Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsuse eelnõu

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Riigikantselei

11.06.2021 nr 8-1/21/2686

Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse muutmise väljatöötamise kavatsuse“. Väljatöötamise kavatsusega on võimalik tutvuda

eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust

või arvamust 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

minister

Lisa: VTK_eelnõu.pdf

Arvamuse avaldamiseks:

Asutajate Selts

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia

Eesti Teadusagentuur

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Tööandjate Keskliit

Erialaliidud

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused

Rakenduskõrgkoolid

Rakenduskõsrgkoolide Rektorite Nõukogu

Rektorite Nõukogu

Tippkeskuste nõukogu

Ülikoolide ametiühingud

Mariann Saaliste

735 0214

[email protected]

1

EELNÕU 11.06.2021

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse

väljatöötamise kavatsuse eelnõu

Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 1

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk .......................................................................................... 2

1. Probleemid ...................................................................................................................... 2

2. Sihtrühm ............................................................................................................................. 7

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus ......................................................................... 8

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid ............................................................................... 9

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad .................................................... 9

5. Tehtud uuringud ............................................................................................................... 10

6. Kaasatud osapooled .......................................................................................................... 11

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ................................................. 11

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ....................................................... 11

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused .......................................................... 13

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on

kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida ......................................................................... 13

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus .................................................................................. 15

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid .................................................................................................... 17

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. .................................... 20

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava ...................... 39

2

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

Praegu kehtiv teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS) on vastu võetud 1997.

aastal ning käesoleva seaduse muutmise protsessi alguseks on seda muudetud üle 20 korra.

Kuigi seadust on pidevalt kaasajastatud, on paljude muudatuste tulemusel seaduse fookus

hajunud, seadus on raskesti jälgitav ja vajab seetõttu tervikuna korrastamist. Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse viimane kehtiv versioon jõustus 1. septembril 2019.

2020. aasta kevadel algatas Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) teadus- ja arendussüsteemi

osapoolte ning partneritega koostöös ettevalmistused seaduse muutmiseks. 1. oktoobrist 2020

alustas tegevust seaduse muutmise juhtrühm. Lisaks moodustati temaatilised töörühmad

suuremate teemade kaupa. Töörühmade ülesanne oli määratleda teadus- ja arendustegevuse

korraldamisega seonduvad põhiprobleemid ning pakkuda välja võimalikud

lahendusalternatiivid. Töörühmade ettevalmistav töö toimus oktoobrist 2020 kuni jaanuarini

2021. Seaduse ettevalmistamist kajastav detailne tegevus on jälgitav HTM kodulehel

https://www.hm.ee/et/taks. Töörühmade töö tulemusena kavandab HTM välja töötada TAKS

uues redaktsioonis.

1. Probleemid

Alljärgnevalt toome välja seaduse ettevalmistamisel esile tõusnud 6 peamist probleemide ringi,

mis vajavad lahendusi seaduse kaasajastamise käigus. Need on:

1) Reguleerimisala ja kohaldamisala killustatus

2) Teadus- ja arendustegevuse riiklik korraldamine

3) Teadus- ja arendustegevuse rahastamine

4) Teadus- ja arendusasutused

5) Teaduseetika

6) Avatud teadus

1.1.Probleem nr 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala killustatus

1.1.1. 90-ndatel loodud teadus- ja arendustegevuse juhtimismudel on vananenud.

TAKSiga 90-ndatel loodud teadus- ja arendustegevuse riiklik juhtimissüsteem ei ole tänapäeva

oludes enam piisavalt tõhus ega mõjus. Kehtiv seadus ei käsitle innovatsioonisüsteemi teadus-

ja arendustegevuse korraldamise süsteemi osana. Juhtimissüsteem peaks edaspidi toetama

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika sidusust ja mõjusust, et toetada

majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) strateegia näeb ette, et

strateegia juhtimine on edaspidi selgem.

1.1.2.Teadus- ja arendustegevuse rahastamismudel vajab kooskõlla viimist teadus- ja

arendustegevuse rahastamise baaskontseptsiooniga. Uue rahastamismudeliga toimub

üleminek seniselt teadus- ja arendustegevuse (TA) baasfinantseerimiselt TA asutuste

tegevustoetusele. Tegevustoetuse määramisel räägitakse rahastuskokkulepete sõlmimisel läbi

riigi ootused teadussuundade arengule ja oodatavatele tulemustele lähtuvalt riigi seatud

valdkondlikest prioriteetidest. Täpsustamist vajavad teadustaristu arendamise ja teenustele

ligipääsu tagamise riikliku toetamise alused ning konkurentsipõhise rahastuse ja

tegevustoetuste tasakaalu tagamine.

3

1.1.3 Andmekaitse, sh isikuandmete kaitse küsimuste tähtsustumise tõttu vajab seni

seaduse tasandil reguleerimata teaduseetika korraldus ja vastutuse jagunemine selgemat

alust. Teaduseetika süsteemi kujundamisel on oluline tagada, et tasakaal süsteemi osapoolte

(teadustöötaja, teadusasutus, riik) kohustuste ja vastutuse vahel ning süsteemi tulemuslik

toimimine sh vaidlustusvõimalus.

1.1.4. Mõisted vajavad kaasajastamist ja defineerimist. Mitmed seni kasutusel olnud

mõisted, näiteks teadus- ja arendusasutus, teaduseetika, vajavad täpsustamist.

Järgmised probleemikirjeldused avavad täpsemalt sisulisi reguleerimist vajavaid küsimusi.

1.2. Probleem nr 2. Teadus- ja arendustegevuse riiklik korraldamine vajab

kaasajastamist

1.2.1. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) süsteemi juhtimine on

killustunud, süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded ei moodusta ühtset tervikut.

TAI poliitika ei ole hetkel piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide

saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist. Nii protsessi kaasatud asutuste poolt esitatud

ettepanekutes kui ka rakkerühma raportis1 on välja toodud TAI korraldamise institutsionaalse

struktuuri täpsustamise vajadus. TAI süsteemi riiklik juhtimine on tänase seisuga killustunud,

erinevaid kogusid on palju ning selge ei ole nende roll ja omavaheline vastutus. Senisest enam

tuleb tähelepanu pöörata nõuandvate kogude ja komisjonide esinduslikkusele ja töövõimele.

TAIE strateegia aastateks 2021-2035 näeb ette, et erinevaid kogusid ja komisjone on tulevikus

vähem, samas tuleb tagada komisjonide esinduslikkus ja töövõime.

1.2.2. Ministeeriumite tegevus valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (TA)

korraldamisel on ministeeriumite lõikes ebaühtlane ning TA koordineerimine

valdkondade üleselt ebaselge.

Kehtiv TAKS näeb ette, et kõikide ministeeriumite ülesandeks on valitsemisalale tarviliku TA

ning selle finantseerimise korraldamine. Ministeeriumite aktiivsus valdkonna TA

planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel on väga erinev. Samuti puudub ühtne arusaam,

millisel määral on valdkondliku TA korraldamine valdkondlike ministeeriumite ülesanne ning

millises osas toetab valdkondliku TA-d HTM. Puudub selgus, kes tegeleb TA

koordineerimisega ministeeriumite üleselt. Hetkel on TA korraldamisega seotud roll Vabariigi

Valitsusel, kelle nõuandvaks koguks on Teadus- ja arendusnõukogu (TAN). Kuna TA

koordineerimine riigi tasemel, sealhulgas TA tegevuste koordineerimine ministeeriumite vahel,

on väga suur ja mitmetahuline ülesanne, on vaja selgemalt sätestada Vabariigi Valitsuse, TAN,

HTM, Riigikantselei ja valdkondlike ministeeriumite roll selles protsessis.

1.2.3. Eesti Teadusagentuuri (ETAG) roll on ajas muutunud ja vajab seaduse tasandil

täiendamist.

ETAG-i roll ja ülesanded on kaheksa tegutsemisaasta jooksul muutunud, näiteks ei ole kehtivas

seaduses ETAG-i ülesandena hetkel sätestatud teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist

ja teaduskommunikatsiooni edendamist. Ühtlasi on ETAg-ile kavandatud anda täiendavaid

rolle seoses teaduseetika valdkonna korraldamisega ning teadus- ja arendustegevuse valdkonna

kompetentsikeskusena. Seaduses on vaja sätestada ETAg-i ülesanded, et anda eraõiguslikule

1https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/contenteditors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/ennepane kute_luhikokkuvote_7.06.2018.pdf

4

juriidilisele asutusele volitus haldusülesannete täitmiseks ning sätestada üheselt mõistetavalt

asutuse pädevusvaldkonnad.

1.2.4. Arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamine ei ole TAKS-is kajastatud

võrdväärselt teadustegevuse korraldamisega.

Võrreldes teaduspoole korraldamisega ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(MKM) vastutusvaldkonda jääva arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamine TAKS-is

piisavalt käsitletud ning seaduse tasemel jääb ebaselgeks, kellel ja millised ülesanded

arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamise kontekstis lasuvad. Lisaks on välja toodud, et

sarnaselt teadussüsteemile, kus ETAG-il on selge roll, peaks TAKS-i raames olema kirjeldatud

ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rolli arendus- ja innovatsioonisüsteemi

korraldamisel.

1.2.5. TAKS ei kajasta piisavalt HTM ja MKM tegevuste ühisosa teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika elluviimisel.

TAIE arengukava kohaselt on lisaks selgetele MKM ja HTM ülesannetele ka kahe

ministeeriumi ühisosa ja vastutus. Hetkel on TAKS-is sätestatud HTM-i kohustusena teadus-

ja arendustegevuse korraldamine ning MKM-l tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni

korraldamine. TAKS-i töörühmades on tehtud ettepanek seaduse tasemel sätestada ka HTM-i

ja MKM-i ühine vastutus TAI süsteemi toimimise korraldamise eest. Vabariigi Valitsuse

seaduses (VVS § 58) on sätestatud HTM valitsemisalas teaduspoliitika kavandamine ning

sellega seonduvalt teadus- ja arendustegevuse valdkonna korraldamine ning MKM

valitsemisalas tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon (VVS § 63), samas on mõlema

tegevuse ulatus ebaselge.

1.3. Probleem nr 3. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise regulatsioon vajab

korrastamist

1.3.1. Olemasolevad teaduse rahastusinstrumendid on seaduse tasemel kirjeldatud

ebaühtlaselt ja instrumentide otstarve on ebaselge.

Hetkel on TAKS-is sätestatud rahastamise nelikjaotus ning mitu erinevat

rahastamisinstrumenti. Kirjeldatud rahastusinstrumentidest mitmed on hetkel seotud kõikide

TA-tegevuste ja ülesannetega ning puudub ühtne arusaam, mis on nende instrumentide peamine

otstarve. Ühtlasi ei ole selge, milliste tegevuste ja ülesannete täitmiseks on vaja riigipoolset

rahastamist ja millised rahastusinstrumendid on selleks parimad.

1.3.2. Baasfinantseerimine ei toeta piisavalt TA-asutuste ja riigi strateegiliste eesmärkide

saavutamist ning asutuste põhivaldkondade arendamist.

Koos rahastamise üldise mahu kasvuga on kasvanud jõudsalt baasfinantseerimise maht,

kusjuures konkurentsipõhise rahastuse maht ei ole oluliselt suurenenud. Asutuste

baasfinantseerimine toimub aga senise süsteemi alusel, kus asutuse osakaal baasfinantseerimise

üldisest mahust on seotud kokkulepitud kriteeriumitega, kuid arvutusmetoodikast tingitud

rahastamise mahu ebastabiilsuse tõttu on raskendatud teadusasutuste pikemate

tegevuseesmärkide seadmine ja täitmine ning piiratud teadusasutuste motivatsioon ja võimekus

reageerida uurimissuundade arendamisel ettevõtluse ja ühiskonna vajadustele.

Baasfinantseerimise mahu arvutamine toimub hetkel kolme kvantitatiivse põhikomponendi

alusel: publikatsioonid ja patendid, doktorantide lõpetamine ja asutuste TA lepingud. Näitajad

ei arvesta piisavalt asutuses tehtava teadustöö kvaliteeti ning TA asutustes tehtavaid muid

tegevusi seoses ühiskonna teenimisega. Eraõiguslikele teadusasutustele on eraldatud

baasfinantseerimist sarnaselt avaliku sektori teadusasutustega teadustegevuse kõrge kvaliteedi

5

tõttu (positiivne evalveerimise tulemus), mitte otseselt riigi poolt antud avaliku ülesande

täitmiseks.

1.3.3. Baasfinantseerimine ei toeta piisavalt asutuste teadlaskarjääri mudeli toimimist.

Kõrgharidusseadustiku uuendamise protsessi käigus loodi eeldused akadeemilise töötaja

karjäärimudeli toimimiseks ning asutused said õiguse luua asutuse spetsiifikale vastav

karjäärimudel. Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uue kontseptsiooni kohaselt toetab

teadlase karjäärimudelit uuenenud grantide süsteem, kuid grantide ajutise iseloomu tõttu ei sobi

uurimistoetused teadlaste püsitöökohtade rahastamiseks. Teadlaste püsitöökohtade peamiseks

stabiilseks rahastamisallikaks on viimastel aastatel pidevalt kasvanud baasfinantseerimine.

Teadlaste hinnangul on osa, mis läheb baasfinantseerimisest teadlaste töötasudeks, liiga väike

ning asutused kasutavad seda muude kulude katmiseks. Lisaks püsirahastusega tippteadlastele

on teaduse tegemiseks vaja ka teisi uurimisrühma liikmeid. Samas on riigi vahendid piiratud ja

riik ei suuda ülal pidada paisuvat akadeemilist struktuuri. Asutuste tulubaasid on väga erinevad,

kuid karjäärimudeli ja püsitöökohtade rahastamine eeldab stabiilset rahastamisallikat. Asutustel

on väga erinevad nägemused karjäärimudeli rahastamisest.

1.3.4. Erinevad TA süsteemi osapooled rahastavad teadus- ja arendustegevust erinevatel

alustel.

Erinevad ministeeriumid, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega oma valdkonnas,

rakendavad rahastusinstrumente erinevalt ja kehtestavad erinevatele instrumentidele oma

reeglid ja tingimused. Toetuse saajatel, nende hulgas teadus- ja arendusasutustel, tuleb erinevate

toetuste taotlemiseks kohaneda paljude erinevate reeglitega. TA-tegevuseks antavate

toetustega võib, nii toetuse andjal reeglite väljatöötajana kui ka toetuse saajal erinevate reeglite

järgijana, olla probleeme liigse bürokraatia ja halduskoormusega. Ministeeriumitel puudub

ülevaade, milliseid neile olulisi teemasid teistest meetmetest juba rahastatakse ning seetõttu

võib ette tulla topeltrahastamist.

1.3.5. Teadusrahastuse kasv motiveerib üha uusi asutusi taotlema evalveerimist

eesmärgiga saada osa riigipoolsest rahastamisest.

Riigipoolse rahastamise mahu kasv viimastel aastatel on loonud stiimuli, mille tõttu järjest

uued asutused taotlevad evalveerimist, et saada ligipääs riigieelarvelisele toetusele.

Töörühmade hinnangul on vajalik leida tasakaal uute evalveeritud TA-asutuste tekkimise ja

süsteemi suletuse vahel. Uurimisgruppide olukord asutustes muutub ajas, seetõttu tuleb

perioodiliselt hinnata, kas asutused on võimelised riigi poolt antud ülesandeid piisava

kvaliteediga täitma. Piiratud teadlaste arvu juures, kus samad teadlased ja uurimisgrupid

töötavad üheaegselt mitme TA-asutuse jaoks, eksisteerib risk, et kõik TA-asutused ei ole oma

tegevuses jätkusuutlikud. Väikeste TA-asutuste puhul on oht, et nad ei suuda tagada asutuse

piisavat konkurentsivõimelisust.

1.3.6. Evalveerimata asutustel puudub ligipääs TA rahastusinstrumentidele.

TA tegevused toimuvad ka asutustes ja ettevõtetes, mis ei ole positiivselt evalveeritud, näiteks

rakenduskõrgkoolides, kellel on ka vastav kohustus, kuid kelle teaduslik tase ei vasta

evalveerimise tingimustele. Sellistes asutustes on olemas kompetents tegeleda teatud

valdkondades spetsiifiliste uurimisteemadega ning pakkuda nendel teemadel teadus- ja

arendustegevusel põhinevaid lahendusi. Konkurentsipõhistes rahastusskeemides jääksid

sellised asutused ilmselt tiheda konkurentsi tõttu rahastuseta, kuid nendel asutustel oleks suur

potentsiaal pakkuda lahendusi spetsiifilistele probleemidele ning viia läbi vajalikke

rakendusuuringuid.

