Hiiumaa Heltermaa sadama detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine

8 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

Jrk

nr

Kooskõlastav

organisatsioon,

kooskõlastuse

nr ja kuupäev,

originaali asukoht

Kooskõlastuse sisu ja tingimused Kommentaarid

1 Elektrilevi OÜ

17.10.2024

Nr 2800841675

Digikonteiner

Kooskõlastatud tingimustel:

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued

tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.

Allkirjastatud digitaalselt /Maie Erik/ tehnovõrkude

vanemspetsialist

Tingimused lisatud seletuskirja punkti 5.6.

2 Telia Eesti AS

18.10.2024

Nr 39225660

Digikonteiner

Projekt kooskõlastatakse märkustega:

Planeering koos tehnovõrkude tehnilise

lahendusega esitada enne järgmisi menetlusetappe

läbivaatuseks ja kooskõlastamiseks Telia Ehitajate

portaalis: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-

arendajale/projektide-kooskolastamine/.

Juhul, kui Telia sideehitise ümberehitamine on

tehniliselt võimalik, kannab AÕS § 158 lg 5 ja

AÕSRS § 152 lg 4 kohaselt kõik sideehitiste

ümberehitamisega seotud kulud tööde teostaja või

asjast huvitatud isik, k.a. sideehitise uues asukohas

maakasutamise seadustamisega seotud kulud.

Telia poolt volitatud isikute nimekiri maakasutuse

seadustamiseks lisatakse ümberehitamise

lepingule(kolmepoolsele kokkuleppele).

Antud projekti raames muudetakse olemasolevat

olukorda ja lahenduseks on olemasoleva sideehitise

väljakandmine planeeritavalt alalt/töötsoonist ning

sideehitise paigutamine/seadustamine uues

asukohas. Sidekanalisatsiooni uuringud ja

vajadusel sidekaablite ümberlülitus- või

Tingimused lisatud seletuskirja punkti 5.6.

ümberpaigaldus projekt tellida Telia

koostööpartneri(te)lt, andmed leiate veebilehelt:

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale

/partnerid

Küsimusi esitada ja konsultatsiooni saab vastava

piirkonna sideinsenerilt:

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-

arendajale/sideehitiste-hooldus/. Telia sideehitiste

kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste

projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja

säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.

Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda

EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM

määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning

sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest:

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-

maaomanikule/juhendid.

Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia

sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.

Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku

loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda

hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste

algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate

portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.

Allkirjastatud digitaalselt /Aadu Heiste/ volitatud

esindaja

3 Muinsuskaitseamet

28.10.2024

Nr 5.1-17.5/622-5

Kiri (saadud digitaalselt)

Kooskõlastamiseks esitatud Heltermaa sadama

detailplaneering on Muinsuskaitseametis läbi

vaadatud. Tuginedes muinsuskaitseseadusele

kooskõlastab Muinsuskaitseamet Heltermaa

sadama detailplaneeringu.

Allkirjastatud digitaalselt /Frank Lukk/ Hiiumaa

nõunik

4 Terviseamet

29.10.2024

Nr 9.3-1/24/10635-2

Kiri (saadud digitaalselt)

Terviktekst on leitav kirjast

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud

esitatud planeeringu materjalidega ning

kooskõlastab Heltermaa sadama detailplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruande, kuid juhib tähelepanu alljärgnevale:

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud

suunise, mille kohaselt müraleevendavaid

meetmeid tuleks rakendada, kui tuuleturbiinide

müra ületab 45 dB (ööpäeva 24 h keskmine).

Eeldusel, et tuulik töötab kuni 24 tundi ööpäevas,

soovitab Terviseamet uute tuulikute rajamisel võtta

aluseks kõige rangema normi ehk tööstusmüra öise

sihtväärtuse tagamise, mis on elamualadel 40 dB.

Allkirjastatud digitaalselt /Kristel Kallaste/

menetlusgrupi juht

Ameti märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu

seletuskirja peatükis 7 esitatud tuulegeneraatoriga

seotud nõudeid planeeringu elluviimisel on

täiendatud vastava nõudega.

5 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

29.10.2024

Nr 16-6/23-05070-008

Kiri (saadud digitaalselt)

Terviktekst on leitav kirjast

Detailplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et

lähtutud on põhimõttest, et muudatustega ei

väljutaks Majandus- ja taristuministri 18.11.2021

käskkirjaga nr 232 määratud Heltermaa sadama

akvatooriumi piiridest. Planeeritud põhjamuuli

graniitkividest nõlv jääb joonisel DP-3 napilt

Heltermaa sadama akvatooriumi piiresse ning

kirdenurgas pisut ületab seda. Joonist tuleks

korrigeerida, et põhjamuuli nõlv jääks Heltermaa

akvatooriumi piiresse.

Allkirjastatud digitaalselt /Liina Roosimägi/ ehituse

tegevusõiguse talituse juhataja

Ameti märkusega on arvestatud ning

planeeringulahendust on korrigeeritud selliselt, et

planeeritud põhjamuul jääb täielikult Heltermaa

sadama akvatooriumi piiridesse.

6 Maa-amet

30.10.2024

Nr 6-3/23/6041-7

Kiri (saadud digitaalselt)

Edastasite 21.10.2024 kirjaga nr 9-6.1/1845 Maa-

ametile Heltermaa külas asuva Heltermaa sadama

detailplaneeringu kooskõlastamiseks.

Maa-amet nõustub detailplaneeringuga.

Allkirjastatud digitaalselt /Karin Kollo/ geodeesia ja

aeromõõdistamise osakonna juhataja

7 Transpordiamet

31.10.2024

Nr 7.2-1/24/7609-8

Digikonteiner

Terviktekst on leitav kirjast

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja

planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame

planeeringu tingimusel, et enne planeeringu

vastuvõtmist lisatakse seletuskirja osasse

7.Planeeringu elluviimise tegevuskava järgnev

lause: „Juhul kui kavandatakse tehnovõrke riigitee

alusele maale, tuleb enne tehnovõrgu teemaale

ehitamist sõlmida Transpordiametiga isikliku

kasutusõiguse leping“.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada

järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa

kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha

projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal

projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis

palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise

kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering

Ameti tingimusega kooskõlastamiseks on

arvestatud ning detailplaneeringu seletuskirja

peatükki 7 on täiendatud ja viidatud tingimus on

lisatud detailplaneeringu elluviimise etappide

kirjeldusse ning Transpordiameti nõuete hulka

planeeringu elluviimisel.

Transpordiametile lähteseisukohtade

uuendamiseks.

Allkirjastatud digitaalselt /Marje-Ly Rebas/

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

peaspetsialist

8 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus

12.11.2024

Nr KK3839

Digikonteiner

Tingimused:

Ehitusprojekt kooskõlastada Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutuse sidevõrgu haldajaga AS Connecto

Eesti.

Allkirjastatud digitaalselt /Marko Mittal/ volitatud

esindaja

Tingimused lisatud seletuskirja punkti 5.6.

9 Päästeamet

12.11.2024

Nr 7.2-3.4/3019-3

Kiri (saadud digitaalselt)

Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab

Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse K-

Projekt AS poolt koostatud töö nr 22175 Helterma

küla, Heltermaa sadam Hiiumaa vald

detailplaneeringu tuleohutuse osale.

Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine

on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab

haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos

haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on

vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast

Hiiumaa Vallavalitsuse otsust.

