Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused

KINNITATUD Siseministri 20.03.2023 käskkirjaga

nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ toetuse andmise tingimused“ LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa

rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliit ika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning

järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 1 „tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõde t“

täitmisesse.

TATi tegevuste elluviijateks on Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Tegevusi toetatakse perioodil 01.01.2023-31.12.2029. TAT

eelarve on 7 102 660,16 eurot, sh AMIF toetus 75% (5 326 995,12 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (1 1775 665,02 eurot).

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad

Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning Politsei- ja Piirivalveameti ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Kristi Lillemägi (tel 612

5147, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073,

[email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega nr

C(2022)7201 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades AMIFi määruses toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA),

rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma,

seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

2 (11)

TAT sisaldab 14 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatavad projektid ja eesmärgid“;

3. punkt „Riigiabi“

4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Projektide eelarved“;

6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

10. punkt „Aruandlus“;

11. punkt „TAT muutmine“;

12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

13. punkt „Vaiete lahendamine“;

14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi

erieesmärgiga nr 1.

TAT vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud

arvesse seotud Eesti Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist

välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega.

Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline tugevdada ja arendada Euroopa ühist

varjupaigasüsteemi, sh tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vajalikud tugiteenused, tuginedes kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale. Arvestades rände arengusuund i

maailmas, sh seoses Ukraina sõjaga tekkinud vajadust rakendada ajutise kaitse direktiivi, on oluline, et Eesti oleks valmis menetlema üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlusi ja tagama

vajalikud vastuvõtutingimused. Seda eelkõige selleks, et katta haavatavate rühmade ning vastuvõtu erivajadustega ja spetsiaalseid menetlustagatisi vajavate isikute vajadused. Selleks plaanitakse TATi raames tagada, et varjupaigaotsuseid teeksid koolitatud spetsialis t id,

andmebaase ja vajalikke IKT-süsteeme arendataks püsivalt ning rahvusvahelise kaitse taotlejatel ja saajatel oleks lihtne juurdepääs tugiteenustele (sh tervishoid ja psühholoogiline

abi, materiaalne abi, tõlketeenus, keeleõpe ning vaba aja tegevused).

3 (11)

Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud

meetmete tegevustega: tagada liidu acquis’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide ühetaoline kohaldamine ning toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide

suutlikkust teenuste osas.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10601 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse

põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute

erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmis te

Eesti 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega teenustele, infole ja kommunikatsioonile.

Projektide ettevalmistamisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel lähtutakse naiste

ja meeste võrdõiguslikkusest ning arvestatakse soolise aspekti ja sooküsimuste lõimimisega. Projektides toimuvate koolituste raames kogutakse vajalikku infot osalejate soo ja vanuse

kohta. PPA ametnike (nt reservametnike) koolitustel jagatakse muuhulgas teadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse teemadel.

Projekti „Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele kinnipidamiskeskuses“ tegevuste eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks õiguste kaitse

kinnipidamiskeskuses ning keskmine toimetulek vabanemisel. Projektis tagatakse kinnipe etud rahvusvahelise kaitse taotlejate maksimaalne võrdne kohtlemine. Näiteks on taotlejatele

tagatud kinnipidamiskeskuses usuliste veendumuste realiseerimiseks palvetuba. Lisaks paigutatakse mees- ja naissoost kinnipeetavad kinnipidamiskeskuses eraldi, seejuures paigutatakse perekonnad kokku. Kinnipidamiskeskus viibivate välismaalaste olmetingimused

ja kord on reguleeritud keskuse kodukorras. Võrdse kohtlemise seire toimub tugiteenustes (nt meditsiiniteenused, huviteenused, sh keeleõpe ja sporditegevused) osalemise kaudu, mille

raames kogutakse detailset infot osalejate vanuse ja soo kohta.

Vastuvõtutingimuste direktiivi2 kohaselt tagatakse taotlejatele vajalikud tervishoiuteenused,

mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti

tagatakse erivajadustega taotlejatele vajalik arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral

asjakohane vaimse tervise ravi. Taotlejad, kes on paigutatud kinnipidamiskeskusesse, saavad

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse

taotlejate vastuvõtu nõuded.

4 (11)

arsti- ja meditsiiniõeteenust keskuse ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks

toetatakse taotlejaid vaba aja sisustamise võimalustega organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe

ja sportimisvõimaluste kaudu. Vajadusel on tagatud taotlejate transporditeenus ja lühiaja line

majutus, näiteks olukorras, kus inimene jõuaks majutuskeskusesse öösel. Teenuste

korraldamisel teevad ametiasutused koostööd, et teenuste pakkumine oleks võimalikult

kvaliteetne ja kuluefektiivne.

