Kiri

EELNÕU

KORRALDUS

[kuupäev] nr [number]

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas

Planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1 ja 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 4 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-tega 2 ja 3, Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga ning tulenevalt K-Projekt Aktsiaseltsi 20. novembril 2019 esitatud algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti ... ja Terviseameti ... esitatud seisukohti

1. Algatada Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering, edaspidi detailplaneering. Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 3,36 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega kinnistust kaks elamumaa sihtotstarbega ning üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt ning määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega korterelamute ning äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Lisaks moodustatakse detailplaneeringus kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti, sh üks krunt transpordimaa sihtotstarbega Narva mnt 174h kinnistul asuva olemasoleva tänava laiendamiseks, ning antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on korralduse lisas.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 hoonestustihedus kavandada kuni 1,2;

3.2 kavandada äripindade osakaal planeeritavatel kruntidel kokku vähemalt 5%;

3.3 kavandada keskmine suletud brutopind ühe korteri kohta vähemalt 80 m2. Hoonetes näha ette eri suurustega korterid, kavandada vähemalt 50% korteritest kolmetoalised, sh neist vähemalt 10% nelja, -viie- ja kuuetoalised;

3.4 analüüsida kavandatavate hoonete insolatsiooni tingimusi eesmärgiga tagada hoonetes ja peamistel puhkealadel hea insolatsioon. Samuti analüüsida, kuidas kavandatav hoonestus mõjutab Priisle tee 1 kinnistule ehitatava mänguväljaku valgustingimusi;

3.5 kavandada elamutele privaatsed/poolprivaatsed õuealad, mis siduda keskse rohealaga ühtseks tervikuks;

3.6 määrata vajadusel avaliku kasutusega alad;

2

3.7 hooviala väljaku ja teedevõrgustiku planeerimisel lähtuda inimmõõtmelisest ruumist ja vähendada kõvakatete pinda;

3.8 käidelda sademevesi maksimaalselt omal kinnistul (immutada pinnasesse, koguda vahemahutitesse), seetõttu on soovitav kavandada võimalikult vähe kõvakattega alasid ja maaga mitteseotud (maa-aluse parkla pealset) haljastust. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad Veeseaduses toodud nõuetele, et sademevett pinnasesse immutada;

3.9 maa-aluste parkimiskorruste rajamisel tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga välja selgitada planeeringuala põhjaveetase ja hinnata kaevise rajamisel väljapumbatava vee kogust. Samuti tuleb välja selgitada graptoliitargiliidi levik planeeringualal ning selle põhjal hinnata väljakaevatava diktüoneemakilda kogused ning selgitada käitlusviis;

3.10 kavandada parkimiskohtade vajadus Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsuse nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ alusel ning teed, parkimiskohad, manööverdusruum ja muud liiklusrajatised kavandada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

3.11 kavandada jalgrataste parkimiskohtade vajadus vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Kavandada jalgrattateed, parkimiskohad ja hoiukohad vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018–2028. Lapsevankrite/-kärude hoiuruumid näha ette tänava tasandil hoone sissepääsu lähedal, jalgrataste parkimiskohad tänava tasandil hoone sissepääsu lähedal, maa-aluses parklas, hoovialal. Hoovialale näha ette keskkonda sobivad rattavarjualused;

3.12 käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust ning olmejäätmete kogumiskohtade võimalikke lahendusi (sh ligipääsu). Tähistada asukohad põhijoonisel;

3.13 küttevarustuse kavandamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“;

3.14 teostada Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kajastada haljastuse inventuuris mh alal esinevaid looduskaitselisi väärtusi. Kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teostada ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

3.15 säilitada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi haljastus. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada. Puude likvideerimisel näidata planeeringus asendusistutuste asukohad. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

3.16 soovituslik on hoone projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" või tellida pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine pinnases, et veenduda pinnase ohutuses (mõõtmiste tellimine on samuti soovituslik, sest vahetult kinnistul ei ole radoonimõõtmisi teostatud).

4. Määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised tingimused:

4.1 elamute projekteerimisel jälgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (magamistube) ei ole soovitatav paigutada Narva mnt ja Priisle tee poolsetele külgedele;

4.2 kavandada eluruumide laiendusena rõdud, terrassid, hoovialad;

4.3 kavandada enamikele korteritele tervikuna või osaliselt klaasitud rõdu, mille suurus on piisav suvemööbli paigaldamiseks (soovitatavalt ca 10–20% korteri pinnast);

4.4 rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“;

3

4.5 ehitusprojekti koosseisus koostada piirkonda sobiv terviklik väliruumi lahendus (lisaks uushaljastusele ning mänguväljakule ka puhkeala lahendus). Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt;

4.6 arvestada mänguväljakute planeerimisel kõikide vanusegruppidega ning võimalusel kasutada universaalset disain. Tagada erivajadustega inimestele ligipääs;

4.7 tänavhaljastus kavandada võimalikult mitmerindeliselt (nt kõrg- ja madalhaljastus vaheldumisi), et tõsta linnas elurikkust. Tagada nähtavus ülekäiguradadel ja juurdepääsuteede ristmikel;

4.8 määrata tingimused segaliiklusala projekteerimiseks, mis tagaksid kergliiklejate eesõiguse eelkõige kujunduslike võtetega, mitte füüsiliste tõketega. Mitte kavandada sõidukite teenindusteele/segakasutusalale pealesõite ülekäigurajalt;

4.9 kasutada sademevee käitlemisel innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse rajamine, kasutamine kastmiseks, olmes jne);

4.10 lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskendusklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase oleks ruumis ületatud;

4.11 maa-aluste parkimiskorruste ehitusprojekti koostamisel tuleb välja selgitada, milline on väljatava lubjakivi maht ning milline lahendusviisidest (lõhkamine või piikamine) on selleks sobilikum. Samuti tuleb selgitada, kus toimub lubjakivi edasine töötlus.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasata Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 25 nimetatud isikud, Narva mnt 174a ja Narva mnt 174h kinnistute omanikud, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus (ringmajanduse osakond ja ruumiloome kompetentsikeskus), Päästeameti Põhja päästekeskus, Terviseamet ning teised isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada.

6. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

6.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

6.2 Tallinna Linnaplaneermise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 6.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

6.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 6.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

6.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 5.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

4

7. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn).

8. Mitte algatada Narva mnt 172 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

8.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;

8.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestamata alale korterelamute ja äripindadega korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

8.3 detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega (korterelamute ala, ettevõtlusala kõrvalotstarbega);

8.4 Lasnamäe linnaosas Narva mnt ja Priisle tee vahel asuval planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringualal tehakse looduskaitseliste väärtuste inventuur, milles tuleb tähelepanu pöörata kaitstavate rohttaimeliikide ja invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele. Samuti tuleb planeeringulahenduses arvestada, et lindude kokkupõrgete vältimiseks hoonetega peab kasutama lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks või mitte kavandada suuri klaaspindu. Planeeringuala naabruses, teisel pool Narva mnt asub Pirita jõeoru maastikukaitseala (ühtlasi Natura 2000 võrgustiku loodusala), mida mõjutab laiemalt linnalisest keskkonnast tingitud külastussurve. Planeeringu elluviimise järel võib külastuskoormus mõnevõrra kasvada, kuid kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura ala kaitse-eesmärke ega Natura ala terviklikkust;

8.5 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse väärtuslik ja võimalusel oluline kõrghaljastus ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Alale nähakse ette uut kõrghaljastust, sh haljastatud puhkealad mänguväljakutega;

8.6 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuriväärtusi, inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta eeldatavasti olulist mõju elanikkonnale. Uute hoonete rajamine suurendab planeeringuala piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet, kuid eeldatavasti ei ole mõju oluline. Kuna ala jääb Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt kõrge müratasemega piirkonda, tuleb hooned projekteerida selliselt, et oleks tagatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kohane müra normtasemete saavutamine. Piisavate mürasummutavate meetmete tagamiseks tuleb hoone projekteerimisse kaasata müraekspert ;

8.7 Tallinna radooniriski kaardi kohaselt jääb ala kõrge radooniohuga piirkonda, mistõttu tuleb kasutada hoonete ehitamisel radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ või teha projekteerimisel pinnase radoonitaseme mõõtmised, et veenduda pinnase ohutuses. Kõrge radooniriski tuvastamisel kasutatakse asjakohaseid radoonikaitse meetmeid;

8.8 planeeringualal ei esine tõenäoliselt jääkreostust;

5

8.9 jäätmekäitlus nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel peab vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

9. Lasnamäe Linnaosa Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

10. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

11. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

12. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Korralduse eelnõu „Narva mnt 172 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas” juurde

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering, edaspidi detailplaneering. Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 3,36 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega kinnistust kaks elamumaa ning üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt ning määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega korterelamute ning äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Lisaks moodustatakse detailplaneeringus kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti, sh üks krunt transpordimaa sihtotstarbega Narva mnt 174h kinnistul asuva olemasoleva tänava laiendamiseks, ning antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on korralduse lisas.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas, Narva maantee, Priisle tee ja Ussimäe tee vahelises kvartalis. Piirkond on hoonestatud peamiselt korterelamutega. Planeeringualast idas, samas kvartalis, asuvad kuni 4-korruselised korterelamud, läänes asub 11-korruseline äriruumidega korterelamu. Narva maanteest põhja pool paiknevad 3-korruselised korterelamud, lõuna pool 5- ja 9-korruselised korterelamud. Läänemere tee ja Priisle tee ristmiku rõhutab kuni 12-korruseline korterelamu. Ühiskondlikest hoonetest asuvad lähipiirkonnas Lasnamäe Gümnaasium ja Tallinna Läänemere lasteaed.

1.2 Planeeritaval alal asub ärimaa sihtotstarbega Narva mnt 172 kinnistu, mille omanik on OÜ Fund Ehitus.

1.3 Lisaks jäävad osaliselt planeeritavale alale Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega Narva maantee T10 ja Priisle tee T1 kinnistud ning Rukki arendus OÜ-le kuuluv transpordimaa sihtotstarbega Narva mnt 174h kinnistu.

1.4 Narva mnt 172 kinnistu on hoonestamata.

1.5 Planeeritaval alal kasvavad üksikud puud ja põõsad.

1.6 Juurdepääs planeeritavale alale on Priisle teelt.

2. Lasnamäe elamualade üldplaneering

2.1 Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu korterelamute alal ettevõtlusala kõrvalotstarbega, kuhu võib kavandada korruselamuid ning elanikele vajalikke üldkasutatavaid haljas- ja rekreatsioonialasid. Kõrvalotstarbena sobivad alale väikesed elanikke teenindavad kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned ning vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted. Narva maantee ja Priisle tee on üldplaneeringus ette nähtud tänavahaljastusega. Haljastuse osakaal kvartalis peab olema vähemalt 30%, sinna ei kuulu sisse katuse-, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus.

