Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 06.03.2023 nr 10-11/197 - 1

Meie 05.04.2023 nr 9.3-4/23/1558-2

Narva mnt 172 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise

vajalikkuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 alusel seisukoha saamiseks Narva mnt 172

kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse eelnõu.

Kavandatava tegevuse maa-ala asub Lasnamäel, Narva maantee, Priisle tee ja Ussimäe tee

vahelises kvartalis Narva mnt 172 katastriüksusel. Selle pindala on 2,66 ha ja ala on

hoonestamata. Planeeritava ala pindala on 3,36 ha ning hõlmab endas ka Narva maantee T10

osa, Priisle tee T1 osa ja Narva mnt 174h osa. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

moodustada ärimaa sihtotstarbega kinnistust kaks elamumaa ning üks äri- ja

elamumaasihtotstarbega krunt ning määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni 7

maapealse ja 2 maa-aluse korrusega korterelamute ning äriruumidega korterelamute

ehitamiseks. Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe

elamualade üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu korterelamute alal ettevõtlusala

kõrvalotstarbega, kuhu võib kavandada korruselamuid ning elanikele vajalikke üldkasutatavaid

haljas- ja rekreatsioonialasid. Kõrvalotstarbena sobivad alale väikesed elanikke teenindavad

kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned ning vaba aja veetmisega seonduvad

ettevõtted. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu materjalid sisaldasid muuhulgas HENDRIKSON& KO poolt läbi viidud

mürahinnangut (töö nr 22004427 , 26.10.2022), mille eesmärgiks määrata planeeringualal

esinev liiklusmüra tase olemasolevas olukorras päevasel ja öisel ajaperioodil. Piirkonna

mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt uuringualaga põhjasuunast külgnev Narva

mnt ja alaga lõunasuunast piirnev Priisle tee. Lisaks arvestatakse mürauuringus ka kaugemal

asuvate teedega (sh Ussimäe tee). Teisi olulisi müraallikaid planeeringuala lähiümbruses

teadaolevalt ei leidu. Olemasoleva olukorra liikluskoormuste lähteandmetena kasutati Tallinna

linna veebilehel 1esitatud avalikke andmeid Tallinna tänavate liikluskoormuste kohta (2016. a

õhtuse tipptunni liikluskoormused, Stratum OÜ). Müra modelleerimisel võeti liikluskoormuseks

mõnevõrra suurem väärtus. Planeeringu alale rakenduvad keskkonnaministri 16. detsembri

2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud II

kategooria piirväärtused, mis on päeval 60 dB (teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB

(teepoolsel küljel 60 dB). Mürahinnangust selgus, et olemasolevas olukorras levib

planeeritavate hooneteni päeval kuni 65 dB (teepoolsel küljel 68 dB), öösel kuni 56 dB

(teepoolsel küljel kuni 58 dB). Eeltoodust tulenevalt ületavad planeeritava hooneni levivad

2(3)

liiklusmüra tasemed olemasolevas olukorras päevasel ajaperioodi nii mitte-teepoolsel, kui

ka teepoolsel küljel KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud liiklusmüra normtasemeid.

Öisel ajaperioodil ületavad liiklusest tingitud müratasemed mitte-teepoolsel fassaadil

liiklusmüra normtaset.

KSH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:

 „Planeeringualal on radooni sisaldus pinnaseõhus hinnatud kõrgeks ning ala jääb

diktüoneemakilda ja oobulusliivakivi avamuse piirkonda. Kuna alal on pinnakate väga

õhuke, siis maakoores sisalduv radoon võib läbi kivimilõhede pinnasesse ja välisõhku

eralduda.“ ning „Enne uute hoonete ehitamist tuleb kavandatavate hoonete asukohtades

mõõdistada radooni taset pinnases. Vastavalt mõõtmistulemustele tuleb asjakohaselt

rakendada radoonikaitsemeetmed lähtudes standardist EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Lisaks on

Lasnamäe elamualade üldplaneeringus toodud, et tulevasi maja (korteri) omanikke tuleb

teavitada, et maja asub suure radoonisisaldusega (looduskiirgusega) alal.“

 „Maa-aluste korruste rajamiseks tuleb rajada süvend lubjakivisse. Süvendi rajamiseks

võimalikeks tehnoloogilisteks lahendusteks on piikamine või lõhkamine. Antud

tegevustega kaasneb nii müra kui vibratsiooni teke, kuid see esineb vaid ehitustööde ajal.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb selgitada, milline on väljatava lubjakivi maht ning

kumb lahendusviisidest on selleks sobilikum, arvestades nii tekkiva vibratsiooni, müra

kui ka õhuheitmete (tolmu) teket ja levikut. Samuti tuleb selgitada, kus toimub lubjakivi

edasine töötlus. Kuna lubjakivi töötlusega kaasneb oluliselt suurem tolmu teke kui selle

väljamisega, siis tuleb väljakaevatud lubjakivi transportida edasiseks töötlemiseks

(purustamiseks) mujale.“

 „Hooned tuleb projekteerida selliselt, et oleks tagatud sätestatud12 müra normtasemete

saavutamine. Piisavate mürasummutavate meetmete tagamiseks tuleb hoone

projekteerimisse kaasata müraekspert.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KSH mittealgatamisele, kuid

juhib tähelepanu järgnevale:

 Ameti hinnangul ei ole rahvatervise seisukohast asjakohane planeerida eluhoonet

piirkonda, milles esinevad nii öised kui ka päevased liiklusmüra normtasemete ületused

teepoolsel ja mitte-teepoolsel fassaadil.

 Mürahinnangus kasutati olemasoleva olukorra hindamiseks 2016. aasta liiklusuuringu

andmeid, mis on käesolevaks hetkeks juba üle 6 aasta vanad. Liikluskoormuse

kirjeldamiseks võeti aluseks mõnevõrra suurem liikluskoormus, mis on ameti hinnangul

prognoosimine ning ei näita reaalset hetkeolukorda. Amet leiab, et olemasoleva olukorra

hindamiseks oleks vaja teostada reaalsed mõõtmised, veendumaks, et müratasemed ei

ületa lubatud normtasemeid.

 Amet juhib tähelepanu, et vajalik on koostada detailplaneeringu raames mürahinnang ka

perspektiivse olukorra kohta, et saaks müraleevendavate meetmete valikul müra

muutuvat olukorda arvesse võtta.

 KSH eelhinnangus on välja toodud lk 7: „Planeeringuala piirneb Narva mnt ja Priisle

teega, mille liiklusmüra tase on Maa-ameti mürakaardi rakenduse järgi vahemikku 65-

74 dB. Planeeringualale kanduv aasta keskmine linnaliikluse müratase jääb vahemikku

55-64 dB. See ületab sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 toodud liiklusmüra

normtasemeid elamuhoonetele. Seetõttu tuleb hooned projekteerida selliselt, et oleks

tagatud sätestatud normtasemete saavutamine.“ Amet märgib, et eeltoodud määrus

kehtestab müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete sees ning mürataseme

mõõtmise meetodid. Välisõhus levivat müra reguleerib keskkonnaministri 16.12.2016

määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71). Planeeritava ala välisõhus levivad

liiklusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud liiklusmüra

normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei

tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

3(3)

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]