Heltermaa sadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuste koondtabel
Jrk nr
Ettepaneku esitaja/
kirja laekumise kuupäev ja nr
Ettepaneku sisu
Valla seisukoht
1.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
05.06.2024
Kiri nr 16-6/23-05070-005
TTJA on varasemalt arvamust avaldanud 19.04.2023 kirjaga nr 16-6/23-05070-002 "Ettepanekud Heltermaa sadama detailplaneeringu lähteseisukohtadele".
TTJA on tutvunud detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõuga ning märkused puuduvad.
Teadmiseks võetud
2.
Terviseamet
07.06.2024
Kiri nr 9.3-4/24/5242-2
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Heltermaa sadama detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruandega ning märgib järgnevat:
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt müraleevendavaid meetmeid tuleks rakendada, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dBA (ööpäeva 24 h keskmine). Eeldusel, et tuulik töötab kuni 24 tundi ööpäevas, soovitab Terviseamet uute tuulikute rajamisel võtta aluseks kõige rangema normi ehk tööstusmüra öise sihtväärtuse tagamise, mis on elamualadel 40 dBA.
Ettepanekuga arvestatakse ja detailplaneeringus seatakse tingimuseks tööstusmüra öise sihtväärtuse järgimine tuuliku kavandamisel.
3.
Transpordiamet
11.06.2024
Kiri nr 7.2-1/24/7609-5
1. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast (seisukohtade punkt 14).
Arvestame märkusega ning täiendame detailplaneeringu põhijoonist vastavalt märkusele.
2. Palume planeeringu seletuskirja osas 1 näidata kõik teostatud uuringud, praegu viide mitmele teostatud uuringule puudub.
Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 1 on täiendatud vastavalt.
3. Planeeringus tuleb lahendada juurdepääs jahisadamale ja karavanipargile Kärdla poolt tulijatele.
Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 4.5 on täiendatud jahisadamale ja karavanipargile juurdepääsu kirjeldusega Kärdla poolt tulijatele vastavalt olemasolevale ja väljakujunenud liikluskorraldusele.
4. Seletuskirja osas 3.4 kergliiklusteele viidates anda tee nimetus ja number (Heltermaa kergliiklustee, nr 12801)
Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükke 2.1, 3.4 ja 4.5 on täiendatud vastava viitega.
5. Seletuskirja osas 3.7 Kehtivad piirangud puudub info navigatsioonimärkide kohta, see lisada.
Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 3.7 on täiendatud vastava infoga navigatsioonimärkide osas.
6. Planeeringu eskiisis puudub info tehnovõrkude ja servituutide, sh teeservituutide kohta, need lisada.
Ettepanekuga arvestatakse detailplaneeringu põhilahenduse koostamisel, mille käigus selguvad tehnovõrkude lahendused.
7. Peatükk 3 „Olemasoleva olukorra iseloomustus“ osas 3.2 soovitavalt mitte viidata kavandatavatele ehitistele.
Tähelepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2 on viidatud lause eemaldatud.
8. Planeeringu seletuskirja, sobivasse asukohta (näiteks ptk 5 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted) lisada järgnevad laused: „Ehitustegevus navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas tuleb kooskõlastada Transpordiametiga (alus meresõiduohutuse seaduse § 48 lg 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lg 1). Samuti tuleb Transpordiametiga kooskõlastada navigatsioonimärkide rajamine või rekonstrueerimine (alus majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ § 5 lg 2). Kooskõlastamiseks on vajalik esitada vastavad projektid“.
Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 5.6 on täiendatud vastavate nõuetega ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.
9. Planeeringu seletuskirja, sobivasse asukohta (näiteks ptk 7) lisada järgnevad laused: „Enne ehitustööde algust kooskõlastada Transpordiametiga sadamarajatise turvalisuse detailid ja vajadusel muuta rajatise turvaplaani (alus sadamaseaduse § 16 lg 6)“.
Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 7 on täiendatud vastava nõudega.
10. Kavandatud bussipeatuste asukohad näidata joonisel, lisada vastav leppemärk.
Arvestame märkusega ning täiendame detailplaneeringu põhijoonist vastavalt märkusele.
11. Sihtotstarbeid tuleb korrigeerida, näiteks ei ole maakatastriseaduse järgi reisijate teenindamisega seotud ehitiste maa tootmismaa. Vajadusel anda erinevate sihtotstarvete osakaalu protsent. Kaaluda vajadust määrata eraldi OE-sihtotstarbega krunt tuulegeneraatorile.
Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. Detailplaneeringu lahenduses (nii joonistel kui seletuskirjas) on korrigeeritud krundi pos 1 kasutamise sihtotstarbeid.
Eraldi OE-sihtotstarbega krundi moodustamist tuulegeneraatorile ei pea me otstarbekaks, kuna tuulegeneraatori rajamine on võimalus mitte kindel eesmärk (erinevalt lõunamuul-kaist, mille tippu on tuulegeneraator kavandatud).
12. Ehitusõiguse tabelis puuduvad krundi aadressi ettepanekud, tabelit täiendada. Soovitavalt tuua tabelis välja krundid, millest POS nr 1 krunt moodustatakse. Kontrollida krundi POS 1 pindala.
Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. Hiiumaa Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana ei pea vajalikuks kruntide aadresside ettepanekuid teha. Selle tulemusel on korrigeeritud detailplaneeringu põhijoonise kruntide kasutamise tingimuste tabelit ning eemaldatud aadressiettepanekute veerg. Samas oleme vaadanud üle krundi pos 1 pindala ja esitanud põhijoonisel tabeli „Andmed kruntide moodustamiseks“, mis kajastab kruntide moodustamist.
13. Olemasolevad katastriüksuse piirid soovitavalt näidata ainult tugiplaanil ning põhijoonisel näidata ainult planeeritavad krundid.
Ettepanekuga ei arvestata, kuna selleks puudub põhjendatud vajadus. Seda enam, et eelmise märkuse juures on välja toodud vajadus selgitada, millistest kinnistutest krunt pos 1 moodustatakse.
14. Kuna eelnõu järgi täpsustatakse tehnovõrkude lahendus planeeringu põhilahenduse koostamise käigus, ei saa me hinnata tehnovõrkude ning nendest tulenevate kujade ja kaitsevööndite mõju riigitee toimivusele ja ohutusele eskiislahenduse põhjal.
Teadmiseks võetud.
15. Juhime teie tähelepanu sellele, et juhul kui kavandatakse tehnovõrke riigitee alusele maale, tuleb enne tehnovõrgu teemaale ehitamist sõlmida isikliku kasutusõiguse leping. Lisada vastav tingimus planeeringu seletuskirja osasse 7.
Ettepanekuga arvestatakse detailplaneeringu põhilahenduse koostamisel, mille käigus selguvad tehnovõrkude lahendused.
16. Tuulegeneraatori puhul kaaluda, kas tegemist on olulise avaliku huviga rajatisega ning PlanS § 126 lg 4 tulenevalt on seetõttu vajalik krundi POS 1 ehitusõiguse määramisel rajatisega arvestada.
Selgitame, et tuulegeneraatori rajamine on võimalus mitte kindel eesmärk (erinevalt lõunamuul-kaist, mille tippu on tuulegeneraator kavandatud), mistõttu ei ole tegemist olulise avaliku huviga rajatisega, mida tuleb krundi pos 1 ehitusõiguse määramisel arvesse võtta.
KSH aruande eelnõule ettepanekuid ei ole.
Teadmiseks võetud
4.
Keskkonnaamet 19.06.2024
Kiri nr 6-2/24/10671-2
1. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud veekaitselised piirangud, mis ulatuvad planeeringualale - Läänemere ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, veekogu kallasrada, korduv üleujutusala. Veekaitsevööndit ei ole veeseaduse § 118 lg 5 p 1 kohaselt õiguslikul alusel rajatud sadamaalal ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 1 p 1 kohaselt puudub avalikult kasutataval veekogul kallasrada sadamas.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p-le 2 ei laiene ranna ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. LKS § 38 lg 5 p 2 nimetatud sadamaehitisteks on laevatatavatel veekogudel sadamaregistris registreeritud sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Millele võib tagasihoidlikus mahus lisanduda ka sadama toimimist toetavaid funktsioone või ehitisi. Muude sadama territooriumile või lähiümbrusesse ehituskeeluvööndisse kavandatavate ehitiste ehitamine eeldab ehituskeeluvööndi vähendamist. Koostatava üldplaneeringu eelnõus on tehtud ettepanekud täiendavateks ehituskeeluvööndi vähendamisteks, mis on vajalikud sadama aladel mitmekesisemate arenguvõimaluste tagamiseks. Ühe ettepanekuna on välja toodud ka Heltermaa sadama varasema ehituskeeluvööndi vähendusega katmata osa.
