Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi ja selle lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere

Agropargi detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH)

KSH väljatöötamise kavatsus (eelnõu)

07.12.2021

Planeerimisprotsessi korraldaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Huvitatud isik: SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Alar Noorvee

(KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2021

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

2

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

3

Sisukord

1. Üldist ......................................................................................................................................... 4

2. KSH objekt, asukoht, kavandatava eesmärk ning DP algatamisotsuse eelsed seisukohad

ametkondadelt .................................................................................................................................. 5

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................. 9

3.1 Pinnavesi ............................................................................................................................ 9

3.2 Põhjavesi .......................................................................................................................... 12

3.3 Joogivesi ehk ühisveevärk ning kanalisatsioon ............................................................... 15

3.4 Metsakooslused ja rohevõrgustik .................................................................................... 16

3.5 Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) ................................................................ 18

3.6 Kaitstavad loodusobjektid, püsielupaigad ning võõrliigid .............................................. 20

3.7 Taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutuse funktsioonid ......................................... 22

3.8 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ................................................................ 24

4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega ja muude käimasolevate mõju

hindamistega ................................................................................................................................... 26

4.1 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega ............................................... 26

4.2 Piirkonnas käimasolevad mõju hindamised .................................................................... 29

5. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused .......................................... 32

6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh

mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu ... 35

7. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus ................................................... 38

8. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled ................................................ 41

9. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH protsessiga

seotud osapooled ............................................................................................................................ 42

Kasutatud kirjandus ........................................................................................................................ 43

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

4

1. Üldist

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsus (VTK) on

dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav

ajakava ning detailplaneeringu (DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline

keskkonnamõju, sh inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 võrgustiku alasid silmas

pidades. KSH väljatöötamise kavatsus on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu

koostamisel.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus

läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7 sätestab, et kui DP

koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele

ettenähtud nõuetest. Auvere Agropargi DP on ÜP-d muutev, mistõttu tuleb rakendada ÜP

menetlemisele ettenähtud nõudeid (§ 142 lg 2). Koostööle ja kaasamisele rakendatakse ÜP

kaasamisnõudeid (§ 81–85) ja täiendavalt vajadusel DP nõudeid (§ 127). Planeerimisseaduses

viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) nõudeid.

DP ja KSH menetlus algatati Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.06.2020. a otsusega nr 147.

Vastavalt algatamisotsusele on KSH esmajärjekorras vajalik, kuna DP alal planeeritakse üle 100

hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamist ning maatulundusmaa sihtotstarbe ulatuslikku

muutmist. Täiendavalt võib siinkohal välja tuua, et ala on põlevkivi kaevandamise järel

taasmetsastatud (alates ca 55 a tagasi). 2021. a fikseeriti vajadus DP algatusotsuses määratletud

DP ala piiri korrigeerida, kuna otsuse teksti ja sellele lisatud graafilise osa vahel esines

ebakõlasid. Seega 2021. a veebruaris toimunud veebikoosolekute käigus täpsustati

detailplaneeringuala piire ning pindala. DP ala piir sai edasise DP ja selle KSH menetluse

jätkamiseks paika 01.03.2021. a.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

5

2. KSH objekt, asukoht, kavandatava eesmärk ning DP

algatamisotsuse eelsed seisukohad ametkondadelt

KSH objektiks on Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna Mustanina külas paiknevate alade (ca 1507

ha, sh reformimata riigimaa; vt

Tabel 2.1, Joonis 2.1) planeerimine Auvere Agropargiks, mis on sisuliselt tehno- ja

tööstusparkide üldnimetuse alla liigitatav spetsiifilisem arendus. Agropargi, mis keskenduks

ringmajanduse põhimõtete edendamisele, idee eestvedajaks on SA Ida-Virumaa Tööstusalade

Arendus (https://www.ivia.ee/).

DP algatamisel (2020. a) määrati kavandatava tegevuse eesmärgiks infrastruktuuri rajamine

taime-, vetika- ja linnukasvatuse, vesiviljeluse ja söödatootmise teostamiseks ning

tootmishoonete, päikese- ja alternatiivenergiaparkide rajamine. Kirjeldatud tegevuste

võimaldamiseks on aluseelduseks metsa raadamine (üle 100 ha) põhjustades ka KSH algatamise

(johtuvalt KeHJS § 6 lg 1 p 311 ja § 33 lg 1 p 1 ja 3). Agroparki rajatavate üksuste ja teenuste

ampluaa (sh maakasutusvõimaluste eeldused) ning mastaapsus täpsustub edasise protsessi ehk

planeeringu edenemise käigus. Agropargi rajamisega soovitakse näiteks mitmekesistada Ida-

Virumaa majandust, luua võimalusi uute töökohtade tekkeks ja aidata kaasa Euroopa Liidu (EL)

kliima eesmärkide saavutamisele.

Tabel 2.1. Detailplaneeringus hõlmatavad katastriüksused (22.10.2021. a seisuga).

Üksus Katastritunnus Valdaja Sihtotstarve Hõlmatus Pindala,

ha

Västriku 85101:012:0044 Maa-amet Mäetööstus Täielikult 20,02

Vaivara

metskond 28 85101:012:0029

Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK) Maatulundus Täielikult 24,95

Vaivara

metskond 22 85101:012:0012 Keskkonnaministeerium Maatulundus Täielikult 384,4

Kurvitsa 85101:012:0084 Keskkonnaministeerium Maatulundus Täielikult 63,88

Kassikaku 85101:012:0028 Keskkonnaministeerium Maatulundus Täielikult 376,8

Vaivara

metskond 21 85101:012:0011 Keskkonnaministeerium Maatulundus Täielikult 95,68

Metsise 85101:011:0026 Keskkonnaministeerium Maatulundus Täielikult 474,4

Leevikese 85101:011:0034 Riigi Kaitse-

investeeringute Keskus Mäetööstus Osaliselt 29,78

Narva karjääri

tööstus-

territoorium

85101:012:0100

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium (MKM)

Jäätmehoidla 80%,

tootmismaa 20% Osaliselt 28,62

Pääsu 51401:001:0085 MKM Tootmismaa Osaliselt 0,5

Kesk-

territooriumi 85101:001:0640

Enefit Energiatootmine

AS Tootmismaa Osaliselt 3,7

Kesk-

territooriumi

juurdelõige

51401:001:0582 Omandi ulatus

selgitamisel Maa-ametis Sihtotstarbeta maa Osaliselt 0,39

Vaivara

metskond 23 85101:012:0013 Keskkonnaministeerium Maatulundus Osaliselt 2,05

Kiili 85101:011:0036 Keskkonnaministeerium Maatulundus Osaliselt 1,78

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

6

Üksus Katastritunnus Valdaja Sihtotstarve Hõlmatus Pindala,

ha

Paadi 85101:012:0070 Keskkonnaministeerium Elamumaa Osaliselt 0,005

DP ala kuulus enne 2017. a kohalike omavalitsuste haldusreformi Vaivara valla koosseisu. Kuni

Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna liitumise käigus moodustatud uue omavalitsusüksuse Narva-

Jõesuu linna ajakohase üldplaneeringu kehtestamiseni tuleb lähtuda varasema omavalitsuse

üldplaneeringust. Vaivara valla üldplaneeringu (ÜP, kehtestatud 2010. a) kohaselt on piirkonda

reserveeritud tuuleparkide maa-ala, kus on lubatud valdavalt maatulundusmaa sihtotstarve ja

kõrvalsihtotstarbena (maksimaalselt kuni 15%, ehk tuulegeneraatorite ja alajaamade alla jäävas

osas) tootmismaa sihtotstarve. Tuulikute planeerimine on aga Kaitseministeeriumi

kooskõlastuseta keelatud. Käesoleva DP-ga soovitakse arendada Auvere Agroparki, mille

perspektiivne maakasutus maakatastriseaduse § 181 mõistes hakkab suuremas osas

vastama tootmismaa maakasutusele, mistõttu soovitaksegi määrata täiendavaid maakasutuse

funktsioone (võimaldamaks paindlikkust maakasutuse osas), võrreldes mh kehtiva

üldplaneeringuga. Lisaks tuleb esile tuua, et vastavalt planeeringu algatamise otsusele tuleb

planeerimisel maksimaalselt säilitada kõrghaljastust (st olemasolev mets) ning vähemalt ¼ DP

ala pindalast peab moodustama toimiva rohealadest ja rohekoridoridest koosneva sidusa

võrgustiku.

Joonis 2.1. DP ala piir. Alus: Maa-ameti aluskaart, 2021, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, 2021.

DP algatusotsusest (2020) nähtuvad planeeritaval alal järgnevad kitsendused:

 Ala jääb Eesti põlevkivimaardla Narva kaevevälja (registrikaart nr 0010) põlevkivi

passiivse tarbevaru plokkidele 17, 20, 21 (Maa-ameti valitsemisalas) ning kattub Narva

karjääri mäeeraldisega (kaevandamisloa nr KMIN-073, kaevandaja Enefit Kaevandused

AS, kehtivus kuni 10.08.2029) ning külgneb vahetult selle teenindusmaaga;

 Ala kattub Narva karjääri ja Sirgala karjääri teenindusmaadega;

 Ala jääb loodenurgas Sirgala harjutusväljaku piiranguvööndisse ja piiranguvööndi

perspektiivsele laiendusele (Kaitseministeeriumi valitsemisala);

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

7

 Ala põhjaosas asub elektriõhuliin 220–330 kV (kõrgepinge), mis kuulub Elering AS-ile;

 Ala põhjaosa asub kehtiva Vaivara valla üldplaneeringuga määratud rohekoridoris;

 Ala põhjaosa asub osaliselt Mustajõe kalda kasutamise kitsenduste piirkonnas;

 Määramata tulevikus, pärast Narva karjääris kaevandamise lõppemist, täituvad tranšeed

veega ja nende hilisemal võimalikul keskkonnaregistris veekogudena arvele võtmisel

hakkavad ka neile kehtima vee- ja kaldakaitselised kitsendused.

Käesolevaga ei ole ära toodud kõigi planeeringu algatamise eelselt kaasatud ametiasutuste

tähelepanekuid ja soovitusi, vaid ainult peamised, mis on olulised KSH väljatöötamise kava

faasis. DP algatamisele eelnevalt juhtis Maa-amet tähelepanu faktile, et DP ala kattub Eesti

põlevkivimaardla Narva kaevevälja maardlaosaga, Narva karjääri mäeeraldise ning selle

teenindusmaaga ja Sirgala karjääri teenindusmaaga. Suures osas jääb planeeritav ala Narva

karjääri ammendatud alale, seega ei ole alust eeldada, et kavandatav tegevus halvendaks maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Samuti

toodi välja, et DP vajab kooskõlastamist kaevandamisloa omaja Enefit Kaevandused AS-ga ning

kui ettevõte esitab tingimused DP-le, siis tuleb nendega planeeringu koostamisel arvestada.

DP algatamisele eelnevalt tegi Keskkonnaamet omalt poolt järgnevad tähelepanekud:

 DP ja selle KSH peab käsitlema olemasolevaid ja taotletavaid mäeeraldisi ja

uuringuruume. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lg 1 p 2 tuleb haldusorganil maapõue

seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada juurdepääs maavarale.

Maapõueseaduse § 15 lg 1 sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks on vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

volitatud asutuse luba. Selgitust vajab ka Enefit Kaevandused AS-i huvide võimalik riive.

 DP-s ja selle KSH-s tuleb käsitleda veekaitsevööndeid ning nendest tulenevaid tingimusi.

 Rohevõrgustiku osas lähtuda ka reaalsest olukorrast, mitte kavandada rohevõrgustikku

ainult vastavalt planeeringule.

 Algatamisotsuse aegsetest dokumentidest ei selgu, kui suure tootmismahuga lindlat alale

planeeritakse ning mis tegevusega naabruses tegeletakse. KSH raames kaaluda lõhna

mudeldamist, kui lähedusse kavandatakse tegevusi, keda lindla tegevus võib häirida.

