Leping

1

Hankelepingu Lisa _

ANDMETÖÖTLUSE LEPING

Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa

riigihanke „________________“ tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis

on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja __________________

(edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas

(edaspidi: andmesubjektid).

1. Leping eesmärk

1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi:

teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa

rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule

andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist

puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel

töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja

eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke

alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid

õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on

väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva

asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa

sätetest.

2. Mõisted

2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses

sätestatust.

3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine

3.1. Volitatud töötleja kohustused:

3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt

andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja

tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes

kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral,

mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt

vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka

järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine;

ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja

dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega

kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui

ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega.

Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete

töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi

tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

2

3.1.3. Juhul, kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt,

peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud

asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide

teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja

kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale.

Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse

eest.

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava

töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole

vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat

kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni

andmekaitseseaduste või määruste vahel.

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada

teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava

töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib

volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi

volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse

osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse

korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud

töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu

enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga

isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28

lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on

andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate

küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud

töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud

loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud

isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama

isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et

isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud

töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele

isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib

põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed

isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike

meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke

turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,

kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest

s.h.:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks

kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate

omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et

tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid

isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele

juurdepääs saadi;

3

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale

töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja

andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist

töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste

tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata

üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel,

muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise,

parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused

vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36

sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud

töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult

asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate

kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav

töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on

kokku leppinud, et:

3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet,

andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud

töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata

olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite

aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames

saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning

vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja

lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale

töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust

vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda

4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada

isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on

selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav

isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele

isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete

töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa

Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine

5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud

rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma

põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav

teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust

kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

4

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise

tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui

kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale

töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni

täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi:

vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid

ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale

töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga

rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu

viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada

ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

6. Muud sätted

6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt

vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust

tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete

säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks

iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega

isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on

teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale

töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle

antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme

rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui

kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel

põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi,

on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud

kulud.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis

võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast

lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa

puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i)

kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud

isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa

kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

Kokkulepe peretoe teenuse lõpetamiseks

..........................(kuupäev) sõlmiti koostöölepe kohanemiseks mõeldud/vajaduspõhise peretoe teenuse osutamiseks ..............................................(teenuse saaja, isikukood) ja .......................................(teenuseosutaja) vahel. Koostöö kestel saavutati järgmised tulemused/eesmärgid (võtta alusel koostööleppes ja/või suunamisavalduses püsitatud eesmärgid): 1. 2. 3. Osapoolte kokkuleppel peretoe teenus lõpetatakse ........................(kuupäev). Teenuse lõpetamise põhjuseks on ............................

Teenuse saaja: /nimi, allkiri/

Teenuseosutaja: /nimi, allkiri/

KOV esindaja: /nimi, allkiri/

EESNIMI PEREKONNANIMI ISIKUKOOD TEENUSELIIK

Peretoetaja, mentori, psühholoogi,

tugigrupi juhi nimi

Teenuse osutamise keel

(vali loendist)

Kohtumise kuupäev (nt.

01.05.2020)

ALGUS

KELLAAEG

(nt. 18:00)

LÕPP

KELLAAEG

(nt. 20:30)

Suhtlusvorm Lisainfo (vajadusel)

Teenuse liik Teenuse maksumus

kokku Kohtumiste arv

Unikaalsete

inimeste arv

Tugigrupp 0,00

Mentorlus 0,00 0

Psühholoogiline nõustamine 0,00 0

Peretoe teenus 0,00 0

Kokku 0,00 0

Baasraha kokku 0,00

KOKKU 0,00 0

TEENUSEOSUTAJA EESNIMI PEREKONNANIMI ISIKUKOOD ELUKOHT KOV (vali

loendist)

TEENUSELIIK Tugigrupi toimumisekoht

KOV (vali loendist)

Koostööleppe

sõlmimise kuupäev

(TÄIDAB TELLIJA)

Peretoetaja, mentori, psühholoogi,

tugigrupi juhi nimi

Teenuse osutamise keel

(vali loendist)

Kohtumise kuupäev (nt.

01.05.2020)

ALGUS

KELLAAEG

(nt. 18:00)

LÕPP

KELLAAEG

(nt. 20:30)

Sihtrühm (vali loendist) Sihtrühm 2 (vali loendist) Pöördumise põhjus (vali loendist)

Suhtlusvorm Lisainfo

Kahepoolne/kolmepoolne (2021)

(TÄIDAB TELLIJA)

KOHANEMISEKS/VAJADUSPÕHINE (2022)

(TÄIDAB TELLIJA)

KOV suunamine

(kuupäev) (TÄIDAB

TELLIJA)

Tugigrupp

kohtumiste arv

Tegevuse kestus

akadeemilistes

tundides (ühik 45

minutit)

Teenuse AK

tunnihind (€)

Teenuse

maksumus Tugigrupis osalejate arv MAAKOND

Kliendi piirkond

TEENUSE

PIIRKOND

(mitte täita)

Lepingu nr

Tugigrupp

Kohtumise kuupäev TEENUSEOSUTAJA Tugigrupi toimumisekoht

Peretoetaja, mentori, psühholoogi, tugigrupi juhi nimi Osalejate arv Tegevuse kestus akadeemilistes tundides

(ühik 45 minutit)

KOKKU: 0,0

Maksumus

0,0

Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidav projekt „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“.

Osaleja üldandmed:

Eesnimi

Perekonnanimi

Isikukood

Elukoht (KOV täpsusega)

Telefon

E-posti aadress

Osaleja on: ☐ Lapsendaja ☐ Lapsendada soovija ☐ Võrgustikutöötaja

☐ Hoolduspere ☐ Hoolduspereks saada soovija ☐ Pere lähivõrgustiku liige

☐ Eestkostja ☐ Eestkostjaks saada soovija

Tööhõive staatus: ☐ Töötav, sh FIE - vähemalt 15 aastane isik, kes käib tööl, teenides sealjuures palka, kasu või hüvesid perele, või kes

ei tööta aktiivselt, kellel aga on töökoht või ettevõte millest ta on ajutiselt eemal (näiteks haiguse, puhkuse, kollektiivse töötüli või hariduse või koolituse tõttu).

☐ Töötu (kuni 12 kuud, 15–24-aastaste puhul kuni 6 kuud) - isik, kellel ei ole tööd, kuid kes oleks valmis töötama ning kes otsib aktiivselt tööd. Töötuna registreeritud isikud.

☐ Pikaajaline töötu - töötu, kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega 12 kuud, 15-24 aastaste töötute puhul 6 kuud enne projektiga liitumist.

☐ Mitteaktiivne, kes õpib või osaleb koolitusel - isik, kes ei ole hetkel aktiivse tööjõu osa (ei ole ei hõivatu ega töötu).

☐ Mitteaktiivne, kes ei õpi ega osale koolitusel - isik, kes ei ole hetkel aktiivse tööjõu osa (ei ole ei hõivatu ega töötu) ning kes viimase nelja nädala jooksul ei õppinud tasemeõppes, ei osalenud huvihariduses, tööpraktikal ega ole osa võtnud kursustest, seminaridest, konverentsidest, saanud eratunde väljaspool tavapärast haridussüsteemi.

Kinnitan esitatud andmete õigsust. Olen teadlik, et Sotsiaalkindlustusamet töötleb minu isikuandmeid (ka eriliigilisi isikuandmeid) ulatuses, mis on vajalik teenusele suunamise aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks või muude teenuse eesmärgi saavutamiseks vajaminevate tegevuste läbiviimiseks. Olen teadlik, et Sotsiaalkindlustusamet edastab minu isikuandmed (ka eriliigilised isikuandmed) Statistikaametile ja Sotsiaalministeeriumile statistiliste uuringute eesmärgil. Olen teadlik, et minu ankeedis välja toodud kontaktandmed koos koolituse või teenuse saamise infoga edastatakse Sotsiaalministeeriumile eesmärgiga moodustada juhuvalim teenuseid saanud inimestest, kellega kontakteerutakse küsitlusuuringu läbiviimiseks. Minul ei lasu kohustust hilisemas küsitlusuuringus osaleda ja ma võin igal ajahetkel ilma otsust põhjendamata keelduda nimetatud uuringus osalemisest Kuupäev, allkiri:

Osaleja eesnimi Osaleja

perekonnanimi Osaleja isikukood

Töötav, sh

FIE

(JAH/EI)

Osaleja, kes otsib

tööd (JAH/EI)

Osalejate üldandmed Olukord vahetult pärast tegevusest väljumist

Osaleja, kes on asunud õppima,

õpib tasemeõppes, osaleb

huvihariduses, kursustel, osaleb

tööpraktikal, seminaridel,

konverentsidel, võtab eratunde

väljaspool tavapärast

haridussüsteemi algusega kuni

4 nädala jooksul (JAH/EI)

