(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 02.09.2025 nr 13-1/75-1

Kultuuriministri 06. juuli 2023. a määruse nr

7 "Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise,

nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetamise

tingimused ja kord" muutmise määruse

eelnõu

Kultuuriministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Riigi Tugiteenuste

Keskusele ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri

06. juuli 2023. a määruse nr 7 "Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide

elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja kord" muutmise määruse eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Margit Tilk 628 2358

[email protected]

EELNÕU

28.08.2025

MÄÄRUS

Kultuuriministri 06. juuli 2023. a määruse nr 7 "Loomeettevõtjatele tugiteenuste

pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamise

tingimused ja kord" muutmise

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Kultuuriministri 06. juuli 2023. a määruses nr 7 "Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise,

nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust sisaldavad projektid kasusaaja müügitulu ja

ekspordi müügitulu või kasusaaja müügitulu ja lisandväärtuse kasvu.“;

2) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projekti personalikulu arvestatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 16 lõike

1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ning lõigetes 2-4 sätestatule.“;

3) paragrahvi 8 lõike 8 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) moodustab kuni 30% projekti abikõlblikest kuludest ilma kaudsete kuludeta.“;

4) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 9 asendatakse sõna „rahavoogude“ sõnaga

„majandusnäitajate“;

6) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel projektiplaan, mis

peab muu hulgas kirjeldama eesmärke, oodatavaid väljundeid ja tulemusi, sihtgruppi ja selle

suurust, turusituatsiooni, sealhulgas piirkonna või valdkonna turutõrget, eripärasid, nõudlust,

potentsiaali, sihtgrupile suunatud turundusstrateegiat ning projekti elluviimise tegevus- ja ajakava

koos eelarvega;“;

7) paragrahvi 23 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „toetuse osakaal“

tekstiosaga „, sealhulgas kululiigi maksimaalne lubatud osakaal“;

8) paragrahvi 23 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 23 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Taotluse rahuldamise otsuses võib selles sätestatud tingimusi tagasiulatuvalt muuta, kui see

aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, muudatus on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi

reeglitega.“;

10) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta

vahearuande ja lõpparuande ning, kui toetust on saadud § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

tegevuste elluviimiseks, ka järelaruande kaks aastat pärast projekti lõppu.“;

11) paragrahvi 25 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Vahe- ja lõpparuande“ sõnaga „Aruande“;

12) paragrahvi 25 lõiked 5 ja 6 ning lõike 7 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 28 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõigetes 3-7“ tekstiosaga „lõigetes

3-10“;

14) paragrahvi 28 lõike 2 punktis 5 asendatakse teksti osa „ekspordi müügitulu kasvu vähemalt

15%“ tekstiosaga „ekspordi müügitulu kasvu vähemalt 20 000 eurot“;

15) paragrahvi 28 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „vähemalt 25% müügitulust“

tekstiosaga „ vähemalt 20 000 eurot“;

16) paragrahvi 28 lõike 2 punktis 7 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas nende hinnanguid

toetuse saaja pakutavatele tugiteenustele“;

17) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) tagab § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti lõpuks näitaja

„mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttasemeks vähemalt kümme kasusaajat.“.

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

Kultuuriministri 06. juuli 2023. a määruse nr 7 "Loomeettevõtjatele tugiteenuste

pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamise

tingimused ja kord" muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse kultuuriministri 06. juuli 2023. a määruse nr 7

"Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja kord" 16. septembril 2024. a jõustunud

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.09.2024, 12.

Määruse eelnõu kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus viis läbi bürokraatia vähendamise analüüsi kolme

toetusmeetme näitel, mille hulka kuulus ka kõnealuse määrusega reguleeritav meede. Analüüsi

tulemuste põhjal muudetakse määrust eesmärgiga vähendada bürokraatiat ning lihtsustada ja

optimeerida toetuse taotlemisega ning toetuse maksmisega seotud protsesse. Samuti

täpsustatakse tingimusi, mis olid varasemalt ebamäärased või vajavad õigusselguse huvides

täiendamist, et tagada meetme parem rakendamine.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi strateegia- ja

innovatsiooniosakonna loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok (teenistussuhe lõppenud),

ning õigus- ja haldushaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected],

telefon 628 2224), kes tegi ka eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 17 punktist.

Määruse eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse § 4 lõike 2 punkti 2 sõnastust, et § 7 lõike

1 punktis 3 nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul oleks toetuse taotlemisel üheselt

mõistetav, milliseid majandusnäitajate muutusi tugiteenuseid kasutanud kasusaajatelt

oodatakse. Tugiteenused peavad soodustama kasusaajate müügitulu ja ekspordi müügitulu

kasvu või müügitulu ja lisandväärtuse kasvu.

Määruse eelnõu punktiga 2 ühtlustatakse määruse § 8 lõikes 2 personalikulu arvestamise kord

toetatavate tegevuste lõikes. Kui seni ei olnud tugiteenuste pakkujate puhul koolituskulu

abikõlblik, siis muudatusega tehakse see abikõlblikuks ka neile.