Projekti „Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele“ raames arvestatakse

sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagatakse kõigi ligipääs tõlketeenusele.

Euroopa Parlamendi (ELi) 2021. aasta määruses 2019/20883 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei

kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/8524 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnanõudeid ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Projekti elluviija korraldab

sündmusi keskkonnahoidlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine;

- kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus;

- reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai

2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati AMIFi rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Erinevalt EL ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning

kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole AMIF loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide

täitmiseks vaid adresseerib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja rändepoliitika tugevdamise ja arendamise poliitikaeesmärke. Sellest ning AMIFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisa last tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme, vaid üksnes aidatakse

kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõte te saavutamisele.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust

käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

5 (11)

TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

Punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatakse projekte TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm

ning elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus.

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi.

TAT eesmärk on varjupaigamenetluse tõhustamine, IT-süsteemide arendamine, varjupaiga valdkonna koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine ning tugiteenuste pakkumine rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisese lt

konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriik ide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiab i

kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt

majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse

toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemisa la asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Vastavalt Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) põhimäärusele on PPA Siseministeeriumi valitsemisa la valitsusasutus, mille ülesanne on mh rändevaldkonna asjade korraldamine, sh kvaliteetse varjupaigamenetluse teostamine. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

(edaspidi SMIT) põhimääruse kohaselt on SMIT Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus ning vastutab valdkonna IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise

ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest.

Kuigi kaudseteks abi saajateks võivad olla ka ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad, on siinkohal oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei

ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks

2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud tegevuste elluviijate poolt esitatud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh

eelnevad koolitused, tugiteenused ja arendustööd. Vaatamata sellele, et majanduslik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud, ei ole Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei

saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT panustab järgmistesse AMIFi määruses toodud ühistesse näitajatesse:

Väljundnäitajad:

 Toetatud osalejate arv, millest omakorda

6 (11)

- õigusabi saanud osalejate arv; - nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse jooksul;

 Koolitustegevuses osalejate arv. Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord, välja arvatud

alaindikaatorite puhul, mille puhul saab sama isikut lugeda mitme alaindikaatori all. Kui isik lahkub ühest projektist ja alustab teises projektis, loetakse see uueks osalemiseks. Aruandluse

puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tulemusnäitajad:

 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks;

 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

Punkt 5 „Projektide eelarved“

Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.5 nimetatud projektide kogueelarved ning AMIFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta

kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisit i. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb

järgida AMIFi määruse lisas VII sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomise l ühendmääruse §1 lõiget 2.

TATis sätestatakse projektide abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on

näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja

koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega

seotud kulu võib moodustada üldjuhul kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.4. kirjeldatud projekti puhul. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud proportsiooni

ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi

ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

TAT-is on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikkus tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l,

seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelneva lt kooskõlastada SiMiga, kes AMIFi määruse artikli 16 punkti 11 kohaselt peab selliste st

tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni.

7 (11)

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva

personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% projekti otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu iga projekti kohta on sätestatud TAT punktis 5 tabelis 5.1. Kaudsete kulude

osakaal jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset

kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt.

Tegevustoetusena jagatav kulu võib AMIF määruse lisa VII kohaselt hõlmata personalikulu, teeninduskulu, nt seadmete, sealhulgas IKT-süsteemide hooldust või asendamist ning taristu hoolduse ja remondiga seotud teeninduskulu. Tegevustoetuse puhul ei ole võimalik kaudseid

kulusid kasutada ning kõik kulud kajastatakse otseste kuludena.

Vastavalt AMIFi määruse artikli 16 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa Komisjoniga, kui projekte rakendatakse koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis. Seetõttu

tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab selle Euroopa Komisjoniga.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse

menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse

tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiM ile

makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kuue kuu jooksul elluviija poolt makseid ei tehta, siis null-reaga

maksetaotlust esitama ei pea.

Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele. Avalikustamisel tuleb lähtuda

ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid.

SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga

projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks

8 (11)

korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest teavitama SiM välisvahend ite

osakonda e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist.

Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi

koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise

kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviidud

tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste

elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole

TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-id peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, et välistada sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi

kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Punktis nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmis te Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

9 (11)

IV TAT mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TAT raames elluviidavad projektid on kõik suunatud varjupaigasüsteemi tõhustamisele ning oluliste tugiteenus te

tagamisele. Varjupaigasüsteemi tõhustamine ning olulised tugiteenused aitavad kaasa nii rahvusvahelise kaitse taotlejate õiguste tagamisele kui ressursside optimaalsemale kasutamisele. TAT võimaldab suurendada tegevuste sidusust ja läbipaistvust.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik

ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust

puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema

tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud osalejate arv“ ning „Koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames

osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. Elluviija infosüsteemis

säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood, eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri.