Olukord vahetult pärast tegevusest väljumist

E es

ni m

i

P er

ek on

na ni

m i

Is ik

uk oo

d

Is ik

uk oo

d –

ko nt

ro ll

E lu

ko ha

o m

av al

its us

ük su

s

K od

ut u

/ e lu

as em

et ur

ul t t

õr ju

tu

OSALEJATE ÜLDANDMED

E -p

os t

T el

ef on

in um

be r

T eg

ev us

e al

us ta

m is

e ku

up äe

v

T eg

ev us

e lõ

pe ta

m is

e, s

h

ka tk

es ta

m is

e ku

up äe

v

T eg

ev us

e ka

tk es

ta ja

Õ pp

im in

e ja

o sa

le m

in e

ku rs

us te

l

te ge

vu se

ga li

itu m

is el

Õ pp

im in

e ja

o sa

le m

in e

ku rs

us te

l

te ge

vu se

ga li

itu m

is el

: e el

tä id

et ud

si ht

rü hm

a al

us el

v õi

k üs

itu d

OSALEJATE ÜLDANDMED ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL

TEGEVUSEGA LIITUMISEL

T öö

hõ iv

e st

aa tu

s te

ge vu

se ga

lii tu

m is

el

T öö

hõ iv

e st

aa tu

s te

ge vu

se ga

lii tu

m is

el : e

el tä

id et

ud s

ih tr

üh m

a

al us

el v

õi k

üs itu

d

TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA

LIITUMISEL

Koostöölepe peretoe teenuse osutamiseks pere kohanemise toetamiseks Hange „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2023-2024“ "Pakkuja/Täitja ärinimi" , registrikood number , asukoht "aadress, postiindeks" (edaspidi täitja) ja hoolduspere/lapsendajapere/eestkostepere (nimi)“, isikukood, aadress, (edaspidi pere), edaspidi eraldi ja ühiselt märgitud pool või pooled, sõlmivad käesoleva koostööleppe (edaspidi lepe) alljärgnevas: 1. Pooled teevad koostööd ning lepivad kokku rollid selleks, et kohanemis-peretoe teenuse

raames igakülgselt toetada lapse kohanemist, heaolu ja arengut kasuperes. 2. Kohanemis-peretoe teenuse eesmärgiks on lapse ja pere sujuv kohanemine

üksteisega ning kogu pere stabiilse igapäevase elurütmi saavutamine.

3. Teenuse raames jälgib peretoetaja koostöös perega pere kohanemisprotsessi ja toimetulekut ning aitab peret kohanemisega seotud küsimustele vastuste leidmisel või võimalikele probleemidele lahenduste leidmisel. Peretoetaja saab perele toeks olla vastavalt vajadusele nt järgmiselt: 3.1. Annab perele infot asendushoolduse valdkonna õigusraamistiku, pere õiguste ja

kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta; 3.2. Jälgib pere edusamme ja tagasilööke kohanemisel, nõustab peret, kuidas toetada

lapse kohanemist ning hoida paari- ja peresuhteid muutunud pereringis; 3.3. Jälgib pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ning vajadusel nõustab

peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas, identiteedi tähtsuse ja elulootöö osas ning soovitab sobivat abi (info, nõustaja, koolitus, kirjandus jms);

3.4. On perele emotsionaalseks toeks, aitab toime tulla emotsionaalsete raskustega seoses kohanemisprotsessiga, julgustab ja võimestab peret;

3.5. Vajadusel abistab peret suhtlemises kohaliku omavalitsusega – nt julgustab pöörduma KOVi poole, vajadusel vahendades kohtumise kokku leppimist;

3.6. Vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;

3.7. Vajadusel ning kokkuleppel perega ja KOViga osaleb aruteludel ja ümarlaudadel ; samuti kohtumistel lapse bioloogilise pere või lähedastega vm kohtumistel;

3.8. Julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, Täitja poolt korraldatavates tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele. Hoiab ülevaadet pere osalemisest erinevatel koolitustel ja muudel teenustel;

3.9. Nõustab muudes asjakohastes küsimustes oma kompetentsi piires või aitab leida vajalikku infot teistest valdkondadest (nt erivajadused, tervishoid, haridus jms);

4. Teenuse osutamiseks peretoetaja: 4.1. Võtab regulaarselt perega ühendust vastavalt perega kokku lepitud sagedusele,

viisile, kohale ja ajale; 4.2. Vastab pere pöördumisele võimalikult kiiresti, soovitavalt hiljemalt 24 tunni jooksul; 4.3. Täidab koostöös perega kohtumiste kohta päevikut, milles märgitakse vähemalt:

4.3.1. kohtumise/kontakti kuupäev 4.3.2. lühikokkuvõte arutatud teemade kohta 4.3.3. otsused ja kokkulepped edaspidiseks.

5. Peretoetaja teenuse raames pere:

5.1. Teeb koostööd peretoetajaga, sh: 5.1.1. Suhtleb regulaarselt peretoetajaga (esimese 3 kuu jooksul koostööleppe

sõlmimisest suheldakse vähemalt kord nädalas, järgmise 3 kuu jooksul vähemalt 2 korda kuus ning vähemalt kord kuus);

5.1.2. Suhtlemises peretoetajaga on avatud ja hoiab teda kursis edusammudega ja võimalike küsimuste või probleemidega;

5.1.3. Pöördub peretoetaja poole asjakohase abi ja nõu saamiseks, sh kriisiolukorras või ootamatult esilekerkivate probleemide korral. Pere ei pöördu üldjuhul peretoetaja poole nädalavahetusel või öisel ajal, v.a. kriisiolukorras;

5.1.4. Annab peretoetajale infot oma vajadustest toe, nõustamise ja tugiteenuste jm (nt supervisioon, koolitus) järele;

5.1.5. Osaleb sobivates tugigruppides, koolitustel, nõustamistel vm teenustel eesmärgiga arendada enda teadlikkust, oskusi ja toimetulekuvõimet kasuvanemana;

5.1.6. Vastavalt kokkulepetele KOViga teeb (peretoetaja toetusel) koostööd lapse lähi- ja laiema võrgustikuga;

5.1.7. Annab tugiteenuseid osutavale organisatsioonile tagasisidet peretoetaja teenuse osutamise kohta ning ettepanekuid teenuse edasiseks arendamiseks;

5.1.8. Kui koostöö ei laabu, on perel õigus vahetada peretoetajat. Selleks pöördub pere tugiteenuseid osutava organisatsiooni poole.

6. Vajadusel teavitab peretoetaja KOVi pere ja lapse abivajadusest, mis nõuab kohaliku

omavalitsuse sekkumist. 7. Perele osutab peretoe teenust (nimi)......................................................................

Teenuseosutaja Pere

Koostöölepe vajaduspõhise peretoe teenuse osutamiseks Hange „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2023-2024“ "Pakkuja/Täitja ärinimi" , registrikood number , asukoht "aadress, postiindeks" (edaspidi täitja) ja hoolduspere/lapsendajapere/eestkostepere (nimi)“, isikukood, aadress, (edaspidi pere), edaspidi eraldi ja ühiselt märgitud pool või pooled, sõlmivad käesoleva koostööleppe (edaspidi lepe) alljärgnevas: 1. Pooled teevad koostööd ning lepivad kokku rollid selleks, et peretoe teenuse raames

igakülgselt toetada lapse heaolu ja arengut kasuperes ning ennetada või lahendada tekkivaid probleeme.

2. Vajaduspõhise peretoe teenuse eesmärkideks on:

2.1. ....................................... 2.2. ........................... 2.3. ........................ 2.4. ............................

3. Seatud eesmärkide saavutamiseks saab peretoetaja perele toeks olla vastavalt vajadusele

järgmiselt: 3.1. Annab perele infot asendushoolduse valdkonna õigusraamistiku, pere õiguste ja

kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta; 3.2. Jälgib pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ning vajadusel nõustab

peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas, identiteedi tähtsuse ja elulootöö osas ning soovitab sobivat abi (info, nõustaja, koolitus, kirjandus jms);

3.3. On perele emotsionaalseks toeks, aitab toime tulla emotsionaalsete raskustega, julgustab ja võimestab peret;

3.4. Vajadusel abistab peret suhtlemises kohaliku omavalitsusega – nt julgustab pöörduma KOVi poole, vajadusel vahendades kohtumise kokku leppimist;

3.5. Vajadusel ning kokkuleppel perega ja KOViga osaleb aruteludel ja ümarlaudadel (nt lapse juhtumiplaani ülevaatamine); samuti kohtumistel lapse bioloogilise pere või lähedastega vm kohtumistel;

3.6. Vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;

3.7. Julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, Täitja poolt korraldatavates tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele. Hoiab ülevaadet pere osalemisest erinevatel koolitustel ja muudel teenustel;

3.8. Nõustab muudes asjakohastes küsimustes oma kompetentsi piires või aitab leida vajalikku infot teistest valdkondadest (nt erivajadused, tervishoid, haridus jms);

4. Teenuse osutamiseks peretoetaja: 4.1. Võtab regulaarselt perega ühendust vastavalt perega kokku lepitud sagedusele,

viisile, kohale ja ajale; 4.2. Vastab pere pöördumisele võimalikult kiiresti, soovitavalt hiljemalt 24 tunni jooksul; 4.3. Täidab koostöös perega kohtumiste kohta päevikut, milles märgitakse vähemalt:

4.3.1. kohtumise/kontakti kuupäev

4.3.2. lühikokkuvõte arutatud teemade kohta 4.3.3. otsused ja kokkulepped edaspidiseks.

