Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 7

Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise,

nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetamise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine“ sekkumiste 21.1.3.21 „Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate

ambitsioonikate VKEde arenguplaanide toetamine ning kasvupotentsiaaliga VKEde

ekspordivõimekuse kasvatamine“ ja 21.1.3.22 „Kultuuri- ja loomesektori arengut toetavate

tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine“ eesmärkide elluviimiseks.

(2) Määrusega kehtestatakse loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumiseks, nende

arenguplaanide elluviimiseks ja ekspordivõimekuse kasvuks toetuse taotlemise, taotleja ja

taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

(3) Toetatavad tegevused panustavad Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ alasihti „Eesti majandus on tugev“.

(4) Toetatavad tegevused panustavad valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021–

2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ ning

tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri vald–

kondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ tegevuse „Loomemajanduspoliitika

kujundamine ja rakendamine“ teenusesse „Loomemajanduspoliitika rakendamine“.

(5) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti 2035“

nimetatud aluspõhimõtteid.

(6) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43) artikkel 17 tähenduses.

§ 2. Riigiabi reeglite kohaldamine

(1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese

tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 mõistes.

(2) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(3) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese

tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3

lõikes 2 sätestatud summat.

(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes

on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(5) Toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa

Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus),

artiklites 18, 19, 25, 28, 29 või 31 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Riigiabina saab toetust

anda § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi sisaldavale projektile.

(6) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi

andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreegleid.

(7) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse

kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates.

(8) Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning VTA määruse

artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(9) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse

alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

§ 3. Terminid

Määruse tähenduses on:

1) loomemajandus majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel,

oskustel ja andel, kus teenitakse müügitulu ja luuakse töökohti intellektuaalse omandi loomise

kaudu ning kus loomeettevõtjad on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse valdkonnad on

arhitektuur, audiovisuaal, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuripärand,

meelelahutustarkvara, muusika ja reklaam;

2) loomemajanduse sidusvaldkond majandusvaldkond, mis paikneb kultuuri- ja

loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise, vahendamise ja kättesaadavaks

tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust loov sisend tuleb loomemajanduse

valdkondadest;

3) loomeettevõtja äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis registreeritud äriühing, kes

tegutseb äriregistri andmetel ühes või mitmes loomemajanduse või sidusvaldkonnas;

4) kasusaaja § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse raames mitterahalist abi saav

loomeettevõtjast mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE), kellele

tugiteenuste pakkuja osutab tugiteenuseid. Kasusaaja võib olla ka projekti tegevuste elluviimisel

osalev VKE-st partner, kuid kasusaaja ei pea olema projekti partner;

5) VKE ettevõtja, kes vastab grupierandi määruse lisas 1 toodud kriteeriumidele;

6) partner taotluses nimetatud juriidiline isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes

osaleb § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse projektis tegevuste elluviimisel ning projekti

eesmärkide ja tulemuste saavutamisel ning kellel tekivad selle käigus kulud;

7) tugiteenus ettevõtlusinkubatsiooni või arendusteenus;

8) ettevõtlusinkubatsiooni teenus ehk inkubatsioon alustavatele loomeettevõtjatele nende

võrgustamist, sealhulgas piirkondade ja valdkondade ülest koostööd soodustavate, sihtrühmade

vajadustele ja eripäradele vastavate tugiteenuste, sealhulgas nõustamis-, koolitus- ja

mentorteenuste, äriidee, meeskonna, ärimudeli, toote ja teenuse arendamine, rahastusvõimaluste

ja investorite leidmise pakkumine, mis aitab alustavatel kasvupotentsiaaliga ettevõtjatel liikuda

edasi järgmistesse arenguetappidesse. Inkubatsioon jaguneb eel- ja põhiinkubatsiooniks. Määruse

raames loetakse ettevõtlusinkubatsiooni teenuseks ka iduettevõtetele suunatud ärikiirendite

rakendamist loomemajanduse või sidusvaldkondades;

9) alustav loomeettevõtja äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis registreeritud äriühing,

mis on kantud äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne projekti tegevustega liitumist;

10) arendusteenus loomeettevõtjatele nende kestlikku kasvu, ekspordisuutlikkust ja

investeeringute kaasamise võimekust toetavate tugiteenuste pakkumine, mis aitab

loomeettevõtjatel arendada ärimudeleid, tooteid, teenuseid ja äriprotsesse, siseneda uutele või

laieneda olemasolevatel välisturgudel, osaleda teadus- ja arendustegevuses, tegeleda

innovatsiooniga ning kaasata erakapitali;

11) arenguplaan loomeettevõtja koostatud ja tema arengut mõjutavate kõikide tegevuste,

sealhulgas loomeettevõtja omavahendite, pangalaenude, erinevate finantsinstrumentide, määruse

ja muude avaliku sektori vahendite kaudu rahastatavate tegevuste ja eesmärkide, sealhulgas vahe-

eesmärkide, kogum.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on siduda loomemajanduse ja sidusvaldkondades olevat

potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja kestlike ärimudelitega ettevõtete

juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele majandussektoritele

loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse

arendamisel.

(2) Toetuse kasutamise tulemusena soodustavad:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi sisaldavad projektid toetuse saaja

ekspordi müügitulu ja lisandväärtuse kasvu;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust sisaldavad projektid kasusaaja müügitulu,

ekspordi müügitulu või lisandväärtuse kasvu.

(3) Toetuse andmisega panustatakse § 7 lõikes 1 nimetatud tegevustega meetmete nimekirja

tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ sihttaseme saavutamisse.

(4) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud tegevusi sisaldav projekt peab panustama vähemalt ühe

lõikes 5 nimetatud väljundnäitaja ja lõikes 3 nimetatud tulemusnäitaja sihttaseme täitmisse ning

olema suunatud lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisele.

(5) Toetuse andmisega panustatakse ÜSS2021_2027 §-s 4 nimetatud meetmete nimekirja

väljundnäitaja „toetatavad ettevõtjad“ sihttaseme saavutamisse ja:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi sisaldavad projektid panustavad

väljundnäitajasse „toetusega toetatavad ettevõtjad“;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusi sisaldavad projektid panustavad

väljundnäitajasse „mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ ning ettevõtlusinkubatsiooni

teenuse osutamist sisaldavad projektid panustavad täiendavalt väljundnäitajasse

„toetatavad uued ettevõtjad“.

(6) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud sihtide saavutamist ja strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete

hoidmist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja soolist

võrdõiguslikkust edendaval moel jälgitakse järgmiste näitajatega:

1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguproduktiga elaniku kohta Euroopa Liidu

27 liikmesriigi keskmisest;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikuga;

3) ligipääsetavuse näitajaga;

4) soolise võrdõiguslikkuse indeksiga.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 6. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse, välja arvatud auditi aruande alusel tehtud otsuse

vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus ÜSS2021_2027

§-de 31 ja 32 alusel.

(2) Toetuse taotlemisega seotud vaide lahendab rakendusasutus ja toetuse kasutamisega seotud

vaide rakendusüksus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis täidab toetuse andmise eesmärki ja panustab tulemuste

saavutamisse ning mille raames:

1) ambitsioonikad ning kasvu- ja ekspordipotentsiaaliga loomeettevõtjad viivad ellu

strateegilisi arenguplaane, sealhulgas rakendavad uusi ja senisest kõrgemat lisandväärtust loovaid

ärimudeleid, arendavad ja viivad turule kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid või

tehnoloogiaid ning arendavad organisatsiooni protsesse, sealhulgas müügi-, turundus-, tootmis-

ja teenindusprotsesse või personali või

2) kasvupotentsiaaliga loomeettevõtjad arendavad oma ekspordivõimekust, sealhulgas

hangivad teavet ja kontakte, osalevad rahvusvahelistel kontakt- ja turundusüritustel ning

messidel, koolitustel ja arenguprogrammides, arendavad tooteid ja teenuseid ning sisenevad

uutele välisturgudele või kasvatavad olemasolevate sihtturgude müügimahte või

3) tugiteenuste pakkujad osutavad piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja

potentsiaalist lähtuvaid loomeettevõtluse arengut toetavaid tugiteenuseid.

(2) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi lõikes 1 nimetatud

tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on § 4 lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete

saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks põhjendatud,

sobiv, vajalik ja tõhus kulu, mis vastab määruse tingimustele ning on kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15.

(2) Projekti personalikulu arvestatakse tegelike kulude alusel järgmiselt:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi sisaldava projekti puhul vastavalt

ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ning lõigetes 2-4 sätestatule;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusi sisaldava projekti puhul vastavalt

ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 ning lõigetes 2-4 sätestatule.

(3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 21

lõigetes 1 ja 3–6 sätestatule.

(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul on abikõlblik

ühtse määra alusel kaudne kulu 7% projekti abikõlblikest kuludest.

(5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusi sisaldava projekti puhul on abikõlblik

personalikulu kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest ja ühtse määra alusel kaudne kulu 7%

projekti abikõlblikest kuludest.

(6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul on abikõlblik

personalikulu kuni 30% projekti abikõlblikest kuludest ja ühtse määra alusel kaudne kulu 5%

projekti abikõlblikest kuludest.

(7) Määruse alusel on abikõlblikud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ §-st 2 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.

(8) Immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik ainult § 7 lõike 1 punktis 1

nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul ning juhul, kui see:

1) on suunatud uute või kõrgema lisandväärtusega toodete või teenuste arendamiseks või

2) on ette nähtud uute ja kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamiseks või

3) on otseselt seotud uute ja kõrgema lisandväärtusega teenuste pakkumisega;

4) moodustab kuni 30% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

(9) Kui toetus on § 2 lõikes 6 nimetatud riigiabi, järgitakse abikõlblike kulude määratlemisel

lisaks lõigetes 1–8 sätestatule grupierandi määruse vastava kohalduva abiliigi abikõlblikkuse

reegleid.

(10) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele ei ole abikõlblik:

1) immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu, välja arvatud lõikes 8 toodud juhul;

2) liiklusvahendi ostmise ja rentimise kulu;

3) turustusvõrgu loomise kulu väljaspool Eestit;

4) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;

5) tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud seotud isikute vahel tehtud

tehingute kulu;

6) esindus- ja kingituste kulu;

7) kuludokumendil alla 50 euro maksumusega kulu;

8) sularahas tasutud kulu.

(11) Määruse alusel on abikõlblikud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060 artikli 63 lõigetega 3 ja 4 Euroopa Liidu piires ja väljaspool Euroopa Liitu

sihtturgudele suunatud kulud, välja arvatud lõike 10 punktis 3 nimetatud kulu.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril

2029. aastal.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud.

(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist §-s 23 sätestatud

korras ja tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, juhul

kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud

asjaolud. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib projekti abikõlblikkuse periood ületada

lõikes 3 nimetatud kestust.

(5) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti

abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud

kuupäev.

§ 10. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul 100 000 eurot

projekti kohta;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul 50 000 eurot

projekti kohta;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul ühes

taotlusvoorus 150 000 eurot taotleja kohta.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal vähese tähtsusega abina VTA määruse mõistes on 70%

abikõlblike kulude maksumusest.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal riigiabina grupierandi määruse mõistes on:

1) artikkel 18 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest;

2) artikkel 19 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest;

3) artikkel 25 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest

rakendusuuringute puhul, 25% abikõlblike kulude maksumusest tootearenduse puhul ja 50%

abikõlblike kulude maksumusest teostatavusuuringute puhul. Rakendusuuringute või

tootearenduse puhul võib abi osakaalu suurendada 10% võrra keskmise suurusega ettevõtjate ja

20% võrra väikeettevõtjate puhul. Teostatavusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada 10%

võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20% võrra väikeettevõtjate puhul;

4) artikkel 28 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest, mida võib § 7

lõikes 1 nimetatud tegevuse puhul suurendada 70%-ni abikõlblikest kuludest, kui innovatsiooni

nõuande- ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ei ületa 220 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes

kolmeaastase ajavahemiku jooksul;

5) artikkel 29 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest;

6) artikkel 31 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest, mida võib § 7

lõikes 1 nimetatud tegevuse puhul suurendada keskmise suurusega ettevõtjatele 60%-ni

abikõlblike kulude maksumusest ja väikeettevõtjatele 70%-ni abikõlblike kulude maksumusest.

(4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

(5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse korral peab omafinantseering sisaldama

vähemalt poole ulatuses kasusaajate rahalist panust.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele saab toetust taotleda loomeettevõtjast

VKE:

1) kes on tegutsenud loomemajanduse või sidusvaldkonnas vähemalt viimased kolm

majandusaastat enne taotluse esitamist;

2) kellel on taotluse esitamise hetkel vähemalt kaks täistööajaga töötajat;

3) kellel on selge ambitsioon kasvada või tuua turule uusi või oluliselt täiustatud tooteid või

teenuseid;

4) kelle aastane müügitulu ilma toetuste ja annetusteta on äriregistris kättesaadava viimase

kinnitatud majandusaasta aruande põhjal loomemajanduse või sidusvaldkonna tegevustest

vähemalt 200 000 eurot, millest ekspordi müügitulu on vähemalt 20 000 eurot või

5) kelle aastane müügitulu ilma toetuste ja annetusteta on äriregistris kättesaadava viimase

kinnitatud majandusaasta aruande põhjal loomemajanduse või sidusvaldkonna tegevustest

vähemalt 300 000 eurot.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele saab toetust taotleda loomeettevõtjast

VKE, kelle aastane müügitulu ilma toetuste ja annetusteta on äriregistris kättesaadava viimase

kinnitatud majandusaasta aruande põhjal loomemajanduse või sidusvaldkonna tegevustest

vähemalt 50 000 eurot.

(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele saab toetust taotleda Eestis registreeritud

eraõiguslik juriidiline isik, kellel on tugiteenuste pakkumiseks vajalikud teadmised, oskused ja

kogemused, ligipääs riigisisestele ja rahvusvahelistele võrgustikele ja ekspertiisile, asjakohane

taristu ja/või tehnoloogilised võimalused ning koostööpartnerid Eestis ja välisriikides.

(4) Taotleja ja partner peavad vastama määruses ja ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud

tingimustele.

§ 12. Taotleja kohustused

(1) Taotleja kohustub lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõuetele:

1) läbima enne toetuse taotlemist eelnõustamise;

2) esitama rakendusüksuse nõudmisel kümne tööpäeva jooksul nõutud vormis lisateavet;

3) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele,

sealhulgas teha vajaduse korral kohapealset kontrolli;

4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse taotlemiseks peab taotleja

esitama taotlusvooru ajakavas sätestatud tähtajaks projektikirjelduse.

§ 13. Nõuded taotlusele

(1) Toetust saab taotleda korraga ainult ühele § 7 lõikes 1 nimetatud tegevusele.

(2) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule ja sisaldama lisaks

ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas tema ärinimi, põhitegevuse kirjeldus ja

majandusnäitajad;

2) projekti partnerite kaasamisel üldandmed nende kohta ja roll projektis;

3) projekti tegevus- ja ajakava;

4) andmed projekti kohta, sealhulgas selle nimi, eesmärk, oodatavad väljund- ja

tulemusnäitajad koos sihttasemetega ning mõju, projekti elluviimise koht, eelarve tegevuste

lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa ja omafinantseeringu summa;

5) projekti meeskonna kirjeldus, sealhulgas projektijuhi ja meeskonnaliikmete

elulookirjeldused;

6) taotleja põhikirja koopia juhul, kui see ei ole äriregistris kättesaadav;

7) taotleja esindusõigusliku isiku kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia

(auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole

äriregistris kättesaadav, ja juhul, kui taotleja on tegutsenud taotlemisele eelnenud lõppenud

majandusaastal vähemalt kuus kuud;

8) taotleja käimasoleva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva

kvartali lõpu seisuga;

9) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel taotleja

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva kahe majandusaasta rahavoogude

prognoos;

10) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel taotleja

eelnõustamise tulemusena taotleja ja rakendusüksuse allkirjastatud arenguplaan;

11) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel projektiplaan, mis

peab muu hulgas sisaldama teavet arenguvisiooni, missiooni, eesmärkide, oodatavate tulemuste,

sihtgrupi, turusituatsiooni, sealhulgas piirkonna või valdkonna turutõrke, eripärade, nõudluse,

potentsiaali ja turundusstrateegia kohta, projektiplaani elluviimise tegevus-, aja- ja

finantseerimise kava koos väljund-, tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamise prognoosiga;

12) partnerite kaasamise korral koopia taotleja ja projektis osaleva(te) partneri(te) vahelisest

partnerlus- või konsortsiumlepingust;

13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb selle alusel.

(3) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal

mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või

välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 14. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus.

(2) Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus oma

veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Taotleja saab § 7 lõikes 1 nimetatud tegevustele uut toetust taotleda pärast eelneva samu

tegevusi sisaldava projekti lõppemist.

§ 15. Taotluse esitamine

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustele toetuse taotlemine on jooksev.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse taotlemine on vooruline.

(3) Ühes taotlusvoorus saab toetust taotleda ühe taotluse alusel.

(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevustele esitatakse toetuse taotlus § 14 lõike 2

kohaselt teatatud tähtajaks.

(5) Taotluse peab esitama taotleja esindusõiguslik isik ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud

e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-keskkond). Kui e-keskkonnas esineb tõrkeid, lähtutakse taotluse

esitamise tähtpäeva arvestamisel ühendmääruse § 5 lõikest 2.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 16. Taotluste menetlemine

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste toetuse taotluste menetlemise

tähtaeg kuni 30 tööpäeva taotluste esitamisest. Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise

järjekorras.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse toetuse taotluste menetlemise tähtaeg on

kuni 42 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Taotluse tähtajaks esitamata jätmisel jäetakse

taotlus läbi vaatamata.

(3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt taotluses esitatud andmete

kohta selgitusi ja lisadokumente, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole

piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat

selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud

nõue täidetuks.

(4) Lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib rakendusüksus anda taotlejale kuni

kümme tööpäeva.

(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad

§-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja täidab §-s 12 sätestatud kohustusi.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 13

taotlusele sätestatud nõuded.

§ 18. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis

kooskõlastatakse rakendusasutusega enne taotlusvooru avamist.

(2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte, kelle

eksperdihinnanguid hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja

sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik

kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

§ 19. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide ja

osakaalude alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-s 7 sätestatuga:

1) projekti kooskõla valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja Eesti

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning projekti mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 30% maksimaalsest

koondhindest;

2) projekti põhjendatus – 25% maksimaalsest koondhindest;

3) projekti kulutõhusus – 20% maksimaalsest koondhindest;

4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest.

(2) Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika

koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus

kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega.

(3) Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotluste

vastuvõtmise alguskuupäeval või taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(4) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4.

(5) Hindajate antud hindepunktid liidetakse ning saadud summa korrutatakse läbi lõikes 1

nimetatud vastava valikukriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena moodustub igale kriteeriumile

vastav hindepunkt. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 1

loetletud valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Voorulise taotlemise korral

moodustub koondhinnete alusel taotluste pingerida.

(6) Voorulise taotlemise puhul eelistatakse võrdsete koondhinnete puhul projekti, millel on

suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui ka omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse

taotlust, mille lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.

§ 20. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis:

1) on saanud § 19 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel koondhindeks vähemalt 2,50

punkti ja

2) ei ole üheski § 19 lõikes 1 toodud valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00 punkti.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse

kasutamise tingimusi. Otsuses tuuakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule viide VTA

määrusele, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, või viide grupierandi määrusele, ning

abiliik, kui toetust antakse riigiabina.

(3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu viie tööpäeva

jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 21. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 7 lõikes 2 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

juhtudel.

(2) Lisaks lõikele 1 võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja

taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on

saavutatavad ilma toetuseta.

(3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotluste rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt

rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse §-dest

56 ja 57.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu viie

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 22. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt ühendmääruse § 9 lõike 1 alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3

sätestatu alusel.

(3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuselt

tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui

teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja

korras.

(2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta eelarvet

kululiikide lõikes kuni 20% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et

projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatusest teatatakse

rakendusüksusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne muudatuse tegemist.

(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid

mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

(4) Kui taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud

asjaolud muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust

ning kui see on vajalik, siis § 19 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates

vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni.

(5) Rakendusüksusel on õigus toetuse summat suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 sätestatud

tingimustel.

(6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 3

nimetatud juhul muudatuste heakskiitmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla

projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse

perioodil.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist.

(8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse

rakendusüksusele esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja

muudatus on põhjendatud.

(9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu

viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14

või § 37 lõike 7 alusel.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõike 1 otsuse kohaselt.

(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks lisaks

lõikes 1 sätestatule järgmistel juhtudel:

1) toetuse saaja ei ole alustanud toetuse kasutamist taotluse rahuldamise otsuses määratud

tähtaja jooksul;

2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ette nähtud

tingimustel;

3) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul projekti tegevusi ellu viinud;

4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. oktoobriks 2029. aastal.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

§ 25. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahe- ja lõpparuande e-

keskkonna kaudu.

(2) Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kolm kuud ja maksimaalselt kuus kuud.

Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha aruande sagedasema esitamise korra.

(3) Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemisest arvates.

(4) Vahe- ja lõpparuande esitamise tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(5) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

(6) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kahe aasta jooksul

pärast projekti lõppu.

(7) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi,

number ja toetuse saaja nimi;

2) projekti aruandlusperiood;

3) andmed projekti edenemise, eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta, sealhulgas ellu

viidud tegevused, nende tulemused, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste

erinevuste kohta;

4) andmed § 4 lõikes 5 sätestatud väljundnäitajate sihttasemete saavutamise kohta;

5) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele;

6) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse saamisel kasusaajate hinnang

tugiteenustele;

7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

(8) Projekti lõpparuandes peab lisaks olema kirjeldatud projekti panus „Eesti 2035“

näitajatesse ning § 4 lõikes 6 välja toodud horisontaalsete põhimõtete näitajatesse.

(9) Rakendusüksus kinnitab aruanded 35 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse

e-keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

(10) Aruande vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

§ 26. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetuse saajale või arve väljastajale ühendmääruse § 27 ja § 28 lõike 3

alusel.

(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse § 24 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 25–

26 nimetatud tingimustest ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete

tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Toetus makstakse välja vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel.

(4) Ettemaksed ei ole lubatud.

(5) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid

rakendusüksusele e-keskkonna kaudu.

(6) Toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on:

1) projekti tegevuste elluviimine;

2) abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine, sealhulgas omafinantseering

ja käibemaks;

3) toetuse saajalt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande ja

maksetaotluse esitamine ning neile rakendusüksuse heakskiidu saamine;

4) maksuvõla puudumine toetuse saajal ja partneril, välja arvatud juhul, kui maksu- või

maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud.

