Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/327 |
Registreeritud | 05.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Vastutaja | Kristel Marksalu |
Originaal | Ava uues aknas |
From: Olga Rudomina <[email protected]>
Sent: Tue, 06 Feb 2024 07:44:05 +0000
To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Ülle Kadak <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Jelena Golubeva <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Narva-Jõesuu Linnavalitsus <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Eleonore de Montesquiou <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Erki Jaanson <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Elektrilevi <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Aare Objartel <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Tarmo Pajuri <[email protected]>
Cc: "[email protected]" <[email protected]>
Subject: 05.02.2024 nr 24/7-1.1/1 kirja lisad Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH eelnõu,avaliku väljapaneku tulemuste,korduv avalik arutelu
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
1 / 85
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu I avaliku väljapaneku (25.10.2021 – 25.11.2021) käigus
laekunud seisukohad ning nende vastused
Jrk
nr
Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga arvestamine/mittearvestamine
1 Tardek OÜ/ Ohaka
Energia OÜ
(Tarmo Pajuri)
22.11.2021
Teeme ettepaneku Ladiska kinnistu maa üldplaneering järgi muutmiseks
perspektiivseks tootmismaaks.
Katastrid järgmised:
85101:012:0063
85101:012:0064
Seisukohaga arvestatakse, nimetatud
katastriüksustele on antud tootmise maa-ala
juhtotstarve.
2 Tardek OÜ/ Ohaka
Energia OÜ
(Tarmo Pajuri)
21.10.2021
Teeme ettepaneku nende kinnistute sihtotstarbe muutmise uue
üldplaneeringu järgi tootmismaaks.
Pildil näidatud ala mis jääb riigikaitselistest piirangutest välja.
85101:012:2600
85101:012:0053
85101:012:0093
85101:012:0094
85101:012:0095
Seisukohaga ei arvestata. Nimetatud kinnistud on
riigiomandis. Kinnistute riigivara valitsejad on
Riigimetsa Majandamise Keskus ja Maa-amet. Maa-
amet on esitanud omalt poolt põhjendatud kirjaliku
ettepaneku maade kasutamise kohta. Narva-Jõesuu
Linnavalitsus on arvestanud Maa-ameti
ettepanekuga ja määranud antud kinnistutele mäe- ja
turbatööstuse maa-ala juhtotstarve (kuna maavarade
registri andmetel asub seal mäeeraldis).
3 Tardek OÜ/ Ohaka
Energia OÜ
(Tarmo Pajuri)
24.10.2021
Saadame ettepaneku tootmismaaks muutmiseks uues üldplaneeringus.
85101:011:0074
85101:011:0100
Seisukohaga ei arvestata. Kinnistusraamatu
andmetel (24.01.2024) ei ole Tardek OÜ/ Ohaka
Energia OÜ kirjas toodud katastriüksuste
maaomanik. Selgitame, et ettepaneku
üldplaneeringu koostamisse võib teha igaüks, kuid
kui ettepaneku tegija ei ole maaomanik on vajalik
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
2 / 85
esitada taotlusele juurde maaomaniku volikiri ning
oma taotlust põhjendada. Informeerime, et tulenevalt
Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst keelatakse
Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide rajamine.
Narva-Jõesuu linna on lubatud rajada 26.06.2015
määruse nr 16 § 6¹ „Raadiosüsteemi töövõime
kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2 alusel ainult oma
katastriüksuse tarbeks mõeldud päikeseelektrijaam,
mille päikesepaneelide koguvõimsus ei ole üle 50 kW
ning mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge
jaotusvõrguga.
4 TÜ Energiaühistu
(Märt Helmja,
juhatuse liige)
08.11.2021
Mitmel pool Eestis saab päikeseparke rajada maatulundusmaale, kuid
meie andmetel kehtib teie vallas üldplaneering, mis selle välistab. Et
hetkel on käimas üldplaneeringu uuendamine, siis palume teil kaaluda
võimalust selline välistav tingimus ära muuta.
Selgitus.
Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst
keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide
rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹
„Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2
alusel on lubatud rajada ainult oma katastriüksuse
tarbeks päikeseelektrijaam päikesepaneelide
koguvõimsusega mitte üle 50 kW, mis on ühendatud
kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Juhime teie
tähelepanu, et vastavalt maakatastriseaduse §-le 18¹
lg 3 on tootmismaa tootmiseesmärgil kasutatav maa.
Samas lõikes on välja toodud ka, et tootmismaa on
tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi
teenindav maa. Päikeseelektrijaam peab seaduse
kohaselt asuma tootmismaal.
Lisaks näeme, et kehtivates üldplaneeringutes on palju maid, mille osas
otstarve ja plaanid on ajas muutunud. Näiteks on eelmise
üldplaneeringuga ette nähtud perspektiivseid elamumaad, kuid
tegelikkuses pole need realiseerinud. Ka selliste maade puhul ei peaks
olema päikeseparkide rajamine olema välistatud. Seda enam, et
päikesepargid on oma olemuselt ajutised rajatised, mille eemaldamine
pole võimatu. Näiteks on mitmel pool väärtuslikel põllumaadel jt
päikeseparkidele vaid ajutiseks kasutuseks antud maade puhul
projekteerimistingimustes nähtud ette kasutada päikesepargi rajamisel
nn. kolmjalgraamide süsteemi, mis ei tekita pinnasele jäädavaid
muudatusi ja mida on lihtne eemaldada. Palume ka teil kaaluda, et neil
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
3 / 85
maadel, kus võib tulevikus olla soov rajada elamuid vms, näha
planeeringus ette, et maale võib siiski päikesepargi rajada kui kasutatakse
raamisüsteemi, mis ei vaja paigaldamisel ja eemaldamisel kaevetehnika
kasutamist objektil ega ka betooni valamist.
5 Terviseamet
(Marje Muusikus,
osakonnajuhataja
Ida
reginaalosakond)
09.11.2021 kiri nr
9.3-4/21/13197-2
Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud esitatud Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga aadressil http://narva-
joesuu.ee/uus-uldplaneering ning märgib, et KSH aruandes lk 59
märgitakse, et „Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust AS Narva Vesi ning AS KA
Vaiko.“ Sellega seoses juhime tähelepanu, et AS-l KA Vaiko on ärinimi
muutunud ning alates 2020. aastast ettevõtte ärinimi on AS Narva-Jõesuu
Kommunaal.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruannet on
korrigeeritud.
6 MTÜ Narva Kristlik
Nelipüha Kogudus
Immanuel
(Vadim Šutov)
15.11.2021
„Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu raames palun määrata krundi
Savikalda (85101:001:0292) sihtotstarbeks puhkeala. Kuna Narva Kristlik
Nelipühi Kogudus Immanuel on MTÜ, siis antud krunti ei plaanita ärilisel
eesmärgil kasutada. Antud territooriumit plaanitakse arendada ja
kasutada puhkealana MTÜ liikmete ning nende laste jaoks. Selleks
kavatsetakse rajada järgnevad hooned:
1. Elumaja.
2. Köök – söökla toitude valmistamiseks ja puhkajate
toitlustamiseks.
3. Elamukompleks puhkajatele elukohaks.
4. Saun puhkajatele ja puhkajate riietuse pesemiseks.
5. Majandusplokk vajamineva inventari ja sisustuse hoiustamiseks.“
Seisukohaga arvestatakse.
Üldplaneeringus määratakse Savikalda
katastriüksuse (tunnus: 85101:001:0292) maa-alale
puhke- ja virgestustegevuse maa-ala maakasutuse
juhtotstarve.
Selgitame, et üldplaneeringuga ei määrata
sihtotstarvet. Üldplaneeringuga saab määrata vaid
maakasutuse juhtotstarvet, mis võib olla sihtotstarbe
määramise aluseks.
Sihtotstarve määratakse maakatastriseaduses
sätestatu alusel. Maakastriseaduse § 18 lõike 1
punkti 1 kohaselt ehitisteta katastriüksusele
määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse
alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
4 / 85
Olles avalikustamise raames läbi vaadanud üldplaneeringu esialgsed
dokumendid, leidsime, et krunti Savikalda (85101:001:0292) plaanitakse
kasutada rohealana, s.t tühja maana.
MTÜ Narva Kristlik Nelipühi Kogudus Immanuel väljendab oma
kategoorilist vastuseisu antud otsusele ja palub tungivalt arvestada meie
arvamusega edaspidisel Narva-Jõesuu üldplaneeringu koostamisel.
Seoses sellega palume Teid, linnapea ja aselinnapea, pöörata meie
küsimuse lahendamisele erilist tähelepanu ja meid kirjalikult informeerida
planeeringu läbiviimise tulemustest.
puudumisel üldplaneeringu alusel, sama lõike punkti
3 kohaselt ehitist teenindavale katastriüksusele
määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise
otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku
kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või
vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa
alusel.
Lisaks juhitakse tähelepanu, et vaadeldav
katastriüksus piirneb Pimestiku Ojaga, mille
ehituskeeluvöönd on 25 m. Kui astang on kõrgem kui
5 meetrit, tuleb ehituskeeluvööndit (ja
veekaitsevööndit ning piiranguvööndit) arvestada
astangust mitte põhikaardile kantud veekogu
veepiirist (täpsemalt on ehituskeeluvööndist kirjas
looduskaitseseaduse 6. peatükis „Rand ja kallas“).
7 Maa-amet
(Artu Ellmann,
peadirektori
asetäitja
peadirektori
ülesannetes)
16.11.2021
Kiri nr 6-
3/21/15937-2
KSH aruande peatükis 3.2.1 Maastik ja maakasutus on märgitud
(tsiteerin): „Linna lõuna- ja edelaosa hõlmavad üleriigilise tähtsusega
põlevkivimaardla 2 Estonia ja Sirgala kaeveväljad.“ Selgusetuks jääb,
mida tähistab lauses number „2“. Samuti pole tänasel päeval enam
asjakohane jaotada maardlaid kohaliku tähtsusega ning üleriigilise
tähtsusega maardlateks. Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrus nr 131
Üleriigilise tähtsusega maardlad kehtis kuni 31.12.2016. Palume
täpsustada.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruannet on
korrigeeritud.
KSH aruande peatükis 3.2.2.3 Maavarad on selgitatud, et maavaradest
esineb vaadeldaval alal lubjakivi, turvast, sinisavi, liiva ja kruusaliiva.
Märgime, et Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole maavarana arvel
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruannet on
korrigeeritud.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
5 / 85
sinisavi, samuti palume kruusaliiva asemel kasutada mõistet „kruus“.
Samuti märgime, et KSH aruande samas peatükis esitatud Tabelis 5
märgitud Süsinõmme maardla ei asu Narva-Jõesuu linna territooriumil.
Täiendavalt informeerime, et võrreldes seisuga 03.12.2020 on muutunud
aktiivsete ja taotletavate mäeeraldiste koosseis.
Seletuskirja peatükis 2.6.17 Mäe-ja turbatööstuse maa-ala on kirjeldatud,
et Narva-Jõesuu linna territooriumil on 2021. aasta seisuga väljastatud
kolm kaevandamise luba põlevkivi ja liiva kaevandamiseks. Omavalitsuse
territooriumil asuvad Sirgala põlevkivikarjäär, Narva põlevkivikarjäär ja
Kirikuküla liivakarjäär. Märgime, et praeguseks kehtib Narva-Jõesuu linna
territooriumil neli maavara kaevandamise keskkonnaluba, mäeeraldiste
korrektsed nimetused on järgmised: Sirgala karjäär, Narva karjäär,
Kirikuküla liivakarjäär ja Kirikuküla II liivakarjäär. Palume täpsustada.
Seisukohaga arvestatakse.
Märgime, et olemasolevate mäeeraldiste teenindusmaade aladele on
märgitud mäetööstusmaa juhtotstarve osaliselt, samas kohati on märgitud
mäetööstuse maa-ala juhtotstarve aladele, kus ei asu mäeeraldise
teenindusmaad. Võimalik, et juhtotstarbe määramisel on lähtutud
katastriüksuse sihtotstarbest. Palume mäetööstusmaa juhtotstarve
määrata kogu mäeeraldiste (sh taotletavate) teenindusmaade ulatuses.
Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv
kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või turbatööstusmaa juhtotstarve
puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud, ei ole planeering
kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu
ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate
kitsenduste määramine. Palume üldplaneeringu koostamisel kasutada
keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Keskkonnaregistri
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
6 / 85
seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes
keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Planeeringu
täiendamiseks palume küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust
ajakohane väljavõte. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus
kasutada ka WFS-teenust aadressil
https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0
&request=GetCapabilities . Palume märkida joonistele, mis kuupäeva
seisuga andmeid on kasutatud.
Lisaks palume kaaluda üldplaneeringu joonistele altkaevandatud alade
lisamist, et üldplaneering kajastaks täielikumalt informatsiooni
kaevandamisest mõjutatud alade kohta. Tallinna Tehnikaülikooli poolt on
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel 2015. aastal koostatud töö
„Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja
stabiilsushinnangu andmine“, mille tekstiosa ja ruumiandmed on
kättesaadavad aadressil:
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-
andmed/Polevkivi-altkaevandatud-alad-p501.html. Samuti palume
jooniste koostamisel jälgida, et juhtotstarbed ei varjutaks üksteist.
Seletuskirja peatükis 2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad
ja juhud on märgitud, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik
olulise keskkonnamõjuga objektide kavandamisel. Selgitame, et eeltoodu
võib kohalduda ka maavarade kaevandamisele. Selgitame, et maardlatel
antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel
ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi
detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse
menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
7 / 85
kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne
detailplaneeringu kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku
menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa
taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks
kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik
omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel
detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud
kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu
koostamise igakordne nõudmine halvendab maavarale juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume
seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei
kohaldu maavara kaevandamise korral. Maa-amet nõustub ka sellega, et
üldplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse, et mäetööstusmaade
määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate
karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud
kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering.
Seletuskirja peatükis 4.5 Kultuuriväärtuslikud objektid on selgitatud, et kui
Narva-Jõesuu linnas kavandatakse suuremaid maastikku muutvaid
rajatisi, sh teed, karjäärid vms, tuleb eelnevalt konsulteerida
Muinsuskaitseametiga. Sarnast mõtet on korratud ka KSH aruande
peatükis 4.1.1.6 Üldplaneeringu mõju kultuurimälestistele, kus on
märgitud (tsiteerin) „Kui Muinsuskaitseametilt saadakse kaardikihid, kus
edastatakse info Narva-Jõesuus kindlate alade kohta, kus on suurem
potentsiaal veel avastamata arheoloogiapärandi leidmiseks, tuleb
üldplaneeringus antud aladel suuremate maastikku muutvate rajatiste, sh
teede, karjääride vms planeerimisel ette näha kohustust teha koostööd
Muinsuskaitseametiga.“ Palume maardlate aladele üldplaneeringuga
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
8 / 85
mitte kehtestada kaevandamise eelduseks tingimusi, mis ei tulene
seadusest. Muinsuskaitseseaduse 2. jagu „Arheoloogiline leid ja
arheoloogiline leiukoht“ sätestab kõigile kohustuslikud
ettevaatusmeetmed, et vältida arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise
leiu rikkumist ning hävitamist. Palume seletuskirjas täpsustada, et
kaevandamisloa andmise menetlustes otsustab arheoloogiatundlikel
aladel arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kooskõlastamise
vajalikkuse kaevandamisloa andja. Alternatiivina palume eelnimetatud
tingimused muuta soovituslikuks.
Maa-amet ei nõustu Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.10.2021 kirjaga nr
7-1.1/10 edastatud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lahendusega.
Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud
märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale
juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS
§ 14.
Teadmiseks võetud.
8 SA Ida-Virumaa
Tööstusalade
Arendus
(Tiit Kuusmik,
juhatuse liige)
18.11.2021
kiri nr 1-502
Üldplaneeringu seletuskirjast: Lk 51 p.4.2 ja lk 86 Väärtuslikud maastikud:
Üldplaneeringu koostamise raames määrati väärtuslike maastike hulka
lisaks kaks kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku: Sirgala ja Narva
karjääri ala. IVIA teeb ettepaneku Narva karjääri ala välja võtta väärtuslike
maastike hulgast.
Põhjendus:
• Hetkel on käimas Auvere Agropargi detailplaneeringu ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine, mistõttu on
teada, et Narva karjääri ala planeeritakse kasutusele võtta
majandustegevuse otstarbel (sealhulgas on ala äri- ja
tootmismaana kantud koostatava üldplaneeringu kaardile); maa-
Seisukohaga arvestatakse.
Narva ja Sirgala karjääri ala eemaldatakse
väärtuslike maastike hulgast. Ala jääb
rohevõrgustikku ning tagada tuleb selle säilimine ja
järgida tuleb üldplaneeringus toodud tingimusi.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
9 / 85
ala arvamine väärtuslike maastike hulka toob kaasa täiendavaid
seadusandlike piiranguid ja kitsendusi, mille tõttu muutub projekti
elluviimine bürokraatiast tulenevalt oluliselt aeglasemaks ja
kulukamaks;
• Eestis määratakse üldjuhul väärtuslikeks maastikeks alasid, millel
on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik,
identiteedi- või puhkeväärtus. Narva karjääri ala ei ole ühtegi neist,
täna ja ka keskmises ajaperspektiivis toimub Narva karjääri
territooriumil aktiivne kaevandusega seotud materjali vedu ning
territoorium on kinnine aktiivne karjääriala, millele puudub vaba
ligipääs;
• Üldplaneeringus ei ole põhjendusi, millist kasu omavalitsuse
arengule annaks Narva karjääri maa-ala väärtusliku maastikuna
määratlemine. Seda eriti olukorras kus Auvere Agropargi projekti
elluviimisega (detailplaneering koostamisel) antaks endistele
rekultiveeritud väheväärtuslikele maadele uus innovatiivne
majanduslik kasutus.
Üldplaneeringu seletuskirjast: p 4.2. 8) Sirgala ja Narva karjääri
bioloogilise (metsa istutus) korrastamise läbinud alade raadamine on
keelatud ilma detailplaneeringu koostamiseta ja keskkonnamõjude
hindamise läbi viimiseta. Alade rohevõrgustiku esindatus ja sidusus peab
olema tagatud.
IVIA teeb ettepaneku täiendada sõnastust, et ei tekiks tulevikus
asjaamisega seotud ja õiguslikke takistusi tõlgendamisel ja sõnastada
punkt järgnevalt: Sirgala ja Narva karjääri bioloogilise (metsa istutus)
korrastamise läbinud alade raadamine on keelatud ilma detailplaneeringu
Seisukohaga arvestatakse.
Üldplaneeringu seletuskirja sõnastust on muudetud
vastavalt ettepanekule.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
10 / 85
koostamiseta ja keskkonnamõjude hindamise või keskkonnamõjude
strateegilise hindamise läbi viimiseta. Alade rohevõrgustiku esindatus ja
sidusus peab olema tagatud.
9 Transpordiamet
(Marek Lind,
juhtivspetsialist,
projekteerimise
osakonna taristu
kooskõlastuste
üksus)
23.11.2021
kiri nr 7.1-
2/21/24208-2
1. Üldplaneeringu dokumentides vajavad ühtlustamist ning täpsustamist
kitsendused ja põhimõtted, mis tulenevad maakonnaplaneeringut
täpsustavast teemaplaneeringust „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori
täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ (edaspidi
teemaplaneering).
Seisukohaga arvestatakse.
a. 2+2 trassikoridor on kenasti kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele,
kuid info puudub maakasutust kajastavatelt plaanidelt. Meie praktika
näitab, et lokaalsete arenduste korral on trassikoridoriga seotud
informatsioon kriitilise tähtsusega, sest maaomanike huvi kipub piirduma
vaid maakasutusega seotud joonistega. Järgneval joonisel (vt joonis nr 1)
on illustreeriva näitena väljavõte Laagna küla Relvamehe
detailplaneeringu alast, kus perspektiivne maakasutus ja teedevõrgustik
on otseses konfliktis perspektiivse 2+2 trassiga. Kuna tegu on olulise
muutusega piirkonna liikluskorralduses, siis on sobilik ja vajalik kajastada
riigitee 2+2 trassikoridor maakasutuse plaanidel (st minimaalselt 150 m
laiune teemaplaneeringus tumedama roosaga tähistatud tee-ja
teekaitsevööndi ala).
Seisukohaga arvestatakse. Maakasutuse joonisel
kajastatakse riigitee 2+2 tee- ja trassikoridor.
Pöörame teie tähelepanu sellele, et Laagna külas
asuva kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas oleva
Relvamehe maaüksuse (katastritunnus
85101:002:0332) ja selle kontaktvööndiala
detailplaneeringu menetlus on lõpetatud Narva-
Jõesuu Linnavalitsuse 09.05.2023 korraldusega nr
161 (teavitasime teid sellest 15.05.2023 kirjaga nr 7-
1.2/11).
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
11 / 85
Joonis nr 1. Väljavõte maakasutuse plaanilt. Punase joonega on näidatud
2+2 tee ligikaudne asukoht.
b. Trassikoridori kajastamine maakasutusplaanidel võimaldab arendajal
teha kohe algusest paremaid ruumiotsuseid. Oluline on järgida, et
trassikoridoris lubatakse üksnes tegevusi, mis ei välista põhimaantee ja
selle toimimiseks vajalike rajatiste väljaehitamise võimalust. Näiteks, meie
22.11.2019 kirja nr 15-2/19/40629-3 punkt 6 kohaselt ei ole soovitatav
riigiteedelt leviva müra sisse planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel
korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest
tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku
mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad
keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja
finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
12 / 85
c. Tuleb arvestada, et 2+2 realiseerumise korral on juurdepääs
põhimaanteele võimalik ainult liiklussõlmede kaudu, st likvideeritakse kõik
olemasolevad mahasõidud ja kohalike teede ristumiskohad. Seletuskirja
punkti 5.1.2 lisada teemaplaneeringu seletuskirjast tulenevalt järgnev
tekstilõik: Põhimaantee rekonstrueerimisel I klassi maanteeks suletakse
mahasõidud ja juurdepääsud maanteega piirnevatele kinnistutele ja
majapidamistele, et tagada sõidu sujuvus ja liiklusohutus 2+2 trassil.
Juurdepääsude sulgemisega samaaegselt lahendatakse ja korraldatakse
koheselt ka juurdepääs maaüksustele või aladele kogujateede ja
eritasandiliste ristmike kaudu.
Seisukohaga arvestatakse.
d. Ääremärkusena tekitab segadust seletuskirja lk 60 lause: OLT
loenduse andmed ning paiknemine muutub Tallinn – Narva E20 trassi
välja ehitamisel. Kaaluda, kas lause on sellisel kujul vajalik. Lõigu eelnev
lause kirjeldab kenasti, et OLT on ajas ju ruumis muutuv ning täpsed
loendusandmed saab Transpordiametilt.
Seisukohaga arvestatakse.
e. Palume täpsustada lk 60 punkti 1: „riigitee nr 1 Tallinna–Narva
põhimaanteel Sinimäe aleviku ulatuses (km 189,45–192,42) 50 m (skeem
11). Sinimäe aleviku Mere tn 1 (85101:001:0101) ja Mere tn 2
(85101:001:0103) katastriüksusel on lubatud olemasoleva õueala piires
ehitada.“ Kui silmas on peetud põhikaardi järgset õueala, siis tuleb tähele
panna, et teemaplaneeringu trassikoridor ulatub nendele kinnistutele ning
ei ole välistatud, et olemasolevatest hoonetest riigitee poole
projekteeritakse 2+2 trassi elemendid. Hoonestust on võimalik juurde
kavandada arvestades kinnistute hoonestusjoont, st olemasolevate
hoonetega samale joonele või olemasolevatest hoonetest põhjapoole.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
13 / 85
f. Taristu ja tehnovõrkude joonisel on maakonnaplaneeringu
leppemärkides likvideeritav tee joonobjektina (vt joonis nr 2). Palume
kasutada selgemini eristatavat tähistust: nt punase ristiga. Selgitus anda
teemaplaneeringuga analoogselt „likvideeritav juurdepääs“.
Joonis nr 2 (paremal). Väljavõte Taristu ja tehnovõrkude joonise legendist.
Seisukohaga arvestatakse.
2. Vastavalt planeerimisseaduse § 75 lõigetele 1 ja 3 tuleb
üldplaneeringus käsitleda transpordivõrgustiku ja tehnorajatistega seotud
kitsendusi. Sellega seoses juhime tähelepanu, et planeeringu alal
paiknevad navigatsioonimärgid 001 Narva-Jõesuu tuletorn, 015 Narva-
Jõesuu jõesihi alumine tulepaak ja 016 Narva-Jõesuu jõesihi ülemine
tulepaak. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri
2002 a määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või
navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ §4 lõikele 1
tuleb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõju piirkonnas
ehitustegevus kooskõlastada Veeteede Ametiga, mis on nüüdse
Transpordiameti osa. Sisuliselt tähendab see piiranguid ehitustegevusele
(s.h. ka tugevate valgusallikate kasutamisele) vältimaks
navigatsioonimärkide nähtavuse vähendamist veekogult vaatlemisel.
Seetõttu palume käsitleda navigatsioonimärke üldplaneeringu
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
14 / 85
seletuskirjas 5.1 all ning kanda need ka üldplaneeringu joonisele 4
Maakasutus Narva-Jõesuu linn. Navigatsioonimärkide asukohti ja
andmeid on võimalik vaadata kaardirakenduses Nutimeri püsimärkide kihi
all (https://gis.vta.ee/nutimeri/) või navigatsioonimärkide andmekogus
(https://nma.vta.ee/aton/).
3. EhS § 92 lg 6 kohaselt on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku
ülesandeid täidab Transpordiamet. Sellest tulenevalt on sobilik asendada
endine Maanteeameti nimi Transpordiametiga.
Seisukohaga arvestatakse.
10 Riigimetsa
Majandamise
Keskus
(Alar Süda,
metsaülem)
24.11.2021
kiri nr 3-
1.1/2021/5783
RMK-l on Lüganuse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelnõu ja kaardikihtide osas järgmised seisukohad:
Üldplaneeringuga on matkaradasid, suusaradasid ja terviseradasid
planeeritud riigimetsa Pimestiku, Sillamäe ja Sinimägede piirkonnas.
RMK on nõus matka- ja suusaradade rajamisega riigimetsa tingimusel, et
nende haldaja on tingimused RMK-ga läbi arutanud ja sõlmib radade
haldamiseks RMK-ga maarendilepingu.
Seisukohaga arvestatakse.
Seletuskirja lisatakse täpsustus.
Üldplaneeringuga on Viivikonna asula ümbruse riigimetsa planeeritud
kompaktse asustusega ala (lisa 1). Vältima peaks kompaktse asustusega
alade planeerimist majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peab see olema
põhjendatud ja RMK-ga läbi räägitud.
Seisukohaga arvestatakse osaliselt.
Viivikonna kompaktse asustusega ala sees olevatele
riigimetsa maadele näidatakse loodusliku ala
maakasutuse juhtotstarve. Kompaktse asustusega
ala piire ei muudeta.
Üldplaneeringuga on Narva-Jõesuu linna ümbruse riigimetsa ja
kaitsealale ning Sinimäe asula lähedale riigimetsa planeeritud
tiheasustusala (lisa 2). Vältima peaks tiheasustusalade planeerimist
majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peab see olema põhjendatud ja
RMK-ga läbi räägitud.
Selgitus.
Narva-Jõesuu linnasisene linn ja Sinimäe alevik on
kogu ulatuses määratud tiheasustusaladeks, sest
antud alad on vastavalt planeerimisseadusele kogu
ulatuses detailplaneeringu kohustuslik.
Tiheasustusala ei piira RMK tegevust.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
15 / 85
Üldplaneeringuga on Energeetiku AÜ, Koiduvalguse AÜ ja Saare AÜ
ümbruse riigimetsa planeeritud kitsas riba aiandusühistu ala (lisad 3, 4).
RMK ei ole aiandusühistu laienemisega riigimetsamaale nõus.
Seisukohaga arvestatakse.
Palume arvestada, et tegemist on üldplaneeringuga
ning joonised on koostatud üldplaneeringu
täpsusastmes.
Üldplaneeringuga nähakse Narva-Jõesuu linnas ette kaks perspektiivset
tuulepargi ala. Allpool on kujutatud 2 perspektiivset tuulepargi ala siniselt
ning nendel asuvad RMK alad kollaselt. RMK alade kogupindala kahel
alal on näidatud alumises tabelis.
Selgitus.
Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale
eemaldatakse üldplaneeringust tuulepargi alad.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
16 / 85
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.2.3.1 „Tuuleenergia“ on kirjas, et
tuulegeneraatorite rajamine on lubatud ainult taristu ja tehnovõrkude
joonisele kantud tuulepargi piirjoonest lõuna poole. Kui soovitakse rajada
tuuleparki väljapoole üldplaneeringus määratud tuulepargi ala, tuleb
koostada eriplaneering (kui tuulepargi alal paiknevad tuulegeneraatorid
on kõrgemad kui 30 m vastavalt planeerimisseadusele).
Pildil on kujutatud tuulepargi piirjoonest (sinine joon) lõuna pool asuvad
RMK alad kollaselt. Lilla värviga on kujutatud kõik RMK alad kogu Narva-
Jõesuu omavalitsuses. RMK alade kogupindala tuulepargi piirjoonest
(sinine joon) lõuna pool on näidatud alumises tabelis.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
17 / 85
Üldplaneeringus toodud tuulepargi piirjoonest lõuna pool asub RMK
alasid kokku ca 4 803 ha (sh. 2 224 ha, mis asuvad üldplaneeringus
toodud kahel perspektiivsel tuulepargi alal). RMK on välja töötamas
mudelit taastuvenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmiseks RMK
maadel. Seetõttu ei esita me hetkel täiendavaid ettepanekuid RMK alade
osas. Pärast analüüsi mudeli valmimist esitame täpsustatud ettepanekud
antud alade kohta.
Üldplaneeringu seletuskirjas lk 71: „Vältida tuleb tuuleenergeetika
arendamist aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna
metsamaa peab jääma metsa kasvatamiseks, ning väärtuslikel
põllumajandusmaadel. Metsamaale on lubatud tuulepargi rajamine, kui ei
takistata metsa majandamist.“ Seletuskirjas toodud lõik on vastuoluline.
Lõigu esimene pool ütleb, et metsamajanduslikus kasutuses olevatel
aladel tuleb vältida tuuleenergeetika arendamist. Lõigu teine pool ütleb,
et metsamaale on lubatud tuulepargi rajamine. Teeme ettepaneku
täpsustada sõnastust järgmiselt: „RMK aladel, mis jäävad
üldplaneeringus näidatud planeeritavatele tuulepargi aladele ja tulevikus
eriplaneeringu aladele, on tuulepargi ehituse ajal lubatud metsa
raadamine ehituseks vajalikus mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel
RMK-ga. Pärast tuulepargi valmimist on RMK-l õigus riigimetsamaal
tuulepargi aladel jätkata metsa majandamist“.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
18 / 85
Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused tuulepargi rajamiseks
aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuid ei selgu
päikesepargi rajamise tingimused. RMK on üldisel seisukohal, et
päikeseparke ei tohi rajada metsamaadele. Esmajärjekorras peaks
võimalike asukohtadena läbi vaatama reformimata riigimaad.
Päikesepargid tuleks rajada mittemetsamaadele, rohumaadele ja
metsastamata karjäärialadele. Endisi karjääre ei tohi automaatselt lugeda
potentsiaalseteks päikeseenergiaaladeks. Kui karjäär on edukalt
metsastatud, tuleb seda käsitleda metsamaana.
Selgitus.
Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale
eemaldatakse üldplaneeringust tuulepargi alad.
Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst
keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide
rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹
„Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2
alusel on lubatud rajada ainult oma katastriüksuse
tarbeks mõeldud päikeseelektrijaame, mille
päikesepaneelide koguvõimsus ei ole üle 50 kW ning
mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge
jaotusvõrguga.
Riigimetsamaale on hulgaliselt planeeritud väärtuslikke maastikke (lisa 5,
6, 7), mille mõte jääb vahel segaseks. Küsitav on väärtusliku maastiku
määramine Narva ja Sirgala karjääri aladele. Kui väärtuslik maastik on
planeeritud tulundusmetsa, ei ole raiepiirangud mõistlikud. Kas on
mõttekas väärtuslikku maastikku planeerida kaitsealale (Auga
sihtkaitsevöönd) – dubleerib.
Selgitus.
Väärtuslikud maastikud on planeeritud
maakonnaplaneeringus.
Sirgala ja Narva karjääri väärtuslikud maastikud
eemaldatakse üldplaneeringu käsitlusest.
Riigimetsamaadele on määratud mitmeid väärtuslikke põllumaid (lisa 8).
RMK ei nõustu väärt põllumaade määramisega riigimetsamaadele kuna
kõik nad on kas metsastatud (kvartalid NA318, NA271, NA292) või
ajutiselt rendile antud rohumaa (kvartal NA322) mis peale maakasutust
samuti metsastatakse.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
19 / 85
Vältima peaks tihe- ja hajaasustusalade, elamumaa, ärimaa, ehitiste
planeerimist majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peab see olema
põhjendatud ja RMK-ga läbi räägitud.
Selgitus.
Palume täpsustada, milliste maa-aladega on täpselt
küsimused.
Tuletame meelde, et RMK on esitanud oma seisukohad Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringu ja KMH väljatöötamise kavatsuse osas oma
27.11.2019 kirjaga nr 3-1.1/11.
Seisukohaga arvestatakse.
11 Kaitseministeeriu
m
(Oliver Tüür,
riigikaitseliste
infosüsteemide ja
innovatsiooni
osakonna juhataja)
25.11.2021
kiri nr 12-3/21/3702
1. Kaitseministeerium ei nõustu üldplaneeringu eelnõu seletuskirja
peatükis 2.6.16 „Riigikaitse maa-ala ja riigikaitselised ehitised“, KSH
aruande eelnõu peatüki „Müra“ alalõigus „Riigikaitselised ehitised“ ja
üldplaneeringu joonistel Kaitseministeeriumile tehtud ettepanekuga
olemasoleva Sirgala harjutusvälja ja selle perspektiivse laienduse ala ning
piiranguvööndi ulatuse vähendamiseks. Sirgala harjutusväli ja selle
perspektiivne laiendusala ning piiranguvööndi ulatus on määratud Ida-
Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering).
Samas on selgitus Sirgala harjutusvälja laiendamise vajaduse ja asukoha
kohta. Palume kogu Sirgala harjutusvälja ja selle laienduse ala ning
piiranguvööndi ulatus viia üldplaneeringu eelnõus kooskõlla
maakonnaplaneeringus kehtestatuga.
Kaitseministeerium ja Kaitsevägi peavad jätkuvalt vajalikuks harjutusvälja
realiseerimist maakonnaplaneeringus kavandatud maa-alal. Alates 2020.
aastast toimub harjutusvälja laienduse projekteerimine ja projekti
keskkonnamõju hindamine, mis lähtuvad maakonnaplaneeringus
kavandatud piiridest. Keskkonnamõju hindamise raames viiakse läbi
erinevaid keskkonnauuringuid, sh modelleeritakse võimalikku müra, mis
võimaldab harjutusvälja laienduse kavandamisel valida optimaalseim ja
Seisukohaga arvestatakse kirjas toodud
tingimustel: Alates 2020. aastast toimub
harjutusvälja laienduse projekteerimine ja projekti
keskkonnamõju hindamine, mis lähtuvad
maakonnaplaneeringus kavandatud piiridest.
Keskkonnamõju hindamise raames viiakse läbi
erinevaid keskkonnauuringuid, sh modelleeritakse
võimalikku müra, mis võimaldab harjutusvälja
laienduse kavandamisel valida optimaalseim ja
sobivaim lahendusvariant, et minimeerida
riigikaitselisest tegevusest tulenevat võimalikku
negatiivset keskkonnamõju, sh müra. Harjutusvälja
laiendamise kavandamisel arvestatakse nii
ümbritsevate asulate paiknemise kui ka
olemasolevate keskkonnatingimustega. Uus
tulevane laskeväli ning õppe- ja treeningalad
kavandatakse asustusest võimalikult kaugele ning
oluliselt on juba vähendatud ehitamise ja raadamise
mahtu võrreldes esialgu planeerituga.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
20 / 85
sobivaim lahendusvariant, et minimeerida riigikaitselisest tegevusest
tulenevat võimalikku negatiivset keskkonnamõju, sh müra. Harjutusvälja
laiendamise kavandamisel arvestatakse nii ümbritsevate asulate
paiknemise kui ka olemasolevate keskkonnatingimustega. Uus tulevane
laskeväli ning õppe- ja treeningalad kavandatakse asustusest võimalikult
kaugele ning oluliselt on juba vähendatud ehitamise ja raadamise mahtu
võrreldes esialgu planeerituga.
Paraku tuleb harjutusvälja laiendusalal teede ning laske- ja
väljaõppealade rajamisel arvestada paljude erinevate aspektidega (sh
ohualade suunad ja ulatused, võimalik veetaseme tõus peale
kaevandamistegevuse lõppemist, maastiku eripärad, loodusväärtused
jms), mistõttu on harjutusvälja laiendamiseks vajalik kogu
maakonnaplaneeringus kavandatud ala ning alternatiivi laienduse
ulatusele või asukohale ei ole.
Maakonnaplaneeringus on määratud Sirgala harjutusväljale ja selle
laiendusele piiranguvöönd 2 km harjutusvälja piirist. Piiranguvöönd on
vajalik riigikaitselise ehitise (harjutusvälja) töövõime tagamiseks.
Selgitame, et piiranguvöönd ei too vaikimisi kaasa ühtki konkreetset
piirangut maakasutusele või ehitiste ehitamisele. Erinevatest seadustest
(näiteks ehitusseadustik, planeerimisseadus, maapõueseadus), tuleneb
kohustus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga tegevused riigikaitselise
ehitise piiranguvööndis. See tagab ühelt poolt, et Kaitseministeeriumil on
ülevaade riigikaitselise ehitise ümbruses toimuvast ning lähtudes
riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumitest on võimalik loamenetlustes
seada tingimusi riigikaitselise ehitise töövõime, julgeoleku ja ohutuse
Meile teadaolevalt on 2022. aasta
augustis/septembris esimene Sirgala harjutusvälja
laienduse lahenduse tutvustamine. Üldplaneeringus
lähtutakse antud tutvustusest ning eelnõu viiakse
sellega kooskõlla.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
21 / 85
tagamiseks. Teisalt annab piiranguvöönd seal tegutsejale teavet, et tema
tegevusel võib olla mõju riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselisest
ehitisest võib tuleneda mõju tema tegevusele. Nii näiteks on
Kaitseministeerium järjepidevalt teavitanud harjutusväljade
piiranguvööndites elamute ja muude müratundlike ehitiste
detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetluses
kooskõlastuse taotlejaid võimalikest mürahäiringutest ning soovitanud
rakendada ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel neid häiringuid
leevendavaid ehituslikke meetmeid. Samuti on Kaitseministeerium
soovitanud harjutusväljade piiranguvöönditesse müratundlikke ehitisi või
maakasutusi mitte kavandada. Lähtudes harjutusväljade töövõime
tagamise vajadusest ei ole seni olnud põhjust ühegi tegevuse täielikuks
keelamiseks erinevate harjutusväljade piiranguvööndites.
Samas tuleb arvestada, et harjutusvälja kasutatakse selliseks
riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult kaasnevad
keskkonnahäiringud nagu müra, vibratsioon, tolm jms. Nende tekkimist ja
levimist harjutusväljast väljapoole ei ole võimalik täielikult vältida. Seetõttu
soovitab Kaitseministeerium harjutusvälja laienduse piiranguvööndisse
müratundlikke ehitisi mitte kavandada, nagu on märgitud ka teie
üldplaneeringu eelnõu seletuskirja peatükis 2.6.16.
2. Lähtudes punktis 1 esitatud selgitusest palume korrigeerida
üldplaneeringu eelnõus kavandatud Viivikonna küla tiheasustusalal elamu
maa-ala ulatust ning mitte kavandada elamu maa-ala juhtotstarvet
Mustanina külas Kaevuri AÜ 56 kinnisasjast (katastritunnus 85101:001:
0692) lõuna poole. Elamu maa-ala täpsema piiri määratlemiseks oleme
vajadusel valmis andma täiendavaid selgitusi ja soovitusi.
Seisukohaga arvestatakse
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
22 / 85
Praegu on maakasutuse joonistel (joonised 1 ja 8) elamu maa-alana
tähistatud ka Mustanina külas asuvad riigimaad Kirsi tn 23 // 25 // 27 //
Aiandi katastriüksus 85101:011:0077, mille kehtiv sihtotstarve on
sihtotstarbeta maa ning Vaivara metskond 5 katastriüksus
85101:011:0004, mille kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa. Nimetatud
maaüksused asuvad maakonnaplaneeringus määratud Sirgala
harjutusvälja laienduse naabruses. Nendele üldplaneeringus elamumaa
juhtotstarbe kavandamine väljendab seisukohta, nagu oleks sellele maa-
alale elamute püstitamine sobiv ja soovitav. Kaitseministeeriumi
hinnangul see nii ei ole, arvestades tulevikus võimalikke Sirgala
harjutusvälja laienduselt lähtuvaid mürahäiringuid. Palume veelkord
kaaluda ja hinnata selles piirkonnas uute elamu maa-alade kavandamise
otstarbekust ja asukohta ning planeerida uued elamu maa-alad
võimalikult kaugele maakonnaplaneeringuga määratud Sirgala
harjutusvälja laienduse piirist. Eelnimetatud aladele palume kavandada
müra suhtes vähem tundlik maakasutus. Võimalusel palume soodustada
seal metsa kasvatamist, mis aitaks leevendada laiendatud harjutusväljalt
levida võivaid mürahäiringuid.
3. Punktis 1 märgitud põhjustel ei nõustu Kaitseministeerium
üldplaneeringu seletuskirja peatükis 12 „Ettepanek maakonnaplaneeringu
muutmiseks“ Sirgala karjääri ala väärtusliku maastiku moodustamisega
ning sellele alale seletuskirja peatükis 4.2 märgitud väärtuslike maastike
kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimuste kehtestamisega. Palume Sirgala
karjääri alale, mis hõlmab maakonnaplaneeringus määratud Sirgala
harjutusvälja laiendusala, uut kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku
ala mitte moodustada.
Seisukohaga arvestatakse.
Sirgala karjääri väärtuslik maastik eemaldatakse
üldplaneeringust.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
23 / 85
Sirgala harjutusvälja perspektiivne laienduse ala asub endise
pealmaakaevanduse alal, kus rekultiveerimistööde käigus on looduslik
maastik ja reljeef ümber kujundatud tehislikuks maastikuks ning
vanematele kaevandusaladele on istutatud mets. Tegemist ei ole
kultuurilisajaloolise või puhkemajandusliku väärtusega alaga, kus oleks
säilinud traditsioonilisi ja algseid piirkonnale iseloomulikke maastikke,
asustust või maakasutust.
Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse maa-ala kasutatakse
tulevikus eelkõige sõjalise väljaõppe korraldamiseks ning selleks vajalike
alaliste ja ajutiste ehitiste rajamiseks. Sellisele maa-alale uue väärtusliku
maastiku moodustamine ning sellest tulenevalt täiendavate kaitse-,
maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine ei ole asjakohane ning
takistaks väljaõppe eesmärkide täitmist.
Sirgala harjutusvälja laiendamiseks ja kasutusele võtmiseks toimub juba
keskkonnamõju hindamine, mille käigus hinnatakse muuhulgas
kavandatava tegevuse mõju loodusväärtustele, metsadele ja kaitsealuste
liikidele ning esitatakse sobivaimad lahendusvariandid soovitud tegevuste
elluviimiseks ja mõjude leevendamiseks. Kaitseministeeriumi hinnangul
on keskkonnamõju hindamine sobiv vahend arvestamaks harjutusvälja
laiendusalal asuvate loodusväärtustega. Üldplaneeringus täiendavate
maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine harjutusvälja perspektiivsele
laiendusalale ei ole vajalik ega ka põhjendatud.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
24 / 85
4. Palume täiendada üldplaneeringu eelnõud ning kajastada joonistel ja
seletuskirjas Jõhvi- Vasknarva maanteed ja Sirgala harjutusvälja
ühendava tee ligikaudne asukoht vastavalt kirjale lisatud failile.
Harjutusvälja laienduse projekteerimise raames oleme kavandanud
võimaliku uue tee asukoha, mis tänase olukorraga võrreldes oleks
märkimisväärselt otsem, ohutum ja ressursse säästvam ühendustee
Sirgala harjutusvälja ja Kaitseväe Jõhvi linnaku vahel. Teel oleks ka laiem
funktsioon, kuna see võiks vähemalt osaliselt olla kasutatav avaliku teena
lähipiirkonna elanikele, millest võiks tekkida selge kasu piirkonna
arengule. Täpse trassi asukoha ja avalikuks kasutamiseks jäävad lõigud
täpsustame edasise projekteerimise käigus koostöös Narva-Jõesuu
Linnavalitsuse ja teiste omavalitsustega, kelle territooriumil tee paikneb.
Seisukohaga arvestatakse.
5. Palume üldplaneeringu eelnõust välja jätta tingimused ja võimalused
elektrituulikute rajamiseks Narva-Jõesuu linna territooriumil ning märkida
üldplaneeringus selgesti, et Narva- Jõesuu linna territooriumile ei ole
elektrituulikute püstitamine lubatud, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik
Narva-Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste
töövõimet.
Kaitseministeerium palus juba Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse menetluses 26.11.2019 kirjas nr 12-3/19/4252,
et üldplaneeringus ei kavandataks Narva-Jõesuu linna territooriumile
mistahes kõrgusega elektrituulikuid. Ida-Viru maakonnaplaneeringus
2030+ Narva-Jõesuu linna territooriumile kavandatud potentsiaalsete
tuuleparkide maa-alade kohta on samas kirjas selgitus, et need ei ole
Seisukohaga arvestatakse.
Tuuleparkide ja üksikute tuulikute rajamist ei käsitleta
üldplaneeringus ning lisatakse täpsustus
„Narva-Jõesuu linna territooriumile ei ole lubatud
tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamine, kuna
mistahes kõrgusega elektrituulik Narva-Jõesuu linna
territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste
töövõimet.“
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
25 / 85
realiseeritavad, kuna elektrituulikute püstitamine Narva-Jõesuu linna
territooriumil vähendab oluliselt riigikaitseliste ehitiste töövõimet.
Sama seisukohta väljendab kohalikele omavalitsustele, sealhulgas
Narva-Jõesuu linnale saadetud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi 01.06.2021 kiri nr 17-7/2021/3487-1
„Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse ja
selgitatakse võimalusi tuuleenergeetika kavandamiseks Eestis. Kirjas on
esitatud skemaatiline kaart, millel on näidatud maa-alad, kus pärast
riigikaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist (eri piirkondades maa-
alad, kus pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist (eri
piirkondades eeldatavalt 2024. ja 2025. aastal) on võimalik elektrituulikute
rajamine ning kus leevenevad senised kõrguspiirangud. Antud kirjast
nähtub, et ka kavandatud kompensatsioonimeetmete rakendumisel
piirangud Narva-Jõesuu linnas paraku ei leevene ning ka edaspidi ei saa
Narva- Jõesuu linna territooriumile elektrituulikuid püstitada.
Arvestades, et edaspidi ei saa Kaitseministeerium ehitusseadustiku § 120
lõike 1 punkti 3 ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise
ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed
riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta “ § 4 lõike 2 ja §
5 lõike 2 alusel kooskõlastada Narva-Jõesuu linna territooriumil ühegi
elektrituuliku planeeringut ega projekteerimistingimuste või ehitusloa
eelnõud, on elektrituulikute rajamise võimaluste ja tingimuste esitamine
üldplaneeringus eksitav ja perspektiivitu.
6. Palume täiendada päikeseelektrijaamade (päikeseparkide) rajamise
tingimusi üldplaneeringus.
Selgitus.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
26 / 85
Praegu on üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.2 „Päikeseenergia“
eristatud kolme tüüpi päikeseelektrijaamu (PEJ), millest üks on alla 50 kW
võimsusega oma tarbeks paigaldatav PEJ ning kaks on üle 50 kW
võimsusega osaliselt või täielikult elektrienergia tootmise, jaotamise ja
müügi eesmärgil rajatud PEJ (seletuskirjas nimetatud päikesepark).
Palume PEJ-de rajamiseks lisada tingimus, et kõigi üle 50 kW võimusega
PEJ –de planeeringud ning projekteerimistingimuste või ehitusloa
eelnõud tuleb ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 alusel
kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna sõltuvalt asukohast ja
võimsusest võivad sellised PEJ-d Narva-Jõesuu linna territooriumil
vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Soovitame selliste PEJ-de
rajamise soovi korral alustada koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult
varases PEJ kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad
riigikaitselised tingimused ja võimalused.
Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst
keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide
rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹
„Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2
alusel on lubatud rajada ainult oma katastriüksuse
tarbeks päikeseelektrijaam päikesepaneelide
koguvõimsusega mitte üle 50 kW, mis on ühendatud
kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga.
Kõigi üle 50 kW võimusega PEJ –de planeeringud
ning projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud
tuleb ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 alusel
kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
12 Vjatšeslav Külaots
Seoses Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu muutmisega palun, jätta
Külaotsa kinnistu (katastritunnus 85101:012:0059) tootmismaaks
reserveeritud ala piirkonnas.
Käesoleval ajal kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu rohevõrgustiku
kaardi alusel asub Külaotsa kinnistu tootmismaaks reserveeritud alal.
Maakatastriseaduse §181 lg3 p4 kohaselt on tootmismaa
tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja
tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas:
tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas
kütte-, vee-, gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitiste maa.
Ehitusregistri andmetel on Külaotsa kinnistul (katastritunnus
85101:012:0059) L351 Eesti EJ - Balti AJ 330 kV õhuliin, ehr kood:
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
27 / 85
220576440, ehitisealune pind-2392,5m2; L356 Eesti EJ - Paide 330 kV
õhuliin, ehr kood: 220576443, ehitisealune pind-8279,5m2; L373 Eesti EJ
- Kingisepp 330 kV õhuliin, ehr kood: 220576448, ehitisealune pind-
2073,5m2.
Tehnorajatise ja kõrgpingeliini koridor juba hõlmab väga palju kinnistu
pindalad kogu kinnistu pindalast, ning seoses sellega on otstarbekas jätta
kinnistule staatus „reserveeritud tootmismaa“.
Samuti uue Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu punkti 2.6.11 alusel
kinnistu asub TOOTMISE MAA-ALA piirkonnas.
SEGAOTSTARBEGA Maa-ala, võimaldab erinevaid kasutamise
otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus selgub tulevikus
vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele.
Segaotstarbega maa-alade planeerimisega on jäetud rohkem
valikuvabadust ning paindlikkust kohaliku omavalitsuse arengule (uue
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu punkt 2.6.13).
Samuti palun teha muudatus uues Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu
punktis 5.2.3.2 Päikeseenergia ning jätta võimaluseks lubada ehitada
Päikeseenergia tootmise pargid mitte ainult lõuna poole Tallinn – Tapa –
Narva raudteed vaid samuti põhja poole, näiteks kuni TALLINNA-NARVA
maanteeni, või vähemalt teha erand minu kinnistule katastritunnus
85101:001:0074.
Seisukohaga mitte arvestatud.
Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst
keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide
rajamine. Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud
koostööst keelatakse Narva-Jõesuu linnas
päikeseparkide rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16
§ 6¹ „Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete
1 ja 2 alusel on lubatud rajada ainult oma
katastriüksuse tarbeks mõeldud päikeseelektrijaame,
mille päikesepaneelide koguvõimsus ei ole üle 50 kW
ning mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge
jaotusvõrguga.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
28 / 85
13 Eesti Raudtee
(Riho Vjatkin,
ehitusteenistuse
juht)
06.10.2021
kiri nr 7-1.1/10
AS Eesti Raudtee on tutvunud avalikule väljapanekule esitatud ÜP ja KSH
eelnõuga
ning esitab alljärgnevad ettepanekud seletuskirjas ja joonistel
kajastamiseks:
1. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate
mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade
rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee
endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon)
leevendamiseks. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirjas.
Seisukohaga arvestatakse.
2. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud
ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb
kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks
võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele
lisada tiiviku laba pikkus. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja
„Raudtee“ peatükis
Seisukohaga arvestatakse.
3. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb
lähtuda nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud
normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud. Palume
kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis.
Seisukohaga arvestatakse.
4. Uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb
lähtuda majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106
„Tee projekteerimise normid“ nõuetest ning täiendavatest nõuetest, mis
on sätestatud Raudtee tehnokasutuseeskirja lisas 4
„Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja
kasutamise juhend. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja
„Raudtee“ peatükis.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
29 / 85
5. Uue raudteeülekäigukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks ning
liiklusohutuse tagamiseks on nõuded sätestatud Raudtee
tehnokasutuseeskirja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha
ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend”. Palume kajastada eeltoodut
ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis.
Seisukohaga arvestatakse.
6. ÜP Taristu joonisel tähistada leppemärgiga olemasolevad
raudteeülesõidukohad ja raudteeülekäigukohad. Narva-Jõesuu linna
haldusterritooriumil on Vaivara, Sinimäe, Auvere ja Soldina
raudteeülesõidukohad ning üks nõuetekohane raudteeülekäigukoht
Vaivara raudteejaamas.
Seisukohaga arvestatakse.
7. Kui üldplaneeringuga kavandatakse uusi raudteeületuskohti, siis teeme
ettepaneku tähistada need eraldi leppemärgiga perspektiivsed
raudteeületuskohad. ÜP seletuskirjas palume lisada, et tehnilised
lahendused uue raudteeületuskoha rajamiseks ning täpne asukoht
määratakse kindlaks projekteerimisel vastavalt AS Eesti Raudtee
tehnilistes tingimustes ning valdkonnaga seotud normides, standardites
ja regulatsioonides sätestatud nõuetele. Samuti tuleb arvestada et uute
samatasandiliste raudteeületuskohtade projekteerimisel tuleb hinnata
nendega kaasnevat mõju liiklusohutusele ja vastavalt EhS §73 lõikes 4
sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, kui
projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastajal, õigus põhjendatud juhul
nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata
kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.
Seisukohaga arvestatakse.
Üldplaneeringuga ei planeerita uute
raudteeületuskohtade rajamist.
8. Kaubarongide parema teenindamise eesmärgil on planeeritud Vaivara
raudteejaama laiendamine. Jaama põhjakülge kavandatakse juurde
ehitada kaks rööbasteed (jaamateed). Olemasolev raudtee kaitsevöönd
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
30 / 85
laieneb põhja poole. Käesolevale kirjale on lisatud Vaivara raudteejaama
laiendamise eskiis. Palume kajastada Vaivara jaama laienduse kavatsus
ÜP Taristu joonisel ja seletuskirjas.
9. Vaivara jaama laiendamise korral tekib raudtee hooldustöid
teenindavale autotranspordile juurdepääsu vajadus raudteemaale Suvila
tee nr 8510110 ja Konna üldmaa 4 (51401:001:1028) kaudu. Palume
määrata Konna üldmaa 4 maatükil paiknev tee kohalikuks avaliku
kasutusviisiga teeks, et selle kaudu oleks tulevikus tagatud
juurdepääsuvõimalus raudteemaale ja kajastada eeltoodu vastavalt ÜP
joonisel ja seletuskirjas.
Seisukohaga arvestatakse.
10. Lähtuvalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“ ja Vabariigi
Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudteeliiklus on alustatud
kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on
kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk koos
mastidega ja nende teenindamiseks vajalikud alajaamad,
alajaamade ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms
rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab
arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke
ja rajatisi ning võib selguda lisamaa vajadus (näiteks veoalajaama ja
elektriliinide rajamiseks). Täiendav maaressursi vajadus nende rajatiste
teenindamiseks Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil selgub
projekteerimise käigus. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja
„Raudtee“ peatükis.
Seisukohaga arvestatakse.
11. Pikemas perspektiivis, rongide liiklussageduse suurenemise ja
kaubavoogude läbilaskevõime ammendumise riski korral, on Tapa-Narva
liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
31 / 85
peateega teine peatee (raudtee telgede vahega ligikaudu 4,3 meetrit).
Palume kajastada teise peatee perspektiivi ÜP seletuskirja „Raudtee“
peatükis.
14 Keskkonnaamet
(Helen Manguse,
keskkonnakorraldu
se büroo juhataja)
25.11.2021
kiri nr 6-5/21/21363-
2
Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
(KSH) eelnõuga. Keskkonnaamet esitab järgnevad tähelepanekud ja
märkused.
1. Looduskaitse
1.1.KSH ptk-s 4.1.3.1 on esitatud: „Ehitada saab ainult neid ehitisi ja teha
saab ainult neid maakorraldustoiminguid, mida kaitse-eeskiri võimaldab.“
Palume lisada ka looduskaitseseaduse viite.
Seisukohaga arvestatakse.
1.2.ÜP ptk-s 2 „Alade üldised maakasutus-ja ehitustingimused“ (lk 9) on
välja toodud, et kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada
ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta.
Juhime tähelepanu, et ehitusseadustiku kohaselt on ehitiste
püstitamiseks vajalik kas ehitusluba või ehitusteatis, mitte enam
kirjaliknõusolek. Kaitstavatel loodusobjektidel tuleb ehitiste püstitamisel
järgida kaitse-eeskirja. Kui kaitse-eeskirja kohaselt tuleb igasugune
ehitustegevus kooskõlastada kaitseala valitsejaga on alla 20 m2 ehtiste
püstitamine võimalik kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul. Rannal
ja kaldal on alla 20 m2 ehitiste ehitamine keelatud. Palume antud punkti
täiendada.
Seisukohaga arvestatakse.
Seletuskirja on täpsustatud järgmiselt: „Kuni 20 m2
ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada
ehitusloata ja ehitusteatiseta, kui seda ei piira muu
regulatsioon või seadus (nt kaitseala kaitse-
eeskiri, looduskaitseseadus).“
1.3.ÜP-s (lk 11) on käsitletud piirete rajamist mererannal
ehituskeeluvööndis. Juhime tähelepanu, et ehituskeeluvöönd ei kehti
üksnes mererannal, vaid ka järvel, jõel, ojal ja maaparandussüsteemi
eesvoolul (looduskaitseseadus (LKS)§ 38). Palume ÜP-d korrigeerida.
Seisukohaga arvestatakse. Kuna
ehituskeeluvööndis tegutsemine on sätestatud
looduskaitseseadusega, siis segaduse vältimiseks
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
32 / 85
on ÜP selestukirjast lk 11 eemaldatud lõik, mis
käsitleb merekalda ehituskeeluvööndit.
1.4.ÜP ptk-s 4.7 (lk 59) on esitatud: „Maastiku üksikelemendi ümber
moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla
võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust.“ Looduse üksikobjekti ümber
moodustatakse 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise
otsusega ei ole kehtestatud väiksemat ulatust (LKS § 68 lg 1). Palume
asendada „maastiku üksikelement“ „looduse üksikobjektiga“.
Seisukohaga arvestatakse.
1.5.ÜP ptk-s 5.1.1„Teed“on välja toodud liikluskorralduseüldised
põhimõtted (lk 63). Palume lisada punkti 11 (juurdepääsuteed
kinnistutele) märkus, et LKS alusel on erateede ehitamine ranna ja kalda
EKV-s keelatud. LKS § 38lg 5 p 10 sätestab erandi üksnes kehtestatud
üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel kavandatud avalikult
kasutatavale teele. Erateede ehitamiseks tuleb taotleda EKV
vähendamist LKS-s sätestatud korras.
Seisukohaga arvestatakse.
1.6.ÜP ptk-s 5.1.7 „Matkarajad ja terviserajad“ (lk 68) on välja toodud: (p
5) „Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala piirangvööndis keelatud
mootorsõidukiga liiklemine (sh radade hooldamine)“. Selgitame, et
kaitstavatel loodusobjektidel sh kaitsealadel tuleb sõidukitega liiklemisel
järgida kaitstava loodusobjekti kaitseks kehtestatud kaitsekorda (kaitse-
eeskirja). Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti on sihtkaitsevööndis ja
piiranguvööndis keelatud sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga
sõitmine (LKS § 30 lg 2 p 5 ja § 31 lg 2 p 10). Palume peatükki korrigeerida
ja täpsustada.
Seisukohaga arvestatakse.
1.7.ÜP ptk-s 5.2.3.1 „Tuuleenergia“ (lk 70-72) on välja toodud, et Narva-
Jõesuu linna territooriumil on reserveeritud kaks perspektiivset tuulepargi
Selgitus.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
33 / 85
ala – korrastatud Narva karjääri maa-alal ja Kõrgesoo alal, kuid KSH
aruandes neid käsitletud ei ole. Samas paikneb vahetult Kõrgesoo ala
kõrval Narva-Mustajõe tee ääres I kaitsekategooria liigi kalakotka elupaik
ja Narva karjääri maa-ala kõrval Narva karjääri kalakotka püsielupaik.
Tegemist on häiringute suhtes tundlike liikidega.
Tuginedes teadusallikatele ja ekspertteadmisele on Keskkonnaamet
töötanud välja omapoolsed soovitused (seisuga 10.11.2021), kuidas
kohaliku omavalitsuse üldplaneeringute koostamise käigus
tuuleenergeetika arendusalasid (olulise ruumilise mõjuga objektide)
looduskaitselisi väärtusi arvestades planeerida, et negatiivset mõju
vältida. I kaitsekategooria liigi kalakotka puhvervööndiks tuleb arvestada
2000 m.
Vastavalt Kaitseministeeriumi seisukohale ei ole
tuuleparkide rajamine lubatud ning antud teema
eemaldatakse üldplaneeringust.
1.8.ÜP ptk-s 5.2.3.3 „Maasoojussüsteem“ (lk 75) on välja toodud, et
maasoojusrajatiste rajamine EKV-s on keelatud ning kaitstaval
loodusobjektil on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Juhime tähelepanu,
et maasoojussüsteemidele saab rakendada LKS § 38 lg 4 p-st 9, mille
puhul EKV-s ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu tarbeks rajatavale
tehnovõrgule ja rajatistele. Märgime, et mistahes ehitise püstitamisel
kaitstavale loodusobjektile tuleb enamasti küsida kaitstava loodusobjekti
valitseja nõusolekut. Jääb arusaamatuks, miks on see tingimus toodud
vaid maasoojussüsteemide kohta.
Seisukohaga arvestatakse. Kuna
ehituskeeluvööndis tegutsemine on sätestatud
looduskaitseseaduses, siis segaduse vältimiseks on
antud lause ÜP-st eemaldatud.
1.9.KSH-s ptk-s 3.3.2 „Tehniline infrastruktuur“ (lk 62) on välja toodud:
„Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 38 lg 5 ei laiene muulile
ehituskeeluvöönd.“ Palume parandada sõnastust st vastavalt LKS §-le 38
lg 5 ei laiene muulile mitte ehituskeeluvöönd vaid ehituskeeld. LKS § 38
lg 4 ja lg 5 sätestab ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldavad erandjuhud
Seisukohaga arvestatakse.
KSH aruannet on korrigeeritud.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
34 / 85
st tegemist on ehitistega, mille püstitamine on ehituskeeluvööndis
võimalik.
1.10. Kuna Narva-Jõesuu linnas on igal pool rohkelt invasiivse karuputke
kasvukohti, siis võiks ÜP-s kajastada, et edaspidi detailplaneeringuid
tehes või ehitustegevust kavandades tuleb arvestada invasiivsete
võõrliikide kasvukohtadega. Tõrjes olevad ja hävinud kolooniad on
jälgitavad Maa-ameti geoportaalis.
Seisukohaga arvestatakse.
1.11. ÜP ptk-s 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on eraldi välja toodud
keskkonnaohtliku suurtootmise piirkond (skeem 2, lillaga piiritletud), mis
hõlmab ligi poole Narva-Jõesuu linna territooriumist ning katab tunduvalt
suuremat ala kui Maakasutuse joonisel kujutatud tootmise, tehnoehitiste
ja jäätmekäitluse maa-ala kokku. Samuti kattub keskkonnaohtliku
suurtootmise piirkond riigikaitse maa-alaga. Samuti sisaldab suurtootmise
piirkond mitmeid kaitstavaid loodusobjekte ja kaitsealuste liikide leiukohti
(sh Mustajõe loodusala, projekteeritav Virgina võtmeheina püsielupaik
jm). Palume selgitada, kas ja millised kitsendused elu- ja
majandustegevusele suurtootmise piirkonnas rakenduvad.
Ühtlasi paikneb suurtootmise piirkonna kirdeosas (Auvere
soos/Kõrgesoos) u 300 ha suurune rahvusvaheliselt oluline väikeluige (II
kaitsekategooria ja linnudirektiivi I lisa liik) ööbimisala, kus peatuvate
lindude arv ületab 180 isendi piiri e. Ramsari 1% kriteeriumi (maksimaalne
arvukus on olnud 250). Taristu joonisel on see ala planeeritud ühtlasi ka
tuulepargi alaks. Eesti on vastutusriik väikeluige kaitse korraldamisel ning
tema kaitseks tuleb rakendada erimeetmeid, sh oluline roll on ka
ööbimisalade kaitsel. Kokkupõrked tuulegeneraatoritega on liigile olulise
Seisukohaga arvestatakse.