Allkirjastatud digitaalselt /Galina Kiivit/ Lääne

päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo

peainspektor

10 Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus

13.11.2024

Nr 4-4/24/4676-4

Kiri (saadud digitaalselt)

Terviktekst on leitav kirjast

Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud välja, et

detailplaneeringu ja selle KSH aruande koostamise

käigus selgitatakse välja eeltingimused üksiku

energiatuuliku paigutamiseks planeeringualale.

Planeeringu seletuskirjas on märgitud, et kehtivaid

piiranguid arvestades oleks võimalik alale

Tingimusega on arvestatud ning detailplaneeringu

lahenduse koostamisel, sh tuulegeneraatori

kavandamiseks vajaliku ehitusõiguse määramisel,

on arvestatud Kaitseministeeriumi seisukohtadega.

kavandada kuni 200 kW tuulik nt Vestas V25 või

analoog, mille torni kõrgus on u 30 m ja rootori

diameeter u 25 m. Teadaolevalt rakenduvad 2026.

aastal mereala tuuleenergeetika

kompensatsioonimeetmed, peale mida on võimalik

elektrituulikule seatavast kõrgusepiirangust

nimetatud planeeringualal loobuda. Planeeringualal

asub muu hulgas ka raadiosidemast. Sidemasti

maksimaalne kõrgus võib detailplaneeringu järgi

olla kuni 60 m.

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord

ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3

punkti 101 alusel kooskõlastab Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus Hiiumaa valla

Heltermaa küla Heltermaa sadama

detailplaneeringu koos KSH aruandega. Tuuliku

kavandamisel planeeringualale palume arvestada

Kaitseministeeriumi seisukohtadega.

Allkirjastatud digitaalselt /Kadi-Kai Kollo/

osakonnajuhataja peadirektori asetäitja

ülesannetes

11 Keskkonnaamet

15.11.2024

Nr 6-2/24/10671-6

Kiri (saadud digitaalselt)

Terviktekst on leitav kirjast

Keskkonnaamet on tutvunud kooskõlastamiseks

saadetud materjalidega ning toob välja järgmised

märkused:

1. Detailplaneeringu seletuskirjas nimetatud

leevendavate ja vajalike keskkonnameetmete

kirjeldamisel peab olema selgelt eristatud

kohustuslikud meetmed ning soovituslikud

meetmed. Nt on lk 39 kirjas: „Süvendus-ning

kaadamistegevus viia läbi väljaspool kevadperioodi

ehk vältida tuleks töid aprillis, mais ja juunis, kus

tegevus võib mõjutada kalade kudemist“. Märgime,

Ameti märkustega on arvestatud järgmiselt:

1. Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu

seletuskirja peatükis 6.1.1 on keskkonnameetmete

esitamise kõneviisi ja

kohustuslikkust/soovituslikkust täpsustatud.

Samuti on meetmete kohustuslikkust täpsustatud

KSH aruande peatükis 8.

et töid tuleb vältida sel ajavahemikul, kuna

kalastiku uuringus on välja toodud järeldused, et

kui töid teha väljaspool kevadist kalade kudeaega

on mõju elustikule oluliselt väiksem. Vältima peab

perioodi 01.04-30.06, mida on Keskkonnaamet

varasemalt rõhutanud oma 19.06.2024 kirjas nr 6-

2/24/10671-2.

2. KSH aruandes on toodud süvendamise maht,

mida peab kajastama ka detailplaneeringu

seletuskiri.

3. KSH aruandes lk 76 ja 117 on linnustiku kaitseks

soovitatud meede: „Süvendus ja kaadamistöid

vältida 1. aprillist kuni 15 juulini“. Juhime

tähelepanu, et ekspert soovitas piirangut kuni juuli

lõpuni, millest tuleb ka kinni pidada, arvestades, et

vastasel juhul ei ole välistatud oluline mõju

Väinamere linnuala eesmärkidele (vt tabelit 19).

4. Üksiku tuuliku mõju loodetakse vähendada selle

peatamisega teatud perioodidel, kuid tõenäoline on

mõju eelkõige kotkastele, kes on piirkonnas

aastaringselt ja lendavad nii toitumisalaks oleva

mere kui maismaal paikneva pesitsusterritooriumi

vahet ning lisaks toimuvad aegajalt erinevate

paaride vahel territooriumite piiride paikapanekud,

mil lindude tähelepanu hajudes on üksik tuulik seda

ohtlikum. Seega nõustub Keskkonnaamet

detailplaneeringu seletuskirjas lk 41 tooduga, et:

„Kavandatava tuuliku osas linnustikule avaldavate

mõjude vältimiseks oleks tõhusaim meede tuuliku

rajamisest antud alale loobuda. Juhul, kui tuuliku

rajamisest loobumine ei ole taastuvenergia

eesmärke ja varustuskindluse tagamise vajadust

arvestades võimalik, siis tuleb teostada tuuliku

rajamiseks linnustiku uuring“.

5. Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendusena

on märgitud asjaolu, et LKS järgi ei ole hetkel

2. Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu

seletuskirja peatükki 4.1 on täiendatud infoga

süvendamise mahu ning väljakaevatava pinnasega

seotud tegevuste kohta.

3. Märkusega on arvestatud. KSH aruandes on

viidatud meedet korrigeeritud ning määratud tööde

vältimisperioodiks periood 1 aprillist kuni 31 juulini.

4. Võtame seisukoha teadmiseks ning sellega

arvestatakse detailplaneeringu elluviimisel.

5. Selgitame, et sadama haldaja näeb ette

tulevikus mitmete võimalike multifunktsionaalsete

planeeringualal võimalik muude ehk ehitiste, mis ei

ole mõeldud sadama sihtotstarbeliseks

kasutamiseks sh haljasalale puhkamiseks mõeldud

varjualuse, ehitamine ehituskeeluvööndisse.

Palume kaaluda, kas on vajalik ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemine kogu planeeringuala

ulatuses veepiirini, arvestades ala planeeritud

kasutust (nt kaubasadama alal, muulidel, teede ja

platside ulatuses jne). Ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemine peab olema

vajadusepõhine ning see ei ole põhjendatud aladel,

kuhu kavandatakse ainult selliseid ehitisi, mille

ehitamisele rakenduvad LKS § 38 lg-tes 4 või 5

toodud erisused.

Keskkonnaamet kooskõlastab Heltermaa sadama

detailplaneeringu ning selle KSH aruande PlanS §

85lg 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ § 3 p 2 ning

keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 alusel ja

annab LKS § 14 lg 1 p 5 alusel nõusoleku

Heltermaa sadama detailplaneeringu

kehtestamiseks tingimusel, et juhul kui tuuliku

rajamisest ei loobuta, tuleb teostada tuuliku

rajamiseks linnustiku uuring, mis sisaldab

eksperthinnangut. Et oleks põhjalik info piirkonna

hoonete rajamist. Detailplaneeringu seletuskirja ja

põhijoonist on sellest aspektist lähtuvalt

täiendatud.

Heltermaa sadama hoonestuses segunevad sageli

sadama enda ning turismiga seotud funktsioonid.

Samuti võidakse vajada kaasaegse sadama juures

mitmeid rajatisi, mida ei saa üheselt pidada

sadama tegevuseks vajalikuks (nt puhkealad,

skulptuurid, lipumastid). Heltermaa sadama puhul

tuleb arvestada, et lisaks sadamaga on tegu

Hiiumaa väravaga kuhu koondub lisaks

traditsioonilisele sadama tegevusele ka turismi ja

kultuurilisi funktsioone. Samuti tegutseb sadama

territooriumil nt ka Keskkonnaagentuuri

hüdroloogilise seire jaam, mille rajatisele LKS

erandid ei kohaldu. Kuna sadama areng on pidev,

siis ei ole võimalik kõigi väikerajatiste paiknemist

määrata detailplaneeringu käigus ja sellest

lähtuvalt soovitaksegi vähendada

ehituskeeluvööndit tervel sadama alal

võimaldamaks paindlikkust.

Kooskõlastuse tingimusega on arvestatud ning

detailplaneeringu peatükki 7 (Planeeringu

elluviimise tegevuskava) on täiendatud nõuetega

tuulegeneraatori rajamisel.

linnustiku kohta, tuleb tellida eksperthinnang

pädevalt ornitoloogilt.

Keskkonnaamet saab oma lõpliku ja siduva

seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise kohta

esitada pärast detailplaneeringu vastuvõtmist.

Allkirjastatud digitaalselt /Helen Manguse/

keskkonnakorralduse büroo juhataja

12 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

20.11.2024

Nr 14-3/2491-4

Kiri (saadud digitaalselt)

Terviktekst on leitav kirjast

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas

oma arvamuse ning määras koostöötegijad ja

kaasatavad detailplaneeringu eelnõule 01.07.2024

kirjaga nr 14-3/2491-1. Tutvunud esitatud

materjalidega, märgime täiendavalt:

1. Juhtisime oma kirjas tähelepanu, et

detailplaneeringu seletuskirja kohaselt ulatuvad

planeeringualale kahe II kaitsekategooria taimeliigi

kasvukohad, kuid looduskaitseseaduse § 53

kohaselt on I ja II kaitsekategooria liikide täpse

elupaiga või kasvukoha avalikustamine

massiteabevahendites keelatud. Osutame, et

detailplaneeringu seletuskirjas lk 17 on toodud

informatsioon II kaitsekategooria taimeliikide

kasvukohtade paiknemise kohta.

Avaliku teabe seaduse § 35 kohaselt tuleb teave,

mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või

kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha

säilimist, tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks.

Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringu

avalikust eksemplarist II kaitsekategooria liigi nimi

eemaldada. Andmeid võib teha kättesaadavaks

lähtudes avaliku teabe seaduse § 38 sätestatud

nõuetest.

2. Riigihalduse ministri 01.11.2019 jõustunud

määruse „Planeeringu vormistamisele ja

Ministeeriumi märkuste ja ettepanekutega on

arvestatud järgmiselt:

1. Märkusega on arvestatud ning detailplaneeringu

seletuskirja peatükist 3.7 on eemaldatud kahe II

kaitsekategooria taimeliigi nimetused (eesti ja

ladina keeles) koos registrinumbriga. Samas

juhime tähelepanu sellele, et infot liikide täpse

kasvukoha osas ei ole detailplaneeringus

avaldatud. Kaitsealuse liigi nime avaldamine ei ole

vastuolus avaliku teabe seaduse ega

looduskaitseseadusega.

2. Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel

on arvestatud riigihalduse ministri 01.11.2019

ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 2 lõike 2

kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt

mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised

peavad olema omavahel kooskõlas.

Detailplaneeringu ülesanded on toodud PlanS § 126

lõikes 1, seejuures on punktides 1-5 toodud

ülesanded detailplaneeringu olemuslikud ülesanded

ja nende lahendamine on detailplaneeringu

koostamisel kohustuslik.

2.1.Detailplaneeringu algatamisel oli planeeringuala

suurus 9,4 ha, planeeringuala suurendati

sadamaga külgneval merealal ja selle suurendatud

pindala on 13,45 ha. Detailplaneeringu

seletuskirjas ei ole kirjeldatud muudetud suurusega

planeeringuala vaid on tehtud ettepanek

planeeringuala suurendamiseks.

Põhijoonisel on näidatud planeeringuala

muutmisettepanek ja planeeringuala vastavalt

algatamise korraldusele. KSH-s on märgitud, et

planeeringuala soovitakse muuta.

Palume detailplaneeringu dokumentides üheselt,

selgelt ja arusaadavalt sõnastada planeeringuala

suurus ja kirjeldus. Muuhulgas soovitame lisada

selgituse, miks ja kuidas on planeeringuala

muudetud ja lisada selgitava joonise.

Palume detailplaneeringu dokumendid omavahel

kooskõlla viia. Palume ala suurendamist

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgelt

kajastada (tuua välja kooskõlastamise ja arvamuse

küsimise kirjades, fikseerida vastu võtmise otsuses,

kajastada avalikustamise teadetes) ning jälgida, et

kaasatud oleksid kõik isikud, kelle õigusi

planeeringuala muudatus võib puudutada.

2.2.Krundil POS 2 on määratud ehitisealune pind

olemasolevale alajaamale ja krundil POS 3

olemasolevale raadioside mastile, kuid

hoonestusala määratud ei ole.

määrusega „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“

2.1 Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu

seletuskirja peatükki 2.2 on täiendatud

planeeringuala suurendamise kirjelduse, selgituste

ja põhjendustega, mida on kokkuvõtvalt

dubleeritud seletuskirja peatükis 3.1.

Detailplaneeringu joonistel on selguse mõttes

kajastatud üks planeeringuala piir, mis hõlmab nii

esialgset kui ka lisandunud planeeringuala.

Detailplaneeringu põhijoonisele on lisatud eraldi

skeem, mis kajastab esialgset ja lisandunud

planeeringuala.

2.2 Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu

põhijoonist on korrigeeritud ning kruntidele pos 2

ja 3 on määratud hoonestusalad.

PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on krundi

hoonestusala määramine detailplaneeringu

kohustuslik ülesanne. Palume kruntidel POS 2 ja

POS 3 hoonestusala määrata.

2.3.Seletuskirjas on märgitud, et krundil POS 1

määratakse ehitusõigus kaheteistkümnele hoonele.

Lk 19 on märgitud, et „lisaks säilitatavatele

hoonetele … on ette nähtud täiendav ehitusõigus

kaubasadama hoonete rajamiseks“, kuid

põhijoonisel on näidatud ainult üks rajatav hoone

(kaarhall). Põhijoonisel ei ole

leitavad kaksteist hoonet, millele ehitusõigus

määratakse.

Seletuskirja lk 19 on märgitud „lisaks

olemasolevatele rajatistele rajatakse kaubakai,

parvlaevade kaitsemuul-kai, lõunamuul-kai ja

põhjamuul“. Põhijoonisel ei ole leitav kaubakai.

Eelnevat arvesse võttes palume detailplaneeringus

selgelt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt

määrata, mitmele olemasolevale ja mitmele

rajatavale ehitisele (hoonele ja/või rajatisele)

ehitusõigus määratakse ning seletuskiri ja

põhijoonis kooskõlla viia.

2.4.Detailplaneeringuga kavandatakse rajada

planeeringuala Väinamerre jäävasse ossa kaubakai,

parvlaevade kaitsemuul-kai, lõunamuul-kai ja

põhjamuul ning pikendada ja süvendada

laevakanalit sadama akvatooriumis väljaspool

planeeringuala. KSH lk 11 ja lk 14 on märgitud, et

„KSH käsitleb ka akvatooriumis asuvat süvendusala

ja süvendamisega kaasnevat kaadamist väljaspool

planeeringuala.“ KSH jooniselt 7 (lk 30) nähtub, et

süvendatav ala on sadama akvatooriumis valdavas

osas väljapool planeeringuala.

