Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus

11.01.2024

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja

toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eesti on üks väheseid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Euroopa

Liidu riike, kes maksupoliitika1 kaudu ei toeta teadus- ja arendustegevust (edaspidi TA). TA

maksustiimulite eesmärk on muuta erasektori jaoks TA-tegevuste läbiviimine ja TA-sse

investeerimine soodsamaks. Rakendades maksustiimulit konkreetsele tegevusele, näiteks

teadus- ja arendustöötajatele (edaspidi TA-töötajad), on võimalik soodustada kõrge

lisandväärtusega töökohtade loomist ja hoidmist ning välistalentide ligimeelitamist.

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“2

(edaspidi TAIE) on seadnud eesmärgiks suurendada erasektori TA investeeringute osakaalu

kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP), 2021. aastal oli see ligi üks

protsent. Samuti on TAIE eesmärgiks suurendada erasektoris teadlaste ja inseneride arvu 4,53-

ni 1000 elaniku kohta (2021. a oli see 1,8). TAIE eesmärkide saavutamiseks on ühe tegevusena

esile toodud innovatsiooni toetava õiguskeskkonna ja maksusüsteemi kujundamine.

Maksusoodustuse kehtestamine on teistes riikides märgatavalt suurendanud erasektori

investeeringuid TA-sse ja parandanud riiklikku statistikat3.

2023. a avalikustatud OSKA „Ettevõtlussektori uurimis- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste

vajadus“ raport4 osutab, et „Eesti rikkuse allikas on kõrgema lisandväärtusega uuenduslikud

ettevõtted, kus toimub innovatsiooniprotsesse tundvate uurimis- ja arendustöötajate käe läbi

pidev toodete-teenuste lisandväärtuse kasvatamine ning uute, maailma muutvate toodete-

teenuste sünd.“ Samas raportis toodud andmed näitavad selgelt, et Eesti erasektoris on puudu

sügavate erialaste ning interdistsiplinaarsete teadmiste ja oskustega intellektuaalselt võimekaid

spetsialiste st TA-töötajad. Samas tuuakse välja, et Eesti ettevõttetel ei ole üldjuhul võimekust

palgata eraldi TA-töötajaid. Raporti üks soovitus oli vastavalt Eesti Tööandjate Keskliidu

ettepanekule5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös

Rahandusministeeriumiga välja töötada ettevõtete TA-kuludele põhinev finantsstiimul, mis

aitaks vähendada TA-töötajate palkamise kulusid. Sarnane ettepanek tehti ka Arenguseire

Keskuse raportis „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“6, kus leiti, et Eesti suurimad

võimalused peituvad rohetehnoloogiate arendamisel, mis aga nõuab suuremat erasektori TA-

tegevuste riigipoolset toetust sh TA maksustiimuli rakendamist.

Rahandusministeeriumi 2021. aastal tehtud „Erasektori teadus- ja arendustegevuse

soodustamise analüüsis“ leiti, et erasektori toetamisel on oluline kombineerida otsetoetusi ja

1 Erasektori teadus- ja arendustegevuse soodustamise analüüs https://www.fin.ee/media/4656/download 2 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus 3 https://www.oecd.org/sti/rd-tax-stats-database.pdf 4 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/05/OSKA-uurimis-ja-arendustootajate-uuring- 02.05.2023.pdf 5 https://employers.ee/2-heaolu-kasvu-toob-majanduse-tootlikkuse-ja-lisandvaartuse-kasvatamine/ 6 https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2023/06/2023_rohepoorde-trendid-ja-stsenaariumid- eestis_raport-4.pdf

maksusoodustusi, kuna erinevate lähenemiste koos kasutamine annab parima tulemuse.

Maksusoodustuse eelis on see, et see on turupõhisem ja automaatsem, annab ettevõtjatele

pikaajalise kindluse, et nende teadus- ja arendusprojekte toetatakse. Analüüsi tulemusel

soovitati Eestis kasutusele võtta TA maksukrediit7, mille korral makstakse ettevõtjatele, kes

on teinud TA, nende makstud maksud tagasi. Kuna Eesti maksusüsteemi uue kontseptsiooni

väljatöötamine ja rakendamine nõuab aega, raha ja eri valdkonna ekspertide ajatundmust,

kasutatakse TA toetusmeedet, et katsetada uut kontseptsiooni ja teada saada selle mõju,

hindamaks maksusüsteemi võimaliku muutmise otstarbekust.

Maksusoodustused

Maksuvabastus Maksuerand Mahaarvamine Maksukrediit

maksuvaba tulu tulumaksusoodustus

teatud

mittetulundusühingutele,

sihtasutustele ja

usulistele ühendustele

eluasemelaenu

intressid või

koolituskulud

üksikisiku tulust

Lahutatakse lõplikust

maksukohustusest

pärast selle arvutamist.

Eestis rakendatud Eestis ei ole

rakendatud

Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetust (edaspidi toetus) on kavandatud anda Eesti

äriregistrisse kantud äriühingutele, kus töötab vähemalt üks TA-töötaja ning kes raporteerib

TA-kulusid. Toetuse arvestamise aluseks võetakse TA-töötajate töötasult ettevõtja

deklareeritud tulumaks.

Kuna toetus sarnaneb sisult TA-töötaja maksukrediidile, on võimalik hinnata, kas TA

maksukrediidi kasutuselevõtt on põhjendatud. Piloot kestab kuni kolm aastat ja selle tulemuste

alusel saab otsustada, kas rakendada üldist TA maksusoodustust ning muuta vastavalt ka

maksusüsteemi. Piloodi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse Statistikaameti kogutavate

TA kulude mahu ja erasektoris töötavate TA-töötajate arvu (statistikatöö kood 21701 „Teadus-

ja arendustegevus“) võrdlust toetuse andmise aastatel sellele eelnenud aastatega. Täiendavalt

küsitakse toetuse saajatelt infot ettevõttes tehtava TA kohta järelaruandluse kaudu.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-post:

[email protected], telefon: 625 6389) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(edaspidi EIS) toetuste osakonnajuht Monica Hankov (e-post: [email protected], telefon:

627 9786). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:

[email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Kadri Kuus (e-post:

[email protected], telefon: 627 9519). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected], 620 8265).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.

7 Maksukrediidid on maksuvabastused ja muudavad toetusesaaja maksukohustuse väiksemaks.

Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 16 paragrahvist. Peatükid jagunevad teemade kaupa

järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatav tegevus ja toetuse suurus;

3) toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine;

4) toetuse maksmine, aruandlus ning toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused.

1. peatükk.

Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad

tulemused ning määruses kasutatavad terminid. Samuti määratakse toetuse elluviija ja

rakendaja ning vaide menetlemise kord.

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala.

Lõike 2 kohaselt on määruse alusel antav toetus vähese tähtsusega abi ning toetuse andmisel

kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12)8 (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduses §-s 33

sätestatut.

Lõike 3 kohaselt ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Eelnõus

reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust. Toetuse kui vähese

tähtsusega abi andmisele rakendatakse Euroopa Liidu asjakohaseid õigusakte.

Lõike 4 kohaselt esitatakse määruse alusel toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega

seotud teave ja dokumendid perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse9 (ÜSS2021_2027) § 21 lõikes 3 nimetatud

e-toetuse keskkonna kaudu. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist

ette nähtud, esitatakse digitaalallkirjaga dokument elektrooniliselt. Sellisteks dokumentideks

on näiteks vaidemenetlusega seotud dokumendid, mida EIS esitab vaide esitajale.

Eelnõu § 2 määrab toetuse andmise eesmärgi.

