Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetuse eelnõu kooskõlastamine

22.03.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja

toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eesti on üks väheseid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Euroopa

Liidu riike, kes maksupoliitika1 kaudu ei toeta teadus- ja arendustegevust (edaspidi TA).

Paratamatult mõjutab see otseselt Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet ning piirab

välisinvesteeringuid.

Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetust (edaspidi toetus) on kolmeaastase piloodi vältel

kavandatud anda Eesti äriregistrisse kantud äriühingutele, kus töötavad teadus- ja

arendustöötajad (edaspidi TA-töötajad), et

• kasvatada erasektoris tehtava TA mahtu;

• teada saada maksusoodustuse kasutuselevõtu mõju, hindamaks maksusüsteemi võimaliku

muutmise otstarbekust;

• luua korrastatud statistika, mis parandab Eesti positsiooni rahvusvahelistes reitingutes ning

mõjutab positiivselt Eesti kuvandit ja konkurentsivõimet.

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“2

(edaspidi TAIE) on seadnud eesmärgiks suurendada erasektori TA investeeringute osakaalu

kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), 2021. aastal oli see ligi üks protsent.

TAIE eesmärkide saavutamiseks on ühe tegevusena esile toodud innovatsiooni toetava õigus

keskkonna ja maksusüsteemi kujundamine. Maksusoodustuse kehtestamine on teistes riikides

märgatavalt suurendanud erasektori investeeringuid TA-sse ja parandanud riiklikku statistikat3.

Rahandusministeeriumi 2021. aastal tehtud „Erasektori teadus- ja arendustegevuse

soodustamise analüüsis“ leiti, et erasektori toetamisel on oluline kombineerida otsetoetusi ja

maksusoodustusi, kuna erinevate lähenemiste koos kasutamine annab parima tulemuse.

Maksusoodustuse eelis on see, et see on turupõhisem ja automaatsem, annab ettevõtjatele

pikaajalise kindluse, et nende teadus- ja arendusprojekte toetatakse. Analüüsi tulemusel

soovitati Eestis kasutusele võtta TA maksukrediit4, mille korral makstakse ettevõtjatele, kes

on teinud TA, nende makstud maksud tagasi. Kuna Eesti maksusüsteemi uue kontseptsiooni

väljatöötamine ja rakendamine nõuab aega, raha ja eri valdkonna ekspertide ajatundmust,

kasutatakse TA toetusmeedet, et katsetada uut kontseptsiooni ja teada saada selle mõju,

hindamaks maksusüsteemi võimaliku muutmise otstarbekust.

1 Erasektori teadus- ja arendustegevuse soodustamise analüüs https://www.fin.ee/media/4656/download 2 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus 3 https://www.oecd.org/sti/rd-tax-stats-database.pdf 4 Maksukrediidid on maksuvabastused ja muudavad toetusesaaja maksukohustuse väiksemaks.

Maksusoodustused

Maksuvabastus Maksuerand Mahaarvamine Maksukrediit

maksuvaba tulu tulumaksusoodustus teatud mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja usulistele ühendustele

eluasemelaenu intressid või koolituskulud üksikisiku tulust

Lahutatakse lõplikust maksukohustusest pärast selle arvutamist.

Eestis rakendatud Eestis ei ole rakendatud

Toetuse eesmärk on toetada Eesti äriregistrisse kantud äriühingut, kus töötavad TA-töötajad, et

teada saada, missugust mõju avaldab selle andmine:

1) ettevõtetes tehtavale TA-le,

2) erasektoris töötavate TA-töötajate arvule ja

3) erasektori TA kulude mahule.

Toetuse arvestamise aluseks võetakse e TA-töötajate töötasult ettevõtja deklareeritud tulumaks.

Kuna toetus sarnaneb sisult TA-töötaja maksukrediidile, on võimalik hinnata, kas TA

maksukrediidi kasutuselevõtt on põhjendatud. Piloot kestab kuni kolm aastat ja selle tulemuste

alusel saab otsustada, kas rakendada üldist TA maksusoodustust ning muuta vastavalt ka

maksusüsteemi. Piloodi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse Statistikaameti kogutavate

TA kulude mahu ja erasektoris töötavate TA-töötajate arvu võrdlust toetuse andmise aastatel

sellele eelnenud aastatega.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-post:

[email protected], telefon: 625 6389) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(edaspidi EIS) toetuste osakonnajuht Monica Hankov (e-post: [email protected], telefon:

627 9786). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:

[email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Kadri Kuus (e-post:

[email protected], telefon: 627 9519). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected], 620 8265).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.

Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 16 paragrahvist. Peatükid jagunevad teemade kaupa

järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatav tegevus ja toetuse suurus;

3) toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine;

4) toetuse maksmine ning toetuse saaja ning EIS-i õigused ja kohustused.

1. peatükk.

Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad

tulemused ning määruses kasutatavad terminid. Samuti määratakse toetuse elluviija ja

rakendaja ning vaide menetlemise kord.

Eelnõu § 1 sätestab määruse kohaldamisala.

Eelnõu §1 lõike 2 kohaselt on määruse alusel antav toetus vähese tähtsusega abi ning toetuse

andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)5 (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduses §-s 33

sätestatut.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse, et määrust ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud

juhtudel, milleks on kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad; ettevõtjad, kes

tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega ning ettevõtjad, kes tegutsevad

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhtudel, kui: a) abisumma määratakse

kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või

koguse alusel; b) abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjale.

Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel,

milleks on

a) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või

liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,

turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate

kuludega; ning

b) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Eelnõus reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust. Toetuse kui vähese

tähtsusega abi andmisele rakendatakse Euroopa Liidu asjakohaseid õigusakte.

Eelnõu § 1 lõike 4 kohaselt esitatakse määruse alusel toetuse taotlemise, määramise ja

kasutamisega seotud teave ja dokumendid perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse6 (ÜSS2021_2027) § 21 lõikes 3

nimetatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. Kui e-toetuse keskkonnas

ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalallkirjaga dokument

elektrooniliselt. Sellisteks dokumentideks on näiteks vaidemenetlusega seotud dokumendid,

mida EIS esitab vaide esitajale.

Eelnõu § 2 määrab toetuse andmise eesmärgi.

Toetuse eesmärk on aidata kaasa erasektori teadus- ja arendustegevuse mahu kasvule. Toetus

annab ettevõtjatele võimaluse üldiselt kõrgelt tasustatud TA-töötajaid ettevõttes hoida ja annab

lisavõimalusi luua TA-töötajatele uusi töökohti luua. Seega on oodata, et toetuse tulemusel

kasvab erasektoris töötavate TA-töötajate arv. Kuna TA-töötaja töö sisu on teha TA-d ning

5 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EMPs kohaldatav tekst) 6 RT I, 11.03.2022, 1

sellega kaasneb TA otsene kulu, suureneb Eesti ettevõtjate TA-sse tehtavate investeeringute

osakaal SKP-st.

Toetus on seotud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga 2021–2035“ ja hoogustab selle

eesmärkide saavutamist, panustades indikaatorisse „erasektori TA kulutuste tase SKP-st“.

Toetusega edendatakse TAIE tegevust „1.11. kujundatakse innovatsiooni toetav regulatiivne ja

maksusüsteem“.

Eelnõu § 3 esitab määruses kasutatavad terminid ja esitab nende definitsioonid.

Teadus- ja arendustegevuse terminite defineerimisel on lähtutud teadus- ja arendustegevuse

korralduse seaduse7 terminitest, mis omakorda tuginevad OECD Frascati käsiraamatus esitatud

definitsioonidele8.

Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline

ning ülekantav ja korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida

teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja

eksperimentaalarenduseks. Seega, kõik viis loetletud tingimust peavad teadus- ja

arendustegevuse korral olema põhimõtteliselt alati täidetud, olgu tegemist pideva või aeg-ajalt

tehtava tegevusega.

Teadus- ja arendustöötaja on teadlane, insener ja tehnik.

Teadlane ja insener on teaduskraadi või kõrgharidusega isik, kes elukutselisena tegeleb alus- ja

rakendusuuringutega või teeb katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside,

meetodite ja süsteemide loomiseks.

Tehnik on teadus- ja arendustööga seotud isik, kellel on kutsetunnistus valdkonnas, milles ta

töötab teadlase või inseneri juhtimisel.