DP algatamisele eelnevalt sätestas Kaitseministeerium DP ala kinnisasjade orienteeruvad

ehitiste kõrguspiirangud ning lisas, et kui selguvad kruntide hoonestusalade täpsemad asukohad

ning soovitavate ehitiste tehnilised andmed ja kasutusotstarbed, siis võivad kõrguspiirangud ka

täpsustuda. Samuti juhiti tähelepanu järgnevale:

 Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu põhijoonisel ja Ida-Viru maakonnaplaneeringu

2030+ joonisel „Tehnilised võrgustikud“ on planeeringuala tähistatud potentsiaalse

tuulepargi alana. Mõlemas dokumendis on elektrituulikute ja tuuleparkide planeerimise ja

ehitamise ühe tingimusena sätestatud, et see on võimalik ainult koostöös ja

kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga. Kaitseministeeriumi ülesanne planeeringute või

ehitiste ehitamise kooskõlastamisel on hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju

riigikaitseliste ehitiste töövõimele ning tagada selle säilimine. Viimastel aastatel tehtud

analüüside tulemusena selgub, et Narva-Jõesuu linna territooriumile kavandatud

tuuleparkide maa-alad ei ole realiseeritavad, kuna elektrituulikute püstitamine

nendele aladele vähendab oluliselt riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Kaitseministeeriumil ei ole edaspidi võimalik kooskõlastada planeeringuid ning

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

8

projekteerimistingimuste ja ehituslubade eelnõusid, millega kavandatakse või soovitakse

ehitada elektrituulikuid Ida-Viru maakonnas Jõhvi-Iisaku mõttelisest joonest ida poole, sh

Narva-Jõesuu linna territooriumile.

 Päikeseelektrijaamade kavandamisel tuleb lisaks kõrguspiirangule arvestada, et

päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse

nõuetele ja asjakohastele standarditele (ehitusseadustik § 120 lg 1 p 3, § 11 lg 2 p 9 ning

majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse

nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele

ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ peatükk 2).

 Servituute ei tohi kavandada DP kinnisasjade kasuks Sirgala harjutusvälja ja selle

laienduse alale selles Kaitseministeeriumiga eelnevalt kokku leppimata.

 Muud DP koostamiseks vajalikud tingimused ja piirangud, kui neid on, saab

Kaitseministeerium esitada edasises DP koostamise menetluses, kui täpsustub, milliseid

ehitisi, kruntide kasutusotstarbeid ja tegevusi soovitakse planeeringualale kavandada.

DP algatamisele eelnevalt juhtis Riigimetsa Majandamise Keskus tähelepanu sellele, et

eeldatavalt nõuab planeering enamuse metsa raadamist ning KSH peaks võrdlema süsinikubilansi

teemat kogu planeeringualal praeguse metsa ja Agropargi puhul.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

9

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse

(sh võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat)

keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või

vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega

hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist

ulatust, nende kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust. Eeldatav mõjuala on piiritletav

eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga – käesolevas dokumentatsioonis on vaadeldud 500

meetrist tsooni (ei ületa riigipiiri).

Haldusüksused – tänane Narva-Jõesuu linn hõlmab endas endist Vaivara valda (ühinemine

praeguse linnasisese linnaga toimus Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 nr 153 määruse järgselt).

Kuni omavalitsuse uue ÜP valmimiseni kehtib Vaivara valla ÜP, millest käesolevas dokumendis

ka lähtutakse. DP ala külgneb lõunast Alutaguse vallaga (enne omavalitsuste ühinemist Illuka

vald), mis moodustati Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 95 järgselt. Alutaguse valla

üldplaneering kehtestati 2020. aastal.

Mõjutatava keskkonna kirjeldamisel arvestatakse KSH-s DP ümber 500 m laiune kontaktvöönd

ehk mõjuala. Vööndi laiuse määratlemisel on muuhulgas arvesse võetud mõjude hindamiste

üldiseid praktikaid, naabruses elutsevat I kaitsekategooria linnuliiki koos tema kaitsetsooniga,

Kaitseväe harjutuspolügooni ja selle kavandatavat laiendust ning DP ala kattumist Ida-Viru

maakonnaplaneeringus ja kehtivas ÜP-s määratletud rohevõrgustikuga.

3.1 Pinnavesi

DP ala 500 m laiust kontaktvööndit läbib põhja pool Mustajõgi (VEE1063800). Ida pool ulatub

kontaktvöönd kohati Narva jõeni (VEE1062200; vt Joonis 3.1, tabelid 3.2 ja 3.3), mis on Eesti

suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi. Narva jõe vooluhulk suubumisel merre on ligikaudu 400

m3/s. Enamiku veest toovad Narva jõkke paremalt kaldalt suubuvad jõed, mis kujundavad ka jõe

keemilist ja ökoloogilist seisundit.

Narva jõe vett mõjutavate tegurite hulka kuuluvad nt reovesi, Narva hüdroelektrijaam, Balti ja

Eesti soojuselektrijaama tuhaväljade leeliseline vesi ning kaevandusveed (Narva karjäär ja

Slantsõ põlevkivitööstus (Keskkonnaamet, 2010)). Mustajõgi on Narva jõe lisajõgi, mis suubub

Narva jõkke vasakkaldalt. Keskkonnaregistri veekogumite kallastele kohaldatakse tavapäraselt

veekaitsevööndist, ehituskeeluvööndist ja piiranguvööndist tulenevaid kitsendusi (lähtuvad

eelkõige looduskaitseseadusest ja veeseadusest). Avalikult kasutatavate veekogude ääres veekogu

avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks on määratud

kallasrada (laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus)).

DP ala kontaktvööndisse jääb ka Metsküla oja (VEE1064700), mis suubub Mustajõkke. Tegemist

on tugevasti muudetud veekoguga, mille seisundit on hinnatud koos Mustajõega. DP ala

kirdepoolne juurdepääsutee ületab ka Eesti SEJ juurdevoolukanalit (VEE1064900), mis suubub

samuti Mustajõkke. Tegemist on kanaliga, mis pole avalikult kasutatav ega riiklikult seiratav,

kuna asub Enefit Solutions AS Auvere elektrijaama teenindaval alal. Peale selle jääb kirdesuunas

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

10

otsapidi DP ala 500 m mõjualasse Põõsastiku kraav (VEE1065000), mis pole sarnaselt Eesti SEJ

juurdevoolukanalile avalik ega avalikult kasutatav. Põõsastiku kraav suubub Mustajõkke ning on

rajatud pinnase veerežiimi reguleerimiseks. Põõsastiku kraavi riiklikult ei seirata. DP ala 500 m

kontaktvööndisse jäävad ka mõned kraavid ja ojad (nt Saarmaoja, aga enamasti nimetud) ning

väiksemad ajutise või alalise veetasemega „loigud“, millel puuduvad keskkonnaregistri koodid.

Keskkonnaagentuuri (2021) andmetel on Mustajõe koondseisund olnud alates 2015. aastast hea

(vt Tabel 3.1), st keemiline ning ökoloogiline seisund pidevalt hea. Narva jõe koondseisund on

olnud alates 2013. a halb, sealjuures keemiline seisund halb ning ökoloogiline seisund valdavalt

halb või kesine. Lähtuvalt veekogumite seisundist on Ida-Eesti veemajanduskavas (2016) toodud

jõgede seisundi selgitused ning meetmed seisundi parandamiseks (vt Tabel 3.2).

Joonis 3.1. Keskkonnaregistri vooluveekogud DP alal ja selle lähiümbruskonnas, sh 500 m

kontaktvööndis. Allikad: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister, Keskkonnaagentuur),

30.11.2021; Maa-amet (2021).

Tabel 3.1. Mustajõe ja Narva jõe (veemajanduskava 2016-2021 järgselt) koondseisundid aastate 2015–

2019 lõikes (Keskkonnaagentuur, 2021).

Veekogum 2015 2016 2017 2018 2019

Mustajõgi Hea Hea Hea Hea Hea

Narva jõgi lähtest veehoidlani Halb Halb Halb Halb Halb

Narva jõgi, Narva veehoidla Väga halb Halb Halb Halb Halb

Narva jõgi, veehoidlast suudmeni Väga halb Väga halb Väga halb Väga halb Väga halb

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

11

Tabel 3.2. Ida-Eesti veemajanduskavas aastateks 2016–2021 toodud seisundiandmed, eesmärgid ja

meetmed (Narva jõgi ja Mustajõgi; * – TMV ehk tugevalt muudetud veekogum).

Veekogum Eesmärk

2021

Koormuse selgitus Meetme eesmärk

Narva jõgi

veehoidlani

Halb Alla 2000 ie reoveepuhastid;

muu suublasse juhitav

heitvesi

Punktkoormuse mõju vähendamine

(reoveepuhastid alla 2000 ie); veekogumiga

seotud üldine keskkonnajärelevalve.

Narva jõgi

veehoidlast

suudmeni*

Halb Üle 2000 ie reoveepuhastid;

hajukoormus sademeveest;

vooluhulga muutmine või

hüdromorf. kõrvalekalle

Punktkoormuse mõju ohjamine

reoveepuhastist (> 2000 ie); hajukoormuste

vähendamine sademevetest; veekogu hüdro-

morfoloogiliste tingimuste parandamine.

Narva jõgi,

kuiv säng*

Halb Vee kõrvale juhtimine. Veekogu hüdromorfoloogiliste tingimuste

parandamine.

Mustajõgi* Hea - Koormusallikatest tuleneva veekogumi

ohustatuse vältimine (kehtib ka Metsküla

ojale, mis suubub jõkke).

Ettevalmistamisel olevas veemajanduskavas aastateks 2021–2027 on toodud jõgede seisundi

selgitused ning meetmed seisundi parandamiseks (vt Tabel 3.2). Eraldi on käsitletud Narva jõe

veehoidla osa. Agropargi arendus seondub veekogumiga Narva jõgi veehoidlani, mis on ühtlasi

ainuke looduslik veekogum tabelites 3.2 ja 3.3 toodud Narva jõe veekogumitest.

Tabel 3.3. Ettevalmistamisel olevas Ida-Eesti veemajanduskavas aastateks 2021–2027 (2021) toodud

seisundiandmed, koormuse selgitused ja meetmed (Narva jõgi ja Mustajõgi; * – TMV ehk tugevalt

muudetud veekogum, ÖP – ökoloogiline potentsiaal).

Veekogum Eesmärk

2027

Koormused Meetmed

Narva jõgi

veehoidlani

Hea Metsamajandus, ühiskanalisatsiooniga

ühendamata inimesed, endiste

tööstusalade või tööstusobjektide

reostus, sadamad, ohtlikud ained,

kaevandused, hajukoormus.

Tehniliste meetmete rakendamine

vastavalt uuringutele, täiendavad

uuringud ohtlike ainete päritolu

välja selgitamiseks ja meetmete

sõnastamiseks, uuring saasteainete

allika tuvastamiseks ja edasiste

meetmete määratlemiseks,

toitainete bilansi koostamine.

Narva jõgi,

veehoidla*

Hea ÖP Alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu

heitveelask, sademevee lask, keskkonna-

kompleksloaga ettevõtte heitveelask,

muu tööstusheitvee lask, kalakasvatuse

heitveelask, muu heitveelask, põllu-

majandustegevus (mitmesuguste ainete

vette leostumine), metsamajandus,

ühiskanalisatsiooniga ühendamata

inimesed, endiste tööstusalade või

tööstusobjektide reostus (sh ainete

ärakanne, leostumine, eraldumine

setetest), paisrajatis, sadamad.

Tehniliste meetmete rakendamine

vastavalt uuringutele, jääkreostuse

uuring, täiendavad uuringud

ohtlike ainete päritolu välja

selgitamiseks ja meetmete

sõnastamiseks, veekogumi HÖP

kriteeriumite välja töötamine.

Narva jõgi

veehoidlast

suudmeni*

Hea Hüdroenergia tootmine (vooluhulga

muutused lõhejõgedel).

Veekogumi HÖP kriteeriumite

välja töötamine.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

12

Veekogum Eesmärk

2027

Koormused Meetmed

Narva jõgi,

kuiv säng*

Hea ÖP Vee kõrvale juhtimine. Veekogumi HÖP kriteeriumite

välja töötamine.

Mustajõgi* Hea

(st parem

kui ÖP)

- TMV testi tegemine loodusliku

veekogumi kriteeriumite järgi

(soodsas seisundis TMV).

3.2 Põhjavesi

Maa-ameti andmetel (2021) on planeeritava Auvere Agropargi alal põhjavesi sõltuvalt

piirkonnast keskmiselt kaitstud, nõrgalt kaitstud või kaitsmata (vt Joonis 3.2). Joonisel 3.2

esitatud põhjavee kaitstust on tõenäoliselt ehk täiendavalt mõjutanud põlevkivikaevandamine.

Joonis 3.2. Põhjavee kaitstus DP alal ja selle ümbruses. Allikas: Maa-amet, 2021.