5. Peretoetaja teenuse raames pere:

5.1. Teeb koostööd peretoetajaga, sh: 5.1.1. Suhtleb regulaarselt peretoetajaga (esimese 3 kuu jooksul koostööleppe

sõlmimisest suheldakse vähemalt kord nädalas, järgmise 3 kuu jooksul vähemalt 2 korda kuus ning vähemalt kord kuus);

5.1.2. Suhtlemises peretoetajaga on avatud ja hoiab teda kursis edusammudega ja võimalike küsimuste või probleemidega;

5.1.3. Pöördub peretoetaja poole asjakohase abi ja nõu saamiseks, sh kriisiolukorras või ootamatult esilekerkivate probleemide korral. Pere ei pöördu üldjuhul peretoetaja poole nädalavahetusel või öisel ajal, v.a. kriisiolukorras;

5.1.4. Annab peretoetajale infot oma vajadustest toe, nõustamise ja tugiteenuste jm (nt supervisioon, koolitus) järele;

5.1.5. Osaleb sobivates tugigruppides, koolitustel, nõustamistel vm teenustel eesmärgiga arendada enda teadlikkust, oskusi ja toimetulekuvõimet kasuvanemana;

5.1.6. Vastavalt kokkulepetele KOViga teeb (peretoetaja toetusel) koostööd lapse lähi- ja laiema võrgustikuga;

5.1.7. Annab tugiteenuseid osutavale organisatsioonile tagasisidet peretoetaja teenuse osutamise kohta ning ettepanekuid teenuse edasiseks arendamiseks;

5.1.8. Kui koostöö ei laabu, on perel õigus vahetada peretoetajat. Selleks pöördub pere tugiteenuseid osutava organisatsiooni poole.

6. Vajadusel teavitab peretoetaja KOVi pere ja lapse abivajadusest, mis nõuab kohaliku

omavalitsuse sekkumist. 7. Perele osutab peretoe teenust (nimi)..................................................................................

Teenuseosutaja Pere

Peretoe teenuse vajadus (Sotsiaalkindlustusametile)

Kohalik omavalitsus (nimi):

...................................................................................

Teenust vajav isik (nimi, isikukood) (märkida, kas isik on

hoolduspere/lapsendaja/eestkostja)

.................................................................................................

Teenust vajava isiku kontakt (mille kaudu teenuseosutaja teenuse saajaga

ühendust võtab)

.................................................................................................

Pere vajab teenust (märkida üks):

☐ kohanemiseks lapse perre tulekul

☐ vajaduspõhiselt kerkinud raskuste lahendamiseks

Vajaduspõhise peretoe teenuse puhul kirjeldada teenuse vajadus ja peamised

eesmärgid:

.................................................................................................................

.................................................................................................................

.................................................................................................................

.................................................................................................................

.................................................................................................................

Lastekaitsetöötaja (nimi): ............................................................................ Palume saata käesolev suunamisvorm allkirjastatult ja krüpteeritult

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna asendushoolduse talituse koordinaatorile.

Seirearuanne

Raamlepingu Lisa 9

1. Hanke nimetus Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele

2. Lepingu number

3. Teenuse osutaja nimi

4. Aruandeperiood

5. Ülevaade teenuste elluviimisest (viimases aruandes kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Teenuse 1 nimetus

Iga teenuse kohta esitatakse eraldi ülevaade, vajadusel lisatakse ridu.

Tegevuse ülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.

Aruannete tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (poolaasta) kohta kui kumulatiivselt kogu lepinguperioodi kohta.

Teenuse 2 nimetus

Iga teenuse kohta esitatakse eraldi ülevaade, vajadusel lisatakse ridu.

Tegevuse ülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.

Aruannete tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (poolaasta) kohta kui kumulatiivselt kogu lepinguperioodi kohta.

Nimi e-post Kuupäev

Aruande koostaja

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Nimi Allkiri Kuupäev

Allkirjaõiguslik isik

Lisa 1

Tehniline kirjeldus

Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2023

Taustakirjeldus ja mõisted

Iga laps peaks elama kodus, oma pere juures. Kahjuks ei ole see alati võimalik. On olukordi, kus vanemad ei tule ka hoolimata abistavatest teenustest lapse kasvatamisega toime, kodune keskkond on lapsele ohtlik ning laps tuleb perest eraldada. Kui laps ei saa mingil põhjusel edasi oma sünniperes elada, siis on Eestis olemas kolm võimalust:

- lapsele eestkostja määramine, kes võtab lapse enda perre kasvatada ning on tema seaduslik esindaja (reguleerib perekonnaseadus (PKS));

- asendushooldusteenusele suunamine - teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu, lapse seaduslik esindaja on kohalik omavalitsus (reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHS))

- lapse uude perekonda lapsendamine – laps on samaväärne pereliige nagu bioloogilised lapsed (reguleerib perekonnaseadus (PKS)).

Asendushooldus – lapse hooldamine ja kasvatamine väljaspool tema bioloogilist perekonda: lapse paigutamine eestkostja perekonda või asendushooldusteenusele suunamine (hoolduspere, perekodu, asenduskodu) ning lapsendamine. Asendushooldus peab olema lapse parimates huvides ning valitud hoolduse vorm peab vastama individuaalsetele vajadustele (Asendushoolduse Roheline raamat, 2014)

Asendushooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu (SHS § 455).

Perekodu – asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 457) .

Asenduskodu – asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 458).

Hoolduspere – asendushooldusteenust osutav sobivaks hinnatud pere. Hoolduspere kasvatab lepingu alusel last, kes ei kuulu pere liikmete hulka.1

Kasupere – käesoleva hanke raames mitteametlik koondnimetus hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede kohta.

Järelhooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute

1 Käesolevas hankes loetakse hoolduspereks ka perekonnas hooldajad.

jätkamise toetamine (SHS § 4515). Järelhooldusteenust võib osutada ka pere- või asenduskodu.

31.12.2021 elas Eestis asutusepõhisel asendushooldusel ehk pere- ja asenduskodudes 784 last (neist asendushooldusteenusel perekodus 535 ja asendushooldusteenusel asenduskodus 249 last). Hooldusperedes (sh perekonnas hooldamisel) elas 31.12.2021 seisuga 148 last. 2021. aasta detsembris kasvas eestkosteperes 1277 last ja noort, kellest alaealisi oli 1165 ja 18-aastaseid või vanemaid 112. 2021. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 37 pere- ja asenduskodu.

Lapse jaoks on kindlasti parem kasvada pere keskel kui asutuses. Seetõttu on riiklik poliitika asendushoolduse valdkonnas suunatud sellele, et suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu ning ühtlasi arendada selle kvaliteeti.

Riiklikul tasandil on täna reguleeritud lapsendaja- ja hooldusperede hindamise ja ettevalmistamise protsess – perede sobivust hindavad Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid (sh viies läbi põhjaliku pere-uuringu) ning pered läbivad ettevalmistava PRIDE-koolituse. Eestkosteperede osas ühtset süsteemi eelhindamiseks ei ole, kohus ja kohalik omavalitsus annavad vabas vormis hinnangu eestkostja sobivusele. Kui laps on perre jõudnud, ei ole kohustuslikku tugisüsteemi ette nähtud rohkem kui hooldusperede puhul lastekaitsetöötaja külastused paar korda aastas. Perede jaoks on olemas toetavaid teenuseid ja koolitusi (alates 2016. aastast on ESFi vahendite toel pakkunud Sotsiaalkindlustusamet mitmesuguseid grupi ja individuaalseid nõustamisteenuseid ning Tervise Arengu Instituut korraldanud koolitusi), kuid need ei ole seni piisavalt süsteemsed, et pere toimetulekut järjepidevalt lapse kasvatamisel toetada. Seetõttu on vajalik edaspidi kujundada perede tugisüsteem selliseks, et see sisendaks perele turvatunnet ja igal perel oleks kodulähedane, stabiilne, mugavalt kättesaadav võimalus info saamiseks ja nõu küsimiseks, samuti võimalused teiste peredega suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks. Samuti sooviksid pered stabiilset inimest, kellelt vajadusel nõu küsida, eriti siis, kui laps on alles hiljuti perre saabunud. Võimalus vajaduspõhiseks nõustamiseks (soovitavalt ühe sama stabiilse kontaktisiku poolt) peaks säilima kogu lapse kasvatamise aja, samas on eesmärgiks ka pere suunamine iseseisva toimetuleku poole ning õpitud abituse vältimine. Käesoleva hanke raames tellib Tellija teenuste osutamist sellisel moel, mis oleks süsteemne, ühtlase kättesaadavusega üle Eesti ja iga individuaalse pere vajadustele keskenduv.

