Kiri

EELNÕU

11.12.2023

Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seadus

§ 1. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine

Infoühiskonna teenuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 8–10 ning § 11 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu digiteenuste koordinaator

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset

turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277,

27.10.2022, lk 1–102) artikli 49 lõike 2 tähenduses.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuete täitmise üle.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

„§ 121. Järelevalvealane piiriülene koostöö

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet osaleb Euroopa Liidu liikmesriikide digiteenuste

koordinaatorite ja Euroopa Komisjoni piiriüleses koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2022/2065 IV peatükis sätestatu kohaselt.“;

4) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku

järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud

riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

5) seadust täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses:

„132. Ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise ja teabe esitamise korraldus

(1) Korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse osutajale võtta meetmeid

ebaseadusliku sisu vastu peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2022/2065 artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(2) Korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse osutajale anda konkreetset teavet

konkreetse teenusesaaja kohta peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2022/2065 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele.“;

6) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuetest

tuleneva ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses

sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär vahendusteenuse osutajast füüsilisele

isikule viis protsenti tema eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust ja

juriidilisele isikule viis protsenti tema eelneva majandusaasta keskmisest päevasest

ülemaailmsest käibest, arvutatuna asjaomases ettekirjutuses märgitud kuupäevast.“;

7) seadust täiendatakse §-dega 153–155 järgmises sõnastuses:

„§ 153. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud

kohustuste täitmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 artiklites 9–14, 16–18, 20–

23, 25–28, 30–32 ja 34–41 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kuus protsenti tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest

käibest.

§ 154. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud

aruandluskohustuse täitmata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 artiklites 15, 24 ja 42

sätestatud aruandluskohustuse täitmata jätmise või aruandes ebaõige, mittetäieliku või

eksitava teabe esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva kalendriaasta sissetulekust.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest

käibest.

§ 155. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuete

täitmise üle riikliku järelevalve teostamise takistamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuete täitmise

üle riikliku järelevalve teostamise takistamise eest, kui sellega ei võimaldata Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile juurdepääsu ruumidele või teabele või ebaõige, mittetäieliku

või eksitava teabe esitamise, ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või

selle parandamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva kalendriaasta sissetulekust.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest

käibest.“;

8) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „152“ tekstiosaga „−155“.

§ 2. Autoriõiguse seaduse muutmine

Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 579 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui platvormipakkuja paneb toime õiguste objekti loata üldsusele edastamise või

üldsusele kättesaadavaks tegemise käesoleva paragrahvi 1. lõikes kirjeldatud viisil, ei

kohaldata sellise tegevuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065,

mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ

(digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1−102) artikli 6 lõikes 1 sätestatud

vastutuse piirangut.“;

2) paragrahvi 579 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 65 järgmises sõnastuses:

„65) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi

2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1−102) artikli 52 lõikes 4

sätestatud sunniraha määramiseks.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2023. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2023. a

1

11.12.2023

Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada ELi määruse 2022/20651 (edaspidi ka digiteenuste

määrus, DSA määrus) nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tõhusamalt tõkestada ebaseadusliku

veebisisu levikut, tagada digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabaduse parem kaitse ja

ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu (EL) siseturul.

Eelnõuga nimetatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

DSA määruse tähenduses pädevaks asutuseks ja digiteenuste koordinaatoriks, kes teeb

järelevalvet vahendusteenuste pakkujate üle, et tagada nende kasutajatele vajalikud õigused ja

digiteenuste läbipaistvus. TTJA vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud DSA määruse

üle järelevalve tegemise ja täitmise tagamisega. Digiteenuste koordinaatorina saab TTJA-st ka

piiriülene kontaktpunkt komisjonile, nõukojale, teiste liikmesriikide digiteenuste

koordinaatoritele ja kõigile pädevatele asutustele määruse kohaldamisega seotud küsimuste

lahendamiseks ja piiriüleseks koostööks. TTJA saab kohustuse täita kõiki digiteenuste

koordinaatorile DSA määrusega pandud ülesandeid, nagu sertifitseerida vaidluste kohtuvälise

lahendamise organeid ning anda usaldusväärse teavitaja ja kontrollitud teadlase staatust.

Täpsustatakse TTJA volitusi järelevalve tegemisel, samuti sunniraha ja trahvimäärasid

kohustuste täitmata jätmise eest. Muudatused on minimaalsed, et tagada digiteenuste määruse

nõuetekohane ja mõjus jõustamine ning õigusselgus, samas on välditud otsekohalduva

määruse ümberkirjutamist.

Digiteenuste määrus jõustus 16. novembril 2022 ja seda kohaldatakse alates 17. veebruarist

2024. Digiteenuste määruse eesmärk on muuta internetikeskkond turvalisemaks ning tagada

kasutajate õiguste tugev kaitse internetis, milleks täiendatakse veebipõhiste vahendusteenuste

pakkujate, ennekõike digiplatvormide kohustusi. Uued ühtsed õigusnormid hakkavad kehtima

kogu EL-is, tagades kasutajate kaitse ja ettevõtjate õiguskindluse tervel ühtsel turul.

Digiteenuste määrusega kehtestatakse digiplatvormidele ulatuslik läbipaistvus- ja

vastutusraamistik. Muu hulgas aitavad uued kohustused piirata ebaseadusliku veebisisu ja

ebaseaduslike toodete levikut internetis, paremini kaitsta alaealisi ning pakkuda kasutajatele

suuremaid valikuvõimalusi ja paremat teavet.

Kuna digiteenuste määruses määratletud vahendusteenused liigituvad infoühiskonna

teenusteks, on asjakohane õigusakt, mida DSA määruse kohaselt muuta, infoühiskonna

teenuse seadus2 (InfoTS). Siseriikliku õiguse DSA määrusega kooskõla tagamiseks ja DSA

määruse tõhusaks rakendamiseks tuleb infoühiskonna teenuse seaduse muutmisega

seonduvalt muuta ka autoriõiguse seadust3 (AutÕS) ja maksukorralduse seadust4 (MKS).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega

muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) 2 RT I, 06.08.2022, 22 3 RT I, 29.06.2022, 16 4 RT I, 30.06.2023, 44

2

Digiteenuste määruse mõjud on hinnatud Eesti seisukohtade5 Vabariigi Valitsusele esitamise

kooskõlastuse etapis, mis kiideti heaks 19. aprillil 2021. Digiteenuste määruse lõppversioonis

esitatu vastab üldjuhul Eesti esitatud seisukohtadele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluse osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonna digimajanduse nõunik Maarja Mere

([email protected]) ning ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel

([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi

õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen (5307 4485, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu, nõuetekohane ja mõjus täitmine.

Eelnõuga muudetakse infoühiskonna teenuse seaduse redaktsiooni RT I, 06.08.2022, 22,

autoriõiguse seaduse redaktsiooni RT I, 29.06.2022, 16, maksukorralduse seaduse

redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 44.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tagada digiteenuste määruse nõuetekohane ja mõjus täitmine, et

tõhusamalt tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, tagada digiteenuste kasutajate sõna- ja

teabevabaduse parem kaitstus ja ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu

siseturul. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu, nõuetekohane ja mõjus täitmine.

Kuna digiteenuste määruses määratletud vahendusteenused liigituvad infoühiskonna

teenusteks, on asjakohane õigusakt, mida DSA määruse kohaselt muuta, infoühiskonna

teenuse seadus (InfoTS).

Eelnõuga nimetatakse TTJA pädevaks asutuseks ja digiteenuste koordinaatoriks

DSA määruse tähenduses, kes vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud DSA määruse üle

järelevalve tegemise ja täitmise tagamisega. Täpsustatakse TTJA volitusi järelevalve

tegemisel, samuti sunniraha ja trahvimäärasid kohustuste täitmata jätmise eest. TTJA on

digiteenuste koordinaatori ülesannete täitmiseks sobivaim asutus, kuna ta teostab juba praegu

järelevalvet mõnede InfoTS sätete täitmise üle. Ühtlasi teostab TTJA järelevalvet määruses

(EL) nr 2019/11506 sätestatud nõuete täitmise üle, mis on suunatud ärikasutajate kaitsmisele.

5 Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti eelnõu kohta COM(2020) 825 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist

veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks

3

Digiteenuste määrus jõustus 16. novembril 2022 ja seda kohaldatakse alates 17. veebruarist

2024. Kehtima hakkavatest nõuetest peavad kinni pidama vahendusteenuste pakkujad, kes ei

ole ise edastatavat sisu loonud ega vastuta selle sisu eest, kuid võimaldavad sellele ligipääsu

kasutaja taotluse alusel. Vahendusteenused on näiteks internetiühenduse teenused,

pilveteenused, isikutevahelise side teenused, otsingumootorid, digiplatvormid. Spetsiifilised

hoolsuskohustused on kehtestatud veebimajutusteenustele ja eelkõige digiplatvormidele, nagu

sotsiaalvõrgustikud, sisujagamisplatvormid, rakenduste poed, internetipõhised

kauplemiskohad. Kõige rangemad on need DSA määruse normid, mis keskenduvad väga

suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on märkimisväärne ühiskondlik ja

majanduslik mõju ja mis jõuavad EL-is vähemalt 45 miljoni kasutajani ehk 10%-ni

elanikkonnast. Digiplatvormiks ei loeta digiajalehe kommentaariumit, mille puhul on selge, et

see on kõrvalteenus põhiteenusele, milleks on uudiste avaldamine kirjastaja

toimetusvastutusel.

Infoühiskonna teenustest ja eriti vahendusteenustest on saanud EL-i majanduse ja kodanike

igapäevaelu oluline osa. 20 aasta jooksul pärast selliste teenuste esmakordset korraldamist

direktiiviga 2000/31/EÜ7 on uued ja innovaatilised ärimudelid ja teenused võimaldanud

ärikasutajatel ja tarbijatel teavet edastada ja saada ning uudsel viisil tehinguid teha. Enamik

EL-i kodanikke kasutab nüüd neid teenuseid iga päev. Digiüleminek ja infoühiskonna

teenuste kasutamise kasv on aga toonud kaasa ka uusi riske ja probleeme teenusesaajate,

äriühingute ja ühiskonna jaoks tervikuna.

Digiteenuste määrusega soovitakse tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne

internetikeskkond, et EL-i kodanikud ja muud isikud saaksid kasutada oma põhiõigusi, mis on

kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga8, eelkõige väljendus-, teabe- ja

ettevõtlusvabadust ja õigust mittediskrimineerimisele, ning selleks, et saavutada

kõrgetasemeline tarbijakaitse. Ühtlasi soovitakse vähendada siseturu killustumist ning luua

tingimused innovaatiliste digiteenuste loomiseks ja ulatuslikumaks kasutamiseks siseturul.

Vahendusteenuste osutajate vastutustundliku ja hoolsa käitumise tagamiseks ning siseturu

toimimise parandamiseks kehtestatakse EL-i tasandil hulk sihipäraseid, ühtseid, tõhusaid ja

proportsionaalseid kohustusi.

Siseriikliku õiguse DSA määrusega kooskõla tagamiseks tuleb InfoTS-i muutmisega

seonduvalt muuta ka autoriõiguse seadust. Seoses teatud sätete kehtetuks tunnistamisega

InfoTS-s on vajalik ka nendele sätetele viitavate õigusnormide muutmine AutÕS-s, mistõttu

on muudatus üksnes tehniline. DSA määruse tõhusaks rakendamiseks tuleb InfoTS-i

muutmisega seonduvalt muuta ka maksukorralduse seadust, et TTJA-l oleks võimalik Maksu-

ja Tolliametilt (MTA) saada DSA määruse kohaste trahvide määramiseks vajalikke andmeid.

Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse

nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 punkti 2 alusel.

Digiteenuste määruse ettepaneku juurde kuuluv mõjuhinnang9 vastab HÕNTE § 1 lõikes 1

esitatud põhimõtetele.

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide,

eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) 8 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 9 „Impact assessment of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on on a

Single Market For Digital Services (Digital Services Act) and amending Directive 2000/31/EC“ (https://digital-

strategy.ec.europa.eu/en/library/impact-assessment-digital-services-act)

4

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse InfoTS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse InfoTS-i §-d 8–10 ning § 11 lõiked 1 ja 3 kehtetuks.

Seoses nende sätete kehtetuks tunnistamisega on vajalik ka nendele sätetele viitavate

õigusnormide muutmine autoriõiguse seaduses. DSA määruse artikli 89 kohaselt muudetakse

direktiivi 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv) ning artiklid 12–15 jäetakse välja. Viiteid

direktiivi 2000/31/EÜ artiklitele 12–15 tõlgendatakse vastavalt viidetena käesoleva määruse

artiklitele 4, 5, 6 ja 8. Direktiivi 2000/31/EÜ artiklitest 12–14 tulenev vahendusteenuste

osutajate tingimuslik vastutusest vabastamise raamistik on säilitatud ja lisatud otse DSA

määrusesse. Kuna piiratud vastutuse raamistik tuleneb edaspidi otse määrusest, tuleb vastavad

direktiivi ülevõtvad riigisisesed sätted kehtetuks tunnistada. Preambuli kohaselt muudeti

põhimõte otsekohalduvaks, et tagada selgus ja ühtlus ning põhimõtte ühtne rakendamine.

Piiratud vastutuse kohaldumise tingimused on jäänud samaks artiklist 4 tulenevatele pelga

edastamise10 teenustele ja artiklist 5 tulenevatele vahemällu salvestamise teenustele. Teabe

talletamise teenuste puhul on artiklist 6 tulenevad piiratud vastutuse kohaldumise tingimused

üldjoontes jäänud samaks. Siiski on piiratud vastutuse raamistikust jäetud välja sellised

internetipõhised kauplemiskohad, kes jätavad tarbijale avaldamata, kes on kauba tegelik

müüja, kellega tarbija lepingu sõlmib, esitades müügitehinguga seotud andmeid viisil, mis

paneb tarbija arvama, et teavet pakub kas digiplatvorm ise või selle alluvuses või kontrolli all

tegutsev kaupleja.

Seaduse § 11 lõikes 1 on kehtestatud üldise jälgimiskohustuse keelu põhimõte, mille kohaselt

ei ole vahendusteenuse osutajal kohustust jälgida teavet, mida ta edastab või talletab, ega

kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid. DSA määruse artikli 89

kohaselt muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ ja artiklid 12–15 jäetakse välja. Viiteid direktiivi

2000/31/EÜ artiklitele 12–15 tõlgendatakse viidetena vastavalt käesoleva määruse artiklitele

4, 5, 6 ja 8. Direktiivi 2000/31/EÜ artiklist 15 tulenev üldise jälgimiskohustuse keelu

põhimõte on säilitatud ja lisatud otse DSA määrusesse. Kuna jälgimiskohustuse kehtestamise

keeld tuleneb edaspidi otse määrusest, tuleb vastav direktiivi ülevõttev säte kehtetuks

tunnistada.

Seaduse § 11 lõikes 3 on kehtestatud vahendusteenuse osutajale kohustus viivitamata teatada

järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule teenuse kasutaja võimalikust ebaseaduslikust

tegevusest või pakutavast teabest ning võimaldada identifitseerida neid teenuse kasutajaid,

kellega teenuse osutajal on andmete talletamise kohta lepingud. Antud kohustus tuleneb

edaspidi DSA määruse artiklist 18, mille kohaselt peab teabe talletamise teenuse osutaja,

juhul kui ta saab teadlikuks teabest, mis annab alust kahtlustada, et on pandud, pannakse

parajasti või tõenäoliselt tulevikus toime kuritegu, millega kaasneb oht inimese või inimeste

elule või turvalisusele, teatama oma kahtlusest viivitamata asjaomase liikmesriigi või

asjaomaste liikmesriikide õiguskaitse- või õigusasutustele ning esitama neile kogu

kättesaadava asjakohase teabe. Seega tuleneb kuriteokahtlusest teavitamise kohustus edaspidi

otse määrusest, mistõttu tuleb vastav direktiivi 2000/31/EÜ artiklit 15 lõiget 2 ülevõttev

riigisisene säte kehtetuks tunnistada. Vastavast kuriteost, millega kaasneb oht inimese või

inimeste elule või turvalisusele, on teabe talletamise teenuse osutaja kohustatud teavitama

10 ingl mere conduit

5

Eestis Politsei- ja Piirivalveametit vastavate teavitamiskanalite11 kaudu (vahetu ohu korral

tuleb helistada häirekeskuse numbril 112). Politsei- ja Piirivalveamet on kõige pädevam

saama teavitusi veebis, juhul kui kellegi elu ja tervis on ohus, kuna neil on oskused ja

võimekus kiiresti ja operatiivselt tegutseda ohtude tõrjumiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 12 lõigetega 3 ja 4, millega nimetatakse TTJA

digiteenuste koordinaatoriks, kes vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud DSA määruse

üle järelevalve tegemise ja DSA määruse nõuete kohase täitmise tagamisega. Ühtlasi on

digiteenuste koordinaator komisjoni, nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste

koordinaatorite ja asjaomase liikmesriigi kõigi pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt,

kus käsitletakse kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi.