6

1.4. Probleem nr 4. Teadus- ja arendusasutuse olemus ei ole piisavalt selgelt

kajastatud

1.4.1. Teadus- ja arendusasutuse mõiste ning selle defineerimise otstarve ei ole piisavalt

selge.

Lisaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele tehakse TA-tegevusi ka teistes

asutustes ja ettevõtetes ning TAKS § 3 toodud nõuded ei ole piisavalt selged. Põhimõtteliselt

võib iga asutus, mis vastab seaduse sätetele (TA-tegevus on põhikirjajärgne tegevus, on olemas

teadustöötajad, elementaarne taristu), nimetada ennast TA-asutuseks, samas evalveerimata

asutuste puhul puudub väline hindamissüsteem ja hinnang nende teaduslikule tasemele. Ei ole

selge, kas on vajadus defineerida ka evalveerimata TA-asutus või on teadus- ja arendusasutuse

peamiseks tunnuseks asutuses tehtava teadus- ja arendustegevuse tunnustatud kvaliteet.

1.4.2. Teadlase karjäärimudelid on asutuste lõikes erinevad ning see on takistuseks

teadlasmobiilsusele.

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise protsessi käigus lepiti kokku akadeemilise töötaja

karjäärimudeli põhiastmed. Samuti lepiti kokku, et asutuse karjäärimudeli, sh ametikohtade

sisemise struktuuri kujundab iga asutus ise. Asutused on loonud igaüks oma karjäärimudeli,

mis tähendab, et sama taseme ja kvalifikatsiooniga töötajatel võivad eri asutustes olla erinevad

ametinimetused. Kuigi TA asutused on oma tegevuses autonoomsed üles ehitama asutusele

sobivad karjäärimudelit, on erinevad ametinimetused toonud kaasa suure segaduse ja

rahulolematuse akadeemilise töötajaskonna hulgas. Akadeemilised karjääriteed on raskesti

mõistetavad ning mobiilsus erinevate asutuste vahel ja rahvusvaheliselt raskendatud.

Rahvusvahelises praktikas kasutatakse ühe riigi piires sarnaseid ametinimetusi. Samas ei ole ka

Euroopas riikide vahel suudetud kokku leppida ühtset karjäärimudelit, kuigi uue ERA (Euroopa

Teadusruum) teatisega on see võetud üheks arendussuunaks.

1.5. Probleem nr 5. Teaduseetika korraldus on reguleerimata

1.5.1. Erinevate osapoolte vastutused ja rollid eetilise teadus- ja arendustegevuse

tagamisel on ebaselged ja vajavad reguleerimist

Teaduseetika valdkond on hetkel seaduse tasemel reguleerimata, teadus- ja arendustegevusega

tegelevatel isikutele ei ole sätestatud kohustust viia uurimistööd läbi valdkonna tunnustatud

eetikanorme järgides. Ühtlasi pole selge erinevate TA-süsteemi osapoolte (teadustöötaja,

teadus- ja arendustegevust läbiviiv institutsioon, rahastaja, riik) rollid ja ülesanded teaduseetika

valdkonna korraldamisel ning eetilise teadustöö tagamisel. Eestis puudub vastutav asutus, kelle

ülesandeks oleks teaduseetika valdkonna arendamise koordineerimine.

1.5.2. Teaduseetika terviksüsteemil puudub rahastamismudel

Teaduseetika valdkonna arendamine (ennetustegevused, koolitamine, nõustamine,

väärkäitumisjuhtumite menetlemine, uuringute eetiline hindamine) vajab teadus- ja

arendusasutuste, vastavate komiteede ja komisjonide ning koordineeriva asutuse poolt

täiendavaid vahendeid. Sealjuures on asutuste püsirahastuse maht erinev ning see ei võimalda

kõikidel asutustel oma teaduseetika süsteemi võrdselt välja arendada. Teadustöö eetilist

hindamist läbiviivatel eetikakomiteedel puudub hetkel jätkusuutlik rahastamismudel,

komiteede liikmed on tasustamata või alatasustatud.

7

1.6. Probleem nr 6. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine ja andmehaldus

on reguleerimata

1.6.1. Teadustulemuste avalikuks tegemine ei ole süsteemne kohustus

Teadusandmete ja publikatsioonide avalikustamise kohustus on mõnedes

rahastusinstrumentides, kuid ei kehti teadussüsteemile tervikuna. Teaduse rahastamise

põhiinstrumentides on sõnastatud publikatsioonide isearhiveerimise kohustus ja mõnes

valdkondlikus TA-programmis on andmete avalikustamise tulemuste avaldamise osa, kuid

suures pildis puudub ühtne lähenemine. Andmete ja publikatsioonide avamine on oluline

teaduse ja ühiskonna sideme ning teadustulemuste taaskasutamise seisukohast.

1.6.2. Eestis puudub ühtne andmehalduse ja andmete säilitamise süsteem.

Eesti teadus- ja arendussüsteemi väiksust arvestades, tasub kaaluda andmehalduse ja andmete

säilitamise osas jõudude ühendamist üle riigi, üle kõigi TA-asutuste. Lahendamist vajab

andmete säilitamine ja kättesaadavaks tegemine koos andmehaldustoe ja kasutajate

koolitamisega.

2. Sihtrühm

Teadlased ja akadeemilised töötajad

Eestis oli Statistikaameti andmetel (Eesti Teadusagentuuri arvutuste kohaselt)2 2019. aastal

teadlaste (teadlased ja insenerid) töökohti täistööaja ekvivalendina kokku 4992, sealjuures

erasektoris 2030 ja avalikus sektoris 2962. Teadlaste arv on võrreldes 2008 aastaga kasvanud

rohkem kui 1000 teadlase võrra, sealjuures avalikus sektoris on lisandunud veidi üle 300

teadlase ja erasektoris ligikaudu 700. Mehi on teadlaste hulgas veidi enam – 2019. aastal 2058

ning naisi 2030. Kui avalikus sektoris on naisi ja mehi teadlaste hulgas enam-vähem võrdselt,

siis erasektoris on naisteadlasi peaaegu kolm korda vähem. 2019. aastal töötas Eesti avalik-

õiguslikes ülikoolides Rektorite Nõukogu andmetel 4179 akadeemilist töötajat, täistööaja

ekvivalendina 3294,7 töökohta. Enamik teadlastest on akadeemilised töötajad ülikoolides.

Teadus- ja arendusasutused

Eestis on 2021. aasta jaanuari seisuga 21 positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust.

Nende hulgas on 6 avalik-õiguslikku ülikooli, üks eraõiguslik ülikool, üks avalik-õiguslik TA-

asutus, 7 eraõiguslikku TA-asutust ning 6 riigi TA-asutust.

Ministeeriumid

Kehtiv TAKS näeb ette, et kõikide ministeeriumite ülesandeks on valitsemisalale tarviliku TA

ning selle finantseerimise korraldamine. Ministeeriumeid on kokku 11: Haridus- ja

Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium,

Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium,

Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium. Vabariigi

Valitsuse seaduses on sätestatud HTM-i roll teadus- ja arendustegevuse ning MKM-i roll

tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamisel.

Teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni rahastavad asutused

Antud seaduse mõistes on rahastavateks asutusteks Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas

tegutsev Eesti Teadusagentuur ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas

tegutsev Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

2 https://www.etag.ee/tegevused/uuringud-ja-statistika/statistika/teadlaste-arv-palk-ja-vanuseline-jaotus/

8

Teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted

Statistikaameti 2019. aasta andmetel raporteeris TA-investeeringuid 289 ettevõtet.

Baasfinantseerimise alusandmetena kogutavad andmed TA-asutuste ja ettevõtete

koostöölepingute kohta näitavad, et TA-tegevustega tegeleb suurem hulk ettevõtteid, ligikaudu

1300.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Seaduse muutmise eesmärgid on:

1. korrastada seadus tervikuna ning viia seadus kooskõlla muutnud ootustega TA-le;

2. täpsustada seaduses TA finantseerimise põhimõtteid ning võimaldada TA

rahastamises senisest rohkem tulemusjuhtimist ning suunatust;

3. sätestada selgemalt TA süsteemi osapooled, nende rollid ja vastutus TA süsteemis.

3.1. Seadus on terviklik ning vastab ühiskonna ootustele seoses teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni korraldusega.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus jääb alles eraldiseisva seadusena. Lisaks

reguleerib seadus ka innovatsiooni korraldust, mida teistes seadustes reguleeritud ei ole. Paljude

varem tehtud muudatuste tõttu on seaduse tekst ebaühtlane ja raskesti jälgitav ning seetõttu on

otstarbekas muuta see terviktekstina. Seaduse koostamisel lähtutakse õigusloome heast tavast.

Reguleeritakse minimaalselt vajalik ning keskendutakse lubava ja soosiva, mitte keelava

raamistiku loomisele.

3.2. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise korraldus võimaldab senisest rohkem

tulemusjuhtimist ja suunatust.

Seaduse tasandil on sätestatud kindla eesmärgi, otstarbe ja sihtrühmadega

rahastusinstrumentide kategooriad. Ligipääs rahastusinstrumentidele on seotud asutustes

tehtava teadustöö kvaliteediga. Evalveerimise korraldus tagab selle, et hinnatud asutuste

teadus- ja arendustegevuse kvaliteet ning maht on kõrge ning teadustöö ühiskondlik mõjukus

suur. Evalveerimata asutuste, kellel on kohustus tegeleda teadus- ja arendustegevusega, on

tagatud ligipääs rahastusinstumentidele, mis on seotud avalikes huvides tehtavate

uurimisprojektidega.

Baasfinantseerimise asemel on teadus- ja arendusasutuse stabiilse rahastamisinstrumendina

sisse viidud tegevustoetus, mis on suunatud teadussüsteemi institutsionaalse järjepidevuse ning

kvaliteetse ja mitmekesise teadusbaasi kindlustamisele. Asutustel on võimalik tegevustoetuse

kui stabiilse rahastamisallika mahu piires teha strateegilisi valikuid ja kujundada asutuse

vajadustest lähtuv teadlaskarjääri mudel. Riigipoolne rahastamine on tagatud kõigile

positiivselt evalveeritud TA asutustele, kes täidavad avalikke ülesandeid. Eraõiguslikele

asutustele eraldatakse tegevustoetust vaid juhul ja ulatuses, mis on vajalik selgete avalike

funktsioonide täitmiseks. Tegevustoetuse kasutamise tingimused lepitakse asutustega kokku

lepingus (sh ülikoolide puhul halduslepingutes). Ühtlasi vähendatakse aruandluse mahtu ning

keskendutakse konkreetsete tegevuste asemel enam oodatavatele tulemustele.

Ministeeriumitel ja nende rakendusasutustel on valdkondliku TA rahastamise korraldamisel

edaspidi võimalus toe saamiseks pöörduda ETAGi poole. ETAGil kui suurima kogemusega TA

instrumentide rakendajal on konkurentsipõhiste instrumentide administreerimise

kompetentsikeskuse roll.

9

3.3. Seaduses on kirjeldatud kõik olulised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

süsteemi osapooled ning selgelt on välja toodud nende rollid ja vastutus.

TAI poliitika on mõjus ja toetab riigi strateegiates sätestatud majanduslike ja ühiskondlike

eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist. TAI süsteemi juhtimine on sidus ja

koordineeritud, süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded moodustavad ühtse terviku. Süsteemi

osapooled omavad piisavalt infot, et teha oma pädevuse piires otsuseid või ettepanekuid või

viia neid otsuseid ellu. Muuhulgas on saavutatud suurem selgus, kes viib ellu

innovatsioonipoliitikat ning mille eest vastutavad HTM ja MKM ühiselt.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

TAKS tugineb põhiseadusele, mille § 38 sätestab, et teadus ja kunst ning nende õpetused on

vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.

Akadeemilise vabaduse põhiline eesmärk on teadmiste saamine ning levitamine ning vabadus

peab tagama, et teadlane lähtuks oma töös teaduslikust metoodikast, mitte poliitilisest,

ühiskondlikust, majanduslikust jm välisest survest. Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia

tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. See õigus kaitseb

ülikoole ja teadusasutusi välise, iseäranis riigi liigse sekkumise eest ning toimib ühtlasi

institutsionaalse garantiina. Riigi ülesanne teadus- ja arendustegevuse korraldamisel on seega

tagada vahendid teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, eriti kõrge ebaõnnestumise riskiga

seotud teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, jättes asutustele siiski vabaduse oma tegevust

ise korraldada. Samas on riigil lähtuvalt põhiseadusest õigus jagada toetusi kvaliteedi alusel

ning arvestada riigi prioriteetidega. Põhiseaduse mõte ei ole seega toetada teadus- ja

arendusasutuste kogu teadus- ja arendustegevust, vaid ainult seda osa, mis on riigi seisukohalt

vajalik ja mille rahastamiseks ei ole võimalik kaasata teisi rahastamisallikaid. Seega tuleb

seaduse tasandil sätestada, mil viisil saab riik rahastamise korralduse kaudu sekkuda tehtava

teadustöö kvaliteedi tagamisse ning arvestada riigi prioriteetidega3.

Vabariigi Valitsuse seaduses 4 §-s 58 on sätestatud HTM valitsemisala, sealhulgas

teaduspoliitika kavandamine ning vastava valdkonna korraldamine ning õigusaktide eelnõude

koostamine, ning §-s 63 MKM valitsemisala, sealhulgas tehnoloogiline arendustegevus ja

innovatsioon. Teadus- ja arendustegevus sisuliselt toimub ka teiste ministeeriumide ja nende

valitsemisalade asutustes. Täidesaatva riigivõimu ülene teaduspoliitika kavandamine on aga

HTM pädevuses.

Teadus- ja arendustegevuse korraldust reguleerib TAKS, mis määratleb teadus- ja

arendustegevuse korralduse alused, kindlustab teadus- ja tehnoloogialoome kui eesti kultuuri ja

majanduse koostisosa säilimise ning edasise arengu õiguslikud alused. Seadus koosneb 5

peatükist: üldsätted, teadus- ja arendusasutuste tegevuse korraldamine, teadus- ja

arendustegevuse riiklik korraldamine, finantseerimine ja haldusjärelvalve ning seaduse

rakendamine.

3 https://pohiseadus.ee/sisu/3509 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020003

10

Teadus- ja arendustegevust puudutavaid norme on ka kõrgharidusseaduses (KHS), mille

5.peatükk käsitleb akadeemiliste töötajate ametikohti, töösuhteid, atesteerimist, vaba semestrit,

puhkust ja emeriteerumist. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega on seotud 25

rakendusakti, neist 4 Vabariigi Valitsuse määrust ning 21 ministri tasandi määrust (millest

omakorda 15 haridus- ja teadusministri määrust).

Teadus- ja arendustegevuse valdkonna strateegiliseks alusdokumendiks on TAIE arengukava

2021–2035, kus lisaks teadus- ja arendustegevusele käsitletakse ühises raamistikus ka

innovatsiooni ja ettevõtlust, loomaks nende valdkondade vahel senisega võrreldes rohkem

sünergiat ja sidusust.

TAIE strateegia üldeesmärk on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. TAIE

strateegia panustab omakorda riiklikusse strateegiass „Eesti 2035“, kus muuhulgas on sihtidena

sõnastatud Eesti arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv.

5. Tehtud uuringud

VTK koostamisel on tuginetud eelkõige järgmistele dokumentidele:

1. Peer Review of the Estonian R&I system;

https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf

2. Kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühma raport;

https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/contenteditors/organisatsioon/failid/rak

keryhmad/ennepanekute_luhikokkuvote_7.06.2018.pdf

3. Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis;

https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/04/Jätkusuutlikud-teadlaskarjääri-

kontseptsioonid-ja-mudelid-Eesti-kontekst.pdf

4. Teaduseetika järelevalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis;

https://www.etag.ee/wp-

content/uploads/2020/07/teaduseetika_uuringu_lopparuanne_20.01.20_ISBN.pdf

5. Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas; https://www.etag.ee/wp-

content/uploads/2019/11/APIKS-Eesti_2019.pdf

6. Avatud teadus Eestis ja Euroopas: võimalikkus ja potentsiaal erinevate sidusgruppide

vaates; https://www.etag.ee/wp-

content/uploads/2018/02/Avatud_teadus_Eestis_ja_Euroopas_võimalikkus_ja_potents

iaal.pdf

7. Avatud teadus Eestis ja Euroopas: õiguslik ja majanduslik lähenemine;

https://www.etag.ee/wp-

content/uploads/2018/02/Avatud_teadus_Eestis_ja_Euroopas_õiguslik_ja_majandusli

k_lähenemine_TÜ.pdf

8. Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid; https://www.etag.ee/wp-

content/uploads/2018/02/Eesti_doktorite_karjääritee_ja_seda_mõjutavad_tegurid.pdf

9. Baasfinantseerimise kasutamise analüüs; https://www.etag.ee/wp-

content/uploads/2021/02/Baasfinantseerimise-kasutamise-analüüs_2020.pdf

10. Euroopa Komisjoni riigiraport 2020; https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?qid=1584543810241&uri=CELEX%3A52020SC0505

11

6. Kaasatud osapooled

Teadus- ja arendustegevusega on seotud mitmed erinevad osapooled. Et kaardistada erinevate

osapoolte vaatenurgad seaduses muutmist vajavatele teemadele, kaasati osapooled juba

ettevalmistavas etapis enne teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse

väljatöötamiskavatsuse koostama asumist.