Määruse eelnõu punktiga 3 täpsustatakse määruse § 8 lõike 4 punkti 4. Sätte täpsustamise

eesmärk on vältida erinevaid tõlgendusi seoses immateriaalse ja materiaalse vara soetamise

kulu piirmäära arvutamise alusega. Selguse huvides on sõnastust täpsustatud, et 30% piirmäär

arvutatakse üksnes kuludest, mis on hinnatud abikõlblikuks otseste kuludena.

Määruse eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 13 lõike 2 punkt 6.

Muudatusega loobutakse põhikirja koopia esitamise nõudest, kuna see ei ole seni omanud

hindamisel sisulist tähendust ning on vajadusel toetuse andjale äriregistrist kättesaadav.

Määruse eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 13 lõike 2 punkti 9, asendades sõna

„rahavoogude“ sõnaga „majandusnäitajate“. Läbiviidud bürokraatia vähendamise analüüsi

tulemusel ilmnes, et teistes ettevõtlusmeetmetes ei ole rahavoogude prognoosi esitamine

taotlejale kohustuslik. Taotleja peab esitama finantsnäitajate prognoosid majandusnäitajate

prognoosi vormil. Muudatuse eesmärk on ühtlustada ettevõtlusmeetmete tingimused ning

loobuda taotlejat koormavatest ja hindamisel vähese sisulise väärtusega nõuetest.

Määruse eelnõu punktiga 6 täpsustatakse määruse § 13 lõike 2 punktis 11 sätestatud loetelu

andmetest ja dokumentidest, mida taotlus peab sisaldama. Selleks, et säilitada hea loetavus,

projektiplaani sisu oleks arusaadavam ning vältida liigset keerukust muudetakse loetelu

lühemaks, loogilisemaks ning jäetakse loetelust välja näiteks nõue esitada koos projektiplaaniga

teave arenguvisiooni ja missiooni kohta.

Määruse eelnõu punktiga 7 täpsustatakse määruse § 23 lõike 2 esimest lauset, et oleks üheselt

mõistetav, et kui toetuse saaja muudab avaldust esitamata oma eelarvet kululiikide lõikes, ei

tohi lisaks toetuse osakaalule ja projekti abikõlblike kulude kogumahule muutuda ka kululiikide

maksimaalne lubatud osakaal. Kululiikide maksimaalsed lubatud osakaalud on sätestatud

määruse §-s 8.

Määruse eelnõu punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse § 23 lõige 3, kuna see piirab

taotluse rahuldamise otsuse muutmise võimalusi võrreldes ühendmääruse regulatsiooniga.

Ühendmääruse § 12 lõike 7 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta kuni toetuse

lõpliku väljamakseni, ettemakse kasutamise tõendatuks lugemiseni või lõpparuande

kinnitamiseni – sõltuvalt sellest, kumb ajaliselt viimane on. Kehtiv määruse § 23 lõige 3

seevastu sätestab, et otsust võib muuta üksnes kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

Rakendamise käigus on ilmnenud, et selline piirang ei ole põhjendatud. Muudatuse eesmärk on

lähtuda ühendmääruse regulatsioonist, millele on viide määruse § 23 lõikes 1 ning mitte teha

sellest erandit.

Määruse eelnõu punktiga 9 täpsustatakse määruse § 23 lõiget 8, et oleks üheselt mõistetav

võimalus muuta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi tagasiulatuvalt.

Muudatuse eesmärk on selgelt sätestada, et tagasiulatuv muutmine on lubatud juhul, kui see

aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele, on põhjendatud ning kooskõlas riigiabi

reeglitega. Praktikas on esinenud olukordi, kus selline võimalus on olnud sisuliselt vajalik, kuid

määruse senine sõnastus on tekitanud tõlgendamisprobleeme.

Määruse eelnõu punktidega 10 ja 11 muudetakse määruse § 25 lõikeid 1 ja 4. Senise

regulatsiooni kohaselt on järelaruande küsimine rakendusüksuse õigus ehk selle esitamine

toetuse saajale kohustuslik ainult juhul, kui rakendusüksus seda nõuab. Praktikas ei ole

nimetatud õigust kasutatud vaid tugiteenuste pakkujate puhul. Kõikide teiste projektide puhul

on järelaruande esitamine olnud üldine ja regulaarne praktika. Seetõttu muudetakse lõiget 1

selliselt, et järelaruande esitamine muutub üldiseks kohustuseks kõikidele toetuse saajatele,

välja arvatud tugiteenuste pakkujad. Muudatus suurendab regulatsiooni selgust ja vastab

väljakujunenud halduspraktikale. Seoses eeltooduga muudetakse ka lõiget 4. Selles ei eristata

enam vahe- ja lõpparuannet, vaid kasutatakse üldist viidet aruandele, hõlmates sellega ka

järelaruande.

Määruse eelnõu punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks määruse § 25 lõiked 5 ja 6 ning § 25

lõike 7 punktis 6 sätestatud nõue. Lõigete 5 ja 6 kehtetuks tunnistamine on seotud määruse

eelnõu punktis 9 kirjeldatud muudatusega, millega muudetakse järelaruande esitamine üldiseks

kohustuseks, välja arvatud tugiteenuste pakkujad. Seetõttu ei ole vaja säilitada erisätteid, mis

käsitlevad järelaruande küsimist ja esitamist. Kehtetuks tunnistatakse ka määruse § 25 lõike 7

punktis 6 sätestatud nõue, mille kohaselt peab tugiteenuste pakkuja esitama vahe- ja

lõpparuandes teabe kasusaajate hinnangute kohta tugiteenustele. Määrusega ei reguleerita

kasusaajate kohustusi ning seetõttu ei saa tugiteenuste pakkujatelt nõuda teavet, mille esitamine

eeldab kasusaaja panust. Kasusaajad võivad hinnangu andmisest keelduda, mistõttu ei ole

sellise kohustuse kehtestamine põhjendatud. Lisaks ei ole asjakohane, et hinnangu kogub

teenusepakkuja ise. Vajaduse korral võib tagasiside kogumise korraldada rakendusüksus.

Määruse eelnõu punktis 13 tehakse muudatus, mis on seotud ühendmääruse §-s 11

ostumenetlust käsitlevate täiendustega. Muudatusega ajakohastatakse viide ühendmääruse

kohalduvatele lõigetele.

Määruse eelnõu punktis 14 muudetakse määruse § 28 lõike 2 punktis 5 sätestatud ekspordi

müügitulu kasvu nõuet. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab toetuse saaja tagama

lisandväärtuse ja ekspordi müügitulu kasvu vähemalt 15% ulatuses võrreldes taotluse esitamise

aastale eelnenud majandusaastaga. Nõutav kasv peab olema saavutatud projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta lõpuks. Kuna toetust võivad taotleda ka

ettevõtted, kellel varasem ekspordi müügitulu puudub, ei ole ekspordi müügitulu kasvu

protsendipõhine nõue neile rakendatav, sest nullist ei ole võimalik arvutada protsendilist kasvu.

See tekitab ebakõla ja õigusliku ebaselguse.

Muudatusega asendatakse protsendipõhine ekspordi müügitulu kasvu nõue selgelt määratletud

sihtväärtusega. Nii eksporti alustavatelt kui ka juba eksportivatelt ettevõtetelt nõutakse ekspordi

müügitulu saavutamist vähemalt 20 000 euro ulatuses. Selline sõnastus on arusaadav ning

väldib tõlgendamisraskusi.

Määruse eelnõu punktis 15 muudetakse määruse § 28 lõike 2 punktis 6 sätestatud nõuet, mis

puudutab eksporti alustava toetuse saaja ekspordi müügitulu saavutamist. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt peab eksporti alustav toetuse saaja saavutama ekspordi osakaalu vähemalt 25%

müügitulust projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta lõpuks.

Praktikas on see osutunud problemaatiliseks juhtudel, kus ettevõttel on varasemalt olnud suur

siseriiklik müügitulu. Sellistes olukordades ei soovi ettevõte võtta riski, et suudab eksporti

sellises mahus kasvatada. Nõutav 25% osakaal võib kujuneda ebarealistlikuks ja

mittesaavutatavaks. Samas kohaldub ettevõtetele, kes on varem eksportinud vaid vähesel

määral, nõue, mille kohaselt peab ekspordi müügitulu kasvama vähemalt 20% võrreldes

taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastaga.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada ja võrdsustada eksporti alustavate ja vähesel määral

eksportivate ettevõtete suhtes kohaldatavad nõuded. See loob võrdsema kohtlemise ning

arvestab paremini ettevõtete erineva lähtepositsiooniga.

Määruse eelnõu punktis 16 muudetakse määruse § 28 lõike 2 punkti 7, jättes välja toetuse

saaja kohustuse koguda kasusaajatelt hinnanguid pakutavatele tugiteenustele.

Muudatuse põhjendus on esitatud eelnõu punkti 11 sisuselgituse juures. Nagu seal selgitatud,

ei reguleeri määrus kasusaajate kohustusi ning seetõttu ei ole põhjendatud tugiteenuste

pakkujalt nõuda teavet, mille esitamine sõltub kasusaajate vabatahtlikust panusest. Lisaks ei ole

sobiv, et hinnanguid kogub teenusepakkuja ise. Vajaduse korral võib tagasiside kogumise

korraldada rakendusüksus.

Määruse eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse § 28 lõiget 2 punktiga 10, mis seab toetuse

saajale kohustuse pakkuda tugiteenuseid minimaalselt kümnele alustavale ja/või tegutsevale

loomeettevõtjale ning panustama nende teadmiste ja oskuste arendamisse, toote- ja

teenusarenduse ning innovatsioonivõimekuse kasvu, jätkusuutlike ärimudelite väljatöötamisse

ning rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisse. Muudatuse eesmärk on täpsustada ja

konkretiseerida tugiteenuste osutamise sisu ja ulatust, et tagada toetuse eesmärkide täitmine

ning maksimaalne mõju loomeettevõtluse arendamisele.

1. Määruse eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

2. Määruse eelnõu mõjud

Määruse eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud määruse sisulise kvaliteedi

tugevdamise ja toetuse saajate halduskoormuse vähendamisega, mida on selgitatud seletuskirja

punktis 2. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

3. Määruse eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.

4. Määruse eelnõu jõustumine

Määruse eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

5. Määruse eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu

korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Lisaks

esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning

kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile.

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

1

Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine“ sekkumiste 21.1.3.21 „Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate

ambitsioonikate VKEde arenguplaanide toetamine ning kasvupotentsiaaliga VKEde

ekspordivõimekuse kasvatamine“ ja 21.1.3.22 „Kultuuri- ja loomesektori arengut toetavate

tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine“ eesmärkide

elluviimiseks.

(2) Määrusega kehtestatakse loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumiseks, nende

arenguplaanide elluviimiseks ja ekspordivõimekuse kasvuks toetuse taotlemise, taotleja ja

taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

(3) Toetatavad tegevused panustavad Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ alasihti „Eesti majandus on tugev“.

(4) Toetatavad tegevused panustavad valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava

2021–2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ ning

tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri

valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ tegevuse

„Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenusesse

„Loomemajanduspoliitika rakendamine“.

(5) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti

2035“ nimetatud aluspõhimõtteid.

(6) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.

§ 2. Riigiabi reeglite kohaldamine

(1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese

tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 mõistes.

(2) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

2

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3

mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“;

(3) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud

vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000

eurot.

(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud,

kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(5) Toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa

Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi

grupierandi määrus), artiklites 18, 19, 25, 28, 29 või 31 ja konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut. Riigiabina saab toetust anda § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi

sisaldavale projektile.

(6) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi

andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreegleid.

(7) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente

säilitatakse kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates.

(8) Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigete 2-6 ning VTA määruse

artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(9) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse

alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või

ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

§ 3. Terminid

Määruse tähenduses on:

1) loomemajandus majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel

loovusel, oskustel ja andel, kus teenitakse müügitulu ja luuakse töökohti intellektuaalse

omandi loomise kaudu ning kus loomeettevõtjad on protsessides kesksel kohal.

Loomemajanduse valdkonnad on arhitektuur, audiovisuaal, disain, etenduskunstid,

kirjastamine, kunst, kultuuripärand, meelelahutustarkvara, muusika ja reklaam;

2) loomemajanduse sidusvaldkond majandusvaldkond, mis paikneb kultuuri- ja

loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise, vahendamise ja kättesaadavaks

tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust loov sisend tuleb loomemajanduse

valdkondadest;

3) loomeettevõtja äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis registreeritud äriühing, kes

tegutseb äriregistri andmetel ühes või mitmes loomemajanduse või sidusvaldkonnas;

4) kasusaaja § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse raames mitterahalist abi saav

loomeettevõtjast mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE), kellele

tugiteenuste pakkuja osutab tugiteenuseid. Kasusaaja võib olla ka projekti tegevuste

elluviimisel osalev VKE-st partner, kuid kasusaaja ei pea olema projekti partner;

5) VKE ettevõtja, kes vastab grupierandi määruse lisas 1 toodud kriteeriumidele;

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

3

6) partner taotluses nimetatud juriidiline isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon,

kes osaleb § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse projektis tegevuste elluviimisel ning

projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisel ning kellel tekivad selle käigus kulud;

7) tugiteenus ettevõtlusinkubatsiooni või arendusteenus;

8) ettevõtlusinkubatsiooni teenus ehk inkubatsioon alustavatele loomeettevõtjatele nende

võrgustamist, sealhulgas piirkondade ja valdkondade ülest koostööd soodustavate,

sihtrühmade vajadustele ja eripäradele vastavate tugiteenuste, sealhulgas nõustamis-, koolitus-

ja mentorteenuste, äriidee, meeskonna, ärimudeli, toote ja teenuse arendamine,

rahastusvõimaluste ja investorite leidmise pakkumine, mis aitab alustavatel

kasvupotentsiaaliga ettevõtjatel liikuda edasi järgmistesse arenguetappidesse. Inkubatsioon

jaguneb eel- ja põhiinkubatsiooniks. Määruse raames loetakse ettevõtlusinkubatsiooni

teenuseks ka iduettevõtetele suunatud ärikiirendite rakendamist loomemajanduse või

sidusvaldkondades;

9) alustav loomeettevõtja äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis registreeritud

äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne projekti tegevustega

liitumist;

10) arendusteenus loomeettevõtjatele nende kestlikku kasvu, ekspordisuutlikkust ja

investeeringute kaasamise võimekust toetavate tugiteenuste pakkumine, mis aitab

loomeettevõtjatel arendada ärimudeleid, tooteid, teenuseid ja äriprotsesse, siseneda uutele või

laieneda olemasolevatel välisturgudel, osaleda teadus- ja arendustegevuses, tegeleda

innovatsiooniga ning kaasata erakapitali.

11) arenguplaan loomeettevõtja koostatud ja tema arengut mõjutavate kõikide tegevuste,

sealhulgas loomeettevõtja omavahendite, pangalaenude, erinevate finantsinstrumentide,

määruse ja muude avaliku sektori vahendite kaudu rahastatavate tegevuste ja eesmärkide,

sealhulgas vahe-eesmärkide, kogum.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on siduda loomemajanduse ja sidusvaldkondades olevat

potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja kestlike ärimudelitega

ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele

majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning

müügi ja turunduse arendamisel.

(2) Toetuse kasutamise tulemusena soodustavad:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi sisaldavad projektid toetuse saaja

ekspordi müügitulu ja lisandväärtuse kasvu;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust sisaldavad projektid kasusaaja müügitulu

ja ekspordi müügitulu või kasusaaja müügitulu ja lisandväärtuse kasvu.

