Kiri

Kinnitus meeskonna osalemise kohta 2023.docx

Pakkuja meeskonnaliikmete kinnitused hankes osalemisel
Väikeost: Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2023
Hankija: Sotsiaalkindlustusamet

Käesolevaga esitab pakkuja kõikide meeskonnaliikmete nõusolekud. Allkirjastamisega meeskonnaliige kinnitab, et osaleb hankelepingu „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele“ täitmisel perioodil 01.01.2023-31.12.2023.

Hankelepingu täitmisel osaleva projektijuhi nimi ja allkiri (digitaalselt või paberkandjal)
Nimi
Allkiri või digitaalne allkiri

Allkirjastatud digitaalselt
Projektijuht kinnitab, et tema CV-s esitatud andmed olid õiged ning teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust.

Hankelepingu täitmisel osalevate spetsialistide nimed ja allkirjad (digitaalselt või paberkandjal)
Nimi
Allkiri või digitaalne allkiri

Allkirjastatud digitaalselt

Meeskonnaliige kinnitab, et tema CV-s esitatud andmed olid õiged ning teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust.

Pakkuja võib esitada meeskonnaliikmete kinnitused ühel või mitmel eraldi dokumendil.

Pakkumuskutse_Perede tugiteenused 2023.docx

PAKKUMUSKUTSE
Alla sotsiaalteenuse piirmäära riigihange (väikeost)

1. ÜLDANDMED
1.1
HANKIJA
Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood 70001975
Paldiski mnt 80, Tallinn 15092
[email protected]
1.2
Hanke nimetus ja maksumus
Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele (2023)
Hanke maksimaalne rahaline maht on kuni 299 999 eurot ilma käibemaksuta.
Hanget rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetuse andmise tingimustest „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ ning Euroopa Sotsiaalfondi 2021-2027 vahenditest
CPV:
85320000-8 Sotsiaalteenused
85311300-5 Sotsiaalteenused lastele ja noortele
85312320-8 Nõustamisteenused
1.3
E-posti aadress teabe saamiseks
[email protected]

1.4
Pakkumuste esitamise tähtaeg
Hiljemalt 05.12.2022 kell 16.00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5
E-posti aadress pakkumuste esitamiseks
[email protected]
1.6
Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)
90 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem)
1.7
Hanke eeldatav ajakava ja raamlepingu täitmise tähtaeg
Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui raamlepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra.
1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud tähtajaks;
2. Lepingu sõlmimine – hiljemalt 31.12.22;
3. Lepingu täitmine - 1.01.2023-31.12.2023.
1.8
Pakkumuskutse lisad
Tehniline kirjeldus
Raamlepingu projekt
Pakkumuse vormid I, II, III
Lepingu lisad 2-5 Aruandevormid
Lepingu lisad 6-7 Peretoe koostööleppe näidised
Lepingu lisa 8 KOV peretoe teenuse vajaduse infokiri
Lepingu lisa 9 Seirearuanne
Lepingu lisa 10 Andmetöötlusleping
Lepingu lisa 11 Peretoe koostööleppe lõpetamise näidis
Lepingu lisa 12 Spetsialisti ja pere aruanne
1.9
Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus
1. Pakkumus (Vorm I), milles sisalduvad järgmised andmed:
a. Pakkuja kontaktandmed
b. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust (vt p 2.8).
c Teave allhankepartnerite kohta (kui pakkuja kasutab allhanget)
d. Pakkuja kogemus perepõhise asendushoolduse valdkonnas;
e. Pakkumuses nõutud meeskonnaliikmete loetelu;
f. Teenuste kirjeldus hindamiseks.

2. Meeskonnaliikmete CVd (Vorm II – projektijuhi CV, Vorm III spetsialisti CV). Hankijal on õigus küsida meeskonnaliikmete kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.
1.10
Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded
Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded on loetletud pakkumuskutse punktis 2.7.
Teenuste hinnad on sätestatud lepingu punktis 6.
1.11
Hindamiskriteeriumid
Pakkumusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1. Pakkuja spetsialistide täiendõppega seotud kvalifikatsioon – 48%
2. Teenuste kontseptsiooni kirjeldus – 52%
Täpsemalt on hindamissüsteem kirjeldatud pakkumuskutse punktis 2.13.

2. JUHISED PAKKUMUSE KOOSTAMISEKS JA ESITAMISEKS
2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud raamlepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud.
2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine. Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.4. Pakkumuse esitamine. Pakkumus tuleb esitada punktis 1.4. märgitud tähtajaks punktis 1.5. märgitud e-posti aadressile.
2.5. Pakkumuse esitamise vorm ja esindusõigus. Pakkuja esitab pakkumuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st pakkumus ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Pakkuja soovil võib pakkuja pakkumuse allkirjastada omakäeliselt või digitaalselt. Kui pakkumuse on esitanud või allkirjastanud isik, kes ei ole pakkuja seaduslik esindaja, eeldab hankija, et pakkumus on tehtud pakkuja nimel ning esindajal on volitus pakkumuse esitamiseks (TsÜS § 116 lg 2; § 118 lg 2).
2.6. Pakkumuse koosseis. Pakkumuse koosseisus esitab pakkuja kõik dokumendid ja andmed, mille loetelu on esitatud punktis 1.9.

2.7. Pakkujale ja pakkumusele kehtestatud nõuded:
2.7.1. Pakkuja peab olema tegutsenud perepõhise asendushoolduse valdkonnas vähemalt 2 aastat, pakkudes peredele nõustamisteenuseid.
2.7.2. Pakkuja peab pakkumuses esitama järgmise meeskonna koosseisu:
2.7.2.1. Projektijuht.
2.7.2.2. Vähemalt 3 peretoetajat
2.7.2.3. vähemalt 1 psühholoog
2.7.3. Meeskonnaliikmed peavad vastama tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.
2.7.4. Projektijuhti ei või pakkumuses ühtlasi spetsialistina esitada (lepingu täitmisel võib projektijuht spetsialistina teenuseid osutada, kui ta vastab vastavatele nõuetele).
2.7.5. Esitades isiku pakkumuses meeskonnaliikmena, kinnitab pakkuja, et ta on hinnanud tema isikuomadusi ning leidnud, et isik sobib isikuomadustelt ja väärtushinnangutelt käesoleva hanke raames teenuste osutamiseks.
2.7.6. Pakkuja võib raamlepingu täitmisel spetsialiste meeskonda lisada. Sellisel juhul peab lisatud spetsialist vastama hankedokumentides spetsialistile esitatavatele tingimustele. Raamlepingu täitmisel võib üks isik osutada mitut erinevat teenust (sh võib projektijuht osutada teenuseid), kui ta vastab vastavatele nõuetele.
2.7.7. Pakkuja esitab nõuete täitmise tõendamiseks CV (Vorm II). Hankijal on õigus küsida kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

2.8. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg. Pakkumus peab olema jõus vähemalt punktis 1.6. märgitud tähtaja jooksul.
2.9. Ärisaladus. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 111 lõikega 5. Kui pakkuja ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei ole hankijal kohustust pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena käsitelda.
2.10. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata.
2.11. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha otsuse pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast:
2.11.1 Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;
2.11.2 Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;
2.11.3 Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
2.11.4 Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.
2.12 Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumus-kutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele või lükkab tagasi kõik pakkumused kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankija eelarvelised võimalused.
2.13 Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks kuni 4 kõige rohkem hindamispunkte saanud pakkumust.
2.13.1 Hanke maksimaalne hindamispunktide summa on 100 ning hindamispunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hindamispunktide leidmiseks summeeritakse erinevate kriteeriumide osas pakkumusele omistatud väärtuspunktid.
2.13.2 Pakkumuste hindamiskriteeriumid ja nende suhteline osakaal väärtuspunktides on alljärgnev:

2.13.2.1 pakkuja peretoetajate täiendõppega seotud kvalifikatsioon – osakaal 48%. Hindamiseks esitatakse 3 (kolm) peretoetajat. Pakkuja näitab hindamisele esitatavad spetsialistid Vormil I. Pakkuja peretoetajate täiendõppe kvalifikatsioonile omistatakse hindamispunkte järgmiselt:
Jrk
Kriteerium
Punktide arv iga hindamiseks esitatud spetsialisti kohta selle kriteeriumi osas
Maksimaalne punktide arv selle kriteeriumi osas (3 spetsialisti kokku)
1
Peretoetaja on läbinud Tervise Arengu Instituudi korraldatud PRIDE koolitajate väljaõppe ning on läbi viinud vähemalt ühe PRIDE koolituse.
Jah = 6
Ei = 0
18
2
Peretoetaja on läbinud vanemlikke oskusi toetavate teadus- või tõenduspõhiste meetodite koolitaja koolituse ning omab vastavat dokumenti1
Jah = 4
Ei = 0
12
3
Peretoetaja on traumateadlikku vanemluse/ terapeutilise vanemluse koolitaja, omab dokumenti vastava väljaõppe kohta ning on läbi viinud vähemalt ühe traumateadliku vanemluse/ terapeutilise vanemluse koolituse.
Jah = 6
Ei = 0
18

Täiendõppe kvalifikatsioon kokku

48

2.13.2.2 pakkuja esitatud teenuste kontseptsiooni kirjeldus – osakaal 52%. Pakkuja esitatud kirjeldus teenuse elluviimisest. Hinnatakse kõiki neid asjaolusid, mis on kirjeldatud Vormil I ning mille kohta hankija ootab pakkujatelt info esitamist. Vormil I on toodud iga alakriteeriumi eest omistatavad maksimaalsed punktid, seejuures omistatakse punkte järgmiselt:
2.13.2.2.1 kui pakkumuses on esitatud info kõigi alakriteeriumis nõutud küsimuste kohta, see on esitatud detailselt ja kõikehõlmavalt, pakkumuses esitatud info alusel ilmneb, et pakkuja arusaam teemast on põhjalik ja asjatundlik, kavandatud tegevused on vajalikud ja põhjendatud ning pakkumus vastab täielikult Hankija ootustele, saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas Vormil I märgitud maksimaalsed hindamispunktid;
2.13.2.2.2 kui pakkumuses on esitatud nõutud andmed, kuid need ei ole esitatud piisavalt detailselt ja/või kõikehõlmavalt, kui pakkujal on üldjoontes arusaam teemast, kuid selles esineb lünki, kavandatud tegevused on suuremas osas vajalikud ja põhjendatud, pakkumus vastab suuremas osas Hankija ootustele, saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas Vormil I märgitud maksimaalsetest hindamispunktidest 66,67% punkte;
2.13.2.2.3 Kui pakkumuses esitatud info ei ole piisavalt detailne ja/või kõikehõlmav, pakkuja arusaam teemast jääb kohati ebaselgeks või arusaamatuks, esineb pealiskaudsust, seega teenuse kirjeldus vastab keskmiselt või osaliselt Hankija ootustele – saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas Vormil I märgitud maksimaalsetest hindamispunktidest 33,67% punkte;
2.13.2.2.4 Kui pakkumuses on oodatud info esitatud, kuid selles esineb vastuolusid, vigu või jääb hankijale arusaamatuks või tegevused on ilmselgelt põhjendamatud või segased või ebamõistlikud; pakkumus ei vasta olulises osas Hankija ootustele - saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas 0 (null) hindamispunkti
2.13.2.3 Hankija sõlmib lepingu kuni 4 eduka pakkujaga vastavalt hindamise tulemusena moodustunud pingereale.
2.14 Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

Pakkumuskutse_Perede tugiteenused 2023.pdf

PAKKUMUSKUTSE Alla sotsiaalteenuse piirmäära riigihange (väikeost)

1. ÜLDANDMED

1.1 HANKIJA Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, Tallinn 15092 [email protected]

1.2 Hanke nimetus ja maksumus

Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele (2023)

Hanke maksimaalne rahaline maht on kuni 299 999 eurot ilma käibemaksuta.

Hanget rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetuse andmise tingimustest „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ ning Euroopa Sotsiaalfondi 2021-2027 vahenditest

CPV:

85320000-8 Sotsiaalteenused

85311300-5 Sotsiaalteenused lastele ja noortele

85312320-8 Nõustamisteenused

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks

[email protected]

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 05.12.2022 kell 16.00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 E-posti aadress pakkumuste esitamiseks

[email protected]

1.6 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)

90 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem)

1.7 Hanke eeldatav ajakava ja raamlepingu täitmise tähtaeg

Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui raamlepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra.

1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud tähtajaks; 2. Lepingu sõlmimine – hiljemalt 31.12.22; 3. Lepingu täitmine - 1.01.2023-31.12.2023.

1.8 Pakkumuskutse lisad

Tehniline kirjeldus Raamlepingu projekt Pakkumuse vormid I, II, III Lepingu lisad 2-5 Aruandevormid Lepingu lisad 6-7 Peretoe koostööleppe näidised Lepingu lisa 8 KOV peretoe teenuse vajaduse infokiri Lepingu lisa 9 Seirearuanne Lepingu lisa 10 Andmetöötlusleping Lepingu lisa 11 Peretoe koostööleppe lõpetamise näidis Lepingu lisa 12 Spetsialisti ja pere aruanne

1.9 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Pakkumus (Vorm I), milles sisalduvad järgmised andmed: a. Pakkuja kontaktandmed b. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust (vt p 2.8). c Teave allhankepartnerite kohta (kui pakkuja kasutab allhanget) d. Pakkuja kogemus perepõhise asendushoolduse valdkonnas; e. Pakkumuses nõutud meeskonnaliikmete loetelu; f. Teenuste kirjeldus hindamiseks. 2. Meeskonnaliikmete CVd (Vorm II – projektijuhi CV, Vorm III spetsialisti CV). Hankijal on õigus küsida meeskonnaliikmete kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

1.10 Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded

Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded on loetletud pakkumuskutse punktis 2.7. Teenuste hinnad on sätestatud lepingu punktis 6.

1.11 Hindamiskriteeriumid Pakkumusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1. Pakkuja spetsialistide täiendõppega seotud kvalifikatsioon

– 48% 2. Teenuste kontseptsiooni kirjeldus – 52%

Täpsemalt on hindamissüsteem kirjeldatud pakkumuskutse punktis 2.13.

2. JUHISED PAKKUMUSE KOOSTAMISEKS JA ESITAMISEKS

2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud raamlepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud.

2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine. Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.4. Pakkumuse esitamine. Pakkumus tuleb esitada punktis 1.4. märgitud tähtajaks punktis 1.5. märgitud e-posti aadressile.

2.5. Pakkumuse esitamise vorm ja esindusõigus. Pakkuja esitab pakkumuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st pakkumus ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Pakkuja soovil võib pakkuja pakkumuse allkirjastada omakäeliselt või digitaalselt. Kui pakkumuse on esitanud või allkirjastanud isik, kes ei ole pakkuja seaduslik esindaja, eeldab hankija, et pakkumus on tehtud pakkuja nimel ning esindajal on volitus pakkumuse esitamiseks (TsÜS § 116 lg 2; § 118 lg 2).

2.6. Pakkumuse koosseis. Pakkumuse koosseisus esitab pakkuja kõik dokumendid ja andmed, mille loetelu on esitatud punktis 1.9.

2.7. Pakkujale ja pakkumusele kehtestatud nõuded:

2.7.1. Pakkuja peab olema tegutsenud perepõhise asendushoolduse valdkonnas vähemalt 2 aastat, pakkudes peredele nõustamisteenuseid.

2.7.2. Pakkuja peab pakkumuses esitama järgmise meeskonna koosseisu:

2.7.2.1. Projektijuht.

2.7.2.2. Vähemalt 3 peretoetajat

2.7.2.3. vähemalt 1 psühholoog

2.7.3. Meeskonnaliikmed peavad vastama tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

2.7.4. Projektijuhti ei või pakkumuses ühtlasi spetsialistina esitada (lepingu täitmisel võib projektijuht spetsialistina teenuseid osutada, kui ta vastab vastavatele nõuetele).

2.7.5. Esitades isiku pakkumuses meeskonnaliikmena, kinnitab pakkuja, et ta on hinnanud tema isikuomadusi ning leidnud, et isik sobib isikuomadustelt ja väärtushinnangutelt käesoleva hanke raames teenuste osutamiseks.

2.7.6. Pakkuja võib raamlepingu täitmisel spetsialiste meeskonda lisada. Sellisel juhul peab lisatud spetsialist vastama hankedokumentides spetsialistile esitatavatele tingimustele. Raamlepingu täitmisel võib üks isik osutada mitut erinevat teenust (sh võib projektijuht osutada teenuseid), kui ta vastab vastavatele nõuetele.

2.7.7. Pakkuja esitab nõuete täitmise tõendamiseks CV (Vorm II). Hankijal on õigus küsida kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

2.8. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg. Pakkumus peab olema jõus vähemalt punktis 1.6. märgitud tähtaja jooksul.

2.9. Ärisaladus. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 111 lõikega 5. Kui pakkuja ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei ole hankijal kohustust pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena käsitelda.

2.10. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata.

2.11. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha otsuse pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast:

2.11.1 Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

2.11.2 Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, see- juures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

2.11.3 Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

2.11.4 Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

2.12 Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumus-kutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele või lükkab tagasi

kõik pakkumused kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankija eelarvelised võimalused.

2.13 Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks kuni 4 kõige rohkem hindamispunkte saanud pakkumust.

2.13.1 Hanke maksimaalne hindamispunktide summa on 100 ning hindamispunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hindamispunktide leidmiseks summeeritakse erinevate kriteeriumide osas pakkumusele omistatud väärtuspunktid.