Toetuse eesmärk on aidata kaasa erasektori teadus- ja arendustegevuse mahu kasvule. Toetus

annab ettevõtjatele võimaluse üldiselt kõrgelt tasustatud TA-töötajaid ettevõttes hoida ja annab

lisavõimalusi luua TA-töötajatele uusi töökohti luua. Seega on oodata, et toetuse tulemusel

kasvab erasektoris töötavate TA-töötajate arv. Kuna TA-töötaja töö sisu on teha TA-d ning

sellega kaasneb TA otsene kulu, suureneb Eesti ettevõtjate TA-sse tehtavate investeeringute

osakaal SKP-st.

Toetus on seotud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga 2021–2035“ ja hoogustab selle

eesmärkide saavutamist, panustades indikaatorisse „erasektori TA kulutuste tase SKP-st“.

8 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EMPs kohaldatav tekst) 9 RT I, 11.03.2022, 1

Toetusega edendatakse TAIE tegevust „1.11. kujundatakse innovatsiooni toetav regulatiivne ja

maksusüsteem“.

Eelnõu § 3 esitab määruses kasutatavad terminid ja esitab nende definitsioonid.

Teadus- ja arendustegevuse terminite defineerimisel on lähtutud teadus- ja arendustegevuse

korralduse seaduse10 terminitest, mis omakorda tuginevad OECD Frascati käsiraamatus

esitatud definitsioonidele11.

Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline

ning ülekantav ja korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida

teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja

eksperimentaalarenduseks. Seega, kõik viis loetletud tingimust peavad teadus- ja

arendustegevuse korral olema põhimõtteliselt alati täidetud, olgu tegemist pideva või aeg-ajalt

tehtava tegevusega.

Teadus- ja arendustöötaja on teadlane, insener ja tehnik.

Teadlane ja insener on teaduskraadi või kõrgharidusega isik, kes elukutselisena tegeleb alus- ja

rakendusuuringutega või teeb katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside,

meetodite ja süsteemide loomiseks.

Tehnik on teadus- ja arendustööga seotud isik, kellel on kutsetunnistus valdkonnas, milles ta

töötab teadlase või inseneri juhtimisel.

Termini teadus- ja arendustöötaja mõistesisu kindlaksmääraamisel on lähtutud OECD Frascati

käsiraamatu kirjeldusest, mida kasutab ka Statistikaamet teadus- ja arendustegevuse

küsimustikus12. Erinevalt Frascati käsiraamatu ja Statistikameti käsitlusest ei käsitata eelnõus

teadus- ja arendustöötajana abipersonali. Kuna toetuse eesmärk on ennekõike kasvatada otseselt

teadus- ja arendustööga seotud töötajate arvu ja suurendada erasektori tehtavaid kulusid teadus-

ja arendustöösse, on toetusel kõige suurem mõju, kui toetada erasektoris töötavate teadlaste,

inseneride ja tehnikute tegevust.

Toetatav periood on EIS-i veebilehel avaldatud ajavahemik, mille vältel TA-töötaja kohta

Maksu ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksult saab taotleda osalist

toetust. Näiteks juhul, kui taotlusvoor toimub kaks korda aastas, kestavad toetatavad perioodid

jaanuarist juunini ja juulist detsembrini. Taotlusvooruna arvestatakse vooru avamisele eelnenud

toetatavat perioodi.

Eelnõu § 4 sätestab, et toetuse taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise

ja tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid ja järelevalvet teeb EIS.

Eelnõu § 5 määrab vaide esitamise õiguse ja vaideorgani.

10 RT I, 19.03.2019, 92 11 Frascati käsiraamat. https://www.oecd.org/innovation/frascati-manual-2015-9789264239012-en.htm 12 Küsimustikuga kogutakse andmeid, et saada kord aastas teavet teadus- ja arendustööga seotud personali ja

raha kohta. Andmeid kasutatakse riigi teadus- ja arendustegevuse hindamisel, poliitikakujundamisel jts meetmete

väljatöötamisel. Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad.

EIS-i otsuse või toimingu peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie EIS-ile

30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai

või oleks pidanud teada saama. EIS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses13 sätestatud

korras.

2. peatükk.

Toetatav tegevus ja toetuse suurus

Peatükk sätestab toetatavad tegevuse ja toetuse suuruse.

Eelnõu § 6 näeb ette toetatava tegevuse.

Määruse kohaselt toetatakse ettevõtja TA kulusid, mis on seotud TA-töötaja töötasuga.

Nimetatud tegevuse eesmärk on:

1) soodustada teadus- ja arendustöötajate hoidmist erasektoris ja nende värbamist erasektorisse;

2) suurendada erasektori tehtavaid investeeringuid TA-sse.

Eelnõu § 7 sätestab toetuse eseme ja toetuse suuruse. Ühe TA-töötaja kohta deklareeritud

tulumaksust tagastatakse maksimaalselt 25 protsenti.

Lõike 1 kohaselt on toetuse suurus maksimaalselt 25 protsenti toetataval perioodil Maksu- ja

Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. Kui TA-töötaja täidab lisaks teadus-

ja arendustöö tegemisele ka muid ülesandeid, arvutatakse lõike 1 alusel toetust, olenevalt TA-

ga seotud ülesannete osakaalust.

Lõigetes 3-4 sätestatakse vähese tähtsusega abi piirsummad, mida taotleja ei tohi olla ületanud.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised, kes on VTA

määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

Ettevõtjad on omavahel seotud, kui:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,

juht- või järelevalveorgani liikmeid;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks loetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või

enama muu ettevõtte kaudu.

Ühtlasi arvestatakse vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruses sätestatud

kumuleerimisreegleid. VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi võib kumuleerida

komisjoni määruse (EL) nr 360/201214 kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni VTA

määruses sätestatud ülemmäärani.

13 RT I, 13.03.2019, 55 14 Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012 , Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega

abi suhtes EMPs kohaldatav tekst

3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Eelnõu 3. peatükis määratakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine ning

esitatakse nõuded, millele taotleja ja taotlus peavad vastama.

Eelnõu § 8 sätestab nõuded taotlejale.

Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kus töötab vähemalt üks TA-töötaja,

kelle maksud on deklareeritud Maksu- ja Tolliametile. Äriühingul peab TA-töötajaga olema

kehtiv tööleping.

Sihtrühm on valitud samamoodi, nagu on seda tehtud ettevõtjatele antavate teiste arendus- ja

innovatsioonimeetmete korral. Lähtutud põhimõttest, et äriühing on kõige sobilikum

ettevõtlusvorm, sealhulgas soosib ettevõtja arengut ja kasvu.

Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotleja maksuvõlg koos intressiga ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine

olema ajastatud ja maksed tähtaegselt tasutud;

2) on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud

maksudeklaratsioonide ning raamatupidamise seaduses sätestatud majandusaasta aruande

esitamise kohustuse;

3) taotlejal või taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹,

372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

4) kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad

tagasimaksed olema tehtud;

5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-

, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti;

6) on taotluse esitamisele vähemalt kolmel vahetult eelnenud kuul deklareerinud Maksu- ja

Tolliametile TA-töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu;

7) on esitanud taotlemisele vahetult eelnenud aastal või on kohustatud esitama taotluse

esitamise aastal Statistikaametile andmed TA kulude kohta;

Tööleping taotleja ja töötaja vahel on sõlmitud tähtajatult või kehtib vähemalt 12 kuud lepingu

sõlmimisest. See punkt on oluline, kuna toetuse eesmärk on, et TA-töötaja töötab toetuse saaja

juures püsivalt. Toetuse taotleja peab olema deklareerinud Maksu- ja Tolliametile TA-töötajale

tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu vähemalt kolmel kuul vahetult enne taotluse

esitamist.

