Leping

Lisa 1

Tehniline kirjeldus

Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2024-2025 Sotsiaalkindlustusametile

Taustakirjeldus ja mõisted

Iga laps peaks elama kodus, oma pere juures. Kahjuks ei ole see alati võimalik. On olukordi, kus vanemad ei tule ka hoolimata abistavatest teenustest lapse kasvatamisega toime, kodune keskkond on lapsele ohtlik ning laps tuleb perest eraldada. Kui laps ei saa mingil põhjusel edasi oma sünniperes elada, siis on Eestis olemas kolm võimalust:

- lapsele eestkostja määramine, kes võtab lapse enda perre kasvatada ning on tema seaduslik esindaja (reguleerib perekonnaseadus (PKS));

- asendushooldusteenusele suunamine - teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu, lapse seaduslik esindaja on kohalik omavalitsus (reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHS));

- lapse uude perekonda lapsendamine – laps on samaväärne pereliige nagu bioloogilised lapsed (reguleerib perekonnaseadus (PKS)).

Asendushooldus – lapse hooldamine ja kasvatamine väljaspool tema bioloogilist perekonda: lapse paigutamine eestkostja perekonda või asendushooldusteenusele suunamine (hoolduspere, perekodu, asenduskodu) ning lapsendamine. Asendushooldus peab olema lapse parimates huvides ning valitud hoolduse vorm peab vastama individuaalsetele vajadustele (Asendushoolduse Roheline raamat, 2014)

Asendushooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu (SHS § 455).

Perekodu – asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 457) .

Asenduskodu – asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 458).

Hoolduspere – asendushooldusteenust osutav sobivaks hinnatud pere. Hoolduspere kasvatab lepingu alusel last, kes ei kuulu pere liikmete hulka.1

Kasupere – käesoleva hanke raames mitteametlik koondnimetus hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede kohta.

31.12.2022 elas Eestis asutusepõhisel asendushooldusel ehk pere- ja asenduskodudes 762 last (neist asendushooldusteenusel perekodus 542 ja asendushooldusteenusel asenduskodus 220 last). Hooldusperedes (sh perekonnas hooldamisel) elas 31.12.2022 seisuga 154 last. 2022. aasta detsembris kasvas eestkosteperes 1403 last ja noort. 2022. aastal lapsendati uude perre 20 last.

1 Käesolevas hankes loetakse hoolduspereks ka perekonnas hooldajad.

Lapse jaoks on kindlasti parem kasvada pere keskel kui asutuses. Seetõttu on riiklik poliitika asendushoolduse valdkonnas suunatud sellele, et suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu ning ühtlasi arendada selle kvaliteeti.

Riiklikul tasandil on täna reguleeritud lapsendaja- ja hooldusperede hindamise ja ettevalmistamise protsess – perede sobivust hindavad Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid (sh viies läbi põhjaliku pere-uuringu) ning pered läbivad ettevalmistava PRIDE-koolituse. Eestkosteperede osas ühtset süsteemi eelhindamiseks ei ole, kohus ja kohalik omavalitsus annavad vabas vormis hinnangu eestkostja sobivusele. Kui laps on perre jõudnud, ei ole kohustuslikku tugisüsteemi ette nähtud rohkem kui hooldusperede puhul lastekaitsetöötaja külastused paar korda aastas. Kasuperede jaoks on olemas toetavaid teenuseid ja koolitusi (alates 2016. aastast on ESFi vahendite toel pakkunud Sotsiaalkindlustusamet mitmesuguseid grupi ja individuaalseid nõustamisteenuseid ning Tervise Arengu Instituut (alates 2023 Sotsiaalkindlustusamet) korraldanud koolitusi), kuid need ei ole seni piisavalt süsteemsed, et pere toimetulekut järjepidevalt lapse kasvatamisel toetada. Seetõttu on vajalik edaspidi kujundada kasuperede tugisüsteem selliseks, et see sisendaks perele lapse kasvatamisel turvatunnet ja igal perel oleks stabiilne, mugavalt kättesaadav võimalus info saamiseks ja nõu küsimiseks, samuti võimalused teiste peredega suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks. Samuti sooviksid pered stabiilset inimest, kellelt vajadusel nõu küsida, eriti siis, kui laps on alles hiljuti perre saabunud. Võimalus vajaduspõhiseks nõustamiseks (soovitavalt ühe sama stabiilse kontaktisiku poolt) peaks säilima kogu lapse kasvatamise aja, samas on eesmärgiks ka pere suunamine iseseisva toimetuleku poole ning õpitud abituse vältimine. Tugisüsteemi ja kohaliku omavalitsuse koostöö peab tagama, et pere raskuseid lapse heaolu tagamisel õigeaegselt märgatakse, sekkutakse ning toetatakse pere nendest ülesaamisel, tõsiste probleemide korral jõuab info lastekaitsetöötajani, kes nende lahendamisega tegeleb. Käesoleva hanke raames tellib Tellija teenuste osutamist sellisel moel, mis oleks süsteemne, ühtlase kättesaadavusega üle Eesti ja iga individuaalse pere vajadustele keskenduv.

Tellija ootab, et Täitja aitaks oma tegevusega igati kaasa perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemisele ja asendushoolduse valdkonnast positiivse kuvandi loomisele.

Teenuste osutamise käigus kogutakse ja töödeldakse andmeid, mis on vajalikud, et tagada teenuste sisuline kvaliteet ja progress, õiguspärasus ning rahaliste vahendite eesmärgipärane kasutamine. Andmete kogumisel järgitakse minimaalsuse printsiipi ja eesmärgi printsiipi.

1. Hanke eesmärk ja lühikirjeldus

1.1. Käesolevas hankes soovib hankija hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele järgmiste tugiteenuste osutamist:

1.1.1. Peretoe teenus 1.1.2. Mentorlus 1.1.3. Tugigrupid 1.1.4. Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon

1.2. Teenused on vajalikud, et toetada asendushooldust pakkuvaid perekondi lapse kasvatamise ajal, et koostöös perega jälgida nende toimetulekut, toetada peret ning ennetada ja abistada võimalikele probleemidele lahenduste leidmisel.

1.3. Lisaks nimetatud teenustele peab Täitja tagama kodulehe, telefoni, e-posti aadressi

ja teenuste osutamiseks sobivate ruumide olemasolu ning valdkondliku info andmise pöördujatele (sh teavitustegevuste raames) ning jätkutoe (vt täpsemalt allpool).

2. Teenuste kirjeldus

2.1. Peretoe teenus

2.1.1. Peretoe teenust osutab peretoetaja.

2.1.2. Peretoe teenust pakutakse kahel viisil: pere kohanemise toetamiseks või

vajaduspõhiseks pere toetamiseks.

2.1.3. Peretoe teenus kohanemise toetamisel 2.1.3.1. Teenuse eesmärk - lapse ja pere sujuv kohanemine ja suhete loomine

üksteisega ning stabiilse igapäevase elurütmi saavutamine. Peretoetaja aitab perel toime tulla kohanemisperioodil ette tulla võivate küsimuste ja raskustega.

2.1.3.2. Teenuse aeg - teenust osutatakse ühe aasta jooksul alates uue lapse

perre tulekust. Teenusega võib alustada 1 kuu enne lapse perre tulekut. Kohanemiseks mõeldud peretoe teenust osutatakse igale hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperele, kes seda soovib.

