Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Vabaduse väljak 7

15198, Tallinn

Teie 27.04.2025 nr 3-2/22/1113-1

Meie 23.05.2025 nr 9.3-1/25/3214-2

Narva mnt 172 kinnistu

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ tulenevalt kooskõlastamiseks Narva mnt 172 kinnistu

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Maa-ala asub Lasnamäel, Narva maantee, Priisle tee ja Ussimäe tee vahelises kvartalis. Ala on

hoonestamata. Planeeringu maa-ala suurus on 3,36 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

on moodustada ärimaa sihtotstarbega kinnistust kaks elamumaa sihtotstarbega ning üks äri- ja

elamumaa sihtotstarbega krunt ning määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni 7

maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega korterelamute ning äriruumidega korterelamute

ehitamiseks. Lisaks moodustatakse detailplaneeringus kolm transpordimaa sihtotstarbega

krunti, sh üks krunt transpordimaa sihtotstarbega Narva mnt 174h kinnistul asuva olemasoleva

tänava laiendamiseks. Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238 kehtestatud

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt asub Narva mnt 172 kinnistu ettevõtlusala

kõrvalotstarbega korterelamute alal, kus paiknevad kolme või enama korrusega korruselamud

ning elanikele vajalikud üldkasutatavad haljas- ja rekreatsioonialad, kõrvalotstarbena väikesed

elanikke teenindavad kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned ning vaba aja

veetmisega seonduvad ettevõtted.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad alale koostatud mürahinnangut (OÜ Hendrikson & Ko,

töö nr 22004427, 12.03.2024). Olemasoleva olukorra liikluskoormuste lähteandmetena kasutati

ajakohaseid Stratum OÜ liiklusmudeli andmeid (seisuga jaanuar 2024). Mürahinnangus toodu

kohaselt ei ole perspektiivse olukorra kohta eraldi mürakaarte koostatud, kuna puuduvad

usaldusväärsed liiklusprognoosid nt 20 a kohta, mistõttu mürakaartide koostamine võib anda ka

teatud määral ekslikku informatsiooni. Lisaks ei ole piirkonnas ette näha suurt liikluskoormuste

kasvu ning pikas perspektiivis võib aset leida ka liikluskoormuste vähenemine.

Mürahinnangust selgus, et olemasolevas olukorras levib planeeritavate hooneteni päevasel

ajal liiklusmüra kuni 65 dB (teepoolsel küljel kuni 67 dB) ning öösel kuni 55 dB (teepoolsel

küljel kuni 58 dB).

Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest § 57 määratakse mürakategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Amet on pöördunud 06.10.2017 kirjaga nr 1.3-

7/6430 Tallinna Linnavalitsuse poole, et linn täpsustaks, millisesse mürakategooriasse liigituvad

üldplaneeringus määratud maa-ala juhtotstarbed. Amet palus Tallinna Keskkonna- ja

2(4)

Kommunaalametil 05.12.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/7004-5 täpsustada, kas varasemalt ametile

saadetud piirkondade mürakategooriad on endiselt asjakohased. Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet kinnitas 27.12.2024 kirjaga 10-14/2882-2, et vahepealse aja jooksul ei ole

toimunud üldplaneeringute maakasutuse juhtotstarvete kohaselt määratud mürakategooriate

ulatulikku ülevaatamist. Ettevõtlusala kõrvaotstarbega korterelamute ala varasemalt ametile

teadaolevalt määratud II kategooria alana.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb väljakujunenud tiheasustusega linnaalal, kus lisaks

korterelamutele võivad paikneda kõik elurajoone teenindavad asutused ja kaubandus-

teenindusettevõtted, mürasituatsiooni hindamisel üldjuhul määratleda olemasoleva III

kategooria alana ehk segaalana (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja

tootmisettevõtted).

Amet pöördus planeeringuala mürakategooria täpsustamiseks Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti poole, kes teavitas 07.08.2024 kirjas nr 3-2/1821-2, et Narva mnt 172 kinnistut saab

käsitleda III kategooria alana. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas

1 on III kategooria liiklusmüra piirväärtused päeval 65 dB (teepoolsel küljel 70 dB) ja öösel 55

dB (teepoolsel küljel 60 dB). Eeltoodust tulenevalt vastavad planeeritavate hooneteni

levivad liiklusmüra tasemed olemasolevas olukorras päevasel ja öisel ajavahemikul KeM

määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud III kategooria liiklusmüra normtasemetele.

Lisaks sisaldavad materjalid radoonisisalduse mõõtmise aruannet detailplaneeringu ala

pinnasest (Tulelaev OÜ, 15.07.2022). Pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmistulemused jäid

vahemikku 2,1-398 kBq/m3. Tuginedes mõõtmistulemustele ja pinnase radooniohtlikkuse

jaotusele liigitub territoorium ülikõrge radoonisisaldusega pinnasega alaks.

Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev:

 Tehnoseadmed tuleb projekteerida hoone mahtu või paigaldada katusele varjatult, sh

katusel asuvad päikesepaneelid ja jahutusagregaadid.