§ 27. Makse menetlemise peatamine

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise

osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

8. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

§ 28. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ning:

1) järgib riigihangete seadust ja ühendmääruse § 11 lõikes 2 toodud kohustust, kui ta on

hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses ning kasutab riigihanke

menetluse korraldamisel kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja

keskkonnasäästlikke lahendusi;

2) tagab ühendmääruse § 11 lõigetes 3–7 nimetatud nõuete täitmise, kui ta ei ole hankija

RHS-i tähenduses;

3) tagab § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse saamisel, et toetuse abil

omandatud vara võetakse arvele;

4) tagab § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevusele toetuse saamisel, et toetuse abil

omandatud vara säilitatakse ja kasutatakse sihipäraselt vähemalt kolmeaastase perioodi

vältel alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest;

5) tagab § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks lisandväärtuse kasvu

vähemalt 15% ja ekspordi müügitulu kasvu vähemalt 15% võrreldes taotluse esitamise

aastale eelnenud majandusaastaga;

6) tagab § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks müügitulu kasvu

vähemalt võrdsena toetuse kahekordse suurusega ja ekspordi müügitulu kasvu vähemalt

20% võrreldes taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastaga. Projekti tulemusena

eksporti alustava toetuse saaja ekspordi osakaal müügitulust projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta lõpuks peab olema vähemalt 25%

müügitulust;

7) kogub § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse saamisel andmeid projekti

kasusaajate kohta, sealhulgas nende hinnanguid toetuse saaja pakutavatele tugiteenustele

ning majandusnäitajaid enne ja pärast teenuste kasutamist, arvestab tugiteenuste

pakkumisel, et nende mõju peab avalduma kasusaajate müügitulu, ekspordi müügitulu või

lisandväärtuse kasvus, peab arvestust kasusaajatele antava abi kohta, teavitab kasusaajaid

projekti raames neile antava abi liigist, suurusest ja tingimustest ning esitab sellekohase

teabe rakendusüksusele koos projekti aruannetega;

8) võtab § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse saamisel kasusaajatelt

teenustasusid § 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatu alusel ning tõendab nende tasude laekumist

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamisel krediidiasutuse kinnitatud pangakonto

väljavõttega;

9) teavitab kohe rakendusüksust kirjalikult muudatustest toetuse saaja omandisuhetes.

(3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid

§ 29. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Tarvi Pürn

minister spordi asekantsler kantsleri ülesannetes

1

Kultuuriministri määruse „Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende

arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja

kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike

2 alusel.

Eelnõu abil viiakse ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku

majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu

hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene

arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ kahte sekkumist. Eelnõu on suunatud

sekkumiste 21.1.3.21 „Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde

arenguplaanide toetamine ning kasvupotentsiaaliga VKEde ekspordivõimekuse

kasvatamine“ ja 21.1.3.22 „Kultuuri- ja loomesektori arengut toetavate tugiteenuste

(inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine“ eesmärkide täitmiseks.

Meetme tegevustega panustatakse Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ alasihti „Eesti majandus on tugev“,

valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021-2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja

loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ täitmisesse ning tulemusvaldkonna

„Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri valdkondadeülene

arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ tegevuse „Loomemajanduspoliitika

kujundamine ja rakendamine“ teenusesse „Loomemajanduspoliitika rakendamine“.

Eelnõu alusel antakse toetust voorulise ja jooksva taotlemisena. Toetuse andmist on

kavandatud ellu viia üle-eestilisena.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna

loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok ([email protected], tel 628 2234) ja

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet

([email protected], tel 628 2224), kes tegi ka eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 29 paragrahvist.

1. peatükk „Üldsätted“

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõikes 1 nimetatakse rakenduskava poliitikaeesmärk, erieesmärk, meede ja selle

2

sekkumised, millesse panustamiseks eelnõu kehtestatakse.

Lõike 2 kohaselt kehtestatakse eelnõuga toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise

ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord loomeettevõtjatele tugiteenuste

pakkumise, loomeettevõtjate arenguplaanide elluviimise ja loomeettevõtjate

ekspordivõimekuse kasvu toetamiseks.

Lõikes 3 nimetatakse Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ siht ja alasiht, millesse

eelnõu alusel toetatavad tegevused panustavad.

Lõikes 4 on välja toodud valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021-2030“

alaeesmärk ning tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programm, meede, selle tegevus ja

teenus, millesse eelnõu alusel toetatavad tegevused panustavad.

Lõike 5 kohaselt arvestavad eelnõu alusel toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid,

milleks on:

1) Fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta

järgimise tagamine;

2) Kogu programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal

meeste ja naiste võrdõiguslikkuse arvesse võtmise ja edendamise, soolise aspekti

arvestamise ning sooküsimuste lõimimise tagamine;

3) Asjakohaste meetmete rakendamine, et välistada programmide ettevalmistamise,

rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal igasugune diskrimineerimine soo, rassi või

etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse

põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse

puuetega inimeste juurdepääsu.

4) Fondide eesmärkide saavutamiseks ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku

arengu edendamise eesmärgiga kooskõlas tegutsemine, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu

eesmärke, Pariisi kokkulepet ja põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

5) Fondide eesmärkide saavutamiseks liidu keskkonnaalaste õigusaktidega täielikus

kooskõlas tegutsemine.

Eelnõu alusel toetatavate tegevustega soositakse näiteks kutsevabadust ja töö tegemist,

tunnustatakse ettevõtlusvabadust ning ei piirata õigust omandile, mistahes

diskrimineerimine on välistatud, soositakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust, jms.

Eelnõu seosed ÜRO kestliku arengu eesmärkidega on kajastatud valdkondlikus

arengukavas „Kultuuri arengukava 2021-2030“. Eelnõu alusel toetatavate tegevustega

panustatakse 8. eesmärgi „Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut

ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö“ alaeesmärki 8.3 „Propageerida arengule

suunatud tegevuspoliitikaid, et toetada viljakaid tegevusi, inimväärsete töökohtade loomist,

ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtete loomist, tehes muu hulgas kättesaadavamaks finantsteenused“.

3

Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste

õiguste konventsioonis sätestatuga. Toetatavatel tegevustel puutumust ja võimalikku riive

ohtu ei ole, toetuse saajad arvestavad põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis toodud õigustega.

Eesti pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud aluspõhimõtted on aluseks strateegias

sätestatud sihtideni jõudmisel. Eelnõus kajastatud tegevuste elluviimisel lähtutakse

eelkõige põhimõttest, et säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-,

sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse

teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja

uuenduslikke lähenemisviise.

Lõikes 6 sätestatakse, et eelnõu alusel toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttega, kuna tuginedes muuhulgas senisele loomemajanduse edendamise

kogemusele ei oma toetatavad projektid olulist ebasoodsat keskkonnamõju, ei too

eeldatavasti kaasa märkimisväärset kasvuhoonegaaside heidet, ei põhjusta kliima kahjuliku

mõju suurenemist projektile endale või inimestele, loodusele või varadele, on vee- ja

mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja

taastamine suhtes neutraalsed, ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhtu, vette

või pinnasesse. Osad projektid võivad edendada ringmajandusele üleminekut.

Paragrahviga 2 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine.

Lõike 1 kohaselt loetakse eelnõu alusel antav toetus riigiabiks konkurentsiseaduse § 30

tähenduses või vähese tähtsusega abiks (edaspidi VTA) konkurentsiseaduse § 33

tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni

Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune

liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade

tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist

kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Iga

üksiku toetuse puhul rakenduv abi liik sõltub abi saajast ja projekti tegevustest. Eelistatult

rakendatakse abi andmist VTAna. Antava abi liik või liigid määratletakse muuhulgas

eelnõustamise käigus ja sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses (edaspidi TRO).

Lõikes 2 sätestatakse VTA andmise õiguslik alus ning antakse viide vastavatele

regulatsioonidele. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr

1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA

määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut.

Lõikes 3 sätestatakse, et VTA andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale

(taotlejale) antava VTA kogusumma koos varem antud VTAga ei ületaks mis tahes kolme

majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud

summat. Summa ei ole eelnõus nimetatud põhjusel, et Euroopa Komisjon on algatanud

VTA määruse muudatuse, millega soovitakse viidatud summat tõsta alates 01.01.2024.

4

Kuni 31.12.2023 kehtiva regulatsiooni kohaselt on kogusumma 200 000 eurot..

Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust kokku. Kui VTA-na

kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama,

hindab toetuse andja eelnõustamise käigus, kas rakendada saab eelnõu § 2 lõikes 5

nimetatud riigiabi erandeid. Kui grupierandiga hõlmatud riigiabi anda ei saa (taotleja ei

vasta tingimustele), vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese

tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi

vaatamata.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse toetamisel on VTA saajaks mitterahalise

abina eelnõu § 3 punktis 4 nimetatud kasusaaja. Toetuse saaja on kohustatud pidama

arvestust projekti kasusaajatele antava VTA kohta, teavitama kasusaajaid projekti raames

neile antud abi suurusest ning esitama sellekohase teabe rakendusüksusele koos projekti

aruannetega. Rakendusüksus edastab andmed nii toetuse saajatele, partneritele, kui ka

kasusaajatele antud VTA kohta Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse (edaspidi RAR)

pärast projektide aruannete kinnitamist.

Lõike 4 kohaselt loetakse VTA suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised

ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle järgi

hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte

haldus-, juht-, või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise

ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele

teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike

häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud

suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. VTA maksimaalse määra väljaselgitamisel

vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste

sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja

igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja

rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse

(õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.

Lõike 5 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda riigiabiks

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes ning sellist abi saab anda grupierandiga hõlmatud

riigiabina. Sättes antakse grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud

alused ning viited vastavatele regulatsioonidele. Toetuse andmisel riigiabina järgitakse

komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT

L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklites 18, 25, 28, 29 või 31

ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

5

Eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi sisaldavale projektile saab toetust

anda, kas vähese tähtsusega abina või riigiabina grupierandi määruse artiklite 18, 19, 25,

28, 29 või 31 alusel. Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusi sisaldavale projektile

saab toetust anda ainult vähese tähtsusega abina.

Lõike 6 kohaselt võetakse VTA andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi

andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreeglid. See tähendab VTA puhul näiteks, et üldise, põllumajandusliku ja

kalamajandusliku VTA summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot (alates 01.01.2024

summa muutub) kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse

võetud ka RAR-is, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju abi on ettevõtjale

antud. Kumuleerimisreegleid tuleb arvesse võtta ka grupierandiga hõlmatud riigiabi

andmisel. Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu

riigiabiga, kui meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui

erinevad abiallikad on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate

abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või

abisummat, mida grupierandi määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse.

Lõike 7 kohaselt tuleb VTA või riigiabina saadud või antud toetustega seotud

dokumentatsiooni säilitada vähemalt kümme aastat abi saamisest või andmisest arvates.

Nimetatud nõue on nii toetuse andjal kui ka toetuse saajal. Toetuse andmise ja saamise

aluseks olevate dokumentide ja tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul tuleneb

sellest, et tõendada vajaduse korral toetuse andmise või saamise õiguspärasust. Dokumente

säilitatakse alates toetuse määramisest ehk abi andmise otsuse tegemisest.

Lõige 8 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et eelnõu ei kohaldata kalandus- ja

vesiviljelusvaldkonnas antava abi suhtes, põllumajandustoodete esmatootmise sektorile

antava abi suhtes, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhul, kui

abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt

turule lastud toodete hinna või koguse alusel või kui abi antakse tingimusel, et osa abist või

kogu abi antakse edasi esmatootjatele. Samuti ei saa eelnõu kohaldada abile, mida antakse

tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse,

täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu

loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile,

mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Samuti ei kohaldata eelnõu raskustes olevatele ettevõtjatele. Taotlejale on nõue, et ta ei tohi

olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on

toodud grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata järgmistele

tunnustele:

1. Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud

väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu

kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui

akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest,

mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis

ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Käesoleva punkti tähenduses osutab „piiratud

vastutusega äriühing“ eelkõige sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL* I lisas, ning „aktsiakapital“ hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.

6

2. Tegemist on äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel

liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud

kahjumi tõttu üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva punkti

tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu

võlgade eest“ eelkõige sellistele äriühingute liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.

3. Asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi

hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki

võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus

on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest

veel isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et

võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka

siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda

ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist).

4. Ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid

lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt

ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: päästmisabi ja

restruktureerimisabi. Neid antakse raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta raskustest välja

tuua. Abi võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on

ümberkorraldusabi.

5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) on ettevõtja

arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 2) on ettevõtja EBITDA suhe

intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid

VKE-d.

Lõike 9 kohaselt ei kohaldata eelnõu ettevõtjatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa

Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või

väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi

tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada

võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib

uut toetust taotleda.

Paragrahvis 3 tuuakse eelnõus kasutatavad terminid.

Eelnõus määratletakse nende terminite tähendus, mida kasutatakse tavalisest või

õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses. Eelnõu §-s 3 nimetatud terminitest

vajavad eraldi eelnõus toodud punktide järgi täpsustamist järgmised terminid:

1) Loomemajandust käsitletakse majandusvaldkonnana, kus teenitakse müügitulu ja

luuakse töökohti intellektuaalse omandi loomise ja peamise müügiargumendina kasutamise

kaudu ning kus loominguline või kultuuriline sisu on väärtuspakkumise peamine osa.

Valdkond põhineb nii individuaalsel kui kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning

ettevõtjatest loovisikud on väärtusahela protsessides kesksel kohal.

7

Loomemajanduse määratlus on kokkuleppeline, ajas muutuv ning riigiti ja regiooniti

erinev. Eestis lähtutakse valdkonna määratlemisel eelkõige Eesti Konjunktuuriinstituudi

poolt teostatud Eesti loomemajanduse olukorra uuringutes ja kaardistustes toodud

valdkonna liigitusest ja kirjeldusest mille kohaselt loomemajanduse valdkonnad jagunevad

omakorda alamvaldkondadeks ning on seotud sidusvaldkondadega. Loomemajanduse

valdkondadeks on arhitektuur, audiovisuaalvaldkond, disain, etenduskunstid, kirjastamine,

kunst, kultuuripärand, meelelahutustarkvara, muusika ja reklaam.

Loomemajanduse valdkonnad jagunevad omakorda alamvaldkondadeks.

Arhitektuurivaldkond hõlmab arhitektuuri, sisearhitektuuri, maastikuarhitektuuri,

audiovisuaalvaldkonna alla kuuluvad film, video ja ringhääling, disaini valdkond koosneb

tööstus- ja unikaaldisainist ning graafilisest disainist, etenduskunstide alla kuuluvad teater,

tants ja festivalid, kultuuripärandi valdkonda kuuluvad käsitöö, muuseumid ja

raamatukogud, kunstivaldkond hõlmab kujutavat kunsti, tarbekunsti, meelelahutustarkvara

valdkonda kuuluvad mobiili-, interneti-, arvuti- ja konsoolimängud ning

meelelahutuskeskkonnad, muusika valdkond hõlmab autoreid ja interpreete,

muusikatootmist, agentuure ja kontserdikorraldajaid ning festivale, reklaami alla kuuluvad

reklaamindus ja meediavahendus.

Siiski ei ole eelnevad loendid ei ammendavad ega lõplikud, sest loomemajandus on oma

olemuselt dünaamiline ja ajas muutuv, mis tähendab seda, et loomemajandussektori hulka

saab arvata täiendavaid valdkondi ning olemasolevate valdkondade määratlus võib

muutuda. Lisaks võib Euroopa Liidu õigusaktides, mis kohalduvad ka käesolevale

eelnõule, kultuuri- ja loomesektori ning kultuuri- ja loometööstuse määratlus ning

valdkonna liigitamine olla erinev.

2) Loomemajanduse kui majandusvaldkonna hulka loetakse ka sidusvaldkondi, mis

paiknevad kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise ja

vahendamise ning kättesaadavaks tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust loov

sisend tuleb loomemajanduse valdkondadest. Sidusvaldkondadeks on näiteks arhitektuuri

puhul ehituslik insener-tehniline projekteerimine, audiovisuaalvaldkonna puhul

sisutootmise, järeltootmise, levitamise ja linastamisega vahetult seotud tegevusalad,

kirjastamise puhul trükindus ja selle sidusalad, kunsti puhul kunstitarvete valmistamine ja

müük ning kunstiteoste restaureerimine, muusika puhul muusikariistade valmistamine ja

müük, helisalvestite paljundamine ja müük ning kontserdikorralduse abitegevused jne.

Sarnaselt loomemajanduse valdkondadele ja alamvaldkondadele ei ole sidusvaldkondade

loend ammendav ega lõplik, vaid ajas muutuv. Ka sidusvaldkondade hulka saab arvata

täiendavaid valdkondi ning olemasolevate valdkondade määratlus võib muutuda.

3) Eelnõu sihtgrupiks ehk rahalise toetuse ja tugiteenuste kasutamise näol mitterahalise abi

saajateks on loomeettevõtjad, kelleks on äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis

registreeritud äriühingud, mis tegutsevad äriregistri andmetel ühes või mitmes

loomemajanduse- või sidusvaldkonnas, mis on nimetatud eelnõu § 3 punktides 1 ja 2.

Lisaks võib loomeettevõtjaks lugeda ka autoridisaini ja unikaaldisaini loovaid ning

väikeseeriana valmistavaid ettevõtjaid. Toode, tooteseeria või unikaaldisaini objekt on

loodud autori enda initsiatiivil ja valmistatakse poolkäsitööstusliku väikeseeriana looja

enda poolt või allhanget kasutades.

8

Tulenevalt Euroopa Komisjoni juhistest saab rahalise ja mitterahalise abi saajateks lugeda

ainult kasumile orienteeritud organisatsioone, mis pakuvad turu nõudluse rahuldamiseks

tooteid ja teenuseid, mistõttu loetakse antud eelnõu raames ettevõtjateks vaid äriühinguid.

11) Arenguplaan on toetust taotleva loomeettevõtja koostatud ning tema ettevõtte

terviklikku arengut mõjutavate kõikide tegevuste, sealhulgas ettevõtja omavahendite,

pangalaenude, erinevate finantsinstrumentide, meetme ja muude avaliku sektori vahendite

kaudu rahastatavate tegevuste ja eesmärkide, sealhulgas vahe-eesmärkide, kogum.

Ettevõtjal peab olema tahe arenguplaani koostada ning võimekus teha seda efektiivses

tempos. Arenguplaani koostamine algab soovituslikult ettevõtte hetkeolukorra

kaardistamisega, mille käigus hinnatakse ettevõtte olulisi valdkondi ja protsesse (sh tooted

ja teenused, tootmis- ja müügiprotsessid ning neid toetavad personaliprotsessid, jne),

milleks saab kasutada diagnostilisi kaardistusmudeleid. Kaardistuse tulemusena selgub, kas

ettevõtjal on olemas soov, vajadus ja tahe ning piisavad eeldused oma ettevõttes

muudatuste läbiviimiseks. Juhul kui ettevõtjal on olemas arvestatav ambitsioon, aga

olemasolevad eeldused pole soovitud muutuseks piisavad, aitab rakendusüksus leida

muude toetusmeetmete, sealhulgas teiste rakendusüksuste meetmete ja rahastusallikate

hulgast sobivaid toetusi ja teenuseid, mille kaasabil ettevõtja võimekust konkreetses

valdkonnas parandada. Arenguplaani koostamiseks on võimalik vajalikku oskusteavet

saada erinevatel koolitustel ja nõustamistega või ekspertide kaasamisega. Rakendusüksuse

töötaja saab ettevõtjat arenguplaani koostamisel abistada, soovitades talle sobivat

tööriistakasti, sealhulgas tutvustades erinevaid kliendi vajadustele vastavaid riiklike

toetusmeetmeid, -instrumente ja tugiorganisatsioone. Valmiv arenguplaan on ettevõtja

muudatuste tegemise tegevuskava, kus on ära toodud ettevõtja üldine strateegiline eesmärk,

üksiktegevuste lühikirjeldus koos oodatavate tulemustega, tegevuste rahaline vajadus ja

rahastamisallikas, tähtaeg ning üksiktegevuste seos teiste arenguplaani tegevustega.

Arenguplaan peab olema koostatud vähemalt toetuse taotluse abikõlblikkuse perioodiks,

kuid reeglina on arenguplaani ulatus ja maht suurem kui taotluses sisalduv projekt.

Arenguplaani elluviimisel saab rakendusüksuse töötaja ettevõtjat nõustada jooksvates

küsimustes ning vastavalt kokku lepitud tähtaegadele hinnata koos ettevõtjaga arenguplaani

elluviimise edukust, kasutades vajadusel selleks valdkondlikku diagnostikat. Vajadusel

arenguplaani muudetakse.

Paragrahvis 4 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja selle kasutamise oodatavad

tulemused.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise ja kasutamise eesmärk siduda loomemajanduse- ja

sidusvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja

kestlike ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust

ning luues teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite,

toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.

Valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021-2030“ kolmandas tegevussuunas

„Kultuuri ja loovust väärtustav ühiskond“ on välja toodud loomeettevõtluse arendamise

ning loomemajanduse teiste valdkondadega tihendama sidumise vajadus. Kultuur ja loovus

peaksid olema nüüdis- ja tulevikumajanduse eestvedajad, kultuuri loodud tähendus- ja

suhtlusruumid vormivad ja veavad suurt osa digiajastu innovatsiooni ja teenusmajanduse

arengut. Oluline on kaasata kultuuri- ja loomevaldkondade eriteadmisi ning loovust kui

kompetentsi riiklikku teadus- ja arendustegevusse ning innovatsioonisüsteemi, et pakkuda

uudseid lahendusi ühiskonna väljakutsetele.

9

Arengukava kohaselt panustab riik alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate teadmiste ja

oskuste arendamisse, toote- ja teenusarenduse ning innovatsioonivõimekuse kasvu,

jätkusuutlike ärimudelite väljatöötamisse ning rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamisse. Oluline on erakapitali kaasamise ja finantsinstrumentide kasutamise

võimekuse kasv. Soodustama peaks klastrite ja koostöövõrgustike toimimist ning

valdkondade üleseid koostöömudeleid, sealhulgas teiste sektorite ning teadus- ja

arendusasutustega. Loomemajanduse arengut toetav tugisüsteem peab olema tõhus,

paindlik ja ettevõtluse ökosüsteemiga koostoimiv. Olulised on tugiteenuste kvaliteet,

regionaalne kättesaadavus ning vastavus eri arenguetappides olevate loomeettevõtjate

vajadustele.

Lõikes 2 sätestatakse meetme spetsiifilised tulemusnäitajad, millesse eelnõu alusel

toetatavad projektid peavad panustama.

Kõik eelnõu alusel toetatavad tegevused on suunatud loomeettevõtjate majandusliku

suutlikkuse parandamiseks. Toetuse kasutamine peab avaldama positiivset mõju eelnõu § 7

lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul toetuse saajate ekspordi müügitulule ja

lisandväärtusele ning eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuste puhul kasusaajate

müügitulule, ekspordi müügitulule või lisandväärtusele. Eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2

sätestatud tegevuste tulemusnäitajate miinimumväärtused on toodud eelnõu § 28 lõike 2

punktides 5 ja 6.

Lõikes 3 nimetatakse rakenduskava tulemusnäitaja, mille sihttaseme saavutamisse eelnõu

alusel toetatavad tegevused panustavad.

Näitaja täitmisesse arvestatakse eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste raames

rahalist ja mitterahalist abi saanud ettevõtteid, kelle lisandväärtus töötaja kohta on väljundi

saavutamise aastale järgneval esimesel või teisel majandusaastal vähemalt 2 % suurem kui

lisandväärtus töötaja kohta projekti algusele eelnenud aastal.

