2
Välisinvesteeringute ja turismi arendamiseks on EASi tegevuste alustaladeks kolm võtmeteemat:
1) Eesti tuntus välismaal,
2) ettevõtete innovatsioonivalmidus ja -julgus ning
3) õigete valikute tegemine väikese riigi piiratud ressursside jagamisel. Õigete valikute üheks
võtme-eelduseks on hea kvaliteediga informatsiooni olemasolu ja suutlikkus seda analüüsida nii
tööstusharude kui ka tööstusharude sees olevate väärtusahelate tasemel.3
Täna töötleb sihtasutus e-residendiga seonduvaid andmeid e-residendi nõusolekul. Samas on tegemist
avalikes huvides oleva ülesandega, mille täitmine ei tohiks sõltuda e-residendi nõusolekust.
Nõusolekupõhine andmetöötlus toob endaga kaasa ebatäpse tulemuse riski – kui nõusolekuid ei ole
e-residentide koguarvu arvestades piisavalt palju, ei pruugi analüüsi tulemus olla usaldusväärne.
Tulemuste täpsus aitab sihtasutusel ka oma tegevusi tulemuslikumalt sihitada ja luua seeläbi Eesti
majandusele suuremat kasu.
Ehkki sihtasutuse põhikirja ülaltoodud punktide kohaselt on sihtasutusele andmete töötlemise õigus
antud, vajab õigusselguse põhimõttest (põhiseaduse § 13 lõige 2) ja isikuandmete kaitse üldmäärusest4
(edaspidi üldmäärus) tulenevalt sihtasutus e-residendiga seonduvate andmete töötlemiseks ka selget
õiguslikku alust seaduse tasandil.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisega luuaksegi e-residentsuse programmi elluviimise
ja arendamise eest vastutavale isikule selge õiguslik alus e-residendiga seonduvate andmete
süsteemseks ja regulaarseks kogumiseks ning analüüsimiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse
§ 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgil, st –soodustada Eesti majanduse arengut, luues võimaluse kasutada
e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga). Lisaks piiritletakse andmete koosseis ja andmete
töötlemise ulatus.
Andmeandjateks ja töödeldavateks andmeteks on:
1. Politsei- ja Piirivalveamet, kelle isikut tõendavate dokumentide andmekogust saadakse e-
residendi andmed (isikukood, eesnimi, perekonnanimi, kodakondsus, elukohariik, elukoha
aadress, telefoninumber, elektronposti aadress, ID-kaardi väljastuskoht, e-residentsuse
andmise otsuse kuupäev, kaardi kehtivuse lõpp, taotluse põhjendus);
2. Maksu- ja Tolliamet, kelle maksukohustuslaste andmekogust saadakse isikustamata ja
agregeeritud andmed e-residentide ettevõtete tasutud maksude kohta, töötajate arvu ning
uute aktiivsete ettevõtete kohta;
3. Statistikaamet, kellelt saadakse isikustamata ja agregeeritud statistika e-residentide loodud
ettevõtete, aktiivsete ettevõtete, töötajate arvu, tasutud maksude ja käibe kohta;
∙ Justiitsministeerium, kelle peetavast äriregistrist saadakse e-residendi asutatud äriühingu
kohta infot (registrikood, ärinimi, staatus, õiguslik vorm, kapital, majandusaasta, asutamise
kuupäev, kontaktaadress, kontaktandmed, põhitegevusala nimetus, EMTAK kood, tegevusala
sektori nimetus, ettevõttega seotud isiku isikukood, ettevõttega seotud isiku ees- ja
perekonnanimi, ettevõttega seotud isiku roll).
Ehkki Maksu- ja Tolliametilt ning Statistikaametilt saab sihtasutus isikustamata ja agregeeritud
andmed, on õigusselguse ja andmete töötlemise läbipaistvuse tagamiseks vajalik seaduses sätestada
ka nende andmete töötlemise õigus.
3 EASi strateegiline tegevuskava 2019-2023, kättesaadav veebis: https://eas.ee/eas/#row-7-1
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Kättesaadav veebis:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0679&from=EN