Eelnõu § 9 sätestab nõuded taotlusele.

Taotlus peab sisaldama taotleja ärinime ja registrikoodi ning projekti nimetust. Samuti

esitatakse taotluses TA-töötajate andmed, nagu nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel

sünniaasta, -kuu ja -päev; TA-töötaja ametinimetus ning TA-ga seotud tööaja osakaal toetataval

perioodil. Lisaks peab taotlusele olema lisatud volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb

volituse alusel.

Taotluses kinnitab taotleja, et taotluses esitatud andmed on õiged ja taotleja vastab esitatud

nõuetele ning et on teavitanud enda TA-töötajaid andmete esitamisest EISile. Samuti kinnitab

taotleja, et esitab taotluses esitatud TA-töötajate kulude andmed Statistikaametile.

Eelnõu § 10 sätestab toetuse taotlemise korra.

Toetust taotletakse voorupõhiselt, üldjuhul kaks korda aastas. EIS kehtestab enne taotlusvooru

avamist taotluste rahastamise eelarve, vooru kestuse, toetatava perioodi kestuse, kooskõlastades

need enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Taotluste vastuvõtmise

alustamisest, taotlusvooru kestusest, eelarvest ja toetatavast perioodist annab EIS teada oma

veebilehel.

Eelnõu § 11 reguleerib taotluste menetlemist.

Taotluse menetlemise tähtaeg on 35 tööpäeva pärast taotlusvooru lõppemist. Menetlemise

tähtaja seadmisel on arvestatud, et taotluse esitab 300–500 ettevõtjat ja kõigi puhul

kontrollitakse vähese tähtsusega abi jääki.

Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib EIS taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud

nõuetele. Taotlust ei tunnistata nõutele vastavaks, kui esineb vähemalt üks §-s 11 nimetatud

asjaolu.

Kui EIS avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta neist taotlejat viivitamata ja annab

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb

puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Menetlemise käigus võib EIS nõuda taotlejalt

selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist.

Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid

mitte rohkem kui kümme tööpäeva.

Eelnõu § 12 määrab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise korra.

Nõuetekohase taotleja ja taotluse kohta teeb EIS taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse

rahuldamise otsusesse märgitakse vähemalt määruses sätestatud andmed.

Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud

eelarvemahu tõttu ja taotleja nõustub taotluse osalise rahuldamisega, võib EIS taotluse

rahuldada osaliselt. Kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb EIS taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa, et rahuldada kõik nõuetele vastavaks tunnistatud

taotlusi, rahuldatakse taotlused osaliselt, jaotades eelarveraha proportsionaalselt sellega, kuidas

vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse.

Kui toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud

saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi lubatud

ülemmäärani. Sel juhul rakendatakse § 12 lõikes 4 nimetatud proportsionaalset taotluse

vähendamist. See tähendab, et esmalt arvutatakse välja kõigile taotlejatele toetussumma,

arvestades taotlejate õigust saada vähese tähtsusega abi. Ent kui selgub, et taotluste kogusumma

ületab taotlusvooruks eraldatud raha, vähendatakse kõigi taotluste summat proportsionaalselt.

Seega võidakse toetuse summat vähendada kahel korral:

1) vähese tähtsusega abi kontrollimise käigus;

2) toetuste kogusumma korrigeerimise käigus.

Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise

otsuse.

Kui taotleja või taotlus ei vasta nõutele, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teavitab

otsusest taotlejat. Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse vähemalt järgmised

andmed:

1) otsuse tegemise kuupäev ja tegija;

2) taotleja ärinimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) otsuse põhjendus;

5) vaidlustamisviide.

4. peatükk.

Toetuse maksmise, aruandlus ning toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused

Eelnõu 4. peatükk sätestab toetuse väljamaksmise korra ning toetuse saaja ning EIS-i õigused

ja kohutused ning toetuse tagastamise tingimused.

Eelnõu § 13 määrab, et toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest. Toetus makstakse välja tagantjärele ja taotluse rahuldamise

otsuses märgitud ajavahemiku eest.

Lisaks kehtestab paragrahv 13 järelaruandluse, mida taotleja peab täitma EIS nõudmisel kuni

kolme aasta jooksul pärast toetuse saamist. Järelaruande küsimise eesmärk on hinnata toetuse

mõju ettevõttes tehtavale TA-le, TA kulude ja TA-töötajate kooseisu muutusele. Järelaruande

vormi kehtestab EIS ja avaldab selle oma veebilehel.

Eelnõu § 14 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused.

Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi toetuse kasutamise ja toetuse saaja

kohustuste kohta. EIS peab toetuse taotlejale vajaduse korral selgitama õigusaktides sätestatud

nõudeid ja kohustusi.

Toetuse saaja kohustub täitma eelnõus nimetatud tingimusi. Kohustus säilitada taotluse, toetuse

ja projekti elluviimisega seonduvaid dokumente ja materjale kümme aastat taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest tuleneb vähese tähtsusega abi andmisest. Nimelt vähese

tähtsusega abi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne aasta jooksul alates viimase abi andmise

päevast ehk alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Eelnõu § 15 sätestab EIS-i õigused ja kohustused.

EIS-il on õigus kontrollida toetuse saamise sihipärast kasutamist ja nõuda toetus osaliselt või

täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja on esitanud ebaõigeid andmeid või selguvad

asjaolud, mis seavad kahtluse alla toetuse nõuetekohase kasutamise. Samuti on EIS-il õigus

maksukorralduse seaduse § 29 punkti 46 kohaselt õigus saada Maksu- ja Tolliametilt toetuse

määramiseks vajalikke andmeid, et kontrollida toetuse saamise nõuetekohasust, sihipärast

kasutamist ja kulude abikõlblikkust. EIS-i kohustused on loetletud § 15 lõikes 2.

Eelnõu § 16 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra.

Eelnõus nimetatud juhtudel teeb EIS toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse,

lähtudes kaalutlusõigusest. Tagasinõudmise otsus tehakse riigiabi reeglites sätestatud tähtaja

jooksul.

Toetuse saaja peab tagasi nõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse

kehtima hakkamise päevast. Kui riigiabi on antud ebaseaduslikult või seda on väärkasutatud,

juhindutakse riigiabi tagasinõudmise konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu

õigusest ei tulene teisiti.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel

järgitakse VTA määrust, mille kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks artikli 2 lõikes 2 nimetatud

ettevõtjad. Abi kumuleerimise korral võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatut.

4. Määruse mõjud

Toetusega soovime ennekõike julgustada erasektorit tegema TA-d, seda tegevust soodustada ja

suurendada erasektori tehtavaid kulutusi TA-sse. Arvestades, et enamik Eesti lähiriike on

kehtestanud teadus- ja arendustegevusele maksusoodustusi, mõjutab meede positiivselt Eesti

ettevõtete konkurentsivõimet ja aitab riiki meelitada välisinvesteeringuid.

Andes toetust TA-töötaja tulumaksust soodustame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist

erasektoris ja suurendame Eesti teadlaste võimalusi asuda tööle erasektoris. Samuti võimaldab

toetus meelitada ligi välistöötajaid, kuna paratamatult on Eestis inimesi vähem.

Toetuse andmine võimaldab korrastada Eesti teadus- ja arendustegevuse kohta tehtavat

statistikat, kuna toetuse saaja on kohustatud täitma ja esitama Statistikaametile TA küsimustiku.

Statistika korrastamine aitab parandada Eesti positsiooni rahvusvahelistes reitingutes ja see

mõjutab positiivselt Eesti kuvandit ja konkurentsivõimet.