Eelnõu alusel toetatavate tegevuste kaudu panustab erieesmärgi tasandil seatud

sihttasemesse hinnanguliselt 150 unikaalset ettevõtet. Topeltlugemine välistatakse

erieesmärgi tasemel ehk iga ettevõtet, mida on toetatud erinevatest projektidest,

arvestatakse näitajas ühe korra. Ettevõte loetakse saavutustasemesse üks kord sõltumata abi

andmise kordadest konkreetses erieesmärgis.

Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud perioodi

2021–2027 näitajate metoodikale.

Lõikes 4 sätestatakse, et iga eelnõu alusel toetatud projekt peab panustama vähemalt ühe §

4 lõikes 5 nimetatud väljundnäitaja ja lõikes 3 nimetatud tulemusnäitaja sihttaseme

täitmisesse ning olema suunatud lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisele. Toetuse

taotlemisel esitab taotleja vastavate näitajate prognoosid ning peale toetuse kasutamist

esitab toetuse saaja lõpp- ja järelaruandes info tegeliku saavutustaseme kohta. Toetuse

saajate ja kasusaajate majandusnäitajaid analüüsib rakendusüksus, võttes aluseks

muuhulgas äriregistris ja muudes asjakohastes registrites olemasolevad andmed.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusi sisaldavate projektide puhul

kogutakse kõiki, nii meetmete nimekirja kui meetme s väljund- ja tulemusnäitajaid SFOSis,

eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusi sisaldavate projektide puhul sündmuste

10

infosüsteemis ehk SISis.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatud tegevuste puhul hinnatakse tulemuste saavutamist ühe aasta

möödudes projekti lõpust arvates, võttes aluseks vastavalt toetuse saaja või kasusaajate

majandusnäitajad, mis nad on saavutanud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise

aastale järgneva esimese majandusaasta lõpuks.

Tulemusnäitajate prognoositud sihttasemete mittesaavutamise korral kaalub rakendusüksus

kõiki asjaolusid ning teeb vajadusel finantskorrektsiooni otsuse.

Lõikes 5 sätestatakse eelnõu alusel toetatavate tegevuste lõikes, millistesse rakenduskava

väljundnäitajatesse elluviidavad projektid panustavad.

Eelnõu alusel toetatavate tegevuste kaudu panustatakse erieesmärgi tasandil seatud

sihttasemetesse järgnevalt:

1) näitaja „toetatavad ettevõtjad“ sihttasemesse panustab hinnanguliselt 470 unikaalset

ettevõtet;

2) näitaja „toetusega toetatavad ettevõtjad“ sihttasemesse panustab hinnanguliselt 60

unikaalset ettevõtet;

3) näitaja „mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttasemesse panustab hinnanguliselt

410 unikaalset ettevõtet;

4) näitaja „toetatavad uued ettevõtjad" sihttasemesse panustab hinnanguliselt 60 unikaalset

ettevõtet.

Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud perioodi

2021–2027 näitajate metoodikale. Topeltlugemine välistatakse erieesmärgi tasemel ehk iga

ettevõtet, mida on toetatud erinevatest projektidest, arvestatakse näitajas ühe korra.

Ettevõte loetakse saavutustasemesse üks kord sõltumata abi andmise kordadest konkreetses

erieesmärgis.

Lõikes 6 nimetatakse näitajad, millega mõõdetakse eelnõu § 1 lõikes 3 nimetatud sihi ja

lõikes 5 nimetatud horisontaalsete põhimõtete järgimist: „väljaspool Harjumaad loodud

SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik,

ligipääsetavuse näitaja ja soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud

horisontaalseteks põhimõteteks on põhiõiguste austamine ja Euroopa Liidu põhiõiguste

harta järgimine, meeste ja naiste võrdõiguslikkus, igasuguse diskrimineerimise vältimine

soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse

sättumuse põhjal, puuetega inimestele juurdepääsu tagamine, kestliku arendamise

edendamine ja põhimõte “ei kahjusta oluliselt”. Eelnõu põhiõiguste hartale vastavuse

analüüs on seletuskirja lisas 1 ja horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüs on

toodud seletuskirja peatükis 4 „Eelnõu mõjud“.

Paragrahvis 5 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus.

11

Rakendusasutus ja rakendusüksus on määratud Vabariigi Valitsuse 15.12.2022. a.

protokollilise otsusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete

nimekirja kinnitamine“ (edaspidi meetmete nimekiri). Rakendusasutus on

Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus), rakendusüksus on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

Rakendusüksuse peamisteks ülesanneteks on avalikkuse teavitamine taotlusvooru

avamisest, toetuse taotlejate nõustamine, rahastamiseks sobilike projektide valimine,

toetuse andmise või mitteandmise otsuste koostamine, toetuse maksmine, sealhulgas

toetuse maksmise eelduste täidetuse kontrollimine ning eksimuste avastamisel, kui

eksimust ei saa puuduste kõrvaldamise teel või ettekirjutuse tegemisega heastada,

finantskorrektsiooni tegemine.

Rakendusüksus on täidesaatva riigivõimu teostaja, sest talle on antud pädevus anda

haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) tähenduses haldusakte. Nii peab ta

haldusorganina, isegi kui ta on eraõiguslik juriidiline isik, järgima ülesannete täitmisel

kohalduvaid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx ühinesid 2022. aasta alguses ning uue

organisatsiooni juriidiline nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Rakendusüksus on avaliku sektori institutsioon, mille eesmärk on edendada Eesti

ettevõtlus- ja majanduskeskkonda, pakkudes ettevõtlust, elamumajandust ja

rahvusvahelistumist soodustavaid teenuseid. Rakendusüksuse lähiaastate strateegia

läbivaks fookuseks on jätkusuutlik majandusareng läbi ettevõtete konkurentsivõime kasvu

ja elukeskkonna parenemise, mis tugineb uutele ärimudelitele ja digitaliseeritusele, kestlike

lahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele, teadus- ja arendustegevuse mahu kasvule

ettevõtluses ning elukeskkonna energiatõhususe ning üldise kvaliteedi paranemisele.

Strateegia lähtub Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide strateegilistes arengudokumentides

ja muudes suunistes sõnastatud eesmärkidest, mida rakendusüksus ellu viib.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on olnud ka „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2014−2020” prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete

arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Loomemajanduse

arendamine” rakendusüksus ja elluviija.

Lisaks eelnõus nimetatud meetmele on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ka

rakenduskava poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku

majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu

hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“, mis koosneb seitsmest

sekkumisest, rakendusüksus.

Paragrahvis 6 reguleeritakse vaide esitamist ja lahendamist ning nimetatakse vaideorgan.

Lõike 1 kohaselt on vaidemenetluse läbimine kohustuslik taotlejal ja toetuse saajal

korraldusasutuse, rakendusasutuse või –üksuse otsuse või toimingu vaidlustamise puhul.

Tegemist on HMS erisusega, sest HMSi kohaselt on isikul võimalus valida, kas esitada vaie

haldusorganile või pöörduda kaebusega kohtusse.

12

Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke nagu õiguskaitsefunktsioon,

halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. Vaidemenetluses

erimeelsuste lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning

kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel

kujuneda vaidlus kohtus.

Auditaruande alusel tehtud otsust saab ka vaidemenetluses vaidlustada, aga selle läbimine

enne kohtusse kaebuse esitamist ei ole kohustuslik. Vaidemenetluse etapp ei ole

otstarbekas seetõttu, et reeglina on vaideotsuse tegija sama asutus, mis tähendab, et

vaidemenetluse tulemusel pigem ei jõuta teisele, vaidlustaja jaoks soodsale otsusele ning

vaidlused on juba auditi raames enne auditi lõpparuannet otsuse tegija ning auditi vahel läbi

vaieldud.

Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates

päevast, mil ei esine HMS § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid. 30-päevane vaide

lahendamise tähtaeg on erand HMS § 84 nimetatud 10-päevasele vaide lahendamise

tähtajale.

Lõike 2 kohaselt on vaide lahendajaks rakendusasutus kui vaie on seotud toetuse

taotlemisega ja rakendusüksus kui vaie on seotud toetuse kasutamisega. Rakendusasutusele

esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksusel tuleb vaie edastada

rakendusasutusele HMS § 80 lõike 1 kohaselt 7 päeva jooksul, va kui on vaja HMS § 78

lõike 1 kohaselt kõrvaldada puudused 10 päeva jooksul. Rakendusüksus võib otsustada, et

nõustub vaidega ja muudab vaidlustatavat otsust või tunnistab selle kehtetuks, mille

tulemusel langeb vaide ese ära ning vaiet ei peagi rakendusasutusele kui vaideorganile

edastama.

2. peatükk „Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal“

Paragrahvis 7 nimetatakse toetatavad tegevused.

Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad aitama kaasa toetuse andmise eesmärgi

saavutamisele ning panustama tulemus- ja väljundnäitajate täitmisesse vastavalt eelnõu § 4

lõigetes 2 kuni 5 sätestatule.

Lõike 1 kohaselt toetatakse ambitsioonikate, kasvu- ja ekspordipotentsiaali omavate

loomeettevõtjate strateegiliste arenguplaanide elluviimist, kasvupotentsiaaliga

loomeettevõtjate ekspordivõimekuse arendamist ja piirkonna või valdkonna turutõrkest,

nõudlusest ja potentsiaalist lähtuvaid loomeettevõtluse arengut toetavate tugiteenuste

osutamist. Eelnõus on iga toetatava tegevuse lõikes kirjeldatud ka selle sisu, kuid eelkõige

punktides 1 ja 2 toodud loendid ei ole ammendavad ega lõplikud. Toetatavad tegevused

täpsustatakse ja kirjeldatakse detailselt taotluses lähtuvalt taotleja hetkeolukorrast ja

eesmärkidest.

Toetuse taotlemisest huvitatud loomeettevõtjate ambitsioonid ning kasvupotentsiaali

selgitab välja rakendusüksus eelkõige eelnõustamise käigus, aga ka taotluse hindamisel.

Tugiteenuste pakkujatel on kohustus kirjeldada taotlusvooru ajakavas sätestatud tähtajaks

esitatavas projektikirjelduses ja hilisemas taotluses teenuste sihtgruppi, turusituatsiooni,

13

piirkonna või valdkonna turutõrget, eripärasid, nõudlust ja arengupotentsiaali, mida

rakendusüks hindab nii eelnõustamise käigus kui taotluse hindamisel.

Toetatavate tegevuste määratlemisel on lähtutud eelkõige valdkondlikus arengukavas

„Kultuuri arengukava 2021-2030“ sätestatud loomemajanduse edendamise sihtidest ja

suundadest, „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020” prioriteetse suuna

„Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime

tugevdamine” raames ellu viidud loomemajanduse arendamise meetme rakendamise

kogemusest ning 2020. aasta kevadel valminud ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine

lõpparuandes kajastatud tähelepanekutest.

Hindamine tõi välja, et loomemajanduse arendamise meetme tegevused panustasid tööjõu

tootlikusse ja lisandväärtuse kasvu. Kõrgeim oli lisandväärtusekasv loomemajanduse

inkubatsiooni tegevuses, kus toetusest tekkinud lisandväärtuse kasv töötaja kohta oli

keskmiselt 2,8-kordne. Märkimisväärset mõju lisandväärtuse kasvule avaldasid ka

loomemajanduse teiste sektoritega sidumise tegevused. Nende tegevuste puhul hõivekasvu

ei kaasnenud, kuna toetuse eesmärk oli suurendada eeskätt toodete ja teenuste

lisandväärtust ning tõsta majandustegevuse ressursitõhusust. Samuti avaldasid

loomemajanduse arendamise meetme tegevused statistiliselt olulist positiivset mõju

ettevõtete jätkusuutlikkuse kasvule.

Hindamise käigus küsitletud ettevõtetest aitas peaaegu kõikidel vastanutel (91%)

ekspordivõimekuse kasvatamisele suunatud projekt tõsta ettevõtte konkurentsivõimet ning

enam kui poolte arvates käivet (77%), lisandväärtust (60%) ja kasumit (57%).

Ekspordikäive suurenes keskmiselt igal teisel küsitlusele vastanud ettevõttel, mis eksportis

valmistooteid või -teenuseid. Vastanud ettevõtetest 68% kasutas toetust ekspordiga

alustamiseks ning 85% uutele sihturgudele eksportimiseks. Kokku nimetati 40 erinevat

riiki, kuhu toetuse abil eksportimist alustati.

Kuivõrd loomemajanduse arendamise meetme üldine eesmärk oli siduda loomemajanduses

olevat potentsiaali ettevõtlusega, oli meetmel positiivne hõlbustav ja sünergiline mõju teiste

ettevõtlus- ja innovatsioonimeetmete tegevustega, nagu näiteks start-up ettevõtluse

hoogustamisega, ettevõtlikkuse kasvatamist soodustavate starditoetuse ja

ettevõtlusteadlikkuse suurendamisega, piirkondlike ettevõtlikkuse edendamise algatustega

ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringutega töökohtade loomiseks.

Lisaks tõi hindamine välja, et loomemajanduse arendamise meetme tegevustel oli üksteise

suhtes positiivne sünergiline mõju. Meetmes olid tegevused loogiliselt ülesehitatud ja

moodustasid ühtse terviku. Meetme seitsmest tegevussuunast tulenev kasu oli suunatud

erinevas arengufaasis loome- ja selle sidusvaldkondades tegutsevatele ettevõtetele.

Tegevused olid mitmekesised ja läbi kolme erineva sekkumisviisi suunatud nii

üksiktaotlejatele, loomemajanduse tugistruktuuridele kui ka ettevõtluse tugistruktuuridele.

Viienda prioriteetse suuna tasandil loomemajanduse arendamise meetme tegevused

täiendasid teisi meetmeid.

2021. aasta kevadel käivitati piloottegevusena arengu- ja ekspordipotentsiaali omavate

loomeettevõtjate tervikliku, süsteemse ja sihipärase arengu soodustamiseks nende

arenguplaanide elluviimise toetamine. Ettevõtja koostatud ja rakendusüksuse heakskiidetud

14

arenguplaani alusel toetati kokku 17 loomeettevõtjat uuenduslike lahenduste

väljatöötamisel ja rakendamisel, toodete, teenuste ja protsesside arendamisel, uute

turuvõimaluste leidmisel ja ärimudelite kaasajastamisel. Kohustusliku eelnõustamise

läbimise ja arenguplaani rakendusüksuse poolt valideerimise tulemusena kujunes

rahastatud taotluste osakaaluks 89% kõikidest esitatud taotlustest.

Kui ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 raames ellu viidud

loomemajanduse arendamise meetmes oli tugiteenuste puhul fookus veel loomemajanduse

inkubatsiooni ja loomemajanduse tugistruktuuride arendamisel, siis eelnõu alusel

tugiteenuste toetamisel on fookus nende kvaliteedil, eri arenguetappides olevate

loomeettevõtjate vajadustele vastavusel ning kättesaadavusel. Loomemajanduse arengut

toetav tugisüsteem peab olema tõhus, paindlik ja ettevõtluse ökosüsteemiga koostoimiv.

Tugiteenuste kasutamine peab suurendama kasusaajate ettevõtluse alaseid, ekspordi

alustamiseks ja välisturgudel laienemiseks vajalikke ning toote- ja/või teenuse ja ärimudeli

arendamise alaseid kompetentse, sealhulgas teadmisi, oskusi ja kogemusi.

Ettevõtlusinkubatsiooni ja arendusteenuste kasutamise tulemusena peaksid kasusaajad

olema võimelised alustama oma toodete või teenuste eksporti või sisenema uutele

välisturgudele, tegelema toote- ja/või teenusearendusega, parandama oma toodete ja/või

teenuste kvaliteeti, alustama arenduskoostööd teiste sektorite ettevõtete ja

organisatsioonidega ning tegelema teadus-ja arendustegevuse ja/või innovatsiooniga.

Lõike 2 kohaselt ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi

toetatavate tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist. Kui

tegevused on juba ellu viidud (kasvõi osaliselt), sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, on

tõendatud taotleja võimekus viia projekt ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub vajadus

toetuseks. Lisaks tuleneb viidatud nõue riigiabi reeglitest, mis sätestab, et vastasel juhul

oleks rikutud ergutava mõju nõue.

Paragrahviga 8 määratletakse abikõlblike kulude üldtingimused ja abikõlbmatud kulud.

Lõige 1 sätestab, et abikõlblik kulu on eelnõus sätestatud väljund- ja tulemusnäitajate

saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus kulu, mis vastab eelnõu tingimustele ning on kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused ” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15.

Ühendmääruse §-s 15 sätestatakse kulu abikõlblikuks arvamise üldised tingimused. Kulude

abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on

omakorda aluseks toetuse summa ja abikõlbliku eelarve määramisel.

Lisaks kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on

põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse

nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et antud kulu on

tekkinud projekti eesmärkide ja kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtavate asjakohaste

toetavate tegevuste käigus.

Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik,

kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama

15

efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud

vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Lõike 2 kohaselt arvestatakse kõikide eelnõu alusel toetatavate tegevuste projektides

personalikulud tegelike kulude alusel. Eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

tegevuste puhul on abikõlblik ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 nimetatud

kulud ning neid arvestatakse vastavalt lõigetes 2-4 sätestatule. Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3

nimetatud tegevuse puhul on abikõlblik ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5

nimetatud kulud ning neid arvestatakse vastavalt lõigetes 2-4 sätestatule.

Lõikes 3 kohaselt arvestatakse projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel vastavalt

ühendmääruse § 21 lõigetes 1 ja 3-6 sätestatule. Lihtsustatud kulude arvestust rakendatakse

kõikidele eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste projektidele sõltumata nende

kogumaksumusest.

Lihtsustatud hüvitamisviiside rakendamise eesmärk on, et toetuse andmisel keskendutaks

rohkem eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele kui tehtud kulude kontrollile.

Lihtsustatud hüvitamisviiside kasutuselevõtmine vähendab halduskulusid ja -koormust, sest

lihtsustatud hüvitamisviiside alusel välja makstud toetuse puhul tegelikult tehtud kulusid ei

tõendata, kontrollita ega auditeerita. Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse

maksmise eesmärgiks on kuludokumentide kontrollimise ja säilitamisega kaasnevate

halduskulude vähendamine ja hüvitamise põhimõtete lihtsustamine.

Lihtsustatud hüvitamisviise on võimalik kasutada riigiabi andmisel juhul kui riigiabi võib

anda määratletud summa piires. VTAd ei loeta antud kontekstis riigiabiks. Kaudseid

kuulusid saab toetada vähese tähtsusega abina või grupierandi määruse artiklite 25, 29 ja 31

alusel riigiabina.

Lõike 4 kohaselt on eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse projekti puhul

abikõlblik lihtsustatult hüvitatav kaudne kulu 7% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

Lõike 5 kohaselt on eelnõu § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse projekti puhul

abikõlblik personalikulu kuni 50% projekti abikõlblike kulude kogusummast ja lihtsustatult

hüvitatav kaudne kulu 7% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Personalikulu osakaalu

abikõlblike kulude kogumaksumusest kontrollitakse taotlemisel, aruandluse käigus ja

projekti lõpus enne viimase makse tegemist. Personalikuludele sätestatav piirmäär tugineb

varasemate loomemajanduse arendamise ja teiste sarnaste ettevõtlusmeetmete raames

toetatud ettevõtjate projektide kogemusele.

Lõike 6 kohaselt on eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse projekti puhul

abikõlblik personalikulu kuni 30% projekti abikõlblike kulude kogusummast ja lihtsustatult

hüvitatakse kaudne kulu 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Personalikulu

osakaalu abikõlblike kulude kogumaksumusest kontrollitakse taotlemisel, aruandluse

käigus ja projekti lõpus enne viimase makse tegemist. Personalikuludele sätestatav piirmäär

tugineb varasemate loomemajanduse arendamise meetmete raames toetatud tugiteenuste

projektide kogemusele ning suunab tugiteenuste pakkujaid keskenduma eelnõus sätestatud

ja projekti tasandil täpsemalt määratletud sihtgrupile atraktiivsete ning tõhusate

tugiteenuste pakkumisele.

Lõike 7 kohaselt on abikõlblikud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

16

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-st 2 tulenevate kohustuste täitmisega seotud

kulud. Nimetatud kulu on abikõlblik kuna toetuse saaja peab viidatud määrusest tulenevalt

täitma teavitusnõudeid ehk teavitama avalikkust toetuse abil elluviidavast projektist,

kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja väljendeid. Kui nõuete täitmine toob kaasa

kulu, on see abikõlblik.

Lõikes 8 sätestatakse, et immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik

ainult eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse projektides ning tingimusel, et see

on suunatud uute või kõrgema lisandväärtusega toodete või teenuste arendamiseks või on

ette nähtud uute ja kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamiseks või on otseselt seotud

uute ja kõrgema lisandväärtusega teenuste pakkumisega ning ei ületa 30% projekti

abikõlblike kulude kogumaksumusest. Immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu

osakaalu abikõlblike kulude kogumaksumusest kontrollitakse taotlemisel ja projekti lõpus

enne viimase makse tegemist. Tulenevalt meetme eelarve väiksest mahust ei ole võimalik

toetada kõikide eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul muuhulgas ka

investeeringuid, mistõttu on investeeringute toetamine lubatud ainult ambitsioonikate,

kasvu- ja ekspordipotentsiaali omavate loomeettevõtjate projektides piiratud mahus ning

konkreetsetel tingimustel.

Lõige 9 sätestab, et kui toetus on eelnõu § 2 lõikes 6 nimetatud riigiabi ehk grupierandiga

hõlmatud riigiabi, järgitakse abikõlblike kulude määratlemisel lisaks eelnõu §-s 8 sätestatud

nõuetele grupierandi määruse vastava kohalduva abiliigi abikõlblikkuse reegleid.

Kohalduvat abiliiki ja selles lubatud kulusid saab kasutada, kui eelnõus toodud tingimused

on täidetud ehk kulu ka eelnõu alusel abikõlblik.

Lõige 10 sätestab lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule abikõlbmatud kulud.

Ühendmääruse § 17 kohaselt on muuhulgas abikõlbmatu laenu- ja liisinguintress ehk

võlaintress, projekti elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse

mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis ning kohtuga seotud halduskohtumenetluse

seadustiku 11. peatükis sätestatud menetluskulud. Abikõlbmatud on ka järgmised kulud:

mitterahalised kulud ja amortisatsioonikulud ning kindlustusmaksed, v.a projekti tegevuse

elluviimisega otseselt vajalikud kindlustused; asutusesisesed, töösisekorraeeskirjaga või

kollektiivlepinguga ettenähtud hüvitised ja toetused, mida ei käsitleta töötasuna;

organisatsiooni juhtimiskulu; hoonestatud ja hoonestamata maa ostusumma, taristu

investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud, liisingulepingu alusel tekkiv kulu ja selle

alusel vara ostukulu; kulu, mille katteks on toetust juba eraldatud riigieelarvest või muust

toetusest; käibemaks, kui käibemaksuseaduse kohaselt on projekti kuludelt õigus

sisendkäibemaksu riigilt tagasi taotleda või käibemaks on hüvitatav muul moel;

liiklusvahendi ostmise kulu; esinduskulu ja kingitused; täienduskoolituse kulu, kui

koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2

nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses

erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks ning kõik toetatava tegevuse

elluviimisega otseselt sidumata kulud.