V TAT kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi seotus erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis

4.

2. TATi põhjendatus

TATi tegevused aitavad kaasa AMIFi 1. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud

käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 4 ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviijad on PPA ning SMIT, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks

pädevad asutused.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei

TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga aitab TATi elluviimine

varjupaigasüsteemi tõhustamise, IT-süsteemide arendamise ning tugiteenuste tagamise kaudu suurendada kogu Eesti elanikkonna turvatunnet.

10 (11)

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati AMIFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna tegevused on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima- ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist

negatiivset mõju.

Infoühiskond ☒jah ☐ei

TATi projektide elluviimisel on mõju infoühiskonnale. TATi IT-süsteemide arendamise ja ülalpidamisega seotud projektide raames tagatakse varjupaiga valdkonna infosüsteemide tõhustamine ning tõstetakse seeläbi varjupaigamenetluste efektiivsust ja kvaliteeti. IT-

süsteemide kasutajateks on ainult selleks volitatud isikud. Avalikkusel nimetatud süsteemide le juurdepääs puudub, kuid süsteemide kaudu toimuv infovahetus aitab tõhustada

varjupaigamenetlust.

Riigivalitsemine ☒jah ☐ei

TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks saavad tegevuste spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused.

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei

Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei

Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või

avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei

TAT tegevused on suunatud PPA ja SMITi võimekuse suurendamisele ning osalisele

suurendamisele IT-süsteemide arendamise ja tööshoidmise kaudu.

Võrdsed võimalused

Projektide elluviimisel peetakse silmas soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju soolisele

võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemisele ja ligipääsetavusele.

TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires arvestatakse soolõimega, koolitustel ja teenuste pakkumisel arvestatakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemadega (nt ametnike

koolitused, kinnipidamiskeskuse tugiteenused, tõlketeenus).

Tõhusa varjupaigamenetluse ja tugiteenuste tagamisel lähtutakse inimõigustest ning IT- süsteemide arendamine ja kasutamine toimub kooskõlas ELi Põhiõiguste Hartaga. Toetatavad tegevused panustavad varjupaigamenetluse ja tugiteenuste pakkumisega seotud teenistuja te

teadmiste ja oskuste tõstmisesse põhiõiguste kaitse tagamisest, sh eri vanuses inimes te diskrimineerimise vältimisest ja ligipääsetavuse tagamisest.

TAT projektides tagatakse vajadusel võimalus nii koolituste kui tugiteenuste sihtgrupp i

kuuluvate puudega inimeste osalemiseks. IT-süsteemid on ainult ametkondlikuks kasutamiseks ja avalikkusel neile ligipääs puudub. IT-süsteemide kasutamine toimub kooskõlas ELi

Põhiõiguste Hartaga, mistõttu tagatakse ka puudega inimeste võrdne kohtlemine. Ruumide varustamisel arvuti riistvaraga jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid avalikult kasutatava ruumi

11 (11)

sisustusele ja seadmetele. Erivajadusega inimestele tagatakse ligipääs varjupaigamene tluse le, tugiteenustele, koolitustele ja koolitusmaterjalidele.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

VII TAT kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS). Rahandusministeerium ja

Keskkonnaministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Sotsiaalministeerium esitas tähelepanekud 21.02.2023 e-kirjaga ning EISi kaudu 27.02.2023 kirjaga nr 1.2-3/634-2, millega

on eelnõus osaliselt arvestatud (vt Lisa 3).

Lisa 3. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 1.1. „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse

andmise tingimuste eelnõule esitatud tähelepanekud

Kuupäev Esitaja Tähelepanekud Siseministeeriumi vastus

E-post:

21.02.2023

EIS: 27.02.2023; nr 1.2-

3/634-2

Sotsiaalministeerium

Lily Mals

[email protected]

1. Seoses käskkirja reguleerimisala ja Eesti riigi eesmärkidega, palume

parandada käskkirja punktis 1.1.2 lõigu viimases lauses EE2035 näitajate nimetused järgmiselt:

„TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi

institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise

võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide

elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.“

2. Eelnõu punkt 2.1.1: 1) alapunktis 1 „Nõustamisteenus“ korraldamise juures avada

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) nõustaja poolt majutuskeskuses läbiviidavaid tegevusi, regulaarsus jms. Tänase praktika kohaselt on PPA loonud ka töökoha

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt hangitud majutuskeskuse teenuse ruumidesse. Sealjuures on oluline

hinnata nende teenuste kooslust ning koosmõju. 2) palume viimast lauset (lk 6) „Erinevate varjupaigavaldkonnaga

seotud aspektide (nt usulised, kultuurilised, soolised jmt)

paremaks mõistmiseks arvestatakse ametnike, sh reservametnike koolitustel läbivalt ka võrdse kohtlemise ja

võrdõiguslikkuse teemadega“ täiendada pärast sõna „teemadega“ lauseosaga „ ning vaimse tervise ja psühhosotsiaalsete mõjudega“.