TAKS-i muutmise protsess algas 2020. a kevadel, kui HTM pöördus teadus- ja

arendustegevusega seotud teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide, ministeeriumite, teadus- ja

arendustegevusega seotud esindusorganisatsioonide ja teiste organisatsioonide poole

küsimusega, millised on nende hinnangul kehtiva seaduse kitsaskohad ning mis teemad

vajaksid teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses käsitlemist.

Saabunud tagasiside põhjal jagati teemad seitsme töörühma vahel. TAKS-i juhtrühm kinnitati

ministri käskkirjaga, teistesse töörühmadesse nimetasid asutused oma esindajad vastavalt

teemadele. Suurima osalejate arvuga oli 2 töörühma – TA riikliku korraldamise ja rahastamise

töörühm. Teised töörühmad olid väiksemad, kuid asutuste lõikes siiski piisavalt esindatud.

Kaks töörühma, teaduseetika ja avatud teaduse töörühmad, tegelesid teemadega, mida kehtivas

TAKS-is praktiliselt käsitletud ei ole, seega oli tegemist täiesti uute teemade käsitlemisega

seaduse mõistes.

Aruteludes osalenud organisatsioonid:

Sihtrühm Sihtrühma esindavad organisatsioonid

Teadlased Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia,

ülikoolide ametiühingud, tippkeskuste nõukogu

Teadus- ja

arendusasutused ning

kõrgkoolid

Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid,

rakenduskõrgkoolid, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide

Rektorite Nõukogu

Ettevõtete esindajad Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

Rakendusasutused Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Valitsusasutused EV ministeeriumid, Riigikantselei

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine JAH

 Rahastuse suurendamine JAH

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine

Enamikku VTK esimeses osas toodud probleeme ei ole võimalik lahendada avalikkuse

teavitamise või rahastuse suurendamisega, tegemist on õiguslikku regulatsiooni puudutavate

küsimustega. Näiteks ei ole teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikku korraldust

võimalik muuta avalikkuse teavitamise või rahastuse suurendamise teel (probleem 2). Teadus-

ja arendustegevuse rahastamise osas on saavutatud ühiskondlik kokkulepe tõsta riikliku

rahastamise maht 1%-ni SKP-st ning rahastamise maht on viimaste aastate jooksul oluliselt

12

tõusnud (131 miljonilt eurolt 2016. a 206 miljonile eurole aastal 2021). Siiski ei ole rahastuse

mahu üldine tõus aidanud kaasa eelpool loetletud probleemide lahendamisele.

Rahastuse mahu suurendamine oli kaalumisel mõnede toodud probleemide puhul. Näiteks

kaaluti rahastuse mahu suurendamist lahendusena teadlaste püsitöökohtade (probleem 3.3),

samuti teaduseetika valdkonna (probleem 5.2) rahastamise probleemidele. Probleemi 5.2

lahendusena otsustati kasutada valdkonna rahastamise suurendamise mitteregulatiivset

lahendust. Ühe võimaliku lahendusena kaalutakse teadus- ja arendusasutuste ühisfondi loomist,

mille vahenditega toetatakse teaduseetika valdkonna arendamist. Haridus- ja

Teadusministeerium rahastab täiendavalt teaduseetika valdkonda koordineeriva asutuse tööd.

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine

Töörühmades kaaluti ka varianti mitte säilitada TAKS iseseisva seadusena, vaid liita see

Kõrgharidusseadusega. Siiski leiti, et TAKS reguleerib lisaks kõrgkoolidele ka teiste osapoolte

tegevust seoses teadus- ja arendustegevusega, seega peaks seadus säilima eraldiseisvana.

Olemasoleva olukorra säilitamist kaaluti VTK ettevalmistamise käigus mõne probleemi

lahendusena. Näiteks leiti, et seaduse tasandil ei ole vajalik täpsustada teadlase karjäärimudelit

ning asutuste karjäärimudelite ühtlustamiseks ja võrreldavuse tagamiseks tuleks saavutada

pigem kokkulepped asutuste vahel (probleem 4.2). Teaduseetika valdkonnas (probleem 5.2.)

kaaluti olemasoleva olukorra säilitamist, mille puhul õigusaktis valdkonda täiendavalt ei

reguleerita ning positiivselt evalveeritud TA asutused järgivad teadustöös Eesti hea teadustava.

Kuid sellisel juhul ei ole eetilise teadustöö tegemine Eestis piisavalt tagatud, sealjuures

asutustes, mis ei ole positiivselt evalveeritud ning ei ole heale teadustavale all kirjutanud.

Avatud teadusega seotud andmehalduse probleemi lahendamisel kaaluti olemasoleva olukorra

säilitamist, kus ühe alternatiivina oli laual TA asutuste konsortsiumi loomine ühtseks

andmehalduseks ja andmete säilitamiseks (probleem 6.2). Innovatsiooni korralduse puhul

kaaluti ka mitteregulatiivseid lahendusi, kuna MKM ülesanded on seaduse tasemel kirjeldatud

ning EAS ülesanded on kirjeldatud EAS põhikirjas (probleem 2.4). Töörühmades jõuti

järeldusele, et õigusselguse huvides tuleks EAS põhiülesanded sätestada seaduse tasemel.

Enamik väljatoodud probleemidest eeldab siiski regulatsiooni muutmist või täpsustamist, et

võimaldada muuhulgas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia elluviimist.

Mitteregulatiivne lahendus on töörühmade hinnangul asjakohane ka probleemi puhul, mis

puudutab TA asutuste evalveerimise korraldust (probleem 3.3).

Senise regulatsiooni parem rakendamine

Senise regulatsiooni parem rakendamine oli alternatiivina kaalumisel mõne väljatoodud

probleemi korral, näiteks ministeeriumite (probleem 2.2) rolli täpsustamise vajaduse osas. Leiti,

et ministeeriumite ülesanded on seaduse tasandil üldiselt hästi kirjeldatud, kuid ministeeriumid

rakendavad seadust erinevalt. Samuti leiti, et Eesti Teaduste Akadeemia roll ei vaja seaduse

tasemel muutmist.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et mitteregulatiivsed lahendused, sealhulgas

avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine ning regulatsiooni parem rakendamine, ei aita

kaasa kõikide VTK-s toodud probleemide lahendamisele, seega on vajalik seaduse uue

tervikteksti koostamine.

13

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on

analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida

Oluliseks allikaks teiste riikide teaduspoliitika regulatiivsete valikute analüüsimiseks on OECD

andmebaas teaduspoliitika juhtimise kohta.5 35 OECD riigist on andmed kogutud ajavahemikul

2017-2018. Andmebaas sisaldab andmeid institutsioonide kohta, mis vastutavad prioriteetide

seadmise, TA asutuste rahastamise ja kvaliteedihindamise, riigi teaduse, tehnoloogia ja

innovatsiooni strateegiate koostamise eest, teadus- ja innovatsiooninõukogude, huvigruppide

kaasamise, TA asutuste autonoomia kohta, mis võimaldavad uurida teadustegevuse korralduse

mustreid ja trende OECD riikides. Keskendutud on eelkõige nendele riikidele, mis on oma

teadus- ja arendustegevuse tulemuste poolest edukamad, ning eelkõige Euroopa riikidele.

Euroopa innovatsiooni tulemustabelis 6 , mis mõõdab innovatsiooni edenemist riikides 10

innovatsiooni mõõtme ning 27 indikaatori kaudu, hoiavad liidrikohti Rootsi, Soome, Taani,

Holland ja Luxembourg (innovatsiooniliidrid). Eesti on 2020. aasta edetabelis 11.kohal ning on

saavutanud tugeva innovaatori taseme koos Belgia, Austria, Iirimaa, Prantsusmaa ja

Portugaliga. Seetõttu vaadeldakse Euroopa riikidest eelkõige innovatsiooniliidrite TAI

korraldust. Euroopa innovatsioonitase on viimaste andmete kohaselt tõusnud võrreldes 2012.

aastaga keskmiselt 8,9%, seega on mõistlik analüüsida, millised muudatused TAI korralduses

on riikides aset leidnud, et selline muutus toimuda saaks. Sama tulemustabeli kohaselt kuuluvad

teistest Euroopa riikidest tugevate innovaatorite hulka näiteks Suurbritannia, Norra, Island ja

Iisrael. Mujal maailmas on innovatsiooniliidrid Lõuna-Korea ja Kanada, tugevad innovaatorid

Austraalia, Hiina, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid. Eesti on eeskuju võtnud sellistest riikidest,

kes on riigi tulutaset suutnud kasvatada suuremate kulutustega TA-le, kuna Eestil puuduvad

olulised loodusvarad (nagu Norral ja Kanadal) ning hea positsioon välisinvesteeringute ja

finantsturgude vahendajana (sarnaselt Iirimaale ja Suurbritanniale).

TA rahastamisel on riikides kasutusel väga erinevad skeemid7, kuid lähtutud on eelkõige nende

riikide kogemusest, kus projektipõhise rahastuse osakaal on tasakaalus asutusepõhise

rahastamisega, kus rahastamisel arvestatakse sotsiaalmajanduslike väljakutsetega ning olulise

hindamiskriteeriumina ka tehtava teaduse kvaliteeti. Selliste riikide hulka kuulub enamik

ülalnimetatud riikidest.

Taanis otsustab TAI asutuste temaatiliste prioriteetide üle Kõrghariduse ja teadusministeerium,

Parlament otsustab prioriteetsete valdkondade ja nende rahastamise üle, rahastamine toimub

läbi erinevate asutuste. Taani Teadus- ja Innovatsioonipoliitika nõukogu otsustab

teadusprogrammide ja nende eelarvete üle, samuti innovatsiooni toetavate poliitikate üle.

Nõukogu annab teaduse, innovatsiooni ja innovatsiooni toetavate meetmete osas nõu

kõrghariduse ja teadusministeeriumile ja parlamendile. Nõukogusse kuuluvad ettevõtlussektori

ja kogu innovatsiooniahela esindajad, kusjuures nõukogu esimehe ja 8 liiget kinnitab

5 OECD Database on Governance of Public Research Policy; https://stip.oecd.org/resgov/ 6 https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/innovation/scoreboards_en 7 Analysis of national public research funding (PREF); 2017; https://op.europa.eu/en/publication-detail/- /publication/8c43dd0f-a71c-11e7-837e-01aa75ed71a1/language-en

14

kõrgharidus- ja teadusminister. Kehtiv TAI strateegia on aastast 2018. Asutuste rahastamisel

kasutatakse tulemuslepingute süsteemi, maksimaalselt kasutatakse ühe asutuse puhul 10

erinevat näitajat. Asutused otsustavad iseseisvalt asutuste akadeemilise struktuuri üle8.

Soomes uuendati 2016.aastal Teadus- ja Innovatsiooninõukogu mandaati, lisades soovituste

andmise TAIE strateegiliste valdkondade kohta. Nõukogu ei tee otsuseid, kuid nõukogu antud

poliitikasoovitustel on suur mõju. Eraldi sekretariaat kaotati ning päevakorrapunkte

valmistavad nüüd ette Haridus- ja kultuuriministeeriumi ning Majandus- ja

tööhõiveministeeriumi ametnikud, peaministri büroo, Tekes ja Soome Akadeemia. Peaministri

bürool on alates 2015. aastast ülesanne koordineerida riigile poliitiliste otsuste läbiviimiseks

vajalike uuringute teostamist. Uuringute vajadused arutatakse läbi ministeeriumitevahelises

töögrupis, millesse on kaasatud ka ministeeriumite allasutused. Sellel kogul on väga

limiteeritud mandaat, kuid selle kogu peamine otstarve on horisontaalne koordinatsioon.

Baasrahastuse osas muudeti 2013. aastal valemit ning läbirääkimiste korda9.

Rootsis määratakse valitsuse rahastamisprioriteedid teaduse ja innovatsiooni programmis (The

Government Research and Innovation Bill). Valdkondade mõttes on prioriteedid üldised, mis

annab võimaluse neid erinevate organisatsioonide ja kogude, näiteks Rootsi Teadusnõukogu,

valdkondlikud teadusnõukogud, innovatsioonisüsteemide agentuur VINNOVA, poolt

täpsustada. Pool rahastusest antakse kõrgharidusasutustele baasfinantseerimisena, teine pool

jagatakse erinevate rahastavate asutuste ja VINNOVA poolt. Projektipõhise rahastusega

tegeleb 4 erinevat agentuuri – Rootsi Teadusnõukogu, Formas, Forte ja VINNOVA. Peamiseks

innovatsiooninõukoguks on riiklik innovatsiooni ja avaliku sektori kvaliteedi nõukogu, mis

nõustab valitsust innovatsiooniprogrammide ja eelarvete alal. Nõukogu esimees on peaminister

ja liikmed on rahandusminister, tööstus- ja innovatsiooniminister, teaduse ja kõrghariduse

minister, keskkonnaminister, kõrgkoolide, ametiühingute ja ettevõtlussektori esindajad.

Nõukogu kohtub kord kvartalis ning sellel ei ole eraldi meeskonda ja eelarvet10.

Hollandis saavad kõrgharidusasutused suurema osa rahastusest ning otsustavad ise, millistesse

temaatilistesse prioriteetidesse investeerida. Peamine projektipõhine rahastaja on Hollandi

teadusuuringute agentuur, kes otsustab ka projektipõhise rahastamise temaatilised prioriteedid.

TA asutuste puhul määravad temaatilised prioriteedid majandusministeerium,

kaitseministeerium ning taristu- ja keskkonnaministeerium. Vahet tehakse avaliku sektori

teadusasutuste ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide (RTO) vahel. Eksisteerivad ka

teadusinstituudid ministeeriumite allasutustena. Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni

nõuandev kogu vastutab valitsuse ja parlamendi poliitilise nõustamise eest. Nõukogusse

kuuluvad ka ülikoolide, TA asutuste ja ettevõtlussektori esindajad. Nõukogul on 11 täiskohaga

töötajat11.

Norras otsustab eelarve prioriteetide üle valitsuse ettepanekute alusel parlament,

konkurentsipõhise rahastuse osas teeb ettepanekuid Norra Teadusagentuur. Eelarvejaotuse üle

otsustavad ministeeriumid. Suurim osa eraldatakse haridus- ja teadusministeeriumi kaudu

strateegilistele programmidele. Norra Teadusagentuuril on õigus otsustada prioriteetide üle

programmides ja ministeeriumite poolt ette antud prioriteetide osas. Konkurentsipõhine

8 https://stip.oecd.org/resgov/assets/downloads/DENMARK_SurveyResponse.pdf 9 https://stip.oecd.org/resgov/assets/downloads/FINLAND_SurveyResponse.pdf 10 https://stip.oecd.org/resgov/assets/downloads/SWEDEN_SurveyResponse.pdf 11 https://stip.oecd.org/resgov/assets/downloads/NETHERLANDS_SurveyResponse.pdf

15

rahastamine ei ole suunatud konkreetsetele sektoritele. Kõrgkoolide baasfinantseerimist eraldab

haridus- ja teadusministeerium, teiste TA asutuste finantseerimine on tagatud läbi valdkondlike

ministeeriumite. Konkurentsipõhiste vahendite jagamist korraldab Norra Teadusagentuur. TA

asutuste tulemuspõhine rahastamine viidi sisse 2016.aastal, kusjuures kõrgkoolide puhul

moodustab tulemusosa 30% asutuse rahastusest ning teiste TA asutuste puhul 2,5-10%.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

9.1. Reguleerimisala ja kohaldamisala

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus kehtestatakse uue terviktekstina arvestades

oodatavaid seaduse mõjusid. Koos uue redaktsiooni ettevalmistamisega vaadatakse üle ja

uuendatakse ka kõik rakendusaktid nii Vabariigi Valitsuse kui ministrite määrused. Üle

vaadatakse ka võimalikud seonduvad õigusaktid.