Piloodi tulemus peab andma lähteandmed, mille põhjal tehakse ettepanek erasektorit TA

tegemisel edaspidi toetada, sh esitatakse maksusüsteemi võimalikud muudatused.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuse elluviimise eest vastutab EIS. Eelnõu raames antavate toetuste eelarveks on toetuse

rakendamise perioodil, aastatel 2024–2026 riigieelarvest kavandatud kuni kuus miljonit eurot

aastast, seega on kogu piloodi maksumus 18 miljonit eurot. EIS-ile eraldatakse eelnõu

rakendamiseks vajalik raha riigieelarvest MKM-i eelarve kaudu. Määruse rakendamisel laekub

eeldatav tulu toetatavate ettevõtjate tehtud TA tulemusel loodud uute tehnoloogiate ja toodete

müügikäibest ning kõrgepalgaliste TA-töötajate töökohtade loomiselt laekunud maksudelt.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning

Haridus- ja Teadusministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeerium tähtajaks märkusi ei

esitanud, Rahandusministeerium kooskõlastas märkustega. Rahandusministeeriumi

märkustega esitati ka Maksu- ja Tolliameti kommentaarid. Lisaks saatsid oma arvamuse Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Toiduainetööstuse Liit.

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud

Rahandusministeerium

1) Eelnõu kohaselt antakse ettevõtjale vähese

tähtsusega abi. Juhime tähelepanu, et vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr

1407/2013 kehtib 2023. aasta lõpuni ning

komisjonis on ettevalmistamisel määruse

muudatused sh uued piirmäärad. Eelneva tõttu

võib 2024. aasta alguses tekkida vajadus

käesolevat eelnõu muuta.

Arvestatud.

Eelnõus on arvestatud 01.01.2024

jõustunud vähese tähtsusega abi määrust.

2) Teiseks teeme ettepaneku tõsta eelnõu § 8 lõike

2 punktid 6 ja 7 ning lõiked 3 ja 4 paragrahvi 3

„Toetuse suurus“. Paragrahvis 8 sätestatakse

nõuded taotlejale, kuid meie ettepanekus

nimetatud punktid ja lõigud käsitlevad VTA

piirmäärasid ning kumuleerimistingimusi, mis

seonduvad toetuse suurusega. Selline ülesehitus

annab rakendajale toetuse taotlemise tingimustest

selgema ülevaate. Varasemalt on eelnõude

struktuur sarnane olnud.

Arvestatud.

§ 8 lõike 1 punktid 6 ja 7 ning lõiked 3 ja 4

tõstetud paragrahvi 7 „Toetuse suurus“

3) Meede on põhjendatud ja rahvusvaheliselt üsna

laialt kasutusel ning tõenäoliselt positiivse

mõjuga majanduslikule lisandväärtusele.

Alustada tähtajalise pilootprojektiga, mille osas

analüüsitakse toetusmeetme mõju, on igati õige

lähenemine. Sedasorti meetmete mõju osas on

üsna palju skepsist ja see aitaks positiivse

tulemuse põhjal sellega jätkata ja võib-olla

laiendada. Samuti, negatiivse tulemuse korral on

lihtne lõpetada. Siiski võiks selgelt sõnastada

kriteeriumid, mille põhjal meetme otstarbekust

hinnatakse.

Arvestatud.

Seletuskirja sissejuhatuses sõnastatud

kriteeriumid, mille põhjal pilooti

hinnatakse.

4) Meetme mõju kuni 6 miljonit eurot on aastane

kulu või kogu piloodi kulu? Päris üheselt ei ole

seletuskirjast aru saada.

Arvestatud.

Meetme rakendamisega seonduvad kulud

on seletuskirjas täpsemalt selgitatud.

5) Eelnõu ja seletuskirja vahel on teatav ebakõla,

mis puudutab toetuse suurust. Eelnõu §-i 7

kohaselt on toetus 5 % töötasult arvutatud

tulumaksult. Samas viidatakse eelnõus asjaolule,

et võimalik on toetuse osaline väljamaksmine

(ehk toetuse summa on väiksem kui 5% töötasult

arvutatud tulumaksust). Ka seletuskirjas

viidatakse läbivalt, et toetuse summa on kuni 5 %.

Täpsuse huvides võiks korrigeerida kas eelnõu

või seletuskirja sõnastust, vältimaks võimalikke

möödarääkimisi ja mitmeti tõlgendamist.

Arvestatud.

Määruses ja seletuskirjas läbivalt

täpsustatud, et tegu on maksimaalse toetuse

protsendiga, kuna kui taotluste maht ületab

taotlusvooru mahu, siis jagatakse toetus

proportsionaalselt rahuldamisele kuuluvate

taotluste vahel.

6) Eelnõu kohaselt on toetuse summa 5 %

deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust.

Mitte arvestatud.

Teeme ettepaneku sõnastada eelnõus ja

seletuskirjas läbivalt, et toetuse arvutamise

aluseks on töötasult makstud tulumaks.

Maksu- ja Tolliameti tagasiside oli, et

nemad ei saa teha väljavõtteid konkreetse

töötaja eest tasutud tulumaksu kohta,

mistõttu peame lähtuma deklareeritud

töötasult arvutatud tulumaksust. §8 lõike 2

punkt 1 tagab, et töötasult tulumaks on ka

makstud.

7) Eelnõu §-i 8 lg 2 kohaselt peab taotleja vastama

mitmele tingimusele, sh ei tohi olla taotleja

maksuvõlg riigile olla taotluse esitamise hetkel

koos intressiga suurem kui 100 eurot. Teeme

ettepaneku sõnastada see punkt ümber ja

sätestada, et taotlejal ei tohi olla maksuvõlga.

Hetke võimaldaks eelnõus olev sõnastus

kvalifitseerida toetusele ettevõtjal, kellel tekib

maksuvõlg hiljem, pärast toetuse taotlemise

esitamist. Juhime tähelepanu asjaolule, et

maksukorralduse seaduse (MKS) §-i 14 lg 5

kohaselt loetakse, et maksukohustuslasele

väljastatakse maksuvõla puudumise tõend ka

juhul, kui maksuvõlg on väiksem kui 100 eurot

või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Seega

puudub vajadus eraldi eelnõus sätestada, et

maksuvõlg peaks jääma alla 100 euro.

Arvestatud osaliselt.

§ 8 lõike 2 punkt 1 sõnastatud järgmiselt:

„1) taotleja maksuvõlg koos intressiga ei

tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle

tasumine olema ajatatud ja maksed

tähtaegselt tasutud;“

Maksuvõlgnevusi saab kontrollida e-

maksuameti/e-tolli kodulehelt, sh

kuvatakse võlgnevus Äriregistris.

Rakendusüksus ei küsi eraldi välja

sellekohast tõendit, vaid teostab ise

kontrolli avalike registrite vahendusel.

Maksuvõla puudumisega arvestamise

eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole

riigi ees olulist rahalist võlga.

8) Eelnõu §-i 13 kohaselt makstakse toetus välja,

kui toetuse saaja on maksnud kinnipidamisele

kuuluva tulumaksu. Teeme ettepaneku sõnastada

see säte ümber ja seada tingimuseks, et toetuse

saaja on maksnud kõik tööjõumaksud ja –maksed.

Hetkel võib sõnastusest justkui välja lugeda, et

oluline on vaid tulumaksu maksmise fakt, ent

muud tööjõumaksud ja –maksed võib toetuse

saaja jätta maksmata.

Arvestatud.

§ 13 lõike 2 täpsustatud, et toetuse saaja

peab olema tasunud kõik kinnipidamisele

kuuluvad tööjõumaksud ja -maksed.