1. Parandus on käskkirja

eelnõusse sisse viidud.

2. 1) Kommentaar edastatud PPA-le teadmiseks, et kindlasti teenuse planeerimisel võetaks

seda arvesse ning tagatakse koostöö PPA ja majutuskeskuse

vahel. 2) Täiendus on käskkirja seletuskirja sisse viidud.

3. Kommentaar edastatud PPA-

le ja SMITile, et IT arenduste juures saaks seda arvesse võtta.

4. Kommentaar edastatud PPA- le, et kuigi majutuskeskuse

teenus on hoolekandeteenus ja PPA selle kvaliteedi üle kontrolli ei oma, siis teenuste

planeerimisel ja elluviimisel tuleb asutuste vahel tagada

vajaduspõhine koostöö.

5. Täiendus on käskkirja

seletuskirja sisse viidud.

3. Eelnõu punkti 2.2.1 kohaselt „Projekti eesmärk on rahvusvahelise

kaitse valdkonna infosüsteemide (nt RAKS jmt) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine“. Palume rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide arenduse

juures arvesse võtta ka seotud osapoolte (SKA) välismaalase le rahvusvahelise kaitse andmise seaduses (VRKS) toodud ülesanne te

täitmiseks vajaliku infoliikumise tagamist RAKS-s. 4. Eelnõu punktis 2.4.1 märgitakse, et „Projekti tegevuste eesmärk on

tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks kinnipidamiskeskuses (KPK) nende põhiõigused.“

Kinnipidamiskeskuses tagatavad teenused on analoogsed majutuskeskusesse planeeritud tugiteenustega. Palume eelnõus või seletuskirjas ära tuua, kuidas kahe asutuse teenused omavahel

suhestuvad, sh kuidas teenusepakkujate (nt tervishoiuteenus) vahel on võimalik infot vahetada tagamaks inimesele võimalikult efektiivne ja

kvaliteetne teenus ning pidada silmas ka kulude efektiivsust. 5. Punkti 2.4.1 alapunktis 6 on välja toodud, et projekti raames viiakse

ellu „Taotlejate transpordikorraldus, nt taotluse vastuvõtmise kohast või kinnipidamiskeskusest rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskusesse. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordset majutust“. Paluksime täpsustada tegevusi, mida on silmas peetud rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordse majutuse tegevuste all.

Hetkel jääb see osa arusaamatuks, kuna taotlejatele, kellel ei ole piisavaid majutuskeskusest väljaspool elamiseks peaksid viibima rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses.

KÄSKKIRI

20.03.2023 nr 1-3/50

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2029

Elluviijad

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium (edaspidi SiM)

2 (16)

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme

nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Liidu AMIF eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise

rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liid u acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 1

„tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja

töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“

julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahe list positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate

vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimisega“. TATis plaanitavad tegevused aitavad otseselt kaasa

Eesti julgeoleku ja turvalisuse tagamisele ning rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele ja arendamisele. Rahvusvahelise kaitse menetluse õiguspärasuse ja efektiivsuse tõusu aitavad saavutada päritoluriigi teabe

analüüsi tegevused, tõlkevõimekuse täiendamine, juriidilise toe tegevused, täiendavate ametikohtade loomine, nõustamisteenuse ja infosüsteemide ülalpidamise ja arendamise

tegevused ning reservametnike süsteemi täiustamine ja rakendamine massilise sisserände olukorraga paremaks toimetulekuks. Kui rahvusvahelise kaitse menetlus on õiguspärane , sh välismaalaste eripärasid ja erivajadusi arvestav ja tõhus, siis vähendatakse koormust

vastuvõtu- ja kohtusüsteemile. Kui kõik rahvusvahelise kaitse taotlejad on neile arusaadavalt oma õigustest ja kohustustest teavitatud ja toetatud kogu menetluse vältel,

siis seda suurem on välismaalaste teadlikkus ning kaasa aitamine menetlusele. Seeläbi väheneb menetluslike ning vastuvõtu alaste õiguste kuritarvitamiste võimalus. Kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate täiendavad tugiteenused võimaldavad parimal

viisil, sh võrdselt tagada kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate õigusi. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike

osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalise arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK)

alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliit ika“ saavutamisele, mis seisneb rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamises ning

elluviimises, põhiõigusi toetavas rahvusvahelise kaitse ja kinnipidamispoliitikas. Lisaks kujundatakse STAK võimekuse „Tasakaalustatud rändepoliitika“ kohaselt Eesti

sisserändepoliitikat teadmiste põhiselt, tõhusalt ja paindlikult. Eesti sisserändepoliit ika

