Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keskkonnaministeerium

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium

06.02.2023 nr 1-6/2706-1

Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks perioodi 2021-2027 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i

toetuse andmise tingimuste käskkirja „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri

Lisa 3. Seletuskirja lisa

Kristi Lillemägi 6125147

[email protected]

1

EELNÕU

Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2029

Elluviijad

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Liidu AMIF eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliit ika

rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest,

mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia

üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi

rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva

tagasisaatmispoliitika elluviimisega“. TATis plaanitavad tegevused aitavad otseselt kaasa Eesti julgeoleku ja turvalisuse tagamisele ning rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele ja arendamisele. Rahvusvahelise kaitse menetluse õiguspärasuse ja

efektiivsuse tõusu aitavad saavutada päritoluriigi teabe analüüsi tegevused, tõlkevõimekuse täiendamine, juriidilise toe tegevused, täiendavate ametikohtade loomine, nõustamisteenuse ja

infosüsteemide ülalpidamise ja arendamise tegevused ning reservametnike süsteemi täiustamine ja rakendamine massilise sisserände olukorraga paremaks toimetulekuks. Kui rahvusvahelise kaitse menetlus on õiguspärane, sh välismaalaste eripärasid ja erivajadusi arvestav ja tõhus, siis vähendatakse

koormust vastuvõtu- ja kohtusüsteemile. Kui kõik rahvusvahelise kaitse taotlejad on neile arusaadavalt oma õigustest ja kohustustest teavitatud ja toetatud kogu menetluse vältel, siis seda suurem on

välismaalaste teadlikkus ning kaasa aitamine menetlusele. Seeläbi väheneb menetluslike ning vastuvõtu alaste õiguste kuritarvitamiste võimalus. Kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate täiendavad tugiteenused võimaldavad parimal viisil, sh võrdselt tagada kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate

õigusi. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse, soolise võrdõiguslikkuse ja koostöömeelsuse

mõõdik ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalise arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4

„Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele, mis seisneb rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamises ning elluviimises, põhiõigusi toetavas rahvusvahe lise kaitse ja kinnipidamispoliitikas. Lisaks kujundatakse STAK võimekuse „Tasakaalustatud

rändepoliitika“ kohaselt Eesti sisserändepoliitikat teadmiste põhiselt, tõhusalt ja paindlikult. Eesti sisserändepoliitika aitab kaasa julgeoleku tagamisele. Tegevustega tagatakse, et rahvusvahelise kaitse

menetlused on läbi viidud ajaliselt tõhusalt ja õiguslikult kvaliteetselt. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele on tagatud tõlketeenus varjupaigamenetluse raames, sh tugiteenuste, nt üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise juures, et parandada võimekust probleemi arstile selgitamisel ning arstil

3

õige diagnoosi ja ravi arusaadavaks tegemisel. Kaasaegsed infosüsteemid tagavad kõrge kvaliteed iga, ajakohase ja andmetega ühilduva rahvusvahelise kaitse menetluste tõhusa läbiviimise. Tugiteenuste

pakkumine rahvusvahelise kaitse taotlejatele kinnipidamiskeskuses tuleneb põhiõigusi toetava keskkonna loomise eesmärgist kinnipidamispoliitikas, maksimaalselt turvalise julgeoleku ja distsipliini

tagamiseks, mille oluliseks meetmeks on huvitegevustega kaetud mitmekesine ajakasutamine ning tervisekontroll.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks.

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja

ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke1, on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id

põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja

strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse

alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse

panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tagada järjepidev õiguspärase, kvaliteetse ja tõhusa rahvusvahelise kaitse

menetluse võimekus.

Projektil on järgmised alategevused:

1. Nõustamisteenus

Projekti tegevuse alameesmärgiks on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate proaktiivne, individuaalne, objektiivne, neutraalne ja viibimiskohast sõltumatu lihtsasti kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsessi perioodil.

Nõustamise eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abistamine ja toetamne. Nõustaja ei osale rahvusvahelise kaitse menetluses, sh ei vahenda menetlusdokumente. Nõustamise raames

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik

ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses . 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses .

4

tutvustatakse igale rahvusvahelise kaitse taotlejale talle arusaadaval viisil, sh talle arusaadavas keeles ning arvestades taotleja individuaalseid usulisi, kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning

erivajadusi, tema õigusi ja kohustusi ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalusi, lähtudes kehtivast Euroopa Liidu, rahvusvahelisest ja riigisiseses t

õigusraamistikust. Nõustamisel antakse erapooletult teavet ning toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja osalemis t

menetluses. Selleks selgitatakse muuhulgas menetlustoimingute vajadust ja korraldust ning abistatakse taotlejat nendeks valmistumisel. Muuhulgas ei kallutata taotleja otsuseid vaid selgitatakse toetavalt

erinevate otsuste õiguslikke tagajärgi. Nõustamisteenuse oluliseks osaks on ajakohased lihtsalt arusaadavad, sh audiovisuaa lsed

teabematerjalid täiskasvanutele ja lastele.

Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejat teiste ametiasutuste ja rahvusvahelis te organisatsioonidega kontakti saamiseel ja vajadusel riigi õigusabi saamisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamis t,

juhendamist ja nõustamist, vastavalt rahvusvahelise kaitse menetluse liigile või etapile ning välismaalase täpsustavatele jätkuküsimustele vastamist.

Nõustamisteenuse alategevusteks on: - vähemalt kolme kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine ;

- personaalne, sh eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja usaldusväärne nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel, mille käigus leitakse inimesele kõige sobivamad

rahvusvahelist kaitset ja rännet puudutavad lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi;

- regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega ning vajadusel infotundide korraldamine

ja nendel osalemine; - vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine;

- nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja abimaterja lide koostamine ning kaasajastamine;

- nõustamisteenuse pidev analüüs, sh kliendirahulolu seire ja arendamine.

2. Päritoluriigi teabe analüüsi teenus

Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada kvaliteetne päritoluriigi teabe kogumine ja analüüs rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluste tarbeks. Päritoluriigi teave on rahvusvahelise kaitse

taotluse osas koostatava otsuse üheks peamiseks tõendiks. Päritoluriigi teave aitab rahvusvahe lise kaitse taotluse menetlejal valmistada ette taotlejaga läbiviidavat isiklikku vestlust ja hinnata taotleja

väidete usaldusväärsust, taotleja subjektiivse tagakiusukartuse objektiivset põhjendatust ning päritoluriiki tagasipöördumise võimalikkust.

Päritoluriigi teabe analüüsi alategevusteks on: - vähemalt kahe päritoluriigi teabe eksperdi ametikoha täitmine;

- päritoluriigi teabe analüüside koostamine; - turvaliste riikide nimekirja koostamine ning kaasajastamine; - Euroopa Varjupaiga Tugiameti päritoluriigi teabe võrgustike töös osalemine;

- päritoluriigi teabe ekspertide koolitamine, sh eelkõige rahvusvahelistel koolitustel osalemine.

3. Juriidiline tugi Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada PPA rahvusvahelise kaitse taotluste menetlejatele kvaliteetne

juriidiline tugi kogu menetlusprotsessi vältel ning esindada PPA-d kohtuvaidlustes.

5

Juriidilise toe alategevusteks on:

- vähemalt kahe rahvusvahelise kaitse valdkonna juristi ametikoha täitmine; - rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute ja haldusaktide koostamise juriidiline toetamine;

- PPA kvaliteetne esindamine kohtutes rahvusvahelise kaitse taotlejate vaidlustatud rahvusvahe lise kaitse andmise, sellest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise otsuse ja sellega seotud lahkumisettekirjutuse ja vajadusel kohaldatud sissesõidukeelu küsimustes;

- juristide koolitamine.

4. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomine

Projekti tegevuse alameesmärgiks on toetada tavapärase rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse

tõstmist. Rahvusvahelise kaitse taotluste arv on hüppeliselt kasvanud ning tavapärasest kiiremini on vajalik tagada suurem püsivõimekus rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimiseks, vastavalt

kehtivale EL-i, rahvusvahelisele ja riigisisesele õigusele. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomise alategevusteks on:

- vähemalt viie täiendava rahvusvahelise kaitse taotluste menetleja ametikoha täitmine; - ametnike, sh täiendavate menetlejate koolitamine.

