Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

1

07.12.2022

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

2014.a käivitunud e-residentsuse programm on olnud üks Eesti edulugudest. Programmi eestvedajaks, elluviijaks ja arendajaks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka sihtasutus), kelle põhikirjaline eesmärk on muu hulgas aidata kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna kujundamisele läbi välisinvesteeringute tegemise võimaluste korraldamise. E-resident on välismaalane, kellele Eesti on hüvena loonud isiku kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja digitaalse isikutunnistuse – e-residendi digi-ID. E- residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on isikut tõendavate dokumentide seaduse § 205 lõike 2 kohaselt soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. E-residentsus avab seega ettevõtjatele üle maailma digitaalse juurdepääsu Eesti e-teenustele ning läbipaistvale, vähese bürokraatiaga ja turvalisele ärikeskkonnale, aidates nii kaasa Eesti muutmisele veelgi atraktiivsemaks ettevõtluskeskkonnaks. 2022.a oktoobri seisuga on e-residendi staatuse saanud 96 095 inimest 176 riigist üle kogu maailma. E-residendid on loonud 23 257 Eesti ettevõtet, moodustades seejuures 20% uutest Eesti ettevõtetest

ning 28% Eesti iduettevõtetest just e-⁠residentide loodud. Oma tegevusega on e-residendid toonud Eestile 100 miljonit eurot majanduslikku tulu.1 Lisaks eksisteerivad veel nn teisesed efektid (nt e-residentide teenindavate kodumaiste ettevõtete äritegevuse tulemusel tekkinud maksutulu, käibemaksutulu) ja kaudne mõju (nt e-residentsusest tulnud Eesti tuntuse oluline kasv, mille reklaami väärtuse ekvivalendiks hindas uuringufirma Meltwater 383 miljonit), mis muudab e-residentsuse programmi Eestile kordades veelgi kasulikumaks. Selleks, et e-residentsuse programmi tehtud turundusinvesteeringud oleksid efektiivselt suunatud, on vajalik operatiivselt ja süsteemselt mõõta tegevuste tulemuslikkust. Tulemuslikkus sõltub aga teadmis- ja andmepõhiste otsuste tegemise võimalikkusest. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikirja2 kohaselt on sihtasutuse põhiülesanneteks muu hulgas: 1) aidata kaasa Eesti kui parima ning kestliku elu- ja ettevõtluskeskkonnaga riigi kujunemisele (punkt 2.1.1);e

2) väliskapitali otseinvesteeringute, ettevõtlus- ja innovatsioonitegevuste meelitamine Eestisse; Eesti kui atraktiivse välisinvesteeringute sihtriigi ja ettevõtluskeskkonna tutvustamine, sihtasutuse välisesinduste võrgustiku, aktiivse müügitöö ning erinevate ürituste korraldamise (punkt 2.2.5); 3) riiki, ärikeskkonda, siin tegutsemise võimalusi ja riigi teenuseid tutvustavate turundustegevuste ellu viimine ja tulemuslikkuse mõõtmine (punkt 2.2.7); 4) oma vastutusvaldkondades andmete ja informatsiooni kogumine, süstematiseerimine, analüüsimine ja edastamine (punkt 2.2.11).

1 https://www.e-resident.gov.ee/eesti/ 2 Kinnitatud 14.12.2021.a, kättesaadav veebis; https://eas.ee/eas/

2

Välisinvesteeringute ja turismi arendamiseks on EASi tegevuste alustaladeks kolm võtmeteemat: 1) Eesti tuntus välismaal, 2) ettevõtete innovatsioonivalmidus ja -julgus ning 3) õigete valikute tegemine väikese riigi piiratud ressursside jagamisel. Õigete valikute üheks võtme-eelduseks on hea kvaliteediga informatsiooni olemasolu ja suutlikkus seda analüüsida nii tööstusharude kui ka tööstusharude sees olevate väärtusahelate tasemel.3