9.2. TA riiklik korraldamine

TAI poliitika juhtimiseks riigi tasandil sätestatakse seaduses vähemalt 2 kogu: Teadus- ja

Arendusnõukogu (TAN) Vabariigi Valitsuse nõuandva organina ning TAI juhtkomisjon

valdkonna eest vastutavate ministrite nõuandva organina. Teaduspoliitika Komisjoni ja

Innovatsioonipoliitika Komisjoni asemele luuakse TAI juhtkomisjon. Juhtkomisjoni ülesanded

hõlmavad valdkonna eest vastutavate ministrite nõustamist TAN-ile esitatavate teemade

ettevalmistamisel ning TAN-i poolt ministrile antud ülesannete täitmisel, ettepanekute tegemist

Eesti TAI poliitika kujundamiseks, osalemist TAI poliitika arenguid suunavate arengukavade

koostamises ja muutmises, ettepanekute tegemist TA asutuste finantseerimise põhimõtete ja

strateegia kujundamiseks ning TA-asutuste moodustamiseks, ümberkorraldamiseks või

tegevuse lõpetamiseks, samuti ettepanekute tegemist riigi eelarvestrateegia ning iga-aastaste

riigieelarve eelnõude osas TAI toetamiseks, TAI meetmete rakendamiseks või hindamiseks,

hinnangute andmist TAI poliitika sh valdkonna arengukavade elluviimiseks ning teiste

ülesannete täitmist. Alternatiivina pakuti töörühmades välja lisaks ülaltoodud kahele kogule

TAI koordinatsioonikogu sätestamine seaduse tasandil ministeeriumite ülese valdkondliku ja

valdkondade ülese TAI poliitika koordineerijana. Koordinatsioonikogu kui ametnike tasandil

tegutseva operatiivtasandi kogu sätestamine seaduse tasandil legitimeeriks ministeeriumite

teadusnõunike ning rakendusüksuste esindajate rolli igapäevasel poliitikakujundamisel,

erinevates küsimustes seisukohtade kujundamisel ning infovahetuse tagajana. TAI

koordinatsioonikogu eesmärk on nõustada teadus- ja arendustegevuse küsimustest haridus- ja

teadusministrit, innovatsiooni puudutavates küsimustes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit

ning vastavalt vajadusele ka teisi asjaomaseid ministeeriume.

Valdkondliku TA korraldamiseks arutati töörühmades kahte alternatiivset lahendust. Ühe

lahendusena valdkondlike ministeeriumite TA-tegevuste killustumise vältimiseks pakuti välja

lahendus, mille kohaselt lisatakse TA tsentraalse juhtimise ja koordineerimise roll TAN-i

ülesannete hulka ning kirjeldatakse Riigikantselei ülesanded seoses valdkondlike

ministeeriumite TA tegevuse koordineerimisega. Teise alternatiivina pakuti välja HTM

ülesannete täiendamine ning valdkondlikes ministeeriumites tehtava TA koordineerimise

lisamine. Põhivastutus ministeeriumite vahelise TA-alase koostöö tagamise eest lasub

Vabariigi Valitsusel koos Riigikantseleiga, kuid kuna tegemist on suure ja mitmetahulise

ülesandega, kirjeldatakse seaduse tasandil ka HTM-i roll.

Seaduses täpsustatakse ETAG-i ülesandeid ja lisatakse täiendavad ülesanded, sealhulgas TA

kvaliteedi hindamise, populariseerimise ja teaduskommunikatsiooniga seotud ning teiste

asutuste nõustamise ja teaduseetikaga seotud ülesanded. Seaduses sätestatakse Eesti

16

Teadusagentuuri ühe ülesandena ministeeriumite nõustamine ning valdkondlike teadus- ja

arendustegevuse programmide ja sihttoetusgrantide taotlusvoorude ja hindamise läbiviimine.

Seega saab ETAG juurde täiendava ülesande vajadusel toetada ministeeriume ja nende

rakendusasutusi valdkondlike programmide rakendamisel sobiva rahastusinstrumendi valikul,

taotlusvooru läbiviimisega, samuti programmi haldamise teenusega. Seaduses on kavandatud

sätestada EAS kui arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamise eest vastutava riikliku

sihtasutuse roll ja ülesanded, sarnaselt ETAG-iga. EAS-i peamised ülesanded tehnoloogilise

arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamisel on ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni

alase teadlikkuse ja võimekuse tõstmine, arendustegevuse ja innovatsiooni riiklik toetamine, sh

rahvusvahelistes tegevustes, arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud informatsiooni

koondamine, analüüsimine ja kättesaadavaks tegemine.

Töörühmade ettepanekul lisatakse seadusesse säte, mis kajastab HTM-i ja MKM-i ühiseid

tegevusi TAI poliitika elluviimisel.

9.3. TA rahastamine

Seaduses sätestatakse neli peamist teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrumentide

kategooriat: tegevustoetus, uurimistoetused, sihttoetused, süsteemitoetused. Kirjeldatakse iga

rahastusinstrumentide kategooria eesmärgid, sihtgrupid, toetatavad tegevused, rahastamise

tingimused.

Iga rahastusmeetme regulatsioonides (rakendusaktid, meetme tingimused) sätestatakse,

millistel asutustel või millistes asutustes töötavatel teadlastel ning millistel tingimustel on

ligipääs konkreetsele rahastusinstrumendile.

Teadlaste karjäärimudeli rahastamise osas sätestatakse seaduses või selle alamaktides, et

teadlaste karjäärimudelit rahastatakse tegevustoetusest. Alternatiivina pakuti töörühmades

välja, et iga avaliku sektori TA-asutusega räägitakse lepingu sõlmimise käigus eraldi läbi, kui

suur osa tegevustoetusest peab minimaalselt minema töötasudeks ning sätestatakse see

lepingus.

Baasfinantseerimine kujundatakse ümber tegevustoetuseks, millest üks osa on eelneva

rahastuse mahu põhjal arvutatud baasosa (80 % tegevustoetuse kogumahust) ja tulemusosa, mis

kujuneb konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal (20 % tegevustoetuse kogumahust)

analoogselt kõrghariduse tegevustoetusega. Ühiskonna vajadustega arvestamiseks TA

rahastamisel pakuti töörühmades välja kaks alternatiivi. Ühe alternatiivina lisatakse

tegevustoetuse tulemusosa arvutamiseks täiendavaid komponente võrrelduna

baasfinantseerimise arvutamise kriteeriumitega, mis on seotud TA-asutuste poolt loodava

avaliku hüvega. Selle alternatiivi kohaselt eraldatakse tegevustoetust kõikidele positiivselt

evalveeritud TA-asutustele ühtedel alustel ning ühesuguste näitajate põhjal. Teise pakutava

alternatiivi kohaselt eraõiguslikele TA-asutustele tegevustoetust ei eraldata, kuid neile

eraldatakse sihttoetust selgelt defineeritud avaliku hüvega seotud ülesannete täitmiseks.

9.4. TA-asutused

Muudetakse teadus- ja arendusasutuse mõistet. Olulise tunnusena lisatakse, et teadus- ja

arendusasutus peab olema vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud. Säilitatakse

sätted, mis puudutavad teadus- ja arendusasutuste põhitegevusi ja põhitegevustega kaasnevaid

tegevusi, samuti sätted, mis puudutavad teadustööks vajaliku personali ja taristu olemasolu.

17

9.5. Teaduseetika

Seaduses sätestatakse teadus- ja arendustegevuse teostajale ning tema tööandjale kohustus

järgida teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel Eesti hea teadustava ning valdkonna

üldtunnustatud eetikanorme. Eesti Teadusagentuuri ülesannete hulka lisatakse seaduses

teaduseetika süsteemi koordineerimisega seotud ülesanded.

Teaduseetika osapoolte rollide ja vastutuste määramiseks sätestatakse alamas õigusaktis

teaduseetika süsteemi korraldus, milles kirjeldatakse:

 koordineeriva asutuse (ETAG-i) täpsemad ülesanded, sh eetikakomiteede sekretariaadi,

väärkäitumisjuhtumite apellatsioonide menetlemise korraldamise, informatsiooni ja

nõustamise tagamisega seotud ülesanded;

 positiivselt evalveeritud TA asutuse kohustus kehtestada sisemised korrad teaduseetika

normide järgimise tagamiseks ja väärkäitumisjuhtumite menetlemiseks ning vastutus oma

töötajate teaduseetika alase kompetentsi tagamise eest;

 inimuuringute eetikakomiteede loomise, toimimise ja sõltumatuse alused ning määratakse

uurimisprojektide eetilise hindamise taotlemise kord;

 teaduseetika väärkäitumisjuhtumite apellatsioonide menetlemise komisjoni loomise ja

sõltumatuse alused ning apellatsioonide menetlemise kord;

 teadus- ja arendustegevust rahastatavate asutuste kohustused teadus- ja arendustegevuse

rahastamisel eetiliste põhimõtete järgimiseks.

9.6. Avatud teadus

TAKS-is sõnastatakse TA-tegevuse läbiviija ja tema tööandja kohustus teha avaliku sektori

vahenditest rahastatud TA-tegevuse tulemusel loodud publikatsioonid ja teadusandmed

avalikkusele kättesaadavaks. Erandiks on intellektuaalomandi kaitsmisest tingitud huvid ja

tundlike isikuandmete kaitsest tulenevad põhjused.

Töörühma üks ettepanekutest oli luua riigi eestvedamisel üks keskne ja institutsionaalselt

iseseisev asutus (riigiasutus, sihtasutus, mittetulundusühing), mille ülesanne on tagada andmete

säilitamisega ja haldamisega teenuste tagamine. Seejuures on vaja kokku leppida keskse

asutuse ja TA-asutuste vaheline tööjaotus.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja

rahvusvahelise õigusega määratud raamid

Põhiseaduse § 38 ütleb, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja

teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Seega on põhiseaduses sätestatud

põhiõigustena teaduse ja selle õpetuse vabadus ning teadusasutuste ja ülikoolide autonoomia.

Akadeemilise vabaduse põhiline eesmärk on teadmiste saamine ning levitamine. Vabadus peab

tagama, et teadlane lähtuks oma töös teaduslikust metoodikast, mitte poliitilisest,

ühiskondlikust, majanduslikust jm välisest survest. Teadustegevuse sisu ja tulemusi ei tohi

suunata ühiskondlik-poliitiline kasuarvestus. Akadeemilise vabaduse põhimõte on otseselt

märkimist leidnud MSKÕP art-s 15. EIÕK-s hõlmab sõnavabadus teadus- ja kunstivabadust

ning kaitseb ka kunstilist ja teaduslikku eneseväljendust (art 10). ELPH art 13 keelab

teadusuuringute piiramise ning nõuab akadeemilise vabaduse austamist. Et täpsemaid

üldkohustuslikke rahvusvahelisi dokumente akadeemilise vabaduse kaitseks vastu võetud ei

ole, puudub rahvusvaheliselt tunnustatud ühtne arusaam akadeemilisest vabadusest. Riikide

praktika akadeemilise vabaduse määratlemisel ja kaitsel on erinev. Erisustele vaatamata on

18

jõutud ühistele seisukohtadele mitmes üldises põhimõttes, nt UNESCO soovitus

kõrgharidusega õppepersonali staatuse kohta (1997); Euroopa harta teadlastele (2005).

Kuigi § 38 lg 1 ei näe otsesõnu ette akadeemilise vabaduse piiramise võimalust

(seadusereservatsioon puudub), on õigustatud piiramine muude põhiseaduslike väärtuste

(inimväärikus vs. inimese kloonimine; loomkatsed vs. loomade julma kohtlemise keeld)

kaitseks (nt KarS § 130, PS § 18 lg 2). PS § 38 kui vabadusõigus kohustab riiki üldiselt üksnes

hoiduma akadeemilisse vabadusse sekkumast. Akadeemiline töötaja ei saa nõuda enda

teadusteema rahastamist, kui see teema ei kuulu riigi või ülikooli prioriteetide hulka.

Teadusuuringuid takistav riive võib seisneda ka juurdepääsu piiramises riigi valduses olevatele

teadustegevuseks vajalikele andmetele (nt statistika).

Riigil ei ole keelatud teadlasi toetada. Avalikud huvid (rahvusteaduste puhul nt mh PS

preambuli 5. lauseosa) lausa nõuavad teadus- ja arendustegevuse riigipoolset toetamist. Ent kui

riik teadustegevust toetab, siis ei tohi seda teha diskrimineerivalt. Diskrimineerimine ei ole

toetuse jagamine kvaliteedi alusel (nt teadusgrantide jagamine eksperdiarvamuste alusel),

samuti toetuste jagamisel riigi prioriteetidega arvestamine (vt ka ELTL art 179).

Riik ei ole kohustatud toetama teadustulemuste avaldamist. Eriti puudub riigil vajadus sekkuda

teadusuuringute tulemuste avaldamisprotsessi eelretsenseeritavates teadusajakirjades, kus

eksisteerib objektiivsusel ja kvaliteedil rajanev süsteem valiku tegemiseks.

ELPH kaitseb nii akadeemilist vabadust (art 13) kui ka haridusasutuste asutamise vabadust (art

14 lg 3). Harta rakendub üksnes liidu õiguse kohaldamise korral (art 51 lg 1). Akadeemilise

vabaduse osas tuleb hartat rakendada nt siis, kui piiratakse välismaise kõrgharidusasutuse

võimalusi teha teadusuuringuid ja levitada teadustulemusi. Euroopa Kohus on akadeemilise

vabaduse sisustamisel lähtunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee soovitusest 1762

(2006) „Akadeemiline vabadus ja ülikoolide autonoomia“, samuti UNESCO peakonverentsi

29. istungjärgul vastu võetud õppejõudude staatust käsitlevast soovitusest. Kohus rõhutas seost

ülikooli autonoomia ja akadeemilise vabaduse vahel: autonoomne taristu on vajalik tingimus,

et õppejõud ja kõrgkoolid saaksid tegeleda teadusuuringute ja õpetamisega (EKo C-66/18,

Euroopa Komisjon vs.Ungari, 06.10.2020, lk 227–228).

Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar

enesekorraldusõigus. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis

puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja

ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist

õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust. PS kohaselt ei ole autonoomiat

rakenduskõrgkoolidel, kuid seal töötavatele isikutele laieneb akadeemilise vabaduse põhimõte.

PS kohaselt saab ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat piirata seaduse alusel. Autonoomia

kaitsmise kõrval paneb lg 2 seadusandjale kohustuse ülikoolide ja teadusasutuste korraldust

reguleerida (vt TAKS, KHaS, TÜKS, TTÜKS jne). Lihtreservatsioonist tulenevalt on

seadusandjal märkimisväärne otsustusruum. Piiranguks peab eksisteerima piisav õigustus.

Näiteks on riigil õigus teadusasutuse tegevust suunata rahastamisprioriteetide

kindlaksmääramise teel. Õigustavaks asjaoluks on riigi huvi tagada teadus- ja arendustegevus

riigi majanduse ja teiste oluliste valdkondade seisukohalt prioriteetsetes valdkondades.

Ülikoole võib allutada mõõdukale väliskontrollile, kaasates juhtorganitesse poliitika,

majanduse ja vabakonna esindajaid. Sellised organid ei tohi aga teha otsuseid õppe- ja teadusöö

19

sisu kohta, kuna see oleks autonoomia moonutamine. Kuna ülikoolide tegevus tugineb

akadeemilisele vabadusele, ei vastuta nende juhtorganid parlamendi ees.

Kaaluka avaliku huvi tõttu on lubatav riiklik järelevalve ülikoolide üle, nende evalveerimine

jm kvaliteedi kontrollimine. Kvaliteedi hindamisel on paratamatu kriteeriumide avatus,

seadusega ei ole võimalik jäigalt fikseerida eeldusi, millest lähtudes teadusasutus evalveerituks

loetakse (TrtRnKo 27.05.2010, 3-08-2594).

PS § 38 lg 2 nõuab, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning

määratleks riikliku rahastamise tingimused. Nii akadeemiline vabadus kui ka institutsionaalne

autonoomia ei oleks täielikud, kui teadlastel, ülikoolidel ja teadusasutustel puuduksid vahendid

teadusuuringute tegemiseks ning õpetamiseks. Nii riigi kui ka erasektorist hangitavate

vahendite aktsepteerimine tähendab üha enam juhindumist vahendite andja soovidest. PS § 38

lg 1 eesmärk on aga just akadeemilise tegevuse vabadus poliitilistest ja ühiskondlikest ootustest.

Alus- ja rakendusuuringute erisusi arvestades on riigil kohustus toetada alusuuringute tegemist

teadusasutustes, sest nendeks uuringuteks erasektorist vahendite leidmine ei ole tõenäoline.

Sama kehtib rahvusteaduste kohta, mille edendamine on Eesti rahvuskultuuri ja omariikluse

püsimajäämise eeldus.

