Heltermaa sadama detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ........................................................................................ 5

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................. 5

2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................... 6

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ..................................... 14

4 PLANEERINGUETTEPANEK ................................................................ 18

5 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ............................... 29

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 2 / 45

6 KESKKONNATINGIMUSED ................................................................ 36

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .................................... 43

8 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

II JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Tugiplaan DP-2

3. Põhijoonis DP-3

4. Tehnovõrkude koondplaan DP-4

III PLANEERINGU LISAD

MENETLUSDOKUMENDID

1 Keskkonnaameti kiri nr 6-2/24/10671-4 Hiiumaa Vallavalitsusele, 24.07.2024

2 Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku

arutelu protokoll, 17.07.2024

3 Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku

arutelu osalejate nimekiri, 15.07.2024

4 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1359 koostöötegijatele ja kaasatavatele

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas esitatud ettepanekutega arvestamise

kohta ning avaliku arutelu kutse, 10.07.2024

5 Rahandusministeeriumi kiri nr 14-3/2491-1 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohtadega

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas, 01.07.2024

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 3 / 45

6 Maa-ameti kiri nr 6-3/23/6041-4 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohtadega

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas, 27.06.2024

7 Keskkonnaameti kiri nr 6-2/24/10671-2 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohtadega

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas, 19.06.2024

8 Transpordiameti kiri nr 7.2-1/24/7609-5 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohtadega

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas, 11.06.2024

9 Terviseameti kiri nr 9.3-4/24/5242-2 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohtadega

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas, 07.06.2024

10 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 16-6/23-05070-005 Hiiumaa

Vallavalitsusele seisukohtadega detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas,

05.06.2024

11 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr nr 9-6.1/1074 koostöötegijatele ja kaasatavatele

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks,

17.05.2024

12 Rahandusministeeriumi kiri nr 15-3/2478-2 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

16.05.2023

13 Keskkonnaagentuuri kiri nr 5-5/23/784-2 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

05.05.2023

14 Kaitseministeeriumi kiri nr 12-1/23/1274 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

05.05.2023

15 Fredi kinnistu omaniku kiri Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas, 05.05.2023

16 Transpordiameti kiri nr 7.2-1/23/7609-2 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

03.05.2023

17 Politsei- ja Piirivalveameti kiri nr 2.1-3/12396-2 Hiiumaa Vallavalitsusele

ettepanekutega detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

osas, 03.05.2023

18 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/23/6795-2 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

28.04.2023

19 Passi kinnistu omaniku e-kiri Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

25.04.2023

20 Muinsuskaitseameti kiri nr 5.1-17.5/622-1 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

21.04.2023

21 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 16-6/23-05070-002 Hiiumaa

Vallavalitsusele ettepanekutega detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH

väljatöötamise kavatsuse osas, 19.04.2023

22 ELASA e-kiri Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohaga detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas, 12.04.2023

23 Terviseameti kiri nr 9.3-4/23/2383-2 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohaga

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

06.04.2023

24 Hiiumaa Vallavalitsuse Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri nr 8-4./23-2 koostöötegijatele

ja kaasatavatele detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse esitamine arvamuse avaldamiseks, 03.04.2023

25 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/23/6795-4 Hiiumaa Vallavalitsusele, 10.07.2023

26 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/23/3109-2 LEMMA OÜ-le, 08.03.2023

27 Heltermaa sadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande koostamise ning finantseerimisleping nr 14-1/131, 10.12.2022

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 4 / 45

28 Transpordiameti kiri nr 7.2-1/22/3136-2 Hiiumaa Vallavalitusele seisukohtadega

detailplaneeringu koostamiseks, 18.03.2022

29 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/22/648-2 Lainemudel OÜ-le, 26.01.2022

30 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 8-4./23-1 koostöötegijatele ja kaasatavatele

detailplaneeringu ja KSH algatamise kohta, 29.12.2021

31 Hiiumaa Vallavolikogu otsus nr 20 „Heltermaa sadama detailplaneeringu koostamise

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“, 16.12.2021

32 Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu algatamise taotlus, 07.10.2021

MUUD PLANEERINGUGA SEOTUD DOKUMENDID

1. Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Aruande eelnõu 18.04.2024 koos lisadega, LEMMA OÜ, aprill 2024

2. Heltermaa sadamaala detailplaneeringu liiklusuuring, K-Projekt AS, töö nr 22175,

oktoober 2023

3. Tehnilised tingimused:

3.1. Telia Eesti AS 23.08.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused

nr 39103256

3.2. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 02.09.2024 elektroonilise side alased

tehnilised tingimused nr TT3593

3.3. Elektrilevi OÜ 09.09.2024 tehnilised tingimused nr 479151

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 5 / 45

I SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

• Planeerimisseadus

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

• Hiiu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65)

• Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu poolt 20.12.2005 otsusega nr 33) • Sarve-Heltermaa-Salinõmme piirkonna osa üldplaneering (kehtestatud

Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334) • Koostatav Hiiumaa valla üldplaneering (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu

18.10.2018 otsusega nr 90)

• Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus (Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021 otsus nr 20)

• Heltermaa sadama maa-ala detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.03.1999 otsusega nr 123)

• Lautrikoha maa-ala detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu

24.10.2006 otsusega nr 108) • Heltermaa sadama kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu 25.02.2009 otsusega nr 348) • Muud riiklikud õigusaktid:

o Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

o Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

o Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

• Eesti standardid, sh: o EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ o EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning

garaažide tuleohutus“

o EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“

o EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”

o EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”

o EVS 843:2016 „Linnatänavad” o EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

o EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“ • Detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja tööd:

o Heltermaa sadam. Maa-ala plaan tehnovõrkudega. Geodeetiliste tööde

aruanne, Hades Geodeesia OÜ, töö nr 3535, aprill 2023

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 6 / 45

o Heltermaa sadama süvendusala reostustingimused. Pinnase

reostusuuringu aruanne, OÜ REI Geotehnika, töö nr 5297-23, juuli 2023 o Heltermaa sadama laiendamisega ja perspektiivse uue kaadamisala

kasutuselevõtuga seotud kalastiku uuringu aruanne, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, september 2023

o Heltermaa sadama laiendamisega, sh süvendamisega ja uue kaadamisala

kasutuselevõtuga seotud linnustiku uuringu aruanne, MTÜ Taevasikk, september 2023

o Sonariuuringu andmete analüüs Heltermaa kaadamisalal, Nautic Trade OÜ, oktoober 2023

o Heltermaa sadamaala detailplaneeringu liiklusuuring, K-Projekt AS, töö nr

22175, oktoober 2023 o Heltermaa sadama KSH hüdrodünaamiline modelleerimine, Lainemudel

OÜ, töö nr 2219, november 2023 o Mereelupaikade ja põhjaelustiku uuring Hiiumaa ja Rohuküla vahelisel

merealal kavandataval perspektiivsel kaadamisalal, Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut, detsember 2023 o Kavandatava tuulegeneraatori müra- ja varjutuseanalüüs, LEMMA OÜ,

detsember 2023 o Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne. Aruande eelnõu 18.04.2024, LEMMA OÜ, aprill 2024

2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja

funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste

analüüs

Planeeringuala asub Hiiumaa valla idaosas Heltermaa külas Väinamere rannikul

ja merealal ning hõlmab Heltermaa sadama maa-alal. Planeeringuala jääb maakonnakeskusest Kärdlast ca 25 km kaugusele.

Planeeringuala suurus algatamise hetkel oli ligikaudu 9,4 ha. Detailplaneeringu

koostamise käigus on tulenevalt sadamarajatiste asukohtade ja lahenduste täpsustumisest tehtud ettepanek planeeringuala piiride muutmiseks (vt peatükki 4.1). Selle tulemusena on planeeringuala pindala tervikuna suurenenud 13,45

ha-ni.

Alale on juurdepääs maismaasõidukitele tagatud riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ning kõrvalmaantee nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) kaudu ning parvlaevadele ja muudele veesõidukitele Heltermaa sadama

kaudu. Jalakäijatele ja jalgratturitele on olemasolev kergliiklustee (Heltermaa kergliiklustee, nr 12801) riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja)

kõrval.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 7 / 45

Planeeringuala piirneb lõuna poolt hoonestatud maatulundusmaa kinnistu ja elamumaa kinnistuga, lääne poolt kolme hoonestatud ja ühe hoonestamata

elamumaa kinnistu, kahe hoonestatud tootmismaa ning ühe ühiskondlike hoonete maa kinnistuga. Põhja ja ida poolt piirneb planeeringuala Väinamerega.

Heltermaa sadama detailplaneeringu planeeringuala (tähistatud punase piirjoonega)

vastavalt Hiiumaa Vallavolikogu otsuse nr 20 lisale 1.

Ühistranspordi ühendus on piirkonnas hea – Heltermaa sadama kaudu toimub parvlaevaühendus Mandri-Eestiga (Rohuküla sadamaga) ning sadama territooriumil asub bussipeatus „Heltermaa“, mida teenindavad mitmed kaug- ja

maakonna bussiliinid.

Planeeringuala osas kehtivad järgmised detailplaneeringud: • Heltermaa sadama maa-ala detailplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu 16.03.1999 otsusega nr 123), millega korrastati Heltermaa

sadama territooriumi krundistruktuuri lähtuvalt väljaehitatud ja säilitatavatest sadamarajatistest ja hoonetest ning määrati ehitusõigus uute

hoonete ja rajatiste (nt kai laienduse, vabaõhulava ja -kohviku ning laoplatside ja parklate) rajamiseks. Detailplaneeringu lahendust on hilisemate detailplaneeringutega muudetud ning see on osaliselt kehtiv.

Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 8 / 45

• Lautrikoha maa-ala detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu

24.10.2006 otsusega nr 108), mille eesmärgiks oli Heltermaa sadama maa- ala detailplaneeringu osaline muutmine lautrikoha maa-ala piiritlemiseks

ning ehitusõiguse määramiseks võrgu-paadikuuri ja rajatiste ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viimata.

• Heltermaa sadama kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu 25.02.2009 otsusega nr 348), mille eesmärgiks oli Heltermaa sadama maa-ala detailplaneeringu osaline muutmine määrates hoonestusala

ja ehitusõigus kassiirikioskite ja parkla ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

Planeeringuala kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

• Tatre kinnistu detailplaneering (kehtestatud Hiiumaa Vallavalitsuse

15.02.2023 korraldusega nr 82), millega on ette nähtud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse muutmine elamumaa kinnistuks ning määratud ehitusõigus ja hoonestusala kuni kolme hoone (ühe elamu ja kahe abihoone)

ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viimata.

• Tiina kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu

28.10.2014 otsusega nr 41), millega on ette nähtud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse muutmine elamumaa kinnistuks ning määratud

ehitusõigus ja hoonestusala kuni nelja hoone (elamu ja abihooned) ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

• Dampfi ja Väike-Dampfi kinnistute detailplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu 26.01.2010 otsusega nr 30), millega on ette nähtud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste muutmine elamumaa

kinnistuteks ning määratud kummalegi krundile ehitusõigus ja hoonestusala kuni kolme hoone (ühe elamu ja kahe abihoone) ehitamiseks. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

• Dampfi ja Väike-Dampfi kinnistute detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 28.04.2015 otsusega nr 14), millega muudeti kehtiva Dampfi

ja Väike-Dampfi kinnistute detailplaneeringu lahendust veevarustuse ja kanalisatsiooni osas. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Heltermaa sadama territooriumi

funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uute kauba- ja parvlaevakaide, laoplatside, hoonete ja neile vajalike

juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 9 / 45

Vastavus üldisematele planeeringutele

Vastavus kehtivale Hiiu maakonnaplaneeringule

Hiiu maakonnaplaneeringus (kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65) on sõnastatud maakonna ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahendus ja kavandatav tegevus toetavad järgmiste eesmärkide

saavutamist: • Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused on hoitud ning teadvustatud ja

loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud; • Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond; • Hiiumaa majandus on uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine.

Maakonnaplaneeringus on piiritletud väärtuslikud maastikud ehk alad, kus

olulised väärtused on selgelt kontsentreerunud, paremini säilinud või eksponeeritud ning väärivad seetõttu meie erilist tähelepanu. Väärtuslike maastike kaitse tagatakse neile seatud kasutustingimuste täitmisega, mida on

oluline arvestada nii üldplaneeringute koostamisel kui ka erinevate arendus- ja majandustegevuste kavandamisel.

Planeeringuala asub Kagu-Hiiumaa I klassi väärtuslikul maastikul, mille osas on

maakonnaplaneeringus tehtud ettepanek määrata see rahvusmaastikuks. Ala kasutustingimustena on mh välja toodud, et järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Samuti tuleb

uute madalpingeliinide rajamisel kasutada maa-alust kaablit ning vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele ning tuulegeneraatorite

püstitamist. Kuivõrd planeeringuala hõlmab üksnes olemasoleva Heltermaa sadama

territooriumi ja sellega funktsionaalselt seotud kinnistuid ning kavandatud tegevus sadamaalalt kaugemale ei laiene, siis otsene mõju väärtuslike maastike

säilimisele puudub. Küll aga on võimalik edasise planeerimise ja projekteerimise käigus arvestada seatud kasutustingimustega.