5. Reservametnike võimekuse tõstmine

Projekti tegevuse eesmärgiks on PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike süsteemi reform ning reservametnike koolitamine. Rahvusvahelise kaitse

reservametnikud on PPA koosseisu kuuluvad ametnikud, kes kaasatakse massilise sisserände olukorras rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute läbiviimisesse. Uue reservametnike kaasamise kontseptsiooni loomisel lähtutakse senisest praktikast ning õppuste käigus saadud teadmiste analüüs is t,

mis näitab, et kehtiv reservametnike kaasamise süsteem ei toimi massilise sisserände olukorras piisavalt efektiivselt ja tõhusalt. Uus kaasamise süsteem tagab, et reservametnikke on piisav arv, nad

on piisava rahvusvahelise kaitse valdkondliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistusega ning nend e kaasamine on võimalikult operatiivne ja ei sea ohtu PPA teiste põhiülesannete täitmist.

Reservametnike võimekuse tõstmise tegevusteks on: - uue rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike kaasamise süsteemi kontseptsiooni loomine ;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike kaasamise kontseptsiooni rakendamise tegevuskava väljatöötamine ja kinnitamine;

- ametnike, sh reservametnike pidev koolitamine.

6. Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja

Projekti tegevuse eesmärgiks on senisest ulatuslikum ja tõhusam rahvusvahelise kaitse infosüsteemide kasutajatoe korraldamine ja arenduste toetamine. Peakasutaja ülesandeks on valdkonna infosüsteemide

kannetes ja infoväljades vajalike paranduste, muudatuste ja täienduste operatiivne tegemine, mis omakorda tagab tõhusa ning õiguspärase rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimise. Rahvusvahe lise

kaitse taotlejate arvu hüppelisest kasvust tingituna on tõusnud ka ametnike arv, kes kasutavad rahvusvahelise kaitse menetluse infosüsteeme. Seetõttu on tõusnud oluliselt ka pöördumiste arv, mille lahendamist saab korraldada vaid süsteemi peakasutaja.

Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutajaga seotud tegevusteks on:

- rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja ametikoha täitmine; - osalemine rahvusvahelise kaitse infosüsteemide arendamises; - ametnike, sh peakasutajate koolitamine.

6

Erinevate varjupaigavaldkonnaga seotud aspektide (nt usulised, kultuurilised, soolised jmt) paremaks mõistmiseks arvestatakse ametnike, sh reservametnike koolitustel läbivalt ka võrdse kohtlemise ja

võrdõiguslikkuse teemadega.

2.1.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse menetlused tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud, nõustamisteenus on tagatud ja arendatud, infosüsteemide kasutajatugi on tõhustatud, ametnikud on

vastavalt nõuetele koolitatud ning reservametnike kaasamise uus kontseptsioon on välja töötatud ja rakendatud.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad ning PPA ametnikud.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2027. Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (nt päritoluriigi teabe ekspertide, juristide, nõustajate, menetlejate, rahvusvahe lise kaitse teenuse infosüsteemide peakasutaja ning projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvate l koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb

eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus esitada SiMile e- toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverents i

toimumist; - koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine jne); - seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.1.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.2. Varjupaiga valdkonna IT arendused

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide (nt RAKS jmt) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

- SMITi rahvusvahelise kaitse teenuse püsimeeskonna ja vajadusel välispartnerite kaasamise rahastamine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide parimate lahenduste väljatöötamine ja

analüüsitööde realiseerimine; - rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide järjepidevate arendustööde läbiviimine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide liidestamine teiste, tõhusaks menetluseks vajalike infosüsteemidega.

2.2.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse valdkonnaga seotud IT arendusi järjepidevalt ja

jätkusuutlikult realiseeritud. Arendustööde läbiviimisel on arvestatud tervikvaadet ja lähtutud valdkonna vajadustest. Infosüsteemidega seonduvad intsidendid on lahendatud ning vajalikud liidestused PPA ja teiste ametite infosüsteemidega ning EL infosüsteemidega on teostatud.