Lisaks vajavad eraldi väljatoomist järgmised eelnõu § 8 lõikes 10 toodud abikõlbmatute

kulude punktid:

Punkt 1 sätestab, et eelnõu § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuse projektide puhul

on immateriaalse ja materiaalse vara soetamisega seotud kulu abikõlbmatu. Sellise vara

17

soetamisega seotud kulu on abikõlblik üksnes eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevuse projektides ning vastavalt eelnõu § 8 lõikes 8 toodud tingimustele. Lisaks peab

toetuse saaja järgima ühissätete määruse artiklis 71 sätestatud kestvusnõudeid, mis on

täpsustatud eelnõu § 28 lõike 2 punktis 4.

Punkt 3 sätestab, et abikõlbmatu on turustusvõrgu loomise kulu väljaspool Eestit. Tegemist

on ekspordiabi keeluga, milline nõue tuleneb riigiabi reeglitest. Keelatud on abi, mida

antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või

liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,

turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate

kuludega. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turule toomiseks

või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule

viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei ole keelatud ekspordiabi.

Lõige 11 sätestab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060 artikli 63 lõigetega 3 ja 4 on abikõlblikud Euroopa Liidu piires ja väljaspool

Euroopa Liitu sihtturgudele suunatud projektiga seotud kulud, välja arvatud turustusvõrgu

loomise kulu väljaspool Eestit. Üldine reegel on, et toetatavaid tegevusi saab teha vaid

rakenduskava piirkonnas, st Eestis. Tulenevalt toetuse andmise eesmärgist ja oodatavatest

tulemustest on toetuse saajatel, sealhulgas loomeettevõtjatel ja tugiteenuste pakkujatel ning

kasusaajatel vaja teha tegevusi ka väljaspool Eestit ning Euroopa Liitu sõltuvalt projekti

eesmärgist ja tegevuskavast. Seega võivad kõik eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste

projektid sisaldada tegevusi nii väljaspool Eestit kui Euroopa Liitu.

Paragrahvis 9 määratakse projekti abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses (edaspidi

TRO) määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti

teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi kavandamisel peab

taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud tingimustest,

millest lähtuvalt tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev. Põhjendatud

juhtudel võib TROs määratud ajavahemik taotluses kajastatud perioodist erineda (nt

hindamise tulemusena on selgunud, et esialgselt määratud perioodi jooksul ei ole võimalik

projekti eesmärgipäraselt ja tulemuslikult teostada või on esialgne periood põhjendamatult

pikk).

Lõike 2 kohaselt ei saa projekti tegevuste abikõlblikkuse periood alata varem kui taotluse

rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja TROs sätestatud

hilisemast kuupäevast. Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud ja TROs sätestatud

kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. Taotleja võib taotluses märkida

projekti kõige varasemaks alguskuupäevaks kuupäeva, mil ta taotluse rakendusüksusele

esitab. Sellisel juhul peab taotleja alustama projekti elluviimist enne, kui rakendusüksus on

teinud taotluse osas otsuse. Maandamaks riski, et taotlus jäetakse rakendusüksuse poolt

rahuldamata ja taotleja peab projekti elluviimisega seotud kulud täies mahus ise hüvitama,

võib taotleja märkida projekti abikõlblikkuse alguskuupäevaks ka hilisema kuupäeva, mis

lähtub eelnõu §-s 16 sätestatud menetlustähtaegadest.

Lõikes 3 on sätestatud, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kõikide eelnõu § 7

lõikes 1 toodud tegevuste projektides kuni 24 kuud. Projektiperioodi määramisel on

lähtutud eelkõige projektide tegevuste iseloomust ja keerukusest, võimaliku tegevuskava

18

mahukusest ja ajaperioodist, mille möödudes on vastavate tegevuste tulemuste ilmnemine

või saavutamine tõenäoline. Lisaks on arvesse võetud ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2014–2020 raames ellu viidud loomemajanduse arendamise meetme

tegevuste rakendamisel saadud kogemust.

Lõikega 4 on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks.

Toetuse saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist

tingimusel, et abikõlblikkuse periood ei ületa 31. oktoobrit 2029, ning juhul, kui projekti

elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud

asjaolud. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib projekti periood ületada eelnõu lõikes

3 nimetatud perioodi ehk olla pikem kui 24 kuud, kuid hiliseim abikõlblikkuse perioodi

lõpu kuupäev saab olla 31.10.2029. a.

Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel tuleb lähtuda eelnõu §-s 23 sätestatud korrast, mille

kohaselt muudetakse TROd rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase

kirjaliku avalduse alusel. Projektiperioodi muutmise algatab reeglina toetuse saaja, esitades

selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on muuhulgas välja

toodud ka perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni

projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste

lõppemist.

Lõike 5 kohaselt loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks TRO muutmise

otsuses sätestatud kuupäev.

Paragrahvis 10 nimetatakse toetuse piirsummad ja osakaal ning omafinantseeringu suhtes

kehtivad nõuded.

Taotletava toetuse maksimaalne summa sõltub projekti sisust. Lisaks tuleb toetuse

maksimaalse summa ja osakaalu määratlemisel lähtuda riigiabile kohalduvatest nõuetest

ning eelkõige on siin silmas peetud grupierandi määruses toodud abi osakaale ja artiklis 4

nimetatud teavitamiskünniseid, mis erinevad abiliigiti olulisel määral.

Lõikes 1 sätestatakse taotletava toetuse maksimaalsed summad eelnõu § 7 lõikes 1

nimetatud tegevuste lõikes. Voorulise taotlemise korral kehtib piirsumma ühe taotleja kohta

ühes taotlusvoorus ja jooksva taotlemise korral ühe projekti ehk taotluse kohta.

Lõikes 2 sätestatakse taotletava toetuse maksimaalne osakaal vähese tähtsusega abina VTA

määruse mõistes, mis on kõikidele eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevustele toetuse

taotlemisel ühesugune ehk kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest.

Lõikega 3 tehakse erand eelnõu §10 lõikes 2 sätestatule. Juhul kui toetus on grupierandiga

hõlmatud riigiabi, arvestatakse toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi

määruse vastava kohalduva abiliigi reeglite kohaselt. Kui toetust antakse grupierandi

määruse artiklite 18, 25, 28, 29 või 31 alusel on toetuse lubatud maksimaalne osakaal 50%

abikõlblike kulude maksumusest. Abi osakaalu võib olenevalt tegevusest, mida toetatakse

kohalduva abiliigi reeglite kohaselt teatud juhtudel suurendada, kuid see ei saa olla ühelgi

juhul üle 70%. Näiteks rakendusuuringute või tootearenduse puhul võib abi osakaalu

suurendada 10% keskmise suurusega ettevõtjate ja 20% väikeettevõtjate puhul.

19

Lõikes 4 sätestatakse, et omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa,

mida toetusega ei finantseerita. Omafinantseering võib sisaldada ka projekti partnerite

rahalist panust.

Lõikes 5 sätestatakse, et eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse korral peab

omafinantseering sisaldama vähemalt 50% ulatuses kasusaajate rahalist panust. Toetuse

saaja tõendab kasusaajate sissemakseid pangakonto väljavõttega, mille ta esitab koos

projekti aruannetega. Käesoleva sätte eesmärk on suunata meetme sihtgruppi kuuluvaid

ettevõtjaid senisest enam oma arendustegevustesse investeerima ning võtma seeläbi ka

suuremat vastutust projekti raames elluviidavate tegevuste tulemuste saavutamiseks. Teisalt

kinnitab kasusaajate rahaline panus pakutava tugiteenuse asjakohasust ja kvaliteeti.

Kasusaajate rahalise panuse nõutaval määral puudumise korral ei ole toetuse maksmise

eeldused täidetud ning rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või

täielikult.

3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“

3. peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peavad vastama taotlus, taotleja ja partner ning

millised on taotleja kohustused.

Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Lõikega 1 sätestatakse, et eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele saab toetust

taotleda loomeettevõtjast VKE, kes on tegutsenud loomemajanduse- või sidusvaldkonnas

vähemalt viimased kolm majandusaastat enne taotluse esitamist, kellel on taotluse

esitamise hetkel vähemalt kaks täistööajaga töötajat ning kellel on selge ambitsioon

kasvada või tuua turule uusi või oluliselt täiustatud tooteid või teenuseid.

Majandusnäitajate osas peab taotleja aastane müügitulu ilma toetuste ja annetusteta olema

viimase äriregistris kättesaadava majandusaasta kinnitatud aruande põhjal

loomemajanduse- või sidusvaldkonna tegevustest vähemalt 200 000 eurot, millest ekspordi

müügitulu peab olema vähemalt 20 000 eurot või aastane müügitulu ilma toetuste ja

annetusteta olema viimase äriregistris kättesaadava kinnitatud majandusaasta aruande

põhjal loomemajanduse- või sidusvaldkonna tegevustest vähemalt 300 000 eurot. Seega on

võimalus toetuse taotlemiseks nii madalama aastase müügituluga, kuid samas ekspordi

müügitulu teenivatele loomeettevõtjatele kui ka kõrgema aastase müügituluga, kuid samas

ekspordi müügitulu mitteteenivatele loomeettevõtjatele.

Lävendid loomeettevõtjate arenguplaanide elluviimise toetuse saamiseks kujunesid

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020” prioriteetse suuna „Väikese ja

keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine”

meetme „Loomemajanduse arendamine” tegevuse „Loomemajanduse valdkondades

tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekuse arendamine” raames toetust saanud ettevõtete

majandusnäitajaid seirates ja analüüsides. Kasutati 71 ettevõtte majandusnäitajaid, mille

tulemusel keskmine müügitulu enne projektiga alustamist oli 562 469 eurot, müügitulu

ekspordist 130 628 eurot ning keskmine töötajate arv 6 töötajat. Kuna loomemajanduse

valdkondade ja nendes tegutsevate ettevõtete müügitulu on erinevates suurusjärkudes, siis

lävendite kujundamisel võeti arvesse ka madalamate majandusnäitajatega

loomevaldkondade ambitsioonikamaid ettevõtjaid.

20

Lõikega 2 sätestatakse nõuded eelnõu § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse

taotlejale, kelleks saab olla loomeettevõtjast VKE, kelle aastane müügitulu ilma toetuste ja

annetusteta peab viimase äriregistris kättesaadava kinnitatud majandusaasta aruande põhjal

olema loomemajanduse- või sidusvaldkonna tegevustest vähemalt 50 000 eurot.

Lävend on kujunenud toetudes Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud ning 2022.

aastal valminud Eesti loomemajanduse olukorra uuringus ja kaardistuses välja toodud

loomemajanduse valdkondade keskmisele müügitulule 2019. aastal. Uuringust nähtub, et

madalaima sissetulekuga valdkond oli 2019. aastal kunsti valdkond, kus keskmine

müügitulu oli 22 325 eurot. Arhitektuuri valdkonna keskmine müügitulu 2019.aastal oli

küll 91 500 eurot, kuid mediaankeskmise ettevõtte tulu oli vaid 26 500 eurot.

Audiovisuaalvaldkonna valdava osa moodustasid ettevõtted (kokku 506 ettevõtet), mille

müügitulu oli vahemikus 10 000 – 100 000 eurot, disainivaldkonna keskmine müügitulu oli

51 094 eurot, käsitöövaldkonna keskmine müügitulu oli 57 228 eurot. Loomemajanduse

valdkonna kõrgemat müügitulu teenisid muusikavaldkond, kus keskmine müügitulu oli 95

783 eurot, reklaami valdkond, kus keskmine müügitulu oli 293 034 eurot, kirjastamise

valdkond, kus keskmine müügitulu oli 298 000 eurot ning enim teeniv loome valdkonnaks

oli 2019. aastal mängutööstuse valdkond, kus keskmiseks müügituluks kujunes 2 192 982

eurot. Kuna loomemajanduse valdkondade ja nendes tegutsevate ettevõtete müügitulu on

erinevates suurusjärkudes, siis lävendite kujundamisel võeti arvesse ka madalamate

majandusnäitajatega loomevaldkondade ambitsioonikamaid ettevõtjaid.

Lõikega 3 sätestatakse, et eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele saab toetust

taotleda Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab tugiteenuste

pakkumiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi, ligipääsu siseriiklikele ja

rahvusvahelistele võrgustikele ning ekspertiisile, asjakohast taristut ja/või tehnoloogilisi

võimalusi ning koostööpartnereid Eestis ja välisriikides. Tugiteenuste pakkujateks võivad

olla näiteks loome- ja ettevõtlusinkubaatorid, piirkondlikud või valdkondlikud

arenduskeskused, maakondlikud arenduskeskused, kompetentsikeskused, jms. Tugiteenuste

sisu on kirjeldatud eelnõu § 3 punktides 7, 8 ja 10 ning eelnõu § 7 lõike 1 punkti 3 kohaselt

peavad teenused lähtuma piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja potentsiaalist

ning toetama loomeettevõtluse arengut. Teenuste sihtgrupiks saavad olla eelnõu § 3 punktis

3 nimetatud loomeettevõtjad ja punktis 9 nimetatud alustavad ettevõtjad, kes vastavad

grupierandi määruse lisas 1 toodud VKE kriteeriumidele.

Lõikes 4 täpsustatakse, et nii taotleja kui parter peavad vastama eelnõus ja ühendmääruse §

3 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Viidatud lõikes nähakse ette nõuded, mille alusel

tuvastatakse, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik haldus-, finants- ja

toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevusteks ja projekti tulemuste saavutamiseks.

Toetust ei anta projektile, kui taotlejal või partneril on varasema projekti raames finants-

korrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas

peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud,

sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul

tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi

maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat

toetust maksma tagasi tähtaegselt. Finantskorrektsiooni otsuse kohase tagasinõude olemas-

olu ja tagasimaksete teostamist saab kontrollida struktuuritoetuse registrist. Riigiabi reeglid

on antud sättest rangemad. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele

kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte.

21

Toetust ei anta taotlejale ja partnerile, kui neil või nende seaduslikul esindajal on karistus-

seadustiku alusel määratud kehtiv karistus. Kehtiva karistuse puudumise nõude

kontrollimiseks tehakse järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal

on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja

arhiivi kandmiseni.

Taotleja ja partneri taotluses nimetatud toetatavate tegevustega seotud majandustegevus ei

tohi olla lõppenud ega peatunud. Nimetatud majandustegevuse nõue on kehtestatud juhuks,

kui toetatakse ettevõtjat. Nõue on seotud toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuse

nõudega, mis on hõlmatud vastavas valdkonnas tegutsemise lubadega ehk taotlejal peavad

olema täidetud majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevad ettevõtlusega

tegelemiseks kehtestatud nõuded. Nõude täitmist kontrollitakse majandustegevuse

registrist.

Taotleja peab olema täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni ja majandusaasta

aruande esitamise kohustuse. Riik soovib toetada seaduskuulekaid ettevõtjaid. Kohustus

peab olema täidetud taotluse esitamise ajaks. Kui majandusaasta aruanne on esitatud

hilinemisega, kuid taotluse esitamise ajaks, on nõue täidetud.

Toetuse taotlejal ja partneril peavad olema projekti elluviimiseks ning haldamiseks vajalik

kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus. Nõude täitmist

kontrollitakse ja hinnatakse taotluses esitatud andmete ning muu avalikult kättesaadava

info põhjal.

Üldiselt peavad omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suulikkuse nõuded

olema täidetud taotluse esitamise hetkel. Kuid nõude täidetuse hetk võib olla ka hilisem.

Nõue olema täidetud hiljemalt taotluse suhtes otsuse tegemisel.

Omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse hindamisel tuleb

hinnata, kas taotleja või partner on makseraskustes. Kui neil on maksu- või maksevõlad

riigile koos intressigasuuremad kui 100 eurot, need ei ole ajatatud ja neid ei likvideeritud

puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja

maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat või partnerit, kellel ei ole

riigi ees olulist rahalist võlga. Maksu- ja maksevõlgnevusi saab kontrollida Maksu- ja

Tolliameti kodulehelt.

Samuti tuleb veenduda, et taotleja või partneri suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti,

kumbki ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine,

eeldatakse, et puudub projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik

haldus- ja toimimissuutlikkus. Kui nimetatud olukorras on üksnes partner, siis on tingimust

võimalik täita näiteks nii, et partnerit ei kaasata projekti või kaasatakse mõni teine.

Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Taotleja ja partner ei tohi olla raskustes Euroopa Liidu õiguse kohaselt. Raskustes oleva

ettevõtja definitsiooni sisu on kirjeldatud eelnõu § 2 lõike 8 sisukirjelduse juures.

Paragrahvis 12 nimetatakse taotleja kohustused.

22

Lõikes 1 sätestatakse lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 toodud nõuetele täpsustavad

nõuded.

Punktis 1 sätestatakse nõue, et toetuse taotlemiseks peab taotleja läbima enne taotluse

esitamist eelnõustamise ja eelnõustamise läbimine on kohustuslik kõigi eelnõu § 7 lõikes 1

nimetatud tegevustele toetuse taotlemisel. Kui taotleja ei ole läbinud eelnõustamist jäetakse

tema taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata. Eelnõustamine suurendab esitatavate taotluste

kvaliteeti ning vähendab nii taotlejate kui rakendusüksuse halduskoormust. Eelnõustamise

käigus ja selle tulemusena antud tagasiside ning hinnangud ei ole siduvad ega tähenda

esitatava taotluse rahuldamist.

Punktides 2-4 toodud kohustustes on reguleeritud, et eelkõige peab taotleja ise tõendama, et

tema ja kaasatud partner või partnerid vastavad eelnõus nõutud tingimustele. Taotluses on

oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal

anda rakendusüksuse nõudmisel täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab veenduma,

et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja peab

võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja või

partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille

elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ja projekti tervikuna

valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, tuleb rakendusüksuse

nõudmisel tõendada ka mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Täiendavate

selgituste või tõendite nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui taotleja majandustegevuse

näitajad ei võimalda projekti mahtu või olemust arvestades esmapilgul hinnata, kas projekt

on taotlejale jõukohane. Kui pärast taotluse esitamist muutuvad taotluses esitatud andmed

või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab

taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama.

Lõike 2 kohaselt peab eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetust taotlev

tugiteenuste pakkuja esitama eelnõustamiseks rakendusüksusele projektikirjelduse, mille

esitamise tähtaeg sätestatakse taotlusvooru ajakavas. Projektikirjeldus on lihtsustatud

versioon taotlusvormist, mille põhjal saab rakendusüksus anda potentsiaalsele taotlejale ja

tema projektiideele esmase tagasiside ning juhised taotluse koostamiseks juhul, kui taotleja,

partneri ja taotluse nõuetele vastavuse eeldused on suure tõenäosusega täidetud.

Paragrahviga 13 sätestatakse nõuded taotlusele.

Lõikega 1 kehtestatakse reegel, et toetust saab taotleda korraga ainult ühele eelnõu § 7

lõikes 1 nimetatud tegevusele. Seeläbi tagatakse projektides selge fookus, kuna eelnõu § 7

lõikes 1 nimetatud tegevused on oma olemuselt erinevad, suunatud erinevatele

sihtgruppidele ja aitavad saavutada meetme eesmärke erinevatel viisidel.

Lõikes 2 viidatakse ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud taotluse miinimumnõuetele ja

seeläbi toetuse saaja esitatavale teabele ning lõikes 2 sätestatule, millega nimetatakse

minimaalsed taotlusele lisatavad kinnitused.

Ühendmääruses sätestatakse taotluse vorminõuded. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema

esitatud ette nähtud viisil ja vormis koos nõutud dokumentidega ning taotleja või tema

esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatuna. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 11 lõikele 1

jäetakse tähtajaks esitamata taotlus läbi vaatamata. Lisaks peab taotluses esitatud teave

olema asjakohane, ammendav ja õige. Taotleja peab tagama esitatud teabe vastavuse

23

tegelikkusele ja selle õigsuse. Kui ilmneb, et taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid,

jäetakse taotlus rahuldamata ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 2 kohaselt. Kui taotleja on

eksinud ja taotluses on puudusi, antakse enne lõpliku otsuse tegemist tavaliselt võimalus

puudused kõrvaldada.

Igale eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatud tegevusele kehtestatakse eraldi taotlusvorm koos

nõutavate lisadokumentide loendiga.

Taotlusest peab selguma, et taotleja ja partnerid vastavad nendele kehtestatud nõuetele,

toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärkide täitmiseks ja eelnõu § 7 lõikes 1

nimetatud tegevuseks ning et projekt panustab konkreetsele tegevusele kehtestatud

tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse. Projekti väljundid näitavad toetatava tegevuse

ulatust ja mahtu ning tehtu vahetut tulemust, olles projekti tulemuseesmärkide

saavutamiseks vajalikud sisendid. Seega peab taotluses olema märgitud projekti mõõdetav

tulemus, mille saavutamist hinnatakse eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

tegevuste projektides projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva esimese

majandusaasta lõpuks toetuse saaja saavutatud majandusnäitajate põhjal ning eelnõu § 7

lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse projektides projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemise aastale järgneva esimese majandusaasta lõpuks kasusaajate saavutatud

majandusnäitajate põhjal. Tulemused ja nende sihttasemed peavad olema seostatud nende

saavutamiseks kavandatud väljunditega ning väljundite saavutamiseks peavad olema

kavandatud asjakohased tegevused. Eelnõu § 4 kohaselt peab iga taotluses kirjeldatud

projekt panustama vähemalt ühe lõikes 5 nimetatud väljundnäitaja ja lõikes 3 nimetatud

tulemusnäitaja sihttaseme täitmisesse ning olema vastavalt toetatavale tegevusele suunatud

eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatud meetme spetsiifiliste tulemuste saavutamisele. Lisaks peab

taotlusest selguma, milliste tegevustega ja kuidas panustatakse Eesti pikaajalise strateegia

„Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ alasihti

„Eesti majandus on tugev“ ning aidatakse kaasa aluspõhimõtete saavutamisele.

Kuna eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatud tegevuste puhul hinnatakse tulemuste saavutamist

peale ühe aasta möödumist projekti lõpust arvates, võttes aluseks vastavalt toetuse saaja või

kasusaaja majandusnäitajad, mis ta on saavutanud projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemise aastale järgneva esimese majandusaasta lõpuks, peab taotlus sisaldama vastavaid

prognoose. Prognoose võib vajadusel küsida ka pikema perioodi kohta, kuid eesmärkide

täitmist hinnatakse vaid projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva

esimese majandusaasta näitajate põhjal.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustele toetuse taotlemisel tuleb taotlejal

esitada oma projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva kahe majandusaasta

rahavoogude prognoos, mis on vajalik tema pikemaajalise finantssuutlikkuse hindamiseks.

Taotlusest peab olema välja loetav, et projektis toetatavate tegevuste elluviimine jääb

eelnõu §-s 9 sätestatud lubatud abikõlblikkuse perioodi. Taotleja määratleb oma projekti

abikõlblikkuse perioodi vastavalt kavandatavale tegevuste elluviimise ajakavale ning see

võib olla lühem kui maksimaalselt lubatud 24 kuud, kuid võimaldama samas projekti

väljund- ja tulemuseesmärkide saavutamist.