2.13.2 Pakkumuste hindamiskriteeriumid ja nende suhteline osakaal väärtuspunktides on alljärgnev:

2.13.2.1 pakkuja peretoetajate täiendõppega seotud kvalifikatsioon – osakaal 48%. Hindamiseks esitatakse 3 (kolm) peretoetajat. Pakkuja näitab hindamisele esitatavad spetsialistid Vormil I. Pakkuja peretoetajate täiendõppe kvalifikatsioonile omistatakse hindamispunkte järgmiselt:

Jrk Kriteerium Punktide arv iga hindamiseks

esitatud spetsialisti kohta selle kriteeriumi

osas

Maksimaalne punktide arv selle kriteeriumi osas (3 spetsialisti

kokku)

1 Peretoetaja on läbinud Tervise Arengu Instituudi korraldatud PRIDE koolitajate väljaõppe ning on läbi viinud vähemalt ühe PRIDE koolituse.

Jah = 6

Ei = 0

18

2 Peretoetaja on läbinud vanemlikke oskusi toetavate teadus- või tõenduspõhiste meetodite koolitaja koolituse ning omab vastavat dokumenti1

Jah = 4

Ei = 0

12

3 Peretoetaja on traumateadlikku vanemluse/ terapeutilise vanemluse koolitaja, omab dokumenti vastava väljaõppe kohta ning on läbi viinud vähemalt ühe traumateadliku vanemluse/ terapeutilise vanemluse koolituse.

Jah = 6

Ei = 0

18

Täiendõppe kvalifikatsioon kokku 48

2.13.2.2 pakkuja esitatud teenuste kontseptsiooni kirjeldus – osakaal 52%. Pakkuja esitatud kirjeldus teenuse elluviimisest. Hinnatakse kõiki neid asjaolusid, mis on kirjeldatud Vormil I ning mille kohta hankija ootab pakkujatelt info esitamist. Vormil I on toodud iga alakriteeriumi eest omistatavad maksimaalsed punktid, seejuures omistatakse punkte järgmiselt:

2.13.2.2.1 kui pakkumuses on esitatud info kõigi alakriteeriumis nõutud küsimuste kohta, see on esitatud detailselt ja kõikehõlmavalt, pakkumuses esitatud info alusel ilmneb, et pakkuja arusaam teemast on põhjalik ja asjatundlik, kavandatud tegevused on vajalikud ja põhjendatud ning pakkumus vastab täielikult Hankija ootustele, saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas Vormil I märgitud maksimaalsed hindamispunktid;

1 Vanemlikke oskusi toetavate teadus- või tõenduspõhiste meetodite all peetakse silmas nt programmi “Imelised aastad”, “Circle of Security”, Gordoni perekool vm samalaadset.

2.13.2.2.2 kui pakkumuses on esitatud nõutud andmed, kuid need ei ole esitatud piisavalt detailselt ja/või kõikehõlmavalt, kui pakkujal on üldjoontes arusaam teemast, kuid selles esineb lünki, kavandatud tegevused on suuremas osas vajalikud ja põhjendatud, pakkumus vastab suuremas osas Hankija ootustele, saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas Vormil I märgitud maksimaalsetest hindamispunktidest 66,67% punkte;

2.13.2.2.3 Kui pakkumuses esitatud info ei ole piisavalt detailne ja/või kõikehõlmav, pakkuja arusaam teemast jääb kohati ebaselgeks või arusaamatuks, esineb pealiskaudsust, seega teenuse kirjeldus vastab keskmiselt või osaliselt Hankija ootustele – saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas Vormil I märgitud maksimaalsetest hindamispunktidest 33,67% punkte;

2.13.2.2.4 Kui pakkumuses on oodatud info esitatud, kuid selles esineb vastuolusid, vigu või jääb hankijale arusaamatuks või tegevused on ilmselgelt põhjendamatud või segased või ebamõistlikud; pakkumus ei vasta olulises osas Hankija ootustele - saab pakkumus vastava alakriteeriumi osas 0 (null) hindamispunkti

2.13.2.3 Hankija sõlmib lepingu kuni 4 eduka pakkujaga vastavalt hindamise tulemusena moodustunud pingereale.

2.14 Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

RL Lisa 10_Andmetöötluse leping.docx

Hankelepingu Lisa _
ANDMETÖÖTLUSE LEPING

Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „________________“ tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja __________________ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid).

1. Leping eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.
1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Mõisted
2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses sätestatust.

3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustused:
3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.
3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
3.1.3. Juhul, kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.
3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.
3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.
3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.
3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.
3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest s.h.:
• vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;
• ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;
• ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;
• tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
• tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.
3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.
3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et:
3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;
3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;
3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.
3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.
4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.
5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.
5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.
5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

6. Muud sätted
6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.
6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.
6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.
6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.
6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

RL Lisa 10_Andmetöötluse leping.pdf

1

Hankelepingu Lisa _

ANDMETÖÖTLUSE LEPING

Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa

riigihanke „________________“ tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis

on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja __________________

(edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas

(edaspidi: andmesubjektid).

1. Leping eesmärk

1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi:

teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa

rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule

andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist

puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel

töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja

eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke

alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid

õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on

väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva

asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa

sätetest.

2. Mõisted

2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses

sätestatust.

3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine

3.1. Volitatud töötleja kohustused:

3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt

andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja

tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes

kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral,

mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt

vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka

järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine;

ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja

dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega

kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui

ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega.

Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete

töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi

tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

2

3.1.3. Juhul, kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt,

peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud

asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide

teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja

kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale.

Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse

eest.

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava

töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole

vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat

kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni

andmekaitseseaduste või määruste vahel.

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada

teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava

töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib

volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi

volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse

osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse

korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud

töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu

enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga

isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28

lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on

andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate

küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud

töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud

loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud

isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama

isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et

isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud

töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele

isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib

põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed

isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike

meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke

turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,

kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest

s.h.:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks

kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate

omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et

tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid

isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele

juurdepääs saadi;

3

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale

töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja

andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist

töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste

tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata

üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel,

muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise,

parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused

vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36

sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud

töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult

asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate

kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav

töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on

kokku leppinud, et:

3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet,

andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud

töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata

olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite

aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames

saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning

vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja

lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale

töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust

vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda

4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada

isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on

selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav

isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele

isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete

töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa

Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine

5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud

rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma

põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav

teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust

kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

4

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise

tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui

kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale

töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni

täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi:

vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid

ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale

töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga

rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu

viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada

ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

6. Muud sätted

6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt

vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust

tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete

säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks

iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega

isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on

teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale

töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle

antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme

rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui

kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel

põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi,

on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud

kulud.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis

võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast

lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa

puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i)

kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud

isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa

kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

RL Lisa 11_Peretoe teenuse lõpetamine 2023.docx

Kokkulepe peretoe teenuse lõpetamiseks

..........................(kuupäev) sõlmiti koostöölepe kohanemiseks mõeldud/vajaduspõhise peretoe teenuse osutamiseks ..............................................(teenuse saaja, isikukood) ja .......................................(teenuseosutaja) vahel.

Koostöö kestel saavutati järgmised tulemused/eesmärgid (võtta alusel koostööleppes ja/või suunamisavalduses püsitatud eesmärgid):
1.
2.
3.

Osapoolte kokkuleppel peretoe teenus lõpetatakse ........................(kuupäev). Teenuse lõpetamise põhjuseks on ............................

Teenuse saaja: /nimi, allkiri/

Teenuseosutaja: /nimi, allkiri/

KOV esindaja: /nimi, allkiri/

RL Lisa 12_Spetsialisti ja pere aruanne.xlsx

RL Lisa 2_Perede tugiteenuste osutamise graafik_TO_2023.xlsx

RL Lisa 3_Perede tugiteenuste ankeet 2023.docx

Osaleja üldandmed:
Eesnimi

Perekonnanimi

Isikukood

Elukoht (KOV täpsusega)

Telefon

E-posti aadress

Osaleja on:
☐ Lapsendaja ☐ Lapsendada soovija ☐ Võrgustikutöötaja
☐ Hoolduspere ☐ Hoolduspereks saada soovija ☐ Pere lähivõrgustiku liige
☐ Eestkostja ☐ Eestkostjaks saada soovija

Tööhõive staatus:
☐ Töötav, sh FIE - vähemalt 15 aastane isik, kes käib tööl, teenides sealjuures palka, kasu või hüvesid perele, või kes ei tööta aktiivselt, kellel aga on töökoht või ettevõte millest ta on ajutiselt eemal (näiteks haiguse, puhkuse, kollektiivse töötüli või hariduse või koolituse tõttu).
☐ Töötu (kuni 12 kuud, 15–24-aastaste puhul kuni 6 kuud) - isik, kellel ei ole tööd, kuid kes oleks valmis töötama ning kes otsib aktiivselt tööd. Töötuna registreeritud isikud.
☐ Pikaajaline töötu - töötu, kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega 12 kuud, 15-24 aastaste töötute puhul 6 kuud enne projektiga liitumist.
☐ Mitteaktiivne, kes õpib või osaleb koolitusel - isik, kes ei ole hetkel aktiivse tööjõu osa (ei ole ei hõivatu ega töötu).
☐ Mitteaktiivne, kes ei õpi ega osale koolitusel - isik, kes ei ole hetkel aktiivse tööjõu osa (ei ole ei hõivatu ega töötu) ning kes viimase nelja nädala jooksul ei õppinud tasemeõppes, ei osalenud huvihariduses, tööpraktikal ega ole osa võtnud kursustest, seminaridest, konverentsidest, saanud eratunde väljaspool tavapärast haridussüsteemi.

Kinnitan esitatud andmete õigsust.
Olen teadlik, et Sotsiaalkindlustusamet töötleb minu isikuandmeid (ka eriliigilisi isikuandmeid) ulatuses, mis on vajalik teenusele suunamise aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks või muude teenuse eesmärgi saavutamiseks vajaminevate tegevuste läbiviimiseks.
Olen teadlik, et Sotsiaalkindlustusamet edastab minu isikuandmed (ka eriliigilised isikuandmed) Statistikaametile ja Sotsiaalministeeriumile statistiliste uuringute eesmärgil.
Olen teadlik, et minu ankeedis välja toodud kontaktandmed koos koolituse või teenuse saamise infoga edastatakse Sotsiaalministeeriumile eesmärgiga moodustada juhuvalim teenuseid saanud inimestest, kellega kontakteerutakse küsitlusuuringu läbiviimiseks. Minul ei lasu kohustust hilisemas küsitlusuuringus osaleda ja ma võin igal ajahetkel ilma otsust põhjendamata keelduda nimetatud uuringus osalemisest

Kuupäev, allkiri:

RL Lisa 4_ankeet lahkumisel 2023.xlsx

RL Lisa 5_Osalejate aruanne 2023.xlsx

RL Lisa 6_Kohanemise peretoe koostoolepe 2023.docx

Koostöölepe peretoe teenuse osutamiseks pere kohanemise toetamiseks
Hange „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2023-2024“

"Pakkuja/Täitja ärinimi" , registrikood number , asukoht "aadress, postiindeks" (edaspidi täitja)
ja
hoolduspere/lapsendajapere/eestkostepere (nimi)“, isikukood, aadress, (edaspidi pere),

edaspidi eraldi ja ühiselt märgitud pool või pooled,

sõlmivad käesoleva koostööleppe (edaspidi lepe) alljärgnevas:

1. Pooled teevad koostööd ning lepivad kokku rollid selleks, et kohanemis-peretoe teenuse raames igakülgselt toetada lapse kohanemist, heaolu ja arengut kasuperes.

2. Kohanemis-peretoe teenuse eesmärgiks on lapse ja pere sujuv kohanemine üksteisega ning kogu pere stabiilse igapäevase elurütmi saavutamine.

3. Teenuse raames jälgib peretoetaja koostöös perega pere kohanemisprotsessi ja toimetulekut ning aitab peret kohanemisega seotud küsimustele vastuste leidmisel või võimalikele probleemidele lahenduste leidmisel. Peretoetaja saab perele toeks olla vastavalt vajadusele nt järgmiselt:
3.1. Annab perele infot asendushoolduse valdkonna õigusraamistiku, pere õiguste ja kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta;
3.2. Jälgib pere edusamme ja tagasilööke kohanemisel, nõustab peret, kuidas toetada lapse kohanemist ning hoida paari- ja peresuhteid muutunud pereringis;
3.3. Jälgib pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ning vajadusel nõustab peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas, identiteedi tähtsuse ja elulootöö osas ning soovitab sobivat abi (info, nõustaja, koolitus, kirjandus jms);
3.4. On perele emotsionaalseks toeks, aitab toime tulla emotsionaalsete raskustega seoses kohanemisprotsessiga, julgustab ja võimestab peret;
3.5. Vajadusel abistab peret suhtlemises kohaliku omavalitsusega – nt julgustab pöörduma KOVi poole, vajadusel vahendades kohtumise kokku leppimist;
3.6. Vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;
3.7. Vajadusel ning kokkuleppel perega ja KOViga osaleb aruteludel ja ümarlaudadel ; samuti kohtumistel lapse bioloogilise pere või lähedastega vm kohtumistel;
3.8. Julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, Täitja poolt korraldatavates tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele. Hoiab ülevaadet pere osalemisest erinevatel koolitustel ja muudel teenustel;
3.9. Nõustab muudes asjakohastes küsimustes oma kompetentsi piires või aitab leida vajalikku infot teistest valdkondadest (nt erivajadused, tervishoid, haridus jms);

4. Teenuse osutamiseks peretoetaja:
4.1. Võtab regulaarselt perega ühendust vastavalt perega kokku lepitud sagedusele, viisile, kohale ja ajale;
4.2. Vastab pere pöördumisele võimalikult kiiresti, soovitavalt hiljemalt 24 tunni jooksul;
4.3. Täidab koostöös perega kohtumiste kohta päevikut, milles märgitakse vähemalt:
4.3.1. kohtumise/kontakti kuupäev
4.3.2. lühikokkuvõte arutatud teemade kohta
4.3.3. otsused ja kokkulepped edaspidiseks.

5. Peretoetaja teenuse raames pere:
5.1. Teeb koostööd peretoetajaga, sh:
5.1.1. Suhtleb regulaarselt peretoetajaga (esimese 3 kuu jooksul koostööleppe sõlmimisest suheldakse vähemalt kord nädalas, järgmise 3 kuu jooksul vähemalt 2 korda kuus ning vähemalt kord kuus);
5.1.2. Suhtlemises peretoetajaga on avatud ja hoiab teda kursis edusammudega ja võimalike küsimuste või probleemidega;
5.1.3. Pöördub peretoetaja poole asjakohase abi ja nõu saamiseks, sh kriisiolukorras või ootamatult esilekerkivate probleemide korral. Pere ei pöördu üldjuhul peretoetaja poole nädalavahetusel või öisel ajal, v.a. kriisiolukorras;
5.1.4. Annab peretoetajale infot oma vajadustest toe, nõustamise ja tugiteenuste jm (nt supervisioon, koolitus) järele;
5.1.5. Osaleb sobivates tugigruppides, koolitustel, nõustamistel vm teenustel eesmärgiga arendada enda teadlikkust, oskusi ja toimetulekuvõimet kasuvanemana;
5.1.6. Vastavalt kokkulepetele KOViga teeb (peretoetaja toetusel) koostööd lapse lähi- ja laiema võrgustikuga;
5.1.7. Annab tugiteenuseid osutavale organisatsioonile tagasisidet peretoetaja teenuse osutamise kohta ning ettepanekuid teenuse edasiseks arendamiseks;
5.1.8. Kui koostöö ei laabu, on perel õigus vahetada peretoetajat. Selleks pöördub pere tugiteenuseid osutava organisatsiooni poole.

6. Vajadusel teavitab peretoetaja KOVi pere ja lapse abivajadusest, mis nõuab kohaliku omavalitsuse sekkumist.

7. Perele osutab peretoe teenust (nimi)......................................................................

Teenuseosutaja Pere

RL Lisa 7_Vajaduspohine peretoe koostoolepe 2023.docx

Koostöölepe vajaduspõhise peretoe teenuse osutamiseks
Hange „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2023-2024“

"Pakkuja/Täitja ärinimi" , registrikood number , asukoht "aadress, postiindeks" (edaspidi täitja)
ja
hoolduspere/lapsendajapere/eestkostepere (nimi)“, isikukood, aadress, (edaspidi pere),

edaspidi eraldi ja ühiselt märgitud pool või pooled,

sõlmivad käesoleva koostööleppe (edaspidi lepe) alljärgnevas:

1. Pooled teevad koostööd ning lepivad kokku rollid selleks, et peretoe teenuse raames igakülgselt toetada lapse heaolu ja arengut kasuperes ning ennetada või lahendada tekkivaid probleeme.

2. Vajaduspõhise peretoe teenuse eesmärkideks on:
2.1. .......................................
2.2. ...........................
2.3. ........................
2.4. ............................