Digiteenuste koordinaator menetleb ka teenusesaajate ja nende esindusorganisatsioonide

kaebusi DSA määruse väidetava rikkumise kohta. Kasutajate võimestamiseks ja määruses

kehtestatud kohustuste tõhusa täitmise tagamiseks näeb DSA määrus üksikisikutele või

esindusorganisatsioonidele ette võimaluse esitada kaebusi vahendusteenuste pakkujate

tegevuse kohta sellele digiteenuste koordinaatorile, kus nad teenust said. Kõigil Eesti

teenusesaajatel ja nende esindusorganisatsioonidel on õigus esitada TTJA-le kaebus, kui nad

kahtlustavad, et mõni digiteenus on enda DSA määrusest tulenevaid kohustusi rikkunud.

TTJA on kohustatud kaebuse läbi vaatama, selgitama välja kõik kaebusega seotud olulised

asjaolud ning vajadusel rikkumise kõrvaldama järelevalvemenetluses vastavalt enda

riskihinnangule ning järelevalveprioriteetidele. Nii kaebajal kui ka kaebealusel, digiteenuste

osutajal, on õigus avaldada arvamust ja saada asjakohast teavet kaebuse seisu kohta. Kui

kaebust on pädev lahendama teise EL-i liikmesriigi pädev järelevalveasutus, edastab TTJA

kaebuse talle koos arvamusega, kui ta peab seda asjakohaseks. Näiteks suunab TTJA

Facebooki tegevuse peale esitatud kaebuse edasi Iirimaa digiteenuste koordinaatorile.

TTJA peab täitma määrusest tulenevaid ülesandeid erapooletult, läbipaistvalt ja aegsasti,

lähtudes DSA määruse artiklis 50 digiteenuste koordinaatorile esitatud nõuetest. Digiteenuste

koordinaator peab oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel tegutsema täiesti

sõltumatult, olema kaitstud mistahes otsese või kaudse välise mõju eest ega tohi küsida ega

võtta vastu juhiseid üheltki teiselt riigiasutuselt ega eraõiguslikult isikult. Eelnõu koostajate

hinnangul vastab TTJA kirjeldatud kriteeriumidele. TTJA-d ei ole moodustanud mitte

Vabariigi Valitsus, vaid seadusega vahetult Riigikogu (Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi

VVS)12 § 63 lg 2), millega on seadusandja garanteerinud TTJA juriidilise eraldiseisvuse.

Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab

sõltumatult täita talle pandud ülesandeid. Kuigi minister saab teostada TTJA üle

teenistuslikku järelevalvet (VVS-i § 95 lõige 1, § 99 ja § 100), tagab vajaliku sõltumatuse

asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve

toimingutele ja riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (VVS-i § 93 lg 6 punkt 1).

Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise

tagavad korruptsioonivastased reeglid, mis eeskätt on sätestatud korruptsioonivastases

seaduses13. Rahaline sõltumatus ja ülesannete täitmiseks vajalik raha on TTJA-le tagatud,

kuna TTJA-l on vastavalt VVS-i § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse14

§ 28 lg 1 punkti 11 kohaselt avalikustada.

11 https://www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud 12 RT I, 30.06.2023, 11 13 RT I, 13.04.2021, 4 14 RT I, 07.03.2023, 11

6

Paragrahvi 12 lõikes 4 on loetletud TTJA pädevused riikliku järelevalve teostajana. Lõike 4

punktiga 1 pannakse TTJA-le ülesandeks teostada riiklikku järelevalvet digiteenuste

määruses sätestatud nõuete täitmise üle. Vahendusteenustele seatud kohustused on esile

toodud digiteenuste määruses. Mitmesuguste vahendusteenuste osutajate kohustused on

vastavuses sellega, milline on nende roll, suurus ja mõju interneti ökosüsteemis (vt tabel 1).

Tabel 1. Digiteenuste määrusest digiteenuste osutajatele tulenevad kohustused

Väga suured

platvormid

(>45 mln EL-is)

Digi-

platvormid

Veebimajutus-

teenused

Kõik teenuse-

osutajad

Koostöö riiklike ametiasutustega Kontaktpunkti nimetamine Teenusetingimustes sisu modereerimist puudutava teabe esitamine

Läbipaistvusaruannete esitamine* Teavitusmehhanismi sisse seadmine Teenusesaajale sisu eemaldamise põhjendamine Kriminaalkuritegudest teavitamine Kaebuste menetlemise süsteemi tagamine* Kaasumine vaidluste kohtuvälise lahendamise

protsessis*

Usaldusväärsete teavitajate teavituste prioriseerimine *

Teenuse ja teavitusmehhanismi väärkasutamise

vastased meetmed*

Soovitussüsteemide läbipaistvuse tagamine*

Kauplejatelt tuvastamiseks teabe küsimine / KYBC (ingl know your business customer)*

Lisateabe esitamine läbipaistvusaruannetes* Reklaamidega seonduvad läbipaistvusnõuded*

Riskide hindamine ja juhtimine Sõltumatu auditi tellimine Profileerimisest loobumise võimaldamine Reklaamidega seonduvad täiendavad läbipaistvusnõuded

Andmete jagamine ametiasutuste ja teadlastega Vastavuskontrolli spetsialisti määramine

* Kohustust ei kohaldata nende vahendusteenuste osutajate suhtes, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle

aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

Näiteks, ebaseadusliku sisu ilmnemise korral peavad kõik vahendusteenuse osutajad tegema

pädevate asutustega koostööd ning vastama nende nõuetele esitada teavet, määrama

kontaktpunkti, tagama kasutajatingimuste läbipaistvuse ja selguse ning esitama

läbipaistvusraporteid. Andmete talletamise teenuse osutajad (nt veebimajutajad,

pilveteenused, digiplatvormid) peavad sisse seadma ebaseaduslikust sisust teavitamise

mehhanismi, põhjendama teenusesaajale sisu piiramise otsuseid ja teavitama

õiguskaitseasutust kuritegudest, millega kaasneb oht inimese või inimeste elule või

turvalisusele.

Digiplatvormid, v.a mikro- ja väikeettevõtjad (alla 50 töötaja, käive alla 10 miljoni euro),

peavad tagama platvormisisese kaebuste menetlemise süsteemi, kaasuma vaidluste

kohtuvälise lahendamise protsessi, prioriseerima usaldusväärsete teavitajate teavitusi,

7

rakendama meetmeid teenuse ja teavitusmehhanismi väärkasutamise vastu, täitma

reklaamidega seonduvaid läbipaistvusnõuded, tagama soovitussüsteemide läbipaistvuse ja

alaealiste kaitse. Digiplatvormid, mis võimaldavad kauplejatel sõlmida tarbijatega lepinguid

(turuplatsid), peavad küsima kauplejatelt tuvastamiseks teavet, st rakendama oma äripartneri

tundmise põhimõtet (ingl know your business customer, KYBC) tegema toodete ja teenuste

juhukontrolli avalike andmebaaside põhjal, võimaldama kauplejatel anda tarbijatele kogu

vajaliku info ning teavitama kasutajaid ebaseaduslikest toodetest ja teenustest.

Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid (rohkem kui 45 miljonit kasutajat EL-is) on

kohustatud igal aastal hindama oma teenuste poolt internetis põhjustatava kahju riske ning

kehtestama sobivad meetmed nende riskide maandamiseks, võtma kriisiolukorras riskide

maandamiseks lisameetmeid, tellima sõltumatu auditi, võimaldama kasutajal loobuda

profiiliandmetel põhineva teabe pakkumisest, looma reklaami andmehoidla, jagama andmeid

kontrollitud teadlastega ja määrama vastavuskontrolli spetsialisti.

Digiteenuste koordinaatorina on TTJA-l pädevus teostada järelevalvet, kas nende

sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organid vastavad sertifikaadi saamise

tingimustele. DSA määrusega soovitakse võimaldada teenusesaajal hõlpsalt ja tõhusalt

vaidlustada selline digiplatvormi otsus sisule või teenusele ligipääsu kohta, mis mõjutab neid

negatiivselt. Selleks nähakse lisaks platvormisisesele kaebuste lahendamise süsteemile ette

võimalus, et vaidlused lahendab kohtuväliselt heas usus selline sertifitseeritud organ, kellel on

vajalik sõltumatus, vahendid ja teadmised, et tegutseda õiglasel, kiirel ja kulutõhusal viisil.

Teenusesaaja on sobiva kohtuvälise vaidluse lahendamise organi valimisel vaba ja võib

pöörduda ka piiriüleste organite poole. Kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsused ei

ole siduvad tähenduses, et nad ei ole sundtäidetavad täitemenetluses. Siiski sätestab DSA

määrus digiplatvormide pakkujatele kohustuse teha sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise

lahendamise organiga heas usus koostööd vaidluse lahendamiseks (artikkel 21 lõige 2).

Vaidluse lahendamiseks koostöö tegemine hõlmab ka kohtuvälise vaidluste lahendamise

organi otsuste täitmist, et kasutaja kaebus lahendada. Süstemaatilist ja põhjendamatut

kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsuste täitmata jätmist saab seega pidada

digiteenuste määrusest tuleneva kohustuse rikkumiseks, mille kõrvaldamiseks on TTJA-l

õigus alustada järelevalvemenetlus. Kui sertifitseeritud kohtuvälise vaidluste lahendamise

organite otsuste täitmata jätmine oleks digiplatvormide pakkujatele täielikult vabatahtlik ega

tooks kaasa mingeid tagajärgi, ei oleks kasutajatele tagatud ligipääs kiirele ja tõhusale

õiguskaitsevahendile, et end negatiivselt mõjutavaid otsuseid vaidlustada.

Seetõttu on õiglaste ja erapooletute lahendite tagamiseks vajalik kohtuväliste vaidluste

lahendamise organite sertifitseerimine, et veenduda, kas neil on vajalik sõltumatus, vahendid

ja teadmised, et tegutseda õiglasel, kiirel ja kulutõhusal viisil. Vaidluste kohtuvälise

lahendamise organi sertifikaadi võivad saada nii eraõiguslikud kui ka avalik-õiguslikud

juriidilised isikud, kes tõestavad TTJA-le esitatavas taotluses, et nad vastavad kõigile DSA

määruse artikli 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Tingimusteks, mida TTJA enne

sertifikaadi väljastamist hindama peab, on näiteks:

a) vaidluste kohtuvälise lahendamise organi erapooletus ning sõltumatus nii

digiplatvormidest kui ka teenusesaajatest,

b) vajalike eksperditeadmiste olemasolu seoses hinnatava sisuga,

c) rahastuse sõltumatus menetluse tulemustest,

d) menetluse ligipääsetavus elektroonilisel teel ning

e) vaidluste lahendamine vähemalt ühes EL-i ametlikus keeles.

8

Vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifikaadi saamise taotlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduses15 taotluse esitamisele sätestatut.

DSA määrusest tuleneb TTJA-le pädevus tühistada vaidluste kohtuvälise lahendamise organi

sertifikaat, kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel tehtud

uurimise käigus teeb kindlaks, et vaidluste kohtuvälise lahendamise organ ei vasta enam

DSA määruse artikli 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Selle pädevuse teostamiseks tuleb

TTJA-le anda pädevus teostada järelevalvet selle üle, kas nende sertifitseeritud vaidluste

kohtuvälise lahendamise organid vastavad sertifikaadi saamise tingimustele. Enne kõnealuse

sertifikaadi tühistamist annab TTJA nimetatud organile võimaluse reageerida tema uurimise

tulemustele ja kavatsusele tühistada vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifikaat.

Digiteenuste koordinaatorina on TTJA-l pädevus teostada järelevalvet, kas usaldusväärse

teavitaja staatuse saajad vastavad staatuse saamise tingimustele. Usaldusväärsetel

teavitajatel on teatud pädevusvaldkonnas eriteadmised, mistõttu oskavad nad anda teatud liiki

sisule eksperdihinnanguid. Digiplatvormidel on kohustus usaldusväärsete teavitajate esitatud

teavitused vaadata läbi eelisjärjekorras ja erilise hoolsusega, et tagada ebaseadusliku sisu

kiirem ja asjakohasem eemaldamine. Ühe liikmesriigi digiteenuste koordinaatori väljastatud

usaldusväärse teavitaja staatust peavad tunnustama kõik EL-is teenuseid osutavad

digiplatvormide pakkujad. Usaldusväärsed teavitajad võivad olla nii avalik-õiguslikud kui ka

eraõiguslikud juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, nt terroristliku sisu

puhul Europol, lapsi seksuaalselt kuritarvitavast materjalist teatamiseks INHOPE vihjeliinide

võrgustik.

TTJA annab usaldusväärse teavitaja staatuse taotlejale, kes on tõendanud, et ta vastab kõigile

DSA määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Antud tingimusteks on ebaseadusliku

sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks vajalik oskusteave ja pädevus;

sõltumatus kõigist digiplatvormide pakkujatest ning tegutsemine eesmärgiga esitada teated

hoolsalt, täpselt ja objektiivselt. Usaldusväärse teavitaja staatuse saamise taotlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduses taotluse esitamisele sätestatut.

DSA määrusest tuleneb TTJA-le pädevus peatada usaldusväärse teavitaja staatus uurimise

ajaks, mille eesmärk on välja selgitada, kas usaldusväärne teavitaja vastab endiselt kõigile

staatuse saamiseks nõutavatele tingimustele. TTJA võib uurimise algatada digiplatvormidelt

saadud teabe põhjal, mille kohaselt on usaldusväärne teavitaja esitanud märkimisväärsel

hulgal ebatäpseid, ekslikke või ebapiisavalt põhjendatud teateid.

DSA määrusest tuleneb TTJA-le ka pädevus tühistada usaldusväärse teavitaja staatus, kui ta

kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe põhjal otsustab, et üksus ei vasta

enam lõikes 2 sätestatud tingimustele. Selle pädevuse teostamiseks tuleb TTJA-le anda

pädevus teostada järelevalvet, kas nende antud usaldusväärse teavitaja staatuse saajad

vastavad staatuse saamise tingimustele. Enne kõnealuse staatuse tühistamist annab TTJA

staatuse omanikule võimaluse reageerida uurimise tulemustele ja kavatsusele võtta neilt

usaldusväärse teavitaja staatus.

Digiteenuste koordinaatorina on TTJA-l pädevus teostada järelevalvet, kas kontrollitud

teadlase staatuse saajad vastavad staatuse saamise tingimustele. Väga suurte digiplatvormide

ja otsingumootorite kujutatavate ühiskondlike probleemide lahendamiseks on väga olulised

15 RT I, 03.02.2023, 14

9

internetipõhiste süsteemsete riskide arengut ja tõsidust käsitlevad teadusuuringud, mis aitavad

avastada, tuvastada ja mõista süsteemseid riske ning hinnata riskimaandusmeetmete piisavust,

tõhusust ja mõju. Teadusuuringud on olulised järelevalve tõhustamisel väga suurte

digiplatvormide ja otsingumootorite üle, andes teavet digiplatvormide pakkujatele,

otsingumootorite pakkujatele, digiteenuste koordinaatoritele, komisjonile ja üldsusele.