Detailplaneeringus määratakse tingimusi väljaspool

planeeringuala ja ehitusõigus planeeringuala sellele

osale, kuhu krunti ei ole määratud. Palume

2.3 Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu

põhijoonist on täiendatud ning lisatud on kõigi

kavandatud hoonete põhimõttelised asukohad ning

tekstiviit planeeritavale kaubakaile. Samuti on

täiendatud seletuskirja peatükki 4.1, milles on

antud ülevaade Heltermaa sadama territooriumil

asuvatest ja kavandatavatest hoonetest.

2.4 Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu

lahendust on täiendatud ning planeeringuala on

suurendatud Heltermaa sadama akvatooriumi

piirideni ja väljaspool seda asuva süvendusala

ulatuses. Samuti on moodustatud eraldi krunt

põhjamuuli merest väljaulatuvale osale.

planeeringuala suurendada süvendusala ulatuses ja

moodustada krunt merealal kavandatava

põhjamuuli ulatuses.

3. KSH lk 7 on märgitud, et „põhjamuuli,

põhjamuuli, lõunamuul-kai ja kaubakai ehitamisel

on heljumi levik kõikide suundade puhul väga

väike“. Palume viga parandada.

4. Lõunamuulile krundil POS 1 kavandatakse rajada

elektrituulik. Lähim elamu jääks elektrituulikust

umbes 350 m kaugusele, elektrituuliku ja elamute

vahele jääb sadama territoorium. KSH raames on

teostatud müra ja varjutuse modelleerimine

programmiga WindPro 4.0.

4.1.Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ ja selle lisa 6

teemaplaneeringu „Tuuleenergeetika” kohaselt

tohib väljaspoole maakonnaplaneeringuga

määratud arendusalasid kavandada ainult selliseid

elektrituulikuid, mille võimsus on alla 200 kW ja

müratase alla 110 dB. Maakonnaplaneeringu

kohaselt ei tohi elektrituulikute rajamine rohelise

võrgustiku alale kahjustada rohelise võrgustiku

toimimist ega sidusust. Elektrituulikute

väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on

põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab

visuaalse mõju metoodilist analüüsi ning

visualiseeringuid ja/või simulatsioone.

Koostatava üldplaneeringu eelnõus on sätestatud

tingimused väiketuulikute püstitamiseks.

Üldplaneeringu kohaselt on väljapool planeeritud

tiheasustusega alasid ja miljööväärtuslikke alasid

lubatud ühe majapidamise tarbeks püstitada üks

väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m

(olemasolevast maapinnast laba tipuni) ning

võimsusega alla 200 kW. Väärtusliku maastiku alal

võib väiketuuliku asukohana kaaluda ainult

rannikust kaugemale jäävaid piirkondi või

suuremaid sadamapiirkondi. Samuti on sätestatud

3. Märkusega on arvestatud. KSH aruande

dokumenti on viidatud leheküljel korrigeeritud.

4.1 Märkusega on arvestatud.

Planeeringulahendust on korrigeeritud ning

tuulegeneraatorile on moodustatud eraldi krunt

(pos 4) ning määratud sellele tuulegeneraatori

rajamiseks vajalikud sihtotstarbed, hoonestusala ja

ehitusõigus.

põhimõte, et mistahes kõrgusega elektrituuliku

püstitamine tuleb kooskõlastada

Kaitseministeeriumiga.

Kaitseministeerium oma 05.05.2023 kirjas nr 12-

1/23/1274 toob välja, et tänastel tingimustel on

sadama territooriumile võimalik püstitada

elektrituulik absoluutkõrgusega kuni 32 meetrit.

Teadaolevalt rakenduvad 2026. aastal mereala

tuuleenergeetika kompensatsioonimeetmed, peale

seda on võimalik elektrituulikule seatavast

kõrgusepiirangust loobuda.

Rõhutame, et arvesse võttes KSH raames teostatud

müra ja varjutuse modelleerimise tulemusi, samuti

maakonnaplaneeringu, koostatava üldplaneeringu

ja Kaitseministeeriumi poolt seatud tingimusi, saab

planeeringualale püstitada kuni 200 kW

elektrituuliku. Sama on toodud välja nii

detailplaneeringu seletuskirjas kui ka KSH aruande

eelnõus, kuid seda, milline elektrituulik

püstitatakse, detailplaneeringu dokumentidest ei

selgu. Detailplaneeringus on krundil POS 1 on

näidatud elektrituuliku asukoht kuid ehitusõigust ei

ole määratud, sh ei ole määratud elektrituuliku

rajamiseks krundi kasutamise sihtotstarvet,

hoonestusala, ehitisealust pinda ega kõrgust.

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt soovib

sadama valdaja püstitada 1 MW tuuliku. Rõhutame,

et detailplaneeringuga maakonnaplaneeringut

muuta ei saa, ettepaneku maakonnaplaneeringu

muutmiseks saab teha koostatavas

üldplaneeringus.

Muuhulgas juhime tähelepanu, et

maakonnaplaneering on soovitanud planeeringutes

määrata elektrituulikutele vastava sihtotstarbega

krunt, mille suurus määratakse vastavalt

elektrituuliku tehnilistele näitajatele. Palume

detailplaneeringus määrata elektrituulikule eraldi

krunt ja sellele PlanS kohane ehitusõigus.

4.2.Põhijoonisel on lõunamuulil näidatud

kavandatava elektrituuliku asukoht, kuid puudub

leppemärk legendis. Palume leppemärk legendi

lisada.

Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse,

korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks

palume detailplaneeringut eelnevaid märkusi

arvesse võttes täiendada ja parandada.

Allkirjastatud digitaalselt /Heddy Klasen/ ruumilise

planeerimise osakonna juhataja

4.2 Märkusega on arvestatud. Detailplaneeringu

põhijoonist on korrigeeritud ning legendi on lisatud

elektrituulikut kajastav tingmärk koos selgitusega.

13 Politsei- ja Piirivalveamet

21.11.2024

Nr 2.1-3/40343-2

Kiri (saadud digitaalselt)

Politsei- ja Piirivalveamet, olles tutvunud Heltermaa

külas asuva Heltermaa sadama detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega,

on jõudnud seisukohale, et planeeringuala ulatuse

suurendamine Heltermaa sadama kinnistuga

külgneval merealal, ei mõjuta Politsei- ja

Piirivalveameti mereliste põhiülesannete täitmist

ning kooskõlastab detailplaneeringu.

Allkirjastatud digitaalselt /Rene Hartõkainen/

politseikolonelleitnant

arendusosakonna valmisoleku ja reageerimise

büroo mereturvalisuse grupi grupijuht

14 Fredi kinnistu

21.11.2024

Kiri (saadud digitaalselt)

Käesolevaga avaldan arvamust Heltermaa külas

asuva Heltermaa sadama detailplaaneringu kohta

mis saadeti mulle tutvumiseks 21.10.2024.

1. Ei ole nõus planeeritava põhjamuuli ehitusega ja

sellega seoses sadama piiride laienemisega antud

alas kun see laiendus riivab minu põhiõigusi.

Kitseneb merelt ligipääs minu kinnistule. Antud

põhjamuuli on hiljem võimalik kasutada sadama

laienduseks mis jälle omakorda ei ole kooskõlas

Natura2000 ala suunitlusega ja eesmärkidega.