Täna töötleb sihtasutus e-residendiga seonduvaid andmeid e-residendi nõusolekul. Samas on tegemist avalikes huvides oleva ülesandega, mille täitmine ei tohiks sõltuda e-residendi nõusolekust. Nõusolekupõhine andmetöötlus toob endaga kaasa ebatäpse tulemuse riski – kui nõusolekuid ei ole e-residentide koguarvu arvestades piisavalt palju, ei pruugi analüüsi tulemus olla usaldusväärne. Tulemuste täpsus aitab sihtasutusel ka oma tegevusi tulemuslikumalt sihitada ja luua seeläbi Eesti majandusele suuremat kasu. Ehkki sihtasutuse põhikirja ülaltoodud punktide kohaselt on sihtasutusele andmete töötlemise õigus antud, vajab õigusselguse põhimõttest (põhiseaduse § 13 lõige 2) ja isikuandmete kaitse üldmäärusest4 (edaspidi üldmäärus) tulenevalt sihtasutus e-residendiga seonduvate andmete töötlemiseks ka selget õiguslikku alust seaduse tasandil. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisega luuaksegi e-residentsuse programmi elluviimise ja arendamise eest vastutavale isikule selge õiguslik alus e-residendiga seonduvate andmete süsteemseks ja regulaarseks kogumiseks ning analüüsimiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgil, st –soodustada Eesti majanduse arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga). Lisaks piiritletakse andmete koosseis ja andmete töötlemise ulatus. Andmeandjateks ja töödeldavateks andmeteks on:

1. Politsei- ja Piirivalveamet, kelle isikut tõendavate dokumentide andmekogust saadakse e- residendi andmed (isikukood, eesnimi, perekonnanimi, kodakondsus, elukohariik, elukoha aadress, telefoninumber, elektronposti aadress, ID-kaardi väljastuskoht, e-residentsuse andmise otsuse kuupäev, kaardi kehtivuse lõpp, taotluse põhjendus);

2. Maksu- ja Tolliamet, kelle maksukohustuslaste andmekogust saadakse isikustamata ja agregeeritud andmed e-residentide ettevõtete tasutud maksude kohta, töötajate arvu ning uute aktiivsete ettevõtete kohta;

3. Statistikaamet, kellelt saadakse isikustamata ja agregeeritud statistika e-residentide loodud ettevõtete, aktiivsete ettevõtete, töötajate arvu, tasutud maksude ja käibe kohta;

∙ Justiitsministeerium, kelle peetavast äriregistrist saadakse e-residendi asutatud äriühingu kohta infot (registrikood, ärinimi, staatus, õiguslik vorm, kapital, majandusaasta, asutamise kuupäev, kontaktaadress, kontaktandmed, põhitegevusala nimetus, EMTAK kood, tegevusala sektori nimetus, ettevõttega seotud isiku isikukood, ettevõttega seotud isiku ees- ja perekonnanimi, ettevõttega seotud isiku roll).

Ehkki Maksu- ja Tolliametilt ning Statistikaametilt saab sihtasutus isikustamata ja agregeeritud andmed, on õigusselguse ja andmete töötlemise läbipaistvuse tagamiseks vajalik seaduses sätestada ka nende andmete töötlemise õigus.

3 EASi strateegiline tegevuskava 2019-2023, kättesaadav veebis: https://eas.ee/eas/#row-7-1 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0679&from=EN

3

2. Sihtrühm

Muudatuste sihtrühmadeks on: 1) e-residendid, kelle andmeid töödeldakse; 2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kes e-residendi andmeid analüüsib ja teeb selle pinnalt e- residentsuse programmi edendamiseks vajalikud järeldused; 3) Politsei- ja Piirvalveamet, kelle isikut tõendavate dokumentide andmekogust saadakse e- residendiga seonduvad andmed; 4) Maksu- ja Tolliamet, kelle maksukohustuslaste andmekogust saadakse e-residendiga seonduvad andmed; 5) Statistikaamet; 6) Justiitsministeerium, kelle peetavast äriregistrist, saadakse e-residendiga seonduvad andmed

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on luua õiguslik alus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele e- residentide andmete töötlemiseks e-residentsuse programmi edendamise, tulemuslikkuse hindamise, strateegia kujundamise ning väärtuspakkumise loomise eesmärgil ning e-residentidele suunatud teenuste ning turundustegevuse planeerimiseks ja rakendamiseks. E-residentsuse programmi kasvustrateegia eesmärk järgnevateks ehk 2022-2025 aastateks on luua võimalusi hüppeliseks tulude kasvuks läbi parema väärtuspakkumise peamist tulu toovale e- residentide segmendile. E-residentsuse kasvustrateegia lähtekohaks on, et e-residentsuse programm on oma kasu ja toimemudelit tõestanud ning Eestile on kasulik e-residentsuse programmi hüppeline kasvatamine. Kasvustrateegia elluviimise järgselt oleks aastaseks uute e-residentide arvu kasvuks 14 000-17 000 uut e-residenti aastas. Aastaks 2025 on üle 40% uutest e-residentidest asutanud ettevõtte ning Eesti riigi otsene maksutulu kasvab iga-aastaselt vähemalt 30% võrra.5 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikirja kohaselt on sihtasutuse põhiülesanneteks muu hulgas: 1) riiki, ärikeskkonda, siin tegutsemise võimalusi ja riigi teenuseid tutvustavate turundustegevuste ellu viimine ja tulemuslikkuse mõõtmine (p 2.2.7); 2) oma vastutusvaldkondades andmete ja informatsiooni kogumine, süstematiseerimine, analüüsimine ja edastamine (p 2.2.11). Seega on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele pandud ülesandeks e-residentsuse programmi edendamisel ja eesmärkide elluviimisel e-residentide kohta andmete kogumise, analüüsimise, turundustegevuste ellu viimine ja tulemuslikkuse (mõju) mõõtmine. Tegemist on avalikes huvides oleva ülesande täitmisega, mille igakülgne ja efektiivne teostamine sõltuvusena e-residendi nõusolekust võib osutuda keeruliseks ega pruugi anda usaldusväärset tulemust. E-residentsuse programmi eesmärkide saavutamiseks ning tegevuste läbiviimiseks on teatud ulatuses vajalikud e-residentide isikustatud andmed. See võimaldab parandada müügitegevust ja liitumisprotsessi ning samuti luua erinevaid analüütilisi ja statistilisi vaateid. Selle alusel omakorda on 5 E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025. Kättesaadav veebis: https://www.mkm.ee/uudised/andres-sutt-e-

residentsuse-kasvukava-kergitab-riigi-tulu-ligi-veerand-miljardi-euro-vorra

4

võimalik planeerida ning hinnata strateegilisi tegevusi uute turunduskanalite ja sihtkohtade ning toote- turu sobivuse vaatest. E-residentide andmete töötlemine aitab kaasa e-residentsuse programmi jätkusuutlikkusele ja edukusele järgmiselt: 1) müügitegevuse parandamine – e-residentsuse kasvustrateegia näeb ette turunduse ja äriarenduse ressursi suunamise uute kliendisegmentide leidmisele lisaks senistele. Andmed on vajalikud peamiselt sihitumaks ja personaalsemaks turustamiseks veebis ja elektrooniliste suhtluskanalite kaudu, sh selle automatiseerimiseks. Elektroonilise suhtluskanali kaudu e-residentide informeerimine eeldab turgude ja isikute segmenteerimist vastavalt valitud sihtriikidele ja kampaaniatele. Samuti on andmetöötlus vajalik kliendi tagasiside küsimiseks, erinevate uuringute läbiviimiseks ja sihtturgudel ürituste planeerimiseks; 2) toote-turu sobivuse analüüs – erinevad statistilised ja analüütilised andmetöötlustoimingud, et hinnata e-residentsuse programmi sobilikkust ning vastavate tegevuste sihistamist erinevate turgude vaates. Eesmärk on mõista e-residentide profiile, sihtrühmi ja sihtturgusid, sh selliste e-residentide kaardistamine ja hõlmamine, kes suurema tõenäosusega loovad Eestis ettevõtte ja panustavad maksude tasumisega Eesti majandusse; 3) täiendavad väljastuskohad – sihtturgude analüüs, et planeerida ja avada täiendavaid väljastuskohti, samuti konsulaarmissioonide kavandamiseks. Samuti riigipõhised analüüsid, hindamaks e-residentide tausta (sektorid, maksukäitumine, vanusegrupid, asukohad, sugu, kodakondsus jne). Õigusselguse tagamiseks ning e-residentsuse programmi tulemuslikumaks toimimiseks tuleks täiendada isikut tõendavate dokumentide seaduse peatükki 52 selliselt, et e-residentsuse programmile antakse õigus töödelda e-residendiga seotud andmeid (loetletud käesoleva väljatöötamiskavatsuse punktis 1). Sihtasutusel tekib õigus saada Politsei- ja Piirivalveametilt ning Maksu- ja Tolliametilt e- residendi kohta andmeid, mis on vajalikud selleks, et operatiivselt ja süsteemselt mõõta tegevuste tulemuslikkust ja sihistada sihtasutuse tegevust e-residentsuse programmis täpsemalt.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Täna kogub ja töötleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus e-residentide andmeid nende nõusolekute alusel. Nõusoleku alusel andmete töötlemine ei taga aga vajalikku tervikpilti e- residentsuse programmi tulemuslikkuse ja arendamise vaatest. Sihtasutusele selge õigusliku aluse loomine andmete töötlemiseks tagab sihtasutuse tegevuse ja e-residentsuse programmi jätkusuutlikkuse ning õigusselguse. Asjassepuutuvateks dokumentideks on: 1) isikut tõendavate dokumentide seadus (peatükk 52); 2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikiri (punktid 2.2.7 ja 2.2.11); 3) e-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025; 4) EASi strateegiline tegevuskava 2019-2023

5. Tehtud uuringud

Eraldi uuringuid tehtud ei ole.

6. Kaasatud osapooled

5

Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel tehti koostööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, Siseministeeriumiga, Politsei- ja Piirivalveametiga, Maksu- ja Tolliametiga ning Justiitsministeeriumiga.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

∙ Avalikkuse teavitamine EI

∙ Rahastuse suurendamine EI

∙ Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH

∙ Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

∙ Muu (palun täpsusta) EI

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Regulatiivse lahenduse kasuks võib otsustada siis, kui muul viisil probleemi lahendada saa. Antud juhul saab väljatöötamiskavatsuses esile toodud probleemi lahendada üksnes regulatiivse lahendusega. Avalikkuse teavitamine ei ole tulemuslik, kuna Eesti avalikkus ei ole e-residentsusega seonduva regulatsiooni sihtrühmaks. Rahastuse suurendamine ei ole tulemuslik, kuna see ei võimalda lahendada probleemi – analüüsi tulemused sõltuvad sellest, kas e-resident annab andmete töötlemiseks nõusoleku. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on e-residendiga seonduvate andmete töötlemiseks vaja selget õiguslikku alust seaduse tasandil

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Kuna mitteregulatiivsed lahendused ei sobi ning vaja on kaaluda regulatiivseid lahendusi, esitatakse enne eelnõu koostamist avalikkusele tagasiside saamiseks käesolev väljatöötamiskavatsus.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Eelnõu väljatöötamisel on kavas analüüsida Läti seadusandlust, kus vastav regulatsioon hiljuti jõustus. Analoogseid programme on arendamas ka Leedu, Ukraina ja Portugal.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Probleemi lahendamiseks võimalikke regulatiivseid lahendusi on kirjeldatud käesoleva väljatöötamiskavatsuse punktis 3.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid

E-resident on füüsiline isik, seega peab tema isikuandmete töötlemine vastama isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevatele nõuetele. Üldmäärust kohaldatakse liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või väljaspool liitu (art 3 lõige 1).

6

Üldmääruse art 5 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted, mille kohaselt peab isikuandmeid koguma täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (art 5 lg 1 punkt b). Samuti peavad isikuandmed olema asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (art 5 lg 1 punkt c). Isikuandmete töötlemise õigusliku aluseks üldmääruse art 6 tähenduses on avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ülesandeks on muu hulgas aidata kaasa Eesti kui parima ning kestliku elu- ja ettevõtluskeskkonnaga riigi kujunemisele (põhikirja punkt 2.1.1). Tegemist on seega avalikes huvides oleva ülesande täitmisega. Üldmäärus näeb avalikes huvides oleva ülesande täitmise puhul ette nõude, et sel juhul peab isikuandmete töötlemise alus olema kehtestatud liikmesriigi õigusega (art 6 lg 3 punkt b). Seejuures peab siseriiklikult kehtestatud õiguslik alus sisaldama isikuandmete töötlemise eesmärki ning eritingimusi, mis reguleerivad vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise seaduslikkust, töötlemisele kuuluvate andmete liiki, asjaomaseid andmesubjekte, üksuseid, kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid, eesmärgi piirangut, säilitamise aega ning isikuandmete töötlemise toiminguid ja -menetlusi (samas). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 sätestab eraelu puutumatuse kaitse. Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.6 Isikuandmete töötlemisega seonduvad nõuded omakorda sätestab üldmäärus. Lisaks on asjassepuutuv põhiseaduse § 13 lõikest 2 tulenev õigusselguse põhimõte, mille kohaselt peab isikul olema õigusnormidele tuginedes võimalik prognoosida avaliku võimu käitumist. See tähendab, et õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad.7

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisega luuakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kui e-residentsuse programmi elluviimise ja arendamise eest vastutavale isikule8 selge õiguslik alus e-residendiga seonduvate andmete süsteemseks ja regulaarseks kogumiseks ning analüüsimiseks. 1. Mõju e-residendile E-residente on 2022.a augustikuu seisuga 92 950. Muudatuse jõustumisel ei pea e-resident andma nõusolekut oma andmete töötlemiseks. Andmeid töödeldakse e-residenti vahetult kaasamata ja täiendavaid andmeid küsimata. Seega e-residendi halduskoormus ei suurene. Samas toob muudatus endaga kaasa sihtasutuse tegevuse täpsema sihitatuse e-residendi suunal, mille tulemusel on võimalik pakkuda konkreetsele e-residendile personaalselt tema profiilist ja vajadustest lähtuvad informatsiooni, nõustamist ja tutvustada uusi kampaaniad ning julgustada Eestis ettevõtlusega alustamist. 2. Mõju Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele

6 RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19 7 RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p 31 8 Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõige 1

7

Sihtasutus töötleb e-residendi andmeid e-residentsuse programmi edendamise, tulemuslikkuse hindamise, strateegia kujundamise ning väärtuspakkumise loomise eesmärgil ning e-residentidele suunatud teenuste ning turundustegevuse planeerimiseks ja rakendamiseks. Sihtasutusel on olemas vahendid ja inimressurss (e-residentsuse programmi ärianalüütiku ametikoha näol) ning seega ei too muudatus endaga sihtasutusele kaasa täiendavat kulu. 3. Mõju Politsei- ja Piirvalveametile Politsei- ja Piirivalveameti puhul on mõjutatud liikmete arvuks 1-2 inimest, kes edastavad sihtasutusele andmeid üks (1) kord kuus. Mõju on majanduslikku laadi, seisnedes nii rahalises kui ka töökorralduslikus mõjus. Mõju asutuse töökoormusele ja eelarvele on pigem väike. 4. Mõju Maksu- ja Tolliametile Maksu-ja Tolliameti puhul on mõjutatud liikmete arvuks 1-2 inimest, kes edastavad sihtasutusele andmeid. Mõju on majanduslikku laadi, seisnedes nii rahalises kui ka töökorralduslikus mõjus. Mõju asutuse töökoormusele ja eelarvele on pigem väike. 5. Mõju Statistikaametile Statistikaameti puhul on mõjutatud liikmete arvuks 1-2 inimest, kes edastavad sihtasutusele andmeid. Mõju on majanduslikku laadi, seisnedes nii rahalises kui ka töökorralduslikus mõjus. Mõju asutuse töökoormusele ja eelarvele on pigem väike. 6. Mõju Justiitsministeeriumile Justiitsministeeriumi andmekogude puhul on tegemist avaandmetega, mille saamine registritest on automatiseeritud. Mõju asutuse töökoormusele puudub.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Kavandatava muudatusega ei kaasne mõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud

Eeldatavasti ei kaasne olulisi mõjusid riigi ja kohaliku omavalitsuse kuludele ega tuludele.

14. Edasine mõjude analüüs

Esmase mõjuanalüüsi käigus ei tuvastatud olulise mõjuga muudatusi, mistõttu ei ole põhjalikum mõjude analüüs planeeritud.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus

15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris

X

15.3 Selgitus Kavandatavaid muudatusi ei ole palju ning need tehakse olemasoleva seaduse teksti

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Isikut tõendavate dokumentide seadus

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Väljatöötamiskavatsus esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse

8

avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Politsei-ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale. Pärast väljatöötamiskavatsuse kooskõlastust otsustatakse täpsemalt edasised tegevused, sh huvirühmadega kohtumised jmt. Eelnõu ja seletuskiri saadetakse edaspidi eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Kuna kavandatava eelnõuga ei kaasne olulisi mõjusid, siis edasist mõjuanalüüsi ei planeerita. Uute teemade või muudatuste lisandudes teostatakse vajalik mõjuanalüüs eelnõu koostamise käigus.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Kontseptsiooni ei ole kavas koostada.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

Sõltub väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tulemusest. Eelduslikult 2023.a I kvartal

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Sõltub eelnõu väljatöötamise menetlusest

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Maarja Mere, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna digimajanduse nõunik ([email protected]) Mirjam Rannula, digiriigi arengu osakonna IT õiguse valdkonnajuht ([email protected])

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

09.12.2022 nr 2-22/2022/7515

Isikut tõendavate dokumentide seaduse

muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisa: Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Politsei- ja Piirivalveamet

Maksu- ja Tolliamet

Andmekaitse Inspektsioon

Rahapesu Andmebüroo

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Teenusmajanduse Koda

Maarja Mere, [email protected]

Mirjam Rannula, [email protected]