Seepärast nähakse DSA määrusega ette raamistik, mille alusel antakse kontrollitud teadlastele

juurdepääs väga suurte digiplatvormide ja väga suurte otsingumootorite andmetele.

Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid on kohustatud andma asukohajärgse

digiteenuste koordinaatori põhjendatud taotluse korral kontrollitud teadlastele ligipääsu

andmetele üksnes selleks, et nad saaksid teha teadusuuringuid süsteemsete riskide süsteemi

uurimiseks. Teadusuuringu tegemiseks vajalikele andmetele ligipääsu saamiseks peavad

teadlased omakorda esitama digiteenuste koordinaatorile taotluse kontrollitud teadlase

staatuse saamiseks ja tõendama, et nad vastavad kõigile DSA määruse artikli 40 lõikes 8

sätestatud tingimustele. Sellisteks tingimusteks on näiteks seotus teadusorganisatsiooniga,

sõltumatus ärihuvidest, teadusuuringute rahastuse läbipaistvus, võimekus täita andmeturbe- ja

konfidentsiaalsusnõudeid ja kaitsta isikuandmeid, uurimistöö seotus DSA määruse

eesmärkidega ja valmidus teha uurimistöö tasuta kättesaadavaks. Kontrollitud teadlase

staatuse saamise taotlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses taotluse esitamisele

sätestatut.

Kontrollitud teadlase staatuse taotlejal on õigus taotleda ligipääsu ainult väga suurte

digiplatvormide või otsingumootorite andmetele. Kontrollitud teadlase staatuse andmise ning

väga suurele digiplatvormile või otsingumootorile andmete jagamise kohustuslikuks tegemise

üle otsustab lõplikult selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on digiteenus asutatud

või kus on tema peamine tegevuskoht. Eesti pole hetkeseisuga ühegi väga suure digiplatvormi

või otsingumootori asukohariik. Seetõttu ei saa TTJA teha andmetele ligipääsu nõudmise

lõplikku otsust, vaid selle teeb selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on digiteenuse

asukoht. Näiteks on Meta, Google, TikTok määranud oma asukohaks Euroopa Liidus Iirimaa,

kelle digiteenuste koordinaator teeb lõpliku otsuse andmetele ligipääsu nõudmise kohta.

Siiski tuleneb DSA määrusest teadlastele võimalus esitada taotlus ka selle liikmesriigi

digiteenuste koordinaatorile, millega nende teadusorganisatsioon on seotud. Nii on Eesti

teadusorganisatsiooniga seotud teadlastel võimalus esitada kontrollitud teadlase staatuse

saamise taotlus ka oma asukohariigi digiteenuste koordinaatorile, kelleks on Eestis TTJA.

TTJA teeb taotluse kättesaamisel esialgse hindamise selle kohta, kas taotleja vastab kõikidele

DSA määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud kontrollitud teadlase staatuse andmise

tingimustele. Seejärel saadab TTJA taotluse koos asjaomaste teadlaste esitatud tõendavate

dokumentide ja oma esialgse hinnanguga väga suure digiplatvormi või otsingumootori

pakkuja asukohajärgsele digiteenuste koordinaatorile läbivaatamiseks ja lõpliku otsuse

tegemiseks.

DSA määrusest tuleneb TTJA-le ka pädevus teha otsus andmetele ligipääsu lõpetamise kohta,

kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel läbiviidud uurimise

käigus teeb kindlaks, et kontrollitud teadlane ei täida enam DSA määruse artikli 40 lõikes 8

sätestatud tingimusi. Selle pädevuse teostamiseks tuleb TTJA-le anda pädevus teostada

järelevalvet, kas nende antud kontrollitud teadlase staatuse saajad vastavad staatuse saamise

tingimustele. Sellise otsuse tegemisel teavitab TTJA otsusest asjaomast väga suure

digiplatvormi või otsingumootori pakkujat, kelle andmetele ligipääsu nõuti. Enne ligipääsu

10

lõpetamist võimaldab TTJA asjaomasel kontrollitud teadlasel reageerida oma uurimise

tulemustele ja kavatsusele juurdepääs lõpetada.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse InfoTS-i §-ga 121, millega antakse TTJA-le

järelevalvealases piiriüleses koostöös osalemise pädevus. Digiteenused on olemuselt

piiriülesed ja ühes liikmesriigis asuval digiteenusel võib olla kasutajaid terves Euroopa

Liidus. Seetõttu on kasutajate kaitseks oluline tihe koostöö järelevalveasutuste vahel, et

tagada käesoleva määruse järjepidev kohaldamine ja täitmise tagamine isegi siis, kui

teenusesaajad ei asu teenuseosutaja asukohariigis. Samas säilitab DSA määrus päritoluriigi

põhimõtte ning võimaliku rikkumismenetluse algatamise, läbiviimise ja karistuse määramise

lõplik otsustusõigus on jäetud vahendusteenuse osutaja asukohajärgsele digiteenuste

koordinaatorile.

Piiriülene koostöö DSA määruse üle järelevalve teostamiseks võib hõlmata näiteks

digiteenuste koordinaatorite ja komisjoni teabevahetust konkreetse vahendusteenuse osutaja

kohta, kuid ka uurimistegevuste läbiviimist seoses nende liikmesriigis asuva konkreetse

teabega (DSA määruse artikkel 57). Ühtlasi, kui sihtkohajärgsel digiteenuste koordinaatoril

on põhjust kahtlustada, et vahendusteenuste osutaja on määrust rikkunud, siis on tal õigus

taotleda asukohajärgselt digiteenuste koordinaatorilt kõnealuse küsimuse hindamist ning

vajalike uurimise ja täitmise tagamise meetmete võtmist, et tagada DSA määruse täitmine

(DSA määruse artikkel 58). Näiteks, kui Leedus asuv digiplatvorm rikub DSA määruse

kohustusi, võib TTJA nõuda Leedu digiteenuste koordinaatorilt probleemi hindamist ja

vajaduse korral järelevalvemenetluse algatamist. DSA määrus annab digiteenuste

koordinaatoritele ka võimaluse viia läbi ühisuurimisi teenuse asukohajärgse digiteenuse

koordinaatori juhtimisel (DSA määruse artikkel 60).

DSA määrusega on järelevalve ainupädevus väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite

III peatüki 5. jaos toodud erikohustuste üle (riskihindamis ja -maandamissüsteem,

kriisimehhanism) antud komisjonile, kuna nende kohustuste täitmine mõjutab kasutajate

kollektiivseid huve kogu liidus. Siiski teeb komisjon järelevalve teostamisel liikmesriikide

digiteenuste koordinaatoritega tihedalt koostööd, järelevalveasutustel on võimalik esile tõsta

teavet võimalike rikkumiste kohta ja viia läbi uurimistoiminguid oma liikmesriigi

territooriumil.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse InfoTS-i § 13 viidetega korrakaitseseaduse16 (KorS) §-

dele 49, 50, 51 ja 52, mille kohaselt võib TTJA korrakaitseliste erimeetmetena lisaks

küsitlemisele ja dokumentide nõudmisele vaadata läbi vallasasja ja võtta vallasasja hoiule

selle läbivaatamise eesmärgil ning siseneda valdusse või vaadata selle läbi. Riikliku

järelevalve erimeetmete laiendamine on vajalik selleks, et nõuetekohaselt rakendada DSA

määrus ning tagada, et TTJA-l on digiteenuste koordinaatorina kõik määruses nõutud õigused

uurimistoimingute läbiviimiseks ja määrusest tulenevate kohustuste üle järelevalve

teostamiseks. Näiteks, määruse artikli 51 lõike 1 punkti b kohaselt peab digiteenuste

koordinaatoritel olema järelevalve teostamiseks õigus teha kontrolle valdustes, mida

kõnealused teenuseosutajad või isikud kasutavad oma tegevusega seotud eesmärkidel, et

kahtlustatava rikkumisega seotud mis tahes vormis teavet olenemata andmekandjast uurida,

arestida, sellest koopiaid teha või saada. Vahendusteenuste üle järelevalve teostamine hõlmab

ka nende teenuse osutamiseks kasutatava tarkvara ja algoritmiliste süsteemide, sealhulgas

soovitussüsteemide analüüsimist ja testimist.

16 RT I, 14.03.2023, 29

11

DSA määruse artikli 51 lõike 2 punkti a kohaselt peab digiteenuste koordinaatoritel olema

õigus nõustuda teenuseosutajate võetavate kohustustega, mis on seotud käesoleva määruse

täitmisega, ja muuta need kohustused siduvaks. Antud õigus tuleneb TTJA-le siseriiklikust

menetlusõigusest. TTJA võib teenuseosutajaga ka praegu suhelda ja kokku leppida, kuidas

viimane võib rikkumise kõrvaldada, sh võidakse kokku leppida ka kuupäev, mille möödudes

võib korrakaitseorgan rikkumise jätkumise korral ettekirjutuse teha.

Haldusmenetluse seaduse § 35 kohaselt tuleb haldusmenetluse alustamisel menetlusosalist

teavitada. Kui amet on järelevalvemenetluse käigus jõudnud seisukohale, et teenuseosutaja

tegevuses esinevad kehtestatud nõuete rikkumise tunnused, koostab amet menetluse järelduste

kohta ärakuulamise, millega antakse teenuseosutaja tegevusele olemasoleva teabe põhjal

õiguslik hinnang ja ühtlasi võimaldatakse teenuseosutajal esitada asja kohta oma arvamus ja

vastuväited vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1. Eelnimetatud märgukirja

eesmärk on teavitada teenuseosutajat, et tema tegevus ei ole kooskõlas kehtivate nõuetega,

mistõttu võib sellele järgneda, et TTJA paneb ettevõtjale ettekirjutusega kohustuse

korrarikkumine lõpetada. Sama dokumendiga antakse teenuseosutajale võimalus ka rikkumine

vabatahtlikult kõrvaldada ettekirjutuseta, kui tal puuduvad rikkumise osas vastuväited. Seega,

kui teenuseosutaja saab teada, et TTJA hinnangul on tema tegevus vastuolus õigusaktides

sätestatud nõuetega, on tal võimalus omalt poolt pakkuda meetmeid ja võtta endale kohustus

teatud viisil käitumiseks, et lõpetada rikkumine ja kõrvaldada selle mõju.

DSA määruse artiklist 51 lõikest 3 tuleneb TTJA-le õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu

piiramist DSA määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmise tõttu. Kui teenuseosutaja ei

täida DSA määruse kohustusi ning kõik muud võimalused rikkumise lõpetamiseks on

ammendatud ning rikkumine jätkub ja põhjustab tõsist kahju, siis on TTJA-l viimase

võimalusena õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist. Enne ligipääsu piiramise

nõudmist peab TTJA siiski andma vahendusteenuse osutaja juhtorganile viimase võimaluse

rikkumise lõpetamiseks vajalike meetmete võtmiseks.

Kui vahendusteenuste osutaja juhtorgan ei ole rikkumist lõpetanud ning rikkumine põhjustab

tõsist kahju ja on seotud kuriteoga, millega kaasneb oht inimeste elule või turvalisusele, on

TTJA-l õigus taotleda kohtult rikkumisega seotud asjaomase teenuse saajate teenusele

juurdepääsu ajutist piiramist või, üksnes juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav,

vahendusteenuste osutaja sellele internetipõhisele kasutajaliidesele juurdepääsu ajutist

piiramist, mille kaudu rikkumine toimub. Juurdepääsu piiramise korralduse puhul ei tohiks

minna kaugemale sellest, mis on hädavajalik ohu tõrjumise eesmärgi saavutamiseks. Selleks

peaks see korraldus olema ajutine ja see tuleks adresseerida vahendusteenuste osutajale,

näiteks asjaomasele teabe talletamise teenuse pakkujale, internetiühenduse teenuse pakkujale

või domeeninimede registrile või registraatorile, kellel on mõistlikul määral võimalik seda

eesmärki saavutada, ilma et põhjendamatult piirataks juurdepääsu seaduslikule teabele.

Kuna veebiliidesele juurdepääsu piiramine mõjutab kolmandate isikute õigusi ja huve, kes ei

saa selle tulemusel teenust kasutada ka seaduslikule sisule ligipääsuks või seaduslikeks

tegevusteks, siis nähakse DSA määruses ette kaitsemeetmed. TTJA peab enne, kui esitab

kohtule taotluse piirata veebiliidesele juurdepääsu, kutsuma huvitatud isikuid üles esitama

kirjalikke märkusi, kusjuures ajavahemik, mil kolmandatel isikutel on võimalik esitada

märkuseid, ei tohi olla lühem kui kaks nädalat.

12

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust §-ga 132. Paragrahviga 132 sätestatakse,

millistele tingimustele peab vastama ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise ja teabe

esitamise korraldus. Ebaseadusliku sisu vastu tõhusamaks võitlemiseks antakse DSA

määrusega pädevatele korrakaitseasutustele ja kohtutele piiriülese ebaseadusliku sisu vastu

meetmete võtmise korralduse saatmise õigus. Siiski ei määratle DSA määrus, mis on

ebaseaduslik sisu, mis tuleb eemaldada. Õiguslik alus sisu eemaldamiseks peab tulenema

muudest EL-i või riigisisestest õigusaktidest. EL-i tasandil on näiteks kindlaks määratud

terroristliku sisu või lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali ebaseaduslikkus.

Eesti õigus võimaldab infoühiskonna teenust piirata näiteks juhul, kui tegemist on ohtlike

toodetega (toote nõuetele vastavuse seadus17 § 562), tarbijate kollektiivsete huvide olulise

kahjustamisega (tarbijakaitseseadus18 § 622) või sõja õhutamise või sõjakuritegude

õigustamisega (InfoTS § 131). Ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise korralduse

saamisel on vahendusteenuste osutajad kohustatud teavitama korralduse saatnud asutust

korralduse suhtes võetud meetmetest. Kuigi otseselt DSA määrusest ei tulene

vahendusteenuse osutajale kohustust eemaldamiskorraldust täita, on ta kohustatud

ebaseadusliku sisu siiski eemaldama juhul, kui on piisavalt selge ja põhjendatud, et sisu on

ebaseaduslik. Korralduse suhtes võetud meetmetest teavitamata jätmist käsitatakse DSA

määruses sätestatud kohustuste rikkumisena, millele võib järgneda rikkumismenetlus. DSA

määrus ei ole õiguslik alus selliste korralduste andmiseks ega reguleeri nende territoriaalset

kohaldamisala või piiriülest täitmise tagamist.

Eelnõu § 132 lõikes 1 on sätestatud, et korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse

osutajale võtta meetmeid ebaseadusliku sisu vastu peab vastama DSA määruse artikli 9

lõikes 2 sätestatud tingimustele. DSA määrusega ühtlustatakse miinimumtingimused, millele

sellised korraldused peaksid vastama, et neid korraldusi saaks täita tõhusalt ja tulemuslikult,

eriti piiriüleses kontekstis, ning et teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt.

Miinimumtingimused on seatud nii korralduse sisule, territoriaalsele kohaldamisalale kui ka

keelele. Näiteks peab korraldus sisaldama korralduse andnud korrakaitseasutuse nimetust;

viidet õiguslikule alusele korralduse väljastamiseks; põhjendust, miks teabe puhul on tegemist

ebaseadusliku sisuga; selget teavet, mis võimaldab ebaseadusliku sisu asukoha määrata, nagu

URL ning teavet vahendusteenuste osutajale ja sisu esitanud teenusesaajale kättesaadavate

õiguskaitsevahendite kohta. Korralduse territoriaalne kohaldamisala peaks piirduma sellega,

mis on rangelt vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. Juhul kui teatav sisu on ebaseaduslik

ainult konkreetses liikmesriigis, tuleks see üldjuhul kõrvaldada ainult selle riigi territooriumil,

kus see on ebaseaduslik. Seevastu EL-i õigusega vastuolus olev teave tuleks eemaldada terve

EL-i territooriumil. Korraldus tuleb saata vahendusteenuse osutaja määratud elektroonilisele

kontaktpunktile ja üldjuhul peab see olema koostatud vahendusteenuse osutaja

kontaktandmetes määratud suhtlemiskeeles. Kui korraldus ei ole vahendusteenuse osutaja

määratud keeles, peab olema lisatud vähemalt korralduse põhielementide tõlge

vahendusteenuse osutajale arusaadavasse keelde.

Eelnõu § 132 lõikes 2 on sätestatud, et korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse

osutajale anda konkreetset teavet ühe või mitme konkreetse teenusesaaja kohta peab vastama

määruse (EL) nr 2022/2065 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele. DSA määrusega

antakse pädevatele korrakaitseasutustele ja kohtutele piiriüleste teabe esitamise nõuete

saatmise õigus.

17 RT I, 03.02.2023, 11 18 RT I, 10.02.2023, 33

13

Teabe esitamise korraldused peavad olema seotud kindla teabe hankimisega konkreetsete

vahendusteenuse saajate kohta (kes on märgitud nendes korraldustes), et teha kindlaks, kas

need teenusesaajad järgivad liidu või liikmesriigi õigusnorme. Teabe esitamise korraldused ei

hõlma selliseid korraldusi, mis puudutavad konkreetselt identifitseerimata teenusesaajate

rühma kohta käivat teavet, sealhulgas korraldusi esitada koondteavet statistika tegemiseks või

tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks. Seega saab teabe esitamise nõudega küsida

üksikasjalikku teavet ühe või mitme konkreetse teenusesaaja kohta, kuid mitte koondandmete

või statistika edastamist. Näiteks saab internetipõhistelt kauplemiskohtadelt nõuda teavet, kes

on konkreetse ruumi üürileandja või konkreetse toote müüja.

Sarnaselt ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise korraldustele ühtlustatakse ka teabe

esitamise nõuete puhul DSA määrusega miinimumtingimused, millele sellised korraldused

peavad vastama. Miinimumtingimused tulenevad DSA määruse artikli 10 lõikest 2 ning

sarnanevad suuresti sisu vastu meetmete võtmise korraldusega. Oluline tingimus on, et

teenuseosutajalt on võimalik nõuda üksnes teavet, mille ta on teenuse osutamise eesmärgil

juba kogunud ja mis on tema kontrolli all.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse InfoTS-i § 14. Senine § 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja

lisatakse lõige 2. Muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle DSA määrusest tulenev sunniraha

määr (DSA määruse artikli 52 lõige 4). DSA määruses sätestatud nõuetest tuleneva

ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses19 sätestatud

korras rakendatava sunniraha ülemmäär vahendusteenuse osutajast füüsilisele isikule viis

protsenti tema eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust ja juriidilisele isikule

viis protsenti tema eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest,

arvutatuna asjaomases otsuses märgitud kuupäevast.

Antud sunniraha maksimummäär kehtib üksnes vahendusteenuse osutajast füüsilisele isikule.

Määrus ei täpsusta, mida tuleb füüsilise isiku sissetuleku all arvesse võtta. Füüsiliste isikute

sissetulekute arvutamist karistuse määramiseks reguleerib Eestis karistusseadustiku

rakendusmäärus20. Praktika ühtlustamiseks füüsiliste isikute sissetulekute arvutamiseks

sunniraha määramiseks tuleks analoogia korras lähtuda selles rakendusmääruses sätestatust,

arvestades haldusmenetlusest tulenevate erisustega. Rakendusmäärus sätestab

aastanetosissetuleku mõiste, mis leitakse, lähtudes isiku maksustatavast tulust

tulumaksuseaduse21 § 12 tähenduses, millest on maha arvatud tulumaks.

Vahendusteenuse osutajast füüsilise isiku eelneva kalendriaasta sissetulek leitakse isiku

tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal, kui need andmed on Maksu- ja Tolliametist

(MTA) kättesaadavad. Kui andmed isiku eelneva aasta tulu kohta ei ole MTA-st isiku

tuludeklaratsiooni põhjal kättesaadavad, leitakse isiku eelneva kalendriaasta sissetulek isikule

eelneval aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal. Antud väljamaksed

tuvastatakse MTA andmete alusel. Selleks et MTA-l oleks võimalik antud maksusaladust

sisaldavat teavet TTJA-le avaldada, täiendatakse maksukorralduse seadust (vt täpsemalt § 3

selgitust allpool).

Sunniraha maksimummäära puhul kaalusime sissetuleku suuruse arvestamist üksnes

asjaomase teenuse müügist saadud tulust. Samas on Eestis taoliste digiplatvormide

(foorumite, jututubade, kuulutuste portaalide) pakkumisest saadav tulu väike, kuna tulu

19 RT I, 12.07.2014, 29 20 RT I, 21.05.2013, 8 21 RT I, 21.11.2023, 5

14

saadakse peamiselt reklaamimüügist. Eelduslikult on see veel väiksem füüsiliste isikute

puhul, kes pole ettevõtlusvormi valinud. Võib juhtuda, et sunniraha maksimummäär 5%

taolisest väikesest summast jääb tunduvalt alla Eestis kehtiva üldreegli kohase sunniraha

ülemmäära 9600 eurot (KorS § 28 lg 2). Nii pole see piisavalt heidutav ja tõhus, et

motiveerida isikut rikkumist lõpetama.

Ühtlasi tuleb arvesse võtta, et tegemist on sunniraha maksimummääraga ning menetlejal on

konkreetse sunniraha määramisel alati kaalutlusõigus, kus ta võib otsustada rakendada

madalamat sunniraha määra, kuna vastasel juhul viiks see ebaõiglase ja ebaproportsionaalse

tulemuseni. Nii võib menetleja otsustada kohaldada madalamat proportsionaalset sunniraha

määra, kui isik on teeninud erakordset tulu, mis on tema sissetuleku suurust ajutiselt

suurendanud ega iseloomusta tema tegelikku elatustaset, nt müünud pärandiks saadud

kinnisvara.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse InfoTS-i §-dega 153–155, millega sätestatakse vastutus

DSA määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. DSA määruse artikli 52 lõike 2 kohaselt

peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Karistused peaksid arvesse

võtma rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, teenitavat avalikku huvi, tegevuse

ulatust ja liiki ning rikkuja majanduslikku suutlikkust. Ühtlasi tuleks karistuste korral arvesse

võtta seda, kas asjaomane vahendusteenuste osutaja jätab käesolevast määrusest tulenevad

kohustused täitmata süstemaatiliselt või korduvalt, ning asjakohasel juhul seda, kui suur on

mõjutatud teenusesaajate hulk, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest ning kas

teenuseosutaja tegutseb mitmes liikmesriigis. Protsendipõhiste väärteo rahatrahvide

arvestamisel võetakse aluseks väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta.

Paragrahvi 153 lõike 1 järgi karistatakse DSA määruse artiklites 9–14, 16–18, 20–23, 25–28,

30–32 ja 34–41 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Võttes arvesse juriidilisele isikule määratava trahvi suurust, on proportsionaalne määrata

füüsilisele isikule rikkumise eest maksimaalne karistusseadustikust22 (KarS) tulenev väärteo

eest kohaldatav trahvimäär. Tegemist on DSA määrusest tulenevate vahendusteenuste

osutajate põhikohustustega, mis on suunatud määruse eesmärkide saavutamisele. Kohustused

on seotud ebaseadusliku sisu ja teenuse väärkasutamise vastu meetmete võtmisega ning

kasutajate õiguste tagamisega. Juhul kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda

lõike 2 järgi rahatrahviga kuni 6 protsenti tema eelneva majandusaasta aastasest

ülemaailmsest käibest. Käive on DSA määruse arikli 3 punkti x kohaselt ettevõtja poolt

saadud summa nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200423 artikli 5 lõike 1 tähenduses.

Maksimaalne karistusmäär tuleneb DSA määruse artikli 52 lõikest 3.

Paragrahvi 154 lõike 1 kohaselt karistatakse DSA määruse artiklites 15, 24 ja 42 sätestatud

aruandluskohustuse täitmata jätmise või aruandes ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe

esitamise eest rahatrahviga kuni 1 protsent vahendusteenuse osutajast füüsilise isiku eelmise

kalendriaasta sissetulekust. Artiklites 15, 24 ja 42 sätestatakse erinevatele vahendusteenuse

osutajatele läbipaistvusaruannete esitamise kohustus, mis peavad sisaldama nimetatud

artiklites kindlaksmääratud teavet. DSA määrusest tuleneb, et karistus peab olema võimalik

määrata ka aruandes ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise; ebaõigele,

mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle parandamata jätmise eest.

Aruandluskohustuse rikkumise eest on DSA määruses kehtestatud põhikohustuste rikkumisest

22 RT I, 11.03.2023, 10 23 Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ

ühinemismäärus)

15

madalam karistusmäär. Aruandluskohustuse täitmine on kohustuslik üksnes vahendusteenuse

osutajast füüsilisele isikule, kuna kohustus on temale suunatud. Füüsilise isiku kalendriaasta

sissetuleku arvutamist on täpsemalt selgitatud järgmises §-s 155. Juhul kui teo on toime

pannud juriidiline isik, karistatakse teda § 154 lõike 2 kohaselt rahatrahviga kuni 1 protsent

tema eelnenud majandusaasta ülemaailmsest käibest. Maksimaalne karistusmäär tuleneb DSA

määruse artikli 52 lõikest 3.

Paragrahvi 155 lõike 1 kohaselt karistatakse DSA määruses sätestatud nõuete üle riikliku

järelevalve teostamise takistamist, kui sellega ei võimaldata TTJA-le juurdepääsu ruumidele

või teabele rahatrahviga kuni 1 protsent füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust.

Siin on füüsiliste isikute all silmas peetud kõiki asjaomaseid isikuid, kellel võib olla

rikkumise kohta teavet (juhtorganite liikmed, töötajad, lepingupartnerid). DSA määrusest

tuleneb, et karistus peab olema võimalik määrata ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe

esitamise; ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle parandamata

jätmise ning kontrollile mitteallumise eest. Eksitava teabe andmine on karistatav

järelevalvemenetluses vastusena küsitlemise ja dokumentide esitamise nõudele KorS § 30

alusel. Ühtlasi peab olema võimalik karistada järelevalve teostamise takistamist ja riikliku

kontrolli erimeetmele allumisest keeldumist, kui seda on tehtud alusetult. Kuna nende

kohustuste täitmine ei ole otseselt seotud määruse põhieesmärkide saavutamisega, vaid on

suunatud määruse tõhusale järelevalvele ja täitmise tagamisele, on maksimaalne karistusmäär

nende rikkumise eest madalam. Juhul kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse

teda lõike 2 kohaselt rahatrahviga kuni 1 protsent tema eelnenud majandusaasta

ülemaailmsest käibest. Maksimaalne karistusmäär tuleneb DSA määruse artikli 52 lõikest 3.

Määrus ei täpsusta, mida tuleb füüsilise isiku sissetuleku all arvesse võtta. Füüsiliste isikute

sissetulekute arvutamist karistuse määramiseks reguleerib Eestis karistusseadustiku

rakendusmäärus. Praktika ühtlustamiseks füüsiliste isikute sissetulekute arvutamiseks

sanktsioonide määramiseks tuleks analoogia korras selles rakendusmääruses sätestatust

lähtuda, arvestades väärteomenetlusest tulenevate erisustega. Rakendusmäärus kasutab

aastanetosissetuleku mõistet, mis leitakse, lähtudes isiku maksustatavast tulust

tulumaksuseaduse § 12 tähenduses, millest on maha arvatud tulumaks.

Füüsilise isiku eelneva kalendriaasta sissetulek leitakse isiku tuludeklaratsioonis esitatud

andmete põhjal tema suhtes väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta, kui

need andmed on Maksu- ja Tolliametist (MTA) kättesaadavad. Kui andmed isiku suhtes

väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta tulu kohta ei ole MTA-st isiku

tuludeklaratsiooni põhjal kättesaadavad, leitakse isiku eelneva kalendriaasta sissetulek isikule

tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal väärteomenetluse alustamise aastale

eelnenud aastal. Antud väljamaksed tuvastatakse MTA andmete alusel. TTJA saab

trahvimäära arvutamiseks vajalikud andmed MTA-lt maksukorralduse seaduse § 29 punkti 2

alusel, mis võimaldab maksuhalduril jagada väärtegu menetlema volitatud isikule andmeid

menetlusaluse füüsilise isiku eelmise aasta sissetuleku kohta trahvimäära arvestamiseks.

DSA määrusest tulenev füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi maksimummäär

on eelduslikult isikule soodsam Eesti seadusest tulenevast maksimummäärast. Füüsilise isiku

trahvi maksimummäär on Eestis 300 trahviühikut (1200 eurot) KarS § 47 lg 1 kohaselt. Seega

peaks DSA määrusest tuleneva maksimumtrahvimäära 1% rakendumiseks olema isiku

sissetulek 120 000 eurot kalendriaastas. Samas on Eestis isiku keskmine kalendriaasta

sissetulek 21744 eurot (Eesti 2023. a III kvartali keskmine brutokuupalk 1812 eurot x 12).

16

Tegemist on väärteotrahvi maksimummääraga ning menetlejal on konkreetse rahatrahvi

määramisel alati kaalutlusõigus, kus ta võib otsustada rakendada madalamat trahvimäära,

kuna vastasel juhul viiks see ebaõiglase ja ebaproportsionaalse tulemuseni. Nii võib menetleja

otsustada kohaldada madalamat proportsionaalset rahatrahvi määra, kui isik on teeninud

erakordset tulu, mis on tema sissetuleku suurust ajutiselt suurendanud ega iseloomusta tema

tegelikku elatustaset, nt müünud pärandiks saadud kinnisvara.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse InfoTS-i § 16 lõiget 2, määrates TTJA DSA määruse

rikkumisest tulenevate väärtegude kohtuväliseks menetlejaks. Muudatus on tehniline ning

tuleneb käesoleva seaduse punktist 7.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse autoriõiguse seadust.

Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse AutÕS § 579 lõikes 6 viide InfoTS-le viitega DSA

määrusele. Kehtiv AutÕS-i tekst lähtub sellest, et infoühiskonna teenuse seadusega on üle

võetud e-kaubanduse direktiivi asjaomased sätted. Vastavaid norme hakkas asendama

otsekohalduv EL-i määrus (digiteenuste määrus), mistõttu tunnistatakse kehtetuks InfoTS-i

sätted ja nende asemel tuleb edaspidi vajaduse korral viidata hoopis digiteenuste määrusele.

Viidatava sätte mõte on, et kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava

teabe talletamises, ei vastuta teenuse osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe

sisu eest, kui: 1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahju hüvitamise nõude puhul teadlik

neist faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave; 2) punktis 1

nimetatud asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuse osutaja vastava teabe kohe või

tõkestab sellele juurdepääsu.

AutÕS-i § 579 lõikega 6 lisatav välistus tähendab, et kui platvormipakkuja annab üldsusele

juurdepääsu tema teenuse kasutajate poolt õiguste omaja loata üles laaditud õiguste objektile,

ei saa platvormipakkuja tugineda enne e-kaubanduse direktiivis ja InfoTS-is ja nüüd

digiteenuste määruses sätestatud vastutuse piirangule. Sellisel juhul võib tema vastutus olla

välistatud üksnes AutÕS-i § 579 lõike 3 või § 5710 lõigete 1 ja 2 alusel. See olukord, et

platvormipakkuja ei peaks saama AutÕS-i muudatustega üle võetud DSM direktiivi 2019/790

artikli 17 mõtte kohaselt tugineda kõnealusele vastutuse piirangule, ei ole muutunud ning

seetõttu tuleks AutÕS-s sisalduv viide sisuliselt alles jätta, ent asendada digiteenuste määruse

artikli 6 lõikega 1.

Eelnõu § 2 punktiga 2 tunnistatakse AutÕS § 579 lõige 7 kehtetuks. AutÕS § 579 lõiget 7 ei

ole enam vaja, sest InfoTS-i § 11 lõikes 1 (tulenes e-kaubanduse direktiivi artikli 15 lõikest 1)

sisalduvat erisust võrreldes e-kaubanduse direktiivi regulatsiooniga ei ole enam AutÕS-s

tarvis n-ö kohendada. Kehtiva InfoTS-i § 11 lõige 1 on sõnastatud laiemalt kui e-kaubanduse

direktiivi vastav norm ja selles pole sätestatud pelgalt üldise jälgimiskohustuse keeld, vaid

peaaegu igasuguse jälgimiskohustuse keeld. AutÕS-i § 579 lõikes 7 sisalduv konstruktsioon

oli DSM direktiivi 2019/790 ülevõtmisel vajalik teha selleks, et jälgimiskohustust puudutav

saaks EL-i õiguse raames täpselt üle võetud. Nüüd, kui InfoTS vahelt n-ö ära kaob, siis

digiteenuste määruse otsekohalduva reegli valguses pole ka kõnealune AutÕS-i

konstruktsioon enam vajalik.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse maksukorralduse seadust.

TTJA-l võib DSA määruses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks

olla sunniraha määramisel vajalik kasutada maksusaladust sisaldavat teavet ning saada

17

andmeid Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuandmekogudest (mis peaasjalikult on koondatud

Maksukohustuslaste registrisse). DSA määrus näeb ette protsendipõhised sunniraha

maksimummäärad, mida arvestatakse vastavalt juriidilise isiku eelneva majandusaasta

ülemaailmsest käibest ja füüsilise isiku eelneva kalendriaasta sissetulekust. TTJA-l võib olla

vajalik pärida MTA-lt maksusaladust sisaldavat teavet füüsilise isiku tuludeklaratsioonis

esitatud andmete kohta või kontrollida kahtluse korral juriidilise isiku majandusaasta aruandes

esitatud teabe õigsust. Päringute esitamise eeldatav sagedus on harv, kuna Eestis on vähe

(140) vahendusteenuse osutajaid, kellele DSA määruse regulatsioon kohaldub ega ole teada

füüsilisest isikust vahendusteenuse osutajaid. Andmete jagamine on päringupõhine ega too

kaasa vajadust IT-arenduste järele. Harv ja päringupõhine andmete jagamine ei too

tõenäoliselt MTA-le kaasa arvestatavaid kulusid. Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse

punktiga 65, mis näeb maksuhaldurile ette õiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet

TTJA-le DSA määruse artikli 52 lõikes 4 sätestatud sunniraha määramiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamise vajadus tuleneb DSA määrusest. Määrus on otsekohalduv, kuid selle

rakendamiseks on vaja viia riigisisene õigus sellega kooskõlla, sh sätestada menetlusi ja

järelevalvet korraldavate asutuste pädevus ning karistused määrusest tulenevate kohustuste

rikkumise eest. DSA määrust hakatakse kohaldama 17. veebruaril 2024. aastal.

6. Seaduse mõjud

Digiteenuste määruse mõju on hinnatud Eesti seisukohtade Vabariigi Valitsusele esitamise

kooskõlastuse etapis ja need kiideti heaks 19. aprillil 202124. Euroopa Komisjoni koostatud

digiteenuste määruse mõjuanalüüs on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel.25

Plaanitavad muudatused avaldavad mõju vahendusteenuste pakkujatele ja nende kasutajatele.

Äriregistri andmetel tegutseb Eestis ligikaudu 1565 ettevõtjat, kelle EMTAK koodi tegevusala

on elektroonilise side teenused (61101 ja 61201), andmetöötlus, veebimajutus (63111) või

veebiportaalide tegevus (63121). Tulevane digiteenuste koordinaator TTJA koostas ülevaate

turuosalistest ja selgus, et Eestis tegutseb ligikaudu 140 vahendusteenuse osutajat. Nendest

ligikaudu 20 pakub pelga edastuse või vahemällu salvestamise teenust (internetiühenduse

teenuse pakkujad (Telia, Elisa) ja otsingumootor (neti.ee)). Ligikaudu 70 vahendusteenuse

osutajat pakuvad teabe talletamise teenust (veebimajutusteenused (zone.ee) ja pilveteenused

(csc.ee)). Ligikaudu 50 vahendusteenuse osutajat tegutsevad digiplatvormi pakkujana,

sealhulgas on müügiplatvormid (osta.ee, kaup24.ee), kuulutustelehed (soov.ee, auto24.ee),

foorumid (perekool.ee, kalale.ee), suhtlusportaalid (rate.ee).

Enamik uusi kohustusi on DSA määrusega kehtestatud digiplatvormidele, kuid nendest

kohustusest on vabastatud mikro- ja väikeettevõtjad, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle

aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Eestis tegutseb alla 10

24 Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti eelnõu kohta COM(2020) 825 25 Impact assessment of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on a Single

Market For Digital Services (Digital Services Act) and amending Directive 2000/31/EC (https://digital-

strategy.ec.europa.eu/en/library/impact-assessment-digital-services-act)

18

keskmise suurusega digiplatvormi, kellele DSA määrusega pandud ulatuslikumad kohustused

kohalduksid. Kõige rangemad on DSA määruse normid, mis kehtestatakse väga suurtele

digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on märkimisväärne ühiskondlik ja majanduslik

mõju ning millel on EL-is vähemalt 45 miljonit kasutajat. Eestis ei ole väga suuri

digiplatvorme või otsingumootoreid.

Seadusega kaasnevatel muudatustel on mõju majandusele, kasutajate põhiõigustele,

riigiasutuste töökorraldusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatustel puudub

mõju keskkonnale ja regionaalarengule. Järgnevalt kajastatakse nii käesolevast InfoTS

muutmise eelnõust kui ka DSA määrusest tulenevat mõju.

6.1. Mõju majandusele

Eelnõu mõju

Eelnõuga täiendatakse TTJA riikliku järelevalve ülesandeid ning kehtestatakse rikkumisest

tulenevad sanktsioonid. Järelevalve ja sanktsioonide eesmärk on parandada ettevõtjate

konkurentsiolukorda ja ennetada rikkumisi. Ameti täiendavad õigused järelevalveks

võimaldavad kiiremini lõpetada ettevõtjate ebaseadusliku tegevuse ja tõsta kasutajate

kindlustunnet, mis omakorda suurendab seaduskuulekate ettevõtjate teenuste kasutamist.

Karistusmäärad on seejuures proportsionaalsed veebimajutusteenuse pakkuja käibega,

mistõttu mõjutavad need veebimajutusteenuse pakkujaid rikkumistest hoiduma.

Mõju intensiivsus sõltub sellest, kui palju on turul määruse nõudeid rikkuvaid

teenuseosutajaid. Eeldusel, et enamus vahendusteenuse pakkujaid on seadusekuulekad, on

mõju sihtgrupile väike.

DSA määruse mõju

DSA määrus vähendab liikmesriikide ja EL-i tasandil ebaseadusliku sisu tõkestamiseks

võetud meetmete rakendamisega kaasnenud digiteenuste turu killustumist. EL-i siseturul

kehtivate vahendusteenuste osutamise tingimuste ühtlustamine DSA määrusega toetab

ettevõtjate, sh iduettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piiriülest kasvu,

võimaldades pakkuda paremaid ja mitmekesisemaid tooteid konkurentsivõimelisemate

hindadega ning kasvada piisavalt suureks, et pakkuda konkurentsi digiteenuste sektori

suurtele ettevõtjatele. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt toob nõuete harmoneerimine kaasa

umbes 400 000 euro suuruse kulude vähenemise aastas keskmise suurusega ettevõttele, mis

tegutseb kolmes liikmesriigis26.

Määrusega kehtestatakse vahendusteenuse osutajatele mitmeid uusi nõudeid, mis võivad

sõltuvalt konkreetse teenuse tüübist ja teenuseosutaja suurusest oluliselt tõsta nende kulusid ja

halduskoormust. Määrust kohaldatakse vahendusteenuste suhtes, mis hõlmavad selliseid

teenuseid nagu „pelk edastamine“, „vahemällu salvestamine“ ja „teabe talletamine“, seejuures

viimase kategooria puhul eristatakse hoolsusnõuete seadmisel teabe talletamise teenuse

osutajaid, digiplatvorme ja väga suuri digiplatvorme.

Kõige väiksem hulk kohustusi laieneb eelnõu kohaselt pelga edastamise ja vahemällu

salvestamise teenuste suhtes. Siia kuuluvad internetiühenduse teenused, isikutevahelise side

26 samas, lk 53

19

teenused, nagu e-kirja- või erasõnumiteenused, virtuaalse privaatvõrku (ingl virtual private

network, VPN) ja puhverserveri teenused. Eestis on ligikaudu 20 pelga edastuse või

vahemällu salvestamise teenuse pakkujat. Kontaktandmete avaldamise ning

korrakaitseorganite korralduste täitmise kohustus kehtib nendele ettevõtjatele ka juba praegu

siseriiklikust õigusest. Suurenenud koormus võib tuleneda piiriülestest ebaseadusliku sisu

vastu meetmete võtmise korraldustest, kuid seda koormust aitavad vähendada korraldustele

seatud ühtsed vormi- ja keelenõuded.

Ulatuslikumad hoolsusnõuded on kehtestatud teabe talletamise teenuse osutajatele, kelle

hulka kuuluvad veebilehe majutajad, pilveteenuse osutajad ja digiplatvormid. Eestis tegutseb

ligikaudu 120 ettevõtjat, kes pakuvad teabe talletamise teenust. Nendegi ettevõtjate puhul

tuleneb osa kohustusi Eesti õigusesse juba üle võetud direktiivist, mida DSA määrus üksnes

harmoneerib. Teabe talletamise teenuse osutajatele kehtib praegugi kohustus reageerida

teavitustele ebaseaduslikust sisust ja teavitada korrakaitseasutust ebaseaduslikust tegevusest

või teabest. Siiski põhjustab lisakoormust kohustus luua kasutajatele ebaseaduslikust sisust

teavitamiseks eraldi kasutajasõbralik ja lihtsasti ligipääsetav funktsioon ning teavitada

kasutajaid nende sisu suhtes võetud piirangutest. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on

ettevõtjale, kes saab aastas 50 teadet, kohustuse täitmisega seotud kulu umbes 15 000 eurot

aastas27. Ettevõtjad saavad lisakasu õigusselgusest, millistele nõuetele vastavad teavitused

toovad neile kaasa teadmise ebaseaduslikust sisust ja kohustuse selle eemaldada.

Kõige rohkem nõudeid kohaldub digiplatvormidele, iseäranis väga suurtele digiplatvormidele.

Eestis on ligikaudu 50 digiplatvormi pakkujat. Eelnõu lähtub põhimõttest, et suurusega

kaasneb risk ja võimekus, millest tulenevalt on digiplatvormi kohustustest vabastatud mikro-

ja väikeettevõtjad, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle aastakäive või aastabilansi

kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Eestis tegutseb alla 10 keskmise suurusega digiplatvormi,

kellele kohalduksid DSA määrusega pandud ulatuslikumad kohustused. Eestis ei ole väga

suuri digiplatvorme või otsingumootoreid. Mikro- ja väikeettevõtjatest digiplatvormid peaksid

täitma üksnes üldisi teabe talletamise teenuse osutajatele kehtestatud kohustusi.

Digiplatvormidele kohustuste täitmisega kaasnevad kulud sõltuvad suuresti sellest, millist

liiki digiplatvormiga on tegemist. Näiteks pannakse määrusega lisakohustused

müügiplatvormidele, kes võimaldavad kauplejatel tarbijatega lepinguid sõlmida. Eestis

tegutseb kaks keskmise suurusega müügiplatvormi, kellele need kohustused kohalduvad.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

TTJA nimetatakse eelnõuga digiteenuste koordinaatoriks, kellele on DSA määrusega ette

nähtud ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused ning see toob kaasa olulise kulude ja

töökoormuse kasvu. Lisaks Eesti teenuseosutajate üle järelevalve teostamisele saab TTJA

Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte

teenuseosutajate, nagu Google, Facebook, TikTok, üle järelevalve tegemises. TTJA saab

hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada nende

võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule, sh

Venemaa mõjutustegevusest tulenevad riskid, ühiskondlikule arutelule, rahvatervisele ja

alaealiste kaitsele.

Lisaks peab TTJA digiteenuste koordinaatorina olema Euroopa Komisjoni, Euroopa

digiteenuste nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase

27 samas, lk 55

20

liikmesriigi muude pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt. Digiteenuste koordinaator on

kohustatud andma ja tühistama usaldusväärse teavitaja ja kontrollitud teadlase staatuse,

sertifitseerima vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid, menetlema teenusesaajate kaebusi

ja koostama määruse kohase tegevuse kohta regulaarselt aruandeid. Määruse täitmise

tagamiseks tuleb laiendada TTJA võimekust, kindlustades riigieelarves ka selleks vajalikud

lisaressursid. Nõuetekohane regulatsiooni rakendamine eeldab head tehnilist võimekust ja

kvalifitseeritud spetsialiste, kellel on muu hulgas vajalikud tehnilised oskused ka algoritmide

toimimise jälgimiseks ja kontrollimiseks. Seda võimekust tuleb seejuures pidevalt arendada,

arvestades digiteenuste kiiret arengut.

Hetkel TTJA-s DSA määrusega tegelemiseks eraldi ametikohta ei ole. Lisaressursita pole

TTJA-l võimalik digikoordinaatori ülesandeid täita ning DSA määruse efektiivset

kohaldumist tagada. Väljakutsuvaks võib osutuda IT-analüütiku ametikoha täitmine, kellel on

piisavad teadmised digiplatvormide algoritmide toimimisest.

Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded, mille tõttu kasvab TTJA

töökoormus. TTJA-l on vaja alates 2024. aastast nelja uut ametikohta. Ametikohtade kulu on

180 000 eurot aastas. Sõltuvalt ametikohast võib eeldada palgakuludeks vahemikku u 2450–

3000 eurot kuus. Uute ülesannete täitmiseks on vaja luua kaks juristi ametikohta, kes

vastutavad järelevalve teostamise, kaebuste lahendamise ja taotluste läbivaatamise eest.

Lisaks on vaja luua IT-analüütiku ametikoht, kes hindab ja kontrollib tehniliste meetmete

piisavust ja algoritmide tööd. Vaja on ka luua analüütik-monitoorija ametikoht, kes jälgib

määrusest tulenevate nõuete täitmist, analüüsib ettevõtjate esitatavaid aruandeid ning koostab

teemakohaseid ülevaateid määruse nõuete täitmisest.

Võttes arvesse digiteenuste koordinaatori õigust ja kohustust osaleda Eesti kasutajate kaitseks

piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate suhtes järelevalve teostamises,

on vajalik digiplatvormide monitoorimiseks kasutusele võtta seadmed, mis kiirendaksid

digiplatvormidel leiduva sisu kontrollimist ja võimalike rikkumiste avastamist. Hinnanguliselt

võib sellise tööriista maksumus olla 100 000 eurot, millele lisanduks iga-aastane hoolduskulu.

TTJA-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalal puuduvad

eelarvevahendid vastava tööriista soetamiseks, mistõttu on vaja leida lisaraha riigieelarvest.

DSA määrus seab ülesandeid ka Politsei- ja Piirivalveametile, keda teabe talletamise teenuse

osutajad peavad teavitama inimeste turvalisust ja elu ohustava kuriteo kahtluse korral. Nagu

varem selgitatud, ei ole tegemist uue ülesandega, vaid kohustus juba tuleneb Eesti õigusest.

Siiski võib teadlikkuse kasvamine kohustusest tuua kaasa politseile tehtavate teavituste arvu

kasvu, suurendades politsei töökoormust.

Suurenevad järelevalveasutuste võimalused internetis ebaseadusliku sisuga võitlemiseks.

Järelevalveasutustel tekib õigus saata piiriüleseid ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise

korraldusi. Ühtlasi on neil võimalus saada usaldusväärseks teavitajaks, kelle teateid

ebaseadusliku sisu kohta peavad digiplatvormid käsitlema esmajärjekorras. Siiski ei pane

määrus liikmesriikide korrakaitseorganitele kohustust internetis ebaseadusliku sisuga

tegeleda, vaid loob üksnes soovi korral neile senisest paremad võimalused ebaseadusliku

sisuga võidelda ning interneti ohutust ja turvalisust suurendada.

DSA loob suuremad võimalused tuvastada ja eemaldada ebaseaduslikku sisu, sealhulgas

tõkestada ebaseaduslikku tegevust veebikeskkondades. Samuti aitab see kaitsta alaealisi ja

teisi haavatavaid rühmi veebipõhiste ohtude eest. Nende võimaluste avardumise ja levimise

21

tulemusel kasvab inimeste ohuteadlikkus ja teavitamiste arv, mille tulemusel kasvab ka

politsei koormus. DSA jõustumine toob kaasa uued väljakutsed ja võimalused, mis nõuavad

politsei kohalolu ja sekkumist veebikeskkonnas. Veebipolitseinike võimekuse suurendamine

aitab PPA-l paremini reageerida nendele väljakutsetele ja võimalustele, tagades samal ajal

Eesti siseturvalisust laiemalt. Hinnanguliselt tekib PPA-le lähiaastatel juurde vähemalt 3

ametniku tööaja jagu koormust, millele lisandub tegevuse vahetu majanduskulu ning

organisatsiooni kaudsed kulud.

6.3. Mõju põhiõigustele

Eelnõu mõju

Eelnõuga nimetatakse TTJA digiteenuste koordinaatoriks, kellele on DSA määrusega ette

nähtud ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused. TTJA saab Eesti kasutajate kaitseks

osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate, nagu Google,

Facebook ja TikTok, üle järelevalve tegemises. Kasutajatel on õigus esitada TTJA-le kaebusi

teenuseosutajate peale, kui nad kahtlustavad, et mõni digiteenus on enda DSA määrusest

tulenevaid kohustusi rikkunud. Järelevalve DSA määrusest tulenevate kohustuste täitmise üle

tagab kasutajate õiguste kaitse internetis.

Eelnõuga kehtestatakse rikkumisest tulenevad sanktsioonid ka füüsilistele isikutele.

Sanktsioonide eesmärk on ennetada rikkumisi. Karistusmäärad on seejuures proportsionaalsed

isiku sissetulekuga, mistõttu mõjutavad need isikuid rikkumistest hoiduma ning rikkumise

väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks järelevalveasutusega koostööd tegema. Eeldusel, et

enamus füüsilisi isikuid on seadusekuulekad ning teevad järelevalveasutusega koostööd, on

mõju sihtgrupile väike.

DSA määruse mõju

Digiplatvormidel on inimeste igapäevaelus üha olulisem koht, mistõttu on oluline kajastada

DSA määruse mõju põhiõigustele. DSA määruse õigusnormid muudavad internetikogemuse

kodanike jaoks turvalisemaks, et nad saaksid vabalt oma mõtteid väljendada, suhelda ja

internetis sisseoste teha, kuna nendega vähendatakse kokkupuudet ebaseadusliku tegevuse ja

ohtlike kaupadega ning aidatakse tagada põhiõiguste kaitse.

Vahendusteenuste osutajad kujundavad oma kasutajatingimuste ja sisu modereerimise

praktikaga reeglid, mille järgi toimub suhtlus nende teenuste kaudu. DSA määrus muudab

vahendusteenuste osutajate tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel

läbipaistvamaks. Kasutajatel tekib õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud teave on

eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud, ning samuti on neil õigus teada, mis põhjustel

seda on tehtud. Antud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada, s.t oma õigusi

kaitsta. DSA määrus tagab kasutajatele ligipääsu tõhusatele õiguskaitsevahenditele (vaidluste

lahendamise mehhanism digiplatvormil ja kohtuvälise vaidluste lahendamise organi

olemasolu), mis võimaldab neil oma õigusi tegelikult kaitsta.

Suureneb väga suurte digiplatvormide vastutus, kelle mõju avalikule ruumile ja arutelule on

märkimisväärne, mille tõttu määravad nendes digikeskkondades kehtivad reeglid suures osas

väljendus- ja teabevabaduse piire ühiskonnas. DSA määrus võtab arvesse väga suurte

digiplatvormide olulist rolli ühiskondliku arutelu kujundamisel ning nende platvormide

võimalikke riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja

22

avalikule julgeolekule, mistõttu on nendele platvormidele eelnõuga ette nähtud ulatuslikud

riskide hindamise ja maandamise kohustused. DSA määrusega tekib võimalus väga suurte

digiplatvormide ja otsingumootorite tegevust kontrollida sõltumatute audiitorite ja

kontrollitud teadlaste aruannete põhjal.

Paranevad ka tarbijatele pakutavad teenused, kuna müügiplatvormid peavad kindlaks tegema,

kes on nende ärikasutajad, ning selgitama, kes konkreetset toodet müüb või teenust osutab.

See aitab saada jälile petturlikele kauplejatele ja kaitsta internetis oste sooritavaid inimesi

ebaseaduslike toodete, näiteks võltsitud ja ohtlike toodete eest. Tarbijad saavad ka rohkem

teavet neile digiplatvormidel näidatavate reklaamide kohta, näiteks selle kohta, kas ja miks

mõni reklaam on konkreetselt neile suunatud. Platvormid ei näita alaealistele enam suunatud

reklaame ega tugine enam oma kasutajatele reklaamide näitamisel sellisele profiilianalüüsile,

mis põhineb konkreetsetel tundlikel isikuandmete kategooriatel, nagu etniline päritolu,

poliitilised vaated või seksuaalne sättumus.

6.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu mõju

Eelnõuga nimetatakse TTJA digiteenuste koordinaatoriks, kellele on DSA määrusega ette

nähtud ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused. TTJA saab Eesti kasutajate kaitseks

osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate, nagu Google,

Facebook, TikTok, üle järelevalve tegemises. TTJA saab hinnata, kas väga suurte

teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada nende võimalikud riskid, mida

nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule, sh Venemaa

mõjutustegevusest tulenevad riskid.

DSA määruse mõju

Ebaseadusliku veebisisu levik ohustab turvalisust ja julgeolekut, mistõttu on oluline kajastada

DSA määruse mõju julgeolekule ja välissuhetele. DSA määrusel on oluline mõju

sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele ebaseadusliku sisu vastaste meetmete

täiendamise ja tõhusama toimimise tagamise kaudu. Paranevad võimalused nii

veebikuritegude ennetamiseks kui ka menetluste raames toimingute ja päringute teostamiseks

ning infovahetuseks. Kuritegude ennetamisele aitab kaasa teabe talletamise teenuse pakkujate

kohustus inimeste turvalisust ja elu ohustava kriminaalkuriteo kahtluse korral teavitada

liikmesriigi õiguskaitseasutusi või Europoli. Ebaseadusliku sisu levikut aitab vähendada ka

digiplatvormide pakkujate kohustus peatada mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist

teenuste osutamine nende teenusesaajate korral, kes sageli esitavad ilmselgelt ebaseaduslikku

sisu.

Positiivset mõju avalikule korrale ja julgeolekule avaldavad ka informatsioonilise

mõjutustegevuse, sealhulgas desinformatsiooni mõju piiramist käsitlevad sätted. Määrus loob

aluse tõhusamini tagada vabatahtlikkusel põhinevate käitumisjuhendite, sh desinformatsiooni

käsitleva käitumisjuhendi täitmine. Määrusega senisest paremini korraldatud täpsem,

detailsem, ja kiirem infovahetus aitab tugevdada riigi olemasolevat võimekust vaenulike

riikide mõjutusoperatsioonide käigus desinformatsiooni levitamise ja välise sekkumise

tõkestamiseks, kuna sageli kasutatakse sellistel eesmärkidel just digiplatvorme. Sealjuures,

digiplatvormidel kasutatavad võltskontod, internetirobotid (ingl bots) ja muud

automatiseeritud lahendused võimendavad sellist julgeolekut potentsiaalselt ohustava sisu

23

levikut. Suurtele digiplatvormidele kohalduv riskide hindamise ja maandamise kohustus

tähendab ka desinformatsiooniga tegelemist ja selle kahjuliku mõju ärahoidmist.

Riskihindamiste tulemusel koostatud aruannete avalikustamise nõue aitab kaasa

desinformatsiooni mõju vähendamisele, suurendades inimeste teadlikkust sellest, et teatud

sisu, sh desinformatsiooni levitatakse teenust väliselt manipuleerides ja algoritmilisi süsteeme

pahatahtlikult kasutades. Reklaamide läbipaistvuse suurendamine toetab selgema pildi loomist

sellest, kes on reklaami eest maksnud ja millised on reklaami tegelikud eesmärgid, sealhulgas

võimalik vaenulik mõjutustegevus..

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. DSA määruse rakendamiseks

määratakse TTJA digiteenuste koordinaatoriks, kellel on nimetatud määrusega ette nähtud

ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused, sealhulgas võimalus osaleda väga suurte

teenuseosutajate, nagu Google, Facebook ja TikTok, üle järelevalve tegemises. TTJA saab

hinnata, kas väga suurte digiplatvormide võetavad meetmed on piisavad, et maandada nende

pakutavate teenuste võimalikud riskid Eesti julgeolekule, sh Venemaa mõjutustegevusest

tulenevad riskid, ühiskondlikule arutelule, rahvatervisele ja alaealiste kaitsele. Lisaks peab

TTJA olema Euroopa Komisjoni, Euroopa digiteenuste nõukoja, teiste liikmesriikide

digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase liikmesriigi muude pädevate asutuste jaoks ühtne

kontaktpunkt. TTJA on kohustatud määrama ja tühistama usaldusväärse teavitaja staatuse,

sertifitseerima vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid, menetlema teenusesaajate kaebusi

ja koostama määrusekohase tegevuse kohta regulaarselt aruandeid.

Seetõttu kasvab TTJA töökoormus ja TTJA-l on vaja alates 2024. aastast nelja uut

ametikohta28. Ametikohtade kulu on 180 000 eurot aastas. Uute ülesannete täitmiseks on vaja

luua kaks juristi ametikohta, kes vastutavad järelevalve teostamise, kaebuste lahendamise ja

taotluste läbivaatamise eest. Lisaks on vaja luua IT-analüütiku ametikoht, kes hindab ja

kontrollib tehniliste meetmete piisavust ja algoritmide tööd. Vaja on ka luua analüütik-

monitoorija ametikoht, kes jälgib määrusest tulenevate nõuete täitmist, analüüsib ettevõtjate

esitatavaid aruandeid ning koostab teemakohaseid ülevaateid määruse nõuete täitmisest. Kuna

TTJA-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalal puudub võimalus

leida selleks raha oma eelarvest, on vaja leida lisaraha riigieelarvest. DSA määrust hakatakse

kohaldama 17.02.2024, aga rakendamist on vaja juba varem ette valmistada (sh nt väga suurte

digiplatvormide järelevalves Euroopa Komisjoni toetamine, osalemine Euroopa Komisjoni

loodava infosüsteemi arendamises, kohaldamisalasse kuuluvate Eesti ettevõtjate nõustamine),

seetõttu on vajalik värvata hiljemalt jaanuari algusest.

Võttes arvesse digiteenuste koordinaatori õigust ja kohustust osaleda Eesti kasutajate kaitseks

piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate suhtes järelevalve teostamises,

on vajalik digiplatvormide monitoorimiseks kasutusele võtta seadmed, mis kiirendaksid

digiplatvormidel leiduva sisu kontrollimist ja võimalike rikkumiste avastamist. Hinnanguliselt

võib sellise tööriista maksumus olla 100 000 eurot, millele lisanduks iga-aastane hoolduskulu.

TTJA-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalal puuduvad

eelarvevahendid vastava tööriista soetamiseks, mistõttu on vaja leida lisaraha riigieelarvest.

28 Võrdluseks teised riigid: Iirimaa 90 uut ametikohta, Holland 50, Läti 11, Leedu 7 (peamiselt on plaanis

värvata juriste ja monitoorijaid).

24

DSA loob suuremad võimalused tuvastada ja eemaldada ebaseaduslikku sisu, sealhulgas

tõkestada ebaseaduslikku tegevust veebikeskkondades. Samuti aitab see kaitsta alaealisi ja

teisi haavatavaid rühmi veebipõhiste ohtude eest. Nende võimaluste avardumise ja levimise

tulemusel kasvab inimeste ohuteadlikkus ja teavitamiste arv, mille tulemusel kasvab ka

politsei koormus. DSA jõustumine toob kaasa uued väljakutsed ja võimalused, mis nõuavad

politsei kohalolu ja sekkumist veebikeskkonnas. Veebipolitseinike võimekuse suurendamine

aitab PPA-l paremini reageerida nendele väljakutsetele ja võimalustele, tagades samal ajal

Eesti siseturvalisust laiemalt. Hinnanguliselt tekib PPA-le lähiaastatel juurde vähemalt 3

ametniku tööaja jagu koormust, millele lisandub tegevuse vahetu majanduskulu ning

organisatsiooni kaudsed kulud.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei ole uusi rakendusakte ette nähtud, samuti ei ole vaja muuta kehtivaid

rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

Eelnõu on vaja jõustada üldises korras pärast selle heakskiitmist esimesel võimalusel, kuna

DSA määrust hakatakse kohaldama 17. veebruarist 2024. aastast ning liikmesriigid peavad

olema valmis seda rakendama, sh teostama järelevalvet ja võtma kohustusi rikkunud isikud

vastutusele.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 23-1347/01.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja

Siseministeeriumile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Inimõiguste Keskusele,

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Open Knowledge Estoniale, Startup Estoniale,

TalTechile, Ragnar Nurkse instituudile, Tallinna Ülikoolile (digitehnoloogiate instituut,

ühiskonnateaduste instituut), Tartu Ülikoolile, Johan Skytte instituudile, Eesti

Meediaettevõtete Liidule, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Riigikohtule ning Eesti

advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile.

Eelnõu kooskõlastas märkustega Justiitsministeerium ja Siseministeerium. Eelnõu kohta

avaldasid arvamust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda. Avaldatud arvamused ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas.

2023. a mais korraldati infopäev, kus tutvustati digiteenuste määrusest tulenevaid kohustusi

vahendusteenuste osutajatele. Sama aasta septembris toimus kohtumine korrakaitseasutustega,

kus neile tutvustati DSA määrusest tulenevaid võimalusi internetis ebaseadusliku sisuga

võidelda.

Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Märkus/ettepanek Arvestatud/Mittea

rvestatud

MKM kommentaar

Justiitsministeerium

1. Eelnõu p 1 − kuna kehtetuks tunnistatavatele sätetele

viitab autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 579, siis tuleb eelnõu

ja seletuskirja täiendada järgmiste AutÕS-i muudatustega:

Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 579 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„(6) Kui platvormipakkuja paneb toime õiguste objekti loata

üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise

käesoleva paragrahvi 1. lõikes kirjeldatud viisil, ei kohaldata

sellise tegevuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset

turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ

(digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1−102)

artikli 6 lõikes 1 sätestatud vastutuse piirangut.“;

2) paragrahvi 579 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.

Seletuskirja palume täiendada punkti 1 muudatuse kohta

järgmiste selgitustega: Kehtiv AutÕS-i tekst lähtub sellest,

et infoühiskonna teenuse seadusega on üle võetud e-

Arvestatud Muudatusettepanekuga arvestatud ning eelnõu ja seletuskirja

vastavalt täiendatud.

kaubanduse direktiivi asjaomased sätted. Vastavaid norme

hakkas asendama otsekohalduv EL-i määrus (digiteenuste

määrus), mistõttu tunnistatakse kehtetuks InfoTS-i sätted ja

nende asemel tuleb edaspidi vajaduse korral viidata hoopis

digiteenuste määrusele. Viidatava sätte mõte on, et kui

osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava

teabe talletamises, ei vastuta teenuse osutaja teenuse

kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest, kui:

1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahju hüvitamise

nõude puhul teadlik neist faktidest või asjaoludest, millest

ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave; 2) punktis 1

nimetatud asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuse

osutaja vastava teabe kohe või tõkestab sellele juurdepääsu.

AutÕS-i § 579 lõikega 6 lisatav välistus tähendab, et kui

platvormipakkuja annab üldsusele juurdepääsu tema teenuse

kasutajate poolt õiguste omaja loata üles laaditud õiguste

objektile, ei saa platvormipakkuja tugineda enne e-

kaubanduse direktiivis ja InfoTS-is ja nüüd digiteenuste

määruses sätestatud vastutuse piirangule. Sellisel juhul võib

tema vastutus olla välistatud üksnes AutÕS-i § 579 lõike 3

või § 5710 lõigete 1 ja 2 alusel. See olukord, et

platvormipakkuja ei peaks saama AutÕS-i muudatustega üle

võetud DSM direktiivi 2019/790 artikli 17 mõtte kohaselt

tugineda kõnealusele vastutuse piirangule, ei ole muutunud

ning seetõttu tuleks AutÕS-s sisalduv viide sisuliselt alles

jätta, ent asendada digiteenuste määruse artikli 6 lõikega 1.

Punkti 2 kohta palume lisada seletuskirja järgmine selgitus:

„Autoriõiguse seaduse § 579 lõiget 7 ei ole enam vaja, sest

InfoTS-i § 11 lõikes 1 (tulenes e-kaubanduse direktiivi

artikli 15 lõikest 1) sisalduvat erisust võrreldes e-

kaubanduse direktiivi regulatsiooniga ei ole enam AutÕS-s

tarvis n-ö kohendada. Kehtiva InfoTS-i § 11 lõige 1 on

sõnastatud laiemalt kui e-kaubanduse direktiivi vastav norm

ja selles pole sätestatud pelgalt üldise jälgimiskohustuse

keeld, vaid peaaegu igasuguse jälgimiskohustuse keeld.

AutÕS-i § 579 lõikes 7 sisalduv konstruktsioon oli DSM

direktiivi 2019/790 ülevõtmisel vajalik teha selleks, et

jälgimiskohustust puudutav saaks EL-i õiguse raames

täpselt üle võetud. Nüüd, kui InfoTS vahelt n-ö ära kaob, siis

digiteenuste määruse otsekohalduva reegli valguses pole ka

kõnealune AutÕS-i konstruktsioon enam vajalik.“.

2. Eelnõu p 4 − kehtivas seaduses kasutatakse Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) nime ehk räägitakse

konkreetsest korrakaitseorganist. Sama tuleks järgida ka

eelnõus, kuna see välistab võimaluse, et tulevikus tehtavate

muudatuste käigus, millega lisatakse teine korrakaitseorgan,

saaks see organ automaatselt samad pädevused. Palume

eelnõus kasutada pädeva korrakaitseorgani asemel TTJA.

Arvestatud Märkusega arvestatud, eelnõu vastavalt muudetud.

3. Eelnõu p 5 – Justiitsministeerium leiab, et eelnõu

punktiga 5 kavandatud muudatus, mille kohaselt võib

korrakaitseorgan ettekirjutuse tegemise asemel nõustuda

teenuseosutaja võetava kohustusega ja muuta oma otsusega

see kohustus siduvaks, ei ole vajalik, kuna korrakaitseorgan

võib avaliku korra eest vastutava isikuga, InfoTS-i

tähenduses teenuseosutajaga, ka praegu suhelda ja kokku

leppida, kuidas viimane võib rikkumise kõrvaldada, sh

võidakse kokku leppida ka kuupäev, mille möödudes võib

korrakaitseorgan rikkumise jätkumise korral ettekirjutuse

Arvestatud Märkusega arvestatud, eelnõu vastavalt muudetud. Seletuskirjas

selgitatud, et TTJA-l on korrakaitseorganina juba praegu

tulenevalt siseriiklikust õigusest teenusepakkuja vabatahtlikult

võetud kohustustega nõustumise võimalus.

teha. See, et korrakaitseorgan sellise kokkuleppe eraldi

otsusega kinnitab, ei muuda seda kohustust aga siduvaks.

Lisaks ei selgu seletuskirjast, kuidas sellist otsust

vaidlustada. Eelnevast lähtudes palume eelnõust kavandatav

§ 132 välja jätta.

4. Eelnõu p 6 – eelnõuga muudetakse InfoTS-i § 14.

Kehtivas §-s 14 on sätetatud ettekirjutuse täitmata jätmise

korral kohaldatava sunniraha ülemmäärad. Füüsilisele

isikule on see 640 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

Muudatuse kohaselt loetakse senine § 14 tekst lõikeks 1 ja

lisatakse lõige 2. Muudatusega võetakse seletuskirjas

märgitu kohaselt Eesti õigusesse üle DSA määrusest tulenev

sunniraha määr (DSA määruse artikli 52 lõige 4). DSA

määruses sätestatud nõuetest tuleneva ettekirjutuse täitmata

jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses

sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär

füüsilisele isikule 640 eurot ja juriidilisele isikule 5% tema

eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest

käibest või sissetulekust, arvutatuna asjaomases otsuses

märgitud kuupäevast.

Arvestades seda, kui suured rahatrahvid on eelnõus

kavandatud väärtegude eest, palume üle vaadata ka füüsilise

isiku sunniraha määrad ning neid korrigeerida või

põhjendada, miks seda ei peeta vajalikuks. Märgime, et

väärteokaristus on siiski ultima ratio võimalus ja enne seda

tuleb võimalusel rakendada haldusjärelevalvet, kui vähegi

võimalik. Kui juriidilise isiku puhul arvestatakse sunniraha

tema majandusaasta käibest, jääb eelnõu ja seletuskirja

põhjal ebaselgeks, miks piirdutakse füüsilise isiku puhul

vaid 640 euroga. Justiitsministeeriumi hinnangul on see

summa liiga väike, eriti kui väärteo korral nähakse

Arvestatud Märkusega arvestatud, sunniraha määr on viidud määrusega

kooskõlla ning kehtestatud, et füüsilisest isikust

vahendusteenuse osutajale on sunniraha maksimummäär 5 %

tema eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust.

füüsilisele isikule ette karistus kuni üks protsent tema

eelneva majandusaasta sissetulekust.

Seletuskirjas viidatakse, et kavandatava § 14 muudatusega

võetakse Eesti õigusesse üle DSA määrusest tulenev

sunniraha määr (DSA määruse artikli 52 lõige 4). Viidatud

artikli kohaselt: „Liikmesriigid tagavad, et sunniraha

maksimumsumma on 5 % asjaomase vahendusteenuste

osutaja eelneva majandusaasta keskmisest päevasest

ülemaailmsest käibest või sissetulekust, arvutatuna

asjaomases otsuses märgitud kuupäevast.“.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei vasta 640 euro suurune

sunniraha ülemmäär DSA määrusega nõutule. Palume

sunniraha määr viia määrusega kooskõlla või põhjendada

seletuskirjas selle määra vastavust määruse nõuetele.

5. Eelnõu § 1 p 7 − seoses §-des 154 ja 155 füüsilisele isikule

kavandatava karistusmääraga palume täiendavalt

seletuskirjas selgitada, kuidas tegelikult tehakse kindlaks

füüsilise isiku majandusaasta ja seejärel arvestatakse sellest

rahatrahvi määr. Vastutussätteid, sh karistusnorme

kavandades tuleb arvestada, et neid peab olema kohtuvälisel

menetlejal võimalik praktikas ka rakendada. Vastasel korral

on tegemist tühja sättega, mis tegelikkuses ei toimi. Palume

seletuskirja vastavate selgitustega täiendada.

Arvestatud Märkusega arvestatud. Eelnõus täpsustatud, et füüsilise isiku

puhul võetakse trahvi määramisel aluseks tema eelneva

kalendriaasta sissetulek. Füüsiliste isikute maksustamisperiood

on kalendriaasta, mis kattub raamatupidamise seaduses

sätestatud nö reeglipärase majandusaasta kontseptsiooniga.

Seega on mõistlik kasutada siin Eesti residentide suhtes

maksuõiguse ja raamatupidamisreeglite analoogiat ja sätestada

sissetulekute arvutamise alusena kalendriaasta.

Füüsilise isiku eelneva kalendriaasta sissetulek leitakse isiku

tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes

väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta, kui

need andmed on Maksu- ja Tolliametist (MTA) kättesaadavad.

Kui andmed isiku suhtes väärteomenetluse alustamise aastale

eelnenud aasta tulu kohta ei ole MTA-st isiku tuludeklaratsiooni

põhjal kättesaadavad, leitakse isiku eelneva kalendriaasta

sissetulek isikule tehtud tulumaksuga maksustatavate

väljamaksete põhjal väärteomenetluse alustamise aastale

eelnenud aastal. Antud väljamaksed tuvastatakse MTA andmete

alusel.

TTJA saab trahvimäära arvutamiseks vajalikud andmed MTA-lt

maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 punkti 2 alusel, mis

võimaldab maksuhalduril jagada väärtegu menetlema volitatud

isikule andmeid menetlusaluse füüsilise isiku eelmise aasta

sissetuleku kohta trahvimäära arvestamiseks. Ühtlasi

täiendatakse MKS § 29 punktiga 65, mis näeb maksuhaldurile

ette õiguse avaldada TTJA-le maksusaladust sisaldavat teavet

DSA määruses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve

teostamiseks. DSA määrus näeb ette protsendipõhised sunniraha

maksimummäärad, mida arvestatakse vastavalt juriidilise isiku

eelneva majandusaasta ülemaailmsest käibest ja füüsilise isiku

eelneva kalendriaasta sissetulekust. TTJA-l võib olla vajalik

pärida MTA-lt maksusaladust sisaldavat teavet füüsilise isiku

tuludeklaratsioonis esitatud andmete kohta või kontrollida

kahtluse korral juriidilise isiku majandusaasta aruandes esitatud

teabe õigsust.

6. Eelnõu § 1 p 7 − paragrahvi 155 kohta kirjutatakse

seletuskirjas mh, et „Eksitava teabe andmine on karistatav

järelevalvemenetluses vastusena küsitlemise ja

dokumentide esitamise nõudele. Ühtlasi peab olema

võimalik karistada järelevalve teostamise takistamist ja

riikliku kontrolli erimeetmele allumisest keeldumist, kui

seda on tehtud alusetult. Kuna nende kohustuste täitmine ei

ole otseselt seotud määruse põhieesmärkide saavutamisega,

vaid on pigem suunatud määruse tõhusale järelevalvele ja

täitmise tagamisele.“

Mittearvestatud Nõustume, et väärteokaristus on ultima ratio võimalus ning enne

tuleb proovida rikkumine kõrvaldada haldusjärelevalves.

Eksitava teabe parandamata jätmist pole võimalik

väärteokoosseisust välja võtta, kuna DSA määruse artiklist 52

lõikest 3 tuleneb liikmesriikidele kohustus tagada, et ebaõigele,

mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle

parandamata jätmine oleks karistatav. Antud tegu peab olema

karistatav, kuna tegemist on riikliku järelevalve takistamisega.

Järelevalve teostamiseks on oluline, et teenusepakkujatel oleks

kohustus jagada korrakaitseorganitega tõest infot ning eksitavat

Paragrahvis 155 on ette nähtud vastutus näiteks selle eest,

kui eksitav teave jäetakse parandamata. Kui eesmärgiks on

teabe parandamine, siis tulebki taotleda järelevalve käigus

seda, et see teave parandatakse. Karistuse rakendamine ei

aita kaasa teabe parandamisele.

Kui tegemist on järelevalvega, siis oleme arvamusel, et

nendel puhkudel, kui ettekirjutusest ei ole piisanud, tuleb

järelevalve tagamisele kohaldada vastavalt InfoTS-i §-s 14

ettenähtud sunniraha ja väärteokoosseisu sätestamisest

loobuda.

teavet parandada. Kui antud tegu poleks karistatav, rikuks Eesti

EL määruse rakendamise kohustust, millele võib järgneda

Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamine.

7. Eelnõu § 1 p 7 – juhime tähelepanu, et praegu kattuvad

tegude poolest eelnõu §-d 154 ja 155. Paragrahvis 154 on ette

nähtud vastutus teabe andmise kohustuse täitmata jätmise

või ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest,

samamoodi on kirjas ka §-s 155: [---] ebaõige, mittetäieliku

või eksitava teabe esitamise eest. Eelnõust ega seletuskirjast

aga ei selgu, kuidas need kaks tegu teineteisest eristuvad.

Palume eelnõu parandada.

Arvestatud Märkusega arvestatud, eelnõud ja seletuskirja vastavalt

täiendatud. Paragrahvis 154 on ette nähtud vastutus DSA

määruse artiklitest 15, 24 ja 42 tuleneva aruandluskohustuse

täitmata jätmise või aruandes ebaõige, mittetäieliku või eksitava

teabe esitamise eest. Paragrahvis 155 on ette nähtud vastutus

DSA määruses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve

teostamise takistamise eest. Vastutus tekib näiteks, kui TTJA

küsitlemise või dokumentide nõudmisele erimeetme

(korrakaitseseadus § 30) kasutamise tulemusel ei esitata teavet,

esitatakse ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet, jäetakse

ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või

see parandamata.

8. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud

eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste

märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud Märkusega arvestatud, eelnõud ja seletuskirja vastavalt

täiendatud.

Siseministeerium

Siseministeerium toetab otsekohalduva Digiteenuste

määruse rakendamist Eestis, kuna see aitab kaasa

ebaseadusliku ja muu kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni

vähendamisele veebikeskkonnas ning tõhustab muu hulgas

alaealiste kaitset internetis.

Teadmiseks võetud

Õigusselguse tagamiseks on oluline tuua vähemalt eelnõu

seletuskirjas välja määrusest tulenevad olulisemad

põhimõtted, et ELi tasemel ühist siseturgu reguleeriva

määruse laiem eesmärk on ühtlustada erasektori vastutust

seoses nende teenuste kaudu avaldatava veebisisuga. Kõige olulisemal määral puudutab see teenusepakkujate

teenusetingimuste ühtlustamist, sh ühtlustatud lähenemist

ebaseadusliku ja muu kahjuliku teabe avaldamisele1.

Seejuures üldist jälgimiskohustust ega aktiivset faktide

kogumise kohustust määrus teenusepakkujatele ei kehtesta.

Teadmiseks võetud Seletuskirja punktis 1 on selgitatud, et digiteenuste määruse

eesmärk on muuta internetikeskkond turvalisemaks ning tagada

kasutajate õiguste tugev kaitse internetis, milleks täiendatakse

veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate, ennekõike

digiplatvormide kohustusi. Ühtlasi, et digiteenuste määrusega

kehtestatakse digiplatvormidele ulatuslik läbipaistvus- ja

vastutusraamistik.

Juhime tähelepanu, et DSA määruse tekstis (põhjenduste p

5) käsitletakse määruse skoopi laiemalt, kui on praegu

toodud selle rakendamiseks mõeldud eelnõu seletuskirjas.

Lisaks ebaseaduslikule sisule ja desinformatsioonile on

määruse eesmärgiks ühtlustada teenusepakkujate vastutust

ka „muul viisil kahjuliku teabe ning tegevuse

vahendamisel ja levitamisel“. Teeme ettepaneku

seletuskirja täpsustamiseks viitega DSA määruse

põhjenduses (p 5 ) toodud skoobile.

Mittearvestatud Digiteenuste määruse peamine eesmärk on ebaseadusliku

veebisisu leviku tõhusam tõkestamine ning digiteenuste pakkuja

kohustused on seotud ebaseadusliku sisuga. Kahjuliku sisuga

tegelemist reguleerib digiteenuste määrus üksnes väga suurte

digiplatvormide ja otsingumootorite puhul, näiteks Facebook,

TikTok, arvestades nende ulatuslikku mõju ühiskonnale. Nad on

kohustatud igal aastal hindama oma teenuste poolt põhjustatava

kahju riske ning kehtestama sobivad meetmed nende riskide

maandamiseks. Viidatud põhjenduspunkt 5 kirjeldab üldiselt

vahendusteenuste turul toimunud arenguid ning nende teenuste

osutamisega seotud riske, millest DSA määrus keskendub

üksnes ebaseadusliku sisu leviku riskile.

Vastavalt eelnõule tunnistatakse kehtetuks osad

Infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) paragrahvid (nt § 8-

Mittearvestatud Põhimõte tuleneb edaspidi otse määrusest ning siseriiklikus

õiguses ei ole määrusele viitamine vajalik ega normitehniliselt

1 Vt DSA määruse Art 7 ja Art 23

10) kuna otsekohalduv määrus sõnastab täpsustatud

nõuded. Seoses sellega, et tühistamisele kuuluvad

paragrahvid käsitlevad teenusepakkujate vastutust, ei tohiks

jääda muljet, et määrusest tulenevalt vastutust enam ei

ole. Teeme ettepaneku lisada eelnõu teksti täpsustuse, et

piiratud vastutuse raamistik tuleneb edaspidi otse DSA

määrusest. Sama põhimõte peab puudutama üldise

jälgimiskohustuse puudumist, mille osas määruses on eraldi

artiklina toodud suunis teenusepakkujate vabatahtlikuks

panustamiseks2.

korrektne. Sätete kehtetuks tunnistamise selgitused on toodud

seletuskirjas, mille kohaselt on tingimuslik vastutusest

vabastamise raamistik säilitatud ja lisatud otse DSA määrusesse.

Kuna DSA määrus kehtestab reeglistiku ebaseadusliku ja

muu kahjuliku sisu ning ka desinformatsiooni levitamise

piiramiseks, siis peame oluliseks selget sõnastust riigisisese

rollijaotuse osas Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve

Ameti (TTJA) kui sõltumatu digiteenuste koordinaatori ja

samas tarbijakaitse asutuse, Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) kui korrakaitseasutuse, Eesti Maksu- ja Tolliameti

(EMTA) kui äritegevuse seaduslikkuse ja maksukohusluse

üle järelevalvet ja kaebuste lahendamist korraldava asutuse

vahel. Määruse eesmärgipärase täitmise vaatest ei tohiks

eelnõu sõnastus jätta ebaselgeks milliste teemadega ja

kaebustega ühe või teise asutuse poole tuleb pöörduda.

Teeme ettepaneku sarnaselt seletuskirjas toodud

Digiteenuste määrusest digiteenuste osutajatele tulenevate

kohustuste tabeliga (eelnõu seletuskirjas Tabel 1) lisada

tabel ka määruse rakendamisega Eestis seotud osapoolte

rollijaotusega. See puudutab ka selgemat vahet TTJA

ettekirjutuste ning PPA ja EMTA veebisisu piiramist

puudutavate korralduste vahel.

Mittearvestatud Tabeli koostamine ei ole vajalik, kuna eelnõuga on ainsaks

pädevaks asutuseks TTJA, kes teostab järelevalvet kõigi DSA

määrusest teenusepakkujatele tulenevate kohustuste täitmise

üle.

PPA on teenuseosutajatelt kuriteokahtlustest teavituste saaja.

DSA määruse artikkel 18 kohaselt peab teabe talletamise

teenuse osutaja teavitama viivitamata asjaomase liikmesriigi

õiguskaitseasutust, kui ta saab teada kuriteost, millega kaasneb

oht inimese või inimeste elule või turvalisusele. Pärast

kuriteokahtlusest teavituse saamist tegutseb PPA oma

protseduuride kohaselt, et välja selgitada ning vajadusel

kõrvaldada oht inimese elule ja turvalisusele. Nii teeb PPA oma

tavapäraseid tegevusi kuriteoteate saamisel, mis ei ole seotud

DSA määrusest tulenevate pädevustega. PPA-le ega ühelegi

teisele korrakaitseasutusele peale TTJA ei tule eelnõust DSA

määruse järelevalve ülesandeid.

Siiski tulenevad DSA määrusest korrakaitseasutustele

vabatahtlikud võimalused piirata ebaseadusliku sisu levikut

internetis. Esiteks on neil võimalus saata kõigile digiteenuste

pakkujatele piiriüleseid korraldusi ebaseadusliku sisu vastu

2 Vt DSA määruse Art.7

meetmete võtmiseks. Teiseks on korrakaitseasutustel võimalus

taotleda TTJA-lt usaldusväärse teavitaja staatust, kelle

teavitused peab digiplatvorm vaatama läbi eelisjärjekorras ja

erilise hoolsusega. Oleme tutvustanud korrakaitseasutustele

DSA määrusest tulenevaid võimalusi internetis ebaseadusliku

sisuga võitlemiseks erinevatel kohtumistel.

Palume seletuskirjas (p 6) toodud mõjude hindamisel lisada

eelnõu positiivsed mõjud avalikule korrale, veebikeskkonna

turvalisusele, sh alaealiste kaitsele internetis ning

ettevõtlusele. Palume kaaluda mõjude lisamist ka EMTA

veebipädevuste vaatest.

Arvestatud Mõju avalikule korrale ja veebikeskkonna turvalisusele on

kajastatud mõjuhinnangu punktis 6.4. Alaealiste kaitse on lisaks

kajastatud punktis 6.3. Mõju ettevõtlusele on kajastatud punktis

6.1.

Seoses järelevalvemeetmetega laieneb InfoTS § 12¹ pakutud

sõnastuses ka muudele korrakaitseorganitele, sh EMTA-le ja

näiteks ka Tööinspektsioonile (TI). Veebipettuste ja

ebaseadusliku veebitegevuse piiramisel on selle üldine mõju

kahtlemata positiivne, kuid määrus otseselt sellist nõuet ei

kehtesta. Soovitame konsulteerida sõnastuse osas ka

asjaomaste korrakaitseorganitega – EMTA-ga ja TI-ga.

Teadmiseks võetud Kõnealune säte InfoTS § 12¹ käsitleb erinevate liikmesriikide

digiteenuste koordinaatorite piiriülest koostööd. Eelnõu

punktiga 1 määratakse Eestis digiteenuste koordinaatoriks

TTJA, kellele pannakse piiriüleses koostöös osalemise ülesanne.

Teistele asutustele DSA määruse alusel piiriüleses koostöös

osalemise kohustus ei laiene.

Määruse artikkel 18 puudutab kuriteokahtlusest teavitamist.

Juhime siinkohal tähelepanu, et juhul, kui ohus võib olla

inimese elu või turvalisus, siis Eestis tuleb viivitamatult

teavitada Häirekeskust numbril 112. Palume selles

küsimuses kindlasti täpsustada seletuskirja sisu.

Arvestatud Märkusega arvestatud, seletuskirja vastavalt muudetud.

Määrusega saavad mitmeid olulisi ja ressursimahukaid

lisakohustusi TTJA ja PPA ning oluline, et asutuste koostöö

ja infovahetus oleks süsteemne ning personal oleks määruse

jõustumisel juba professionaalselt koolitatud, sh vaidluste ja

kaebuste lahendamiseks.

Teadmiseks võetud TTJA ja PPA lisaressursi vajadused on seletuskirjas kajastatud.

Juhime tähelepanu DSA määruses toodud kriisidele

reageerimise mehhanismile (vt Art 36), mis eeldab

siseriikliku reageerimismehhanismi loomist ja rakendamise

harjutamist.

Teadmiseks võetud Juhime tähelepanu, et DSA määruse kohase kriisi

väljakuulutamise otsuse teeb Euroopa Komisjon digiteenuste

nõukoja ettepanekul selliste erakorraliste asjaolude ilmnemisel,

mis ohustavad tõsiselt avalikku julgeolekut või rahvatervist

liidus või selle märkimisväärselt suures osas.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamiseid

eesmärke, milleks on tagada EL määruse 2022/2065 (DSA)

nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tõkestada tõhusamalt

ebaseadusliku veebisisu levikut, tagada digiteenuste

kasutajate väljendusvabaduse parem kaitstus ja ühtlustada

digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul.

Teadmiseks võetud

Eelnõu punktiga 2 plaanitakse TTJA nimetada digiteenuste

koordinaatoriks. TTJA peab oluliseks avaldada arvamust

eelnõu punkti 2 seletuskirja (lk 4) kohta, mis käsitleb

digiteenuste koordinaatori ülesannet menetleda

teenusesaajate ja nende esindusorganisatsioonide kaebusi

DSA väidetava rikkumise kohta. Seletuskirjast nähtub, et

TTJA on kohustatud kaebuse läbi vaatama, selgitama välja

kõik kaebusega seotud olulised asjaolud ning vajadusel

rikkumise kõrvaldama järelevalvemenetluses. TTJA

hinnangul tuleks DSA artiklit 53 tõlgendada nii, et kuigi

teenusesaajatel on õigus esitada digiteenuse koordinaatorile

individuaalseid kaebusi, siis võttes arvesse preambula

punkti 118, tuleks neid pidada pigem märkideks üldiselt

selle määruse nõuetekohasele kohaldamisele kaasaaitamise

kohta, ilma et digiteenuste koordinaatorile pandaks

kohustust niisuguste kaebuste tagajärjel tegutseda, tagamaks

iga üksiku teenusesaaja õigused. Küll aga oleks digiteenuste

koordinaatoril kohustus laekunud kaebusi riskide

hindamisel ja järelevalveprioriteetide hindamisel arvesse

võtta.

Arvestatud Märkusega on arvestatud. Nõustume, et kaebuse esitamise

eesmärk on anda vihje DSA määruse rikkumise kohta, mitte

lahendada kaebaja ja teenusepakkuja vahelist vaidlust. DSA

määruse täitmise üle järelevalve teostamisel ei pea TTJA iga

kasutaja kaebuse põhjal alustama järelevalvemenetlust. TTJA

saab menetluste alustamisel lähtuda enda riskihinnangust ning

järelevalveprioriteetidest. Kaebaja ja konkreetse teenusepakkuja

vahelise konkreetse vaidluse lahendamiseks on määruses

tagatud täiendavad õiguskaitsevahendid, nagu platvormisisene

kaebuste lahendamise mehhanism ja võimalus pöörduda

kohtuvälise vaidluste lahendamise organi poole. Seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

Ka EL lennureisija õiguste määruse nr 261/2004 artikli 16

lõikega 2 on tarbijatele antud õigus esitada liikmesriigi

pädevale asutustele kaebuseid, kuid Euroopa Kohus on

kohtuasjades C-145/15 ja C-146/15 (punkt 31 jj)

täpsustanud, et üksikisiku esitatud kaebusega ei kaasne

pädevale asutusele kohustust individuaalne kaebus

lahendada, seda tuleb pidada pigem märgiks üldiselt selle

määruse nõuetekohasele kohaldamisele kaasaaitamise

kohta.

Sarnaselt lennureisija õiguste valdkonnale näeb ka DSA ette

mehhanismi individuaalsete kaebuste lahendamiseks nt

kohtuvälistes vaidluste lahendamise organites. Nende

vaidluste lahendamise organite ainus eesmärk lahendada

tarbija individuaalvaidlust. TTJA hinnangul puudub vajadus

seda funktsiooni digiteenuste koordinaatori poolt

dubleerida.

TTJA peab vajalikuks eelnõu punkti 5 seletuskirja (lk 10-11)

osas täpsustada järgnevat. Kui TTJA tuvastab

järelevalvemenetluse käigus, et teenuseosutaja tegevuses

esinevad kehtestatud nõuete rikkumise tunnused,

koostatakse ärakuulamine, millega antakse teenuseosutaja

tegevusele olemasoleva teabe põhjal õiguslik hinnang ja

ühtlasi võimaldatakse teenuseosutajal esitada asja kohta

oma arvamus ja vastuväited vastavalt haldusmenetluse

seaduse § 40 lõikele 1. Sama dokumendiga antakse

teenuseosutajale võimalus ka rikkumine vabatahtlikult

kõrvaldada ettekirjutuseta, kui tal puuduvad rikkumise osas

vastuväited.

Arvestatud Märkusega on arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud.

Seletuskirja punkti 6.2 (lk 15-17) osas märgib TTJA

täiendavalt, et võttes arvesse riikliku digiteenuste

koordinaatori õigust ja kohustust osaleda Eesti kasutajate

Arvestatud Märkusega on arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud.

Vabariigi Valitsuse seisukohtade mõjuhinnang DSA määrusele

nägi ette hea tehnilise võimekuse arendamise vajadust, et

kaitseks piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte

teenuseosutajate suhtes järelevalve teostamises, on vajalik

digiplatvormide monitoorimiseks kasutusele võtta seadmed,

mis kiirendaksid digiplatvormidel leiduva sisu kontrollimist

ja võimalike rikkumiste avastamist. Hinnanguliselt võib

sellise tööriista maksumus olla 100 000 eurot, millele

lisanduks iga-aastane hoolduskulu. TTJA-l puuduvad

eelarvevahendid vastava tööriista soetamiseks.

tuvastada ja tõkestada ebaseaduslikku tegevust veebis

digiteenuste kiiret arengut arvestades.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Seletuskirja eelnõu punkti 2 selgituste juures on paragrahv

12 lõike 4 punkti 2 selgitavas osas kirjutatud, et vaidluste

kohtuvälise lahendamise organi otsus ei ole siduv, mistõttu

ei ole lahend täitemenetluses sundtäidetav. Järgnevas lauses

on seletuskirjas aga välja toodud, et siiski on sertifitseeritud

vaidluste kohtuvälise lahendamise organi otsused

digiplatvormidele täitmiseks kohustuslikud ja nende

täitmata jätmist võidakse käsitada DSA määrusest

tulenevate kohustuste rikkumisena.

Digiteenuste määruse EL 2022/2065 (DSA) artikkel 21 lõike

2 kohaselt ei ole sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise

lahendamise organil õigust teha asjas pooltele siduvat

lahendit. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud teine

lause on vastuolus DSA artikkel 21 lõikega 2, kuna

sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organi

otsused ei ole siduvad, siis ei saa need olla ka

digiplatvormidele täitmiseks kohustuslikud.

Kaubanduskoda palub viia viidatud seletuskirja selgitused

vastavusse DSA artikkel 21 lõikega 2.

Arvestatud Märkusega on arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud.

Digiteenuste määruse läbirääkimiste käigus ei toetanud Eesti

kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsuste siduvust.

Leidsime, et tegemist oleks ebasüstemaatilise ja

ebaproportsionaalse sekkumisega siseriiklikku

täitemenetlusõigusesse, mis ei pruugi olla vastavuses

subsidiaarsuse põhimõttega. Läbirääkimiste tulemusel ei ole

kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsused siduvad

tähenduses, et nad ei ole sundtäidetavad täitemenetluses.

Digiteenuste määrus sätestab digiplatvormide pakkujatele

kohustuse teha sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise

lahendamise organiga heas usus koostööd vaidluse

lahendamiseks (artikkel 21 lõige 2). Vaidluse lahendamiseks

koostöö tegemine hõlmab ka kohtuvälise vaidluste lahendamise

organi otsuste täitmist, et kasutaja kaebus lahendada.

Süstemaatilist ja põhjendamatut kohtuväliste vaidluste

lahendamise organite otsuste täitmata jätmist saab seega pidada

digiteenuste määrusest tuleneva kohustuse rikkumiseks, mille

kõrvaldamiseks on TTJA-l õigus alustada järelevalvemenetlus.

Kui sertifitseeritud kohtuvälise vaidluste lahendamise organite

otsuste täitmata jätmine oleks digiplatvormide pakkujatele

täielikult vabatahtlik ega tooks kaasa mingeid tagajärgi, ei oleks

kasutajatele tagatud ligipääs kiirele ja tõhusale

õiguskaitsevahendile, et end negatiivselt mõjutavaid otsuseid

vaidlustada.

Kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsused ei ole

siduvad tähenduses, et nad ei ole täitemenetluses

sundtäidetavad. Siiski kohustab digiteenuste määrus

sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organi

otsuseid täitma. Nii võidakse nende otsuste süstemaatilist ja

põhjendamatut täitmata jätmist käsitada DSA määrusest

tulenevate kohustuste rikkumisena, millele võib järgneda

rikkumise kõrvaldamine järelevalvemenetluses.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

22.12.2023 nr 2-1/2023/5215

Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse

seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu edastamine

kooskõlastamiseks

Edastame kooskõlastamiseks infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2022/2065 (digiteenuste määrus) rakendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) seaduse eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) seletuskirja lisa (kooskõlastustabel).

Maarja Mere

58851029 [email protected]