Käesolevas KSH aruandes (lk 31) on välja toodud: „Samuti ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 5 alusel ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, ranna kindlustusrajatisele, riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele, tehnovõrgule ja -rajatisele ja avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringu alale ei planeerita eskiisist lähtuvalt ehitisi, mis vajaksid Keskkonnaameti nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks“. Kui koostatav planeering ei anna õigust ehitada looduskaitseseaduses toodud erandite alusel, tuleb hinnata mõju ranna kaitse eesmärkidele ja vajadusel taotleda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.
Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 3.7 on täiendatud vastava infoga.
Arvestame koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringus tehtud ettepanekuga Heltermaa sadama territooriumi seni ehituskeeluvööndi vähendamisega katmata osas ehituskeeluvööndi vähendamiseks sadama mitmekesisemate arenguvõimaluste tagamiseks.
2. Hetkel on detailplaneeringu seletuskirjas välja toodud, et kavandatud tegevustega kaasneb süvendamine, kaadamine ja tahkete ainete paigutamine ning nende tegevuste mahud ületavad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) toodud kohustusliku keskkonnamõju hindamise künniseid. Siiski peab detailplaneeringu seletuskirjast välja tulema, milliseid rajatisi planeeritakse ja kui suured need on (sh maht), kuna hetkel see välja ei tule.
Seletuskirjas toodud planeeringala (lk 5) erineb detailplaneeringu asendiskeemil ja detailplaneeringu tugiskeemil näidatud alast. Viimastel on kavandatava kai suurus ja seega maht oluliselt erinev (vt joonis 1). Kui algselt oli kujutatud detailplaneeringu algatamise kohane planeeringuala, siis peab selle selgelt välja tooma (sh viitama, et seda on detailplaneeringu käigus muudetud ja viidata asendiplaanile). KSH aruandes on see välja toodud (ptk 1.1). Kuna detailplaneeringu seletuskirjas asuval joonisel vastav selgitus puudub, siis tekitab see ebaselgust. Palume detailplaneeringu seletuskirja täpsustada.
Arvestame märkusega ning täiendame detailplaneeringu seletuskirja infoga planeeritavate rajatiste ja nende mahtude kohta.
Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1 toodud joonisele on lisatud viide, et tegemist on detailplaneeringu algatamisotsuse kohase planeeringuala piiriga. Detailplaneeringu jooniseid on täiendatud ning lisatud on algatamisotsuse kohane planeeringuala piir ning planeeringuala piiri muutmise ettepanek, mille selgitused ja põhjendused on esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1.
3. KSH aruande ptk-s 5.4.2 (lk 32) on pisut eksitav info, nagu paikneks kaadamispiirkond u 1 km kaugusel Väinamere hoiualast. Kaadamispiirkond jääb Väinamere hoiualale, mis kuulub üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodusalana. Siseriiklikult on hoiualad jagatud maakondade kaupa ja kui detailplaneeringu ala jääb Väinamere hoiualale Hiiu maakonnas, siis kaadamispiirkond jääb Väinamere hoiualale Lääne maakonnas. Väinamere hoiuala kaitseväärtused (kaitse-eesmärgid) on maakonniti pisut erinevad. Ehk korrektne oleks viidata, et kaadamispiirkond paikneb Hiiu maakonda jäävast Väinamere hoiualast
(KLO2000340) u 1 km kaugusel idapool Lääne maakonda jääval Väinamere hoiualal (KLO2000241), või see eksitav lause hoopis ära kustutada.
Nõustuda ei saa lk 115 toodud kokkuvõtliku järeldusega, et kui kaadamisalana kasutada ala K1, siis on ebasoodne mõju Natura alale välistatud. Nõustuda saab, et kui kasutada kaadamisala K1, siis on halb mõju väiksem kui kaadamisala K2 puhul. Mõlema kaadamisala puhul on halb mõju Natura alale ebaoluline, aga K1 puhul on see veelgi ebaolulisem, kuid siiski mitte olematu.