3 (16)

aitab kaasa julgeoleku tagamisele. Tegevustega tagatakse, et rahvusvahelise kaitse menetlused on läbi viidud ajaliselt tõhusalt ja õiguslikult kvaliteetselt. Rahvusvahe lise kaitse taotlejatele ja saajatele on tagatud tõlketeenus varjupaigamenetluse raames, sh

tugiteenuste, nt üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise juures, et parandada võimekust probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi arusaadavaks

tegemisel. Kaasaegsed infosüsteemid tagavad kõrge kvaliteediga, ajakohase ja andmetega ühilduva rahvusvahelise kaitse menetluste tõhusa läbiviimise. Tugiteenuste pakkumine rahvusvahelise kaitse taotlejatele kinnipidamiskeskuses tuleneb põhiõigusi toetava

keskkonna loomise eesmärgist kinnipidamispoliitikas, maksimaalselt turvalise julgeoleku ja distsipliini tagamiseks, mille oluliseks meetmeks on huvitegevustega kaetud

mitmekesine ajakasutamine ning tervisekontroll.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi

vahendite kasutamiseks.

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemuse l,

mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmise le;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke1, on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh

välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse

järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise

tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja

kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses . 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õigla se Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

4 (16)

2.1. Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tagada järjepidev õiguspärase, kvaliteetse ja tõhusa rahvusvahe lise

kaitse menetluse võimekus.

Projektil on järgmised alategevused:

1. Nõustamisteenus

Projekti tegevuse alameesmärgiks on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate proaktiivne, individuaalne, objektiivne, neutraalne ja viibimiskohast sõltumatu lihtsast i kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsessi perioodil.

Nõustamise eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abistamine ja toetamne.

Nõustaja ei osale rahvusvahelise kaitse menetluses, sh ei vahenda menetlusdokumente. Nõustamise raames tutvustatakse igale rahvusvahelise kaitse taotlejale talle arusaadaval viisil, sh talle arusaadavas keeles ning arvestades taotleja individuaalseid usulis i,

kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning erivajadusi, tema õigusi ja kohustus i ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalus i ,

lähtudes kehtivast Euroopa Liidu, rahvusvahelisest ja riigisisesest õigusraamistikust. Nõustamisel antakse erapooletult teavet ning toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja

osalemist menetluses. Selleks selgitatakse muuhulgas menetlustoimingute vajadust ja korraldust ning abistatakse taotlejat nendeks valmistumisel. Muuhulgas ei kallutata taotleja otsuseid vaid selgitatakse toetavalt erinevate otsuste õiguslikke tagajärgi.

Nõustamisteenuse oluliseks osaks on ajakohased lihtsalt arusaadavad, sh

audiovisuaalsed teabematerjalid täiskasvanutele ja lastele. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejat teiste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega kontakti saamiseel ja vajadusel riigi õigusab i saamisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas

vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamist, juhendamist ja nõustamist, vastavalt rahvusvahelise kaitse menetluse liigile või etapile ning välismaalase täpsustavate le jätkuküsimustele vastamist.

Nõustamisteenuse alategevusteks on:

- vähemalt kolme kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine ; - personaalne, sh eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja usaldusväärne

nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel, mille käigus

leitakse inimesele kõige sobivamad rahvusvahelist kaitset ja rännet puudutavad lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi;

- regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega ning vajadusel infotund ide korraldamine ja nendel osalemine;

- vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine;

- nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja abimaterjalide koostamine ning kaasajastamine;

- nõustamisteenuse pidev analüüs, sh kliendirahulolu seire ja arendamine.

5 (16)

2. Päritoluriigi teabe analüüsi teenus Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada kvaliteetne päritoluriigi teabe kogumine ja

analüüs rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluste tarbeks. Päritoluriigi teave on rahvusvahelise kaitse taotluse osas koostatava otsuse üheks peamiseks tõendiks.

Päritoluriigi teave aitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlejal valmistada ette taotlejaga läbiviidavat isiklikku vestlust ja hinnata taotleja väidete usaldusväärsus t, taotleja subjektiivse tagakiusukartuse objektiivset põhjendatust ning päritolur i ik i

tagasipöördumise võimalikkust.

Päritoluriigi teabe analüüsi alategevusteks on: - vähemalt kahe päritoluriigi teabe eksperdi ametikoha täitmine; - päritoluriigi teabe analüüside koostamine;

- turvaliste riikide nimekirja koostamine ning kaasajastamine; - Euroopa Varjupaiga Tugiameti päritoluriigi teabe võrgustike töös osalemine;

- päritoluriigi teabe ekspertide koolitamine, sh eelkõige rahvusvahelistel koolituste l osalemine.