DP ala asub nelja põhjaveekogumi (vt ka Joonis 3.3) levimisalal: Kesk-Alam-Devoni kogum

(ainult DP ala ida- ja lõunapoolne serv), Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini kogum,

Kambriumi-Vendi Voronka kogum ja Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa kogum. KSH VTK

eelnõu koostamisel ajal kehtib veel Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2016–2021,

kuid valmimas on veemajanduskava aastateks 2021–2027. Siinkohal tuuakse andmed

põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi kohta mõlemast kavast, kuid KSH edasises

käigus on asjakohane keskenduda uuele veemajanduskavale, mille lõppversioon (sh täiendatud

meetmeprogramm) valmib teadolevalt 2021. aasta lõpuks.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

13

Joonis 3.3. Ida-Virumaa geoloogilise ehituse, litoloogia, hüdrogeoloogiliste üksuste ja põhjaveekogumite

korrelatsioon. Allikas: Perens jt, 2010.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

14

Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi põhjavee koguseline seisund on Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2016–2021 kohaselt hea. Seirekaevude vähene veetaseme muutus ei ole

põhjustanud negatiivseid muutusi põhjavee koguselises seisundis ning põhjaveekogumi looduslik

ressurss on suurem kui põhjaveevõtt. Keemiline seisund oli samuti hea, kuue seirekaevu vee

kvaliteet vastas etteantud kvaliteedinõuetele. Kavaga nähti ette uurimuslikku seiret põhjavee- ja

pinnaveekogumite ning maismaaökosüsteemide omavaheliste seoste kindlakstegemiseks ning

ohtlike ainete kordusuuringud. Aastateks 2021–2027 koostatava veemajanduskava kohaselt on nii

koguseline kui ka keemiline seisund endiselt hea.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koguseline seisund on 2016–2021

aastate veemajanduskava alusel määratud halvaks, kuna kaevanduste ja karjääride veeärastusega

on kaasnenud oluline põhjaveetaseme langus kaevanduspiirkondades, mis mõjutab

pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme. Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna ka

keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja ohtlikud ained.

Keemiline seisund oli samuti halb – kvaliteedinõuetele vastasid 65% seirekaevudest. Aastateks

2021–2027 koostatava veemajanduskava kohaselt on põhjaveekogumi koguseline seisund halb

põhjaveeressursi bilansist lähtuvalt (aasta keskmine veevõtt põhjaveekogumist võrreldes

põhjavee loodusliku ressursiga) ning pinnaveekogumitest lähtuvalt (põhjavee tarbimisest tulenev

põhjavee survepinna langus mõjutab põhjaveest toituvate pinnaveekogumite seisundit).

Ohustatud seisundis on kogum maismaaökosüsteemidest lähtuvalt (põhjavee võtt tekitab

põhjaveest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide ebasoodsat seisundit). Keemiline seisund on

halb lähtuvalt põhjaveekogumi kui terviku üldisest keemilisest seisundist (sh põhjavee

kvaliteedinäitajate lävi- või piirväärtuste ületamine seirepunktides) ning ohustatud seisundis

põhjavee keemiliste kvaliteedinäitajate tõttu (oht põhjaveest toituvate pinnaveekogumite

seisundile).

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi põhjavee koguseline seisund on Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2016–2021 kohaselt hea. Looduslik põhjaveeressurss oli ligikaudu 40%

suurem kui veevõtt. Enamikus puurkaevudes on põhjaveetase püsivalt tõusnud ning veevõtt

vähenenud. Samuti pole soolase vee sissetungi peetud tõenäoliseks. Keemiline seisund on samuti

hea. Kloriidide seitsme aasta keskmine sisaldus registreeriti üle läviväärtuse ühes seirekaevus.

Aastateks 2021–2027 koostatava veemajanduskava kohaselt on koguseline seisund endiselt hea,

kuid keemiline seisund on muutunud halvaks, lähtuvalt nii põhjaveekogumi keemilisest

seisundist (sh põhjavee kvaliteedinäitajate lävi- või piirväärtuste ületamine seirepunktides) kui ka

muudest parameetritest nagu joogivee kvaliteet (sh märkimisväärsed inimmõjust tingitud

saasteainete kasvusuundumused) ja soolase või muu vee sissetungi oht.

Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi koguseline seisund on 2016–2021 aastate

veemajanduskava alusel määratud heaks, kuid veekogum oli ohustatud, kuna veevõtu

intensiivistamine võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse

suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda. Keemiline seisund oli hea. Sulfaatide

sisaldus läviväärtust ei ületatud, kuid esines üksikuid kasvusuundumusi seirekaevudes. Tuvastati

ka PHT ja nitraatide kasvusuundumus. Aastateks 2021–2027 koostatava veemajanduskava

kohaselt on nii põhjaveekogumi koguseline kui ka keemiline seisund endiselt head. Samas on

määratletud, et teostatakse hüdrogeoloogiline uuring halvas seisundis oleva Ordoviitsiumi Ida-

Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi poolt sellele veekogumile avaldatava mõju hindamiseks.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

15

2019. aastal Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse poolt tehtud uuringu „Põhjaveekogumite

seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning

seirevõrgu kujundamine“ kohaselt ei ole olemasolevate ametlike andmete põhjal põhjust

kahtlustada põhjaveekogumi koguselistel seisunditel negatiivset mõju ühelegi Eesti

vooluveekogumi seisundile. Põhjaveekogumil võib kaudne negatiivne mõju olla aga

seisuveekogudele. DP ala läheduses (väljaspool 500 m mõjuala) asuvad uuringus vaadeldud

põhjaveetoitelised Konsu järv ja Valgejärv, mille 2019. a koondseisundid oli vastavalt hea ja

kesine. Projekti „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi

järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal“

(2019) lõpparuande kohaselt on viimati nimetatud järve läheduses asuva puurkaevu veetase

suuresti kõikuv. Veetaseme alanemist puurkaevus saab seostada kraavivõrkude rekonstrueerimise

ja põlevkivikarjääri lähenemisega Sirgala karjääri poolt.

Pärast kaevandustöö lõppemist peatatakse muuhulgas Narva karjääris ka põhjavee

väljapumpamine, mille tulemusena täituvad karjääriga seonduvad tranšeed veega ning

moodustuvad veekogud. Karjääriala veega täitumise tagajärjel tõuseb põhjaveetase karjäärialast

ka väljaspool. AS Maves koostatud projekti „Narva karjääri allmaakaevandamises tulenevate

hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi mudeli korrigeerimine“ (2015) lisa 12 kohaselt ei saa

Narva karjääri tranšee 13 alal veetaset reguleerida madalamale kui absoluutkõrgus ca 25 m, seega

on optimaalne reguleerida veetase peale kaevandamise lõppemist absoluutkõrgusele 25,5–26,0 m

(BK77). Eelpool mainitud Kurtna maastikukaitseala hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu

(2019) lõpparuandes toodud stsenaariumi 10 kohaselt on Narva karjääri tranšee 3 alal mõistlik

veetase tõsta absoluutkõrgusele 30 m (EH2000). Seega on põhjendatud eeldada, et veetase jääb

ka DP piirkonnas vahemikku 25 – 30 m abs. Vaadeldavas piirkonnas viiakse tänasel ajahetkel

veel läbi „Enefit Kaevandused AS Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074

muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise“ protsessi, mille käigus teostatakse mh

täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud ja hinnangud (vt ka ptk 4.2).

3.3 Joogivesi ehk ühisveevärk ning kanalisatsioon

Narva ja Narva-Jõesuu linnad saavad joogivee Narva jõest. Kui eelnevalt võeti Narva linna jaoks

vett linna serval asuvast Kulgu lahest (Narva veehoidla), siis soojuselektrijaamadest tuleneva

reostusohu tõttu rajati uus veevõtukoht ehk pinnaveehaare Mustajõe suudme lähedale (vt Joonis

3.4; Narva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016–2027, 2016;

Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010–2022 ,

2010). Muuhulgas viidi läbi ka Mustanina küla pumbajaamade maa-ala detailplaneeringu KSH

(Alkranel OÜ, 2011–2012). DP ala 500 m laiune kontaktvöönd ulatub Narva linna

pinnaveehaardeni.

DP alal puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Toetudes vastavas piirkonnas Vaivara valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2016–2028 (2016) oli ühisveevärk

välja arendatud Sinimäe ja Olgina alevikes ning Kudruküla, Soldina ja Auvere külades.

Mustanina külas ühisveevärk ja -kanalisatsioon puudus ning kavas ei nähtud ette ka ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni laiendamist. DP alal asuvatest puurkaevudest on kaks – PRK0003416 ja

PRK0003434 – olmevee saamiseks (sanitaarkaitsealad 30 m; vt ptk 3.7, Joonis 3.14, Tabel 3.4).

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

16

Joonis 3.4. Narva jõe valgala ja AS Narva Vesi pinnaveehaare. Allikas: Narva linna ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016–2027, 2016.

3.4 Metsakooslused ja rohevõrgustik

DP alal asub endise Eesti Põllumajandusülikooli Metsainstituudi, praeguse Eesti Maaülikooli

Metsandus- ja maaehitusinstituudi katseala (vt Joonis 3.5) – 1981. a rajatud ala erinevate

puuliikide kasvutingimuste teaduslikuks uurimiseks põlevkivikaevandamise käigus muudetud

maastikul. Katseala (5,392 ha) paikneb peamiselt Vaivara metskond 21 kinnistul, väike osa

ulatub ka Kassikaku kinnistule. Metsakatsealade rajamine ammendatud põlevkivikarjääride

metsastamisel oli metsateadlase Elmar Kaare (1928–2012) elutööks. Täiendavalt võib siinkohal

välja tuua, et ala on põlevkivi kaevandamise järel järk-järgult taasmetsastatud, millega alustati ca

55 a tagasi. Planeeringuala piires, täpsemalt kaevandamata aladel planeeringuala põhjaservas,

esineb metsaregistri 2021. a andmetel ka looduslikke kuni 86 a vanuseid metsaeraldisi ja

mõningaid veelgi vanemaid üksikpuid (harilik kuusk 96 a, arukask 106 a jt).

Joonis 3.5. Metsanduslik katseala (joonisel punasega). Allikas: EMÜ Metsakorralduse ja metsatööstuse

õppetooli professor Andres Kiviste, 2021.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

17

Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2016) kohaselt kuulub kogu DP ala rohevõrgustikku

(vt Joonis 3.6), olles suures osas piirkondliku tasandi (T2) tuumala ning mõnel määral ka riikliku

tasandi (T1) tuumala osaks. DP ala seondub ka riikliku tasandi (K1) rohevõrgustiku koridoriga ja

selle osasid ühendava võrgustikuga.

Ka ÜP kohaselt kuulub DP ala suuremas osas rohevõrgustikku (vt Joonis 3.7). Sellegipoolest pole

üldplaneeringu kohaselt lähialal rohevõrgustiku koridore, nagu on mainitud DP algatamise

otsuses, vaid tegemist on rohevõrgustiku tuumaladega (tugialadega). Toetudes vastavas

piirkonnas ÜP-le, on rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks määratud tingimused sellised, kus

võrgustikus tuleb vältida terviklike loodusalade killustumist. Samuti tuleb hoiduda metsamaa

sihtotstarbe muutmisest, va tuulegeneraatorite rajamiseks vallas. Praegune DP ala on ÜP-s

reserveeritud tuulepargimaana (vt Joonis 3.8). Ka Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (2016)

on DP ala märgitud kui kõrge tuuleenergia potentsiaaliga ala.

Joonis 3.6. Rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride (rohevõrk) ning Eesti Metsainstituudi katsealade

asetus DP ala suhtes (allikas: Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016).

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

18

Joonis 3.7. Rohevõrgustiku (tuumalad ja koridorid; rohelised alad) asetsemine DP ala (sinine joon) suhtes.

Allikas: Vaivara valla üldplaneering, 2010.

Joonis 3.8. Reserveeritud tuulepargimaa (rohelisega) käesoleva DP ala suhtes. Allikas: Vaivara valla

üldplaneering, 2010.