Kas kaadamisala on kavas kasutada vaid konkreetse projekti jaoks (280 000 m³) või ka tulevikus näiteks sadama hooldussüvendamiste käigus? Kui on kavas kasutada vaid ühekordselt, ei ole mõistlik kavandada näiteks ametlikku kaadamisala. Kui kaadamisala soovitakse kasutada ka edaspidi, peab mõjude hindamises seda käsitlema. Juhime tähelepanu, et kaadamisala ei ole tööstusmaa sihtotstarbega, ala on mereelustiku elukeskkond ning kindlasti ei oleks lubatud kaadata materjali, milles oleks saasteainete sisaldused üle elumaa piirarvu. Seega ei ole korrektne käsitlus, mis on toodud lk 29 (välja toodud, et akvatooriumi võiks tinglikult käsitleda tööstusmaana, kuid unustatakse, et pinnas kaadatakse). Lisada võiks tabeli koos konkreetsete väärtuste, sihtarvude ning
piirarvudega.
KSH aruande sõnastusi täpsustakse vastavalt esitatud märkustele.
Huvitatud isik soovib kaadamisala kasutada ka edaspidi Heltermaa sadama ja kanali ning teiste huvitatud isiku hallatavate sadamate hooldussüvenduste jaoks. KSH aruannet täiendatakse mõju hinnanguga kaadamisala võimaliku edasise kasutuse osas.
4. Lk 21 on toodud, et süvendamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Lk 79 on toodud, et süvendamiseks kasutatakse pinnasepumpsüvendajat. Palume korrigeerida. Kuna süvendamispinnasest on 90% savi siis palume täpsemalt analüüsida pumpsüvendaja sobilikkust. Näiteks 2015 a Pärnu sadama sissesõidu süvendamisel veejoaga pumpsüvendajaga tekkis palju heljumit ning vesi muutus lausa piimjaks.
KSH aruandes on käsitletud nii ekskavaatori, pinnaspumpsüvendaja kui koppaüvendaja kasutamist. Tõenäoliselt erinevaks ehitustegevuseks võidakse kasutada erinevaid seadmeid. Heljumi leviku hindamisel on sealjuures lähtutud halvimast olukorrast ehk pinnaspumpsüvendaja kasutamisel süvendamiseks. Vastav selgitus lisatakse KSH aruandesse.
5. Välja on toodud: „Lisaks nähakse ette perspektiivset lainemurdjat (kaldaga funktsionaalselt seotud ehitis)“. Joonise 1 allkirjas on nimetatud „võimalikke“ tegevusi. KSH aruandes (lk 14) on toodud: „Detailplaneeringu eskiisplaani (Joonis 1) kohaselt on planeeringualasse haaratud merealale kavas ehitada kaubakai, parvlaeva kaitsemuulseisukai, põhjamuul ja lõunamuul-kai“. Lk 11 ja 14 on öeldud: „Planeeringusse haaratud merealale on kavas ehitada kaubakai ja parvlaeva kaitsemuul-seisukai. Lisaks on tulevikus kavas ka täiendava lainemurdja kavandamine“. Märgime, et läbivalt on vajalik konkreetselt välja tuua, milliseid rajatisi detailplaneeringu käigus kavandatakse ja mille osas mõjusid hinnatakse. Kui nimetatakse ka perspektiivseid rajatisi, tuleb selgelt välja tuua, et need ei ole hõlmatud käesolevas KSH/detailplaneeringus. Oleks hea, kui lisatakse ka joonis, kuhu peale on nimeliselt kantud kavandatavad rajatised.
Viidatud sõnastused ühtlustatakse. Sadama kaitserajatistest on planeeringuga kavandatud ja KSH käigus mõjusid hinnatud kaubakai, parvlaeva kaitsemuulseisukai, põhjamuuli ja lõunamuul-kai rajamisel. Ehitiste rajamine võib toimuda etapiti.
6. DP seletuskirja ptk 5.1.4. on toodud: „Planeeritud kinnistult kokku kogutav sademevesi juhitakse ka edaspidi merre“. Juhime tähelepanu, et sadamaehitiste maalt suublasse sadevee juhtimiseks peab olema vastav keskkonnaluba (veeseadus § 187 p 6). Seega võiks juba planeeringu käigus läbi mõelda, et vajalik on rajada ka sobiv proovivõtukoht.
Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükki 5.1.4 on täiendatud infoga veeloa vajalikkusest.
Ettepanekuga arvestatakse detailplaneeringu põhilahenduse koostamisel, mille käigus selguvad tehnovõrkude lahendused.
7. DP seletuskirja ptk 6 on toodud: „Ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist ning keskkonnalubade taotlemist“. Juhime tähelepanu, et DP kavandatakse uute kaide rajamist, vajalik on tahkete ainete paigutamine merre, süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine – tegevusteks on vajalik keskkonnaloa taotlemine (veeseadus § 187 p 8, 10, 11). Keskkonnaluba on vajalik ka sadevee suublasse juhtimiseks sadamehitiste maalt. Seega jääb ebaselgeks, millistele keskkonnalubadele viidatakse. Vajalik korrigeerida sõnastust.
Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja on täiendatud peatükiga (6.2), mis käsitleb keskkonnalubade vajalikkust, sh veeloa vajalikkust.
8. Keskkonnaamet ei saa nõustuda detailplaneeringu seletuskirja ptk-s 6.1.1 (lk 29) toodud hinnangutega, et mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ning mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele puudub (on neutraalne), kui rakendada leevendavaid meetmeid. KSH aruandes (lk 67) on samuti mainitud, et negatiivset keskkonnamõju ei saa välistada.
Veel jääb arusaamatuks, kuidas saab väita, et meetmete rakendamisel on negatiivne mõju Väinamere loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ning ökoloogilisele terviklikkusele välistatud (KSH aruande ptk 6.1.5), kui tabelis 19 (lk 76) on kirjas, et tuuliku rajamisel ei ole välistatud lindude hukkumine tuulikuga kokkupõrgetes. Planeeritav tuulik on ohuks eelkõige röövlindudele, kes on kohastunud lennu ajal jälgima objekte maa peal, mitte enda ees, mistõttu on just nende puhul oht kokkupõrkeks tuulikuga. Piirkonnas on mitu merikotka paari, mistõttu ei ole üksiku tuuliku ehitamine ja sedasi uue ohuallika lisamine mõistlik.
Vt p 3 vastus. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.1.1 toodud tabelis olev info pärineb KSH aruande eelnõu peatükis 7 esitatud tabelist 29 (alternatiivide võrdlustabel). Vastava info korrigeerimisel KSH aruande eelnõus korrigeerime ka detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.1.1 toodud tabelis esitatud infot.
KSH aruande tabelis 19 on esitatud meetmete soovitus ja vastava meetme tõhususe hinnang. Tuulikute puhul täielikult välistada lindude kokkupõrkeid võimalik ei ole, võimalik on kokkupõrkeriski vähendada väheolulisele tasemele. Enamikel juhtudel ei ole ka linnuala kaitse-eesmärgid seotud iga isendi kaitsega, vaid elupaikade ning arvukuse säilitamisega. KSHs on leitud, et antud asukohta tuuliku rajamisel on vajalik sellele eelnev linnustiku punktvaatlus ja sellest tulenev ajalise või tehnilise meetme rakendamine hukkumisriski minimeerimiseks.
Märgime, et Keskkonnaamet, kui kaitstava loodusobjekti valitseja, on antud juhul planeeringu kooskõlastaja ning vastavalt KeHJSe kohasele KSH erisusele Natura puhul on Keskkonnaametil võimalik oma kooskõlastamisel hinnata planeeringulahenduse olulise mõju puudumist linnuala kaitse-eesmärkidele.
9. KSH aruandes on kirjas, et kaitsealuseid taimi 2023. a planeeringualalt ei leitud, sest nende elupaigas Heltermaa sadama kinnistul on olnud tugev inimmõju. KSH aruandess (lk 77) fotodel (joonis 39 ja 40) on näha ja kirjas, et sinna on ladestatud freespuru, aga miks selline tegevus on rannas vee piiril ja kaitsealuse liigi elupaigas toimunud, ei ole seletatud. Kuigi selle koha peal ei ole muguljuurt tõenäoliselt juba kaua aega (sobimatu kooslus ja rikutud ala), siis freespuru ladestamine vahetult rannas peaks juba muudelgi põhjustel keelatud olema. Kõrgvee ja lainetuse tõttu on toimunud freespuru servas ka varinguid ja selle tulemuseks on mere saastamine orgaanikaga.
Selgitame, et KSH aruanne hindab kavandatava tegevuse mõjusid. Alal juba toimunud tegevuste õiguspärasuse väljaselgitamine ei ole planeeringu ja selle KSH ülesanne.
10. Leho Luigujõe koostatud ekspertarvamuses lk 15 on kirjas, et: „Vältimaks ja vähendamaks olulist ebasoodsat mõju linnustikule, sh Väinamere linnuala kaitse eesmärgiks olevatele liikidele, tuleb süvendus- ja kaadamistöid vältida 1. aprillist 1. augustini. kuna sellel ajavahemikul kasutavad ala intensiivselt rändel peatuvad ning laidudel pesitsevad veelinnud“. KSH aruandes lk 116 (ka detailplaneeringu seletuskirjas peatükis 6.1.1. lk 31) on aga linnustiku kaitseks kirjeldatud meetmetes kirjas, et: „Süvendus ja kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 30. juunini, sest sellel ajavahemikul kasutavad nii sadama lähiala kui ka kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud ajavahemikul võivad süvendusja kaadamistööd põhjustada nii otsest häiringut kui ka ebasoodsat mõju toidubaasile. Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda. Linnuparvede esinemisel hoida pargase sõidukiirus madal“. Millistel asjaoludel on muudetud eksperdi määratud perioodi tööde vältimiseks? Linnuatlase andmeil pesitseb enamus veelinde veel ka juulis ja isegi augustis, mistõttu ei aita KSH aruandes kirjeldatud meede minimeerida mõjusid linnustikule ja seeläbi ka Natura 2000 alale.
KSH koostamisel konsulteeritakse veelkordselt linnustiku eksperdiga ja vajadusel täpsustakse meetme soovitust KSH aruandes.
KSH aruande eelnõus on piirangu perioodi soovitust muudetud (kuid lisatud samas pargase liikumisteele täiendav nõue) lähtudes eri ekspertide soovitatavate ajaperioodide ja ilmastikutingimuste piirangute kombinatsioonist. Kuna kaadamiseks tuleb eelistada madala tuulekiirusega perioodi (vältimaks heljumi laialdast levikut ja sellega kaasnevat mõju), siis arvestades Eesti ilmastikuolusid on problemaatiline tööde teostamiseks väga kitsa ajaperioodi jätmine.
11. Kalastiku uuringus on välja toodud järeldus, et kui töid teha väljaspool kevadist kalade kudeaega on mõju elustikule oluliselt väiksem. Tööde läbiviimisel veekeskkonnas peab vältima perioodi 01.04-30.06.
Põhjaelustiku uuringus on näidatud, et leiti ainult tõruvähki, kuid oleks võinud näidata ka püükide käigus saadud rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii) leidu, mida kalastiku uuring välja ei toonud.
Vastav ajaline meede on kajastatud ka KSH aruandes ja planeeringus. Kuna kaladest tulenev tööde läbiviimise piirang kattub linnustikust tingitud piiranguga, siis ajalist piirangut meetmena ei dubleerita.
12.1 Joonise 37 legend ja allkiri on pisut eksitavad, kuna loodus- ja linnualad on seal nimetatud mitmuses. Juhime tähelepanu, et planeeringualale (ja joonisele) jääb vaid üks Väinamere loodus- ja linnuala. Samuti oleks korrektsem rääkida elupaiga asemel elupaigatüübist.
Joonise legend ja viidatud sõnastus korrigeeritakse.
12.2 Lk 67 võiks korrektsuse huvides ja ebaselguse vältimiseks ära mainida, et kavandatava tegevuse ala kattub kahe omavahel kattuva Natura 2000 alaga: Väinamere loodus- (EE0040002) ja linnualaga (EE0040001). Muidu jääb mulje, et kuskil on eraldi loodusala ja kuskil on eraldi linnuala.
Viidatud lõiku täpsustatakse vastavalt ettepanekule.
12.3 Lk 89 on toodud: „Olemasolevate kaadamisalade seirete alusel taastub põhjaelustik ligi ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kui kaadatav materjal ei muuda olemuslikult merepõhja iseloomu“. Palume siinkohal viidata ka konkreetsetele seiretele, millele tuginetakse.
Vastavale väitele lisatakse viide allikale.
12.4 Tabelis 29 on Natura 2000 võrgustiku alade ja liikide kohta väidetud, et mõju puudub (neutraalne) leevendavate meetmete rakendamisel. Saab väita, et puudub oluline mõju, kuid mitte seda, et igasugune mõju üldse puudub.
Viidatud sõnastust täpsustakse lähtuvalt märkusest.
12.5 Lk 115 „Kaadamisalana tuleb Natura ebasoodsa mõju välistamiseks kasutada K1 ala või kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatest kaugemale kui 500 m.“ – sarnaselt eelnevale punktile: mõju ei ole välistatud, kuid minimeeritud ja mitte oluline.
Viidatud sõnastust täpsustakse lähtuvalt märkusest.
12.6 Meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitseks – nende hulgas võiks igaks juhuks olla ka soovitus, mitte kasutada hilisemas haljastuses võõraid liike, vaid lasta kohalikel liikidel haljasalad asustada.
Meede lisatakse KSH aruandesse ja planeeringu seletuskirja.
5.
Maa-amet
27.06.2024
Kiri nr 6-3/23/6041-4
Maa-amet nõustub eelnõuga.
Teadmiseks võetud
6.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 01.07.2024
Kiri nr 14-3/2491-1
1. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt ulatuvad planeeringualale kahe II kaitsekategooria taimeliigi kasvukohad. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 53 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liikide täpse elupaiga või kasvukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Avaliku teabe seaduse § 35 kohaselt tuleb teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist, tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringu avalikust eksemplarist II kaitsekategooria liigi nimi eemaldada. Huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse eksemplaridesse võib see alles jääda.
Ettepanekuga ei arvestata, kuna detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.7 on välja toodud kahe II kaitsekategooria taimeliigi nimetused (eesti ja ladina keeles) koos registrinumbriga, kuid infot liikide täpse kasvukoha osas ei ole avaldatud. Teadaolevalt liigi nime avaldamine looduskaitseseadusega kuidagi vastuolus ei ole.
2. Selleks, et sadama kaubakaile ja lõunamuul-kaile võimaldada parem tehniline lahendus, suurendati detailplaneeringu koostamise käigus planeeringuala sadamaga külgneval merealal. Põhijoonisel on kajastatud korrigeeritud planeeringuala pindalaga 11,46 ha.
Seletuskirjas ei ole planeeringuala suurust muudetud vaid on tehtud ettepanek planeeringuala suurendamiseks ja ala pindalaks on märgitud jätkuvalt 9,4 ha. KSH lk 11 on märgitud, et planeeringuala ulatust on muudetud ja on viidatud joonisele 1. Juhime tähelepanu, et joonise 1 legend ei ole loetav, seega ei ole arusaadav, kas joonis kajastab muudatust.
Palume KSH aruandes korrigeerida joonist 1. Samuti palume detailplaneeringu seletuskirja ajakohastada ning seletuskiri ja põhijoonis viia kooskõlla. Sealhulgas palume seletuskirjas selgelt sõnastada, miks ja kuidas on planeeringuala muudetud, soovitame lisada selgitava joonise.
Palume ala suurendamist detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgelt kajastada (tuua välja kooskõlastamise ja arvamuse küsimise kirjades, fikseerida vastu võtmise otsuses, kajastada avalikustamise teadetes) ning jälgida, et kaasatud oleksid kõik isikud kelle õigusi planeeringuala muudatus võib puudutada.
Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükke 2.1 ja 3.1 on täiendatud ning lisatud on info suurenenud planeeringuala pindala kohta. Detailplaneeringu jooniseid on täiendatud ning lisatud on algatamisotsuse kohane planeeringuala piir ning planeeringuala piiri muutmise ettepanek, mille selgitused ja põhjendused on esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1.
KSH aruandes korrigeeritakse joonist 1 lähtuvalt detailplaneeringu joonise muudatustest.
Ettepanekuga arvestatakse edasises planeerimisprotsessis.
Kohaliku omavalitsuse kinnitusel kooskõlastatakse detailplaneering Päästeameti, Keskkonnaameti, Maa-ameti, Transpordiameti, Kaitseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Terviseameti, Muinsuskaitseameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Enefit Connect OÜ, Eesti Lairiba Arenduse SA, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Hiiu Tuul MTÜ ja Fredi, Posti, Soolalao, Passi, Suuremaja, Kiviranniku ning Ilmajaama kinnisasjade omanikud.
Võttes aluseks PlanS § 124 lõike 7 ja § 81 lõike 3 ning arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vajalikuks määrata Heltermaa sadama detailplaneeringule täiendavaid koostöötegijaid ega kaasatavaid.
Teadmiseks võetud
Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega, esitada detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu arvamuse andmiseks ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.
Ettepanekuga arvestatakse edasises planeerimisprotsessis ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond kaasatakse ka edaspidi menetlusse.