3. Juriidiline tugi

Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada PPA rahvusvahelise kaitse taotluste menetlejatele kvaliteetne juriidiline tugi kogu menetlusprotsessi vältel ning esindada PPA-d kohtuvaidlustes.

Juriidilise toe alategevusteks on:

- vähemalt kahe rahvusvahelise kaitse valdkonna juristi ametikoha täitmine; - rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute ja haldusaktide koostamise juriidiline

toetamine;

- PPA kvaliteetne esindamine kohtutes rahvusvahelise kaitse taotlejate vaidlusta tud rahvusvahelise kaitse andmise, sellest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise

otsuse ja sellega seotud lahkumisettekirjutuse ja vajadusel kohaldatud sissesõidukeelu küsimustes;

- juristide koolitamine.

4. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomine

Projekti tegevuse alameesmärgiks on toetada tavapärase rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tõstmist. Rahvusvahelise kaitse taotluste arv on hüppelise lt

kasvanud ning tavapärasest kiiremini on vajalik tagada suurem püsivõimekus rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimiseks, vastavalt kehtivale EL- i,

rahvusvahelisele ja riigisisesele õigusele. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomise alategevusteks on:

- vähemalt viie täiendava rahvusvahelise kaitse taotluste menetleja ametikoha täitmine;

- ametnike, sh täiendavate menetlejate koolitamine.

5. Reservametnike võimekuse tõstmine

Projekti tegevuse eesmärgiks on PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse

valdkonna reservametnike süsteemi reform ning reservametnike koolitamine. Rahvusvahelise kaitse reservametnikud on PPA koosseisu kuuluvad ametnikud, kes

6 (16)

kaasatakse massilise sisserände olukorras rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute läbiviimisesse. Uue reservametnike kaasamise kontseptsiooni loomisel lähtutakse senisest praktikast ning õppuste käigus saadud teadmiste analüüsist, mis näitab, et kehtiv

reservametnike kaasamise süsteem ei toimi massilise sisserände olukorras piisavalt efektiivselt ja tõhusalt. Uus kaasamise süsteem tagab, et reservametnikke on piisav arv,

nad on piisava rahvusvahelise kaitse valdkondliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistusega ning nende kaasamine on võimalikult operatiivne ja ei sea ohtu PPA teiste põhiülesannete täitmist.

Reservametnike võimekuse tõstmise tegevusteks on:

- uue rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike kaasamise süsteemi kontseptsiooni loomine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike kaasamise kontseptsiooni

rakendamise tegevuskava väljatöötamine ja kinnitamine; - ametnike, sh reservametnike pidev koolitamine.

6. Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja

Projekti tegevuse eesmärgiks on senisest ulatuslikum ja tõhusam rahvusvahelise kaitse infosüsteemide kasutajatoe korraldamine ja arenduste toetamine. Peakasutaja

ülesandeks on valdkonna infosüsteemide kannetes ja infoväljades vajalike paranduste, muudatuste ja täienduste operatiivne tegemine, mis omakorda tagab tõhusa ning õiguspärase rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimise. Rahvusvahelise kaitse

taotlejate arvu hüppelisest kasvust tingituna on tõusnud ka ametnike arv, kes kasutavad rahvusvahelise kaitse menetluse infosüsteeme. Seetõttu on tõusnud oluliselt ka

pöördumiste arv, mille lahendamist saab korraldada vaid süsteemi peakasutaja.

Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutajaga seotud tegevusteks on:

- rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja ametikoha täitmine; - osalemine rahvusvahelise kaitse infosüsteemide arendamises;

- ametnike, sh peakasutajate koolitamine.

Erinevate varjupaigavaldkonnaga seotud aspektide (nt usulised, kultuurilised, soolised

jmt) paremaks mõistmiseks arvestatakse ametnike, sh reservametnike koolituste l läbivalt ka võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse teemadega ning vaimse tervise ja

psühhosotsiaalsete mõjudega. 2.1.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse menetlused tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud, nõustamisteenus on tagatud ja arendatud, infosüsteemide kasutajatugi on

tõhustatud, ametnikud on vastavalt nõuetele koolitatud ning reservametnike kaasamise uus kontseptsioon on välja töötatud ja rakendatud.

2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad ning PPA ametnikud.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2027.