3.5 Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad)

Tegemist on peamiselt tehnogeense maastikuga, mis on metsastatud. Maa-ameti (2021) andmetel

on planeeringualal esindatud peamiselt puistangumuld (Tu) või puistangupinnas (Pu), kuid

levib/leidub ka leetjat gleimulda (Gl), leostunud gleimulda (Go), paljandpinnast (Pp), gleistunud

nõrgalt leetunud mulda (LkIg) ning gleistunud keskmiselt leetunud mulda (LkIIg). Siinkohal on

asjakohane märkida, et tegemist on valdavalt toitainevaesete pinnastega, kus kasvukiht on

põllumajanduslikus mõttes õhuke. Endiste põlevkivikarjääride põllumaadeks rekultiveerimist on

katsetatud 1970. aastatel näiteks Aidu karjääris, mille käigus selgus, et tegemist on väga

töömahuka ja kuluka ettevõtmisega (Leedu, 2010). Antud juhul on küll tegemist juba valdavalt

metsastatud aladega, kus peaks olema kujunenud vähemalt 20 cm tüsedune huumusprofiil

(Reintam, 2010 järgi). Siiski tuleb põllumajanduslike tegevusalade (vt ptk 5) valikul arvestada, et

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

19

tekkinud kasvupinnase kiht ei ole intensiivse taimekasvatuse (sh põllualade sügavkünd) jaoks

tõenäoliselt piisav ja on valdavalt väga kivine, mis tähendab, et vajalikuks võib osutuda sobiva

pinnase juurde hankimine. Nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt peetakse metsanduslikku

rekultiveerimist kõige paremaks viisiks kaevandamisjärgsel maade korrastamisel (Kaar 1968,

Kaar ja Raid 1991, Kuznetsova 2011).

DP ala ümbritseb Eesti põlevkivimaardla Narva kaeveväli (registrikaart nr 0010), seejuures

kattub DP ala suures osas Narva karjääri (kaevandamisluba nr KMIN-073) mäeeraldisega (vt

Joonis 3.9). DP ala kattub osaliselt põlevkivi passiivse varu plokiga 17 ning karjääride

teenindusmaadega. Tulenevalt Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegiast 2021–

2030+ (2020) kattub vastavas dokumendis esitatud Auvere Agropargi laiendusala osaliselt

põlevkivi passiivse varu plokkidega 20 ja 21. Samas käesoleva DP-ga nii suurt ala siiski

arendusse võtta ei ole kavandatud.

DP alal on maapinna absoluutkõrgus 10–45 m (vt Joonis 3.10; EH2000), seejuures enamus

maapinnast asub kõrgemal kui 30 m (vt ka ptk 3.2). Planeeringu etapid I ja II (vt täpsemalt ptk 0,

Joonis 5.1) on välja arendatavad sisuliselt maapinna täitmiseta, kuid III etapi alal esineb kohti,

mis on madalamal kui 30 m (eelkõige vahemikus 25–30 m). Planeeringulahenduste etappide

maa-alasid eraldavad ja piiravad olemasolevad teed on ümbritsevast pinnast üldiselt madalamad

(absoluutkõrgused ca 10–20 m).

Lähim jääkreostusobjekt – Eesti SEJ tuhaväljak – asub ca 4 km kaugusel. Piirkonna põhjavee

kaitstust on iseloomustatud juba ptk 3.2. Lähtuvalt Keskkonnaministri 06.08.2018. a määrusest nr

28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ on Narva-Jõesuu linna haldusterritoorium

lisatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.

Joonis 3.9. DP ala ja selle ümbrus ning mh Narva ja Sirgala karjäärid. Allikas: Maa-amet, 2021.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

20

Joonis 3.10. Maapinna kõrgused (EH2000) enamusel DP alal. Allikas: Projekt363 OÜ, 16.03.2021. Alus:

Maa-amet, 2021.

3.6 Kaitstavad loodusobjektid, püsielupaigad ning võõrliigid

DP ala ümbruses leidub nii I, II kui ka III kaitsekategooria looma- ja taimeliike (vt Tabel 3.3).

Tabel 3.3. Kaitsealused liigid planeeritava detailplaneeringu ümbruses. Allikas: EELIS 18.10.2021. a.

Kaitsealune liik / kaitsekategooria Asukoht planeeritava ala suhtes

Pandion haliaetus (kalakotkas), I kaitsekategooria Piirneb alaga (vastava liigiga seotud loodus-

objekt, mis jääb 500 m tsooni), va püsielupaik

Moehringia lateriflora (ida-võsalill), II

kaitsekategooria ca 500 m kaugusel

Aspius aspius (tõugjas), II kaitsekategooria ca 500 m kaugusel, Narva jões

Misgurnus fossilis (vingerjas), III kaitsekategooria ca 500 m kaugusel, Narva jões

Cobitis taenia (hink), III kaitsekategooria ca 500 m kaugusel, Narva jões

Thymallus thymallus (euroopa harjus), III

kaitsekategooria ca 500 m kaugusel, Narva jões

Dactylorhiza fuchsia (vööthuul-sõrmkäpp), III

kaitsekategooria ca 500 m kaugusel

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur), III

kaitsekategooria ca 500 m kaugusel

DP ala 500 m kontaktvöönd kattub osaliselt Narva karjääri kalakotka püsielupaigaga (rakendub

ka LKS § 14). Kalakotka elupaik koosneb looduslikest ja poollooduslikest kooslustest ning

pesitsemiseks kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiusega ala ümber pesa ning

kodupiirkonnana 5 km raadiusega ala ümber pesa (Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse

tegevuskava, 2018).

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

21

Kalakotka osas saab esile tuua, et kaitse tegevuskava (2019) kohaselt on nende arvukus kasvanud

piisavalt, tagamaks lootust populatsiooni säilimiseks. Sellegipoolest ohustavad kalakotkast

mitmed erinevad tegurid, nt:

 Pesitsusaegne häirimine elupaigas – häirimine pesa juures on vaid lokaalselt oluline ja seda

kohtades, kus pesa asub kalastatava veekogu vahetus läheduses. Metsamajanduslike tööde

negatiivne mõju seisneb peamiselt pesa lähedal toimuvates raietes. Mürarohkete tegevuste

suhtes on kalakotkas tundlik kogu pesitsusperioodi vältel, 15. märtsist 31. augustini;

 Toitumisalade kvaliteedi langus – toitub järvedel, suurematel jõgedel ja kalatiikidel;

 Lindude tahtlik tapmine/takerdumine võrkudesse – eelkõige seonduvalt kalakasvatustega,

kus vara kaitseks rakendatakse meetmeid (kaitsevõrgud, õhku tulistamine), mis võivad ohtu

seada nii kotka elu kui ka pesitsemise. Kalakasvatajale on leevendavaks meetmeks

kalakotkaste poolt tehtud kahju hüvitamine riigi poolt.

DP ala ei kattu ega piirne ühegi kaitse- ega hoiualaga. Lähim kaitseala – Alutaguse rahvuspark –

asub minimaalselt 3,2 km kaugusel. Rahvuspargi ala ühtib ka Puhatu Natura 2000 loodus1- ja

linnualaga2. Mustajõe loodusala3 on DP alast vähem kui 2 km kaugusel (vt Joonis 3.11).

Joonis 3.11. Kaitse-, loodus- ja linnualad DP ala ümbruses. Allikas: Maa-ameti aluskaart, 2021.

Kontaktvööndis leidub ka Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) kasvukohti (vt Joonis

3.12). Sosnovski karuputk on Eestis määratletud ohtliku invasiivse võõrliigina, mis levib ja

paljuneb kiiresti ning seetõttu ohustab meie looduslikke kooslusi. Samuti on tegemist mürgise

taimega, mis võib kokkupuutel tekitada tugevaid tervisekahjustusi. Kuigi taime olemasolu

1 Puhatu loodusala – vt https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=RAH0000545&mount=view 2 Puhatu linnuala - vt https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=RAH0000115&mount=view 3 Mustajõe loodusala – vt https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=RAH0000169&mount=view

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

22

vaadeldava DP ala ümbruses ei ole iseenesest suureks probleemiks, siis ehitustööde käigus võib

nii metsaraie kui ka pinnase teisaldamise tulemusena seemneid levima hakata. Karuputke

hävinud kolooniaid vaadeldavas asukohas ei ole.

Joonis 3.12. Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) kasvukohad (joonisel punasega) vaadeldava

DP ala 500 m vööndis ning selle lähialal. Allikas: EELIS, 18.10.2021. a.

3.7 Taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutuse funktsioonid

DP ala ei läbi ükski maantee. Lähim kõrvalmaantee (13109 Narva–Auvere) asub DP alast ca 1,6

km kaugusel. Ala läbivad mitmed kruusa- või püsikattega kõrvalteed, mida peamiselt kasutab

kaevandustransport.

DP ala potentsiaalne ühendatavus ümbruskonna suuremate linnade – Narva, Narva-Jõesuu ja

Sillamäega, on hea (vt Joonis 3.13). Narva linna viib Narva–Auvere kõrvalmaantee (13109).

Narva-Jõesuu linna saab kasutades Narva–Auvere kõrvalmaanteed (13109), Hiiemetsa–Auvere

kõrvalmaanteed (13145), Tallinn–Narva põhimaanteed (1) ning Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa

tugimaanteed (91). Sillamäele jõuab kasutades Müdiküla–Sirgala kõrvalmaanteed (13107) ning

Sillamäe–Viivikonna kõrvalmaanteed (13106).

DP ala põhjaosa läbib Elering AS Viru–Püssi kõrgepingeliin (L364). DP ala piirneb kohati ka

Enefit Kaevandused AS kõrgepingeliiniga (KPK81584376). Vastavalt Maa-ameti rakendusele

(2021) DP alal maaparandussüsteeme ei ole. EELISe andmetel (22.10.2021. a) paikneb DP alal

ning selle vahetus ümbruses 21 puurkaevu (vt Tabel 3.4, Joonis 3.14). Kaks puurkaevu –

PRK0003416 ja PRK0003434 – on olmevee saamiseks (sanitaarkaitsealad 30 m), millede vett

teadaolevalt kasutab AS Enefit Energiatootmine Auvere elektrijaam olmeveevarustuses.

Ülejäänud puurkaevud on hüdrogeoloogiliste uuringute teostamiseks.

DP ala asub hetkel suletud territooriumil ning on nii kirde- kui ka loodesuunaliste ligipääsude

poolt tõkkepuuga piiratud. DP ala lähiümbruses on maakasutus idasuunal valdavalt

maatulundusmaa ning ka tootmismaa, lõunasuunal mäetööstusmaa, lääne- ja põhjasuunal

maatulundusmaa. Kirdepoolse sissepääsu äärde jääb ka Paadi kinnistu (85101:012:0070), mille

maakasutuse otstarve on 100% elamumaa. Reaalsuses on tegemist tõkkepuuga piiratud

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

23

paadikuurikompleksiga. Ala kirdepoolses osas asub AS Enefit Energiatootmine Auvere

elektrijaam, kus toodetakse elektrit nii põlevkivist kui ka taastuvatest energiaallikatest. Maa-

ameti rakenduse (2021) alusel on tegemist ohtliku ettevõttega, kuid ohuala ei ulatu DP alale ega

selle 500 m kontaktvööndisse. DP ala põhjapoolses osas asub Eesti põlevkivimaardla Narva

karjäär (vt lähemalt ptk 3.5).

DP ala mõjuvööndisse ei jää elamuid, lähim hoonestatud ala jääb ca 900 m kaugusele DP ala

piirist. Hoonestatud ala eraldab DP alast Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900; vt ka ptk

3.1).

Joonis 3.13. Lähedal asuvate linnade ühendus (joonisel kollasega) DP alaga (joonisel sinisega). Alus:

Maa-amet, 2021.

Tabel 3.4. Planeeritava DP alal ning selle ümbruses paiknevad puurkaevud. Allikas: EELIS, 22.10.2021.

Keskkonnaregistri kood Staatus Kaugus DP alast, ca m

PRK0003416 Töötav 250

PRK0003448* Töötav 310

PRK0019403* Töötav 325

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

24

Keskkonnaregistri kood Staatus Kaugus DP alast, ca m

PRK0003434 Töötav 460

PRK0053211 Töötav 380

PRK0053212 Töötav 380

PRK0053217 Töötav 390

PRK0003992** Töötav 0

PRK0003439 Töötav 440

PRK0018135 Töötav 430

PRK0018124 Töötav 480

PRK0018125 Töötav 450

PRK0018121 Töötav 60

PRK0018123 Töötav 240

PRK0018122 Töötav 70

PRK0018129 Töötav 370

PRK0018130 Töötav 310

PRK0018131 Töötav 260

PRK0018132 Töötav 350

PRK0018134 Töötav 290

PRK0018133 Töötav 490

*registri asukoht – paiknemine metsas. ** – asub DP alal.

Joonis 3.14. Puurkaevud DP alal ning selle 500 m vööndis. Allikas: EELIS, 22.10.2021.

3.8 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

Maa-ameti rakenduse (2021) kohaselt ei asu DP ala läheduses ühtegi kultuurimälestist. Lähim

pärandkultuuri objekt – Mustajõe küla – on DP alast umbes 2 km kaugusel. Seejuures on

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

25

pärandkultuuri objekti tüüp seotud vanade kohanimedega. Objekt on hävinud ning sellest pole

maastikul jälgi säilinud.

Koostamisel oleva Narva-Jõesuu linna ÜP kohaselt on omavalitsuse territooriumil potentsiaal

veel avastamata arheoloogiapärandi leidmiseks rannikulähedastel aladel ning Narva jõe

lähikonnas, kus juba praegu on teada suur hulk kiviaegseid asulakohti. DP ala maastik on

kaevandamise käigus ulatuslikult muudetud ning tõenäosus sealt arheoloogiapärandit leida

kaduvväike. Kultuurimälestistega ja pärandkultuuriobjektidega, mis ÜP protsessis tuvastatakse

(nt DP ala kontaktvööndis), arvestatakse edasises ning käesolevas DP ja selle KSH protsessis.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

26

4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega ja

muude käimasolevate mõju hindamistega

Järgnevalt (ptk 0) tuuakse esile seosed DP ala puudutavate üldplaneeringutega, samuti erinevate

arengustrateegiatega. Lisaks tuuakse välja ala ümbruses teostatavad mõju hindamised (ptk 4.2).

4.1 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega

Vaivara valla üldplaneering (2010), kehtib kuni pärast 2017. a kohalike omavalitsuste

haldusreformi moodustunud uue omavalitsusüksuse, Narva-Jõesuu linna uue ÜP kehtestamiseni)

– käesolev DP ala on reserveeritud enamjaolt tuulepargimaana (vt KSH VTK ptk 3.4). ÜP-s on

tuuleenergeetika edendamiseks toodud tingimused (mh KMH teostamise nõue), millest lähtuda

tuulegeneraatorite püstitamisel ja tuulepargi rajamisel. Tuulegeneraatorite täpsemad asukohad

tuleb välja selgitada mh koostöös Kaitseministeeriumiga. Kaitseministeerium on aga asunud

vastavas asupaigas tuuleenergia arendusi välistavale positsioonile (vt ka allpool Ida-Viru

maakonnaplaneering 2030+ juures toodud infot).

Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt on vaadeldav paikkond ainsana märgitud kui piirkond, kus

on lubatud keskkonnaohtlik suurtootmine ning põlevkivi kaevandamine ja selle baasil

elektrienergia tootmine. Militaar-, tööstus-, tootmis- ja ärihoonete ning rajatiste ehitamise

eelduseks on detailplaneeringute menetluste läbiviimise kohustus. Uute objektide kavandamisel

tuleb arvestada võimaliku keskkonnasaaste ja tööstusobjektide riskialadega.

Narva-Jõesuu linna koostatava ÜP eelnõu (seisuga oktoober 2021) kohaselt on DP ala

juhtotstarbeks äri- ja tootmismaa segafunktsioon, seejuures ei määrata äri ja tootmise otstarvete

osakaalu. Ühtlasi moodustab planeeringuala osa rohevõrgustiku tugialast. Narva ja Sirgala

karjäärialad määratakse kohaliku tähtsusega väärtuslikeks maastikeks põhjendusega, et aladel on

rekreatsiooniline ja kultuuriline väärtus ning Narva karjääri ala on kasutusel metsanduslike

katsete läbiviimiseks (5,392 ha, vt ptk 3.4, joonis 3.5). Karjääride väärtuslike maastike puhul on

oluline säilitada alale tekkinud väärtuslikke elupaikasid ning sellega rikastada ja mitmekesistada

ümbritsevat elukeskkonda; tagatud peab olema rohevõrgustiku esindatus ja sidusus.

Samaaegselt on DP ala näidatud planeeritud tuulepargialana, kuid tuulegeneraatorite püstitamine

ei ole ÜP eelnõu kohaselt lubatud enne, kui ei ole leitud tehnilisi lahendusi riigikaitseliste ehitiste

töövõime säilitamiseks. Kui lahendused on välja töötatud ning välja arendatud, on lubatud

koostöös Kaitseministeeriumiga tuuleenergeetika arendamine omavalitsuses. Perspektiivsetele

tuulepargi aladele ei ole lubatud püstitada rajatisi ja ehitisi, mis tulevikus välistaksid tuulepargi

rajamist.

Koostatava ÜP KSH VTK-s (seisuga detsember 2019) oli DP ala näidatud kõrge

tuulepotentsiaaliga alana.

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016) – piirkond näidatud kui kõrge tuulepotentsiaaliga

ala. Nimetatud alal on riigikaitseliste piirangute ja/või tehnoloogia arengu korral ning etteantud

nõudmistega arvestades võimalik alustada täpsustatud uuringuid tuuleenergia tootmise

võimalikkuse kohta tulevikus. Koostatavale Narva-Jõesuu linna üldplaneeringule antud

ettepanekutes on Kaitseministeerium oma 26.11.2019 kirjaga nr 12-3/19/4252 toonitanud, et Ida-

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

27

Viru maakonna-planeeringus 2030+ kajastatud potentsiaalsete tuuleparkide maa-alad, sh Narva-

Jõesuu linna territooriumile kavandatud maa-alad ei ole realiseeritavad, kuna elektrituulikute

püstitamine nendele aladele vähendab oluliselt riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Kaitseministeerium tegi ettepaneku elektrituulikuid (mistahes kõrgusega) Narva-Jõesuu

territooriumile mitte kavandada.

Maakonnaplaneeringu lisana on esitatud teemaplaneering "Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur"

(2013), kus alternatiivse osalahendusena siseveeteele Soome lahest Peipsile nähakse ette

võimalus uue veetee trassi kujundamiseks mitmefunktsioonilise kanali näol Sillamäe piirkonnast

üle ammendatud Sirgala ja Narva karjäärides kujunevate tehisveekogude Narva jõkke.

Teemaplaneeringu tehnilise taristu koondkaardil on näidatud võimalike kanalitrasside

põhimõttelised suunad, mille järgi kanal läbiks DP ala. Asukoha tegelik määratlemine detailsemal

tasemel (nt riigi eriplaneering) eeldab positiivse tulemusega teostatavusanalüüsi. Samuti nõuab

kanali rajamise võimalikkuse ja sobiva tehnilise lahenduse valiku otsustamine keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimist. Teadaolevalt ei ole Argopargi KSH VTK koostamise ajal

Narva jõe ja Sillamäe vahelise kanali rajamine päevakorral.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ (2020) – üheks tegevuseks toodud

Agropargi rajamine kaevandatud aladele Auvere elektrijaama läheduses. Eesmärk on aastaks

2030+ tagada toimiv, mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suurt

lisandväärtust soodustav ettevõtluskeskkond Ida-Virumaal. Agroparki nähakse Auvere

elektrijaama lähistel, kus asukoht võimaldab teostada köögiviljakasvatust, kanakasvatust,

vesiviljelust jms.

Alutaguse valla üldplaneering (2020) – DP ala lõunapoolne piir paikneb Alutaguse valla piiri

lähistel. Alutaguse valda ulatub ka Sirgala harjutusvälja laiendusala (vt ka ptk 4.2). Senise

harjutusvälja piiranguvöönd on 2 km, kuhu ei ole võimaliku müra leviku tõttu uute müratundlike

ehitiste rajamine mõistlik. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade kasutajatel arvestada müra

leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Valla üldplaneeringust johtub ka nõue, et

riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised tuleb kooskõlastada Kaitse-

ministeeriumiga ning koostöö on soovitatav alustada võimalikult varases etapis.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2016) – dokument on koostatud vee kaitse ja

kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Veemajanduskava koostamisel lähtuti

viiest parameetrist – liikumapanev jõud, koormus, seisund, mõju ning abinõu. Läbi nende

selgitati välja vesikonna vete (pinnavee, sh rannikuvee ja põhjavee) seisund ning seda seisundit

mõjutavad olulised koormusallikad. Koostatud on ka veemajanduskava eelnõu aastateks 2021–

2027, mis ajakohastatakse hiljemalt 22. detsembriks 2021. Veemajanduskavade seotus

detailplaneeringu alaga on toodud peatükkides 3.1 ja 3.2.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) – üheks eesmärgiks on arendada mitmekesiseid,

erinevatel energiaallikatel põhinevaid ja väikese keskkonnakoormusega tootmistehnoloogiaid.

Eesti peaks tulevikus kindlasti mitmekesistama energia tootmiseks kasutatavate allikate valikut,

tagades mõistliku kombinatsiooni kohalikest taastumatutest ja taastuvatest energiaallikatest.

Päikeseenergia tootmine on DP alal potentsiaalseks tegevusvaldkonnaks.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

28

Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegia 2030+ (2020) – eesmärgiks oli

koostada Ida-Viru maakonna CO2-heitmete kasutamise arengustrateegia, mille keskmeks on

põlevkivitööstuse pikaajaline säilimine, tööstusliku süsinikdioksiidi kasutamine ja rakendamine

tööstussümbioosis ja ringmajanduses ning kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050. Auvere

Agropark on arengustrateegias toodud kui süsinikdioksiidi kasutamiseks sobiv arendusprojekt.

Muuhulgas võimaldaks arendus uurida võimalust kasutada katmikaladel saagikuse tõstmiseks

energiatootmises emiteeritavat CO2. Kohapealne põllumajandussaaduste tootmine vähendab

importimist ning seega väheneb ka süsinikuemissioon.

Eesti regionaalarengu strateegia aastateks 2014-2020 (2014) – sooviti ühtlustada Eesti

piirkondlikku arengut, kus iga piirkond panustaks oma eripärale ja tugevustele. Strateegia

kohaselt oli Ida-Virumaal piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremaks ärakasutamiseks vaja

erilist tähelepanu pöörata piirkonna majanduskasvu stimuleerimisele, ettevõtlikkuse ja

ettevõtlustaristu edendamisele. Samuti panustada piirkondlikele eeldustele toetuvate

kasvuvaldkondade arendamisele ennekõike energeetika, põlevkivitehnoloogiate ja

keemiatööstuse valdkonnas, ning siduda neid kasvuvaldkondi ka muude tegevusaladega, nt

vesiviljeluse arendamine kasutamaks ära elektrijaamade jahutusvett. Aastast 2021

regionaalarengu strateegiat enam ei koostata.

Strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu) kohaselt tuleb ettevõtluses suuremat rõhku panna

keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme

suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele. Majanduse ja kliima valdkonnas vajalike

muutuste hulka kuulub mh:

 ringmajanduse põhimõtete kasutusele võtmine, mis tähendab materjalide ringlussevõtu ja

teisese toorme kasutuse suurendamiseks jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite

kasutuselevõtmise soodustamist nt tööstus-sümbioosi, digitaliseerimise ja ressursitõhusamate

tehnoloogiate toetamise kaudu ettevõtetes. Jäätmemajanduses tähendab see ümber

korraldamist lähtuvalt jäätme-hierarhiast ning uuenduslike lahenduste kasutusele võtmist, et

väheneks jäätmeteke ning suureneks materjali ringlusse võtmine ja jäätmete liigiti kogumine.

 üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku. Kliimaneutraalsele

ja head õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek eeldab alternatiivide kaalumist

ning valikuid. Seejuures peab tagama energiajulgeoleku ja varustuskindluse toimepidevuse

nii kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul kui ka enne seda. Taastuvenergia

osakaalu suurendamiseks on vaja leida lahendus, mis arvestab nii julgeoleku,

keskkonnakaitse kui ka elanike huvidega. Põlevkivielektri tootmisest loobumisel toetatakse

üleminekuperioodil põlevkivist elektritootmise vähenemisega kaasnevate

sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamist ning töötatakse Ida-Virumaa jaoks välja ja viiakse

ellu teenuste ja investeeringute pakett, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohaliku

omavalitsuse üksustel muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele

majandusele.

Strateegiaga seatakse eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. KSH objekti puhul

on asjakohane arvestada õiglase ülemineku käigus toimuva järkjärgulise põlevkivienergeetikast

loobumisega. Seejuures, suurema osa Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab

energeetikasektor ja sellest märkimisväärse osa põhjustab fossiilkütuste, eelkõige põlevkivi

ulatuslik tarbimine elektri- ja soojusenergia tootmiseks (2019. aastal 65% kogu primaarenergiaga

varustusest). Alates 26.01.2021 ametis olev valitsus on lubanud väljuda põlevkivielektri

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

29

tootmisest hiljemalt 2035. aastaks ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt

2040. aastaks. Eesti Energia AS on oma 2021. aasta juunis avaldatud pikaajalises strateegias

määratlenud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus 2045. aastaks ning lõpetada põlevkivielektri

tootmine täielikult 2030. aastaks, seega isegi 5 aastat varem, kui valitsuse poolt väljakäidud

tähtaeg. Energiavarustuse kavandamisel tasub selles kontekstis arvestada asjaolu, et Auvere

elektrijaamas (vt ka ptk 3.7) saab kütusena kasutada ka biomassi. Kavas on tõsta Auvere

elektrijaama võimekust põletada jäätmepuitu praeguselt (2021. aasta) 50%-lt 100%-le. Aastani

2035 säilitatakse võimekus kasutada üleminekukütusena 50% mahus põlevkivigaasi.

Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava (eelnõu) toob välja, millised ametid, millistes

muudatusprotsessides vastutavad ja kaasatavad on ning konkretiseerib strateegias toodud

kirjeldusi järgnevalt:

 põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline vähendamine;

 uute kliimaneutraalsete energia tootmis- ja salvestuslahenduste arendamine ja kasutamine;

 põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste paketi käikulaskmine Ida-Virumaal;

 esmast tooret vähendavate ja teisese toorme kasutust suurendavate tootmis- ja

tarbimismudelite kasutuselevõtt, et luua lisandväärtust kord juba ammutatud ja majanduses

olevast toormest;

 ohutu materjaliringluse arendamine ehituses (sh ressursitõhususe suurendamine), tootmises ja

tarneahelates, et mh vähendada kemikaalide kasutust, asendades need vähem

kahjulikumatega;

 ringmajanduse ekspertide koolitamine, kes nõustaksid nii ettevõtteid kui ka KOV-e;

 ressursitõhususe (sh energia-) märgatav suurendamine ettevõtetes (sh tööstuses ja

teenindussektoris), et parandada majanduse ressursitootlikkust (nt tööstussümbioosi,

digitaliseerimise, ressursitõhusamate tehnoloogiate abil).

Euroopa Komisjoni „Uus ringmajanduse tegevuskava“ (2020) – sihiks keskkonnahoidlikuma

ja konkurentsivõimelisema Euroopa loomine koos ettevõtjate, tarbijate, kodanike ja

kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Eesmärgiks kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks

tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega. Välja on toodud, et

koostoimes tööstusstrateegias seatud eesmärkidega võimaldatakse suuremat ringlussevõttu

tööstussektoris soodustades nii tööstussümbioosi. Samuti soodustatakse tööstusprotsessides ka

tõhusat veekasutust ning ka vee taaskasutamist.

4.2 Piirkonnas käimasolevad mõju hindamised

OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse keskkonnamõju hindamine – OÜ

Järve Biopuhastuse vee erikasutusloa menetlemisel vaadeldakse veevõtu alternatiivina Narva

jõge, mis piirneb planeeritava detailplaneeringu alaga. Veevõtt toimuks kinnistu Vaivara

metskond 25 (85101:012:0015) lõunaosas ning veevarustuse tagamine toimuks praeguse Narva

jõe pinnaveehaarde lähistel (vt Joonis 4.1), kuhu rajataks uus magistraaltorustik, veetöötlus,

veehaare jne. KMH protsessi viib läbi OÜ Alkranel.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

30

Joonis 4.1. OÜ Järve Biopuhastus veevõtukoha (Narva jõest) alternatiiv (veeloa taotluse KMH (2021. a

eelnõu), Alkranel OÜ), sh potentsiaalne veetrass (heleroheline). Alus: sh Maa-amet, 2020.

Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa muutmisega kaasneva keskkonnamõju

hindamine – Enefit Power AS taotleb Sirgala karjääri kaevandamisloa nr KMIN-074 muutmist

ja pikendamist selliselt, et mäeeraldisest arvatakse välja Sirgala kaevevälja passiivse tarbevaru

plokk 19 ning mäeeraldist laiendatakse Permisküla uuringuvälja aktiivse tarbevaru ploki 1 –

Uusnova lahustüki – võrra (vt Joonis 4.2). Kaevandamisloa laiendamist taotletakse Puhatu

looduskaitseala piiride laiendamise tõttu Sirgala karjääri mäeeraldisele. Sellega seoses hinnati

passiivseks Sirgala mäeeraldise põlevkivi varu, mis kattub Puhatu looduskaitsealaga (Hendrikson

& KO OÜ, 2021).

Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine – käesolev DP ala kattub (ca

2,801 ha ulatuses) ala loodeosas Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti alaga (vt Joonis 4.3).

Ehitusprojektiga kavandatakse olemasoleva harjutusvälja laienemist. Harjutusvälja peamine

ülesanne on võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu kõrgendatud riskiastme väljaõppega seotud

tegevuste läbiviimist. Projekti raames viiakse teadaolevalt läbi linnustiku ja taimestiku korduvad

uuringud, mürauuring ja geotehnilised uuringud (Hendrikson & Ko OÜ, 2020).

Joonis 4.2. Sirgala karjäär ning selle laiendusala DP ala suhtes. Allikas: Hendrikson & KO OÜ, 2021.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

31

Joonis 4.3. Planeeritava DP ala kattuvus Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti piiriga (punane joon). Alus:

Maa-amet, 2021.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

32

5. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused

Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid

projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkonna ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi (sh

ptk 1–4 esitatud teave). Olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel on kaks reaalset

alternatiivi (0-alternatiiv ja alternatiiv I), mida on kirjeldatud allpool.

Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval

tegevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (0-

alternatiiv). Erinevate tehnoloogiliste/tehniliste lahenduste (sh hoonete mahud) variante ning

objekti põhiseid asukohaalternatiive, mis võivad KSH protsessis arutelu alla tulla,

käsitletakse vajadusel (mõjude vähendamiseks, nt rohevõrgustikule (sidususe tagamiseks)

vm valdkondadele) eelkõige leevendavate meetmetena. Teostatavad uuringud (vt ptk 7)

annavad omakorda sisendi leevendusmeetmete määratlemisesse.

Alternatiiv I – vaadeldaval alal realiseeritakse Agropargi DP (ca 1507 ha), mis on sisuliselt

tehno- ja tööstusparkide üldnimetuse alla liigitatav spetsiifilisem arendus. Agropargi, mis

keskenduks ringmajanduse põhimõtete edendamisele, idee eestvedajaks on SA Ida-Virumaa

Tööstusalade Arendus (https://www.ivia.ee/). DP algatamisel (2020. a) määrati eesmärgiks

infrastruktuuri rajamine põllumajandusliku tootmise ja söödatootmise teostamiseks ning

tootmishoonete, päikese- ja alternatiivenergiaparkide (va tuulepargid) kavandamiseks.

Planeerimisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastust (olemasolev mets) ning vähemalt

¼ DP ala pindalast peab moodustama toimiva rohealadest ja rohekoridoridest koosneva

sidusa võrgustiku. Agroparki rajatavate üksuste ja teenuste ampluaa (sh

maakasutusvõimaluste eeldused) ning mastaapsus täpsustub edasise planeerimismenetluse

raames. DP algatamisel oli teada veel ka see, et planeeringu elluviimine on kavandatud kolmes

etapis (vt Joonis 5.1; etappide määratlused ja jaotus võib samuti täpsustuda):

1. Esimeses etapis realiseeritakse tulevane planeeringulahendus kinnistute Vaivara

metskond 28, Vaivara metskond 22 ja Kurvitsa osas;

2. Teises etapis realiseeritakse tulevane planeeringulahendus Vaivara metskond 21 ja

Kassikaku kinnistute osas;

3. Kolmandas etapis realiseeritakse tulevane planeeringulahendus Metsise kinnistu osas.

Lisa selgitus – esimese etapi asetus tuleneb ideest

rakendada Auvere elektrijaama (AS Enefit

Energiatootmine, vt ka ptk 3.7) protsesside

saaduseid ehk väljundeid võimalikult nende

tekkekoha läheduses ning Agropargi arenduse

hüvanguks. Luuakse senisest parem alus

ringmajanduse põhimõtete järgimiseks.

Joonis 5.1. Planeeringulahenduse elluviimine etappide kaupa, esialgne visioon. Alus: Maa-amet, 2021.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

33

Agropargi maakasutusfunktsioonide ja ringmajanduslike ideede edasiseks teostamiseks pani SA

IVIA tellimusel Hollandi säästlike lahenduste konsultatsiooni- ja disainiettevõte Except

Integrated Sustainability B.V. kokku esialgse põhimõttelise ideelahenduse (alus DP edasisele

teostamisele), mis on visandatud joonisel 5.2. Eelnevalt toimusid 2021. aasta kevadel ja varasuvel

mitmed töökoosolekud, kus osalesid ka nt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse, Alkranel OÜ, DP

koostaja OÜ Projekt363 ning AS Enefit Energiatootmise ja Eesti Energia AS esindajad. Joonisel

5.2 ehk visandil esitatud maakasutusfunktsioonide numbrite eksplikatsioon on toodud järgnevalt:

1 Kasvuhoonete (vt ka joonis 5.3) piirkond koos teenindus- ja abialadega;

2 Tootmispiirkond (nt kasvatatud toidu töötlemine) koos tugifunktsioonidega (mh veekäitlus ja

soojusvahetuse ala (naabruses Auvere elektrijaam));

3 Kontorite piirkond koos Agropargi seotud tugiteenuste (sh külastus- ja teaduskeskus) alaga;

4 Logistika, ressursside (sh jääkide ja jäätmete koondamine) käsitlemise ning energia (nt

päikese) alad;

5 Agrometsanduse piirkond – integreerib puidu-, sööda- ja kariloomakasvatuse (vt joonis 5.4)

alad (hõreda puittaimestikuga (read, salud, üksikpuud) tsoonid, koos põllukultuuride,

heinamaade või karjatatavate aladega);

6 Põllumajanduslik piirkond, väikeettevõtjate ja/või iseseisvate kogukondade toidukasvatuse

praktikate edendamiseks;

7 Agropargi katsepargi ala – EMÜ metsanduslike katsete ala koos puhvervööndiga;

8 Vesiviljeluse (mh veetaimede, nt vetikad, kasvatus) tsoonid koos veekäitlusega.

Märkus - visandil ei ole

muudetud ideelahenduse

põhiolemust maakasutus-

funktsioonide osas, kuid

korrigeeriti nt ala 7 asetust,

tulenevalt EMÜ

metsanduslike katsete ala

geograafilisest paiknemisest.

Infrastruktuur jms,

maakasutus-funktsioonide

rakendamise toetamiseks,

pannakse paika edasises

menetluses. Enamik teid on

tõenäoliselt lahendatavad

alade siseste teedena.

Joonis 5.2. DP ala (punane joon) maakasutusfunktsioonide ideelahenduse visand (Alkranel OÜ, 2021).

Allikad: Except Integrated Sustainability B.V., 2021, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, 2021. Alus: Maa-amet,

2021.

Joonisel 5.2 esitatud alade vahelised tsoonid võimaldavad eeldatavasti kavandada ka efektiivselt

toimivat rohevõrgustikku, mida aitab mitmekesistada tulevikus (ümbruskonna

kaevandustegevuse lõppemisel) veega täituvate tranšeede võrk ehk nn sinivõrgustik.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

34

Rohevõrgustiku funktsioone saavad kas osaliselt või tervikuna kanda ka näiteks joonisel 5.2

esitatud alad nr 5, 6 ja 7. Alade 1, 2, 3, 4 ja 8 pindala on kokku ca 800 ning alade 5, 6 ja 7 pindala

ca 320 ha. DP algatamisotsuse tingimus jätta vähemalt ¼ pindalast (st 376,75 ha) rohevõrgustiku

jaoks, oleks vähemalt eelduslikult täidetud isegi juhul kui alad 5, 6 ja 7 rohevõrgustiku

funktsioone ei kannaks. Võrgustiku sidususe temaatikale annab täiendava sisendi DP ja selle

KSH menetluse uuringute osa (vt ptk 7).

Joonis 5.3. Kasvuhooned, illustratsioon. Allikas: Except Integrated Sustainability B.V., 2021.

Joonis 5.4. Agrometsandus, illustratsioonid. Allikas: Except Integrated Sustainability B.V., 2021.

0-alternatiiv – vaadeldaval alal ei realiseerita ühtegi ülaltoodud tegevust ning ala maakasutus

jätkub metsamaana. Kinnistu Vaivara metskond 28 on hetkeseisuga RMK hallatav maa ning

antud maaüksus on vajalik RMK põhiülesannete täitmiseks. Metsise, Kassikaku, Vaivara

metskond 21, Kurvitsa ja Vaivara metskond 22 kinnistute osas teeb RMK Maa-ametilt

maaüksuste tagastamise taotluse (05.02.2020. a kirja nr 3-1.1/3040 alusel).

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

35

6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja

eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse

(sh võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat)

keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või

vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega

hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist

ulatust, nende kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust. Eeldatav mõjuala on piiritletav

eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga. Siinkohal on silmas peetud ka olemasolevaid teede

võrgustikke ning DP alast kaugemal olevaks mõjuala aspektiks võib siinkohal pidada pigem

tööhõivega (elanikkond peamiselt Sillamäel, Narvas ja ka Narva-Jõesuus) seonduvat.

Tabelis 6.1 ja 6.2 nimetatud teemasid käsitletakse KSH aruande eelnõu koostamise ajal sellises

ulatuses ja detailsuse astmes, mis võimaldab anda hinnanguid olulise (sh ebasoodsa)

keskkonnamõju kohta ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. Seejuures hinnatakse

mõjusid nii kvalitatiivselt (kirjeldavalt) kui ka kvantitatiivselt (sh KSH VTK ptk 7 tabelis 7.1

toodud skaala alusel). Siinkohal tuleb rõhutada, et lähtudes ptk-des 1–5 toodust, ei ole Natura

aladele eeldatavat keskkonnamõju asjakohane prognoosida. Samuti puudub kogutud andmestiku

baasilt piiriülese negatiivse (sh olulise) mõju eeldus (vt ka tabel 6.1).

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse mh KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest. KSH

aruanne (sh eelnõu) koosneb vähemalt järgnevatest põhiosadest:

1. Üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva

informatsiooni piisavus);

2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala ja

paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaalmajandusliku keskkonna, sh strateegiliste

dokumentide ja õigusaktide kohta);

3. Detailplaneeringu ja selle alternatiivi(de) kirjeldus;

4. Keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed – vähemalt

tabelis 6.2 esitatud teemade osas ning käsitledes vajadusel ka avariiohte ja –olukordi;

5. Alternatiivide võrdlus;

6. Seiremeetmed;

7. Ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest;

8. Hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.

KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande

eelnõus antakse vajadusel ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal,

kasutusajal või mõlemal ajajärgul. Kui töö käigus esineb raskusi, siis nimetatakse need ära KSH

aruande eelnõus, et edasiste võimalike tegevusetappide menetlejatele oleks tagatud igakülgne

teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH protsessi käigus võib võimaliku uue

ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate (sh tabel 6.1 ja 6.2) teemade ring laieneda.

KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et tagada aruande

loogiline ülesehitus.

Tabel 6.1. Analüüsitavad valdkonnad, toetudes mh käesoleva töö ptk 1–5, KeHJS § 20 lg 2 viidatud määruse (Keskkonnaministri 01.09.2017

määrus nr 34) § 5 lg 2 ja 3, § 6 lg 2 ning KeHJS § 40 lg 4 (p 4, 6 ja 7).

Valdkond Määrus nr 34 KeHJS

§ 40

Valdkonna käsitlemine

KSH mõjude analüüsis Selgitus / täpsustus

§ 5 § 6

Vee ja pinnase saastatus (sh

veekasutus, -kvaliteet ja -

režiim)

lg 2 p

1 ja 2

lg 2 p

3 lg 4 p 6 Jah.

Kavandatavad tegevused eeldavad veekasutust ning võib kaasneda

veeheide (mh pinnasese saastumise oht).

Õhu saastatus (mh kvaliteet)

ning kliima

lg 2 p

3

lg 2 p

4 ja 7

lg 4 p 6 Jah.

Võidakse võimaldada tegevusi, mis põhjustavad õhu saastamist.

Eeldatavalt kavas metsa raadamine (> 100 ha ala), analüüsida

süsinikubilanssi. Kavandatavad kasvuhooned, võimalik saagikuse

tõstmine, kasutades energiatootmisest (piirkonnas, vt ptk 3.7)

lähtuvat CO2.

Müra ja vibratsioon lg 2 p

3

lg 2 p

4

- Jah, müra. Vibratsioon,

ei.

Müra – käesoleval ajal ei saa välistada, et osad kavandatavad

tegevused võivad olla mürarikkad. DP ala naabruses ka mh Sirgala

harjutusväli (müraga seonduv piiranguvöönd 2 km), vt ka ptk 4.1 ja

4.2. Vibratsioon – probleemse leviku eeldused (pinnases) lokaalsed

ning DP ala ja selle ümbruskonna osas kogutud andmed (ptk 2-4) ei

näita täiendavat analüüsivajadust.

Valgus, soojus ja kiirgus lg 2 p

3

lg 2 p

4 - Jah.

Valgus ja soojus – käesoleval ajal ei saa välistada, et osad

kavandatavad tegevused võivad põhjustada valgus- või

soojusreostust. Kiirgus – piirkonna kõrgendatud radooniohtlikkuse

(ptk 3.5) tõttu.

Lõhn lg 2 p

3

lg 2 p

4 - Jah.

Käesoleval ajal ei saa välistada, et osad kavandatavad tegevused

võivad põhjustada lõhnareostust.

Inimeste tervis, heaolu,

sotsiaalsed vajadused ja

vara

lg 3

lg 2 p

5 lg 4 p 6 Jah.

Kavandatakse tegevusi, mis otsesemalt või kaudsemalt võivad

omada mõjueeldusi vastavale valdkonnale nii negatiivses kui ka

positiivses võtmes (mh ka DP ala ümbritsevas piirkonnas).

Kultuuripärand,

arheoloogilised väärtused lg 3

lg 2 p

5 lg 4 p 6

Pole asjakohased

valdkonnad.

Arendusalal ja selle lähistel puuduvad vastava valdkonna objektid

(vt ka ptk 3.8).

Maavara (maardlad) lg 2 p

1

lg 2 p

3 - Jah.

DP alal kattumised Eesti põlevkivimaardlaga, Narva karjääri

mäeeraldise (sh teenindusmaa) ja Sirgala karjääri teenindusmaaga

(vt ka ptk 2 ja 3.7).

Loodusvara kasutuse

otstarbekus (mh

jäätmeteke), vastavus

säästva arengu põhimõtetele

lg 2 p

1

lg 2 p

3 lg 4 p 6 Jah.

Kuigi kavandatavaga soovitakse järgida rohemajanduse printsiipe

(vt tabel 6.2 märkus nr 1), siis võib olla asjakohane analüüsida

loodusvarade kasutuse otstarbekust ja tegevuste printsiipide

vastavust säästva arengu põhimõtetele.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

37

Valdkond Määrus nr 34 KeHJS

§ 40

Valdkonna käsitlemine

KSH mõjude analüüsis Selgitus / täpsustus

§ 5 § 6

Maastik lg 2 p

4

lg 2 p

3 lg 4 p 6 Jah.

Eelkõige valdkonnaga seos, kuna kavandatakse ulatuslikult ümber

kujundada metsamaad (> 100 ha), mis on metsastatud pikaajalise

rekultiveerimise ehk kaevandatud ala korrastamise kava alusel.

Loomad ja taimed (mh

bioloogiline mitmekesisus

(elurikkus) ja

populatsioonid)

lg 2 p

4

lg 2 p

3 lg 4 p 6 Jah.

Eelkõige valdkonnaga seos, kuna kavandatakse ulatuslikult ümber

kujundada metsamaad (> 100 ha). Samuti võidakse võimaldada

pikaajalisi tegevusi, mis põhjustavad negatiivseid mõjusid

vastavale valdkonnale.

Kaitstavad loodusobjektid,

sh Natura 2000 võrgustiku

alad

lg 3

lg 2 p

8 ja 9

lg 4 p 4

Jah, kaitstavate

loodusobjektide osas.

Natura 2000 alad, ei.

Eelkõige valdkonnaga (kaitstavad loodusobjektid) seos, kuna

kavandatakse ulatuslikult ümber kujundada metsamaad (> 100 ha)

ning välistatud ei ole DP alal või selle teadaolevas mõjutsoonis

negatiivsete mõjude esinemine. Natura 2000 alad - DP ala ja selle

ümbruskonna osas kogutud andmed (ptk 2-4, sh ptk 3.6) ei näita

täiendavat analüüsivajadust.

Suurõnnetused ja

katastroofid -

lg 2 p

5 -

Pole asjakohased

valdkonnad.

DP ala ja selle ümbruskonna osas kogutud andmed (ptk 2-4) ei

näita täiendavat analüüsivajadust.

Piiriülene mõju - -

lg 4 p 7 Ei, eeldusi negatiivsele

mõjule ei ole.

DP ala ja selle ümbruskonna osas kogutud andmed (ptk 2-4) ei

näita täiendavat analüüsivajadust.

Tabel 6.2. Alternatiivide keskkonnamõju analüüsi (sh kumulatiivne) teemad.

Jaotis Teema Alateema(d)

A Looduskeskkond

Pinna- ja põhjavesi (sh veekasutus, -heide, -kvaliteet ja -režiim)

Vee-elustik

Maismaaelustik (sh linnustik, haljastus, mets (mh endise metsainstituudi katseala) ja rohevõrgustik)

B Inimeste heaolu ja tervis Müra

Õhusaaste (sh lõhnareostus) ja kliima (sh süsinikubilanss)

C Sotsiaalmajanduslik keskkond Maakasutus (sh maardlad ja Sirgala harjutusväli ning maastik ja pinnas)

Jäätmed, rohemajandus(1) ja tööhõive (sh tööjõu ränne) (1) – rohemajandus - majandus, mille abil paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta keskkonnariske ja survet loodusvaradele ja on seega

vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav (https://www.vordsedvoimalused2020.ee/toohoive-rohemajanduses/, 2021).

7. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus

KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 7.1 toodud intervallskaala

alusel, seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt).

Tabel 7.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju).

0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ära hoitav negatiivne

mõju; potentsiaalne positiivne mõju

-1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju

-2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju

-3 Mõõdukas negatiivne mõju +3 Mõõdukas positiivne mõju

-4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi

liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hindepallide

saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Alternatiivide

lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide

lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leevendusmeetmete

välja toomisel):

1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised)

erinevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi;

2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma liige

iga teema kui sellise olulisust (skaala 1–4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt „4“),

summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema protsentuaalne osakaal. Kõigi

(KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leitakse iga

teema kaal (kogusumma „1,00“);

3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne

(käesoleva töö tabel 7.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud

hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi

hindepall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse niipalju kordi kui on hinnatavaid

alternatiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koondatud

kaalkriteeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes).

KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi, Eesti

Geoloogiateenistuse kaarte, Keskkonnaregistri andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid

strateegilisi planeerimisdokumente, õigusakte jm saadaval olevat temaatilist informatsiooni (sh

vajadusel keskkonnalubadega seonduvat dokumentatsiooni). Samuti konsulteeritakse erinevate ja

asjakohaste asutuste ja isikutega ning teostatakse välivaatlusi, kasutades selleks sobivaid

metoodikaid. Seega kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erinevaid

seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi jm asjakohast teavet, mis võimaldab tagada

järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hinnangud

jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eeldada, et

lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt ühe kuni kahe aastase kestvusega, kuna umbes nii

kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

39

DP ja KSH protsessi raames on seni kogutud teabe alusel vaja eraldi hankida (korraldab

kohalik omavalitsus, koostöös DP-st huvitatud isiku ja vajadusel Alkranel OÜ-ga,

Keskkonnaameti vm osapoolega) ning teostada:

1. Kaitsealuste taime- ja linnuliikide inventuurid ning rohevõrgustiku uuring, mille raames

või millele eelnevalt (sesoonsusest tulenevalt) teostatakse ka ulukite liikuvuse (talvine

jäljeloendus vms) uuring. Kontrollitakse detailselt DP ala ja vajadusel selle ümbruses (kuni

500 m) kaitsealuste liikide olemasolu ning ulukite liikuvusmustrit ja elupaikade kasutust.

Rohevõrgustiku uuringus peab arvesse võtma juba teostatud/teostamisel olevaid inventuure ja

uuringuid, eesmärgiks täpsustada rohevõrgustiku jaoks olulisemate alade/piirkondade

paiknemist ja võrgustiku toimimise eeldusi ning määrata konfliktalad (arvestades ka

ümbruskonnas toimuvaid arendustegevusi) ja nende esinemisel ka konfliktide vältimise

võimalused. Uuringute sisu osas on Keskkonnaamet 23.07.2021 oma kirjas nr 6-5/21/15544-2

esile toonud, et rohevõrgustiku uuringu käigus tuleb hinnata ka ala olulisust teistele

kaitsealustele liikidele (sh liblikad, kimalased, kuklased, kahepaiksed (sigimisveekogud),

roomajad). Liikide märkamisel kaardistada leiukohad (sh arvukus, loomadel elupaigakasutus)

ja vormistada andmed keskkonnaregistrisse esitamise valmidust ehk sobivust arvestades.