9) Eelnõu §-i 14 lg 2 kohaselt on toetuse saaja

kohustatud säilitama taotlusega seotud

dokumente 10 aastat. Seletuskirjas ei selgitata,

miks on valitud sedavõrd pikk aeg.

Raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb

dokumente säilitada 7 aastat. MKS-i kohaselt

tuleb maksukohustuslasel säilitada dokumente,

kui seadus ei sätesta teisiti, 7 aastat (MKS § 58).

Teeme ettepaneku kaaluda, kas toetuse

taotlemisega seotud dokumente on vajalik

säilitada nii kaua või täiendada seletuskirja

vastava selgitusega.

Selgitame.

Vähese tähtsusega abi käsitlevaid andmeid

säilitatakse kümne aasta jooksul alates

viimase abi andmise päevast ehk alates

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Seega tuleneb 10 aasta nõue vähese

tähtsusega abi andmisest. Selgitus lisatud

seletuskirja.

10) Peame oluliseks hinnata kooskõlastamisel

oleva toetusega piloteeritava võimalike TA

Selgitame.

töötjate värbamist soodustava

maksumuudatusega (ettevõtete TA maksukrediit)

kaasneda võivaid mõjusid ka regionaalarengule ja

maapiirkondadele vastavalt Justiitsministeeriumi

mõju hindamise metoodikale ja mõjude

määratlemise kontrollküsimustikule

(https://www.just.ee/oigusloome-

arendamine/hea-oigusloome-ja-

normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-

hindamine ). Eelkõige järgmiste 9.

mõjuvaldkonna kontrollküsimuste puhul:

-Kas ja mil moel mõjutab eelnõu eri piirkondi

erineval moel ettevõtete konkurentsivõime või

tegevusvõimaluste osas?

-Kas ja mil moel mõjutab eelnõu eri piirkondi

erineval moel inimeste tööturul osalemise,

töökohtade valiku või tööalase arengu võimaluste

osas?

-Kas eelnõu loob eeldused piirkondade vaheliste

sotsiaalmajanduslike arenguerinevuste

suurenemiseks/vähenemiseks või soodustab

ettevõtluse koondumist kindlatesse

piirkondadesse?

Toetuse eesmärk on piloteerida ettevõtte

TA maksukrediiti, võttes aluseks TA-

töötaja tööjõumaksu. TA maksukrediidi

eesmärk pole ainult TA töötajate värbamise

soodustamine vaid soodustada üldiselt

ettevõtetes tehtavat TA-d. Seega ei

piloteerita maksumuudatust, mis ainult

soodustaks TA-töötajate värbamist vaid

ettevõtete üldist TA-kulude tegemist.

2023. a avaldatud OSKA raport

„Ettevõtlussektori uurimis- ja

arendustöötajate tööjõu- ja oskuste

vajadus“ toob selgelt välja, et TA-töötajate

vähesus ettevõtlussektoris on üldine

probleem ning ei ole kohapõhine probleem.

Sarnaselt on ka üldine ettevõtete TA

võimekus ja TA investeeringute vähesus

üldine, mitte regionaalne probleem (TA

tegevust käsitletakse klassikalise turutõrke

probleemina). Seetõttu peab ka lahendus

olema ennekõike üldine ning

toetuse/maksustiimuli kujundamisel peab

lähtuma ennekõike sellest, millist tegevust

me tahame soodustada.

Oluline on ka märkida, et nii toetus kui

võimalik maksustiimul lähtub ettevõtte juba

tehtud TA-kuludest. Seega on toetuse

sihtrühm ennekõike need ettevõtted, kes

juba täna TA-tegevust teevad ja kus TA-

töötajad töötavad. Teisalt ärgitab toetus

neid ettevõtteid, kes täna veel TA-d ei tee

või kellel TA-töötajaid pole, sellega

alustama, kuid toetusest (või tulevane

maksustiimulist) saavad ettevõtted abi siis,

kui on ise esmase investeeringu teinud.

Teiste riikide kogemus toetab ka seda, et

maksustiimulit rakendatakse regioonides

ühtlaselt, erisusi tehakse pigem ettevõtete

suuruse, ettevõtete tegevusvaldkondade või

TA-tegevuste osas. Teiste riikide

kogemuste põhjal võib kaudselt järeldada,

et maksustiimuli mõju on suurim

alustavatele ja väiksematele ettevõtetel ja

soodustab kõrgemapalgaliste spetsialistide

palkamist ennekõike vähem võimekamatel

ettevõtetel.

Ülevaade teiste riikide kogemustest ning

põhjendused, miks TA-tegevus on üldine

turutõrge, on leitavad

Rahandusministeeriumi uuringust

„Erasektori teadus- ja arendustegevuse

soodustamise analüüs“, millele seletuskirja

sissejuhatuses viidatakse.

11) Palume anda hinnang, kas võimalikud TA

töötjate värbamist soodustavad

maksumuudatused võivad luua erinevatele

piirkondadele erisuguseid eelduseid TA töötajate

hoidmiseks või värbamiseks ettevõtetes ning

milline mõju võib kaasneda ettevõtete

konkurentsivõime muutustele ja lisandväärtusele

ja kõrgelt kvalifitseeritud töökohtade

võimalustele eri piirkondades. Samuti oleks

oluline eelnevalt hinnata, kas piirkonniti

ühetaolistel tingimustel maksumuudatused

võivad parandada väljaspool suuremaid

kasvukeskuseid tegutsevate ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse võimalusi, kus üldjuhul on

teadus- ja arendustöötajate leidmine ja palkamine

keerulisem. Või anda täiendava arengutõuke

eelkõige suurema kasvukeskuste ja TA

potentsiaaliga ettevõtlusele muude piirkondadega

võrreldes ning sellega ettevõtluse regionaalseid

arenguerinevusi hoopis süvendada, mille puhul

tuleks kaaluda lahendusi muudatuste territoriaalse

mõju tasakaalustamiseks. Peame vastava mõju

hindamist regionaalarengule oluliseks, et

toetusmeetme rakendamise käigus oleks võimalik

vajalikku sisendinfot juba süsteemselt koguda.

Eelmises punktis selgitatud.

Maksu- ja Tolliamet

1) Märgime, et Maksu- ja Tolliamet on

varasemalt juhtinud Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse tähelepanu sellele, et tööandja

halduskoormuse vähendamiseks on võimalik

töötamise registris eeltäita taotlus töötajate

andmetega, kuid eelnõus taotluse eeltäitmisest ei

räägita. Töötamise registril olemas x-tee teenus,

millega saab tööandjale töötamise kandeid

eeltäita ja täiendavaid rahalisi kulutusi töötamise

registri osas ei kaasneks. Teenuse kasutamiseks

peab olema e-MTAs Pääsuõigustes antud volitus.

Selgitame

Oleme varasemalt Maksu- ja Tolliametiga

sellel teemal suhelnud ning selgitanud

omapoolt, et see ei too kaasa tööandja jaoks

lihtsamat lahendust kui töötajate registris ei

ole eristatud TA töötajaid ning nende

töötamise osakaalu TA tegevuse jaoks.

Seega saaks üle x-tee (eeldusel, et e-toetuste

keskkond seda võimaldab) vastu võtta kõik

töötajate registri andmed ning ettevõtja

peab taotlust esitades ikkagi lisama

täiendavad andmed, sh kes on TA töötaja

(kõigist töötajatest) ja millise osakaaluga on

tehtud tööd TA tegevuse jaoks. Seetõttu

oleme ka teenuse kasutamisest loobunud.