Tellija ootab, et Täitja aitaks oma tegevusega igati kaasa perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemisele ja asendushoolduse valdkonnast positiivse kuvandi loomisele.

1. Hanke eesmärk ja lühikirjeldus 1.1. Käesolevas hankes soovib hankija

1.1.1 hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele järgmiste tugiteenuste osutamist: 1.1.1.1 Peretoe teenus 1.1.1.2 Mentorlus 1.1.1.3 Tugigrupid 1.1.1.4 Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon

1.2 Lisaks nimetatud teenustele peab Täitja tagama kodulehe, telefoni, e-posti aadressi ja teenuste osutamiseks sobivate ruumide olemasolu ning valdkondliku info andmise pöördujatele (sh teavituskohtumiste raames) (vt täpsemalt allpool).

1.3 Teenuste eesmärgid

1.3.1 Teenused on vajalikud, et toetada asendushooldust pakkuvaid perekondi lapse kasvatamise ajal, et koostöös perega jälgida nende toimetulekut, toetada peret ning ennetada ja abistada võimalike probleemide lahenduste leidmisel.

2 Teenuste kirjeldus

2.1 Peretoe teenus

2.1.1 Teenuse eesmärk on koostöös perega jälgida pere toimetulekut ja vajadusi ning aidata kaasa kasupereks olemisega või lapse kasvatamisega seotud küsimuste või probleemide lahendamisele.

2.1.2 Peretoe teenust osutab peretoetaja.

2.1.3 Peretoe teenust pakutakse kahel viisil: 2.1.3.1 Pere kohanemise toetamiseks; 2.1.3.2 Vajaduspõhiseks pere toetamiseks.

2.1.4 Pere kohanemise toetamisel on peretoe teenuse eesmärgiks lapse ja pere

sujuv kohanemine ja suhete loomine üksteisega ning stabiilse igapäevase elurütmi saavutamine. Peretoetaja aitab perel toime tulla kohanemisperioodil ette tulla võivate küsimuste ja raskustega. Täpsemalt on teenuse eesmärgid ja tegevused kohanemisperioodil kirjeldatud peretoe teenuse kokkuleppes.

2.1.5 Kohanemiseks osutatakse peretoe teenust ühe aasta jooksul alates uue lapse perre tulekust. Teenusega võib alustada 1 kuu enne lapse perre tulekut. Kohanemiseks mõeldud peretoe teenust osutatakse igale hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperele, kes seda soovib.

2.1.6 Vajaduspõhist peretoe teenust osutatakse, kui peres on tekkinud vajadus põhjalikuma toetuse järele pärast lapse viibimist peres juba kauem kui 1 aasta. Teenust osutatakse kuni 1 aasta jooksul alates teenuse osutamisest (ühe või mitme perioodina). Vajaduspõhist peretoe teenust osutatakse vaid KOV suunamise alusel. Lapsendajate puhul osutatakse teenust ka ilma KOV suunamiseta. Vajaduspõhise peretoe teenuse eesmärgid tulenevad KOV suunamisest ning lepitakse kokku peretoe teenuse kokkuleppes. Punkti 2.1.7 on muudetud ja täiendatud 25.11.2022

2.1.7 Pered, kes olid teenusel eelmiste, 2021. ja 2022. aasta samasisuliste riigihangete alusel, on õigus saada teenust jätkuvalt, seejuures arvestatakse summaarset kestust nii 2021. aasta ja 2022. aasta hanke kui ka käesoleva hanke alusel järgnevalt:

2.1.7.1 Kohanemiseks peretoe teenuse kogukestus ei tohi ületada tehnilise kirjelduse punktis 2.1.5 määratud mahtu ühe lapse kohta;

2.1.7.2 Vajaduspõhise peretoe kestus ei tohi ületada punktis 2.1.6 määratud mahtu pere kohta. Seejuures ei võeta arvesse 2022. hanke üleminekusätete alusel osutatud teenuse lisamahtu;

2.1.7.3 Kui teenuse osutamisel on tekkinud lünk tellijast tingitud põhjustel, arvestatakse see periood teenuse mahust välja. Kõigi 31.10.22 seisuga peretoe teenusel olnud perede maksimaalsele lubatud teenuse mahule lisatakse 2 kuud2.

2.1.8 KOV suunamine peretoe teenusele ja teenuse alustamise protsess:

2 Nt kui pere maksimaalne teenusemaht peaks lõppema 31.12.22, siis loetakse teenuse tegelikuks maksimaalse teenusemahu lõppkuupäevaks 28.02.23.

2.1.8.1 KOVi lastekaitsetöötaja (koostöös perega ja lapsega) hindab pere teenuse vajadust ja planeerib peretoe teenuse vajaduse juhtumiplaanis või täidab teenusele suunamise vormi (Lisa 8). Vajaduspõhise peretoe teenuse puhul märgib KOV lastekaitsetöötaja ka teemad ja probleemkohad, millega peretoe teenuse puhul tuleb tegeleda ning lisab ka teenuse eesmärgid;

2.1.8.2 KOVi lastekaitsetöötaja pöördub Tellija kontaktisiku poole, edastades konfidentsiaalsel viisil3 väljavõtte juhtumiplaani osast, kus on märgitud pere andmed ja peretoe teenuse vajalikkus või teenusele suunamise vormi (Lisa 8) ning info, millist teenuseosutajat soovitakse;

2.1.8.3 Tellija kontaktisik kontrollib suunamise vastamist nõuetele (pere kuulumine sihtgruppi ning teenuse vajalikkuse põhjendatus juhtumiplaanis/suunamisvormis);

2.1.8.4 Tellija kontaktisik edastab pere ja KOVi poolt soovitud teenuseosutajale pere andmed, mis on vajalikud teenusega alustamiseks.

2.1.8.5 Täitja võtab perega ühendust esimesel võimalusel pärast vastava info saamist tellija kontaktisikult. Kui teenusega alustamisel esineb takistusi, teavitab täitja sellest tellija kontaktisikut.

2.1.8.6 Teenuse osutamiseks sõlmitakse koostöölepe Täitja ja pere vahel, milles fikseeritakse koostöö eesmärgid ja põhimõtted. Koostöölepe (Lisa 6 ja 7) on (koos punktis 2.1.8.1. kirjeldatud osaga KOVi juhtumiplaanist või suunamisvormiga) aluseks teenuse rahastamisele. Osapooled võivad kokkulepet kohandada vastavalt sellele, kas tegemist on hooldus-, eestkoste või lapsendajaperega ning muudes kokkulepitud aspektides, arvestades, et kokkulepe oleks kooskõlas õigusaktidega ning teenuse eesmärkidega.

2.1.8.7 Täitja valib perele eelistatavalt peretoetaja, kes saab vajadusel perega silmast silma kohtuda (st elab piisavalt lähedal või on valmis sõitma vajalikke vahemaid).

2.1.9 Pere peretoe teenusele suunanud KOV toetab pere vastavalt pere vajadustele

mh järgmiselt: 2.1.9.1 külastab last ja kohtub lapsega (sh privaatselt) lapse õiguste tagamise

ja lapse heaolu ning arengu hindamise eesmärgil vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele (võimalusel sagedamini, et lapse elukäiguga paremini kursis olla). Täiendab lapse juhtumiplaani koostöös pere ja lapsega;

2.1.9.2 annab perele lapse heaolu ja arengu tagamiseks olulist informatsiooni lapse kohta;

2.1.9.3 hindab lapse bioloogiliste vanemate või teiste lähedaste olukorda ja vanemlikke oskusi, et planeerida lapse kohtumisi lähedastega või tagasipöördumist bioloogiliste vanemate juurde;

2.1.9.4 tagab võimaluse korral lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vaheliste suhete säilimise ning toetab lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vahelisi suhteid, sh korraldab nende kohtumisi selleks sobivas kohas. KOV tagab lapse ja bioloogilise pere suhtlemise last toetaval moel. KOV viibib esimese kohtumise juures, vajadusel ka järgmiste kohtumiste juures. KOV korraldab edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve. Juhul kui pere soovib ja on selleks valmis ning lapse bioloogiliste sugulaste seisund seda võimaldab, võivad KOV ja pere kokku leppida, et KOV ei pea osalema lapse kohtumistel bioloogiliste sugulastega või teiste lähedastega;

3 Juhtumiplaani nägemiseks STARis volituse tegemine, juhtumiplaani väljavõtte või suunamisvormi edastamine krüpteeritult.

2.1.9.5 on lapse vanema(te) jt lähedaste kontaktisikuks kõigis lapsega seonduvates küsimustes;

2.1.9.6 tagab lapsele tema vajadustest lähtuvalt vajalike teenuste kättesaadavuse.

2.1.10 Peretoe teenuse jooksul on perele tagatud pidev võimalus pöörduda

peretoetaja poole. Peretoetaja võtab perega ka omal algatusel ühendust, et jälgida pere käekäiku. Kohtutakse ja suheldakse vastavalt pere vajadusele ja eelistustele kontaktkohtumistena või kaugtoel (telefoni või interneti teel). Pere teenusele tulekust (koostööleppe allkirjastamisest) arvates võtab peretoetaja perega ühendust esimese 3 kuu jooksul vähemalt iga nädal (kas kontaktkohtumisena või suhtlemisena telefoni teel või interneti teel vms), edaspidi vähemalt 2 korda kuus. Kui pere seda vajab, kohtutakse ja suheldakse sagedamini.