Auvere soo (Kõrgesoo) arvatakse välja suurtootmise
piirkonnast.
Vastavalt Kaitseministeeriumi seisukohale ei ole
võimalik Narva-Jõesuu linna tuuleparke ja üksikuid
elektrituulikuid rajada. Vastavalt Kaitseministeeriumi
seisukohale ÜP materjale korrigeeritakse.
Selgitame, et keskkonnaohtliku suurtootmise
piirkonnas ei rakendu kitsendusi, aga selle
kajastamine üldplaneeringus annab võimaluse
keskkonnaohtlike tootmiste rajamiseks. Antud
piirkonnas tuleb järgida kehtivat seadusandlust (sh
looduskaitseseadust). Täpsustame, et
keskkonnaohtliku suurtootmise piirkonna teema
vaadatakse ÜP lahenduses üle ja ala piire
korrigeeritakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
35 / 85
tähtsusega ohutegur. Seega tuleb settebasseinidest põhja-ida-kagu
suunda jääv veel säilinud Auvere soo ala välja arvata kõikide arenduste
ja tootmistega seotud planeeringutest ja jätta see ala inimtegevusest
puutumatuks sooalaks.
1.12. ÜP-s (lk 71) on välja toodud tuuleenergia arendamise tingimused,
kus on esitatud: „Tuuleparkide rajamiseks kasutada eelkõige endiseid
kaevandusalasid, muid aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid
…“. Palume seda tingimust täpsustada, kuna inimtegevusest kõrvale
jäänud alad võivad ühtlasi olla ka kõrge loodusväärtusega looduslikud
alad, kuhu tuuleparkide eelisjärjekorras arendamine looduskaitselistest
aspektidest lähtuvalt ei peaks olema soositud.
Selgitus.
Tulenevalt Kaitseministeeriumi esitatud
seisukohtadele eemaldatakse tuuleparkide teema
üldplaneeringust.
1.13. ÜP lisades (lk 9) „Miljööväärtuslikud alad ja objektid“ on välja toodud:
Mereranna piirkond. „Liivaranna ja liivaluidete erosiooniprotsessist
kaitseks on tarvis kõrg- ja madalhaljastuse istutamine liivaluidetele“.
Liivarannale ja –luidetele on iseloomulik just lahtise liiva olemasolu, ning
luidete dünaamika on looduslik protsess, mille täisistutamine hävitab.
Palume veidi täpsustada istutusalade ulatust mereranna suunal.
Seisukohaga arvestatakse.
Seletuskirja lisatakse täpsustus
„Liivaranna ja liivaluidete erosiooniprotsessi kaitseks
on tarvis kõrg- ja madalhaljastuse istutamine
liivaluidetele – avatud/liikuva liivaga luidetele ei tehta
istutusi. Tuleb lähtuda olemasolevast haljastuse
vööndist.“
1.14. ÜP lisades (lk 10) „Miljööväärtuslikud alad ja objektid“ on välja
toodud: Kungla, Raja, Piiri ja Metsa tänavaga piiretletud ala. „…eelkõige
tuleb istutada puid rannajoonele et kaitsta liivaluiteid erosioonist“. Ilmselt
on see lause sattunud lõiku kogemata, sest kirjeldatud kvartal asub
rannajoonest eemal (ligi 1 km kaugusel).
Seisukohaga arvestatakse.
1.15. Maakasutuse joonisel on elamumaaks kavandatud Põhjaranniku
maaüksuse (Udria maastikukaitsealal asuv osa. Palume mitte määratleda
Selgitus.
Katastriüksuse sihtotstarve on juba määratud
elamumaaks. Ehituskeeluvööndis ja kaitsealal
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
36 / 85
selle maaüksuse kaitsealal asuvat osa elamumaaks, sest see asub EKV-
s, kus elamuehitus ei ole lubatud.
ehitamiseks tuleb maaomanikul saada
Keskkonnaameti nõusolek ka siis kui ala on
üldplaneeringus määratud elamumaaks.
1.16. Taristu joonisel on märgitud trassikoridoride sarnase leppemärgiga
heleoranžid joonobjektid piki Udria maastikukaitsealal (MKA) asuvate
ojade sänge. Ei ole aru saada, millise planeeritava tegevusega või
taristuga võiks olla tegemist, kuid Udria MKA-l tuleb lähtuda kaitse-
eeskirjast ja õigusaktidest. Palume joonis üle kontrollida ja korrigeerida.
Seisukohaga arvestatakse.
Tingmärgid muudetakse rohkem eristuvateks. Jõe
sängides on kujutatud lammimuldade leviku piirid.
1.17. ÜP ptk-s 2.6.8 „Kalmistu maa-ala“ palume lisada kõrvalotstarbena
ka looduslik maa-ala (palu-karukellade kasvukoha säilitamine Riigiküla
kalmistul).
Riigiküla kalmistu laiendusalal asuv palu-karukella leiukoht on väga
esinduslik. LKS § 55 lg 7kohaselt on II kaitsekategooria taimede
kahjustamine keelatud. Palu-karukell ei talu liigi kaitse tegevuskava
kohaselt ümberistutamist. Keskkonnaamet ja Narva-Jõesuu linnavalitsus
on jõudnud kokkuleppele, et palu-karukella kasvukoha kõige
esinduslikumale osale kalmistut ei laiendata, muus osas katsetatakse
ümberistutamist.
Seisukohaga arvestatakse.
1.18. ÜP ptk-s 2.6.15 (lk 37) on esitatud: „Väikesadamate arendamine ei
tohi kahjustada Natura 2000 alade kaitstavaid loodusväärtusi.“ Märgime,
et väikesadamade arendamine ei tohi kahjustada mitte üksnes Natura
2000 alade loodusväärtusi vaid ka teisi, sh siseriikliku kaitse all olevaid
loodusväärtusi (Narva jõe alamjooksu hoiuala).
Seisukohaga arvestatakse.
1.19. ÜP ptk-s4.2 (lk 42) Sinimäe väärtuslikul (Udria loodusala) maastikul
ei tohi „kunagise kuurordi imago taastamine ja piirkonna puhkemajanduse
arendamine“ kahjustada ala loodusväärtusi. KSH ptk-s 4.1.4 ei ole
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
37 / 85
analüüsitud külastuse mõju loodusala väärtuste säilimisele. Palume mõju
analüüsida.
1.20. Palume täiendada ÜP skeemi 9 ja selle allkirja –milline on
maakonnaplaneeringu järgne rohevõrgustik ja milline ÜP rohevõrgustik.
Lisaks märgime, et kavandatavad tegevused (tuulepargid,
harjutusväljakud, kaevandamine) on vastuolus rohevõrgustiku
põhimõtetega.
KSH ptk-s4.1.2 ei käsitleta vastuolu, et rohevõrgustiku aladele
kavandatakse tuuleparke, harjutusväljakut jne. Palume lisada analüüs.
Selgitus.
Skeemil 9 on kujutatud ainult üldplaneeringuga
kavandatud rohevõrgustik.
Selgitame, et rohevõrgustiku teema vaadatakse ÜP
koostamisel üle ning nii ÜP seletuskirja ja jooniseid
kui ka KSH aruannet täiendatakse. Näiteks on
otsustatud rohevõrgustikust välja arvata Lennuvälja
kinnistu (85101:003:1275).
Vastavalt Kaitseministeeriumi seisukohale ei ole
võimalik Narva-Jõesuu linna tuuleparke ja üksikuid
elektrituulikuid rajada ning selle kohaselt ÜP
materjale korrigeeritakse.
1.21. ÜP ptk-s 4.7 „Kaitstavad loodusobjektid“ esitatud on väga üldine
informatsioon (ei käsitleta projekteeritavaid kaitstavaid alasid) ja peatükk
ei iseloomusta sisuliselt ÜP ala. Kohati ebatäpne, nt liikide kaitses on
olulisteks dokumentideks liigi kaitse tegevuskavad.
Kirjeldatakse kohaliku omavalitsuse kaitse tasandit, kuid kas selliseid
objekte alal on (lisas 12 ei ole neid nimetatud)?Märgime, et
Keskkonnaameti nõusolek on vajalik ka muudel juhtudel kui ainult
ehitustegevuseks. Mis on „vaba ehitustegevus“?
Seisukohaga arvestatakse.
KSH aruannet täiendatakse.
1.22. ÜP ptk-s 5.1.9 on esitatud: „Liiklemine on lubatud selleks ettenähtud
maastikusõidukite (motokrossi) alal.“ Kus on motokrossi alad? Palume
läbi mõelda olemasolev olukord ja sõnastus, et ei tekiks vastuolu puhke-
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
38 / 85
ja virgestusaladel mootorsõidukitega sõitmise keeluga (LKS § 37 lg 3 p
6).
Ptk-s on esitatud: „Riigimetsas (väljas pool teid ja looduskaitsealadel) on
keelatud maastikusõidukiga (samuti mootorrataste, mootorsõidukitega)
sõitmine välja arvatud kui see on seotud riigimetsa majandamise ja
hooldamisega.“ Palume lisada ka maastikukaitsealadel ja
püsielupaikades. Märgime, et kaitstaval alal liiklemist reguleerib ala
kaitse-eeskiri.
1.23. KSH-s (lk 104) on arvestatud ainult Sirgala harjutusväljaku
laiendamise puhul müra ja ehituspiirangute mõju Viivikonna ja Sirgala
küladele. Märgime, et ei ole käsitletud mõju loodusväärtustele, sh
piirnevatele Natura 2000 aladele ja kaitsealadele. Palume hinnata ka
mõjusid lootuväärtustele, Natura 200 aladele ja kaitsealadele.
Selgitus.
KSH aruandest on viidatud mõju hinnang (müra osas)
eemaldatud.
Sirgala harjutusvälja laiendamine toimub
ehitusprojekti alusel, millele koostatakse ka
keskkonnamõjude hindamine. Ehitusprojekti KMH
programmi avalik väljapanek toimus 2020. aastal.
Meile teadaolevalt toimub 2022. aasta
augustis/septembris esimene Sirgala harjutusvälja
laienduse lahenduse tutvustamine. Üldplaneeringu
maakasutuse lahenduses on harjutusvälja
laienemisega arvestatud, kuid eraldi mõju hindamist
sellele ÜP KSH-s läbi ei viida, kuna harjutusväljaku
laienemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid
hinnatakse projekti KMH-s (mis võimaldab täpsemat
hindamist). Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud
seisukohtadele ei ole laienduse ala ja selle
piiranguvööndit võimalik muuta.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
39 / 85
1.24. KSH ptk-s 3.2.5.2 ei ole käsitletud projekteeritavaid püsielupaiku.
Palume peatükki täiendada.
Seisukohaga arvestatakse. KSH aruande ptk-i
3.2.5.2 on vastavalt täiendatud. Üldplaneeringuga ei
ole projekteeritavate kaitsealuste loodusobjektidele
kavandatud perspektiivseid maa-alasid või objekte.
Negatiivne mõju projekteeritavatele püsielupaikadele
üldplaneeringu elluviimisel puudub.
2. Ehituskeeluvööndi vähendamine
2.1.Ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise ettepanek (1) on tehtud Narva
jõel Narva-Jõesuu linnas Kalda tn 10 katastriüksusel. EKV vähendamine
on vajalik avalikult kasutatava slipi rajamiseks, kalapaatide veeskamiseks
ning paadisilla rajamiseks. Samuti on planeeritud alale rajada
paadikuurid, mida saab vajadusel ööbimiseks kasutada ja mõnekümne
toaga külalistemaja kaugemalt tulnud kalastushuvilisetele.
Juhime tähelepanu, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud
detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud
sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele (looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg
5 p 2). Kalda tn 10 katastriüksusele kavandatavad sadama
sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised slipp, paadisild,
paadikuur kuuluvad erandite alla ja nende ehitiste jaoks EKV-d ei
vähendata. Külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete kavandamist
EKV-sse tuleb põhjendada ja kaaluda nendele hoonetele teisi
asukohaalternatiive EKV-st väljaspool. Ehitisregistri andmetel paikneb
Kalda tn 10 katastriüksusel hoone (47 m2). EKV-s on olemasolevate
hoonete rekonstrueerimine võimalik. Ehituskeeld ei laiene olemasoleva
ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
40 / 85
4 p 5).Palume EKV vähendamise ettepanek Kalda tn 10 katastriüksusel
eelnevaga kooskõlla viia.
2.2.EKV vähendamise ettepanekud (2 ja 3) on tehtud Narva jõel Külmajõe
SÜ, Valgejõe SÜ, Mustajõe SÜ, Ehavalguse AÜ ja Saare AÜ aladel
veekaitsevööndi piirini; Tõrvajõel Energeetiku AÜ, Vikerkaare AÜ aladel
veekaitsevööndi piirini ja Kudruküla ojal Viljapea AÜ aladel
veekaitsevööndi piirini olemasolevatel hoonetel.
ÜP-s (lk 45, 48) on esitatud kirjeldused, millises ulatuses EKV
vähendamist taotletakse, kuid puuduvad põhjendused, mille jaoks on EKV
vähendamine vajalik. Samuti pole neid piirkondi käsitletud KSH aruandes.
Valdavalt asuvad aiandusühistute piirkonnas elamumaa sihtotstarbega
hoonestatud õuemaad. Selgitame, et juhul, kui EKV-s asuvad
elamisfunktsiooniga hooned, rakendub LKS § 38 lg 4 p 1sätestatud erand,
mille kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu
õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse.
Eeltoodut arvestades palume täiendada ja korrigeerida EKV
vähendamise ettepanekud 2 ja 3.
Antud lahenduse väljatöötamisel on lähtutud Narva-
Jõesuu linna ja Keskkonnaameti esindajate 22. juuli
2021 nõupidamise tulemustest. Küsimuse
lahendamisel tehakse edasist koostööd
Keskkonnaametiga. Küsimust on käsitletud KSH
aruandes ptk-s 4.2.1 „Narva-Jõesuu suvila- ja
aiandusühistute perspektiivne areng“.
2.3.ÜP kohaselt jäävad vähendatud EKV-d kehtima muutmata kujul. Neid
piirkondi on kirjeldatud lisas 14 „Ehituskeeluvööndi vähendamine“.
Vähendatud EKV on kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele. Ettepanek
parandada lisas 14 esitatud sõnastust. Tegemist ei ole enam EKV
vähendamise ettepanekutega vaid vähendatud EKV-ga.
Seisukohaga arvestatakse.
2.4.KSH ptk-s 2.1 (lk 12) on esitatud: „Maakasutuse planeerimisel on
arvestanud veekogude kaldaaladega ning asustust ei suunata
pinnaveekogude kaldaalale.“ Väide on vastuolus EKV vähendamisega.
Palume sõnastust korrigeerida.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
41 / 85
3. Vesi
3.1. ÜP-ga lahendatakse üldplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste
üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste ning sanitaarkaitsealaga
veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine
(planeerimisseadus § 75 lg 1 p-de 3 ja 30). Samuti Keskkonnaministri
31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus“§ 24 lg 1 kohaselt sama määruse §-des 4-8 sätestatud
kuja ulatust kohaldatakse üld- ja detailplaneeringu kehtestamise ajal
kehtinud määruse redaktsioonis. „Taristu ja tehnovõrkude“ joonisel on
kajastatud suuremate reoveepuhastite asukohad, kuid ei ole planeeringu
joonisele kantud nende kujasid. Palume täiendada planeeringujoonist.
Seisukohaga arvestatakse.
3.2. ÜP ptk-s 5.2.3.3 „Maasoojussüsteem“ on välja toodud: „Ühisveevärgi
puurkaevude sanitaarkaitsealas on maasoojussüsteemide rajamine
keelatud.“ Palume täiendada, et maasoojussüsteemide rajamine on
keelatud kõikide puurkaevude sanitaarkaitse-ja hooldusaladel.
Seisukohaga arvestatakse.
3.3. KSH ptk-s 3.2.3.3 „Põhjaveevarud“ on tabelis 13 välja toodud
keskkonnaministri 06.04.2006 kinnitatud põhjaveevarud Narva-Jõesuu
linna haldusterritooriumil. Vastavalt ptk-s 4.1.5.2 „Põhjavee tarbimine“
toodule, on eriti oluline võimalikult kiiresti läbi viia põhjaveevarude
ümberhindamine, et vältida põhjavee ületarbimist. Keskkonnaamet juhib
tähelepanu, et kuni 31.12.2045 on Keskkonnaministri 26.07.2021
käskkirjaga nr 1-2/21/333 kehtestatud Narva karjääri põhjaveevarudega
alale Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveevarud koguses 180
m3ööpäevas (puurkaevud PRK0003416 ja PRK0003434).
Keskkonnaministri 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/441 on Narva-
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
42 / 85
Jõesuu vallasisese linna põhjaveevarudega alale Kambriumi-Vendi
Voronka põhjaveevarud –1 600 m3 ööpäevas (puurkaevud PRK0002079,
PRK0002080, PRK0002081, PRK0002082, PRK0002083, PRK0002085,
PRK0002089, PRK0002089, PRK0002091, PRK0002092 ja
PRK0002093). Palume ptk-des 3.2.3.3 ja 4.1.5.2 parandada ja täiendada
eeltoodud andmetega kinnitatud põhjaveevarude kohta.
3.4.KSH ptk-s 3.3.2 „Tehniline infrastruktuur“ on välja toodud: „Narva-
Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenust AS Narva Vesi ning AS KA Vaiko.“Juhime tähelepanu, et Narva-
Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenust AktsiaseltsNarva Vesi ning NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL AS.
Palume KSH aruannet korrigeerida.
Seisukohaga arvestatakse.
KSH aruannet on korrigeeritud.
3.5.KSH ptk-s 3.2.3.5 „Pinnaveekogumid“ on välja toodud: „Eesti
pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnangu
kohaselt on Narva_4 pinnaveekogumi seisund väga halb ning ülejäänud
kahe seisund halb (Narva_1, Narva_2).“Juhime tähelepanu, et
veekogumite koondseisundile 2020 on veekogum Narva_4 halvas
seisundis (mitte väga halvas seisundis perioodil 2013-2020).Keemiline
seisund on 2010-2019 seire ja uuringute tulemuste põhjal hea ning
kajastub Keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete
ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete,
prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna
kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,
ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ § 2 toodud ohtlike ainete
sisaldust pinnavees, settes ja/või elustikus. Palume andmed
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
43 / 85
pinnaveekogumi Narva_4 seisundi kohta parandada ning lisada andmed
pinnaveekogumi Narva-Kunda lahe rannikuvesi seisundi kohta.
3.6.KSH ptk-s 4.1.5.2 (lk 87-88) „Põhjavee tarbimine“ on ekslikult
Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum nimetatud Veronika
põhjaveekogumiks. Palume eemaldada ebatäpsus.
Seisukohaga arvestatakse.
3.7. Lisas 13 veealade tabelis on puudu Läänemeri. Palume tabelit
täiendada
Seisukohaga arvestatakse.
3.8.ÜP-s (lk 38) on välja toodud: „Harjutusvälja laienduse rajamisel tuleb
arvestada võimalike mõjudega Vasavere veehaardele. Eriti oluline on
läänepoolse filterekraani säilitamine, kuna selle kahjustamine võib
mõjutada Vasavere järve veetaset.“ Palume selgitada, mida selle all on
mõeldud. Negatiivset kaudset mõju Kurtna järvestikule ei saa eitada, kuid
Narva-Jõesuu ÜP-s käsitletud harjutusväli ei piirne Kurtna järvestikuga,
vaid neid eraldab 4-5 km laiuselt Toila ja Alutaguse valla ala. Vasavere
järv/Pannjärve karjäär on tehisveekogu ning veetaseme mõjutamise
suhtes on tundlikumad pigem Martiska ja Kuradijärv ja harjutusväljale
lähemal asuvad, st enam mõjutatud on pigem Liivjärv ja Valgejärv.
Antud lõik võetakse üldplaneeringu seletuskirjast
välja.
4. Metsandus
4.1. ÜP ja KSH kohaselt on vastavalt maakasutuse juhtotstarbele seatud
kõrghaljastuse säilitamise nõue. Palume täpsustada, kas see tähendab
täielikku või osalist (nt millised raieliigid) raiekeeldu.
Selgitame, et kõrghaljastuse säilitamise tingimused
ÜP-s ei ole seotud raiekeeluga vaid ehitustegevuse
suunamisega.
4.2.Palume ÜP jõustudes saata Keskkonnaametile alade kohta, kus
Keskkonnaametil tuleb metsateatiste menetlemisel ja raiete osas otsuse
tegemisel arvestada mistahes ÜP-ga seatud tingimusi (sh alad, kus tuleb
raie kooskõlastada/raiest teavitada) kaardifail (soovitavalt *tab , *shp või
*mif formaadis) koos selgitustega, kus milline nõue kehtib. See on vajalik
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
44 / 85
selleks, et saaksime vajalikud alad kanda otse metsaregistrisse ÜP
kitsenduste kaardikihile ja vastavaid tingimusi metsateatiste menetlusel
arvestada.
4.3.Linna rohealade kohta palume kaardikiht edastada Maa-ametile
nende andmebaasis asuva linnade rohealade kaardikihi uuendamiseks.
Seal hakkab vastavalt metsaseaduse § 42 lg-le3 kehtima kohustus raied
kooskõlastada kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist.
Soovitatav on sellele ka ÜP-s viidata.
Seisukohaga arvestatakse.
4.4.„Väärtuste“ joonisel ja ÜP seletuskirja skeemil 9 (lk 57) ei ole
rohevõrgustiku elementide piirid päris kattuvuses. Palume rohevõrgustiku
piirid üle kontrollida.
Seisukohaga arvestatakse.
5. Maapõu
5.1.KSH aruandes palume sõnade „kaevandusluba“, „kaevandustegevus“
jms asemel kasutada mõisteid „kaevandamisluba“ (või maavara
kaevandamise keskkonnaluba) ja „kaevandamistegevus“. Mõiste
„kaevandus“ on seotud vaid allmaakaevandamisega. Seega ei ole
soovituslik kasutada ka sõna „allmaakaevandus“. ÜP-s palume sõnade
„kaevandustööd“, „pealmaakaevandus“, „kaevandustegevus“,
„kaevandusluba“ jms asemel kasutada korrektseid mõisteid. Sõna
„rekultiveerimine“ asemel kasutada „korrastamine“.
Seisukohaga arvestatakse.
6. Müra. Lõhn. Õhukvaliteet
6.1.Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Narva-Jõesuu ÜP „Maakasutus“
kaardi kohaselt on kohati tootmismaad ja elamumaad kõrvuti planeeritud.
Võimalusel vältida eelnimetatud maakasutustega maa-alade kõrvuti
paiknemist või võtta kasutusele vajalikud meetmed võimalike müra, lõhna
või õhukvaliteediga seotud probleemide ennetamiseks.
Seisukohaga arvestatakse.
Üldplaneeringus on seatud tingimused müra, lõhna
või õhukvaliteedi seotud probleemide ennetamiseks.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
45 / 85
7. Üldised teemad
7.1.ÜP ptk-s „Piirded“ (lk 11) on välja toodud: „… vaatekoridorides ei tohi
piirded (piirdeaed, hekid) ja muud ehitised sulgeda vaateid ja kahjustada
maastiku vaadeldavust.“ KSH aruandes sellist tingimust välja toodud ei
ole. Palume KSH aruannet täiendada.
Selgitus. Kõik üldplaneeringus toodud tingimused ei
peagi olema KSH aruandes dubleeritud. KSH
aruandes on antud hinnang üldplaneeringu
realiseerumisega kaasnevast mõjust vaatekoridoride
säilimisele. Tingimuse KSH aruandesse sisseviimise
põhjendus puudub.
7.2.ÜP ptk-s 2.6.3 on kasutatud mõistet Ühiskondlike hoonete maa-ala.
Arengupiirkondade ja maakasutuse joonistel Ühiskondlike ehitiste maa-
ala. Palume ühtlustada.
Seisukohaga arvestatakse.
7.3.Palume üle vaadata KSH aruande ja ÜP vormistust (peatükkide ja
jooniste/skeemide nummerdus ei klapi)
Seisukohaga arvestatakse.
7.4.Kõik KSH esitatud Maa-ameti geoportaalil põhinevad joonised on
näha ainult osaliselt ning sageli jääb kuvamata just ÜP-piirkond. Vaid
osaliselt on näha ka joonis 16 (lk 62). Palume edaspidi üldplaneeringu
kooskõlastamisel esitada kaardimaterjal MapInfo kaardikihtidena.
Selgitus.
Tegemist on arvatavasti Teie tarkvara veaga. Meie
PDFis on kõik joonised kogu ulatuses nähtavad. KSH
aruandes esitatud jooniseid ei esitata eraldi
kaardikihtidena. Tegemist on illustreerivate
joonistega.
7.5.Palume joonisele „Väärtused ja piirangud“ lisada projekteeritavad
kaitsealad, vääriselupaigad ja hoiualad. Lisaks soovitame kasutada
erinevat tähistust liikide ja kaitsealuste üksikobjektide tähistamiseks
joonisel. Samuti palume Natura 2000 alade puhul kasutada selgemat
tähistust, sh kajastada see legendis. Nt Struuga loodusala näib asuvat
Kudruküla kandis põllumaal.
Seisukohaga arvestatakse, joonise „Väärtused ja
piirangud“ tingmärke proovitakse muuta selgemaks,
kuid selgitame, et kaitsealuseid loodusobjekte
käsitletakse ÜP-s n-ö taustinfona. Tegemist on ajas
muutuva infoga ning täpset ja asjakohast infot tuleb
vaadata vastavatest andmebaasidest. ÜP
materjalides on tähtis ennekõike ÜP-ga kavandatava
esiletoomine.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
46 / 85
7.6. ÜP ptk-s 2.1 (lk 12)„Juhul kui katastriüksuse piir ulatub veekogu
veepiirini, ei tohi piire takistada inimeste ja loomade liikumist kallasrajal.“
Kui on tegemist karjatatava alaga, on kallasraja sulgemine loomadele
vajalik (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 lg 5).
Seisukohaga arvestatakse.
7.7.ÜP ptk-s 2.1 (lk 12) on välja toodud allmärkus „väärtuslikuks
kõrghaljastuseks loetakse ka heas seisukorras võõrliike“.Samuti on sama
märkus välja toodud KSH-s (lk 13 ja 71) Palume täpsustada sõnastust.
Märgime, et kohati jääb ebaselgeks, kas kõrghaljastusena käsitletakse
ainult tiheasustusaladel olevaid puid või ka metsamaad.
Selgitame, et antud teema vaadatakse üle ja
täiendatakse.
7.8.ÜP ptk-s 2.6.4 (lk 25) on välja toodud: „Suure puhke- ja
virgestustegevuse potentsiaaliga on endised kruusa-ja liivakarjäärid …“.
Kas puhkeala potentsiaali nähakse ainult endistes kruusa- ja
liivakarjäärides, miks mitte nt põlevkivikarjäärides?
Seisukohaga arvestatakse.
7.9.ÜP ptk-s2.6.15 on nimetatud neljast sadamast ainult kolm. Palume
lisada Kudruküla sadama ja täpsustada lautrikohtade tingimusi.
Seisukohaga arvestatakse.
Seletuskirjas on nimetatud planeeritud sadamad.
Olemasolevate sadamate nimekiri on toodud lisas7.
Palume täpsustada vea asukoht.
7.10. ÜP ptk-s 2.6.16 „Riigikaitsemaa“. Maakasutuse joonis erineb taristu
joonisest. Sh ei ole riigikaitsemaaks märgitud mitte üksnes planeeritav ja
perspektiivne, vaid ka olemasolev harjutusväljak. Riigikaitsemaa on
märgitud u 170 m kaugusele Viivikonna loodusalast, kus asub Narva
karjääri kalakotka püsielupaik ja projekteeritav Mustanina virgiinia
võtmeheina püsielupaik. Lisaks Sirgala harjutusväljakule on ÜP-alal
mitmeid kinnistuid, mille sihtotstarve on riigikaitsemaa, kuid neid ei
käsitleta ei ÜP-s ega KSH-s.
Palume eelneva põhjal jooniseid korrigeerida.
Selgitus.
Olemasolev harjutusväljak on samuti kasutuses ning
me ei näe põhjust, miks see ei peaks olema ÜP
maakasutuse joonisel kajastatud.
Harjutusväli ja selle laiendus on kajastatud vastavalt
maakonnaplaneeringule ning ala arendamisel peab
Kaitseministeerium arvestama ka looduskaitseliste
piirangutega.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
47 / 85
Teiste riigikaitse maa-alade puhul on tegemist
olemasolevate objektidega ning puudub vajadus
nende eraldiseisvaks kajastamiseks üldplaneeringus.
7.11. ÜP ptk-s 3 on viide Keskkonnainspektsioonile. Palume parandada
Keskkonnaametiks.
Seisukohaga arvestatakse.
7.12. Lisas12 on trükiviga: Hundinurga mitte Hundinurge. Palume
trükiviga parandada.
Seisukohaga arvestatakse.
7.13. Taristu joonisel ei ole eristatud, millised on olemasolevad ja millised
perspektiivsed matka- ja terviserajad ning puhkekohad. Palume joonist
täiendada. ÜP ptk-s 5.1.7 „Matkarajad“ ei ole välja toodud tingimus, et
kaitstavatele aladele kavandatavad rajad on vaja kooskõlastada
Keskkonnaametiga. Palume peatükki täiendada.
Seisukohaga arvestatakse, taristu joonist
täiendatakse. ÜP seletuskirja lisatakse juurde, et
kaitstavatel loodusobjektidel tuleb matkaraja
rajamine kooskõlastada Keskkonnaametiga
7.14. ÜP ptk-s 5.1.8 „Veeskamiskoht“ on jäänud arusaamatuks kas
nimetatud on veeskamiskohad on olemasolevad või alles planeeritavad?
Palume täpsemalt lahti kirjutada juurdepääsukanalite jm rajamisega
seonduvad tingimused, sh kooskõlastuste vajadus.
Seisukohaga arvestatakse.
7.15. KSH ptk-s 3.2.1.2 on väärtuslike maastikena kirjeldatud kahte alal
(Sinimäe ja Narva-Jõesuu). Samas KSH joonise 6 (lk 30) oleva kaardi
legendis on nimetatud Narva (paiknemine ei ole vormistuse tõttu näha).
ÜP-s ei käsitleta kahte nimetatud kohaliku tähtsusega väärtuslikku
maastikku (Sirgala ja Narva karjääri alad). ÜP-s ei käsitleta kirjeldatud
väärtuslike alade piiride muutmist. KSH joonisel 6 näidatud kaart ei kattu
ÜP
Seisukohaga arvestatakse.
Väärtuslike maastike käsitlus on ÜP-s vastavalt
saabunud seisukohtadele muutunud.
KSH-s ei ole Narva väärtuslikku maastikku käsitletud,
kuna see ei ulatu Narva-Jõesuu territooriumile. KSH
joonist korrigeeritakse.
7.16. KSH ptk-s 4.1.1.1 esitatud väide, et ÜP lahenduse mõju maastikule
üldises skaalas puudub, kuna säilitatakse olemasolevat olukorda. Väide
Seisukohaga arvestatakse.
KSH aruannet on korrigeeritud. Täiendavalt toome
välja, et ÜP lahendus on vastavalt saabunud
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
48 / 85
on arusaamatu, sest planeeritakse suuremahulisi tuuleparke,
harjutusväljakuid jne. Palume sõnastust korrigeerida.
seisukohtadele muutunud. Narva-Jõesuu linna
territooriumile ei tohi tuule- ja päikeseparke rajada
kuna see vähendaks riigikaitseliste ehitiste
töövõimet.
Sirgala harjutusvälja laiendamine toimub
ehitusprojekti alusel, millele koostatakse ka
keskkonnamõjude hindamine. Ehitusprojekti KMH
programmi avalik väljapanek toimus 2020. aastal.
Meile teadaolevalt toimub 2022. aasta
augustis/septembris esimene Sirgala harjutusvälja
laienduse lahenduse tutvustamine. Üldplaneeringu
maakasutuse lahenduses on harjutusvälja
laienemisega arvestatud, kuid eraldi mõju hindamist
sellele ÜP KSH-s läbi ei viida, kuna harjutusväljaku
laienemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid
hinnatakse projekti KMH-s (mis võimaldab täpsemat
hindamist). Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud
seisukohtadele ei ole laienduse ala ja selle
piiranguvööndit võimalik muuta.
