Kiri

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600

Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA

www.eis.ee [email protected] +372 672 9700

Heidi Purga

Kultuuriministeerium

Suur-Karja tn 23

15076 Tallinn

[email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 6-5/25/47808-1

Kultuuriministri 06. juuli 2023. a määruse nr 7

"Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise,

nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetamise

tingimused ja kord" muutmise määruse eelnõu

kooskõlastamine

Lugupeetud Heidi Purga

Käesolevaga esitame Kultuuriministri 06. juuli 2023. a määruse nr 7 "Loomeettevõtjatele

tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu

toetamise tingimused ja kord" muutmise määruse eelnõule järgmised kommentaarid:

1) Palume täiendavalt määruse § 8 lg 6 lisada lauseosa “ilma kaudsete kuludeta” ja

sõnatada antud säte järgmiselt:

„(6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul on abikõlblik

personalikulu kuni 30% projekti abikõlblikest kuludest ilma kaudsete kuludeta ja ühtse

määra alusel kaudne kulu 5% projekti abikõlblikest kuludest.“

Põhjendus: Kuna määruse muutmise eelnõus täpsustakse § 8 lg 8 p 4 kulude arvutamise

aluseid ja lisatakse juurde lauseosa „ilma kaudsete kuludeta“, siis palume ka antud sätte

sõnastust analoogselt selguse huvides täpsustada.

2) Palume täiendavalt määruse § 14 lg 3 sõnastada järgmiselt:

„(3) Taotleja saab § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusele uut toetust taotleda

pärast eelneva samu tegevusi sisaldava projekti järelaruande kinnitamist.”

Põhjendus: palume osaliselt taastada 06.06.2025 esitatud mitteametlikus eelnõu versioonis

olnud sõnatus, kuna asjakohane on loobuda ainult määruse § 7 lõike 1 punkti 3 nimetatud

tegevusele tingimuse seadmisest. Määruse § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusele

on korduvtaotlemise korral täiendava tingimuse seadmine mõju eesmärkide saavutamise

seisukohast asjakohane ja võimaldab teha järeldusi toetuse tõhususest toetust saanud

ettevõtte majandustegevusele.

3) Palume loobuda osaliselt tasutud kuludokumentide esitamise võimalusest ja muuta

määruse § 26 lg 1 järgmiselt:

„(1) Toetust makstakse toetuse saajale või arve väljastajale ühendmääruse § 27 lg 1 p 1 ja §

28 lõike 3 alusel.“

Põhjendus: 2021-2027 perioodi Ühendmääruse (ÜM) § 27 lg 2 alusel makstakse osaliselt

tasutud kuludokument välja otse tarnijale või töövõtjale. SFOS võimaldab osaliselt tasutud

kuludokumendi tasumist otse töövõtjale, kui projektis on lubatud osaliselt tasutud

kuludokumendid. SFOSis kuludokumendi sisestamisel tuleb sel juhul tähistada märkeruut

„Kulud osaliselt tasumata“, sisestada kuludokumendi tasumata abikõlblik summa ja makse

saajaks valida Töövõtja.

ÜM § 21 lg 1 alusel on toetuse andmise tingimustes võimalik kehtestada ühtne määr otsestest

kuludest. Kui projektis on samaaegselt lubatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makse

tegemine otse töövõtjale ja otseste kulude alusel arvestatakse ka projekti kaudsed kulud ühtse

määra alusel, siis tekib olukord, kus SFOSist tasutakse töövõtjale lisaks otsese kulu toetuse

osale ka ühtse määra osa. Ehk SFOS võimaldab osaliselt tasutud kuludokumendi korral

Töövõtjale või tarnijale maksta kogu toetuse summa.

Kaudsed kulud ühtse määra alusel hüvitatakse eesmärgiga katta toetuse saaja kaudsed kulud

lihtsustatud viisil. Seda summat ei saa maksta välja tarnijale või töövõtjale vaid see tuleb

maksta välja toetuse saajale kaudsete kulude katteks.

Praktikas ei ole alates uue perioodi meetme avanemisest loomemajanduse arendamise

määruse tegevuste raames esitatud ühtegi osaliselt tasutud kuludokumenti.

4) Palume § 28 lg 2 p 6 tekstiosa täienda järgmiselt:

„6) tagab § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks müügitulu kasvu vähemalt

võrdsena toetuse kahekordse suurusega ja ekspordi müügitulu kasvu vähemalt 20% võrreldes

taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastaga. Projekti tulemusena eksporti alustava

toetuse saaja ekspordi müügitulu projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise

majandusaasta lõpuks peab olema vähemalt 20 000 eurot.“

Põhjendus: Määruse tekstis on leevendatud eksportiva ettevõtja projektijärgset ekspordikäibe

nõuet ja ekslikult on muutmata jäänud projektis eksporti alustanud et tevõtja ekspordikäibe

nõue. Seletuskirjas on selgitus õige.

Muudatuse eesmärk on leevendada alustava ettevõtja ekspordikäibe nõuet . Kehtiva

regulatsiooni kohaselt peab eksporti alustav toetuse saaja saavutama ekspordi osakaalu

vähemalt 25% müügitulust projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise

majandusaasta lõpuks. Praktikas on see osutunud problemaatiliseks juhtudel, kus ettevõttel on

varasemalt olnud suur siseriiklik müügitulu. Sellistes olukordades ei soovi ettevõte võtta riski,

et suudab eksporti sellises mahus kasvatada. Nõutav 25% osakaal võib kujuneda

ebarealistlikuks ja mittesaavutatavaks. Samas kohaldub ettevõtetele, kes on varem

eksportinud vaid vähesel määral, nõue, mille kohaselt peab ekspordi müügitulu kasvama

vähemalt 20% võrreldes taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastaga.

5) Juhime tähelepanu, et määruse seletuskirjas on viited määruse sätetele läinud

nihkesse, palume määruse ja seletuskirja viited üle vaadata ja viia omavahel

vastavusse.

6) Määruse seletuskirja palume täpsustada sõnastust järgmises lõigus:

„Määruse eelnõu punktis 14 muudetakse määruse § 28 lõike 2 punktis 5 sätestatud ekspordi

müügitulu kasvu nõuet. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab toetuse saaja tagama

lisandväärtuse ja ekspordi müügitulu kasvu vähemalt 15% ulatuses võrreldes taotluse

esitamise aastale eelnenud majandusaastaga. Nõutav kasv peab olema saavutatud projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta lõpuks. Kuna toetust võivad

taotleda ka ettevõtted, kellel varasem ekspordi müügitulu puudub, ei ole ekspordi müügitulu

kasvu protsendipõhine nõue neile rakendatav, sest nullist ei ole võimalik arvutada protsendilist

kasvu. See tekitab ebakõla ja õigusliku ebaselguse.

Muudatusega asendatakse protsendipõhine ekspordi müügitulu kasvu nõue selgelt määratletud

sihtväärtusega. Nii eksporti alustavatelt kui ka juba eksportivatelt ettevõtetelt nõutakse

ekspordi müügitulu saavutamist vähemalt 20 000 euro ulatuses. Selline sõnastus on arusaadav

ning väldib tõlgendamisraskusi.“

Vastavalt määruse sõnastusele teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ja lisada sõna

saavutamist ette sõna „kasvu“, sõnastades antud lõik järgmiselt: „/… nõutakse ekspordi

müügitulu kasvu saavutamist vähemalt 20 000 euro ulatuses. Selline sõnastus on arusaadav

ning väldib tõlgendamisraskusi.“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigrid Harjo

juhatuse liige

Katrin Pööra

Ettevõtluskonsultant

+372 627 9710, [email protected]