Termini teadus- ja arendustöötaja mõistesisu kindlaksmääraamisel on lähtutud OECD Frascati

käsiraamatu kirjeldusest, mida kasutab ka Statistikaamet teadus- ja arendustegevuse

küsimustikus9. Erinevalt Frascati käsiraamatu ja Statistikameti käsitlusest ei käsitata eelnõus

teadus- ja arendustöötajana abipersonali. Kuna toetuse eesmärk on ennekõike kasvatada otseselt

teadus- ja arendustööga seotud töötajate arvu ja suurendada erasektori tehtavaid kulusid teadus-

ja arendustöösse, on toetusel kõige suurem mõju, kui toetada erasektoris töötavate teadlaste,

inseneride ja tehnikute tegevust.

Toetatav periood on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kehtestatud ajavahemik, mille

vältel TA-töötaja kohta Maksu ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksult

saab taotleda osalist toetust. Näiteks juhul, kui taotlusvoor toimub kaks korda aastas, kestavad

toetatavad perioodid jaanuarist juunini ja juulist detsembrini. Taotlusvooruna arvestatakse

vooru avamisele eelnenud toetatavat perioodi.

7 RT I, 19.03.2019, 92 8 Frascati käsiraamat. https://www.oecd.org/innovation/frascati-manual-2015-9789264239012-en.htm 9 Küsimustikuga kogutakse andmeid, et saada kord aastas teavet teadus- ja arendustööga seotud personali ja raha

kohta. Andmeid kasutatakse riigi teadus- ja arendustegevuse hindamisel, poliitikakujundamisel jts meetmete

väljatöötamisel. Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad.

Eelnõu § 4 sätestab, et toetuse taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise

ja tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid ja järelevalvet teeb EIS.

Eelnõu § 5 määrab vaide esitamise õiguse ja vaideorgani.

EIS-i otsuse või toimingu peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie EIS-ile

30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai

või oleks pidanud teada saama. EIS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses10 sätestatud

korras.

2. peatükk.

Toetatav tegevus ja toetuse suurus

Peatükk sätestab toetatavad tegevuse ja toetuse suuruse.

Eelnõu § 6 näeb ette toetatava tegevuse. Määruse kohaselt toetatakse TA-töötajate töökohtade

säilitamist ja uute töökohtade loomist.

Nimetatud tegevuse eesmärk on:

1) soodustada teadus- ja arendustöötajate hoidmist erasektoris ja nende värbamist erasektorisse;

2) suurendada erasektori tehtavaid investeeringuid TA-sse.

Eelnõu § 7 sätestab toetuse eseme ja toetuse suuruse. Ühe TA-töötaja kohta deklareeritud

tulumaksust tagastatakse kuni viis protsenti.

Lõike 1 kohaselt on toetuse suurus kuni viis protsenti toetataval perioodil Maksu- ja

Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. Kui TA-töötaja täidab lisaks teadus-

ja arendustöö tegemisele ka muid ülesandeid, arvutatakse lõike 1 alusel toetust, olenevalt TA-

ga seotud ülesannete osakaalust tööajal.

3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Eelnõu 3. peatükis määratakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine ning

esitatakse nõuded, millele taotleja ja taotlus peavad vastama.

Eelnõu § 8 sätestab nõuded taotlejale.

Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kus töötab vähemalt üks TA-töötaja,

kelle maksud on deklareeritud Maksu- ja Tolliametile. Äriühingul peab TA-töötajaga olema

kehtiv tööleping.

Sihtrühm on valitud samamoodi, nagu on seda tehtud ettevõtjatele antavate teiste arendus- ja

innovatsioonimeetmete korral. Lähtutud põhimõttest, et äriühing on kõige sobilikum

ettevõtlusvorm, sealhulgas soosib ettevõtja arengut ja kasvu.

Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotleja maksuvõlg riigile ei ole taotluse esitamise hetkel koos intressidega suurem kui

100 eurot või see on ajatatud;

2) on taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud

maksudeklaratsioonide ja raamatupidamise seaduses sätestatud majandusaasta aruande

esitamise kohustuse.

10 RT I, 13.03.2019, 55

3) taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372,

373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.

4) kui taotleja on varem saanud toetust, mille ta on kohustatud tagasi maksma, peavad

tagasimaksed olema tehtud;

5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti;

Paragrahvis sätestatakse vähese tähtsusega abi piirsummad, mida taotleja ei tohi olla ületanud.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised, kes on VTA

määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

Ettevõtjad on omavahel seotud, kui:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,

juht- või järelevalveorgani liikmeid;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks loetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või

enama muu ettevõtte kaudu.