2.2 Algatatav detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritaval alal kehtib Narva mnt 174h kinnistu ja Priisle tee T1 kinnistu osas Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 1999 otsusega nr 134 kehtestatud „Priisle-Kasemetsa piirkonna detailplaneering“, mille kohaselt oli ette nähtud sisetänava ehitamine Narva mnt 174h ja Narva mnt 172 kinnistute piirile. Sisetänav on osaliselt valmis ehitatud.

3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. „Narva mnt 172 kinnistu detailplaneeringu“ kehtestamisel muutub kehtiv „Priisle-Kasemetsa piirkonna detailplaneering“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

4. Menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 20. novembril 2019 K-Projekt Aktsiaselts, eesmärgiga moodustada ärimaa sihtotstarbega Narva mnt 172 kinnistust neli elamumaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus kuni 10-korruseliste korterelamute ehitamiseks.

4.2 Planeeringulahenduse leidmiseks korraldati koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga konkurss, mille võitjaks tuli Osaühing HG ARHITEKTUUR koostatud töö „Reidumägi“, mis on võetud aluseks planeeringulahenduse koostamisel. Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku ja illustreeriva materjali koostas K-Projekt Aktsiaselts.

4.3 Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 12 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Lasnamäe Linnaosa Valitsusele, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Linnavaraametile, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Haridusametile ja Kaitseministeeriumile.

4.4 Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Linnavaraamet ning Tallinna Strateegiakeskus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.5 Tallinna Haridusamet ja Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.6 Planeerimisseaduse § 130 alusel on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, K-Projekt Aktsiaselts ja OÜ Fund Ehitus sõlminud 12. jaanuaril 2023 halduslepingu nr 3-6/2 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks.

4.7 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-iga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele.

4.8 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 24 lõike 4 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus pärast detailplaneeringu koostamise algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

4.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt peab Tallinna Linnaplaneerimise Amet teavitama detailplaneeringu koostamise algatamisest Priisle tee 1, Narva mnt 174a, Narva mnt 174b, Narva mnt 174d/1, Narva mnt 174e, Vabaõhukooli tee 118 kinnistute omanikke ning Kuukressi tee 1, Priisle tee 2, Priisle tee 4 korteriühistuid.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 4 järgi tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29.

augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeringualal kehtivat detailplaneeringut on kirjeldatud seletuskirja punktis 3.

5.4 Detailplaneeringu eesmärk ja sisu

5.4.1 Detailplaneeringu ala (3,36 ha) asub Lasnamäe linnaosas Narva maantee, Priisle tee ja Ussimäe tee vahelises kvartalis.

5.4.2 Detailplaneeringu algatamisettepanekuga soovitakse moodustada praegu ärimaa sihtotstarbega kinnistust elamumaa ning äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundid ning määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus korterelamute ning äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Hoonete korruselisus on kavandatud kuni 7 maapealset ja 2 maa-alust korrust.

5.4.3 Tallinna arengustrateegia 2035 (edaspidi arengustrateegia) kohaselt omab Tallinn aktiivset rolli elukeskkonna kujundamises. Tallinn planeerib linnaruumi terviklikult, teeb eraomanikega koostööd ja suunab investeeringuid linnaruumi nendesse kohtadesse, kus ta soovib arengut soodustada st uued elamispinnad ehitatakse eelistatult keskuste lähedusse, kus on olemas kvaliteetne avalik ruum, vajalikud ühistranspordiühendused, rattateed, lasteaiad, koolid, huvikoolid ja muud kodulähedased teenused. Antud planeeringuala läheduses on eelpool nimetatud teenuseid pakkuvad keskused olemas või planeerivad linn ja eraarendaja need koos. Tihedas koostöös erasektoriga kavandatakse ka kaugküttevõrgu laiendamist, kaugjahutusvõrgu arendamist ja ringmajanduse põhimõtete rakendamist energia tootmisel.

5.4.4 Seega on kavandatav tegevus kooskõlas arengustrateegiaga ja kliimaneutraalne Tallinn eesmärkidega.

5.5 Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

5.5.1 Planeeringualale uute hoonete rajamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud.

5.5.2 Lähim Natura 2000 ala, Pirita loodusala, jääb planeeringualast ca 200 m kaugusele ning lähim maastikukaitseala, Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216), jääb planeeringualast ca 50 m kaugusele. Pirita loodusala ja planeeringuala vahele jäävad korterelamud ning Ussimäe tee, mistõttu pole olemasolevate andmete alusel põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olemasolevatele andmetele tuginedes olulist mõju Pirita jõeoru maastikukaitsealale.

5.5.3 Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kultuuriväärtusega objekte, mida planeeritav tegevus võib mõjutada.

5.5.4 Planeeringualal ei esine tõenäoliselt jääkreostust, kuna ala on valdavas osas säilinud hoonestamata ja seal ei ole toimunud reostusohtlikke tegevusi.

5.5.5 Planeeringuala jääb kaitsmata põhjaveega alale ehk reostuse ohtlikkuse tase sellel alal on väga kõrge. Jälgides ohutusnõudeid ja vältides riske pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega viiakse ellu tegevusi, mis võiks oluliselt pinna- või põhjavett mõjutada.