20

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

11.1. Kavandatav muudatus 1 Reguleerimisala ja kohaldamisala

Seaduse kehtiv reguleerimisala ja kasutatavad mõisted on osaliselt vananenud, mistõttu kehtiva

seaduse täiendamine osutub sedavõrd mahukaks, et otstarbekuse ja selguse huvides on vajalik

uue seaduse tervikteksti loomine. Tervikteksti loomise peamisi sisulisi põhjuseid avati eespool

ja mõjusid kirjeldatakse täpsemalt alljärgnevates alapunktides. Kooskõlas hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja (edaspidi eeskiri) ning normitehnika käsiraamatuga, on uue kaasaegse

eelnõu väljatöötamine hädavajalik. Seaduseelnõu peab sisaldama valdkonna reguleerimist

vajavate õigussuhete selgeid ja seaduse vahetu kohaldatavuse huvides piisavalt üksikasjalikke

regulatsioone, mida arvestades planeeritavat teadus- arendustegevuse korraldust, vana seaduse

teksti kohendades, lahendada pole võimalik.

11.1.1. 90-ndatel loodud teadus- ja arendustegevuse juhtimismudel on vananenud.

Seaduse tasandil on kavandatud sõnastada ümber kogu teadus- ja arendustegevuse juhtimis-

ning rahastamismudel, vt täpsemalt järgmised alapunktid. Eeskirja järgi tuleb seaduseelnõus

kasutada kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni terminoloogia on rahvusvaheline, kasutatava

terminoloogia vajab uuendamist ning lisaks pole mitmed terminid seni defineeritud, mistõttu

vajab kästavate terminite süsteem süstematiseerimist ja seaduses avamist.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Riigikantselei aga ka teadus- ja

arendusasutused ning teadlaskond

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Muudatus mõjutab oluliselt asutuste vahelisi

suhteid, kuna kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprotsessi juhtimine viiakse

senist selgematele alustele. Rahastamine kujundatakse ümber ja saabub suurem selgus

rahastaja, rahastamise eesmärgi, raha saja ja saadava tulemuse vahel. Kõigil osapooltel on

suurem selgus oma rollist ja vastutusest teadus- ja arendustegevuse protsessis. Mõju

sihtrühmale on oluline.

11.1.2.Teadus- ja arendustegevuse rahastamismudel vajab kooskõlla viimist teadus- ja

arendustegevuse rahastamise baaskontseptsiooniga.

Seaduse tasandil on kavandatud sõnastada ümber kogu rahastamismudel, vt täpsemalt alapunkt

11.3.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Riigikantselei aga ka teadus- ja

arendusasutused ning teadlaskond

11.1.3 Andmekaitse, sh isikuandmete kaitse küsimuste tähtsustumise tõttu vajab seni

seaduse tasandil reguleerimata teaduseetika korraldus ja vastutuse jagunemine selgemat

alust.

21

Seaduse tasandil on kavandatud sõnastada ümber kogu teadus- ja arendusasutuste ning ka

teadlaste vastutuse süsteem nimetatud tegevuste raames silmas pidades uut andmekaitseõiguse

ja isikuandmete katise raamastikku, vt täpsemalt alapunktid 11.4 -11.6.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Riigikantselei aga ka teadus- ja

arendusasutused ning teadlaskond

11.2. Kavandatav muudatus 2 Teadus- ja arendustegevuse riiklik korraldamine

11.2.1. Lahendatav probleem: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI)

süsteemi juhtimine on killustunud, süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded ei moodusta

ühtset tervikut.

11.2.1.1 Alternatiiv 1: TAI poliitika juhtimiseks riigi tasandil sätestatakse seaduses vähemalt 2

kogu: Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) Vabariigi Valitsuse nõuandva organina ning TAI

juhtkomisjon valdkonna eest vastutavate ministrite nõuandva organina. Teaduspoliitika

Komisjoni ja Innovatsioonipoliitika Komisjoni asemele luuakse TAI juhtkomisjon. TAI poliitika ja regulatsioonide kavandamise aluseks on TAIE arengukava. TAN-i rolliks jääb

arengukava kohaselt endiselt Vabariigi Valitsuse nõustamine TA poliitiliste eesmärkide

seadmisel, TA arengukava, rahvusvahelise TA koostöö, TA rahastamise osas, riigile oluliste

TA-projektide algatamisel ning riigi TA-asutuste loomisel, ümberkorraldamisel või sulgemisel.

TAI juhtkomisjoni ülesanded hõlmavad valdkonna eest vastutavate ministrite nõustamist

TANile esitatavate teemade ettevalmistamisel ning TANi poolt ministrile antud ülesannete

täitmisel, ettepanekute tegemist Eesti TAI poliitika kujundamiseks, osalemist TAI poliitika

arenguid suunavate arengukavade koostamises ja muutmises, ettepanekute tegemist TA-

asutuste finantseerimise põhimõtete ja strateegia kujundamiseks ning TA asutuste

moodustamiseks, ümberkorraldamiseks või tegevuse lõpetamiseks, samuti ettepanekute

tegemist riigi eelarvestrateegia ning iga-aastaste riigieelarve eelnõude osas TAI toetamiseks,

TAI meetmete rakendamiseks või hindamiseks, hinnangute andmist TAI poliitika sh valdkonna

arengukavade elluviimiseks ning teiste ülesannete täitmist.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Riigikantselei

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Muudatus mõjutab asutustevahelisi suhteid,

kuna kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprotsessi juhtimine toimub ühtedes

kogudes ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ei ole kogude lõikes eristatud.

positiivse mõjuna toob see kaasa tihedama koostöö ministeeriumite vahel kogu

innovatsioonitsükli ulatuses. Kui juhtkogusid jääb vähemaks, on risk, et väheneb ka erinevate

huvigruppide kaasatus. Teiseks riskiks võib olla kogude liikmete arvu paisumine tasemeni, kus

kogud ei ole enam töö- ja otsustusvõimelised. Riskide maandamiseks on kavandatud erinevate

huvigruppide võimalikult laiapõhjaline kaasamine, samuti kasutatakse teisi võimalusi

huvigruppide kaasamiseks, näiteks TAI koordinatsioonikogu kaudu. Kuna kogusid on tulevikus

vähem, väheneb ka valitsusasutuste halduskoormus erinevate kogude töö korraldamisel. Mõju

22

ulatus on keskmine, kuna see toob kaasa muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei

kaasne kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kokkupuude on regulaarne,

kuid mitte igapäevane. Kokkuvõttes on muudatusel oluline mõju.

11.2.1.2. Alternatiiv 2: Täiendavalt sätestatakse seaduse tasandil TAI koordinatsioonikogu

valdkondliku ja valdkondade ülese TAI poliitika koordineerijana. Koordinatsioonikogu

liikmeteks on iga ministeeriumi TAI tegevuse eest vastutav ametnik ning ETAg-i, EAS-i ja

Riigikantselei esindajad. TAI koordinatsioonikogu eesmärk on nõustada teadus- ja

arendustegevuse küsimustest haridus- ja teadusministrit, innovatsiooni puudutavates

küsimustes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit ning vastavalt vajadusele ka teisi

asjaomaseid ministeeriume.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: ministeeriumid, teadusnõunikud, Riigikantselei

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Teadusnõunikud võeti ministeeriumitesse tööle

struktuuritoetustest rahastatud tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse

tugevdamine“ (RITA) raames aastal 2016. Koordinatsioonikogu sätestamine seaduse tasandil

võimaldaks teadusnõunike tegevuse legitimeerida. Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua

seaduses sätestatud kogude arvu suurenemise, mis muudab süsteemi toimimise kohmakamaks

ja bürokraatlikumaks.

Muudatuse mõju ministeeriumitele tervikuna on pigem väheoluline, kuna see ei too kaasa

olulisi muudatusi sihtrühma käitumises ning koordinatsioonikogu kui ametnike tasandil

tegutsev koostöövõrgustik tegutseb eeldatavalt ka ilma selleta, et see oleks sätestatud seaduse

tasandil.

11.2.2. Lahendatav probleem: Ministeeriumite tegevus valdkondliku TA korraldamisel

on ministeeriumite lõikes ebaühtlane ning TA koordineerimine valdkondade üleselt

ebaselge

11.2.2.1. Alternatiiv 1: Valdkondlike ministeeriumite TA-tegevuste killustumise vältimiseks

tõhustatakse TA tsentraalset juhtimist ja koordineerimist TAN-i rolli täpsustamise kaudu.

Seaduse tasandil täpsustatakse TAN-i ülesandeid ning lisatakse ülesandena

ministeeriumitevahelise koostöö koordineerimisega seonduv. Kehtiva seaduse kohaselt tagab

TAN-i tehnilise teenindamise Riigikantselei, kelle juures asub TAN-i sekretariaat, seega

vajavad täpsustamist ka Riigikantselei ülesanded.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: EV ministeeriumid, Riigikantselei

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Ministeeriumitevahelise TA-alase koostöö

tagamise selgem reguleerimine aitab kaasa TA alase tegevuse paremale planeerimisele ja

korraldamisele ministeeriumite poolt. Ministeeriumitel on parema koordineerimise kaudu

ülevaade teiste ministeeriumite haldusalas tehtavast ning neil on võimalik saada riigi tasandil

suuniseid TA paremaks korraldamiseks oma valdkonnas. TAN ülesannete muutmisega kaasneb

Riigikantselei kui TAN sekretariaadi ülesannete muutmine. Muudatus mõjutab ministeeriumite

TA tegevuste koordineerimist ning võimaldab senisest süsteemsemat koostööd. Mõju ulatus on

23

keskmine, kuna sihtrühma käitumises võib esineda muudatusi, kuid eeldatavalt mitte

kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on samuti keskmine, kuna kokkupuude on küll

regulaarne, kuid mitte igapäevane. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmadele oluline mõju.

11.2.2.2. Alternatiiv 2: Valdkondlike ministeeriumite TA tegevuste killustumise vältimiseks

täiendatakse seaduses HTM ülesandeid ning lisatakse valdkondlikes ministeeriumites tehtava

TA koordineerimine. Põhivastutus ministeeriumitevahelise TA-alase koostöö tagamise eest

lasub Vabariigi Valitsusel, kuid kuna tegemist on suure ja mitmetahulise ülesandega,

kirjeldatakse seaduse tasandil ka HTM roll.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: Haridus- ja teadusministeerium

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks tähendab

ministeeriumitevahelise TA-alase koostöö koordineerimine täiendavat ülesannet, seega on

tegemist olulise muudatusega. Hetkel piirdub HTM roll peamiselt andmete kogumisega

ministeeriumitelt nende haldusalas tehtava teadus- ja arendustegevuse kohta ning osalemisega

seni mitteformaalses teadusnõunike võrgustikus. HTM koordineeriv roll tähendab süsteemset

tegevust ning vastava ressursi eraldamist selleks tegevuseks. Muudatuse mõju ulatus on

keskmine, kuna toob kaasa täiendavaid tööülesandeid HTM-i jaoks. Muudatuse mõju sagedus

on samuti keskmine, kuna lisanduvad ülesanded on üldiselt regulaarsed. Kokkuvõttes on

muudatus olulise mõjuga.

11.2.3. Lahendatav probleem: Eesti Teadusagentuuri (ETAG) roll on ajas muutunud ja

vajab seaduse tasandil täiendamist.

Seaduse tasandil on kavandatud sõnastada ümber ETAGi ülesandeid ja lisada täiendavad

ülesanded, viies seaduses sätestatu kooskõlla tegeliku olukorraga ja ETAGile delegeeritud

ülesannetega. ETAGi ülesannete hulka lisatakse teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi

hindamine, teaduse populariseerimine ja teaduskommunikatsioon, teaduseetika ning teadus- ja

arendustegevuse taotlemise ja hindamisega seotud nõustamine.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: Eesti Teadusagentuur

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Muudatus mõjutab oluliselt Eesti

Teadusagentuuri tegevust, kuna asutusele lisandub juurde uusi tegevusvaldkondi. Seaduse

muutmisega tagatakse suurem selgus ETAG-i ülesannetes ning kaob vajadus teatud tegevuste

elluviimiseks ETAG-it vastavalt vajadusele volitada (näiteks evalveerimine, rahvusvahelise

teaduskoostöö korraldamine ja koordineerimine). Kõigile osapooltele on tagatud info, mis on

ETAG-i pädevus ja mis ülesandeid ta seoses TA poliitika elluviimisega täidab. Kuigi mitmete

tegevustega, mida ka hetkel ETAG-i ülesannete hulgas ei ole, asutus juba tegeleb (näiteks

populariseerimine ja teaduskommunikatsioon, evalveerimise korraldamine), on ka asutuse

jaoks täiesti uusi valdkondi (teaduseetika, teiste asutuste nõustamine TA taotlemise ja

hindamise alal). See tähendab ETAG-i jaoks töö ümberkorraldamist ja vajadusel täiendava

pädeva tööjõu värbamist. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna ETAGil tekivad

täiendavad tööülesanded, kuid nende täitmisega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju

24

avaldumise sagedus on keskmine, kuna see ei mõjuta sihtrühma tegevust igapäevaselt, kuid on

siiski regulaarne. Seega on mõju sihtrühmale oluline.

11.2.4. Lahendatav probleem: Arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamine ei ole

TAKSis kajastatud võrdväärselt teadustegevuse korraldamisega.

Seadusesse lisatakse arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud sätted. TAKS-is sätestatakse

muuhulgas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kui arendustegevuse ja innovatsiooni

korraldamise eest vastutava riikliku sihtasutuse roll ja ülesanded, sarnaselt Eesti

Teadusagentuuriga. EAS-i peamised ülesanded tehnoloogilise arendustegevuse ja

innovatsiooni korraldamisel on seotud ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni alase

teadlikkuse ja võimekuse tõstmise, ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni riikliku

toetamise, ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamisega rahvusvahelistumisel ja

rahvusvahelistes võrgustikes osalemisel ning ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooniga

seotud informatsiooni koondamise, analüüsimise ja kättesaadavaks tegemisega.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Muudatused seaduses ei mõjuta otseselt

Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse tegevust, kuid annavad teiste TAI poliitika osapooltele

suurema selguse, kes tegeleb ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni alase poliitika

elluviimisega ja mis on selle asutuse ülesanded. EAS ülesannete täpsustamine aja jooksul võib

kaasa tuua olukorra, kus EAS-i ülesannete muutudes on vaja muuta ka seadust. Samas on

ülesanded kavandatud kirjeldada üldistatult, mis seda riski vähendavad. Muudatuse mõju ei ole

oluline, kuna ei muuda EAS toimimist.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 2: mõju majandusele

Mõju ettevõtete korraldusele

Muudatuse sihtrühm: teadus- ja arendustegevusega ning innovatsiooniga tegelevad ettevõtted

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: muudatused seaduses annavad sihtrühmale

suurema selguse, kes on innovatsioonisüsteemi osapooled ning kuidas on innovatsioonisüsteem

korraldatud. Tegemist on ebaolulise muudatusega, kuna TA-ga tegelevaid ettevõtteid on vähe.

Ettevõtete kokkupuude EAS-iga on ebaregulaarne, seetõttu on mõju avaldumise sagedus pigem

väike. Mõju avaldumise ulatus on väike, kuna muudatus ei too sihtrühma käitumises kaasa

olulisi muudatusi.

11.2.5. Lahendatav probleem: TAKS ei kajasta piisavalt HTM ja MKM tegevuste ühisosa

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika elluviimisel

Seadusesse lisatakse säte, mis kajastab HTM ja MKM ühiseid tegevusi TAI poliitika

elluviimisel. Sätte sisu on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, sealhulgas

teadusasutuste ja ettevõtete koostöös toimuva arendustegevuse ja/või teadmussiirde ühine

korraldamine ning vastutus selle tervikliku toimimise eest

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

25

Muudatuse sihtrühm: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, teised TAI poliitika osapooled

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Muudatusel on mõju riigiasutuste korraldusele,

kuna hõlmab kahe ministeeriumi, HTM ja MKM, ülesandeid ja protseduure. Eelnõu mõjutab

asutuste töökorraldust, kuna teatud küsimustes on edaspidi vaja leida ühised seisukohad ning

vastutada ühiselt tööülesannete täitmise eest. Võimalik ebasoovitav mõju võib avalduda

erinevate küsimuste lahendamisega kaasnevas suuremas ajakulus, kuid mõju ennetamiseks

luuakse regulaarsed koostöökanalid. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna muudatusi

osapoolte käitumises ei kaasne, mõju sagedus on keskmine, kuna loodud koostöökanalite kaudu

on suhtlemine regulaarne, kuid mitte igapäevane. Kokkuvõttes võib öelda, et muudatuse mõju

on pigem ebaoluline.

11.3. Kavandatav muudatus 3: TA rahastamine

11.3.1. Lahendatav probleem: Olemasolevad teaduse rahastusinstrumendid on seaduse

tasemel kirjeldatud ebaühtlaselt ja instrumentide otstarve on ebaselge.

Seaduse tasandil sätestatakse 4 peamist teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrumentide

kategooriat: tegevustoetus, uurimistoetused, sihttoetused, süsteemitoetused. Seaduses või

alamaktides kirjeldatakse iga rahastusinstrumentide kategooria eesmärgid, sihtgrupid,

toetatavad tegevused, rahastamise tingimused.