Ühtlasi arvestatakse vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruses sätestatud

kumuleerimisreegleid. VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi võib kumuleerida

komisjoni määruse (EL) nr 360/201211 kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni VTA

määruses sätestatud ülemmäärani.

Tööleping taotleja ja töötaja vahel on sõlmitud tähtajatult või kehtib vähemalt 12 kuud lepingu

sõlmimisest. See punkt on oluline, kuna toetuse eesmärk on, et TA-töötaja töötab toetuse saaja

juures püsivalt. Toetuse taotleja peab olema deklareerinud Maksu- ja Tolliametile TA-töötajale

tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu vähemalt kolmel kuul vahetult enne taotluse

esitamist.

Taotleja peab olema esitanud taotlemisele eelnenud aastal või esitama taotluse esitamise aastal

Statistikaametile andmed TA kulude kohta.

Eelnõu § 9 sätestab nõuded taotlusele.

Taotlus peab sisaldama taotleja ärinime ja registrikoodi ning projekti nimetust. Samuti

esitatakse taotluses TA-töötajate andmed, nagu nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel

sünniaasta, -kuu ja -päev; TA-töötaja ametinimetus ning TA-ga seotud tööaja osakaal toetataval

perioodil. Lisaks peab taotlusele olema lisatud volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb

volituse alusel.

11 Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012 , Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega

abi suhtes EMPs kohaldatav tekst

Taotluses kinnitab taotleja, et taotluses esitatud andmed on õiged ja taotleja vastab esitatud

nõuetele. Samuti kinnitab taotleja, et esitab taotluses esitatud TA-töötajate kulude andmed

Statistikaametile.

Eelnõu § 10 sätestab toetuse taotlemise korra.

Toetust taotletakse voorupõhiselt, üldjuhul kaks korda aastas. EIS kehtestab enne taotlusvooru

avamist taotluste rahastamise eelarve, vooru kestuse, toetatava perioodi kestuse, kooskõlastades

need enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Taotluste vastuvõtmise

alustamisest, taotlusvooru kestusest, eelarvest ja toetatavast perioodist annab EIS teada oma

veebilehel.

Eelnõu § 11 reguleerib taotluste menetlemist.

Taotluse menetlemise tähtaeg on 35 tööpäeva pärast taotlusvooru lõppemist. Menetlemise

tähtaja seadmisel on arvestatud, et taotluse esitab 300–500 ettevõtjat ja kõigi puhul

kontrollitakse vähese tähtsusega abi jääki.

Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib EIS taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud

nõuetele. Taotlust ei tunnistata nõutele vastavaks, kui esineb vähemalt üks §-s 11 nimetatud

asjaolu.

Kui EIS avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta neist taotlejat viivitamata ja annab

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb

puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Menetlemise käigus võib EIS nõuda taotlejalt

selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist.

Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid

mitte rohkem kui kümme tööpäeva.

Eelnõu § 12 määrab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise korra.

Nõuetekohase taotleja ja taotluse kohta teeb EIS taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse

rahuldamise otsusesse märgitakse vähemalt määruses sätestatud andmed.

Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud

eelarvemahu tõttu ja taotleja nõustub taotluse osalise rahuldamisega, võib EIS taotluse

rahuldada osaliselt. Kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb EIS taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa, et rahuldada kõik nõuetele vastavaks tunnistatud

taotlusi, rahuldatakse taotlused osaliselt, jaotades eelarveraha proportsionaalselt sellega, kuidas

vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse.

Kui toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud

saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi lubatud

ülemmäärani. Sel juhul rakendatakse § 11 lõikes 4 nimetatud proportsionaalset taotluse

vähendamist. See tähendab, et esmalt arvutatakse välja kõigile taotlejatele toetussumma,

arvestades taotlejate õigust saada vähese tähtsusega abi. Ent kui selgub, et taotluste kogusumma

ületab taotlusvooruks eraldatud raha, vähendatakse kõigi taotluste summat proportsionaalselt.

Seega võidakse toetuse summat vähendada kahel korral:

1) vähese tähtsusega abi kontrollimise käigus;

2) toetuste kogusumma korrigeerimise käigus.

Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise

otsuse.

Kui taotlus ei ole nõuetekohane, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teavitab

otsusest taotlejat. Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse vähemalt määruses

sätestatud andmed.

4. peatükk.