5.5.6 Detailplaneeringu eskiisi järgi kavandatud suur osa sademeveest immutada. Veeseaduse § 129 tähenduses peab sademevee suublasse juhtimisel immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Seetõttu tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille raames selgitada välja, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses toodud nõuetele.

5.5.7 Suuremas koguses jäätmeid tekib ehitustegevuse käigus, mis tuleb käidelda vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale. Korterelamute kasutamisega tekib olmejäätmeid tavapärases koguses ning need tuleb koguda liigiti (biolagunevad jäätmed, vanapaber, pakendid). Detailplaneeringus käsitletakse jäätmete liigiti kogumist ning nähakse ette kogumiskohad olmejäätmetele, sh kavandatakse võimalik asukoht avaliku pakendijäätmete kogumispunkti jaoks.

5.5.8 Detailplaneeringuga hõlmataval alal kasvab vähe kõrghaljastust kuid detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele.

5.5.9 Detailplaneeringuga nähakse alale ette uut kõrghaljastust ning maapinnaga ühendatud haljasalade ulatuseks määratakse vähemalt 30% ning koos katusehaljastusega 40% planeeritavast alast. Detailplaneeringu koostamise käigus esitatakse väliruumi sh haljastuse põhimõtteline lahendus ning ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik maastikuarhitektuurne lahendus sh haljastuse projekt ning projekteerimistöödesse kaasatakse maastikuarhitekt.

5.5.10 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge müratasemega piirkonda. Planeeringualale kanduv aasta keskmine linnaliiklusr müratase jääb vahemikku 55- 64 db, mis ületab sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamuhoonetele. Seetõttu tuleb hooned projekteerida selliselt, et oleks tagatud sätestatud normtasemete saavutamine. Piisavate mürasummutavate meetmete tagamiseks tuleb hoone projekteerimisse kaasata müraekspert.

5.5.11 Kuna planeeringuala asub Tallinna radoonikaardi järgi diktüoneemakilda ehk diktüoneemaargilliidi või graptoliitargilliidi ja oobulusliivakivi avamusalal, siis tuleb detailplaneeringu koostamise käigus välja selgitada graptoliitargiliidi levik planeeringualal ning selle põhjal hinnata väljakaevatava diktüoneemakilda kogused ning selgitada käitlusviis.

5.5.12 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kuid esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

5.5.13 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud korralduse punktis 8.

5.5.14 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Narva mnt 172 kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

5.5.15 Keskkonnaamet vastas ...

5.5.16 Terviseamet vastas ...

5.6 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja korralduse eelnõu punkti 8 kohaselt ei ole Narva mnt 172 kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

5.7 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke

teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Tallinna Linnavalitsus [kuupäev] korralduse nr [number]

LISA

Narva mnt 172 detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem

august 2022

Narva mnt 172

detailplaneeringu

keskkonnamõju

strateegilise hindamise

eelhinnang

Töö nimetus: Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö number: 22066

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Vastutav täitja: Mirjam Mehine

Kontrollija: Tuuli Vreimann

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................... 4

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 4

2.2 SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................................... 5

2.3 PLANEERINGUALALE RAKENDUVAD KITSENDUSED ............................................................. 6

2.4 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NÄITEKS LOOMASTIK JA TAIMESTIK, KASUTAMINE ................ 6

2.5 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................... 7

2.6 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ............................................................ 7

2.7 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .................................................................. 8

2.8 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SEALHULGAS

HEITE SUURUS ................................................................................................................................... 8

2.9 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ......................................................................................................... 8

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ................. 9

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................ 9

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA

LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME ........... 10

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST .................................................................................. 10

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 11

4.1 VEE KESKKOND ................................................................................................................. 11

4.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ....................................................................................... 12

4.3 HALJASTUS ........................................................................................................................ 12

4.4 MÜRA, VIBRATSIOON, SOOJUS, VALGUS, KIIRGUS, LÕHN, KLIIMA ................................. 12

4.5 KUMULATIIVSED JA PIIRIÜLESED MÕJUD .......................................................................... 13

4.6 JÄÄTMED ........................................................................................................................... 13

4.7 OHT INIMESE TERVISELE VÕI KESKKONNALE, SEALHULGAS ÕNNETUSTE ESINEMISE

VÕIMALIKKUS ................................................................................................................................. 14

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 2

4.8 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 14

4.9 MUUD ASPEKTID ............................................................................................................... 14

5 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 16

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 3

1 SISSEJUHATUS

Detailplaneeringu algatamise taotlus esitati 20.11.2019 Tallinna Linnaplaneerimise

Ametile. Antud detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Narva mnt 172

katastriüksusele, mis on praegu ärimaa sihtotstarbega, moodustada elamu- ning äri- ja

elamumaa sihtotstarbega katastriüksused ning määrata moodustatavatele

katastriüksustele ehitusõigus korterelamute ning äriruumidega korterelamute

ehitamiseks. Täiendav eesmärk on määrata ala heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsude ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Keskkonnamõju eelhindamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 21. Selle järgi

tuleb anda keskkonnamõju eelhinnang elurajooni arendamise puhul.

Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas Narva mnt 172 detailplaneeringu

koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

algatamine või mitte.

Eelhinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse § 331 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja

5 nimetatud kriteeriumitest, Keskkonnaministri määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“2 ning juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura eelhindamine“3.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. § 33. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise kohustuslikkus.