Tegevustoetuse eesmärgiks on teadussüsteemi institutsionaalse järjepidevuse ning kvaliteetse

ja mitmekesise teadusbaasi kindlustamine, sh kõrgharidusele vajaliku teadussisendi tagamine.

Tegevustoetuse sihtrühmaks on teadus- ja arendusasutused, kes on vähemalt ühes

teadusvaldkonnas positiivselt evalveeritud, ning kellega sõlmitakse haldusleping ning

rahastamiskokkulepe. Rahastatavate kulude hulgas on personalikulud, nooremteadurite

palgakulud, töötajate arengukulud vastavalt asutuse personalipoliitikale, asutuse vajadustest

lähtuvad taristukulud, sh amortisatsioon, aparatuur, teadustööks vajalikud materjalid ja

seadmed, asutuse halduskulud (küte, elekter, vesi jne), asutuse põhitegevusega seotud

kommunikatsioonikulu, asutuse teadushaldusteenuste arendamine, sh teadmussiirde võimekus,

laboriteenused, samuti välisprojektide kaasrahastus ning teaduspublikatsioonide

avaldamistasud.

Uurimistoetuste eesmärk on uurija-algatatud kõrgetasemeliste, uuenduslike uurimissuundade

arengu tagamine. Uurimistoetuste sihtgrupiks on evalveeritud teadusasutustes töötavad

teadlased ning uurimisrühmad. Instrumentide hulka kuuluvad konkurentsipõhised

uurimistoetused (stardigrant, rühmagrant, arendusgrant), samuti teaduse tippkeskused.

Rahastatavate kulude hulka kuuluvad uurimisprojektide täitjate töötasu, riigieelarvelist toetust

saavad doktorant-nooremteadurid (erandkorras), samuti koolitus- ja lähetuskulud,

uurimisprojekti elluviimiseks vajalikud materjalid ja seadmed, asutuse üldkululõiv, samuti

avaldamistasud. Täpsemad tingimused Eesti Teadusagentuuri nõukogu sõltumatult tuginedes

hindamisnõukogu soovitustele ning HTM kooskõlastusele.

Sihttoetuste eesmärgiks on ühiskonna, sh ettevõtluse, nõudlusest tuleneva TA vajaduste

rahuldamine. Tegemist on nn ülalt-alla rahastamisega, kus nõudlus TA järele tekib tellimusena

teadlastele ja uurimisrühmadele väljastpoolt, kas ettevõtlussektorist või avalikust sektorist.

Sihttoetusena jagatakse näiteks ministeeriumite TA meetmete vahendeid, samuti kuuluvad

nende alla temaatilised TA programmid (võrdluseks nt RESTA, IT akadeemia teadusmeede) ja

sihtgrandid. Rahastatavate kulude hulka kuuluvad uurimisprojektide täitjate töötasu,

riigieelarvelist toetust saavad doktorant-nooremteadurid (erandkorras), samuti koolitus- ja

lähetuskulud, uurimisprojekti elluviimiseks vajalikud materjalid ja seadmed, asutuse

26

üldkululõiv, samuti avaldamistasud. Rahastamistingimused on spetsiifilised igale sihttoetuse

meetmetele tulenevalt meetme eesmärgist, kuid taotlemine toimuks läbi ETISe. ETAg tagab

TA menetlemise kompetentsi.

Süsteemitoetus on mõeldud teadussüsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise

toetusena. Süsteemitoetus hõlmab lisaks TA asutusutele mitmeid TAI süsteemi osapooli,

näiteks Eesti Teaduste Agentuur, Eesti Teaduste akadeemia. Võimalike rahastamismeetmete

hulka kuuluvad riiklik teekaardi investeeringutoetus ja tuumiktaristu toetus, osalemine

rahvusvahelistes teadustaristutes ja koostööprogrammides (nt partnerlused, missioonid),

ühislaborite arendus (PPP skeemid), ETAG ja ETA tegevustoetus, ETISe arendus,

teaduspreemiad, teadusraamatukogud, ligipääs teadusandmebaasidele, teaduskollektsioonid,

teadlase personaalse arenguga seotud mobiilsustoetused, aga ka TAI poliitika seire.

Rahastatakse kulusid tulenevalt meetme eesmärgist.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: kõrgkoolid, avaliku sektori TA asutused, ministeeriumid, TA-tegevusi

rahastavad asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele.

Sihtrühma jaoks tähendab muudatus suuremat selgust selles osas, mis on ühe või teise

rahastusinstrumentide kategooria otstarve ja eesmärk, millised on rahastamise põhimõtted ning

mis tingimustel on tagatud ligipääs rahastusinstrumentidele. Kuna see puudutab valdkonda

tervikuna ning mõjutab sihtrühmade käitumist, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus pigem

suur ning muudatus ise olulise mõjuga.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 2: mõju majandusele

Mõju ettevõtete korraldusele

Muudatuse sihtrühm: eraõiguslikud TA asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele:

Eraõiguslike TA-asutuste jaoks tähendab muudatus samuti suuremat selgust

rahastusinstrumentide osas, millele eraõiguslikel TA asutustel on ligipääs. Muudatus mõjutab

sihtrühmade käitumist, muudatusel mõju ulatus ja sagedus on suur ning muudatus ise olulise

mõjuga.

11.3.2. Lahendatav probleem: Baasfinantseerimine ei toeta piisavalt TA-asutuste ja riigi

strateegiliste eesmärkide saavutamist ning asutuste põhivaldkondade arendamist.

11.3.2.1. Alternatiiv 1: Riigipoolne rahastamine on tagatud kõigile positiivselt evalveeritud TA-

asutustele, kes täidavad avalikke ülesandeid. Baasfinantseerimine kujundatakse ümber

tegevustoetuseks. Asutustega lepitakse kokku tegevustoetuse kasutamise tingimused,

vähendatakse aruandluse mahtu ning keskendutakse konkreetsete tegevuste asemel enam

oodatavatele tulemustele. Tegevustoetus koosneb eelneva rahastuse mahu põhjal arvutatud

baasosast (80 % tegevustoetuse kogumahust) ja tulemusosast, mis kujuneb konkreetsete

kokkulepitud komponentide põhjal (20 % tegevustoetuse kogumahust). Tegevustoetuse

tulemusosa arvutamiseks lisatakse võrrelduna baasfinantseerimise arvutamise kriteeriumitega

täiendavaid komponente, mis on seotud TA asutuste poolt loodava avaliku hüvega.

27

Tegevustoetust eraldatakse kõikidele positiivselt evalveeritud TA asutustele ühtedel alustel

ning ühesuguste näitajate põhjal.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: ülikoolid, avaliku sektori TA-asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: rahastamissüsteemi ümberkorraldamine

mõjutab avalikus sektoris tegutsevate teadus- ja arendusasutuste, sh ülikoolide toimimist

positiivselt. Stabiilse tegevustoetuse suurenemise järel kasvavad oluliselt asutuste võimalused

rahastada pikaajalisi strateegiaid ning luua stabiilsem teadlaskarjääri süsteem. Planeeritava

muudatusega tagatakse asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning

tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on seaduse või selle

alamaktide tasandil kriteeriumitena kokku lepitud (näiteks ettevõtluskoostöö). Uus

rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav

tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. Rahastamise süsteemi muudatused

toetavad asutuste motivatsiooni ja võimekust ettevõtetega koostööks.

Muudatus eeldab sihtrühma ümberkohanemist ning oluline on asutuste strateegilise

planeerimise ning strateegilise juhtimise oskus, sealhulgas võime selgitada strateegilisi otsuseid

asutuse kõikidel tasanditel ning saavutada konsensus lahenduste osas.

Ebasoovitavate mõjude risk: kui asutused hakkavad suurenevat tegevustoetust jagama asutuse

sees omakorda projektipõhiste toetustena, ei pruugi rahastuse projektipõhisuse probleem

teadlaste jaoks leeveneda. Riski maandamiseks on võimalik tegevustoetuse eraldamisel leppida

kokku täpsemad tegevustoetuse kasutamise tingimused (sh tagades raha suunatuse asutuse

strateegiliste arengueesmärkide täitmiseks). Vastavust riiklikele arengueesmärkidele saab

suunata ka tulemuskomponendi indikaatorite valiku kaudu.

Muudatuse mõju ulatus on suur, kuna eeldab sihtrühma ümberkohanemist. Mõju sagedus on

keskmine, kuna muudatus mõjutab sihtgruppe regulaarselt. Kokkuvõttes on muudatus olulise

mõjuga.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 2: mõju majandusele

Mõju ettevõtete korraldusele

Muudatuse sihtrühm: eraõiguslikud TA-asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Tegevustoetuse eraldamine ühetaoliselt

kõikidele TA-asutustele olenemata nende juriidilisest vormist võimaldab eraõiguslikel TA-

asutustel arendada oma avalikkusele suunatud TA-teenuseid ning rahastada pikaajalisi

strateegiaid sarnaselt avaliku sektori TA-asutustega, kelle TA tase on nendega võrreldav. Kuna

majandustegevus on eraõiguslike TA-asutuste põhitegevus, siis võib piirangute puudumisel

vahendite kasutamisele tekkida majandustegevuse ristsubsideerimise risk. Riskide

maandamiseks ning ebaseadusliku konkurentsi vältimiseks on oluline, et nõuded tulude ja

kulude eristamiseks, ning reinvesteerimiseks TA-tegevusse oleksid seaduse tasemel jätkuvalt

selgelt väljendatud. Muudatus on eraõiguslike TA asutuste jaoks olulise mõjuga. Muudatuse

mõju ulatus on suur, kuna eeldab sihtrühma ümberkohanemist. Mõju sagedus on keskmine,

kuna muudatus mõjutab sihtgruppe regulaarselt.

11.3.2.2. Alternatiiv 2: Eraõiguslikele TA-asutustele tegevustoetust ei eraldata, kuid neile

eraldatakse sihttoetust selgelt defineeritud avaliku hüvega seotud ülesannete täitmiseks.

28

Seaduses või selle rakendusaktides defineeritakse, mida mõeldakse avaliku hüve all teadus- ja

arendustegevuse mõistes.

Muudatusega kaasnev mõju valdkond 1: mõju majandusele

Muudatuse sihtrühm: eraõiguslikud TA-asutused.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: 2021. aasta seisuga on Eestis 8 eraõiguslikku

positiivselt evalveeritud TA-asutust. Eraõiguslike TA-asutuste osakaal baasfinantseerimisest

on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 2021.aastal 8,03 protsendini (3,69 miljonit eurot).

Muudatusega kaasneb süsteemi osapoolte jaoks suurem selgus selles osas, mis eesmärgil riik

toetab eraõiguslike TA-asutuste tegevust. Juhul kui muudatusega väheneb eraõiguslike TA

asutuste riigipoolne rahastus, võib väheneda ka eraõiguslike TA asutuste motivatsioon ja

võimekus panustada avalikes huvides tehtava TA elluviimisesse. Eraõiguslikud TA asutused

on oma TA võimekuse arendamiseks sunnitud panema suuremat rõhku majandustegevusele

ning riigil jääb kasutamata eraõiguslikes TA asutustes leiduv unikaalne kompetents ühiskonna

ja majanduse ees seisvate väljakutsete lahendamisel. Riskide maandamiseks peab seaduses

olema selgelt väljendatud, mis on avalik hüve, mille pakkumist riik toetab ning eraõiguslikele

TA-asutustele tagatud piisavad vahendid kvaliteetse TA võimekuse ülesehitamiseks ja

säilitamiseks riigi jaoks olulistes valdkondades. Muudatus on eraõiguslike TA asutuste jaoks

olulise mõjuga. Muudatuse mõju ulatus on suur, kuna eeldab sihtrühma ümberkohanemist.

Mõju sagedus on keskmine, kuna muudatus mõjutab sihtgruppe regulaarselt.

11.3.3. Lahendatav probleem: Baasfinantseerimine ei toeta piisavalt asutuste

teadlaskarjääri mudeli toimimist.

11.3.3.1. Alternatiiv 1: TA asutuste põhilise riigipoolse rahastusinstrumendina nähakse ette

tegevustoetus, mille eesmärgiks on teadussüsteemi institutsionaalse järjepidevuse ning

kvaliteetse ja mitmekesise teadusbaasi kindlustamine, sh kõrgharidusele vajaliku teadussisendi

tagamine. Tegevustoetuse sihtrühmaks on teadus- ja arendusasutused, kes on vähemalt ühes

teadusvaldkonnas positiivselt evalveeritud, ning kellega sõlmitakse rahastamiskokkulepe.

Asutused on autonoomsed ja otsustavad ise, kui suure osa tegevustoetusest teadlaste

töötasudeks määravad.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: avaliku sektori teadus- ja arendusasutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Nii praeguse baasfinantseerimise kui ka

tegevustoetuse üldine eelarve on seotud teadus- ja arendustegevusele eraldatavate vahenditega

(1% SKPst). Personalikulude osakaal baasfinantseerimisest on asutuste ja ka aastate lõikes

olnud väga erinev, ulatudes 13-48% aastate lõikes ja 13-94% asutuste lõikes (2014-2019).

Baasfinantseerimise asendamisel tegevustoetusega, kus 80% ulatuses säilib asutuse rahastamise

osakaal tegevustoetuse üldisest mahust ning 20% ulatuses sõltub saadav tegevustoetus asutuse

tulemustest, ei muutu tõenäoliselt oluliselt asutuste käitumine. Asutuste senine käitumine on

näidanud, et personalikulude osakaal tegevustoetusest, seda eriti suuremate ülikoolide osas,

jääb tagasihoidlikuks. Kuna tegevustoetuse maht on ka vahendite lisandudes piiratud, jätkavad

asutused riigipoolsete piirangute puudumisel teadlaste personalikuludele praktikat, kus

esmajoones kaetakse asutuse ülalpidamise ja investeeringutega seotud kulud ning akadeemiliste

töötajate töötasu tuleb enamjaolt projektipõhistest vahenditest. Muudatuse mõju ulatus on

29

keskmine, kuna sellega ei kaasne vajadust sihtgruppide töö oluliseks ümberkorraldamiseks.

Muudatuse mõju sagedus on keskmine, kuna muudatuse mõju sihtgruppidele on regulaarne,

kuid mitte igapäevane. Kokkuvõttes on muudatus pigem olulise mõjuga.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 2: sotsiaalsed mõjud.

Muudatuse sihtrühm: teadlased ja teadustöötajad avalikus sektoris

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Uuringu „Akadeemilised töötajad

teadmusühiskonnas“ kohaselt tunneb 71 % teadustöötajatest, et nende töö ei ole turvaline ning

nad muretsevad töökoha kaotuse üle. Enamus neist on siiski valmis jätkama tööd samas

asutuses. Töötajaid motiveerib akadeemilist karjääri jätkama eelkõige huvitav töö (84%),

õppimine ja pädevuste arendamine (92%) ja sõltumatus teadus- ja õppetöös (90%). 35%

akadeemilistest töötajatest kaalub töökohalt lahkumist ning siirdumist akadeemilisele tööle

välismaal või mitteakadeemilist karjääri. Euroopa Hartas Teadlastele ja teadlaste töölevõtmise

juhendis on öeldud, et tööandjad ja/või rahastajad peaksid tagama, et teadlaste tööalaseid

saavutusi ei kahjustaks nendega sõlmitud lepingute ebastabiilsus, ning peaksid seega tegema

kõik enesest oleneva, suurendamaks teadlaste töötingimuste stabiilsust. Eesti on võtnud suuna

teadmistepõhisele majandusele ning seega hakkab ilmselt lähitulevikus kasvama teadlaste arv

erasektoris. Kuna doktorikraadiga inimeste arv ei ole viimastel aastatel oluliselt kasvanud, saab

tendentsiks olema ilmselt teadlaste liikumine avalikust sektorist erasektorisse. See omakorda

toob kaasa TA asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse vähenemise, mis pikas perspektiivis

võib ohustada teadustööks vajaliku kriitilise massi olemasolu, samuti tehtava teadustöö

valdkondlikku mitmekesisust. Mõju on oluline, kuna puudutab kõiki avaliku sektori TA-

asutustes töötavaid teadustöötajaid, samuti on mõju avaldumise sagedus suur, kuna see mõjutab

teadlaste töökohtade turvalisust.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 3: mõju majandusele.

Muudatuse sihtrühm: ettevõtted

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele.

Erasektoris töötas 2019. aastal 2030 teadlast. APIKS uuringu kohaselt on ligikaudu 15%

avalikus sektoris töötavatest akadeemilistest töötajatest valmis akadeemiliselt töölt lahkuma.

Kui eeldada, et need töötajad asuvad tööle erasektorisse teadlase ametikohale, suureneks

erasektoris töötavate teadlaste arv ligikaudu 440 teadlase võrra ehk 21,9 %. Samas on ettevõtete

huvi teadlasi palgata ning TA tegevustega tegeleda pigem väike, seega on tõenäosus teadlaste

arvu hüppeliseks kasvuks ettevõtetes pigem väike.

Mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab sihtgrupilt mõningast ümberkohanemist. Muudatuse

mõju sagedus on väike, kuna ei mõjuta sihtgruppi igapäevaselt. Kokkuvõttes on muudatuse

mõju pigem ebaoluline.

11.3.3.2. Alternatiiv 2: Teadlaste karjäärimudelit rahastatakse tegevustoetusest, seaduses või

selle alamaktides sätestatakse, et iga avaliku sektori TA asutusega räägitakse eraldi läbi, kui

suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate

töötasudeks.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

30

Muudatuse sihtrühm: avaliku sektori TA asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele.

Sarnaselt kõrghariduses rakendatule lepitakse asutusega kokku asutuse kohustused ja nende

täitmiseks määratav toetus. Asutustega sõlmitakse igal kalendriaastal rahastuskokkulepe, milles

läbirääkimiste käigus lepitakse muuhulgas kokku selles, kui suur osa tegevustoetusest läheb

akadeemiliste töötajate töötasudeks. Aruandluse korda personalikulude osas võrrelduna

baasfinantseerimise aruandlusega ei ole kavas muuta, seega on personalikulude suurus iga-

aastaste läbirääkimiste objektiks. Muudatusega kaasneb asutuste mõningane halduskoormuse

tõus, kuna asutused peavad töötasudeks mineva osa eelarves ette planeerima. Kui läbirääkimiste

käigus selgub, et asutus peab suunama tegevustoetusest akadeemiliste töötajate töötasudeks

suurema osa kui eelnevatel aastatel või kui asutus ise algselt planeeris, tuleb leida võimalusi

muude kulude katmiseks teistest allikatest. Samas on rahastamise stabiilsuse korral asutustel

võimalik üles ehitada karjäärimudel ning rahastada tegevustoetusest teadlaste püsitöökohti.

Muudatuse mõju on oluline, kuna puudutab kõiki avaliku sektori TA asutusi. Muudatuse mõju

ulatus on suur, kuna eeldab sihtrühma kohanemist, samuti on keskmine muudatuse mõju

sagedus, kuna see puudutab sihtrühma regulaarselt.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 2: sotsiaalsed mõjud.

Muudatusel võib olla mõju töötajate kindlustunde kasvule, et nende töö on stabiilne.

Muudatuse sihtrühm: teadlased ja teadustöötajad avalikus sektoris

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele.

Eeldusel, et tegevustoetuse üldine maht ja asutuse osakaal tegevustoetusest muudatuse

sisseviimisega oluliselt ei muutu ning läbirääkimiste tulemusena töötasule minevat osa

tegevustoetusest ei vähendata, suureneb akadeemiliste töötajate (teadlaste) kindlustunne

töökoha stabiilsuse osas avaliku sektori TA asutustes. Teadlastel suureneb kindlustunne, et kui

projektipõhiste vahendite saamine mõnel aastal ebaõnnestub, on neil võimalik akadeemilist

karjääri jätkata. Asutustes on võimalik üles ehitada stabiilsel rahastusallikal põhinev

karjäärimudel, mis võimaldab teatud osale teadlastest (tenuur) püsirahastusega töökohti.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab sihtgrupilt kohanemist. Muudatuse mõju

sagedus on samuti keskmine, kuna töösuhete muutmine ei ole igapäevane tegevus. Kokkuvõttes

on muudatuse mõju sihtgrupi jaoks oluline.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 3: mõju majandusele

Muudatuse sihtrühm: ettevõtted

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele.

Teadlaste osakaal erasektoris on oluliselt väiksem kui innovatsiooniliidrite ja tugevate

innovaatorite hulgas. Ettevõtete vähene innovatiivsus on saanud takistuseks

majandusearengule, kuid teadlaste vähesus on üks põhjustest, miks ettevõtted TA-tegevusega

ei tegele. Muudatus suurendab avalikus sektoris töötavate teadlaste ja teiste teadustöötajate

kindlustunnet ning kindlustunde suurenedes teadlased pigem jätkavad töötamist avaliku sektori

TA asutustes. Samas moodustab tegevustoetus ka edaspidi paljude TA asutuse tuludes

suhteliselt väikese osa ning ei taga kõikidele teadlastele töökohta avaliku sektori TA asutuses.

Seega on ka edaspidi võimalik ja soositud teadlaste liikumine teistesse sektoritesse, sealhulgas

erasektorisse. Muudatuse mõju ulatus sihtgrupile on pigem väike, kuna akadeemilise karjääri

atraktiivsuse suurenedes on teadlaste liikumine erasektorisse pigem vähene. Muudatuse mõju

31

sagedus on samuti pigem väike, kuna teadlased liiguvad eraettevõttesse pigem harva.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühma jaoks ebaoluline.

11.3.4. Lahendatav probleem: Erinevad TA süsteemi osapooled rahastavad teadus- ja

arendustegevust erinevatel alustel.

Ministeeriumitel ja nende rakendusasutustel on valdkondliku TA rahastamise korraldamisel

edaspidi võimalus toe saamiseks pöörduda ETAGi poole. Seaduses sätestatakse Eesti

Teadusagentuuri ühe ülesandena ministeeriumite nõustamine ning valdkondlike teadus- ja

arendustegevuse programmide ja sihttoetusgrantide taotlusvoorude ja hindamise läbiviimine

vastavalt valdkondlike ministeeriumite soovidele ja vajadustele.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: avaliku sektori TA asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele

Avaliku sektori TA asutustele TA teenuste pakkujatena on erinevate taotlusvoorude puhul

tagatud sarnased tingimused taotluste esitamisel ning puudub vajadus kohaneda iga

ministeeriumi poolt esitatavate erinevate tingimustega. Võimalusel toimub taotlemine TA

asutustele tuttavas (ETISe) keskkonnas. Muudatuse mõju ulatus sihtgrupi jaoks on väike, kuna

ei eelda sihtgrupilt olulist ümberkohanemist. Muudatuse mõju sagedus on keskmine, kuna TA

rahastamine teiste ministeeriumite poolt pole regulaarne, kuid siiski piisavalt sage tegevus.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtgrupile väheoluline.

Muudatuse sihtrühm: ministeeriumid, toetusi vahendavad asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele.

ETAGi tugi nõustamise ning vajadusel voorude läbiviija ja programmide haldajana vähendab

ministeeriumite ning nende asutuste halduskoormust konkurentsipõhiste TA instrumentide

rakendamisel, arvestades ministeeriumite erinevaid vajadusi ja tingimusi. Asutustel on

võimalik TA-toetuste andmisel kasutada ETIS-e taotluskeskkonda ning saada infot erinevatest

meetmetest, sh baasfinantseerimisest/tegevustoetusest ning välistest allikatest rahastatud

uurimisteemade kohta. Võimalik on ministeeriumi teemade lisamine ETAG-i poolt läbiviidava

sihtgrandi või uurimistoetuste taotlusvooru. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab

sihtgrupilt mõningast ümberkohanemist, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskused.

Muudatuse mõju sagedus on keskmine, kuna TA rahastamine ei ole ministeeriumite jaoks

igapäevane, kuid on siiski regulaarne tegevus. Muudatusel on oluline mõju, kuna see annab

võimaluse kõigile ministeeriumitele kasutada ETAGi pädevust TA rahastamisel.

Muudatuse sihtrühm: Eesti Teadusagentuur

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele

Eesti Teadusagentuur saab juurde täiendava tööülesande seoses ministeeriumite ja nende

allasutuste toetamisega TA rahastusinstrumentide rakendamisel. Ministeeriumite toetamisel

lähtub ETAG konkreetse ministeeriumi vajadustest, pakkudes vajadusel nõustamist või

konkreetse taotlusvooru ja programmide läbiviimist. Täiendavate tööülesannete täitmine eeldab

poolt täiendavat inimressurssi ETAGis. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab töö

mõningast ümberkorraldamist ETAGis. Muudatuse mõju sagedus on keskmine, kuna

32

valdkondlike ministeeriumite nõustamine ja TA rahastamisega seotud tegevuste elluviimine ei

ole regulaarne tegevus. Sihtgrupi jaoks on tegemist olulise mõjuga muudatusega.

11.3.5. Lahendatav probleem: Teadusrahastuse kasv motiveerib üha uusi asutusi

taotlema evalveerimist eesmärgiga saada osa riigipoolsest rahastamisest.

TAKSis on kavas sätestada evalveerimise, sealhulgas korralise evalveerimise läbiviimine

ETAGi ülesandena. Korralise evalveerimise regulatsiooni ei ole kavas seaduse tasemel muuta.

Evalveerimise korraldus on kavas ka edaspidi reguleerida ministri määrusega ning sätestada

selles, et evalveerimise korra ja hindamisjuhendi kinnitab evalveerimise korraldaja

kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Säilib põhimõte, et korraline evalveerimine

toimub seitsmeaastaste tsüklitena. Kuivõrd korraline evalveerimine toimub tsüklitena,

vaadatakse evalveerimise sisu ja korraldus iga uue evalveerimise vooru ettevalmistamisel üle,

lähtudes vahepealsel perioodil toimunud rahvusvahelistest ja muudest arengutest teaduse

kvaliteedi hindamisel. Kuna TA rahastamine on seotud evalveerimisega, tagab positiivne

evalveerimine riigipoolse tegevustoetuse järgmiseks 7 aastaks, mistõttu on eriti oluline hinnata,

kas asutuse inim- ja raharessurss ning kasutamata potentsiaal, samuti valdkondlik perspektiiv,

on piisavad, et tagada jätkuvalt kõrge teadus- ja arendustegevuse kvaliteet ning maht, samuti

piisavalt kõrge ühiskondlik mõjukus.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: positiivselt evalveeritud TA asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele

Kuna Eesti Teadusagentuur on ka enne seaduse muutmist olnud evalveerimise korraldajaks, ei

too ETAGi uue ülesande sätestamine seaduse tasandil asutuste jaoks kaasa olulisi muudatusi.

Järgmine korraline evalveerimine on planeeritud aastaks 2024 ning juhul kui muudetakse

evalveerimise kriteeriume, võib sellel potentsiaalselt olla mõju asutuste evalveerimise

tulemustele ning evalveeritud TA asutuste arvule. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna

evalveerimise korralduses olulisi muudatusi ei planeerita. Muudatuse mõju sagedus on väike,

kuna evalveerimine toimub voorudena ja otsus asutuste evalveerimise kohta kehtib 7 aastat.

Kokkuvõttes on tegemist sihtgrupi jaoks ebaolulise mõjuga.

Muudatuse sihtrühm: Eesti Teadusagentuur

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele.

Muudatus ei avalda olulist mõju Eesti Teadusagentuuri töökorraldusele, kuna ETAG on ka seni

olnud evalveerimise läbiviija. Muudatusega kaob edaspidi vajadus ETAGi igakordseks

volitamiseks evalveerimist läbi viima. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna ETAGi roll

evalveerimise korraldajana oluliselt ei muutu. Muudatuse mõju sagedus on väike, kuna

evalveerimine ei ole igapäevane tegevus. Kokkuvõttes on muudatusel ebaoluline mõju.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 2: mõju majandusele.

Muudatuse sihtrühm: ettevõtted, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on TA tegevus

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele

33

Muudatus ei mõjuta evalveerimise korraldust nende ettevõtete jaoks, kelle põhikirjaliste

tegevuste hulgas on teadus- ja arendustegevus ning kes esitavad taotluse asutuse

evalveerimiseks. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna evalveerimise korralduses olulisi

muudatusi ei planeerita. Muudatuse mõju sagedus on väike, kuna evalveerimine toimub

voorudena ja otsus asutuste evalveerimise kohta kehtib 7 aastat. Kokkuvõttes on tegemist

sihtgrupi jaoks ebaolulise mõjuga.

11.3.6. Lahendatav probleem: Evalveerimata asutustel puudub ligipääs TA

rahastusinstrumentidele.

Iga rahastusmeetme regulatsioonides (rakendusaktid, meetme tingimused) sätestatakse,

millistel asutustel või millistes asutustes töötavatel teadlastel ning millistel tingimustel on

ligipääs konkreetsele rahastusinstrumendile. Evalveerimata asutuste poolt tehtava teadus- ja

arendustegevuse kvaliteet tagatakse konkurentsipõhistes instrumentides taotluste hindamisega

ekspertide poolt, kus madala teadusliku kvaliteediga uuringuid rahastatavate projektide hulka

ei arvata.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatuse sihtrühm: asutused, kellele on seadusandliku aktiga ette nähtud kohustus tegeleda

teadus- ja arendustegevusega, sealhulgas riigi rakenduskõrgkoolid, HTM hallatavad

rakenduskõrgkoolid, erarakenduskõrgkoolid, samuti uuringutega tegelevad riigiasutused.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele

Kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju TA valdkonna arengule asutustes, kus TA on

küll seadusega ettenähtud kohustus, kuid mida riigieelarvelistest vahenditest seni ei ole

rahastatud, kuna nad ei ole evalveeritud. TA tegevuse areng on väga kiire ning riigile ja

majandusele oluline kompetents võib asuda asutuses, mida ei ole erinevatel põhjustel

evalveeritud. Evalveerimine on aja- ja ressursimahukas tegevus ning iga mingit kindlat

kompetentsi omava asutuse evalveerimine võib olla ebamõistlik. Selliste riskide maandamiseks

nähakse teatud rahastamisinstrumentide puhul ette võimalus kaasata ka evalveerimata TA

asutusi (nt sihttoetused), et tagada parima olemasoleva kompetentsi kasutamine vajaliku

teadustegevuse läbiviimiseks. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna eeldab sihtgrupilt

ümberkohanemist, kuid eeldatavalt ei too kaasa kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus

on keskmine, kuna rahastuse taotlemine rahastusinstrumentidest on sage, kuid mitte igapäevane

tegevus. Kokkuvõttes on sihtgrupi jaoks tegemist olulise mõjuga.

11.4. Kavandatav muudatus 4 Teadus- ja arendusasutused

11.4.1. Lahendatav probleem: Teadus- ja arendusasutuse mõiste ning selle defineerimise

otstarve ei ole piisavalt selge

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses muudetakse teadus- ja arendusasutuse mõistet.

Olulise tunnusena lisatakse, et teadus- ja arendusasutus peab olema vähemalt ühes valdkonnas

positiivselt evalveeritud. Teadus- ja arendusasutuse mõiste juurest jäetakse ära sätted, mis

viitavad asutuste kohustustele seoses riigipoolse rahastamisega (teadustulemuste

avalikustamine, kasumi reinvesteerimine, majandustegevuse eristamine raamatupidamises).

Need kehtestatakse seaduses eraldi rahastamise peatükis või sätestatakse viitena

konkurentsiseaduse 6.peatükile, mis käsitleb riigiabi. Säilitatakse sätted, mis puudutavad

34

teadus- ja arendusasutuste põhitegevusi ja põhitegevustega kaasnevaid tegevusi, samuti sätted,

mis puudutavad teadustööks vajaliku personali ja taristu olemasolu.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Sihtrühm: avaliku sektori TA asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: muudatused ei too kaasa täiendavaid kohustusi

ja tegevusi juba evalveeritud TA-asutustele, kuna põhimõttelisi muudatusi olulistes asutustele

kehtestatavates tingimustes ei tehta. Korralise evalveerimise tulemused kehtivad kuni uue

korralise evalveerimise vooruni.

Kuna kehtiv regulatsioon ei anna asutustele, mis vastavad küll seaduses TA-asutustele

kehtestatud tingimustele, kuid ei ole evalveeritud, seoses nende kvalifitseerumisega TA-

asutuseks mingeid eeliseid, siis ei mõjuta regulatsiooni muudatus nende asutuste tegevust. Mõju

avaldumise ulatus on väike, kuna ei too sihtrühmale kaasa vajadust muuta töökorraldust. Mõju

avaldumise sagedus on väike, kuna TA-asutuse nimetuse andmine on seotud evalveerimisega,

mis on vooruline tegevus. Kokkuvõttes on sihtrühma jaoks tegemist ebaolulise mõjuga.