7

2.2.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on varjupaigamenetlusega seotud ametnikud. Kaudne sihtrühm on

rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu); - õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms);

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, koolitajate töötasu, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud jms);

- seadmete soetamise ja rentimisega seotud kulu;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - infosüsteemide arendamise kulu (sh personalikulu jm);

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.2.5. Projekti elluviija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

2.3. Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on säilitada ja suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele

varjupaigamenetluses vajaliku tõlketeenuse kättesaadavust. Projekti eesmärgi täitmiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele PPA

korraldatavate menetluste raames kvaliteetne ja regulaarne tõlketeenus nii ametnikega (nt rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmine, intervjuu ja nõustajaga vestlus) kui ka kinnipidamiskeskuses meditsiinipersonali ja psühholoogiga suhtlemisel ning seeläbi tagatakse tõhus

ning taotlejate õigustega arvestav rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmine ja menetlemine. Tõlketeenus üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise korral parandab patsiendi võimekust oma

probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi patsiendile arusaadavaks tegemise l. Lisaks on õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus eelduseks kiire ja efektiivse menetluse läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et menetlustoiminguid on võimalik teostada esimesel võimaluse l,

mis eeldab kiiret kvaliteetse tõlketeenuse kättesaadavust. Arvestades kasvavat rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu, on oluline suurendada tõlketeenuse kättesaadavust. Tõlketeenuse pakkumisel tuleb

arvestada sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagada kõigi ligipääs tõlketeenusele (nt vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge jm).

2.3.2. Projekti tulemus Projekti tulemusel on rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tagatud õigeaegne kvaliteetne

tõlketeenus vajalikus mahus. Seeläbi on tagatud, et rahvusvahelise kaitse menetlused on tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud.

2.3.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.05.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- tõlkekulud (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

8

2.3.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.4. Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele

2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti tegevuste eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks kinnipidamiskeskuses nende põhiõigused. Seejuures võimaldatakse kinnipeetavatele juurdepääs meditsiiniteenusele ja huvitegevustele. Tugiteenuste pakkumisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide

ligipääsetavusega. Huvitegevuste võimaldamise otsene eesmärk on jõustada rahvusvahelise kaitse taotlejate oskusi toimetulekuks vabanemisel. Projekti abil varustatakse vaba aja veetmise olmeruumid

arvuti riistvaraga, et tagada taotlejate info saamise õigus erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehtede ja õigusaktidega tutvumiseks, arvestades kinnipidamise aluseks olevaid ohuhinnanguid ja kinnipidamiskeskuse sisekorrast tulenevaid piiranguid.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: 1. Arsti- ja õendusteenus, psühholoogi- ja psühhiaatriteenus, meditsiinivahendid, ravimid, uuringud,

analüüsid jne. 2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused. Vaba aja veetmiseks kasutatavate vahendite

soetamine. 3. Huvitegevuse toetamine, sh selleks vajalike vahendite soetamine. 4. Taotlejate toimetuleku toetamiseks püsivalt korraldatud inglise ja eesti keele õpe.

5. Taotlejate parimate huvide ja õiguste tagamiseks vaba aja veetmise olmeruumide varustamine. Selleks uuendatakse kinnipidamiskeskuse audio- ja videoruumi sisustust ja varustatakse see

videokonverentsitehnikaga. Lisaks varustatakse olmeruumid vajaliku arvuti riistvaraga, et tagada juurdepääs infole, sh luuakse taotlejatele võimalus külastada veebi teel erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehti ja tutvuda õigusaktidega. Olmeruumide varustamisel jälgitakse

ligipääsetavuse nõudeid. 6. Taotlejate transpordikorraldus, nt taotluse vastuvõtmise kohast või kinnipidamiskeskuses t

rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordset majutust.

2.4.2. Projekti tulemus Vastuvõtutingimuste direktiivi4 kohaselt tuleb taotlejatele tagada vajalikud tervishoiuteenused, mis

hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti tuleb erivajadustega taotlejatele tagada vajalik arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohane vaimse tervise ravi.