(3) Toetuse andmisega panustatakse § 7 lõikes 1 nimetatud tegevustega meetmete

nimekirja tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ sihttaseme

saavutamisse.

(4) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud tegevusi sisaldav projekt peab panustama vähemalt

ühe lõikes 5 nimetatud väljundnäitaja ja lõikes 3 nimetatud tulemusnäitaja sihttaseme

täitmisse ning olema suunatud lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisele.

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

4

(5) Toetuse andmisega panustatakse ÜSS2021_2027 §-s 4 nimetatud meetmete nimekirja

väljundnäitaja „toetatavad ettevõtjad“ sihttaseme saavutamisse ja:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi sisaldavad projektid

panustavad väljundnäitajasse „toetusega toetatavad ettevõtjad“;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusi sisaldavad projektid panustavad

väljundnäitajasse „mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ ning ettevõtlusinkubatsiooni

teenuse osutamist sisaldavad projektid panustavad täiendavalt väljundnäitajasse „toetatavad

uued ettevõtjad“.

(6) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud sihtide saavutamist ja strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete hoidmist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ja soolist võrdõiguslikkust edendaval moel jälgitakse järgmiste näitajatega:

1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguproduktiga elaniku kohta Euroopa

Liidu 27 liikmesriigi keskmisest;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikuga;

3) ligipääsetavuse näitajaga;

4) soolise võrdõiguslikkuse indeksiga.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 6. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse, välja arvatud auditi aruande alusel tehtud otsuse

vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus

ÜSS2021_2027 §-de 31 ja 32 alusel.

(2) Toetuse taotlemisega seotud vaide lahendab rakendusasutus ja toetuse kasutamisega

seotud vaide rakendusüksus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis täidab toetuse andmise eesmärki ja panustab tulemuste

saavutamisse ning mille raames:

1) ambitsioonikad ning kasvu- ja ekspordipotentsiaaliga loomeettevõtjad viivad ellu

strateegilisi arenguplaane, sealhulgas rakendavad uusi ja senisest kõrgemat lisandväärtust

loovaid ärimudeleid, arendavad ja viivad turule kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid

või tehnoloogiaid ning arendavad organisatsiooni protsesse, sealhulgas müügi-, turundus-,

tootmis- ja teenindusprotsesse või personali või

2) kasvupotentsiaaliga loomeettevõtjad arendavad oma ekspordivõimekust, sealhulgas

hangivad teavet ja kontakte, osalevad rahvusvahelistel kontakt- ja turundusüritustel ning

messidel, koolitustel ja arenguprogrammides, arendavad tooteid ja teenuseid ning sisenevad

uutele välisturgudele või kasvatavad olemasolevate sihtturgude müügimahte või

3) tugiteenuste pakkujad osutavad piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja

potentsiaalist lähtuvaid loomeettevõtluse arengut toetavaid tugiteenuseid.

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

5

(2) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi lõikes 1 nimetatud

tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on § 4 lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete

saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus kulu, mis vastab määruse tingimustele ning on kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15.

(2) Projekti personalikulu arvestatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 16

lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ning lõigetes 2-4 sätestatule.

(3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 21

lõigetes 1 ja 3–6 sätestatule.

(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul on

abikõlblik ühtse määra alusel kaudne kulu 7% projekti abikõlblikest kuludest.

(5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusi sisaldava projekti puhul on

abikõlblik ühtse määra alusel kaudne kulu 7% projekti abikõlblikest kuludest.

(6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul on

abikõlblik personalikulu kuni 30% projekti abikõlblikest kuludest ja ühtse määra alusel

kaudne kulu 5% projekti abikõlblikest kuludest.

(7) Määruse alusel on abikõlblikud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-st 2 tulenevate kohustuste täitmisega seotud

kulud.

(8) Immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik ainult § 7 lõike 1

punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul ning juhul, kui see:

1) on suunatud uute või kõrgema lisandväärtusega toodete või teenuste arendamiseks või

2) on ette nähtud uute ja kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamiseks või

3) on otseselt seotud uute ja kõrgema lisandväärtusega teenuste pakkumisega;

4) moodustab kuni 30% projekti abikõlblikest kuludest ilma kaudsete kuludeta.

(9) Kui toetus on § 2 lõikes 6 nimetatud riigiabi, järgitakse abikõlblike kulude

määratlemisel lisaks lõigetes 1–8 sätestatule grupierandi määruse vastava kohalduva abiliigi

abikõlblikkuse reegleid.

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

6

(10) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele ei ole abikõlblik:

1) immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu, välja arvatud lõikes 8 toodud juhul;

2) liiklusvahendi ostmise ja rentimise kulu;

3) turustusvõrgu loomise kulu väljaspool Eestit;

4) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;

5) tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud seotud isikute vahel tehtud

tehingute kulu;

6) esindus- ja kingituste kulu;

7) kulu, mille maksumus kuludokumendil on ilma käibemaksuta alla 50 euro;

8) sularahas tasutud kulu.

(11) Määruse alusel on abikõlblikud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060 artikli 63 lõigetega 3 ja 4 Euroopa Liidu piires ja väljaspool Euroopa Liitu

sihtturgudele suunatud kulud, välja arvatud lõike 10 punktis 3 nimetatud kulu.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud

tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses

märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses

märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31.

oktoobril 2029. aastal.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud.

(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist §-s 23 sätestatud

korras ja tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 2 sätestatud tähtpäeva,

juhul kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või

ettenägematud asjaolud. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib projekti abikõlblikkuse

periood ületada lõikes 3 nimetatud kestust.

(5) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti

abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses

sätestatud kuupäev.

§ 10. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul 100 000

eurot projekti kohta;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul 50 000

eurot projekti kohta;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul ühes

taotlusvoorus 150 000 eurot taotleja kohta.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal vähese tähtsusega abina VTA määruse mõistes on 70%

abikõlblike kulude maksumusest.

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

7

(3) Toetuse maksimaalne osakaal riigiabina grupierandi määruse mõistes on:

1) artikkel 18 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest;

2) artikkel 19 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest;

3) artikkel 25 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest

rakendusuuringute puhul, 25% abikõlblike kulude maksumusest tootearenduse puhul ja 50%

abikõlblike kulude maksumusest teostatavusuuringute puhul. Rakendusuuringute või

tootearenduse puhul võib abi osakaalu suurendada 10% võrra keskmise suurusega ettevõtjate

ja 20% võrra väikeettevõtjate puhul. Teostatavusuuringute puhul võib abi osakaalu

suurendada 10% võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20% võrra väikeettevõtjate

puhul;

4) artikkel 28 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest, mida võib

§ 7 lõikes 1 nimetatud tegevuse puhul suurendada 70%-ni abikõlblikest kuludest, kui

innovatsiooni nõuande- ja tugiteenusteks antava abi kogusumma ei ületa 220 000 eurot

ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul;

5) artikkel 29 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest;

6) artikkel 31 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest, mida võib

§ 7 lõikes 1 nimetatud tegevuse puhul suurendada keskmise suurusega ettevõtjatele 60%-ni

abikõlblike kulude maksumusest ja väikeettevõtjatele 70%-ni abikõlblike kulude

maksumusest.

(4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

(5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse korral peab omafinantseering

sisaldama vähemalt poole ulatuses kasusaajate rahalist panust.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele saab toetust taotleda

loomeettevõtjast VKE:

1) kes on tegutsenud loomemajanduse või sidusvaldkonnas vähemalt viimased kolm

majandusaastat enne taotluse esitamist;

2) kellel on taotluse esitamise hetkel vähemalt kaks täistööajaga töötajat;

3) kellel on selge ambitsioon kasvada või tuua turule uusi või oluliselt täiustatud tooteid

või teenuseid;

4) kelle aastane müügitulu ilma toetuste ja annetusteta on äriregistris kättesaadava

viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal loomemajanduse või sidusvaldkonna

tegevustest vähemalt 200 000 eurot, millest ekspordi müügitulu on vähemalt 20 000 eurot või

5) kelle aastane müügitulu ilma toetuste ja annetusteta on äriregistris kättesaadava

viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal loomemajanduse või sidusvaldkonna

tegevustest vähemalt 300 000 eurot.

(2) Paragrahvi § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele saab toetust taotleda

loomeettevõtjast VKE, kelle aastane müügitulu ilma toetuste ja annetusteta on äriregistris

kättesaadava viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal loomemajanduse või

sidusvaldkonna tegevustest vähemalt 50 000 eurot.

(3) Paragrahvi § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele saab toetust taotleda Eestis

registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kellel on tugiteenuste pakkumiseks vajalikud

teadmised, oskused ja kogemused, ligipääs riigisisestele ja rahvusvahelistele võrgustikele ja

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

8

ekspertiisile, asjakohane taristu ja/või tehnoloogilised võimalused ning koostööpartnerid

Eestis ja välisriikides.

(4) Taotleja ja partner peavad vastama määruses ja ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud

tingimustele.

§ 12. Taotleja kohustused

(1) Taotleja kohustub lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõuetele:

1) läbima enne toetuse taotlemist eelnõustamise;

2) esitama rakendusüksuse nõudmisel kümne tööpäeva jooksul nõutud vormis lisateavet;

3) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele,

sealhulgas teha vajaduse korral kohapealset kontrolli;

4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse taotlemiseks peab taotleja

esitama taotlusvooru ajakavas sätestatud tähtajaks projektikirjelduse.

§ 13. Nõuded taotlusele

(1) Toetust saab taotleda korraga ainult ühele § 7 lõikes 1 nimetatud tegevusele.