Sihtrühm: TA-tegevusi rahastavad asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele

Muudatus tähendab rahastavate asutuste jaoks suuremat selgust selles osas, missuguseid asutusi

saab pidada TA-asutusteks, ning kindlustunnet, et nende asutuste TA-tegevuste kvaliteet on

kindlal tasemel. Mõju avaldumise ulatus on väike, kuna ei too kaasa olulisi ümberkorraldusi

sihtgruppide töös. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna TA-tegevuste rahastamine ning

seega hindamine, kas tegemist on TA-asutusega, toimub piisava regulaarsusega. Kokkuvõttes

on tegemist ebaolulise mõjuga.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 2: Mõju majandusele

Mõju ettevõtte tegevusele

Sihtrühm: eraõiguslikud teadusasutused ja ettevõtted

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: muudatused ei too kaasa täiendavaid kohustusi

ja tegevusi juba evalveeritud ja evalveerimist taotleda soovivatele eraõiguslikele TA-asutustele,

kuna põhimõttelisi muudatusi olulistes asutustele kehtestatavates tingimustes ei tehta. Samuti

ei muutu olukord ettevõtete jaoks, kelle põhikirjaliste tegevuste hulgas on TA-tegevus, kuna

enamik TA meetmetest on nii praegu kui ka tulevikus suunatud evalveeritud TA-asutustele.

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna ei too sihtgrupi jaoks kaasa muudatusi töökorralduses.

Muudatuse mõju sagedus on keskmine, kuna TA-tegevuse rahastamiseks on mitmeid

võimalusi. Kokkuvõttes on tegemist ebaolulise mõjuga.

11.5. Kavandatav muudatus 5 Teaduseetika

11.5.1. Lahendatav probleem: Erinevate osapoolte vastutused ja rollid eetilise teadus- ja

arendustegevuse tagamisel on ebaselged ja vajavad reguleerimist

TAKSis sätestatakse teadus- ja arendustegevusega tegelevatele isikutele ning nende

tööandjatele kohustus järgida valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ning Eesti hea

35

teadustava. SA Eesti Teadusagentuuri ülesandena sätestatakse teaduseetika valdkonna

koordineerimine. Täiendavalt reguleeritakse alamaktis teaduseetika valdkonna korraldus ning

TA süsteemi osapoolte kohustused ja õigused.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud, mõju

haridusele ja kultuurile

Sihtrühm: TA-ga tegelevad asutused ja ettevõtted, positiivselt evalveeritud TA asutused, TA‒

d tellivad ja rahastatavad asutused, SA Eesti Teadusagentuur

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele:

Muudatus omab positiivset mõju teadus- ja arendustegevusele ning teadmistepõhise ühiskonna

arengule. Muudatusega tagatakse, et Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse puhul

järgitakse teaduseetika norme ning Eesti head teadustava, tõstes sellega teadus- ja

arendustegevuse usaldusväärsust ning vähendades teaduseetika väärkäitumisjuhtumite

tekkimist. Teaduseetika valdkonda koordineeriva asutuse määramine võimaldab valdkonda

tõhusamalt edendada ja suunata. Muudatuse ulatus on keskmine. Muudatus võib tuua sihtrühma

käitumises esile muutusi, kuid eeldatavasti teaduseetika norme juba suuresti järgitakse, mistõttu

ei kaasne muudatuse elluviimisega sihtrühmal kohanemisraskusi. Muudatuse sagedus on

keskmine, teaduseetika valdkonnaga kokkupuude on sihtrühmal regulaarne. Kokkuvõttes on

muudatus oluline.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 2: Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse

asutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Sihtrühm: SA Eesti Teadusagentuur

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele:

ETAg-i vastustusalasse lisandub uus tegevusvaldkond, mille tõttu tõuseb asutuse töökoormus,

asutus peab hakkama osutama uusi teenuseid ning kasvavad asutuse kulud. Muudatus võib

vajada ETAg-is täiendava personali palkamist, uue struktuuriüksuse loomist või olemasoleva

töökorralduse ümberkorraldamist. Muudatuse ulatus ja sagedus on keskmine, kuna uue

valdkonna teenuste pakkumine toob kaasa muutusi sihtrühma tegevuses. Seega on muudatus

sihtrühma jaoks oluline.

Sihtrühm: positiivselt evalveeritud avaliku sektori TA-asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele:

Muudatuse tulemusena tekib positiivselt evalveeritud TA asutustele täiendavad kohustused

ning ülesanded. Asutused vastutavad oma töötajate teaduseetika-alase pädevuse ning

valdkonna teaduseetika normide ja Eesti hea teadustava järgimise eest. Muudatuse tõttu tuleb

asutustel luua sisemised korrad ning järelevalvemehhanismid, seega võib asutustes vähesel

määral suureneda halduskoormus. Muudatuse ulatus on keskmine, sihtrühma tegevuses

kaanevad muutused, mis eeldatavasti ei põhjusta kohanemisraskusi. Muudatuse sagedus on

keskmine, asutustel tuleb edaspidi regulaarselt tagada teaduseetika põhimõtete järgminine

teadustöös. Kokkuvõttes võib muudatust pidada sihtrühma jaoks oluliseks.

36

11.6. Kavandatav muudatus 6 Avatud teadus

11.6.1. Lahendatav probleem: Teadustulemuste avalikuks tegemine ei ole süsteemne

kohustus

TAKSis sõnastatakse TA tegevuse läbiviija ja tema tööandja kohustus teha avaliku sektori

vahenditest rahastatud TA-tegevuse tulemusel loodud publikatsioonid ja teadusandmed

avalikkusele kättesaadavaks. Erandiks on intellektuaalomandi kaitsmisest tingitud huvid ja

tundlike isikuandmete kaitsest tulenevad põhjused.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste

korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Sihtrühm: TA-asutused

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele:

Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine süsteemse kohustusena toob TA-asutustele juurde

täiendavaid ülesandeid ja tõstab mõnevõrra halduskoormust. TA-asutus peab tagama

asutusesiseste projektide publikatsioonide ja teadusandmete kättesaadavuse, samuti toetama

teadlast publitseerimisel autoriõiguste teemal, vältimaks õiguste võõrandamist. Samuti on

asutuse kohustus avatud teaduse alase teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine. Muudatus

mõjutab TA-asutuste kulusid. Mõju avaldusmise ulatus on keskmine, kuna toob kaasa

muudatused sihtrühma käitumises, kuid mitte kohanemisraskused. Mõju avaldumise sagedus

on keskmine, kuna teadustulemuste ja andmete avaldamisega tegeletakse regulaarselt, kuid

mitte igapäevaselt. Kokkuvõttes on muudatuse mõju oluline.

Sihtrühm: ETAG ja teised TA-tegevust rahastavad organisatsioonid

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele:

Rahastavad organisatsioonid arvestavad avatud teaduse põhimõtteid ning kujundavad

uurimistoetuste tingimused vastavalt. Rahastavate organisatsioonide täiendavaks ülesandeks on

ka avatud teadusandmete seire. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, sest asutused peavad

täiustama avatud teaduse põhimõtte järgimisega protseduure ning saavad juurde täiendavaid

ülesandeid seire osas. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna avatud teaduse küsimustega

tegeletakse regulaarselt. Muudatusel on oluline mõju sihtrühmadele.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 2: Mõju majandusele

Mõju ettevõtte tegevusele

Sihtrühm: TA-ga tegelevad ettevõtted

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele:

Teadustulemuste ja teadusandmete kättesaadavaks tegemine aitab kaasa ettevõtete

teadmusmahukaks muutumisele. Ligipääs teadustulemustele on üheks eelduseks ka ettevõtte

sees toimuvale TA-tegevusele. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna muudatus mõjutab

sihtrühma käitumist. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna teadustulemuste ja -

andmetega tegeleb sihtrühm piisava regulaarsusega. Kokkuvõttes võib öelda, et muudatuse

mõju sihtrühmale on oluline.

Sihtrühm: eraõiguslikud TA-asutused

37

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine

süsteemse kohustusena toob TA-asutustele juurde täiendavaid ülesandeid ja tõstab mõnevõrra

halduskoormust. TA-asutus peab tagama asutusesiseste projektide publikatsioonide ja

teadusandmete kättesaadavuse, samuti toetama teadlast publitseerimisel autoriõiguste teemal,

vältimaks õiguste võõrandamist. Samuti on asutuse kohustus avatud teaduse alase teadlikkuse

tõstmine ja oskuste arendamine. Muudatus mõjutab TA-asutuste kulusid. Mõju avaldusmise

ulatus on keskmine, kuna toob kaasa muudatused sihtrühma käitumises, kuid mitte

kohanemisraskused. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna teadustulemuste ja andmete

avaldamisega tegeletakse regulaarselt, kuid mitte igapäevaselt. Kokkuvõttes on muudatuse

mõju oluline.

11.6.2. Lahendatav probleem: Eestis puudub ühtne andmehalduse ja andmete säilitamise

süsteem.

11.6.2.1. Alternatiiv 1. Riigi eestvedamisel luuakse üks keskne ja institutsionaalselt iseseisev

asutus (riigiasutus, sihtasutus, mittetulundusühing, uus üksus olemasoleva asutuse koosseisus),

mille ülesanne on tagada andmehalduse ja andmete säilitamise teenuste tagamine. Seaduses või

selle alamaktides sätestatakse, mis mahus võtab andmete haldamise ja säilitamisega seotud

ülesanded enda kanda keskne asutus ja mis on TA-asutuste roll. Eesti teadussüsteemis on

keskne strateegiline taristu planeerimise vahend Eesti teadustaristu teekaart. Avatud teaduse

taristud Eestis on Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), mille üks rolle on olla metaandmete

andmebaasiks, kus saab teha kättesaadavaks ilmunud publikatsioone isearhiveerimise teel,

ning Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS), mis pakub kõrgjõudlusega arvutusvõimsust

ning tagab võimalikule kesksele repositooriumile ja paljudele teistele teaduse

infrastruktuuridele riistvarateenust. Asutus (kompetentsikeskus) ehitatakse võimalikult palju

üles juba olemasolevale taristule ja kompetentsile (DataCite Eesti, teadusraamatukogud, ETAIS

jt).

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja KOV asutuste korraldusele ning

avaliku sektori tuludele ja kuludele

Sihtrühm: avalik sektor

Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Uue üksuse loomisega saavutatakse, et kogu andmete

haldamise ja säilitamisega seotud teenus on koondatud ühte keskselt juhitud ja kontrollitud

asutusse. Andmete haldamine ja säilitamine toimib ühtsetel alustel, sh järgitakse ühtseid

kvaliteedinõudeid. Uue üksuse loomisega kaasnevad nii personali- kui taristukulud. Muudatuse

mõju ulatus on keskmine, kuna luuakse uus, uute ülesannetega üksus. Muudatuse mõju sagedus

on keskmine, kuna avatud teaduse põhimõtete järgimine ning seire on süsteemne kohustus.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtgrupile oluline.

Sihtrühm: avaliku sektori TA-asutused

Mõju avaldumise ulatus ja sagedus: Teadusasutustel saavad kasutada keskse üksuses

andmehalduse alaseid tugiteenuseid ja kompetentsi. Asutustel ei ole vaja luua ja ülal pidada

mastaapseid institutsionaalseid repositooriume. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna

sellega kaasnevad sihtgrupi jaoks muudatused, kuid eeldatavalt mitte kohanemisraskused. Mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna avatud teaduse põhimõtete järgimine on süsteemne

tegevus. Kokkuvõttes võib öelda, et muudatuse mõju on sihtrühma jaoks oluline.

38

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 2: Mõju majandusele

Mõju ettevõtte tegevusele

Sihtrühm: TA-ga tegelevad ettevõtted

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele:

Teadusandmete paiknemine ühes repositooriumis aitab kaasa teadusandmete paremale

kättesaadavusele ja suuremale kasutusele ettevõtete poolt. Andmete kasutamise eelduseks

ettevõtete poolt on ettevõtete teadlikkus avatud juurdepääsu võimalustest. Mõju avaldumise

ulatus on keskmine, kuna muudatus mõjutab sihtrühma käitumist. Mõju avaldumise ulatus on

keskmine, kuna teadustulemuste ja -andmetega tegeleb sihtrühm piisava regulaarsusega.

Kokkuvõttes võib öelda, et muudatuse mõju sihtrühmale on oluline.Vt eelmine probleem

Sihtrühm: eraõiguslikud TA-asutused

Mõju avaldumise ulatus ja sagedus: Teadusasutused saavad kasutada keskse üksuses

andmehalduse alaseid tugiteenuseid ja kompetentsi. Asutustel ei ole vaja luua ja ülal pidada

mastaapseid institutsionaalseid repositooriume. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna

sellega kaasnevad sihtgrupi jaoks muudatused, kuid eeldatavalt mitte kohanemisraskused. Mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna avatud teaduse põhimõtete järgimine on süsteemne

tegevus. Kokkuvõttes võib öelda, et muudatuse mõju on sihtrühma jaoks oluline.

11.6.2.2.Alternatiiv 2. TA-asutuste eestvedamisel luuakse konsortsium, kus ühiselt jagatakse

vastutus, lepitakse kokku tegevustes ning kulumudelis.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond 1: Mõju riigiasutuste ja KOV asutuste korraldusele ning

avaliku sektori tuludele ja kuludele

Sihtrühm: TA-asutused

Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Asutus (kompetentsikeskus) ehitatakse võimalikult palju

üles juba olemasolevale taristule ja kompetentsile (DataCite Eesti, teadusraamatukogud, ETAIS

jt). Avatud teaduse eesmärkide saavutamist toetavad ka TA-asutuste repositooriumid ning

andmete ja töövoogudega seotud taristud (NATARC, Eesti Keeleressursside Keskus,

eVaramu). Muudatus on positiivne, kuna tagab suurema süsteemsuse olemasolevate taristute ja

kompetentsi kasutamise ning uue loomise vajaduste osas. Ebasoovitavate mõjude risk on, et

TA-asutused ei jõua kokkuleppele, milliseid repostiooriume kasutada ning mis tingimustel,

ning ehitavad üles oma repositooriumid. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna mõjutab

TA asutuste käitumist ja töökorraldust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna loodavat

repositooriumi kasutatakse regulaarselt. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühma jaoks

oluline.

39

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Muudatused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses ei avalda olulist mõju ettevõtete ja

kodanike halduskoormusele.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Riigi poolt eraldatakse teadus- ja arendustegevuseks vastavalt kokkuleppele 1% SKP-st ning

muudatuste sisseviimine seadusesse riigi kulusid ei mõjuta. Kuna seaduse muutmisega

kaasajastatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üldist korraldust, sealhulgas

rahastamise korraldust, võib eeldada, et seaduse muutmine aitab kaasa ühiskonna ja majanduse

teadmistepõhisemaks muutumisele ning sellest tulenevale suuremale lisandväärtusele.

14. Edasine mõjude analüüs Seaduse muutmise kavandamisel on tuginetud olulistele hiljutistele analüüsidele ja uuringutele.

Vajadusel on edasine analüüs planeeritud seaduseelnõu koostamise käigus peale käesolevale

väljatöötamiskavatsusele arvamuste ja tagasiside saamist. Tagasiside aitab kaasa muudatuste

fookuse täpsustamisele ja seeläbi võimaldab täpsemat analüüsi.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus uue terviktekstina

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

jah 15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

15.3 Selgitus Seaduse kehtiv reguleerimisala ja kasutatavad mõisted on vananenud,

otstarbekuse ja selguse huvides on vajalik uue seaduse tervikteksti loomine.

Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning normitehnika

käsiraamatuga, on vajalik kaasaegse eelnõu väljatöötamine. Seaduseelnõu

peab sisaldama valdkonna reguleerimist vajavate õigussuhete selgeid ja

seaduse vahetu kohaldatavuse huvides piisavalt üksikasjalikke

regulatsioone, mida arvestades planeeritavat teadus- arendustegevuse

korraldust, vana seaduse teksti kohendades, lahendada pole võimalik.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

TAKSi muudatuse raames on kokkupuutekohad nt järgmiste seadustega: kõrgharidusseadus,

ülikoolide seadused (6 tk), Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seadus, Eesti

Teaduste Akadeemia seadus, haldusmenetluse seadus, isikuandmete kaitse seadus,

autoriõiguse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, välismaalaste seadus,

atmosfääriõhu kaitse seadus, riigihangete seadus, järgmise perioodi struktuuritoetuse seadus,

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus, söödaseadus,

maakatastriseadus, kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, loomatauditõrje seadus,

taimekaitseseadus, muinsuskaitseseadus, tulumaksuseadus, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seadus, riigilõivuseadus, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seadus, muuseumiseadus, keeleseadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus,

erakooliseadus, jäätmeseadus, looduskaitseseadus, riigivaraseadus, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadus jm ning erineva Euroopa Liidu regulatsiooniga.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK kooskõlastamine juuni-juuli 2021, vajadusel töörühmade töö august-oktoober 2021.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Vajadusel juuli-oktoober 2021

40

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Oktoober-detsember 2021

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

Veebruar-märts 2022

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Jaanuar 2023

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Katrin Pihor, HTM

teadusosakonna juhataja,

[email protected];

Mariann Saaliste, HTM

teadusosakonna peaekspert,

[email protected];

Raina Loom, HTM

õigusosakonna asejuhataja

õigusosakonna juhataja

ülesannetes,

[email protected].