Selgitused naaberkinnistu omaniku seisukohtadele:

1. Selgitame, et detailplaneeringuga ei kavandata

Majandus- ja taristuministri 18.11.2021 käskkirjaga

nr 232 määratud Heltermaa sadama akvatooriumi

piiride muutmist. Planeeritud põhjamuul on

kavandatud kehtiva Heltermaa sadama

akvatooriumi piirides ning mõeldud Heltermaa

sadama kliimakindluse parandamiseks. Käesoleva

Antud ehitus ja sadamala laienemine kahjustab

loodust, kohalikke kalavarusid, jne.

Puuduvad ka uuringud võimaliku müra kohta mida

või tekitada planeeritav põhjamuul ehk

lainemurdja ja selle mõju minu kinnistule.

2. Ei ole nõus antud detailplaneeringus sadama

põhjapoolse akvatooriumi merepiiriga.

Palun antud piiri nihutada merepoole piki

olemasolevat muuli ca 50m., et see hakkaks juba

rajatud muuli pöördekohast.

Praegusel kujul näidatud akvatooriumi merepiir

riivab minu põhiõigust, eelkõige õigust vabalt

pääseda merepoolelt minu kinnistule ilma, et ma

peaksin läbima sadama akvatooriumi merepiiri.

Sadama akvatooriumi merepiiri asukoha tõttu ei ole

minul võimalik teostada planeeritavat

majandustegevust –kalapüüki, turismi,

puhkamisega seotud elutegevusi. Väheneb ka

kinnistu väärtus .

Juhin tähelepanu sellele, et saatsin juba

04.05.2023 (kui algatati Heltermaa sadama

detailplaneering) oma ettepaneku põhjapoolse

akvatooriumi merepiiri kohta. Minu ettpanekut ei

ole arvesse võetud, ja ametlikku vastust pole ma

siiani saanud.

3. Kogu sadama detailplaneeringus ei ole näha

uuringuid võimalikku müra kohta.

Uuringuid müra kohta kui planeeritav sadam töötab

näiteks täisvõimsusel, uuringuid müra leviku kohta.

Hiiumaa on tuntud kui puhkepiirkond ja seega on

detailplaneeringuga ei looda võimalusi kavandatava

põhjamuuli ühendamiseks maismaaga. Kui selline

vajadus peaks kunagi tekkima, tuleb läbi viia

täiendav planeerimis- või loamenetlus.

Planeeringulahendus ei too kaasa Fredi kinnistule

merelt juurdepääsu halvenemist või kitsenemist.

Kuivõrd põhjamuul on kavandatud merealale Fredi

kinnistu hoonetest enam kui 450 m kaugusele, ei

ole ette näha, et lainete murdumisest muuli vastu

tekkiv müra oleks suurem kui lähemal asuvalt

jahisadama muulilt lähtuv müra.

2. Selgitame, et detailplaneeringuga ei kavandata

Majandus- ja taristuministri 18.11.2021 käskkirjaga

nr 232 määratud Heltermaa sadama akvatooriumi

piiride muutmist. Olemasolev Heltermaa sadama

akvatooriumi piir ei kitsenda Fredi kinnistule merelt

juurdepääsu ega takista soovitud

majandustegevusega tegelemist. Seetõttu ei pea

me vajalikuks detailplaneeringus teha ettepanekut

Heltermaa sadama akvatooriumi piiride muutmist.

3. Kogu sadama territooriumi hõlmavat

mürauuringut ei ole käesoleva detailplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise käigus ette teostatud, kuna sadama

haldaja hinnanguil ei ole lähitulevikus ette näha

kaubasadama mahtude suurenemist. Samuti ei ole

uuringud müra ja selle levimise kohta väga

asjakohased.

Ilma müra täpsete uuringuteta ja sadama

põhjapoolse merepiiri nihutamisega ei saa ma olla

nõus Heltermaa sadama detailplaneeringuga,

detailplaneeringu muutmisega.

Allkirjastatud digitaalselt /Fred Pintšuk/

koostatud liiklusuuringu tulemuste kohaselt ette

näha olulist liiklusvoogude kasvu. Seega saab

öelda, et müra osas säilib olemasolev olukord. Küll

aga on teostatud kavandatava tuulegeneraatorist

lähtuvate mõjude hindamiseks müraanalüüs.

Samas saame planeeringulahendusele tuginedes

eeldada, et detailplaneeringu elluviimisel Fredi

kinnistu osas mürahäiringud vähenevad, kuna

olulist mürahäiringut põhjustav kaubasadam

viiakse kaugemale ning uue kaubasadama ja Fredi

kinnistu hoonete vahele jääb müra levikut pärssiv

Heltermaa sadama olemasolev ja kavandatav

hoonestus.

15 Posti kinnistu

22.11.2024

Kiri (saadud digitaalselt)

Teie 21.10.2024 nr 9-6.1/1852 sain kätte

22.10.2024, milles teavitate võimalusest esitada

Heltermaa külas asuva Heltermaa sadama

detailplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande kohta oma

arvamust.

Tutvudes detailplaneeringu ja KSH aruandega saab

märkida ja tunnustada, et tehtud on ära suur töö

sadama edasiarendamiseks.

Samas ei saa aga kõigega nõustuda. Puudutatud

isikuna jään seisukohale, et päris lõpuni ei ole läbi

mõeldud olemasoleva põhjapoolse roheala

kasutamine tulevikus autode ootealana, mis jääb

praegu olemasoleva ooteala põhjapoolse külje ja

väikelaevasadama lõunapoolse külje vahele.

Head lahendust, mis rahuldaks kõiki vajadusi

ilmselt ei ole, kuid kui vahetada tasulise parkla

asukoht piletimüügikassadest lõunapool

asukohaga, kus praegu on roheala bussipaviljoni ja

väikelaevasadamasse suunduva teeotsa vahel, siis

ei peaks likvideerima kogu põhjapoolset roheala

ning väikemonumendina säiliks oma asukohas nii

„Vanamees ja kits“ ning jääks ära suuremahuline

maaaluste kommunikatsioonide ümberpaigutamine.

Selgitused naaberkinnistu omaniku seisukohtadele

ja ettepanekutele:

Peale Hiiumaa Vallavalitsuse esindajaga kohtumist

25.11.2024 ning täiendavate selgituste kuulamist,

oli naaberkinnistu omanik ja ettepaneku esitaja

planeeringulahendusega nõus ning otsustas antud

ettepanekust loobuda.

Parkla ületoomisega osaliselt põhjapoolsele

rohealale ( n. ½ roheala kasutuselevõtuga) hoiaks

ära kogu roheala likvideerimise ning hoitakse

kokku maaaluste kommunikatsioonide

ümberpaigutamise raha.

Olemasolevat vabanevat tasulise parkimise ala

piirkonda saaks aga kasutada täiendava sõidukite

ootealana. Seda võimalust saab kasutada siis, kui

sõidukite ooteala suurus ei rahulda ja vaja on seda

suurendada, et võtta maha koormust

riigimaanteelt. Hetkel siin ilmselt probleemi ei ole.

Võimalik karavanpark. Karavanpargi

kasutuselevõtmine häirib kindlasti Posti kinnistu

privaatsust ja kasutamist. Juhul, kui Arendaja

hakkab karavanparki kasutama, tuleb eelnevalt

kindlasti see ala eraldada Posti kinnistust piirdeaia-

või taraga, et välistada karavanpargi kasutajate

igasugune otsene kokkupuude Posti kinnistuga ja

võimalik juhuslik sattumine naaberkinnistule.

Kindlasti on veelgi lahendeid ja võimalusi, et

optimeerida olemasoleva planeeritava ruumi

paremat kasutamist.