Projekti abikõlblikud kulud:

7 (16)

- personalikulud (nt päritoluriigi teabe ekspertide, juristide, nõustajate, menetleja te, rahvusvahelise kaitse teenuse infosüsteemide peakasutaja ning projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates

riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i,

koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine

jne); - seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.1.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.2. Varjupaiga valdkonna IT arendused

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide (nt RAKS jmt) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: - SMITi rahvusvahelise kaitse teenuse püsimeeskonna ja vajadusel välispartne r ite

kaasamise rahastamine; - rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide parimate lahenduste väljatöötamine

ja analüüsitööde realiseerimine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide järjepidevate arendustööde läbiviimine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide liidestamine teiste, tõhusaks menetluseks vajalike infosüsteemidega.

2.2.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse valdkonnaga seotud IT arendusi

järjepidevalt ja jätkusuutlikult realiseeritud. Arendustööde läbiviimisel on arvestatud tervikvaadet ja lähtutud valdkonna vajadustest. Infosüsteemidega seonduvad intsidendid on lahendatud ning vajalikud liidestused PPA ja teiste ametite

infosüsteemidega ning EL infosüsteemidega on teostatud.

2.2.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on varjupaigamenetlusega seotud ametnikud. Kaudne sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu);

- õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms);

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, koolitajate töötasu, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud jms);

8 (16)

- seadmete soetamise ja rentimisega seotud kulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - infosüsteemide arendamise kulu (sh personalikulu jm);

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.2.5. Projekti elluviija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

2.3. Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on säilitada ja suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele varjupaigamenetluses vajaliku tõlketeenuse kättesaadavust. Projekti eesmärgi täitmiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja

saajatele PPA korraldatavate menetluste raames kvaliteetne ja regulaarne tõlketeenus nii ametnikega (nt rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmine, intervjuu ja nõustajaga

vestlus) kui ka kinnipidamiskeskuses meditsiinipersonali ja psühholoogiga suhtlemise l ning seeläbi tagatakse tõhus ning taotlejate õigustega arvestav rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmine ja menetlemine. Tõlketeenus üldarstiabi või psühholoogilise

nõustamise korral parandab patsiendi võimekust oma probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi patsiendile arusaadavaks tegemisel. Lisaks on õigeaegne ja

kvaliteetne tõlketeenus eelduseks kiire ja efektiivse menetluse läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et menetlustoiminguid on võimalik teostada esimesel võimalusel, mis eeldab kiiret kvaliteetse tõlketeenuse kättesaadavust. Arvestades

kasvavat rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu, on oluline suurendada tõlketeenuse kättesaadavust. Tõlketeenuse pakkumisel tuleb arvestada sihtrühma eripära ja

vajadustega, sh tagada kõigi ligipääs tõlketeenusele (nt vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge jm).

2.3.2. Projekti tulemus Projekti tulemusel on rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tagatud õigeaegne

kvaliteetne tõlketeenus vajalikus mahus. Seeläbi on tagatud, et rahvusvahelise kaitse menetlused on tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud.

2.3.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.05.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- tõlkekulud (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.3.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.4. Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele

2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti tegevuste eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks kinnipidamiskeskuses nende põhiõigused. Seejuures võimaldatakse kinnipeetavate le juurdepääs meditsiiniteenusele ja huvitegevustele. Tugiteenuste pakkumise l

9 (16)

arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavusega. Huvitegevuste võimaldamise otsene eesmärk on jõustada rahvusvahelise kaitse taotlejate oskusi toimetulekuks vabanemisel. Projekti abil varustatakse vaba aja veetmise olmeruumid arvuti

riistvaraga, et tagada taotlejate info saamise õigus erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehtede ja õigusaktidega tutvumiseks, arvestades kinnipidamise

aluseks olevaid ohuhinnanguid ja kinnipidamiskeskuse sisekorrast tuleneva id piiranguid.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

1. Arsti- ja õendusteenus, psühholoogi- ja psühhiaatriteenus, meditsiinivahendid,

ravimid, uuringud, analüüsid jne. 2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused. Vaba aja veetmiseks

kasutatavate vahendite soetamine.

3. Huvitegevuse toetamine, sh selleks vajalike vahendite soetamine. 4. Taotlejate toimetuleku toetamiseks püsivalt korraldatud inglise ja eesti keele õpe.

5. Taotlejate parimate huvide ja õiguste tagamiseks vaba aja veetmise olmeruumide varustamine. Selleks uuendatakse kinnipidamiskeskuse audio- ja videoruumi sisustust ja varustatakse see videokonverentsitehnikaga. Lisaks varustatakse

olmeruumid vajaliku arvuti riistvaraga, et tagada juurdepääs infole, sh luuakse taotlejatele võimalus külastada veebi teel erinevate asjakohaste organisatsioonide

kodulehti ja tutvuda õigusaktidega. Olmeruumide varustamisel jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid.