2.1.11 Peretoetaja toetab peret asendushooldusega seotud küsimustes. Peretoetaja ei võta üle KOV lastekaitsetöö, juhtumikorralduse või teiste KOV teenuste (nt peretöötaja, pere tugiisik) rolli. Kui selline ootus või olukord tekib, suhtleb Täitja KOViga ja vajadusel SKA laste heaolu osakonnaga, et täpsustada peretoe teenuse sisu ning vajadusel kaasata ka muid meetmeid pere toetamiseks.

2.1.12 Ka juhul, kui teenust osutatakse ilma KOV suunamiseta, teavitab Täitja KOVi teenusega alustamisest ning antakse regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) KOVile ülevaade teenuse kulgemisest, edusammudest ning raskustest (va lapsendajapere puhul, kui pere seda ei soovi).

2.1.13 Kui peretoe teenus lõpetatakse enne käesoleva hankelepingu lõppu, siis vormistavad osapooled lõpetamise kirjalikult. Täitja edastab koos igakuise aruandlusega Tellijale info eelmisel kuul lõpetatud peretoe teenuste kohta. Kui teenus lõpetati kuu keskel, makstakse vastaval kuul peretoe teenuse pearaha proportsionaalselt.

2.1.14 Peretoe teenus kriisihooldusperele (KHP)4 ja erihooldusperele (EHP)

2.1.14.1 Kui peretoe teenust osutatakse perele, kes osutab KHP või EHP teenust Sotsiaalkindlustusameti hanke alusel, siis ei ole peretoe teenuse osutamiseks vaja kohaliku omavalitsuse suunamist.

2.1.14.2 Kui KHP või EHP soovib kasutada peretoe teenust käesoleva lepingu raames, siis:

2.1.14.2.1 Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerina KHP/EHP teenust koordineeriva organisatsiooni esindaja võtab ühendust Täitjaga, esitab teenuse soovi ning kinnitab pere osalust KHP/EHP projektis;

2.1.14.2.2 Kui KHP/EHPsse paigutatakse uus laps, teavitab koordineeriva organisatsiooni esindaja peretoetajat sellest hiljemalt paigutusele järgneval päeval.

2.1.14.3 Kriisihooldusperele ja erihooldusperele peretoeteenuse osutamisel peretoetaja lisaks käesolevas lepingus kirjeldatule:

2.1.14.3.1 Kui laps on perre paigutatud, suhtleb perega vähemalt 1 kord nädalas, muul ajal vastavalt pere vajadusele.

2.1.14.3.2 Kui laps on perre paigutatud, külastab peret vähemalt 1 kord iga 30 päeva jooksul, muul ajal vastavalt pere vajadusele.

4 Siin mõeldakse kriisihooldusperesid, kes saavad valmisolekutasu ja on kohustatud

võtma lapse kriisihooldusele lühikese etteteatamisega (2 tundi).

2.1.14.3.3 Peretoetaja suhtleb KHP/EHP teenust koordineeriva organisatsiooni esindajaga vähemalt 1 kord kuus, et anda ülevaadet pere vajaduste kohta koolituste ja lisateenuste järele ja muudes küsimustes.

2.1.15 Peretoetaja peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

2.1.15.1 (a) vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus) sotsiaal- või kasvatusteadustes või (b) vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon muus valdkonnas tingimusel, et on olemas vähemalt 3- aastane hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperedega töötamise kogemus (nt perede nõustamine, koolitamine, superviseerimine);

2.1.15.2 varasem kokkupuude perepõhise asendushoolduse valdkonnaga (kas tööalane või lapsendaja-, hooldus- või eestkosteperena või muul viisil kokkupuude);

2.1.15.3 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);

2.1.15.4 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab Tellija);

2.1.15.5 sobib isikuomadustelt ja väärtushinnangutelt peretoetajaks (sobivust hindab Täitja).

2.1.15.6 Peretoetajal peab olema kompetents järgmistes valdkondades: 2.1.15.6.1 Asendushoolduse valdkonna tundmine, sh juriidiline raamistik,

osapooled ja rollid; 2.1.15.6.2 Traumateadlikkus, traumapädevus; 2.1.15.6.3 Lapse arenguetappide ja arengupsühholoogia tundmine (sh

kiindumussuhe); 2.1.15.6.4 Vanemlike oskuste, kaasaegsete lastekasvatuspõhimõtete

tundmine (positiivne vanemlus); 2.1.15.6.5 Eesti lastekaitsesüsteemi tundmine; 2.1.15.6.6 Suhtlemise, nõustamise, lahenduskeskse lähenemise pädevus; 2.1.15.6.7 Enesejuhtimise, eneseanalüüsi, enesehindamise pädevus.

2.1.15.7 Kompetentside olemasolu kirjeldatakse CVs ning tõendatakse

vastavate dokumentidega.

2.1.15.8 Peretoetaja osaleb Täitja poolt korraldatavates supervisioonides ja

koolitustel.

2.1.15.9 Peretoe teenust ei tohi osutada isik, kes samal ajal saab ise

vajaduspõhist peretoe teenust.

2.1.15.10 Isik ei tohi osutada peretoe teenust samale isikule (ega tema

leibkonnakaaslasele), kes osutab talle endale (või tema

leibkonnakaaslasele) peretoe teenust.

2.1.16 Peretoetaja ei tohi osutada samaaegselt samale isikule nii peretoe teenust kui

ka mentorlust.

2.2 Jätkutugi

2.2.1 Teenuseosutaja tagab perega kontakti hoidmise ka siis, kui peretoe teenus on lõppenud. Kontakti hoidmine peab hõlmama vähemalt pere teavitamist toimuvatest tugigruppidest ja teistest teenuseosutaja poolt peredele pakutavatest võimalustest. Kui ilmneb pere suurem abivajadus, pöördub teenuseosutaja (kokkuleppel perega) KOVi poole, et teavitada KOVi pere abivajadusest ning tutvustada KOVile oma võimalusi pere toetamiseks.

2.3 Mentorlus

2.3.1 Teenuse eesmärk on pakkuda perele kogemuslikku nõustamist enne lapse perre tulekut või konkreetsete keeruliste olukordade puhul. Mentor vahendab teadmisi ja isiklikku kogemust, soovitab alternatiive, toetab ja nõustab peret oma kompetentsi piires.

2.3.2 Teenuse vajaduse kohta info saamisel võtab mentor perega ühendust hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pöördumisest arvates. Mentor kohtub perega kontaktkohtumisena või kaugtoel vastavalt perega kokkulepitud viisile, ajale, kohale ja sagedusele.

2.3.3 Ühele perele võib osutada mentorlust kuni 4 korda kvartalis.

2.3.4 Mentorlusteenust võib osutada kuni 2 korda ka perele, kes ei ole veel hinnatud, kuid kellel on huvi saada hooldus- või lapsendajapereks ja ka perele, kes on hinnatud, kuid vajab mentorlust enne lapse perre tulekut.

2.3.5 Mentor osaleb Täitja poolt korraldatavates supervisioonides ja koolitustel.

2.3.6 Mentor peab vastama kõigile järgmistele nõuetele: 2.3.6.1 (a) vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav

hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus) sotsiaal- või kasvatusteadustes või (b) omab kogemust nõustamise või koolitamisega ning omab vähemalt kesk- või keskeriharidust või (c) on läbinud nõustamisalaseid täienduskoolitusi ning omab vähemalt kesk- või keskeriharidust;

2.3.6.2 vähemalt 2-aastane isiklik kogemus lapsendajana, hooldusperena/perekonnas hooldajana või eestkostjana või ühe perevanemaga perekodus perevanemana;

2.3.6.3 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);

2.3.6.4 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab Tellija);

2.3.6.5 sobib isikuomadustelt ja väärtushinnangutelt mentoriks (sobivust hindab Täitja).

2.4 Tugigrupid peredele

2.4.1 Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele suunatud tugigrupi eesmärk on pakkuda peredele regulaarse kooskäimise võimalust ja aidata leida võimalusi lastega seotud suhte-, kasvatus-, kooli- vm küsimuste või probleemide lahendamiseks ning toimetuleku tõstmiseks kasutades ekspertide nõuandeid ja grupiressurssi.

2.4.2 Tugigruppi viib läbi valitud teemat valdav (kas tulenevalt oma haridusest või töökogemusest) spetsialist. Täitja vastutab kompetentsete spetsialistide kaasamise eest tugigruppide läbiviimisesse. Tellijal on õigus nõuda tugigruppi läbi viivate spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

2.4.3 Soovituslikult moodustatakse eraldi tugigrupid hooldusperedele, eestkosteperedele ja lapsendajaperedele, et grupiliikmete kogemused ja neid puudutavad teemad oleksid sarnased ning seeläbi oleks grupikohtumiste kasutegur võimalikult kõrge.

2.4.4 Grupis peab osalema vähemalt 6 kasuperet. Erandjuhtudel (Tellijaga eelnevalt kooskõlastades) võib osaleda alates 4 kasuperest (nt hajaasustusega piirkondades, saartel jms).

2.4.5 Tugigruppe võib korraldada kontaktkohtumistena või veebipõhiselt.

2.4.6 Kontaktkohtumisena grupikohtumise pikkus on vähemalt 4 akadeemilist tundi (1,5 h + 1,5 h, st 180 minutit). Kui tugigrupp on veebipõhine, võib kestvus olla lühem kui 4 akadeemilist tundi.

2.4.7 . Kui ühe kohtumise pikkus on rohkem kui 180 minutit, ei suurene seetõttu kohtumise eest makstav tasu. Kui veebipõhise tugigrupi kestvus on lühem kui 180 minutit, tasub Tellija kohtumise eest vastavalt proportsionaalselt vähem.

2.4.8 Saartel toimuvate tugigruppide eest tasub Tellija koefitsiendiga 1,5.

2.4.9 Täitja peab läbi viima vähemalt 1 tugigrupi kvartalis. Maksimaalselt maksab Tellija ühele Täitjale 10 tugigrupi eest kvartalis.

2.4.10 Täitjad vahetavad infot ja teevad koostööd omavahel ja Tellijaga, et tagada tugigruppide kättesaadavus peredele kõigis Eesti piirkondades.

2.5 Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon

2.5.1 Teenuse eesmärk on aidata kaasa kasupereks olemisega või lapse

kasvatamisega seotud küsimuste või probleemide lahendamisele. Teenus sisaldab ühe või mitme pereliikme nõustamist, sh probleemi olemuse väljaselgitamist, pere ressursside leidmist, psühholoogilise abi kavandamist ja vajadusel erialaspetsialistide konsultatsioonile suunamist või teraapia soovitamist. Psühholoogilist nõustamist viib läbi psühholoogi ettevalmistusega inimene, individuaalset supervisiooni viib läbi superviisorite väljaõppe läbinud nõustaja.

2.5.2 Psühholoogilise nõustamise teenust või individuaalset supervisiooni osutatakse üldjuhul kontaktkohtumisena.

2.5.3 Teenust osutatakse kuni 6 akadeemilist tundi ühe pere kohta hankelepingu

perioodi jooksul.

2.5.4 Psühholoogilise nõustamise teenust osutav isik peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

2.5.4.1 vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus) psühholoogias;

2.5.4.2 varasem kokkupuude perepõhise asendushoolduse valdkonnaga (kas tööalane või lapsendaja-, hooldus- või eestkosteperena või muul viisil kokkupuude);

2.5.4.3 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);

2.5.4.4 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab Tellija);

2.5.5 Individuaalset supervisiooni osutav isik peab vastama kõigile järgmistele

nõuetele:

2.5.5.1 vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus);

2.5.5.2 on läbinud superviisori väljaõppe vastavalt ANSE (Association of National Organisations of Supervision in Europe) standardile või mõne muu rahvusvaheliselt tunnustatud väljaõppe ning omab vastavat tunnistust;

2.5.5.3 omab kogemust superviisorina ajavahemikus 2018-2022, kokku vähemalt nelja individuaalse supervisiooniprotsessi läbiviimisel, seejuures loetakse üheks supervisiooniprotsessiks protsessi, mis hõlmab individuaalset supervisiooni vähemalt nelja kohtumisega;

2.5.5.4 varasem kokkupuudet perepõhise asendushoolduse valdkonnaga (kas tööalane või lapsendaja-, hooldus- või eestkosteperena või muul viisil kokkupuude);

2.5.5.5 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);

2.5.5.6 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks (rollikonflikti ohtu hindab Sotsiaalkindlustusamet).

2.6 Teavituskohtumised

2.6.1 Täitja peab vähemalt kord kvartalis võimaldama kohtumise peredele, kes huvituvad perepõhise asendushoolduse valdkonnast, kus viibib kohal Täitja esindaja, kes annab pöördujatele infot kasupereks saamise võimaluste ja tingimuste kohta ning tugiteenuste kohta, et leida ja julgustada uusi hooldusperesid. Kohtumisi võib korraldada iga Täitja eraldi või ühiselt või koostöös SKAga või kohaliku omavalitsusega või teiste koostööpartneritega.

2.7 Teenuste osutamise korraldamine

2.7.1 Täitjal peab olema teenuste osutamiseks: 2.7.1.1 Tugigruppide korraldamiseks ja individuaalseteks kohtumisteks sobivad

ruumid või ruumide kasutamise võimalus teenuste osutamiseks. 2.7.1.2 Kodulehekülg. Koduheleküljel peab olema vähemalt: organisatsiooni

nimi ja kontaktandmed; info teenuste kohta, mida organisatsioon lepingu raames peredele pakub, sh teenuseid osutavate isikute andmed (vähemalt nimi, asjakohase kvalifikatsiooni kirjeldus, soovitavalt ka pilt); (eel)info toimuvate tugigruppide kohta ja juhised neis osalemiseks; lingid olulisele asendushooldust puudutavale infole (SKA ja www.tarkvanem.ee/kasupere koduleht);

2.7.1.3 Kontakttelefon. Kontakttelefonile peab olema võimalik helistada vähemalt kolmel päeval nädalas, nii hommikustel kui õhtustel aegadel. Kontakttelefoni kaudu peavad helistajad saama infot vähemalt osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või edasisteks pöördumisteks;

2.7.1.4 E-posti aadress. E-posti aadressile saabunud päringule tuleb esmane vastus anda hiljemalt järgmisel tööpäeval päringu saamisest. E-posti aadressi kaudu peavad pöördujad saama infot vähemalt osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või pöördumisteks;

2.7.1.5 Projektijuht; 2.7.1.6 Teenuste osutamiseks vajalik meeskond: pakkumise esitamise ajal

vastavalt pakkumuskutse punktis 2.7 sätestatule, lepingu täitmise ajal vastavalt vajadusele.

2.7.2 Hankelepingu raames pakutavad teenused on perele tasuta. 2.7.3 Teenuste osutamisel seatakse esikohale lapse ja pere vajadused. 2.7.4 Täitja korraldab teenuste osutamise spetsialisti poolt, kes vastab hanke

alusdokumentides kirjeldatud kvalifikatsiooninõuetele. 2.7.5 Täitja võib kaasata lepingu täitmisse isikuid, kes ei ole pakkumuse esitamise

ajal pakkuja meeskonnas. Täitja esitab enne täiendava isiku kaasamist lepingu täitmisse Tellijale vastava isiku kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Isik võib asuda lepingu alusel teenuseid osutama pärast Tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse saamist. Tugigruppide puhul ei pea Täitja täiendava isiku kaasamist Tellijaga kooskõlastama, küll aga võib Tellija küsida tugigruppide läbiviija kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

2.7.6 Täitja lepib Tellija kontaktisikuga kokku koostööpõhimõtted perede teenustele suunamise ja teenustest teavitamise osas.

2.7.7 Täitja tagab, et teenuseid osutavad spetsialistid ei avalikusta konfidentsiaalset infot pere kohta ilma seadusest tuleneva aluseta, järgivad andmete töötlemisel isikuandmete töötlemise regulatsioone, samas tunnevad ja järgivad lastekaitse põhimõtteid ning täidavad abivajavast lapsest teatamise kohustust (lapse/pere abivajaduse korral edastatakse info KOV-le).

2.7.8 Perele tuleb tagada teenused kas eesti või vene keeles vastavalt pere vajadusele.

2.7.9 Täitja teavitab kohalikke omavalitsusi oma pakutavatest teenustest ning koostöövõimalustest.

2.7.10 Individuaalteenuseid võib kaugtoel (st telefoni, interneti teel vms) läbi viia vaid eelneval kokkuleppel kliendiga ja vaid juhul kui kliendil on kaugtoel nõustamiseks olemas vastavad vahendid, võimalused ning oskused. Kui teenuse ajal selgub, et kaugtoel nõustamist ei ole siiski võimalik läbi viia, (kliendile ei sobi suhtlemise viis, kanal või kliendil ei ole vahendeid, võimalusi

ja piisavalt oskusi) tuleb järgmised teenuse seansid kokku leppida kontaktkohtumistena.

2.7.11 Projektijuht

2.7.11.1 Projektijuht vastutab kõikide lepingu täitmisega seotud toimingute eest, sh täpsete arvete ja aruannete tähtaegse ja nõuetekohase esitamise eest. Projektijuhi vahetumisel või ajutisel eemal olemisel peab olema tagatud teise vastutaja olemasolu, kes vastab tehnilises kirjelduses ja lepingus toodud nõuetele ja on pakkumuses toodud isikuga vähemalt samaväärse kogemusega.

2.7.11.2 Täitja projektijuhile esitatavad nõuded:

2.7.11.2.1 Vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus);

2.7.11.2.2 Vähemalt 3-kuuline projektijuhtimise kogemus; 2.7.11.2.3 Teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste

täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust.

Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2023 nr 2-9/54398-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Teadlik Lapsevanem MTÜ, registrikood 80554528, asukoht Leesika tn 3, 11214 Tallinn, (edaspidi täitja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Inna Klaos, edaspidi eraldi nimetatud pool ning koos nimetatud pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1 Lepingu esemeks on tugiteenused hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele vastavalt

lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustele ja korras (edaspidi teenus või koos teenused).

1.2 Täitja poolt osutatavad teenused on: 1.2.1 peretoe teenus; 1.2.2 mentorlus; 1.2.3 tugigrupid; 1.2.4 psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon.

2. Lepingu üldtingimused 2.1 Leping on sõlmitud väikeostu „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele

(2023)“ tulemusena (edaspidi ka hange). 2.2 Leping on alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära raamleping RHS mõistes ja sellele

kohalduvad eelkõige RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtted. 2.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on pakkumuskutse, tehniline kirjeldus, täitja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 2.4 Lepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisadeks.

2.4.1 lisa 1 - tehniline kirjeldus; 2.4.2 lisa 2 – teenuste osutamise graafik; 2.4.3 lisa 3 – ankeet teenusele sisenemise; 2.4.4 lisa 4 – ankeet teenuselt lahkumisel; 2.4.5 lisa 5 - osalejate aruanne; 2.4.6 lisa 6 – kohanemise peretoe koostöölepe; 2.4.7 lisa 7 – vajaduspõhise peretoe koostöölepe; 2.4.8 lisa 8 – KOV peretoe teenuse vajaduse infokiri; 2.4.9 lisa 9 – seirearuanne; 2.4.10 lisa 10 – andmetöötlusleping; 2.4.11 lisa 11 – peretoe teenuse lõpetamise vorm; 2.4.12 lisa 12 – spetsialisti ja pere aruanne.

2.5 Lepingu lisade 2-11 vorme on tellijal õigus lepingu täitmise vältel ühepoolselt täiendada ja muuta. Nimetatud lisade muutmiseks lepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.

3. Lepingu maht ja teenuse tellimine 3.1 Hanke raames sõlmitavate lepingute maksimaalne rahaline maht kokku on kuni 299 999

eurot ilma käibemaksuta. 3.2 Lepingu alusel sõlmitakse hankelepingud minikonkurssi korraldamata, lähtudes RHS § 30 lg

6 p-st 1 ja põhimõttest, et teenuse saajal (hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperel) on õigus valida teenuse osutaja (täitja) raamlepingu partnerite hulgast.

3.3 Teenus loetakse Täitjalt tellituks teenuse saaja (hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere) pöördumisel täitja poole ning tellija ja täitja vahel eraldi hankelepingut ei sõlmita. Teenuse osutamise periood ja maht esitatakse täitja poolt tellijale igakuiselt teenuste osutamise graafikus (lisa 2).

3.4 Teenust osutatakse vajaduspõhiselt. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid hanke maksimaalses rahalises mahus. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht sõltub reaalselt teenust saavate isikute arvust ja neile osutatud teenuste mahust ning maksumusest. Sellest tulenevalt võib hanke tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui lepingu punktis 3.1 sätestatud.

3.5 Juhul kui lepingu täitmisel ilmneb, et on vajalik laiendada teenuste sihtgruppi, suurendada saajate arvu, teenuste mahtu pere kohta vm, on see lubatud üksnes kokkuleppel tellijaga.

3.6 Kui eelarve seda võimaldab, on tellijal õigus pärast 6 kuu möödumist lepingu jõustumisest tõsta maksimaalset tugigruppide arvu, mille eest täitjale kvartalis makstakse. Kui hanke mahust on 30. juuniks 2023 kulunud üle 50%, võib tellija vajadusel muuta tehnilise kirjelduse punktis 2.4.9 sätestatud tugigruppide maksimaalset lubatud arvu ja kehtestada, et maksimaalne lubatav arv on 4 tugigruppi kvartalis, mille eest tellija täitjale tasub. Tellija annab vastavast muudatusest teada ühepoolse kirjaliku teatega, mille tellija edastab kõigile täitjatele (raamlepingu partneritele).

3.7 Arvestades projekti eesmärki ning lähtudes vajadusest osutada teenust kuni lepingute lõppemiseni, on Tellijal õigus anda Täitjale juhiseid eelarve eesmärgipäraseks jagamiseks teenuse osutamise katkematuse tagamiseks.

3.8 Pooled on teadlikud, et Tellija varasemate hangete tulemusena sõlmitud raamlepingute alusel teenust saav hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere võivad saada teenust ka käesoleva lepingu alusel, tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustel ja korras.

4. Poolte kohustused 4.1 Täitja kohustub:

4.1.1 osutama punktis 1.2. nimetatud teenuseid kõigile sihtgruppi kuuluvatele ja teenuseid vajavatele isikutele vastavalt lepingu lisa 1 (tehniline kirjeldus) tingimustel;

4.1.2 täitma lepingut isiklikult. Täitja ei tohi oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele ilma Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekuta;

4.1.3 tagama kõigi lepingu täitmisse kaasatud isikute vastavuse tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele;

4.1.4 järgima lepingu täitmisel õigusaktidest tulenevaid kõiki nõudeid isikuandmete töötlemisel, sh vajadusel taotlema Andmekaitse Inspektsioonilt isikuandmete töötlemise õiguse või määrama isikuandmete kaitse eest vastutava isiku, kooskõlas kõikide õigusaktidega;

4.1.5 järgima ESF vahenditest rahastatavatele tegevustele esitatavaid teavitusnõudeid (sh nõustamisruumide tähistamise osas), lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

4.1.6 esitama lepingu täitmise kohta aruandeid ja andmeid vastavalt lepingu punktis 5 sätestatule;

4.1.7 tagama oma esindaja osalemise kord kvartalis tellija korraldatud kohtumisel, kus tellija annab ülevaate teenuste kasutamisest ning võimalikest murekohtadest ja vajadusel annab suuniseid teenuse osutamiseks ning täitjad annavad omapoolset infot, tagasisidet ja ettepanekuid edasisteks arendusteks; samuti muudel tellija poolt korraldatavatel aruteludel, ümarlaudadel, seminaridel vms kus täitja tutvustab oma tegevust ja töötulemusi, annab sisendit valdkonna edasiste arenduste jaoks jms. Tellija teatab täitjale vastava ürituse aja vähemalt 7 (seitse) tööpäeva ette;

4.1.8 teavitama KOVi peretoe teenusega alustamisest konkreetse perega ning andma regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) KOVile ülevaate teenuse kulgemisest (v.a lapsendajapere puhul, kui pere seda ei soovi);

4.1.9 aitama oma tegevusega igati kaasa perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemisele ja asendushoolduse valdkonnast positiivse kuvandi loomisele, sh tagama, et teenuseid osutavad spetsialistid lähtuvad lastekaitse ja asendushoolduse valdkonna väärtushinnangutest, ning osutavad teenuseid kooskõlas riiklike valdkonna arengusuundadega, et pakkuda peredele turvatunnet.

4.2 Täitjal on õigus:

4.2.1 saada lepingu täitmise eest ette nähtud tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele;

4.2.2 saada tellijalt juhiseid teenuse efektiivseks osutamiseks.

4.3 Tellijal on õigus: 4.3.1 saada lepingus kokku lepitud teenuse osutamist vastavalt lepingus ja selle lisades

nimetatud tingimustele; 4.3.2 anda täitjale juhiseid teenuse efektiivseks osutamiseks; 4.3.3 kontrollida lepingu täitmist ning seda tõendavaid dokumente, sh õigus mistahes hetkel

lepingu täitmise ajal nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist (CV, haridust ja koolituste läbimist tõendavad dokumendid jm). Tellijal on õigus nõuda spetsialisti eemaldamist teenuse osutamiselt kui ilmneb, et spetsialist ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele ning nõuda spetsialisti asendamist teise spetsialistiga, kes vastab kokku lepitud nõuetele;

4.3.4 koguda peredelt ja kohalikelt omavalitsustelt tagasisidet teenuste kohta; 4.3.5 teostada järelevalvet teenuste osutamise üle, sh vajadusel kontakteeruda teenuste

saajatega, teostada paikvaatlusi täitja juures või teenuste osutamise asukohas; 4.3.6 kontakteeruda vajadusel otse teenust osutavate spetsialistidega nt olulise info

edastamise, koolitusvõimaluste pakkumiste, tagasiside küsimise jms eesmärgil.

4.4 Tellija kohustub: 4.4.1 maksma osutatud teenuste eest kokku lepitud tasu vastavalt lepingus sätestatud

rahastamise tingimustele; 4.4.2 tegema täitjaga koostööd lepingu eesmärkide täitmiseks.

5. Lepingu tähtaeg 5.1 Leping kehtib alates selle sõlmimisest. 5.2 Teenuseid osutatakse alates 01.01.2023 või kui leping sõlmitakse hiljem, siis lepingu

sõlmimise kuupäevast. 5.3 Leping kehtib kuni 31.12.2023 või kuni lepingu punktis 2.4 sätestatud lepingu maksimaalse

maksumuse täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus saabub (täitub) varem.

6. Andmete kogumine, aruannete ja muu dokumentatsiooni esitamine 6.1 Täitja kogub teenuse saajate kohta andmed teenusele sisenemisel ja teenuselt lahkumisel.

Teenusega alustades täidetakse teenusele sisenemise ankeet vastavalt lepingu Lisale 3 ja teenuselt lahkujate kohta täidab täitja ankeedi vastavalt lepingu Lisale 4.

6.2 Iga kuu 5. kuupäevaks esitab täitja tellijale järgmised dokumendid: 6.2.1 eelmise kuu teenuse osutamise graafikud (Lisa 2), mis sisaldavad koondinfot

teenusel osalejate, mahtude ja maksumuse kohta aruandekuul; 6.2.2 teenuste toimumist tõendavad aruanded osutatud teenuste kohta, mis on

allkirjastatud teenust osutanud spetsialisti ja teenust saanud isiku poolt. Aruanded võib esitada vormil, mis on esitatud lepingu lisas 12 või vabas vormis, kus on märgitud vähemalt teenuseliik, kohtumise kuupäev, ajavahemik ja teenuse osutamise vorm.

6.2.2.1 Kui teenused toimuvad kaugtoel ja teenuse saaja digipädevuse tase ei võimalda digiallkirjastamist, võib tellija anda nõusoleku, et igakuiselt esitatakse aruanded vaid spetsialisti allkirjaga ning teenuse saaja poolt allkirjastatud aruanded saadetakse iga kvartali lõpus. Sellistest olukordadest teavitab täitja tellijat teenusega alustades.

6.2.3 eelmise kuu jooksul toimunud tugigruppide osalejate nimekirjad, millel on märgitud tugigrupi liik, kuupäev, toimumise koht, kellaaeg, läbiviija ning osalejate nimed ja allkirjad. Tugigrupi nimekirja allkirjastab tugigrupi läbiviija. Kaugtoel (veebipõhiselt) toimunud tugigrupi puhul ei ole osalejate allkirjad vajalikud, osalejate nimekirja allkirjastab tugigrupi läbiviija. Kaugtoel tugigrupi puhul tuleb osalejatest teha ekraani kuvatõmmis või tõendada osavõtmist muul moel, näiteks digiallkirjadega;

6.2.4 eelmise kuu jooksul esmakordselt teenust saanud isikute teenusele sisenemise ankeedid või nende koopiad (Lisa 3);

6.2.5 eelmise kuu jooksul esmakordselt teenust saanud isikute osalejate aruande (vorm 5). 6.3 Pärast dokumentide heakskiitmist Tellija poolt esitab Täitja Tellijale e-arve.

6.3.1 Kui kalendrikuu keskel toimub projekti rahatusallika vahetus, esitab Täitja e-arve kahes osas erinevate rahastusallikate lõikes, lähtudes Tellija juhistest.

6.4 Täitja esitab Tellijale seirearuande 3. juuniks 2023. Seirearuandes kajastatakse teostatud tegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud

probleemid ja ettevõetud abinõud. Seirearuande näidis on esitatud lepingu Lisas 7. Tellijale esitatakse seirearuanne vormis, mis võimaldab selle redigeerimist.

6.5 Pärast lepingu lõppemist esitab Täitja Tellijale lõpparuande. Kui leping lõpeb 31. detsembril 2023, esitab täitja tellijale lõpparuande 3. jaanuariks 2024. Kui leping lõpeb mistahes põhjusel ennetähtaegselt, esitab täitja tellijale lõpparuande hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest. Lõpparuanne esitatakse vormil 7.

6.6 Täitja tagab teenuse saajate ankeetide säilitamisel kõikide nõutavate isikuandmete kaitse nõuete täitmise.

6.7 Hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest annab täitja tellijale üle kõik lepingu täitmisega seotud originaaldokumendid.

7. Lepingu täitmise eest tasumine 7.1 Tellija tasub lepingu täitmise eest igakuiselt järgnevalt:

7.1.1 Iga pere pealt, kellega on sõlmitud koostöölepe peretoe teenuseks, maksab Tellija Täitjale pearaha ühes kuus: käibemaksukohustuslase puhul 183,33 eurot, lisandub käibemaks 36,67 eurot, kokku 220 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 220 eurot. Pearaha makstakse alates koostööleppe sõlmimisest peretoe teenuseks. Esimese teenusekuu eest arvestatakse pearaha proportsionaalselt.

7.1.2 Mentorlusteenuse ühe akadeemilise tunni eest: käibemaksukohustuslase puhul 37,50 eurot, lisandub käibemaks 7.50 eurot, kokku 45 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 45 eurot.

7.1.3 Psühholoogilise nõustamise ja individuaalse supervisiooni ühe akadeemilise tunni eest: käibemaksukohustuslase puhul 58,33 eurot, lisandub käibemaks 11,67 eurot, kokku 70 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 70 eurot.

7.1.4 Kontaktkohtumisena tugigrupi ühe korra (vähemalt 4 akadeemilist tundi, st 180 minutit) maksumus on: käibemaksukohustuslase puhul 358,33 eurot, lisandub käibemaks 71,67 eurot, kokku 430 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 430 eurot. Kui kontakt kohtumisena tugigrupi ühe kohtumise pikkus on rohkem kui 180 minutit, ei suurene seetõttu kohtumise eest makstav tasu.

7.1.5 Veebipõhise tugigrupi 180 minuti maksumus on: käibemaksukohustuslase puhul 291,67 eurot, lisandub käibemaks 58,33 eurot, kokku 350 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 350 eurot. Veebipõhise tugigrupi kestvus võib olla ka lühem, sel juhul makstakse proportsionaalselt vähem vastavalt grupi kestvusele.

7.1.6 Baasraha 15% vastava kuu arvest. 7.1.6.1 Täitja peab võimaldama mh ruumid ja vajalikud tehnilised vahendid teenuse

osutamiseks, vajadusel transpordikulude katmise teenust osutavatele spetsialistidele vastavalt Täitja ja spetsialisti vahelistele kokkulepetele, teenuse osutamisega seotud administratiivkulud jms.

7.2 Teenuseid vahetult saavatel isikutel ei ole kohustust täitjale punktis 1.2. nimetatud teenuste eest tasuda ning teenused on neile tasuta.

7.3 Osutatud teenuste eest tasub Tellija Täitja poolt esitatud arvete alusel. Arve peab vastama õigusaktide nõuetele ning olema komplektne, st enne arve tasumist peavad olema nõuetekohaselt esitatud lepingus nõutud andmed ja vormid.

7.4 Täitja esitab Tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ja hanke nimetus. 7.5 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 7.6 Tellija tasub esitatud arved 14 päeva jooksul pärast arve ja kõikide lepingus nõutud

korrektsete dokumentide saamist. Lepingujärgse viimase arve tasumiseks peavad olema Tellijale esitatud kõik lepingus nõutud dokumendid.

7.7 Tellija ei tee ettemaksu.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1 Täitja on kohustatud käsitlema konfidentsiaalsena lepingu täitmisel temale teatavaks saanud

informatsiooni tellija ja tema tegevuse kohta, samuti lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija või teenust kasutavate isikute huve.

8.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,

advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

8.3 Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.4 Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides ning andmetöötluse lepingus (Lisa 12) sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

9. Lepingu rikkumine ja vastutus 9.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 9.2 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest kui ta ei ole lepingut täitnud lepingus

sätestatud nõuetele kohaselt. 9.3 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi

kuni 0,5% lepingu punktis 3.1 sätestatud lepingu rahalisest mahust, kui Täitja on rikkunud lepingut ja teenus ei vasta lepingutingimustele.

9.4 Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel Täitja poolt on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 3 000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

9.5 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on Tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

9.6 Kui Tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest.

9.7 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

9.8 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, võivad pooled kokkuleppel lepingus sätestatud tähtajad edasi lükata vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

9.9 Tellijal on lepingu p 8.7 nimetatud olukorras õigus lepingu täitmine peatada, kui lepingu tingimuste kohane teenuse osutamine võib vääramatu jõu asjaolude tõttu ohtu seada teenuse osutajate või teenuse saajate elu või tervise.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja ülesütlemine 10.1 Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni punktis 4.3 sätestatud tähtajani.

Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2 Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.3 Lepingu muutmine vormistatakse lepingu lisana. 10.4 Tellijal on õigus mõjuval põhjusel leping korraliselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad

lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele, teatades sellekohasest soovist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

11. Kontaktisikud 11.1 Tellija kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Maarja Kuldjärv, tel 5918 1973, e-post

[email protected]. 11.2 Täitja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes: Inna Klaos, tel 5624 1755, e-post

[email protected]. 11.3 Pool teavitab viivitamatult teist poolt kontaktisikute muutumisest e-kirjaga. Kontaktisik

loetakse muudetuks alates e-kirja saatmise hetkest.

12. Lõppsätted 12.1 Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest,

headest tavadest niivõrd, kui see ei ole vastuolus lepingu muude tingimustega. 12.2 Lepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus õigusaktides ettenähtud korras. 12.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Inna Klaos peadirektor juhatuse liige