2) Eelnõu § 8 lõike 2 punkt 1 sätestab taotlejale

nõude, et „/../ taotleja maksuvõlg riigile ei ole

taotluse esitamise hetkel koos intressiga suurem

kui 100 eurot või see on ajatatud; /../“. Selgitame,

et x-tee kaudu seda nõuet kontrollida ei saaks, sest

võlapuudumise kontrolli päringutest ei nähtu, mis

taotleja deklaratsioonide ja võlgade seis taotluse

esitamise hetkel oli. See on tingitud asjaolust, et

süsteem ei fikseeri, milline oli võla ja esitamata

deklaratsioonide seis mingil konkreetsel päeval,

vaid see võtab arvesse kõik hilisemad sündmused,

et kajastada hetkeseisu. See tähendab, et kui

taotlust asutakse sisuliselt kontrollima teatud aja

jooksul peale taotluse esitamist, siis ei ole

võimalik enam päringu teel tuvastada, kas

taotlejal oli tol hetkel tasumata või ajatamata

maksuvõlg. Sellest tulenevalt võiksid eelnõu

koostajad kaaluda antud kriteeriumi muutmist

selliselt, et taotlejal ei tohiks hoopis otsuse

tegemisel olla tasumata ega ajatamata

maksuvõlga. Samuti teeksime eelnõu koostajatele

ettepaneku sätestada taotlejale täiendav kohustus

jagada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega

oma maksukäitumise hinnangu infot, mille

pinnalt võib olla paremini võimalik hinnata

taotleja üldist maksukuulekust.

Selgitame.

Määruse §11 lõike 2 alusel menetleb

taotlusi Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus sh kontrollib taotleja ja taotluse

vastavust määruses sätestatud nõutele

pärast taotluse esitamist ühekordselt. Kui

esineb maksuvõlg, annab EIS selle puuduse

kõrvaldamiseks tähtaja.

3) Lisaks võiks kaaluda antud kriteeriumi

täpsustamist selliselt, et maksuvõlg mitte ainult

peab olema ajatatud, vaid et taotleja täidab

ajatamisgraafikut ka korrektselt.

Arvestatud. § 8 lõike 2 punkt 1 sõnastatud on

täiendatud.

4) Eelnõu § 8 lõike 2 punkti 2 osas, kuna

majandusaasta täitmise kohustus on lisatud

samasse punkti, kus maksudeklaratsioonide

esitamise kohustus, siis juhime tähelepanu, et

majandusaasta aruande esitamist Maksu- ja

Tolliamet ei kontrolli – see info tuleb võtta

äriregistrist.

Selgitame.

Määruse §11 lõike 2 alusel menetleb

taotlusi Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus sh kontrollib taotleja ja taotluse

vastavust määruses sätestatud nõutele.

5) Eelnõu § 8 lõike 3 osas võiks seletuskirjas

täpsustada, kes kontrollib ettevõtjate omavahelist

seotust.

Selgitame.

Määruse §11 lõike 2 alusel menetleb

taotlusi Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus sh kontrollib taotleja ja taotluse

vastavust määruses sätestatud nõutele.

6) Eelnõu § 8 lõige 5 sätestab nõude, et taotlejal

peab olema sõlmitud tähtajatu tööleping TA-

töötajaga, või siis peab olema leping, mis kehtib

vähemalt 12 kuud lepingu sõlmimisest. Juhime

tähelepanu sellele, et kui kehtiva töölepingu

olemasolu soovitakse kontrollida töötamise

Arvestatud.

Maksu- ja Tolliametiga vastava teenuse

kasutamine läbi arutatud.

registrist, on see võimalus olemas. Kehtiva

töölepingu olemasolu kontrollimiseks on

töötamise registris olemas teenus, milles saab ette

anda tööandja registrikoodi ja isikukoodi ning

saab vastuseks kehtiva kande, kui see olemas on.

7) Üldise kommentaarina võiks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus pidada täiendavaid

läbirääkimisi Maksu- ja Tolliametiga andmete

vahetamise küsimuses. Maksu- ja Tolliameti

poolt andmete edastamiseks võib olla vajadus

luua tehnilise lahendusena x-tee kanalid, mille

abil saaks edastada maksuvõla, esitamata

deklaratsioonide ja maksude deklareerimise infot.

Selgitatud eelmiste punktide juures.

8) Määruse eelnõus võimalikke TSD x-tee

teenuse arenduskulusid ja rahastamist ei mainita.

Juhul, kui x-tee teenuste vastu huvi ei ole, sooviks

Maksu- ja Tolliamet saada taotlusvoorus esitatud

ettevõtjate nimekiri korraga peale taotlusvooru

lõppemist (mitte iga taotluse osas üksikult).

Nimekirja alusel teeks Maksu- ja Tolliamet

ettevõtjatele vajaliku kontrolli ning edastaks

andmed DHS kaudu.

Selgitame.

Maksu- ja Tolliametiga on andmete

vahetamine läbi räägitud ja põhimõtteline

kokkulepe saavutatud. Maksu- ja

Tolliametile esitakse ühe taotlusvooru

esitatud ettevõtjate nimekiri korraga peale

taotlusvooru lõppemist.

9) Märgime veel seda, et TSD-l ei ole täna sellist

teenust, kus me tooksime välja isiku töötasu

summa ja kinnipeetud tulumaksu. Üldiselt on

need maksud kas kokku arvutatud või siis eraldi

maksuliikide lõikes välja toodud. Samuti on meil

üldiselt summeeritud tööjõumaksud koos

(töötasu, III samba sissemakse, haigushüvitis,

juhatuse liikme tasu jne).

Selgitame.

Maksu- ja Tolliametiga on andmete

vahetamine läbi räägitud ja põhimõtteline

kokkulepe saavutatud. Vajalike andmete

teenuse väljatöötamist rahastab Majanduse-

ja Kommunikatsiooniministeerium.

10) Viimaks, juhime tähelepanu võimalikule

probleemkohale võrdse kohtlemise osas. Toetust

on võimalik ettevõttel taotleda, kui ta on vähemalt

kolmel vahetult eelnenud kuul enne taotluse

esitamist deklareerinud Maksu- ja Tolliametile

TA-töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu

ja tulumaksu. Kui TA-töötaja on tööl olnud 2

kuud ja tasu saanud 2 kuu eest, siis ettevõtte selle

isiku eest toetust ei saa. Kui nüüd TA-töötaja

jätkab ettevõttes töötamist, siis järgmise toetuse

saamise voorus (6-kuuline voor), saab ta taotleda

järgneva 6 kuu töötasult toetust, aga eelmise

vooru 2 kuu eest nn saamata toetust uude vooru ei

lisata.

Selgitame.

Taotlejate võrdse kohtlemise tagamiseks on

plaanis toetus avada minimaalselt 3 kuud

peale määruse jõustumist.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1) Toetusmeetme suurus

Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt on toetuse suurus

toetuse saaja ühe teadus- ja arendustöötaja kohta

viis protsenti toetataval perioodil teadus- ja

arendustöötaja eest Maksu- ja Tolliametile

Arvestatud.

Teadus- ja arendustöötaja toetus suurendati

maksimaalselt 25 protsendini toetataval

perioodil teadus- ja arendustöötaja eest

deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust.

Kaubanduskoda on saanud ettevõtjatelt

tagasisidet, et teadus- ja arendustöötaja

toetusmeede on tervitatav ja vajalik, kuid eelnõus

sätestatud viie protsendiline toetus Maksu- ja

Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud

tulumaksust ei ole piisavalt suur, et olla ettevõtete

jaoks reaalselt motiveeriv. Näiteks, kui ettevõttes

on 5 teadus- ja arendustöötajat ning neist igaühe

brutopalk on 5000 eurot, siis maksab ettevõtja

neile brutopalka kokku 25 000 eurot. Sellest

summast arvestatuna saab ettevõtja teadus- ja

arendustöötajate toetust, mis on 5% töötasult

arvestatud tulumaksust, kõigest 241 eurot 5

töötaja pealt ühes kuus. Kaubanduskoda leiab, et

eelnõus sätestatud toetuse suurus ei ole ettevõtete

jaoks reaalsuses piisavalt motiveeriv ning

toetusmeetme suurus võiks olla vähemalt 20%

teadus- ja arendustöötaja tulumaksust.