2 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. Vastu võetud 16.08.2017 Keskkonnaministri määrusega nr 31.

3 KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. 2018. Riin Kutsar.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 4

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse maa-ala asub Lasnamäel, Narva maantee, Priisle tee ja Ussimäe

tee vahelises kvartalis Narva mnt 172 katastriüksusel. Selle pindala on 2,66 ha ja ala on

hoonestamata. Planeeritava ala pindala on 3,36 ha ning hõlmab endas ka Narva

maantee T10 osa, Priisle tee T1 osa ja Narva mnt 174h osa (Joonis 1).

Planeeringuala eesmärgiks on katastriüksus ümber kruntida ärimaast elamumaaks ning

elamu- ja ärimaaks. Kavandatud katastriüksuste arv on 6 ja kavandatud

parkimiskohtade arv on 509. Parkimine on kavandatud nii maapealsete kui ka maa-

aluste parkimiskohtade kaudu. Planeeritakse kuni 7-korruselisi hooneid.

Joonis 1 Kavandatava tegevuse ala. (Maa-amet 2022)

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 5

2.2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Harju maakonnaplaneering 2030+4

Harju maakonnaplaneeringust tulenevaid sätteid või piiranguid alale ei ole.

Maakonnaplaneering on sedavõrd üldine, et ei määratle käsitleva piirkonna

juhtotstarbeid.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga.

Tallinna arengustrateegia 20355

Tallinna arengustrateegia visiooniks on roheline maailmalinn. Arengustrateegias on

esile toodud, et linna haljastuses kasutatakse kliimamuutustele vastupidavaid taimeliike

ja suurendatakse liigilist mitmekesisust. Antud planeering toetab tegevust ning

planeeringuga planeeritakse võrreldes praegusega mitmekesisemat haljastust, mis

pakub elupaiku erinevatele liikidele.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus arengustrateegiaga.

Lasnamäe elamualade üldplaneering6

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu alusel asub planeeringuala korterelamute ala,

ettevõtlusala kõrvalotstarbega, kuhu võib kavandada korruselamuid ning elanikele

vajalikke üldkasutatavaid haljas- ja rekreatsioonialasid. Detailplaneeringuga

planeeritakse alale korruselamuid ning haljas- ja rekreatsioonialasid. Üldplaneeringu

alusel tuleb haljastusega alade osakaal kavandada kvartalis 30% (tagada parklinna tase

kvartaalselt). Kinnistul tagada haljastusega alade osakaal 20%, mille hulka ei kuulu

katuse-, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus. Detailplaneeringus on

maaga ühendatud haljastuse protsendiks toodud 30%. Üldplaneeringu alusel on

planeeritud kvartaalseks tiheduseks kuni 1,2, millele vastab detailplaneeringuga ette

nähtud hoonestustihedus 1,2.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga.

4 Harju maakonnaplaneering 2030+. Harju Maavalitsus ja OÜ Hendrikson & Ko. 2018

5 Avaleht | Tallinn 2035 Arengustrateegia

6 Lasnamäe elamualade üldplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 a otsusega

nr 238.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 6

2.3 Planeeringualale rakenduvad kitsendused

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Planeeringualale jääb üks geodeetiline märk nr 2507, mille kaitsevööndi ulatus on 3 m.

Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa

taotlemise kord tuleneb Keskkonnaministri 28.06.2013 määruse7 nr 50 „Geodeetiliste

tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ §17-st.

Sideehitise kaitsevöönd

Tehnorajatiste kaitsevööndi piirangud tulenevad Ehitusseadustiku §70-st8 ja sideehitise

kaitsevööndi piirangud §78-st.

2.4 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja

taimestik, kasutamine

Kavandatava tegevusega ei nähta ette mastaapset maakasutust.

Maa-aluste korruste rajamiseks tuleb rajada süvend lubjakivisse. Süvendi rajamiseks on

võimalike tehnoloogiliste lahendustena kasutada piikamist või lõhkamist.

Eeldatavalt on vajalik süvendisse koguneva põhjavee väljapumpamine. Planeeringu

koostamisel tuleb selgitada hüdrogeoloogilise uuringuga planeeringuala põhjaveetase

ja hinnata kaevise rajamisel väljapumbatava vee kogust. Hoonete maa-alused korrused

tuleb rajada veetihedad.

Kavandatava tegevusega ei nähta ette loodusliku mitmekesisuse, loomastiku ega

taimestiku kasutust.

7 Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi

ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord. Vastu võetud 28.06.2013

Keskkonnaministri määrusega nr 50.

8 Ehitusseadustik § 70 Ehitise kaitsevöönd.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 7

2.5 Tegevuse energiakasutus

Kavandatava tegevusega (elu- ja ärihoonete rajamise- ja kasutamisega) pole ette näha

tavapärasest mahukamat energiakasutust, mistõttu ei vaja see rohkemat tähelepanu.

2.6 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Planeeringualal on radooni sisaldus pinnaseõhus hinnatud kõrgeks9 ning ala jääb

diktüoneemakilda ja oobulusliivakivi avamuse piirkonda. Kuna alal on pinnakate väga

õhuke, siis maakoores sisalduv radoon võib läbi kivimilõhede pinnasesse ja välisõhku

eralduda. Maapinnast välisõhku eraldunud radoon hajub atmosfääris ega ole inimese

tervisele ohtlik, kuid pinnasest või ehitusmaterjalidest hoonetesse sattunud radoon

võib sissehingamisel põhjustada kasvajaid hingamisteedes ja kopsus.