3. Seatud eesmärkide saavutamiseks saab peretoetaja perele toeks olla vastavalt vajadusele järgmiselt:
3.1. Annab perele infot asendushoolduse valdkonna õigusraamistiku, pere õiguste ja kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta;
3.2. Jälgib pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ning vajadusel nõustab peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas, identiteedi tähtsuse ja elulootöö osas ning soovitab sobivat abi (info, nõustaja, koolitus, kirjandus jms);
3.3. On perele emotsionaalseks toeks, aitab toime tulla emotsionaalsete raskustega, julgustab ja võimestab peret;
3.4. Vajadusel abistab peret suhtlemises kohaliku omavalitsusega – nt julgustab pöörduma KOVi poole, vajadusel vahendades kohtumise kokku leppimist;
3.5. Vajadusel ning kokkuleppel perega ja KOViga osaleb aruteludel ja ümarlaudadel (nt lapse juhtumiplaani ülevaatamine); samuti kohtumistel lapse bioloogilise pere või lähedastega vm kohtumistel;
3.6. Vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;
3.7. Julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, Täitja poolt korraldatavates tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele. Hoiab ülevaadet pere osalemisest erinevatel koolitustel ja muudel teenustel;
3.8. Nõustab muudes asjakohastes küsimustes oma kompetentsi piires või aitab leida vajalikku infot teistest valdkondadest (nt erivajadused, tervishoid, haridus jms);

4. Teenuse osutamiseks peretoetaja:
4.1. Võtab regulaarselt perega ühendust vastavalt perega kokku lepitud sagedusele, viisile, kohale ja ajale;
4.2. Vastab pere pöördumisele võimalikult kiiresti, soovitavalt hiljemalt 24 tunni jooksul;
4.3. Täidab koostöös perega kohtumiste kohta päevikut, milles märgitakse vähemalt:
4.3.1. kohtumise/kontakti kuupäev
4.3.2. lühikokkuvõte arutatud teemade kohta
4.3.3. otsused ja kokkulepped edaspidiseks.

5. Peretoetaja teenuse raames pere:
5.1. Teeb koostööd peretoetajaga, sh:
5.1.1. Suhtleb regulaarselt peretoetajaga (esimese 3 kuu jooksul koostööleppe sõlmimisest suheldakse vähemalt kord nädalas, järgmise 3 kuu jooksul vähemalt 2 korda kuus ning vähemalt kord kuus);
5.1.2. Suhtlemises peretoetajaga on avatud ja hoiab teda kursis edusammudega ja võimalike küsimuste või probleemidega;
5.1.3. Pöördub peretoetaja poole asjakohase abi ja nõu saamiseks, sh kriisiolukorras või ootamatult esilekerkivate probleemide korral. Pere ei pöördu üldjuhul peretoetaja poole nädalavahetusel või öisel ajal, v.a. kriisiolukorras;
5.1.4. Annab peretoetajale infot oma vajadustest toe, nõustamise ja tugiteenuste jm (nt supervisioon, koolitus) järele;
5.1.5. Osaleb sobivates tugigruppides, koolitustel, nõustamistel vm teenustel eesmärgiga arendada enda teadlikkust, oskusi ja toimetulekuvõimet kasuvanemana;
5.1.6. Vastavalt kokkulepetele KOViga teeb (peretoetaja toetusel) koostööd lapse lähi- ja laiema võrgustikuga;
5.1.7. Annab tugiteenuseid osutavale organisatsioonile tagasisidet peretoetaja teenuse osutamise kohta ning ettepanekuid teenuse edasiseks arendamiseks;
5.1.8. Kui koostöö ei laabu, on perel õigus vahetada peretoetajat. Selleks pöördub pere tugiteenuseid osutava organisatsiooni poole.

6. Vajadusel teavitab peretoetaja KOVi pere ja lapse abivajadusest, mis nõuab kohaliku omavalitsuse sekkumist.

7. Perele osutab peretoe teenust (nimi)..................................................................................

Teenuseosutaja Pere

RL Lisa 8_Peretoe teenuse vajadus - KOV 2023.docx

Peretoe teenuse vajadus (Sotsiaalkindlustusametile)

Kohalik omavalitsus (nimi):
...................................................................................
Teenust vajav isik (nimi, isikukood) (märkida, kas isik on hoolduspere/lapsendaja/eestkostja)
.................................................................................................
Teenust vajava isiku kontakt (mille kaudu teenuseosutaja teenuse saajaga ühendust võtab)
.................................................................................................
Pere vajab teenust (märkida üks):
☐ kohanemiseks lapse perre tulekul
☐ vajaduspõhiselt kerkinud raskuste lahendamiseks
Vajaduspõhise peretoe teenuse puhul kirjeldada teenuse vajadus ja peamised eesmärgid:
.................................................................................................................

.................................................................................................................

.................................................................................................................

.................................................................................................................

.................................................................................................................

Lastekaitsetöötaja (nimi): ............................................................................

Palume saata käesolev suunamisvorm allkirjastatult ja krüpteeritult Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna asendushoolduse talituse koordinaatorile.

RL Lisa 9_seirearuanne 2023.docx

Seirearuanne
Raamlepingu Lisa 9

1. Hanke nimetus
Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele
2. Lepingu number

3. Teenuse osutaja nimi

4. Aruandeperiood

5. Ülevaade teenuste elluviimisest (viimases aruandes kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Teenuse 1 nimetus
Iga teenuse kohta esitatakse eraldi ülevaade, vajadusel lisatakse ridu.
Tegevuse ülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Aruannete tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (poolaasta) kohta kui kumulatiivselt kogu lepinguperioodi kohta.

Teenuse 2 nimetus
Iga teenuse kohta esitatakse eraldi ülevaade, vajadusel lisatakse ridu.
Tegevuse ülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Aruannete tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (poolaasta) kohta kui kumulatiivselt kogu lepinguperioodi kohta.

Nimi
e-post
Kuupäev
Aruande koostaja

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Nimi
Allkiri
Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik

Raamleping_perede tugiteenused 2023.docx

Pakkumuskutse lisa

Raamlepingu projekt

Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, (edaspidi tellija), mida esindab Maret Maripuu põhimääruse alusel ja

, registrikood , asukoht , (edaspidi täitja), mida esindab põhikirja alusel ,

edaspidi eraldi nimetatud pool ning koos nimetatud pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu
(edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese
1.1 Lepingu esemeks on tugiteenused hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustele ja korras (edaspidi teenus või koos teenused).
1.2 Täitja poolt osutatavad teenused on:
1.2.1 Peretoe teenus
1.2.2 Mentorlus
1.2.3 Tugigrupid
1.2.4 Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon

2. Lepingu üldtingimused
2.1 Leping on sõlmitud väikeostu „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele (2023)“ tulemusena (edaspidi ka hange).
2.2 Leping on alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära raamleping RHS mõistes ja sellele kohalduvad eelkõige RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtted.
2.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on pakkumuskutse, tehniline kirjeldus, täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
2.4 Lepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisadeks.
2.4.1 Lisa 1 - Tehniline kirjeldus;
2.4.2 Lisa 2 – Teenuste osutamise graafik;
2.4.3 Lisa 3 – Ankeet teenusele sisenemise;
2.4.4 Lisa 4 – Ankeet teenuselt lahkumisel;
2.4.5 Lisa 5 - Osalejate aruanne;
2.4.6 Lisa 6 – Kohanemise peretoe koostöölepe
2.4.7 Lisa 7 – Vajaduspõhise peretoe koostöölepe
2.4.8 Lisa 8 – KOV peretoe teenuse vajaduse infokiri
2.4.9 Lisa 9 – Seirearuanne
2.4.10 Lisa 10 – Andmetöötlusleping
2.4.11 Lisa 11 – Peretoe teenuse lõpetamise vorm
2.4.12 Lisa 12 – Spetsialisti ja pere aruanne
2.5 Lepingu lisade 2-11 vorme on tellijal õigus lepingu täitmise vältel ühepoolselt täiendada ja muuta. Nimetatud lisade muutmiseks lepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.

3. Lepingu maht ja teenuse tellimine
3.1 Hanke raames sõlmitavate lepingute maksimaalne rahaline maht kokku on kuni 299 999 eurot ilma käibemaksuta.
3.2 Lepingu alusel sõlmitakse hankelepingud minikonkurssi korraldamata, lähtudes RHS § 30 lg 6 p-st 1 ja põhimõttest, et teenuse saajal (hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperel) on õigus valida teenuse osutaja (täitja) raamlepingu partnerite hulgast.
3.3 Teenus loetakse Täitjalt tellituks teenuse saaja (hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere) pöördumisel täitja poole ning tellija ja täitja vahel eraldi hankelepingut ei sõlmita. Teenuse osutamise periood ja maht esitatakse täitja poolt tellijale igakuiselt teenuste osutamise graafikus (lisa 2).
3.4 Teenust osutatakse vajaduspõhiselt. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid hanke maksimaalses rahalises mahus. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht sõltub reaalselt teenust saavate isikute arvust ja neile osutatud teenuste mahust ning maksumusest. Sellest tulenevalt võib hanke tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui lepingu punktis 3.1 sätestatud.
3.5 Juhul, kui lepingu täitmisel ilmneb, et on vajalik laiendada teenuste sihtgruppi, suurendada saajate arvu, teenuste mahtu pere kohta vm, on see lubatud üksnes kokkuleppel tellijaga.
3.6 Kui eelarve seda võimaldab, on tellijal õigus pärast 6 kuu möödumist lepingu jõustumisest tõsta maksimaalset tugigruppide arvu, mille eest täitjale kvartalis makstakse. Kui hanke mahust on 30. juuniks 2023 kulunud üle 50%, võib tellija vajadusel muuta tehnilise kirjelduse punktis 2.4.9 sätestatud tugigruppide maksimaalset lubatud arvu ja kehtestada, et maksimaalne lubatav arv on 4 tugigruppi kvartalis, mille eest tellija täitjale tasub. Tellija annab vastavast muudatusest teada ühepoolse kirjaliku teatega, mille tellija edastab kõigile täitjatele (raamlepingu partneritele).
3.7 Arvestades projekti eesmärki ning lähtudes vajadusest osutada teenust kuni lepingute lõppemiseni, on Tellijal õigus anda Täitjale juhiseid eelarve eesmärgipäraseks jagamiseks teenuse osutamise katkematuse tagamiseks.
3.8 Pooled on teadlikud, et Tellija varasemate hangete tulemusena sõlmitud raamlepingute alusel teenust saav hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere võivad saada teenust ka käesoleva lepingu alusel, tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustel ja korras.

4. Poolte kohustused
5.

4.1 Täitja kohustub:
4.1.1 osutama punktis 1.2. nimetatud teenuseid kõigile sihtgruppi kuuluvatele ja teenuseid vajavatele isikutele vastavalt lepingu lisa 1 (tehniline kirjeldus) tingimustel;
4.1.2 täitma lepingut isiklikult. Täitja ei tohi oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele ilma Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekuta;
4.1.3 tagama kõigi lepingu täitmisse kaasatud isikute vastavuse tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele;
4.1.4 järgima lepingu täitmisel õigusaktidest tulenevaid kõiki nõudeid isikuandmete töötlemisel, sh vajadusel taotlema Andmekaitse Inspektsioonilt isikuandmete töötlemise õiguse või määrama isikuandmete kaitse eest vastutava isiku, kooskõlas kõikide õigusaktidega;
4.1.5 järgima ESF vahenditest rahastatavatele tegevustele esitatavaid teavitusnõudeid (sh nõustamisruumide tähistamise osas), lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.
4.1.6 esitama lepingu täitmise kohta aruandeid ja andmeid vastavalt lepingu punktis 5 sätestatule;
4.1.7 tagama oma esindaja osalemise kord kvartalis tellija korraldatud kohtumisel, kus tellija annab ülevaate teenuste kasutamisest ning võimalikest murekohtadest ja vajadusel annab suuniseid teenuse osutamiseks ning täitjad annavad omapoolset infot, tagasisidet ja ettepanekuid edasisteks arendusteks; samuti muudel tellija poolt korraldatavatel aruteludel, ümarlaudadel, seminaridel vms kus täitja tutvustab oma tegevust ja töötulemusi, annab sisendit valdkonna edasiste arenduste jaoks jms. Tellija teatab täitjale vastava ürituse aja vähemalt 7 (seitse) tööpäeva ette;
4.1.8 teavitama KOVi peretoe teenusega alustamisest konkreetse perega ning andma regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) KOVile ülevaate teenuse kulgemisest (v.a lapsendajapere puhul, kui pere seda ei soovi);
4.1.9 aitama oma tegevusega igati kaasa perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemisele ja asendushoolduse valdkonnast positiivse kuvandi loomisele, sh tagama, et teenuseid osutavad spetsialistid lähtuvad lastekaitse ja asendushoolduse valdkonna väärtushinnangutest, ning osutavad teenuseid kooskõlas riiklike valdkonna arengusuundadega, et pakkuda peredele turvatunnet.

4.2 Täitjal on õigus:
4.2.1 saada lepingu täitmise eest ette nähtud tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele;
4.2.2 saada tellijalt juhiseid teenuse efektiivseks osutamiseks.

4.3 Tellijal on õigus:
4.3.1 saada lepingus kokku lepitud teenuse osutamist vastavalt lepingus ja selle lisades nimetatud tingimustele;
4.3.2 anda täitjale juhiseid teenuse efektiivseks osutamiseks;
4.3.3 kontrollida lepingu täitmist ning seda tõendavaid dokumente, sh õigus mistahes hetkel lepingu täitmise ajal nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist (CV, haridust ja koolituste läbimist tõendavad dokumendid jm). Tellijal on õigus nõuda spetsialisti eemaldamist teenuse osutamiselt kui ilmneb, et spetsialist ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele ning nõuda spetsialisti asendamist teise spetsialistiga, kes vastab kokku lepitud nõuetele;
4.3.4 koguda peredelt ja kohalikelt omavalitsustelt tagasisidet teenuste kohta;
4.3.5 teostada järelevalvet teenuste osutamise üle, sh vajadusel kontakteeruda teenuste saajatega, teostada paikvaatlusi täitja juures või teenuste osutamise asukohas;
4.3.6 kontakteeruda vajadusel otse teenust osutavate spetsialistidega nt olulise info edastamise, koolitusvõimaluste pakkumiste, tagasiside küsimise jms eesmärgil.

4.4 Tellija kohustub:
4.4.1 maksma osutatud teenuste eest kokku lepitud tasu vastavalt lepingus sätestatud rahastamise tingimustele;
4.4.2 tegema täitjaga koostööd lepingu eesmärkide täitmiseks;

5 Lepingu tähtaeg
5.1 Leping kehtib alates selle sõlmimisest.
5.2 Teenuseid osutatakse alates 01.01.2023 või kui leping sõlmitakse hiljem, siis lepingu sõlmimise kuupäevast.
5.3 Leping kehtib kuni 31.12.2023. a või kuni lepingu punktis 2.4 sätestatud lepingu maksimaalse maksumuse täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus saabub (täitub) varem.

6 Andmete kogumine, aruannete ja muu dokumentatsiooni esitamine
6.1 Täitja kogub teenuse saajate kohta andmed teenusele sisenemisel ja teenuselt lahkumisel. Teenusega alustades täidetakse teenusele sisenemise ankeet vastavalt lepingu Lisale 3 ja teenuselt lahkujate kohta täidab täitja ankeedi vastavalt lepingu Lisale 4.
6.2 Iga kuu 5. kuupäevaks esitab täitja tellijale järgmised dokumendid:
6.2.1 eelmise kuu teenuse osutamise graafikud (Lisa 2), mis sisaldavad koondinfot teenusel osalejate, mahtude ja maksumuse kohta aruandekuul;
6.2.2 teenuste toimumist tõendavad aruanded osutatud teenuste kohta, mis on allkirjastatud teenust osutanud spetsialisti ja teenust saanud isiku poolt. Aruanded võib esitada vormil, mis on esitatud lepingu lisas 12 või vabas vormis, kus on märgitud vähemalt teenuseliik, kohtumise kuupäev, ajavahemik ja teenuse osutamise vorm.
6.2.2.1 Kui teenused toimuvad kaugtoel ja teenuse saaja digipädevuse tase ei võimalda digiallkirjastamist, võib tellija anda nõusoleku, et igakuiselt esitatakse aruanded vaid spetsialisti allkirjaga ning teenuse saaja poolt allkirjastatud aruanded saadetakse iga kvartali lõpus. Sellistest olukordadest teavitab täitja tellijat teenusega alustades.
6.2.3 eelmise kuu jooksul toimunud tugigruppide osalejate nimekirjad, millel on märgitud tugigrupi liik, kuupäev, toimumise koht, kellaaeg, läbiviija ning osalejate nimed ja allkirjad. Tugigrupi nimekirja allkirjastab tugigrupi läbiviija. Kaugtoel (veebipõhiselt) toimunud tugigrupi puhul ei ole osalejate allkirjad vajalikud, osalejate nimekirja allkirjastab tugigrupi läbiviija. Kaugtoel tugigrupi puhul tuleb osalejatest teha ekraani kuvatõmmis või tõendada osavõtmist muul moel, näiteks digiallkirjadega;
6.2.4 eelmise kuu jooksul esmakordselt teenust saanud isikute teenusele sisenemise ankeedid või nende koopiad (Lisa 3).
6.2.5 eelmise kuu jooksul esmakordselt teenust saanud isikute osalejate aruande (vorm 5).
6.3 Pärast dokumentide heakskiitmist Tellija poolt esitab Täitja Tellijale e-arve.
6.3.1 Kui kalendrikuu keskel toimub projekti rahatusallika vahetus, esitab Täitja e-arve kahes osas erinevate rahastusallikate lõikes, lähtudes Tellija juhistest.
6.4 Täitja esitab Tellijale seirearuande 3. juuniks 2023. Seirearuandes kajastatakse teostatud tegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Seirearuande näidis on esitatud lepingu Lisas 7. Tellijale esitatakse seirearuanne vormis, mis võimaldab selle redigeerimist.
6.5 Pärast lepingu lõppemist esitab Täitja Tellijale lõpparuande. Kui leping lõpeb 31. detsembril 2023, esitab täitja tellijale lõpparuande 3. jaanuariks 2024. Kui leping lõpeb mistahes põhjusel ennetähtaegselt, esitab täitja tellijale lõpparuande hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest. Lõpparuanne esitatakse vormil 7.
6.6 Täitja tagab teenuse saajate ankeetide säilitamisel kõikide nõutavate isikuandmete kaitse nõuete täitmise.
6.7 Hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest annab täitja tellijale üle kõik lepingu täitmisega seotud originaaldokumendid.