Taimede puhul märkida juurde, kas andmed on piisavalt täpsed, võimaldamaks vajadusel ka

ümberistutamise kavandamist või tuleb hilisemates faasides veel andmeid täpsustada (kui

arendustegevus osutub reaalseks). 03.08.2021 töökoosolekul kinnitas Keskkonnaamet

valmidust koostööks hangetega seotud metoodikate määratlemises osalemiseks. Oma

07.10.2021 kirjas nr 6-5/21/15544-4 andis Keskkonnaamet soovitusi liikide inventeerimiseks.

Esiteks, tähelepanu pöörata kõikidele alal pesitsevatele ja elavatele linnu- ja loomaliikidele,

eriti kaitsealustele liikidele, samuti hinnata ala olulisust rändel peatuvatele lindudele. Teiseks,

taimeliikide osas kaardistada kaitsealused taimed, invasiivsed võõrliigid (nt karuputke

võõrliigid, kanada kuldvits, verev lemmalts) ning muud haruldased või ohustatud (punase

nimestiku ohukategooria) taimeliigid, mis inventeerija hinnangul väärivad tähelepanu.

Kolmandaks, rohevõrgustiku uuringus hinnata ka ala olulisust teistele kaitsealustele liikidele,

nt liblikad, kimalased, kuklased, roomajad, kahepaiksed.

2. Ehitusgeoloogiline uuring – mh kontrollitakse, kas on vaja määrata DP alal eritingimusi

maakasutuse osas, tulenevalt võimalikest ehitusgeoloogilistest eripäradest. Seejuures tuleb

uuringu käigus arvestada ka piirkonda tehtud hüdrogeoloogilisi prognoose.

3. Narva jõe ja Narva veehoidla analüüs – selgitatakse välja võimalikud probleemaspektid

Narva jõele ning vähemalt sellel asuva Mustajõe veehaardele (PIH0000079; Narva linna

veevarustusallikas joogiveega).

DP algatusotsuses märgitud Maaülikooli proovitükkide uuringu läbiviimine ei ole enam

asjakohane, kuna Eesti Maaülikoolist saadud andmed (KSH VTK koostamise ajal, vt ka ptk 3.4)

on piisavad, määratlemaks metsanduslike uuringualade parameetrid. Vastavad andmed

integreeritakse kaitsealuste taime- ja linnuliikide inventuuride ja rohevõrgustiku analüüsi

protsessi.

DP algatusotsuses märgitud uuringu „Hüdrogeoloogiline prognoos“ läbiviimise vajalikkus

täpsustub KSH menetluse protsessi raames. Uuringu eesmärgiks oli saada infot, kas tehnopargi

ehitised / rajatised võivad jääda vee alla või nende kasutamine võib-olla raskendatud ning kuidas

võivad olla mõjutatud ehitamise/projekteerimise tingimused ning ka Narva jõgi. KSH VTK ptk-s

3.2 ja 3.5 on juba kirjeldatud kogu DP ümbruskonda analüüsivaid ja eelkõige käesoleva protsessi

mõistes varasemaid prognoose. Teadaolevalt ei ole põhjust eeldada, et varasemates prognoosides

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

40

esitatud teave veetaseme tõusu osas peale põlevkivi ammutamise lõppemist saab käesoleval juhul

erinema seni teadaolevast. Seega on seatud eesmärgid juba teadaolevalt täidetavad. Kui nt KSH

VTK menetluse raames selguvad vastupidised asjaolud, siis seda ka ptk-s 7 välja tuuakse. Lisaks

saab siinkohal esitle tuua, et KSH aruande menetluses määratakse vajadusel (nt oht nõlvade

püsivusele) tingimused, mis on suunatud projekteerimise faasi ja lähtuvad hüdrogeoloogilistest

prognoosidest või rõhutavad nende tulemuste arvestamise olulisust.

KSH VTK väljatöötamise raames täiendavat uurimisvajadust (eksperthinnangud vms tegevused

DP ja selle KSH protsessi sees) üheselt ei tuvastatud. Kui olemasolevat kirjandust, kättesaadavaid

uuringuid ning kavandatavaid tegevusi analüüsides selgub, et infot KSH koostamiseks ei ole

mõne täiendava aspekti kaalutlemiseks piisavalt, et eristada mõju ja olulist mõju, siis teostatakse

täiendava uuringud, vaatlused vms vajalikud tegevused (sh koostöö erinevate spetsialistidega

ning osapooltega). Nimetatu kohandub ka nt õhusaaste ja lõhna hindamisele, mille raames

kaalutakse ka prognooside andmise toetamist modelleerimise abil, kui on selgunud ka

planeeritavate tegevuste täpsem mastaap (vt ka ptk 2, Keskkonnaameti DP algatamise eelne

seisukoht).

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

41

8. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõjutada

või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud tabelis 8.1.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV –

Narva-Jõesuu Linnavalitsus) korraldab teavitamistoiminguid tabelis 8.1 nimetatud isikute ja

asutuste suhtes ning teatab nt KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu

toimumisest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööetappide

lõikes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise viiside kohta

andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada, vastasel juhul tuleb teavitused saata tavapostiga

asjakohastes registrites märgitud aadressidele, kui kehtivas õiguskorras ei ole sätestatud teisiti.

DP ja KSH dokumentatsioon peab olema leitav ka KOV-i veebilehel ning kuulutused tööetappide

kohta tuleb avaldada ka ajalehtedes. Samuti avaldatakse info võimalusel KSH läbiviija

veebilehel. Soovituslik on järgida ka KeHJS sätteid, mis kohanduvad avalikustamiste teavituste

esitamisele internetikanalis Ametlikud Teadaanded ja arendusalaga seotud avalikes kohtades (nt

bussipeatused, raamatukogud vms rahvarohkete kohtade teadetetahvlid).

Tabel 8.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused ja muud

organisatsioonid (KSH protsessiga seonduvaid teavitustoiminguid korraldab Narva-Jõesuu Linnavalitsus).

Seos DP-ga Asutus/isik

DP menetluse korraldaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus

DP algataja, vastu võtja, kehtestaja Narva-Jõesuu Linnavolikogu

DP koostaja Projekt363 OÜ

KSH läbiviija Alkranel OÜ

DP koostamisest huvitatud isik Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus SA

Asjakohased ametkonnad Naaberomavalitsused (Alutaguse, Jõhvi ja Toila vallad ning Narva

ja Sillamäe linnad)

Asjakohane ametkond Kaitseministeerium

Asjakohane ametkond Rahandusministeerium

Asjakohane ametkond Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Asjakohane ametkond Maa-amet

Asjakohane ametkond Keskkonnaamet

Asjakohane ametkond Päästeamet

Asjakohane ametkond Politsei- ja Piirivalveamet

Kaasatud organisatsioonid

(DP korraldaja poolt)

Eesti Energia AS, Enefit Energiatootmine AS, Enefit Kaevandused

AS, Riigimetsa Majandamise Keskus, AS Narva Vesi, Eesti

Maaülikool

Organisatsioon (valitsusväline) Keskkonnaühendused (http://www.eko.org.ee) Muud menetlusosalised DP kinnistuste ja selle naaberkinnistute omanikud (sh 500 m

ulatuses DP piirist)

Muud menetlusosalised DP alaga seotud tehnovõrkude valdajad (sh Elering AS)

Muud menetlusosalised Muud isikud või asutused, kelle kooskõlastus / arvamus on nõutav

DP menetluses ilmnevatel asjaoludel.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

42

9. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise

planeerimisdokumendi ja KSH protsessiga seotud osapooled

Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 9.1. Tabelis pole aga arvestatud nt

hankeprotsessidele kuluvat aega, et leida täiendavate uuringute teostajaid (vt ka ptk 7). Tabelis

9.2. on esitatud info strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamisega seotud

osapoolte osas. Vastava tabeli all on kirjeldatud ka KSH ekspertrühma kooseisu.

Tabel 9.1. KSH ja DP etappide läbiviimise orienteeruv ajakava (seisuga oktoober, 2021).

Etapp Orienteeruv lõpp

KSH VTK koostamine, seisukohtade küsimine ning vajadusel täiendamine ja

avalikustamine (kohaliku omavalitsuse veebilehel)

Veebruar 2022

KSH aruande eelnõu koostamine ja avalikustamine Aprill 2023

Planeeringu ja KSH aruande vastuvõtmine November 2023

DP avalik väljapanek, arutelu ning vajadusel täiendamine Veebruar 2024

DP heakskiitmine Mai 2024

DP kehtestamine August 2024

Tabel 9.2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled.

OSAPOOL ASUTUS AADRESS KONTAKTANDMED

Planeeringu

koostaja OÜ Projekt363

Liivalao 11, 11612

Tallinn

Reimo Ilp, 5661 0040,

[email protected]

Planeerimisprotsessi

korraldaja

Narva-Jõesuu

Linnavalitsus

J. Poska tn 26, 29023

Narva-Jõesuu linn

Olga Godunova, 5302 0276, ol-

[email protected]

Planeeringu

kehtestaja

Narva-Jõesuu

Linnavolikogu

J. Poska tn 26, 29023

Narva-Jõesuu linn

Aare Objartel, 510 4144,

[email protected]

Huvitatud isik

SA Ida-Virumaa

Tööstusalade

Arendus

Keskväljak 4, 41531

Jõhvi

Teet Kuusmik, 511 4685,

[email protected]

KSH läbiviija OÜ Alkranel Riia 15b, 51010 Tartu Alar Noorvee, 554 0579,

[email protected]

KSH ekspertrühma (töötab läbi mh KSH menetluse sisenduuringud, vt ptk 7) koosseis:

 Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098), sh KSH

juhtekspert;

 Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist;

 Paula Nikolajeva (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant;

 Kaie Metsaots (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

43

Kasutatud kirjandus

Esitatud olulisim valik kasutatud allikatest:

 Alutaguse valla üldplaneering (2020).

 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030.

 Eesti regionaalarengu strateegia aastateks 2014–2020.

 Euroopa Komisjon (2020). Uus ringmajanduse tegevuskava. Loetud aadressil https://eur-

lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:9903b325-6388-11ea-b735-

01aa75ed71a1.0004.02/DOC_1&format=PDF.

 Hendrikson & KO OÜ (2020–…). Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamine.

 Hendrikson & KO OÜ (2021–…). Enefit Kaevandused AS Sirgala karjääri maavara

kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine.

 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+.

 Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegia 2021–2030+ (2020).

 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.

 Infragate Eesti AS (2016). Narva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2016–2027. http://www.narva.ee/files/11723.pdf.

 Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava (2019).

 Keskkonnaamet (2010). Narva jõgi.

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/keskkonnaharidus/narva_jogi_est_varv.

pdf.

 Keskkonnaministeerium (2016). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2016–2021.

 Keskkonnaministeerium (2021–…). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021–2021,

eelnõu.

 Leedu, E. (2010). Põlevikivkarjääride põllumajanduslik rekultiveerimine. Rmt:

Maavarade kaevandamine ja puistangute rekultiveerimine Eestis, lk 219–254. Koost:

Kaar, E., Kiviste, K. Ecoprint, Tartu.

 Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L.

(2019). Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja

hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus.

 Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrus nr 23 “Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010–2022 kinnitamine” (2010).

 Narva-Jõesuu linna üldplaneering (2018–…), eelnõu.

 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsus (2019).

 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

(2019–…), eelnõu.

 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Truu, M., Häelm, M., Jaštšuk, S. (2010). Eesti

põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmine. Eesti Geoloogiakeskus OÜ.

 Pöyry Entec AS (2010). Vaivara valla üldplaneering.

http://vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/YP_2010/842_Seletuskiri_Kehtestatud.pdf.

 Reintam, L. 2010. Mullateke ja mullad karjääripuistangutel. Rmt: Maavarade

kaevandamine ja puistangute rekultiveerimine Eestis, lk 195–218. Koost: Kaar, E.,

Kiviste, K. Ecoprint, Tartu.

Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere Agropargi DP KSH VTK eelnõu. Alkranel OÜ, 2021.

44

 Terasmaa, J., Vainu, M., Vandel, E., Puusepp, L., Kapanen, G., Vaasma, T., Koit, O.,

Jõeleht, A., Kohv, M., Polikarpus, M. (2019). Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise

uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise

vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal.

 Vainu. M., Koit, O., Lode, E., Ploompuu, T., Terasmaa, J., Rivis, R. (2019).

Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega,

hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia

keskus, Tallinn.

 Õiglase ülemineku territoriaalne kava (tööversioon seisuga 1.10.2021, suunatud avalikule

konsultatsioonile kuni 01.11.2021). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021-2027, lisa 1.