Enne uute hoonete ehitamist tuleb kavandatavate hoonete asukohtades mõõdistada

radooni taset pinnases. Vastavalt mõõtmistulemustele tuleb asjakohaselt rakendada

radoonikaitsemeetmed lähtudes standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“10. Lisaks on Lasnamäe

elamualade üldplaneeringus toodud, et tulevasi maja (korteri) omanikke tuleb

teavitada, et maja asub suure radoonisisaldusega (looduskiirgusega) alal.

Maa-aluste korruste rajamiseks tuleb rajada süvend lubjakivisse. Süvendi rajamiseks

võimalikeks tehnoloogilisteks lahendusteks on piikamine või lõhkamine. Antud

tegevustega kaasneb nii müra kui vibratsiooni teke, kuid see esineb vaid ehitustööde

ajal. Ehitusprojekti koostamisel tuleb selgitada, milline on väljatava lubjakivi maht ning

kumb lahendusviisidest on selleks sobilikum, arvestades nii tekkiva vibratsiooni, müra

kui ka õhuheitmete (tolmu) teket ja levikut. Samuti tuleb selgitada, kus toimub lubjakivi

edasine töötlus. Kuna lubjakivi töötlusega kaasneb oluliselt suurem tolmu teke kui selle

väljamisega, siis tuleb väljakaevatud lubjakivi transportida edasiseks töötlemiseks

(purustamiseks) mujale.

Planeeringuala piirneb Narva mnt ja Priisle teega, mille liiklusmüra tase on Maa-ameti11

mürakaardi rakenduse järgi vahemikku 65-74 dB. Planeeringualale kanduv aasta

keskmine linnaliikluse müratase jääb vahemikku 55-64 dB. See ületab sotsiaalministri

9 Tallinna pinnase radooni sisalduse kaart 2015.

10 EVS 840:2017 - Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus

11 Maa-ameti mürakaart.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 8

04.03.2002 määruses12 nr 42 toodud liiklusmüra normtasemeid elamuhoonetele.

Seetõttu tuleb hooned projekteerida selliselt, et oleks tagatud sätestatud

normtasemete saavutamine.

Planeeringuala ei jää linna soojussaare mõjualale, kuid siiski on oluline linnalises

keskkonnas rohkem tähelepanu pöörata tehislike pindade vähendamisele, et

minimeerida soojussaarte mõju ja rajada kvaliteetsemat elukeskkonda. Sellest

tulenevalt on oluline planeerida ala efektiivselt ning soovituslik on rakendada selleks

vastavaid meetmeid, milleks on (katuse-, kõrg-)haljastuse rajamine, vett läbilaskvate

pindade rajamine ning veesilmade rajamine.

2.7 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kavandatava tegevusega ei teki jäätmeid tööstuslikus mahus. Elamute rajamisel on

peamisteks tekkivateks jäätmeteks ehitus- ja olmejäätmed. Käitlemine peab toimuma

vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja13 nõuetele.

2.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalike avariiolukordade esinemine on valdavalt

seotud ehitusperioodiga – kaasneb risk lekete tekkeks ehitusmasinatest ning

väljakaevatud grapoliitargilliidi isesüttimisrisk. Juhul kui kasutatakse tehniliselt korras

ehitusmasinaid, mille lekked on välistatud ning graptoliitargilliidi puhul rakendatakse

Eesti Geoloogiateenistuse juhendis20 toodud ohutusnõudeid, on riskid maandatud.

2.9 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Lähtuvalt eelmises peatükis (2.8) toodud järeldustest, ei ole põhjust prognoosida

suurõnnetusi.

12 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid. Vastu võetud 04.03.2002 Sotsiaalministri määrusega nr 42.

13 Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrusega nr 28.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Planeeringuala on hoonestamata (Foto 1). Ümberkaudsed katastriüksused on enamasti

hoonestatud. Priisle tee ja Läänemere tee vaheline ala on hoonestatud peamiselt 5- ja

9-korruseliste korterelamutega.

Kõlvikulise jaotuse alusel katab planeeringuala looduslik rohumaa pindalaga 1,92 ha ja

muu maa pindalaga 0,74 ha. Planeeringuala absoluutkõrgused jääb vahemikku 30-

36,4 m.

Maastiku välisilmet mõjutavad eelkõige rajatavad uued hooned ja taristu.

Foto 1 Kavandatava tegevuse ala. (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg

27.04.2022)

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 10

3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Kavandatava tegevuse alal ei asu kasutamispotentsiaaliga loodusvarasid nagu maa,

muld, pinnas maavara, vesi.

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeringualale ei jää looduskaitse all olevaid alasid ega Natura 2000 võrgustikku

kuuluvaid alasid. Lähim Natura ala on Pirita loodusala, mis jääb Pirita jõe esimese

kogumi ümbrusesse ja planeeringualast ca 200 m kaugusele idasse.

Lähim maastikukaitseala, Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216), jääb

planeeringualast teisele poole Narva mnt, ca 50 m kaugusele kirdesuunda.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi alusel planeeringualal kaitstavate

taimeliikide kasvukohti ega loomaliikide elupaiku ei ole.