2.1.3.3. Teenuse algus - teenuse saamiseks pöördub pere või KOV lastekaitsetöötaja Tellija või Täitja poole.

2.1.3.4. Vajalikud dokumendid – koostöö aluseks on peretoe teenuse koostöölepe (Lisa 6), kus on kajastatud teenuse eesmärk ning pere ja peretoetaja tegevused.

2.1.3.5. Koostöö pere ja peretoetaja vahel

2.1.3.5.1. Peretoe teenuse jooksul on perele tagatud pidev võimalus pöörduda peretoetaja poole. Peretoetaja võtab perega ka omal algatusel ühendust, et jälgida pere käekäiku ning märgata toe või sekkumise vajadust.

2.1.3.5.2. Esimene sisuline peretoe teenust eesmärgistav kohtumine pere ja peretoetaja vahel toimub kontaktkohtumisena pere kodus, kus lepitakse kokku teenuse eesmärgid ja edaspidised tegevused.

2.1.3.5.3. Koostööleppe sõlmimisest esimese 3 kuu jooksul suheldakse vähemalt kord nädalas, edaspidi vähemalt 2 korda kuus. Kontaktkohtumised pere kodus toimuvad vähemalt kord kvartalis.

2.1.3.6. Koostöö kohaliku omavalitsusega

2.1.3.6.1. Täitja teavitab KOVi teenusega alustamisest edastades KOV-le koostööleppe.

2.1.3.6.2. Täitja annab regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) kirjalikult KOVile ülevaate teenuse kulgemisest, edusammudest ning raskustest.

2.1.3.6.3. Kui Täitjal tekib raskusi koostöös KOV-ga, annab ta sellest teada Tellijale.

2.1.3.6.4. Kui teenust osutatakse lapsendajaperele, kes ei soovi KOVi kaasamist, siis KOVi teenusest ei teavitata.

2.1.4. Vajaduspõhine peretoe teenus

2.1.4.1. Teenuse eesmärk - teenust osutatakse perele, kui peres on tekkinud vajadus põhjalikuma toetuse järele pärast lapse viibimist peres juba kauem kui 1 aasta.

2.1.4.2. Teenuse aeg - teenust osutatakse ühele perele kuni 1 aasta jooksul alates teenuse osutamisest (ühe või mitme perioodina). Vajaduspõhist peretoe teenust osutatakse vaid KOV suunamise alusel. Lapsendajate puhul osutatakse teenust ka ilma KOV suunamiseta.

2.1.4.3. Teenuse algus 2.1.4.3.1. KOVi lastekaitsetöötaja (koostöös perega ja lapsega) hindab

pere teenuse vajadust ja planeerib peretoe teenuse vajaduse juhtumiplaanis ning täidab teenusele suunamise vormi (Lisa 8). KOVi lastekaitsetöötaja märgib suunamisvormis ja juhtumiplaanis teemad ja probleemkohad, millega peretoe teenuse puhul tuleb tegeleda ning teenuse eesmärgid, mida soovitakse teenuse jooksul saavutada.

2.1.4.3.2. KOVi lastekaitsetöötaja pöördub Tellija kontaktisiku poole, edastades peretoe teenusele suunamise vormi (Lisa 8) ning võimalusel info, millist teenuseosutajat soovitakse.

2.1.4.3.3. Tellija kontaktisik kontrollib suunamise vastamist nõuetele (pere kuulumine sihtgruppi, pere varasem teenuse saamine ning teenuse vajalikkuse põhjendatus ja eesmärkide seadmine juhtumiplaanis)

2.1.4.3.4. Tellija kontaktisik edastab pere ja KOVi poolt soovitud teenuseosutajale pere andmed (sh suunamisvorm), mis on vajalikud teenusega alustamiseks.

2.1.4.3.5. Koostöö aluseks on peretoe teenuse koostöölepe (Lisa 7), kus on kajastatud teenuse eesmärgid ning pere ja peretoetaja tegevused. Eesmärgid tulenevad KOV suunamise vormist ning pere ja peretoetaja omavahelistest kokkulepetest.

2.1.4.4. Koostöö pere ja peretoetaja vahel 2.1.4.4.1. Peretoe teenuse jooksul on perele tagatud pidev võimalus

pöörduda peretoetaja poole. Peretoetaja võtab perega ka omal algatusel ühendust, et jälgida pere käekäiku ning märgata toe või sekkumise vajadust

2.1.4.4.2. Esimene sisuline peretoe tööd eesmärgistav kohtumine pere ja peretoetajaga on kontaktkohtumisena pere kodus, kus pere ja peretoetaja vaatavad ühiselt eesmärgid üle.

2.1.4.4.3. Koostööleppe sõlmimisest esimese 3 kuu jooksul suheldakse vähemalt kord nädalas, edaspidi vähemalt 2 korda kuus. Kontaktkohtumised pere kodus toimuvad vähemalt kord kuus.

2.1.4.4.4. Koostöö jooksul dokumenteerib peretoetaja koostöös perega sisulist tööd täites peretoe plaani (näidisena Lisa 9), milles märgitakse koostöö alguses seatud eesmärgid ning koostöö jooksul lisanduvad võimalikud eesmärgid, iga kohtumise sisu seoses eesmärkide poole liikumisega ning muu vajalik info).

2.1.4.5. Koostöö kohaliku omavalitsusega

2.1.4.5.1. Täitja teavitab KOVi teenusega alustamisest edastades KOV-le koostööleppe.

2.1.4.5.2. Täitja annab regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) kirjalikult KOVile ülevaate teenuse kulgemisest, edusammudest ning raskustest, sh edastades KOVile peretoe plaani (krüpteeritud vm samaväärne turvalisuse aste).

2.1.4.5.3. Kui Täitjal tekib raskusi koostöös KOV-ga, teavitab ta sellest Tellijat.

2.1.4.5.4. Kui teenust osutatakse lapsendajaperele, kes ei soovi KOVi kaasamist, siis KOVi teenusest ei teavitata.

2.1.4.6. Tellija nõudmisel esitab Täitja Tellijale kokkuvõtte perega tehtavast

tööst (peretoe plaani).

2.1.5. Peretoe teenuse üldtingimused

2.1.5.1. Täitja võtab perega ühendust viie tööpäeva jooksul pärast vastava info

saamist Tellija kontaktisikult. Kui teenusega alustamisel esineb takistusi, teavitab Täitja sellest Tellija kontaktisikut.

2.1.5.2. Peretoe teenusega alustades tutvustab Täitja perele teenuse eesmärke ja sisu, peretoetaja rolli, teenuse käigus täidetavaid dokumente ja nende allkirjastamist ja edastamist.