(2) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule ja sisaldama lisaks

ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või

dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas tema ärinimi, põhitegevuse kirjeldus ja

majandusnäitajad;

2) projekti partnerite kaasamisel üldandmed nende kohta ja roll projektis;

3) projekti tegevus- ja ajakava;

4) andmed projekti kohta, sealhulgas selle nimi, eesmärk, oodatavad väljund- ja

tulemusnäitajad koos sihttasemetega ning mõju, projekti elluviimise koht, eelarve tegevuste

lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa ja omafinantseeringu summa;

5) projekti meeskonna kirjeldus, sealhulgas projektijuhi ja meeskonnaliikmete

elulookirjeldused;

6) kehtetu;

7) taotleja esindusõigusliku isiku kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia

(auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole

äriregistris kättesaadav, ja juhul, kui taotleja on tegutsenud taotlemisele eelnenud lõppenud

majandusaastal vähemalt kuus kuud;

8) taotleja käimasoleva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele

eelneva kvartali lõpu seisuga;

9) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel taotleja

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva kahe majandusaasta majandusnäitajate

prognoos;

10) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel taotleja

eelnõustamise tulemusena taotleja ja rakendusüksuse allkirjastatud arenguplaan;

11) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel projektiplaan,

mis peab muu hulgas kirjeldama eesmärke, oodatavaid väljundeid ja tulemusi, sihtgruppi ja

selle suurust, turusituatsiooni, sealhulgas piirkonna või valdkonna turutõrget, eripärasid,

nõudlust, potentsiaali, sihtgrupile suunatud turundusstrateegiat ning projekti elluviimise

tegevus- ja ajakava koos eelarvega;

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

9

12) partnerite kaasamise korral koopia taotleja ja projektis osaleva(te) partneri(te)

vahelisest partnerlus- või konsortsiumlepingust;

13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb selle alusel.

(3) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal

mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või

välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 14. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus.

(2) Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus

oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Taotleja saab § 7 lõikes 1 nimetatud tegevustele uut toetust taotleda pärast eelneva

samu tegevusi sisaldava projekti lõppemist.

§ 15. Taotluse esitamine

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustele toetuse taotlemine on

jooksev.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse taotlemine on vooruline.

(3) Ühes taotlusvoorus saab toetust taotleda ühe taotluse alusel.

(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevustele esitatakse toetuse taotlus § 14

lõike 2 kohaselt teatatud tähtajaks.

(5) Taotluse peab esitama taotleja esindusõiguslik isik ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3

nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-keskkond). Kui e-keskkonnas esineb tõrkeid,

lähtutakse taotluse esitamise tähtpäeva arvestamisel ühendmääruse § 5 lõikest 2.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 16. Taotluste menetlemine

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste toetuse taotluste menetlemise

tähtaeg kuni 30 tööpäeva taotluste esitamisest. Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise

järjekorras.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse toetuse taotluste menetlemise tähtaeg

on kuni 42 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Taotluse tähtajaks esitamata jätmisel

jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt taotluses esitatud

andmete kohta selgitusi ja lisadokumente, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

10

see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud

vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

(4) Lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib rakendusüksus anda taotlejale kuni

kümme tööpäeva.

(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad

§-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja täidab §-s 12 sätestatud kohustusi.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 13

taotlusele sätestatud nõuded.

§ 18. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis

kooskõlastatakse rakendusasutusega enne taotlusvooru avamist.

(2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte, kelle

eksperdihinnanguid hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja

sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. Seotuse olemasolu korral on

isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

§ 19. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide ja

osakaalude alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-s 7 sätestatuga:

1) projekti kooskõla valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja Eesti

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning projekti mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 30% maksimaalsest

koondhindest;

2) projekti põhjendatus – 25% maksimaalsest koondhindest;

3) projekti kulutõhusus – 20% maksimaalsest koondhindest;

4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest.

(2) Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi.

Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest.

Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega.

(3) Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotluste

vastuvõtmise alguskuupäeval või taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(4) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4.

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

11

(5) Hindajate antud hindepunktid liidetakse ning saadud summa korrutatakse läbi lõikes 1

nimetatud vastava valikukriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena moodustub igale

kriteeriumile vastav hindepunkt. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne

moodustub lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Voorulise

taotlemise korral moodustub koondhinnete alusel taotluste pingerida.

(6) Voorulise taotlemise puhul eelistatakse võrdsete koondhinnete puhul projekti, millel on

suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui ka omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse

taotlust, mille lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.

§ 20. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis:

1) on saanud § 19 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel koondhindeks vähemalt

2,50 punkti ja

2) ei ole üheski § 19 lõikes 1 toodud valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00

punkti.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning

toetuse kasutamise tingimusi. Otsuses tuuakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule

viide VTA määrusele, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, või viide grupierandi

määrusele, ning abiliik, kui toetust antakse riigiabina.

(3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu viie tööpäeva

jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 21. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 7 lõikes 2 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3

nimetatud juhtudel.

(2) Lisaks lõikele 1 võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud

ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on

saavutatavad ilma toetuseta.

(3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotluste rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt

osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata

jätmise otsus.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse

§-dest 56 ja 57.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu viie

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 22. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt ühendmääruse § 9 lõike 1 alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2

ja 3 sätestatu alusel.

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

12

(3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuselt

tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud

kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja

korras.

(2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta

eelarvet kululiikide lõikes kuni 20% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga

tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal, sealhulgas kululiigi

maksimaalne lubatud osakaal, ei muutu. Muudatusest teatatakse rakendusüksusele kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis enne muudatuse tegemist.

(3) Kehtetu.

(4) Kui taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud

asjaolud muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja

vajalikkust ning kui see on vajalik, siis § 19 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumide

alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni.

(5) Rakendusüksusel on õigus toetuse summat suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1

sätestatud tingimustel.

(6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 3

nimetatud juhul muudatuste heakskiitmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla

projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse

perioodil.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul

pärast vastavasisulise avalduse saamist.

(8) Taotluse rahuldamise otsuses võib selles sätestatud tingimusi tagasiulatuvalt muuta, kui

see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, muudatus on põhjendatud ja kooskõlas

riigiabi reeglitega.

(9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu

viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse

§ 14 või § 37 lõike 7 alusel.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõike 1 otsuse kohaselt.

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

13

(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

lisaks lõikes 1 sätestatule järgmistel juhtudel:

1) toetuse saaja ei ole alustanud toetuse kasutamist taotluse rahuldamise otsuses määratud

tähtaja jooksul;

2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ette

nähtud tingimustel;

3) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul projekti tegevusi ellu viinud;

4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. oktoobriks 2029. aastal.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

§ 25. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta

vahearuande ja lõpparuande ning, kui toetust on saadud § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

tegevuste elluviimiseks, ka järelaruande kaks aastat pärast projekti lõppu.

(2) Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kolm kuud ja maksimaalselt kuus kuud.

Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha aruande sagedasema esitamise korra.

(3) Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja 30 kalendripäeva jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(4) Aruande esitamise tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(5) Kehtetu.

(6) Kehtetu.

(7) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sealhulgas projekti

nimi, number ja toetuse saaja nimi;

2) projekti aruandlusperiood;

3) andmed projekti edenemise, eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta, sealhulgas ellu

viidud tegevused, nende tulemused, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning

tulemuste erinevuste kohta;

4) andmed § 4 lõikes 5 sätestatud väljundnäitajate sihttasemete saavutamise kohta;

5) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele;

6) kehtetu;

7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

(8) Projekti lõpparuandes peab lisaks olema kirjeldatud projekti panus „Eesti 2035“

näitajatesse ning § 4 lõikes 6 välja toodud horisontaalsete põhimõtete näitajatesse.

(9) Rakendusüksus kinnitab aruanded 35 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse

e-keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

(10) Aruande vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

14

§ 26. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetuse saajale või arve väljastajale ühendmääruse § 27 ja § 28

lõike 3 alusel.

(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse § 24 lõigetes 1 ja 2 ning §-des

25–26 nimetatud tingimustest ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Toetus makstakse välja vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel.

(4) Ettemaksed ei ole lubatud.

(5) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid

rakendusüksusele e-keskkonna kaudu.

(6) Toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on:

1) projekti tegevuste elluviimine;

2) abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine, sealhulgas

omafinantseering ja käibemaks;

3) toetuse saajalt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande ja

maksetaotluse esitamine ning neile rakendusüksuse heakskiidu saamine;

4) maksuvõla puudumine toetuse saajal ja partneril, välja arvatud juhul, kui maksu- või

maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud.

§ 27. Makse menetlemise peatamine

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise

osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

8. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

§ 28. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on

seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ning:

1) järgib riigihangete seadust ja ühendmääruse § 11 lõikes 2 toodud kohustust, kui ta on

hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses ning kasutab riigihanke menetluse

korraldamisel kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlikke lahendusi;

2) tagab ühendmääruse § 11 lõigetes 3–10 nimetatud nõuete täitmise, kui ta ei ole hankija

RHS-i tähenduses;

3) tagab § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse saamisel, et toetuse abil

omandatud vara võetakse arvele;

4) tagab § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevusele toetuse saamisel, et toetuse abil

omandatud vara säilitatakse ja kasutatakse sihipäraselt vähemalt kolmeaastase perioodi vältel

alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest;

5) tagab § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks lisandväärtuse

TERVIKTEKST eelnõu 28.08.25

15

kasvu vähemalt 15% ja ekspordi müügitulu kasvu vähemalt 20 000 eurot võrreldes taotluse

esitamise aastale eelnenud majandusaastaga;

6) tagab § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks müügitulu

kasvu vähemalt võrdsena toetuse kahekordse suurusega ja ekspordi müügitulu kasvu vähemalt

20 000 eurot võrreldes taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastaga. Projekti

tulemusena eksporti alustava toetuse saaja ekspordi osakaal müügitulust projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta lõpuks peab olema

vähemalt 25% müügitulust;

7) kogub § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse saamisel andmeid projekti

kasusaajate kohta ning majandusnäitajaid enne ja pärast teenuste kasutamist, arvestab

tugiteenuste pakkumisel, et nende mõju peab avalduma kasusaajate müügitulu, ekspordi

müügitulu või lisandväärtuse kasvus, peab arvestust kasusaajatele antava abi kohta, teavitab

kasusaajaid projekti raames neile antava abi liigist, suurusest ja tingimustest ning esitab

sellekohase teabe rakendusüksusele koos projekti aruannetega;

8) võtab § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse saamisel kasusaajatelt

teenustasusid § 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatu alusel ning tõendab nende tasude laekumist

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamisel krediidiasutuse kinnitatud pangakonto

väljavõttega;

9) teavitab kohe rakendusüksust kirjalikult muudatustest toetuse saaja omandisuhetes.

10) tagab § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti lõpuks

näitaja „mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttasemeks vähemalt kümme kasusaajat.“.

(3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid

§ 29. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu alusel.