(EIS) algatatud kooskõlastamine

EAS ja KredEx ühinesid. Ühendasutuse juriidiline nimi on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus, kuid üleminekufaasis jätkub teenuste pakkumine KredExi ja EASi kaubamärkide alt.

Enterprise Estonia and KredEx have merged. The legal name of the joint

organisation is Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, translated as Estonian Business and Innovation Agency, but during the transition period,

services will continue to be provided under the KredEx and Enterprise

Estonia brands.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012

KMKR / VAT EE100698600

EAS

Sepise tn 7, 11415 Tallinn Estonia

+372 672 9700

[email protected]

www.eas.ee

KredEx

Sepise tn 7, 11415 Tallinn Estonia

+372 667 4100

[email protected]

www.kredex.ee

Heidy Purga

Kultuuriministeerium

Suur-Karja tn 23

15076 Tallinn

Teie 07.06.2023 nr 6-5/23/3363

[email protected] Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 6-5/23/3745

Kultuuriministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tagasiside

Lugupeetud Heidy Purga

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse edastab tagasiside „Loomeettevõtjatele tugiteenuste

pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused

ja kord“ määruse eelnõule ja sellega kaasnevatele dokumentidele:

1) Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt arvestatakse projekti otsesed personalikulud tegelike kulude alusel

vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 ning § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2

nimetatud tegevusi sisaldava projekti puhul ühendmääruse § 16 lõike 1 punktis 6 ning lõigetes

2 ja 4 sätestatule.

Kommentaar: Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt ei loeta lähetusega seotud kulu § 16 lg 1 p 5

otseste personalikulude alla (ühendmääruse kohaselt on projekti otsesteks personalikuludeks

toetatava tegevuse ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides

1–4 ja § 16 lõikes 4).

Lisaks teeme ettepaneku jagada eelnõu § 8 lg 2 mitmeks punktiks, sest praegune lõike sõnastus

on väga keeruline lugemiseks ja arusaamiseks.

Ettepanek:

1. Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt arvestatakse projekti otsesed personalikulud tegelike

kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 4 ning lõigetes 2

ja 4 sätestatule.

2. Lisada määrusese seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega

seotud kulu ja täiendada abikõlblike kulude loetelu järgmiselt:

 Abikõlblik on projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate lähetustega seotud

transpordi- ja majutuskulud ning välislähetuste päevarahad vastavates

õigusaktides kehtestatud piirmäärade ulatuses;

 Abikõlblikud on projekti kaasatud isikute, sealhulgas kasusaajate esindajate

transpordi- ja majutuskulud.

3. Ühendmääruse § 16 lõike 1 punktis 6 sätestatud koolituskulusid, mis on lubatud

vaid § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste läbiviimise puhul.

2) Eelnõu § 8 lg 8 p 4 kohaselt on immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu abikõlblik

ainult § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul ning juhul, kui see

moodustab kuni 30% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

Kommentaar: Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et materiaalse vara soetamise kulu on

abikõlblik juhul, kui ei ületa 30% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Kuna projekti

eelarve võib projekti elluviimise ajal muutuda, siis palume seletuskirjas selgitada, millal ja

kuidas nimetatud 30% nõude täitmist kontrollitakse (kas piisab, kui nõue on täidetud

taotlemise ajal või peab see olema täidetud ka lõpparuande esitamise ajal; kas 30% nõue

peab olema täidetud ka juhul, kui projekti elluviimise käigus muude kulude eelarve väheneb?)

Ettepanek: Lisada määruse seletuskirja täiendav selgitus kontrolli hetke kohta näiteks

järgmises sõnatuses: Immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik ainult § 7

lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul ning juhul, kui see moodustab

taotluse esitamisel eelarvest kuni 30% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

3) Eelnõu § 13 lg 2 p 9 kohaselt peab taotlus sisaldama paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 või 2

nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel taotleja projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva kolme majandusaasta rahavoogude prognoosi.

Kommentaar: Palume täpsustada, kui projekti eesmärgid peab saavutama kahe aasta jooksul

peale abikõlblikkuse perioodi lõppu, mis eesmärgil me küsime andmeid kolme aasta kohta.

Ettepanek: Taotlus peab sisaldama paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud

tegevusele toetuse taotlemisel taotleja projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva

kahe majandusaasta rahavoogude prognoosi.

4) Eelnõu § 14 lg 2 kohaselt teavitab rakendusüksus taotlusvooru avamisest, tähtajast ja

taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise

päeva.

Kommentaar: Kuna taotlusvoorude avamine võib olla ajakriitiline, siis antud sõnatuse puhul

ei saa rakendusüksus taotlusvooru välja enne, kui veebi avamisest on möödas vähemalt 30

kalendripäeva.

Ettepanek: Loobuda antud punktist või asendada see järgmise sõnatusega: Taotlusvooru

avamisest, tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel

vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtaega.

5) Eelnõu § 20 lg 3 sätestab, et taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna

kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Kommentaar: EIS assistent väljastab taotluse rahuldamise otsuse taotlejale peale

allkirjastamist läbi DHS-i e-kirja teel ja ettevõtluskonsultant sisestab otsuse SFOS-i ja teeb

taotlejale nähtavaks.

Edastamisviis sõltub rakendusüksuse sisemistest protsessidest ja seda ei ole mõistlik

määrusesse lisada.

Ettepanek: Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse

vastuvõtmisest.

6) Eelnõu § 21 lg 5 sätestab, et taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e -

keskkonna kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Kommentaar: EIS assistent väljastab taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejale peale

allkirjastamist läbi DHS-i e-kirja teel ja ettevõtluskonsultant sisestab otsuse SFOS-i ja teeb

taotlejale nähtavaks.

Edastamisviis sõltub rakendusüksuse sisemistest protsessidest ja seda ei ole mõistlik

määrusesse lisada.

Ettepanek: Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul

otsuse vastuvõtmisest.

7) Eelnõu § 23 lg 9 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus edastatakse

taotlejale e-keskkonna kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Kommentaar: EIS assistent väljastab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse taotlejale

peale allkirjastamist läbi DHS-i e-kirja teel ja ettevõtluskonsultant sisestab otsuse SFOS-i ja

teeb taotlejale nähtavaks. Edastamisviis sõltub rakendusüksuse sisemistest protsessidest ja

seda ei ole mõistlik määrusesse lisada.

Ettepanek: Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus edastatakse taotlejale kahe

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.

8) Eelnõu § 25 lg 6 kohaselt on rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande

esitamist kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu.

Kommentaar: Kuna tulemusi tuleb mõõta teise aasta lõpus peale abikõlblikkuse perioodi

lõppemist ning neid on võimalik esitada ja kontrollida peale vastava majandusaasta aruande

esitamist, mis esitatakse alles järgneval (s.t. kolmandal) aastal, siis on mõistlik küsida

järelaruannet alles kolmanda aasta lõpus peale projekti lõppemist.

Ka eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud

tegevuste puhul hinnatakse tulemuste saavutamist kahe aasta möödudes projekti lõpust

arvates ning eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul ühe aasta möödudes

projekti lõpust arvates.

Ettepanek: Sõnastada antud säte järgmiselt: Rakendusüksusel on õigus nõuda § 7 lõike 1

punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul toetuse saajalt järelaruande esitamist kolme aasta

jooksul pärast projekti lõppu ja § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul järelaruande

esitamist kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu.

9) Eelnõu § 25 lg 7 p 4 on toodud, et projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud

vähemalt järgmine teave: andmed § 4 lõikes 4 sätestatud väljundnäitajate sihttasemete

saavutamise kohta.

Kommentaar: Vahearuandega ja lõpparuandega ei saa osasid neist näitajatest mõõta (ainult

ühte saab). Ülejäänud näitajaid saab mõõta alles järelaruandega (st vahearuande ja

lõpparuande esitamise ajaks ei saa osade näitajate osas tulemust olla).

Ettepanek: Sõnastada antud säte järgmiselt: Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema

kajastatud vähemalt järgmine teave: andmed § 4 lõikes 5 p 2 toodud väljundnäitajate

sihttasemete saavutamise kohta.

10) Eelnõu § 25 lg 10 on toodud, et aruande vormid kehtestab rakendusüksus, kooskõlastab

need enne rakendusasutusega ja avalikustab oma veebilehel.

Ettepanek: Loobuda protsessi kiirendamise mõttes aruande vormide ametlikust

kooskõlastamisest rakendusasutusega.

11) Eelnõu §-s 26 lg 6 p 2 sätestatakse, et toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel

on: abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine, sealhulgas omafinantseering,

käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud;

Kommentaar: Täpsustame, et EIS-i poolt rakendatavates teistes meetmetes ei ole toetuse

maksmise eeldusi sel viisil välja toodud ja praktikas tekitab sealhulgas välja toodud

mitteabikõlblike kulude tasumise nõue segadust ja on ka vastuolus Ühendmääruse § 26 lg 1 p

1, mis sätestab, et tegelike kulude alusel tehakse makse tingimusel, et abikõlblik kulu on

tekkinud ja tasutud.

Ettepanek: toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on: projekti tegevustest

tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ja nende

kinnitamine rakendusüksuse poolt.

Lisaks teeme ettepaneku muuta ka § 26 lg 6 p 1 sõnastust: Toetuse maksmise eeldused

tegelike kulude alusel on: projekti tegevuste elluviimine;

Ettepanek: Toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on: projekti tegevuste

elluviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine.

12) Eelnõu § 26 lg 6 p 4 sätestab, et toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on:

maksuvõla puudumine toetuse saajal ja partneril, välja arvatud juhul, kui maksu- või

maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud.

Kommentaar: Täpsustame, et EIS-i poolt rakendatavates teistes meetmetes sellist kontrolli

enne toetuse väljamaksmist ei nõuta.

Ettepanek: Loobuda § 26 lg 6 punktist 4.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Monica Hankov

Osakonna juht

Katrin Pööra

Ettevõtluskonsultant

+372 627 9710, [email protected]