Kaubanduskoda teeb ettepaneku, et teadus- ja

arendustöötaja toetus peaks olema vähemalt

20% toetataval perioodil teadus- ja

arendustöötaja eest Maksu- ja Tolliametile

deklareeritud töötasult arvutatud

tulumaksust.

Maksu- ja Tolliametile deklareeritud

töötasult arvutatud tulumaksust.

2) Teadus- ja arendustöötaja kvalifikatsioon

Eelnõu kohaselt on teadus- ja arendustöötajateks

teadlased, insenerid ja tehnikud. Teadlane ja

insener on eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt

teaduskraadi või kõrgharidusega isik, kes

elukutselisena tegeleb alus- ja

rakendusuuringutega või teeb katse- ja

arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside,

meetodite ja süsteemide loomiseks. Tehnik on

eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt aga teadus- ja

arendustööga seotud isik, kellel on kutsetunnistus

valdkonnas, milles ta töötab teadlase või inseneri

juhtimisel. Kuigi eelnõuga on sätestatud nõuded

teadus- ja arendustöötajale, siis puuduvad

kontrollimeetmed, mille alusel tehakse kindlaks,

et isik on ka reaalselt teadus- ja arendustöötaja.

Kaubanduskoda palub eelnõu koostajatel

selgitada, kuidas on võimalik praktikas

kontrollida, et teadus- ja arendustöötaja on

tõepoolest teadus- ja arendustöötaja ning

vastab eelnõus sätestatud nõuetele. Seega

palume täpsustada, kas ja kuidas on võimalik

Selgitame.

TA-töötaja defineerimisel on lähtutud

OECD Oslo käsiraamatust, mida

kasutatakse rahvusvahelise statistika

koostamiseks sh kasutab seda

Statistikaamet statistikatöö koodiga 21701

„Teadus- ja arendustegevus“ läbiviimisel.

Sarnaselt Statistikaametile ei ole plaanis iga

taotleja puhul eraldi kontrollida, kas TA-

töötajal on vastav kvalifikatsioon või kas

TA-töötaja viib läbi TA-tegevust. Küll on

aga Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtautusel

õigus viia läbi pistelist kontrolli, mille

käigus kontrollida, kas taotluses esitatud

andmed vastavad määruse tingimustele.

Õigete andmete esitamise kohustus on

taotlejal, juhul kui pistelise kontrolli käigus

selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid,

küsitakse toetus tagasi. Täiendav kontroll

on toetuse saaja kohustus esitada TA-kulud

Statistikaametile, kasutades selleks

statistikatööd „Teadus- ja arendustegevus“.

toetusmeetme väärkasutamise riski

maandada.

3) Seos teiste toetustega

Ettevõtja seisukohalt on oluline, et loodava

toetusmeetme kasutamisel ei välistaks see

ettevõtte võimalusi saada ja taotleda teisi tulevasi

toetusmeetmeid, mis on suunatud teadus- ja

arendustöötaja tegevuse või ettevõtte teadus- ja

arendustegevuse toetamiseks. Seega leiab

Kaubanduskoda, et tulevaste teadus- ja

arendustöötajate ja teadus- ja arendustegevuse

toetuste puhul ei tohi välistada toetuste saajate

hulgast neid ettevõtjaid, kes hakkavad saava

praeguse eelnõuga kavandatud toetust.

Kaubanduskoda rõhutab, et loodav

toetusmeede ei tohi välistada teisi praegusi ega

tulevasi toetusi, mis on suunatud teadus- ja

arendustegevuse või teadus- ja arendustöötaja

tegevuse toetamiseks.

Selgitame.

TA-töötaja toetuse saamine ei välista teiste

toetuste taotlemist ja toetuse saamist.

Eesti Toiduainetööstuse Liit

1) Eelnõu negatiivse poole pealt juhime

tähelepanu sellele, et “Toetuse suurus toetuse

saaja ühe TA-töötaja kohta on viis protsenti

toetataval perioodil TA-töötaja eest Maksu- ja

Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud

tulumaksust” (umbes 1% brutotöötasust) on

ilmselt liiga väike, et see toimiks ettevõtete jaoks

reaalse motivaatorina. Aruteludes on kaalutud

ju maksuerisuse suuruseks kas 100%, 50% või

25% TA töötajate tulumaksust.

Arvestatud.

2) Ettevõtetele tuleb kindlasti väga selgelt

kommunikeerida, et meetme

kvalifitseerumisnõudeks: “§ 8 (2), 10) on

esitanud taotlemisele eelnenud aastal või on

kohustatud esitama taotluse esitamise aastal

Statistikaametile andmed TA kulude kohta;”. Paljud ettevõtted pole ilmselt tuttavad TA kulude

arvestuse metoodikaga ega teadlikud vastava

aruandluse kohustusest.

Arvestatud.

Toetusega seotud kommunikatsiooni toome

eraldi selle nõude välja.

Eesti Tööandjate Keskliit

1) Toetuse määr pole piisav. Eelnõu kohaselt on

plaanis toetada teadlase palkamist 5% ulatuses

tema palgalt makstavast tulumaksust, ehk ca 1%

brutopalgast. Mitmete tööandjate kinnitusel ei ole

1% brutopalgast piisav stiimul, et efekti omada.

Varasemate arutelude põhjal võiks toetuse

määraks olla pigem minimaalselt 25-50% töötaja

tulumaksust.

Arvestatud.

2) Kahtleme, kas toetuse sidumine

statistikaaruande esitamisega on

proportsionaalne. Meile teadaolevalt on

ettevõtete teadus- ja arendustegevuse

statistikaaruande koostamine nii ajamahukas, et

selle kulud võivad oluliselt ületada toetuse määra.

Kui andmete esitamine siiski jääb toetuse

eelduseks, tuleb statistikakogumist edaspidi

oluliselt lihtsustada või automatiseerida, mille

ühe võimalusena näeme andmete kogumist

väiksemas mahus läbi majandusaasta aruande.

Selgitame.

Toetuse üheks eesmärgiks on TA-ga seotud

statistika parendamine. Arvestades, et

toetuse taotlemine ei nõu täiendavat kulu,

siis toetuse määr peaks olema piisav

motivatsioon neile ettevõtetele, kes

varasemalt statistika esitamise kohustust

pole täinud. Statistika esitamise nõu on ka

vahend, kuidas vähendada võimalikku

toetuse väärkasutamist, sest TA-töötajate

palkamisega peab ettevõttel kaasnema ka

TA-kulud.

Nõustume, et statistika kogumine võiks

tulevikus olla automaatsem ning kindlasti

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt

proovime antud teemat pildis hoida.

MÄÄRUS

16.02.2024 nr 7

Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimissala

(1) Määrusega kehtestatakse ettevõtja teadus- ja arendustöötaja (edaspidi TA-töötaja) toetuse

taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ning kord.

(2) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA

määrus) kohaselt ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut.