Maakonnaplaneeringus on tehnilise taristu peatükis käsitletud mh ka sadamaid, mis on maakonnaülese tähtsusega, avalikus kasutuses ning kus pakutakse

avalikku teenust. Sadamate üldisel arendamisel on maakonnaplaneeringu kohaselt eesmärgiks sadama võimalikult mitmekesine kasutus, mis teeb sadama konkurentsivõimelisemaks. Eelisarendada tuleb sadamaid, kus on hea ligipääs nii

maalt kui merelt. Sadamatele tuleb tagada juurdepääs ja ühendus vajaliku taristuga maismaal.

Olulise arengupotentsiaaliga sadamate all on välja toodud järgmised põhimõtted: • Ühenduste parendamine: olulised on reisi- ja kaubasadamate funktsioonide

mitmekesistamise ning teenuse kvaliteedi parendamise seisukohalt reisisadamad Heltermaa ja Sõru. Seoses uute laevade tulekuga vajavad

mõlemad sadamad rekonstrueerimist ning reisijate teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist, eelkõige Sõru;

• Kaubaveo arendamisel on olulisemad Lehtma, Sõru ja Heltermaa sadamate

rekonstrueerimine.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 10 / 45

Planeeringulahendus ja kavandatav tegevus on suunatud maakonnaplaneeringus sõnastatud eesmärkide ja põhimõtete saavutamiseks.

Eeltoodust lähtuvalt on detailplaneeringu eesmärk ja lahendus kooskõlas Hiiu maakonnaplaneeringuga.

Vastavus kehtivatele üldplaneeringutele

Planeeringuala jääb kahe endise Pühalepa valla osas kehtiva osaüldplaneeringu - Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneeringu ja Sarve-Heltermaa-Salinõmme

piirkonna üldplaneeringu – piirialale. Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneeringu (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu poolt 20.12.2005 otsusega nr 33) alale jääb Heltermaa sadama territooriumi põhjaosa, kus täna asub Heltermaa jahisadam koos vajaliku taristu

ja muuliga. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala antud osa maakasutuse juhtotstarbeks määratud lautrikohtade maa, kuhu on lubatud detailplaneeringute alusel rajada ainult merega või kalapüügiga seotud hooneid ja rajatisi.

Üldplaneeringus määratud lautrikohtade maa-alal asub olemasolev Heltermaa

jahisadam koos vajaliku taristu ja muuliga ning seda ei ole kavas käesoleva detailplaneeringuga muuta. Sellest tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kooskõlas Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneeringu lahenduse ja

põhimõtetega.

Väljavõte Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneeringu funktsionaalse tsoneerimise

plaanist

Sarve-Heltermaa-Salinõmme piirkonna üldplaneeringu (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334) alale jääb Heltermaa sadama

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 11 / 45

territooriumi lõunaosa, kus täna asuvad Heltermaa sadama toimimiseks vajalikud

hooned ja rajatised ning sadama reservmaa.

Väljavõte Sarve-Heltermaa-Salinõmme piirkonna üldplaneeringu põhijoonisest

Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala antud osa maakasutuse juhtotstarbeks määratud valdavas osas sadama maa ning vähesel määral

olemasolev maatulundusmaa. Detailplaneeringu eesmärk ja lahendus on kooskõlas Pühalepa valla osas kehtiva

osaüldplaneeringutega.

Vastavus koostatavale Hiiumaa valla üldplaneeringule

Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu

18.10.2018 otsusega nr 90) eelnõu järgi asub planeeringuala sadama maa-ala juhtotstarbega alal, mis on kavandatud sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on sadam

avaliku juurdepääsu, parkla ja veesõiduki vette laskmise võimalusega koht. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud üldplaneeringuga

kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Viidatud sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi võib ehitada maismaa osas kogu juhtotstarbega märgitud ala ulatuses. Sadama maa-alale on lubatud püstitada sadamat toetavate teenuste

hooneid ja rajatisi.

Üldplaneeringu eelnõus on tehtud ettepanekud täiendavateks ehituskeeluvööndi vähendamisteks, mis on vajalikud sadama aladel mitmekesisemate

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 12 / 45

arenguvõimaluste tagamiseks. Ühe ettepanekuna on välja toodud ka Heltermaa

sadama varasema ehituskeeluvööndi vähendusega katmata osa.

Väljavõte koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu Käina-Sarve piirkonna põhijoonisest.

Üldplaneeringu eelnõus on käsitletud ka väiketuulikute püstitamist ning

sätestatud selleks tingimused. Üldplaneeringu kohaselt on lubatud väljapool planeeritud tiheasustusega alasid ja miljööväärtuslikke alasid ühe majapidamise

tarbeks püstitada üks väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m (olemasolevast maapinnast laba tipuni) ning võimsusega alla 200 kW. Väärtusliku maastiku alal võib väiketuuliku asukohana kaaluda ainult rannikust kaugemale jäävaid

piirkondi või suuremaid sadamapiirkondi. Samuti on sätestatud põhimõte, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga ja selleks on soovitatav teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingimused.

Kehtiva Hiiu maakonnaplaneeringu alusel on üldplaneeringu eelnõus käsitletud

väärtuslikke maastikke ning täpsustatud kasutustingimusi. Planeeringuala asub Kagu-Hiiumaa väärtuslikul maastikul.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 13 / 45

Kuivõrd planeeringuala hõlmab üksnes olemasoleva Heltermaa sadama

territooriumi ja sellega funktsionaalselt seotud kinnistuid ning kavandatud tegevus sadamaalalt kaugemale ei laiene, siis otsene mõju väärtuslike maastike

säilimisele puudub. Detailplaneeringu eesmärk ja lahendus on kooskõlas koostatava Hiiumaa valla

üldplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

Ettepanek Läänemere ranna ehituskeeluvööndi

vähendamiseks planeeringualal

Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse

eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

LKS § 40 lg 4 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Selleks esitab kohalik omavalitsus

Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava

vastuvõetud detailplaneeringu või vastuvõetud detailplaneeringu kui kehtestatud üldplaneering puudub. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1 sätestatule.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Heltermaa sadama territooriumil sadama

mitmekesisemate arenguvõimaluste tagamiseks vähendada ranna ehituskeeluvööndit 0-meetrini ehk veepiirini.

Ettepaneku põhjuseks on asjaolu, et kehtiva looduskaitseseaduse järgi ei ole hetkel planeeringualal võimalik muude ehk sadama sihtotstarbeliseks

kasutamiseks mitte mõeldud ehitiste, sh haljasalale puhkamiseks mõeldud varjualuse, ehitamine ehituskeeluvööndisse. Heltermaa sadama territoorium on juba praegu multifunktsionaalne - lisaks sadama enda mitmekülgsetele

funktsioonidele (ühes kohas on koos nii reisi-, kauba- kui ka jahisadam) paiknevad Heltermaa sadamahoones ka sadama teenindusega seotud äriruumid,

sh hostel ja kohvik. Sadama arengut soovitakse jätkata senisel multifunktsionaalsel viisil ning selleks võib olla otseselt vajalik sadama

teenindamisega mitteseotud ehitiste rajamine kehtivasse ehituskeeluvööndisse. Arvestades, et tegu on juba inimtegevusest tugevalt mõjutatud alaga ning sadamaehitisi võib planeeringualal ehituskeeluvööndisse takistusteta rajada, ei

kaasne sellise ehituskeeluvööndi vähendamisega olulist mõju.

Ranna kaitse eesmärkideks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Planeeringuala on juba praegu mõjutatud senisest sadama tegevusest, mistõttu

puudub ehituskeeluvööndi ulatuses säilitamist vajav looduskooslus. Sellest

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 14 / 45

lähtuvalt puutub kavandataval tegevusel, sh ehituskeeluvööndi vähendamisel,

oluline ebasoodne mõju ranna looduskooslustele.

Planeeringuala näol on tegu väljakujunenud sadama alaga ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei muuda olemasolevat asustusstruktuuri. Ala jääb eeskätt sadama alaks ja alale sadama tegevusega otseselt mitteseotud

ehitiste kavandamine asustust ei mõjuta.

Üheks ranna kaitse eesmärgiks on ka inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Antud juhul on tegu sadama alaga, kus peamised riskid merekeskkonnale kaasnevad sadama tegevusega. Detailplaneering on suuresti

suunatud sadama kliimakindluse ja meresõiduohutuse tõstmisele, mis pigem vähendavad võimalikke riske merekeskkonna suhtes. Kuna tegu on juba tugevalt

inimmõjulise alaga, mis sadamarajatiste osas on suures osas ka kõvakatteline, siis ehituskeeluvööndi vähendamine selleks, et sadama alale saaks rajada ka suuremat multifunktisonaalsust võimaldavaid ehitisi, ei too kaasa täiendavat

inimtegevuse kahjulikku mõju.

Samuti on ranna kaitse eesmärgiks rannal asuval kallasrajal vaba liikumise tagamine ja kallasrajale juurdepääsu tagamine. Antud juhul on tegu sadama

alaga, kus inimest liikumine on juba täna osaliselt piiratud. Ehituskeeluvööndisse võimalikud rajatavad ehitised (nt puhkealad) suurendavad piiranguteta sadamaalal vabamat liikumist.

Eelneva alusel ei ole oodata planeeringuga kavandatava ehituskeeluvööndi

vähendamisega kaasnevat olulist ebasoodsat mõju ranna kaitse-eesmärkidele. Tegu on olemasoleva sadama alaga kui looduslik ranna ala puudub.

Ettepanek on kooskõlas koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 90) põhimõtetega.

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Planeeringuala asub Hiiumaa valla idaosas Heltermaa külas Väinamere rannikul

ja merealal. Planeeringualal asub olemasolev ja toimiv Heltermaa sadam, mis teenindab reisiparvlaevu liinil Heltermaa–Rohuküla, kauba- ja kalalaevu ning

väikelaevu. Planeeringuala suurus algatamise hetkel oli ligikaudu 9,4 ha. Detailplaneeringu

koostamise käigus on tulenevalt sadamarajatiste asukohtade ja lahenduste täpsustumisest tehtud ettepanek planeeringuala piiride muutmiseks (vt peatükki

4.1) Selle tulemusena on planeeringuala suurus tervikuna suurenenud 13,45 ha- ni ning see on toimunud Heltermaa sadamaga külgneval merealal.

Juurdepääs planeeringualale on riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ning kõrvalmaanteee nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) kaudu.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 15 / 45

Olemasolev situatsioon on kajastatud Tugiplaanil DP-2, millele on kantud kõik

kehtivad tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused.

Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Planeeringualal asuvad kinnistud:

Nr Aadress Pindala

m²

Registriosa

nr Katastritunnus

Siht-

otstarve Omanik

1 Heltermaa

sadam 64900 896333 63902:001:0645

Tootmismaa

70%,

ärimaa 20%,

ühiskondlike

ehitiste maa

10%

Aktsiaselts

Saarte

Liinid

2 Suuremaja

-Sadama 3071 18599050 20501:001:1343

Maatulundus

-maa 100%

Aktsiaselts

Saarte

Liinid

3 Anti 5598 646933 63902:001:0050

Tootmismaa

80%,

ärimaa 20%

Aktsiaselts

Saarte

Liinid

4 Unga 2712 913733 63902:001:0255

Tootmismaa

80%,

ärimaa 20%

Aktsiaselts

Saarte

Liinid

5 Heltermaa

alajaam 48 302033 63902:001:2230

Tootmismaa

100%

Elektrilevi

OÜ

(varasem

ärinimi

Osaühing

Jaotusvõrk)

6 Elisa mast 77 1226733 63902:001:0620 Ärimaa

100%

Aktsiaselts

Saarte

Liinid

7

80

Heltermaa-

Kärdla-

Luidja tee

osa

163000 10253250 63902:001:3971 Transpordi-

maa 100% Eesti

Vabariik

8

12101

Heltermaa-

Sarve-

Aruküla

tee osa

138700 10124250 63902:001:4010 Transpordi-

maa 100% Eesti

Vabariik

Planeeritud alal asuvad Heltermaa sadama teenindamiseks vajalikud hooned ja rajatised. Hoonetest asuvad Heltermaa sadam kinnistul kolmekorruseline

merevaksali reisijate hoone ning ühekorruselised piletimüügikassad, kauplus- töökoda, kaarhall ja viilhall. Rajatistest asuvad kinnistul parvlaeva- ja kaubasadama kaid koos vajaliku taristuga, väikelaevasadama paadisillad koos

vajaliku taristuga (sh kütusetankla) ning pumbamaja ja biopuhasti. Heltermaa alajaama kinnistul asub sadama teenindamiseks vajalik alajaam ning Elisa mast

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 16 / 45

kinnistul mobiilside mast. Suuremaja-Sadama, Anti ja Unga kinnistud on

hoonestamata.

Planeeritud alaga külgnevad kinnistud ja nende

iseloomustus

Planeeringualaga külgnevad kinnistud:

Nr Aadress Pindala

m²

Registriosa

nr Katastritunnus

Siht-

otstarve Omanik

1 Fredi 13872 1098933 63902:001:0477 Elamumaa

100% Eraisik

2 Posti 12279 1134433 63902:001:0545 Elamumaa

100% Eraisik

3 Kalamehe 647 20286850 20501:001:0977 Tootmismaa

100% Hiiumaa vald

4 Soolalao 1000 753033 63902:001:0088 Tootmismaa

100% Eraisik

5 Passi 4892 4675750 63901:001:1252 Elamumaa

100% PanCake OÜ

6 Ilmajaama 1067 1249633 63901:001:1251

Ühiskondlike

ehitiste maa

100% Eesti Vabariik

7 Suuremaja 7673 korteriomand 20501:001:1342 Elamumaa

100% Eraisik

8 Kiviranniku 43000 576533 63902:001:0004 Maatulundus

-maa 100% Eraisik

Planeeringualaga külgnevad valdavas osas ühekorruseliste üksikelamute ja abihoonetega hoonestatud eraomanduses elamu- ja maatulundusmaa kinnistud.

Lisaks külgneb planeeritud alaga ka sadama soolalaoga hoonestatud tootmismaa erakinnistu ning riigile kuuluv ühiskondlike ehitiste maa kinnistu, millel asub Heltermaa sadama ilmajaam.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Planeeringualale on juurdepääs maismaasõidukitele tagatud riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ning kõrvalmaantee nr 12101 (Heltermaa -

Sarve – Aruküla) kaudu ning laevadele ja veesõidukitele. Jalakäijatele ja jalgratturitele on olemasolev kergliiklustee (Heltermaa kergliiklustee, nr 12801) riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ääres.

Olemasolev tehnovarustus

Planeeringuala on tehnovõrkudega varustatud. Maa-alal asuvad sadama oma tarbeks rajatud puurkaev ja biopuhasti. Lisaks asuvad planeeringualal

tehnovõrkude valdajatele kuuluvad sideehitised (sh raadiosidemast), alajaamad ja jaotusseadmed ning elektriõhuliinid ja -maakaabelliinid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 17 / 45

Olemasolev haljastus ja heakord

Planeeritav ala on heakorrastatud ning haljastatud. Planeeringuala põhjaosas jahisadama ümbruses ning jahisadama ja sõidukite ooteala vahel laiub avar

muruplats, mida ilmsetavad üksikud puud, sh eksootilised (nt palm). Planeeringuala keskosa moodustavad valdavalt kõvakattega pinnad ja hoonestus,

mida ilmestavad üksikud muruplatsid ja puud. Planeeringuala lõunaosas vahelduvad kõvakattega laoplatsid muruplatsidega. Planeeringuala lõunapiiril on

kõrghaljastus metsatuka näol, mis toimub ühtlasi puhvervööndina naaberkinnistul (Kiviranniku) asuva elamu kaitseks.

Kehtivad piirangud

Planeeritud maa-alale ulatuvad järgmised kitsendused:

Veekaitselised piirangud

• Planeeringualale ulatub Läänemere ranna 200 m laiune piiranguvöönd ja korduv üleujutusala. o Veeseaduse § 118 lg 5 p 1 kohaselt ei ole õiguslikul alusel rajatud

sadamaalal veekaitsevööndit. o Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 1 p 1 kohaselt

puudub avalikult kasutataval veekogul kallasrada sadamas. o Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktile 2 ei laiene ranna

ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 nimetatud sadamaehitisteks on

laevatatavatel veekogudel sadamaregistris registreeritud sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised, millele võib tagasihoidlikus mahus lisanduda ka sadama toimimist toetavaid

funktsioone või ehitisi. • Planeeringualal asub puurkaev PRK0012422 põhjaveehaarde

sanitaarkaitsealaga 50 m.

Keskkonnakaitselised kitsendused

• Planeeringualale jääv ja sellega piirnev mereala kuulub Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) koosseisu.

• Planeeringualale ulatuvad kahe II kaitsekategooria taimeliigi (harilik muguljuur (Herminium monorchis, KLO9305974) ja madal kadakkaer

(Cerastium pumilum, KLO9305657)) kasvukohad.

• Planeeringualale ulatuvad seitsme III kaitsekategooria taimeliigi (kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, KLO9303900), tui- tähtpea (Scabiosa columbaria, KLO9309809), kaljukress (Hornungia

petraea, KLO9309770), veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea, KLO9310606), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens, KLO9309787), hall käpp (Orchis militaris, KLO9309852), harilik käoraamat (Gymnadenia

conopsea, KLO9309823)) kasvukohad.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 18 / 45

Planeeritud alal paiknevad järgmised geodeetilised märgid koos

kaitsevööndiga: • Riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgid (228611),

• Ehitisel olevad geodeetilised märgid (218735; 218734), • Geodeetilised märgid (25009; 25004),

Tehnorajatistest tulenevad kitsendused • Planeeringualale ulatub riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja)

ning kõrvalmaantee nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

• Planeeringualal asuvad navigatsioonimärgid nr 601 (Heltermaa sihi alumine

tulepaak) ja 602 ((Heltermaa sihi ülemine tulepaak), mille vahetus läheduses (50 m raadiuses märgist) ja mõjupiirkonnas (märgi nähtavuse

suunal merelt vaadatuna, sealhulgas ka märgi taga, kui see häirib navigatsioonimärgi või selle tule eristamist) tuleb ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga.

• Planeeringualal asuvad Heltermaa sadamale kuuluvad ning vee- ja kanalisatsioonitorustikud kaitsevööndiga 2 m torustiku telgjoonest mõlemale

poole • Planeeringualal asuvad järgmised elektripaigaldised:

o madalpinge õhuliin (M219158776) kaitsevööndiga 2 m liini äärmistest kaablitest;

o maakaabelliinid (MKL214948310; MKL219158778; MKL214948311;

MKL228862140; MKL219158776; KKL3012902) kaitsevööndiga 1 m liini äärmistest kaablitest;

o alajaamad ja jaotusseadmed (M1500656; M1500655) kaitsevööndiga 2 m seadme seinast.

• Planeeringualal asuvad maismaal järgmised sideehitised:

o maakaabelliinid (123276466; 304652652; 304652602; 123276495; 123276460; 123276453; 304652654; 304652653; ELA082; 304652642;

304652641; 304652643) kaitsevööndiga 1 m liini äärmistest kaablitest o raadiosidemast (HIU009) kaitsevööndiga 1 meeter sideehitisest või

sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või

tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks,

vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.

4 PLANEERINGUETTEPANEK

Ettepanek planeeringuala piiride muutmiseks

Detailplaneeringu koostamise käigus on täpsustunud sadamarajatiste asukoht ja lahendus, mistõttu tehakse planeeringus ettepanek planeeringuala piiride

muutmiseks. Detailplaneeringu asukohaskeemil (joonis DP-1) ja põhijoonisel (joonis DP-3) on esitatud nii detailplaneeringu algatamisotsuse (Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021 otsus nr 20) kohane planeeringuala piir kui ka

planeeringuala piirimuutmise ettepanek.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 19 / 45

Detailplaneeringus tehakse ettepanek suurendada planeeringuala ulatust

Heltermaa sadama kinnistuga külgneval merealal. Selle tulemusena on planeeringuala pindala tervikuna suurenenud 13,45 ha-ni.

Muudatuse põhjuseks on planeeritud Heltermaa sadama kaubakaile parema tehnilise lahenduse võimaldamine ning sadama kliimakindluse parandamiseks

lõunamuul-kai ja põhjamuuli kavandamine.

Ettepaneku tegemisel on lähtutud põhimõttest, et muudatustega ei kaasneks uute kinnistute hõlmamist planeeringuala koosseisu ning ei väljutaks Majandus- ja taristuministri 18.11.2021 käskkirjaga nr 232 määratud Heltermaa sadama

akvatooriumi piiridest.

Planeeringuala krundijaotus

Planeeringus on kavandatud Aktsiaseltsile Saarte Liinid kuuluvate Heltermaa

sadam, Suuremaja-Sadama, Anti ja Unga kinnistute liitmise teel moodustada üks ühine krunt. Planeeritud krundipiiri võib kaide osas ehitusprojekti staadiumis

muuta sõltuvalt ehitusprojekti lahendusest. Elisa mast kinnistu ja Heltermaa alajaama kinnistu säilivad tänastes

krundipiirides ning nende omandisuhteid ei muudeta.

Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused,

hoonestusalade kavandamise põhimõtted

Planeeringualal on lisaks säilitatavatele hoonetele (Heltermaa sadam kinnistul asuvatele merevaksali reisijate hoonele, piletimüügikassadele, kauplus-töökoja

hoonele ning kaar- ja viilhallile) ette nähtud täiendav ehitusõigus kaubasadama hoonete rajamiseks.

Planeeringualal on kavas lisaks olemasolevatele rajatistele rajada Heltermaa sadama paremaks toimimiseks ja kliimakindluse parandamiseks täiendavad

rajatised: kaubakai, parvlaevade kaitsemuul-kai, lõunamuul või lõunamuul-kai ja põhjamuul.

KSH raames analüüsitud sadama lõunaosasse kavandatud lõunamuuli kahte tehnilist alternatiivi – see rajatakse kas üksnes muulina (alt 1) või viisil, mis

võimaldab täiendavate sildumiskohtade teket muuli sadamapoolsele küljele ehk rajatakse muul-kaina (alt 2). Muuli alternatiivide puhul erinevad keskkonnamõjud

ainult ressursitarbe osas ning muudes mõjuvaldkondades erinevus puudub: muul-kai puhul on vajaminev materjali maht 1,4 korda suurem kui üksnes muuli puhul, kuid rajatise funktsionaalsus on tunduvalt suurem. Muul-kai toimib lisaks

kaitserajatiseks olemisele ka kaina, mis võimaldaks vajadusel rohkematel laevadel sadamas viibida. See asjaolu võib kliimamuutuste tingimuses osutuda

tähtsaks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 20 / 45

KSH koostamisel hinnati rannikuehitiste projekteerija Rain Männikuse poolt

kavandatava tegevuse mere täitmist ja süvendamist puudutavaid materjali mahte. Põhja- ja lõunamuuli tahkete ainete maht arvutati pikkuste ning

eelduslike ristlõigete põhjal. Kasutati programmi Delft3D moodulit, mille aluseks olid Transpordiameti ja Saarte Liinide sügavuste andmebaasid.

Järgnev tabel esitab mahud nii veepealse osa kui ka uputatud mahtude kohta. Raudbetooni osa on võrreldes muu täitega väike. Kõikide rajatiste puhul

kasutatakse mineraalse täitena ilmselt purustatud paekivi. Lisaks on kasutusel graniitkivid nõlvade kindlustamiseks.

Rajatiste mahud:

Rajatised

Kaubasadam

(kaubakai ja

parvlaevade

kaitsemuul-

kai)

Lõunamuul

(alt 1)

Lõunamuul

(alt 2) Põhjamuul

Planeeringu

lahendus

(kaubasadam

+ lõunamuul

(alt 2) +

põhjamuul)

Uputatav

täide, m3 18 000 27 000 38 000 52 000 108 000

Veepealne

täide, m3 25 000 17 000 24 000 2 000 51 000

Maht

kokku, m3 43 000 44 000 62 000 54 000 159 000

Pos 1

Krundi kasutamise sihtotstarve: Sadama maa (LS) 70%,

kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maa (BT) ja majutushoone maa (BM) 20%,

reisijaid teenindava transpordihoone maa-ala (LJ) 10%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 12

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 12000 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 15 m

Juurdepääsuna säilivad olemasolevad ühendused riigi tugimaanteelt nr 80

(Heltermaa - Kärdla – Luidja) parvlaevade ootealale ning kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) parkimisalale, sadamahoonele ja

jahisadamasse. Täiendavalt nähakse ette uus mahasõit kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) kaubasadama teenindamiseks.

Parkimiskohad on kavandatud krundil olemasolevatesse parklatesse. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete

hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 4.4.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 21 / 45

Pos 2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE) 100%

Rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1

Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind: 15 m2

Rajatiste suurim lubatud kõrgus: 3 m

Krundil asub olemasolev elektrialajaam.

Juurdepääs krundile on tagatud krundi Heltermaa sadama (krunt pos 1) kaudu. Pos 3

Krundi kasutamise sihtotstarve: Sideehitise maa (OA) 100%

Rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1

Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind: 20 m2

Rajatiste suurim lubatud kõrgus: 60 m

Krundil asub olemasolev raadiosidemast. Juurdepääs krundile on tagatud krundi Heltermaa sadama (krunt pos 1) kaudu.

Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused on toodud joonisel DP-3

Põhijoonis.

Üldised arhitektuurinõuded

Hoonete arhitektuur peab olema lihtne ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega. Hoonete välimus peab olema kaasaaegse arhitektuurse lahendusega.

Uushoonestuse üldised arhitektuurinõuded:

• Hoone ja rajatiste ±0.00: o hoonete ja kriitilise taristu (nt elektrikilp, pumplad jmt) kõrgus

minimaalselt 1,63 m (EH2000 süsteemis)

• Katusekalle ja harjajooned: o 0-450.

o Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete ehitusprojektis.

• Kõrgus:

o Hoonete kõrgus kuni 15 m. o Rajatiste kõrgus kuni 60 m (sidemasti puhul).

• Välisviimistlus: o Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega.

Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale.

o Kuna planeeringuala paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur oht lindude kokkupõrkeks klaaspindadega,

tuleb selle vältimiseks kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 22 / 45

o Kaubasadama laohooned võivad olla lihtsama ja praktilisema fassaadiga

ning materjalidest võib kasutada plekki, betooni, teraskonstruktsioone, PVC materjale. Kattevärvina on soovitatav kasutada helehalli, mis on

määrdumise suhtes vastupidavam ning ei absorbeeri suvisel ajal liiga palju kuumust.

o Konkreetsed hoone välisviimistluse materjalid ja liigendatus ning

värvilahendus määratakse eskiisprojektis koostöös Hiiumaa Vallavalitsuse arhitektiga.

• Piirded: o Kaubasadama juurde on vajalik kavandada kaasaegsetele nõuetele

vastav tollitsoon ja tagada turvanõuded sadamateenuse osutamisel,

mistõttu on vajalik territoorium ümbritseda piirdega. o Piirete kõrgus ja kujunduslaad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise

staadiumis vastavalt tollitsooni nõuetele. • Muud nõuded:

o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Hiiumaa valla arhitektiga.

o Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“ ja 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

o Hoonete projekteerimisel järgida siseministri 30.03.2017 määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeringuala asub riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ning

kõrvalmaantee nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) ristmiku piirkonnas.

Ristmiku lahendus säilib olemasoleval kujul, kus tugimaantee sadamasse viival sõidusuunal on ristmikul kolm sõidurada, millest esimene ja kolmas viivad kassapääslate juurde ning teine on ette nähtud parempöörde sooritamiseks

kõrvalmaanteele. Ristmiku sellise lahenduse on tinginud asjaolu, et aeg-ajalt ulatub praami ootejärjekord sadama territooriumilt välja ning sel viisil on

esimesel sõidurajal peatunud sõidukitest võimalik ohutult väljuda ja liikuda jalgratta- ja jalgteele sattumata seejuures konflikti kõrvalmaanteele parempööret sooritava sõidukiga.

Tugimaantee sadamast väljuval sõidusuunal on ristmikul samuti kolm sõidurada,

millest kaks esimest on ette nähtud sadamast väljumiseks ning kolmas vasakpöörde sooritamiseks kõrvalmaanteele.

Planeeringulahenduse kohaselt säilib olemasolev sõidukite juurdepääs parvlaevade ootealale riigi tugimaanteelt nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja).

Samuti säilib olemasolev juurdepääs parkimisaladele ja sadamahoonele kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla).

Jahisadamasse ja kavandatavasse karavaniparki on tagatud juurdepääs Kärdla poolt tulijatele vastavalt väljakujunenud liikluskorraldusele, mille kohaselt tuleb

riigimaanteede ristmikul sooritada esmalt parempööre kõrvalmaanteele nr 12101

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 23 / 45

ja seejärel koheselt vasakpööre Heltermaa sadama parkimisalade ja

sadamahoone juurde viivale siseteele, liikuda kaarega parvlaevade ooteala eest läbi sadamast väljuvale sõidurajale ning sooritada parempööre jahisadama

juurdepääsuteele. Seejuures on sadamahoone juures pääs parvlaevade ootealale reguleeritud tõkkepuuga tagamaks liiklusohutus parvlaevade laadimis- lossimisprotsessi ajaks.

Planeeringu koostamise käigus on analüüsitud jahisadamasse ja karavanipargile

Kärdla suunalt juurdepääsuks eraldi vasakpöörderaja võimaldamist riigi tugimaantee nr 80 ja kõrvalmaantee nr 12101 ristmiku piirkonnas. Sellest on aga loobutud tulenevalt olemasoleva ristmiku lahendusest ning vajadusest säilitada

vasakpööre sadama territooriumilt väljudes kõrvalmaanteele nr 12101. Kui edaspidi otsustatakse riigi tugimaantee nr 80 ja kõrvalmaantee nr 12101

ristmiku lahendust muuta, on võimalik uuesti kaaluda eraldi vasakpöörderaja ette nägemist jahisadamale ja karavanipargile juurdepääsuks.

Täiendavalt nähakse ette uus mahasõit kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) kaubasadama teenindamiseks. Kaubasadama juurdepääsutee

on kavandatud 1+1 sõiduraja ja 8,0 m laiuse sõiduteega, mis tagab piisava liiklusala erineva gabariidiga sõidukitele.

Kuna aeg-ajalt esineb olukordi, kus praami ootejärjekorras olevad sõidukid ei mahu sadama territooriumile ära, on planeeringu koostamisel analüüsitud

võimalusi sõidukite ooteala mahutavuse (liinimeetrite arvu) suurendamiseks. Sadama valdaja hinnangul on kõige eelistatumaks lahenduseks riigimaanteede nr

80 ja nr 12101 ristmiku asukoha nihutamine Kärdla suunas ja sellega seonduvalt kõrvalmaantee nr 12101 asukoha muutmine, mis võimaldaks sadama territooriumi ja sõidukite ooteala pikendada piki tänast tugimaanteed nr 80.

Vastavasisulise kirjaliku ettepaneku (14.05.2024 kiri nr 1-11/258) on sadama valdaja uue Hiiumaa üldplaneeringu koostamise raames esitanud Hiiumaa

Vallavalitsusele. Kuivõrd antud ettepanek väljub antud detailplaneeringu planeeringualast ning seda analüüsitakse uue üldplaneeringu koostamisel, ei ole seda käesolevas detailplaneeringus käsitletud.

Küll aga on planeeringlahenduses tehtud ettepanek sõidukite ooteala

mahutavuse suurendamiseks sadama territooriumil laiendades ooteala ning nihutades sellega seonduvalt sadamast väljuvaid sõiduradasid põhja suunas. Planeeringus on kavandatud kuuele olemasolevale ooterajale lisaks kaks uut

ooterada, mis võimaldavad ooteala mahutavust suurendada ca 230 liinimeetri võrra tänaselt ca 1030 liinimeetrilt ca 1260 liinimeetrini. Sõidukite ooteala ja

sadamast väljuvate sõiduradade vahele on kavandatud minimaalselt 4,0 m laiune haljasala, millele võib näha ette kõrg- ja/või madalhaljastust ning pinke ja laudu meeldivaks ajaveetmiseks.

Planeeringualal on 120 olemasolevat parkimiskohta sõiduautodele ja

mootorratastele. Planeeringulahenduse kohaselt on parkimine korraldatud sadama territooriumil olemasolevates parklates ja täiendavalt planeeritud parkimiskohtadel. Planeeringualale on kavandatud 7 parkimiskohta karavanidele

Heltermaa jahisadama piirkonda ning samuti on ette nähtud 3 parkimiskohta kaubasadamat teenindavatele veokitele vahetult kaubasadama juurdepääsutee

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 24 / 45

ääres. Lisanduvate parkimiskohtadega on planeeringualal kokku 130

parkimiskohta.

Heltermaa sadamat teenindavad nii kaugliinide kui ka maakonnaliinide bussid. Hiiumaale saabuvate kaugliinide bussipeatus koos ootepaviljonidega on sarnaselt varasemaga kavandatud sadamast väljuvate sõiduradade äärde. Seejuures on

kai poolt vaadates esimese sõiduraja näol tegemist ca 100 m pikkuse eraldi bussirajaga. Hiiumaalt lahkuvate kaugliinide bussipeatuse asukohana säilib

sadamahoone esine ala. Kassapääslatest suunatakse kaugliinide bussid kõige äärmisele ooterajale, mille ääres on vahetult kõnnitee, mis võimaldab reisijatel mugavalt ja turvaliselt bussile liikuda.

Maakonnaliinide bussid kasutavad täna peatuseks Hiiumaale saabuvate

kaugliinide bussipeatust tehes sellele juurdepääsemiseks sarnaselt jahisadama kasutajatega ringi ümber sadamahoone. Seejuures on oht ristumiseks praamilt mahasõitvate sõidukitega ning bussiga saabujatel on vajalik läbida pikem

distants sadamahooneni. Detailplaneeringus on analüüsitud võimalust kavandada maakonnaliinide bussipeatus sadamahoone tagusele alale. Selline lahendus on

kasutajasõbralikum, kuna bussipeatusest on lühem vahemaa sadamahoonesse või Hiiumaalt lahkuvate kaugliinide bussipeatusesse. Samuti vähendaks see

konfliktiohtu praamilt mahasõitvate sõidukitega, kuna liinibussil on võimalik teha ümber Heltermaa sihi alumise tulepaagi tagasipööre ning lahkuda sama teed mööda.

Jalakäijatele ja jalgratturitele säilivad sadama territooriumil olemasolevad teed.

Küll on aga sadamast väljuvate sõiduradade ääres pikendatud olemasolevat kergliiklusteed jahisadama parkimiskohtade juurest Heltermaa Käsitöömajani ning sealt edasi riigimaanteede nr 80 ja nr 12101 ristmiku piirkonda, kus on ette

nähtud ohutussaarega teeületuskoht ning ühendus olemasoleva Heltermaa kergliiklusteega (nr 12801).

Jalgrataste parkimiskohad on ette nähtud sadamahoone sissepääsude juurde.

Juurdepääsu tagamiseks merelt kaubakai äärde on ette nähtud olemasoleva kanali pikendamine ja süvendamine selliselt, et laev saab sirgelt suunduda

kaubakai äärde manööverdamiseks pöördealale. See on kaubalaeva juhitavuse säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks optimaalne lahendus ning ühtlasi hõlbustab tunduvalt ka parvlaevade liiklemist.

Lähtudes planeeritavast kai pikkusest, kai ääres seisva suurima laeva pikkusest

ning sellest, et kai otsa ja laeva vahele peab jääma teatud ohutusvaru, on antud lahenduse puhul oht, et pikemad laevad ulatuvad sihitulede sektorisse ja hakkavad sihitulesid varjama. Selle vältimiseks tuleb piirata kai ääres seisva

laeva pikkust või leppida väiksema ohutusvaruga laeva ja muuli vahel, mis aga ei ole soovitatav.

Juurdepääsud krundile ning parkimiskohtade vajadus ja -lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 25 / 45

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS 843 „Linnatänavad”.

• Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

• Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

• Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted

Haljastus

Detailplaneeringus on kavandatud säilitada planeeringuala lõunapiiril kasvavav

kõrghaljastus, mis aitab leevendada kavandatavast kaubasadamast ja planeeritavast elektrituulikust lähtuvat müra- ja valgushäiringuid (sh tuuliku

põhjustatavat varjutust) naaberkinnistu (Kiviranniku) elamualale. Samuti säilib haljasala ja kõrghaljastus jahisadama ümbruses ning pikaajalise parkimisala ja

sadamahoone ümbruses. Soojussaarte efekti vähendamiseks on sobilik suuremõõtmelised asfaltkattega

laadimis- ja/või parkimisalad liigendada puittaimedega. Mõju suurendamiseks tuleks viia looduslike ja tehislike pindade hulk võrdsesse osakaalu. Sellel

eesmärgil on mõistlik kõvakattega alasid kavandada vaid sinna, kus seda sadamategevusteks reaalselt vaja ning vahepealsed alad teha vett läbilaskvad, et vähendada pinna ülekuumenemist ja liigvee kogunemist lompidesse. Peale

haljastuse on oluline kasutada ka vee-elemente ja säästlikke sademevee lahendusi, millel on aurumise korral niisutav ja jahutav toime.

Täiendavat kõrghaljastust on mõistlik kavandada kaubasadama ja olemasoleva sadamahoone (milles tegutseb ka hostel) vahele, et leevendada kavandatavast

kaubasadamast ja planeeritavast elektrituulikust lähtuvat müra- ja valgushäiringuid.

Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetse ala ehitusprojekti koostamisel. Hoonete projekteerimisel on soovitav krundisisesele alale projekteerida nii kõrg-

kui ka madalhaljastust. Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib efektiivselt saaste vähendajana.

Haljastuse projekteerimisel on soovitatav täiendavalt kaaluda ka vertikaalhaljastuse kasutamist (eelkõige hoonete lõunaküljel), et takistada

päikesevalgusel otse fassaadile paistmast ning seeläbi alandada fassaadi temperatuure ning vähendada soojussaare efekti.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Uushaljastuse rajamisel tuleb kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis

pole õhusaaste suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 26 / 45

esindatud. Samuti tuleb uushaljastuse kavandamisel arvestada pinnasest

tingitud kasvutingimustega. • Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning

ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 nõuetele. • Säilitatavatele puudele tagada ehituse ajaks kaitsemeetmed ja mitte töötada

juurestiku kaitsevööndis raskemehaanikaga.

Jäätmehoolduse põhimõtted

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjast.

Ehitustööde käigus tekib tavapäraseid ehitusjäätmeid. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Sadama kasutusaegne jäätmekäitlus toimub vastavalt sadamaseaduses toodud nõuetele. Sadama ekspluatatsiooniga seonduvalt tekivad jäätmed peamiselt

sadamat kasutatavate laevade pardal ja sadamarajatisete käitamisel. Vastavalt sadamaseadusele korraldab sadama pidaja laevajäätmete, (va lastijäätmete)

vastuvõtmise laevadelt. Lasti käitlev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud korraldama laeva tegevuse käigus tekkinud lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida see sadam või sadamaoperaator teenindab,

sealhulgas lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida selles sadamas remonditakse, kui õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide nõuete

kohaselt ei ole kokku lepitud teisiti. Sadama pidaja koostab ja rakendab nõuetekohase laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava.

Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektiga. Juurdesõidutee jäätmehoidlani peab olema piisava kandevõimega.

Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Ala arendamisel on otstarbekas lähtuda CPTED (kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu) põhimõtetest. Tegemist on kuritegevuse ennetamise teooriaga, mis keskendub taktikalisele disainile ja ehitatud

keskkonna tõhusale kasutamisele, mille rakendamine vähendab nii kuritegevust kui ka hirmu kuritegevuse ees. CPTED on ennetav, mitte reageeriv mudel.

Põhimõtted, millest ala arendamisel lähtuda:

• Füüsiline turvalisus - meetmed, mida kasutatakse iga hoone puhul, et tagada nende vastupidavus rünnakutele.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 27 / 45

• Järelevalve - disain, mis tagab, et piirkonnas töötavad ja tegutsevad

inimesed saavad jälgida oma töökohta ümbritsevaid alasid. Järelevalvet saab hõlbustada sellega, et hoonete välisuksed on suunatud tänavale, alad on

hästi valgustatud ja tühje seinu välditakse. • Liikumise juhtimine - juurdepääsude, väljumiste ja alalt läbi liikumise

piiramine. Kõrge alalt läbiliikumise tase suurendab anonüümsust, võimaldab

kurjategijatel alale hõlpsalt juurde pääseda ja sealt lahkuda ning lihtsamini sihtmärke tuvastada.

• Juhtimine ja hooldus – ala arendusplaanid on selged ja heakord tagatud. See annab märku, et ala ei ole mahajäetud ja selle eest hoolitsetakse.

• Kaitstav ruum - naabruses asuva ruumi omandiõigus peaks olema selgelt

määratletud: avalik ruum (nt sõidu- ja kõnniteed); poolavalik ruum (nt hoone esised parkimisalad); poolprivaatne ruum (nt fuajee või puhkeruum

hoones või roheline puhkenurk krundil) ja privaatne (nt töö- ja kontoriruumid).

Eelnevale täienduseks on kuritegevuse riskide vähendamiseks vajalik rakendada Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine

ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, et vähendada

vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski. • Hoonete sissepääsud kujundada jälgitavaks ning nende juures on soovitatav

kasutada videovalvet, kuna jälgitavus vähendab kuriteoohtu.

• Hoonete sissepääsud ja kruntide territooriumid, sh parkimisalad, tuleb valgustada, nii väheneb varguste ja vandalismiaktide ning kallaletungide oht

• Hoonete välisele alale kavandada vastupidavatest materjalidest pinke, prügikaste jm linnamööblit ning näha ette nende kindel kinnitamine – nii väheneb varguste, vandalismiaktide ja süütamiste risk.

• Igal krundil ja arendusalal tervikuna tagada heakord ja korrashoid, et vähendada kuriteohirmu.

Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse

ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele.

Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“

toodud nõuetega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 28 / 45

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringualal esineb Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse alusel üleujutuse risk 1 kord 10 aasta jooksul ehk tegu on suure tõenäosusega riskiga.

Seetõttu on oluline kavandada sadamataristu (sh tehnovõrgud) ja -hoonestus piisavale kõrgusele, et vältida üleujutusest põhjustatud kahjustusi.

Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt

pinnasesse. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi vertikaalplaneerimisega restkaevudesse ja sademeveekanalisatsiooni ning puhastatakse enne eesvooluks olevasse merre juhtimist liivapüüdjas ja I- klassi

õlipüüdjas.

Vastavalt veeseaduse § 187 p 6 on sadamaehitiste maalt suublasse sadevee juhtimiseks vajalik vastav keskkonnaluba ehk veeluba.

Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele.

Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele,

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Lahenduse koostamisel on arvestatud põhimõttega, et planeeritaval krundil ja naaberkinnistutel asuvate hoonetega peab olema tagatud vähemalt 8 meetrine

kuja ning väiksemate kujade korral tuleb rajada tulemüür.

Päästeautode juurdepääs planeeritud krundile on tagatud avalikult kasutatavalt riigi tugimaanteelt nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ning kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla).

Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis

5.1.2.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned üldjuhul TP-1

tuleohutusklassile vastavad. Madalama tuleohuklassi rakendamine on

võimalik juhul, kui detailplaneeringu elluviimisel ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja kujad võimaldavad

madalamat tulepüsivusklassi. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju

kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega arvestades Eesti

standardis EVS 812-7:2018 toodud nõudeid. • Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standardiga EVS 812-6:2012

„Ehitise tuleohutus osa 6 Tuletõrje veevarustus“.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 29 / 45

5 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis

tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: • Eesti Standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk • Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad • Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrahoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

Veevarustus

Olemasolev olukord

Planeeringualal asub olemasolev puurkaev (PRK0012422) ning olemasolev veetorustik.

Planeeritud veevarustuse üldpõhimõtted Kuna sadama alale kavandatav täiendav hoonestuse maht on vähene, siis ei ole

oodata veetarbe olulist suurenemist, mistõttu on võimalik kasutada olemasolevat lokaalset veevõrku vajadusel pikendades või ümberehitades olemasolevaid

trasse.

Planeeringulahenduse kohaselt säilitatakse esialgu olemasolev ja toimiv veeühendus Kiviranniku ja Suuremaja kinnistutele, kuid pikemas perspektiivis on Heltermaa sadama laiendus- ja arendustegevuste tagamiseks mõistlik viidatud

kinnistud viia üle autonoomsele veevarustusele ning eraldada Heltermaa sadama lokaalsest veevõrgust.

Planeeritud krundi pos 1 liitumispunktiks lokaalse veevõrguga on Heltermaa sadama territooriumil välja ehitatud veetorustik.

Kinnistusisene veevarustuse välisvõrgu lahendus ja majandus-joogivee vooluhulk

töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel, kui on selgunud täpne hoonestus ja veevarustuse vajadus.

Torustikud ja armatuur • Planeeritud veetorud paigaldatakse veevarustuse survetorudest PE PN10.

• Veetoru paigaldatakse minimaalselt 1,8 m sügavusele maapinnast. • Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201. • Plastmassist survetorude käsitsemine, transport ja ladustamine vastavalt

RIL77 p.2 „Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 30 / 45

Tuletõrjeveevarustus

Krundi pos 1 hoonete veevajadus ehitiseväliseks tulekustutuseks on kuni 30 l/s 3 tunni jooksul.

Tulekustutusvesi on arvutatud vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrahoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Väline tulekustutusvesi võetakse olemasolevast veevõtukohast. Vajadusel on täiendavalt võimalik võtta tulekustutusvett merest.

Planeeritava hoonestuse täpsustumisel järgmises projekteerimisstaadiumis tuleb täpsustada täiendava välistulekustutusvee ning sisetulekustutusvee vajadus.

Reoveekanalisatsioon

Olemasolev olukord Planeeringuala sisene reovee kanalisatsioon on lahendatud lokaalselt –

Heltermaa sadama territooriumil on olemasolev bioloogiline puhasti (PUH0390220) ning reoveekanalisatsiooni torustik.

Planeeritud reoveekanalisatsiooni üldpõhimõtted Kuna sadama alale kavandatav täiendav hoonestuse maht on vähene, siis ei ole

oodata reoveetekke olulist suurenemist, mistõttu on võimalik kasutada olemasolevat lokaalset reoveekanalisatsiooni süsteemi vajadusel pikendades või ümberehitades olemasolevaid trasse.

Planeeritud krundi pos 1 liitumispunktiks lokaalse reovee kanalisatsiooni võrguga

on Heltermaa sadama territooriumil välja ehitatud reoveekanalisatsiooni torustik, mis suunab reoveed olemasolevasse bioloogilisse puhastisse.

Kinnistusisene kanalisatsiooni välisvõrgu lahendus ning kanalisatsiooni vooluhulk töötatakse välja ja täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, kui on selgunud

täpne hoonestus ja reovee ärajuhtimise vajadus. Reovee kanalisatsioonitorude ja -kaevude materjalid ning paigaldus

• Rajatavad isevoolsed reovee kanalisatsioonitorud ehitada PVC või PP reovee kanalisatsioonitorudest tugevusklass SN8, mis vastavad Euroopa Standardile

EN1401. • Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2

„Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

• Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3. • Vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud reovee

kanalisatsioonikaevusid PE või PP. • Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2, kaevu tõusu- ja

teleskooptoru min rõngasjäikus SN2 kN/m².Kaevuluugid peavad olema malmist ja vastama standardile EVS-EN 124.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 31 / 45

• Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL 77 ja KT-02 viimaste

väljaannete nõuetele ning valmistajatehase poolsetele soovitustele torude, ühenduste ja seadmete paigaldamiseks.

Sademeveekanalisatsioon

Olemasolev olukord Planeeringuala sisene sademevee ärajuhtimine on lahendatud lokaalselt – Heltermaa sadama territooriumil on olemasolev sademevee torustik, millega

kogutakse sademevesi kokku ja suunatakse osaliselt läbi puhastite merre. Haljasaladele kogunev sademevesi immutatakse pinnasesse.

Planeeritud sademeveekanalisatsiooni üldpõhimõtted Planeeritud krundilt pos 1 kokku kogutav sademevesi juhitakse ka edaspidi

merre kasutades selleks olemasolevaid sademevee puhasteid ja merrelaske. Uue kaubakai piirkonda on ette nähtud täiendav sademevee puhasti ja merrelask.

Enne merre juhtimist puhastatakse kõvakattega parkimisplatsidelt kokku kogutav sademevesi liivapüüdjas ja I-klassi õlipüüdjas. Sademevee reostusnäitajate

piirväärused peavad vastama Vabariigi Valitsuse 18.11.2019 määrusele nr 61.

Vastavalt veeseaduse § 187 p 6 on sadamaehitiste maalt suublasse sadevee juhtimiseks vajalik vastav keskkonnaluba ehk veeluba.

Planeeringualal on soovituslik kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

maastikukujundamise kaudu tekkekohas ning samaaegselt vältida sademevee reostumist.

Kinnistusisene sademeveekanalisatsiooni ja -puhastite täpne lahendus töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel, kui on selgunud kõvakattega platside suurus ja

nende kasutusotstarve.

Sademevee kanalisatsioonitorude ja -kaevude materjalid ning paigaldus • Rajatavad isevoolsed sademeveetorud ehitada PP või PE sademevee

kanalisatsioonitotudest, mis vastavad Euroopa Standardile EN1401.

• Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2 „Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

• Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3. • Vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud sademevee

kanalisatsioonikaevusid PE või PP.

• Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2, kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2 kN/m². Kaevuluugid peavad olema

malmist ja vastama standardile EVS-EN 124. • Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL 77 ja KT-02 viimaste

väljaannete nõuetele ning valmistajatehase poolsetele soovitustele torude,

ühenduste ja seadmete paigaldamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 32 / 45

Elektrivarustus

Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 09.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 479151.

Objektide elektrivarustus lahendatakse olemasolevate liitumispunktide baasil.

Heltermaa sadama kinnistu üks olemasolev liitumispunkt asub Heltermaa sadama alajaama 0.4 kV jaotusseadmes (uue nimetusega AJ15750), mille

peakaitse on 630A. Teine olemasolev liitumispunkt asub Aparelli alajaama 0.4 kV jaotusseadmes, mille peakaitse on 500A.

Detailplaneeringu elluviimisel tuleb analüüsida peakaitsmete suurendamise või vähendamise vajadust vastavalt olukorrale.

Elektrikoormuste tabel

Pos nr Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia

(kW/A) Planeeritud

liitumine Alajaama nr

AJ15750 põhjal

Aparelli alajaama

põhjal

1 Heltermaa

sadam 400/600

Alajaama 0.4kV

seade

2 Heltermaa

alajaam 400/600

Alajaama 0.4kV

seade

Tänavavalgu

stus 30/50

Tänavavalgustuse

liitumiskilp

Planeeritud ala

tarbijad kokku

alajaamade kaupa

(koos eriaegsusega)

430/650

400/600

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine, sh ka alajaamade projekteerimine, toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel arvestades objekti

arhitektuuriga.

Kinnistusisesed kaablitrassid, elektrikilbid ja välisvalgustuse võrgud lahendatakse ehitusprojekti koostamisel.

Roheenergia tootmise võimalused

Detailplaneeringu ja selle KSH aruande koostamise käigus selgitakse välja

eeltingimused üksiku energiatuuliku paigutamiseks planeeringualale. Sadama valdaja poolt on lähtealusena soovitud alale (lõunamuuli tippu) tulevikus

u 1 MW tuuliku kavandamist. Tänapäevases mõistes on tegu seega pigem väiksemate mõõtmetega tuulikuga (aga mitte väiketuulikuga). Lähim elamu

jääks tuulikust u 350 m kaugusele ja tuuliku ning elamute vahele jääb aktiivselt kasutatav sadama territoorium.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 33 / 45

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ ja selle lisa Lisa 6. Hiiu maakonnaplaneeringu

teemaplaneering „Tuuleenergeetika” kohaselt tohib väljaspoole maakonnaplaneeringuga määratud tuuleparkide arendusalasid kavandada ainult

tuulikuid, mille võimsus on alla 200 kW ja müratase alla 110 dB. Arvestades kehtivat piirangut oleks võimalik alale detailplaneeringuga kavandada kuni 200 kW tuulik nt Vestas V25 või analoog, mille torni kõrgus on u 30 m ja rootori

diameeter u 25 m.

Tehniliste tingimuste osas on koostöös Kaitseministeeriumiga (05.05.2023 kiri nr 12-1/23/1274) välja selgitatud, et Heltermaa sadama territooriumile on käesoleval hetkel võimalik püstitada elektrituulik absoluutkõrgusega kuni 32

meetrit (maapinnast kõrgusega 28-31 meetrit - sõltuvalt asukohast planeeringualal). Kõrgem elektrituulik võib vähendada riigikaitseliste ehitiste

(antud juhul radari töövõimet). Samas on Kaitseministeerium oma arvamuses välja toonud ka, et neile teadaolevalt rakenduvad 2026. aastal mereala tuuleenergeetika kompensatsioonimeetmed, peale mida on võimalik

elektrituulikule seatavast kõrgusepiirangust nimetatud planeeringualal loobuda. Sellest lähtuvalt on võimalik alale kõrgema üksiktuuliku rajamine peale 2026ndat

aastat.

KSH raames teostati üksiktuuliku müra ja varjutuse modelleerimine programmiga WindPro 4.0. Tuuliku osas kasutati WindPro tuulikute andmebaasis olevaid Nordex N54 (arendaja soovidele vastavat tuulikut iseloomustav) ja

Vestas V25 (maakonnaplaneeringu tingimustele vastavat tuulikut iseloomustav) kohta WindPro tuulikute andmebaasis olevaid tootjapoolseid

andmeid. Nordex N54 müraheide on LwA=101,7 dB(A) ja Vestas V25 puhul on LwA=98,4 dB(A).

Müra modelleerimisest ilmnes, et elamualadel tuulikust põhjustatud rangeima normtaseme ehk tööstusmüra öise sihtväärtuse (40 dB) ületamist võib esineda

ebasoodsatel ilmastikutingimustel (allatuult, tuuliku täisvõimsusel töötamisel) neljal sadama lähiala elamualal suurema müratasemega tuuliku (Nordex N54 või analoog) kasutamisel. Müra piirväärtuse (öösel 45 dB) ületamist samas

ühelgi elamualal oodata ei ole. Samuti ei ole oodata päevase aja tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB) ületamist.

Väiksema müratasemega tuuliku (Vestas V25 või analoog) kasutamisel ühelgi elamualal müra sihtväärtuse ületamist oodata ei ole.

Varjutuse osas ilmnes, et arvestades tuuliku asukohta ja mõõtmeid, siis suurema

tuuliku (Nordex N54 või analoog) kasutamisel tuuliku liikuv vari häirival tasemel (häirivaks peeti kliimatingimusi arvestamata arvutades aastas summaarselt üle 10 h/a varjutust) võib hakata langema Kiviranniku elamualale. Väiksema tuuliku

(Vestas V25 või analoog) kasutamisel häirival tasemel varjutust ühelgi elamualal ei teki.

Sadama alale jääb lisaks sidemast. Planeeringu edasisel koostamisel tuleb teha koostööd sidemasti operaatoritega ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Tuulikud

võivad halvendada teatud juhtudel sidevõrkude tööd ning koostöös ametite jt osapooltega tuleb selgitada võimalike piirangute ulatus. Üksiktuuliku puhul on

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 34 / 45

võimalik mõju küll eeldatavalt väikese ulatusega, kuid samas sadama puhul on

sideteenuste kvaliteedi tagamine väga oluline.

Heltermaa sadama hoonete katustel on tänaseks päikesepaneelid olnud kasutusel juba mõnda aega. Planeeringulahenduses nähakse ette alale hoonestuse lisandumisel võimalus ka päikesepaneelide lisamiseks. Eelistada tuleb

asukohtadena eeskätt hoonete katuseid, seinu jt kõvakattelisi alasid. Teede (analoogselt ka laevaliikluse) läheduses tuleks paigutada päikesepaneelid nii, et

nendelt peegelduv valgus ei pimestaks liiklejaid. Peegelduse vältimiseks on võimalik paneelide pind katta matistava kihiga või kasutada struktureeritud pinnaga paneele.

Tänava- ja sadamaala valgustus

Juurdepääsutee ja ristmiku piirkonna valgustuseks on ette nähtud terasmastidele paigaldatud LED-lampidega välisvalgustid. Tänavavalgustuse toiteliinid

ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva toitevõrgu baasil.

Käesoleval hetkel asuvad Heltermaa sadama territooriumil tänavavalgustuse valgustid terasmastidel. Detailplaneeringuga on ettenähtud tänavavalgustuse

mastid ümber tõsta. Heltermaa sadama ooteala rajades asuvad olemasolevad tänavavalgustuse kaabelliinid ja valgustid demonteeritakse.

Välisvalgustuse maht ja kaablite paigaldamine lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Välisvalgustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt

taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Sidevarustus

Detailplaneeringu ala sidevarustuse planeerimisel on aluseks:

• Telia Eesti ASi 23.08.2024 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39103256 ning

• ELA SA 02.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr TT3593.

Heltermaa sadama territooriumil asub Telia Eesti AS’ile kuuluv sidekaev nr HLT-

3, mis planeeringulahenduse kohaselt jääb planeeritava sõidutee alale, mistõttu on ettenähtud sidekaev ümber tõsta haljasalale. Sidekaevu HLT-3

rekonstrueerimise vajadus ja maht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse 100 mm läbimõõduga plasttorudest, igale

krundile on ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.

Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 35 / 45

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas

lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Telia Eesti ASi siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia Eesti AS-i poolt väljastatud tööloa alusel. ELASA

siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja ELASA poolt väljastatud tööloa alusel.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest: • Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-

geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; • Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele

uurimistöödele“; • Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse

seadustamine. v4.“;

• Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.

Soojusvarustus

Kuna planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas, tuleb kavandatavate hoonete soojusvarustus tagada lokaalsete lahendustega. Lokaalsete soojavarustuse

lahenduste puhul on soovitav kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu raskeõlid ja kivisüsi.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

tehnovõrkude osas

Üldised nõuded: • Elutähtsate seadmete nagu elektrikilbid, pumplad jmt ±0.00 peab olema

minimaalselt 1,63 m (EH2000 süsteemis).

• Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised tingimused ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.

• Ehitustegevus navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Samuti tuleb Transpordiametiga kooskõlastada navigatsioonimärkide rajamine või rekonstrueerimine.

Kooskõlastamiseks on vajalik esitada vastavad projektid.

Elektrivarustus: • Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud

koormustega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 36 / 45

Kavandatud kitsendused ja servituutide vajaduse

määramine

Planeeritud alal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.

Detailplaneeringu joonisel DP-3 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste

vajadusi.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib

ehitusprojektis täpsustada.

6 KESKKONNATINGIMUSED

Keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH) ja

läbiviidud uuringud

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg

1 p 16 kohaselt on maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid, ning § 6 lg 1 p 17 kohaselt mere

süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Detailplaneeringu algatamistaotlusest nähtus, et planeeritav kaubakai hakkab teenindama aluseid, mille veeväljasurve ületab 1350 tonni. Kaubakai rajamisel

uputatakse merre tahkeid aineid mahuga üle 10 000 m3 ja tuleb teostada süvendustöid mahuga üle 10 000 m3.

Eeltoodust lähtuvalt otsustas Hiiumaa Vallavolikogu oma 16.12.2021 otsusega nr

20 algatada detailplaneeringu koostamisega paralleelselt ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale ja teistele huvitatud osapooltele teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada

säästvat arengut.

Mõjude hindamise käigus käsitleti KSH-s järgmiseid teemasid: • Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele; • Mõju merekeskkonnale

• Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele;

• Mõju kliimale ja kliimakindlus;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 37 / 45

• Mõju liikluskoormusele ja skeemile;

• Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale;

• Mõju kultuuripärandile; • Mõju hädaolukordadest ja mõju laevaliikluse ohutusele ning • Roheenergia tootmise seadmete mõjud

Detailplaneeringu ja KSH raames on teostatud mitmeid täiendavaid uuringuid ja

hinnanguid: • liiklusuuring; • hüdrodünaamiline modelleerimine ja navigatsiooni hinnang;

• kalastiku uuring; • kultuuriväärtuste uuring;

• linnustiku ekspertarvamus; • mereelupaikade ja põhjaelustiku uuring; • setete reostusuuring ning

• tuulegeneraatori analüüs.

KSH aruanne koos kõigi lisade ja uuringutega on lisatud detailplaneeringu materjalidele.

KSH tulemused ja leevendavad meetmed

KSH aruandes analüüsiti detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavalt

kaasnevat mõju erinevate keskkonnaaspektide lõikes, mille tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Mõju valdkond Hinnang

Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele Oluline mõju puudub (neutraalne)

leevendavate meetmete rakendamisel.

Mitte kasutada kaadamiseks kaadamisala K2

piirkonda, mis jääb kaardistatud

liivamadalatele lähemale kui 500 m.

Mõju merekeskkonnale Mõju vähesel määral negatiivne,

leevendavate meetmete rakendamisel

võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida.

Allalternatiividest väiksema mõjuga

kaadamisala K1, kuna põhjataimestiku ja -

loomastiku levialaga kattuvus väiksem).

Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

ja populatsioonidele, taimedele ning

loomadele ja kaitstavatele

loodusobjektidele

Oluline mõju puudub (neutraalne)

leevendavate meetmete rakendamisel

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 38 / 45

Mõju valdkond Hinnang

Mõju kliimale ja kliimakindlus Mõju sadama kliimakindlusele on tugevalt

positiivne. Mõju kliimale on neutraalne või

taastuvenergialahenduste kasutuselevõtul

senist süsiniku jalajälge vähendav.

Mõju sotsiaalmajanduslikule

keskkonnale, sh tervisele,

sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Mõju piirkonna arengule, ettevõtlusele,

puhkemajandusele ja turismile on

mõõdukalt positiivne. Mõju turvalisusele

(eeskätt liiklusohutusele) on tugevalt

positiivne.

Roheenergia tootmise seadmete

mõjud

Elektrituuliku rajamisel võib esineda

mõõdukas negatiivne mõju lähiala elanikele

ja linnustikule.

Mõju kultuuripärandile Oluline mõju puudub (neutraalne).

Ressursitarve Mõju ebasoodne.

Allalternatiividest väiksema mõjuga L1 ja

K1.

Vastavus strateegilistele

dokumentidele

Vastab

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte. Kaasnevad negatiivsed mõjud on leevendatavad.

KSH aruandes on toodud valdkondade kaupa koondloetelu ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, millega on soovitatav arvestada, et

detailplaneeringus kavandatud tegevusega kaasnevat võimalikku ebasoodsat mõju ennetada, vältida, vähendada ja leevendada ning põhjendatud juhul

heastada. Meetmed merekeskkonna kaitseks:

• Mitte kasutada kaadamiseks kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatele lähemale kui 500 m.

• Heljumi leviku lokaliseerimiseks kaadamisala piiresse, tuleb kaadata võimalikult tuulevaikse ilmaga. Kaadamisala siseselt täpsema asukoha valik sõltub kõige enam töö teostamise hetkel valitsevatest ilmastikuoludest.

Soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3m/s tuleks kaadamise punkt valida võimalikul kaadamisala keskel. Kui tuule kiirus on

kuni 5 m/s, tuleks kirde- ja kagutuule korral kaadamispunkt valida kaadamisala lõunapoolses osas ning edela- ja loodetuulte korral kaadamisala põhjapoolses osas.

Vilsandi meteoroloogiajaama andmete alusel esines 2023 aastal alla 3 m/s tuulega tunde 1924 h, alla 5 m/s tuulega tunde 4613 h.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 39 / 45

Seega võib meedet pidada rakendatavaks.

• Tuule kiirusest lähtuvaid piiranguid sadamas ette tulevatele süvendamistele ja kaadamistöödele ette ei nähta. Tehnoloogiliselt on ilmselt mõistlik

peatada tööd merel, kui tuule kiirus ületab merel 10 m/s. Vilsandi meteoroloogiajaama andmete alusel esines 2023 aastal üle 10 m/s tuulega tunde 588 h.

Seega võib meedet pidada rakendatavaks. • Ehitustöödel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada

täiendavat pinnase- ega veereostust. Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

• Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende sattumine

merre. • Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et

minimiseerida mõjusid põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks

toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele. • Süvendus- ning kaadamistegevus viia läbi väljaspool kevadperioodi ehk

vältida tuleks töid aprillis, mais ja juunis, kus tegevus võib mõjutada kalade kudemist.

• Otstarbekas on süvendatavat materjali, mille omadused on selleks sobilikud, maksimaalselt kasutada kohapeal sadamaehitiste ja platside ehitusel või ka mujal läheduses asuvatel objektidel ehituseks.

• Kaubakai ja lõunamuul-kai edasisel projekteerimisel eelistada väiksema ehitusmaterjalide tarbega tehnilisi lahendusi. Ressursside säästliku kasutuse

seisukohalt on eelistatud L-elementidest ehitamine, mis võimaldab süvendatavat materjali tagasitäitena kasutada ja vähendab seega kaadamise vajadust kaadamisalale.

Meetmed linnustiku kaitseks (sh Natura linnuala kaitse-eesmärkidele

mõjude vältimiseks): • Süvendus ja kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 15 juulini, sest sellel

ajavahemikul kasutavad nii sadamala lähiala ja kaadamisala piirkonda

pesitsevad veelinnud. Antud ajavahemikul võib süvendus- ja kaadamistöid põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile ebasoodsat mõju.

• Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa

laevateega (millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda. Linnuparvede esinemisel

hoida pargase sõidukiirus madal. • Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et

minimiseerida mõjusid põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks

toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele. • Sadama alale uute hoonete kavandamisel kasutada klaaspindade peegeldust

vähendavaid võtteid, mis vähendaks lindude hukkumist kokkupõrkel suurte klaaspindadega.

Meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitseks:

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 40 / 45

• Vältida ehitusmaterjalide ladustamist ning ehitustegevust planeeringuala

lõunaosasse jäävast sademevee kanalist lõuna pool. Meede võimaldab säilitada rannaniidu ja potentsiaalsed kaitsealuste taimeliikide kasvukohad.

• Ehitiste ja rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud kasvupinnas tuleb kasutada sihipäraselt ehitusobjektil või suunata taaskasutusse muudele objektidele.

• Mitte kasutada haljastuses võõrliike. Eelistatud on piirkonnas iseloomulike

kohalikku päritolu liikide kasutamine haljastuse rajamiseks.

Meetmed inimese tervise, heaolu ja vara kaitseks: • Vältida mürarikkaid ehitustöid sadama territooriumil öisel ajal. • Ehitustegevuse käigus tuleb tagada rannikumere veetaseme seirejaama

funktsioneerimine ning seadmete ohutus. Seirejaama vahetus läheduses ehitustööde alustamisest tuleb teavitada Keskkonnaagentuuri.

• Hiiumaa valla kliima- ja energiakava kohase laevaliiklust puudutava kliimaeesmärgi täitmiseks tuleb planeeringus sellega arvestada ning näha ette perspektiivne võimalus kaldaelektriseadmete rajamiseks kaidele.

• Päikesepaneelide kavandamisel tuleks eelistada nende paigutamist hoonetele või tehisobjektide lähedusse. Teede (analoogselt ka laevaliikluse)

läheduses tuleks paigutada päikesepaneelid nii, et nendelt peegelduv valgus ei pimestaks liiklejaid.

• Päikesepaneelid peavad vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele jm asjakohastele nõuetele ning standarditele. Elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele mittevastavad

päikeseelektrijaamad võivad vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. • Hoonete konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel lähtuda

energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Järgnevates projekteerimisstaadiumites analüüsida hoonete energiakulu, energiatarbimise efektiivsust ja heitmete vähendamise meetmeid. Näha

planeeringus ette võimalused hoonete ja platside lahendustes alternatiivsete energiaallikate (eeskätt päikeseenergia) kasutamiseks.

• Vältimaks olukorda, kus pikemad laevad ulatuvad sihitulede sektorisse ja hakkavad neid varjama, tuleks võtta arvesse KSHs toodud navigatsioonimärgistuse täiendamise ettepanekut.

• Avariiolukordade vältimiseks tuleb tagada turvalisus uue kaubasadama territooriumil. Kaubasadama maa-ala tuleb ennem sadamateenuste

osutamisega alustamist piirata aiaga ning korraldada isikute sadama-alale sissepääsu kontroll ja registreerimine.

Meetmed tuulegeneraatori edasisel kavandamisel oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks:

• Kehtiva maakonnaplaneeringu tingimuste järgimisel ei ole alale võimalik kavandada tuulikut, mille võimsus ületaks 200 kW.

• Tänastel tingimustel on sadama territooriumile võimalik püstitada

elektrituulik absoluutkõrgusega kuni 32 meetrit. Kõrgem elektrituulik võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Kaitseministeerium on oma

arvamuses välja toonud, et neile teadaolevalt rakenduvad 2026. aastal mereala tuuleenergeetika kompensatsioonimeetmed, peale mida on võimalik elektrituulikule seatavast kõrgusepiirangust antud planeeringualal loobuda.

Seega on riigikaitselisest vaatest lähtuvalt võimalik planeeringualale

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 41 / 45

kõrgema kui 32 m absoluutkõrgusega tuuliku kavandamine, kui selle

rajamisaeg jääb peale 2026. aastat. • Tuuliku täpsemal kavandamisel tuleb selle rajamine kooskõlastada Politsei-

ja Piirivalveametiga ja teha koostööd planeeringualale jääva sidemasti haldajaga. Tagada tuleb, et tuulik ei halvendaks meresidesüsteeme.

• Kavandatava tuuliku osas linnustikule avaldavate mõjude vältimiseks oleks

tõhusaim meede tuuliku rajamisest antud alale loobuda. Juhul, kui tuuliku rajamisest loobumine ei ole taastuvenergia eesmärke ja

varustuskindluse tagamise vajadust arvestades võimalik, siis tuleb teostada tuuliku rajamiseks linnustiku uuring, mille raames selgitatakse perspektiivse tuuliku asukohta hõlmav vähemalt 1 aasta kestev linnustiku punktvaatlus

vastavalt üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi aruandes kirjeldatud metoodikale. Vastavalt uuringu tulemustele hinnata linnuala kaitse-

eesmärgiks olevate ja uuringu alusel tuuliku mõjualas esinevate liikide hukkumissagedust. Töötada välja meetmed, mis vähendavad hukkumissageduse ebaolulisele tasemele.

Meetmed võivad seisneda tuuliku nähtavuse tõstmises linnustiku jaoks, kuid võivad hõlmata ka nt tuulikut tööaja piiramist linnustiku jaoks kõrgendatud

ohuga perioodil. Arvestades alale kavandada lubatava tuuliku väiksust tulenevalt maakonnaplaneeringu tingimustest ja paiknemist aktiivselt

kasutataval sadamaalal, siis on võimalik oluline ebasoodne mõju linnustikule välistada tehniliste ja ajaliste meetmetega.

• Tuuliku rajamisel võib esineda lähimatel elamualadel tööstusmüra öise

sihtväärtuse ületamine kui kasutatakse tuulikut, mille müraheide LwA<100 dB(A). AÕKS § 56 lg 2 p 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud

müratase uute üldplaneeringutega aladel, kuid see ei tähenda seda, et muudel aladel oleks müra sihtväärtus kaalumisel asjakohatu. PlanS § 8 järgi tuleb planeerimismenetluses olemasolevaid

keskkonnaväärtusi põhimõtteliselt säilitada. Ruumilisel planeerimisel ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega seatud piiridest, vaid leida optimaalne

tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel. Müraolukorra olulist halvendamist tuleb järelikult püüda vältida ka allpool müra piirväärtust, kui see on mõistlikult võimalik. Müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide

ennetamiseks. • Häirival tasemel varjutuse vältimiseks Kiviranniku elamualal tuleb säilitada

puistut tuuliku ja elamuala vahelisel alal. Alternatiivina on võimalik kasutada tuulikul tehnilisi meetmeid varjutuse vältimiseks (peatada labade liikumine ajaks, mil päike paistab, esineb tuul ja vari saab päikesenurgast lähtuvalt

elamualale langeda) või kasutada alal väiksemat tuulikut (KSHs hinnatud 30 m torni ja 25 m läbimõõduga rootori korral elamualadel häirival tasemel

varjutust nt ei esineks, sest häirival tasemel vari ei ulatu elamualani). Keskkonnaseire ettepanek:

• Arvestust tuleb pidada süvendatava ja merre paigutatavate materjalide mahtude kohta.

Vastav ülevaade tuleb esitada keskkonnaloa veekasutuse aastaaruande raames vastavalt kehtivale korrale.

• Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase

mahu kohta igasse ruutu.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 42 / 45

• Perspektiivse kaadamisala kaadamisalana kasutusele võtmisel on vajalik

vähemalt esimese hooaja jooksul kaadamisele järgneval ajal läbi viia seire reaalsest kaadamiskohast kuni 1 km raadiuses tuvastamaks võimalikku

negatiivset mõju kaadamisala ümbritsevale merepõhjale. Seiratavateks parameetriteks peaksid olema merepõhja koosluste struktuur ja selle võimalikud muutused.

Vajalikud keskkonnaload

Detailplaneeringu koostamisel on analüüsitud keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt koostamise ajal teadaolnud informatsioonist.

Vastavalt veeseaduse § 187 on veeluba vajalik, kui

• juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (p 6);

• süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (p 8);

• paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (p 10) ja

• kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist (p 11)

Sellest lähtuvalt on veeluba vajalik taotleda planeeringualal kavandatud rajatiste

(põhjamuul, kaitsemuul-kai, kaubakai, lõunamuul-kai) rajamiseks ning süvendustööde teostamiseks. Planeeringualast väljaspool on vajalik veeluba taotleda süvendatud materjali kaadamiseks väljavalitud kaadamisalal.

Püsivat veeluba on vajalik taotleda planeeringuala sademevee juhtimiseks merre.

Detailplaneeringus ei ole kavandatud tegevust, milleks on vajalik taotleda õhusaasteluba või mis vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 nõuaks jäätmeloa

taotlemist.

Detailplaneeringu elluviimisel tuleb täpsustada keskkonnalubade taotlemise vajadus lähtuvalt krundile ehitatavate hoonete kasutusotstarvetest ja krundile plaanitavast tegevusest.

Lokaalsete ehitusaegsete ja käitamiseaegsete mõjude

leevendamise meetmed planeeritud alal

Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) on lähialal oodata eelkõige ajutiselt uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni

pidada kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest.

Juhul, kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 43 / 45

ja headest tavadest kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu

realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi halvenemist.

Ehitusaegsete lokaalsete ja edaspidise ekspluatatsiooni mõjude leevendamise meetmed sh põhjavee kaitseks, tagamaks vee kvaliteedi püsimise ja vältimaks kavandatavate tegevuste võimalike kahjulikke mõjusid.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete

mõjude leevendamiseks järgmiste meetmetega: • arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega; • arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega;

• järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike tagajärgede minimeerimiseks;

• maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes ehitustegevusega mõjutatav ala;

• nii ehitus- kui ka olmeprahi käitlemine korraldada vastavalt Hiiumaa valla

linna jäätmehoolduseeskirjale; • ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete

üleandmise tagamine vastavat jäätmeluba omavale isikule.

Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed: • lokaalse veevarustuse ning reo- ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine

ja selle laitmatu funktsioneerimise tagamine;

• reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse

võimalikult kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil; • ehituse käigus tekkinud reostus, mis on põhjustanud või mis võib

põhjustada ohtu põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit

ning järgida nende antud juhiseid; • arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega,

vältida masinatest tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise

süsteem (kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele);

• mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru jmt), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete käitlemiskohta;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt

lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;

• maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib põhjustada reostusohtlikke olukordi.

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava etapid:

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 44 / 45

• detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine;

• tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitusprojekti koostamiseks tehniliste tingimuste taotlemine (sh riigitee alusel maal Transpordiametilt), projektide

koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega;

• Hiiumaa Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine tehnovõrkude,

rajatiste ja teede ehitamiseks ning Transpordiameti poolt ehituslubade väljastamine riigitee alusel maal teede ehitamiseks;

• uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamine; • Hiiumaa Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine tehnovõrkudele,

rajatistele ja teedele;

• Hiiumaa Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks;

• detailplaneeringus määratud servituutide seadmine; • uute planeeritud hoonete ehitamine; • Hiiumaa Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine hoonetele.

Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:

• Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele ja ehituslikele projektidele. Planeeringualal

edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

• Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi.

• Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus).

Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne

omanik. • Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Hiiumaa vallale kohustust

detailplaneeringukohaste teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega

vastavate kulude kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud

ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. • Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud

ja –rajatised peavad vastama seadustes ja standardites esitatud

kvaliteedinõuetele. • Hiiumaa vald ei väljasta ehitusluba mistahes hoonele enne, kui

detailplaneeringukohased ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised on nõuetekohaselt välja ehitatud ning neil on kasutusluba olemas.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel: • Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi

planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. • Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse

tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 18.10.2024

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 45 / 45

• Vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 tuleb riigiteega ristumiskoha

ümberehituse korral taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. • Arendusega seotud ristumine riigiteega tuleb rajada ja nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

• Vastavalt sadamaseaduse § 16 lg 6 tuleb enne ehitustööde algust

kooskõlastada Transpordiametiga sadamarajatise turvalisuse detailid ja vajadusel muuta rajatise turvaplaani.

Koostanud:

Ülle Kadak Detailplaneeringute juhtivkonsultant

Ruumilise keskkonna planeerija tase 7 Veiko Rakaselg Projektijuht

TÖÖ nr:

Majandustegevuse registri majandustegevusteated nr

EEP002309, EPE001096, EEP003399, EEO003543, EPE000728, EEO002677, EEH005991,

EEP003313, EPE001021, ELK000017, EEG000274, EEK000863, TEL001831, TGP000255

K-Projekt AS

Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn +372 626 4100 [email protected] | kprojekt.ee

Registrikood: 12203754 KMKR nr: EE101501806

Pank: Swedbank EE522200221069694100

Tallinn 2024

22175

Hiiumaa Vallavalitsus Keskväljak 5a, 92413 Kärdla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Mai Julge, tel +372 504 2390, e-post [email protected]

Aktsiaselts Saarte Liinid Rohu tn 5, 93819 Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond Hillar Varik, tel +372 507 9875, e-post [email protected]

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri 6a, 15151, Tallinn Veiko Rakaselg, tel +372 5341 4263, e-post [email protected]

Heltermaa sadama detailplaneering

Eskiislahendus

Tellija

Kontakt

Kontakt

Huvitatud isik

Koostaja

Kontakt

Juhataja

Detailplaneeringute juhtivkonsultant

Projektijuht

Rein Annusver

Ülle Kadak

Veiko Rakaselg

Märkused: 1. ALUSKAART: Maa-ameti hübriidkaart 2023.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

22175_Asukohaskeem.dwg

Koostatud:Faili nimi: 20.09.2024

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

22175

Heltermaa sadama detailplaneering

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heltermaa küla

DP

Asukohaskeem

DP-1 -

Projektijuht V. Rakaselg

Planeeringuala asukoht vastavalt muutmisettepanekule (sinine)

Planeeringuala asukoht vastavalt algatamise korraldusele (roosa)

95309

4510

Rp. 8704 H=3.477

Rp. 8745 H=3.844

Heltermaa sadam T 70/Ä 20/Üh 10 6,49 ha

63902:001:0645

Heltermaa alajaam T 100% 48 m²

63902:001:2230

Elisa mast Ä 100% 77 m²

63902:001:0620

Unga T 80 / Ä 20 2712 m²

63902:001:0255

Anti T 80 / Ä 20 5598 m²

63902:001:0050

Suuremaja-Sadama M 100% 3071 m²

20501:001:1343

12101 Heltermaa-Sarve-Aruküla tee L 100% 13,86 ha

63902:001:4010

80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee L 100% 16,30 ha

63902:001:3971

10,0

Heltermaa sihi ülemine tulepaak

Heltermaa sihi alumine tulepaak

P-12

P-9

P-20

P-28

P-11

P-14

P-3

P-23

5,8

15,5

1

2

3

S

N

W E

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22175_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 15.10.2024

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22175

Heltermaa sadama detailplaneering

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heltermaa küla

DP

Tugiplaan

DP-2 1:1000

Projektijuht V. Rakaselg

Planeerija M. Mustkivi

OÜ Hades Geodeesia 3535 01.2023

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piiri muutmisettepanek

Planeeringuala piir vastavalt algatamise korraldusele

Katastriüksuse piir

Kinnistu andmed

Ä Ärimaa

T Tootmismaa

Üh Ühiskondlike ehitiste maa

L Transpordimaa

M Maatulundusmaa

Olemasolev hoone

Olemasolevad sõiduteed ja platsid

Olemasolevad jalakäijate alad

Veekogu

Reeper

Polügonomeetria punkt kaitsevööndiga 3 m

Väinamere hoiuala (Natura 2000 ala)

III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht

Puurkaev PRK0012422

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndi piir 200 m

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Bioloogilise puhasti kuja 10 m

Heltermaa sadama akvatooriumi piir

Olemasolevad Heltermaa sihi tulepaagid ja nende siht

Elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge

aadress maakasut.

katastritunnus sihtotstarve pindala

Rp. ... H=...

...

1

2 3

4

5 6 7

1 2 3 4 5

6

Ooteala rajad:1256 m

7

1

3.50

BUS

BUS

STOP STOP

4.00

3.50

3.00

3.00

3.00

3.00

3.00

3.00

3.50

3.50

3.50

3.50

4.50

933

1K Kaarhall

95309

4510

Rp. 8704 H=3.477

Rp. 8745 H=3.844

m² P -

1 LS 70 / BT ja BM 20 / LJ 10 15 m

3 12000

- 12*

96867 130

* Vt märkus nr 2

m² P -

2 OE

3 m 1

15 _ 1

48 -

m² P -

3 OA

60 m 1

20 _ 1

77 -

10,0

Heltermaa sihi ülemine tulepaak

Heltermaa sihi alumine tulepaak

P-12

P-9

P-20

P-28

P-11

P-14

P-3

P-23

6,0

4,0

4,0

20 ,0

44 ,2

20,0

9,0 6,0

4,0

17,5 16,5

17,5 17,5

3,5

5,8

15,5 Märkused: 1. Krundi pos 1 piire võib ehitusprojektis merre kavandatud sadamaratiste ulatuses täpsustada sõltuvalt nende reaalselt rajatavale

ulatusele ja mahule. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Sadama territooriumil paiknevad rajatised ning väikeehitised (nt alajaamad, tualetid, check-in kioskid jms) ei kajastu krundile

lubatud hoonete arvus. 4. Sadama lahendus täpsustub projekteerimise käigus. 5. Planeeritud krundipiiri võib kaide osas ehitusprojekti staadiumis muuta sõltuvalt ehitusprojekti lahendusest. 6. Hoonete katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid.

S

N

W E

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22175_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 15.10.2024

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22175

Heltermaa sadama detailplaneering

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heltermaa küla

DP

Põhijoonis

DP-3 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht V. Rakaselg

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

OÜ Hades Geodeesia 3535 01.2023

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piiri muutmisettepanek

Planeeringuala piir vastavalt algatamise korraldusele

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

LS Sadama maa

LJ Reisijaid teenindava transpordihoone maa-ala

BT Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

BM Majutushoone maa

OE Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

OA Sideehitise maa

Olemasolev hoone

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht ja korruselisus

Olemasolevad sõiduteed ja platsid

Olemasolevad jalakäijate alad

Planeeritud sõiduteed ja platsid

Planeeritud kõnniteed

Planeeritud võimalikud karavanide seisuplatsid ja juurdepääs

Planeeritud tõkkepuu

Planeeritud bussiootekoda

Planeeritud bussipeatus

Planeeritud põrkepiire

Planeeritud kaid

Planeeritud graniitkividest nõlv

Veekogu

Haljasala

Planeeritud võimalik kõrghaljastus

Planeeritud võimalik madalhaljastus

Reeper

Polügonomeetria punkt kaitsevööndiga 3 m

Väinamere hoiuala (Natura 2000 ala)

III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht

Puurkaev PRK0012422

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Bioloogilise puhasti kuja 10 m

Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndi piir 200 m

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 0 meetrini

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Heltermaa sadama akvatooriumi piir

Olemasolevad Heltermaa sihi tulepaagid ja nende siht

Elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

1-2K

Rp. ... H=...

...

Planeeritud tuulegeneraator

Heltermaa bioloogiline puhasti

Planeeritud põhjamuul

Planeeritud otsatuli

Planeeritud lõunamuul-kai

Planeeritud kaitsemuul-kai

Olemasolev elektriautode laadimisjaam

Planeeritud võimalik karavanpark

Veokite võimalikud parkimiskohad

Ooteala rajad:1256 m

3.50

4.00

3.50

3.00

3.00

3.00

3.00

3.00

3.00

3.50

3.50

3.50

3.50

4.50

10,0

5,8

15,5

1

2

3

Pa=400kW

Olemasolev alajaam AJ15750

Pos 2 liitumispunkt Elektrilevi OÜ elektrivõrguga on alajaama AJ15750 0,4kV seadmes

Olemasolev Aparelli alajaam

Pos 1 liitumispunkt Elektrilevi OÜ elektrivõrguga on Aparelli alajaama 0,4kV seadmes

Sidekaev nr HLT-4 (Omanik Telia Eesti AS)

Sidekaev nr HLT-3 ümber tõsta uuele kohale (Omanik Telia Eesti AS)

Sidekapp nr 082J02 (Omanik ELASA)

Pa=400kW

Planeeritud ühendus ol.olevale TV liinile

Heltermaa sadama bioloogilise puhasti väljalask (HI022)

Olemasolev biopuhasti

Olemasolev reovee eelvool De160 (puhastatud reoveesi)

Olemasolev puurkaev / pumbamaja

SK olemasolev sademevee eelvool 1

SK olemasolev sademevee eelvool 3

SK olemasolev sademevee eelvool 2

SK olemasolev sademevee eelvool 4

orient. asukoht

olemasolevad sademevee puhastusseadmed

olemasolevad sademevee puhastusseadmed

K2 sademevee eelvool 5 (täpsusta asukoht)

K2 kinnistusisene sademevee puhasti (liivapüüdja ja

õlipüüdja)

De315

L=2.4 i=0.005

Heltermaa sadama sademevesi (HI029 (X:6525595,Y:444987)

ja puhasti PUH0390290

Heltermaa väikelaevasadam (HI046 (X:6525581,Y:444944)

ja puhasti PUH0000176

Heltermaa sademevesi (HI028 (X:6525577,Y:444960)

ja puhasti PUH0000034

HD-olemasolev

Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Sadama territooriumil paiknevad rajatised ning väikeehitised (nt alajaamad, tualetid, check-in kioskid jms) ei kajastu krundile

lubatud hoonete arvus. 4. Sadama lahendus täpsustub projekteerimise käigus. 5. Planeeritud krundipiiri võib kaide osas ehitusprojekti staadiumis muuta sõltuvalt ehitusprojekti lahendusest. 6. Hoonete katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid.

S

N

W E

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22175_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 09.10.2024

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22175

Heltermaa sadama detailplaneering

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heltermaa küla

DP

Tehnovõrkude koondplaan

DP-4 1:1000

Projektijuht V. Rakaselg

Projekteerija S. Voznjuk

Projekteerija I. Ivanova

Planeerija M. Mustkivi

OÜ Hades Geodeesia 3535 01.2023

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piiri muutmisettepanek

Planeeringuala piir vastavalt algatamise korraldusele

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Olemasolev hoone

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht ja korruselisus

Olemasolevad sõiduteed ja platsid

Olemasolevad jalakäijate alad

Planeeritud sõiduteed ja platsid

Planeeritud kõnniteed

Planeeritud võimalikud karavanide seisuplatsid ja juurdepääs

Planeeritud tõkkepuu

Planeeritud bussiootekoda

Planeeritud põrkepiire

Planeeritud kaid

Planeeritud graniitkividest nõlv

Veekogu

Haljasala

Planeeritud võimalik kõrghaljastus

Planeeritud võimalik madalhaljastus

Puurkaev PRK0012422

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Bioloogilise puhasti kuja 10 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev keskpinge kaabel

Olemasolev madalpinge kaabel

Planeeritud sidekanalisatsioon (ELASA)

Planeeritud sidekanalisatsioon (Telia Eesti AS)

Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor

Planeeritud tarbija sisestuskilp

Olemasolev hüdrant

Planeeritud liivapüüdja ja õlipüüdja

1

1-2K

Planeeritud tuulegeneraator

Heltermaa bioloogiline puhasti

Planeeritud põhjamuul

Planeeritud otsatuli

Planeeritud lõunamuul-kai

Planeeritud kaitsemuul-kai

Olemasolev elektriautode laadimisjaam

Planeeritud võimalik karavanpark

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 21.10.2024 nr 9-6.1/1850

Meie 31.10.2024 nr 7.2-1/24/7609-8

Heltermaa sadama detailplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Heltermaa külas asuvale Heltermaa sadama

detailplaneeringule (edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine,

maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uute kauba- ja parvlaevakaide, laoplatside, hoonete ja

neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine

ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning

kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et enne planeeringu vastuvõtmist lisatakse seletuskirja osasse 7.Planeeringu

elluviimise tegevuskava järgnev lause: „Juhul kui kavandatakse tehnovõrke riigitee alusele maale,

tuleb enne tehnovõrgu teemaale ehitamist sõlmida Transpordiametiga isikliku kasutusõiguse

leping“.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: 1. 22175_Heltermaa sadama DP_digikonteiner.asice

58581095, [email protected]