Toetatavaid tegevusi peab üldjuhul tegema Eestis, välja arvatud juhul kui väljaspool Eestit

tegevuste tegemine aitab kaasa meetme ja projekti eesmärkide saavutamisele (näiteks

välismessidel osalemine vmt). Tulenevalt toetuse andmise eesmärgist ja oodatavatest

24

tulemustest on toetuse saajatel, sealhulgas loomeettevõtjatel ja tugiteenuste pakkujatel ning

kasusaajatel vaja teha tegevusi ka väljaspool Eestit ning Euroopa Liitu sõltuvalt projekti

eesmärgist ja tegevuskavast. Seega võivad kõik eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste

projektid sisaldada tegevusi nii väljaspool Eestit kui Euroopa Liitu.

Taotluses peab olema märgitud projekti kogueelarve, taotletava toetuse summa ja selle

protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest ning need peavad jääma eelnõuga lubatu

piiresse. Projekti eelarve peab sisaldama nõutaval määral omafinantseeringut, arvestades

muuhulgas eelnõu § 10 lõigetes 4 ja 5 toodud tingimusi, mis käsitlevad toetusest

mittehüvitatavate abikõlblike kulude katmist ning kasusaajate rahalist panust projekti

omafinantseeringus. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetust juba taotletud või

eraldatud.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse projektidele võib kohalduda kestuse nõue,

mistõttu peavad sellistes taotlustes olema lisaks eelnevale kirjeldatud ka asjaolud ja

piisavad abinõud, mis tagavad toetuse saaja suutlikkuse projekti tulemuste kestvuseks.

Projekti tulemuste kestvus tuleb tagada pärast projektile lõppmakse tegemist kolme aasta

jooksul, mis on kooskõlas riigiabi eeskirjade ja ühissätete määruse artikliga 71. Kindlasti

tuleb kirjeldada projekti püsikulusid ja nende eeldatavat maksumust. See on vajalik, et

projektide valikul saaks hinnata nende kuluefektiivsust ja majanduslikku kasu. Samuti saab

kulude analüüsimisel hinnata, kas valitud tegevused ja kulud on sobivad, vajalikud ja

tõhusad projekti tegevuste väljundite ning nende abil projekti tulemuste saavutamiseks.

Kui projekti viiakse ellu koostöös partneri või partneritega, tuleb taotluses kirjeldada, mis

on nende roll ja vastutus projektis, milliseid tegevusi nad teevad ja millises mahus jäävad

partneri abikõlblikud kulud partnerite endi kanda ehk milline on partnerite rahaline panus

omafinantseeringusse. Teave partneri kohta on vajalik, et hinnata tema vastavust eelnõu §-s

11 sätestatud nõuetele ja saada veendumus, et projekt on teostatav näiteks juhul, kui on

kahtlus, et taotleja ei ole suuteline projekti üksi ellu viima, aga ka seetõttu, et

rakendusüksus oleks teadlik, milliste tegevustega on seotud partneri kulud, kuna toetuse

saaja esitab maksetaotluses hüvitamiseks ka partneri kulud.

Taotluses tuleb muuhulgas kirjeldada projekti meeskonda, nimetades konkreetsete isikute

nimed ja kirjeldades nende rolli, ülesandeid ning vastutust projekti elluviimisel. Lisaks

taotluses esitatud projekti meeskonna kirjeldusele tuleb esitada projektijuhi ja meeskonna

liikmete elulookirjeldused, hindamaks nende asjakohasust ja kompetentsi projekti

eesmärkide täitmisel ning tulemus- ja väljundnäitajate saavutamiseks.

Juhul kui taotleja põhikiri ei ole äriregistris kättesaadav, tuleb taotlusele lisada põhikirja

koopia. Põhikirjas sisalduvat infot kasutatakse eelkõige taotleja nõuetele vastavuse

hindamisel.

Juhul kui taotleja viimase majandusaasta aruanne ei ole äriregistris kättesaadav või taotleja

on tegutsenud taotlemisele eelnenud lõppenud majandusaastal vähemalt kuus kuud, tuleb

taotlusele lisada taotleja esindusõigusliku isiku kinnitatud viimase majandusaasta aruande

koopia. Auditeerimise kohustusega taotleja korral peab aruanne sisaldama ka audiitori

otsust. Lisaks peab taotleja esitama oma jooksva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande

taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga. Majandusaasta aruandes ja

finantsaruannetes sisalduvat infot kasutatakse taotleja nõuetele vastavuse ja finants- ning

25

jätkusuutlikkuse hindamiseks, samuti kavandatava projekti eelarve mahu võrdluseks ja

tulemusnäitajate prognoositud sihttasemete realistlikkuse hindamiseks.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotleja

esitama projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva kahe majandusaasta

rahavoogude prognoosi, mida kasutatakse eelkõige taotleja jätkusuutlikkuse ja

tulemusnäitajate prognoositud sihttasemete realistlikkuse hindamiseks.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotleja lisama

taotlusele eelnõustamise tulemusena taotleja ja rakendusüksuse poolt allkirjastatud

arenguplaani. Arenguplaan on toetust taotleva loomeettevõtja koostatud ning tema ettevõtte

terviklikku arengut mõjutavate kõikide tegevuste, sealhulgas ettevõtja omavahendite,

pangalaenude, erinevate finantsinstrumentide, meetme ja muude avaliku sektori vahendite

kaudu rahastatavate tegevuste ja eesmärkide, sealhulgas vahe-eesmärkide, kogum.

Arenguplaan on ettevõtja muudatuste tegemise tegevuskava, kus on ära toodud ettevõtja

üldine strateegiline eesmärk, üksiktegevuste lühikirjeldus koos oodatavate tulemustega,

tegevuste rahaline vajadus ja rahastamisallikas, tähtaeg ning üksiktegevuste seos teiste

arenguplaani tegevustega. Arenguplaan peab olema koostatud vähemalt toetuse taotluse

abikõlblikkuse perioodiks, kuid reeglina on arenguplaani ulatus ja maht suurem kui

taotluses sisalduv projekt.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotleja esitama

projektiplaani, mis sisaldab teavet taotleja arenguvisiooni, missiooni, eesmärkide,

oodatavate tulemuste, sihtgrupi, turusituatsiooni, sealhulgas piirkonna või valdkonna

turutõrke, eripärade, nõudluse ja potentsiaali ja turundusstrateegia kohta, projektiplaani

elluviimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava koos väljund-, tulemus- ja

mõjueesmärkide saavutamise prognoosiga. Projektiplaanis sisalduvat infot kasutatakse

taotleja nõuetele vastavuse ja finants- ning jätkusuutlikkuse hindamiseks, samuti

kavandatava projekti eelarve ja tegevuskava mahu võrdluseks ning väljund- ja

tulemusnäitajate prognoositud sihttasemete realistlikkuse hindamiseks.

Kui projekti viiakse ellu koostöös partneri või partneritega, tuleb taotlusele lisada partneri

kinnitus projektis osalemise kohta ning partnerlus- või konsortsiumleping, et veenduda, kas

taotluses kajastatu vastab partneriga kokkulepitule ning kinnitab taotluses kirjeldatud

partneri rolli projekti tegevuste elluviimisel ja partneri rahalist panustamist.

Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, tuleb taotlusele lisada

vastavasisuline volikiri.

Toetuse taotleja peab kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest ja

toetuse saamisega seotud andmete avalikustamise ja info kasutamise nõuetest. Toetuse

saamine on tingimuslik ja eelkõige lasub toetuse saajal koormus tõendada toetuse

saamisega seotud kohustuste täitmist. Seega peab taotleja olema toetuse taotlemisel

nendega juba tutvunud. Saades toetust, avalikustatakse talle toetuse andmisega seotud

andmed ja seda infot võidakse kasutada hindamiste läbiviimisel ÜSS2021-2027 § 17

mõistes.

Toetuse taotleja peab kinnitama, et ta on teadlik, et toetuse andmisest võidakse teatud

juhtudel taganeda ja sel juhul tuleb tal aluseta saadu tagasi maksta. Sellega tagatakse

toetuse taotleja teadlikkus toetuse andmise tingimuslikkusest ehk sellest, et toetuse saamine

26

sõltub toetuse maksmise aluseks olevate tingimuste ja toetuse saaja kohustuste täitmisest.

TRO-ga tekib toetuse saajal õigus esitada kulude hüvitamise taotlus, kuid väljamaksmine

sõltub selle eelduseks olevate tingimuste täitmisest.

Toetuse taotleja peab kinnitama, et toetuse saajana nad nõustuvad, et neid auditeeritakse ja

kontrollitakse. Kuna toetuse saamise aluseks olevate tõendite esitamise ehk tõendamise

kohustus lasub eelkõige toetuse saajal, on toetuse saamise üks tingimustest toetuse saaja

vabatahtlik nõustumus, et toetuse saamisega seotud kulude abikõlblikkust ning toetuse

saaja kohustuste täitmise kontrolle ja auditeid tehakse projektiga seotud kohtades.

Lõikes 3 sätestatakse taotlejale täiendava teabe esitamise kohustuse. Selleks, et vältida

samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist,

kohustub taotleja esitama rakendusüksusele teabe, kui ta on projektile või projekti osadele

tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või

muudest välisabi vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetust juba

eraldatud. Igal juhul ei tohi projektis toetatavaid tegevusi, detailsemalt kulusid

topeltfinantseerida.

4. peatükk „Toetuse taotlemine“

Paragrahvis 14 reguleeritakse taotlusvoorude avamist ja sellest teavitamist.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse taotlusvooru ajakava ja eelarve kinnitamine ning taotlusvooru

tähtajast ja selle eelarvest teavitamise kord. Rakendusüksus koostab taotlusvooru ajakava ja

esitab selle koos taotlusvooru eelarvega rakendusasutusele kinnitamiseks. Konkreetse

taotlusvooru avamisest annab rakendusüksus teada oma veebilehel vähemalt 14

kalendripäeva enne taotlusvooru avamise kuupäeva.

Igale eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevusele viiakse läbi eraldi taotlusvoorud, sealhulgas

eelnõu § lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustele toetuse taotlemine on jooksev.

Sõltuvalt vajadusest ja eelarve vahenditest on võimalik korraldada regionaalseid või

valdkondlikke taotlusvoore, et tagada konkreetse vooru ja toetuste veelgi täpsem fookus

ning taotlejate väiksem ja võrdsem konkureerimine.

Lõikes 3 on sätestatud tingimus, et eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevustele saab sama

taotleja esitada uue taotluse alles siis, kui eelnev projekt on lõpetatud. Projekt loetakse

lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja lõppmakse tegemist.

Antud nõue soosib alustatud projektide tõhusat ja tulemuslikku lõpuleviimist ja aitab

vältida mitme samalaadse projekti samaaegset elluviimist ühe ja sama taotleja või toetuse

saaja poolt, mis ei pruugi olla neile jõukohane ega tuua soovitud tulemusi.

Paragrahvis 15 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon

Lõigete 1 ja 2 kohaselt toimub toetuse taotlemine vooruliselt või jooksvalt, mis sõltub

taotluse sisust ehk tegevustest, millele toetust taotletakse. Eelnõu § lõike 1 punktides 1 ja 2

nimetatud tegevustele toetuse taotlemine on jooksev ning punktis 3 nimetatud tegevusele

vooruline. Voorulise taotlemise puhul tuleb taotlus esitada kindlaks kuupäevaks ja kõiki

ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samaaegselt, jooksva taotlemise puhul

menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Jooksva taotlemise puhul on

27

rakendusüksusel õigus peatada taotluste vastuvõtt olukorras, kus registreeritud taotluste,

mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline

summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki.

Lõike 3 kohaselt saab iga taotleja esitada taotlusvooru ühe taotluse. Nõude eesmärgiks on

suunata taotlejaid koondama oma tegevusi ühte projekti, millele on seatud eelnõus

sätestatuga kooskõlas olevad eesmärgid ja tulemus- ning väljundnäitajad ja mille tegevused

on selgelt suunatud nende saavutamisele.

Lõike 4 kohaselt tuleb voorulise taotlemise puhul esitada taotlus eelnõu § 14 lõike 2

kohaselt teatatud tähtajaks. Kui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi

vaatamata, mis tähendab, et taotlust ei võeta sellisel juhul taotluse nõuetele vastavuse

kontrolli. Läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat, lisades tähtaja ületamise asjaolude

kirjelduse ja viite läbi vaatamata jätmise õiguslikule alusele.

Lõige 5 reguleerib taotluse esitamise viisi. Taotlemine toimub e-toetuse keskkonna

(edaspidi e-keskkond) kaudu. Tegemist on toetuse taotluste, projekti aruannete, projektile

maksete tegemise ja menetlemise ning otsuste esitamise keskkonnaga. Taotlus peab olema

esitatud koos nõutud dokumentidega ning taotleja või tema esindusõigusliku isiku poolt

allkirjastanuna. Kui e-keskkonna tehnilise vea tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks

esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaliselt esitatuks, kui see on esitatud tehnilise vea

likvideerimise järgsel tööpäeval. Võimalikele taotlejatele antakse esimesel võimalusel

rakendusüksuse veebilehel teada, et e-keskkond toimib jälle.

5. peatükk „Taotluste menetlemine“

Paragrahviga 16 reguleeritakse haldusmenetluse läbiviimise aega ning puuduste

kõrvaldamise põhimõtteid.

Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud taotluste menetlemise tähtajad.

Jooksva taotlemise puhul, mille raames taotletakse toetust eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja

2 nimetatud tegevusteks, on menetlustähtaeg kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

Voorulise taotlemise puhul, mille raames taotletakse toetust eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3

nimetatud tegevuseks, on menetlustähtaeg kuni 42 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest

arvates. HMS-i § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda

või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg

ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus. Kui taotlus ei ole esitatud voorulisse

taotlusvooru tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata, mis tähendab, et taotlust ei võeta

sellisel juhul taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Tähtaja jooksul esitamise nõue on

aktuaalne ka siis, kui toimub jooksev taotlemine ja rakendusüksus on teada andnud jooksva

taotlusvooru sulgemisest ehk lõpetanud taotluste vastuvõtmise. Pärast taotlusvooru

sulgemist esitatud taotlusi menetlusse ei võeta.

Lõike 3 kohaselt võib rakendusüksus taotlejalt täiendavat teavet küsida. Taotleja, partneri

ja taotluse nõuetele vastavust kontrollitakse, kui ei esine taotluse läbi vaatamata jätmise

alust. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või

mõni nõue ei ole täidetud, antakse tavapäraselt HMS § 15 lõigete 2 ja 3 tähenduses

taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks ja määratakse selleks

tähtaeg. Nõude täitmiseks täiendava tähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest

28

seda mõistliku täiendava tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud

tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud

lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise

otsus. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis

vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet ning märgitud tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Puuduse kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub.

Lõigete 4-5 kohaselt jätab rakendusüksus taotluse sisuliselt hindamata ja teeb taotluse

rahuldamata jätmise otsuse juhul, kui taotleja ei ole eelnõu § 16 lõikes 4 sätestatud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud. Viidatud lõike 4 kohaselt võib rakendusüksus anda taotlejale

kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna

kaudu ja vastavalt ühendmääruse § 8 lõikes 6 sätestatule.

Paragrahvis 17 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise

reeglistik.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt saab rakendusüksus tunnistada taotleja, partneri ja taotluse nõuetele

vastavaks ainult juhul, kui ei esine taotluse läbi vaatamata jätmise alust ning kui on täidetud

kõik eelnõu §-des 11-13 esitatud nõuded. Juhul kui taotleja, partneri ja taotluse

vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei

kõrvaldata kuni kümne tööpäeva jooksul, tunnistab rakendusüksus taotleja, partneri või

taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse seda

sisuliselt hindamata.

Paragrahvis 18 kirjeldatakse projektide valimiseks hindamiskomisjoni moodustamise ja

ekspertide kaasamise põhimõtteid.

Lõige 1 sätestab, et hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksus ja selle koosseis tuleb

eelnevalt kooskõlastada rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis esitatakse

rakendusasutusele kooskõlastamiseks e-kirja teel enne taotluste esitamise tähtpäeva

saabumist. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

Lõige 2 määratleb taotluste hindamisse ekspertide kaasamise põhimõtted. Kuigi ekspertide

kaasamise vajadus võib selguda alles pärast taotlusvooru lõpptähtpäeva ja/või taotluste

läbivaatamise käigus, on voorulise taotlemise puhul soovitatav otsustada ekspertide

kaasamine juba taotlusvooru planeerimise käigus. Järgimaks taotlejate võrdse kohtlemise

printsiipi peaksid kõikide taotluste hinnangud sisaldama voorulise taotlemise korral ka

eksperdi hinnangut. Ekspert lähtub hinnangute andmisel kehtivast hindamismetoodikast.

Taotlust hinnanud eksperdi andmeid taotlejale ja toetuse saajale ei avalikustata.

Lõige 3 sätestab, et hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas

korruptsioonivastase seaduse ja HMSiga deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust.

Erapooletuse nõue rakendub kõikidele rakendusasutuste ja rakendusüksuste ametnikele,

töötajatele ning võlaõigusliku lepingu alusel töö tegijatele, kes osalevad taotluse nõuetele

vastavuse ja sisulise hindamise protsessis, sõltumata töösuhte vormist, sest nad osalevad

haldusakti andmise menetluses ja rakendusüksus tegutseb, sealhulgas eraõiguslikus vormis,

toetuse andmise menetluses haldusorganina. Taotluse menetleja tuleb taandada HMS § 10

alusel. Ametnik või ametiisik peab vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 51 lõikele 2

täitma oma teenistusülesandeid erapooletult. Erapooletus ei ole tagatud ka siis, kui taotleja

ja taotluse menetleja on seotud isikud korruptsioonivastase seaduse § 7 tähenduses.

29

Paragrahviga 19 sätestatakse taotluste hindamise regulatsioon.

Lõige 1 nimetab valikukriteeriumid ja nende osakaalud, mille alusel toimub nõuetele

vastavaks tunnistatud taotluste hindamine hindeskaalade alusel. Iga valikukriteerium

koosneb omakorda kahest või enamast alakriteeriumist. Valikukriteeriumid lähtuvad

rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Rakendusasutus kooskõlastab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika korraldusasutuse

ja Rahandusministeeriumiga ning teise rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist

vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Valikumetoodika kooskõlastatakse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis enne selle avaldamist rakendusüksuse veebilehel.

Esimese valikukriteeriumi raames hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku arengukava

„Kultuuri arengukava 2021-2030“ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega ning projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele

eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus,

võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, regionaalareng) eesmärkide

saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajasse. Kriteeriumi hinne moodustab 30% taotluse koondhindest.

Teise valikukriteeriumi raames hinnatakse projekti põhjendatust ja antud kriteeriumi hinne

moodustab 25% taotluse koondhindest.

Kolmanda valikukriteeriumi raames hinnatakse projekti kuluefektiivsust ja antud

kriteeriumi hinne moodustab 20% taotluse koondhindest.

Neljanda valikukriteeriumi raames hinnatakse taotleja ja partnerite suutlikkust projekti ellu

viia ja antud kriteeriumi hinne moodustab 25% taotluse koondhindest.

Igale eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevusele koostatakse ja kinnitatakse eraldi

valikumetoodika.

Lõike 2 kohaselt toimub projektide valimine ehk sisuline hindamine rakendusüksuse

kinnitatud ja eelnevalt rakendusasutuse ning horisontaalsete põhimõtete eest vastutavate

ministeeriumidega kooskõlastatud hindamismetoodika järgi, milles on kirjeldatud

eelnõustamise ja hindamise protsess ning valikukriteeriumid alakriteeriumide lõikes.

Eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste lõikes kehtestatakse eraldi hindamismetoodikad,

kuna vastavate projektide eesmärgid, tegevus- ja eelarvemahud, sihtgrupi suurused ja

toetuse taotlejad on erinevad. Erinevad hindamismetoodikad lähtuvad eelnõu § 19 lõikes 1

toodud valikukriteeriumidest ja nende osakaaludest ning alakriteeriumid arvestavad

erinevate tegevuste eripärasid.

Lõike 3 kohaselt teeb rakendusüksus hindamismetoodikad kättesaadavaks oma veebilehel

hiljemalt taotluste vastuvõtmise alguskuupäeval või taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

Lõiked 4-6 kirjeldavad hindamismetoodikat.

30

Projekte hinnatakse skaalal 0-4 valikukriteeriumide ja nende alakriteeriumide lõikes. Juhul

kui hindamismetoodika näeb nii ette, võib mõne valikukriteeriumi või selle alakriteeriumi

osas kasutada ainult hindeid 0 ja 4. Iga valikukriteeriumi hinne on selle alakriteeriumide

kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhinne on valikukriteeriumide kaalutud keskmine

hinne. Taotluse koondhinne ja valikukriteeriumide hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta

peale koma.

Voorulise taotlemise korral moodustatakse projektide koondhinnete alusel taotluste

paremusjärjestus ehk pingerida, mille alusel toimub taotluste rahuldamine taotlusvooru

eelarve ulatuses.

Lõikes 6 on nimetatud põhimõtted, mille alusel tehakse valikuid voorulise taotlemise korral

taotlusvoorus võrdse koondhinde saanud projektide hulgast. Hindamise tulemusena võrdse

koondhinde saanud ja pingereas sama kohta jagavate projektide osas vaadatakse esmalt

seda, millisel projektil on suurem omafinantseeringu määr. Suurem omafinantseeringu

määr peegeldab taotleja suutlikkust ja valmisolekut projekti elluviimisesse rohkem

omavahendeid või kaasfinantseerijaid kaasata ning valmidust võtta seeläbi ka suuremat

vastutust projekti tulemuste saavutamiseks. Lisaks võib suurem omavahendite kaasamine

muuta projekti elluviimist ka kuluefektiivsemaks. Juhul kui ka projektide

omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse taotlust, millel on ulatuslikum ja kestvam

mõju ehk siis mille mõjukriteeriumi hinne on kõrgem.

Paragrahviga 20 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Taotlus rahuldatakse juhul, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõikega 1 täpsustatakse, et TRO saab teha ainult nende nõuetele vastavaks tunnistatud

taotluste osas, mille koondhinne on vähemalt 2,50 punkti ja mille iga valikukriteerium on

saanud hindeks 2,00 punkti või rohkem.

Lõige 2 annab ülevaate, mida peab sisaldama TRO. Ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatakse

täpsemalt, millist teavet peab TRO sisaldama, arvestades toetuse andmise menetlust ja

HMSis sätestatud haldusakti koostamise nõudeid. TROs märgitakse toetuse saaja õigused

ja kohustused ning täpsustatakse tingimusi. Üldaktis sisalduvad kohustused rakenduvad

vaid läbi üksikotsuse ehk eelnõu tähenduses läbi TRO.

TROga määratakse kindlaks toetuse makse tingimused. TRO-s tuleb ühtlasi märkida

kulude hüvitamiseks esitatavate dokumentide ja projekti elluviimist kajastava info,

sealhulgas aruannete esitamise kord. Selleks, et toetuse saaja oleks juba TRO saamisel

teadlik toetuse kasutamisega seotud nõuete ja kohustuste eiramisega seotud tagajärgedest,

siis viidatakse TRO-s ka maksete peatamise, TRO kehtetuks tunnistamise ja

finantskorrektsiooni otsuse tegemise alustele. Kui HMS alusel on isikul õigus esitada vaie,

siis tuleb HMS § 57 kohaselt märkida TRO-s teave vaidlustamise koha, tähtaja ja korra

kohta.

TRO-s tuleb märkida kui toetus on käsitletav VTA või grupierandiga hõlmatud abina, ning

viidata vastavale õigusaktile, mille alusel toetust antakse.

31

Lõike 3 kohaselt edastatakse TRO taotlejale e-keskkonna kaudu. Ühendmääruse § 8 lõike 6

kohaselt saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu, mille

kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile või vajaduse korral haldusmenetluse

seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil. Rakendusüksuses kehtivate protsesside kohaselt

väljastatakse taotlejale otsus esmalt e-kirja teel ning sisestatakse seejärel e-keskkonda.

Otsuse kättetoimetamise ajaks loetakse kuupäeva, mil otsus saadeti taotleja äriregistri e-

posti aadressile.

Paragrahviga 21 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise üldised alused

ühendmääruse alusel ja juhul, kui taotleja on alustanud projektiga seotud tegevustega ning

kohustuste võtmisega enne rakendusüksusele taotluse esitamist. Taotluse võib jätta

rahuldamata vastavuskontrolli etapis või hindamistulemuste põhjal, kui taotlus ei kuulu

valikumetoodika kohaldamise tulemusel rahuldamisele.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks piisab sellest, kui täitmata on kas või üks

nõuetest. Samuti ei vasta taotlus nõuetele, kui on tuvastatud teadlikult valeandmete

esitamine või taotleja või partner on ähvarduse või muul õigusvastasel moel mõjutanud

taotluse menetlemist – sellisel juhul jäetakse toetuse taotlus rahuldamata ning seeläbi

tagatakse EL pettuste vastase poliitika rakendamine. Kui nõuetele vastamist soovitakse

kontrollida taotleja või partneri juures või kavandatava tegevuse tegemise kohas, kuid

taotleja või partner ei võimalda sellist kontrolli läbi viia, siis loetakse, et taotlus ei vasta

nõudele, mille kontrollimiseks kohapealset kontrolli taheti teha.

Lisaks eelnevale jäetakse taotlus rahuldamata ka juhul, kui taotluste rahastamise eelarve

mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise

rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate

tegevuste muutmise kohta. Toetuse andmise keeld on ka taotlejale või partnerile, keda on

karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele

töötamise võimaldamine) alusel.

Lõike 2 kohaselt võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses

esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti

eesmärgid on saavutatavad ka ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud

lisateabe põhjal selguda, et taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid

saavutada alternatiivsete rahaliste vahenditega või taotleja oleks teostanud projekti ka ilma

toetuseta.

Lõige 3 sätestab tingimused juhuks, kui esitatud taotluste maht ületab taotluste

rahastamiseks ette nähtud eelarve vaba jäägi. Kõigepealt kaalutakse taotluse osalist

rahuldamist. Kui see ei ole võimalik põhjusel, et taotleja ei ole nõus taotluse osalise

rahuldamise ettepanekuga vähendada toetust või muuta projektis kavandatud toetatavaid

tegevusi, tehakse nende taotluste osas, mille rahastamine ei mahu voorulise taotlemise

puhul paremusjärjestuse alusel ja jooksva taotlemise puhul esitamise järjekorra alusel

eelarve vabasse jääki, taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Lõike 4 kohaselt lähtutakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel HMS §-dest 56

ja 57. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud info. Eraldi korda

selle kohta eelnõus ei ole. Vastavalt HMS-ile tuleb soodustava haldusakti andmisest

32

keeldumist kirjalikult põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse tegemiseks

õigusliku aluse suhtes relevantsed faktilised asjaolud.

Lõike 5 kohaselt edastatakse taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlejale e-keskkonna

kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Rakendusüksuses kehtivate

protsesside kohaselt väljastatakse taotlejale otsus esmalt e-kirja teel ning sisestatakse

seejärel e-keskkonda. Otsuse kättetoimetamise ajaks loetakse kuupäeva, mil otsus saadeti

taotleja äriregistri e-posti aadressile.

Paragrahvis 22 sätestatakse taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise reeglid.

Lõiked 1 ja 2 käsitlevad taotluse osalist ja kõrvaltingimusega rahuldamist. Viidatud

ühendmääruse § 9 täpsustab, et taotluse osaline rahuldamine tähendab, et mõnda algse

taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi,

ei toetata (ei peeta vajalikuks toetada) algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul.

Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei

võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta, arvestades projekti paiknemist

hindamise tulemusel moodustunud pingereas. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalus

kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga projekti ellu viima. Osaline TRO

tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses

taotlus rahuldatakse.

Eelnõus on sätestatud taotluse osalise rahuldamise õigus. Muutmisettepanek on

põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused on liiga toretsevad või pole need

taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud

asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse

põhjendatum. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste

rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta.

Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka

väiksema toetussummaga või vajadusel projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel

on otsustajal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus projekti muutma,

tuleb taotluse menetlejal veenduda, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja valiku-

kriteeriumidele – selleks võib olla vajalik kontrollida nõuetele vastavust ning muudetud

mahus projekti vastavalt projektide valikukriteeriumidele ja -metoodikale uuesti hinnata.

Saadud hindamistulemuse põhjal (koht pingereas, lävendile vastamine või selle ületamine)

selgub, kas projekti saab toetada. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet

ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

Kooskõlas HMS §-ga 53 võib TRO jõustumine olla ka tingimuslik. Juhul, kui mõni nõue ei

ole täidetud taotluse menetlemise ajal ja mille mittetäidetus ei takista taotluse edasist

menetlemist ning kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne

projekti lõpetamist täidetav, siis võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega.

Kõrvaltingimuse seadmisel nähakse ette, mida toetuse saaja peab tegema või millise

asjaolu saabumine peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. Nõuetekohase

kõrvaltingimuse saabumisel vormistatakse sellekohane teave TRO juurde, millega loetakse

TRO selle tingimuse suhtes jõustunuks. Kui TRO jõustumine on tingimuslik, siis

menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid TRO osalises jõustumises ja selles, et

toetust ei või välja maksta, sealhulgas ettemaksena, enne TRO lõplikku jõustumist.

33

Lõike 3 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal

õigust toetuse maksetele. Makseid saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud

rakendusüksusele teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea

vastavasisulist teavet esitama juhul, kui rakendusüksus saab selle tuvastada infosüsteemist,

registritest või muudest andmeallikatest.

6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

Paragrahviga 23 sätestatakse TRO muutmise regulatsioon.

Lõige 1 sätestab, millistel tingimustel saab TROd muuta. Lõikes 1 viidatud ühendmääruse

§-de 12 ja 13 kohaselt on TROd võimalik muuta nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja

algatusel.

Rakendusüksus peab iga teavet hindama, sest sõltumata toetuse saaja taotluse sõnastusest

võib teave olla käsitletav sisuliselt TRO muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt on

tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb rakendusüksusel otsustada,

kas muuta TROd või mitte.

TRO muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja

peab möödapääsmatuks muuta TRO aluseks olevat projekti. Muutmise võimaldamine on

sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki väljundite ja tulemuse

saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole

põhjendatud nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist.

Kui TRO muutmine seisneb väljundite vähendamises, peaks vähenema ka toetuse maht.

Samuti peaks nii toimima siis, kui vähendatakse projekti tulemusnäitajaid, millisel juhul on

tegemist TRO osalise kehtetuks tunnistamisega.

Ühendmääruse § 12 lõike 2 kohaselt peab TROd muutma otsusega juhul, kui projekti

eesmärk ei muutu kuid muudetakse:

1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav

tegevus;

2) väljund- või tulemusnäitajat või projekti spetsiifilist näitajat või nende sihttasemeid;

3) projekti abikõlblike kulude või toetuse summat või toetuse osakaalu abikõlblikest

kuludest;

4) projekti abikõlblikkuse perioodi;

5) kestuse nõude täitmisega seotud asjaolusid;

6) eelnõu kohaselt TROs nimetatud muud asjaolu.

Muutmisotsus on vajalik mistahes eelpool nimetatud asjaolu ilmnemisel, sealjuures võib

esineda muutmisvajadus ühe või mitme punkti alusel. Projekti tulemusnäitaja sihttase võib

väheneda, kuid selle vähenemine peab käima käsikäes väljundnäitaja ja teatud juhtudel ka

toetuse vähenemisega (nt tugiteenuseid kasutanud loomeettevõtjate arv osutub esialgu

planeeritust väiksemaks; projekti tegevuste elluviimise käigus on ilmnenud, et

prognoositud müügitulu, ekspordi müügitulu või lisandväärtuse kasvu saavutamine ei ole

planeeritud tasemeni realistlik ja kavandatud tegevusi ei ole mõistlik jätkata või neid tuleb

muuta; jms). Oluline on saavutada meetmete nimekirjas kinnitatud väljundnäitaja ja

tulemusnäitaja sihttasemed arvestades seiremetoodikas sätestatud asjaolu, et väljund- ja

tulemusnäitajaid arvestatakse kõikide sama erieesmärgi sihtidesse panustavate meetmete ja

34

sekkumiste peale kokku ja koondnäitajatesse saab üks ettevõte panustada ainult ühe korra.

Seega peab projektile toetuse andmine olema kooskõlas ehk proportsionaalne väljundite ja

tulemuste saavutamise maksumusega, millist põhimõtet rakendab rakendusüksus

kaalutlusõiguse alusel nii TRO kui ka selle muutmisotsuse tegemisel.

Muude asjaolude, mis ei ole nimetatud ühendmääruse § 12 lõikes 2, ilmnemisel teavitab

toetuse saaja muudatusest rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt

e-kirja teel või e-keskkonna kaudu. Nõue on seotud toetuse saaja kohustusega teavitada

rakendusüksust viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti

odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või

asutusele.

Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemusnäitaja. Kui

tahetakse muuta projekti algset eesmärki ja tulemusnäitajat, on tegemist sisuliselt uue

projektiga ja selline projekt peaks uuesti konkureerima uues taotlusvoorus või esitatama

uuesti jooksvalt.

Lõige 2 toob eraldi välja projekti eelarve muudatused, nende ulatuse ja muud tingimused,

mille puhul toetuse saaja ei pea esitama avaldust TRO muutmiseks ning rakendusüksus ei

tee ka vastavasisulist otsust. Projekti eelarve on taotluse lahutamatu osa ning TROga

kinnitatakse muuhulgas projekti tegevuskava ja eelarve. Taotluse koostamise hetkel ei ole

võimalik detailselt ette näha kõiki kulusid ja nende suurust, mis kaasnevad planeeritavate

tegevuste elluviimisega kogu projektiperioodi vältel. Kuna abikõlblikkuse perioodi vältel

võivad planeeritud tegevused ja kulud täpsustuda, on aktsepteeritav kuni 20% muutus

eelarve kululiigi lõikes ilma, et toetuse saaja peaks esitama TRO muutmise avalduse ja

rakendusüksus vastavad muudatused otsusega kinnitama. Käesolevas lõikes nimetatud

muudatusi on võimalik aktsepteerida tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja

toetuse osakaal ei muutu. Lisaks peab toetuse saaja teavitama rakendusüksust

planeeritavatest muudatustest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne nende

tegemist.

Lõige 3 sätestab perioodi, mille jooksul on võimalik TROd muuta. TROd saab muuta, kuni

projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lõige 4 sätestab muudatused, mille osas on asjakohane rakendada neile hinnangu

andmiseks samu põhimõtteid kui esialgse taotluse hindamisel. Juhul kui toetuse saaja

soovib muuta TROga kinnitatud toetatavat tegevust või selle ulatust, jätta mõne tegevuse

ära või lisada täiendava tegevuse, muuta toetatava tegevusega saavutatavat väljundnäitajat

või selle sihttaset või muuta projekti tulemusnäitaja sihttaset, muuta projekti abikõlblike

kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest, on rakendusüksusel

võimalus hinnata vastavate muudatuste asjakohasust ja vajalikkust eelnõu § 19 lõikes 1

sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel. Rakendusüksus hindab, kas muutunud

asjaoludega projekti on võimalik TROs kinnitatud määral toetada. Vajadusel kaasatakse

hindamisse ka eksperte või kutsutakse kokku hindamiskomisjon.

Lõike 5 kohaselt on võimalik toetuse summat suurendada, kui see on põhjendatud ja

projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab ning kooskõlas eelnõu § 10 lõigetes 2

35

ja 3 sätestatud osakaaludega. Toetuse summa suurendamisel peab rakendusüksus hindama

sellise muutmise põhjendatust läbi vajalikkuse ja otstarbekuse, lähtudes eelnõu § 19 lõikes

1 sätestatud projektide valikukriteeriumidest. Vajadusel kaasatakse hindamisse ka eksperte

või kutsutakse kokku hindamiskomisjon.

Lõige 6 sätestab, et rakendusüksus võib keelduda TRO muutmisest või muudatuste

aktsepteerimisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt enam kooskõlas eelnõuga,

soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti

tegevuste lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel

juhul toetuse saaja avaldust TRO muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse

kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning TRO tunnistatakse täielikult või

osaliselt kehtetuks.

Lõiked 7-9 sätestavad TRO muutmise avalduse läbivaatamise ja TRO muutmise otsuse

edastamise viisi ja tähtaja ning TRO muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse

saaja peab viivitamatult teavitama rakendusüksust projekti muudatustest nende ilmnemisel

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitama avalduse TRO muutmiseks.

Rakendusüksus menetleb vastavat avaldust kuni 20 tööpäeva ja reeglina jõustuvad

muudatused TRO muutmise otsuse tegemise kuupäeval. TRO muutmise otsuse võib

jõustada varasema kuupäevaga kui rakendusüksuse poolt vastava otsuse tegemise kuupäev

juhul, kui see aitab kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja

tulemusnäitajate saavutamisele. TRO muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla

varasem kui TRO muutmise avalduse rakendusüksusele esitamise kuupäev.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu viie

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Rakendusüksuses kehtivate protsesside

kohaselt väljastatakse taotlejale otsus esmalt e-kirja teel ning sisestatakse seejärel e-

keskkonda. Otsuse kättetoimetamise ajaks loetakse kuupäeva, mil otsus saadeti taotleja

äriregistri e-posti aadressile.

Paragrahvis 24 tuuakse TRO kehtetuks tunnistamise alused.

Lõike 1 kohaselt tunnistatakse TRO kooskõlas ühendmääruse § 14 ja § 37 lõikega 7

täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks

rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, toetuse saaja ei täitnud kestvuse nõuet,

kõrvaltingimusega TRO korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse

saaja avaldust TRO muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud

tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest

loobumise kohta. Samuti olukorras, kus toetus võib olla toetuse saajale juba määratud, kuid

taotlemise hetkel karistusseadustiku tähenduses süüdimõistev otsus veel puudus, aga see

tehakse toetuse saamise järgselt, tuleb toetuse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada.

Sama kehtib ka olukorras, kui toetuse kasutamisel tunnistatakse toetuse saaja või partner

või nende seaduslik esindaja süüdi karistusseadustiku § 209–210, 372, 373, 379 või 384

alusel. Sellises olukorras ei vasta toetuse saaja enam kehtestatud toetuse saamise eeldustele.

Lisaks tunnistatakse kogu TRO kehtetuks, kui see tühistatakse finantskorrektsiooni

otsusega (edaspidi FKO) .

TRO kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid,

kuid arvestusega, et TRO ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus

36

sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tolerants puudub, mis tähendab,

et sellise asjaolu avastamisel tuleb TRO kehtetuks tunnistada.

TRO kehtetuks tunnistamise ja FKO tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks

tunnistatakse siis, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast TRO tegemist ilmneb

asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või

viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja ei taha enam projektile toetust. Kehtetuks

tunnistamisega ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või

kohustuste rikkumise tõttu tehakse FKO. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat

toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses TROs

nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka

osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui algse TROga määratud toetus jääb eeldatavasti

kasutamata, tuleks TROga määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti

elluviimise ajal. Nii saab ühes projektis kasutamata jääva toetuse määrata teisele

projektile.Kui TRO kehtetuks tunnistamisel on juba toetus projektile välja makstud ja see

tuleb tagasi küsida, siis lisatakse kehtetuks tunnistamise otsusesse ka toetuse tagasinõue.

TRO kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid.

Lõige 2 sätestab, et TRO kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta saadud toetus

toetuse saajal rakendusüksusele tagastada vastavalt toetuse tagasimaksmise korrale. TRO

kehtetuks tunnistamise otsusega kohustatakse toetuse saajat tagastama ka aluseta saadud

toetus.

Lõikes 3 sätestatakse ühendmääruses toodud alustele täiendavad asjaolud, mille ilmnemisel

on rakendusüksusel õigus tunnistada TRO osaliselt või täielikult kehtetuks. Sellisteks

asjaoludeks on olukord, kus toetuse saaja ei ole TROs määratud tähtaja jooksul alustanud

toetuse kasutamist või ei täida TROs sätestatut või ei kasuta toetust ette nähtud tingimustel

või ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul projekti tegevusi ellu viinud või projekti

tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. oktoobriks 2029. a.

7. peatükk „Aruannete esitamine ja toetuse maksmine“

Paragrahvis 25 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise põhimõtted.

Lõigetes 1-6 sätestatakse projekti vahearuannete ja projekti lõpparuande esitamise

kohustus, vahearuannete esitamise sagedus ja lõpparuande esitamise periood. Lisaks

reguleeritakse rakendusüksuse nõudmisel järelaruande esitamise korda.

Toetuse saaja on kohustatud esitama vahearuandeid projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul sagedusega iga kolme kuni kuue kuu möödudes. Aruannete esitamise sagedus ja

tähtajad sätestatakse TROs, kusjuures põhjendatud juhtudel võib otsusega ette näha ka

aruande sagedasema esitamise korra. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja 30

kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Järelaruandeid

esitatakse rakendusüksuse nõudmisel ja nende eesmärk on hinnata projekti tulemusnäitajate

tegelikku saavutustaset. Eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul

hinnatakse tulemuste saavutamist peale ühe aasta möödumist projekti lõpust arvates, võttes

aluseks toetuse saaja majandusnäitajad, mis ta on saavutanud projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemise aastale järgneva esimese majandusaasta lõpuks. Eelnõu § 7 lõike 1

punktis 3 sätestatud tegevuse puhul hinnatakse tulemuste saavutamist peale ühe aasta

möödumist projekti lõpust arvates, võttes aluseks kasusaajate majandusnäitajad, mis nad on

37

saavutanud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva esimese

majandusaasta lõpuks. Kuna hindamiseks vajalikud majandusnäitajad avaldatakse kuue

kuulise või pikema viibega, on asjakohane jätta rakendusüksusele õigus nõuda toetuse

saajatelt järelaruannete esitamist kahe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust

arvates.

Lõigetes 7-10 kirjeldatakse aruannetes kajastatava teabe miinimumnõudeid ning

sätestatakse aruannete kinnitamise tähtaeg, aruande vormide kehtestamise ja avalikustamise

kord.

Paragrahviga 26 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõigetes 1 ja 2 antakse viide ühendmääruse paragrahvidele, milles on toodud toetuse

maksmise üldtingimused, toetuse maksmise tingimused ühtse määra alusel ning makse

saamiseks esitatavate dokumentide loend ning nende dokumentide menetlemise kord.

Ühendmääruse §-s 27 sätestatud tegelike kulude alusel toetuse maksmise tingimused on

täpsustatud eelnõu § 26 lõikes 6.

Tegelikke kulusid, millelt arvutatakse ühtne määr, peab tõendama nii, nagu seda peab tegema

tegelike kulude alusel toetuse saamisel. Ühtse määrana abikõlblikuks loetavad kulud on

arvestuslikud, seega tegelikku suurust ega tasutust ei kontrollita. Samuti ei pea toetuse saaja

raamatupidamisarvestuses eristama lihtsustatud viisil hüvitatud projektiga seotud kulusid.

Ühendmääruse §-s 28 sätestatakse, millised eeldused peavad olema täidetud ja mida peab

tõendama lihtsustatud kulude alusel toetuse väljamakse saamiseks.

Lõike 3 kohaselt toimub toetuse väljamakse toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande ja

maksetaotluse alusel. Aruanded ja maksetaotlused esitatakse rakendusüksusele e-

keskkonna kaudu. Maksetaotlus on olemuselt tahteavaldus toetuse väljamaksmiseks ehk

see on hõlmatud toetuse maksmise eelduste, sh kulude abikõlblikuks või tulemuste või

tegevuste nõuetekohaseks lugemise sooviga. Koos maksetaotlusega tuleb esitada ka nõutud

teave ja seda tõendav materjal toetuse maksmise eelduste esinemise kohta.

Tõendusmaterjalid loetakse esitatuks ka juhul, kui rakendusüksusel võimaldatakse nendega

tutvuda toetuse saaja ja/või partneri juures.

Lõike 4 kohaselt ei ole toetuse maksmine ettemaksena lubatud. Ühendmääruse § 30 lõikes

6 sätestatakse, et kui toetust antakse riigiabi või vähese tähtsusega abina, ei ole ettemakse

tegemine lubatud. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on eelnõu alusel antav toetus kas riigiabi

konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33

mõistes.

Lõige 5 täpsustab makse saamise aluseks nõutud dokumentide ja tõendite rakendusüksusele

esitamise viisi.

Lõige 6 sätestab tegelike kulude alusel toetuse maksmise tingimused. Tegelike kulude

alusel tehakse makse nende abikõlblike kulude osas, mida lihtsustatult ei hüvitata.

Toetuse väljamaksmist tegelike kulude alusel saab taotleda ainult nendele kuludele, mille

tekkimise aluseks olevad ja vastavasse aruandlusperioodi kavandatud tegevused on läbi

viidud ning mis on tasutud toetuse saaja või partneri poolt. Kulu loetakse tekkinuks, kui on

38

tõendatud, et kulu aluseks olev toetatav tegevus on tehtud, ehk töö on tehtud, kaup kätte

saadud või teenus osutatud.

Väljamakse saamiseks tuleb toetuse saajal esitada projektiga seotud kulude tekkimist ja

tasumist tõendavad dokumendid. Kulu tekkimist tõendavateks dokumentideks on reeglina

leping ning selle täitmist tõendav tööde vastuvõtuakt või saateleht ja arve. Kulu tasumist

tõendavaks dokumendiks on panga väljavõte või maksekorraldus. Palgakulu tasumist tõendava dokumendina käsitatakse ka ühe koondsummana väljavõtet raamatupidamise arvestusest.

Toetuse väljamakse tegelike kulude alusel tehakse juhul, kui toetuse saaja on esitanud

rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande koos nõutavate

lisadokumentidega ja maksetaotluse ning rakendusüksus on need heaks kiitnud. Lisaks ei

tohi toetuse saajal ja partneril olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile, mis koos

intressiga on 100 eurot või rohkem.

Paragrahvis 27 reguleeritakse makse menetlemise peatamist.

Ühendmääruse §-s 33 on toodud alused, milles kirjeldatud juhtudel on rakendusüksusel

õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada. Nendeks juhtudeks on

olukord, kus maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudus või toetuse

kasutamisega seotud kohustus on täitmata või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; või

ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia projekti ette nähtud

ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust või maksetaotlusega taotletavat toetuse

summat on võimalik tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või FKO kavandis nimetatud

tagasimaksmisele kuuluva toetusega.

8. peatükk „Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused“

Paragrahvis 28 on nimetatud toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal ja partneril õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni

ja selgitusi, mis on seotud eelnõus sätestatud nõuetega ja kohustustega.

Lõikes 2 on toodud toetuse saaja kohustused, mida ta peab täitma lisaks ühendmääruse §-s

10 toodud kohustustele. Toetuse saaja poolt kohustuste täitmise tagamine tähendab seda, et

kohustus peab olema täidetud, kas tema enda või partneri poolt. Kohustuste täitmise

tõendamise koormus on toetuse saajal, sest temal on eelkõige huvi projektile rahastust

saada. Toetuse saaja kohustuste mittetäitmisel tekib alus FKO tegemiseks. Seega tuleb

toetuse saajal olla hoolas kohustuste täitmise tõendamisel ja tagamisel.

Ühendmäärruse kohaselt peab toetuse saaja tagama, et projekti eesmärkide saavutamiseks

kavandatud tegevused on ellu viidud ning kavandatud tulemused saavutatud; et projekti

elluviimiseks on temal või kaasatud isikul vajalik kvalifikatsioon ja õiguslikud eeldused,

sõltuvalt nõude olemusest; täitma kohustust, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja

aruannete esitamisel, sealhulgas arusaadavate selgituste andmisel, õigete andmete ja nõutud

dokumentide tähtaegset esitamisel; tõendama makse aluseks olevate tingimuste täitmist;

täitma üldist hoolsuskohustust, mille kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata

rakendusüksust taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest;

aitama kaasa audiitori ja kontrollija kontrollitegevusele; tagama usaldusväärse

finantsjuhtimise põhimõttest lähtumise; järgima riigiabi ja VTA reegleid; tagama kestuse

39

nõude täitmine vara soetamise puhul; tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse; täitma

teavitusnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ sätestatud nõuetele; säilitama makse saamise aluseks olevad dokumendid ja

tõendid nõutud aja jooksul jne.

Eelnõuga lisatakse toetuse saajale järgnevad täiendavad kohustused:

Punktides 1 ja 2 sätestatakse kohustus järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS) ja

ühendmääruse § 11 lõikes 2 toodud kohustust, kui ta on hankija RHS tähenduses ning

kasutab riigihanke menetluse korraldamisel kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja

keskkonnasäästlikke lahendusi, või tagada ühendmääruse § 11 lõigetes 3-7 nimetatud

nõuete täitmine, kui ta ei ole hankija RHS tähenduses.

Punktides 3 ja 4 sätestatakse kohustus eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele

toetuse saajatele, kes peavad tagama toetuse abil omandatud vara arvelevõtmise ja selle

säilitamise ning sihipärase kasutamise vähemalt 3-aastase perioodi vältel alates toetuse

saajale lõppmakse tegemisest.

Punktis 5 sätestatakse täiendav kohustus eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele

toetuse saajatele, mille kohaselt peavad nad tagama projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks lisandväärtuse kasvu vähemalt 15%

ja ekspordi müügitulu kasvu vähemalt 15% võrreldes taotluse esitamise aastale eelnenud

majandusaastaga. Nõude täitmist kontrollitakse ja hinnatakse rakendusüksusele esitatavate

järelaruannete põhjal.

Punktis 6 sätestatakse kohustus eelnõu § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse

saajatele, mille kohaselt peavad nad tagama projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise

aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks müügitulu kasvu vähemalt võrdsena toetuse

kahekordse suurusega ja ekspordi müügitulu kasvu vähemalt 20% võrreldes taotluse

esitamise aastale eelnenud majandusaastaga. Projekti tulemusena eksporti alustava toetuse

saaja ekspordi osakaal müügitulust projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva

teise majandusaasta lõpuks peab olema vähemalt 25% müügitulust. Nõude täitmist

kontrollitakse ja hinnatakse rakendusüksusele esitatavate järelaruannete põhjal.

Punktis 7 sätestatakse kohustus eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse

saajatele koguda andmeid projekti kasusaajate kohta, sealhulgas nende hinnanguid toetuse

saaja pakutavatele tugiteenustele ning majandusnäitajaid enne ja pärast teenuste kasutamist.

Toetuse saaja peab tugiteenuste kujundamisel ja pakkumisel ning sihtgrupi valikul

arvestama, et teenuste mõju peab avalduma kasusaajate müügitulu, ekspordi müügitulu või

lisandväärtuse kasvus. Lisaks peab toetuse saaja pidama arvestust kasusaajatele antava abi

kohta ja teavitama kasusaajaid kirjalikult projekti raames neile antava abi liigist, suurusest

ja tingimustest ning esitama sellekohase teabe ka rakendusüksusele koos projekti

aruannetega. Nõude täitmist kontrollitakse ja hinnatakse rakendusüksusele esitatavate vahe-

ja lõpparuannete ning järelaruannete põhjal. Tugiteenuste hinnangute kogumise viis ja

küsimustik lepitakse kokku rakendusüksusega.

Punkti 8 kohaselt on eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse saajatel

kohustus võtta tugiteenuseid saavatelt kasusaajatelt teenuste eest tasu vastavalt eelnõu § 10

40

lõigetes 4 ja 5 sätestatule ning tõendada nende tasude laekumist hiljemalt viimase

maksetaotluse esitamisel krediidiasutuse kinnitatud pangakonto väljavõttega.

Punkti 9 kohaselt on toetuse saajal kohustus teavitada koheselt ja kirjalikult rakendusüksust

muudatustest toetuse saaja omandisuhetes.

Lõike 3 kohaselt tuleb partneril täita toetuse saaja teatud kohustusi, sest projektis kuuluvad

hüvitamisele ka partneri kulud. Lisaks pannakse partnerile kohustus järgida RHS-i, kui

toetuse saaja on hankijaks RHS tähenduses ja partner ei ole. Selline erisus on sätestatud

eesmärgil, et tagada toetuse säästlik kasutamine ka partneri poolt. Loend partneritele

kohalduvatest kohustustest on toodud lisaks eelnõus nimetatule ka ühendmääruse § 10

lõigetes 2 ja 3.

Paragrahvis 29 reguleeritakse FKO tegemist ja toetuse tagastamist. FKO tegemisel ja

toetuse tagasimaksmisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027-st ja ühendmäärusest.

FKO hõlmab määratud toetuse osalist või täielikku vähendamist ning rikkumisega seotud

ulatuses kulude abikõlbmatuks lugemist. Kui rikkumisega seotud kulu katteks on toetus

välja makstud, sisaldab FKO ka toetuse tagasi nõuet. Kui rikkumine tuvastatakse

väljamakse aluseks olevates kuludes, siis FKO-ga keeldutakse nende katteks toetuse

maksest.

FKO tegemise pädevus on rakendusüksusel. FKO tegemisel juhindutakse ÜSS2021_2027

§-dest 28-30. Seal on sätestatud üldised põhimõtted, tagasimaksmise aeg, intress ja viivis.

Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 34-38 sätestatule.

Ühendmääruses §-des 34-36 on toodud finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise

alused ja finantskorrektsiooni protsendimäärad. Ühendmääruses §-s 37-38 on toodud

finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ja toetuse tagasimaksmise ajatamise

tingimused. FKOd ei tehta, kui täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise

tingimused.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käesoleva eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Käesolev eelnõu on kooskõlas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1) ühissätete määrus;

2) grupierandi määrus;

3) VTA määrus.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu mõjutab otseselt rakenduskava poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)

(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes

töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ sihtide ja tulemuste

saavutamist.

41

Toetatavad tegevused panustavad Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ alasihti „Eesti majandus on tugev“.

Toetatavad tegevused aitavad ellu viia valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava

2021-2030“ alaeesmärgis „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“

aätestatut.

Eelnõu on otseselt seotud tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi

„Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine“ tegevuse „Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine“

teenusega „Loomemajanduspoliitika rakendamine“.

Lisaks aitab toetuse andmine eelnõus kirjeldatud tegevustele kõrvaldada 2022. aasta

kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra uuringus ja kaardistuses esile toodud

kitsaskohti ning kasutada arenguvõimalusi.

Eelnõu mõju horisontaalsetele põhimõtetele

Horisontaalne põhimõte Mõju

Tasakaalustatud regionaalne areng

Toetav mõju.

Ettevõtlusvaldkonna peamisteks väljakutseteks on

suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete

konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu

kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete

võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel

võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade

lõikes tagatud ühtlasemalt. Ettevõtete tootlikkus

(SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on

selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega

piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal

102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-,

Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades kõigest 51-56%

vahele ning viies maakonnas lausa alla 50%

(madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos

on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt

Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3

piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020

olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-

Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest

kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad,

mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi

keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja

Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi

keskmisele enam kui 7%).

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused

on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui

2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+

töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538

42

euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav

lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti)

vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni

jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete

lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada,

et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus

ettevõtluses olulist rolli mängivad mikro- ja

väikeettevõtted.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–

2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste

tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)

põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti

ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud

erinevused. Samas tõdeti, et „seejuures ei tähendaks

see regiooniti erinevate toetuste väljaarendamist,

vaid senisest suuremat tähelepanu ettevõtte elukaarel

põhinevale lähenemisele, et tagada

arenguvõimalused ka väiksema võimekusega

ettevõtjatele.“ Hindamisel detailsemat regionaalset

analüüsi ei viidud läbi „analüüs ja statistiline

üldistus detailsemal regionaalsel (nt üksikute

maakondade) tasandil sekkumise tegevuste kaupa ei

ole võimalik seoses piiratud vaatluste ehk vähese

toetatud ettevõtete arvu tõttu. Arvestada tuleks ka

sellega, et ettevõtted võivad tegutseda rohkem kui

ühes maakonnas, samuti võib registreeritud

tegevuskoha aadress erineda ettevõtte

majandustegevuse asukohast. Detailsema

regionaalse analüüsi läbiviimisel võib sellisel juhul

hindamisel kasutatavat valimit kitsendada, jättes

hindamisest välja selliste tegevusalade ettevõtted,

mis suure tõenäosusega võivad tegutseda rohkem

kui ühes piirkonnas.“ Samas hindamise käigus

kogutud toetuse saajate tagasiside põhjal hindasid

61% toetuse mõju regionaalsele arengule toetavaks.

Rakendusüksuse 2022. a läbiviidud analüüsi põhjal

läks 45% toetustest Harjumaale, 16% Tartumaale,

22% teistesse maakondadesse ning 17% olid

üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid.

Eeldades, et üleriiklikud ja maakondade vahelised

projektid jaotuvad sarnaselt ülejäänud projektidega,

viidi maakondlikult määratletud projektidest 54%

ellu Harjumaal, 19% Tartumaal ja 27% teistes

maakondades. Detailsema analüüsi läbiviimiseks

käesoleval hetkel andmed puuduvad, kuna eelmise

perioodil sama sekkumise puhul puudus regionaalse

tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine

vastava määruse tegevustes, millest tulenevalt ei ole

43

kogutud eraldi andmeid toetuse saajate ja toetuse

tegevuste mõjust regionaalse jaotumise kohta.

Sihtrühma detailset analüüsi avalike andmete põhjal

läbi viia ei olnud võimalik, kuna Statistikaamet

esitab andmeid maakonniti vaid ettevõtete puhul,

kus on 20 ja enam töötajat.

Regionaalse tasakaalu suurendamiseks võiks

eelnõus kajastatud sekkumiste eelarvest jõuda

väljapoole Harju- ja Tartumaad toetusi vähemalt

samas proportsioonis sihtrühma ettevõtete

tegevuskohaga. Regionaalse arengu tegevuskava

juurprobleemi „piirkondlikud erinevused ettevõtete

konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“

kirjelduses tõdeti ka, et „Ettevõtlusarengu ja

innovatsiooni toetus- jm rahastamismeetmete

piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud pigem

ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste

vähendamise seisukohast soodne. Selline piirkondlik

jaotus tuleb suures osas siiski põllumajandus- ja

kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete arvelt.

Kuigi ka ilma nende meetmete osata ei ületa

Harjumaale läinud toetuste osa ettevõtte kohta Eesti

keskmist, on märgatavalt tagasihoidlikumate

ettevõtluse arengunäitajatega Valga-, Võru- ja

Läänemaale jõudnud toetusvahendeid vähem kui

65% riigi keskmisest. Toetuste sellisele jaotusele

vaatamata on ettevõtlusarengu piirkondlikud

erinevused püsinud endistviisi suured.“

Eelnõus sätestatud tegevuste elluviimisel

arvestatakse piirkondade vaheliste erisuste

vähendamisega mh läbi järgnevate tegevuste:

1) sihtgrupi täiendav informeerimine ja

nõustamine rakendusüksuse poolt koostöös teiste

meetmete rakendamise ja elluviimisega ning

osapooltega (sh maakondlike arenduskeskustega),

mis võimaldab paremini suunata informatsiooni ja

nõustamist väiksema osalusaktiivsusega piirkonda

ehk väljapoole Harju ja Tartu maakonda;

2) sihtgrupi võimekust arendavate tegevuste

kavandamine meetme teiste, käskkirja alusel

elluviidavate sekkumiste raames;

3) vajaduse tuvastamisel erinevate

kvalifitseerimistingimuste sätestamine piirkonniti;

4) vajaduse ilmnemisel ja eelarveliste vahendite

44

olemasolul piloteeritakse muudetud või täiendavat

sekkumist teatud piirkonnas;

5) taotluste hindamisel piirkondlike boonuspunktide

andmine võib aidata projekte, mis küll kriteeriumite

lõikes ületavad lävendi, aga mille koondhinne jääb

siiski madalaks. Seeläbi soodustatakse vähem

esindatud piirkondade projektide edukust;

Eraldi sekkumiste või tegevuste kavandamine teatud

piirkondadele ei ole asjakohane, kuna väljakutsed,

mida eelnõus kajastatud sekkumised lahendavad, on

igas piirkonnas sarnased.

Toetuste suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse

ei ole samuti asjakohane, kuna

loomemajandussektori turutõrge on üle Eesti

universaalne.

Eriprojekte ja investeeringuid teatud piirkondadesse

eelnõus kajastatud sekkumises ei tehta.

Toetusmäärad on võimalikult kõrged, et tagada ka

vähem võimekamate ettevõtete osalemine, mistõttu

pole piirkonniti erinevaid toetusmäärasid kavas

rakendada. Samas pole õigustatud madalama

toetusmäära seadmine Harjumaal, sest ka Harjumaal

on piisavalt loomeettevõtjaid, kelle võimekus on

madal.

Toetusvahendite reserveerimine teatud

piirkondadele pole meetme kogueelarve väikse

mahu tõttu võimalik. Eelnõus sätestatud tingimused

tagavad, et kõik sihtgruppi kuuluvad ettevõtjad, kes

on rahalisest ja mitterahalisest abist huvitatud,

toetusele kandideerida.

Piirkonniti erinevate abikõlblike tegevuste loendi

sätestamine ei ole asjakohane, kuna toetatavad

tegevused on universaalsed ning nendega

adresseeritakse loomeettevõtjate arenguvajadusi

sõltumata ettevõtete tegevuskohast.

Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid

(kvantitatiivseid, näiteks toetuse taotlemise üldine

aktiivsus, projektide maht, regionaalne jaotus,

tugiteenuste pakkujate ja kasutajate jaotus ning

kvalitatiivseid, näiteks taotlejate ja kasusaajate

tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja

tugiteenuste osas) seiratakse regulaarselt ning juhul,

45

kui tuvastatakse toetuse andmisega seotud

kitsaskohti (näiteks madal taotlemisaktiivsus,

suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse

eesmärkide saavutamist takistavad toetuse

tingimused), viiakse toetuse tingimustesse sisse

vajalikud muudatused või kavandatakse täiendavaid

teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse

arvesse rakenduskava vahehindamise ning Eesti

2035 sihtidesse panustamise hindamiste tulemusi.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest.

Keskkond ja kliima

Kuna eelnõu on kooskõlas „Eesti 2035“

arengustrateegiaga ja toetatavad tegevused ei hõlma

selget kokkupuudet hinnatava keskkonna-

eesmärgiga, ei ole sellele näha olulist negatiivset

mõju. Tööhõive parandamine on lahutamatu osa

heaolust. Kestlike ärimudelite loomisega kaasnev

majanduskasv aitab pidurdada kasvuhoonegaaside

heite mahtu ja seeläbi aitab kaasa kliimamuutuste

leevendamisele.

Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed

võimalused, ligipääsetavus

Sooline võrdõiguslikkus.

Kaudne mõju.

Ettevõtlusvaldkonna kui terviku suurimaks

väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid on vähem. Naisettevõtjatel on rohkem

raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel

ning kapitali kaasamisel. Sammuti on naisettevõtjad

vähem riskijulged ning nende ettevõtted tegelevad

vähem arendus ja innovatsioonitegevustega. Lisaks

pole naisettevõtjatel alati ligipääs

ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega

seotud infole. Loomemajandussektoris on

naisettevõtjate ja -loovisikute osakaal siiski suurem.

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel

võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele

võrdsusele ning vajaduse korral kohandatakse

tegevusi seal kus asjakohane. Antud eelnõu

kontekstis ei ole tegevuste eesmärk meeste osakaalu

suurendamine loomesektoris, vaid sektoris

tegutsevate ettevõtjate väljakutsete adresseerimine

sõltumata nende soost. Ettevõtete arendamisel on

oluline järgida vastutustundliku ettevõtluse

põhimõtteid, sh soolist võrdõiguslikkust ja võrdset

kohtlemist ning antud eelnõu kontekstis

saab projektidesse kavandada vastustundliku

ettevõtluse põhimõtteid, suurendades seeläbi

46

loomeettevõtjate teadlikkust sel teemal.

Võrdsed võimalused.

Toetav mõju.

Meede soodustab ühiskonna erinevatesse

gruppidesse kuuluvate inimeste

eneseteostusvõimaluste realiseerimist ning parendab

nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja

innovatsiooniga. Sekkumiste ja toetatavate tegevuste

väljatöötamisel on arvestatud sellega, et ka

loomeettevõtete hulgas on erinevatesse

sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvaid inimesi ja

nende vajadused võivad olla erinevad ning neil

võivad olla ka erinevad arengutakistused. Samuti

arvestatakse toetuse pakkumisel, et toetatavatest

tegevustest osasaamine oleks võimaldatud kõigile

sihtgruppi kuuluvatele inimestele olenemata nende

vanusest, rahvusest, jt tunnustes. Konkreetsete

erilahenduste väljatöötamisega tegeletakse siis, kui

selleks on tekkinud konkreetsed vajadused.

Tegevuste panust võrdsete võimaluste edendamisse

jälgitakse EE2035 näitajaga „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“.

Ligipääsetavus.

Kaudne mõju.

Kõikide tegevuste planeerimisel,

kommunikeerimisel ja rakendamisel järgitakse

kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja

koolitustel tagatakse ligipääsetavus füüsilisele ja

virtuaalsele keskkonnale nelja peamise

erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue) inimestele. Vastavad nõuded

tagatakse vajaduspõhiselt, kui on ilmnenud vajadus

mingi konkreetse erilahenduse järele ning nende

väljatöötamise või kasutamise kulu arvatakse

projekti abikõlblike kulude hulka. Tulenevalt

meetme piiratud eelarvest ei ole eraldi vahendeid

ligipääsetavuse suurendamiseks tehtavate

investeeringute toetamiseks ette nähtud.

Tegevuse panust ligipääsetavuse edendamise

jälgitakse EE2035 näitajaga „Ligipääsetavuse

mõõdik“.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ ja Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavust on

47

kliimakindlus

analüüsitud rakenduskava koostamise käigus.

Analüüsi käigus leiti, et meede soodustab

majanduskasvu, mis on kaudselt seotud KHGde

heitkogustega. Meetme üleüldine mõju nii kaudselt

kui otseselt on kliimamuutuste leevendamisele

eeldatavasti positiivne. Sekkumised hõlmavad

nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadest

digilahendusi igas eluvaldkonnas ja kohalike

ressursside väärindamist ning see võib leevendada

KHGde kasvu, maandada süsinikuemissioone

keskkonnas ning suurendada tööviljakust.

Meede ei põhjusta eeldatavalt kliimamuutustega

kohanemisele otsest negatiivset mõju. Meetme

eesmärgid on viidud vastavusse erinevate

strateegiate ja eesmärkidega toetades tööjõul oskuste

omandamist ja arengut (konkurentsivõimet tööturul),

mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest

kasvavatesse sektoritesse.

Meetmega ei kaasne eeldatavalt negatiivset kaudset

ega otsest mõju vee- ja mereressursside säästvale

kasutamisele ja kaitsele.

Meede ei põhjusta eeldatavalt otsest ega kaudset

negatiivset mõju ringmajandusele, sh jäätmetekke

vältimisele ja ringlussevõtule. Tegevused toetavad

majandusliku heaolu kasvu ning seda eelkõige

ettevõtete kestlike ärimudelite arendamise,

digilahenduste kasutuselevõtu edendamise,

ringmajanduse põhimõtete juurutamise ja

rahvusvahelistumise. Selle tulemuseks on

keskkonnasõbralikumad ettevõtted läbi

tootmisprotsessides jms jääkide vähendamise.

Meetmel ei esine eeldatavalt otsest ega kaudset

negatiivset mõju reostuse vältimisele ja kontrollile

(õhk, vesi ja maapind). Meetmel puudub eeldatavalt

otsene ja kaudne negatiivne mõju bioloogilise

mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsele ning

taastamisele.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu „Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja kord ” toetuse eelarveks on kavandatud

7 000 000 eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kohustusliku omafinantseeringu

tagavad toetuse saajad vähemalt 3 000 000 euro ulatuses.

48

Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetamiseks on esialgselt kavandatud

3 000 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering vähemalt 1 285 714,29

euro ulatuses.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetamiseks on esialgselt kavandatud

1 500 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering vähemalt 642 857,14

euro ulatuses.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse toetamiseks on esialgselt kavandatud

2 500 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering vähemalt 1 071 428,57

euro ulatuses ja vastavalt eelnõu § 10 lõikes 5 sätestatule peab omafinantseering sisaldama

vähemalt 50% ulatuses ka kasusaajate rahalist panust.

Riiklikku kaasfinantseeringut ei ole eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks

ette nähtud.

Eelnõu rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (taotluste

vastuvõtt, hindamise ja hilisema kontrolli korraldamine, otsuste tegemine, toetuse

väljamaksmine ja tagasinõudmine jne).

Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas eelnõu rakendamisega seotud kulutused

kaetakse tehnilise abi vahenditest, kasutades selleks rakenduskavaga eraldatavaid tehnilise

abi eelarve vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.

Eelnõu rakendamisega luuakse eeltingimused meetme sihtgruppi kuuluvate ettevõtjate (sh

kasusaajate) müügitulu, ekspordi müügitulu ja lisandväärtuse kasvuks.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu korraldusasutuse,

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Lisaks

esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Eelnõu aluseks olevaid põhimõtteid on tutvustatud sihtgruppidele, sealhulgas

loomeettevõtjatele ja tugiteenuste pakkujatele 2022. aastal toimunud kaasamisüritustel.

„Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seotud horisontaalsete põhimõtete analüüsi kohta on

toimunud konsultatsioonid Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Keskkonna-

ministeeriumiga.

Põhiseadus (PS)

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused

Harta

artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja teiste all

loetletud seadustega

Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on üks EV

Põhiseaduse alusprintsiipidest Kooskõlas

Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Kooskõlas

Õigus isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Kooskõlas

Piinamise ning ebainimliku

või alandava kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise

eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt

kohelda. Kooskõlas

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle

ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse

alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

17 Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kooskõlas

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või

muul viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12 21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt

koguneda ja koosolekuid pidada. Kooskõlas

30 Osalemine

kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.

32 Rahvusvaheline koostöö Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kooskõlas

Kutsevabadus ja õigus teha

tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. Kooskõlas

Ettevõtlusvabadus 16 27 Töö ja tööhõive § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Kooskõlas

Õigus omandile 17 30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses. § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud Kooskõlas

Õigus varjupaigale 18 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Kooskõlas

Õigus kaitsele tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast. Kooskõlas

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv -

4 Üldkohustused

9 Juurdepääsetavus

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed

Eakate õigused 25 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Kontrolli, et kooskõla oleks

tagatud/kinnitus, vajadusel

täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

Võrdsus ja mittediskrimineerimine521Diskrimineerimiskeeld

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Analüüs seletuskirjas peatükis

"4. Eelnõu mõjud" lk 48

I jaotis -

"Väärikus"

(artiklid 1-5)

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-, südametunnistuse- ja

usuvabadus 10 3

Preambul ja üldpõhimõtted, sh

mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus

ühiskonnas, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus,

meeste ja naiste võrdsus jne.

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Kunsti ja teaduse vabadus

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=

ET

https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis

(ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Orjapidamise ja sunniviisilise

töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6

II jaotis

„Vabadused”

(artiklid 6–19)

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22

3 Üldpõhimõtted

4 Üldkohustused

8 Teadlikkuse suurendamine

9 Juurdepääsetavus

19 Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine

20 Isiklik liikumisvõime

27 Töö ja hõive

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevustes

Töötajate õigus olla ettevõttes

informeeritud ja ära kuulatud 27 Kooskõlas

Kollektiivläbirääkimiste ja

kollektiivse tegutsemise õigus 28 27 Töö ja tööhõive (f)

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse

kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud

võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega,

mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja

korra sätestab seadus.

Kooskõlas

26 Habilitatsioon ja rehabilitatsioon

27 Töö ja tööhõive

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus. Kooskõlas

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

27 Töö ja tööhõive

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste

töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel

on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus

võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul

ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Kooskõlas

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 Kooskõlas

9 Juurdepääsetavus (f) PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele

lõige (a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine

puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus

ning erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate

abil õigeaegselt ja ilma lisakuludeta.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK

konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas.

Tarbijakaitse 38 4 Üldkohustused (e, f, g, h) Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Kooskõlas

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Kooskõlas

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

Kooskõlas

Õigustutvuda dokumentidega 42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras

tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes

ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate

andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas

tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

Kooskõlas

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Kooskõlas

Õigus esitada petitsioone 44 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole.

Vastamise korra sätestab seadus

Kooskõlas

Liikumis- ja elukoha valiku

vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida. Kooskõlas

Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb Kooskõlas

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Rakendub töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.

Kohaldub harta artikkel.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Analüüs seletuskirjas peatükis

"4. Eelnõu mõjud" lk 48

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34

Keskkonnakaitse

Head ja õiglased

töötingimused 31

28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta.

32

Perekonna- ja tööelu 33 23 Kodu ja perekonna austamine

Keeld kasutada laste tööjõudu

ja noorte töötajate kaitse tööl

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

27 Töö ja tööhõive § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Kooskõlas

Puuetega inimeste

integreerimine 26

37 Kooskõlas, analüüs lk 48

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20

Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi

ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Kooskõlas

Süütuse presumptsioon ja

kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kooskõlas

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Kooskõlas

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada

teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

Kooskõlas

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

1

Kultuuriministri määruse „Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja kord“ kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega

arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Rahandus-

ministeerium

Juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 lg 2 viidatud komisjoni

määrus (EL) nr 1407/2013 ehk VTA määrus kaotab kehtivuse

31.12.2023 ning uue määruse kehtestamisel Euroopa

Komisjoni poolt tuleb kuue kuu jooksul asendada eelnõu § 2 lg

2 viidatud määruse number ja avaldamisviited uutega.

Teadmiseks võetud.

Vastavalt „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimääruse“ §

3 lg 2 p 3 on tegemist „e-toetuse keskkonnaga“. Eelnõus ja

seletuskirjas tuleb läbivalt kasutada korrektset terminit „e-

toetuse keskkond“ mitte „e-keskkond“. Tagada tuleb eelnõu ja

seletuskirja vastavus.

Mittearvestatud. Eelnõus on kasutatud korrektset terminit

„e-toetuse keskkond“ ning sellele on antud seejärel lühend

eelnõu kontekstis kasutamiseks. Lühendi andmine on

kooskõlas HÕNTE § 19 lõikega 5, mis sätestab, et pika

sõnaühendi kordamise vältimiseks kirjutatakse see eelnõu

tekstis esimesel korral täielikult välja, märkides selle järel

sulgudes kaldkirjas selle edaspidi kasutatava lühendi.

Kasutame seletuskirjas ja eelnõus terminit ühetaoliselt.

Eelnõu § 25 lg 7 on kirjas: „Projekti vahe- ja lõpparuandes

peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: (3) andmed

projekti edenemise, eesmärkide ja tegevuskava täitmise

kohta…“. Tegevuskava on siinkohal uus termin, mida ei ole

loetletud § 3 terminite loetelus. Palun täpsustada, kas

„tegevuskava“ all on siinkohal mõeldud „arenguplaani“ ning

viia vajadusel terminid omavahel kooskõlla.

Selgitame. Tegevuskava mõiste on üldlevinud ning

käesolevas eelnõus kasutusel ka samas tähenduses,

mistõttu me ei pea oluliseks seda eraldi mõistena

defineerida. Tegevuskava on taotluse osa ja see on

nimetatud ka eelnõu § 13 lõike 2 punktis 3. Arenguplaan

on eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele

toetuse taotlemisel koostatav lisadokument ning selle sisu

on § 3 punktis 11 täpsemalt kirjeldatud.

Seletuskirja lk 4 (selgitus eelnõu § 2 lg 3 kohta) ja lk 5 (selgitus

eelnõu § 2 lg 6 kohta): selgituses nimetatud vähese tähtsusega

abi uus ülemmäär oli pakutud komisjoni poolt uue vähese

tähtsusega abi määruse esimeses eelnõus. Teise eelnõu kohaselt

(saadetud liikmesriikidele 09.06.2023) on uueks ülemmääraks

300 000 eurot.

Arvestatud. Seletuskirjast on konkreetne summa välja

võetud, sest see võib veel tõusta.

2

Palun lisada seletuskirja § 4 selgituste juurde viide perioodi

2021-2027 näitajate metoodikale. Sõnastus võib olla näiteks

järgmine: „Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt

Rahandusministeeriumi koostatud perioodi 2021–2027

näitajate metoodikale.“

Arvestatud.

Palume täiendada seletuskirja lk 16 (selgitus eelnõu § 8 lg 9

kohta) grupierandi määruse kohaldatavate abiliikide

abikõlblike kulude loeteluga.

Mittearvestatud. Abikõlblike kulude loend ei ole eelnõus

määratletud. Oleme lähtunud põhimõttest, et abikõlblik on

kulu on see, mis on väljund- ja tulemusnäitajate

sihttasemete saavutamiseks ja taotluse rahuldamise

otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks põhjendatud,

sobiv, vajalik ja tõhus kulu ning kulu, mida ei ole loetud

abikõlbmatuks eelnõu § 8 lõike 10 kohaselt. Sama

põhimõte on ka riigiabina toetuse eraldamisel. Grupierandi

määruse lubatud abiliikide abikõlblike kulude loendi

toomine seletuskirja ei oleks kohane seetõttu, et nendes

loendites toodud kõik kulud ei pruugi olla kõik

abikõlblikud. Oleme eelnõus öelnud, et kui toetus on

grupierandiga hõlmatud riigiabi, järgitakse abikõlblike

kulude määratlemisel lisaks vastava kohalduva abiliigi

abikõlblikkuse reegleid ning täpsustanud seletuskirjas, et

kohalduvat abiliiki ja selles lubatud kulusid saab kasutada,

kui eelnõus toodud tingimused on täidetud ehk kulu ka

eelnõu alusel abikõlblik.

Eelnõu seletuskirjas lk 39 on selgitatud, et eelnõu § 7 lõike 1

punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul hinnatakse

tulemuste saavutamist kahe aasta möödudes projekti lõpust

arvates ning eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse

puhul ühe aasta möödudes projekti lõpust arvates. Siit järeldub,

et määruse alusel rahastatavate tegevuste puhul kasutatakse

erinevat ajaperioodi tulemusnäitajate saavutustasemete

analüüsimisel. Samas kõigi § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste

puhul on kasutusel sama tulemusnäitaja „VKEd, kellel on

Arvestatud.

3

suurem lisandväärtus töötaja kohta“ (RCR25), mille metoodika

näeb läbivalt ette, et lisandväärtust töötaja kohta

mõõdetakse väljundi saavutamise aastale järgneva

majandusaasta andmete alusel. Juhime tähelepanu, et tegemist

on ERF/ÜF fondimääruse Lisas 1 kehtestatud ühise

tulemusnäitajaga, mille puhul on Euroopa Komisjon ette

näinud ka ühise metoodika (mida võib vajadusel kitsendada aga

mitte laiendada). Seega peaks olema läbivalt sõltumata

tegevusest kasutusel sama ajaperiood tulemusnäitaja

saavutustasemete mõõtmiseks, et andmed oleksid

võrreldavad.

Ettevõtluse ja

Innovatsiooni

Sihtasutus

Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt arvestatakse projekti otsesed

personalikulud tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse

§ 16 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 ning § 7 lõike 1 punktides 1 ja

2 nimetatud tegevusi sisaldava projekti puhul ühendmääruse §

16 lõike 1 punktis 6 ning lõigetes 2 ja 4 sätestatule.

Kommentaar: Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt ei loeta

lähetusega seotud kulu § 16 lg 1 p 5 otseste personalikulude

alla (ühendmääruse kohaselt on projekti otsesteks

personalikuludeks toetatava tegevuse ja projekti juhtimise

personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja

§ 16 lõikes 4).

Lisaks teeme ettepaneku jagada eelnõu § 8 lg 2 mitmeks

punktiks, sest praegune lõike sõnastus on väga keeruline

lugemiseks ja arusaamiseks.

Ettepanek: 1. Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt arvestatakse projekti otsesed

personalikulud tegelike kulude alusel vastavalt

ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 4 ning lõigetes 2 ja

4 sätestatule.

Arvestatud.

4

2. Lisada määrusese seadusest tulenev lähetusega või töö- ja

ametiülesande täitmisega seotud kulu ja täiendada abikõlblike

kulude loetelu järgmiselt:

 Abikõlblik on projekti elluviimisega otseselt seotud

töötajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud

ning välislähetuste päevarahad vastavates õigusaktides

kehtestatud piirmäärade ulatuses;

 Abikõlblikud on projekti kaasatud isikute, sealhulgas

kasusaajate esindajate transpordi- ja majutuskulud.

3. Ühendmääruse § 16 lõike 1 punktis 6 sätestatud

koolituskulusid, mis on lubatud vaid § 7 lõike 1 punktides 1 ja

2 nimetatud tegevuste läbiviimise puhul.

Eelnõu § 8 lg 8 p 4 kohaselt on immateriaalse ja materiaalse

vara soetamise kulu abikõlblik ainult § 7 lõike 1 punktis 1

nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul ning juhul, kui see

moodustab kuni 30% projekti abikõlblike kulude

kogumaksumusest.

Kommentaar: Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et

materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik juhul, kui ei ületa

30% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Kuna

projekti eelarve võib projekti elluviimise ajal muutuda, siis

palume seletuskirjas selgitada, millal ja kuidas nimetatud 30%

nõude täitmist kontrollitakse (kas piisab, kui nõue on täidetud

taotlemise ajal või peab see olema täidetud ka lõpparuande

esitamise ajal; kas 30% nõue peab olema täidetud ka juhul, kui

projekti elluviimise käigus muude kulude eelarve väheneb?)

Ettepanek: Lisada määruse seletuskirja täiendav selgitus

kontrolli hetke kohta näiteks järgmises sõnatuses:

Immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik

ainult § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava

projekti puhul ning juhul, kui see moodustab taotluse esitamisel

Arvestatud osaliselt. Vastava nõude täitmist peab

kontrollima nii taotlemisel kui projekti lõpus enne viimase

makse tegemist. Ettepanekus toodud sõnastuse puhul jääks

maksimaalse osakaalu sätestamine vara soetamise

kuludele ja selle kontrollimine ainult formaalsuseks, kuna

tegelikkuses võib projekti lõppedes koosneda selle eelarve

põhimõtteliselt ainult vara soetamise kuludest ja seda me

ei soovi. Seletuskirja on lisatud vastav täiendus ning

sarnane täiendus on lisatud ka § 8 lõigete 5 ja 6 osas, kuna

nendes on sätestatud personalikulude maksimaalne

osakaal projekti abikõlblikest kuludest ning ka seda

proportsiooni tuleb jälgida nii taotlemisel kui lõppmakse

tegemisel.

5

eelarvest kuni 30% projekti abikõlblike kulude

kogumaksumusest.

Eelnõu § 13 lg 2 p 9 kohaselt peab taotlus sisaldama paragrahvi

7 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tegevusele toetuse

taotlemisel taotleja projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva kolme majandusaasta rahavoogude

prognoosi.

Kommentaar: Palume täpsustada, kui projekti eesmärgid peab

saavutama kahe aasta jooksul peale abikõlblikkuse perioodi

lõppu, mis eesmärgil me küsime andmeid kolme aasta kohta.

Ettepanek: Taotlus peab sisaldama paragrahvi 7 lõike 1

punktides 1 või 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel

taotleja projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva

kahe majandusaasta rahavoogude prognoosi.

Arvestatud.

Eelnõu § 14 lg 2 kohaselt teavitab rakendusüksus taotlusvooru

avamisest, tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel

vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

Kommentaar: Kuna taotlusvoorude avamine võib olla

ajakriitiline, siis antud sõnatuse puhul ei saa rakendusüksus

taotlusvooru välja enne, kui veebi avamisest on möödas

vähemalt 30 kalendripäeva.

Ettepanek: Loobuda antud punktist või asendada see järgmise

sõnatusega: Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja taotlusvooru

eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 30

kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtaega.

Arvestatud osaliselt. Paragrahvi 14 lõiget 2 on muudetud

nii, et vooru avamise etteteatamise kalendripäevade arv on

vähendatud 14-le. Toetuse taotlemise võimalusest

teavitamine 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise

tähtaega ei ole piisav, kuna taotlejal peab olema aega

taotlust ette valmistada ning lisaks peab selle aja sisse

mahtuma ka kohustuslik eelnõustamine.

Eelnõu § 20 lg 3 sätestab, et taotluse rahuldamise otsus

edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kahe tööpäeva

jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Kommentaar: EIS assistent väljastab taotluse rahuldamise

otsuse taotlejale peale allkirjastamist läbi DHS-i e-kirja teel ja

ettevõtluskonsultant sisestab otsuse SFOS-i ja teeb taotlejale

nähtavaks.

Arvestatud osaliselt. Paragrahvi 20 lõiget 3 on muudetud

nii, et taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-

keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse

vastuvõtmisest arvates.

Ühendmääruse § 8 lõike 6 kohaselt saadetakse taotlejale

tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu, mille

kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile või

6

Edastamisviis sõltub rakendusüksuse sisemistest protsessidest

ja seda ei ole mõistlik määrusesse lisada.

Ettepanek: Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale

kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.

vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud

muul viisil. Rakendusüksuses kehtivate protsesside

kohaselt väljastatakse taotlejale otsus esmalt e-kirja teel

ning sisestatakse seejärel e-keskkonda. Otsuse

kättetoimetamise ajaks loetakse kuupäeva, mil otsus

saadeti taotleja äriregistri e-posti aadressile.

Eelnõu § 21 lg 5 sätestab, et taotluse rahuldamata jätmise otsus

edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kahe tööpäeva

jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Kommentaar: EIS assistent väljastab taotluse rahuldamata

jätmise otsuse taotlejale peale allkirjastamist läbi DHS-i e-kirja

teel ja ettevõtluskonsultant sisestab otsuse SFOS-i ja teeb

taotlejale nähtavaks.

Edastamisviis sõltub rakendusüksuse sisemistest protsessidest

ja seda ei ole mõistlik määrusesse lisada.

Ettepanek: Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse

taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.

Arvestatud osaliselt. Paragrahvi 21 lõiget 5 on muudetud

nii, et taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse

taotlejale e-keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse

vastuvõtmisest arvates.

Eelnõu § 23 lg 9 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse

muutmise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kahe

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Kommentaar: EIS assistent väljastab taotluse rahuldamise

otsuse muutmise otsuse taotlejale peale allkirjastamist läbi

DHS-i e-kirja teel ja ettevõtluskonsultant sisestab otsuse SFOS-

i ja teeb taotlejale nähtavaks. Edastamisviis sõltub

rakendusüksuse sisemistest protsessidest ja seda ei ole mõistlik

määrusesse lisada.

Ettepanek: Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus

edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse

vastuvõtmisest.

Arvestatud osaliselt. Paragrahvi 23 lõiget 9 on muudetud

nii, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus

edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu viie tööpäeva

jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Eelnõu § 25 lg 6 kohaselt on rakendusüksusel on õigus nõuda

toetuse saajalt järelaruande esitamist kahe aasta jooksul pärast

projekti lõppu.

Mittearvestatud. Rahandusministeerium juhtis

kooskõlastuse käigus tähelepanu sellele, et tulemusnäitaja

„VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja

7

Kommentaar: Kuna tulemusi tuleb mõõta teise aasta lõpus

peale abikõlblikkuse perioodi lõppemist ning neid on võimalik

esitada ja kontrollida peale vastava majandusaasta aruande

esitamist, mis esitatakse alles järgneval (s.t. kolmandal) aastal,

siis on mõistlik küsida järelaruannet alles kolmanda aasta lõpus

peale projekti lõppemist.

Ka eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu § 7 lõike 1

punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul hinnatakse

tulemuste saavutamist kahe aasta möödudes projekti lõpust

arvates ning eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse

puhul ühe aasta möödudes projekti lõpust arvates.

Ettepanek: Sõnastada antud säte järgmiselt: Rakendusüksusel

on õigus nõuda § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste

puhul toetuse saajalt järelaruande esitamist kolme aasta

jooksul pärast projekti lõppu ja § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud

tegevuse puhul järelaruande esitamist kahe aasta jooksul

pärast projekti lõppu.

kohta“ (RCR25) metoodika näeb läbivalt ette, et

lisandväärtust töötaja kohta mõõdetakse väljundi

saavutamise aastale järgneva majandusaasta andmete

alusel. Tegemist on ERF/ÜF fondimääruse Lisas 1

kehtestatud ühise tulemusnäitajaga, mille puhul on

Euroopa Komisjon ette näinud ka ühise metoodika (mida

võib vajadusel kitsendada aga mitte laiendada). Seega

peaks olema läbivalt sõltumata tegevusest kasutusel sama

ajaperiood tulemusnäitaja saavutustasemete mõõtmiseks,

et andmed oleksid võrreldavad. Seletuskirja on täiendatud

kõikides vastavates punktides nii, et projektide tulemusi

hinnatakse kõikide eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste

puhul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpule järgneva

esimese majandusaasta näitajate (vastavalt siis toetuse

saaja või kasusaajate näitajate) põhjal.

Eelnõu § 25 lg 7 p 4 on toodud, et projekti vahe- ja

lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

andmed § 4 lõikes 4 sätestatud väljundnäitajate sihttasemete

saavutamise kohta.

Kommentaar: Vahearuandega ja lõpparuandega ei saa osasid

neist näitajatest mõõta (ainult ühte saab). Ülejäänud näitajaid

saab mõõta alles järelaruandega (st vahearuande ja lõpparuande

esitamise ajaks ei saa osade näitajate osas tulemust olla).

Ettepanek: Sõnastada antud säte järgmiselt: Projekti vahe- ja

lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

andmed § 4 lõikes 5 p 2 toodud väljundnäitajate sihttasemete

saavutamise kohta.

Arvestatud osaliselt. Paragrahvi 25 lõike 7 punktis 4

olnud ekslikult vale viide on muudetud õigeks ja projekti

vahe- ning lõpparuanne peab kajastama infot nende § 4

lõikes 5 toodud väljundnäitajate kohta, mis konkreetsele

projektile kohalduvad. Tulemusnäitajatega seonduv

kajastatakse järelaruannetes.

Eelnõu § 25 lg 10 on toodud, et aruande vormid kehtestab

rakendusüksus, kooskõlastab need enne rakendusasutusega ja

avalikustab oma veebilehel.

Arvestatud.

8

Ettepanek: Loobuda protsessi kiirendamise mõttes aruande

vormide ametlikust kooskõlastamisest rakendusasutusega.

Eelnõu §-s 26 lg 6 p 2 sätestatakse, et toetuse maksmise

eeldused tegelike kulude alusel on: abikõlblike kulude

tekkimine ja vastavate kulude tasumine, sealhulgas

omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud;

Kommentaar: Täpsustame, et EIS-i poolt rakendatavates

teistes meetmetes ei ole toetuse maksmise eeldusi sel viisil

välja toodud ja praktikas tekitab sealhulgas välja toodud

mitteabikõlblike kulude tasumise nõue segadust ja on ka

vastuolus Ühendmääruse § 26 lg 1 p 1, mis sätestab, et tegelike

kulude alusel tehakse makse tingimusel, et abikõlblik kulu on

tekkinud ja tasutud.

Ettepanek: toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel

on: projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate

kuludokumentide või nende koopiate esitamine ja nende

kinnitamine rakendusüksuse poolt.

Lisaks teeme ettepaneku muuta ka § 26 lg 6 p 1 sõnastust:

Toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on: projekti

tegevuste elluviimine;

Ettepanek: Toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel

on: projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude

tekkimine ja vastavate kulude tasumine.

Arvestatud osaliselt. Paragrahvi 26 lõike 6 punktist 2 on

eemaldatud mitteabikõlblike kulude tasumise nõue.

Toetuse maksmisel tegelike kulude alusel tuleb järgida ka

toetuse maksmise üldtingimusi (ühendmääruse § 26) ning

nendes on mh sätestatud toetuse saamisega seotud

tingimuste ja kohustuste täitmine. Peame toetuse

maksmise tingimustes oluliseks rõhutada, et makse

saamiseks ei piisa ainult dokumentide esitamisest või

kulude tegemisest, vaid eelkõige on oluline kokkulepitud

tegevuste elluviimine.

Eelnõu § 26 lg 6 p 4 sätestab, et toetuse maksmise eeldused

tegelike kulude alusel on: maksuvõla puudumine toetuse saajal

ja partneril, välja arvatud juhul, kui maksu- või maksevõlg

riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on

ajatatud.

Kommentaar: Täpsustame, et EIS-i poolt rakendatavates

teistes meetmetes sellist kontrolli enne toetuse väljamaksmist

ei nõuta.

Ettepanek: Loobuda § 26 lg 6 punktist 4.

Mittearvestatud. Kõnealuse sättega väljendame olulist

põhimõtet, et makseid ei tehta isikutele, kes on

makseraskustes või ei täida oma kohustusi riigi ees.

9