 Planeeritaval alal on võimalik tagada head tingimused vastavalt hoonete/ruumide ja ka

õueala reaalsele kasutusotstarbele. Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks

tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja ruumide rajamisel järgida

asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on standardiks

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt:

o Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB

müratsooni(eelkõige Narva maantee ja Priisle tee poolsed küljed) on standardi

kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue 45 dB.

Vaadates täpsemalt mürataseme muutlikust ööpäeva lõikes ning eluruumide

normtasemeid (elu – ja magamisruumides on siseruumide normtasemed vastavalt

40 dB päeval ja 30 dB öösel), tagab siseruumide normtaseme ka välispiirde

ühisisolatsioon vahemikus 40 … 45 dB.

o Hoovipoolsel küljel eluruumide rajamisel on soovitatav lähtuda välispiirde

ühisisolatsiooni minimaalsest väärtusest suurusjärgus ca 40 dB.

o Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid)

rajamisel on soovituslik välispiirde ühisisolatsiooni nõue minimaalselt 35 dB.

o Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

o Hoonete kõrgema mürafooniga külgedel (eelkõige Narva maantee ja Priisle tee

poolsed küljed) on võimalusel soovitatav maksimaalselt ette näha müra suhtes

vähem tundlikke ruume (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm

abiruumid).

o Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete hoovipoolsele

küljele. Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud

siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel ning seetõttu ei ole

mõistlik tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada.

3(4)

o Planeeringuala sees on võimalik ette näha headele tingimustele vastavad

mänguväljakute piirkonnad või puhkealad.

 Hoonete ehituse käigus tagada eriti hoolikas ehituse teostus radooni hoonesse sattumise

vältimiseks ning rakendada komplektseid radoonikaitse meetmeid, sest territooriumil on

ülikõrge radoonisisaldusega pinnas. Lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.“

 Hooned projekteerida nii, et eluruumides oleks tagatud piisav insolatsiooni kestus

vastavalt projekteerimise ajal kehtivatele normidele.

 Korterites insolatsiooni tagamiseks projekteerida vajadusel läbi maja asetsevaid

kortereid.

 Korterite paiknemise projekteerimisel teha täiendavad insolatsioonianalüüsid.

 Arvestada EVS-EN 17037 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (magamistube)

ei ole soovitatav paigutada Narva mnt ja Priisle tee poolsetele külgedele.

 Maa-aluste parkimiskorruste ehitusprojekti koostamisel tuleb välja selgitada, milline on

väljatava lubjakivi maht ning milline lahendusviisidest (lõhkamine või piikamine) on

selleks sobilikum. Samuti tuleb selgitada, kus toimub lubjakivi edasine töötlus.

 Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada

selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedusse jäävatel

elamualadel normile.

 Insolatsiooni tingimused on tagatud planeeritud hoonetes, Priisle tee 1 kinnistul

olemasoleva mänguväljaku valgustingimusi on tagatud.

 Vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. a veebruari „Ruumi

otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile“. Loetakse, et

hooned ei mõjuta üksteiste insolatsioonitingimusi, kui nende kõrgused on võrdsed või

väiksemad hoonetevahelisest vahekaugusest. Priisle tee 1 ja Narva mnt 174b elumajadest

jäävad planeeritud hooned kaugusele vastavalt 28,9 m ja 17,5 m. Planeeritud hoonete

kõrgused on 25,7 m krundil pos 1 (Priisle tee 1 poolne osa) ja 16,5 m krundil pos 2

(Narva mnt 174b poolne osa), mis ei ületa planeeritud ja olemasolevate hoonete

vahekaugust. See tähendab, et planeeritud hooned ei mõjuta insolatsioonikestust

olemasolevates hoonete eluruumides. Planeeritud hoonete asetuse tõttu ei mõjuta

kavandatud hoonestus naaberhoonete insolatsioonitingimusi. Detailplaneering vastab

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhendile "Ruumi otsese päikesevalguse

(insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend".

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris olevate detailplaneeringu materjalidega ja

märgib järgmist:

 Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” (edaspidi SoM määrus nr 42) kehtestatud

normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Lähtuda Eesti standardist EVS

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes.“ Juhime tähelepanu, et eelnimetatud standard on kehtetu. Edaspidi juhinduda

standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

 Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel müratundlikel aladel ajavahemikul

21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.

Täiendavalt tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei

ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

4(4)

 Liiklusmüra puhul tuleks mõõtmistel uurida ka maksimaalseid tasemeid, et oleks

võimalik paremini valida eluhoonete heliisolatsiooni, arvestades, et SoM määruses nr 42

on magamisruumides ööseks sätestatud liiklusmüra normtase uutes hoonetes tingimusel,

et öö jooksul leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax

on ületatud.

 Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse standardile EVS 894:2008+A2:2015

„Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Amet juhib tähelepanu, et eelnimetatud

standard on alates 31.12.2021 kehtetu. Kehtiv standard on EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

 Kergliiklusteede valgustus projekteerida nii, et see ei põhjustataks valgushäiringuid

naaberhoonetes paiknevates eluruumides.

Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringuga tuleks arusaadavalt lahendada maa-alal

kehtiv mürakategooria ning määratleda see kas II või III mürakategooria alana. Amet

kooskõlastab detailplaneeringu tingimusel, et see on määratud III kategooria maa-alana.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]