Toetuse maksmise ning toetuse saaja ning EIS-i õigused ja kohustused

Eelnõu 4. peatükk sätestab toetuse väljamaksmise korra ning toetuse saaja ning EIS-i õigused

ja kohutused ning toetuse tagastamise tingimused.

Eelnõu § 13 määrab, et toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest. Toetus makstakse välja tagantjärele ja taotluse rahuldamise

otsuses märgitud ajavahemiku eest.

Eelnõu § 14 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused.

Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi toetuse kasutamise ja toetuse saaja

kohustuste kohta. EIS peab toetuse taotlejale vajaduse korral selgitama õigusaktides sätestatud

nõudeid ja kohustusi. Toetuse saaja kohustub täitma eelnõus nimetatud tingimusi.

Eelnõu § 15 sätestab EIS-i õigused ja kohustused.

EIS-il on õigus kontrollida toetuse saamise sihipärast kasutamist ja nõuda toetus osaliselt või

täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja on esitanud ebaõigeid andmeid või selguvad

asjaolud, mis seavad kahtluse alla toetuse nõuetekohase kasutamise. Samuti on EIS-il õigus

maksukorralduse seaduse § 29 punkti 46 kohaselt õigus saada Maksu- ja Tolliametilt toetuse

määramiseks vajalikke andmeid, et kontrollida toetuse saamise nõuetekohasust, sihipärast

kasutamist ja kulude abikõlblikkust. EIS-i kohustused on loetletud § 15 lõikes 2.

Eelnõu § 16 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra.

Eelnõus nimetatud juhtudel teeb EIS toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse,

lähtudes kaalutlusõigusest. Tagasinõudmise otsus tehakse riigiabi reeglites sätestatud tähtaja

jooksul.

Toetuse saaja peab tagasi nõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse

kehtima hakkamise päevast. Kui riigiabi on antud ebaseaduslikult või seda on väärkasutatud,

juhindutakse riigiabi tagasinõudmise konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu

õigusest ei tulene teisiti.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel

järgitakse VTA määrust, mille kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks artikli 2 lõikes 2 nimetatud

ettevõtjad. Abi kumuleerimise korral võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatut.

4. Määruse mõjud

Toetusega soovime ennekõike julgustada erasektorit tegema TA-d, seda tegevust soodustada ja

suurendada erasektori tehtavaid kulutusi TA-sse. Arvestades, et enamik Eesti lähiriike on

kehtestanud teadus- ja arendustegevusele maksusoodustusi, mõjutab meede positiivselt Eesti

ettevõtete konkurentsivõimet ja aitab riiki meelitada välisinvesteeringuid.

Andes toetust TA-töötaja tulumaksust soodustame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist

erasektoris ja suurendame Eesti teadlaste võimalusi asuda tööle erasektoris. Samuti võimaldab

toetus meelitada ligi välistöötajaid, kuna paratamatult on Eestis inimesi vähem.

Toetuse andmine võimaldab korrastada Eesti teadus- ja arendustegevuse kohta tehtavat

statistikat, kuna toetuse saaja on kohustatud täitma ja esitama Statistikaametile TA küsimustiku.

Statistika korrastamine aitab parandada Eesti positsiooni rahvusvahelistes reitingutes ja see

mõjutab positiivselt Eesti kuvandit ja konkurentsivõimet.

Piloodi tulemus peab andma lähteandmed, mille põhjal tehakse ettepanek erasektorit TA

tegemisel edaspidi toetada, sh esitatakse maksusüsteemi võimalikud muudatused.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuse elluviimise eest vastutab EIS. Eelnõu raames antavate toetuste eelarveks on toetuse

rakendamise perioodil, aastatel 2023–2026 riigieelarvest kavandatud kuni kuus miljonit eurot.

EIS-ile eraldatakse eelnõu rakendamiseks vajalik raha riigieelarvest MKM-i eelarve kaudu.

Määruse rakendamisel laekub eeldatav tulu toetatavate ettevõtjate tehtud TA tulemusel loodud

uute tehnoloogiate ja toodete müügikäibest ning kõrgepalgaliste TA-töötajate töökohtade

loomiselt laekunud maksudelt.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ning Haridus- ja Teadusministeeriumile.

EELNÕU

22.03.2023

MÄÄRUS

Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse ettevõtja teadus- ja arendustöötaja (edaspidi TA-töötaja) toetuse

(edaspidi toetus) taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse kasutamise ja tagasinõudmise

tingimused ning kord.

(2) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA

määrus) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(3) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(4) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid

esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond)

kaudu. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse

digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

§ 2. Toetuse eesmärk

Toetuse eesmärk on aidata kaasa erasektori teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) mahu

kasvule.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) TA on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja

korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi

rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja

eksperimentaalarenduseks;

2) TA-töötaja on teadlane, insener või tehnik;

3) teadlane ja insener on teaduskraadi või kõrgharidusega isik, kes tegeleb elukutselisena alus-

ja rakendusuuringutega või teeb katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside,

meetodite ja süsteemide loomiseks;

4) tehnik on TA-ga seotud isik, kellel on kutsetunnistus valdkonnas, milles ta töötab teadlaste

või inseneride juhtimisel.

5) toetatav periood on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) kehtestatud

ajavahemik, mille vältel TA-töötaja kohta Maksu-ja Tolliametile deklareeritud töötasult

arvutatud tulumaksule saab taotleda osalist toetust.

§ 4. Toetuse rakendamine

Toetuse taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse

tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid teeb ja järelevalvet teostab EIS.

§ 5. Vaide esitamine ja menetlemine

(1) EIS-i otsuse või toimingu peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie EIS-

ile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai

või oleks pidanud teada saama.

(2) EIS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk

Toetatav tegevus ja toetuse suurus

§ 6. Toetatav tegevus

(1) Toetatakse TA-töötajate töökohtade säilitamist ja uute töökohtade loomist.

(2) Toetust antakse ettevõtjale, kelle tegevus panustab määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi

saavutamisse.

§ 7. Toetuse suurus

(1) Toetuse suurus toetuse saaja ühe TA-töötaja kohta on viis protsenti toetataval perioodil TA-

töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust.

(2) Kui TA-töötaja täidab lisaks TA-le muid ülesandeid, lähtutakse lõike 1 alusel toetuse

arvutamisel vaid TA-ga seotud ülesannete osakaalust tööajal.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 8. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kus töötab vähemalt üks TA-

töötaja, kelle maksud on deklareeritud Maksu- ja Tolliametile.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotleja maksuvõlg riigile ei ole taotluse esitamise hetkel koos intressiga suurem kui 100

eurot või see on ajatatud;

2) on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud

maksudeklaratsioonide ning raamatupidamise seaduses sätestatud majandusaasta aruande

esitamise kohustuse;

3) taotlejal või taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹,

372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

4) kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad

tagasimaksed olema tehtud;

5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis- ,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti;

6) taotlejale jooksva ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei

tohi koos taotletava toetusega ei ületada 200 000 eurot;

7) kui taotleja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, siis

talle jooksva ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos

taotletava toetusega ületada 100 000 eurot;

8) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,

26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksva ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul

komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos

käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;

9) on vähemalt kolmel vahetult eelnenud kuul enne taotluse esitamist deklareerinud Maksu- ja

Tolliametile TA-töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu;

10) on esitanud taotlemisele eelnenud aastal või on kohustatud esitama taotluse esitamise aastal

Statistikaametile andmed TA kulude kohta;

(3) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud

kumuleerimisreeglitest.

(5) Tööleping taotleja ja töötaja vahel on sõlmitud tähtajatult või kehtib vähemalt 12 kuud

lepingu sõlmimisest.

§ 9. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi:

1) taotleja ärinimi ja registrikood;

2) projekti nimetus;

3) TA-töötaja nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünnikuupäev;

4) TA-töötaja ametinimetus ja TA-tegevusega seotud tööaja osakaal toetataval perioodil;

5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

6) kinnitus, et esitatud andmed on õiged ja taotlejale vastab esitatud nõuetele;

7) kinnitus, et Statistikaametile esitatakse taotluses nimetatud TA-töötaja kulud.

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

(2) Taotlusvooru taotluste vastuvõtmise alustamisest, kestusest, eelarvest ja toetatavast

perioodist teavitab EIS oma veebilehel, kooskõlastades need enne Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

§ 11. Taotluste menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 35 tööpäeva pärast taotlusvooru lõppemist.

(2) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib EIS taotleja ja taotluse vastavust määruses

sätestatud nõuetele.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu:

1) taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ja puudust ei ole

võimalik lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist;

3) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse vastavust nõuetele.

(4) Kui EIS avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja

annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg

pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

(5) EIS võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses

esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist. Taotluse menetlemise tähtaeg

pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme

tööpäeva.

§ 12. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Nõuetele vastava taotleja ja taotluse kohta teeb EIS taotluse rahuldamise otsuse.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegemise kuupäev ja tegija;

2) toetuse saaja ärinimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) toetuse summa;

5) ajavahemik, mille eest toetust makstakse;

6) toetuse maksmise tingimused ja kord;

7) toetuse saaja kohustused;

8) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta;

9) vaidlustamisviide.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu ning taotleja on taotluse osalise rahuldamisega

nõus. Kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb EIS taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

(4) Kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks

täies ulatuses, jaotatakse toetuse eelarve rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel

proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate

taotluste kogusummasse.

(5) Kui toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud

saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi lubatud

ülemmäärani. Kui taotleja vähendamisega ei nõustu, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise

otsuse. Taotluse osalisel rahuldamisel nimetatud alusel lähtutakse lõikest 4.

(6) Taotluse osas, mida ei tunnistatud nõuetele vastavaks, teeb EIS rahuldamata jätmise otsuse,

milles märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegemise kuupäev ja tegija;

2) taotleja ärinimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) otsuse põhjendus;

5) vaidlustamisviide.

4. peatükk

Toetuse maksmine ning toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused

§ 13. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest.

(2) Toetust makstakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajavahemiku eest ja juhul, kui

toetuse saaja on maksnud nimetatud ajavahemikul kinnipidamisele kuuluva tulumaksu.

§ 14. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi toetuse kasutamise ja toetuse saaja

kohustuste kohta.

(2) Toetuse saaja kohustub:

1) esitama EIS-ile nõutud teabe ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;

2) võimaldama EIS-il teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide

üle;

3) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvad dokumendid ja materjalid

kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

4) kajastama saadud toetust oma raamatupidamisarvestuses eraldiseisvalt toetuse saaja muudest

kuludest;

5) viivitamata kirjalikult informeerima EIS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest

või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saamist;

6) maksma EIS-i nõudel toetuse tähtaegselt tagasi;

7) esitama Statistikaametile TA kulud, mille osas toetust taotletakse.

§ 15. EIS-i õigused ja kohustused

(1) EIS-il on õigus:

1) kontrollida esitatud teavet ja dokumente;

2) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja on toetuse saamiseks

esitanud ebaõigeid andmeid või kasutab toetust vastuolus määruses sätestatud tingimustega;

3) pärast toetuse andmist teostada järelkontrolli vähese tähtsusega abi reeglite nõuetele

vastavuse üle, kui see on asjakohane;

4) saada Maksu- ja Tolliametilt toetuse saamise nõuetekohasuse, sihipärase kasutamise ja

kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks maksusaladust sisaldavat teavet vastavalt

maksukorralduse seaduse § 29 punktile 46.

(2) EIS kohustub:

1) nõustama taotlejat ja toetuse saajat projektiga seotud küsimustes;

2) tegema taotlusvormi ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;

3) hoidma konfidentsiaalsena teabe, mis on teatavaks saanud taotluse menetlemise käigus, välja

arvatud punktis 5 nimetatud teabe ja asjakohastes õigusaktides sätestatud juhul;

4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest abi andmise otsusest

arvates;

5) pärast toetuse rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime,

toetusmeetme nime ning toetuse summa.

§ 16. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse kohaselt

järgmistel juhtudel:

1) toetust on makstud vastuolus määruses sätestatud tingimusega;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või toetuse rahuldamise

otsuses nimetatud kohustuse või nõude;

3) toetuse saaja suhtes on algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlus;

4) toetuse saaja on esitanud toetuse taotlemisel ebaõiget teavet või jätnud nõutud teabe

esitamata;

5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või see oleks rahuldatud osaliselt.

(2) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse

kehtima hakkamise päevast.

(3) Kui riigiabi on antud ebaseaduslikult või seda on väärkasutatud, juhindutakse riigiabi

tagasinõudmise korral konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.

(4) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse riigiabi reeglites sätestatud tähtaja jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

27.03.2023 nr 18-3/2023/1757-1

Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetuse

eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja teadus- ja

arendustöötaja toetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) määruse seletuskiri.

Mikk Vahtrus

625 6389 [email protected]