Allkirjastatud digitaalselt /Igor Prigoda/ Heltermaa

küla elanik

Karavanipargi osas on ettepanekuga arvestatud

ning planeeringulahendust on täiendatud selliselt,

et Posti kinnistuga külgnevale karavanipargi alale

on kavandatud kõrghaljatus tagamaks seda, et

karavanipargi kasutajad ei satuks tahtlikult või

tahtmatult eraomandis Posti kinnistule. Seletuskirja

peatükkides 4.4 ja 4.6.1 on täiendavalt sätestatud

16 Kaitseministeerium

25.11.2024

Nr 12-1/24/414-4

Kiri (saadud digitaalselt)

Terviktekst on leitav kirjast

Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud välja, et

detailplaneeringu ja selle KSH aruande koostamise

käigus selgitatakse välja eeltingimused üksiku

elektrituuliku paigaldamiseks planeeringualale.

Planeeringu seletuskirjas on märgitud, et kehtivaid

piiranguid arvestades on alale võimalik kavandada

kuni 200 kW elektrituulik. Kaitseministeerium on

05.05.2023 vastuskirjas Pühalepa Osavalla

Valitsusele nr 12-1/23/1274 märkinud, et sadama

territooriumile on tänase seisuga võimalik püstitada

elektrituulik absoluutkõrgusega kuni 32 meetrit.

Kõrgem elektrituulik võib vähendada radari

töövõimet. Teadaolevalt rakenduvad 2026. aastal

mereala tuuleenergeetika

kompensatsioonimeetmed, peale mida on võimalik

elektrituulikule seatavast kõrgusepiirangust

nimetatud planeeringualal loobuda. Antud

tingimustega on detailplaneeringus ka arvestatud.

Kaitseministeeriumil puuduvad täiendavad

ettepanekud või vastuväited Hiiumaa valla

Heltermaa küla Heltermaa sadama

detailplaneeringule ja KSH aruandele.

Allkirjastatud digitaalselt /Miiko Peris/

Innovatsiooni osakonna juhataja

Projektijuht: Veiko Rakaselg

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ........................................................................................ 6

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................. 6

2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................... 7

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ..................................... 16

4 PLANEERINGUETTEPANEK ................................................................ 20

5 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ............................... 32

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 2 / 50

6 KESKKONNATINGIMUSED ................................................................ 40

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .................................... 48

8 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL (eraldi dokumendina ja kirjad)

1. Elektrilevi OÜ 17.10.2024 kiri nr 2800841675

2. Telia Eesti AS’i 18.10.2024 kiri nr 39225660

3. Muinsuskaitseameti 28.10.2024 kiri nr 5.1-17.5/622-5

4. Terviseameti 29.10.2024 kiri nr 9.3-1/24/10635-2

5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29.10.2024 kiri nr 16-6/23-05070-008

6. Maa-ameti 30.10.2024 kiri nr 6-3/23/6041-7

7. Transpordiameti 31.10.2024 kiri nr 7.2-1/24/7609-8

8. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse 12.11.2024 kiri nr KK3839

9. Päästeameti 12.11.2024 kiri nr 7.2-3.4/3019-3

10. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 13.11.2024 kiri nr 4-4/24/4676-4

11. Keskkonnaameti 15.11.2024 kiri nr 6-2/24/10671-6

12. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 20.11.2024 kiri nr 14-3/2491-4

13. Politsei- ja Piirivalveameti 21.11.2024 kiri nr 2.1-3/40343-2

14. Fredi kinnistu omaniku 21.11.2024 kiri

15. Posti kinnistu omaniku 22.11.2024 kiri

16. Kaitseministeeriumi 25.11.2024 kiri nr 12-1/24/414-4

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 3 / 50

II JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Tugiplaan DP-2

3. Põhijoonis DP-3

4. Tehnovõrkude koondplaan DP-4

III PLANEERINGU LISAD

MENETLUSDOKUMENDID

1 AS Saarte Liinid vastuskiri nr 1-11/542-1 Hiiumaa Vallavalitsusele selgitustega

Hiiumaa Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni koosolekul üles kerkinud

küsimuste osas, 03.01.2025

2 Hiiumaa Vallavalitsuse e-kiri AS’le Saarte Liinid ja K-Projekt AS’le selgituste

saamiseks Hiiumaa Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni koosolekul üles

kerkinud küsimuste osas, 18.2.2024

3 Hiiumaa Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni koosoleku protokoll nr 39,

12.12.2024

4 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1876 Päästeametile taotlusega detailplaneeringu

ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks, 22.10.2024

5 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1852 puudutatud isikutele detailplaneeringu ja

KSH aruande arvamuse avaldamiseks esitamine, 21.10.2024

6 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/18451 Tarbijakaitse- ja Tehnilise

Järelevalveametile detailplaneeringu ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks,

21.10.2024

7 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1850 Transpordiametile detailplaneeringu ja KSH

aruande esitamine kooskõlastamiseks, 21.10.2024

8 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1849 Terviseametile detailplaneeringu ja KSH

aruande esitamine kooskõlastamiseks, 21.10.2024

9 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1848 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele

detailplaneeringu ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks, 21.10.2024

10 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1847 Politsei- ja Piirivalveametile

detailplaneeringu ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks, 21.10.2024

11 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1846 Muinsuskaitseametile detailplaneeringu ja

KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks, 21.10.2024

12 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1845 Maa-ametile detailplaneeringu ja KSH

aruande esitamine kooskõlastamiseks, 21.10.2024

13 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1844 Keskkonnaametile detailplaneeringu ja KSH

aruande esitamine kooskõlastamiseks, 21.10.2024

14 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1843 Kaitseministeeriumile detailplaneeringu ja

KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks, 21.10.2024

15 Keskkonnaameti kiri nr 6-2/24/10671-4 Hiiumaa Vallavalitsusele, 24.07.2024

16 Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku

arutelu protokoll, 17.07.2024

17 Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku

arutelu osalejate nimekiri, 15.07.2024

18 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 9-6.1/1359 koostöötegijatele ja kaasatavatele

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas esitatud ettepanekutega arvestamise

kohta ning avaliku arutelu kutse, 10.07.2024

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 4 / 50

19 Rahandusministeeriumi kiri nr 14-3/2491-1 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohtadega

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas, 01.07.2024

20 Maa-ameti kiri nr 6-3/23/6041-4 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohtadega

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas, 27.06.2024

21 Keskkonnaameti kiri nr 6-2/24/10671-2 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohtadega

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas, 19.06.2024

22 Transpordiameti kiri nr 7.2-1/24/7609-5 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohtadega

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas, 11.06.2024

23 Terviseameti kiri nr 9.3-4/24/5242-2 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohtadega

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas, 07.06.2024

24 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 16-6/23-05070-005 Hiiumaa

Vallavalitsusele seisukohtadega detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas,

05.06.2024

25 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr nr 9-6.1/1074 koostöötegijatele ja kaasatavatele

detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks,

17.05.2024

26 Rahandusministeeriumi kiri nr 15-3/2478-2 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

16.05.2023

27 Keskkonnaagentuuri kiri nr 5-5/23/784-2 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

05.05.2023

28 Kaitseministeeriumi kiri nr 12-1/23/1274 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

05.05.2023

29 Fredi kinnistu omaniku kiri Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas, 05.05.2023

30 Transpordiameti kiri nr 7.2-1/23/7609-2 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

03.05.2023

31 Politsei- ja Piirivalveameti kiri nr 2.1-3/12396-2 Hiiumaa Vallavalitsusele

ettepanekutega detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

osas, 03.05.2023

32 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/23/6795-2 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