Projekti tegevuste tulemusena on tagatud taotlejate õigused, heaolu kinnipidamistingimustes ning toimetulek vabanemisel. Taotlejad, kes on paigutatud kinnipidamiskeskusesse, saavad arsti- ja

meditsiiniõeteenust kinnipidamiskeskuse ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks toetatakse taotlejaid vaba aja sisustamise võimalustega organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe ja sportimisvõimaluste kaudu. Vajadusel on tagatud taotlejate transporditeenus ja majutus.

2.4.3. Projekti sihtrühm

Projekti otseseks sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.04.2023–31.12.2027.

Projekti võimalikud abikõlblikud kulud on järgmised: - personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor, keeleõpetaja jms);

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate

vastuvõtu nõuded.

9

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja

konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne

õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud kinnipidamiskeskuse kodukorra ja

olmetasandi teemadel;

- meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatriteenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid, meditsiinivahend id,

uuringud, analüüsid jms) kinnipeetud taotlejatele; - kinnipidamiskeskuses pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh

huvialategevuste vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed inglise

ja eesti keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega seotud vahendid, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;

- seadmete soetamise ja rendikulu (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamis te läbiviimiseks kinnipeetavatega veebi teel);

- riigisisesed transpordikulud ja majutuskulu;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.4.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.5. Varjupaiga valdkonna IT arenduste ülalpidamiskulud

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse IT süsteemide ülalpidamise ja jätkusuutlikkuse tagamine. Projekti raames viiakse läbi varjupaigasüsteemide IT arendus- ja

haldustööd.

2.5.2. Projekti tulemus Varjupaigasüsteemide arendus- ja haldustööd on läbi viidud ning seeläbi on IT süsteemide ülalpidamine jätkusuutlikult tagatud.

2.5.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse (sh ajutise kaitse) taotlejad ja saajad ning menetluse läbiviijad.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne); - õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms);

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu jms);

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.5.5. Projekti elluviija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

10

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtü

hik

Sihttas

e 2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rahvusvahelise

kaitse

menetlusvõimek

use tagamine

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 120 420 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF O.1.1

Toetatud osalejate

arv, millest omakorda

*õigusabi saanud

osalejate arv

arv 80 280 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Varjupaigavaldk

onna IT-

süsteemide

arendamine

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 0 250 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

Euroopa ühise varjupaigasüs teemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tõlketeenus

rahvusvahelise

kaitse

taotlejatele ja

saajatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate

arv, millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja, kes

on saanud tõlketeenuseid

varjupaigamenetluse protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tugiteenused

rahvusvahelise

kaitse

taotlejatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate

arv, millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 40 140 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 8 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Varjupaiga

valdkonna IT

arenduste

ülalpidamiskulu

d

Hooldatud IT

süsteemide arv

arv 1 1 Hooldatud IT süsteem.

11

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate

algtase on 0.

5. Projektide eelarved

5.1. TAT eelarve on 7 102 660,16 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%).

Projekt AMIF toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete kulude määr (%

otsestest kuludest)

Rahvusvahelise kaitse

menetlusvõimekuse tagamine

2 501 192,10 833 730,70 3 334 922,80 4,68%

Varjupaigavaldkonna IT-süsteemide

arendamine

1 778 120,40 592 706,80 2 370 827,20 2,53%

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rahvusvahelise

kaitse

menetlusvõimeku

se tagamine

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 344 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi

ja pädevust

arv 147 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab

oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

Varjupaigavaldko

nna IT-

süsteemide

arendamine

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 205 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi

ja pädevust.

arv 88 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab

oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

Tugiteenused

rahvusvahelise

kaitse taotlejatele

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi

ja pädevust.

arv 23 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab

oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

12

Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele

216 000,00 72 000,00 288 000,00 3%

Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele

599 591,25 199 863,75 799 455,00 7%

Varjupaigavaldkonna

IT arenduste ülalpidamiskulu

232 091,37 77 363,79 309 455,16 0%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest

15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud

tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra

alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada üldiselt kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.4 kirjeldatud projekti puhul.

7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid

kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja

nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid

esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku

kinnituse. 8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini

kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest

arvates.

8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

13

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TAT-is sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale

kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeer iumi

väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15

tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15.

juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest

e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest

meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate

andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande

SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti

tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande

e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevas t. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45

päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult

lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on

vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest.

14

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta,

esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4,

väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide

esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.

13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud

korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

1

Siseministri käskkirjaga Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevusmeetme 1.1

„Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“

kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa

rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliit ika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning

järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 1 „tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõde t “

täitmisesse.

TATi tegevuste elluviijateks on Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Tegevusi toetatakse perioodil 01.01.2023-31.12.2029. TAT

eelarve on 7 102 660,16 eurot, sh AMIF toetus 75% (5 326 995,12 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (1 1775 665,02 eurot).

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning Politsei- ja Piirivalveameti ja

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Kristi Lillemägi (tel 612

5147, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega nr C(2022)7201 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i

rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades AMIFi määruses toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt

ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT sisaldab 14 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2

2. punkt „Toetatavad projektid ja eesmärgid“;

3. punkt „Riigiabi“

4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Tegevuste eelarved“;

6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

10. punkt „Aruandlus“;

11. punkt „TAT muutmine“;

12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

13. punkt „Vaiete lahendamine“;

14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi erieesmärgiga nr 1.

TAT vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalisuse

arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud

arvesse seotud Eesti Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on

kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega.

Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sh tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine

ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vajalikud tugiteenused, tuginedes kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale. Arvestades rände arengusuund i maailmas, sh seoses Ukraina sõjaga tekkinud vajadust rakendada ajutise kaitse direktiivi, on

oluline, et Eesti oleks valmis menetlema üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlusi ja tagama vajalikud vastuvõtutingimused. Seda eelkõige selleks, et katta haavatavate rühmade ning

vastuvõtu erivajadustega ja spetsiaalseid menetlustagatisi vajavate isikute vajadused. Selleks plaanitakse TATi raames tagada, et varjupaigaotsuseid teeksid koolitatud spetsialis t id, andmebaase ja vajalikke IKT-süsteeme arendataks püsivalt ning rahvusvahelise kaitse

taotlejatel ja saajatel oleks lihtne juurdepääs tugiteenustele (sh tervishoid ja psühholoogiline abi, materiaalne abi, tõlketeenus, keeleõpe ning vaba aja tegevused).

3

Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: tagada liidu acquis’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide ühetaoline kohaldamine ning toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide

suutlikkust teenuste osas.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10601 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed

põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,

rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmis te Eesti 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise

võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse

tagamisega teenustele, infole ja kommunikatsioonile.

Projektide ettevalmistamisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel lähtutakse naiste ja meeste võrdõiguslikkusest ning arvestatakse soolise aspekti ja sooküsimuste lõimimisega.

Projektides toimuvate koolituste raames kogutakse vajalikku infot osalejate soo ja vanuse kohta. PPA ametnike (nt reservametnike) koolitustel jagatakse muuhulgas teadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse teemadel.

Projekti „Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele kinnipidamiskeskuses“ tegevuste

eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks õiguste kaitse kinnipidamisekeskuses ning keskmine toimetulek vabanemisel. Projektis tagatakse kinnipeetud

rahvusvahelise kaitse taotlejate maksimaalne võrdne kohtlemine. Näiteks on taotlejatele tagatud kinnipidamiskeskuses usuliste veendumuste realiseerimiseks palvetuba. Lisaks paigutatakse mees- ja naissoost kinnipeetavad kinnipidamiskeskuses eraldi, seejuures

paigutatakse perekonnad kokku. Kinnipidamiskeskus viibivate välismaalaste olmetingimused ja kord on reguleeritud keskuse kodukorras. Võrdse kohtlemise seire toimub tugiteenustes (nt

meditsiiniteenused, huviteenused, sh keeleõpe ja sporditegevused) osalemise kaudu, mille raames kogutakse detailset infot osalejate vanuse ja soo kohta.

Vastuvõtutingimuste direktiivi2 kohaselt tagatakse taotlejatele vajalikud tervishoiuteenused,

mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti tagatakse erivajadustega taotlejatele vajalik arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohane vaimse tervise ravi. Taotlejad, kes on paigutatud kinnipidamiskeskusesse, saavad

arsti- ja meditsiiniõeteenust keskuse ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse

taotlejate vastuvõtu nõuded.

4

toetatakse taotlejaid vaba aja sisustamise võimalustega organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe ja sportimisvõimaluste kaudu. Vajadusel on tagatud taotlejate transporditeenus ja lühiaja line majutus.

Projekti „Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele“ raames arvestatakse

sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagatakse kõigi ligipääs tõlketeenusele.

Euroopa Parlamendi (ELi) 2021. aasta määruses 2019/20883 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei

kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8524 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku

arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnanõudeid ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Projekti elluviija korraldab

sündmusi keskkonnahoidlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine;

- kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus;

- reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai

2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati AMIFi rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Erinevalt EL ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsük li ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole AMIF loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide

täitmiseks vaid adresseerib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja rändepoliitika tugevdamise ja arendamise poliitikaeesmärke. Sellest ning AMIFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisa last

tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme, vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõte te saavutamisele.

TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust

käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

5

Punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatakse projekte TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks

peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus.

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi.

TAT eesmärk on varjupaigamenetluse tõhustamine, IT-süsteemide arendamine, varjupaiga

valdkonna koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine ning tugiteenuste pakkumine rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisese lt

konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriik ide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiab i

kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või

teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse

toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemisa la asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) põhimäärusele on PPA Siseministeeriumi valitsemisa la

valitsusasutus, mille ülesanne on mh rändevaldkonna asjade korraldamine, sh kvaliteetse varjupaigamenetluse teostamine. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

(edaspidi SMIT) põhimääruse kohaselt on SMIT Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus ning vastutab valdkonna IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest.

Kuigi kaudseteks abi saajateks võivad olla ka ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad, on

siinkohal oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei

ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks

2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud tegevuste elluviijate poolt esitatud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad koolitused, tugiteenused ja arendustööd. Vaatamata sellele, et majanduslik keskkond

on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud, ei ole Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei

saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT panustab järgmistesse AMIFi määruses toodud ühistesse näitajatesse:

Väljundnäitajad:

 Toetatud osalejate arv, millest omakorda

6

- õigusabi saanud osalejate arv; - nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse jooksul;

 Koolitustegevuses osalejate arv.

Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord, välja arvatud alaindikaatorite puhul, mille puhul saab sama isikut lugeda mitme alaindikaatori all. Kui isik lahkub ühest projektist ja alustab teises projektis, loetakse see uueks osalemiseks. Aruandluse

puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tulemusnäitajad:

 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks;

 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

Punkt 5 „Projektide eelarved“

Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.5 nimetatud projektide kogueelarved ning AMIFi ja

riikliku kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisit i. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb

järgida AMIFi määruse lisas VII sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomise l ühendmääruse §1 lõiget 2.

TATis sätestatakse projektide abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on

näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt

ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega

seotud kulu võib moodustada üldjuhul kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.4. kirjeldatud projekti puhul. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab

projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi

ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

TAT-is on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikkus

tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelneva lt

7

kooskõlastada SiMiga, kes AMIFi määruse artikli 16 punkti 11 kohaselt peab selliste st tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude

kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid

kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% projekti otsestest kuludest.

Täpne kaudne kulu iga projekti kohta on sätestatud TAT punktis 5 tabelis 5.1. Kaudsete kulude osakaal jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene

kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi

alusel automaatselt.

Tegevustoetusena jagatav kulu võib AMIF määruse lisa VII kohaselt hõlmata personalikulu, teeninduskulu, nt seadmete, sealhulgas IKT-süsteemide hooldust või asendamist ning taristu

hoolduse ja remondiga seotud teeninduskulu. Tegevustoetuse puhul ei ole võimalik kaudseid kulusid kasutada ning kõik kulud kajastatakse otseste kuludena.

Vastavalt AMIFi määruse artikli 16 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa

Komisjoniga, kui projekte rakendatakse koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab

selle Euroopa Komisjoniga.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §

27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud

ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id

riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kuue kuu jooksul elluviija poolt makseid ei tehta, siis null-reaga

maksetaotlust esitama ei pea.

Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühendmääruse § 11 toodud

ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54

„Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid.

8

SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui

tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks

korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest teavitama SiM välisvahend ite osakonda e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada

kohapealse kontrolli tegemist.

Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi

koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise

kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviidud tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud

horisontaalsete põhimõtete edenemist.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste

elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole

TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-id peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, et välistada sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi

kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Punktis nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

9

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmis te Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV TAT mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TAT raames elluviidavad

projektid on kõik suunatud varjupaigasüsteemi tõhustamisele ning oluliste tugiteenus te tagamisele. Varjupaigasüsteemi tõhustamine ning olulised tugiteenused aitavad kaasa nii rahvusvahelise kaitse taotlejate õiguste tagamisele kui ressursside optimaalsemale

kasutamisele. TAT võimaldab suurendada tegevuste sidusust ja läbipaistvust.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise

nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud

osalejate arv“ ning „Koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid

kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood, eesnimi,

perekonnanimi ja inimese allkiri.

V TAT kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotud erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2.

TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4.

2. TATi põhjendatus TATi tegevused aitavad kaasa AMIFi 1. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja

vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 4 ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviijad on PPA ning SMIT, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on

toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädevad asutused.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1.

10

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei

TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga aitab TATi elluviimine varjupaigasüsteemi tõhustamise, IT-süsteemide arendamise ning tugiteenuste tagamise kaudu

suurendada kogu Eesti elanikkonna turvatunnet.

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati AMIFi rakenduskva keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna tegevused on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma

selget kokkupuudet kliima- ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Infoühiskond ☒jah ☐ei

TATi projektide elluviimisel on mõju infoühiskonnale. TATi IT-süsteemide arendamise ja ülalpidamisega seotud projektide raames tagatakse varjupaiga valdkonna infosüsteemide

tõhustamine ning tõstetakse seeläbi varjupaigamenetluste efektiivsust ja kvaliteeti. IT- süsteemide kasutajateks on ainult selleks volitatud isikud. Avalikkusel nimetatud süsteemide le juurdepääs puudub, kuid süsteemide kaudu toimuv infovahetus aitab tõhustada

varjupaigamenetlust.

Riigivalitsemine ☒jah ☐ei

TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks saavad tegevuste spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused.

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei

Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei

Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või

avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei

TAT tegevused on suunatud PPA ja SMITi võimekuse suurendamisele ning osalisele suurendamisele IT-süsteemide arendamise ja tööshoidmise kaudu.

Võrdsed võimalused

Projektide elluviimisel peetakse silmas soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju soolisele

võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemisele ja ligipääsetavusele.

TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires arvestatakse soolõimega, koolitustel ja teenuste pakkumisel arvestatakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemadega (nt ametnike

koolitused, kinnipidamiskeskuse tugiteenused, tõlketeenus).

Tõhusa varjupaigamenetluse ja tugiteenuste tagamisel lähtutakse inimõigustest ning IT- süsteemide arendamine ja kasutamine toimub kooskõlas ELi Põhiõiguste Hartaga. Toetatava d

tegevused panustavad varjupaigamenetluse ja tugiteenuste pakkumisega seotud teenistuja te

11

teadmiste ja oskuste tõstmisesse põhiõiguste kaitse tagamisest, sh eri vanuses inimes te diskrimineerimise vältimisest ja ligipääsetavuse tagamisest.

TAT projektides tagatakse vajadusel võimalus nii koolituste kui tugiteenuste sihtgrupp i kuuluvate puudega inimeste osalemiseks. IT-süsteemid on ainult ametkondlikuks kasutamiseks

ja avalikkusel neile ligipääs puudub. IT-süsteemide kasutamine toimub kooskõlas ELi Põhiõiguste Hartaga, mistõttu tagatakse ka puudega inimeste võrdne kohtlemine. Ruumide

varustamisel arvuti riistvaraga jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid avalikult kasutatava ruumi sisustusele ja seadmetele. Erivajadusega inimestele tagatakse ligipääs varjupaigamenetluse le, tugiteenustele, koolitustele ja koolitusmaterjalidele.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

VII TAT kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile.

Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht