Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Siseministeerium

[email protected]

Isikut tõendavate dokumentide

seaduse muutmise seadus

Austatud siseminister

Rahandusministeerium kooskõlastab isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkustega.

Toetame algatust ja e-residentsuse riskipõhisemat väljastamist. Siiski leiame, et VTK-s

kirjeldatud probleemi püstitus, lahendus ja eeldatav mõju ei haaku omavahel. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ peab VTK sisaldama küsimuse võimalikke lahendusi, võimalike lahenduste võrdlust

ja eelistatavat lahendust. Leiame, et antud juhul pole kõiki võimalikke lahendusi (sh

mitteregulatiivseid) kaalutud.

1) Kodakondsus, päriolu ja residentsus

Märgime, et kodakondsus on oluline indikaator, kuid näiteks menetlustoimingute vaates, sh

vahistamismääruse jõustamise seisukohast võib residentsus olla olulisem. Mõne riigi kodanik

ei pruugi mitte kunagi külastada/naasta oma kodakondsusjärgsesse riiki ja terve tagaotsitavaks

oleva perioodi viibida teises riigis, millega Eestil koostööd pole või mille riske maandavad

süsteemid on nõrgad. VTK-s pole kaalutud vajadust jätta e-residentsus väljastamata ka

kõikidele riskiriikides resideeruvatele isikutele, kes pole riskiriigi kodanikud.

2) Riskiriikidega seonduv probleemipüstitus

VTK-s tuuakse välja, et isiku tegelikus taustas võivad esineda olulised puudujäägid, kui ta on

pärit riigist, kellega koostöö puudub. Hiljem on VTK-s väidetud: „Arvestades eeltoodut ja

fakti, et riskiriikide kodanike tausta ei ole võimalik tõhusalt kontrollida ega saada nende kohta

usaldusväärset teavet, ei ole põhjendatud jätkata senist juhtumipõhist digi-ID taotluste

hindamist, vaid tuleb piirata kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide kodanike ligipääsu

e-residentsusele.“. VTK-s on koostöö puudumist avatud väitega, et puudub justiits-

julgeoleku- ja õiguskaitsealane koostöö. VTK-s võiks selgitada, missugust koostööd

Teie 24.05.2023 nr 1-6/2768-1,

SIM/23-0622/-1K

Meie 08.06.2023 nr 1.1-11/3717-2

2

täpsemalt silmas peetakse, et oleks võimalik aru saada, missugustele kriteeriumitele riik peab

vastama, et riik ei kvalifitseeruks riskiriigiks. Praegu pole selge, kas silmas on peetud

kahepoolsete lepingute, rahvusvaheliste konventsioonide, vastastikuse mõistmise

memorandumite või millegi muu puudumist.

Tõenäoliselt kogutakse isiku kohta eelkontrolli läbiviimisel lisaks isiku enda ütlustele ja

väidetele informatsiooni ka muudest allikatest. Kui esinevad olulised puudujäägid „tegelikus

taustas“, siis ei tohiks e-residentsust väljastada ja seda ka kehtiva seaduse kohaselt. Seega

seda probleemi ei saa VTK-s kavandatu kohaselt lahendada. Eestiga koostöö olemasolu ja

riigi poolt pakutavate andmete usaldusväärsus pole otseses seoses. Võib aimata, et VTK-s

soovitakse viidata, et osades jurisdiktsioonides on alternatiivsed allikad nagu dokumendid ja

andmekogud madalama usaldusväärsusega, kuna andmed on puudulikud,

dokumendid/andmekogud nõrgemate turvameetmetega jne. Sellisel juhul võiks seda

probleemi hoida lahus koostöö puudumise probleemist, tunnistades, et kombinatsioon

mõlemast võib muuta e-residentsuse väljastamise võimatuks. Antud juhul probleemi püstitus

ja lahendus ei haaku ja jääb segaseks, kas VTK-s kirjeldatud muudatustega soovitakse

välistada e-residentsuse programmi jätkamist jurisdiktsioonides, kus terrorismi rahastamise

risk on kõrgem ja mille puhul tundub optimaalsem jätta jurisdiktsioon tervikuna välja või on

plaanitavate muudatuste eesmärk lõpetada e-residentsuse pakkumine nendes

jurisdiktsioonides, millega koostöö pole piisav selleks, et tagada riskide maandatus ja nende

realiseerumisel asjakohaselt reageerida.

Lisaks märgime, et VTK-s pakutud lahendus lähtub ainult tuvastatud terrorismi rahastamise

riskist, jättes lahenduseta olukorrad, kui riigi terrorismi rahastamise risk on madal, kuid

puudub nõuetele vastav koostöö e-residentsuse taotleja kodakondsusjärgse riigi ja Eesti vahel.

Samas on probleemipüstituses ja ka mõjuhinnangus korduvalt mainitud probleemina ka

rahapesu riski, aga rahapesu riskiriike eelnõu ei hõlma. Kuna rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskitase on mitmes jurisdiktsioonis samaaegselt kõrge, siis mööname, et

muudatusega võib kaasneda positiivne kõrvalmõju e-residentsuse programmi rahapesu

riskitasemele, kuid tegemist ei ole efektiivse e-residentsuse programmi rahapesu riskitaseme

maandamisega.

3) Statistika

VTK-s kasutusel olevat statistikat võiks täpsustada, et see toetaks paremini kavandatavat

muudatust ja annaks rohkem informatsiooni võimalikust mõjust. VTK-s pole selgelt välja

toodud eeldatav kogumõju. VTK-st ei ilmne, mitu protsenti või kui suur hulk isikuid arvuliselt

on riskiriikide kodakondsusega e-residente, keda see muudatus puudutab, ehk kui palju on

neid, kelle puhul kehtivad samaaegselt kõik neli väidet:

• on riskiriigi kodanik;

• pole Türgist ega AÜE-st;

• pole Eestis eelnõu nõuetele vastavat äriühingut;

• ei resideeru EL-is ega ÜK-s.

Lisaks peab kogumõjuna välja tooma, mitu protsenti e-residente kõigist e-residentidest ja mitu

protsenti kõigist e-residentide poolt makstavatest maksudest muudatusest otseselt puudutatud

isikud maksavad. Mõjude osas on läbivalt kajastatud statistika, mis ei arvesta täiendavaid

muudatuste mõju vähendavaid välistusi. Kogu statistika peab arvestama muudatuse mõju,

arvestades kõiki teada olevaid kitsendusi ja erisusi.

3

VTK-s on välja toodud, kui palju on seni kehtetuks tunnistatud digi-ID-sid seoses asjaoluga,

et koostööd tegevad riigid on teinud kuritegudega seonduvaid päringuid Eestisse. Lisaks võiks

välja tuua ka, kui palju karistusi on täide viidud, mis seostuvad e-residentsuse

väärkasutamisega või kui välisriigis viibiv e-resident on toime pannud majanduskuriteo

(eeskätt KarS peatükid 13 ja 21). See statistika tõestaks, et piisava koostöö olemasolul on

Eesti riigil võimekus asjakohaselt reageerida.

4) Riskiriigid, kelle kodanikele muudatused ei kohaldu

VTK-s on märgitud, et Türgi ja AÜE jäetakse kohaldamisalast välja julgeoleku-, majandus-

ja välispoliitilistel põhjustel. Me ei vaidlusta seda otsust ja selline lähenemine on kooskõlas

ka riskipõhise lähenemisega, aga sellisel juhul oleks vajalik põhjalikum selgitus, kuidas nende

jurisdiktsioonide puhul VTK-s kirjeldatud probleeme lahendatakse. Märgime, et VTK-s välja

toodud tihedad majandussidemed AÜE-ga tõstavad selle jurisdiktsiooni riskitaset Eesti

suhtes, mitte ei langeta. See ei saa olla üksinda põhjenduseks, miks jurisdiktsioon välja jääb.

Lisaks on küsitav, kas heade suhete hoidmiseks on vajalik säilitada nende riikide kodanikele

võimalus osaleda skeemis, mis võimaldab ettevõtlustulu ja sellest tulenevat maksutulu

suunata teise riiki. Tegemist on valikuga, mis on VTK peamise eesmärgiga vastuolus, seega

oleks asjakohane kaaluda VTK-s alternatiivseid võimalusi, sh võimalikku mõju, mis kaasneks

Türgi ja AÜE suhtes erandi tegemata jätmises.

Maandamismeetmete vajadus on oluline, kuna kõigist riskiriikidest on Türgi kõige suurema

mõjuga e-residentsuse programmile. Türgi kodanikele muudatuste kohaldamata jätmise tõttu

väheneb VTK mõju tehingu mahtudele hinnanguliselt kümme korda. Eeldatavasti

rakendatakse Türgi ja AÜE kodanikest e-residentide suhtes muid maandavaid meetmeid, sest

VTK-s kirjeldatud probleemid, nagu näiteks „riskiriikide kodanike tausta ei ole võimalik

tõhusalt kontrollida ega saada nende kohta usaldusväärset teavet“ on tõsised ja vajavad

maandamist. Kui sellised meetmed pole regulatiivsed, peaksid need sisalduma VTK-s, kuna

VTK peaks sisaldama nii regulatiivseid kui mitteregulatiivseid meetmeid, millega VTK-s

kirjeldatud probleeme lahendatakse. Arvestades, et VTK-st ilmneb, et osade jurisdiktsioonide

puhul pole vaja rakendada regulatiivseid meetmeid, et VTK-s viidatud riske maandada ja

probleeme lahendada, siis tuleb anda VTK-s vastus küsimusele, miks neid meetmeid ei

rakendata teiste jurisdiktsioonide puhul.

5) Mõju

Leiame, et VTK-s kirjeldatud muudatustega kaasnevate mõjude osas esitatakse vastuolulisi

väiteid (sotsiaalse ja demograafilise mõju ulatus on väike, kuna digi-ID-ga ei kaasne

sihtrühmale olulisi eeliseid: see ei anna kodakondsust, ei ole reisidokument ega viisa ega anna

õigust Eestis viibida; muudatus avaldab olulist positiivset mõju Eesti riigi sisejulgeolekule ja

-turvalisusele arvestades sh riigi majanduslikke ja välispoliitilisi huve; riskiriikide kodanikud

võivad kasutada digi-ID-d erinevate küber- ja majanduskuritegude toime panemisel või

kasutada e-residentsust hüppelaua ja abivahendina viisa või elamisloa saamisel).

Digi-ID-ga kaasnevate oluliste eeliste puudumine viitab piiratud kasutusvõimalustele, mis

omakorda peaks tähendama, et mõju julgeolekule ja turvalisusele on piiratud. Kui digi-ID-ga

ei kaasne olulisi eeliseid indiviididele, siis, kuidas selle väljastamise lõpetamine riskiriikide

kodanikele avaldab samal ajal olulist positiivset mõju Eesti riigi sisejulgeolekule ja

siseturvalisusele. Hilisemalt on mõjude peatükis viidatud, et digi-ID-st tulenevad eelised

võivad olla olulised ka indiviidi vaates, andes võimalusi toime panna küber- ja

4

majanduskuritegusid või kasutada seda hüppelauana või abivahendina viisa või elamisloa

saamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Henrik Mägi 5885 1355

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]