28.04.2023

33 Passi kinnistu omaniku e-kiri Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

25.04.2023

34 Muinsuskaitseameti kiri nr 5.1-17.5/622-1 Hiiumaa Vallavalitsusele ettepanekutega

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

21.04.2023

35 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 16-6/23-05070-002 Hiiumaa

Vallavalitsusele ettepanekutega detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH

väljatöötamise kavatsuse osas, 19.04.2023

36 ELASA e-kiri Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohaga detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas, 12.04.2023

37 Terviseameti kiri nr 9.3-4/23/2383-2 Hiiumaa Vallavalitsusele seisukohaga

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas,

06.04.2023

38 Hiiumaa Vallavalitsuse Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri nr 8-4./23-2 koostöötegijatele

ja kaasatavatele detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse esitamine arvamuse avaldamiseks, 03.04.2023

39 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/23/6795-4 Hiiumaa Vallavalitsusele, 10.07.2023

40 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/23/3109-2 LEMMA OÜ-le, 08.03.2023

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 5 / 50

41 Heltermaa sadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande koostamise ning finantseerimisleping nr 14-1/131, 10.12.2022

42 Transpordiameti kiri nr 7.2-1/22/3136-2 Hiiumaa Vallavalitusele seisukohtadega

detailplaneeringu koostamiseks, 18.03.2022

43 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/22/648-2 Lainemudel OÜ-le, 26.01.2022

44 Hiiumaa Vallavalitsuse kiri nr 8-4./23-1 koostöötegijatele ja kaasatavatele

detailplaneeringu ja KSH algatamise kohta, 29.12.2021

45 Hiiumaa Vallavolikogu otsus nr 20 „Heltermaa sadama detailplaneeringu koostamise

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“, 16.12.2021

46 Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu algatamise taotlus, 07.10.2021

MUUD PLANEERINGUGA SEOTUD DOKUMENDID

1. Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Aruande eelnõu 18.04.2024 koos lisadega, LEMMA OÜ, aprill 2024

2. Heltermaa sadamaala detailplaneeringu liiklusuuring, K-Projekt AS, töö nr 22175,

oktoober 2023

3. Heltermaa sadama detailplaneeringu ruumiline illustratsioon, K-Projekt AS, töö nr

22175, detsember 2024

4. Tehnilised tingimused:

4.1. Telia Eesti AS 23.08.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused

nr 39103256

4.2. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 02.09.2024 elektroonilise side alased

tehnilised tingimused nr TT3593

4.3. Elektrilevi OÜ 09.09.2024 tehnilised tingimused nr 479151

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 6 / 50

I SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

• Planeerimisseadus

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

• Hiiu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65)

• Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu poolt 20.12.2005 otsusega nr 33) • Sarve-Heltermaa-Salinõmme piirkonna osa üldplaneering (kehtestatud

Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334) • Koostatav Hiiumaa valla üldplaneering (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu

18.10.2018 otsusega nr 90)

• Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus (Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021 otsus nr 20)

• Heltermaa sadama maa-ala detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.03.1999 otsusega nr 123)

• Lautrikoha maa-ala detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu

24.10.2006 otsusega nr 108) • Heltermaa sadama kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu 25.02.2009 otsusega nr 348) • Muud riiklikud õigusaktid:

o Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

o Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

o Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

• Eesti standardid, sh: o EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ o EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning

garaažide tuleohutus“

o EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“

o EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”

o EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”

o EVS 843:2016 „Linnatänavad” o EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

o EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“ • Detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja tööd:

o Heltermaa sadam. Maa-ala plaan tehnovõrkudega. Geodeetiliste tööde

aruanne, Hades Geodeesia OÜ, töö nr 3535, aprill 2023

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 7 / 50

o Heltermaa sadama süvendusala reostustingimused. Pinnase

reostusuuringu aruanne, OÜ REI Geotehnika, töö nr 5297-23, juuli 2023 o Heltermaa sadama laiendamisega ja perspektiivse uue kaadamisala

kasutuselevõtuga seotud kalastiku uuringu aruanne, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, september 2023

o Heltermaa sadama laiendamisega, sh süvendamisega ja uue kaadamisala

kasutuselevõtuga seotud linnustiku uuringu aruanne, MTÜ Taevasikk, september 2023

o Sonariuuringu andmete analüüs Heltermaa kaadamisalal, Nautic Trade OÜ, oktoober 2023

o Heltermaa sadamaala detailplaneeringu liiklusuuring, K-Projekt AS, töö nr

22175, oktoober 2023 o Heltermaa sadama KSH hüdrodünaamiline modelleerimine, Lainemudel

OÜ, töö nr 2219, november 2023 o Mereelupaikade ja põhjaelustiku uuring Hiiumaa ja Rohuküla vahelisel

merealal kavandataval perspektiivsel kaadamisalal, Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut, detsember 2023 o Kavandatava tuulegeneraatori müra- ja varjutuseanalüüs, LEMMA OÜ,

detsember 2023 o Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne. Aruande eelnõu 18.04.2024, LEMMA OÜ, aprill 2024

2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Heltermaa sadama territooriumi

funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uute kauba- ja parvlaevakaide, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine

ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja

funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste

analüüs

Planeeringuala asub Hiiumaa valla idaosas Heltermaa külas Väinamere rannikul ja merealal ning hõlmab Heltermaa sadama maa-alal. Planeeringuala jääb

maakonnakeskusest Kärdlast ca 25 km kaugusele.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 8 / 50

Planeeringuala suurus algatamise hetkel oli ligikaudu 9,4 ha. Detailplaneeringu

koostamise käigus on täpsustunud sadamarajatiste asukohad ja lahendus ning selgunud süvendusala ulatus, mistõttu on planeeringuala suurendatud Heltermaa

sadama kinnistuga külgneval merealal. Muudatuse on tinginud planeeritud Heltermaa sadama kaubakaile parema tehnilise lahenduse võimaldamine ja sellele laevadega juurdepääsu tagamiseks vajalike süvendustööde kavandamine

ning sadama kliimakindluse parandamiseks lõunamuul-kai ja põhjamuuli planeerimine.

Heltermaa sadama detailplaneeringu planeeringuala (väljavõtte detailplaneeringu

joonisest DP-1 Asukohaskeem).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 9 / 50

Planeeringuala on suurendatud Heltermaa sadama kinnistuga külgneval merealal

Majandus- ja taristuministri 18.11.2021 käskkirjaga nr 232 määratud Heltermaa sadama akvatooriumi piirides ning sellest väljaspoole jääval süvendusalal ja

põhjamuuli nihutusalal. Selle tulemusena on planeeringuala pindala tervikuna suurenenud 36,48 ha-ni.

Detailplaneeringu asukohaskeemil (joonis DP-1) on esitatud nii detailplaneeringu algatamisotsuse (Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021 otsus nr 20) kohane

planeeringuala piir kui ka planeeringuala suurendamise tulemusel kujunenud planeeringuala piir. Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis DP-3) eraldi skeem planeeringuala ulatuse muutumise kohta.

Planeeringuala piirneb lõuna poolt hoonestatud maatulundusmaa kinnistu ja

elamumaa kinnistuga, lääne poolt kolme hoonestatud ja ühe hoonestamata elamumaa kinnistu, kahe hoonestatud tootmismaa ning ühe ühiskondlike hoonete maa kinnistuga. Põhja ja ida poolt piirneb planeeringuala Väinamerega.