7 Lepingu täitmise eest tasumine
7.1 Tellija tasub lepingu täitmise eest igakuiselt järgnevalt:
7.1.1 Iga pere pealt, kellega on sõlmitud koostöölepe peretoe teenuseks, maksab Tellija Täitjale pearaha ühes kuus: käibemaksukohustuslase puhul 183,33 eurot, lisandub käibemaks 36,67 eurot, kokku 220 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 220 eurot. Pearaha makstakse alates koostööleppe sõlmimisest peretoe teenuseks. Esimese teenusekuu eest arvestatakse pearaha proportsionaalselt.
7.1.2 Mentorlusteenuse ühe akadeemilise tunni eest: käibemaksukohustuslase puhul 37,50 eurot, lisandub käibemaks 7.50 eurot, kokku 45 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 45 eurot.
7.1.3 Psühholoogilise nõustamise ja individuaalse supervisiooni ühe akadeemilise tunni eest: käibemaksukohustuslase puhul 58,33 eurot, lisandub käibemaks 11,67 eurot, kokku 70 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 70 eurot.
7.1.4 Kontaktkohtumisena tugigrupi ühe korra (vähemalt 4 akadeemilist tundi, st 180 minutit) maksumus on: käibemaksukohustuslase puhul 358,33 eurot, lisandub käibemaks 71,67 eurot, kokku 430 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 430 eurot. Kui kontakt kohtumisena tugigrupi ühe kohtumise pikkus on rohkem kui 180 minutit, ei suurene seetõttu kohtumise eest makstav tasu.
7.1.5 Veebipõhise tugigrupi 180 minuti maksumus on: käibemaksukohustuslase puhul 291,67 eurot, lisandub käibemaks 58,33 eurot, kokku 350 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 350 eurot. Veebipõhise tugigrupi kestvus võib olla ka lühem, sel juhul makstakse proportsionaalselt vähem vastavalt grupi kestvusele.
7.1.6 Baasraha 15% vastava kuu arvest.
7.1.6.1 Täitja peab võimaldama mh ruumid ja vajalikud tehnilised vahendid teenuse osutamiseks, vajadusel transpordikulude katmise teenust osutavatele spetsialistidele vastavalt Täitja ja spetsialisti vahelistele kokkulepetele, teenuse osutamisega seotud administratiivkulud jms.

7.2 Teenuseid vahetult saavatel isikutel ei ole kohustust täitjale punktis 1.2. nimetatud teenuste eest tasuda ning teenused on neile tasuta.
7.3 Osutatud teenuste eest tasub Tellija Täitja poolt esitatud arvete alusel. Arve peab vastama õigusaktide nõuetele ning olema komplektne, st enne arve tasumist peavad olema nõuetekohaselt esitatud lepingus nõutud andmed ja vormid.
7.4 Täitja esitab Tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ja hanke nimetus.
7.5 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest.
7.6 Tellija tasub esitatud arved 14 päeva jooksul pärast arve ja kõikide lepingus nõutud korrektsete dokumentide saamist. Lepingujärgse viimase arve tasumiseks peavad olema Tellijale esitatud kõik lepingus nõutud dokumendid.
7.7 Tellija ei tee ettemaksu.

8 Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1 Täitja on kohustatud käsitlema konfidentsiaalsena lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni tellija ja tema tegevuse kohta, samuti lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija või teenust kasutavate isikute huve.
8.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
8.3 Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.4 Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides ning andmetöötluse lepingus (Lisa 12) sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

9 Lepingu rikkumine ja vastutus
9.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.
9.2 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest kui ta ei ole lepingut täitnud lepingus sätestatud nõuetele kohaselt.
9.3 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 0,5% lepingu punktis 3.1 sätestatud lepingu rahalisest mahust, kui Täitja on rikkunud lepingut ja teenus ei vasta lepingutingimustele.
9.4 Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel Täitja poolt on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 3 000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
9.5 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on Tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
9.6 Kui Tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest.
9.7 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.
9.8 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, võivad pooled kokkuleppel lepingus sätestatud tähtajad edasi lükata vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
9.9 Tellijal on lepingu p 8.7 nimetatud olukorras õigus lepingu täitmine peatada, kui lepingu tingimuste kohane teenuse osutamine võib vääramatu jõu asjaolude tõttu ohtu seada teenuse osutajate või teenuse saajate elu või tervise.

10 Lepingu kehtivus, muutmine ja ülesütlemine
10.1 Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni punktis 4.3 sätestatud tähtajani. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2 Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.3 Lepingu muutmine vormistatakse lepingu lisana.
10.4 Tellijal on õigus mõjuval põhjusel leping korraliselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele, teatades sellekohasest soovist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

11 Kontaktisikud
11.1 Tellija kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on......................, e-post: ....................................; telefon: ..................................
11.2 Täitja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes: (Täitja nimi), kontaktisik ............., telefon: ................., e-post:.................................
11.3 Pool teavitab viivitamatult teist poolt kontaktisikute muutumisest e-kirjaga. Kontaktisik loetakse muudetuks alates e-kirja saatmise hetkest.

11. Lõppsätted
11.1. Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest, headest tavadest niivõrd, kui see ei ole vastuolus lepingu muude tingimustega.
11.2. Lepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus õigusaktides ettenähtud korras.
11.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija Täitja

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt

Maret Maripuu
peadirektor

Raamleping_perede tugiteenused 2023.pdf

Pakkumuskutse lisa Raamlepingu projekt Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, (edaspidi tellija), mida esindab Maret Maripuu põhimääruse alusel ja , registrikood , asukoht , (edaspidi täitja), mida esindab põhikirja alusel , edaspidi eraldi nimetatud pool ning koos nimetatud pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese 1.1 Lepingu esemeks on tugiteenused hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele vastavalt

lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustele ja korras (edaspidi teenus või koos teenused).

1.2 Täitja poolt osutatavad teenused on: 1.2.1 Peretoe teenus 1.2.2 Mentorlus 1.2.3 Tugigrupid 1.2.4 Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon 2. Lepingu üldtingimused 2.1 Leping on sõlmitud väikeostu „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele

(2023)“ tulemusena (edaspidi ka hange). 2.2 Leping on alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära raamleping RHS mõistes ja sellele

kohalduvad eelkõige RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtted. 2.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on pakkumuskutse, tehniline kirjeldus, täitja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 2.4 Lepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisadeks. 2.4.1 Lisa 1 - Tehniline kirjeldus; 2.4.2 Lisa 2 – Teenuste osutamise graafik; 2.4.3 Lisa 3 – Ankeet teenusele sisenemise; 2.4.4 Lisa 4 – Ankeet teenuselt lahkumisel; 2.4.5 Lisa 5 - Osalejate aruanne; 2.4.6 Lisa 6 – Kohanemise peretoe koostöölepe 2.4.7 Lisa 7 – Vajaduspõhise peretoe koostöölepe 2.4.8 Lisa 8 – KOV peretoe teenuse vajaduse infokiri 2.4.9 Lisa 9 – Seirearuanne 2.4.10 Lisa 10 – Andmetöötlusleping 2.4.11 Lisa 11 – Peretoe teenuse lõpetamise vorm 2.4.12 Lisa 12 – Spetsialisti ja pere aruanne 2.5 Lepingu lisade 2-11 vorme on tellijal õigus lepingu täitmise vältel ühepoolselt täiendada ja

muuta. Nimetatud lisade muutmiseks lepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. 3. Lepingu maht ja teenuse tellimine

3.1 Hanke raames sõlmitavate lepingute maksimaalne rahaline maht kokku on kuni 299 999 eurot ilma käibemaksuta.

3.2 Lepingu alusel sõlmitakse hankelepingud minikonkurssi korraldamata, lähtudes RHS § 30 lg 6 p-st 1 ja põhimõttest, et teenuse saajal (hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperel) on õigus valida teenuse osutaja (täitja) raamlepingu partnerite hulgast.

3.3 Teenus loetakse Täitjalt tellituks teenuse saaja (hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere) pöördumisel täitja poole ning tellija ja täitja vahel eraldi hankelepingut ei sõlmita. Teenuse osutamise periood ja maht esitatakse täitja poolt tellijale igakuiselt teenuste osutamise graafikus (lisa 2).

3.4 Teenust osutatakse vajaduspõhiselt. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid hanke maksimaalses rahalises mahus. Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht sõltub reaalselt teenust saavate isikute arvust ja neile osutatud teenuste mahust ning maksumusest. Sellest tulenevalt võib hanke tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui lepingu punktis 3.1 sätestatud.

3.5 Juhul, kui lepingu täitmisel ilmneb, et on vajalik laiendada teenuste sihtgruppi, suurendada saajate arvu, teenuste mahtu pere kohta vm, on see lubatud üksnes kokkuleppel tellijaga.

3.6 Kui eelarve seda võimaldab, on tellijal õigus pärast 6 kuu möödumist lepingu jõustumisest tõsta maksimaalset tugigruppide arvu, mille eest täitjale kvartalis makstakse. Kui hanke mahust on 30. juuniks 2023 kulunud üle 50%, võib tellija vajadusel muuta tehnilise kirjelduse punktis 2.4.9 sätestatud tugigruppide maksimaalset lubatud arvu ja kehtestada, et maksimaalne lubatav arv on 4 tugigruppi kvartalis, mille eest tellija täitjale tasub. Tellija annab vastavast muudatusest teada ühepoolse kirjaliku teatega, mille tellija edastab kõigile täitjatele (raamlepingu partneritele).

3.7 Arvestades projekti eesmärki ning lähtudes vajadusest osutada teenust kuni lepingute lõppemiseni, on Tellijal õigus anda Täitjale juhiseid eelarve eesmärgipäraseks jagamiseks teenuse osutamise katkematuse tagamiseks.

3.8 Pooled on teadlikud, et Tellija varasemate hangete tulemusena sõlmitud raamlepingute alusel teenust saav hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere võivad saada teenust ka käesoleva lepingu alusel, tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustel ja korras.

4. Poolte kohustused 4.1 Täitja kohustub: 4.1.1 osutama punktis 1.2. nimetatud teenuseid kõigile sihtgruppi kuuluvatele ja teenuseid

vajavatele isikutele vastavalt lepingu lisa 1 (tehniline kirjeldus) tingimustel; 4.1.2 täitma lepingut isiklikult. Täitja ei tohi oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle

anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele ilma Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekuta;

4.1.3 tagama kõigi lepingu täitmisse kaasatud isikute vastavuse tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele;

4.1.4 järgima lepingu täitmisel õigusaktidest tulenevaid kõiki nõudeid isikuandmete töötlemisel, sh vajadusel taotlema Andmekaitse Inspektsioonilt isikuandmete töötlemise õiguse või määrama isikuandmete kaitse eest vastutava isiku, kooskõlas kõikide õigusaktidega;

4.1.5 järgima ESF vahenditest rahastatavatele tegevustele esitatavaid teavitusnõudeid (sh nõustamisruumide tähistamise osas), lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.

4.1.6 esitama lepingu täitmise kohta aruandeid ja andmeid vastavalt lepingu punktis 5 sätestatule;

4.1.7 tagama oma esindaja osalemise kord kvartalis tellija korraldatud kohtumisel, kus tellija annab ülevaate teenuste kasutamisest ning võimalikest murekohtadest ja vajadusel annab suuniseid teenuse osutamiseks ning täitjad annavad omapoolset infot, tagasisidet ja ettepanekuid edasisteks arendusteks; samuti muudel tellija poolt korraldatavatel aruteludel, ümarlaudadel, seminaridel vms kus täitja tutvustab oma tegevust ja töötulemusi, annab sisendit valdkonna edasiste arenduste jaoks jms. Tellija teatab täitjale vastava ürituse aja vähemalt 7 (seitse) tööpäeva ette;

4.1.8 teavitama KOVi peretoe teenusega alustamisest konkreetse perega ning andma regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) KOVile ülevaate teenuse kulgemisest (v.a lapsendajapere puhul, kui pere seda ei soovi);

4.1.9 aitama oma tegevusega igati kaasa perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemisele ja asendushoolduse valdkonnast positiivse kuvandi loomisele, sh tagama, et teenuseid osutavad spetsialistid lähtuvad lastekaitse ja asendushoolduse valdkonna väärtushinnangutest, ning osutavad teenuseid kooskõlas riiklike valdkonna arengusuundadega, et pakkuda peredele turvatunnet.

4.2 Täitjal on õigus: 4.2.1 saada lepingu täitmise eest ette nähtud tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele; 4.2.2 saada tellijalt juhiseid teenuse efektiivseks osutamiseks.

4.3 Tellijal on õigus: 4.3.1 saada lepingus kokku lepitud teenuse osutamist vastavalt lepingus ja selle lisades

nimetatud tingimustele; 4.3.2 anda täitjale juhiseid teenuse efektiivseks osutamiseks; 4.3.3 kontrollida lepingu täitmist ning seda tõendavaid dokumente, sh õigus mistahes hetkel

lepingu täitmise ajal nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist (CV, haridust ja koolituste läbimist tõendavad dokumendid jm). Tellijal on õigus nõuda spetsialisti eemaldamist teenuse osutamiselt kui ilmneb, et spetsialist ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele ning nõuda spetsialisti asendamist teise spetsialistiga, kes vastab kokku lepitud nõuetele;

4.3.4 koguda peredelt ja kohalikelt omavalitsustelt tagasisidet teenuste kohta; 4.3.5 teostada järelevalvet teenuste osutamise üle, sh vajadusel kontakteeruda teenuste

saajatega, teostada paikvaatlusi täitja juures või teenuste osutamise asukohas; 4.3.6 kontakteeruda vajadusel otse teenust osutavate spetsialistidega nt olulise info

edastamise, koolitusvõimaluste pakkumiste, tagasiside küsimise jms eesmärgil.

4.4 Tellija kohustub: 4.4.1 maksma osutatud teenuste eest kokku lepitud tasu vastavalt lepingus sätestatud

rahastamise tingimustele; 4.4.2 tegema täitjaga koostööd lepingu eesmärkide täitmiseks;

5 Lepingu tähtaeg 5.1 Leping kehtib alates selle sõlmimisest. 5.2 Teenuseid osutatakse alates 01.01.2023 või kui leping sõlmitakse hiljem, siis lepingu

sõlmimise kuupäevast. 5.3 Leping kehtib kuni 31.12.2023. a või kuni lepingu punktis 2.4 sätestatud lepingu

maksimaalse maksumuse täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus saabub (täitub) varem.

6 Andmete kogumine, aruannete ja muu dokumentatsiooni esitamine 6.1 Täitja kogub teenuse saajate kohta andmed teenusele sisenemisel ja teenuselt lahkumisel.

Teenusega alustades täidetakse teenusele sisenemise ankeet vastavalt lepingu Lisale 3 ja teenuselt lahkujate kohta täidab täitja ankeedi vastavalt lepingu Lisale 4.

6.2 Iga kuu 5. kuupäevaks esitab täitja tellijale järgmised dokumendid: 6.2.1 eelmise kuu teenuse osutamise graafikud (Lisa 2), mis sisaldavad koondinfot teenusel

osalejate, mahtude ja maksumuse kohta aruandekuul; 6.2.2 teenuste toimumist tõendavad aruanded osutatud teenuste kohta, mis on allkirjastatud

teenust osutanud spetsialisti ja teenust saanud isiku poolt. Aruanded võib esitada vormil, mis on esitatud lepingu lisas 12 või vabas vormis, kus on märgitud vähemalt teenuseliik, kohtumise kuupäev, ajavahemik ja teenuse osutamise vorm.

6.2.2.1 Kui teenused toimuvad kaugtoel ja teenuse saaja digipädevuse tase ei võimalda digiallkirjastamist, võib tellija anda nõusoleku, et igakuiselt esitatakse aruanded vaid

spetsialisti allkirjaga ning teenuse saaja poolt allkirjastatud aruanded saadetakse iga kvartali lõpus. Sellistest olukordadest teavitab täitja tellijat teenusega alustades.

6.2.3 eelmise kuu jooksul toimunud tugigruppide osalejate nimekirjad, millel on märgitud tugigrupi liik, kuupäev, toimumise koht, kellaaeg, läbiviija ning osalejate nimed ja allkirjad. Tugigrupi nimekirja allkirjastab tugigrupi läbiviija. Kaugtoel (veebipõhiselt) toimunud tugigrupi puhul ei ole osalejate allkirjad vajalikud, osalejate nimekirja allkirjastab tugigrupi läbiviija. Kaugtoel tugigrupi puhul tuleb osalejatest teha ekraani kuvatõmmis või tõendada osavõtmist muul moel, näiteks digiallkirjadega;

6.2.4 eelmise kuu jooksul esmakordselt teenust saanud isikute teenusele sisenemise ankeedid või nende koopiad (Lisa 3).

6.2.5 eelmise kuu jooksul esmakordselt teenust saanud isikute osalejate aruande (vorm 5). 6.3 Pärast dokumentide heakskiitmist Tellija poolt esitab Täitja Tellijale e-arve. 6.3.1 Kui kalendrikuu keskel toimub projekti rahatusallika vahetus, esitab Täitja e-arve kahes osas erinevate rahastusallikate lõikes, lähtudes Tellija juhistest. 6.4 Täitja esitab Tellijale seirearuande 3. juuniks 2023. Seirearuandes kajastatakse teostatud

tegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Seirearuande näidis on esitatud lepingu Lisas 7. Tellijale esitatakse seirearuanne vormis, mis võimaldab selle redigeerimist.

6.5 Pärast lepingu lõppemist esitab Täitja Tellijale lõpparuande. Kui leping lõpeb 31. detsembril 2023, esitab täitja tellijale lõpparuande 3. jaanuariks 2024. Kui leping lõpeb mistahes põhjusel ennetähtaegselt, esitab täitja tellijale lõpparuande hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest. Lõpparuanne esitatakse vormil 7.

6.6 Täitja tagab teenuse saajate ankeetide säilitamisel kõikide nõutavate isikuandmete kaitse nõuete täitmise.

6.7 Hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul lepingu lõppemisest annab täitja tellijale üle kõik lepingu täitmisega seotud originaaldokumendid.

7 Lepingu täitmise eest tasumine 7.1 Tellija tasub lepingu täitmise eest igakuiselt järgnevalt: 7.1.1 Iga pere pealt, kellega on sõlmitud koostöölepe peretoe teenuseks, maksab Tellija

Täitjale pearaha ühes kuus: käibemaksukohustuslase puhul 183,33 eurot, lisandub käibemaks 36,67 eurot, kokku 220 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 220 eurot. Pearaha makstakse alates koostööleppe sõlmimisest peretoe teenuseks. Esimese teenusekuu eest arvestatakse pearaha proportsionaalselt.

7.1.2 Mentorlusteenuse ühe akadeemilise tunni eest: käibemaksukohustuslase puhul 37,50 eurot, lisandub käibemaks 7.50 eurot, kokku 45 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 45 eurot.

7.1.3 Psühholoogilise nõustamise ja individuaalse supervisiooni ühe akadeemilise tunni eest: käibemaksukohustuslase puhul 58,33 eurot, lisandub käibemaks 11,67 eurot, kokku 70 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 70 eurot.

7.1.4 Kontaktkohtumisena tugigrupi ühe korra (vähemalt 4 akadeemilist tundi, st 180 minutit) maksumus on: käibemaksukohustuslase puhul 358,33 eurot, lisandub käibemaks 71,67 eurot, kokku 430 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 430 eurot. Kui kontakt kohtumisena tugigrupi ühe kohtumise pikkus on rohkem kui 180 minutit, ei suurene seetõttu kohtumise eest makstav tasu.

7.1.5 Veebipõhise tugigrupi 180 minuti maksumus on: käibemaksukohustuslase puhul 291,67 eurot, lisandub käibemaks 58,33 eurot, kokku 350 eurot; mitte käibemaksukohustuslase puhul 350 eurot. Veebipõhise tugigrupi kestvus võib olla ka lühem, sel juhul makstakse proportsionaalselt vähem vastavalt grupi kestvusele.

7.1.6 Baasraha 15% vastava kuu arvest. 7.1.6.1 Täitja peab võimaldama mh ruumid ja vajalikud tehnilised vahendid teenuse

osutamiseks, vajadusel transpordikulude katmise teenust osutavatele spetsialistidele vastavalt Täitja ja spetsialisti vahelistele kokkulepetele, teenuse osutamisega seotud administratiivkulud jms.

7.2 Teenuseid vahetult saavatel isikutel ei ole kohustust täitjale punktis 1.2. nimetatud teenuste eest tasuda ning teenused on neile tasuta.

7.3 Osutatud teenuste eest tasub Tellija Täitja poolt esitatud arvete alusel. Arve peab vastama õigusaktide nõuetele ning olema komplektne, st enne arve tasumist peavad olema nõuetekohaselt esitatud lepingus nõutud andmed ja vormid.

7.4 Täitja esitab Tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ja hanke nimetus.

7.5 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 7.6 Tellija tasub esitatud arved 14 päeva jooksul pärast arve ja kõikide lepingus nõutud

korrektsete dokumentide saamist. Lepingujärgse viimase arve tasumiseks peavad olema Tellijale esitatud kõik lepingus nõutud dokumendid.

7.7 Tellija ei tee ettemaksu.

8 Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1 Täitja on kohustatud käsitlema konfidentsiaalsena lepingu täitmisel temale teatavaks

saanud informatsiooni tellija ja tema tegevuse kohta, samuti lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija või teenust kasutavate isikute huve.

8.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

8.3 Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.4 Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides ning andmetöötluse lepingus (Lisa 12) sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

9 Lepingu rikkumine ja vastutus 9.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

9.2 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest kui ta ei ole lepingut täitnud lepingus sätestatud nõuetele kohaselt.

9.3 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 0,5% lepingu punktis 3.1 sätestatud lepingu rahalisest mahust, kui Täitja on rikkunud lepingut ja teenus ei vasta lepingutingimustele.

9.4 Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel Täitja poolt on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 3 000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

9.5 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on Tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

9.6 Kui Tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest.

9.7 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis

ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

9.8 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, võivad pooled kokkuleppel lepingus sätestatud tähtajad edasi lükata vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

9.9 Tellijal on lepingu p 8.7 nimetatud olukorras õigus lepingu täitmine peatada, kui lepingu tingimuste kohane teenuse osutamine võib vääramatu jõu asjaolude tõttu ohtu seada teenuse osutajate või teenuse saajate elu või tervise.

10 Lepingu kehtivus, muutmine ja ülesütlemine 10.1 Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni punktis 4.3 sätestatud

tähtajani. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2 Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.3 Lepingu muutmine vormistatakse lepingu lisana. 10.4 Tellijal on õigus mõjuval põhjusel leping korraliselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad

lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele, teatades sellekohasest soovist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

11 Kontaktisikud 11.1 Tellija kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on......................, e-post:

....................................; telefon: .................................. 11.2 Täitja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes: (Täitja nimi), kontaktisik .............,

telefon: ................., e-post:................................. 11.3 Pool teavitab viivitamatult teist poolt kontaktisikute muutumisest e-kirjaga. Kontaktisik

loetakse muudetuks alates e-kirja saatmise hetkest.

11. Lõppsätted 11.1. Lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest,

headest tavadest niivõrd, kui see ei ole vastuolus lepingu muude tingimustega. 11.2. Lepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus õigusaktides ettenähtud korras. 11.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija Täitja allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Maret Maripuu peadirektor

Tehniline kirjeldus Perede tugiteenused 2023 muudetud 25.11.22.pdf

Lisa 1

Tehniline kirjeldus

Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2023

Taustakirjeldus ja mõisted

Iga laps peaks elama kodus, oma pere juures. Kahjuks ei ole see alati võimalik. On olukordi, kus vanemad ei tule ka hoolimata abistavatest teenustest lapse kasvatamisega toime, kodune keskkond on lapsele ohtlik ning laps tuleb perest eraldada. Kui laps ei saa mingil põhjusel edasi oma sünniperes elada, siis on Eestis olemas kolm võimalust:

- lapsele eestkostja määramine, kes võtab lapse enda perre kasvatada ning on tema seaduslik esindaja (reguleerib perekonnaseadus (PKS));

- asendushooldusteenusele suunamine - teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu, lapse seaduslik esindaja on kohalik omavalitsus (reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHS))

- lapse uude perekonda lapsendamine – laps on samaväärne pereliige nagu bioloogilised lapsed (reguleerib perekonnaseadus (PKS)).

Asendushooldus – lapse hooldamine ja kasvatamine väljaspool tema bioloogilist perekonda: lapse paigutamine eestkostja perekonda või asendushooldusteenusele suunamine (hoolduspere, perekodu, asenduskodu) ning lapsendamine. Asendushooldus peab olema lapse parimates huvides ning valitud hoolduse vorm peab vastama individuaalsetele vajadustele (Asendushoolduse Roheline raamat, 2014)

Asendushooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu (SHS § 455).

Perekodu – asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 457) .

Asenduskodu – asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 458).

Hoolduspere – asendushooldusteenust osutav sobivaks hinnatud pere. Hoolduspere kasvatab lepingu alusel last, kes ei kuulu pere liikmete hulka.1

Kasupere – käesoleva hanke raames mitteametlik koondnimetus hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede kohta.

Järelhooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute

1 Käesolevas hankes loetakse hoolduspereks ka perekonnas hooldajad.

jätkamise toetamine (SHS § 4515). Järelhooldusteenust võib osutada ka pere- või asenduskodu.

31.12.2021 elas Eestis asutusepõhisel asendushooldusel ehk pere- ja asenduskodudes 784 last (neist asendushooldusteenusel perekodus 535 ja asendushooldusteenusel asenduskodus 249 last). Hooldusperedes (sh perekonnas hooldamisel) elas 31.12.2021 seisuga 148 last. 2021. aasta detsembris kasvas eestkosteperes 1277 last ja noort, kellest alaealisi oli 1165 ja 18-aastaseid või vanemaid 112. 2021. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 37 pere- ja asenduskodu.

Lapse jaoks on kindlasti parem kasvada pere keskel kui asutuses. Seetõttu on riiklik poliitika asendushoolduse valdkonnas suunatud sellele, et suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu ning ühtlasi arendada selle kvaliteeti.

Riiklikul tasandil on täna reguleeritud lapsendaja- ja hooldusperede hindamise ja ettevalmistamise protsess – perede sobivust hindavad Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid (sh viies läbi põhjaliku pere-uuringu) ning pered läbivad ettevalmistava PRIDE-koolituse. Eestkosteperede osas ühtset süsteemi eelhindamiseks ei ole, kohus ja kohalik omavalitsus annavad vabas vormis hinnangu eestkostja sobivusele. Kui laps on perre jõudnud, ei ole kohustuslikku tugisüsteemi ette nähtud rohkem kui hooldusperede puhul lastekaitsetöötaja külastused paar korda aastas. Perede jaoks on olemas toetavaid teenuseid ja koolitusi (alates 2016. aastast on ESFi vahendite toel pakkunud Sotsiaalkindlustusamet mitmesuguseid grupi ja individuaalseid nõustamisteenuseid ning Tervise Arengu Instituut korraldanud koolitusi), kuid need ei ole seni piisavalt süsteemsed, et pere toimetulekut järjepidevalt lapse kasvatamisel toetada. Seetõttu on vajalik edaspidi kujundada perede tugisüsteem selliseks, et see sisendaks perele turvatunnet ja igal perel oleks kodulähedane, stabiilne, mugavalt kättesaadav võimalus info saamiseks ja nõu küsimiseks, samuti võimalused teiste peredega suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks. Samuti sooviksid pered stabiilset inimest, kellelt vajadusel nõu küsida, eriti siis, kui laps on alles hiljuti perre saabunud. Võimalus vajaduspõhiseks nõustamiseks (soovitavalt ühe sama stabiilse kontaktisiku poolt) peaks säilima kogu lapse kasvatamise aja, samas on eesmärgiks ka pere suunamine iseseisva toimetuleku poole ning õpitud abituse vältimine. Käesoleva hanke raames tellib Tellija teenuste osutamist sellisel moel, mis oleks süsteemne, ühtlase kättesaadavusega üle Eesti ja iga individuaalse pere vajadustele keskenduv.

Tellija ootab, et Täitja aitaks oma tegevusega igati kaasa perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemisele ja asendushoolduse valdkonnast positiivse kuvandi loomisele.

1. Hanke eesmärk ja lühikirjeldus 1.1. Käesolevas hankes soovib hankija

1.1.1 hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele järgmiste tugiteenuste osutamist: 1.1.1.1 Peretoe teenus 1.1.1.2 Mentorlus 1.1.1.3 Tugigrupid 1.1.1.4 Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon

1.2 Lisaks nimetatud teenustele peab Täitja tagama kodulehe, telefoni, e-posti aadressi ja teenuste osutamiseks sobivate ruumide olemasolu ning valdkondliku info andmise pöördujatele (sh teavituskohtumiste raames) (vt täpsemalt allpool).

1.3 Teenuste eesmärgid

1.3.1 Teenused on vajalikud, et toetada asendushooldust pakkuvaid perekondi lapse kasvatamise ajal, et koostöös perega jälgida nende toimetulekut, toetada peret ning ennetada ja abistada võimalike probleemide lahenduste leidmisel.

2 Teenuste kirjeldus

2.1 Peretoe teenus

2.1.1 Teenuse eesmärk on koostöös perega jälgida pere toimetulekut ja vajadusi ning aidata kaasa kasupereks olemisega või lapse kasvatamisega seotud küsimuste või probleemide lahendamisele.

2.1.2 Peretoe teenust osutab peretoetaja.

2.1.3 Peretoe teenust pakutakse kahel viisil: 2.1.3.1 Pere kohanemise toetamiseks; 2.1.3.2 Vajaduspõhiseks pere toetamiseks.

2.1.4 Pere kohanemise toetamisel on peretoe teenuse eesmärgiks lapse ja pere

sujuv kohanemine ja suhete loomine üksteisega ning stabiilse igapäevase elurütmi saavutamine. Peretoetaja aitab perel toime tulla kohanemisperioodil ette tulla võivate küsimuste ja raskustega. Täpsemalt on teenuse eesmärgid ja tegevused kohanemisperioodil kirjeldatud peretoe teenuse kokkuleppes.

2.1.5 Kohanemiseks osutatakse peretoe teenust ühe aasta jooksul alates uue lapse perre tulekust. Teenusega võib alustada 1 kuu enne lapse perre tulekut. Kohanemiseks mõeldud peretoe teenust osutatakse igale hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperele, kes seda soovib.

2.1.6 Vajaduspõhist peretoe teenust osutatakse, kui peres on tekkinud vajadus põhjalikuma toetuse järele pärast lapse viibimist peres juba kauem kui 1 aasta. Teenust osutatakse kuni 1 aasta jooksul alates teenuse osutamisest (ühe või mitme perioodina). Vajaduspõhist peretoe teenust osutatakse vaid KOV suunamise alusel. Lapsendajate puhul osutatakse teenust ka ilma KOV suunamiseta. Vajaduspõhise peretoe teenuse eesmärgid tulenevad KOV suunamisest ning lepitakse kokku peretoe teenuse kokkuleppes. Punkti 2.1.7 on muudetud ja täiendatud 25.11.2022

2.1.7 Pered, kes olid teenusel eelmiste, 2021. ja 2022. aasta samasisuliste riigihangete alusel, on õigus saada teenust jätkuvalt, seejuures arvestatakse summaarset kestust nii 2021. aasta ja 2022. aasta hanke kui ka käesoleva hanke alusel järgnevalt:

2.1.7.1 Kohanemiseks peretoe teenuse kogukestus ei tohi ületada tehnilise kirjelduse punktis 2.1.5 määratud mahtu ühe lapse kohta;

2.1.7.2 Vajaduspõhise peretoe kestus ei tohi ületada punktis 2.1.6 määratud mahtu pere kohta. Seejuures ei võeta arvesse 2022. hanke üleminekusätete alusel osutatud teenuse lisamahtu;

2.1.7.3 Kui teenuse osutamisel on tekkinud lünk tellijast tingitud põhjustel, arvestatakse see periood teenuse mahust välja. Kõigi 31.10.22 seisuga peretoe teenusel olnud perede maksimaalsele lubatud teenuse mahule lisatakse 2 kuud2.

2.1.8 KOV suunamine peretoe teenusele ja teenuse alustamise protsess:

2 Nt kui pere maksimaalne teenusemaht peaks lõppema 31.12.22, siis loetakse teenuse tegelikuks maksimaalse teenusemahu lõppkuupäevaks 28.02.23.

2.1.8.1 KOVi lastekaitsetöötaja (koostöös perega ja lapsega) hindab pere teenuse vajadust ja planeerib peretoe teenuse vajaduse juhtumiplaanis või täidab teenusele suunamise vormi (Lisa 8). Vajaduspõhise peretoe teenuse puhul märgib KOV lastekaitsetöötaja ka teemad ja probleemkohad, millega peretoe teenuse puhul tuleb tegeleda ning lisab ka teenuse eesmärgid;

2.1.8.2 KOVi lastekaitsetöötaja pöördub Tellija kontaktisiku poole, edastades konfidentsiaalsel viisil3 väljavõtte juhtumiplaani osast, kus on märgitud pere andmed ja peretoe teenuse vajalikkus või teenusele suunamise vormi (Lisa 8) ning info, millist teenuseosutajat soovitakse;

2.1.8.3 Tellija kontaktisik kontrollib suunamise vastamist nõuetele (pere kuulumine sihtgruppi ning teenuse vajalikkuse põhjendatus juhtumiplaanis/suunamisvormis);

2.1.8.4 Tellija kontaktisik edastab pere ja KOVi poolt soovitud teenuseosutajale pere andmed, mis on vajalikud teenusega alustamiseks.

2.1.8.5 Täitja võtab perega ühendust esimesel võimalusel pärast vastava info saamist tellija kontaktisikult. Kui teenusega alustamisel esineb takistusi, teavitab täitja sellest tellija kontaktisikut.

2.1.8.6 Teenuse osutamiseks sõlmitakse koostöölepe Täitja ja pere vahel, milles fikseeritakse koostöö eesmärgid ja põhimõtted. Koostöölepe (Lisa 6 ja 7) on (koos punktis 2.1.8.1. kirjeldatud osaga KOVi juhtumiplaanist või suunamisvormiga) aluseks teenuse rahastamisele. Osapooled võivad kokkulepet kohandada vastavalt sellele, kas tegemist on hooldus-, eestkoste või lapsendajaperega ning muudes kokkulepitud aspektides, arvestades, et kokkulepe oleks kooskõlas õigusaktidega ning teenuse eesmärkidega.

2.1.8.7 Täitja valib perele eelistatavalt peretoetaja, kes saab vajadusel perega silmast silma kohtuda (st elab piisavalt lähedal või on valmis sõitma vajalikke vahemaid).

2.1.9 Pere peretoe teenusele suunanud KOV toetab pere vastavalt pere vajadustele

mh järgmiselt: 2.1.9.1 külastab last ja kohtub lapsega (sh privaatselt) lapse õiguste tagamise

ja lapse heaolu ning arengu hindamise eesmärgil vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele (võimalusel sagedamini, et lapse elukäiguga paremini kursis olla). Täiendab lapse juhtumiplaani koostöös pere ja lapsega;

2.1.9.2 annab perele lapse heaolu ja arengu tagamiseks olulist informatsiooni lapse kohta;

2.1.9.3 hindab lapse bioloogiliste vanemate või teiste lähedaste olukorda ja vanemlikke oskusi, et planeerida lapse kohtumisi lähedastega või tagasipöördumist bioloogiliste vanemate juurde;

2.1.9.4 tagab võimaluse korral lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vaheliste suhete säilimise ning toetab lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vahelisi suhteid, sh korraldab nende kohtumisi selleks sobivas kohas. KOV tagab lapse ja bioloogilise pere suhtlemise last toetaval moel. KOV viibib esimese kohtumise juures, vajadusel ka järgmiste kohtumiste juures. KOV korraldab edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve. Juhul kui pere soovib ja on selleks valmis ning lapse bioloogiliste sugulaste seisund seda võimaldab, võivad KOV ja pere kokku leppida, et KOV ei pea osalema lapse kohtumistel bioloogiliste sugulastega või teiste lähedastega;

3 Juhtumiplaani nägemiseks STARis volituse tegemine, juhtumiplaani väljavõtte või suunamisvormi edastamine krüpteeritult.

2.1.9.5 on lapse vanema(te) jt lähedaste kontaktisikuks kõigis lapsega seonduvates küsimustes;

2.1.9.6 tagab lapsele tema vajadustest lähtuvalt vajalike teenuste kättesaadavuse.

2.1.10 Peretoe teenuse jooksul on perele tagatud pidev võimalus pöörduda

peretoetaja poole. Peretoetaja võtab perega ka omal algatusel ühendust, et jälgida pere käekäiku. Kohtutakse ja suheldakse vastavalt pere vajadusele ja eelistustele kontaktkohtumistena või kaugtoel (telefoni või interneti teel). Pere teenusele tulekust (koostööleppe allkirjastamisest) arvates võtab peretoetaja perega ühendust esimese 3 kuu jooksul vähemalt iga nädal (kas kontaktkohtumisena või suhtlemisena telefoni teel või interneti teel vms), edaspidi vähemalt 2 korda kuus. Kui pere seda vajab, kohtutakse ja suheldakse sagedamini.

2.1.11 Peretoetaja toetab peret asendushooldusega seotud küsimustes. Peretoetaja ei võta üle KOV lastekaitsetöö, juhtumikorralduse või teiste KOV teenuste (nt peretöötaja, pere tugiisik) rolli. Kui selline ootus või olukord tekib, suhtleb Täitja KOViga ja vajadusel SKA laste heaolu osakonnaga, et täpsustada peretoe teenuse sisu ning vajadusel kaasata ka muid meetmeid pere toetamiseks.

2.1.12 Ka juhul, kui teenust osutatakse ilma KOV suunamiseta, teavitab Täitja KOVi teenusega alustamisest ning antakse regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) KOVile ülevaade teenuse kulgemisest, edusammudest ning raskustest (va lapsendajapere puhul, kui pere seda ei soovi).

2.1.13 Kui peretoe teenus lõpetatakse enne käesoleva hankelepingu lõppu, siis vormistavad osapooled lõpetamise kirjalikult. Täitja edastab koos igakuise aruandlusega Tellijale info eelmisel kuul lõpetatud peretoe teenuste kohta. Kui teenus lõpetati kuu keskel, makstakse vastaval kuul peretoe teenuse pearaha proportsionaalselt.

2.1.14 Peretoe teenus kriisihooldusperele (KHP)4 ja erihooldusperele (EHP)

2.1.14.1 Kui peretoe teenust osutatakse perele, kes osutab KHP või EHP teenust Sotsiaalkindlustusameti hanke alusel, siis ei ole peretoe teenuse osutamiseks vaja kohaliku omavalitsuse suunamist.

2.1.14.2 Kui KHP või EHP soovib kasutada peretoe teenust käesoleva lepingu raames, siis:

2.1.14.2.1 Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerina KHP/EHP teenust koordineeriva organisatsiooni esindaja võtab ühendust Täitjaga, esitab teenuse soovi ning kinnitab pere osalust KHP/EHP projektis;

2.1.14.2.2 Kui KHP/EHPsse paigutatakse uus laps, teavitab koordineeriva organisatsiooni esindaja peretoetajat sellest hiljemalt paigutusele järgneval päeval.

2.1.14.3 Kriisihooldusperele ja erihooldusperele peretoeteenuse osutamisel peretoetaja lisaks käesolevas lepingus kirjeldatule:

2.1.14.3.1 Kui laps on perre paigutatud, suhtleb perega vähemalt 1 kord nädalas, muul ajal vastavalt pere vajadusele.

2.1.14.3.2 Kui laps on perre paigutatud, külastab peret vähemalt 1 kord iga 30 päeva jooksul, muul ajal vastavalt pere vajadusele.

4 Siin mõeldakse kriisihooldusperesid, kes saavad valmisolekutasu ja on kohustatud

võtma lapse kriisihooldusele lühikese etteteatamisega (2 tundi).

2.1.14.3.3 Peretoetaja suhtleb KHP/EHP teenust koordineeriva organisatsiooni esindajaga vähemalt 1 kord kuus, et anda ülevaadet pere vajaduste kohta koolituste ja lisateenuste järele ja muudes küsimustes.

2.1.15 Peretoetaja peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

2.1.15.1 (a) vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus) sotsiaal- või kasvatusteadustes või (b) vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon muus valdkonnas tingimusel, et on olemas vähemalt 3- aastane hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperedega töötamise kogemus (nt perede nõustamine, koolitamine, superviseerimine);

2.1.15.2 varasem kokkupuude perepõhise asendushoolduse valdkonnaga (kas tööalane või lapsendaja-, hooldus- või eestkosteperena või muul viisil kokkupuude);

2.1.15.3 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);

2.1.15.4 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab Tellija);

2.1.15.5 sobib isikuomadustelt ja väärtushinnangutelt peretoetajaks (sobivust hindab Täitja).

2.1.15.6 Peretoetajal peab olema kompetents järgmistes valdkondades: 2.1.15.6.1 Asendushoolduse valdkonna tundmine, sh juriidiline raamistik,

osapooled ja rollid; 2.1.15.6.2 Traumateadlikkus, traumapädevus; 2.1.15.6.3 Lapse arenguetappide ja arengupsühholoogia tundmine (sh

kiindumussuhe); 2.1.15.6.4 Vanemlike oskuste, kaasaegsete lastekasvatuspõhimõtete

tundmine (positiivne vanemlus); 2.1.15.6.5 Eesti lastekaitsesüsteemi tundmine; 2.1.15.6.6 Suhtlemise, nõustamise, lahenduskeskse lähenemise pädevus; 2.1.15.6.7 Enesejuhtimise, eneseanalüüsi, enesehindamise pädevus.

2.1.15.7 Kompetentside olemasolu kirjeldatakse CVs ning tõendatakse

vastavate dokumentidega.

2.1.15.8 Peretoetaja osaleb Täitja poolt korraldatavates supervisioonides ja

koolitustel.

2.1.15.9 Peretoe teenust ei tohi osutada isik, kes samal ajal saab ise

vajaduspõhist peretoe teenust.

2.1.15.10 Isik ei tohi osutada peretoe teenust samale isikule (ega tema

leibkonnakaaslasele), kes osutab talle endale (või tema

leibkonnakaaslasele) peretoe teenust.

2.1.16 Peretoetaja ei tohi osutada samaaegselt samale isikule nii peretoe teenust kui

ka mentorlust.

2.2 Jätkutugi

2.2.1 Teenuseosutaja tagab perega kontakti hoidmise ka siis, kui peretoe teenus on lõppenud. Kontakti hoidmine peab hõlmama vähemalt pere teavitamist toimuvatest tugigruppidest ja teistest teenuseosutaja poolt peredele pakutavatest võimalustest. Kui ilmneb pere suurem abivajadus, pöördub teenuseosutaja (kokkuleppel perega) KOVi poole, et teavitada KOVi pere abivajadusest ning tutvustada KOVile oma võimalusi pere toetamiseks.

2.3 Mentorlus

2.3.1 Teenuse eesmärk on pakkuda perele kogemuslikku nõustamist enne lapse perre tulekut või konkreetsete keeruliste olukordade puhul. Mentor vahendab teadmisi ja isiklikku kogemust, soovitab alternatiive, toetab ja nõustab peret oma kompetentsi piires.

2.3.2 Teenuse vajaduse kohta info saamisel võtab mentor perega ühendust hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pöördumisest arvates. Mentor kohtub perega kontaktkohtumisena või kaugtoel vastavalt perega kokkulepitud viisile, ajale, kohale ja sagedusele.

2.3.3 Ühele perele võib osutada mentorlust kuni 4 korda kvartalis.

2.3.4 Mentorlusteenust võib osutada kuni 2 korda ka perele, kes ei ole veel hinnatud, kuid kellel on huvi saada hooldus- või lapsendajapereks ja ka perele, kes on hinnatud, kuid vajab mentorlust enne lapse perre tulekut.

2.3.5 Mentor osaleb Täitja poolt korraldatavates supervisioonides ja koolitustel.

2.3.6 Mentor peab vastama kõigile järgmistele nõuetele: 2.3.6.1 (a) vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav

hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus) sotsiaal- või kasvatusteadustes või (b) omab kogemust nõustamise või koolitamisega ning omab vähemalt kesk- või keskeriharidust või (c) on läbinud nõustamisalaseid täienduskoolitusi ning omab vähemalt kesk- või keskeriharidust;

2.3.6.2 vähemalt 2-aastane isiklik kogemus lapsendajana, hooldusperena/perekonnas hooldajana või eestkostjana või ühe perevanemaga perekodus perevanemana;

2.3.6.3 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);

2.3.6.4 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab Tellija);

2.3.6.5 sobib isikuomadustelt ja väärtushinnangutelt mentoriks (sobivust hindab Täitja).

2.4 Tugigrupid peredele

2.4.1 Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele suunatud tugigrupi eesmärk on pakkuda peredele regulaarse kooskäimise võimalust ja aidata leida võimalusi lastega seotud suhte-, kasvatus-, kooli- vm küsimuste või probleemide lahendamiseks ning toimetuleku tõstmiseks kasutades ekspertide nõuandeid ja grupiressurssi.

2.4.2 Tugigruppi viib läbi valitud teemat valdav (kas tulenevalt oma haridusest või töökogemusest) spetsialist. Täitja vastutab kompetentsete spetsialistide kaasamise eest tugigruppide läbiviimisesse. Tellijal on õigus nõuda tugigruppi läbi viivate spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

2.4.3 Soovituslikult moodustatakse eraldi tugigrupid hooldusperedele, eestkosteperedele ja lapsendajaperedele, et grupiliikmete kogemused ja neid puudutavad teemad oleksid sarnased ning seeläbi oleks grupikohtumiste kasutegur võimalikult kõrge.

2.4.4 Grupis peab osalema vähemalt 6 kasuperet. Erandjuhtudel (Tellijaga eelnevalt kooskõlastades) võib osaleda alates 4 kasuperest (nt hajaasustusega piirkondades, saartel jms).

2.4.5 Tugigruppe võib korraldada kontaktkohtumistena või veebipõhiselt.

2.4.6 Kontaktkohtumisena grupikohtumise pikkus on vähemalt 4 akadeemilist tundi (1,5 h + 1,5 h, st 180 minutit). Kui tugigrupp on veebipõhine, võib kestvus olla lühem kui 4 akadeemilist tundi.

2.4.7 . Kui ühe kohtumise pikkus on rohkem kui 180 minutit, ei suurene seetõttu kohtumise eest makstav tasu. Kui veebipõhise tugigrupi kestvus on lühem kui 180 minutit, tasub Tellija kohtumise eest vastavalt proportsionaalselt vähem.

2.4.8 Saartel toimuvate tugigruppide eest tasub Tellija koefitsiendiga 1,5.

2.4.9 Täitja peab läbi viima vähemalt 1 tugigrupi kvartalis. Maksimaalselt maksab Tellija ühele Täitjale 10 tugigrupi eest kvartalis.

2.4.10 Täitjad vahetavad infot ja teevad koostööd omavahel ja Tellijaga, et tagada tugigruppide kättesaadavus peredele kõigis Eesti piirkondades.

2.5 Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon

2.5.1 Teenuse eesmärk on aidata kaasa kasupereks olemisega või lapse

kasvatamisega seotud küsimuste või probleemide lahendamisele. Teenus sisaldab ühe või mitme pereliikme nõustamist, sh probleemi olemuse väljaselgitamist, pere ressursside leidmist, psühholoogilise abi kavandamist ja vajadusel erialaspetsialistide konsultatsioonile suunamist või teraapia soovitamist. Psühholoogilist nõustamist viib läbi psühholoogi ettevalmistusega inimene, individuaalset supervisiooni viib läbi superviisorite väljaõppe läbinud nõustaja.

2.5.2 Psühholoogilise nõustamise teenust või individuaalset supervisiooni osutatakse üldjuhul kontaktkohtumisena.

2.5.3 Teenust osutatakse kuni 6 akadeemilist tundi ühe pere kohta hankelepingu

perioodi jooksul.

2.5.4 Psühholoogilise nõustamise teenust osutav isik peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

2.5.4.1 vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus) psühholoogias;

2.5.4.2 varasem kokkupuude perepõhise asendushoolduse valdkonnaga (kas tööalane või lapsendaja-, hooldus- või eestkosteperena või muul viisil kokkupuude);

2.5.4.3 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);

2.5.4.4 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab Tellija);

2.5.5 Individuaalset supervisiooni osutav isik peab vastama kõigile järgmistele

nõuetele:

2.5.5.1 vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus);

2.5.5.2 on läbinud superviisori väljaõppe vastavalt ANSE (Association of National Organisations of Supervision in Europe) standardile või mõne muu rahvusvaheliselt tunnustatud väljaõppe ning omab vastavat tunnistust;

2.5.5.3 omab kogemust superviisorina ajavahemikus 2018-2022, kokku vähemalt nelja individuaalse supervisiooniprotsessi läbiviimisel, seejuures loetakse üheks supervisiooniprotsessiks protsessi, mis hõlmab individuaalset supervisiooni vähemalt nelja kohtumisega;

2.5.5.4 varasem kokkupuudet perepõhise asendushoolduse valdkonnaga (kas tööalane või lapsendaja-, hooldus- või eestkosteperena või muul viisil kokkupuude);

2.5.5.5 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);

2.5.5.6 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks (rollikonflikti ohtu hindab Sotsiaalkindlustusamet).

2.6 Teavituskohtumised

2.6.1 Täitja peab vähemalt kord kvartalis võimaldama kohtumise peredele, kes huvituvad perepõhise asendushoolduse valdkonnast, kus viibib kohal Täitja esindaja, kes annab pöördujatele infot kasupereks saamise võimaluste ja tingimuste kohta ning tugiteenuste kohta, et leida ja julgustada uusi hooldusperesid. Kohtumisi võib korraldada iga Täitja eraldi või ühiselt või koostöös SKAga või kohaliku omavalitsusega või teiste koostööpartneritega.