(3) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(4) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid

esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud

keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt

allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

§ 2. Toetuse eesmärk

Toetuse eesmärk on aidata kaasa erasektori teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) mahu kasvule

ning TA-töötajate töökohtade säilimisele ja uute loomisele.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) TA on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja

korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi

rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja

2

eksperimentaalarenduseks;

2) TA-töötaja on teadlane, insener või tehnik;

3) teadlane ja insener on teaduskraadi või kõrgharidusega isik, kes tegeleb elukutselisena alus- ja

rakendusuuringutega või teeb katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite

ja süsteemide loomiseks;

4) tehnik on TA-ga seotud isik, kellel on kutsetunnistus valdkonnas, milles ta töötab teadlaste või

inseneride juhtimisel;

5) toetatav periood on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) veebilehel avaldatud

ajavahemik, mille vältel TA-töötaja kohta Maksu-ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud

tulumaksule saab taotleda toetust.

§ 4. Toetuse rakendamine

Toetuse taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise

otsuseid ning toetuse makseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.

§ 5. Vaide esitamine ja menetlemine

(1) EIS-i otsuse või toimingu peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie EIS-ile

30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või

oleks pidanud teada saama.

(2) EIS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk

Toetatav tegevus ja toetuse suurus

§ 6. Toetatav tegevus

(1) Toetatakse ettevõtja TA kulusid, mis on seotud TA-töötaja töötasuga.

(2) Toetust antakse ettevõtjale, kelle tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamisse.

§ 7. Toetuse suurus

(1) Toetuse suurus toetuse saaja ühe TA-töötaja kohta on maksimaalselt 25 protsenti toetataval

perioodil TA-töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust.

(2) Kui TA-töötaja täidab lisaks TA-le muid ülesandeid, lähtutakse toetuse arvutamisel vaid TA-

ga seotud ülesannete osakaalust.

(3) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames

taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud

vähese tähtsusega abiga ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300

000 eurot.

(4) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2832, 15.12.2023, lk 1–12) kohaselt, ei tohi talle mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku

jooksul nimetatud määruse ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva

määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 750 000 eurot.

3

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks VTA määruse artikli 2

lõikes 2 nimetatud ettevõtjad.

(6) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud

kumuleerimisreeglitest.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 8. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kus töötab vähemalt üks TA-töötaja,

kelle töötasult makstavad ja kinnipeetavad maksud on vastavalt Eesti seadusandlusele

deklareeritud Maksu- ja Tolliametile.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotleja maksuvõlg koos intressiga ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine

olema ajatatud ja maksed tähtaegselt tasutud;

2) on taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse

seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja esitanud äriregistrile

majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud;

3) taotlejal või taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 209¹, 210, 260¹,

372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

4) kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed

olema tehtud;

5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti;

6) on taotluse esitamisele vähemalt kolmel vahetult eelnenud kuul deklareerinud Maksu- ja

Tolliametile TA-töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu;

7) on esitanud taotlemisele vahetult eelnenud aastal või on kohustatud esitama taotluse esitamise

aastal Statistikaametile andmed TA kulude kohta.

(3) Tööleping taotleja ja töötaja vahel on sõlmitud tähtajatult või kehtib vähemalt 12 kuud lepingu

sõlmimisest.

§ 9. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi:

1) taotleja ärinimi ja registrikood;

2) projekti nimetus;

3) TA-töötaja nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünnikuupäev;

4) TA-töötaja ametinimetus ja TA-tegevusega seotud tööaja osakaal toetataval perioodil;

5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

6) kinnitus, et esitatud andmed on õiged ja taotleja vastab esitatud nõuetele;

7) kinnitus, et taotleja on teavitatud oma TA-töötajaid andmete esitamisest EIS-ile;

8) kinnitus, et Statistikaametile esitatakse taotluses nimetatud TA-töötaja kulud.

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

4

(2) Taotlusvooru taotluste vastuvõtmise alustamisest, kestusest, eelarvest ja toetatavast perioodist

teavitab EIS oma veebilehel, kooskõlastades need enne Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

§ 11. Taotluste menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 35 tööpäeva pärast taotlusvooru lõppemist.

(2) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib EIS taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud

nõuetele.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu:

1) taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ja puudust ei ole

võimalik lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist;

3) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse vastavust nõuetele.

(4) Kui EIS avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja

annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg

pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

(5) EIS võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud

andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb

selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva.

§ 12. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Nõuetele vastava taotleja ja taotluse kohta teeb EIS taotluse rahuldamise otsuse.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegemise kuupäev ja tegija;

2) toetuse saaja ärinimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) toetuse summa;

5) toetatav perioodi;

6) toetuse maksmise tingimused ja kord;

7) toetuse saaja kohustused;

8) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta;

9) vaidlustamisviide.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu ning taotleja on taotluse osalise rahuldamisega nõus.

Kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks täies

ulatuses, jaotatakse eelarve rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel proportsionaalselt sellega,

kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse.

(5) Kui toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud

saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi lubatud

ülemmäärani. Kui taotleja vähendamisega ei nõustu, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

5

Taotluse osalisel rahuldamisel nimetatud alusel lähtutakse lõikest 4.

(6) Nõuetele mittevastava taotleja või taotluse osas teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

4. peatükk

Toetuse maksmine, aruandlus ning toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused

§ 13. Toetuse maksmine ja aruandlus

(1) Toetus makstakse toetuse saajale kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest.

(2) Toetust makstakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetatava perioodi eest ja juhul, kui

toetuse saaja on maksnud nimetatud ajavahemikul TA-töötaja töötasult maksmisele ja

kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed.

(3) Toetuse saaja esitab järelaruande EIS-i nõudmisel kuni kolme aasta jooksul toetuse saamisest,

mis sisaldab infot toetuse kasutamise ja mõju kohta, sealhulgas ettevõtja TA mahu ja TA-töötajate

arvu ning tehtud TA osas.

§ 14. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi toetuse kasutamise ja toetuse saaja

kohustuste kohta.

(2) Toetuse saaja kohustub:

1) esitama EIS-ile nõutud teabe ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;

2) võimaldama EIS-il teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle;

3) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvad dokumendid ja materjalid kümme

aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

4) kajastama saadud toetust oma raamatupidamisarvestuses;

5) viivitamata kirjalikult informeerima EIS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või

asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saamist;

6) maksma EIS-i nõudel toetuse tähtaegselt tagasi;

7) esitama Statistikaametile TA kulud, mille osas toetust taotletakse.

§ 15. EIS-i õigused ja kohustused

(1) EIS-il on õigus:

1) kontrollida esitatud teavet ja dokumente;

2) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja on toetuse saamiseks

esitanud ebaõigeid andmeid või kasutab toetust vastuolus määruses sätestatud tingimustega;

3) pärast toetuse andmist teostada järelkontrolli vähese tähtsusega abi reeglite nõuetele vastavuse

üle;

4) saada Maksu- ja Tolliametilt toetuse saamise nõuetekohasuse ja toetuse sihipärase kasutamise

kontrollimiseks maksusaladust sisaldavat teavet vastavalt maksukorralduse seaduse § 29 punktile

46.

(2) EIS kohustub:

1) nõustama taotlejat ja toetuse saajat projektiga seotud küsimustes;

2) tegema taotlusvormi ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;

6

3) hoidma konfidentsiaalsena teabe, mis on teatavaks saanud taotluse menetlemise käigus, välja

arvatud punktis 5 nimetatud teabe, ja õigusaktides sätestatud juhul;

4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest abi andmise otsusest

arvates;

5) pärast taotluse rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime,

toetusmeetme nime ning toetuse summa. § 16. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on makstud vastuolus määruses sätestatud tingimusega; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlus; 4) toetuse saaja on esitanud toetuse taotlemisel ebaõiget teavet või jätnud nõutud teabe esitamata;

5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või see oleks rahuldatud osaliselt. (2) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast. (3) Kui riigiabi on antud ebaseaduslikult või seda on väärkasutatud, juhindutakse riigiabi tagasinõudmise korral konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler