Kiri

EELNÕU

09.10.2023

Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus

Infoühiskonna teenuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 8–10 ning § 11 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu digiteenuste koordinaator

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset

turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (ELT L 277, 27.10.2022) artikli 49 lõike 2

tähenduses.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuete täitmise üle;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määruse artikli 21 lõike 3 alusel sertifitseeritud organi

vastavuse üle samas lõikes sätestatud tingimustele;

3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määruse artikli 22 lõike 2 alusel usaldusväärse teavitaja

vastavuse üle samas lõikes sätestatud tingimustele;

4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määruse artikli 40 lõike 8 alusel kontrollitud teadlase

vastavuse üle samas lõikes sätestatud tingimustele.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

„§ 121. Järelevalvealane piiriülene koostöö

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet osaleb Euroopa Liidu liikmesriikide digiteenuste

koordinaatorite ja Euroopa Komisjoni piiriüleses koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2022/2065 IV peatükis sätestatu kohaselt.“;

4) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pädev korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve

teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

5) seadust täiendatakse §-dega 132 ja 133 järgmises sõnastuses:

„§ 132.  Kaupleja poolt kohustuse võtmine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib ettekirjutuse tegemise asemel nõustuda

teenuseosutaja võetava kohustusega, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2022/2065 täitmisega, ja muuta oma otsusega see kohustus siduvaks.

(2) Kui otsusega sätestatud tähtpäevaks ei ole teenuseosutaja võetud kohustust täitnud, võib

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha ettekirjutuse.

133. Ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise ja teabe esitamise korraldus

(1) Korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse osutajale võtta meetmeid

ebaseadusliku sisu vastu peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2022/2065 artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(2) Korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse osutajale anda konkreetset teavet

konkreetse teenusesaaja kohta peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2022/2065 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele.“;

6) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuetest tuleneva

ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras

rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 640 eurot ja juriidilisele isikule viis

protsenti tema eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest või

sissetulekust, arvutatuna asjaomases otsuses märgitud kuupäevast.“;

7) seadust täiendatakse §-dega 153–155 järgmises sõnastuses:

„§ 153. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud

kohustuste täitmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 artiklites 9–14, 16–18, 20–

23, 25–28, 30–32, 34–41 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kuus protsenti tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest

käibest.

§ 154. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud teabe

andmise kohustuse täitmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 artiklites 15, 24 ja 42

sätestatud teabe andmise kohustuse täitmata jätmise või ebaõige, mittetäieliku või eksitava

teabe esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta sissetulekust.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest käibest.

§ 155. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 riikliku järelevalve

teostamise takistamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 järelevalve teostamise

takistamise eest, kui sellega ei võimaldata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

juurdepääsu ruumidele või teabele või ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise,

ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle parandamata jätmise eest

–

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta sissetulekust.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest

käibest.“;

8) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast numbrit „152“ tekstiosaga „−155“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2023. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2023. a

1

09.10.2023

Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada ELi määruse 2022/20651 (edaspidi ka digiteenuste

määrus, DSA määrus) nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tõhusamalt tõkestada ebaseadusliku

veebisisu levikut, tagada digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabaduse parem kaitse ja

ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu (EL) siseturul.

Eelnõuga nimetatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

DSA määruse tähenduses pädevaks asutuseks ja digiteenuste koordinaatoriks, kes teeb

järelevalvet vahendusteenuste pakkujate üle, et tagada nende kasutajatele vajalikud õigused ja

digiteenuste läbipaistvus. TTJA vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud DSA määruse üle

järelevalve tegemise ja täitmise tagamisega. Digiteenuste koordinaatorina saab TTJA-st ka

piiriülene kontaktpunkt komisjonile, nõukojale, teiste liikmesriikide digiteenuste

koordinaatoritele ja kõigile pädevatele asutustele määruse kohaldamisega seotud küsimuste

lahendamiseks ja piiriüleseks koostööks. TTJA saab õiguse täita kõiki digiteenuste

koordinaatorile DSA määrusega pandud ülesandeid, nagu sertifitseerida vaidluste kohtuvälise

lahendamise organeid ning anda usaldusväärse teavitaja ja kontrollitud teadlase staatust.

Täpsustatakse TTJA volitusi järelevalve tegemisel, samuti sunniraha ja trahvimäärasid

kohustuste täitmata jätmise eest. Muudatused on minimaalsed, et tagada digiteenuste määruse

nõuetekohane ja mõjus jõustamine ning õigusselgus, samas on välditud otsekohalduva määruse

ümberkirjutamist.

Digiteenuste määrus jõustus 16. novembril 2022 ja seda kohaldatakse alates 17. veebruarist

2024. Digiteenuste määruse eesmärk on muuta internetikeskkond turvalisemaks ning tagada

kasutajate õiguste tugev kaitse internetis, milleks täiendatakse veebipõhiste vahendusteenuste

pakkujate, ennekõike digiplatvormide kohustusi. Uued ühtsed õigusnormid hakkavad kehtima

kogu EL-is, tagades kasutajate kaitse ja ettevõtjate õiguskindluse tervel ühtsel turul.

Digiteenuste määrusega kehtestatakse digiplatvormidele ulatuslik läbipaistvus- ja

vastutusraamistik. Muu hulgas aitavad uued kohustused piirata ebaseadusliku veebisisu ja

ebaseaduslike toodete levikut internetis, paremini kaitsta alaealisi ning pakkuda kasutajatele

suuremaid valikuvõimalusi ja paremat teavet.

Kehtima hakkavatest nõuetest peavad kinni pidama vahendusteenuste2 pakkujad, kes ei ole ise

edastatavat sisu loonud ega vastuta selle sisu eest, kuid võimaldavad sellele ligipääsu kasutaja

taotluse alusel. Vahendusteenused on näiteks internetiühenduse teenused, pilveteenused,

isikutevahelise side teenused, otsingumootorid, digiplatvormid. Spetsiifilised

hoolsuskohustused on kehtestatud veebimajutusteenustele ja eelkõige digiplatvormidele, nagu

sotsiaalvõrgustikud, sisujagamisplatvormid, rakenduste poed, internetipõhised

kauplemiskohad. Kõige rangemad on need DSA määruse normid, mis keskenduvad väga

suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on märkimisväärne ühiskondlik ja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega

muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) 2 Nende pakutavat nimetatakse üldistatult infoühiskonna teenusteks.

2

majanduslik mõju ja mis jõuavad EL-is vähemalt 45 miljoni kasutajani ehk 10%-ni

elanikkonnast. Digiplatvormiks ei loeta digiajalehe kommentaariumit, mille puhul on selge, et

see on kõrvalteenus põhiteenusele, milleks on uudiste avaldamine kirjastaja toimetusvastutusel.

Infoühiskonna teenustest ja eriti vahendusteenustest on saanud EL-i majanduse ja kodanike

igapäevaelu oluline osa. 20 aasta jooksul pärast selliste teenuste esmakordset korraldamist

direktiiviga 2000/31/EÜ3 on uued ja innovaatilised ärimudelid ja teenused võimaldanud

ärikasutajatel ja tarbijatel teavet edastada ja saada ning uudsel viisil tehinguid teha. Enamik

EL-i kodanikke kasutab nüüd neid teenuseid iga päev. Digiüleminek ja infoühiskonna teenuste

kasutamise kasv on aga toonud kaasa ka uusi riske ja probleeme teenusesaajate, äriühingute ja

ühiskonna jaoks tervikuna.

Digiteenuste määrusega soovitakse tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne

internetikeskkond, et EL-i kodanikud ja muud isikud saaksid kasutada oma põhiõigusi, mis on

kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga4, eelkõige väljendus-, teabe- ja

ettevõtlusvabadust ja õigust mittediskrimineerimisele, ning selleks, et saavutada

kõrgetasemeline tarbijakaitse. Ühtlasi soovitakse vähendada siseturu killustumist ning luua

tingimused innovaatiliste digiteenuste loomiseks ja ulatuslikumaks kasutamiseks siseturul.

Vahendusteenuste osutajate vastutustundliku ja hoolsa käitumise tagamiseks ning siseturu

toimimise parandamiseks kehtestatakse EL-i tasandil hulk sihipäraseid, ühtseid, tõhusaid ja

proportsionaalseid kohustusi.

Kuna digiteenuste määruses määratletud vahendusteenused liigituvad infoühiskonna

teenusteks, on asjakohane õigusakt, mida DSA määruse kohaselt muuta, infoühiskonna teenuse

seadus5 (InfoTS).

Digiteenuste määruse mõjud on hinnatud Eesti seisukohtade Vabariigi Valitsusele esitamise

kooskõlastuse etapis, mis kiideti heaks 19. aprillil 2021.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus-

ja tarbimiskeskkonna osakonna välismajanduse valdkonna digimajanduse nõunik Maarja Mere

([email protected]) ning välismajanduse valdkonna juht Gertrud Luhaoja-Sobak

([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi

õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen (5307 4485, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu, nõuetekohane ja mõjus täitmine.

Eelnõuga muudetakse infoühiskonna teenuse seaduse redaktsiooni RT I, 06.08.2022, 22.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti

elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) 4 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 5 RT I, 06.08.2022, 22

3

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tagada digiteenuste määruse nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tõhusamalt

tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, tagada digiteenuste kasutajate sõna- ja

teabevabaduse parem kaitstus ja ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu

siseturul.

Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse

nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 punkti 2 alusel.

Digiteenuste määruse ettepaneku juurde kuuluv mõjuhinnang6 vastab HÕNTE § 1 lõikes 1

esitatud põhimõtetele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast punktist.

Punktiga 1 tunnistatakse InfoTS-i §-d 8–10 ning § 11 lõiked 1 ja 3 kehtetuks. DSA määruse

artikli 89 kohaselt muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv) ning artiklid 12–

15 jäetakse välja. Viiteid direktiivi 2000/31/EÜ artiklitele 12–15 tõlgendatakse vastavalt

viidetena käesoleva määruse artiklitele 4, 5, 6 ja 8. Direktiivi 2000/31/EÜ artiklitest 12–14

tulenev vahendusteenuste osutajate tingimuslik vastutusest vabastamise raamistik on säilitatud

ja lisatud otse DSA määrusesse. Kuna piiratud vastutuse raamistik tuleneb edaspidi otse

määrusest, tuleb vastavad direktiivi ülevõtvad riigisisesed sätted kehtetuks tunnistada.

Preambuli kohaselt muudeti põhimõte otsekohalduvaks, et tagada selgus ja ühtlus ning

põhimõtte ühtne rakendamine. Piiratud vastutuse kohaldumise tingimused on jäänud samaks

artiklist 4 tulenevatele pelga edastamise7 teenustele ja artiklist 5 tulenevatele vahemällu

salvestamise teenustele. Teabe talletamise teenuste puhul on artiklist 6 tulenevad piiratud

vastutuse kohaldumise tingimused üldjoontes jäänud samaks. Siiski on piiratud vastutuse

raamistikust jäetud välja sellised internetipõhised kauplemiskohad, kes jätavad tarbijale

avaldamata, kes on kauba tegelik müüja, kellega tarbija lepingu sõlmib, esitades

müügitehinguga seotud andmeid viisil, mis paneb tarbija arvama, et teavet pakub kas

digiplatvorm ise või selle alluvuses või kontrolli all tegutsev kaupleja.

Seaduse § 11 lõikes 1 on kehtestatud üldise jälgimiskohustuse keelu põhimõte, mille kohaselt

ei ole vahendusteenuse osutajal kohustust jälgida teavet, mida ta edastab või talletab, ega

kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid. DSA määruse artikli 89

kohaselt muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ ja artiklid 12–15 jäetakse välja. Viiteid direktiivi

2000/31/EÜ artiklitele 12–15 tõlgendatakse viidetena vastavalt käesoleva määruse artiklitele 4,

5, 6 ja 8. Direktiivi 2000/31/EÜ artiklist 15 tulenev üldise jälgimiskohustuse keelu põhimõte

on säilitatud ja lisatud otse DSA määrusesse. Kuna jälgimiskohustuse kehtestamise keeld

tuleneb edaspidi otse määrusest, tuleb vastav direktiivi ülevõttev säte kehtetuks tunnistada.

6 „Impact assessment of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on on a

Single Market For Digital Services (Digital Services Act) and amending Directive 2000/31/EC“ (https://digital-

strategy.ec.europa.eu/en/library/impact-assessment-digital-services-act) 7 ingl mere conduit

4

Seaduse § 11 lõikes 3 on kehtestatud vahendusteenuse osutajale kohustus viivitamata teatada

järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule teenuse kasutaja võimalikust ebaseaduslikust

tegevusest või pakutavast teabest ning võimaldada identifitseerida neid teenuse kasutajaid,

kellega teenuse osutajal on andmete talletamise kohta lepingud. Antud kohustus tuleneb

edaspidi DSA määruse artiklist 18, mille kohaselt peab teabe talletamise teenuse osutaja, juhul

kui ta saab teadlikuks teabest, mis annab alust kahtlustada, et on pandud, pannakse parajasti või

tõenäoliselt tulevikus toime kuritegu, millega kaasneb oht inimese või inimeste elule või

turvalisusele, teatama oma kahtlusest viivitamata asjaomase liikmesriigi või asjaomaste

liikmesriikide õiguskaitse- või õigusasutustele ning esitama neile kogu kättesaadava asjakohase

teabe. Seega tuleneb kuriteokahtlusest teavitamise kohustus edaspidi otse määrusest, mistõttu

tuleb vastav direktiivi 2000/31/EÜ artiklit 15 lõiget 2 ülevõttev riigisisene säte kehtetuks

tunnistada. Vastavast kuriteost, millega kaasneb oht inimese või inimeste elule või

turvalisusele, on teabe talletamise teenuse osutaja kohustatud teavitama Eestis Politsei- ja

Piirivalveametit vastavate teavitamiskanalite8 kaudu (vahetu ohu korral tuleb helistada

häirekeskuse numbril 112, avaldust saab esitada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel või ka

politseiasutuses koha peal). Politsei- ja Piirivalveamet on kõige pädevam saama teavitusi

veebis, juhul kui kellegi elu ja tervis on ohus, kuna neil on oskused ja võimekus kiiresti ja

operatiivselt tegutseda ohtude tõrjumiseks.

Punktiga 2 täiendatakse § 12 lõigetega 3 ja 4, millega nimetatakse TTJA digiteenuste

koordinaatoriks, kes vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud DSA määruse üle järelevalve

tegemise ja DSA määruse nõuete kohase täitmise tagamisega. Ühtlasi on digiteenuste

koordinaator komisjoni, nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase

liikmesriigi kõigi pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt, kus käsitletakse kõiki käesoleva

määruse kohaldamisega seotud küsimusi.

Digiteenuste koordinaator menetleb ka teenusesaajate ja nende esindusorganisatsioonide

kaebusi DSA määruse väidetava rikkumise kohta. Kasutajate võimestamiseks ja määruses

kehtestatud kohustuste tõhusa täitmise tagamiseks näeb DSA määrus üksikisikutele või

esindusorganisatsioonidele ette võimaluse esitada kaebusi vahendusteenuste pakkujate

tegevuse kohta sellele digiteenuste koordinaatorile, kus nad teenust said. Kõigil Eesti

teenusesaajatel ja nende esindusorganisatsioonidel on õigus esitada TTJA-le kaebus, kui nad

kahtlustavad, et mõni digiteenus on enda DSA määrusest tulenevaid kohustusi rikkunud. TTJA

on kohustatud kaebuse läbi vaatama, selgitama välja kõik kaebusega seotud olulised asjaolud

ning vajadusel rikkumise kõrvaldama järelevalvemenetluses. Nii kaebajal kui ka kaebealusel,

digiteenuste osutajal, on õigus avaldada arvamust ja saada asjakohast teavet kaebuse seisu

kohta. Kui kaebust on pädev lahendama teise EL-i liikmesriigi pädev järelevalveasutus, edastab

TTJA kaebuse talle koos arvamusega, kui ta peab seda asjakohaseks. Näiteks suunab TTJA

Facebooki tegevuse peale esitatud kaebuse edasi Iirimaa digiteenuste koordinaatorile.

TTJA peab täitma määrusest tulenevaid ülesandeid erapooletult, läbipaistvalt ja aegsasti,

lähtudes DSA määruse artiklis 50 digiteenuste koordinaatorile esitatud nõuetest. Digiteenuste

koordinaator peab oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel tegutsema täiesti

sõltumatult, olema kaitstud mistahes otsese või kaudse välise mõju eest ega tohi küsida ega

võtta vastu juhiseid üheltki teiselt riigiasutuselt ega eraõiguslikult isikult. Eelnõu koostajate

hinnangul vastab TTJA kirjeldatud kriteeriumidele. TTJA-d ei ole moodustanud mitte Vabariigi

Valitsus, vaid seadusega vahetult Riigikogu (Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS)9 § 63

lg 2), millega on seadusandja garanteerinud TTJA juriidilise eraldiseisvuse. Järelevalveasutuse

8 https://www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud 9 RT I, 30.06.2023, 11

5

funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita talle

pandud ülesandeid. Kuigi minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (VVS-i

§ 95 lõige 1, § 99 ja § 100), tagab vajaliku sõltumatuse asjaolu, et teenistusliku järelevalve

korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ja riikliku sunni kohaldamisel antud

otsustele (VVS-i § 93 lg 6 punkt 1). Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste

erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid, mis eeskätt on

sätestatud korruptsioonivastases seaduses10. Rahaline sõltumatus ja ülesannete täitmiseks

vajalik raha on TTJA-le tagatud, kuna TTJA-l on vastavalt VVS-i § 41 lõikele 2 oma eelarve,

mis tuleb avaliku teabe seaduse11 § 28 lg 1 punkti 11 kohaselt avalikustada.

Paragrahvi 12 lõikes 4 on loetletud TTJA pädevused riikliku järelevalve teostajana. Lõike 4

punktiga 1 pannakse TTJA-le ülesandeks teostada riiklikku järelevalvet digiteenuste määruses

sätestatud nõuete täitmise üle. Vahendusteenustele seatud kohustused on esile toodud

digiteenuste määruses. Mitmesuguste vahendusteenuste osutajate kohustused on vastavuses

sellega, milline on nende roll, suurus ja mõju interneti ökosüsteemis (vt tabel 1).

Tabel 1. Digiteenuste määrusest digiteenuste osutajatele tulenevad kohustused

Väga suured

platvormid

(>45 mln EL-is)

Digi-

platvormid

Veebimajutus-

teenused

Kõik teenuse-

osutajad

Koostöö riiklike ametiasutustega Kontaktpunkti nimetamine Teenusetingimustes sisu modereerimist puudutava teabe esitamine

Läbipaistvusaruannete esitamine* Teavitusmehhanismi sisse seadmine Teenusesaajale sisu eemaldamise põhjendamine Kriminaalkuritegudest teavitamine Kaebuste menetlemise süsteemi tagamine* Kaasumine vaidluste kohtuvälise lahendamise

protsessis*

Usaldusväärsete teavitajate teavituste prioriseerimine *

Teenuse ja teavitusmehhanismi väärkasutamise

vastased meetmed*

Soovitussüsteemide läbipaistvuse tagamine*

Kauplejatelt tuvastamiseks teabe küsimine / KYBC (ingl know your business customer)*

Lisateabe esitamine läbipaistvusaruannetes* Reklaamidega seonduvad läbipaistvusnõuded*

Riskide hindamine ja juhtimine Sõltumatu auditi tellimine Profileerimisest loobumise võimaldamine Reklaamidega seonduvad täiendavad läbipaistvusnõuded

Andmete jagamine ametiasutuste ja teadlastega Vastavuskontrolli spetsialisti määramine

* Kohustust ei kohaldata nende vahendusteenuste osutajate suhtes, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle

aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

10 RT I, 13.04.2021, 4 11 RT I, 07.03.2023, 11

6

Näiteks, ebaseadusliku sisu ilmnemise korral peavad kõik vahendusteenuse osutajad tegema

pädevate asutustega koostööd ning vastama nende nõuetele esitada teavet, määrama

kontaktpunkti, tagama kasutajatingimuste läbipaistvuse ja selguse ning esitama

läbipaistvusraporteid. Andmete talletamise teenuse osutajad (nt veebimajutajad, pilveteenused,

digiplatvormid) peavad sisse seadma ebaseaduslikust sisust teavitamise mehhanismi,

põhjendama teenusesaajale sisu piiramise otsuseid ja teavitama õiguskaitseasutust kuritegudest,

millega kaasneb oht inimese või inimeste elule või turvalisusele.

Digiplatvormid, v.a mikro- ja väikeettevõtjad (alla 50 töötaja, käive alla 10 miljoni euro),

peavad tagama platvormisisese kaebuste menetlemise süsteemi, kaasuma vaidluste kohtuvälise

lahendamise protsessi, prioriseerima usaldusväärsete teavitajate teavitusi, rakendama meetmeid

teenuse ja teavitusmehhanismi väärkasutamise vastu, täitma reklaamidega seonduvaid

läbipaistvusnõuded, tagama soovitussüsteemide läbipaistvuse ja alaealiste kaitse.

Digiplatvormid, mis võimaldavad kauplejatel sõlmida tarbijatega lepinguid (turuplatsid),

peavad küsima kauplejatelt tuvastamiseks teavet, st rakendama oma äripartneri tundmise

põhimõtet (ingl know your business customer, KYBC) tegema toodete ja teenuste juhukontrolli

avalike andmebaaside põhjal, võimaldama kauplejatel anda tarbijatele kogu vajaliku info ning

teavitama kasutajaid ebaseaduslikest toodetest ja teenustest.

Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid (rohkem kui 45 miljonit kasutajat EL-is) on

kohustatud igal aastal hindama oma teenuste poolt internetis põhjustatava kahju riske ning

kehtestama sobivad meetmed nende riskide maandamiseks, võtma kriisiolukorras riskide

maandamiseks lisameetmeid, tellima sõltumatu auditi, võimaldama kasutajal loobuda

profiiliandmetel põhineva teabe pakkumisest, looma reklaami andmehoidla, jagama andmeid

kontrollitud teadlastega ja määrama vastavuskontrolli spetsialisti.

Lõike punktiga 2 antakse TTJA-le pädevus teostada järelevalvet, kas nende sertifitseeritud

vaidluste kohtuvälise lahendamise organid vastavad sertifikaadi saamise tingimustele.

DSA määrusega soovitakse võimaldada teenusesaajal hõlpsalt ja tõhusalt vaidlustada selline

digiplatvormi otsus sisule või teenusele ligipääsu kohta, mis mõjutab neid negatiivselt. Selleks

nähakse lisaks platvormisisesele kaebuste lahendamise süsteemile ette võimalus, et vaidlused

lahendab kohtuväliselt heas usus sellisne sertifitseeritud organ, kellel on vajalik sõltumatus,

vahendid ja teadmised, et tegutseda õiglasel, kiirel ja kulutõhusal viisil. Teenusesaaja on sobiva

kohtuvälise vaidluse lahendamise organi valimisel vaba ja võib pöörduda ka piiriüleste organite

poole. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organi otsus ei ole siduv, mistõttu ei ole lahend

täitemenetluses sundtäidetav. Siiski on sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organi

otsused digiplatvormidele täitmiseks kohustuslikud ja nende täitmata jätmist võidakse käsitada

DSA määrusest tulenevate kohustuste rikkumisena.

Seetõttu on õiglaste ja erapooletute lahendite tagamiseks vajalik kohtuväliste vaidluste

lahendamise organite sertifitseerimine, et veenduda, kas neil on vajalik sõltumatus, vahendid ja

teadmised, et tegutseda õiglasel, kiirel ja kulutõhusal viisil. Vaidluste kohtuvälise lahendamise

organi sertifikaadi võivad saada nii eraõiguslikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

kes tõestavad TTJA-le esitatavas taotluses, et nad vastavad kõigile DSA määruse artikli 21

lõikes 3 sätestatud tingimustele. Tingimusteks, mida TTJA enne sertifikaadi väljastamist

hindama peab, on näiteks:

a) vaidluste kohtuvälise lahendamise organi erapooletus ning sõltumatus nii

digiplatvormidest kui ka teenusesaajatest,

b) vajalike eksperditeadmiste olemasolu seoses hinnatava sisuga,

c) rahastuse sõltumatus menetluse tulemustest,

7

d) menetluse ligipääsetavus elektroonilisel teel ning

e) vaidluste lahendamine vähemalt ühes EL-i ametlikus keeles.

Vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifikaadi saamise taotlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduses12 taotluse esitamisele sätestatut.

DSA määrusest tuleneb TTJA-le pädevus tühistada vaidluste kohtuvälise lahendamise organi

sertifikaat, kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel tehtud

uurimise käigus teeb kindlaks, et vaidluste kohtuvälise lahendamise organ ei vasta enam

DSA määruse artikli 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Selle pädevuse teostamiseks tuleb

TTJA-le anda pädevus teostada järelevalvet selle üle, kas nende sertifitseeritud vaidluste

kohtuvälise lahendamise organid vastavad sertifikaadi saamise tingimustele. Enne kõnealuse

sertifikaadi tühistamist annab TTJA nimetatud organile võimaluse reageerida tema uurimise

tulemustele ja kavatsusele tühistada vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifikaat.

Lõike punktiga 3 antakse TTJA-le pädevus teostada järelevalvet, kas usaldusväärse teavitaja

staatuse saajad vastavad staatuse saamise tingimustele. Usaldusväärsetel teavitajatel on teatud

pädevusvaldkonnas eriteadmised, mistõttu oskavad nad anda teatud liiki sisule

eksperdihinnanguid. Digiplatvormidel on kohustus usaldusväärsete teavitajate esitatud

teavitused vaadata läbi eelisjärjekorras ja erilise hoolsusega, et tagada ebaseadusliku sisu kiirem

ja asjakohasem eemaldamine. Ühe liikmesriigi digiteenuste koordinaatori väljastatud

usaldusväärse teavitaja staatust peavad tunnustama kõik EL-is teenuseid osutavad

digiplatvormide pakkujad. Usaldusväärsed teavitajad võivad olla nii avalik-õiguslikud kui ka

eraõiguslikud juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, nt terroristliku sisu puhul

Europol, lapsi seksuaalselt kuritarvitavast materjalist teatamiseks INHOPE vihjeliinide

võrgustik.

TTJA annab usaldusväärse teavitaja staatuse taotlejale, kes on tõendanud, et ta vastab kõigile

DSA määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Antud tingimusteks on ebaseadusliku

sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks vajalik oskusteave ja pädevus;

sõltumatus kõigist digiplatvormide pakkujatest ning tegutsemine eesmärgiga esitada teated

hoolsalt, täpselt ja objektiivselt. Usaldusväärse teavitaja staatuse saamise taotlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduses taotluse esitamisele sätestatut.

DSA määrusest tuleneb TTJA-le pädevus peatada usaldusväärse teavitaja staatus uurimise

ajaks, mille eesmärk on välja selgitada, kas usaldusväärne teavitaja vastab endiselt kõigile

staatuse saamiseks nõutavatele tingimustele. TTJA võib uurimise algatada digiplatvormidelt

saadud teabe põhjal, mille kohaselt on usaldusväärne teavitaja esitanud märkimisväärsel hulgal

ebatäpseid, ekslikke või ebapiisavalt põhjendatud teateid.

DSA määrusest tuleneb TTJA-le ka pädevus tühistada usaldusväärse teavitaja staatus, kui ta

kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe põhjal otsustab, et üksus ei vasta

enam lõikes 2 sätestatud tingimustele. Selle pädevuse teostamiseks tuleb TTJA-le anda pädevus

teostada järelevalvet, kas nende antud usaldusväärse teavitaja staatuse saajad vastavad staatuse

saamise tingimustele. Enne kõnealuse staatuse tühistamist annab TTJA staatuse omanikule

võimaluse reageerida uurimise tulemustele ja kavatsusele võtta neilt usaldusväärse teavitaja

staatus.

12 RT I, 03.02.2023, 14

8

Lõike punktiga 4 antakse TTJA-le pädevus teostada järelevalvet, kas kontrollitud teadlase

staatuse saajad vastavad staatuse saamise tingimustele. Väga suurte digiplatvormide ja

otsingumootorite kujutatavate ühiskondlike probleemide lahendamiseks on väga olulised

internetipõhiste süsteemsete riskide arengut ja tõsidust käsitlevad teadusuuringud, mis aitavad

avastada, tuvastada ja mõista süsteemseid riske ning hinnata riskimaandusmeetmete piisavust,

tõhusust ja mõju. Teadusuuringud on olulised järelevalve tõhustamisel väga suurte

digiplatvormide ja otsingumootorite üle, andes teavet digiplatvormide pakkujatele,

otsingumootorite pakkujatele, digiteenuste koordinaatoritele, komisjonile ja üldsusele.

Seepärast nähakse DSA määrusega ette raamistik, mille alusel antakse kontrollitud teadlastele

juurdepääs väga suurte digiplatvormide ja väga suurte otsingumootorite andmetele.

Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid on kohustatud andma asukohajärgse

digiteenuste koordinaatori põhjendatud taotluse korral kontrollitud teadlastele ligipääsu

andmetele üksnes selleks, et nad saaksid teha teadusuuringuid süsteemsete riskide süsteemi

uurimiseks. Teadusuuringu tegemiseks vajalikele andmetele ligipääsu saamiseks peavad

teadlased omakorda esitama digiteenuste koordinaatorile taotluse kontrollitud teadlase staatuse

saamiseks ja tõendama, et nad vastavad kõigile DSA määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud

tingimustele. Sellisteks tingimusteks on näiteks seotus teadusorganisatsiooniga, sõltumatus

ärihuvidest, teadusuuringute rahastuse läbipaistvus, võimekus täita andmeturbe- ja

konfidentsiaalsusnõudeid ja kaitsta isikuandmeid, uurimistöö seotus DSA määruse

eesmärkidega ja valmidus teha uurimistöö tasuta kättesaadavaks. Kontrollitud teadlase staatuse

saamise taotlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses taotluse esitamisele sätestatut.

Kontrollitud teadlase staatuse taotlejal on õigus taotleda ligipääsu ainult väga suurte

digiplatvormide või otsingumootorite andmetele. Kontrollitud teadlase staatuse andmise ning

väga suurele digiplatvormile või otsingumootorile andmete jagamise kohustuslikuks tegemise

üle otsustab lõplikult selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on digiteenus asutatud

või kus on tema peamine tegevuskoht. Eesti pole hetkeseisuga ühegi väga suure digiplatvormi

või otsingumootori asukohariik. Seetõttu ei saa TTJA teha andmetele ligipääsu nõudmise

lõplikku otsust, vaid selle teeb selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on digiteenuse

asukoht. Näiteks on Meta, Google, TikTok määranud oma asukohaks Euroopa Liidus Iirimaa,

kelle digiteenuste koordinaator teeb lõpliku otsuse andmetele ligipääsu nõudmise kohta.

Siiski tuleneb DSA määrusest teadlastele võimalus esitada taotlus ka selle liikmesriigi

digiteenuste koordinaatorile, millega nende teadusorganisatsioon on seotud. Nii on Eesti

teadusorganisatsiooniga seotud teadlastel võimalus esitada kontrollitud teadlase staatuse

saamise taotlus ka oma asukohariigi digiteenuste koordinaatorile, kelleks on Eestis TTJA.

TTJA teeb taotluse kättesaamisel esialgse hindamise selle kohta, kas taotleja vastab kõikidele

DSA määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud kontrollitud teadlase staatuse andmise tingimustele.

Seejärel saadab TTJA taotluse koos asjaomaste teadlaste esitatud tõendavate dokumentide ja

oma esialgse hinnanguga väga suure digiplatvormi või otsingumootori pakkuja asukohajärgsele

digiteenuste koordinaatorile läbivaatamiseks ja lõpliku otsuse tegemiseks.

DSA määrusest tuleneb TTJA-le ka pädevus teha otsus andmetele ligipääsu lõpetamise kohta,

kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel läbiviidud uurimise

käigus teeb kindlaks, et kontrollitud teadlane ei täida enam DSA määruse artikli 40 lõikes 8

sätestatud tingimusi. Selle pädevuse teostamiseks tuleb TTJA-le anda pädevus teostada

järelevalvet, kas nende antud kontrollitud teadlase staatuse saajad vastavad staatuse saamise

tingimustele. Sellise otsuse tegemisel teavitab TTJA otsusest asjaomast väga suure

digiplatvormi või otsingumootori pakkujat, kelle andmetele ligipääsu nõuti. Enne ligipääsu

9

lõpetamist võimaldab TTJA asjaomasel kontrollitud teadlasel reageerida oma uurimise

tulemustele ja kavatsusele juurdepääs lõpetada.

Punktiga 3 täiendatakse InfoTS-i §-ga 121, millega antakse TTJA-le järelevalvealases

piiriüleses koostöös osalemise pädevus. Digiteenused on olemuselt piiriülesed ja ühes

liikmesriigis asuval digiteenusel võib olla kasutajaid terves Euroopa Liidus. Seetõttu on

kasutajate kaitseks oluline tihe koostöö järelevalveasutuste vahel, et tagada käesoleva määruse

järjepidev kohaldamine ja täitmise tagamine isegi siis, kui teenusesaajad ei asu teenuseosutaja

asukohariigis. Samas säilitab DSA määrus päritoluriigi põhimõtte ning võimaliku

rikkumismenetluse algatamise, läbiviimise ja karistuse määramise lõplik otsustusõigus on

jäetud vahendusteenuse osutaja asukohajärgsele digiteenuste koordinaatorile.

Piiriülene koostöö DSA määruse üle järelevalve teostamiseks võib hõlmata näiteks digiteenuste

koordinaatorite ja komisjoni teabevahetust konkreetse vahendusteenuse osutaja kohta, kuid ka

uurimistegevuste läbiviimist seoses nende liikmesriigis asuva konkreetse teabega

(DSA määruse artikkel 57). Ühtlasi, kui sihtkohajärgsel digiteenuste koordinaatoril on põhjust

kahtlustada, et vahendusteenuste osutaja on määrust rikkunud, siis on tal õigus taotleda

asukohajärgselt digiteenuste koordinaatorilt kõnealuse küsimuse hindamist ning vajalike

uurimise ja täitmise tagamise meetmete võtmist, et tagada DSA määruse täitmine

(DSA määruse artikkel 58). Näiteks, kui Leedus asuv digiplatvorm rikub DSA määruse

kohustusi, võib TTJA nõuda Leedu digiteenuste koordinaatorilt probleemi hindamist ja

vajaduse korral järelevalvemenetluse algatamist. DSA määrus annab digiteenuste

koordinaatoritele ka võimaluse viia läbi ühisuurimisi teenuse asukohajärgse digiteenuse

koordinaatori juhtimisel (DSA määruse artikkel 60).

DSA määrusega on järelevalve ainupädevus väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite

III peatüki 5. jaos toodud erikohustuste üle (riskihindamis ja -maandamissüsteem,

kriisimehhanism) antud komisjonile, kuna nende kohustuste täitmine mõjutab kasutajate

kollektiivseid huve kogu liidus. Siiski teeb komisjon järelevalve teostamisel liikmesriikide

digiteenuste koordinaatoritega tihedalt koostööd, järelevalveasutustel on võimalik esile tõsta

teavet võimalike rikkumiste kohta ja viia läbi uurimistoiminguid oma liikmesriigi

territooriumil.

Punktiga 4 täiendatakse InfoTS-i § 13 viidetega korrakaitseseaduse §-dele 49, 50, 51 ja 52,

mille kohaselt võib pädev korrakaitseorgan korrakaitseliste erimeetmetena lisaks küsitlemisele

ja dokumentide nõudmisele vaadata läbi vallasasja ja võtta vallasasja hoiule selle läbivaatamise

eesmärgil ning siseneda valdusse või vaadata selle läbi. Riikliku järelevalve erimeetmete

laiendamine on vajalik selleks, et nõuetekohaselt rakendada DSA määrus ning tagada, et

TTJA-l on digiteenuste koordinaatorina kõik määruses nõutud õigused uurimistoimingute

läbiviimiseks ja määrusest tulenevate kohustuste üle järelevalve teostamiseks. Näiteks, määruse

artikli 51 lõike 1 punkti b kohaselt peab digiteenuste koordinaatoritel olema järelevalve

teostamiseks õigus teha kontrolle valdustes, mida kõnealused teenuseosutajad või isikud

kasutavad oma tegevusega seotud eesmärkidel, et kahtlustatava rikkumisega seotud mis tahes

vormis teavet olenemata andmekandjast uurida, arestida, sellest koopiaid teha või saada.

Vahendusteenuste üle järelevalve teostamine hõlmab ka nende teenuse osutamiseks kasutatava

tarkvara ja algoritmiliste süsteemide, sealhulgas soovitussüsteemide analüüsimist ja testimist.

DSA määruse artiklist 51 lõikest 3 tuleneb TTJA-le õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu

piiramist DSA määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmise tõttu. Kui teenuseosutaja ei täida

DSA määruse kohustusi ning kõik muud võimalused rikkumise lõpetamiseks on ammendatud

10

ning rikkumine jätkub ja põhjustab tõsist kahju, siis on TTJA-l viimase võimalusena õigus

nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist. Enne ligipääsu piiramise nõudmist peab TTJA

siiski andma vahendusteenuse osutaja juhtorganile viimase võimaluse rikkumise lõpetamiseks

vajalike meetmete võtmiseks.

Kui vahendusteenuste osutaja juhtorgan ei ole rikkumist lõpetanud ning rikkumine põhjustab

tõsist kahju ja on seotud kuriteoga, millega kaasneb oht inimeste elule või turvalisusele, on

TTJA-l õigus taotleda kohtult rikkumisega seotud asjaomase teenuse saajate teenusele

juurdepääsu ajutist piiramist või, üksnes juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav,

vahendusteenuste osutaja sellele internetipõhisele kasutajaliidesele juurdepääsu ajutist

piiramist, mille kaudu rikkumine toimub. Juurdepääsu piiramise korralduse puhul ei tohiks

minna kaugemale sellest, mis on hädavajalik ohu tõrjumise eesmärgi saavutamiseks. Selleks

peaks see korraldus olema ajutine ja see tuleks adresseerida vahendusteenuste osutajale, näiteks

asjaomasele teabe talletamise teenuse pakkujale, internetiühenduse teenuse pakkujale või

domeeninimede registrile või registraatorile, kellel on mõistlikul määral võimalik seda

eesmärki saavutada, ilma et põhjendamatult piirataks juurdepääsu seaduslikule teabele.

Kuna veebiliidesele juurdepääsu piiramine mõjutab kolmandate isikute õigusi ja huve, kes ei

saa selle tulemusel teenust kasutada ka seaduslikule sisule ligipääsuks või seaduslikeks

tegevusteks, siis nähakse DSA määruses ette kaitsemeetmed. TTJA peab enne, kui esitab

kohtule taotluse piirata veebiliidesele juurdepääsu, kutsuma huvitatud isikuid üles esitama

kirjalikke märkusi, kusjuures ajavahemik, mil kolmandatel isikutel on võimalik esitada

märkuseid, ei tohi olla lühem kui kaks nädalat.

Punktiga 5 täiendatakse seadust §-dega 132 ja 133. Paragrahviga 132 antakse TTJA-le DSA-st

tulenevate nõuete rikkumise korral ettekirjutuse tegemise asemel õigus nõustuda teenuseosutaja

võetava kohustusega ja muuta oma otsusega see kohustus siduvaks.

Muudatus on vajalik:

a) DSA määruse nõuetekohaseks ülevõtmiseks ja

b) kindlustamaks, et TTJA-l on digiteenuste koordinaatorina kõik DSA määruses nõutud

õigused, et tagada selle määruse täitmine.

DSA määruse artikli 51 lõike 2 punkti a kohaselt peab digiteenuste koordinaatoritel olema õigus

nõustuda teenuseosutajate võetavate kohustustega, mis on seotud käesoleva määruse

täitmisega, ja muuta need kohustused siduvaks.

Praegu on TTJA-l õigus korrarikkumise korral teha teenuseosutajale ettekirjutus või võtta

ettevõtja vastutusele ja määrata talle rahatrahv. Haldusmenetluse seaduse § 35 kohaselt tuleb

haldusmenetluse alustamisel menetlusosalist teavitada. Sellega võimaldatakse teenuseosutajal

vabatahtlikult astuda samme rikkumise kõrvaldamiseks enne ettekirjutuse tegemist. TTJA ja

kaupleja koostöös leitud lahendus rikkumise lõpetamiseks on meetmena kasutajate huvide

kaitseks sobivam lahendus, kui TTJA tehtud ettekirjutus kohustusega rikkumine lõpetada või

väärteo eest ettevõtja karistamine.

TTJA halduspraktika kohaselt, kui amet on järelevalvemenetluse käigus jõudnud seisukohale,

et teenuseosutaja tegevuses esinevad kehtestatud nõuete rikkumise tunnused, koostab amet

menetluse järelduste kohta märgukirja (andes teenuseosutaja tegevusele õigusliku hinnangu) ja

saadab selle vastavale teenuseosutajale. Eelnimetatud märgukirja eesmärk on teavitada

teenuseosutajat, et tema tegevus ei ole kooskõlas kehtivate nõuetega, mistõttu võib sellele

järgneda, et TTJA paneb ettevõtjale ettekirjutusega kohustuse korrarikkumine lõpetada. Seega,

11

kui teenuseosutaja saab teada, et TTJA hinnangul on tema tegevus vastuolus õigusaktides

sätestatud nõuetega, on tal võimalus omalt poolt pakkuda meetmeid ja võtta endale kohustus

teatud viisil käitumiseks, et lõpetada rikkumine ja kõrvaldada selle mõju.

Kavandatava muudatusega antakse teenuseosutajale, kelle tegevuses on DSA määruses

sätestatud nõuete rikkumise tunnused ning kellele TTJA kavatseb teha rikkumise lõpetamist

nõudva ettekirjutuse, võimalus esitada TTJA-le ettepanek kohustuste võtmiseks, mis on

eelkõige suunatud rikkumise lõpetamisele. TTJA muudab teenuseosutaja võetava kohustuse

siduvaks otsusega, määrates kindlaks ka kohustuste täitmise tähtaja. Teenuseosutaja peab

TTJA-d teavitama kohustuse täitmisest. Teavitamise aeg ja võimalik perioodilisus sõltub iga

juhtumi asjaoludest ja kohustuste kehtivusaja pikkusest ning see määratakse otsuses.

Juhul kui teenuseosutaja ei ole otsusega sätestatud tähtpäevaks teenuseosutaja võetud kohustust

täitnud, võib TTJA teha ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Täiendatava §-ga 133 sätestatakse, millistele tingimustele peab vastama ebaseadusliku sisu

vastu meetmete võtmise ja teabe esitamise korraldus. Ebaseadusliku sisu vastu tõhusamaks

võitlemiseks antakse DSA määrusega pädevatele korrakaitseasutustele ja kohtutele piiriülese

ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise korralduse saatmise õigus. Siiski ei määratle DSA

määrus, mis on ebaseaduslik sisu, mis tuleb eemaldada. Õiguslik alus sisu eemaldamiseks peab

tulenema muudest EL-i või riigisisestest õigusaktidest. EL-i tasandil on näiteks kindlaks

määratud terroristliku sisu või lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali

ebaseaduslikkus. Eesti õigus võimaldab infoühiskonna teenust piirata näiteks juhul, kui

tegemist on ohtlike toodetega (toote nõuetele vastavuse seadus13 § 562), tarbijate kollektiivsete

huvide olulise kahjustamisega (tarbijakaitseseadus14 § 622) või sõja õhutamise või

sõjakuritegude õigustamisega (InfoTS § 131). Ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise

korralduse saamisel on vahendusteenuste osutajad kohustatud teavitama korralduse saatnud

asutust korralduse suhtes võetud meetmetest. Kuigi otseselt DSA määrusest ei tulene

vahendusteenuse osutajale kohustust eemaldamiskorraldust täita, on ta kohustatud

ebaseadusliku sisu siiski eemaldama juhul, kui on piisavalt selge ja põhjendatud, et sisu on

ebaseaduslik. Korralduse suhtes võetud meetmetest teavitamata jätmist käsitatakse DSA

määruses sätestatud kohustuste rikkumisena, millele võib järgneda rikkumismenetlus. DSA

määrus ei ole õiguslik alus selliste korralduste andmiseks ega reguleeri nende territoriaalset

kohaldamisala või piiriülest täitmise tagamist.

Eelnõu § 133 lõikes 1 on sätestatud, et korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse

osutajale võtta meetmeid ebaseadusliku sisu vastu peab vastama DSA määruse artikli 9 lõikes 2

sätestatud tingimustele. DSA määrusega ühtlustatakse miinimumtingimused, millele sellised

korraldused peaksid vastama, et neid korraldusi saaks täita tõhusalt ja tulemuslikult, eriti

piiriüleses kontekstis, ning et teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt.

Miinimumtingimused on seatud nii korralduse sisule, territoriaalsele kohaldamisalale kui ka

keelele. Näiteks peab korraldus sisaldama korralduse andnud korrakaitseasutuse nimetust;

viidet õiguslikule alusele korralduse väljastamiseks; põhjendust, miks teabe puhul on tegemist

ebaseadusliku sisuga; selget teavet, mis võimaldab ebaseadusliku sisu asukoha määrata, nagu

URL ning teavet vahendusteenuste osutajale ja sisu esitanud teenusesaajale kättesaadavate

õiguskaitsevahendite kohta. Korralduse territoriaalne kohaldamisala peaks piirduma sellega,

mis on rangelt vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. Juhul kui teatav sisu on ebaseaduslik ainult

konkreetses liikmesriigis, tuleks see üldjuhul kõrvaldada ainult selle riigi territooriumil, kus see

13 RT I, 03.02.2023, 11 14 RT I, 10.02.2023, 33

12

on ebaseaduslik. Seevastu EL-i õigusega vastuolus olev teave tuleks eemaldada terve EL-i

territooriumil. Korraldus tuleb saata vahendusteenuse osutaja määratud elektroonilisele

kontaktpunktile ja üldjuhul peab see olema koostatud vahendusteenuse osutaja

kontaktandmetes määratud suhtlemiskeeles. Kui korraldus ei ole vahendusteenuse osutaja

määratud keeles, peab olema lisatud vähemalt korralduse põhielementide tõlge

vahendusteenuse osutajale arusaadavasse keelde.

Eelnõu § 133 lõikes 2 on sätestatud, et korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse

osutajale anda konkreetset teavet ühe või mitme konkreetse teenusesaaja kohta peab vastama

määruse (EL) nr 2022/2065 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele. DSA määrusega antakse

pädevatele korrakaitseasutustele ja kohtutele piiriüleste teabe esitamise nõuete saatmise õigus.

Teabe esitamise korraldused peavad olema seotud kindla teabe hankimisega konkreetsete

vahendusteenuse saajate kohta (kes on märgitud nendes korraldustes), et teha kindlaks, kas need

teenusesaajad järgivad liidu või liikmesriigi õigusnorme. Teabe esitamise korraldused ei hõlma

selliseid korraldusi, mis puudutavad konkreetselt identifitseerimata teenusesaajate rühma kohta

käivat teavet, sealhulgas korraldusi esitada koondteavet statistika tegemiseks või tõenduspõhise

poliitikakujundamise jaoks. Seega saab teabe esitamise nõudega küsida üksikasjalikku teavet

ühe või mitme konkreetse teenusesaaja kohta, kuid mitte koondandmete või statistika

edastamist. Näiteks saab internetipõhistelt kauplemiskohtadelt nõuda teavet, kes on konkreetse

ruumi üürileandja või konkreetse toote müüja.

Sarnaselt ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise korraldustele ühtlustatakse ka teabe

esitamise nõuete puhul DSA määrusega miinimumtingimused, millele sellised korraldused

peavad vastama. Miinimumtingimused tulenevad DSA määruse artikli 10 lõikest 2 ning

sarnanevad suuresti sisu vastu meetmete võtmise korraldusega. Oluline tingimus on, et

teenuseosutajalt on võimalik nõuda üksnes teavet, mille ta on teenuse osutamise eesmärgil juba

kogunud ja mis on tema kontrolli all.

Punktiga 6 muudetakse InfoTS-i § 14. Senine § 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja lisatakse lõige 2.

Muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle DSA määrusest tulenev sunniraha määr

(DSA määruse artikli 52 lõige 4). DSA määruses sätestatud nõuetest tuleneva ettekirjutuse

täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses15 sätestatud korras rakendatava

sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 640 eurot ja juriidilisele isikule 5% tema eelneva

majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest või sissetulekust, arvutatuna

asjaomases otsuses märgitud kuupäevast.

Punktiga 7 täiendatakse InfoTS-i §-dega 153–155, millega sätestatakse vastutus DSA määrusest

tulenevate kohustuste rikkumise eest. DSA määruse artikli 52 lõike 2 kohaselt peavad

karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Karistused peaksid arvesse võtma

rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, teenitavat avalikku huvi, tegevuse ulatust ja

liiki ning rikkuja majanduslikku suutlikkust. Ühtlasi tuleks karistuste korral arvesse võtta seda,

kas asjaomane vahendusteenuste osutaja jätab käesolevast määrusest tulenevate kohustused

täitmata süstemaatiliselt või korduvalt, ning asjakohasel juhul seda, kui suur on mõjutatud

teenusesaajate hulk, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest ning kas

teenuseosutaja tegutseb mitmes liikmesriigis.

15 RT I, 12.07.2014, 29

13

Paragrahvi 153 lõike 1 järgi karistatakse DSA määruse artiklites 9–14, 16–18, 20–23, 25–28,

30–32, 34–41 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Tegemist on DSA määrusest tulenevate vahendusteenuste osutajate põhikohustustega, mis on

suunatud määruse eesmärkide saavutamisele. Kohustused on seotud ebaseadusliku sisu ja

teenuse väärkasutamise vastu meetmete võtmisega ning kasutajate õiguste tagamisega. Juhul

kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda lõike 2 järgi rahatrahviga kuni

6 protsenti tema eelneva majandusaasta aastasest ülemaailmsest käibest. Maksimaalne

karistusmäär tuleneb DSA määruse artikli 52 lõikest 3.

Paragrahvi 154 lõike 1 kohaselt karistatakse DSA määruse artiklites 15, 24 ja 42 sätestatud teabe

andmise või riikliku järelevalve erimeetmele allumise nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga

kuni 1 protsent tema eelneva majandusaasta sissetulekust. Artiklites 15, 24 ja 42 sätestatakse

erinevatele vahendusteenuse osutajatele läbipaistvusaruannete esitamise kohustus, mis peavad

sisaldama nimetatud artiklites kindlaksmääratud teavet. DSA määrusest tuleneb, et karistus

peab olema võimalik määrata ka ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise; ebaõigele,

mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle parandamata jätmise eest. Kuna

nende kohustuste täitmine ei ole otseselt seotud määruse põhieesmärkide saavutamisega, vaid

on pigem suunatud sellele, et teha määruse täitmise üle tõhusat järelevalvet ja tagada määruse

täitmine, on maksimaalne karistusmäär nende kohustuste rikkumise eest madalam. Juhul kui

teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda § 154 lõike 2 kohaselt rahatrahviga kuni

1 protsent tema eelnenud majandusaasta ülemaailmsest käibest. Maksimaalne karistusmäär

tuleneb DSA määruse artikli 52 lõikest 3.

Paragrahvi 155 lõike 1 kohaselt karistatakse DSA määruse üle riikliku järelevalve teostamise

takistamist, kui sellega ei võimaldata TTJA-le juurdepääsu ruumidele või teabele.

DSA määrusest tuleneb, et karistus peab olema võimalik määrata ka ebaõige, mittetäieliku või

eksitava teabe esitamise; ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle

parandamata jätmise ning kontrollile mitteallumise eest. Eksitava teabe andmine on karistatav

järelevalvemenetluses vastusena küsitlemise ja dokumentide esitamise nõudele. Ühtlasi peab

olema võimalik karistada järelevalve teostamise takistamist ja riikliku kontrolli erimeetmele

allumisest keeldumist, kui seda on tehtud alusetult. Kuna nende kohustuste täitmine ei ole

otseselt seotud määruse põhieesmärkide saavutamisega, vaid on pigem suunatud määruse

tõhusale järelevalvele ja täitmise tagamisele, on maksimaalne karistusmäär nende rikkumise

eest madalam. Juhul kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda lõike 2 kohaselt

rahatrahviga kuni 1 protsent tema eelnenud majandusaasta ülemaailmsest käibest. Maksimaalne

karistusmäär tuleneb DSA määruse artikli 52 lõikest 3.

Punktiga 8 muudetakse InfoTS-i § 16 lõiget 2, määrates TTJA DSA määruse rikkumisest

tulenevate väärtegude kohtuväliseks menetlejaks. Muudatus on tehniline ning tuleneb

käesoleva seaduse punktist 7.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamise vajadus tuleneb DSA määrusest. Määrus on otsekohalduv, kuid selle

rakendamiseks on vaja viia riigisisene õigus sellega kooskõlla, sh sätestada menetlusi ja

14

järelevalvet korraldavate asutuste pädevus ning karistused määrusest tulenevate kohustuste

rikkumise eest. DSA määrust hakatakse kohaldama 17. veebruaril 2024. aastal.

6. Seaduse mõjud

Digiteenuste määruse mõju on hinnatud Eesti seisukohtade Vabariigi Valitsusele esitamise

kooskõlastuse etapis ja need kiideti heaks 19. aprillil 2021. Euroopa Komisjoni koostatud

digiteenuste määruse mõjuanalüüs on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel.16

Plaanitavad muudatused avaldavad mõju vahendusteenuste pakkujatele ja nende kasutajatele.

Äriregistri andmetel tegutseb Eestis ligikaudu 1565 ettevõtjat, kelle EMTAK koodi tegevusala

on elektroonilise side teenused (61101 ja 61201), andmetöötlus, veebimajutus (63111) või

veebiportaalide tegevus (63121). Tulevane digiteenuste koordinaator TTJA koostas ülevaate

turuosalistest ja selgus, et Eestis tegutseb ligikaudu 140 vahendusteenuse osutajat. Nendest

ligikaudu 20 pakub pelga edastuse või vahemällu salvestamise teenust (internetiühenduse

teenuse pakkujad (Telia, Elisa) ja otsingumootor (neti.ee)). Ligikaudu 70 vahendusteenuse

osutajat pakuvad teabe talletamise teenust (veebimajutusteenused (zone.ee) ja pilveteenused

(csc.ee)). Ligikaudu 50 vahendusteenuse osutajat tegutsevad digiplatvormi pakkujana,

sealhulgas on müügiplatvormid (osta.ee, kaup24.ee), kuulutustelehed (soov.ee, auto24.ee),

foorumid (perekool.ee, kalale.ee), suhtlusportaalid (rate.ee).

Enamik uusi kohustusi on DSA määrusega kehtestatud digiplatvormidele, kuid nendest

kohustusest on vabastatud mikro- ja väikeettevõtjad, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle

aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Eestis tegutseb alla 10 keskmise

suurusega digiplatvormi, kellele DSA määrusega pandud ulatuslikumad kohustused

kohalduksid. Kõige rangemad on DSA määruse normid, mis kehtestatakse väga suurtele

digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on märkimisväärne ühiskondlik ja majanduslik

mõju ning millel on EL-is vähemalt 45 miljonit kasutajat. Eestis ei ole väga suuri digiplatvorme

või otsingumootoreid.

Seadusega kaasnevatel muudatustel on mõju majandusele, kasutajate põhiõigustele,

riigiasutuste töökorraldusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatustel puudub mõju

keskkonnale ja regionaalarengule.

6.1. Mõju majandusele

DSA määrus vähendab liikmesriikide ja EL-i tasandil ebaseadusliku sisu tõkestamiseks võetud

meetmete rakendamisega kaasnenud digiteenuste turu killustumist. EL-i siseturul kehtivate

vahendusteenuste osutamise tingimuste ühtlustamine DSA määrusega toetab ettevõtjate,

sh iduettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piiriülest kasvu, võimaldades

pakkuda paremaid ja mitmekesisemaid tooteid konkurentsivõimelisemate hindadega ning

kasvada piisavalt suureks, et pakkuda konkurentsi digiteenuste sektori suurtele ettevõtjatele.

Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt toob nõuete harmoneerimine kaasa umbes 400 000 euro

suuruse kulude vähenemise aastas keskmise suurusega ettevõttele, mis tegutseb kolmes

liikmesriigis17.

16 Impact assessment of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on a Single Market For

Digital Services (Digital Services Act) and amending Directive 2000/31/EC (https://digital-

strategy.ec.europa.eu/en/library/impact-assessment-digital-services-act) 17 samas, lk 53

15

Määrusega kehtestatakse vahendusteenuse osutajatele mitmeid uusi nõudeid, mis võivad

sõltuvalt konkreetse teenuse tüübist ja teenuseosutaja suurusest oluliselt tõsta nende kulusid ja

halduskoormust. Määrust kohaldatakse vahendusteenuste suhtes, mis hõlmavad selliseid

teenuseid nagu „pelk edastamine“, „vahemällu salvestamine“ ja „teabe talletamine“, seejuures

viimase kategooria puhul eristatakse hoolsusnõuete seadmisel teabe talletamise teenuse

osutajaid, digiplatvorme ja väga suuri digiplatvorme.

Kõige väiksem hulk kohustusi laieneb eelnõu kohaselt pelga edastamise ja vahemällu

salvestamise teenuste suhtes. Siia kuuluvad internetiühenduse teenused, isikutevahelise side

teenused, nagu e-kirja- või erasõnumiteenused, virtuaalse privaatvõrku (ingl virtual private

network, VPN) ja puhverserveri teenused. Eestis on ligikaudu 20 pelga edastuse või vahemällu

salvestamise teenuse pakkujat. Kontaktandmete avaldamise ning korrakaitseorganite

korralduste täitmise kohustus kehtib nendele ettevõtjatele ka juba praegu siseriiklikust õigusest.

Suurenenud koormus võib tuleneda piiriülestest ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise

korraldustest, kuid seda koormust aitavad vähendada korraldustele seatud ühtsed vormi- ja

keelenõuded.

Ulatuslikumad hoolsusnõuded on kehtestatud teabe talletamise teenuse osutajatele, kelle hulka

kuuluvad veebilehe majutajad, pilveteenuse osutajad ja digiplatvormid. Eestis tegutseb

ligikaudu 120 ettevõtjat, kes pakuvad teabe talletamise teenust. Nendegi ettevõtjate puhul

tuleneb osa kohustusi Eesti õigusesse juba üle võetud direktiivist, mida DSA määrus üksnes

harmoneerib. Teabe talletamise teenuse osutajatele kehtib praegugi kohustus reageerida

teavitustele ebaseaduslikust sisust ja teavitada korrakaitseasutust ebaseaduslikust tegevusest

või teabest. Siiski põhjustab lisakoormust kohustus luua kasutajatele ebaseaduslikust sisust

teavitamiseks eraldi kasutajasõbralik ja lihtsasti ligipääsetav funktsioon ning teavitada

kasutajaid nende sisu suhtes võetud piirangutest. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on

ettevõtjale, kes saab aastas 50 teadet, kohustuse täitmisega seotud kulu umbes 15 000 eurot

aastas18. Ettevõtjad saavad lisakasu õigusselgusest, millistele nõuetele vastavad teavitused

toovad neile kaasa teadmise ebaseaduslikust sisust ja kohustuse selle eemaldada.

Kõige rohkem nõudeid kohaldub digiplatvormidele, iseäranis väga suurtele digiplatvormidele.

Eestis on ligikaudu 50 digiplatvormi pakkujat. Eelnõu lähtub põhimõttest, et suurusega kaasneb

risk ja võimekus, millest tulenevalt on digiplatvormi kohustustest vabastatud mikro- ja

väikeettevõtjad, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht

ei ületa 10 miljonit eurot. Eestis tegutseb alla 10 keskmise suurusega digiplatvormi, kellele

kohalduksid DSA määrusega pandud koormavad kohustused. Eestis ei ole väga suuri

digiplatvorme või otsingumootoreid. Mikro- ja väikeettevõtjatest digiplatvormid peaksid täitma

üksnes üldisi teabe talletamise teenuse osutajatele kehtestatud kohustusi. Digiplatvormidele

kohustuste täitmisega kaasnevad kulud sõltuvad suuresti sellest, millist liiki digiplatvormiga on

tegemist. Näiteks pannakse määrusega lisakohustused müügiplatvormidele, kes võimaldavad

kauplejatel tarbijatega lepinguid sõlmida. Eestis tegutseb kaks keskmise suurusega

müügiplatvormi, kellele need kohustused kohalduvad.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

TTJA nimetatakse eelnõuga digiteenuste koordinaatoriks, kellele on DSA määrusega ette

nähtud ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused ning see toob kaasa olulise kulude ja

halduskoormuse kasvu. Lisaks Eesti teenuseosutajate üle järelevalve teostamisele saab TTJA

18 samas, lk 55

16

Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate,

nagu Google, Facebook, TikTok, üle järelevalve tegemises. TTJA saab hinnata, kas väga suurte

teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada nende võimalikud riskid, mida

nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule, sh Venemaa

mõjutustegevusest tulenevad riskid, ühiskondlikule arutelule, rahvatervisele ja alaealiste

kaitsele.

Lisaks peab TTJA digiteenuste koordinaatorina olema Euroopa Komisjoni, Euroopa

digiteenuste nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase

liikmesriigi muude pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt. Digiteenuste koordinaator on

kohustatud andma ja tühistama usaldusväärse teavitaja ja kontrollitud teadlase staatuse,

sertifitseerima vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid, menetlema teenusesaajate kaebusi

ja koostama määruse kohase tegevuse kohta regulaarselt aruandeid. Määruse täitmise

tagamiseks tuleb laiendada TTJA võimekust, kindlustades riigieelarves ka selleks vajalikud

lisaressursid. Nõuetekohane regulatsiooni rakendamine eeldab head tehnilist võimekust ja

kvalifitseeritud spetsialiste, kellel on muu hulgas vajalikud tehnilised oskused ka algoritmide

toimimise jälgimiseks ja kontrollimiseks. Seda võimekust tuleb seejuures pidevalt arendada,

arvestades digiteenuste kiiret arengut.

Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded, mille tõttu kasvab TTJA

töökoormus. TTJA-l on vaja alates 2024. aastast nelja uut ametikohta. Ametikohtade kulu on

180 000 eurot aastas. Sõltuvalt ametikohast võib eeldada palgakuludeks vahemikku u 2450–

3000 eurot kuus. Uute ülesannete täitmiseks on vaja luua kaks juristi ametikohta, kes vastutavad

järelevalve teostamise, kaebuste lahendamise ja taotluste läbivaatamise eest. Lisaks on vaja

luua IT-analüütiku ametikoht, kes hindab ja kontrollib tehniliste meetmete piisavust ja

algoritmide tööd. Vaja on ka luua analüütik-monitoorija ametikoht, kes jälgib määrusest

tulenevate nõuete täitmist, analüüsib ettevõtjate esitatavaid aruandeid ning koostab

teemakohaseid ülevaateid määruse nõuete täitmisest.

DSA määrus seab ülesandeid ka Politsei- ja Piirivalveametile, keda teabe talletamise teenuse

osutajad peavad teavitama inimeste turvalisust ja elu ohustava kuriteo kahtluse korral. Nagu

varem selgitatud, ei ole tegemist uue ülesandega, vaid kohustus juba tuleneb Eesti õigusest.

Siiski võib teadlikkuse kasvamine kohustusest tuua kaasa politseile tehtavate teavituste arvu

kasvu, suurendades politsei töökoormust.

Suurenevad järelevalveasutuste võimalused internetis ebaseadusliku sisuga võitlemiseks.

Järelevalveasutustel tekib õigus saata piiriüleseid ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise

korraldusi. Ühtlasi on neil võimalus saada usaldusväärseks teavitajaks, kelle teateid

ebaseadusliku sisu kohta peavad digiplatvormid käsitlema esmajärjekorras. Siiski ei pane

määrus liikmesriikide korrakaitseorganitele kohustust internetis ebaseadusliku sisuga tegeleda,

vaid loob üksnes soovi korral neile senisest paremad võimalused ebaseadusliku sisuga võidelda

ning interneti ohutust ja turvalisust suurendada.

DSA loob suuremad võimalused tuvastada ja eemaldada ebaseaduslikku sisu, sealhulgas

tõkestada ebaseaduslikku tegevust veebikeskkondades. Samuti aitab see kaitsta alaealisi ja teisi

haavatavaid rühmi veebipõhiste ohtude eest. Nende võimaluste avardumise ja levimise

tulemusel kasvab inimeste ohuteadlikkus ja teavitamiste arv, mille tulemusel kasvab ka politsei

koormus. DSA jõustumine toob kaasa uued väljakutsed ja võimalused, mis nõuavad politsei

kohalolu ja sekkumist veebikeskkonnas. Veebipolitseinike võimekuse suurendamine aitab

PPA-l paremini reageerida nendele väljakutsetele ja võimalustele, tagades samal ajal Eesti

17

siseturvalisust laiemalt. Hinnanguliselt tekib PPA-le lähiaastatel juurde vähemalt 3 ametniku

tööaja jagu koormust, millele lisandub tegevuse vahetu majanduskulu ning organisatsiooni

kaudsed kulud.

6.3. Mõju põhiõigustele

Digiplatvormidel on inimeste igapäevaelus üha olulisem koht. DSA määruse õigusnormid

muudavad internetikogemuse kodanike jaoks turvalisemaks, et nad saaksid vabalt oma mõtteid

väljendada, suhelda ja internetis sisseoste teha, kuna nendega vähendatakse kokkupuudet

ebaseadusliku tegevuse ja ohtlike kaupadega ning aidatakse tagada põhiõiguste kaitse.

Vahendusteenuste osutajad kujundavad oma kasutajatingimuste ja sisu modereerimise

praktikaga reeglid, mille järgi toimub suhtlus nende teenuste kaudu. DSA määrus muudab

vahendusteenuste osutajate tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel

läbipaistvamaks. Kasutajatel tekib õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud teave on

eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud, ning samuti on neil õigus teada, mis põhjustel

seda on tehtud. Antud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada, s.t oma õigusi

kaitsta. DSA määrus tagab kasutajatele ligipääsu tõhusatele õiguskaitsevahenditele (vaidluste

lahendamise mehhanism digiplatvormil ja kohtuvälise vaidluste lahendamise organi

olemasolu), mis võimaldab neil oma õigusi tegelikult kaitsta.

Suureneb väga suurte digiplatvormide vastutus, kelle mõju avalikule ruumile ja arutelule on

märkimisväärne, mille tõttu määravad nendes digikeskkondades kehtivad reeglid suures osas

väljendus- ja teabevabaduse piire ühiskonnas. DSA määrus võtab arvesse väga suurte

digiplatvormide olulist rolli ühiskondliku arutelu kujundamisel ning nende platvormide

võimalikke riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja

avalikule julgeolekule, mistõttu on nendele platvormidele eelnõuga ette nähtud ulatuslikud

riskide hindamise ja maandamise kohustused. DSA määrusega tekib võimalus väga suurte

digiplatvormide ja otsingumootorite tegevust kontrollida sõltumatute audiitorite ja kontrollitud

teadlaste aruannete põhjal.

Paranevad ka tarbijatele pakutavad teenused, kuna müügiplatvormid peavad kindlaks tegema,

kes on nende ärikasutajad, ning selgitama, kes konkreetset toodet müüb või teenust osutab. See

aitab saada jälile petturlikele kauplejatele ja kaitsta internetis oste sooritavaid inimesi

ebaseaduslike toodete, näiteks võltsitud ja ohtlike toodete eest. Tarbijad saavad ka rohkem

teavet neile digiplatvormidel näidatavate reklaamide kohta, näiteks selle kohta, kas ja miks

mõni reklaam on konkreetselt neile suunatud. Platvormid ei näita alaealistele enam suunatud

reklaame ega tugine enam oma kasutajatele reklaamide näitamisel sellisele profiilianalüüsile,

mis põhineb konkreetsetel tundlikel isikuandmete kategooriatel, nagu etniline päritolu,

poliitilised vaated või seksuaalne sättumus.

6.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Ebaseadusliku veebisisu levik ohustab turvalisust ja julgeolekut. DSA määrusel on oluline mõju

sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele ebaseadusliku sisu vastaste meetmete

täiendamise ja tõhusama toimimise tagamise kaudu. Paranevad võimalused nii veebikuritegude

ennetamiseks kui ka menetluste raames toimingute ja päringute teostamiseks ning

infovahetuseks. Kuritegude ennetamisele aitab kaasa teabe talletamise teenuse pakkujate

kohustus inimeste turvalisust ja elu ohustava kriminaalkuriteo kahtluse korral teavitada

liikmesriigi õiguskaitseasutusi või Europoli. Ebaseadusliku sisu levikut aitab vähendada ka

18

digiplatvormide pakkujate kohustus peatada mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist

teenuste osutamine nende teenusesaajate korral, kes sageli esitavad ilmselgelt ebaseaduslikku

sisu.

Positiivset mõju avalikule korrale ja julgeolekule avaldavad ka informatsioonilise

mõjutustegevuse, sealhulgas desinformatsiooni mõju piiramist käsitlevad sätted. Määrus loob

aluse tõhusamini tagada vabatahtlikkusel põhinevate käitumisjuhendite, sh desinformatsiooni

käsitleva käitumisjuhendi täitmine. Määrusega senisest paremini korraldatud täpsem,

detailsem, ja kiirem infovahetus aitab tugevdada riigi olemasolevat võimekust vaenulike riikide

mõjutusoperatsioonide käigus desinformatsiooni levitamise ja välise sekkumise tõkestamiseks,

kuna sageli kasutatakse sellistel eesmärkidel just digiplatvorme. Sealjuures, digiplatvormidel

kasutatavad võltskontod, internetirobotid (ingl bots) ja muud automatiseeritud lahendused

võimendavad sellist julgeolekut potentsiaalselt ohustava sisu levikut. Suurtele

digiplatvormidele kohalduv riskide hindamise ja maandamise kohustus tähendab ka

desinformatsiooniga tegelemist ja selle kahjuliku mõju ärahoidmist. Riskihindamiste tulemusel

koostatud aruannete avalikustamise nõue aitab kaasa desinformatsiooni mõju vähendamisele,

suurendades inimeste teadlikkust sellest, et teatud sisu, sh desinformatsiooni levitatakse teenust

väliselt manipuleerides ja algoritmilisi süsteeme pahatahtlikult kasutades. Reklaamide

läbipaistvuse suurendamine toetab selgema pildi loomist sellest, kes on reklaami eest maksnud

ja millised on reklaami tegelikud eesmärgid, sealhulgas võimalik vaenulik mõjutustegevus..

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. DSA määruse rakendamiseks

määratakse TTJA digiteenuste koordinaatoriks, kellel on nimetatud määrusega ette nähtud

ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused, sealhulgas võimalus osaleda väga suurte

teenuseosutajate, nagu Google, Facebook ja TikTok, üle järelevalve tegemises. TTJA saab

hinnata, kas väga suurte digiplatvormide võetavad meetmed on piisavad, et maandada nende

pakutavate teenuste võimalikud riskid Eesti julgeolekule, sh Venemaa mõjutustegevusest

tulenevad riskid, ühiskondlikule arutelule, rahvatervisele ja alaealiste kaitsele. Lisaks peab

TTJA olema Euroopa Komisjoni, Euroopa digiteenuste nõukoja, teiste liikmesriikide

digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase liikmesriigi muude pädevate asutuste jaoks ühtne

kontaktpunkt. TTJA on kohustatud määrama ja tühistama usaldusväärse teavitaja staatuse,

sertifitseerima vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid, menetlema teenusesaajate kaebusi

ja koostama määrusekohase tegevuse kohta regulaarselt aruandeid.

Seetõttu kasvab TTJA töökoormus ja TTJA-l on vaja alates 2024. aastast nelja uut ametikohta19.

Ametikohtade kulu on 180 000 eurot aastas. Uute ülesannete täitmiseks on vaja luua kaks juristi

ametikohta, kes vastutavad järelevalve teostamise, kaebuste lahendamise ja taotluste

läbivaatamise eest. Lisaks on vaja luua IT-analüütiku ametikoht, kes hindab ja kontrollib

tehniliste meetmete piisavust ja algoritmide tööd. Vaja on ka luua analüütik-monitoorija

ametikoht, kes jälgib määrusest tulenevate nõuete täitmist, analüüsib ettevõtjate esitatavaid

aruandeid ning koostab teemakohaseid ülevaateid määruse nõuete täitmisest. Kuna TTJA-l ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalal puudub võimalus leida selleks

raha oma eelarvest, on vaja leida lisaraha riigieelarvest. DSA määrust hakatakse kohaldama

17.02.2024, aga rakendamist on vaja juba varem ette valmistada (sh nt väga suurte

19 Võrdluseks teised riigid: Iirimaa 90 uut ametikohta, Holland 50, Läti 11, Leedu 7 (peamiselt on plaanis värvata

juriste ja monitoorijaid).

19

digiplatvormide järelevalves Euroopa Komisjoni toetamine, osalemine Euroopa Komisjoni

loodava infosüsteemi arendamises, kohaldamisalasse kuuluvate Eesti ettevõtjate nõustamine),

seetõttu on vajalik värvata hiljemalt jaanuari algusest.

DSA loob suuremad võimalused tuvastada ja eemaldada ebaseaduslikku sisu, sealhulgas

tõkestada ebaseaduslikku tegevust veebikeskkondades. Samuti aitab see kaitsta alaealisi ja teisi

haavatavaid rühmi veebipõhiste ohtude eest. Nende võimaluste avardumise ja levimise

tulemusel kasvab inimeste ohuteadlikkus ja teavitamiste arv, mille tulemusel kasvab ka politsei

koormus. DSA jõustumine toob kaasa uued väljakutsed ja võimalused, mis nõuavad politsei

kohalolu ja sekkumist veebikeskkonnas. Veebipolitseinike võimekuse suurendamine aitab

PPA-l paremini reageerida nendele väljakutsetele ja võimalustele, tagades samal ajal Eesti

siseturvalisust laiemalt. Hinnanguliselt tekib PPA-le lähiaastatel juurde vähemalt 3 ametniku

tööaja jagu koormust, millele lisandub tegevuse vahetu majanduskulu ning organisatsiooni

kaudsed kulud.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei ole uusi rakendusakte ette nähtud, samuti ei ole vaja muuta kehtivaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

Eelnõu on vaja jõustada üldises korras pärast selle heakskiitmist esimesel võimalusel, kuna

DSA määrust hakatakse kohaldama 17. veebruarist 2024. aastast ning liikmesriigid peavad

olema valmis seda rakendama, sh teostama järelevalvet ja võtma kohustusi rikkunud isikud

vastutusele.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile,

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Inimõiguste Keskusele, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Open Knowledge Estoniale,

Startup Estoniale, TalTechile, Ragnar Nurkse instituudile, Tallinna Ülikoolile

(digitehnoloogiate instituut, ühiskonnateaduste instituut), Tartu Ülikoolile, Johan Skytte

instituudile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Riigikohtule

ning Eesti advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile.

2023. a mais korraldati infopäev, kus tutvustati digiteenuste määrusest tulenevaid kohustusi

vahendusteenuste osutajatele. Sama aasta septembris toimus kohtumine korrakaitseasutustega,

kus neile tutvustati DSA määrusest tulenevaid võimalusi internetis ebaseadusliku sisuga

võidelda.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

Kultuuriministeerium

Siseministeerium

12.10.2023 nr 2-1/2023/4473

Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks infoühiskonna teenuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 (digiteenuste määrus)

rakendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) seaduse eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

/*Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti E-kaubanduse Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Inimõiguste Keskus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Open Knowledge Estonia

Startup Estonia

Tallinna Tehnikaülikool

Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Tallinna Ülikooli

digitehnoloogiate instituut

ühiskonnateaduste instituut

2 (2)

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Eesti Meediaettevõtete Liit

Teenusmajanduse Koda

Riigikohus

Eesti advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon

Maarja Mere

[email protected]