2.7 Teenuste osutamise korraldamine

2.7.1 Täitjal peab olema teenuste osutamiseks: 2.7.1.1 Tugigruppide korraldamiseks ja individuaalseteks kohtumisteks sobivad

ruumid või ruumide kasutamise võimalus teenuste osutamiseks. 2.7.1.2 Kodulehekülg. Koduheleküljel peab olema vähemalt: organisatsiooni

nimi ja kontaktandmed; info teenuste kohta, mida organisatsioon lepingu raames peredele pakub, sh teenuseid osutavate isikute andmed (vähemalt nimi, asjakohase kvalifikatsiooni kirjeldus, soovitavalt ka pilt); (eel)info toimuvate tugigruppide kohta ja juhised neis osalemiseks; lingid olulisele asendushooldust puudutavale infole (SKA ja www.tarkvanem.ee/kasupere koduleht);

2.7.1.3 Kontakttelefon. Kontakttelefonile peab olema võimalik helistada vähemalt kolmel päeval nädalas, nii hommikustel kui õhtustel aegadel. Kontakttelefoni kaudu peavad helistajad saama infot vähemalt osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või edasisteks pöördumisteks;

2.7.1.4 E-posti aadress. E-posti aadressile saabunud päringule tuleb esmane vastus anda hiljemalt järgmisel tööpäeval päringu saamisest. E-posti aadressi kaudu peavad pöördujad saama infot vähemalt osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või pöördumisteks;

2.7.1.5 Projektijuht; 2.7.1.6 Teenuste osutamiseks vajalik meeskond: pakkumise esitamise ajal

vastavalt pakkumuskutse punktis 2.7 sätestatule, lepingu täitmise ajal vastavalt vajadusele.

2.7.2 Hankelepingu raames pakutavad teenused on perele tasuta. 2.7.3 Teenuste osutamisel seatakse esikohale lapse ja pere vajadused. 2.7.4 Täitja korraldab teenuste osutamise spetsialisti poolt, kes vastab hanke

alusdokumentides kirjeldatud kvalifikatsiooninõuetele. 2.7.5 Täitja võib kaasata lepingu täitmisse isikuid, kes ei ole pakkumuse esitamise

ajal pakkuja meeskonnas. Täitja esitab enne täiendava isiku kaasamist lepingu täitmisse Tellijale vastava isiku kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Isik võib asuda lepingu alusel teenuseid osutama pärast Tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse saamist. Tugigruppide puhul ei pea Täitja täiendava isiku kaasamist Tellijaga kooskõlastama, küll aga võib Tellija küsida tugigruppide läbiviija kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

2.7.6 Täitja lepib Tellija kontaktisikuga kokku koostööpõhimõtted perede teenustele suunamise ja teenustest teavitamise osas.

2.7.7 Täitja tagab, et teenuseid osutavad spetsialistid ei avalikusta konfidentsiaalset infot pere kohta ilma seadusest tuleneva aluseta, järgivad andmete töötlemisel isikuandmete töötlemise regulatsioone, samas tunnevad ja järgivad lastekaitse põhimõtteid ning täidavad abivajavast lapsest teatamise kohustust (lapse/pere abivajaduse korral edastatakse info KOV-le).

2.7.8 Perele tuleb tagada teenused kas eesti või vene keeles vastavalt pere vajadusele.

2.7.9 Täitja teavitab kohalikke omavalitsusi oma pakutavatest teenustest ning koostöövõimalustest.

2.7.10 Individuaalteenuseid võib kaugtoel (st telefoni, interneti teel vms) läbi viia vaid eelneval kokkuleppel kliendiga ja vaid juhul kui kliendil on kaugtoel nõustamiseks olemas vastavad vahendid, võimalused ning oskused. Kui teenuse ajal selgub, et kaugtoel nõustamist ei ole siiski võimalik läbi viia, (kliendile ei sobi suhtlemise viis, kanal või kliendil ei ole vahendeid, võimalusi

ja piisavalt oskusi) tuleb järgmised teenuse seansid kokku leppida kontaktkohtumistena.

2.7.11 Projektijuht

2.7.11.1 Projektijuht vastutab kõikide lepingu täitmisega seotud toimingute eest, sh täpsete arvete ja aruannete tähtaegse ja nõuetekohase esitamise eest. Projektijuhi vahetumisel või ajutisel eemal olemisel peab olema tagatud teise vastutaja olemasolu, kes vastab tehnilises kirjelduses ja lepingus toodud nõuetele ja on pakkumuses toodud isikuga vähemalt samaväärse kogemusega.

2.7.11.2 Täitja projektijuhile esitatavad nõuded:

2.7.11.2.1 Vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus);

2.7.11.2.2 Vähemalt 3-kuuline projektijuhtimise kogemus; 2.7.11.2.3 Teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste

täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust.

Tehniline kirjeldus Perede tugiteenused 2023.docx

Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele 2023

Taustakirjeldus ja mõisted
Iga laps peaks elama kodus, oma pere juures. Kahjuks ei ole see alati võimalik. On olukordi, kus vanemad ei tule ka hoolimata abistavatest teenustest lapse kasvatamisega toime, kodune keskkond on lapsele ohtlik ning laps tuleb perest eraldada. Kui laps ei saa mingil põhjusel edasi oma sünniperes elada, siis on Eestis olemas kolm võimalust:
- lapsele eestkostja määramine, kes võtab lapse enda perre kasvatada ning on tema seaduslik esindaja (reguleerib perekonnaseadus (PKS));
- asendushooldusteenusele suunamine - teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu, lapse seaduslik esindaja on kohalik omavalitsus (reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHS))
- lapse uude perekonda lapsendamine – laps on samaväärne pereliige nagu bioloogilised lapsed (reguleerib perekonnaseadus (PKS)).
Asendushooldus – lapse hooldamine ja kasvatamine väljaspool tema bioloogilist perekonda: lapse paigutamine eestkostja perekonda või asendushooldusteenusele suunamine (hoolduspere, perekodu, asenduskodu) ning lapsendamine. Asendushooldus peab olema lapse parimates huvides ning valitud hoolduse vorm peab vastama individuaalsetele vajadustele (Asendushoolduse Roheline raamat, 2014)
Asendushooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu (SHS § 455).
Perekodu – asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 457) .
Asenduskodu – asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 458).
Hoolduspere – asendushooldusteenust osutav sobivaks hinnatud pere. Hoolduspere kasvatab lepingu alusel last, kes ei kuulu pere liikmete hulka.1
Kasupere – käesoleva hanke raames mitteametlik koondnimetus hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede kohta.
Järelhooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine (SHS § 4515). Järelhooldusteenust võib osutada ka pere- või asenduskodu.
31.12.2021 elas Eestis asutusepõhisel asendushooldusel ehk pere- ja asenduskodudes 784 last (neist asendushooldusteenusel perekodus 535 ja asendushooldusteenusel asenduskodus 249 last). Hooldusperedes (sh perekonnas hooldamisel) elas 31.12.2021 seisuga 148 last. 2021. aasta detsembris kasvas eestkosteperes 1277 last ja noort, kellest alaealisi oli 1165 ja 18-aastaseid või vanemaid 112. 2021. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 37 pere- ja asenduskodu.
Lapse jaoks on kindlasti parem kasvada pere keskel kui asutuses. Seetõttu on riiklik poliitika asendushoolduse valdkonnas suunatud sellele, et suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu ning ühtlasi arendada selle kvaliteeti.
Riiklikul tasandil on täna reguleeritud lapsendaja- ja hooldusperede hindamise ja ettevalmistamise protsess – perede sobivust hindavad Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid (sh viies läbi põhjaliku pere-uuringu) ning pered läbivad ettevalmistava PRIDE-koolituse. Eestkosteperede osas ühtset süsteemi eelhindamiseks ei ole, kohus ja kohalik omavalitsus annavad vabas vormis hinnangu eestkostja sobivusele. Kui laps on perre jõudnud, ei ole kohustuslikku tugisüsteemi ette nähtud rohkem kui hooldusperede puhul lastekaitsetöötaja külastused paar korda aastas. Perede jaoks on olemas toetavaid teenuseid ja koolitusi (alates 2016. aastast on ESFi vahendite toel pakkunud Sotsiaalkindlustusamet mitmesuguseid grupi ja individuaalseid nõustamisteenuseid ning Tervise Arengu Instituut korraldanud koolitusi), kuid need ei ole seni piisavalt süsteemsed, et pere toimetulekut järjepidevalt lapse kasvatamisel toetada. Seetõttu on vajalik edaspidi kujundada perede tugisüsteem selliseks, et see sisendaks perele turvatunnet ja igal perel oleks kodulähedane, stabiilne, mugavalt kättesaadav võimalus info saamiseks ja nõu küsimiseks, samuti võimalused teiste peredega suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks. Samuti sooviksid pered stabiilset inimest, kellelt vajadusel nõu küsida, eriti siis, kui laps on alles hiljuti perre saabunud. Võimalus vajaduspõhiseks nõustamiseks (soovitavalt ühe sama stabiilse kontaktisiku poolt) peaks säilima kogu lapse kasvatamise aja, samas on eesmärgiks ka pere suunamine iseseisva toimetuleku poole ning õpitud abituse vältimine. Käesoleva hanke raames tellib Tellija teenuste osutamist sellisel moel, mis oleks süsteemne, ühtlase kättesaadavusega üle Eesti ja iga individuaalse pere vajadustele keskenduv.
Tellija ootab, et Täitja aitaks oma tegevusega igati kaasa perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemisele ja asendushoolduse valdkonnast positiivse kuvandi loomisele.
1. Hanke eesmärk ja lühikirjeldus
1.1. Käesolevas hankes soovib hankija
1.1.1 hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele järgmiste tugiteenuste osutamist:
1.1.1.1 Peretoe teenus
1.1.1.2 Mentorlus
1.1.1.3 Tugigrupid
1.1.1.4 Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon

1.2 Lisaks nimetatud teenustele peab Täitja tagama kodulehe, telefoni, e-posti aadressi ja teenuste osutamiseks sobivate ruumide olemasolu ning valdkondliku info andmise pöördujatele (sh teavituskohtumiste raames) (vt täpsemalt allpool).

1.3 Teenuste eesmärgid

1.3.1 Teenused on vajalikud, et toetada asendushooldust pakkuvaid perekondi lapse kasvatamise ajal, et koostöös perega jälgida nende toimetulekut, toetada peret ning ennetada ja abistada võimalike probleemide lahenduste leidmisel.

2 Teenuste kirjeldus

2.1 Peretoe teenus

2.1.1 Teenuse eesmärk on koostöös perega jälgida pere toimetulekut ja vajadusi ning aidata kaasa kasupereks olemisega või lapse kasvatamisega seotud küsimuste või probleemide lahendamisele.

2.1.2 Peretoe teenust osutab peretoetaja.

2.1.3 Peretoe teenust pakutakse kahel viisil:
2.1.3.1 Pere kohanemise toetamiseks;
2.1.3.2 Vajaduspõhiseks pere toetamiseks.

2.1.4 Pere kohanemise toetamisel on peretoe teenuse eesmärgiks lapse ja pere sujuv kohanemine ja suhete loomine üksteisega ning stabiilse igapäevase elurütmi saavutamine. Peretoetaja aitab perel toime tulla kohanemisperioodil ette tulla võivate küsimuste ja raskustega. Täpsemalt on teenuse eesmärgid ja tegevused kohanemisperioodil kirjeldatud peretoe teenuse kokkuleppes.

2.1.5 Kohanemiseks osutatakse peretoe teenust ühe aasta jooksul alates uue lapse perre tulekust. Teenusega võib alustada 1 kuu enne lapse perre tulekut. Kohanemiseks mõeldud peretoe teenust osutatakse igale hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperele, kes seda soovib.

2.1.6 Vajaduspõhist peretoe teenust osutatakse, kui peres on tekkinud vajadus põhjalikuma toetuse järele pärast lapse viibimist peres juba kauem kui 1 aasta. Teenust osutatakse kuni 1 aasta jooksul alates teenuse osutamisest (ühe või mitme perioodina). Vajaduspõhist peretoe teenust osutatakse vaid KOV suunamise alusel. Lapsendajate puhul osutatakse teenust ka ilma KOV suunamiseta. Vajaduspõhise peretoe teenuse eesmärgid tulenevad KOV suunamisest ning lepitakse kokku peretoe teenuse kokkuleppes.

2.1.7 Pered, kes olid teenusel eelmiste, 2021. ja 2022. aasta riigihangete alusel, on õigus saada teenust jätkuvalt. Teenuse kogukestus ei tohi ületada tehnilise kirjelduse punktis 2.1.5 ja 2.1.6 määratud mahtu, st võib olla kokku maksimaalselt 24 kalendrikuud, arvestades summaarset kestust nii 2021. aasta ja 2022. aasta hanke kui ka käesoleva hanke alusel. Kui teenuse osutamisel on tekkinud lünk tellijast tingitud põhjustel, arvestatakse see periood 24 kuu mahust välja.

2.1.8 KOV suunamine peretoe teenusele ja teenuse alustamise protsess:
2.1.8.1 KOVi lastekaitsetöötaja (koostöös perega ja lapsega) hindab pere teenuse vajadust ja planeerib peretoe teenuse vajaduse juhtumiplaanis või täidab teenusele suunamise vormi (Lisa 8). Vajaduspõhise peretoe teenuse puhul märgib KOV lastekaitsetöötaja ka teemad ja probleemkohad, millega peretoe teenuse puhul tuleb tegeleda ning lisab ka teenuse eesmärgid;
2.1.8.2 KOVi lastekaitsetöötaja pöördub Tellija kontaktisiku poole, edastades konfidentsiaalsel viisil2 väljavõtte juhtumiplaani osast, kus on märgitud pere andmed ja peretoe teenuse vajalikkus või teenusele suunamise vormi (Lisa 8) ning info, millist teenuseosutajat soovitakse;
2.1.8.3 Tellija kontaktisik kontrollib suunamise vastamist nõuetele (pere kuulumine sihtgruppi ning teenuse vajalikkuse põhjendatus juhtumiplaanis/suunamisvormis);
2.1.8.4 Tellija kontaktisik edastab pere ja KOVi poolt soovitud teenuseosutajale pere andmed, mis on vajalikud teenusega alustamiseks.
2.1.8.5 Täitja võtab perega ühendust esimesel võimalusel pärast vastava info saamist tellija kontaktisikult. Kui teenusega alustamisel esineb takistusi, teavitab täitja sellest tellija kontaktisikut.
2.1.8.6 Teenuse osutamiseks sõlmitakse koostöölepe Täitja ja pere vahel, milles fikseeritakse koostöö eesmärgid ja põhimõtted. Koostöölepe (Lisa 6 ja 7) on (koos punktis 2.1.8.1. kirjeldatud osaga KOVi juhtumiplaanist või suunamisvormiga) aluseks teenuse rahastamisele. Osapooled võivad kokkulepet kohandada vastavalt sellele, kas tegemist on hooldus-, eestkoste või lapsendajaperega ning muudes kokkulepitud aspektides, arvestades, et kokkulepe oleks kooskõlas õigusaktidega ning teenuse eesmärkidega.
2.1.8.7 Täitja valib perele eelistatavalt peretoetaja, kes saab vajadusel perega silmast silma kohtuda (st elab piisavalt lähedal või on valmis sõitma vajalikke vahemaid).

2.1.9 Pere peretoe teenusele suunanud KOV toetab pere vastavalt pere vajadustele mh järgmiselt:
2.1.9.1 külastab last ja kohtub lapsega (sh privaatselt) lapse õiguste tagamise ja lapse heaolu ning arengu hindamise eesmärgil vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele (võimalusel sagedamini, et lapse elukäiguga paremini kursis olla). Täiendab lapse juhtumiplaani koostöös pere ja lapsega;
2.1.9.2 annab perele lapse heaolu ja arengu tagamiseks olulist informatsiooni lapse kohta;
2.1.9.3 hindab lapse bioloogiliste vanemate või teiste lähedaste olukorda ja vanemlikke oskusi, et planeerida lapse kohtumisi lähedastega või tagasipöördumist bioloogiliste vanemate juurde;
2.1.9.4 tagab võimaluse korral lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vaheliste suhete säilimise ning toetab lapse ja tema vanema(te) või teiste lähedaste vahelisi suhteid, sh korraldab nende kohtumisi selleks sobivas kohas. KOV tagab lapse ja bioloogilise pere suhtlemise last toetaval moel. KOV viibib esimese kohtumise juures, vajadusel ka järgmiste kohtumiste juures. KOV korraldab edasiste suhtlemiskordade tingimused sh suhtlemise järelevalve. Juhul kui pere soovib ja on selleks valmis ning lapse bioloogiliste sugulaste seisund seda võimaldab, võivad KOV ja pere kokku leppida, et KOV ei pea osalema lapse kohtumistel bioloogiliste sugulastega või teiste lähedastega;
2.1.9.5 on lapse vanema(te) jt lähedaste kontaktisikuks kõigis lapsega seonduvates küsimustes;
2.1.9.6 tagab lapsele tema vajadustest lähtuvalt vajalike teenuste kättesaadavuse.

2.1.10 Peretoe teenuse jooksul on perele tagatud pidev võimalus pöörduda peretoetaja poole. Peretoetaja võtab perega ka omal algatusel ühendust, et jälgida pere käekäiku. Kohtutakse ja suheldakse vastavalt pere vajadusele ja eelistustele kontaktkohtumistena või kaugtoel (telefoni või interneti teel). Pere teenusele tulekust (koostööleppe allkirjastamisest) arvates võtab peretoetaja perega ühendust esimese 3 kuu jooksul vähemalt iga nädal (kas kontaktkohtumisena või suhtlemisena telefoni teel või interneti teel vms), edaspidi vähemalt 2 korda kuus. Kui pere seda vajab, kohtutakse ja suheldakse sagedamini.

2.1.11 Peretoetaja toetab peret asendushooldusega seotud küsimustes. Peretoetaja ei võta üle KOV lastekaitsetöö, juhtumikorralduse või teiste KOV teenuste (nt peretöötaja, pere tugiisik) rolli. Kui selline ootus või olukord tekib, suhtleb Täitja KOViga ja vajadusel SKA laste heaolu osakonnaga, et täpsustada peretoe teenuse sisu ning vajadusel kaasata ka muid meetmeid pere toetamiseks.

2.1.12 Ka juhul, kui teenust osutatakse ilma KOV suunamiseta, teavitab Täitja KOVi teenusega alustamisest ning antakse regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) KOVile ülevaade teenuse kulgemisest, edusammudest ning raskustest (va lapsendajapere puhul, kui pere seda ei soovi).

2.1.13 Kui peretoe teenus lõpetatakse enne käesoleva hankelepingu lõppu, siis vormistavad osapooled lõpetamise kirjalikult. Täitja edastab koos igakuise aruandlusega Tellijale info eelmisel kuul lõpetatud peretoe teenuste kohta. Kui teenus lõpetati kuu keskel, makstakse vastaval kuul peretoe teenuse pearaha proportsionaalselt.

2.1.14 Peretoe teenus kriisihooldusperele (KHP)3 ja erihooldusperele (EHP)
2.1.14.1 Kui peretoe teenust osutatakse perele, kes osutab KHP või EHP teenust Sotsiaalkindlustusameti hanke alusel, siis ei ole peretoe teenuse osutamiseks vaja kohaliku omavalitsuse suunamist.
2.1.14.2 Kui KHP või EHP soovib kasutada peretoe teenust käesoleva lepingu raames, siis:
2.1.14.2.1 Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerina KHP/EHP teenust koordineeriva organisatsiooni esindaja võtab ühendust Täitjaga, esitab teenuse soovi ning kinnitab pere osalust KHP/EHP projektis;
2.1.14.2.2 Kui KHP/EHPsse paigutatakse uus laps, teavitab koordineeriva organisatsiooni esindaja peretoetajat sellest hiljemalt paigutusele järgneval päeval.
2.1.14.3 Kriisihooldusperele ja erihooldusperele peretoeteenuse osutamisel peretoetaja lisaks käesolevas lepingus kirjeldatule:
2.1.14.3.1 Kui laps on perre paigutatud, suhtleb perega vähemalt 1 kord nädalas, muul ajal vastavalt pere vajadusele.
2.1.14.3.2 Kui laps on perre paigutatud, külastab peret vähemalt 1 kord iga 30 päeva jooksul, muul ajal vastavalt pere vajadusele.
2.1.14.3.3 Peretoetaja suhtleb KHP/EHP teenust koordineeriva organisatsiooni esindajaga vähemalt 1 kord kuus, et anda ülevaadet pere vajaduste kohta koolituste ja lisateenuste järele ja muudes küsimustes.

2.1.15 Peretoetaja peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:
2.1.15.1 (a) vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus) sotsiaal- või kasvatusteadustes või (b) vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon muus valdkonnas tingimusel, et on olemas vähemalt 3-aastane hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperedega töötamise kogemus (nt perede nõustamine, koolitamine, superviseerimine);
2.1.15.2 varasem kokkupuude perepõhise asendushoolduse valdkonnaga (kas tööalane või lapsendaja-, hooldus- või eestkosteperena või muul viisil kokkupuude);
2.1.15.3 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);
2.1.15.4 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab Tellija);
2.1.15.5 sobib isikuomadustelt ja väärtushinnangutelt peretoetajaks (sobivust hindab Täitja).

2.1.15.6 Peretoetajal peab olema kompetents järgmistes valdkondades:
2.1.15.6.1 Asendushoolduse valdkonna tundmine, sh juriidiline raamistik, osapooled ja rollid;
2.1.15.6.2 Traumateadlikkus, traumapädevus;
2.1.15.6.3 Lapse arenguetappide ja arengupsühholoogia tundmine (sh kiindumussuhe);
2.1.15.6.4 Vanemlike oskuste, kaasaegsete lastekasvatuspõhimõtete tundmine (positiivne vanemlus);
2.1.15.6.5 Eesti lastekaitsesüsteemi tundmine;
2.1.15.6.6 Suhtlemise, nõustamise, lahenduskeskse lähenemise pädevus;
2.1.15.6.7 Enesejuhtimise, eneseanalüüsi, enesehindamise pädevus.

2.1.15.7 Kompetentside olemasolu kirjeldatakse CVs ning tõendatakse vastavate dokumentidega.

2.1.15.8 Peretoetaja osaleb Täitja poolt korraldatavates supervisioonides ja koolitustel.

2.1.15.9 Peretoe teenust ei tohi osutada isik, kes samal ajal saab ise vajaduspõhist peretoe teenust.

2.1.15.10 Isik ei tohi osutada peretoe teenust samale isikule (ega tema leibkonnakaaslasele), kes osutab talle endale (või tema leibkonnakaaslasele) peretoe teenust.

2.1.15.11 Peretoetaja ei tohi osutada samaaegselt samale isikule nii peretoe teenust kui ka mentorlust.

2.2 Jätkutugi

2.2.1 Teenuseosutaja tagab perega kontakti hoidmise ka siis, kui peretoe teenus on lõppenud. Kontakti hoidmine peab hõlmama vähemalt pere teavitamist toimuvatest tugigruppidest ja teistest teenuseosutaja poolt peredele pakutavatest võimalustest. Kui ilmneb pere suurem abivajadus, pöördub teenuseosutaja (kokkuleppel perega) KOVi poole, et teavitada KOVi pere abivajadusest ning tutvustada KOVile oma võimalusi pere toetamiseks.

2.3 Mentorlus

2.3.1 Teenuse eesmärk on pakkuda perele kogemuslikku nõustamist enne lapse perre tulekut või konkreetsete keeruliste olukordade puhul. Mentor vahendab teadmisi ja isiklikku kogemust, soovitab alternatiive, toetab ja nõustab peret oma kompetentsi piires.

2.3.2 Teenuse vajaduse kohta info saamisel võtab mentor perega ühendust hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pöördumisest arvates. Mentor kohtub perega kontaktkohtumisena või kaugtoel vastavalt perega kokkulepitud viisile, ajale, kohale ja sagedusele.

2.3.3 Ühele perele võib osutada mentorlust kuni 4 korda kvartalis.

2.3.4 Mentorlusteenust võib osutada kuni 2 korda ka perele, kes ei ole veel hinnatud, kuid kellel on huvi saada hooldus- või lapsendajapereks ja ka perele, kes on hinnatud, kuid vajab mentorlust enne lapse perre tulekut.

2.3.5 Mentor osaleb Täitja poolt korraldatavates supervisioonides ja koolitustel.

2.3.6 Mentor peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:
2.3.6.1 (a) vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus) sotsiaal- või kasvatusteadustes või (b) omab kogemust nõustamise või koolitamisega ning omab vähemalt kesk- või keskeriharidust või (c) on läbinud nõustamisalaseid täienduskoolitusi ning omab vähemalt kesk- või keskeriharidust;
2.3.6.2 vähemalt 2-aastane isiklik kogemus lapsendajana, hooldusperena/perekonnas hooldajana või eestkostjana või ühe perevanemaga perekodus perevanemana;
2.3.6.3 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);
2.3.6.4 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab Tellija);
2.3.6.5 sobib isikuomadustelt ja väärtushinnangutelt mentoriks (sobivust hindab Täitja).

2.4 Tugigrupid peredele

2.4.1 Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele suunatud tugigrupi eesmärk on pakkuda peredele regulaarse kooskäimise võimalust ja aidata leida võimalusi lastega seotud suhte-, kasvatus-, kooli- vm küsimuste või probleemide lahendamiseks ning toimetuleku tõstmiseks kasutades ekspertide nõuandeid ja grupiressurssi.

2.4.2 Tugigruppi viib läbi valitud teemat valdav (kas tulenevalt oma haridusest või töökogemusest) spetsialist. Täitja vastutab kompetentsete spetsialistide kaasamise eest tugigruppide läbiviimisesse. Tellijal on õigus nõuda tugigruppi läbi viivate spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

2.4.3 Soovituslikult moodustatakse eraldi tugigrupid hooldusperedele, eestkosteperedele ja lapsendajaperedele, et grupiliikmete kogemused ja neid puudutavad teemad oleksid sarnased ning seeläbi oleks grupikohtumiste kasutegur võimalikult kõrge.

2.4.4 Grupis peab osalema vähemalt 6 kasuperet. Erandjuhtudel (Tellijaga eelnevalt kooskõlastades) võib osaleda alates 4 kasuperest (nt hajaasustusega piirkondades, saartel jms).

2.4.5 Tugigruppe võib korraldada kontaktkohtumistena või veebipõhiselt.

2.4.6 Kontaktkohtumisena grupikohtumise pikkus on vähemalt 4 akadeemilist tundi (1,5 h + 1,5 h, st 180 minutit). Kui tugigrupp on veebipõhine, võib kestvus olla lühem kui 4 akadeemilist tundi.

2.4.7 . Kui ühe kohtumise pikkus on rohkem kui 180 minutit, ei suurene seetõttu kohtumise eest makstav tasu. Kui veebipõhise tugigrupi kestvus on lühem kui 180 minutit, tasub Tellija kohtumise eest vastavalt proportsionaalselt vähem.

2.4.8 Saartel toimuvate tugigruppide eest tasub Tellija koefitsiendiga 1,5.

2.4.9 Täitja peab läbi viima vähemalt 1 tugigrupi kvartalis. Maksimaalselt maksab Tellija ühele Täitjale 10 tugigrupi eest kvartalis.

2.4.10 Täitjad vahetavad infot ja teevad koostööd omavahel ja Tellijaga, et tagada tugigruppide kättesaadavus peredele kõigis Eesti piirkondades.

2.5 Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon

2.5.1 Teenuse eesmärk on aidata kaasa kasupereks olemisega või lapse kasvatamisega seotud küsimuste või probleemide lahendamisele. Teenus sisaldab ühe või mitme pereliikme nõustamist, sh probleemi olemuse väljaselgitamist, pere ressursside leidmist, psühholoogilise abi kavandamist ja vajadusel erialaspetsialistide konsultatsioonile suunamist või teraapia soovitamist. Psühholoogilist nõustamist viib läbi psühholoogi ettevalmistusega inimene, individuaalset supervisiooni viib läbi superviisorite väljaõppe läbinud nõustaja.

2.5.2 Psühholoogilise nõustamise teenust või individuaalset supervisiooni osutatakse üldjuhul kontaktkohtumisena.

2.5.3 Teenust osutatakse kuni 6 akadeemilist tundi ühe pere kohta hankelepingu perioodi jooksul.

2.5.4 Psühholoogilise nõustamise teenust osutav isik peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:
2.5.4.1 vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus) psühholoogias;
2.5.4.2 varasem kokkupuude perepõhise asendushoolduse valdkonnaga (kas tööalane või lapsendaja-, hooldus- või eestkosteperena või muul viisil kokkupuude);
2.5.4.3 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);
2.5.4.4 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks (kooskõlastab Tellija);

2.5.5 Individuaalset supervisiooni osutav isik peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

2.5.5.1 vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus);
2.5.5.2 on läbinud superviisori väljaõppe vastavalt ANSE (Association of National Organisations of Supervision in Europe) standardile või mõne muu rahvusvaheliselt tunnustatud väljaõppe ning omab vastavat tunnistust;
2.5.5.3 omab kogemust superviisorina ajavahemikus 2018-2022, kokku vähemalt nelja individuaalse supervisiooniprotsessi läbiviimisel, seejuures loetakse üheks supervisiooniprotsessiks protsessi, mis hõlmab individuaalset supervisiooni vähemalt nelja kohtumisega;
2.5.5.4 varasem kokkupuudet perepõhise asendushoolduse valdkonnaga (kas tööalane või lapsendaja-, hooldus- või eestkosteperena või muul viisil kokkupuude);
2.5.5.5 teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust (nõude vastavust kontrollib Täitja enne lepingu sõlmimist);
2.5.5.6 ei tohi olla ametnik samas kohalikus omavalitsuses (Tallinna puhul linnaosavalitsuses), kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks (rollikonflikti ohtu hindab Sotsiaalkindlustusamet).

2.6 Teavituskohtumised

2.6.1 Täitja peab vähemalt kord kvartalis võimaldama kohtumise peredele, kes huvituvad perepõhise asendushoolduse valdkonnast, kus viibib kohal Täitja esindaja, kes annab pöördujatele infot kasupereks saamise võimaluste ja tingimuste kohta ning tugiteenuste kohta, et leida ja julgustada uusi hooldusperesid. Kohtumisi võib korraldada iga Täitja eraldi või ühiselt või koostöös SKAga või kohaliku omavalitsusega või teiste koostööpartneritega.

2.7 Teenuste osutamise korraldamine

2.7.1 Täitjal peab olema teenuste osutamiseks:
2.7.1.1 Tugigruppide korraldamiseks ja individuaalseteks kohtumisteks sobivad ruumid või ruumide kasutamise võimalus teenuste osutamiseks.
2.7.1.2 Kodulehekülg. Koduheleküljel peab olema vähemalt: organisatsiooni nimi ja kontaktandmed; info teenuste kohta, mida organisatsioon lepingu raames peredele pakub, sh teenuseid osutavate isikute andmed (vähemalt nimi, asjakohase kvalifikatsiooni kirjeldus, soovitavalt ka pilt); (eel)info toimuvate tugigruppide kohta ja juhised neis osalemiseks; lingid olulisele asendushooldust puudutavale infole (SKA ja www.tarkvanem.ee/kasupere koduleht);
2.7.1.3 Kontakttelefon. Kontakttelefonile peab olema võimalik helistada vähemalt kolmel päeval nädalas, nii hommikustel kui õhtustel aegadel. Kontakttelefoni kaudu peavad helistajad saama infot vähemalt osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või edasisteks pöördumisteks;
2.7.1.4 E-posti aadress. E-posti aadressile saabunud päringule tuleb esmane vastus anda hiljemalt järgmisel tööpäeval päringu saamisest. E-posti aadressi kaudu peavad pöördujad saama infot vähemalt osutatavate teenuste kohta ning üldist valdkondlikku avalikult kättesaadavat infot ja juhendamist selle leidmiseks või pöördumisteks;
2.7.1.5 Projektijuht;
2.7.1.6 Teenuste osutamiseks vajalik meeskond: pakkumise esitamise ajal vastavalt pakkumuskutse punktis 2.7 sätestatule, lepingu täitmise ajal vastavalt vajadusele.

2.7.2 Hankelepingu raames pakutavad teenused on perele tasuta.
2.7.3 Teenuste osutamisel seatakse esikohale lapse ja pere vajadused.
2.7.4 Täitja korraldab teenuste osutamise spetsialisti poolt, kes vastab hanke alusdokumentides kirjeldatud kvalifikatsiooninõuetele.
2.7.5 Täitja võib kaasata lepingu täitmisse isikuid, kes ei ole pakkumuse esitamise ajal pakkuja meeskonnas. Täitja esitab enne täiendava isiku kaasamist lepingu täitmisse Tellijale vastava isiku kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Isik võib asuda lepingu alusel teenuseid osutama pärast Tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse saamist. Tugigruppide puhul ei pea Täitja täiendava isiku kaasamist Tellijaga kooskõlastama, küll aga võib Tellija küsida tugigruppide läbiviija kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.
2.7.6 Täitja lepib Tellija kontaktisikuga kokku koostööpõhimõtted perede teenustele suunamise ja teenustest teavitamise osas.
2.7.7 Täitja tagab, et teenuseid osutavad spetsialistid ei avalikusta konfidentsiaalset infot pere kohta ilma seadusest tuleneva aluseta, järgivad andmete töötlemisel isikuandmete töötlemise regulatsioone, samas tunnevad ja järgivad lastekaitse põhimõtteid ning täidavad abivajavast lapsest teatamise kohustust (lapse/pere abivajaduse korral edastatakse info KOV-le).
2.7.8 Perele tuleb tagada teenused kas eesti või vene keeles vastavalt pere vajadusele.
2.7.9 Täitja teavitab kohalikke omavalitsusi oma pakutavatest teenustest ning koostöövõimalustest.
2.7.10 Individuaalteenuseid võib kaugtoel (st telefoni, interneti teel vms) läbi viia vaid eelneval kokkuleppel kliendiga ja vaid juhul kui kliendil on kaugtoel nõustamiseks olemas vastavad vahendid, võimalused ning oskused. Kui teenuse ajal selgub, et kaugtoel nõustamist ei ole siiski võimalik läbi viia, (kliendile ei sobi suhtlemise viis, kanal või kliendil ei ole vahendeid, võimalusi ja piisavalt oskusi) tuleb järgmised teenuse seansid kokku leppida kontaktkohtumistena.

2.7.11 Projektijuht

2.7.11.1 Projektijuht vastutab kõikide lepingu täitmisega seotud toimingute eest, sh täpsete arvete ja aruannete tähtaegse ja nõuetekohase esitamise eest. Projektijuhi vahetumisel või ajutisel eemal olemisel peab olema tagatud teise vastutaja olemasolu, kes vastab tehnilises kirjelduses ja lepingus toodud nõuetele ja on pakkumuses toodud isikuga vähemalt samaväärse kogemusega.

2.7.11.2 Täitja projektijuhile esitatavad nõuded:
2.7.11.2.1 Vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele 6 vastav hariduslik kvalifikatsioon (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus);
2.7.11.2.2 Vähemalt 3-kuuline projektijuhtimise kogemus;
2.7.11.2.3 Teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust.

Tehniline kirjeldus Perede tugiteenused 2023.pdf