2.1.5.3. Peretoetaja toetub oma tegevuses peretoetaja kompetentsimudelile2. Vastavalt sõlmitud koostööleppele toetab peretoetaja peret vastavalt vajadusele järgmiselt

2.1.5.3.1. Annab perele infot asendushoolduse valdkonna õigusraamistiku, pere õiguste ja kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta;

2.1.5.3.2. Jälgib pere edusamme ja tagasilööke kohanemisel, nõustab peret, kuidas toetada lapse kohanemist ning hoida paari- ja peresuhteid muutunud pereringis;

2.1.5.3.3. Jälgib pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ja pere ning lapse omavahelisi suhteid ja suhtlemist, märkab vastavaid arenguvajadusi. Vajadusel nõustab peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas, identiteedi tähtsuse ja elulootöö osas ning soovitab sobivat abi (info, nõustaja, koolitus, kirjandus jms);

2.1.5.3.4. On perele emotsionaalseks toeks, aitab toime tulla emotsionaalsete raskustega seoses kohanemisprotsessiga, julgustab ja võimestab peret;

2.1.5.3.5. Vajadusel abistab peret suhtlemises kohaliku omavalitsusega – nt julgustab pöörduma KOVi poole, vajadusel vahendades kohtumise kokku leppimist;

2.1.5.3.6. Vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;

2.1.5.3.7. Vajadusel ning kokkuleppel perega ja KOViga osaleb aruteludel ja ümarlaudadel, samuti kohtumistel lapse bioloogilise pere või lähedastega vm kohtumistel;

2.1.5.3.8. Julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, Täitja poolt korraldatavates tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele.

2.1.5.3.9. Nõustab muudes asjakohastes küsimustes oma kompetentsi piires või aitab leida vajalikku infot teistest valdkondadest (nt erivajadused, tervishoid, haridus jms).

2.1.5.4. Hoolduspere puhul lähtub peretoetaja ka hoolduspere kompetentsimudelist3.

2 Peretoetaja kompetentsimudel: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Lastekaitse/peretoetaja_kompetentsimudel.pdf ja selle seletuskiri: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Lastekaitse/peretoetaja_kompetentsimudel_seletuskiri.pdf

3 Hoolduspere vanema kompetentsimudel: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2464/download

2.1.5.5. Peretoetaja toetab peret asendushooldusega seotud küsimustes.

Peretoetaja ei võta üle KOV lastekaitsetöö, juhtumikorralduse või teiste KOV teenuste (nt peretöötaja, pere tugiisik) rolli. Kui selline ootus või olukord tekib, suhtleb Täitja KOViga ja vajadusel SKA laste heaolu osakonnaga, et täpsustada peretoe teenuse sisu ning vajadusel kaasata ka muid meetmeid pere toetamiseks.

2.1.5.6. Pere peretoe teenusele suunanud KOV toetab peret vastavalt pere vajadustele mh järgmiselt:

2.1.5.6.1. külastab last ja kohtub lapsega (sh privaatselt) lapse õiguste tagamise ja lapse heaolu ning arengu hindamise eesmärgil vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele (võimalusel sagedamini, et lapse elukäiguga paremini kursis olla). Täiendab lapse juhtumiplaani koostöös pere ja lapsega;

2.1.5.6.2. annab perele lapse heaolu ja arengu tagamiseks olulist informatsiooni lapse kohta;

2.1.5.6.3. hindab lapse bioloogiliste vanemate või teiste lähedaste olukorda ja vanemlikke oskusi, et planeerida lapse kohtumisi lähedastega või tagasipöördumist bioloogiliste vanemate juurde;

2.1.5.6.4. tagab võimaluse korral lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vaheliste suhete säilimise ning toetab lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vahelisi suhteid, sh korraldab nende kohtumisi selleks sobivas kohas. KOV tagab lapse ja bioloogilise pere suhtlemise last toetaval moel. KOV viibib esimese kohtumise juures, vajadusel ka järgmiste kohtumiste juures. KOV korraldab edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve. Juhul kui pere soovib ja on selleks valmis ning lapse bioloogiliste sugulaste seisund seda võimaldab, võivad KOV ja pere kokku leppida, et KOV ei pea osalema lapse kohtumistel bioloogiliste sugulastega või teiste lähedastega;

2.1.5.6.5. on lapse vanema(te) jt lähedaste kontaktisikuks kõigis lapsega seonduvates küsimustes;

2.1.5.6.6. tagab lapsele tema vajadustest lähtuvalt vajalike teenuste kättesaadavuse.

2.1.5.7. Peretoetaja teenuse raames teeb pere koostööleppe alusel peretoetajaga koostööd, sh:

2.1.5.7.1. Suhtleb regulaarselt peretoetajaga; 2.1.5.7.2. Suhtlemises peretoetajaga on avatud ja hoiab teda kursis

edusammudega ja võimalike küsimuste või probleemidega; 2.1.5.7.3. Pöördub peretoetaja poole asjakohase abi ja nõu saamiseks, sh

kriisiolukorras või ootamatult esilekerkivate probleemide korral. Pere ei pöördu üldjuhul peretoetaja poole nädalavahetusel või öisel ajal, v.a. kriisiolukorras;

2.1.5.7.4. Annab peretoetajale infot oma vajadustest toe, nõustamise ja tugiteenuste jm (nt supervisioon, koolitus) järele;

2.1.5.7.5. Osaleb sobivates tugigruppides, koolitustel, nõustamistel vm teenustel eesmärgiga arendada enda teadlikkust, oskusi ja toimetulekuvõimet kasuvanemana;

2.1.5.7.6. Vastavalt kokkulepetele KOViga teeb (peretoetaja toetusel) koostööd lapse lähi- ja laiema võrgustikuga;

ja selle seletuskiri: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Lastekaitse/hoolduspere_vanema_kompetentsimudeli_selgitused_2022.pdf

2.1.5.7.7. Annab tugiteenuseid osutavale organisatsioonile tagasisidet peretoetaja teenuse osutamise kohta ning ettepanekuid teenuse edasiseks arendamiseks;

2.1.5.7.8. Kui koostöö ei laabu, on perel õigus vahetada peretoetajat. Selleks pöördub pere tugiteenuseid osutava organisatsiooni poole.

2.1.5.8. Peretoe teenust ei osutata käesoleva hanke raames perele, kes osutab Sotsiaalkindlustusameti vastava hanke raames kriisihoolduspere või erihoolduspere teenust.

2.1.5.9. Kui pere on vajaduspõhisel teenusel ja perre lisandub uus laps, siis kohanemiseks mõeldud teenuse saamiseks tuleb vajaduspõhine teenus lõpetada kirjalikult (Lisa 11). Vajaduspõhisest teenusest ülejäänud teenuse mahtu saab pere kasutada hiljem.

2.1.5.10. Kui laps lahkub perest enne peretoe teenuse maksimaalse võimaliku mahu täitumist, võib perele peretoe teenust osutada veel kuni 1 kuu pärast lapse lahkumist.

2.1.5.11. Peretoe teenuse lõpetamine vormistatakse kirjalikult (Lisa 10 ja 11). Peretoe teenuse lõpetamise kokkuleppes antakse ülevaade teenuse jooksul ette võetud tegevustest, saavutatud eesmärkidest, pere edasistest vajadustest ning soovitused kohalikule omavalitsusele pere toetamiseks. Kokkulepe edastatakse Täitjale ja KOV lastekaitse töötajale (kui teenust osutati lapsendajaperele, kes ei soovi KOVi kaasamist, siis kokkulepet KOVile ei edastata).