7.17. KSH ptk-s 4.1.1.2 ilmneb, et kui maakonnaplaneeringus käsitletakse
väärtusliku põllumajandusmaana massiive, mis on suuremad kui 0,3 ha,
siis ÜP-s alates 5 ha. Põhjenduseks tuuakse, et väiksemaid alasid ei ole
majanduslikult otstarbekas harida. Kas ja kui palju alasid jäi selle
muudatuse tõttu välja? Märgime, et viidatud väärtusliku
põllumajandusmaa seaduse eelnõu kohaselt on massiivi suuruspiiriks 2
ha, st oluliselt vähem kui ÜP-s. Võrreldes suurte massiividega on just
Selgitus.
Kui seadus kehtima hakkab siis kehtestatakse ka
alad antud seaduse järgi.
Teie poolne seisukoht: „Võrreldes suurte
massiividega on just väikesed põllulapid ja
poollooduslikud kooslused olulised elurikkuse
kaitsmisel ning neid tasub hoida ja väärtustada.“ ei
ole asjakohane. Väärtuslike põllumajandusmaade
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
49 / 85
väikesed põllulapid ja poollooduslikud kooslused olulised elurikkuse
kaitsmisel ning neid tasub hoida ja väärtustada.
kaitse on vajalik, et tagada riigi julgeolek toidu
tootmisel, mitte et kaitsta elurikkust. See tähendab, et
väärtusliku põllumajandusmaa ja sellele
kaitsetingimuste määramisel lähtutakse
põllumajanduslikust tootmisest, mitte elurikkuse
kaitsest.
15 Enefit Power AS
(Andres Vainola,
juhatuse esimees)
25.11.2021
kiri nr NJ-JUH-
6/1089-2
1. Juhime planeeringu koostaja tähelepanu, et Narva-Jõesuu
Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 on kehtestatud "Kehtivat
üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala
detailplaneeringu kehtestamine". Palume üldplaneeringu koostajal viia
üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed vastavusse eelnimetatud
detailplaneeringu ala ulatuses kehtestatud maakasutuse sihtotstarvete ja
planeeringulahedusega.
Seisukohaga arvestatakse.
2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 24.11.2020 korraldusega nr 500, mida on
muudetud 10.08.2021 korraldusega nr 372 " Metsapipra maaüksuse
ehitise teenindamiseks vajaliku maa ja katastriüksuse sihtotstarbe
määramine hoonestusõiguse seadmiseks riigimaale ning arvamuse
andmine maa riigi omandisse jätmise kohta" on määratud Enefit Power
AS omandis olevate ehitiste teenindamiseks vajalik maa hoonestusõiguse
seadmise eesmärgil riigimaale ja katastriüksuse (katastritunnus
51401:001:0408) sihtotstarve, pindala ja lähiaadress Ida-Viru maakonnas
Narva-Jõesuu linnas, Auvere külas. Palume üldplaneeringu koostajal viia
eelnimetatud katastriüksuse ulatuses maakasutuse juhtotstarve
vastavusse kohaliku omavalitsuse poolt määratud maakasutuse
sihtotstarbega.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
50 / 85
3. Teeme planeeringu koostajale ettepaneku mitte määrata Auvere külas
Sadulakivi karjääriväli kinnisasja (katastritunnus 85101:012:2600)
maakasutuse juhtotstarbeks mäetööstusmaa, kuna nimetatud kinnisajalt
on maavara väljatud ning Enefit Power AS on teostanud Sadulakivi
karjääriväli kinnisasjal korrastamistööde käigus rekultiveerimise
(metsakultuuride istutus).
Seisukohaga ei arvestata. Selgitame, et
vaadeldavas asukohas asub maavarade registri
andmetel olemasolev mäeeraldis, mistõttu tuleb
üldplaneeringus sinna määrata mäe- ja turbatööstuse
maa-ala juhtotstarve (sisend saadud Maa-ametilt).
4. Üldplaneeringu joonisel Taristu ja tehnovõrgud on tähistatud Narva
karjääri läbiva lintkonveieri võimalik asukoht. Käesolevaga kirja lisana
esitame planeeringu koostajale plaani lintkonveieri ja seda teenindava tee
täpsustava asukohaga Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil. Palume
üldplaneeringu koostajal arvestada planeeringu edasisel menetlemisel
esitatava konveierlahendusega.
Seisukohaga arvestatakse.
5. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratletud Narva karjääri
tööstusterritoorium (katastritunnusega 85101:012:0100) kinnisasja
maakasutuse juhtotstarve jäätmehoidla maa. Kuna tegemist on Enefit
Power AS Narva karjääri teenindava tööstusterritooriumiga, kus
paiknevad administratiivhooned, tootmishooned, tootmise abihooned,
tööstusrajatised, reovee puhastusrajatised ja raudtee, siis teeme
planeeringu koostajale ettepaneku määrata Narva karjääri
tööstusterritooriumi üldplaneeringu kohaseks maakasutuse
juhtotstarbeks tootmismaa – kõrvalotstarve – transpordimaa ja
jäätmehoidla maa.
Seisukohaga arvestatakse.
6. Üldplaneeringu Maakasutus joonisel on endised (rekultiveeritud) Narva
karjääri maa-alad tähistatud äri- ja tootmismaa maakasutuse
juhtotstarbega (alale on Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.07.2020
otsusega nr 147 algatatud Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere
Seisukohaga arvestatakse osaliselt.
Nimetatud teedele tehakse avalikuks kasutuseks
määramise ettepanek. Tee liiki (kõrvalmaantee) ei
tooda ÜP-s välja.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
51 / 85
Agropargi ja selle lähiala detailplaneering ning selle keskkonnamõju
strateegiline hindamine). Märgime, et eelnimetatud arendusalale puudub
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, mistõttu teeme ettepaneku
määrata üldplaneeringuga Toori tee (katastritunnusega 85101:011:0065)
ja Narva karjääri tööstusterritoorium (katastritunnusega 85101:012:0100)
katastriüksustel paiknev tee kuni Sõsara katastriüksuseni
(85101:001:0964) avalikult kasutatavaks kõrvalmaanteeks.
7. Eelnimetatud ettepanekuga seonduvalt juhime üldplaneeringu
koostamist korraldava omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Alutaguse
valla üldplaneeringu kohaselt on vahetult Narva-Jõesuu linnaga piirnevad
Narva karjääri maa-alad perspektiivselt kavandatud tootmismaa
juhtotstarbega. Tagamaks eelnimetatud aladele juurdepääs (sh avalikult
kasutatavalt teelt) ja olukorras, kus Narva karjääri tegevuse lõpetamise
järgselt täituvad senised tranšeed veega, teeme ettepaneku näha ette
koostatavas üldplaneeringus põhimõtteliste lahendustena
juurdepääsuteed ja tehnovõrkude koridorid nii Narva karjääri
tööstusterritooriumi suunal kui ka Auvere tööstusterritooriumi suunal
eelnimetatud aladele mööda olemasolevaid puistanguid.
Seisukohaga arvestatakse, Toori teele
(katastritunnusega 85101:011:0065) ja Narva
karjääri tööstusterritoorium (katastritunnusega
85101:012:0100) katastriüksustel paiknev teele kuni
Sõsara katastriüksuseni (85101:001:0964) tehakse
ÜP-s avalikuks kasutuseks määramise ettepanek.
8. Teeme ettepaneku näha ette koostatavas üldplaneeringus võimalus
ühendada perspektiivselt Vaivara-Viivikonna-Sirgala raudtee (kuulub
Enefit Power AS) Sillamäe sadama raudteega (kuulub AS Sillamäe
Sadam). Esitame käesoleva kirja lisana ühendusraudtee asukoha
skeemi, mis arvestab Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
„E20 Jõhvi–Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva
ümbersõidu trassikoridori määramine“ lahendusega ning määratleb
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
52 / 85
võimaliku raudteetunneli asukoha AS Eesti Raudtee kuuluva Vaivara-Oru
jaamavahe raudtee all.
9. Üldplaneeringu seletuskirja (lk 13) punktis 2.2. Detailplaneeringu
koostamise kohustusega alad ja juhud alapunktis 9 Detailplaneeringu
koostamise kohustusega alad on sätestatud üldtingimus, et
detailplaneering tuleb koostada päikesepargi rajamisel.
Oleme seisukohal, et eeltoodud tingimus on liialt koormav, ebatäpne ning
ei haaku planeeringu seletuskirja punkti 5.2.3.2 Päikeseenergia
kajastatud sisu ja tingimustega. Üldplaneeringu seletuskirjas eristatakse
kahte erinevat päikeseparkide rajamise põhimõtet: oma tarbeks rajatud
päikesepaneelide kavandamise tingimused ja suurtootmise
päikeseparkide rajamise tingimused.
Punktis Suurtootmise päikeseparkide rajamise tingimused on märgitud
järgnev:
1) päikesepargi rajamist menetletakse avalikkust kaasates
(projekteerimistingimuste avatud menetlus) välja arvatud juhul kui park
rajatakse kasutusest välja langenud tootmise maa-alale, tootmismaale
(sh üldplaneeringuga kavandatud), tööstusalale või karjääri ja kui parke
kavandatakse alale, kus elamud ei paikne naabruses (1 km);
Eelnimetatud sõnastuses jääb ebaselgeks, millistel juhtudel ja
maakasutustingimustest lähtuvalt on võimalik kasutusest välja langenud
tootmise maa-alale, tootmismaale (sh üldplaneeringuga kavandatud),
tööstusalale või karjääri …….kavandada päikeseparke
projekteerimistingimuste alusel. Samuti jääb ebaselgeks tingimuse, kus
elamud ei paikne naabruses (1 km), sätestamise alused ja põhjused, kuna
näiteks punktis Oma tarbeks rajatud päikesepaneelide kavandamise
Selgitus.
Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst
keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide
rajamine.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
53 / 85
tingimused on lubatud päikeseparke (kuni 50 kW võimsusega) rajada
tiheasustusalal nii maapinnal kui ka hoonete katustel. Seega palume
selgitada, miks tootmismaadel, tootmis- ja tööstusaladel ning karjäärides
ei tohi kavandatav päikesepark olla elamutele lähemal kui 1 km, samas
kui tiheasutusaladel ja linnalises keskkonnas on päikesepargi rajamine
lubatud.
2) päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW, tuleb koostada
detailplaneering (põhjendatud juhul võib linnavalitsus planeeringu
koostamise asemel anda välja projekteerimistingimused läbi avaliku
menetluse). Palume planeeringu koostajal selgitada, millistele andmetele
või tehnilistele näitajatele tuginedes on sätestatud päikesepargi rajamisel
võimsusega seotud limiteeriv tingimus - 500 kW, kui tuleb koostada
detailplaneering. Juhime tähelepanu, et täna rajatavete päikeseparkide
praktika ületab kordades eelnimetatud võimusnäitajat ja halduspraktikas
on päikeseparkide rajamine projekteerimistingimuste alusel pigemini
reegel, kui erand ning detailplaneeringu koostamise kohustus pigemini
erandjuht. Päikesepargid ei ole tänase planeerimisseaduse vaates
rajatised, millel lasub detailplaneeringu koostamise kohustus.
Sellesisulise nõude sisse viimine on vastuolus taastuvenergia direktiiviga
(EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/200),
kuna suurendab oluliselt tarbetut halduskoormust päikeseparkide
rajamisel ja opereerimisel.
Lisaks märgime, et Ehitusseadustiku (EhS) § 26 punkt 1 sätestab
järgneva: „projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku
hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui
puudub detailplaneeringu koostamise kohustus“. EhS § 3 punktis 2 on
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
54 / 85
sätestatud, et „Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast
katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on
ehitis, mis ei ole hoone.“ Seega on päikeseparkide korral tegu
ehitusloakohustusliku rajatisega ja projekteerimistingimusi üldjuhul EhS
põhjal ei väljastata. Üldine praktika on, et pädev asutus annab ehitusloa.
Punktis 5.2.3.2 Päikeseenergia on sätestatud järgnevad tingimused:
• tootmiste kohapeal elektrienergia kasutamise eesmärgil rajatud
päikesepark (sh päikesepargi toimimiseks vajalik infrastruktuur)-
päikesepark võimsusega üle 50 kW, millest saadav elektrienergia
tarbitakse Narva-Jõesuu linna piires asuvas tootmises. Lubatud on
ületootmisest tingituna väikeses mahus (elektrienergia tootmisest ca 15%
ulatuses) elektrienergia müümine. Antud elektritootmisi on lubatud
püstitada ainult üldplaneeringus kavandatud äri maa-aladele, tootmise
maa-aladele ning äri ja tootmise maa-aladele (v.a Narva-Jõesuu
linnasises linnas) või lõuna poole Tallinn – Tapa – Narva raudteed (skeem
10).
Küsimus: Mida peetakse silmas „ületootmise“ all ja kuidas kavatseb
kohalik omavalitsus seda kontrollida? Mis asjaoludel ja miks sätestab
kohalik omavalitsus 15% tingimuse elektrienergia võrku müümisel. Millest
tulenevalt see % on määratud ja mis asjaoludest tulenevalt peab kohalik
omavalitsus vajalikuks antud valdkonda reguleerida ning kuidas kavatseb
seda kontrollida?
• suurtootmise elektrienergia tootmise, jaotamise ja müügi eesmärgil
rajatud päikesepark (sh päikesepargi toimimiseks vajalik infrastruktuur)-
päikesepark võimsusega üle 50 kW, millest saadav elektrienergia
müüakse elektrivõrku.
Selgitus.
Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst
keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide
rajamine.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
55 / 85
Selgitame, et ka suurtootmises rajatakse päikeseparke (on need siis
maapinnal või siis ehitise tarindile kinnituvad ja võimsamad kui 50 kW) nii
tootmise omatarbe katmiseks kui ka elektrienergia edastamiseks võrku.
Kuna päikeseelektri tootmine on sõltuv ilmastikust ning tarbija
elektrikasutus otseselt sõltuv seadmete kasutamisest, rajatakse
päikesepargid põhimõttel, et elektrienergiat on võimalik võrku anda või
võrgust võtta vastavalt vajadusele. Seega oleme seisukohal, et sõltumata
päikesepargi võimsusest, on ebamõistlik sätestada kohaliku omavalitsuse
poolt tingimus, kas ja kui palju tohib/ei tohi elektritootja (päiksepargi
omanik) müüa toodetud elektrienergiat elektrivõrku, kuna tegemist on
tootmisest ja tarbimisest tingitud asjaoludega, mille reguleerimine ei kuulu
kohaliku omavalitsuse pädevusse.
Eeltoodust tulenevalt ja selguse huvides teeme kohalikule omavalitsusele
ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja punktis Päikeseenergia
päikeseparkide kavandamise tingimuste sätestamisel keskenduda
maakasutuse ja ehitusõiguse saavutamise tingimuste täpsele ning
taastuvenergia valdkonna arengut soosivale määratlemisele, jättes
kõrvale soovi reguleerida või sätestada päikeseparkidega toodetud
elektrienergia edasise kasutuse, edastamise ja müügiga seonduvate
tingimuste määratlemise.
10. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 81 on nimetatud:
Enefit Energiatootmine AS Eesti Elektrijaama tuhaväljad – õige on Enefit
Power AS elektrijaamad, õlitehased ja tuhaväljad ning eelnimetatud
objektidega seotud ehitised, samuti Narva karjääri tööstusterritoorium.
Üldplaneeringu seletuskirja lk 86 on märgitud: Väärtuslikud maastikud.
Üldplaneeringuga moodustati Narva-Jõesuu haldusterritooriumile kaks
Selgitus.
Sirgala ja Narva karjääri väärtuslikud maastikud
eemaldatakse üldplaneeringu käsitlusest.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
56 / 85
uut kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku: Sirgala karjääri ala ja
Narva karjääri ala. Mõlema väärtusliku maastiku puhul on tegemist
vanade põlevkivikarjääri aladega, mis on taasmetsastatud ning millel on
olemas rekreatsiooniline ja kultuuriline väärtus. Narva karjääri ala on
kasutusel metsakatsetuste läbiviimiseks.
Kommentaar: Selguse huvides on vaja täpsustada väärtuslike maastike
nimetusi, et need ei laieneks kogu karjäärialale. Näiteks Sirgala karjääri
põhja-ala, Narva karjääri põhja-ala või leida neile uued nimed
kohapealsete suuremate maaüksuste nimede põhjal.
11. KSH märkused:
• lk 42 parandada põhjaveevarude tabelis – Narva karjääri
põhjaveevarud V2vr 180 m3/ööp kuni 31.12.2045;
Seisukohaga arvestatakse.
• lk 107 on kirjutatud:
KSH aruanne teeb ettepaneku täpsustada, mõistet “sõltuvalt” ehk milliste
tootmisotstarvete puhul ja millise katastriüksuse täisehituse juures hakkab
antud tingimus kehtima. Üldplaneeringu seletuskirjas on (seisuga
30.08.2021) tootmise maa-ala haljastuse teemat muudetud vastavalt:
Tootmise maa-aladel on minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30%,
millest vähemalt 50% peab olema kõrghaljastus. Väiketootmise puhul
tuleb katastriüksuse vaba ala haljastada. Müra häiringute ennetamise
koha pealt on palju efektiivsemaks hajaasustuse alale üldplaneeringuga
seatud tingimus, mis ütleb, et tootmise maa-alale tuleb kavandada
vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks
tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest.
Puhvertsoon tuleb rajada tootmismaa katastriüksusele. 50 m laiused
Seisukohaga arvestamist kaalutakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
57 / 85
rohelised puhvertsoonid suudavad vähesel määral müra vähendada.
Antud tingimus sobib hajaasustusse, kus pole ruumipuudust.
Teeme ettepaneku üldplaneeringu ja KSH sõnastust täpsustada
järgnevalt :
Tootmise maa-alale tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised
puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest,
puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest juhul, kui tootmisest tekkiv
müra ületab elamute juures kehtestatud müra norme
• KSH lk 14 tabel 3 - Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti
tarbimisvajadust,….
• Kommentaar: Asjakohane oleks lisaks tuule- ja päikeseparkidele
nimetada ka põlevkivil põhinevat elektritootmist, aastani 2030 saame
põlevkivi töötlemisest siiski arvestatava osa Eestis tarbitavast elektrist.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030-s on märksõnad „põlevkivi“,
„elektrijaam“ ja „õlitööstus“ nimetatud.
Selgitus. Viidatud tabelis on analüüsitud, kuidas
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lahenduses on
arvestatud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
eesmärkidega. Põlevkivil põhinevat elektritootmist ei
ole antud juhul välja toodud, kuna seda teemat
üldplaneering ei käsitle.
• KSH lk 25 on kirjas - Haldusterritooriumi kaguosas asuvad Eesti
soojuselektrijaama settebasseinid.
Õige on: Haldusterritooriumi kaguosas asuvad Enefit Power AS Eesti
Elektrijaama, Auvere elektrijaama ja õlitehaste tööstusterritooriumid,
tuhaväljad ja settebasseinid.
Lisaks – peatüki nimi on Looduslik keskkond – korrektne lähenemine
oleks, et enne kirjeldatakse looduslikku keskkonda (ja põhjalikumalt),
seejärel viidatakse inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele.
Seisukohaga arvestatakse.
KSH aruandesse lisatakse lause:
“Haldusterritooriumi kaguosas asuvad Enefit Power
AS Eesti Elektrijaama, Auvere elektrijaama ja
õlitehaste tööstusterritooriumid, tuhaväljad ja
settebasseinid.”.
Selgitame, et tegemist on sissejuhatava tekstiga.
Täpsem looduskeskkonna kirjeldus on antud
järgnevates alapeatükkides. Kuna Narva-Jõesuu
linna haldusterritooriumi keskkond on oluliselt
mõjutatud ja muudetud inimtegevuse tõttu on peetud
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
58 / 85
vajalikuks selle ka kohe alguses (sissejuhatavas
lõigus) tähelepanu pöörata.
• KSH lk 25 p. 3.2.1 on kirjas: Linna lõuna- ja edelaosa hõlmavad
üleriigilise tähtsusega põlevkivimaardla 2 Estonia ja Sirgala kaeveväljad
(Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025, 2018; Maa-ameti geoportaal,
2020).
Palume täpsustada tegelikku situatsiooni: N-J linna piiresse jäävad osa
Sirgala ja Narva kaeveväljadest.
Seisukohaga arvestatakse.
KSH aruannet korrigeeritakse järgmiselt: “Narva-
Jõesuu linna piiresse jäävad osa Sirgala ja Narva
kaeveväljadest”.
• KSH lk 31 3.2.2.3 Maavarad on kirjas: Maavaradest esineb vaadeldaval
alal lubjakivi, turvast, sinisavi, liiva ja kruusaliiva.
Kommentaar: Andestamatu ebatäpsus – välja on jäänud põlevkivi!
Järgmises lauses on põlevkivi nimetatud, aga see ei vabanda.
Seisukohaga arvestatakse.
• KSH lk 32 Joonis 10 on halvasti loetav – ei ole üheselt arusaadavad
põlevkivi levialad.
Selgitus. Viidatud joonis on väljavõte Maa-ameti
geoportaalist (täpsemalt kaardirakendusest 1:50 000
geoloogiline baaskaart), mille järgi ei jää Narva-
Jõesuu linna territooriumile põlevkivi leviala või
perspektiivala.
• KSH lk 33 Joonisel 11 on välditud maavara „põlevkivi“ – mis põhjusel?
Kas mäeeraldise teenindusmaa piir on kogu ulatuses kaardile kantud?
Kas teenindusmaa tähistamine joonisel sinise joonega on asjakohane –
jätab vale arusaama nagu oleks tegemist veekogudega (kanalitega)?
Selgitus. Viidatud joonis on väljavõte Maa-ameti
geoportaalist, täpsemalt kaardirakendusest
maardlate rakendus. Joonisel ei ole välditud maavara
“põlevkivi”. Joonise eesmärk on kirjeldada valla
territooriumile jäävaid maardlaid (ja turbaalasid)
eristamata sellest missuguse maavaraga on
tegemist, nii nagu Maa-ameti kaardirakenduses see
on kujutatud. Väljavõte legendist on ka võetud Maa-
ameti kaardirakenduseset.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
59 / 85
• KSH lk 34 - Soovitame tekstis läbivalt kasutada Maapõueseaduse
kohast terminit „maavara kaevandamise luba“
Seisukohaga arvestatakse.
• KSH lk 34 on kirjas: Eesti põlevkivimaardlas põlevkivi kaevandamise
esi liigub järk-järgult lõuna suunas, kus kasulik põlevkivikihind asub järjest
sügavamal. Kuna sügavusel üle 30 m on üldjuhul majanduslikult
otstarbekam kaevandada põlevkivi kaevandustes, suureneb edaspidi
allmaakaevandamise osakaal ja väheneb pealmaakaevandamise
osatähtsus (Keskkonnaministeerium, 2015). Lähitulevikus (vähem kui 5
aasta jooksul) on Narva karjääris plaanis võtta kasutusele
allmaakaevandustehnoloogia. Esialgselt toimuks peal- ja
allmaatehnoloogiate kooskasutamine, mis hiljem sujuvalt liiguks üle
täielikult allmaatehnoloogiale.
Kommentaar – viidatud on 2015. a. allikale, mis tänaseks on vananemas.
Allmaatehnoloogiale minnakse üle juhul, kui see on majanduslikult
otstarbekas ning tehnoloogiliselt võimalik. Käesoleval ajal on projekt töös,
kuid otsust kaevandamisviisi valikuks ei ole tehtud.
Seisukohaga arvestatakse.
KSH aruandesse lisatakse täpsustus, et
allmaatehnoloogiale minnakse üle juhul, kui see on
majanduslikult otstarbekas ning tehnoloogiliselt
võimalik.
• KSH lk 57 on kirjas: Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi kaguosas
asub Eesti Energia AS Eesti Elektrijaam, mis kuulub Narva elektrijaamade
koosseisu. Tegemist on soojuselektrijaamaga, mille põhikütuseks on
põlevkivi.
Kommentaar: andmed on vananenud, õige on Enefit Power AS Eesti
elektrijaam, Auvere elektrijaam, õlitööstus.
Seisukohaga arvestatakse.
KSH aruandes andmeid uuendatakse.
• KSH lk 63 - p. 3.3.5 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted - on
vajalik Enefit Power AS ettevõtete andmeid uuendada.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
60 / 85
• KSH lk 63 p. 3.3.6 on kirjas: Eesti SEJ tuhaväljak on eriti ohtlik
jääkreostusobjekt. Objekti alla mõistetakse tuhavälja ja Eesti elektrijaama
tootmisterritooriumi ja Vaivara ohtlike jäätmete keskust.
Jääkreostusobjektil leitavad saaste liigid on: põlevkivi koldetuhk, lenduvad
orgaanilised ühendid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, fenoolid,
naftasaadused. Sealne põhjavesi on reostunud naftasaaduste, fenoolide,
PAH'dega ja halogeenorgaaniliste ühenditega (VOC).
Kommentaar: Eesti Elektrijaama tuhaväljale ladestatav tuhk on hinnatud
mitteohtlikuks jäätmeks. Vastavalt kehtivale arusaamale ei ole
põlevkivituhk ohtlik ükskõik millisest käitisest. Palume tutvuda Narva-
Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 on kehtestatud
"Kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala
detailplaneeringu kehtestamine" planeeringu materjalidega, kus
nimetatud teemavaldkond leiab põhjalikku käsitlemist.
Selgitame, et KSH-s oli kajastatud riigiregistri
andmeid seisuga 15.06.2022 ning too hetk oli Eesti
SEJ tuhaväljak registreeritud jääkreostusobjektina.
KSH andmeid uuendatakse (selgitatakse välja, kas
2024. aasta seisuga on Eesti SEJ tuhaväljak
jääkreostusobjektina registreeritud või mitte).
• Hiljaaegu valimis LIFE programmi raames kaevandusvee uuring, mis
muu hulgas käsitleb ka tranšeesse nr 13 moodustunud veekogu ehk
Rästikmetsa järve. Aruande saab EKUK-ist (hr Indrek Tamm). Soovitame
tutvuda.
Võtame teadmiseks.
16 KC Energy OÜ
(Ott Antsmaa)
25.11.2021
Perspektiivsed tuulepargi alad
Ülplaneeringu seletuskirja eelnõu peatüki 5.2.3.1 kohaselt nähakse
üldplaneeringuga Narva-Jõesuu linna ette kaks perspektiivset tuulepargi
ala. Samas peatükis on toodud, et perspektiivsetele tuulepargi aladele ei
ole lubatud püstitada rajatisi ja ehitisi, mis tulevikus välistaksid tuulepargi
rajamise.
Teadaolevalt on uute maismaatuuleparkide rajamise üheks peamiseks
piiravaks teguriks viimase kümnendi jooksul olnud riigikaitselised
Selgitus.
Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst
keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide
rajamine.
Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohast
eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
61 / 85
piirangud, mille kohaselt mõjutavad elektrituulikud negatiivselt
riigikaitseradarite tööd ning võimet avastada madalatel kõrgustel
lendavaid objekte. Probleemi lahendamiseks otsustas Vabariigi Valitsus
käesoleva aasta aprillis toimunud kabinetiistungil teha investeeringuid
õhuseirevõimekuse parandamiseks, et leevendada suurel osal Mandri-
Eesti aladest riigikaitselisi kõrguspiiranguid tuuleparkide rajamiseks.
Tehtud otsuste tulemusel sai Kaitseministeerium mandaadi
investeeringute tegemiseks kompensatsiooniradaritesse, mille
paigaldamise järel vabaneb eeldatavalt 2025. aastaks suur osa Mandri-
Eestist tuuleparkide rajamise kõrguspiirangutest.
Paraku ei vabane eeltoodud meetmete rakendamise järel
kõrguspiirangutest joonisel 1 toodud punasest joonest ida poole
jääv piirkond, kuhu kuuluvad ka Narva-Jõesuu uue üldplaneeringu
järgi perspektiivseteks tuuleenergia aladeks määratavad alad.
Riigikaitseliste piirangute jätkumise tõttu võib eeldada, et planeeritud
perspektiivsetele aladele ei ole võimalik ka tulevikus rajada
konkurentsivõimelisi ja ärilist perspektiivi omavaid tuuleparke.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta üldplaneeringus
perspektiivseteks tuulepargi aladeks määratud piirkonnad
perspektiivseteks taastuvenergia aladeks, mis võimaldaksid antud
asukohtades arendada taastuvenergia tootmist
tehnoloogianeutraalsel viisil ning võimaldada avalikku
projekteerimistingimuste menetlust kasutades antud asukohas ka
päikeseelektrijaamade rajamist.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
62 / 85
17 VKG Elektrivõrgud
(Erik Raal,
tehnikadirektor)
27.11.2021
1. Seletuskirja punktis 5.2.1 on öeldud, et „põhiliinide osas ei ole
muudatusi ette nähtud“. Mille alusel seda väidetakse? VKG Elektrivõrgud
OÜ-ga ei ole selles osas mitte keegi ühendust võtnud. Muudatuste
vajadused kõrgepingeliinidega on olemas. Mida tähendab mõiste
„põhiliin“?
Selgitus.
Põhiliini all mõeldakse põhivõrgu liine (110-330 kV
liinid).
Seletuskirja muudetakse.
VKG elektrivõrgud ja KOV-i vaheline koosolek
koostatava ÜP osas toimus 28.02.2023.
2. Seletuskirja punktis 5.2.1 on öeldud, et „täiendavate liinide
väljaehitamine peab toimuma projektipõhiselt seoses liitumissooviga“.
Täiendavate liinide ehitamise vajadus ei saa sõltuda ainult liitumise
soovijatest.
Seisukohaga arvestatakse.
Seletuskirja korrigeeritakse.
3. Lisa 15 pealkirjaks on „AS Elektrilevi olemasolevad liinid ja alajaamad“.
Kas AS Elektrilevi omab liine Narva-Jõesuu linnas?
Selgitus.
Lisa 15 olev nimekiri eemaldatakse, sest info on
kättesaadav ka Maa-ameti geoportaalist.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
63 / 85
4. Ülevaates elektriliinidest ja alajaamadest puuduvad VKG Elektrivõrgud
OÜ kõrgepingepaigaldised.
Selgitus.
Lisa 15 olev nimekiri eemaldatakse, sest info on
kättesaadav ka Maa-ameti geoportaalist.
5. Kaardimaterjalidel puuduvad VKG Elektrivõrgud kõrgepingeliinid. Selgitus.
Kui soovite oma liine samuti kuvada üldplaneeringu
kaartidel siis palun need edastada kas .shp, .tab või
.dwg kujul.
6. Seletuskirja punkt 5.2.3.2. Mille tõttu piiratakse elektrivõrku müüdavat
elektrienergiat? Kuidas planeeritakse kontrollida, et toodetud
elektrienergia tarbitakse Narva-Jõesuu linna piires asuvas tootmises?
Mida tähendab „suurtootmise päikesepark“?
Selgitus.
Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst
keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide
rajamine.
7. Kuidas kajastuvad üldplaneeringus Eesti ja laiemalt Euroopa Liidu
ambitsioonid ning eesmärgid kliimapoliitika täitmiseks. Nende mõju on
märkimisväärne. Näiteks „Fit for 55“.
Selgitus. Seda kuidas üldplaneeringus on arvestatud
kliimapoliitika eesmärkidega on analüüsitud KSH
aruande ptk-s 2 “Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu
seos asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentide ja keskkonnapoliitikaga”,
ptk-s 4.6 “Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja
nendega kohanemine” ning ptk-s 4.8
“Kliimaneutraalsus”.
8. Kuidas mõjutab üldplaneeringut plaan elektrifitseerida Tallinn-Narva
raudtee? Kas on vajadus uute kõrgepinge alajaamade järgi?
Selgitus.
Vastavalt Eesti Raudtee esitatud seisukohtadele
tekib jah vajadus uute alajaamade järgi. Eesti
Raudtee esitas järgmise seisukoha
“Lähtuvalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“ ja
Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida
raudteeliiklus on alustatud kontaktvõrgu
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
64 / 85
projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on
kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja
kontaktvõrk koos mastidega ja nende
teenindamiseks vajalikud alajaamad, alajaamade ja
kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid
jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks.
Seoses eeltooduga peab arvestama, et
raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid
tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda lisamaa
vajadus (näiteks veoalajaama ja elektriliinide
rajamiseks). Täiendav maaressursi vajadus nende
rajatiste teenindamiseks Narva-Jõesuu linna
haldusterritooriumil selgub projekteerimise käigus.
Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja
„Raudtee“ peatükis.“.
18 Arne Pilvar
28.11.2021
Kõige olulisem ja suurema mõjuga nii looduskeskkonnale, kui
külakogukonnale on muutused maakasutuses.
Narva-Jõesuu hajaasustusega piirkonna suurim keskkonna probleem
tuleneb põllumajandusliku tootmise järsust muutumisest põhiliselt
loomakasvatuslikust (1990 aastal ca 4000 suursarvlooma)
viljakasvatuslikule- koduloomade arvukuse vähenemine üle kümne korra.
Siit tulenevalt on kordades vähenenud ka looduslike rohumaade
osatähtsus.
Looduslikud rohumaad on eluliselt vajalik keskkond paljudele linnu ja
loomaliikidele.
Selgitus:
Üldplaneeringus ei ole käsitletud eraldi looduslike
rohumaade teemat. Käsitletud on väärtuslike
põllumajandusmaade teemat, mis osaliselt kattub
looduslike rohumaadega.
Üldplaneeringuga ei ole võimalik seada tingimusi
karjatamise jätkumiseks.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
65 / 85
Loomapidamise nii suur vähenemine on avaldanud mõju ka osade
putukate arvukuse olulisele vähenemisele, mis omakorda mõjutab lindude
toidulaua kaudu oluliselt lindude arvukust.
Metsade ja põldude osakaal on suurenenud pidevalt looduslike
rohumaade metsastumise ja ülesharimise tagajärjel.
Leian, et Narva- Jõesuu üldplaneeringus on vaja pöörata nii suurele
looduskeskkonna muutusele olulist tähelepanu. Lugedes hetkel koostatud
uut planeeringut ei leia ma selle probleemi käsitlust.
Looduslike rohumaade säilimise ainsaks tagatiseks on nende karjatamine
s.o. rohumaade säilimise tagatiseks on talumajapidamiste olemasolu.
Käeolevast planeeringu projektist leian aga maapiirkonna allesjäänud
asustusele täiendavate tegevuspiirangute seadmist. Seega käesolev töö
eeldab tulevikus looduskeskkonnale üha suurema kahju tekitamist.
Oluliselt kergem ja odavam on säilitada, kui likvideeritut taastada.
N.n. rohekoridoride käsitlus on väga halvasti üles ehitatud. Peamine või
tegelikult ainus loomade liikumise takistus Narva-Jõesuu linna
territooriumil on Tallinn-Narva maantee. Sellest teemast on aga antud töös
kõrvale hiilitud (lahendatakse projekteerimise käigus). Millal hakatakse
projekteerima ja millal ehitama? 10 või mitme aasta pärast! Mis nii kaua
juhtub? Kui palju loomi peab sellel teel hukkuma? Miks ei ole
ettepanekut piirata oluliste loomade ülekäigu kohtades
liikluskiirust??? Vähemalt pimedal ajal.
Etepanek käsitleda põhjlikumalt looduslike rohumaade
vähenemisest tulenevaid probleeme
(maas pesitsevad linnud, jänesed, siilid, konnad jne).
Üldplaneeringus on seatud tingimused asustuse
suunamiseks. Palume täpsemalt välja tuua
piiranguid tekitavad tingimused, et saaksime neid
täpsemalt ülevaadata.
Üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendust on
analüüsitud KSH aruande ptk-s 4.1.2 “Mõju
rohevõrgustikule”, kus on välja toodud ka järgmine:
“Tallinn – Narva põhimaantee nr 1 ristub mitmes
kohas rohevõrgustiku aladega ning toimib barjäärina
eraldades kummalegi poole teed jäävad
rohevõrgustiku alad omavahel. Ida-Viru
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „E20
Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja
Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on ette
nähtud olemasoleva maantee ümberehitamine nelja
realiseks I klassi maanteeks. Teemaplaneeringus on
määratud konfliktalad põhimaantee trassil, kus on
metsloomade väljakujunenud liikumiskoridorid (üle
maantee). Antud konfliktialad on välja toodud ka
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. Tegemist on
metsloomade peamiste liikumistrajektooridega, mis
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
66 / 85
ristuvad maanteega ja kus oleks vaja lahendada
loomade ohutu jõudmine teisele poole maanteed
eritasandilise ristumisega ökoduktide või –tunnelite
abil. Üldplaneeringu etapis rohevõrgustiku
konfliktikohtadele leevendusmeetmete seadmine
ei ole asjakohane, kuna hetkel ei ole teada
maantee tervikliklahendus ning arvestatud ei ole
välitööde läbiviimisega. Otstarbekas on
rohevõrgustiku toimimisele lahenduste otsimine
tee projekti ja selle KMH raames, kus saab
vajadusel läbi viia ka detailsemaid uuringuid ning
analüüse, et välja töötada sobivaimad meetmed
rohevõrgustiku sidususe toimimise tagamiseks.”.
Üldplaneeringuga ei ole võimalik seada piiranguid
liikluskiirusele. Riigiteede osas reguleerib antud
teemat Transpordiamet.
Kas koduloomade pidamiseks vajalikud koplid on nüüd keelatud???
Karjatada tohib edaspidi ainult jahimeeste tarvis metsloomi. Meil ei ole
probleeme metsloomade liikumisega külades vaid talunikule vajaliku
keskkonna säilimisega. Külad tühjenevad regulaarselt ja siin loome uusi
piiranguid külaelule????
Tänaseks hajaasustuses allesjäänud majapidamised on olnud
aastakümneid ühe koha peal ja on eksisteerinud metsloomadega koos
teineteist segamata.
Seisukohaga ei arvestata.
Hajaasustusaladele seatud tingimused analüüsitakse
läbi ning vajadusel tehakse korrektuurid. Kindlasti ei
jäeta välja kõiki hajaasustuses asustuse
suunamiseks seatud tingimusi, sest ka
maapiirkonnas on oluline asutuse arengu suunamine.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
67 / 85
Jah vahepeal väga vohama läinud metssigade populatsioon segas
talupidamist, aga siin tuli loodus ise asja korda seadma (sigade katk).
Inimene ei saanud ju aru, et metssigu oli liiga palju.
Seakatk on järjekordne tõestus inimeste tehtud vigadele.
Kasvuhoonete rajamise piirang seab täiendava piirangu mitte soodustuse
väiketootmisele.
Traditsioonilise talu elamu fassaad ei ole suunatud tänava poole vaid
siseõue poole.
Traditsioonilises talus oli hooneid rohkem kui kolm- elamu, laut, saun, ait,
vankrikuur ja heinaküün.
Hooned paiknesid ringikujuliselt moodustades sisehoovi. Ainus väljasurev
liik on talunikud.
Kokkuvõtteks leian, et antud tööst tuleks välja jätta kõik
hajaasustuse kohta käivad täiendavad piirangud (punkt 2.5), kui
loodusele ja niigi hääbuvale talumajapidamisele täiendava kahju
tekitavad nõuded.
Hajaasustuse aladest tuleks välja jätta Kudruküla jõeäärne ala ja Narva
ning Sillamäe linnaga vahetult piirnevad alad, sest neis piirkondades on
mingi ehitushuvi veel olemas.
Piirang lintvundamentidele ehitatavatele piirdeaedadele peab jääma- see
ei ole taluehitis.
Lisada tuleb looduslikel rohumaadel peetavate loomade toetused.
Üldplaneeringus ei ole võimalik reguleerida toetuse
andmiste regulatsioone.
Miljööväärtuslike alade kehtestamiseks peavad olema alad, mitte üksikud
majad. Eeltöö selles valdkonnas on väga puudulik. Võimalik, et mingi
piirkond vajaks sellist regulatsiooni, aga selle planeeringu käigus tehtud
töö ei taga toimiva(te) ala(de) määratlemist.
Selgitus.
Üldplaneeringuga on määratud nii miljööväärtuslikud
alad kui ka objektid. Alad on määratud aladena
hõlmates kindlaid piirkondi.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
68 / 85
Ettepanek jätta käeolevast üldplaneeringust miljööväärtuslike alade
määratlemine välja ja naasta teemaplaneeringuga selle teema
käsitluse juurde.
Antud teemal ei koostata eraldi teemaplaneeringut.
Konkreetsed ettepanekud miljööväärtuslike alade
osas on oodatud eelnõu koostamise ja avaliku
väljapaneku ajal.
Käsitlemata on mereerosiooni kahjulik mõju Udria maastikukaitse
alal.
Selgitus.
Tegemist on teemaga, mida tuleb käsitleda
maastikukaitseala kaitsekorralduskavas.
Mis on väärtuslikud maastikud?
Pakun välja looduslikud rohumaad. Mis saab täna olla väärtuslikum.
Sellest tulenevalt vajab täpsemat määratlust, mis ikkagi on väärtus
maastiku mõttes.
Mis maksab selle või teise maastiku säilitamine ja mis läheb „maksma”
kui seda enam ei ole.
Selgitus.
Väärtuslikud maastikud on määratud
maakonnaplaneeringuga ning neid on
üldplaneeringuga võimalik ainult täpsustada. Meil
puuduvad piisavad põhjendused
maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Lahendada vaatekoridoride teema koos miljööväärtuslike alade
määratlemisega.
Seisukohaga ei arvestata.
Antud teemal ei koostata eraldi teemaplaneeringut.
Konkreetsed ettepanekud miljööväärtuslike alade ja
vaatekoridoride osas on oodatud eelnõu koostamise
ja avaliku väljapaneku ajal.
Ebaselgeks jääb tuulepargi määratlust mis tuleks täpsustada. Kas kaks
100W mikrotuulikut moodustavad tuulepargi? !!
Mikrotuulikud ei saa ju mingit tuuleparki moodustada, kui neid just sadade
kaupa paigaldama ei hakata. Samuti nagu päikesepargil tuleb siin
määrata maksimaalne võimsus näiteks 50kW.
Selgitus.
Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale
eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema.
19 Aia tn 4 omaniku
ettepanek
Ettepanek jätta Aia tn 4 (51301:002:0013) KÜ sihtotstarbeks ärimaa
100%. Krundi omanik on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse
majutushoonete püstitamiseks.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
69 / 85
(Detailplaneeringu
koostaja Ülle
Kadak,
K-Projekt AS)
15.11.2021
20 Nipress OÜ
22.11.2021
Ettepanek määrata Vabaduse tn 33 (51301:002:0120) KÜ sihtotstarbeks
ärimaa 100%.
Seisukohaga ei arvestata.
Kinnistul kehtib Narva-Jõesuu Linnavolikogu
03.10.2012 otsusega nr 120 kehtestatud
detailplaneering, mille järgi on kinnistu planeeritud
kasutamise otstarve 25% äri- ja 75% elamumaa. KÜ
sihtotstarve oli viidud detailplaneeringuga kooskõlla
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 04.05.2016
korraldusega nr 67 kinnistu omaniku taotluse alusel.
Linnavalitsusel puuduvad piisavad põhjendused
mitte arvestada kehtiva detailplaneeringuga
üldplaneeringu koostamisel.
21 Adven Eesti AS
22.11.2021
1.Ettepanek määrata Narva-Jõesuu kaugküttepiirkond vastavalt
ettepaneku Lisale 1.
Seisukohaga arvestatakse osaliselt.
Võttes arvesse asjaolu, et koostatav üldplaneering on
järgmiste vähemalt 10 aastate arengu visioon, soovib
KOV luua eeldused kaugküttevõrgu laiendamiseks.
Selleks on eriti vajalik, et mere läheduses asuvad
olemasolevad ja perspektiivsed
majutusfunktsiooniga hooned asuksid kaugkütte
piirkonnas.
2. Täiendada alajaotust „5.2.5. Soojavarustus“ alljärgnevalt: Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
70 / 85
• Soojamajanduse väljaarendamine toimub vastavalt
arengukavadele (sh Narva-Jõesuu linna soojusmajanduse
arengukava 2016-2026),
• Kaugkütte piirkonnad hõlmavad: Narva-Jõesuu linnasisese
linna kesklinna osa,Olgina ja Sinimäe alevikku. Narva-Jõesuu
linnasiseses linnas kasutavadsoojavõrgu küttesüsteeme
põhiliselt kortermajad ja ühiskondlikud asutused.Katlamajad
kasutavad kütusena biomassi, looduslikku gaasi ning
alevikes kapõlevkiviõli.
22 Maaelu-
ministeerium
12.11.2021
Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on
muu hulgas märgitud, et tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja
tööstusmaid, laohoone maid ning põllumajanduslikke tootmismaid.
Seletuskirja jaotises 2.5 „Hajaasustus“ on märgitud järgmist:
„Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid
vastavalt ette nähtud tingimustele (ptk 2.6) ning asukohast tulenevatele
kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9). Kui järgitud on kõiki tingimusi,
siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud on
peatükkides 2.6 ning 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning
tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga,
siis toimub arendustegevus ehitusseadustiku alusel“. KSH aruande
eelnõu lk-l 21 on kinnitatud, et üldplaneeringu lahenduses on
perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid kavandatud vaid
tiheasustusaladele, välja arvatud kaks erandit (Perjatsi küla Elina
maaüksus ja Riigiküla kalmistu laiendusega seotud maaüksus).
Selgitus.
Täpsustame, et üldplaneeringu seletuskirjas
vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“ toodud sõnastus
üle ja muudetakse arusaadavamaks. Selgitame, et
üldplaneeringu maakasutuse joonisel on
hajaasustuse aladel maakasutus kujutatud osaliselt,
st üksikuid elamu maa-alasid ei ole välja toodud.
Näidatud on suuremad elamuarenduseks sobilikud
piirkonnad ning detailplaneeringutega kavandatud
suuremad elamualad. KSH aruanne viiakse
üldplaneeringuga kooskõlla.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
71 / 85
Käsitledes eelnimetatud nõudeid kogumis, oleme arvamusel, et
seletuskirja jaotistes 2.6.11 ja 2.5 toodud tingimuste ning KSH aruande lk-
l 21 märgitud kinnitus ei ole omavahel arusaadavas
kooskõlas.
Esmalt ei ole üheselt mõistetav põllumajandusliku tootmismaa tähendus.
Kui põllumajandusliku tootmismaa all on mõeldud maatulundusmaa
sihtotstarbega haritavaid maid ja looduslikke rohumaid või mõlemaid
maid, siis ei ole nimetatu kooskõlas seletuskirja jaotises 2.5 toodud
tingimustega ning KSH aruande lk-l 21 märgituga.
Seisukohaga arvestatakse. Üldplaneeringu
seletuskirja sõnastust korrigeeritakse.
Põllumajanduslike tootmismaade all mõeldakse
põllumajanduslikke tootmishooneid.
Põllumajanduslike tootmismaade alla ei arvestata
looduslikke rohemaid ja haritavaid maid. KSH
aruanne viiakse üldplaneeringuga kooskõlla.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
72 / 85
Teiseks on seletuskirja jaotises 2.5 märgitud, et hajaasustusalal on
võimalik kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid …jne.
Planeerimisseaduse § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve
üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve. See
tähendab, et maakasutuse juhtotstarbed tuleb määrata üksnes
üldplaneeringuga ning erinevaid uusi juhtotstarbeid, nagu on märgitud
seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustes, määrata ei saa.
Oleme seisukohal, et maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on
oluline mõju ning sellest tulenevalt peavad olema üldplaneeringu
tingimused ja nõuded kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu
kehtestamist arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Palume korrigeerida ja
täpsustada seletuskirja nii, et maakasutuse juhtotstarvete osas oleks
tagatud üheselt mõistetavus ja selgus.
Selgitus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
(endine Rahandusministeerium) on antud lahendust
aktsepteerinud ning kui üldplaneering annab
võimaluse antud piirkonnas erinevaid juhtotstarbeid
kavandada, siis on see võimalik. Üldplaneeringu
seletuskirjas vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“
toodud sõnastus üle ja muudetakse
arusaadavamaks.
23 Korteriühistu
Karja 18v
25.11.2021
Ettepanek rajada transpordimaal aadressil Mäe tn 9, Narva-Jõesuu linn,
Narva-Jõesuu linn (tunnus 51401:001:0298) avaliku parkla läheduses
asuvate kortermajade elanike vajaduseks.
Selgitus.
Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna
territooriumi või selle osa ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Mäe tn 9
on määratud transpordimaaks, mis tulevikus võib
sealhulgas kasutatud parkla ehitamiseks.
24 Narva
Linnavalitsus
29.11.2021
Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet (edaspidi
Amet) on tutvunud 06.10.2021 kirjaga nr 7-1.1/10 ning Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
aruande materjalidega ning toob välja omapoolsed tähelepanekud:
- Palume täpsustada kaartide tingmärke, näiteks taristu kaardil
Olginas on helesinise joonega kaardistatud reovee kogumisala,
kuid seda pole täpsemalt käsitletud. Lisaks puudub Narva-Jõesuu
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
73 / 85
linnapiiri punane punktiir tingmärkide tabelist ning võib tekkida
ekslik arvamus, et tegemist on planeeritava kergliiklusteega,
- Juhime tähelepanu, et skeemide numbrid on segamini (nt kordub
skeem 10).
Seisukohaga arvestatakse.
- Perspektiivseteks olulise ruumilise mõjuga ehitisteks olete välja
toonud Narva lennuvälja – kui rajatakse vähemalt 1 000 m
pikkuse kõvakattega maandumisrajaga lennuväli. Käesolev
lennuväli on Narva linnale lähedal, kuid ÜP eelnõu koostamisel
pole Narva-Jõesuu linn lennuvälja lahenduse väljatöötamisel
Narva linnaga koostööd teinud. Samuti on lennuvälja KSH
aruande eelnõus puudulikult käsitletud.
Selgitus.
Lennuvälja planeerimiseks koostatakse eraldi
detailplaneering.
- Võiks täpsemalt käsitleda Narva-Jõesuuga sadamaga seotud
sadamate võrgustikku, sh kajastada Narva sadamat, Toila,
Sillamäe sadamat.
Seisukohaga ei arvestata.
Narva-Jõesuu linna sadamaid on kajastatud nii
seletuskirjas kui ka KSH-s. Sadamate võrgustiku
kajastamine ei ole üldplaneeringu ülesanne.
- Kas Narva-Jõesuu veevarustust lahendatakse mh Narva linna
vee- ja kanalisatsioonitrassi arvelt? Kui jah, siis kas Narva-Jõesuu
linna ÜP eelnõu on kooskõlastatud Narva Vesi AS-iga? Näiteks
Rootsilõvi detailplaneeringu planeeritava ala suurus on ca 31 ha.
ÜP eelnõus puudub igasugune käsitlus käesoleva ala
tehnovõrkudega- ja rajatistega varustamisest.
Selgitus.
Üldplaneeringusse on kantud kõik kehtestatud
detailplaneeringud, mis on kooskõlastatud
tehnovõrkude valdajate poolt.
Narva-Jõesuu veevarustus on põhjalikumalt
lahendatud Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arengukavas.
- Hetkel on Narva-Narva-Jõesuu kergliiklustee märgitud taristu
kaardil kui planeeritud kergliiklustee, tänaseks on see valmis
ehitatud ja kasutusel. Lisaks on taristu kaardil mõned
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
74 / 85
kergliiklusteed märgitud lilla punktiiriga, kuid tingmärkide tabelis
ei ole seda punktiiri välja toodud.
- Narva-Jõesuu linnas on Olgina ja sh Tõrvajõe piirkonnas ette
nähtud suur äri- ja tootmisala, kuid üksikasjalikumat piirkonna
arendust pole eraldi käsitletud.
Selgitus.
Suured äri- ja tootmismaa-alad Olgina ja Tõrvajõe
piirkonnas on määratud vastavalt kehtivatele
detailplaneeringutele.
- Palume välja tuua meetmed, mis vähendavad Narva-Jõesuu äri-
ja tootmisalade mõju nendega piirnevale Narva elamumaale
(müra vähendamine, visuaalne mõju jms).
Selgitus.
Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning
kõik leevendusmeetmed on antud dokumentides
toodud.
- Palume kajastada, millist mõju avaldab Narva-Jõesuu äri- ja
tootmismaa sellega piirnevale Äkkeküla spordikeskusele?
Kindlasti esineb visuaalset mõju, vaatamata sellele, et pole
lubatud mõju üle krundi piiride. Millised meetmed on rakendatud
olemasolevate mõjude vähendamiseks (näiteks 10-20 meetriste
rohekoridorid)?
Selgitus.
Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning
kõik leevendusmeetmed on antud dokumentides
toodud.
- Vastavalt maakasutuse kaardile on Olgina alevikku enamasti
ümbritseb äri- ja tootmismaa. Kas on hinnatud liiklusvoogusid,
kuidas olemasolev teede taristu hakkab teenindama käesolevat
piirkonda – kas on hinnatud liiklusvoogusid, näiteks kuidas
hakkavad raskeveokid
Selgitus.
Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning
kõik leevendusmeetmed on antud dokumentides
toodud.
- Taristu kaardil ei ole arvestatud kehtiva Narva linna ÜP kohase
Olginast Kudrukülla kulgeva suusarajaga.
Seisukohaga arvestatakse.
- Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt on
ette nähtud E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine. Samas vastavalt
Selgitus.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
75 / 85
maakasutuse kaardile on kavandatava teelõigu Narva jõe
kaldapiirkonnas ette nähtud elamumaa. Millised kitsendused on
seatud seoses kavandatava trassikoridoriga?
Otseseid piiranguid seoses trassikoridoriga
üldplaneeringuga ei seata. Kõik piirangud tulenevad
teemplaneeringust ja neid tuleb järgida.
- Väärtuste kaardil olevad andmed on vastuolus Narva linna
kehtiva ÜP-ga. Näiteks Narva linnas peaks Äkkeküla rohekoridor
jätkuma, kuid Narva-Jõesuus algab üle linnapiiri äri- ja
tootmismaa.
Selgitus.
Nimetatud piirkonna arenguvisioon on määratud
vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele.
Kuna alal on kehtestatud detailplaneering siis alale
rohevõrgustiku kavandamine ei tagaks selle
toimimist. Lisaks on rohevõrgustiku korrigeerimisel
aluseks võetud maakonnaplaneeringus kavandatud
võrgustik, mis ei näe ette alale rohekoridori.
- Rohekaart – konfliktikohad: milles seisneb täpsemalt konflikt?
KSH-s on märgitud – Tallinn-Narva uue 3-realise mnt ehitus, aga
seda ei vaadelda ÜP raames. Samas on eraldi teemaplaneeringu
koostamisel tehtud eraldi uuringud ja mõjude hindamine.
Selgitus.
Tallinn-Narva maanteega seotud konfliktikohad on
üle toodud teemaplaneeringust ning neid on
täpsemalt käsitletud teemaplaneeringus.
- Kas Narva-Jõesuu ÜP koostamisel on teostatud eraldi
radooniuuringut või olemasolevad andmed põhinevad ainult Eesti
Geoloogiateenistuse andmetel?
Kasutatakse olemasolevaid andmeid.
- KSH aruande kohaselt Kudruküla põhjavesi asub kaitstud alas.
Kas on teostatud vastavaid uuringuid, mis kinnitavad antud
piirkonnas põhjavee kaitstust?
Kasutatud on olemasolevaid andmeid.
- Narva-Jõesuu linna Olgina arengupiirkonna kaardil on Narva
linna piiriäärne suur ala määratud äri- ja tootmisalaks. Narva
linnas on selle ala lähedal elamumaa, kus asub suvilate piirkond.
Juhul, kui sinna tuleb suur ja/või ohtlik tootmine, siis see võib
avaldada negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka inimeste
Selgitus.
Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning
kogu täpsem informatsioon on leitav sealt.
Üldplaneeringuga ei ole linna piiri äärde kavandatud
olulise ruumilise mõjuga ehitisi.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
76 / 85
heaolule, kuna antud piirkond põhjaveekaitstuse kaardi järgi on
nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Perspektiivseteks olulise
ruumilise mõjuga ehitisteks on oodata eraldi keskkonnamõjude
hindamine ning Narva Linnavalitsusega kooskõlastamine.
- Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruande kohaselt Narva-Jõesuu
linnas jäätmejaamasid ega jäätmekogumispunkte ei asu.
Lähimad kogumispunktid paiknevad Narva linnas ja Sillamäel.
Arusaamatuks jääb Olgina külas toimiv ettevõte Adoxa OÜ
aadressil Töökoja tn 3.
Seisukohaga arvestatakse.
KSH aruannet korrigeeritakse ja lisatakse juurde
teave Adoxa OÜ jäätmekäitluskoha kohta.
25 Keskkonna-
ministeerium
30.11.2021
Oleme tutvunud veebilehel http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering
kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist:
1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.6.15 Sadama maa-ala on
toodud sadama maa-ala maakasutuse juhtotstarbega alade üldised
tingimused ning kasutamise ja arendamise põhimõtted. Teeme
ettepaneku lisada tingimus, et sadama teenuste osutamisel peab olema
tagatud keskkonnakaitse nõuete täitmine sadamaseaduse kohaselt.
Seisukohaga arvestatakse.
2. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.6
Rohevõrgustik esitatud skeem 9. Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku
tugialad ja koridor ei kattu üldplaneeringu joonisega 3. Väärtused ja
piirangud. Lisaks juhime tähelepanu, et vastavalt rohevõrgustiku
planeerimisjuhendile tuleb üldplaneeringus lisaks rohevõrgustiku
ruumielementide määratlemisele (tugiala, rohekoridor) välja tuua
rohevõrgustiku vastavus hierarhilisele tasemele ehk väärtusklassile –
riiklik, maakondlik, kohalik tugiala. Hierarhilised tasemed annavad olulist
infot otsustajale hilisemal rohevõrgustiku tingimuste rakendamisel.
Näiteks uushoonestuse või
Selgitus.
Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale
eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
77 / 85
tuulepargi lubamine riikliku tähtsusega tugialale vajab veelgi põhjalikumat
kaalumist kui kohaliku tähtsusega tugialal. Ida-Viru
maakonnaplaneeringus 2030+ on rohevõrgustiku hierarhilised tasemed
määratud, mis tuleks üle kanda linna üldplaneeringusse.
3. Üldplaneeringuga on kavandatud kaks perspektiivset tuulepargi ala,
mis on kantud joonisele 2. Taristu ja tehnovõrgud. Lisaks on
üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.1 Tuuleenergia märgitud, et
tuulegeneraatorite rajamine on lubatud ainult taristu ja tehnovõrkude
joonisele kantud tuulepargi piirjoonest lõuna poole. Juhime tähelepanu, et
strateegilist planeerimisdokumenti ei tohi kehtestada, kui kavandatava
tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale pole välistatud
(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 45 lg
2). KSH raames on läbi viidud küll Natura eelhindamine, kuid selle käigus
ei ole hinnatud tuuleparkide arendusala mõju Natura 2000 aladele.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb üldplaneeringus määrata
potentsiaalseteks tuulepargi arendamise aladeks eelkõige need
piirkonnad, millel on olemasoleva teabe põhjal (arvestatud puhvrid
piirangutega aladest ja kaitstavatest loodusobjektidest) veendumus
nende sobivusel. Kui alasid käsitletakse üldplaneeringus tuulepargi
arendamiseks potentsiaalselt sobivate aladena, siis tuleb neid sellisena
hinnata ka KSH aruande eelnõus ning mõjude hindamist ei saa jätta
järgmisesse planeerimise etappi.
Selgitus.
Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale
eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema.
4. Keskkonnaamet on koostanud soovituse maismaatuuleparkide
planeerimisele (puhvrid), mida planeerijad ja kohalikud omavalitsused
saavad tuuleparkide planeerimisel aluseks võtta. Tegemist on parimal
olemasoleval teabel põhineva soovitusega, mis lähtub tuuleparkide poolt
Selgitus.
Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale
eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
78 / 85
potentsiaalselt mõjutatud elustikurühmade käitumuslikust iseloomust ning
liigirühmade ohustatusest (st mitte pelgalt kuuluvusest teatud
kaitsekategooriasse), mille järgimine üldisel tasemel planeeringuid
koostades võimaldab minimeerida negatiivse mõju elustikule. Palume
antud dokumendis toodud soovitustega arvestada. Hetkel on planeeritud
tuulepargi alade vahetus läheduses ka näiteks I kaitsekategooria linnuliigi
püsielupaik ja Natura 2000 Puhatu linnuala. Kuigi hetkel ei ole võimalik
tuuleenergiat antud aladel arendada, siis võib see olla võimalik
lähitulevikus.
5. Keskkonnaministeeriumil on töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku
analüüs“, mis valmib septembris 2022. Laiapõhjalisem teave maismaa
linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad)
koondatud analüüsina aitab meie hinnangul paremini planeerida
potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid ilma
loodusväärtusi kahjustamata ja vastuollu minemata riiklike ning
rahvusvaheliste kohustustega. Antud töös esitatakse ka soovitused
tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise
järgselt vajalike järelseire meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud
metoodikad). Samuti valmib juhis tuulepargi eeluuringuks ja rajamise
järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute
vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). Seetõttu peame vajalikuks, et
üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.2.3.1 Tuuleenergia lisatakse
tuuleenergia arendamise tingimuste loetellu, et tuuleenergia
kavandamisel tuleb arvestada tööga „Üle-eestiline maismaalinnustiku
analüüs“.
Selgitus.
Tulenevalt Kaitseministeeriumi esitatud
seisukohtadele eemaldatakse tuuleparkide teema
üldplaneeringust.
Narva-Jõesuu linna aladele. Ptk-i 5.2.3.1
„Tuuleenergia“ kaalutakse sellise tingimuse sisse
viimist, mis näeb ette, et tuuleenergia kavandamisel
tuleb arvestada tööga „Üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs“.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
79 / 85
6. KSH aruande eelnõu peatükis 3.2.3.3 Põhjaveevarud tooduga seoses
juhime tähelepanu, et Narva karjääri ja Narva-Jõesuu linna
põhjaveevarud on 2021. aastal ümber hinnatud, põhjaveevaruga alad
välja eraldatud ja keskkonnaministri käskkirjaga kehtestatud. Vaja on
vastavad parandused üldplaneeringus ja KSH aruande eelnõus sisse viia
ja varudega (ka põhjaveevaruga aladega) on vaja arvestada
tootmistegevuse ja elamualade planeerimisel.
Seisukohaga arvestatakse.
7. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.4 Mõju Natura 2000 aladele ei ole
arvesse võetud tegevuste piiriülest mõju. Natura eelhindamine on läbi
viidud vaid Narva-Jõesuu linna piires asuvatele Natura 2000 aladele, kuid
mitmetel üldplaneeringuga kavandatud tegevustel võib mõju ulatuda ka
kaugemale. Palume täiendada Natura hindamise peatükki ja kaasata
hindamisse ka lähedalasuvad Puhatu linnuala ja Puhatu loodusala ning
vajadusel ka Kurtna loodusala.
Seisukohaga arvestatakse.
8. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.5.1 Põhjavee kaitstus ja asustuse
suunamine on kirjas, et uue asustuse kavandamine suurendab põhjavee
reostuskoormust, kui ei peeta kinni Narva-Jõesuu Linnavolikogu
26.09.2018 määrusest nr 43 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.
Palume teksti täiendada, et reovee kohtkäitluse nõuete täitmise
tagamiseks peab kohalikul omavalitsusel olema usaldusväärne ülevaade
kasutatavatest kohtkäitlussüsteemidest ja nende seisukorrast ning
omavalitsus peab tegema ka vajadusepõhist järelevalvet.
Seisukohaga arvestatakse.
Selgitame täiendavalt, et järelevalve teostamine ja
usaldusväärse ülevaade koostamine on võimalik
üksnes riikliku registri alusel, näiteks EHR.
9. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.5.1 Põhjavee kaitstus ja asustuse
suunamine on kirjas, et vastavalt Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018
määrusele nr 43 on Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu, Sinimäe, Olgina
ja Vaivara reoveekogumisaladel omapuhastite kasutamine ja heitvee
Selgitus.
Määruse muutmise menetlus toimub üldplaneering
menetluse väliselt.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
80 / 85
pinnasesse immutamine keelatud. Oleme seisukohal, et eelnimetatud
määrus nr 43 peab olema kooskõlas veeseaduses (edaspidi VeeS)
sätestatuga. VeeS § 124 lg 3 alusel reoveekogumisalal koormusega alla
2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks reovee
lekkekindlate kogumismahutite kasutamisele rajada reovee
puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või süvapuhastatud
reovett suublasse. Nõuded reovee puhastamisele on sätestatud VeeS §
128 lg 7 alusel keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61. Palume
vastavalt KSH aruande eelnõud täiendada.
VeeS § 124 lg 3 sätestab, et reoveekogumisalal
koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub
ühiskanalisatsioon, võib lisaks reovee lekkekindlate
kogumismahutite kasutamisele rajada reovee
puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või
süvapuhastatud reovett suublasse.
Selgitame, et Narva-Jõesuu, Sinimäe, Olgina ja
Vaivara reoveekogumisaladel on olemas
ühiskanalisatsioon, millest tuleneb ka kohustus
sellega liituda ning omapuhastite kasutamise ja
heitvee pinnasesse immutamise keeld.
10. KSH aruande eelnõu peatükis 4.6 Kliimamuutustega kaasnevad
mõjud ja nendega kohanemine on kirjas, et tulenevalt sademete hulga
suurenemisest, tuleb kompaktse asustusega/linnaliste alade arendamisel
eelistada lahendusi, mis vähendavad kõvakattega alade pindala osakaalu
ning mis soodustavad sademevee ja sulavee imbumist maapinda
vähendades üleujutusohtu. Palume KSH aruande eelnõus ka sademevee
looduspõhiste lahenduste kavandamise aluseid täpsemini kajastada, sest
juba üldplaneeringu tasemel tuleb arvestada vajalike maa-aladega
looduspõhiste ja kombineeritud sademeveelahenduste kasutamiseks
uutes asumites.
Seisukohaga ei arvestata.
Üldplaneeringu seletuskirjas on antud tingimused
kohaliku omavalitsuse territooriumil sademevee
immutamiseks ja sademevee süsteemide toimimise
tagamiseks ning nendest meie hinnangul
üldplaneeringu tasandil piisab. Kohapõhiseid
looduslikke või kombineeritud sademeveelahendusi
käsitletakse vajadusel detailplaneeringute
koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel.
26 Jelena Golubeva
01.12.2021
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lisa „Taristu ja tehnovõrgud“.
Antud lisas esitatud Kudrukülas avaliku kasutusse määratud eratee
kulgeb mööda Välja kinnistud (85101:003:0245) Eesvälja kinnistu
(85101:003:0036) ja Puhke (85101:003:0307) kinnistuni. Palun täiendada
antud lisa ja pikendada avaliku kasutusse määratud eratee autotranspordi
Selgitus.
Olete esitanud täiendavalt ka omad ettepanekud
29.07.2022.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
81 / 85
teenindamiseks mööda Välja kinnistud (85101:003:0245) kuni Saare
kinnistu piirini (85101:003:0057)
Teie poolt esitatud ettepanekud Saare kinnistu
juurdepääsu osas on seotud eraomandis oleva
teega, mis asetseb Välja kinnistul.
Üldplaneeeringu koostamise raames vaadatakse
korduvalt üle teie ettepanek ning võetakse ühendust
Välja kinnistu omanikega selgitamaks välja ka nende
soovid tee valduse ja kasutamise osas.
27 Muinsuskaitse-
amet
10.12.2021
Leiame, et Narva-Jõesuu linna keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruandes on riiklikku kultuuripärandit käsitletud väga üldsõnaliselt,
mistõttu ei ole võimalik KeHJS § 40 lg 6 kohaselt üldplaneeringu
lahenduse tegelikku mõju riiklikule kultuuripärandile piisavalt hinnata ja
ÜP ja KSH aruande eelnõud vajavad selles osas täiendamist ja edasi
töötamist.
Seisukohaga arvestatakse.
Ettepanek lisada analüüs, milles tuua välja üldplaneeringu lahenduse
mõju riiklikele kultuurimälestistele.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
82 / 85
Soovitame käsitleda XX sajandi arhitektuuriobjekte, mille seast soovitame
valida välja piirkonna ajaloo seisukohalt olulised väärtuslikud
üksikobjektid
Selgitus.
XX sajandi arhitektuuriobjektid on läbi analüüsitud
ning osaliselt määratud miljööväärtuslikeks
objektideks, millele on määratud arendus- ja
ehitustingimused.
Palume täiendada kultuuripärandi ülevaadet Muinsuskaitseameti poolt
koostatava avastamata arheoloogiapärandi ja arheoloogiatundlike alade
käsitluse ja kaardimaterjaliga. Arvestades olemasolevat infot mälestiste,
muististe ja leiuteadete kohta, piirkonna asustuse ajalugu ja
looduskeskkonna tingimusi, on Muinsuskaitseamet prognoosiva
meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade välja
selgitamist, analüüsimist ning kaardile kandmist. Viidates MuKS § 3 lg 7,
mille kohaselt riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma
ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad
omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses
hoidmist, teeme ettepaneku arvestada ehitustegevuse planeerimisel
arheoloogiatundlike aladega (nii KMH-d või detailplaneeringut nõudvate
projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Prognoositud
arheoloogiatundlike alade kaardikihid ja seletuskiri edastatalse 2021.
aasta detsembri lõpuks.
Seisukohaga arvestatakse.
Palume esitada arheoloogiatundlike alade kaardikiht
esimesel võimalusel.
Palume täiendada üldplaneeringu eelnõud ja lisada ülevaade riiklikust
kultuuripärandist. Soovitame ülevaate koostamisel lähtuda
üldplaneeringu nõustikust ja Muinsuskaitseameti poolt koostatud
üldplaneeringute koostamise juhendmaterjalist. On oluline, et planeeringu
lahendus arvestaks kultuuripärandi kui avaliku huviga ning üldplaneering
sisaldaks infot, kuidas kultuuripärandiga arvestatud on.
Selgitus.
Ülevaade riiklikust kultuuripärandist on leitav
väärtuste ja piirangute jooniselt ning seletuskirja
peatükist 4.5 ja tabeli kujul ka lisast 11.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
83 / 85
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud
kultuuripärandiga ning täpsemalt käsitletakse seda
KSH aruandes.
Palume lisada ptk 4.5 järgnev ülevaade: Kultuurimälestised näitavad
piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb
edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel,
projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast
põhimõttest ning arvestada nendega kui olulise avaliku huviga.
Kultuurimälestistena kaitse all olevad hooned hoida võimalusel
kasutuses. Kasutusest väljas olevatele leida (uus) võimaluse korral sobiv
kasutusotstarve. Tagada ümbruse heakord ja mälestise vaadeldavus
Seisukohaga arvestatakse.
Korrigeerida Lisa 11 ja ajakohastada objektide seisukorra kohta käiv info,
milles on esitatud praeguseks aegunud teave. Samuti soovitame
eemaldada lisast kaitse alla võtmise käskkirja viited, mis ei ole
üldplaneeringu kontekstis hädavajalik info.
Vaadata üle mälestiste kaitsevööndeid puudutav info, mis on esitatud
ebaühtlaselt.
Seisukohaga arvestatakse.
Palume täiendada Lisa nr 10 ja täpsustada:
- „Vana Luteri kalmistu“ paikneb Narva-Jõesuu linnakalmistu alal kvartalis
2, 3, 4, ja 5;
- lisada tabelisse Rootsi kants.
Seisukohaga arvestatakse.
Palume korrigeerida väärtuste kaarti ja muuta maa-alalised mälestised
visuaalselt selgelt loetavaks;
Seisukohaga arvestatakse.
Palume täiendada ptk 2.6.8 ja lisada, et vastavalt Kalmistuseaduse § 4 lg
4 tuleb kalmistu rajamisel ja laiendamisel planeeringuga näha ette
vähemalt 50 m laiune puhvervöönd kalmistu välispiirist, kuhu on keelatud
Selgitus.
Üldplaneeringu seletuskiri täiendatakse vastavalt
kehtivale seadusele.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
84 / 85
rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul
müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis.
Soovitame mõistete tabelis tuua välja kultuuripärandiga seotud mõisted ja
nende definitsioonid (nt kultuurimälestis, miljööväärtuslik üksikobjekt,
miljööala, arheoloogiatundlik ala).
Seisukohaga arvestatakse.
Soovitame käsitleda linna ruumilise arengu põhimõtete juures ka linna
ajaloo-, kultuuri- ja miljööväärtuseid, kuna linnal on silmapaistev ajalugu
ning seda ilmestavad tänini säilinud olulised objektid.
Seisukohaga arvestatakse.
Soovitame lisada seletuskirja ja väärtuste kaardile täpsustuse mälestise
kaitsevööndi kohta: üldjuhul on kultuurimälestise kaitsevöönd 50 m
mälestise väliskontuurist või piirist, tihedalt koos asuvatele mälestistele on
üldjuhul määratud ühine kaitsevöönd. Mälestise kaitsevööndi ulatus tuleb
kontrollida igakordselt kultuurimälestiste registrist.
Seisukohaga arvestatakse.
Soovitame analüüsida Muinsuskaitseameti uuringute tulemusi (XX
sajandi arhitektuur, maa-arhitektuur jne) ja pärandkultuuri objekte, et
selekteerida välja Narva-Jõesuu linna seisukohast olulised väärtuslikud
üksikobjektid.
Selgitus.
Muinsuskaitseameti uuringute tulemusi on
analüüsitud ning olulised väärtuslikud objektid ka
tähistatud ning neile on seatud arendus- ja
ehitustingimused.
Soovitame lisada ptk 4.4 lause: XX sajandi arhitektuuri nimekirja
kuuluvate objektide lammutamise soovi korral teha koostööd
Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti
mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata
amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse
saatusesse.
Seisukohaga arvestatakse osaliselt.
XX sajandi arhitektuuri objektide nimekiri on
üldplaneeringu koostamise käigus läbi analüüsitud
ning osaliselt rakendatakse objektidele
miljööväärtuslike objektide kaitsetingimusi. Täpne
nimekiri objektidest, mida väärtustatakse on toodud
üldplaneeringu lisades.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
85 / 85
Soovitame täiendada ptk 2.2 ja lisada: Detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub
muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Eritingimuste
koostamise kord on toodud kultuuriministri 24.04.2019 vastu võetud
määruses nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimuste koostamise kord“. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ei
pea eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda
oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või
kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.
Seisukohaga arvestatakse.
Palume täiendada ptk 4.5 alljärgneva teabega: Prognoositud
arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida
planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui
500 m².
KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka
juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga
kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg
3).
Seisukohaga arvestatakse osaliselt. Selgitus.
KMH kohustusega tegevuste osas täiendatakse
üldplaneering vastavalt kehtivale seadusele.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
1 / 42
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku (15.07.2022 – 15.08.2022)
käigus laekunud seisukohad ning nende vastused
Jrk
nr
Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga
arvestamine/mittearvestamine
1 Riigi Kinnisvara
(Kärt Vabrit,
projektidirektor)
19.04.2022
Oleme varasemalt Raim Sarvega suhelnud Piiri tee 11 kinnistu osas. Raim tegi
ettepaneku antud kinnistule määrata elamumaa juhtfunktsiooni ja RKAS nõustub
antud ettepanekuga. Nimelt anud kinnistu ei ole enam riigile vajalik ning ÜP
juhtfunktsioonis määratud riigikaitsemaa juhtfunktsioon ei ole enam vajalik. Kuna
riigikaitset saab teostada vaid riik, siis ei ole võimalik, et teine omanik seal
riigikaitse maa juhtfunktsiooni kasutaks.
Selgitus. Riigi Kinnisvara AS ei ole
enam Piiri tee 11 kinnistu omanik,
edaspidiselt suhtleme kinnistu
puudutavates küsimustes uue
omanikuga. Piiri tee 11 kinnistu uus
omanik on esitanud üldplaneeringu
koostamise raames oma taotluse koos
visiooniga Piiri tee 11 arenguks.
Teavitame, et vaatame esitatud
taotluse läbi jooksvalt üldplaneeringu
koostamise ajal ning edastame
maaomanikule kirjaliku seisukoha.
2 Jelena Burkova
19.07.2022
Plaanis on osta krunt, katastritunnus 85101:001:0374, pindala 10128 m²
(https://xgis.maaamet.ee/ky/85101:001:0374) Krundi sihtotstarve on 100%
Maatulundusmaa. Soovime sinna rajada elamiseks talu ja muuta maa sihtotstarve
100% elamumaaks. Palun selgitage, mida peame tegema, et muuta maa
sihtotstarvet ja kas sellel on mingeid piiranguid?
Selgitus.
Vuti katastriüksus asub
hajaasustusalal, kus on lubatud rajada
ühepereelamuid ja abihooneid ilma
sihtotstarbe muutmiseta ning
minimaalseks katastriüksuse
suuruseks elamu ehitamiseks 2 ha.
Vastavalt üldplaneeringule on
kohalikul omavalitsusel õigus teha
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
2 / 42
erandeid, võttes arvesse piirkonna
katatsriüksuste struktuuri,
maakorralduslikke võimalusi ja/või
minimaalsest suurusest kõrvalekalde
suurust.
Maa sihtotstarbe muutmiseks tuleb
esitada kirjalik avaldus kohalikule
omavalitsusele.
3 Krister Arusoo
19.07.2022
Teen ettepaneku märkida Tõrvajõe külas asuvate Lillemäe (katastritunnus
85101:003:0451; 85101:003:0452) ja Iljasoru (katastritunnus 85101:003:0015)
kinnistute sihtotstarbeks uues Narva-Jõesuu üldplaneeringus äri- ja tootmismaa.
Lillemäe kinnistu on kehtivas üldplaneeringus suures osas ärimaa ja Iljsoru kinnistu
suures osas elamumaa.
Seisukohaga ei arvestata.
Tegemist on suure maa-alaga, mis
osaliselt on mõjutatud perspektiivse
maakonnaplaneeringuga kavandatud
2+2 trassi teekoridoriga ja sellega
seotud kitsendustega.
Lisaks ulatuvad 85101:003:0452 ja
85101:003:0015 kinnistutele
olemasoleva ja kavandaud
lennujaama piirangu- ja kaitsevööndid.
Eeltoodu arvesse võttes leiame, et
antud kinnistute edaspidine areng äri-
ja tootmismaa funktsiooniga nõuab
detailplaneeringute koostamist, mille
käigus selgitatakse välja, kas
sihtotstarbe muutmine on võimalik ja
kui suurel määral.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
3 / 42
4 Transpordiamet
(Marek Lind,
juhtivspetsialist)
22.07.2022
Kiri nr 7.2-
1/22/14464-2
Tutvusime muudetud üldplaneeringu dokumentidega ning täname, et olete meie
ettepanekud arvesse võtnud. Palume veeteede seisukohast materjale järgnevaga
täiendada.
Hetkel on meresõiduohutusega seotud maa-aladel erinev juhtotstarve. Palume
kaalude juhtotstarvete ühtlustamist.
Seisukohaga arvestatakse.
Maa-alade juhtotstarbed ühtlustatakse
ning korrigeeritakse
navigatsioonimärgi leppemärki.
5 K-Projekt AS
(Ülle Kadak)
25.07.2022
Vaatasin üle meie kirja ja avalikul väljapanekul oleva üldplaneeringu materjali.
Suur tänu, olete meie ettepanekuid arvesse võtnud ja üldplaneeringusse kandnud.
Küsimus tekkis Aia tn 45 krundi ehituskeeluala vähendamisega. Seda ei olnud
mainitud.
Kas see jäi märkamata, või eeldate, et kuna uue hoone asukoht ei lähe ettepoole
naaberhoonetest, ei ole seal vaja ehituskeeluvööndit vähendada, vaid saab
arvestada olemasoleva ehitusjoonega?
Selgitus.
Kuna Aia tn 45 katastriüksusel on tänu
kõrvalolevatele kinnistutele välja
kujunenud ehitusjoon ning hooneid ei
soovita rajada ehitusjoonest mere
poole siis puudub vajadus eraldi
ehituskeeluvööndi vähendamiseks
antud alal.
6 Jelena Golubeva
29.07.2022
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohad esimese avaliku väljapaneku ajal
laekunud ettepanekutele on esitatud üldplaneeringu materjalide kaustas (fail „7.
Eelnõu avaliku väljapaneku seisukohtade tabel.pdf" kaustas
„Menetlusdokumendid" või vaata siin) http://narva-joesuu.ee/et/uus-uldplaneering.
01.12.2021 veebikeskkonnas ZOOM kell 18.30-20.00 toimus avaliku
väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Arutelu protokolliti. Avaliku arutelu
käigus olen esitanud omapoolseid ettepanekuid Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu dokumentide osas. Ettepanek oli sh esitatud Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu lisa „Taristu ja tehnovõrgud“ Saare kinnistu (85101:003:0057)
Esmakordselt olete oma ettepaneku
esitanud 01.12.2021.
Kraavi küsimus (ettepanekut on
arvestatud): üldplaneeringu joonist ja
seletuskirja on korrigeeritud vastavalt
ettepanekule, kraavi uus asukoht on
näidatud planeeringu “Taristu ja
tehnovõrgud” joonisel. Kinnistu
omanik saab selle põhjal taotleda
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
4 / 42
sademevee kraavi (vooluveekogu) asukoha osas. Kraav asukohaks on Saare
kinnistu ja kraav kulgeb mööda Saare kinnistu piiri veekogusse (jõkke),
halvendamata Jõekalda kinnistu (naaberkinnistu) olemasolevat olukorda (esitatud
all oleval pildil).
Skeem avaliku kasutusse määratud erateest autotranspordi teenindamiseks ja
kraavi asukohast Saare kinnistul.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu seisukohtade tabelis nr 7 puuduvad andmed minu poolt esitatud
ettepanekust kraavi osas. Sellega seoses esitan korduva ettepaneku kraavi osas
(kraavi asukoht on esitatud eelpool oleval pildil) ning palun arvestada sellega
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus.
Täiendavalt taotlen Saare kinnistul võimalikku ehituskeeluvööndi vähendamist
järgimaks tulevikus väljakujunenud ehitusjoont ja hoonestusstruktuuri.
projekteerimistingimused kraavi
ehitamiseks.
Juurdepääsu küsimus (on toodud
selgitus): hetkel on üldplaneeringu
„Taristu ja tehnovõrgud“ joonisel Välja
kinnistul asuv eratee määratud
avalikuks kasutuseks. Siinkohal
selgitame, et Teie poolt esitatud
ettepanekud Saare kinnistu
juurdepääsu osas on seotud
eraomandis oleva teega, mis asetseb
Välja kinnistul, mistõttu vaadatakse
üldplaneeringu koostamise raames
korduvalt üle Teie ettepanek ning
võetakse ühendust Välja kinnistu
omanikega selgitamaks ka nende
soovid tee valduse ja kasutamise
osas. Narva-Jõesuu Linnavalitsus
teavitab teid täiendavalt oma otsusest
Saare kinnistu juurdepääsu osas.
Ehituskeeluvööndi vähendamise
küsimus (ettepanekut ei arvestata):
selgitame, et kuna kinnistu asub
osaliselt väljaspool ehituskeeluvööndit
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
5 / 42
siis puudub põhjendus, miks tuleb
hoonestus ehitada just
ehituskeeluvööndisse ning
üldplaneeringu raames ei tehta alale
ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanekut.
7 Maa-amet
(Artu Ellmann,
peadirektori asetäitja
peadirektori
ülesannetes)
29.07.2022
Kiri nr 6-3/21/15937-
6
Seletuskirja peatükis 2.6.17 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on
selgitatud, et üldplaneeringu mäe- ja turbatööstuse maa-ala juhtotstarve on
kavandatud kehtivate mäeeraldiste teenindusmaade ja taotletavate
mäeeraldiste teenindusmaade ulatuses. Märgime, et olemasolevate
mäeeraldiste teenindusmaade aladele on märgitud mäetööstusmaa
juhtotstarve osaliselt, samas kohati on märgitud mäetööstuse maa-ala
juhtotstarve aladele, kus ei asu mäeeraldise teenindusmaad. Võimalik, et
juhtotstarbe määramisel on lähtutud katastriüksuse sihtotstarbest. Palume
mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramisel mitte lähtuda katastriüksuse
sihtotstarbest ning määrata mäetööstusmaa juhtotstarve kogu mäeeraldiste (sh
taotletavate) teenindusmaade ulatuses. Selgitame, et olukorras, kus
üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või
turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud,
ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt
üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest
tekkivate kitsenduste määramine. Planeeringu täiendamiseks ajakohaste
andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil
https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&reques
t=GetCap abilities või laadida piirid alla GIS-failidena veebilehelt Maavarade
registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). Palume
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
6 / 42
märkida joonistele, mis kuupäeva seisuga andmeid on kasutatud. Samuti palume
jooniste koostamisel jälgida, et juhtotstarbed ei varjutaks üksteist.
Maa-amet nõustub ka alternatiivse variandiga, kui ühele alale antakse mitu
(alternatiivset) juhtotstarvet ning seletuskirjas tuuakse vastavad selgitused.
Näiteks nõustub Maa-amet Sirgala karjääri puhul lahendusega, kus ala
tähistatakse kahe erineva viirutusega: mäetööstuse maa-ala ja riigikaitse maa-
ala. Samuti nõustub Maa-amet Narva karjääri ja Narva põlevkivikarjäär II puhul
lahendusega, kus ala on tähistatud kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstuse
maa-ala ja perspektiivne äri- ja tootmismaa.
Üldplaneeringu joonise Maakasutus kohaselt kattub Puhkova kruusamaardla
(registrikaart nr 0713) elamu maa-ala juhtotstarbega. Püsiva iseloomuga ehitiste
ehitamine maardlale halvendab maavara kaevandamise võimalust. Selgitame, et
maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide
eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Samaaegselt
ei ole võimalik kasutada maad eluhoonete ehitamiseks ja tagada maavarale
juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümbritsevalt alalt kruusa kaevandamine
võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida
võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda
katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi.
Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maavara kaevandada
ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb.
Tagamaks maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimise
olemasolevat olukorda, palume Puhkova kruusamaardla alal ehitiste ehitamist
võimaldavat juhtotstarvet mitte määrata aladele, kus juba ei asu olemasolevat
hoonestust. Maa-amet nõustub Puhkova kruusamaardla alal ainult Kase
katastriüksuse idanurgas olemasolevate hoonete teenindamiseks vajalikul alal
Seisukohaga arvestatakse.
Elamu maa-ala eemaldatakse
Puhkova kruusamaardla alalt.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
7 / 42
elamumaa juhtotstarbe määramisega. Püsiva iseloomuga hoonete rajamine
Puhkova kruusamaardla alale on lubatud peale maavara ammendamist.
Üldplaneeringu joonise Maakasutus kohaselt kattub Laagna kruusamaardla
(registrikaart nr 0770) segaotstarbega maa juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis
2.6.13 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA on selgitatud (tsiteerin): „Segaotstarbega
maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais
kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala,
ühiskondlike hoonete maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või
transpordi maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine.“
Tagamaks maavarale juurdepääsu, palume maardlaga kattuvale alale mitte
määrata ehitiste ehitamist võimaldava maa juhtotstarvet või täpsustada
seletuskirja selliselt, et Laagna kruusamaardlaga kattuval segaotstarbega maa
juhtotstarbega alal on lisaks eelnimetatud kasutustele võimalik ka maavarade
kaevandamine ja segaotstarbega maa juhtotstarbega maardla alale on püsiva
iseloomuga hoonete rajamine lubatud peale maavara ammendamist.
Selgitus.
Laagna kruusamaardla kattub
segaotstarbega maa-alaga kuhu on
planeeritud golfiväljaku rajamine.
Antud teema kohta lisatakse
seletuskirja täpsustus.
Seletuskirja peatükis 4.6 Rohevõrgustik on selgitatud, et Sirgala ja Narva karjääri
aladel tuleb säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust.
Selgitame, et maavara kaevandamise käigus ei ole võimalik säilitada taimestikku.
Ka osaline taimestiku säilitamine tähendaks maavara säästva kasutamise
põhimõtete eiramist, kuna väga suur osa maavarast jääks kaevandamata.
Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et Sirgala ja Narva karjääri korrastatud
aladel säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust.
Selgitus.
Sirgala ja Narva karjääridega Narva-
Jõesuu linnas on tegemist
kaevandatud ja korrastatud aladega,
seega soovime jätta kehtima
üldplaneeringus toodud " Sirgala ja
Narva karjääri korrastatud aladel
säilitada vähemalt 30% olemasolevast
metsamaa kõlvikust"
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
8 / 42
Ettepanek tuua eraldi välja tingimused
karjäärialadele oli tehtud just
Agropargi detailplaneeringust lähtuvalt
selleks, et väärtustada aastakümneid
tehtud ja õnnestunud korrastustöid
ning ka sellepärast, et meil linnas on
selliseid kaevandatud ja korrastatud
karjääri alasid tuhandeid hektareid. On
olemas üks nurgake karjäärist kus ei
ole kaevandatud, kuid sellele kehtib
juba väljastatud kaeveluba jne.
8 SA Ida-Viru
Investeerigute
Agentuur
(Teet Kuusmik,
juhatuse liige)
29.07.2022
Kiri nr 1-536
Punkt 2.6.11 “Maksimaalne katastriüksuse täisehitusprotsent on 50%” muuta
täisehitusprotsent 70-le.
Selgitus: IVIA planeerib Auvere Agroparki arendades suures mahus katmikalasid,
mille puhul ei ole mõistlik kinnistut täita vaid pooles osas kasvuhoonega ning jätta
iga kasvuhoone kõrvale pool tühja maad. Samas punktis 2.6.11 mainitud
“minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30%” muuta 10% samadel põhjustel, mis
eelnevalt kirjas.
Seisukohaga arvestatakse
osaliselt.
Kuna punktis 2.6.11 on kajastatud
tootmismaadele määratud üldised
tingimused, ei ole antud ettepanekuga
arvestada täies mahus võimalik.
Üldplaneeringu seletuskirja lisatakse
erand, et võttes arvesse projekti
omapära Agropargi detailplaneeringu
alal on võimalik täpsustada kinnistute
täisehitusprotsent detailplaneeringu
koostamise käigus ning vastavalt
kinnistu kasutamise eesmärkidele,
arvestades ka detailplaneeringu
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
9 / 42
käigus tehtuid uuringuid ja
keskkonnamõju hindamisi.
Punkt 4.6 arvata rohevõrgustiku aladest välja skeemil 11 märgitud
karjäärialad.
Selgitus: Tegemist on tehismaastikega, mis on loodusväärtusetud ning igast
küljest looduslikult või tehislikult loomade liikumisele suures osas piiratud.
Seisukohaga ei arvestata.
Narva ja Sirgala karjäärid on määratud
rohevõrgustiku koosseisu Ida-Viru
maakonnaplaneeringuga 2030+. Kuigi
Sirgala ja Narva karjääri alad on
tõepoolest rohevõrgustiku seisukohast
mõnevõrra erandlikud arvestades
seda, et antud aladel ei ole mets ja
maastik säilinud oma looduslikul kujul,
ei tähenda see seda, et seal oleks
välistatud rohevõrgustiku toimimine
täielikult. Ka maakonnaplaneeringu
KSH aruandes on välja toodud, et kuigi
üldiselt võib välja tuua, et kaevandatud
alad ja hiljem metsastatud alad on
looduslikult pigem väheväärtuslikud ja
madala liigirikkusega, siis toimivad
need alad siiski rohelise võrgustiku
osadena ning pikemas perspektiivis
alade looduslikkus ja liigirikkus
tasapisi taastub. Näiteks leidub
EELIS-e andmetel (seisuga
09.08.2022) Sirgala karjääri
korrastatud aladel I, II ja II
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
10 / 42
kaitsekategooria aluseid taimeliike,
mis viitab sellele, et tegemist ei ole
täiesti loodusväärtusetu alaga. Samuti
on maakonnaplaneeringu KSH-s välja
toodud, et karjääride kaevandatud
alad on korrastuse järgselt mõeldud
funktsioneerima rohelise
võrgustikuna. Eeltoodu tõttu ei ole
põhjendatud Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringuga Sirgala ja Narva
karjääride välja arvamine
rohevõrgustikust.
Punkt 4.6 Arendustegevus ja ehitamine punkt 2. Arusaamatu on lõigus
“rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude
ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et aladel
ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma
katkematuks” nõue koridori alaga risti suunas.
Selgitus: Palume ümber sõnastada arusaadavalt või üldplaneerigust välja võtta.
Palume täpsustada, mis antud punkti
osas jääb arusaamatuks. Antud
tingimus puudutab ainult
rohevõrgustiku koridore ning eesmärk
on tagada nende toimivus. Agropargi
alal on eelnõu kohaselt ainult
rohevõrgustiku tugiala.
Punktiga 5.2.3.4 keelatakse kogu linna territooriumil päikeseparkide rajamine
määramata ajaks. Teeme ettepanek nõudest üldplaneeringus loobuda.
Selgitus: Leiame, et üldplaneeringuga ei peaks tegema pikaajalisi kitsendusi
tehnoloogiatele, mis muutuvad ja arenevad väga kiiresti, seda olukorras, kus
oleme energiakriisis ning taastuvenergialahendused on hädavajalikud nii täna kui
tulevikus mitte ainult elanikele, vaid ka väiksematele ja suurtele ettevõtetele.
Seisukohaga ei arvestata.
Antud punkt on üldplaneeringusse
lisatud koostöös
Kaitseministeeriumiga, et tagada
riigikaitseliste seadmete töövõime.
Ehituskeeld on toodud ptk 5.2.3.2.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
11 / 42
Riigikaitselisi piiranguid seab Vabariigi Valitsus või Kaitseministeerium oma
õigusaktidega vastavalt muutuvale olukorrale. Teeme ettepaneku võtta
üldplaneeringust välja lõik “Tulenevalt riigikaitseliste ehitiste seatavatest
piirangutest on Narva-Jõesuu linnas lubatud rajada ainult oma katastriüksuse
tarbeks kuni 50 kW võimsusega päikesepaneele, mis on ühendatud kuni 0,4 kV
madalpinge jaotusvõrguga. Päikeseparkide rajamine on keelatud.”
Vastav peatükk üldplaneeringus
vaadatakse üle ning viiakse kooskõlla
Kaitseministeeriumi kirjas sätestatuga.
9 Politsei- ja
Piirivalveamet
(Tarvo Kaiva,
politseikapten, Ida
prefektuuri, Narva
politseijaoskond,
Sillamäe
piirkonnagrupp
grupijuht)
08.08.2022
kiri nr 2.1-3/21438-2
Politsei- ja Piirivalveamet olles tutvunud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise aruande eelnõuga esitame omapoolsed
ettepanekud liikluskorralduse muutmiseks:
1. Koidu tn 3, Narva-Jõesuu Päästekomando hoone väljasõiduteele
paigaldada peatumiskeelu märk ja komando väljasõit tähistada kollase
joonega.
Selgitus.
Antud detailsusastmega teemasid ei
lahendata üldplaneeringu raames.
Kohalik omavalitsus võtab probleemi
teatavaks ja edastab info antud
teemaga tegelevale spetsialistile.
2. Narva-Jõesuu Linna väljasõiduteele suvisel ajal paigaldada kuni Udria
mälestusmärgini soovituslik kiirus märgid 70 või pidevalt 70 maksimum. Suvel
pargitakse randa suunduvate juhtide poolt parem tee äär sõidukeid täis ja on
muutunud ohtlikuks liiklejate jaoks.
10 Suvesaare AÜ
08.08.2022
Tõlgitud, orginaaldokument asub menetlusdokumentide kaustas
Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsuse projektiga on ette nähtud aiandusühistu AÜ
Suvesaar hoonete lammutamine.
Esitame hoonete lammutamisele vastuväite, kuna hooned on ehitatud 1972. aastal
Eesti Põlevkivi ametiühingu otsuse alusel baasiks „Viivikond“. Ehitada lubati
veekogu mõlemale küljele (olemas on tunnistajad).
Seisukohaga ei arvesta.
Üldplaneeringuga on planeeritud
likvideerida Auvere küla Suvesaare vkt
1 (kü tunnus: 51501:001:0011)
(endine kü lähiaadress Narva
metskond 17) katastriüksusel
paiknevad hooned. Antud hoonetel
puuduvad ehitus- ja kasutusload ehk
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
12 / 42
1987. aastal baas “Viivikond” vormistati ümber AÜ-ks Koiduvalgus, kus peavad
asuma ka meie dokumendid, kuid selgus, et miskipärast meie 11 hoonet pole
ümber vormistatud.
1988. a moodustasime juristi abiga oma AÜ Suvesaar (registrikood 803435621),
mille kohta on Viru Maakohtus avatud …, kus asuvad 11 ehitist (käesoleval ajal 10
ehitist).
Me sõlmisime lepingu AÜ-ga Koiduvalgus territooriumil tee kasutamiseks,
sisustasime autodele parkla, tagasime prügi äraveo, rajasime paadikai, kus asub
valvepaat meditsiinilise abi ja teiste teenuste osutamiseks, paigaldasime joogivee
kraani, lepingu eest tasusime igal aastal AÜ-le Koiduvalgus 40 eurot iga
majapidamise kohta. Hoonete elektriga varustamine toimub päikesepaneelide abil,
kuna elame saarel maist kuni oktoobrini.
Viime läbi ettevalmistustööd detailplaneeringu koostamiseks:
1) AÜ Suvesaar vormistamine
2) Leping juurdepääsutee, kraanivee kasutamiseks, autode parkimisplatsi ja
paatide hoiustamisplatsi kasutamiseks AÜ-ga Koiduvalgus
3) Päästeameti poolt väljastatud otsus
4) Vastus järelpärimisele hoone kohta, mis asub Narva metskond nr 17
5) Keskkonnamõju eelhinnang
6) Geodeetiline mõõdistus
7) Leping projekteerimistööde tegemiseks OÜ-ga Olegta
07.05.2015 ei algatanud Vaivara Vallavalitsus detailplaneeringut.
2021. aastal pöördusime Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini poole meie hoonete
vormistamiseks AÜ-ks Suvesaar.
Saime vastuse: „Kuna hooned on ehitatud enne ehituskeelu kehtestamist, siis nii
või teisiti pole mingisugust seaduslikku alust nende hoonete lammutamise
hooned on alale püstitatud
ebaseaduslikult. Katastriüksusele ja
hoonetele puudub juurdepääs mööda
maismaad, mistõttu on raskendatud
vajadusel päästetehnika juurdepääs
hoonetele. Ainuke ligipääs hoonetele
on tagatud läbi Koiduvalguse
aiandusühistu ja mööda veekogu.
Katastriüksus on riigiomandis.
Hooned on hetkel aktiivselt kasutusel
eraisikute poolt.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
13 / 42
nõudmiseks. Kuid keskkonna seisukohast lähtudes tööd selles regioonis ei tohi
laieneda. Alates 1972. aastast pole uusi hooneid rajatud (v.a vanade ehitiste
remont).
Palume meie vastuväide AÜ Suvesaar hoonete lammutamisele läbi vaadata ja
anda meile positiivne vastus arvestades meie vanust (70-85 aastat) ja anda luba
meie hoonete kasutamiseks 15-20 aastaks erikokkuleppe alusel, kuna elame
saarel maist kuni oktoobrini.
11 Tarbijakaitse ja
Tehnilise
Järelevalve Amet
08.08.2022
kiri nr 16-6/18-0179-
012
TTJA palub teha üldplaneeringu seletuskirjas järgnevad muudatused:
1. Muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel nr 73 punkti nr 11 järgnevalt:
"tehnilised lahendused uue raudteeületuskoha rajamiseks ning täpne asukoht
määratakse kindlaks projekteerimisel vastavalt valdkonnaga seotud normides,
standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetele."
Seisukohaga arvestatakse.
2. Palun eemaldada leheküljel 73 punkt 12. Seisukohaga arvestatakse.
12 Elering AS
05.08.2022
(Kristen Tammerand,
elektrisüsteemide
analüütik)
Palume uuendada peatükki 5.2.1 Elektri põhivõrk:
● Rekonstrueeritakse 330 kV õhuliin Viru-Tsirguliina L353 olemasolevas
liinikoridoris. Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2025.
● Narva-Jõesuu linna territooriumil vabaneb L356 Viru-Paide liinikoridor,
kuna liini rekonstrueerimisel ühendatakse liini Viru poolne ots uude
rajatavasse Mustvee 330 kV alajaama ehk Viru-Paide liinist saab Viru-
Mustvee liin (liini ehitus on planeeritud perioodil 2023-2025).
● 330 kV õhuliinidest Balti-Tartu L300 ja Balti-Püssi L359 moodustatakse
kolme otsaga Tartu-Balti-Püssi 330 kV õhuliin, mille tõttu kaob osaliselt
L300 lõik (Balti alajaamast kuni ristumiseni Sirgala ühendusliinidega).
Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2023.
Seisukohaga arvestatakse.
Peatükki korrigeeritakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
14 / 42
● Balti alajaama suunduvate 110 kV liinide konfiguratsiooni plaanitakse
optimeerida (allolev joonis). Optimeerimise käigus demonteeritakse
osaliselt 110 kV liinid Balti-Sirgala ja Balti-Eesti OT kuni Balti alajaamani.
110 kV liin Balti-Püssi katkestatakse mastist M98 (Allika alajaama
lähedal) ja ühendatakse kokku 330 kV õhuliini Tartu-Balti
rekonstrueerimise käigus vabanenud osaga ning tekkiv Ahtme-Balti liin
kulgeb vabanenud Tartu-Balti 330 kV õhuliini koridoris kuni Tartu-Balti
allesjäänud osani. Edasi kulgeb Ahtme-Balti 110 kV liin Tartu-Balti 330
kV liiniga ühistel mastidel kuni Ahtme alajaamani.
● Olemasolevad liinid Balti-Püssi ja Sirgala-Ahtme ühendatakse kokku
ühistel mastidel paiknevas osas, mille tulemusena tekib Püssi-Allika liin.
Allika alajaam muudetakse läbijooksvaks alajaamaks. Alajaama Eesti OT
esimene toide ühendatakse haruna liinile Allika-Balti ja teine toide haruna
liinile Ahtme-Balti.
● Sirgala alajaam ja selle ühendusliinid L117 ja L119 lähevad üle VKG-le
(joonisel sinisega tähistatud).
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
15 / 42
Lisaks juhime tähelepanu, Elering AS ei planeeri Narva-Jõesuu linna
territooriumile kaabelliine. Tulevikus rekonstrueeritakse Narva-Jõesuu linna
territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk
õhuliinidena.
Elering AS-i hallatavad kõrgepingeliinid on enamuses õhuliinid pingel 110-330 kV.
Selliste õhuliinide ümber ehitamisel kaabelliinideks või segaliinideks
(õhu+kaabelliin) tekivad erinevad tehnilised probleemid:
● Kaabli läbilaskevõime on õhuliini omast väiksem.
Seisukoht võetakse teadmiseks.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
16 / 42
● Segaliinide puhul on kaabelliinil ja õhuliinil väga erinevad parameetrid, mis
raskendab releekaitse lahendust.
● Taaslülitusautomaatikat ei saa kaabelliini puhul kasutada kuna
kaabelliinidel ei esine mööduvaid rikkeid. Seega kaableid automaatselt ei
taaslülitata, mis vähendab kogu süsteemi töökindlust.
● Kaabelliini remont võtab tunduvalt rohkem aega kui õhuliini remont.
Ajavahe on vähemalt 10 korda.
● Õhuliini rikkeid on tunduvalt lihtsam ja kiirem avastada, kui kaabelliini
rikkeid.
● Kui 110 ja 330 õhuliinid on ühistel mastidel ja 110 kV liinile on ühendatud
kaabelliin, siis 330 kV liini riketel võib tekkida olukord, kus 330 kV lühisvool
võib muuta 110 kV kaabli kasutuskõlbmatuks.
● Majanduslikult on 1 km 110 kV kaablit 5,5 korda kallim 110 kV õhuliini 1
km maksumusest.
13 Gaasivõrk AS
(Rasmus Paris,
juhtivspetsialist)
10.08.2022
kiri nr 3-5/142-22
Lisaks kaugkütte arendamisele näha ette ka võimalus gaasivõrgu arendamiseks.
Üldplaneeringuga näha ette gaasivõrgu arendamine tööstuslikul otstarbel ning
samuti biometaani tootmisjaamade ja sisestuspunktide ning gaasitanklate loomise
eesmärgil AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonna alas.
Seisukohaga arvestatakse.
Täpsustus lisatakse seletuskirja.
Võrgupiirkondade alad koos võrguettevõtjate nimedega kajastada üldplaneeringu
joonisel.
KOV otsus: võrgupiirkondade alad
kajastatakse eraldi linna GIS
rakenduses, mida võetakse
kasutusele. Selles kajastuv info on
aktuaalne ja uuendatav, kuid aga
planeeringus kajastatud pole võimalik
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
17 / 42
muuta planeeringut muutmata ja
vastava menetluse läbi viimata.
Enne projekteerimist on vaja taotleda AS-lt Gaasivõrk projekteerimistingimusi
projekteerimise planeerimiseks gaasipaigaldise kaitsevööndis.
Seisukohaga arvestatakse.
Täpsustus lisatakse seletuskirja.
14 Keskkonnaagentuu
r
(Taimar Ala, direktor)
10.08.2022
Tutvunud alates 15.07.2022.a. avalikule väljapanekule pandud Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõuga, on Keskkonnaagentuuril alljärgnevad
ettepanekud:
1. Jätta Vaivara Ohtlike Jäätmete käitluskeskusest idas paiknev maa-ala
välja rohevõrgustikust ja tähistada see kui tootmismaa. Lisame ka
illustreeriva plaani, kus on punase piirjoonega tähistatud hetkel RMK
haldusalas oleva metsamaa piirid, mis peaksid võimaldama tulevikus
tootmismaa sihtotstarbega maaüksustel ringmajandusega tegelemist.
Seisukohaga arvestatakse.
Üldplaneeringu KSH aruandes on
analüüsitud vaadeldava ala
väljaarvamist rohevõrgustikust ptk-s
4.1.2.1 ning jõutud järeldusele, et ala
välja arvamisel puudub oluline mõju
Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku
toimimisele.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
18 / 42
2. Laiendada olulise ruumilise mõjuga ehitisega seonduvate tegevuste ala
eelmises punktis toodud RMK metsaala kaguosale (85101:012:0124),
mis on tähistatud punase joonega. Määratleda see maa-ala
tootmismaana, kus on võimalik teostada ka jäätmete töötlemist, sh nt
ringlusse võtmisega seonduvaid tegevusi. Eesmärgiks oleks kasutada
olemasolevat Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse katastriüksust kui
jäätmete ladestusala (jäätmehoidla) ja kavandada selle kõrvale ala (nn
RMK maa-ala), kuhu on võimalik rajada täiendavaid töötlemis- ja
laohooneid ning asjakohaseid muid ehitisi. Kuna tegevuses kasutatakse
ühist taristut olulise ruumilise mõjuga ehitisega seotud tegevustega
(ohtlike jäätmete keemilise töötlemise või ladustamise paik), siis oleks
mõistlik kajastada üldplaneeringus tootmisala tervikuna kui olulise
Seisukohaga arvestatakse.
Toome selgituseks välja, et
vaadeldava tootmis maa-ala
määramisel ORM objektiks on vajalik
esmalt läbi viia üldplaneeringu KSH
aruandes asukoha sobivuse analüüs.
Tulenevalt sellest, et antud hetkel
puudub igasugune täpsem info
vaadeldava ORM objekti kohta (välja
arvatud selle “kategooria” vastavalt
Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102)
on KSH ptk-s 4.7 “Olulise ruumilise
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
19 / 42
ruumilise ehitisega seotud ala, kusjuures ladestamisalana käsitleda
olemasoleva käitise asukoha katastriüksust (85101:012:0130).
mõjuga ehitised” läbiviidud asukoha
analüüs väga üldine.
3. Täiendada eelnõud, nähes ette juhud ja alad, millal ei ole vajalik
koostada detailplaneeringut tootmis- ja laohoonete ehitamiseks, nagu
näiteks üldplaneeringus fikseeritud tootmismaadele üksikute
tootmishoonete ehitamise korral.
Seisukohaga ei arvestata.
Kohalik omavalitsus on
detailplaneeringu kohustusega alade
määramisel otsustanud, et tootmise
maa-alade planeerimisel tuleb
koostada detailplaneering.
Taotleme Narva- Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõus käsitleda käitisega seotud tegevuste laienemist
käitise asukohast itta kuni raudteeni. Käsitleda muuhulgas jäätmete ringlusse
võtmisega seotud temaatikat, sh sotsiaalmajanduslikest aspektidest ja
keskkonnakaalutlustest tulenevalt. Hetkel on KSH aruande eelnõus meie poolt
pakutud tootmismaa piiride laiendamine käsitletud joonisel 16 (Väljalõige
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu kaardist).
Seisukohaga arvestatakse.
Rõhutame, et kuna antud hetkel
puudub igasugune täpsem
informatsioon kavandatava tegevuse
kohta on KSH aruandes läbiviidud
analüüs väga üldine (teemat on
käsitletud KSH aruandes ptk 4.7
“Olulise ruumilise mõjuga ehitised”, ptk
4.1.2 “Mõju rohevõrgustikule”, ptk
4.1.3 “Mõju kaitsvatele
loodusobjektidele” ja ptk 4.1.4.2
“Natura eelhindamine”), sh mõju
analüüs sotsiaalmajanduslikule
keskkonnale. Jäätmete ringlusesse
võtmise temaatikat on käsitletud KSH
aruandes niipalju, et on välja toodud,
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
20 / 42
et kavandatav tegevus toetab Euroopa
Liidu ja Eesti riigi jäätmepoliitika
eesmärke, luues võimalusi ohtlike
jäätmete ümbertöötlemiseks ja uuesti
ringlusesse võtmiseks. Teema
täpsemaks käsitlemiseks on vaja
kavandatava tegevuse kohta rohkem
infot.
15 Maaeluministeeriu
m
(Marko Gorban,
Põllumajandus- ja
maaelupoliitika
asekantsler kantsleri
ülesannetes)
10.08.2022
kiri nr 4.1-5/1274-1
Maaeluministeerium esitas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH
aruande eelnõu esimese avaliku väljapaneku ajal oma tähelepanekud
11.11.2021 kirjaga nr 4.1-5/1853-1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohti
väljendavas tabelis on antud nõustuv vastus vaid meie poolt tehtud ühele
tähelepanekule, kuid ülejäänud meie tähelepanekud ei ole selles tabelis
kajastatud. Maaeluministeerium teavitas sellest 28. juulil e-kirjaga Narva-Jõesuu
Linnavalitsuse arendusosakonda ning palus anda üldplaneeringu koostajate
vastused meie kõikidele tähelepanekutele. Kuni käesoleva ajani ei ole
Maaeluministeerium antud küsimuses tagasisidet saanud ning Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõusse ei ole ka meie
tähelepanekutega arvestavaid muudatusi tehtud.
Tulenevalt eeltoodust jääb Maaeluministeerium oma 11.11.2021 kirjas nr 4.1-
5/1853-1 toodud seisukohtadele.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
21 / 42
Maaeluministeeriumi 11.11.2021 kiri nr 4.1-5/1853-1
Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on muu
hulgas märgitud, et tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone
maid ning põllumajanduslikke tootmismaid. Seletuskirja jaotises 2.5 „Hajaasustus“
on märgitud järgmist: „Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi
juhtotstarbeid vastavalt ettenähtud tingimustele (ptk 2.6) ning asukohast
tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9). Kui järgitud on kõiki
tingimusi, siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud
on peatükkides 2.6 ning 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning
tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, siis
toimub arendustegevus ehitusseadustiku alusel“. KSH aruande eelnõu lk-l 21 on
kinnitatud, et üldplaneeringu lahenduses on perspektiivseid maakasutuse
juhtotstarbeid kavandatud vaid tiheasustusaladele, välja arvatud kaks erandit
(Perjatsi küla Elina maaüksus ja Riigiküla kalmistu laiendusega seotud
maaüksus).
Käsitledes eelnimetatud nõudeid kogumis, oleme arvamusel, et seletuskirja
jaotistes 2.6.11 ja 2.5 toodud tingimuste ning KSH aruande lk-l 21 märgitud kinnitus
ei ole omavahel arusaadavas kooskõlas.
Selgitus. Täpsustame, et
üldplaneeringu seletuskirjas
vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“
toodud sõnastus üle ja muudetakse
arusaadavamaks. Selgitame, et
üldplaneeringu maakasutuse joonisel
on hajaasustuse aladel maakasutus
kujutatud osaliselt, st üksikuid elamu
maa-alasid ei ole välja toodud.
Näidatud on suuremad
elamuarenduseks sobilikud piirkonnad
ning detailplaneeringutega
kavandatud suuremad elamualad.
KSH aruanne viiakse
üldplaneeringuga kooskõlla.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
22 / 42
Esmalt ei ole üheselt mõistetav põllumajandusliku tootmismaa tähendus. Kui
põllumajandusliku tootmismaa all on mõeldud maatulundusmaa sihtotstarbega
haritavaid maid ja looduslikke rohumaid või mõlemaid maid, siis ei ole nimetatu
kooskõlas seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustega ning KSH aruande lk-l 21
märgituga.
Seisukohaga arvestatakse.
Üldplaneeringu seletuskirja sõnastust
korrigeeritakse. Põllumajanduslike
tootmismaade all mõeldakse
põllumajanduslikke tootmishooneid.
Põllumajanduslike tootmismaade alla
ei arvestata looduslikke rohemaid ja
haritavaid maid. KSH aruanne viiakse
üldplaneeringuga kooskõlla.
Teiseks on seletuskirja jaotises 2.5 märgitud, et hajaasustusalal on võimalik
kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid …jne. Planeerimisseaduse § 75 lõike 4
kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala
kasutamise valdav otstarve. See tähendab, et maakasutuse juhtotstarbed tuleb
määrata üksnes üldplaneeringuga ning erinevaid uusi juhtotstarbeid, nagu on
märgitud seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustes, määrata ei saa.
Oleme seisukohal, et maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on oluline
mõju ning sellest tulenevalt peavad olema üldplaneeringu tingimused ja nõuded
kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu kehtestamist arusaadavad ja
üheselt mõistetavad. Palume korrigeerida ja täpsustada seletuskirja nii, et
maakasutuse juhtotstarvete osas oleks tagatud üheselt mõistetavus ja selgus.
Selgitus. Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium (endine
Rahandusministeerium) on antud
lahendust aktsepteerinud ning kui
üldplaneering annab võimaluse antud
piirkonnas erinevaid juhtotstarbeid
kavandada, siis on see võimalik.
Üldplaneeringu seletuskirjas
vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“
toodud sõnastus üle ja muudetakse
arusaadavamaks.
Lisaks osundame Maaeluministeeriumi seisukohale, et üldplaneeringuga tuleks
määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist
kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. Seaduse eelnõu § 3 punktiga 3
kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt
tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa
sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Oleme arvamusel, et
Seisukohaga ei arvestata.
Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse
on tagatud vastavate tingimustega
ning eraldi maakasutuse juhtotstarvet
ei määrata.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
23 / 42
see annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile suurema kindluse, et
üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu
kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
2) Seletuskirja jaotises 4.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud väärtusliku
põllumajandusmaa kasutuse ja arendamise tingimused ning märgitud, et
väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks
Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastatud kaardikiht ja
maakonnaplaneering, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus vaadeldakse väärtuslikke
põllumajandusmaid, mille pindala algab viiest hektarist. Samas jaotises on
kinnitatud, et koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja
kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, millest tuleb peale seaduse kehtima
hakkamist planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda.
Nimetatud jaotises 4.1 toodud tingimuste kohaselt tuleks maardlate
kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel; väljaspool kompaktse asustusega alasid asuvate maa-
alade kruntimisel ning hoonestamisel on prioriteediks terviklike põllumassiivide
säilitamine ning lubatud on üksiku elamu rajamine, eelistades selleks vanu
talukohti. Hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel
põllumajandusmaadel. Lisaks on seletuskirja jaotises 5.2.3.1 „Tuuleenergia“
toodud nõue, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist väärtuslikel
põllumajandusmaadel, ning jaotises 5.2.3.2 „Päikeseenergia“ toodu kohaselt ei ole
üldjuhul ka päikeseparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale lubatud.
Seisukohtadega arvestatakse
osaliselt.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
24 / 42
Maaeluministeerium osundab üldplaneeringu koostajate tähelepanu järgmistele
asjaoludele:
- seletuskirja jaotises 4.1 on toodud tingimus, mille kohaselt ei ole lubatud
väärtuslikul põllumajandusmaal detailplaneeringu algatamine. See tähendab, et
nimetatud keeld hõlmab seletuskirja jaotises 2.2 „Detailplaneeringu koostamise
kohustusega alad ja juhud“ toodud juhtude välistamist ehk väärtuslikule
põllumajandusmaale on igasugune ehitamine, välja arvatud üksiku elamu
rajamine, keelatud.
Selline kinnitus on toodud ka KSH aruande eelnõu jaotises 4.1.1.2 „Üldplaneeringu
mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele“. KSH hindaja on seisukohal, et
üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne, kuna see
seab väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused
eesmärgiga tagada nende säilitamine võimalikult suures ulatuses ning nende
kasutamine sihipäraselt vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Näiteks on
üldplaneeringuga lubatud väärtuslikule põllumaale ehitada vaid üksik elamu ja
seda tingimusel, et on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine. Samuti on välja
toodud, et hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel
põllumajandusmaadel.
Maaeluministeerium toetab KSH hindaja järeldusi. Siinjuures aga soovitame
üldplaneeringu koostajatel kaaluda seletuskirja jaotises 4.1 toodud ehitamist
keelava tingimuse selgemat ja täpsemat sõnastamist. Meie hinnangul on isikutele
arusaadavam, kui üldplaneeringu seletuskirjas seatakse otsene ehitamist keelav
Seletuskirja sõnastust täpsustatakse
(välja arvatud üksiku elamu rajamine).
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
25 / 42
tingimus, hoidudes kaudse- või topeltkeelu (ehitamise keeld läbi detailplaneeringu
algatamise keelu) seadmisest.
- seletuskirja jaotises 4.1 toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja
kasutustingimused sedastavad üldise ehituskeelu (v.a üksikelamute ehitamise
võimalus), kuid sõnastamata on väärtusliku põllumajandusmaa mõiste. Leiame, et
viide, et peale seaduse kehtima hakkamist tuleb planeerimis- ja ehitustegevusel
juhinduda seadusest, on ebapiisav sellise olukorra ajal või juhul, kui üldplaneering
on kehtestatud, kuid vastavat seadust mitte. Tulenevalt sellest palume lisada
seletuskirja jaotisesse 4.1 seaduse eelnõu §-ga 355 kooskõlas olev väärtusliku
põllumajandusmaa definitsioon.
- seaduse eelnõu §-s 368 ja §-s 359 on toodud regulatsioonid väärtusliku
põllumajandusmaa metsastamise ja maastikuelemendi rajamise kohta.
Seletuskirja jaotises 4.1 ei ole nimetatud küsimusi käsitletud.
-seletuskirja lisatakse väärtusliku
põllumajandusmaa mõiste.
-kui seadus vastu võetakse siis
hakkab kehtima seadus aga hetkel
kaalutakse antud tingimuste lisamist
seletuskirja.
3) Maaeluministeerium analüüsis Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga
määratavate väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemit
Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive,
seal hulgas eelduslikult väärtuslikke põllumajandusmaid, kajastava kaardikihi
andmetega. Meie poolt tehtud analüüsi tulemusena selgus, et
Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi (2017. a seisuga)
alusel peaks olema kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil väärtuslikke
põllumajandusmaid u 1000 hektarit. Üldplaneeringuga kavandatakse määrata
väärtuslikuks põllumajandusmaaks rohkem kui 1400 hektari ulatuses
põllumajandusmaa massiive ehk u 400 hektari võrra eeldatust rohkem. See
tähendab, et üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikeks ka neid
Seisukohaga arvestatakse
osaliselt.
ÜP KSH aruannet täiendatakse
üldplaneeringu elluviimise mõju
väärtuslikele põllumajandusmaadele
osas. Analüüs viiakse läbi eelkõige
üldises skaalas. Vaadatakse üle
suuremad väärtusliku
põllumajandusmaa massiivid, mis
üldplaneeringu lahenduse elluviimisel
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
26 / 42
põllumajandusmaid, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet väiksem kui Ida-
Viru maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet (38 hindepunkti).
Samas näitab analüüs, et üldplaneeringuga kavandatakse rohkem kui 300 hektari
ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata massiive, mille
boniteet on 38 hindepunkti ja rohkem (sh on 156 hektari ulatuses massiive
suurusega alla viie hektari). Üldplaneeringu maakasutuse kaardilt nähtub, et
väärtuslikest põllumajandusmaadest on välja arvatud kaks suurt, üle 30 hektari
suurust massiivi (Vaivara külas ja Olgina külas), kuhu on kavandatud elamumaad.
KSH aruande eelnõus ei ole väärtuslike põllumajandusmaade hõlmamisega
seotud mõjusid analüüsitud ja hinnatud. Maaeluministeerium ei ole sellisele
väärtuslike põllumajandusmaade määramise meetodile vastu, kuid kindluse
mõttes palume KSH hindajal hinnata suuremate põllumajandusmaa massiivide,
mille boniteet on vähemalt 38 hindepunkti, väärtuslike põllumajandusmaade
hulgast väljaarvamisega seotud mõjusid ja kaaluda võimalikke alternatiive.
kaoksid. Alternatiivide võrdlemist läbi
ei viida.
4) Nii seletuskirja kui ka KSH aruande eelnõus on kasutatud termineid „väärtuslik
põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 7 on
sätestatud, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla
muu hulgas ka väärtuslik põllumaa. Seetõttu tuleks üldplaneeringus üheselt
mõistetavuse tagamiseks kasutada väärtusliku põllumajandusmaa kohta üksnes
väärtusliku põllumajandusmaa mõistet. Palume selles osas dokumente
korrigeerida.
Seisukohaga arvestatakse.
16 Natalja Solovieva Ettepanek aiandusühistutes ja suvilaühistutes kehtivate ehitustingimuste osas:
Sisuliselt kõik aiandus- ja suvilaühstud asuvad hajaasustusega piirkonnas. Max
lubatud hoonete arv krundil - 1+2, 5 m kinnistu piirist ja kõrgusega kuni 9 m. ÜPs
Seletuskirja täpsustatakse
alljärgnevalt: Hajaasustuse piirkonnas
on lubatud 1-korruselised abihooned,
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
27 / 42
(Narva-Jõesuu
Linnavalitsuse
ehitusspetsialist)
10.08.2022 e-kiri
pole kajastatud hajaasustuse piirkonnas paiknevate abihoonete kõrgus ja
korruselisus.
Seletuskirja p 2.6.1 ELAMU MAA-ALA on toodud kõrguse ja korruselisuse piirang
elamu ja abihoonetele. Ettepanek mitte piirata abihoonete korruselisust ühe
korrusega. Uue ÜP-ga abihoonete kõrgus on suurendatud 5,5 meetrini kuid
lubatud on ainult 1 korrus. Ettepanek lubada 2 korruste abihoonete rajamist max
kõrgusega 5,5 m.
Vähendada aiamajade lubatud max kõrgust 7,5 meetrini, nagu ka kehtivas Vaivara
valla üldplaneeringus.
mille kõrgus määratakse vastavalt
vajadusele, ja kuni 2-korruselised
elamud kõrgusega kuni 9m.
Suvilate maa-alal lubatud kuni 7,5 m
kõrgused 2-korruselised elamud ja
kuni 5,0 m kõrgused 1-korruselised
abihooned.
Tiheasustusaladel lubatud kuni 9 m
kõrgused 2-korruselised elamud ja
kuni 5,0 m kõrgused 1-korruselised
abihooned.
17 Kaitseministeerium
(Oliver Tsarski,
innovatsiooni
osakonnajuhataja
asetäitja,
osakonnajuhataja
ülesannetes)
11.08.2022
kiri nr 12-1/22/2648
Korduval avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus palume korrigeerida
riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja nimetust. Praegu on dokumentides
märgitud „Sirgala harjutusväljak“, mis ei ole täpne nimetus. Õige on „Sirgala
harjutusväli“. Palume nimetus korrigeerida läbivalt kõigis üldplaneeringu
dokumentides.
Seisukohaga arvestatakse
Lisaks palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 2.6.16 „Riigikaitse
maa-ala“ järgmise selgitusega.
Sirgala harjutusvälja laiendamise käigus kavandatakse Jõhvi-Vasknarva
maanteed ja Sirgala harjutusvälja ühendav uus teelõik, mis on otsem, ohutum ja
ressursse säästvam ühendustee Sirgala harjutusvälja ja Kaitseväe Jõhvi linnaku
vahel. Kavandatava teelõigu ligikaudne asukoht on kajastatud üldplaneeringu
Seisukohaga arvestatakse
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
28 / 42
joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“. Täpne tee asukoht ja võimalikud avalikult
kasutatavad lõigud täpsustatakse projekteerimise käigus.
Sama ettepaneku, kajastada kavandatavat teed nii üldplaneeringu joonisel kui ka
seletuskirjas, esitas Kaitseministeerium ka oma varasemas kirjas. Avalikul
väljapanekul oleval joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on tee asukoht markeeritud,
kuid puudub selgitus seletuskirjas.
18 Keskkonnaamet
(Helen Manguse,
juhataja,
keskkonnakorralduse
büroo)
11.08.2022
kiri nr 6-5/22/12773-
2
1. Looduskaitse
1.1.KSH aruande ptk-s 4.1.4.1 (lk 84) on kirjutatud „Mustajõe loodusala
(RAH0000169) – Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita
üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid ala ja selle
kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada“. Maakasutuse kaardil piirneb loodusala
vahetult tootmise maa-alaga ning KSH aruandes ei ole analüüsitud võimalikku
mõju loodusalale. Kui ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku alale ei ole
välistatud, ei saa Keskkonnaamet ÜP-d kooskõlastada.
Selgitus.
Antud tootmise maa-ala on piirkonda
planeeritud Narva-Jõesuu
Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr
105 kehtestatud detailplaneeringuga
“Narva-Jõesuu linna territooriumil
Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala
detailplaneering”. Paralleelselt
detailplaneeringuga koostati
keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne, kus hinnati
detailplaneeringu elluviimisega
eeldatavalt kaasneda võivaid mõjusid
ümbritsevale keskkonnale, sh hinnati
mõju Mustajõe loodusalale.
Keskkonnaamet on andnud
detailplaneeringu KSH aruandele
kooskõlastuse 27.05.2019 kirjaga nr 6-
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
29 / 42
5/19/74-5. Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu KSH aruandesse
lisatakse viide antud
detailplaneeringule ja selle KSH
aruandele ptk-s 4.1.4.1 “Natura-
eelhindamine”.
1.2 ÜP seletuskirja ptk-s 2.6.11 (lk 34) „Tootmise maa-ala“ eraldi välja toodud
keskkonnaohtliku suurtootmise piirkond (skeem 2, lillaga piiritletud) ja
„Maakasutuse kaardil“ toodud tootmiseala piirid ei ühti, materjalides ei selgu
erinevuse põhjus. Skeemil 2 toodud keskkonnaohtliku suurtootmise piirkonda jääb
ka Mustajõe loodusala. Palume üheselt arusaadavalt kaardi ja skeemi vahelised
ebakõlad kõrvaldada.
Seisukohaga arvestatakse.
Keskkonnaohtliku suurtootmise
piirkonna teema vaadatakse ÜP
lahenduses üle ja ala piire
korrigeeritakse.
1.3 Ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise ettepanek Kalda tn 10
(51301:001:0170). KSH aruande kohaselt on EKV vähendamine vajalik alale
mõnekümne toaga külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete rajamiseks.
Edastatud materjalidest ei selgu, kas on kaalutud külalistemaja ja
ööbimisvõimalustega hoone asukohti väljapoole EKV-d ning olemasoleva hoone
rekonstrueerimist ja laiendamist? Keskkonnaameti kirjas 25.11.2021 nr 6-
5/21/21363-2 on toodud välja „Külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete
kavandamist EKV-sse tuleb põhjendada ja kaaluda nendele hoonetele teisi
asukohaalternatiive EKV-st väljaspool. Ehitisregistri andmetel paikneb Kalda tn
10 katastriüksusel hoone (47 m2). EKV-s on olemasolevate hoonete
rekonstrueerimine võimalik. Ehituskeeld ei laiene olemasoleva ehitise
Selgitus.
Kalda tn 10 asub täielikult
ehituskeeluvööndis ning seetõttu ei ole
võimalik hooneid kavandada
väljaspoole ehituskeeluvööndit.
Olemasolevad hooned on
amortiseerunud ning nende
rekonstrueerimine külalistemajaks ei
ole võimalik.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
30 / 42
esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks
kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 4 p 5)“.
1.4 ÜP lisas 14 „Ehituskeeluvööndi vähendamine“ esitatud sõnastus ei ole
jätkuvalt korrektne, kuna tegemist ei ole enam EKV vähendamise ettepanekutega
vaid vähendatud EKV-ga.
Viga on parandatud.
1.5 ÜP lisas maakasutuse kaardil on elamumaaks kavandatud Põhjaranniku
maaüksuse Udria maastikukaitsealal asuv osa. Palume mitte määratleda selle
maaüksuse kaitsealal asuvat osa elamumaaks, sest see asub EKV-s, kus
elamuehitus ei ole lubatud.
Seisukohaga arvestatakse.
Alale on Vaivara Vallavolikogu
26.08.2010 otsusega nr 56
kehtestatud detailplaneering
“Kiviranna maaüksuse
detailplaneering”. Antud kinnistu on
detailplaneeringuga määratud
elamumaaks, kuid maastikukaitsealale
ei ole ette nähtud ehitustegevust.
1.6 ÜP seletuskirja ptk 4.2 (lk 55) kohaselt on Sinimäe väärtuslikul (Udria
loodusala) maastikul planeeritud „taastada Meriküla-Udria kunagine kuurordi
imago ning arendada piirkonna puhkemajandust“. KSH aruandes ei ole jätkuvalt
analüüsitud külastuse mõju loodusala väärtuste säilimisele. Palume mõju
analüüsida.
Seisukohaga arvestatakse
osaliselt.
Seletuskirja lisatakse täiendus Udria
loodusalal tuleb läbi viia KSH
eelhinnang ja eelhinnangus käitleda
külastuse mõju loodusalale.
1.7 Juhime tähelepanu, et 6. juunist 2022 on kehtetuks tunnistatud
keskkonnaregistri seadus ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395
alusel on asutatud andmekogu Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Seoses
keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega muutub viide
Seisukohaga arvestatakse.
Kõik andmed uuendatakse ning
korrigeeritakse viide.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
31 / 42
keskkonnaregistrile tühiseks. Palume andmete kasutamisel viidata: „ EELIS
(Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“. Juhime tähelepanu, et
keskkonnaregistri andmed on ÜP eelnõus esitatud seisuga 21.12.2020, KSH
aruandes seisuga 09.11.2020, Väärtuste kaardil seisuga 03.12.2020. Soovitame
andmed üle vaadata ja kaasajastada.
2. Vesi
2.1.Hooldusala veeseaduse (VeeS) § 154 lg 2 alusel on salvkaevu,
puurkaevu või puurauku ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee
saastumise vältimiseks on sama § lg 5 kohaselt tegevus piiratud. Vastavalt
VeeS § 154 lg-tele 1 ja 3 on avatud soojussüsteemi puurkaevul 10-meetriline
hooldusala. Kinnise süsteemi soojuspuurkaevu ümber hooldusala ei
moodustata. Lähtuvalt eeltoodust palume ÜP pt k -s 5.2.3.3. kinnise
soojuussüsteemi puurkaevude korral sõna "hooldusala " asemel kasutada
"teenindusala ".
Seisukohaga arvestatakse.
2.2 .KSH aruande ptk-s 3.2.3.4 (lk 44) on välja toodud kehtetuks tunnistatud
keskkonnaluba nr L.VV/325553. Aktsiaseltsile Narva Vesi on 15.12.2021
korraldusega nr DM-108488- 27 antud keskkonnaluba nr KL-512749.
Seisukohaga arvestatakse.
3. Maapõu
3.1.KSH aruande ptk-s 2.2.1 (lk 19) palume sõna "kaevandusaladel" asemel
kasutada "kaevandamisaladel". Ptk-s 3.2.2.3.1 (lk 35) palume sõna
"rekultiveerimine" asemel kasutada „korrastamine“. Tabeli 11 (lk 42)
allmärkuses palume sõna "kaevanduspiirkondades" asemel kasutada
"kaevandamispiirkondades". Ptk-s 3.3.1.2 (lk 56) palume sõna
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
32 / 42
"allmaakaevandus" asemel kasutada "kaevandus" ja
sõna "kaevandusmahud" asemel kasutada "kaevandamismahud".
4. Metsandus
4.1.ÜP seletuskirja ptk-s 4.6 (lk 62) on rohevõrgustiku toimimist tagavate
tingimuste ja kitsenduste all mh välja toodud: „rohevõrgustiku metsamaal (nii
rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) lageraie korral, kus metsa vanus on alla
20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Kooskõlastuse
andmiseks aluseks on Keskkonnameti antud kinnitus/hinnang, et
maa(metsa)omanik on täitnud Metsaseaduses ettenähtud metsa uuendus
kohustuse (sh saanud ettekirjutuse).“ Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 42
lg 3 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud
alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. See
tähendab, et kõik raied linna rohealadel tuleb nagunii kooskõlastada kohaliku
omavalitsusega.
Lisaks, nii noores metsas (<20 a) on lageraie erandlik. Lageraie lubatavuse
kriteeriumid on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa
majandamise eeskiri“ §-s 3. Arusaamatu on, miks alla 20 aasta vanuses puistus
lageraie kooskõlastamise aluseks peaks olema Keskkonnaameti hinnang metsa
uuendamise kohustuse täitmise kohta. Metsa uuenemist hinnatakse pärast raiet
ning mets peab olema uuenenud hiljemalt viis aastat (loo, siirdesoo, madalsoo,
raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat) pärast raiet või
metsa hukkumist (metsaseadus § 24 lg 3).
Narva-Jõesuu linna
omavalitsusüksuses on lisaks linnale
ka külad, kus metsaseaduse § 42 lg 3
ei kohaldu.
Seisukohaga ei arvesta. Antud ÜP
seletuskirja osa lisati seoses tegelikust
elust võetud juhtumist. Näiteks esitati
lageraie metsateatis noorendiku
arenguklassi (jooksev vanus 13
aastat) kuuluvale metsaeraldusele
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
33 / 42
ning lubav otsus anti lähtuvalt
keskkonnaministri 27.12.2006
määruse nr 88 „Metsa majandamise
eeskiri“ §-s 3 lg 2 "Kui puistu
enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole
nimetatud lõikes 12, on lageraie
lubatud igas vanuses." Antud
eraldusel valgustusraie teostamisel
oleks saavutatud kasvukohale vastav
õige peapuuliik. Lõpptulemuseks oli
antud näitel tegemist ca 30 ha suuruse
raiega rohevõrgustikus.
Kohaliku omavalitsusena ei soovi
tekitada energiavõsa istandusi
rohevõrgustiku kuuluval metsamaal.
Täpsustame, et antud ÜP seletuskirja
osa puudutab kogu ÜP rohevõrgustiku
ning metsaseaduse § 42 lg 3 vastavad
rohealaks määratud alad, kus raied
tehakse kohaliku omavalitsuse
nõusolekul on määratud täiendavalt.
KOV teeb koostööd
Keskkonnaametiga.
5. Üldised teemad Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
34 / 42
5.1.Parandamata on jäänud, et ÜP ptk-s 2.6.3 on kasutatud mõistet Ühiskondlike
hoonete maa- ala. Maakasutuse joonistel Ühiskondlike ehitiste maa-ala. Palume
endiselt ühtlustada.
5.2.ÜP materjalidega ei ole esitatud asutuste ja isikute ettepanekuid,
vastuväiteid ja küsimusi ning ülevaadet nende arvestamisest või arvestamata
jätmise põhjendustest.
Kodulehel oleval lingil on olemas kõik
menetlusdokumendid, kus on
nähtavad esitatud ettepanekud ja
nendele esitatud vastused.
19 Terviseamet
(Marje Muusikus,
osakonnajuhataja,
Ida
regionaalosakond)
11.08.2022
kiri nr 9.3-
4/21/13197-5
Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud korduvalt esitatud Narva-
Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga aadressil http://narva-
joesuu.ee/uus-uldplaneering ning täiendavalt juhib tähelepanu asjaolule, et
asutatav supluskoht (Narva jõe kaldal) peab vastama sotsiaalministri
03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“
nõuetele.
Selgitus.
Määrus kehtib olenemata
üldplaneeringust ja kui antud
supluskoht vastab määruses toodud
nõuetele siis määrust rakendatakse.
Me ei näe vajadust antud teema
kajastamiseks.
20 AS Eesti Raudtee
(Riho Vjatkin,
ehitusteenistuse juht)
15.08.2022
kiri nr 21-1/3890-5
Oleme tutvunud ÜP ja KSH aruande eelnõuga mille materjalid on
kättesaadavad https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering ja esitame
käesolevaga ettepaneku kas oleks asjakohane lisada ÜP seletuskirja peatükk
„5.1.6 Raudtee“ Rööbasteede arendamise põhimõtted ploki alla ka järgmine
punkt: Olemasolevate raudteerajatiste laiendamine ja ümberehitamine (s.h
jaamateede juurde- või ümberehitamine tiheasustusalasse jäävas Vaivara
jaamas) ning Tapa-Narva liini raudtee teise peatee ehitamine toimub
projekteerimistingimuste alusel läbi avatud menetluse.
Seisukohaga arvestatakse.
21 RMK on dokumentidega tutvunud ja teatab järgmist: Seisukohaga arvestatakse
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
35 / 42
Riigimetsa
Majandamise
Keskus
(Alar Süda,
metsaülem)
15.08.2022
kiri nr 3-
1.1/2021/5783
1. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.2 „Väärt maastikud“ alapunkti 7 „Narva-
Jõesuu väärt maastik“ lk 55 on märgitud, et keelatud on männimetsa, pajuvõsa
ja põõsastiku eemaldamine, et vältida liivaluidete erodeerimist. Kui mõeldud
on ka raideid riigimetsamaal majandusmetsas, siis palun lisada, et raie
vajadusel täidetakse kõiki keskkonnakaitselisi tingimusi. Kõrgendatud avaliku
huviga metsa majandamise vajadusel koostatakse kümne aasta majandamise
kava mis kooskõlastatakse eelnevalt omavalitsuse ja kogukonnaga.
Seletuskirja vastav peatükk
täpsustatakse alljärgnevalt:
Tiheasustusalal, kõikidel maa
kasutamise sihtotstarvetel on rannaga
ja kallastega piirnevate liivaluidete
erodeerimise vältimiseks keelatud
väärtuslike puude raie ja elujõulise
põõsarinde raie. Eelpool nimetatud
alas on lubatud kohaliku omavalitsuse
nõusolekul ja loal olemasoleva avaliku
huviga taristu/ rajatiste (nt kraavid)
hooldamiseks minimaalselt vajalik raie
ja eesmärkidele vastav hooldusraie.
Maatulundusmaa metsamaa raietele
kehtib Metsaseadus ja sellega seotud
õigusaktide nõuded.
2. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.6 „Rohevõrgustik“ alapunkti
„Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused“ p. 1 all lk 61 on
märgitud, et säilitada tuleb maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus –
metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad
koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade,
puude gruppide ja puittaimestiku ribade ning väikesepinnaliste biotoopide
(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine. RMK on seisukohal, et
metsaseaduse alusel toimunud metsa majandamisega ei rikuta
rohevõrgustiku toimimist. Metsakasutuse-kasvatuse läbiviimisel on
Selgitus.
Antud punktiga ei seata piiranguid
raietegevusele. Kui ala
taasmetsastatakse siis on tagatud
rohevõrgustiku toimimine.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
36 / 42
kindlustatud taasmetsastumine ja rohevõrgustiku sidusus. Seepärast ei ole
raiepiirangud rohevõrgustiku aladel põhjendatud.
3. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.6 „Rohevõrgustik“ alapunkti
„Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused“ p. 6 all lk 62 on
märgitud, et rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka
koridoris) lageraie korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik
linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Metsaseaduse alusel ei ole võimalik
alla 20 aastases metsas lageraiet teha. Võibolla on siin mõeldud raadamist
(lageraie rajatiste jaoks kus metsamaa kategooria muutub mittemetsamaaks).
Raadamised on lubatud vaid planeeringute ja projektide alusel kus
metsateatise kinnitab keskkonnaamet. Nimetatud punkti sõnastus vajab
täpsustamist.
Seisukohaga arvestatakse ja
sõnastust täpsustatakse, mõeldud oli
raadamist.
4. Riigimetsamaa majandusmetsa on planeeritud elamumaad (skeemil
kollaselt) katastritunnustele nr 32201:001:0112, 32201:001:0719 (lisa 1 ja 2).
RMK ei pea õigeks elamumaa planeerimist metsamaale. Elamumaa
planeerimine mittemetsamaale peaks maaomanikuga igal konkreetsel juhul
läbi arutama.
Selgitus.
Palun tähele panna, et tegemist on
üldplaneeringuga, kus kaardid on
koostatud üldplaneeringu
täpsusastmes.
Erinevat tüüpi hoonestust (sh elamuid)
saab alale rajada ainult maaomaniku
nõusolekul. Üldplaneering on
pikaajaline arengudokument ning kõiki
juhtotstarvete muudatusi ei arutata
maaomanikega läbi.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
37 / 42
5. Haljasalade kaardikihil on haljasalaks märgitud maad (skeemil kollaselt)
katastritunnustel nr 32223:001:0037, 85101:012:0111, 85101:001:0737 (lisad
3, 4, 5). Metsamaale määratud haljasalad ei tohi kaasa tuua piiranguid metsa
hooldamisele ja majandamisele. Hooldamata mets kaotab haljasalana
väärtuse. Vajadusel võib metsaraietööd majandatavasse metsa määratud
haljasalal omavalitsusega kooskõlastada.
Selgitus.
Kõik haljasaladele seatud tingimused
on toodud seletuskirjas.
6. Üldplaneeringu seletuskirja p. 5.2.3.1. „Tuuleenergia“ all lk 76 on märgitud,
et Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole lubatud tuulegeneraatorite ja
tuuleparkide rajamine, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik Narva-Jõesuu
linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Samas on
üldplaneeringu kaardikihil (skeemil pruunilt) riigimetsamaale märgitud mitu
tuuleenergia ala (lisa 6). Palun kaardikiht viia kooskõlla seletuskirjaga.
Selgitus.
Palun vaadata uusi kaardikihte, kus on
muudatused sisse viidud. Narva-
Jõesuu linna kodulehelt avaneval lingil
on toodud nii uued joonised kui ka
kaardikihid.
7. Väärtuslike põllumaade kaardikihil on märgitud ära ala (skeemil roheliselt)
katastritunnusel nr 51401:001:0140 (lisa 7). Ala on osaliselt metsastunud ja
pinnalt alla 5 ha. Palun ala välja võtta väärtuslike põllumaade hulgast.
Seisukohaga arvestatakse.
22 Enefit Power
(Andres Vainola,
juhatuse esimees)
15.08.2022 nr NJ-
JUH-6/1089-5
Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu (kehtestatud 2010) põhilahendus näeb
ette perspektiivse torujuhtme asukoha Balti Soojuselektrijaama ja Eesti
Elektrijaama ühendamiseks. Teeme ettepaneku kanda eelnimetatud
joonobjekti (torujuhtme) planeeringulahendus üle koostatava Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringu põhilahendusse, eesmärgiga säilitada võimalus
ühendada Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam perspektiivse
torujuhtmega.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
38 / 42
23 VKG elektrivõrgud
(Erik Raal,
Tehnikadirektor)
22.08.2022 e-kiri
NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu.
1. Narva linna poolt on tulnud ettepanekuid seoses kõrgepinge õhuliinidega ning
kuna antud õhuliinid läbivad mõlemaid omavalitsusi, on eelnevalt vajalik üheskoos
läbi arutada võimalikud uued trassi koridorid.
Ühtlasi on vajalik koostöös kohaliku omavalitsusega läbi arutada trassi koridorid
Olgina piirkonnas, kus varasemates planeeringutes on ette nähtud õhuliinide
asendamist maakaabeliinidega.
2. Kaardimaterjalidel puuduvad VKG Elektrivõrgud kõrgepingeliinid.
3. Seoses vajadusega elektrifitseerida Tallinn-Narva raudtee, peame vajalikuks
arutada järgmist: elektrivõrgu (35-110 kV) alajaamasid koos liinidega, mis on
vajalik rajada või rekonstrueerida võimsuse tagamiseks liitumispunktis Eesti
Raudteega ehk elektripaigaldised, mis üldjuhul jäävad väljapoole raudteemaad
ning kuuluvad elektrivõrgu ettevõttele. Leiame, et kui antud vajadus on, siis on vaja
see üldplaneeringu raames läbi arutada ning vajadused ära kaardistada.
KOV teeb koostööd VKG
elektrivõrgud AS-ga)
Täpsustus: 28.04.2023 toimus VKG
elektrivõrgud ja Narva-Jõesuu
Linnavalitsuse ühine koosolek.
Koostöö raames selgunud vajalikud
muudatused on ÜP-sse sisse viidud.
24 Narva Vesi AS
(Hilje Õunapuu,
projektijuht)
06.09.2022 e-kiri
NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu
Narva-Jõesuu linna ÜVK arengukava koostamise käigus.
Narva Vesi palub Narva-Jõesuu linnavalitsust sätestada käesoleval ajahetkel
koostamisel olevasse Narva-Jõesuu üldplaneeringusse riigiomandisse ja/või
munitsipaalomandisse kuuluvatele kinnistutele ühisveevarustus- ja/või
kanalisatsioonirajatiste rajamine ning vastavalt vajadusele ka maa-alade
sihtotstarbe muutmine alljärgnevatel põhjustel.
KOV võtab ettepaneku tegijaga
ühendust, et teha koostööd.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
39 / 42
1. Narva-Jõesuu linna ühisveevarustuse teenuse parandamiseks, sh
joogiveehaarde toiteala ning joogiveekvaliteedi kaitsmiseks, on linnal
otstarbekas rajada kolm asenduspuurkaevu olemasolevate asemel, kuna
kolmel praegu toimival puurkaevul (PK5 – Karja 25a, PK7 - Vilde 32 ja PK9 –
Metsa 9c), ei ole tagatud veeseaduse § 149 lg 1 p 2 kohane minimaalne
sanitaarkaitseala - 30 m. Mittenõuetekohaste sanitaarkaitsealade laiendamine
ning tagamine samal kinnistul, kus puurkaevud praegu asetsevad, pole
võimalik, kuna eraomandis olevate kõrvalkinnistute hoonestus on piiravaks ja
takistavaks asjaoluks.
Uueks võimalikuks pakutavaks asukohaks asenduspuurkaevudele oleks
järgmised kinnistud:
* 51301:016:0002, Narva metskond 31, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn.
Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%.
Asenduspuurkaevu asukoht võiks olla kinnistu kirde nurgas, Vambola tn
mõttelise pikenduse lähedal. Asenduspuurkaevu maa-ala selle
sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa.
* 51301:009:0001, Narva metskond 26, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu
vald. Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%.
Asenduspuurkaevu asukoht võiks olla kinnistu idapool, J. Poska tn vahetus
läheduses. Asenduspuurkaevu maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks
olema tootmismaa.
* 51301:001:0067, J. Poska tn 69b, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald.
Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: elamumaa 100 %. Asenduspuurkaevu
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
40 / 42
asukoht võiks olla kinnistu läänepool, E. Vilde tn. poole. Asenduspuurkaevu
maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa.
2. Narva-Jõesuu reovee kokkukogumise ning ärajuhtimise teenuse
parandamiseks ning tulenevalt veeseaduse § 105 lg 1 nõudest on linnal
vajadus rajada uus reovee pumpla koos purgimissõlmega või ainult
purgmissõlm (kui reovett ei tule pumbata survekanalisse). Nimelt, veeseaduse
§ 105 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus, kelle administratiivterritooriumil
asub üle 2000 i.e-ga reoveekogumisala (milleks Narva-Jõesuu on),
kohustatud rajama purgimissõlme. Täna purgimissõlme Narva-Jõesuu
reoveekogumisalal (üle 2000 i.e) ei ole. Reoveepumpla võib vajada avariilise
väljalasu kanalitoru näol rajamist Narva jõkke.
Uueks võimalikuks pakutavaks asukohaks reoveepumplale koos
purgimissõlmega või ainult purgimissõlmele (kui reovett ei tule pumbata
survekanalisse) oleks järgmine kinnistu:
* 51401:001:0165, J. Poska tn 100, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald.
Omandivorm: munitsipaalomand. Maa sihtotstarve: üldkasutatav maa 90 %,
veekogude maa 10 %. Reoveepumpla/purgimissõlme asukoht võiks olla
kinnistu läänepool, J. Poska tn vahetus läheduses.
Reoveepumpla/purgimissõlme maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks
olema tootmismaa. Reoveepumpla võib vajada avariilise väljalasu kanalitoru
näol rajamist kuni väljundiga Narva jõkke.
25 Keskkonnaministee
rium
NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu. Selgitus. Antud ÜP seletuskirja osa
lisati seoses tegelikust elust võetud
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
41 / 42
(Meelis Münt,
kantsler)
24.08.2022 nr 7-
15/21/5640-4
Oleme tutvunud veebilehel https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering
kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist:
1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.6 Rohevõrgustik (lk 62) on
rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste punktis 6 märgitud, et
rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) lageraie
korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus
tegevusele. Kooskõlastuse andmiseks aluseks on Keskkonnaameti antud
kinnitus/hinnang, et maa(metsa)omanik on täitnud Metsaseaduses ettenähtud
metsa uuendus kohustuse (sh saanud ettekirjutuse).
Plans § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse
rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning
nendest tekkivate kitsenduste määramine ja sama lõike punkti 14 kohaselt
üldplaneeringuga lahendatakse rohealade määramine ning nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine. Metsaseaduse § 42 lõike 3 kohaselt planeeringuga
linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda
kohaliku omavalitsuse nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse kohaliku
omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Üldplaneeringu kohaselt paikneb
Narva-Jõesuu linna haldusüksuse territooriumil asuvas Narva-Jõesuu linnas kui
asustusüksuses rohevõrgustik. Üldplaneeringust ei selgu, kas linna kui
asustusüksuse rohevõrgustiku puhul on tegemist Plans § 75 lõike 1 punkti 14
mõistes rohealadega, kus kehtib nagunii metsaseaduse § 42 lõikes 3 toodud nõue.
Palume üldplaneeringut täpsustada. Plans § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt saab
üldplaneeringuga määrata rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja
kitsendused. Oleme seisukohal, et kooskõlastamise nõude korral peab aga
juhtumist. Näiteks esitati lageraie
metsateatis noorendiku arenguklassi
(jooksev vanus 13 aastat) kuuluvale
metsaeraldusele ning lubav otsus anti
lähtuvalt keskkonnaministri
27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa
majandamise eeskiri“ §-s 3 lg 2 "Kui
puistu enamuspuuliigiks on puuliik,
mis ei ole nimetatud lõikes 12, on
lageraie lubatud igas vanuses." Antud
eraldusel valgustusraie teostamisel
oleks saavutatud kasvukohale vastav
õige peapuuliik. Lõpptulemuseks oli
antud näitel tegemist ca 30 ha suuruse
raiega rohevõrgustikus.
Kohaliku omavalitsusena ei soovi
tekitada energiavõsa istandusi
rohevõrgustiku kuuluval metsamaal.
Täpsustame, et antud ÜP seletuskirja
osa puudutab kogu ÜP rohevõrgustiku
ning metsaseaduse § 42 lg 3 vastavad
rohealaks määratud alad, kus raied
tehakse kohaliku omavalitsuse
nõusolekul on määratud täiendavalt.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
42 / 42
selguma, mida kohalik omavalitsus kooskõlastuse andmisel hindab. Samuti jääb
arusaamatuks miks alla 20 aasta vanuses puistus lageraie kooskõlastamise
aluseks peaks olema Keskkonnaameti hinnang metsa uuendamise kohustuse
täitmise kohta.
2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.3 Maasoojussüsteem (lk 77) on
kirjas, et maasoojussüsteemi rajamiseks tuleb esitada vähemalt ehitusteatis.
Vertikaalsed maasoojussüsteemid (puuraugud ja puurkaevud) rajatakse
ehitusseadustiku lisa 1 alusel kõik ehitusloaga.
Selgitus.
Kuna ehitusseadustikus ei ole lahti
kirjutatud horisontaalsetele maasoojus
süsteemidele esitatavad nõuded,
peame vajalikuks antud punkt
seletuskirjas jätta.
3. KSH aruande eelnõus ei ole Natura eelhindamise peatükis välja toodud
kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamise mõju Struuga loodusalale. Juhime
tähelepanu, et strateegilist planeerimisdokumenti ei tohi kehtestada, kui
kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale pole
välistatud (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 45
lg 2). Palume KSH aruande eelnõud täiendada.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
1 / 3
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu koostamise käigus jooksvalt laekunud seisukohad ning nende
vastused
Jrk
nr
Esitaja Ettepaneku lühikirjeldus Kommentaar
1 Artur Eistre (Sinimäe Ratas
OÜ/Virumaa Mets OÜ)
Omanikuna on esitatud kinnistute juhtotstarbe muutmise ettepanek (Lehmalauda
85101:003:0488, Kõrgemäe tn 2 51401:001:0315, Vasikalauda 85101:003:0967
kinnistute juhtotstarbe muutmine äri-ja tootmismaaks).
Ettepanekuga arvestatakse ja
üldplaneeringusse viiakse vastavad
korrektuurid jargmisel üldplaneeringu
koostamise etapil.
2 Erika Pällo Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (juurdepääs Erbertali
kinnistu 85101:002:0401 juurde).
Ettepanekuga arvestatakse,
informeerime, et jargmisel
üldplaneeringu koostamise etapil
informeeritakse ka teisi omanike kelle
kinnistutel asub see tee.
3 Kim Allikas (Green Life Capital OÜ) Omanikuna on esitatud kinnistu juhtotstarbe muutmise ettepanek (Piiri tee 11
51301:007:0009 juhtotstarbe muutmise ettepanek segaotstarbeks).
Ettepanekuga arvestatakse ja
üldplaneeringusse viiakse vastavad
korrektuurid jargmisel üldplaneeringu
koostamise etapil.
4 Protrena OÜ Omanikuna on esitatud kinnistu juhtotstarbe muutmise ettepanek (J.Poska tn 13
51301:001:0180 kasutamise sihtotstarve osaliselt elamumaaks
(70%) ja osaliselt ärimaaks (30%), elamumaa maakasutus otstarve korterelamu
maa ala).
Ettepanekuga arvestatakse ja
üldplaneeringusse viiakse vastavad
korrektuurid jargmisel üldplaneeringu
koostamise etapil.
5 OÜ MURBARAN Omanikuna on esitatud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks (L. Koidula
tn 65 51301:012:0013).
Üldplaneeringu koostamise jargmisel
etapil eraldiseisvalt võetakse
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
2 / 3
ühenduste ettepaneku esitajaga selle
täpsustamiseks.
6 Ingka Investments Estonia OÜ Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Üldplaneeringu koostamise jargmisel
etapil eraldiseisvalt võetakse
ühenduste ettepaneku esitajaga selle
täpsustamiseks.
7 Karo Mets OÜ Tulenevalt planeerimisseaduse §76 lõikest 2 lõikest 2 avaldas soovi olla kaasatud
üldplaneeringu koostamisse.
Üldplaneeringu koostamise jargmisel
etapil eraldiseisvalt võetakse
ühenduste ettepaneku esitajaga selle
täpsustamiseks.
8 Olga Anderžanova Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (Koiduneeme kinnistu
51401:001:0210 osas).
Üldplaneeringu koostamise raames on
võetud ühendus ettepaneku esitaja ja
sellle esindajaga.
9 Ivan Gavrilov Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (Vanatamme kinnistu
85101:001:0325 osas).
Üldplaneeringu koostamise jargmisel
etapil eraldiseisvalt võetakse
ühenduste ettepaneku esitajaga selle
täpsustamiseks.
10 Erki Jaanson Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Üldplaneeringu koostamise jargmisel
etapil eraldiseisvalt võetakse
ühenduste ettepaneku esitajaga selle
täpsustamiseks.
11 Sergey Moshniko
Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (juurdepääs Laokünka
kinnistu 51401:001:0204 juurde).
Üldplaneeringu koostamise jargmisel
etapil eraldiseisvalt võetakse
ühenduste ettepaneku esitajaga selle
täpsustamiseks.
Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel
3 / 3
12 Sergey Moshniko Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse Üldplaneeringu koostamise jargmisel
etapil eraldiseisvalt võetakse
ühenduste ettepaneku esitajaga selle
täpsustamiseks.
13 Sergei Dmitrijev Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Üldplaneeringu koostamise jargmisel
etapil eraldiseisvalt võetakse
ühenduste ettepaneku esitajaga selle
täpsustamiseks.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks | 15.06.2023 | 286 | 1.10-17/2023/3240-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Narva linna üldplaneeringu ja KSH eelnõude avalik arutelu | 08.06.2023 | 293 | 1.10-17/2023/3130-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva Linnavalitsus |
Narva linna üldplaneeringu ja KSH eelnõude avalik arutelu | 25.05.2023 | 307 | 1.10-17/2023/2821-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva Linnavalitsus |
Piiride kättenäitamise kutse | 18.05.2023 | 314 | 1.10-17/2023/2712-1 | Sissetulev kiri | mkm | K. R. |
Narva linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõude avaliku väljapanekust ja arutelust | 22.03.2023 | 371 | 1.10-17/2023/1686-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva Linnavalitsus |
Ettepanekud | 25.11.2022 | 488 | 1.10-17/2022/7254-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva Linnavalitsus |
Narva ÜP eskiislahenduse tutvustus töögruppidele | 23.11.2022 | 490 | 1.10-17/2022/7186-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva Linnavalitsus |
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik arutelu | 05.09.2022 | 569 | 1.10-17/2022/5496-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu korduv avalikustamine | 29.06.2022 | 637 | 1.10-17/2022/4358-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Leping | 22.06.2022 | 644 | 1.10-19/22-356-1 | Leping | mkm | |
Kutse | 08.02.2022 | 778 | 1.10-17/2022/977-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
Arvamus Auvere Agropargi ja selle lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta | 14.01.2022 | 803 | 1.10-17/2021/7313-2 | Väljaminev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Tagasiside Narva linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ettepanekutele | 13.01.2022 | 804 | 1.10-17/2022/308-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva Linnavalitsus Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
Ettepanekud Narva linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele | 14.12.2021 | 834 | 1.10-17/2021/6854-2 | Väljaminev kiri | mkm | Narva Linnavalitsus |
Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi ja selle lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine | 09.12.2021 | 839 | 1.10-17/2021/7313-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Kiri | 29.11.2021 | 849 | 1.10-17/2021/5908-2 | Sissetulev kiri | mkm | Enefit Power AS |
Ettepanekute küsimine | 22.11.2021 | 856 | 1.10-17/2021/6854-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva Linnavalitsus |
Riigi kinnisasja piiride muutmine | 25.10.2021 | 884 | 217 | Käskkiri | mkm | |
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine | 08.10.2021 | 901 | 1.10-17/2021/5908-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Piiriprotokoll | 26.03.2021 | 1097 | 1.10-15/2021/1991-1 | Sissetulev kiri | mkm | GEOMEL OÜ |
Maa hariliku väärtuse hindamine | 26.02.2021 | 1125 | 1.10-15/2021/1250-1 | Sissetulev kiri | mkm | Maa-amet |
Auvere Piiriprotokoll | 01.02.2021 | 1150 | 1.10-15/2021/642-1 | Sissetulev kiri | mkm | GEOMEL OÜ |
Kiri | 15.10.2020 | 1259 | 1.10-17/20-0026/5714-2 | Väljaminev kiri | mkm | Narva Linnavalitsus Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
Narva linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamine ning menetlusse kaasamine | 16.09.2020 | 1288 | 1.10-17/20-0026/5714-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva Linnavalitsus Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
Taotlus kinnisasja piiride muutmiseks | 04.09.2020 | 1300 | 1.10-15/2020/5461-1 | Sissetulev kiri | mkm | Enefit Kaevandused AS |
Narva-Jõesuu linna Mustanina küla Auvere Agropargi ja selle lähiala detailplaneeringu ning detailpaneeringu keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitamine | 06.07.2020 | 1360 | 1.10-17/20-0026/4425-1 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse esitamine ettepanekute väljendamiseks | 27.11.2019 | 1582 | 1.10-17/2019/8812 | Väljaminev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse juurde ettepanekute esitamine | 26.11.2019 | 1583 | 1.10-17/2019/8780 | Sissetulev kiri | mkm | AS Eesti Raudtee |
Lennuameti ettepanek Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohtadele | 22.11.2019 | 1587 | 1.10-17/2019/8691 | Sissetulev kiri | mkm | Lennuamet |
Ettepanekud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta | 14.11.2019 | 1595 | 1.10-17/2019/8467 | Sissetulev kiri | mkm | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse esitamine ettepanekute väljendamiseks | 24.10.2019 | 1616 | 1.10-17/2019/7848 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu kehtestamisest teatamine | 03.09.2019 | 1667 | 1.10-17/19-0042/6553 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek | 12.03.2019 | 1842 | 1.10-17/19-0042/2106 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Kiri | 06.03.2019 | 1848 | 1.10-17/19-0042/1944 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamine | 03.01.2019 | 1910 | 1.10-17/19-0042/44 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Kiri | 05.01.2018 | 2273 | 1.10-17/17-0086/133 | Väljaminev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Kiri | 05.01.2018 | 2273 | 1.10-17/17-0086/132 | Sissetulev kiri | mkm | Maanteeamet |
Kiri | 18.12.2017 | 2291 | 1.10-17/17-0086/17-10440 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Kirja edastamine | 28.08.2017 | 2403 | 1.10-17/17-0086/17-7122 | Väljaminev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Kiri | 10.08.2017 | 2421 | 1.10-17/17-0086/17-6723 | Sissetulev kiri | mkm | Tehnilise Järelevalve Amet |
Kiri | 26.07.2017 | 2436 | 1.10-17/17-0086/17-6364 | Sissetulev kiri | mkm | Maanteeamet |
Kiri | 25.07.2017 | 2437 | 1.10-17/17-0086/17-6334 | Sissetulev kiri | mkm | Lennuamet |
Kiri | 17.07.2017 | 2445 | 1.10-17/17-0086/17-6136 | Sissetulev kiri | mkm | Veeteede Amet |
Kirja edastamine | 29.06.2017 | 2463 | 1.10-17/17-0086/17-5628 | Sissetulev kiri | mkm | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |