Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

24.05.2023 nr 1-6/2768-1

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele

arvamuse andmiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse.

Väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust ja arvamust 10 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-is.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa: Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsus

Arvamuse andmiseks: Politsei-ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Maksu- ja Tolliamet Rahapesu Andmebüroo

Andmekaitse Inspektsioon

Elen Kraavik 6125212 [email protected]

1

14.04.2023

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

2014. aastal loodud e-residentsuse programmi eesmärk on soodustada Eesti majanduse,

teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, võimaldades välisriigi kodanikele turvalise ligipääsu Eesti riigi e-teenustele ning Eesti ja Euroopa majandusruumile. E-residentsust on võimalik kasutada muu hulgas ettevõtte asutamiseks ja selle juhtimiseks ning finantsteenuste kasutamiseks.

E-residentsuse programmi elukaare jooksul on oluline pidevalt arvestada ja hinnata üha

kiiremini muutuvat julgeolekuolukorda ja sellega kaasnevaid riske ning kavandada asjakohased maandamismeetmed. Oluline on, et riskide realiseerumine ei tooks kaasa märkimisväärse lt negatiivseid tagajärgi riigi julgeolekule, majandusele ja e-residentsuse programmile.

E-residentsuse programmi riskide maandamise üks peamine eeldus on, et riik teab, kes on Eesti

e-residendid (edaspidi e-resident). Selleks viiakse e-residentsuse taotlejate seas läbi riskipõhine eel- ja järelkontroll tagamaks, et e-residentideks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased , eelkõige riikidest, kellega on Eestil kehtestatud viisavabadus või kellega on Eestil justiits- ,

julgeoleku- ja õiguskaitsealased koostöösuhted. Tuleb arvestada, et isiku tegelikus taustas võivad esineda olulised puudujäägid, kui ta on pärit riigist, kellega koostöö puudub.

Ühe suurima e-residentsuse programmi riskina on nii rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus1 kui ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (edaspidi Moneyval) hindamisaruandes2 välja toodud, et e-residentsuse programm võimaldab välismaalastel kasutada Eestis e-residentsust

ebasoovitavaks ettevõtluseks ning varjata ettevõtluse tegelikku sisu ja eesmärki ning sellest kasu saajaid. Eriti probleemne on see kolmandate riikide puhul, kellega puuduvad Eestil justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitsealased koostöösuhted. See tähendab, et Eestil pole võimalik

tõhusalt kontrollida selliste riikide kodanike tausta, saada nende kohta usaldusväärset teavet ega veenduda, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi digi-ID) kasutaja on selle omanik.

Seetõttu võib venida või ebaõnnestuda õigusrikkumiste uurimine, tõendite kogumine, kohtumenetlus, pankrotimenetlus jne.

1 Rahandusministeerium 2020. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklik riskihinnang. 2 Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terroris m

2022. Anti-money laundering and counter-terrorist financing measures. Estonia. Fifth Round Mutual Evaluation

Report.

2

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kontrollib digi-ID taotluse menetlemisel taotleja

isikusamasust, seost Eestiga ning seda, kas taotleja on pannud toime süüteo Eestis või teises riigis ja kas teda kahtlustatakse rahapesus. Samuti teeb PPA muid menetlustoiminguid, lähtudes

taotleja profiilist ja oma võimalustest. Sellele vaatamata on aga osa e-residentsuse programmi riske realiseerunud. On tuvastatud äärmusluse ja terrorismiga seotud e-residente ning e-residentsuse programmi on püütud kasutada immigratsioonipettustes. Samuti on tuvastatud

juhtumeid, kus e-residentide ettevõtted on seotud investeerimis- ja laenupõhise ühisrahas tuse kelmustega. Ka virtuaalvääringu valdkonnas võidakse e-residentsust kuritarvitada, näiteks anda

digi-ID kasutada teisele isikule. Selline käitumine ei ole õiguspärane, kuna teisel isikul on keelatud digi-ID-d kasutada. Puudub võimalus kontrollida, kas digi-ID taotleja ja kasutaja on sama isik, misläbi on e-residendil võimalik varjata oma tegelikku eesmärki ja tausta.

Paljud e-residentsuse väärkasutamise juhtumid on saanud teatavaks tänu rahvusvahelise le

koostööle, mille tulemusel laekub PPA-le igal aastal e-residentide riskikäitumisele, sealhulgas rahapesule ja virtuaalvääringu pettustele, viitavaid päringuid riikidest, kellega Eestil on toimiv koostöö. Näiteks tunnistati 2022. aastal sellistest päringutest ajendatult kehtetuks 26 digi-ID-d.

Digi-ID kehtetuks tunnistamine maandab aga riske vaid osaliselt, kuna e-residendiga seotud ettevõtte õigusvõime säilib ka pärast digi-ID kehtetuks tunnistamist.

Seega on toimiva koostöö korral võimalik maandada riske läbi tugeva taustakontrolli, kuid see ei toimi riskiriikide kodanike puhul. Sageli on just riskiriigid seotud suurema terrorismi ja selle

rahastamise ohuga ning pelgalt tugevam taustakontroll pole piisav kuritegevus- ja julgeoleku- riskide maandamiseks määral, mis võimaldaks Eestil vältida olulist kahju.

Eeltoodud asjaoludega arvestamata jätmine toob kuritegevus- ja julgeolekuohtude kõrval mainekahju nii Eesti riigile, majandusruumile kui ka e-residentsuse programmile ning ei ole

kooskõlas programmi eesmärgiga.

Arvestades eeltoodut ja fakti, et riskiriikide kodanike tausta ei ole võimalik tõhusalt kontrollida ega saada nende kohta usaldusväärset teavet, ei ole põhjendatud jätkata senist juhtumipõhist digi-ID taotluste hindamist, vaid tuleb piirata kõrgema terrorismi rahastamise riskiga

riikide kodanike ligipääsu e-residentsusele.

2. Sihtrühm

Kavandatava muudatuse peamine sihtrühm on Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) nimekirjas olevate kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide (edaspidi riskiriik)

kodanikud, kes soovivad pärast muudatuse jõustumist taotleda digi-ID-d. Muudatuse teisene sihtrühm on PPA ametnikud, kes menetlevad digi-ID taotlusi.

Riskiriikide kodanikud

RAB-i nimekirjas3 on praegu 28 riskiriiki: Afganistan, Alžeeria, Araabia Ühendemiraad id,

Burkina Faso, Egiptus, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Kongo DV, Liibanon, Liibüa, Lõuna - Sudaan, Mali, Maroko, Mosambiik, Nigeeria, Niger, Pakistan, Palestiina Omavalitsus, Põhja- Korea, Saudi Araabia, Somaalia, Sudaan, Süüria, Tuneesia, Türgi ja Usbekistan4.

3 Rahapesu Andmebüroo 2022. Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Lisa: kõrgema terrorismi rahastamise

riskiga riigid ehk nn riskiriigid. 4 Lisaks on nimekirjas Venemaa Föderatsiooni Põhja-Kaukaasia föderaalringkond. Venemaa ja Valgevene kohta

kehtib Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. aasta otsus e-residentsuse programmi mittevõimaldamise kohta ning

kavandatav muudatus hõlmab ka neid.

3

Kavandatava muudatuse kohaselt ei piirata digi-ID väljaandmist Türgi ja Araabia Ühend- emiraatide kodanikele ning seda nii julgeoleku-, majandus- kui ka välispoliitilistel põhjustel.

Türgi on NATO liikmesriigina Eestile oluline julgeolekupartner ning aktiivseid riskiriigi kodakondsusega e-residente (edaspidi riskiriigi e-resident) on kõige rohkem Türgist, s.o 44% riskiriigi e-residentidest. Samuti on selliste riskiriigi e-residentide ettevõtete hulgas, kes on

alustanud reaalset majandustegevust, kõige rohkem Türgi kodanike ettevõtteid. Kõikide riskiriigi e-residentide ettevõtete tasutud maksudest moodustavad Türgi kodakondsusega

e-residentide ettevõtete riiklikud maksud ca 96% ja tööjõumaksud 90%. Araabia Ühend- emiraadid on Eestile oluline piirkond riiklike ja ärisuhete loomisel ning edendamisel, samuti Eesti ekspordi arendamisel. Araabia Ühendemiraadid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruse lt

36. eksporditurg, kus Eesti, sealhulgas e-residentide ettevõtetel on suurepärased ärivõimalused , näiteks IT-sektoris.

Sihtrühma suurus 28. veebruari 2023. aasta seisuga on kehtiv digi-ID 6406 riskiriigi kodanikul, mis on ca 10%

kõikidest kehtivatest digi-ID-dest.

Tabel 1. Riskiriigi e-residendid

Allikas: PPA

Kodakondsus Arv Osakaal %

Türgi 2817 43,97

Pakistan 672 10,49

Iraan 638 9,96

Egiptus 493 7,70

Tuneesia 352 5,49

Maroko 270 4,21

Alžeeria 166 2,59

Nigeeria 158 2,47

Liibanon 150 2,34

Süüria 133 2,08

Jordaania 125 1,95

Usbekistan 87 1,36

Iraak 57 0,89

Jeemen 49 0,76

Liibüa 48 0,75

Saudi Araabia 38 0,59

Sudaan 36 0,56

Palestiina Omavalitsus 35 0,55

Afganistan 29 0,45

Kongo DV 19 0,30

Mali 12 0,19

Burkina Faso 11 0,17

Araabia Ühendemiraadid 8 0,12

Mosambiik 2 0,03

Somaalia 1 0,02

Kokku 6406 100,00

4

PPA ametnikud

Kavandatava muudatuse teisene sihtrühm on PPA ametnikud, kes menetlevad digi-ID taotlusi.

Neid on kaheksa.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eeltoodud riskide maandamiseks on kavas muuta isikut tõendavate dokumentide seadust (edaspidi ITDS) selliselt, et PPA ei võta edaspidi vastu digi-ID taotlusi RAB-i nimekirja kantud riskiriikide kodanikelt, kui ei rakendu erisus.

Riskiriigi kodanikule varem väljastatud digi-ID jääb kehtima, ja kui see aegub, saab ta esitada

kordustaotluse. Korduva digi-ID väljaandmist hindab PPA juhtumi kaupa.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Digi-ID väljaandmist on reguleeritud ITDS-i 52. peatükis. Digi-ID väljaandmisest keeldumise

alused on sätestatud ITDS-i §-s 206, mille kohaselt digi-ID:

 väljaandmisest keeldutakse, kui: 1) isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut; 2) digi-ID-d taotletakse majandustegevuseks ja esineb majandustegevuse keelamise alus;

3) isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud või tema isikusamasuses on põhjust kahelda;

 väljaandmisest võib keelduda, kui: 1) esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukee lu

kohaldamise aluseks olev asjaolu; 2) digi-ID väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS-i § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Digi-ID väljaandmisest keeldumise alused ei võimalda laiapinnaliselt keelduda digi- ID

taotluste vastuvõtmisest riskiriikide kodanikelt. Igas juhtumis tuleb eraldi kaalutleda, kas taotleja ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut või kas talle dokumendi väljaandmine on

kooskõlas e-residentsuse eesmärgiga. E-residentsuse valdkonna arengusuunad on seotud siseturvalisuse arengukava 2020-20305

tegevussuunaga 4.3 „Usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika“, mille kohaselt peab tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik riiklik identiteedihalduspoliitika, milles on Eesti

maailmas valdkonna eestvedaja, arvestama vajadusega tagada avalik kord ja riigi julgeolek. E-residentsuse järgnevate aastate põhisuunad on määratud e-residentsuse jätkustrateegias

2022–20256. E-residentsuse riskide maandamise meetmetena on selles toodud välja, et e-residentsust ei pakuta üldjuhul nende riikide kodanikele, millest tuleneb ulatuslik julgeoleku-

või digi-ID väärkasutuse oht, ning e-residendina on eriti eelistatud taotlejad riikidest, kellega Eesti teeb justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitsealast koostööd.

5 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025.

5

E-residentsuse riske on läbivalt analüüsitud erinevates riskihinnangutes. Riskiriik ide

kodanikele e-residentsuse võimaldamine on ühe suurima e-residentsuse programmi riskina nimetatud nii rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kui ka Moneyvali

hindamisaruandes.

5. Tehtud uuringud

Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusele (edaspidi VTK) ei eelnenud eraldi uuringuid ega analüüse.

6. Kaasatud pooled

Enne VTK koostamist peeti arutelusid seotud pooltega: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Siht-

asutuse, RAB-i, PPA ja Kaitsepolitseiametiga.

Kavandatav muudatus kiideti heaks e-residentsuse nõukogus, kuhu kuuluvad e-residentsuse programmiga seotud ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste esindajad7.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine JAH

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

 Muu EI

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Rahastuse suurendamine. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus on

toodud ühe järelevalve tõhustamise meetmena välja rahastuse suurendamine. Sellega ei ole aga võimalik muudatuse sihtrühmas soovitud mõju saavutada, kuna Eestil ei ole riskiriikidega

justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitsealaseid koostöösuhteid ning taustakontrollis on võimalik lähtuda vaid taotleja ütlustest, mida ei ole võimalik kontrollida riiklikest allikatest. Seega ei aita rahastuse suurendamine saavutada soovitud eesmärki.

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine. Kehtivat õigust muutmata antaks

riskiriikide kodanikele ka edaspidi digi-ID, st võimaldaksime riigina endiselt kahjustada Eesti majandust, julgeolekut ja mainet. Moneyvali hindamisaruanne tõstis e-residentsuse riskide maandamise vajalikkuse aktiivselt päevakorda, sest juhul, kui hindamisaruandes käsitletud

probleemidega ei tegeleta, riskib Eesti tõsiste majanduslike ja maineliste tagajärgedega. Et seda vältida, ei saa säilitada olemasolevat olukorda.

Senise regulatsiooni parem rakendamine. Kehtiv õigus ei võimalda laiapinnaliselt keelduda digi-ID taotluste vastuvõtmisest riskiriikide kodanikelt, kuid on rakendatud erinevaid riskide

maandamise meetmeid. E-residentsuse jätkustrateegias 2022–2025 on nimetatud järgmised

7 Esindatud on Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsioonimin isteerium, Rahandusministeerium,

Siseministeerium, Välisministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning PPA.

6

riskide maandamise meetmed: 1) taustakontrolli tõhustamine, 2) teenuseosutajate tehtav

kontroll digi-ID kasutamise üle, 3) Riigi Infosüsteemi Ameti seiretugi, 4) digi-ID sertifikaad i kehtivuse peatamine, 5) digi-ID sertifikaadi kehtetuks tunnistamine ning 6) keskendumine

turvalistele sihtriikidele. Kõiki nimetatud meetmeid, välja arvatud viimast, on juba rakendatud, kuid nagu 2022. aasta Moneyvali hindamisaruandest selgus, ei ole need meetmed olnud piisavalt tõhusad ega maanda olulisi riske riskiriikide puhul, kellega puudub Eestil koostöö.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatuse kohta

Eeltoodu põhjal saab järeldada, et mitteregulatiivsed lahendused ei täida soovitud eesmärki ja

kõige paremini maandab riske digi-ID taotlemise piirang riskiriikide kodanikele. Sageli on just riskiriigid seotud suurema terrorismi ja selle rahastamise ohuga ning mitteregulatiivsed

lahendused pole piisavad kuritegevus- ja julgeolekuriskide maandamiseks määral, mis võimaldaks Eestil vältida olulist kahju.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida

Eesti oli esimene riik maailmas, kes lõi e-residentsuse programmi – oleme selles valdkonnas

teerajaja. E-residentsust pakuvad või hakkavad pakkuma mitmed riigid, sealhulgas Aserbaidžaan, Brasiilia, Gruusia, Leedu, Lõuna-Aafrika Vabariik, Portugal ja Ukraina. Teiste riikide lahendusi ei ole põhjalikult analüüsitud. Tutvutud on Leedu e-residentsuse

programmiga. Leedu hakkas e-residentsust pakkuma 2021. aastal ja teadaolevalt Leedus e- residentsuse andmist ei piirata.

Edasisi analüüse ei ole plaanis teha. Muudatuse väljatöötamisel lähtutakse riigi julgeoleku tagamise vajadustest.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Digi-ID väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetlus on reguleer itud

ITDS-i §-s 207. Paragrahvi tuleb täiendada, et võimaldada keelduda digi-ID taotluste vastu- võtmisest riskiriikide kodanikelt, arvestades alltoodud erisusi.

Kavandatava muudatuse kohaselt ei saa edaspidi digi-ID taotlust esitada RAB-i nimekir jas olevate riskiriikide kodanikud, kuid piirangut ei kohaldata:

- Türgi või Araabia Ühendemiraatide kodanikule (vt selgitust punktis 2);

- riskiriigi kodanikule, kes on elanud vähemalt kolm aastat Euroopa Liidu riigis või Ühendkuningriigis ja kellel on selle riigi kehtiv elamisluba. Isik peab digi- ID taotlemisel esitama PPA-le elukohajärgse riigi elamisloa andmed või elamisloakaard i

koopia ja võtma digi-ID kättesaamisel kaasa nii kehtiva kodakondsusjärgse passi kui ka elamisloakaardi. Euroopa Liidu riikide vahel on toimivad koostöösuhted ja andme -

vahetusmudel, misläbi on Eestil võimalik nendest riikidest saada isiku kohta usaldusväärset lisainfot. Euroopa Liidus on kehtestatud ühtsed standardid elamisloa - kaartidele, mis võimaldab menetlejal selgelt tuvastada, kas isiku esitatud andmed ja

dokument on õiguspärased. Samas kolmandates riikides on kasutusel erinevad elamisõigust tõendavad alusdokumendid, mille õigsuse tuvastamine ei pruugi olla

võimalik;

7

- riskiriigi kodanikule, kes tegeleb Eestis majandustegevusega. Digi-ID-d võimaldatakse taotleda riskiriikide kodanikel, kes tõestatavalt tegelevad Eestis juba majandus-

tegevusega, st need, kes on enne e-residendiks saamist Eestis ettevõtte asutanud või kellel on ettevõtlusseos Eesti ettevõttega, näiteks juhatuse liikmena. Erisust kohaldatakse juhul, kui ettevõte tegutseb aktiivselt ning selle kohustused Eesti riigi ees

on täidetud ja puuduvad võlad. Ettevõttele, kellel on nullkäive ja kes ei maksa makse, erisust ei kohaldata. Eestil on majandustegevusega tegelevate riskiriikide kodanike ja

nende tegevuse kohta lisainfot, mida on võimalik kontrollida; - riskiriigi kodanikule kordustaotluse esitamisel. Kordustaotluse menetlemisel on

võimalik hinnata e-residendi senist tegevust ja seda, kas ta täidab e-residentsuse

programmi eesmärki, panustades Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuur i arengusse. Erisust kohaldatakse juhul, kui e-resident tegeleb tõestatavalt Eestis

majandustegevusega ning sellega kaasneb Eestile maksutulu, st nullkäibega ettevõtte le erisust ei kohaldata;

- Eesti välisesinduse töötajale, aukonsulile ja Eesti riigiasutuse lepingupartneri, näiteks

välise teenusepakkuja töötajale. Eestil on ka riskiriikides, näiteks Egiptuses, välis- esindusi ja ei ole välistatud, et digi-ID-d vajavad saatkonna töötajad on selle riigi

kodanikud. Ka aukonsul ja Eesti riigiasutuse lepingupartneri töötaja võivad olla riski- riikide kodanikud, kes vajavad oma tööülesannete täitmiseks digi-ID-d. Kõik sellised isikud läbivad põhjaliku taustakontrolli ja riskide ilmnemise korral saab digi-ID välja-

andmisest keelduda.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Muudatuse tulemusel kaotavad riskiriikide kodanikud edaspidi võimaluse taotleda digi-ID-d ja seeläbi ka võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid. Enamasti kasutatakse digi-ID-d äritegevuseks.

Juhul, kui isik soovib ennast Eestiga siduda, saab ta selleks kasutada teisi võimalusi. Näiteks on võimalik luua ettevõte notari vahendusel. Seega on riskiriigi kodanikul endiselt võimalus

alustada Eestis äritegevust sarnaselt ülejäänud kolmandate riikide kodanikega. Eesti Vabariigi põhiseaduses ei ole e-residentsust reguleeritud. E-residentsus on reguleer itud

ITDS-i 52. peatükis. Seega on e-residentsus hüve, mitte isiku põhiõigus. Mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust taotleda e-residentsuse saamiseks digi-ID-d ning riigil on pädevus

otsustada, kellele ja mis tingimustel seda võimaldatakse. Digi-ID väljaandmisega annab Eesti riik välismaalasele õiguse siseneda riigi infoühiskonda ja kasutada Eesti e-teenuseid. Digi- ID on ajutine hüve, mille puhul võib eeldada, et olenevalt riigi ja rahvusvahelisest julgeoleku-

olukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest võivad selle andmise tingimused muutuda. Tuues paralleeli riigi territooriumil viibimisega, on riigil suveräänne õigus kontrollida, kui palju

ja millistele tingimustele vastavaid välismaalasi ta oma territooriumile lubab. Sarnast põhimõtet on võimalik üle kanda tänapäevasele infoühiskonnale ja kohaldada e-riigi digikeskkonna le. Rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõtte kohaselt ja arvestades riigina endale võetud

rahvusvahelisi kohustusi on igal riigil suveräänne õigus omada kontrolli hüvede üle, mida riik välismaalastele annab. Isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, puudub õigus kasutada

mittekodakondsusjärgse riigi e-teenuseid.

8

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

ITDS-i § 207 lisatakse alus, mis võimaldab keelduda digi-ID taotluse vastuvõtmisest riskiriigi

kodanikult, arvestades VTK punktis 9 nimetatud erisusi. Muudatust on võimalik paindlikult ja etapikaupa kohaldada ning see arvestab laiemalt Eesti

riigi julgeolekut ning majanduslikke ja välispoliitilisi huve.

Muudatus ei mõjuta kehtiva digi-ID-ga riskiriikide kodanikke. Olemasolev digi-ID kehtib kuni

kehtivusaja lõppemiseni või selle järelkontrollis kehtetuks tunnistamiseni. Digi-ID kehtivusaeg

on viis aastat. Kui isiku digi-ID kaotab kehtivuse, võimaldatakse tal erisuse kohaselt edaspidi

esitada kordustaotlus ja ta peab uuesti põhjendama digi-ID vajadust ning andma selgitusi enda

ja oma kavatsuste kohta.

Piirangu alt jäävad välja Türgi ja Araabia Ühendemiraatide kodanikud. Türgi on NATO liikmesriigina Eestile oluline julgeolekupartner ning Araabia Ühendemiraadid on Eestile oluline piirkond riiklike ja ärisuhete loomisel ja edendamisel, et arendada Eesti eksporti.

Araabia Ühendemiraadid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 36. eksporditurg, kus Eesti, sealhulgas e-residentide ettevõtetel on suurepärased ärivõimalused, näiteks IT-sektoris.

Erandina on võimalik anda riskiriigi kodanikule digi-ID, kui ta on elanud vähemalt kolm aastat

Euroopa Liidu liikmesriigis või Ühendkuningriigis ja tal on selle riigi kehtiv elamisluba.

Statistika kohaselt on digi-ID taotlemisel märkinud oma elukohaks riskiriigist erineva riigi 23%

riskiriigi e-residentidest, kelle hulgast ca 70% elavad Euroopa Liidus või Ühendkuningriigis

ning ülejäänud 30% kolmandates riikides. Näiteks on 65% Iraani kodakondsusega e-

residentidest märkinud oma elukohariigiks Iraani, 13% Türgi ja 7% Eesti.

Samuti on võimalik anda digi-ID riskiriigi kodanikule, kes tegeleb Eestis majandustegevusega. 8. veebruari 2023. aasta seisuga on kehtiva digi-ID-ga riskiriikide kodanikud loonud

2444 ettevõtet, mis moodustab 9% kõikidest e-residentide ettevõtetest, millest omakorda on maksumaksjaid, st käibega ettevõtjaid, ca 32%. Türgi kodakondsusega e-residentidel oli

1190 ettevõtet, mis moodustab 48% kõigist riskiriigi e-residentide ettevõtetest. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: riskiriikide kodanikud, kellel on soov tulevikus taotleda digi-ID-d. 10. märtsi

2023. aasta seisuga on riskiriigi e-residente 6406. E-residente on kokku 100 219, kellest

63 332-l on kehtiv digi-ID. Tõenäoliselt ei suurene riskiriikide kodanike huvi e-residentsuse

vastu ka tulevikus. Seega jääb riskiriigi e-residentide arv eeldatavasti samaks ja sihtrühma

suurus on võrreldes e-residentide koguarvuga keskmine.

Mõju ulatus on väike, kuna digi-ID-ga ei kaasne sihtrühmale olulisi eeliseid: see ei anna

kodakondsust, ei ole reisidokument ega viisa ega anna õigust Eestis viibida. Digi-ID-d saab

kasutada vaid Eesti e-teenustes ja välisriigi kodanikul, kellel puudub seos Eestiga, ei ole digi-

ID-d vaja. Seega puudub sihtrühmal kohanemisvajadus ja kohanemisraskusi ei teki.

9

Mõju esinemise sagedus on väike, sest sihtrühma kokkupuude muudatusega on ebaregulaarne

ja juhuslik. Riskiriikide kodanikel, kellel puudub kokkupuude Eestiga, ei ole digi-ID-d

igapäevaelus vaja.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tulemusel kaotavad riskiriik ide

kodanikud edaspidi võimaluse taotleda digi-ID-d ja seeläbi ka võimaluse kasutada Eesti

e-teenuseid. Enamasti kasutatakse digi-ID-d äritegevuseks ja juhul, kui isik soovib ennast

Eestiga siduda, saab ta selleks kasutada teisi võimalusi, näiteks on võimalik luua ettevõte notari

vahendusel.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes menetlevad e-residentsuse taotlusi. Neid on kaheksa. PPA-s töötab ca 5000 inimest. Seega on muudatuse sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed ja ei too kaasa sihtrühma töö ümberkorraldust

ega ümberõppevajadust. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike. PPA ametnike töömaht ei suurene.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2023. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest.8

Muudatus avaldab olulist positiivset mõju Eesti riigi sisejulgeolekule ja -turvalisuse le

arvestades sh riigi majanduslikke ja välispoliitilisi huve.

Positiivse mõju saavutamiseks peab riik võtma tõhusaid meetmeid oma elanike turvatunde

tagamiseks ning riskide maandamiseks. Riikide puhul, kellega Eestil puudub justiits- , julgeoleku- ja õiguskaitsealane koostöö, ei ole e-residentsusega kaanevate riskide maandamist

võimalik tagada muul moel kui piirata digi-ID väljaandmist. Riskiriikide kodanikele e- residentsuse võimaldamine on vastuolus e-residentsuse eesmärgiga ning kahjustab Eesti julgeolekut ja välismainet.

Riskiriikide kodanikud võivad kasutada digi-ID-d erinevate küber- ja majanduskuritegude

toime panemisel või kasutada e-residentsust hüppelaua ja abivahendina viisa või elamis loa

saamisel.

E-residentsust on kasutatud immigratsiooniskeemides, misläbi on varjatud eesmärkidega

isikutel lihtsam siseneda rändemenetlusse, mille tulemusena suurenevad julgeoleku ja

migratsiooniga seotud riskid. Näiteks taotlevad Iraani e-residendid paljudel juhtudel ka Eestis

viibimise aluseid. Iraani avalike allikate põhjal9 annab Eesti e-residentsus võimaluse Euroopa

Liitu sisenemiseks ja rahvusvahelise äri tegemiseks, kuna lihtsustab viibimisaluste saamist

8 Statistikaamet. Rahvaarv. 9 Iraani avalikud allikad e-residentsuse kohta

10

Eestis ja Euroopa Liidus. PPA statistika kohaselt omavad või on omanud näiteks 15% Iraani e-

residentidest lisaks e-residentsusele muid staatusi (näiteks elamisluba), mis teeb neist enim teisi

staatusi omavad riskiriikide e-residendid.

Tabel 2. Iraani e-residentide taotlused 2014-2022. a

Kodakondsus 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku

Iraan 1 25 59 82 213 189 129 161 116 975

Allikas: PPA

Muudatusega maandame riskiriikide kodanike kogukondade suurenemisest tuleneva id

julgeolekut ja turvalisust ohustavaid tegureid. Nendeks on vaenulik mõjutustegevus, terrorism, radikaliseerumine, mõju raskele ja organiseeritud kuritegevusele, sh eriti majanduskuritegudele, korruptsioonile, rahapesule ja terrorismi rahastamise le,

küberkuritegevusele ning sellega kaasnevatele ühiskondlikele tagajärgedele. Muudatuse rakendamine aitab ennetada võimalike süütegude toimepanemist mõjudes ühtlasi positiivse lt

elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele. Piirangu alt jäetakse välja Türgi ja Araabia Ühendemiraatide kodanikud, sest Türgi on NATO

liikmesriigina Eestile oluline julgeolekupartner ning Araabia Ühendemiraadid oluline piirkond riiklike ja ärisuhete loomisel ja edendamisel, et arendada Eesti eksporti. Araabia Ühend-

emiraadid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 36. eksporditurg, kus Eesti, sealhulgas e-residentide ettevõtetel on suurepärased ärivõimalused, näiteks IT-sektoris.

Muudatus avaldab olulist positiivset mõju Eesti riigi sisejulgeolekule ja -turvalisusele, kuigi mõju ulatus, esinemise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on sihtrümale väikesed.

Muudatus ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust, elanike senist toimimist ega eelda sihtrühma sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on sihtrühma kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitav mõju, selle ulatus ja esinemise sagedus Eesti elanike

elukorraldusele ja turvalisusele suureneks muudatuse kohaldamata jätmisega.

Seega on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. Mõju majandusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2023. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest.10

Muudatus avaldab olulist positiivset mõju Eesti majandusele. Ühe suurima e-residentsuse programmi riskina toodi Moneyval´i hindamisaruandes välja, et e-residentsuse programm

võimaldab välismaalastel kasutada e-residentsust ebasoovitavaks ettevõtluseks ning varjata ettevõtluse tegelikku sisu ja eesmärki ning sellest kasu saajaid ning eriti probleemne on see

riskiriikide puhul. Moneyvaĺ i hindamise tulemusena võib hinnatav riik sattuda ebausaldusväärsete riikide nimekirja (hall ja must nimekiri) ning see toob kaasa ulatusliku mõju Eesti kodanikele ja ettevõtetele, sest selles nimekirjas olevate ettevõtete ja eraisikute suhtes

tuleb kõikidel välispankadel ja ka teistel asutustel rakendada täiendavaid ettevaatusabinõus id . Eestis tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted viiksid suure tõenäosusega oma ettevõtted mujale

ja Eesti ettevõtetel ning eraisikutel oleks pangakonto avamine keerulisem ning tõuseks laenuraha ehk intressi suurus. Ka üleüldine asjaajamine ning arveldamine oleks meie

10 Sealsamas.

11

ettevõtetega raskem, kuna maksed peaksid läbima tihedama sõela võrreldes valges nimekir jas

olevate riikide ettevõtetega. Ettevõtted peaksid täpsemalt tõestama raha päritolu ja kinnitama, et tegemist pole teeseldud tehingutega.

Riskiriigi e-residentide ettevõtete statistika: 8. veebruari 2023. aasta seisuga on kehtiva digi-ID-ega riskiriigi e-residendid loonud kokku

2444 ettevõtet, mis moodustab 9% kõigist e-residentide ettevõtetest. Nendest 1190 ettevõtet on loonud Türgi kodanikud, s.o 48% kõigist riskiriikide kodanike ettevõtetest. Kavandatava

muudatuse kohaselt kehtib Türgi kohta erisus, st Türgi kodanikele piirangut ei kohaldata. Türgis on riskiriikidest kõige rohkem aktiivseid e-residente: 44% riskiriigi e-residentidest. Samuti on Türgi kodakondsusega e-residentidel riskiriikidest enim ettevõtteid, mis on alustanud reaalset

majandustegevust. Kõikide riskiriigi e-residentide ettevõtete tasutud maksudest moodustavad Türgi kodanike ettevõtete riiklikud maksud ca 96% ja tööjõumaksud 90%.

Tabel 3. Riskiriigi e-residentide ettevõtete arv Türgi 1316

Iraan 311

Egiptus 195

Pakistan 184

Tuneesia 125

Maroko 112

Liibanon 70

Nigeeria 63

Alžeeria 54

Süüria 46

Jordaania 43

Usbekistan 34

Sudaan 17

Liibüa 16

Iraak 15

Jeemen 12

Saudi Araabia 11

Palestiina Omavalitsus 10

Kongo DV 7

Afganistan 7

Mali 4

Burkina Faso 4

Somaalia 1

Mosambiik 1

Põhja-Korea 1

Araabia Ühendemiraadid 1

Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

2022. aasta I poolaastal deklareeris käibe või maksud 374 riskiriigi e-residendi ettevõtet. Neist 337 deklareeris käibe ja 78 maksud. Ettevõtete deklareeritud käive oli 63,3 miljonit eurot.

Sellest 14% ehk 8,6 miljonit eurot moodustas selliste ettevõtete käive, millega seotud e-resident ei elanud riskiriigis. 2022. aasta I poolaastal tasusid riskiriigi e-residendid maksudena kokku

12

281 000 eurot, millest 30% ehk 85 000 eurot tasusid riskiriigi e-residendid, kes elavad

väljaspool riskiriiki. See teeb 1,2% kõigist e-residentide ettevõtete makstud tööjõumaksudest.

Eeltoodu põhjal on muudatuse mõju ulatus ja esinemise sagedus suur. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda tulu vähenemine Eesti majandusele, mis e-residentide ettevõtetest Eesti riigile laekub. Samas, kui riskiriigi kodanik soovib end Eestiga siduda ja siin

ettevõtte luua, jääb talle nagu kõikidele mitteresidentidele alles võimalus luua ettevõte notari vahendusel. Seega on ebasoovitava mõju kaasnemise risk väike.

Kokkuvõtvalt on muudatusel sihtrühmale oluline positiivne mõju.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Muudatusega ei kaasne mõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatus toob kaasa digi-ID taotlemise keskkonna arendamise kulud, mis kaetakse

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarvest.

14. Edasine mõjude analüüs

E-residentsus on hüve, mitte isiku põhiõigus, ja mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust e- residentsuse saamiseks ning riigil on pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel hüve pakutakse, ei ole edasine mõjuanalüüs HÕNTE § 46 kohaselt vajalik.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

ITDS-i §-s 207 sätestatakse alus, mis võimaldab keelduda riskiriigi kodanikult digi- ID

taotluse vastuvõtmisest. Erisused ja piirangu alla kuuluvate riikide nimekiri kehtestatakse siseministri määrusega.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

X

15.3. Selgitus Muudatus ei ole nii mahukas, et eeldaks ITDS-i uue tervikteksti välja- töötamist. Seetõttu muudetakse olemasolevat seadust.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

ITDS

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK ja seejärel seaduseelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, PPA-le,

Kaitsepolitseiametile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Maksu- ja Tolliametile, RAB-ile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Põhjalikku mõjuanalüüsi ei ole plaanis koostada.

13

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Kontseptsiooni koostamist ei

kavandata.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

2023

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2024

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Elen Kraavik, Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika

osakonna nõunik, [email protected]