2.1.5.12. Täitja edastab koos igakuise aruandlusega Tellijale info eelmisel kuul lõpetatud peretoe teenuste kohta.

2.1.5.13. Peredel, kes olid teenusel eelmiste Sotsiaalkindlustusameti poolt läbiviidud samasisuliste riigihangete alusel, on õigus saada teenust jätkuvalt, seejuures arvestatakse summaarset kestust nii varasemate hangete kui ka käesoleva hanke alusel järgnevalt:

2.1.5.13.1. Kohanemiseks peretoe teenuse kogukestus ei tohi ületada tehnilise kirjelduse punktis 2.1.3.2 määratud mahtu ühe lapse kohta;

2.1.5.13.2. Vajaduspõhise peretoe kestus ei tohi ületada punktis 2.1.4.2 määratud mahtu pere kohta. Seejuures ei võeta arvesse 2022. hanke üleminekusätete alusel osutatud teenuse lisamahtu;

2.1.5.13.3. Kui teenuse osutamisel on tekkinud lünk tellijast tingitud põhjustel, arvestatakse see periood teenuse mahust välja. Kõigi 31.10.22 seisuga peretoe teenusel olnud perede maksimaalsele lubatud teenuse mahule lisatakse 2 kuud.

2.1.6. Peretoetaja:

2.1.6.1. Peretoetaja peab vastama vastavustingimustes ja lepingus peretoetaja rollile seatud kõigile nõuetele ning lisaks:

2.1.6.2. Vastavalt peretoetaja kompetentsimudelile4 peab peretoetajal olema kompetents järgmistes valdkondades:

2.1.6.2.1. Asendushoolduse valdkonna tundmine, sh juriidiline raamistik, osapooled ja rollid;

2.1.6.2.2. Traumateadlikkus, traumapädevus; 2.1.6.2.3. Lapse arenguetappide ja arengupsühholoogia tundmine (sh

kiindumussuhe); 2.1.6.2.4. Vanemlike oskuste, kaasaegsete lastekasvatuspõhimõtete

tundmine (positiivne vanemlus); 2.1.6.2.5. Eesti lastekaitsesüsteemi tundmine; 2.1.6.2.6. Suhtlemise, nõustamise, lahenduskeskse lähenemise pädevus; 2.1.6.2.7. Enesejuhtimise, eneseanalüüsi, enesehindamise pädevus.

2.1.6.3. Peretoetaja osaleb Täitja poolt korraldatavates supervisioonides ja

koolitustel.

2.1.6.4. Peretoe teenust ei tohi osutada isik, kes samal ajal saab ise vajaduspõhist peretoe teenust.

2.1.6.5. ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab Tellija).

2.1.6.6. Isik ei tohi osutada peretoe teenust samale isikule (ega tema leibkonnakaaslasele), kes osutab talle endale (või tema leibkonnakaaslasele) peretoe teenust.

2.1.6.7. Peretoetaja ei tohi osutada samaaegselt samale isikule nii peretoe teenust kui ka mentorlust.

2.1.6.8. Täitja tutvustab peretoetajatele tehnilises kirjelduses ja kompetentsimudelis kirjeldatud peretoe teenuse tingimusi ning jälgib nende täitmist peretoetajate poolt.

2.2. Jätkutugi

2.2.1. Täitja tagab perega kontakti hoidmise ka siis, kui peretoe teenus on lõppenud. Kontakti hoidmine peab hõlmama vähemalt pere teavitamist toimuvatest tugigruppidest ja teistest teenuseosutaja poolt peredele pakutavatest võimalustest. Kui ilmneb pere suurem abivajadus, pöördub teenuseosutaja (kokkuleppel perega) KOVi poole, et teavitada KOVi pere abivajadusest ning tutvustada KOVile oma võimalusi pere toetamiseks.

2.3. Mentorlus

4 Peretoetaja kompetentsimudel on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehel siin:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Lastekaitse/peretoetaja_kompetentsimudel.pdf ja seletuskiri siin: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Lastekaitse/peretoetaja_kompetentsimudel_seletuskiri.pdf

2.3.1. Teenuse eesmärk on pakkuda perele kogemuslikku nõustamist enne lapse perre tulekut või konkreetsete keeruliste olukordade puhul. Mentor vahendab teadmisi ja isiklikku kogemust, soovitab alternatiive, toetab ja nõustab peret oma kompetentsi piires.

2.3.2. Teenuse vajaduse kohta info saamisel võtab mentor perega ühendust viie

tööpäeva jooksul. Mentor kohtub perega kontaktkohtumisena või kaugtoel vastavalt perega kokkulepitud viisile, ajale, kohale ja sagedusele.

2.3.3. Ühele perele võib osutada mentorlust kuni 4 korda kvartalis.

2.3.4. Mentorlust võib osutada kuni 2 korda ka perele, kes ei ole veel hinnatud, kuid kellel on huvi saada hooldus- või lapsendajapereks ja ka perele, kes on hinnatud, kuid vajab mentorlust enne lapse perre tulekut.

2.3.5. Mentor osaleb Täitja poolt korraldatavates supervisioonides ja koolitustel.

2.3.6. Mentor peab vastama vastavustingimustes ja lepingus mentori rollile

seatud kõigile nõuetele. 2.3.6.1. 2-aastase isikliku kogemuse nõue ei kohaldu, kui spetsialist on enne

perele pakkunud peretoe teenust ja pärast peretoe teenuse lõppu jätkab pere toetamist mentorina.

2.4. Tugigrupid peredele

2.4.1. Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele suunatud tugigrupi eesmärk on pakkuda peredele regulaarse kooskäimise võimalust ja aidata leida võimalusi lastega seotud suhte-, kasvatus-, kooli- vm küsimuste või probleemide lahendamiseks ning toimetuleku tõstmiseks kasutades ekspertide nõuandeid ja grupiressurssi. Teemade käsitlemisel tugigruppides lähtutakse tõendus- ja teaduspõhistest lähenemistest.

2.4.2. Tugigruppi viib läbi valitud teemat valdav (kas tulenevalt oma haridusest või

töökogemusest) spetsialist. Täitja vastutab kompetentsete spetsialistide kaasamise eest tugigruppide läbiviimisesse.

2.4.3. Soovituslikult moodustatakse eraldi tugigrupid hooldusperedele, eestkosteperedele ja lapsendajaperedele, et grupiliikmete kogemused ja neid puudutavad teemad oleksid sarnased ning seeläbi oleks grupikohtumiste kasutegur võimalikult kõrge.

2.4.4. Grupis peab osalema vähemalt 6 kasuvanemat. Erandjuhtudel (Tellijaga

eelnevalt kooskõlastades) võib osaleda alates 4 kasuvanemast (nt hajaasustusega piirkondades, saartel jms).

2.4.5. Tugigruppe võib korraldada kontaktkohtumistena või veebipõhiselt.

2.4.6. Tugigrupi kohtumise pikkus peab olema vähemalt 2 tundi. Kui tugigrupp on veebipõhine, võib kestvus olla lühem kui 2 tundi.

2.4.7. Kui ühe kohtumise pikkus on rohkem kui 2 tundi, suureneb kohtumise eest saadav tasu kuni 3 tunnini; sellest üle kohtumise eest makstav tasu ei suurene.

Kui veebipõhise tugigrupi kestvus on lühem kui 2 tundi, tasub Tellija kohtumise eest vastavalt proportsionaalselt vähem.

2.4.8. Saartel toimuvate tugigruppide eest tasub Tellija koefitsiendiga 1,5.

2.4.9. Täitja peab läbi viima vähemalt 1 tugigrupi kvartalis. Maksimaalselt maksab

Tellija ühele Täitjale 12 tugigrupi eest kvartalis.

2.4.10. Täitjad vahetavad infot ja teevad koostööd omavahel ja Tellijaga, et tagada tugigruppide kättesaadavus peredele kõigis Eesti piirkondades.

2.4.11. Täitja esitab Tellijale hiljemalt eelmise kuu 15. kuupäevaks järgmise kuu planeeritud tugigruppide nimekirja (kuupäev, asukoht/veeb, teema, läbiviija). Tellijal on õigus tugigrupp tagasi lükata, kui see ei vasta hanke tingimustele.

2.5. Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon

2.5.1. Psühholoogilise nõustamise eesmärk on aidata kaasa kasupereks olemisega

või lapse kasvatamisega seotud küsimuste või probleemide lahendamisele. Teenus sisaldab ühe või mitme pereliikme nõustamist, sh probleemi olemuse väljaselgitamist, pere ressursside leidmist, psühholoogilise abi kavandamist ja vajadusel erialaspetsialistide konsultatsioonile suunamist või teraapia soovitamist..

2.5.2. Supervisioon on nõustamine, milles kasutatakse erinevaid kogemuse läbitöötamise meetodeid. Supervisiooni käigus leitakse uusi lahendusi keerulistele olukordadele, jõustatakse inimest läbi ressursside leidmise ja toetatakse muutuste tegemist oma käitumises. Supervisiooni viib läbi vastava ettevalmistuse saanud superviisor, osaleda võib üks või mitu pereliiget.

2.5.3. Psühholoogilist nõustamist või individuaalset supervisiooni osutatakse üldjuhul

kontaktkohtumisena.

2.5.4. Teenust osutatakse kuni 5 korda ühe pere kohta kalendriaastas. Teenust osutatakse kuni 5 korda ühe pere kohta kalendriaastas. Kui ilmneb vajadus suurema mahu järele, võib spetsialisti põhjenduse ja SKA kirjalikult taasesitatava kooskõlastuse alusel suurendada mahtu kuni 5 korra võrra kalendriaastas.

2.5.5. Teenust võib osutada kuni 2 korda ka perele, kust laps on lahkunud (vajadusel lisaks 5 korrale).

2.5.6. Psühholoogilist nõustamist või individuaalset supervisiooni võib osutada kuni 2 korda ka perele, kes ei ole veel hinnatud, kuid kellel on huvi saada hooldus- või lapsendajapereks (vajadusel lisaks 5 korrale).

2.5.7. Psühholoogilist nõustamist või individuaalset supervisiooni osutav isik peab vastama kõigile vastavustingimustes ja lepingus rollile seatud nõuetele.

2.6. Teavitustegevused

2.6.1. Täitja teeb Tellijaga koostööd teavitustegevustes eesmärgiga leida ja julgustada uusi hooldusperesid ja normaliseerida kasuvanemluse teemat ühiskonnas. Täitja annab peredele, kes huvituvad perepõhise asendushoolduse valdkonnast, infot kasupereks saamise võimaluste ning tingimuste ja tugiteenuste kohta. Vajadusel ja võimalusel korraldab Täitja kohtumisi eraldi või ühiselt koostöös SKA-ga või kohaliku omavalitsusega või teiste koostööparteritega.

2.7. Tellija poolsed koolitused ja supervisioonid

2.7.1. Ühtlase teenuse kvaliteedi tagamiseks korraldab Tellija teenuseosutajata spetsialistidele infotunde, koolitusi ja supervisioone.

2.7.2. Korraldatavad üritused on teenuseosutajatele tasuta.

2.8. Teenuste osutamise korraldamine

2.8.1. Täitjal peab olema valmisolek osutada teenuseid kõigis Eesti piirkondades.

2.8.2. Täitjal peab olema teenuste osutamiseks: 2.8.2.1. Tugigruppide korraldamiseks ja individuaalseteks kohtumisteks sobivad

ruumid või ruumide kasutamise võimalus teenuste osutamiseks vähemalt ühes Eesti piirkonnas ja valmisolek leida vajadusel ruume ka teistes piirkondades.

2.8.2.2. Kodulehekülg. Koduheleküljel peab olema vähemalt: organisatsiooni nimi ja kontaktandmed; info teenuste kohta, mida organisatsioon lepingu raames peredele pakub, sh teenuseid osutavate isikute andmed (vähemalt nimi, asjakohase kvalifikatsiooni kirjeldus, soovitavalt ka pilt); (eel)info toimuvate tugigruppide kohta ja juhised neis osalemiseks; lingid olulisele asendushooldust puudutavale infole (SKA ja www.tarkvanem.ee/kasupere koduleht);

2.8.2.3. Kontakttelefon. Kontakttelefonile peab olema võimalik helistada vähemalt kolmel päeval nädalas, nii hommikustel kui õhtustel aegadel. Kontakttelefoni kaudu peavad helistajad saama infot vähemalt osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või edasisteks pöördumisteks;

2.8.2.4. E-posti aadress. E-posti aadressile saabunud päringule tuleb esmane vastus anda hiljemalt järgmisel tööpäeval päringu saamisest. E-posti aadressi kaudu peavad pöördujad saama infot vähemalt osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või pöördumisteks;

2.8.2.5. Projektijuht; 2.8.2.6. Teenuste osutamiseks vajalik meeskond: pakkumise esitamise ajal

vastavalt vastavustingimustes sätestatule, lepingu täitmise ajal lisaks vastavalt vajadusele.

2.8.3. Hankelepingu raames pakutavad tugiteenused on perele tasuta. 2.8.4. Teenuste osutamisel seatakse esikohale lapse ja pere vajadused. 2.8.5. Täitja korraldab teenuste osutamise spetsialisti poolt, kes vastab hanke

alusdokumentides kirjeldatud kvalifikatsiooninõuetele. 2.8.6. Täitja võib kaasata lepingu täitmisse isikuid, kes ei ole pakkumuse esitamise

ajal pakkuja meeskonnas. Täitja esitab enne täiendava isiku kaasamist lepingu täitmisse Tellijale vastava isiku kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Isik võib asuda lepingu alusel teenuseid osutama pärast Tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse saamist. Tugigruppide puhul ei pea Täitja täiendava isiku kaasamist Tellijaga kooskõlastama, küll aga võib Tellija küsida tugigruppide läbiviija kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

2.8.7. Täitja lepib Tellija kontaktisikuga kokku koostööpõhimõtted perede teenustele suunamise ja teenustest teavitamise osas.

2.8.8. Täitja tagab, et teenuseid osutavad spetsialistid ei avalikusta konfidentsiaalset infot pere kohta ilma seadusest tuleneva aluseta, järgivad andmete töötlemisel isikuandmete töötlemise regulatsioone, samas tunnevad ja järgivad lastekaitse põhimõtteid ning täidavad abivajavast lapsest teatamise kohustust (lapse/pere abivajaduse korral edastatakse info KOV-le).

2.8.9. Perele tuleb tagada teenused kas eesti või vene keeles vastavalt pere vajadusele.

2.8.10. Täitja teavitab kohalikke omavalitsusi oma pakutavatest teenustest ning koostöövõimalustest.

2.8.11. Individuaalteenuseid võib kaugtoel (st telefoni, interneti teel vms) läbi viia vaid eelneval kokkuleppel kliendiga ja vaid juhul kui kliendil on kaugtoel nõustamiseks olemas vastavad vahendid, võimalused ning oskused. Kui teenuse ajal selgub, et kaugtoel nõustamist ei ole siiski võimalik läbi viia, (kliendile ei sobi suhtlemise viis, kanal või kliendil ei ole vahendeid, võimalusi ja piisavalt oskusi) tuleb järgmised teenuse seansid kokku leppida kontaktkohtumistena.

3. Andmete kogumine, aruannete ja muu dokumentatsiooni esitamine 3.1. Iga kuu 5. kuupäevaks esitab Täitja Tellijale järgmised dokumendid:

3.1.1. eelmise kuu teenuste osutamise graafiku (Lisa 3), mis sisaldab koondinfot teenusel osalejate, mahtude ja maksumuse kohta aruandekuul;

3.1.2. iga psühholoogi, superviisori, mentori ja peretoetaja eelmise kuu aruanded, mis on allkirjastatud vastava teenust osutava spetsialisti ja teenust saanud isiku poolt (Lisa 4 või Lisa 5);

3.1.3. eelmise kuu jooksul toimunud tugigruppide osalejate nimekirjad, millel on märgitud tugigrupi teema, kuupäev, toimumise koht, kellaaeg, läbiviija ning osalejate nimed ja allkirjad. Tugigrupi nimekirja allkirjastab tugigrupi läbiviija. Kaugtoel (veebipõhiselt) toimunud tugigrupi puhul ei ole osalejate allkirjad vajalikud, osalejate nimekirja allkirjastab tugigrupi läbiviija. Kaugtoel tugigrupi puhul tuleb osalejatest teha ekraani kuvatõmmis või tõendama osavõtmist muul moel, näiteks digiallkirjadega;

3.2. Pärast dokumentide heakskiitmist Tellija poolt esitab Täitja Tellijale e-arve. 3.3. Täitja esitab Tellijale seirearuande iga aasta 3. jaanuariks ja 3. juuniks. Seirearuandes

kajastatakse teostatud tegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Seirearuande näidis on esitatud Lisas 12. Tellijale esitatakse seirearuanne vormis, mis võimaldab selle redigeerimist.

3.4. 3. jaanuariks 2026 esitab Täitja Tellijale lõpparuande. Kui leping lõpeb mistahes põhjusel ennetähtaegselt, esitab täitja tellijale lõpparuande hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest. Lõpparuanne esitatakse Lisa 12 vormil.

3.5. Hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest annab täitja tellijale üle kõik lepingu täitmisega seotud originaaldokumendid.

3.6. Pakkuja ja kõik spetsialistid on kohustatud hoidma lapsendamissaladust ning kogu aruandlus tuleb edastada krüpteeritult või samaväärse turvalisuse astmega.

1

Raamlepingu Lisa 13 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2024-2025 Sotsiaalkindlustusametile tulemusena sõlmitud raamlepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Mittetulundusühing Oma Pere ja SOS Lasteküla Eesti (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse.

2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust,

sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

(„andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.

2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu.

2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.

3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud

ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

2

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud.

3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest.

3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.

3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu

enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed.

3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet.

3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja

milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja

korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik,

keda vastutav töötleja on selleks volitanud;

3

3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;

3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa

Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.

4.2. Juhul kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega

seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist.

5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada.

5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:

6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes;

6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud;

4

6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1. isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva

järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid;

6.1.3.2. vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja.

7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud.

7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

5

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: __________________________________________________________________________ _______ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara

või õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):____________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______

6

__________________________________________________________________________ _______

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______

7

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________

8

__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:

9

__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): __________________________________________________________________________ _______

Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2024-2025 Sotsiaalkindlustusametile nr 5.2-9/3814-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Mittetulundusühing Oma Pere, registrikood 80262027, asukoht Sirge tn 2, 10618 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Liis Saarna ja ühispakkuja SOS Lasteküla Eesti Ühing, registrikood 80088606, asukoht Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn, mida esindab volikirja alusel Liis Saarna (edaspidi täitja), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse

pakkujatele 2024-2025 Sotsiaalkindlustusametile“ viitenumbriga 267302 (edaspidi riigihange) tulemusena.

1.2 Raamlepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3 Hankelepingu sõlmimisel lähtuvad pooled raamlepingust tulenevatest tingimustest. 1.4 Raamlepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisadeks:

1.4.1 Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.4.2 Lisa 2 – vorm I (täitja pakkumusest); 1.4.3 Lisa 3 – teenuste osutamise graafik; 1.4.4 Lisa 4 – spetsialisti ja pere aruanne 1; 1.4.5 Lisa 5 – spetsialisti ja pere aruanne 2; 1.4.6 Lisa 6 – kohanemise peretoe koostöölepe; 1.4.7 Lisa 7 – vajaduspõhine peretoe koostöölepe; 1.4.8 Lisa 8 – peretoe suunamisvorm KOV; 1.4.9 Lisa 9 – peretoe plaan (näidis); 1.4.10 Lisa 10 – kohanemise peretoe teenuse lõpetamise vorm; 1.4.11 Lisa 11 – vajaduspõhise peretoe teenuse lõpetamise vorm; 1.4.12 Lisa 12 – seirearuanne; 1.4.13 Lisa 13 – andmetöötluse leping.

Lepingu lisasid 3-12 on tellijal õigus raamlepingu täitmise vältel ühepoolselt täiendada ja muuta. Nimetatud lisade muutmiseks lepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Raamlepingu esemeks on tugiteenuste osutamine hooldus-, eestkoste- ja

lapsendajaperedele vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustele ja korras. 2.2 Riigihanke raames tellitavate teenuste maksimaalne maht on 2024. aastal 750 000 eurot

km-ta ja 2025. aastal 750 000 eurot km-ta. 2.3 Täitja poolt osutatavad teenused on:

2.3.1 peretoe teenus; 2.3.2 mentorlus; 2.3.3 tugigrupid; 2.3.4 psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon.

2.4 Lisaks nimetatud teenustele peab täitja tagama kodulehe, telefoni, e-posti aadressi ja teenuste osutamiseks sobivate ruumide olemasolu ning valdkondliku info andmise pöördujatele (sh teavitustegevuste raames) ning jätkutoe.

2.5 Lepingu esemeks olevad teenused peavad vastama hanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele ja täitja pakkumusele, sh vastavale seadusandlusele. Raamlepingu esemeks olevate teenuste täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja täitja pakkumuses.

2.6 Raamlepingule allakirjutamisega kinnitab täitja, et ta on võimeline täitma raamlepingu alusel sõlmitavaid hankelepinguid tähtaegselt arvestades hanke alusdokumentides määratud teenuse/töö mahtu.

2.7 Teenuste osutamist rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused (TAT) „Laste ja perede toetamine“ või SKA eelarvest.

2.8 Täitja kohustub esitama raamlepingu täitmisel riigihangete registri töölehel „Alltöövõtjad“ iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.

3. Teenuse tellimine raamlepingu alusel 3.1 Lepingu alusel sõlmitakse hankelepingud minikonkursse korraldamata, lähtudes RHS § 30

lg 6 p-st 1 ja põhimõttest, et teenuse saajal (hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperel), KOV lastekaitsetöötajal või SKA kontaktisikul on õigus valida teenusepakkuja (täitja) raamlepingu partnerite hulgast. Teenusepakkuja valitakse ühel järgmistest viisidest: 3.1.1 Pere võtab talle sobiva teenusepakkujaga ise ühendust. Koostöös lepitakse ühiselt

kokku ja alustatakse teenusega. 3.1.2 KOV lastekaitsetöötaja võtab teenusepakkujaga ühendust ja lepitakse kokku

mõnele perele teenuse pakkumine. 3.1.3 Info pere teenusvajaduse kohta jõuab SKA kontaktisikule (nt perelt endalt, KOVilt,

mõnelt teiselt võrgustikupartnerilt vms) ja SKA kontaktisik leiab perele sobiva teenusepakkuja.

3.2 Teenust osutatakse vajaduspõhiselt. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid hanke maksimaalses rahalises mahus. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht sõltub reaalselt teenust saavate isikute arvust ja neile osutatud teenuste mahust ning maksumusest. Sellest tulenevalt võib hanke tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui raamlepingu punktis 2.2 sätestatud.

3.3 Juhul kui raamlepingu täitmisel ilmneb, et on vajalik laiendada teenuste sihtgruppi, suurendada teenuste mahtu pere kohta vm, on see lubatud üksnes kokkuleppel tellijaga.

3.4 Arvestades projekti eesmärki ning lähtudes vajadusest osutada teenust kuni raamlepingute lõppemiseni, on tellijal õigus anda täitjale juhiseid eelarve eesmärgipäraseks jagamiseks teenuse osutamise katkematuse tagamiseks. Samuti kui eelarvevahendid kuluvad prognoositust kiiremini, on tellijal õigus tellimuste prioriteetsust, teenuse iseloomu jms arvestades peatada või suunata teenuse tellimist.

3.5 Pooled on teadlikud, et tellija varasemate hangete tulemusena sõlmitud raamlepingute alusel teenust saavad hooldus-, eestkoste- või lapsendajapered võivad saada teenust ka käesoleva raamlepingu alusel, tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustel ja korras.

3.6 Kui eelarve seda võimaldab, on tellijal õigus pärast viie (5) kuu möödumist lepingu jõustumisest tõsta maksimaalset tugigruppide arvu, mille eest täitjale kvartalis makstakse. Kui hanke mahust on 30. juuniks 2024 kulunud üle 25%, võib tellija vajadusel muuta tehnilise kirjelduse punktis 2.4.9 sätestatud tugigruppide maksimaalset lubatud arvu ja kehtestada, et maksimaalne lubatav arv on 4 tugigruppi kvartalis, mille eest tellija täitjale tasub. Tellija annab vastavast muudatusest teada ühepoolse kirjaliku teatega, mille tellija edastab kõigile täitjatele (raamlepingu partneritele).

4. Lepingu hind ja tasumise tingimused 4.1 Tellija tasub teenuste osutamise eest igakuiselt järgnevalt:

4.1.1 Peretoe teenuse eest: 4.1.1.1 Iga pere pealt, kellega on sõlmitud koostöölepe kohanemise peretoe

teenuseks, maksab tellija täitjale pearaha 250 eurot kuus. Pearaha makstakse alates koostööleppe sõlmimisest peretoe teenuseks. Esimese ja viimase teenusekuu eest arvestatakse pearaha proportsionaalselt.

4.1.1.2 Iga pere pealt, kellega on sõlmitud koostöölepe vajaduspõhise peretoe teenuseks, maksab tellija täitjale pearaha järgnevalt: 4.1.1.2.1 Kui spetsialisti ja pere elukoha vahe on alla 50 km, maksab

tellija täitjale pearaha – 330 eurot kuus. 4.1.1.2.2 Kui spetsialisti ja pere elukoha vahe on 50 km või rohkem,

maksab tellija täitjale pearaha – 400 eurot kuus. 4.1.1.2.3 Elukohana võetakse arvesse spetsialisti CVs ja pere

koostööleppes märgitud elukoht. Elukoha muutumisel teavitab täitja tellijat esimesel võimalusel.

4.1.1.2.4 Esimese ja viimase teenusekuu eest arvestatakse pearaha proportsionaalselt.

4.1.2 Mentorlusteenuse eest 70 eur tunni (60 min) eest. 4.1.3 Psühholoogilise nõustamise ja individuaalse supervisiooni eest 100 eur tunni

(60 min) eest. 4.1.4 Tugigrupid:

4.1.4.1 Kontaktkohtumisena tugigrupi ühe korra (vähemalt 2 tundi, st 120 minutit) maksumus on 430 eur. Kui kontaktkohtumisena tugigrupi kohtumine on pikem, suureneb kohtumise eest saadav tasu proportsionaalselt kuni 3 tunnini; sellest üle kohtumise eest makstav tasu ei suurene.

4.1.4.2 Veebipõhise tugigrupi 2 tunni (120 minutit) maksumus on 300 eur. Veebipõhise tugigrupi kestvus võib olla ka lühem, sel juhul makstakse proportsionaalselt vähem vastavalt grupi kestvusele.

4.1.5 Baasraha 20% vastava kuu arvest. 4.2 Kui pakkumuse esitamisel täitja ei olnud käibemaksukohustuslane ja/või tal ei olnud

kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekib täitjal pärast pakkumuse esitamist, peab täitja arvestama, et teenuse maksumus peab hõlmama ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.

4.3 Kõik punktis 4.1 sätestatud maksumused sisaldavad kõiki makse ja maksusid, sh käibemaksu kui töövõtja on käibemaksukohustuslane.

4.4 Täitja peab võimaldama mh ruumid ja vajalikud tehnilised vahendid teenuste osutamiseks, vajadusel transpordikulude katmise teenust osutavatele spetsialistidele vastavalt täitja ja spetsialisti vahelistele kokkulepetele, teenuste osutamisega seotud administratiivkulud jms.

4.5 Osutatud teenuste eest tasub tellija igakuiselt täitja poolt esitatud arvete alusel. Arve peab vastama õigusaktide nõuetele ning olema komplektne, st enne arve tasumist peavad olema nõuetekohaselt esitatud riigihanke alusdokumentides nõutud andmed ja vormid.

4.6 Täitja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 267302, 15- kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja kontaktisiku andmed. 4.6.1 Tellija tasub täitjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

5. Poolte kohustused 5.1 Täitja kohustub:

5.1.1 osutama lepingu esemeks olevaid teenuseid kõigile sihtgruppi kuuluvatele ja teenuseid vajavatele isikutele vastavalt riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele;

5.1.2 täitma raamlepingut isiklikult. Täitja ei tohi oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele ilma tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekuta;

5.1.3 tagama kõigi raamlepingu täitmisse kaasatud isikute vastavuse riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele, sh: 5.1.3.1 lepingu täitmisel osalevat meeskonnaliiget pole kõrvaldatud eestkostja ega

hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib täitja pakkumuse esitamisel ja raamlepingu täitmisel);

5.1.3.2 teenust osutav spetsialist ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab tellija);

5.1.3.3 kooskõlastama meeskonnaliikmete vahetamise või täiendavate meeskonnaliikmete lisamise, kui selline vajadus peaks ilmnema lepingu täitmise käigus, eelnevalt tellijaga. Meeskonnaliikmete vahetumise ja lisamise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt vastavustingimustes nõutud kvalifikatsiooniga isikuga,

5.1.4 järgima raamlepingu täitmisel õigusaktidest tulenevaid kõiki nõudeid isikuandmete töötlemisel, sh vajadusel taotlema Andmekaitse Inspektsioonilt isikuandmete töötlemise õiguse või määrama isikuandmete kaitse eest vastutava isiku, kooskõlas kõikide õigusaktidega;

5.1.5 järgima ESF vahenditest rahastatavatele tegevustele esitatavaid teavitusnõudeid (sh nõustamisruumide tähistamise osas), lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

5.1.6 esitama raamlepingu täitmise kohta aruandeid ja andmeid vastavalt tehnilise kirjelduse punktis 3 sätestatule;

5.1.7 tagama oma esindaja osalemise kord kuus tellija korraldatud kohtumisel, kus tellija annab ülevaate teenuste kasutamisest ning võimalikest murekohtadest ja vajadusel annab suuniseid teenuse osutamiseks ning täitjad annavad omapoolset infot, tagasisidet ja ettepanekuid edasisteks arendusteks; samuti muudel tellija poolt korraldatavatel aruteludel, ümarlaudadel, seminaridel vms kus täitja tutvustab oma tegevust ja töötulemusi, annab sisendit valdkonna edasiste arenduste jaoks jms. Tellija teatab täitjale vastava ürituse toimumise aja vähemalt seitse (7) tööpäeva ette;

5.1.8 teavitama KOVi peretoe teenusega alustamisest konkreetse perega ning andma regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) KOVile ülevaate teenuse kulgemisest (v.a lapsendajapere puhul, kui pere seda ei soovi);

5.1.9 Tellija nõudmisel esitama tellijale kokkuvõtte perega tehtavast tööst (peretoe plaani);

5.1.10 aitama oma tegevusega igati kaasa perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemisele ja asendushoolduse valdkonnast positiivse kuvandi loomisele, sh tagama, et teenuseid osutavad spetsialistid lähtuvad lastekaitse ja asendushoolduse valdkonna väärtushinnangutest, ning osutavad teenuseid kooskõlas riiklike valdkonna arengusuundadega, et pakkuda peredele turvatunnet.

5.2 Täitjal on õigus:

5.2.1 saada raamlepingu täitmise eest ette nähtud tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele;

5.2.2 saada tellijalt juhiseid teenuse efektiivseks osutamiseks.

5.3 Tellijal on õigus: 5.3.1 saada raamlepingus kokku lepitud teenuste osutamist vastavalt lepingus ja selle

lisades nimetatud tingimustele; 5.3.2 anda täitjale juhiseid teenuse efektiivseks osutamiseks; 5.3.3 kontrollida raamlepingu täitmist ning seda tõendavaid dokumente, sh õigus

mistahes hetkel lepingu täitmise ajal nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist (CV, haridust ja koolituste läbimist tõendavad dokumendid jm). Tellijal on õigus nõuda spetsialisti eemaldamist teenuse osutamiselt kui ilmneb, et spetsialist ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele ning nõuda spetsialisti asendamist teise spetsialistiga, kes vastab nõuetele;

5.3.4 koguda peredelt ja kohalikelt omavalitsustelt tagasisidet teenuste kohta; 5.3.5 teostada järelevalvet teenuste osutamise üle, sh vajadusel kontakteeruda teenuste

saajatega, teostada paikvaatlusi täitja juures või teenuste osutamise asukohas; 5.3.6 kontakteeruda vajadusel otse teenust osutavate spetsialistidega nt olulise info

edastamise, koolitusvõimaluste pakkumiste, tagasiside küsimise jms eesmärgil.

5.4 Tellija kohustub: 5.4.1 maksma osutatud teenuste eest kokku lepitud tasu vastavalt raamlepingus

sätestatud rahastamise tingimustele; 5.4.2 tegema täitjaga koostööd raamlepingu eesmärkide täitmiseks.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

6.2 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest kui ta ei ole lepingut täitnud lepingus sätestatud nõuetele kohaselt.

6.3 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi iga korra eest kuni 3000 eurot, kui täitja on rikkunud lepingut või kui teenus ei vasta lepingutingimustele.

6.4 Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

6.5 Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub VÕSi alusel.

6.6 Lepingu punktis 9 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel täitja või raamlepingu punktis 9.4 nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 3000 eurot ja/või raamleping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

6.7 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus raamleping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest täitjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

6.8 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. 6.9 Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS § 103 sätestatut. 6.9.1 Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

6.9.2 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6.9.3 Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Ukrainas valitsevat sõjalist olukorda.

7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte raamlepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt raamlepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7.2 Raamlepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele raamlepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele raamlepingus märgitud kontaktandmetel.

7.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis (5) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

8. Poolte kontaktisikud on: 8.1 Tellija kontaktisik Katriin Hein, telefon +372 5393 6428, e-post

[email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides raamlepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

8.2 Täitja kontaktisik Liis Saarna, telefon +372 513 8296, e-post [email protected].

9. Konfidentsiaalsus 9.1 Täitja kohustub raamlepingu kehtivuse ajal ning pärast raamlepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses raamlepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

9.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Raamlepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

9.3 Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

9.4 Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas raamlepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9.5 Täitja kohustub tagama raamlepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

10. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1 Raamleping jõustub allkirjastamisest. Teenuseid hakatakse osutatama alates 01.01.2024

või kui raamleping sõlmitakse hiljem, siis lepingu sõlmimise kuupäevast. Raamlepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2 Leping kehtib kuni 31.12.2025 või kuni raamlepingu punktis 2.2 sätestatud riigihanke maksimaalse maksumuse täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus saabub (täitub) varem.

10.3 Kui raamlepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, aga vajadus teenuse järele on säilinud ja raamlepingu punktis 2.2 sätestatud summat ei ole ületatud, on tellijal täitja nõusolekul õigus pikendada raamlepingut kuni 4 kuud.

10.4 Pooled ei tohi raamlepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.5 Raamlepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellija võib raamlepingu mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige, kui tal puuduvad raamlepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele või kui teenuse korralduse seadusandlus/teenuse osutamise põhimõtted muutuvad või kui täitja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad täitja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele, teatades täitjale sellest 30 (kolmkümmend) kalendripäeva ette.

10.6 Tellijal on õigus raamleping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 10.6.1 täitja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 10.6.2 täitjal on maksuvõlg riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4 tähenduses ning täitja

ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet;

10.6.3 täitja on oluliselt rikkunud raamlepingut või tellijaga sõlmitud hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 10.6.3.1 teadlikku valeandmete või valeinfo esitamist täitja poolt raam- või

hankelepingu täitmise käigus; 10.6.3.2 korduvat samalaadse raamlepingu või selle alusel sõlmitud

hankelepingu tingimuse rikkumist või kui hankelepingu alusel üle antud teenuste kvaliteedis on olulisi puudusi ja lepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ka edaspidi.

11. Lõppsätted 11.1 Pooled juhinduvad raamlepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 11.2 Täitja on teadlik, et raamleping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.3 Juhul kui raamlepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega,

ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.4 Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel

lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Liis Saarna peadirektor