Planeeringuala piirneb Narva mnt ja Priisle teega, mille liiklusmüra tase on Maa-ameti14

mürakaardi rakenduse järgi vahemikku 65-74 dB. Planeeringualale kanduv aasta

keskmine linnaliikluse müratase jääb vahemikku 55-64 dB.

Planeeringuala piirkonnas on Tallinna pinnase radooni sisalduse kaardi alusel hinnatud

radoon pinnaseõhus kõrgeks ning ala jääb diktüoneemakilda ja oobulusliivakivi

avamuse piirkonda.15

Planeeringuala ei jää Maa-ameti soojussaarte kaardi16 alusel linna soojussaare

mõjualale.

Planeeringuala ümbritsevad peamiselt elamuhooned.

Planeeringualale ei jää kultuurimälestisi.

14 Maa-ameti mürakaart.

15 Tallinna pinnase radooni sisalduse kaart 2015.

16 Maa-ameti soojussaarte kaart.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 11

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Alljärgnevalt on antud mõju hinnang arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• mõju piiriülesust;

• mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

4.1 Vee keskkond

Ala jääb põhjavee kaitstuse klassist kaitsmata alale ehk reostuse ohtlikkuse tase sellel

alal on väga kõrge. Tegemist on õhukese pinnakattega alaga, kus pinnakatte paksus

on < 1m. Ehitustööde käigus tuleb vältida põhjavee saastamist ehitusmasinatest

tulevast reostusest.

Piirkond on varustatud tehnovõrkudega. Küll aga on detailplaneeringu eskiisi järgi

kavandatud suur osa sademeveest immutada. Veeseaduse § 129 tähenduses peab

sademevee suublasse juhtimisel immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt

vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt

1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest17;18. Tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille

raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses

toodud nõuetele.

Jälgides ohutusnõudeid ja vältides riske pole põhjust eeldada, et kavandatava

tegevusega viiakse ellu tegevusi, mis võiks oluliselt pinna- või põhjavett mõjutada.

17 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Vastu

võetud 08.11.2019 Keskkonnaministri määrusega nr 61.

18 Veeseadus. § 129. Sademevee suublasse juhtimise nõuded.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 12

4.2 Kaitstavad loodusobjektid

Lähim Natura ala on Pirita loodusala, mis jääb Pirita jõe esimese kogumi ümbrusesse

ja planeeringualast ca 200 m kaugusele idasse. Lähim maastikukaitseala, Pirita jõeoru

maastikukaitseala, jääb planeeringualast teisele poole Narva mnt, ca 50 m kaugusele

kirdesuunda.

Pirita loodusala (Natura 2000 ala) ja planeeringuala vahele jäävad korterelamud ning

Ussimäe tee, mistõttu pole olemasolevate andmete alusel põhjust eeldada

kavandatava tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olemasolevatele andmetele tuginedes

olulist mõju Pirita jõeoru maastikukaitsealale (KLO1000216).

4.3 Haljastus

Detailplaneeringu elluviimisel toimub paratamatult olemasoleva haljastuse

likvideerimine, kuid alale planeeritakse rajada mitmekülgsemat haljastust, mis tagaks

elupaikasid taimedele, loomadele ja putukatele ehk rajatakse ka haljasalasid, mis

jäetakse aegajalt niitmata. Haljasala on kavandatud peamiselt kvartali sisealale koos

jalgteede, mänguväljakute ja puhkealadega. Lisaks nähakse ette kõrghaljastuse

rajamist Priisle tee, Narva mnt ning planeeringuala idaküljele rajatava tee äärde.

Detailplaneeringu eskiisi järgi on haljastuse osakaaluks planeeritud 30% ning koos

katusehaljastusega 40%.

Rajatav haljastus pakub mitmekesisemaid elupaiku kui praegune haljastus ning seega

pole antud mõju oluline.

4.4 Müra, vibratsioon, soojus, valgus, kiirgus, lõhn, kliima

Maa-aluste korruste rajamiseks süvendi rajamisest tingitud müra, vibratsioon ja

õhuheitmed kaasnevad vaid ehitusperioodil ning eeldatavalt olulist mõju ei oma.

Planeeringualale kanduv aasta keskmine linnaliikluse müratase jääb vahemikku 55-64

db, mis ületab sotsiaalministri 04.03.2002 määruses19 nr 42 toodud liiklusmüra

normtasemeid elamuhoonetele. Seetõttu tuleb hooned projekteerida selliselt, et oleks

19 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid. Vastu võetud 04.03.2002 Sotsiaalministri määrusega nr 42.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 13

tagatud sätestatud normtasemete saavutamine. Piisavate mürasummutavate

meetmete tagamiseks tuleb hoone projekteerimisse kaasata müraekspert.

Planeeringu elluviimisega kaasnev müra ja mõju välisõhule on käitamisajal tingitud

eelkõige liiklustiheduse kasvust piirkonnas, kuid pole põhjust eeldada, et see mõju

oleks oluline

Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt

Majandus- ja taristuministri 11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“20.

Detailplaneeringu elluviimisel ja hoone ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne

olulisel määral soojuse, valguse, kiirguse või lõhna teket.

Planeeringu elluviimine ei too kaasa kliimamuutusi.

4.5 Kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud

Kumulatiivseteks mõjudeks on õhusaaste, mida on käsitletud peatükis 2.6 „Tegevusega

kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus,

soojus, kiirgus ja lõhn“. Võttes kasutusele vastavad meetmed pole põhjust eeldada

olulist kumulatiivset mõju. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud

suuremaid arendusi, ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega

koosmõju oleks käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata.

Tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

4.6 Jäätmed

Uute hoonete rajamisega kaasneb ehitus- ja olmejäätmete teke.

Kuna planeeringuala asub Tallinna radoonikaardi järgi diktüoneemakilda ehk

diktüoneemaargilliidi või graptoliitargilliidi21 ja oobulusliivakivi avamus avamusalal, siis

tuleb detailplaneeringu koostamise käigus välja selgitada graptoliitargiliidi levik

planeeringualal ning selle põhjal hinnata väljakaevatava diktüoneemakilda kogused

ning selgitada käitlusviis.

20 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Vastu võetud 11.12.2018 määrusega nr 63.

21 Eesti Geoloogiateenistus. 2020. Graptoliitargilliidi käitlemise juhend.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 14

Jäätmekäitluse vastavusse viimisel Tallinna jäätmehoolduseeskirjale22 nõuetega ei ole

ette näha kaasnevat olulist mõju.

4.7 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste

esinemise võimalikkus

Peamiseks ohuks planeeringualal on radoonioht, mida on käsitletud detailsemalt

peatükis 2.6. Lisaks võivad ohud inimese tervisele tuleneda ehitusperioodil ning olla

tingitud tööohutusnõuete mittejärgimisest. Muid olulisi mõjusid ja ohte ei ole ette

näha, mis võiksid kavandatava tegevuse elluviimisel avalduda inimesele või

keskkonnale.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalike avariiolukordade esinemine on valdavalt

seotud ehitusperioodiga – kaasneb risk lekete tekkeks ehitusmasinatest ning

väljakaevatud grapoliitargilliidi isesüttimisrisk. Juhul kui kasutatakse tehniliselt korras

ehitusmasinaid, mille lekked on välistatud ning graptoliitargilliidi puhul rakendatakse

Eesti Geoloogiateenistuse juhendis20 toodud ohutusnõudeid, on riskid maandatud.

Planeeringualale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi. Seega

ei ole oodata kavandavast tegevusest tulenevaid olulise keskkonnamõjuga

avariiolukordade võimalikkust.

4.9 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise

planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel

teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu elamurajooni kavandava

detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse puudub. Vastavus strateegiliste dokumentidega on käsitletud peatükis

2.2 „Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega“.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata planeerimisdokumendi,

sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu

22 Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrusega nr 28.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 15

elamurajooni kavandava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Euroopa Liidu strateegilised eesmärgid on

võetud üle Eesti õigusruumi ning rakendatakse läbi erinevate strateegiliste

dokumentide. Näiteks on riik koostanud jäätmekava, mille põhjal on koostanud

jäätmekava Tallinna linn ning sellest tulenevalt on koostatud Tallinna

jäätmehoolduseeskiri.

Narva mnt 172 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

16. august 2022 16

5 KOKKUVÕTE

Arvestades kavandatava tegevuse kohta teadaolevat infot ning ümbritsevaid

keskkonnatingimusi ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning

rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.

Planeeringualal tuleb rakendada järgnevaid leevendusmeetmeid:

• Võimalike soojussaarte tekkimise leevendamiseks kasutada alal võimalikult

rohkelt haljastust (sh kõrghaljastust) ning eelistada vettläbilaskvaid pindasid.

• Planeeringu koostamisel tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga välja selgitada

planeeringuala põhjaveetase ja hinnata kaevise rajamisel väljapumbatava vee

kogust.

• Läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala

geoloogilised tingimused vastavad Veeseaduses17 toodud nõuetele, et

sademevett pinnasesse immutada.

• Maa-aluste parkimiskorruste ehitusprojekti koostamisel tuleb välja selgitada,

milline on väljatava lubjakivi maht ning milline lahendusviisidest (lõhkamine või

piikamine) on selleks sobilikum. Samuti tuleb selgitada, kus toimub lubjakivi

edasine töötlus.

• Enne uute hoonete ehitamist tuleb kavandatavate hoonete asukohtades

mõõdistada radooni taset pinnases. Vastavalt mõõtmistulemustele tuleb

asjakohasel rakendada radoonikaitsemeetmed lähtudes standardist EVS

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“23.

• Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb välja selgitada graptoliitargiliidi levik

planeeringualal ning selle põhjal hinnata väljakaevatava diktüoneemakilda

kogused ning selgitada käitlusviis.

• Hooned tuleb projekteerida selliselt, et oleks tagatud sätestatud12 müra

normtasemete saavutamine. Piisavate mürasummutavate meetmete tagamiseks

tuleb hoone projekteerimisse kaasata müraekspert.

• Jäätmekäitlus nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel peab vastama Tallinna

jäätmehoolduseeskirja22 nõuetele.

23 EVS 840:2017 - Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus

Saatja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet <[email protected]>

Saadetud: 06.03.2023 10:29

Adressaat: TA Info <[email protected]>

Teema: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Keskkonnahoiu korraldamine,

Maris Sagar, Kiri, 01.02.2023, Nar ...

Manused: 10-11_197-1_01022023_248776.asice

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Asutus: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Osakond: Keskkonnahoiu korraldamine

Saatja: Sagar, Maris

Dokumendi liik: Kiri

Reg. kpv.: 01.02.2023

Reg. nr.: 10-11/197-1

Pealkiri: Narva mnt 172 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta seisukoha küsimine

Korduv, edastame uuesti