6. Taotlejate transpordikorraldus, nt taotluse vastuvõtmise kohast või

kinnipidamiskeskusest rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordset majutust.

2.4.2. Projekti tulemus

Vastuvõtutingimuste direktiivi4 kohaselt tuleb taotlejatele tagada vajalikud

tervishoiuteenused, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti tuleb erivajadustega taotlejatele tagada vajalik arsti-

või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohane vaimse tervise ravi. Projekti tegevuste tulemusena on tagatud taotlejate õigused, heaolu kinnipidamistingimustes ning toimetulek vabanemisel. Taotlejad, kes on paigutatud

kinnipidamiskeskusesse, saavad arsti- ja meditsiiniõeteenust kinnipidamiskeskuse ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks toetatakse taotlejaid vaba aja

sisustamise võimalustega organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe ja sportimisvõimaluste kaudu. Vajadusel on tagatud taotlejate transporditeenus ja majutus.

2.4.3. Projekti sihtrühm Projekti otseseks sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.04.2023–31.12.2027.

Projekti võimalikud abikõlblikud kulud on järgmised:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor, keeleõpetaja jms);

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse

taotlejate vastuvõtu nõuded.

10 (16)

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i,

koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud kinnipidamiskeskuse

kodukorra ja olmetasandi teemadel;

- meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatriteenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid,

meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) kinnipeetud taotlejatele; - kinnipidamiskeskuses pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh

huvialategevuste vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st

stabiilsed inglise ja eesti keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid) , sporditegevusega seotud vahendid, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;

- seadmete soetamise ja rendikulu (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavatega veebi teel);

- riigisisesed transpordikulud ja majutuskulu;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.4.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.5. Varjupaiga valdkonna IT arenduste ülalpidamiskulud

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse IT süsteemide ülalpidamise ja jätkusuutlikkuse tagamine. Projekti raames viiakse läbi

varjupaigasüsteemide IT arendus- ja haldustööd.

2.5.2. Projekti tulemus Varjupaigasüsteemide arendus- ja haldustööd on läbi viidud ning seeläbi on IT süsteemide ülalpidamine jätkusuutlikult tagatud.

2.5.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse (sh ajutise kaitse) taotlejad ja saajad ning menetluse läbiviijad.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne); - õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik

transport jms); - koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent,

ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu jms); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.5.5. Projekti elluviija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

11 (16)

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtüh

ik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rahvusvahelise

kaitse

menetlusvõimek

use tagamine

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 120 420 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF O.1.1 Toetatud

osalejate arv, millest

omakorda

*õigusabi saanud

osalejate arv

arv 80 280 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Varjupaigavaldk

onna IT-

süsteemide

arendamine

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 0 250 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tõlketeenus

rahvusvahelise

kaitse taotlejatele

ja saajatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja, kes

on saanud tõlketeenuseid

varjupaigamenetluse protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tugiteenused

rahvusvahelise

kaitse taotlejatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 40 140 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 8 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Varjupaiga

valdkonna IT

arenduste

ülalpidamiskulud

Hooldatud IT

süsteemide arv

arv 1 1 Hooldatud IT süsteem.

12 (16)

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

5. Projektide eelarved

5.1. TAT eelarve on 7 102 660,16 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%).

Projekt AMIF toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete kulude määr

(% otsestest kuludest)

Rahvusvahelise kaitse

menetlusvõimekuse tagamine

2 501 192,10 833 730,70 3 334 922,80 4,68%

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rahvusvahelise

kaitse

menetlusvõimekus

e tagamine

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 344 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust

arv 147 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab

oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

Varjupaigavaldkon

na IT-süsteemide

arendamine

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 205 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust.

arv 88 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab

oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

Tugiteenused

rahvusvahelise

kaitse taotlejatele

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust.

arv 23 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab

oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

13 (16)

Varjupaigavaldkonna

IT-süsteemide arendamine

1 778 120,40 592 706,80 2 370 827,20 2,53%

Tõlketeenus

rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele

216 000,00 72 000,00 288 000,00 3%

Tugiteenused rahvusvahelise kaitse

taotlejatele

599 591,25 199 863,75 799 455,00 7%

Varjupaigavaldkonna IT arenduste

ülalpidamiskulu

232 091,37 77 363,79 309 455,16 0%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad

moodustada üldiselt kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.4 kirjeldatud projekti puhul.

7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt

3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti

elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud

dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab

SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

14 (16)

8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. 8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil.

Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja

eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest;

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga

kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või

hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse

saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

15 (16)

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta

15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande

esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamises t ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneva l

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37.

16 (16)

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. 13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse

seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontrollleht

Lisa 3. Toetuse andmise tingimuste kohta saabunud märkused