Alale on juurdepääs maismaasõidukitele tagatud riigi tugimaantee nr 80

(Heltermaa - Kärdla – Luidja) ning kõrvalmaantee nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) kaudu ning parvlaevadele ja muudele veesõidukitele Heltermaa sadama

kaudu. Jalakäijatele ja jalgratturitele on olemasolev kergliiklustee (Heltermaa kergliiklustee, nr 12801) riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) kõrval.

Ühistranspordi ühendus on piirkonnas hea – Heltermaa sadama kaudu toimub

parvlaevaühendus Mandri-Eestiga (Rohuküla sadamaga) ning sadama territooriumil asub bussipeatus „Heltermaa“, mida teenindavad mitmed kaug- ja maakonna bussiliinid.

Planeeringuala osas kehtivad järgmised detailplaneeringud:

• Heltermaa sadama maa-ala detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.03.1999 otsusega nr 123), millega korrastati Heltermaa sadama territooriumi krundistruktuuri lähtuvalt väljaehitatud ja

säilitatavatest sadamarajatistest ja hoonetest ning määrati ehitusõigus uute hoonete ja rajatiste (nt kai laienduse, vabaõhulava ja -kohviku ning

laoplatside ja parklate) rajamiseks. Detailplaneeringu lahendust on hilisemate detailplaneeringutega muudetud ning see on osaliselt kehtiv. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

• Lautrikoha maa-ala detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 24.10.2006 otsusega nr 108), mille eesmärgiks oli Heltermaa sadama maa-

ala detailplaneeringu osaline muutmine lautrikoha maa-ala piiritlemiseks ning ehitusõiguse määramiseks võrgu-paadikuuri ja rajatiste ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viimata.

• Heltermaa sadama kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 25.02.2009 otsusega nr 348), mille eesmärgiks oli Heltermaa

sadama maa-ala detailplaneeringu osaline muutmine määrates hoonestusala ja ehitusõigus kassiirikioskite ja parkla ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 10 / 50

Planeeringuala kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

• Tatre kinnistu detailplaneering (kehtestatud Hiiumaa Vallavalitsuse

15.02.2023 korraldusega nr 82), millega on ette nähtud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse muutmine elamumaa kinnistuks ning määratud ehitusõigus ja hoonestusala kuni kolme hoone (ühe elamu ja kahe abihoone)

ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viimata.

• Tiina kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu

28.10.2014 otsusega nr 41), millega on ette nähtud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse muutmine elamumaa kinnistuks ning määratud ehitusõigus ja hoonestusala kuni nelja hoone (elamu ja abihooned)

ehitamiseks. Detailplaneering on ellu viidud.

• Dampfi ja Väike-Dampfi kinnistute detailplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu 26.01.2010 otsusega nr 30), millega on ette nähtud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste muutmine elamumaa kinnistuteks ning määratud kummalegi krundile ehitusõigus ja hoonestusala

kuni kolme hoone (ühe elamu ja kahe abihoone) ehitamiseks. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

• Dampfi ja Väike-Dampfi kinnistute detailplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 28.04.2015 otsusega nr 14), millega muudeti kehtiva Dampfi

ja Väike-Dampfi kinnistute detailplaneeringu lahendust veevarustuse ja kanalisatsiooni osas. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

Vastavus üldisematele planeeringutele

Vastavus kehtivale Hiiu maakonnaplaneeringule

Hiiu maakonnaplaneeringus (kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65) on sõnastatud maakonna ruumilise arengu eesmärgid.

Planeeringulahendus ja kavandatav tegevus toetavad järgmiste eesmärkide saavutamist:

• Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused on hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud;

• Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond;

• Hiiumaa majandus on uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine.

Maakonnaplaneeringus on piiritletud väärtuslikud maastikud ehk alad, kus olulised väärtused on selgelt kontsentreerunud, paremini säilinud või eksponeeritud ning väärivad seetõttu meie erilist tähelepanu. Väärtuslike

maastike kaitse tagatakse neile seatud kasutustingimuste täitmisega, mida on oluline arvestada nii üldplaneeringute koostamisel kui ka erinevate arendus- ja

majandustegevuste kavandamisel. Planeeringuala asub Kagu-Hiiumaa I klassi väärtuslikul maastikul, mille osas on

maakonnaplaneeringus tehtud ettepanek määrata see rahvusmaastikuks. Ala kasutustingimustena on mh välja toodud, et järgida tuleb kohalikku

ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Samuti tuleb uute madalpingeliinide rajamisel kasutada maa-alust kaablit ning vältida teede

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 11 / 50

õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele ning tuulegeneraatorite

püstitamist.

Kuivõrd planeeringuala hõlmab üksnes olemasoleva Heltermaa sadama territooriumi ja sellega funktsionaalselt seotud kinnistuid ning kavandatud tegevus sadamaalalt kaugemale ei laiene, siis otsene mõju väärtuslike maastike

säilimisele puudub. Küll aga on võimalik edasise planeerimise ja projekteerimise käigus arvestada seatud kasutustingimustega.

Maakonnaplaneeringus on tehnilise taristu peatükis käsitletud mh ka sadamaid, mis on maakonnaülese tähtsusega, avalikus kasutuses ning kus pakutakse

avalikku teenust. Sadamate üldisel arendamisel on maakonnaplaneeringu kohaselt eesmärgiks sadama võimalikult mitmekesine kasutus, mis teeb sadama

konkurentsivõimelisemaks. Eelisarendada tuleb sadamaid, kus on hea ligipääs nii maalt kui merelt. Sadamatele tuleb tagada juurdepääs ja ühendus vajaliku taristuga maismaal.

Olulise arengupotentsiaaliga sadamate all on välja toodud järgmised põhimõtted:

• Ühenduste parendamine: olulised on reisi- ja kaubasadamate funktsioonide mitmekesistamise ning teenuse kvaliteedi parendamise seisukohalt

reisisadamad Heltermaa ja Sõru. Seoses uute laevade tulekuga vajavad mõlemad sadamad rekonstrueerimist ning reisijate teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist, eelkõige Sõru;

• Kaubaveo arendamisel on olulisemad Lehtma, Sõru ja Heltermaa sadamate rekonstrueerimine.

Maakonnaplaneeringu ja selle lisa 6 teemaplaneeringu „Tuuleenergeetika” kohaselt tohib väljaspoole maakonnaplaneeringuga määratud arendusalasid

kavandada ainult selliseid elektrituulikuid, mille võimsus on alla 200 kW ja müratase alla 110 dB. Samuti soovitab maakonnaplaneering planeeringutes

määrata elektrituulikutele vastava sihtotstarbega krunt, mille suurus määratakse vastavalt elektrituuliku tehnilistele näitajatele.

Maakonnaplaneeringu kohaselt ei tohi elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ega sidusust.

Elektrituulikute väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab visuaalse mõju metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone.

Detailplaneeringus on arvestatud maakonnaplaneeringus sõnastatud

tuulegeneraatori rajamise tingimuste ja eeldustega. Planeeringulahenduse kohaselt on tuulegeneraatori rajamiseks moodustatud eraldi krunt vastava sihtotstarbe ja ehitusõigusega ning detailplaneeringu seletuskirjas sõnastatud

nõuded edasiseks projekteerimiseks, sh uuringute läbiviimiseks.

Kokkuvõtvalt on planeeringulahendus ja kavandatav tegevus on suunatud maakonnaplaneeringus sõnastatud eesmärkide ja põhimõtete saavutamiseks ning on sellega kooskõlas.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 12 / 50

Vastavus kehtivatele üldplaneeringutele

Planeeringuala jääb kahe endise Pühalepa valla osas kehtiva osaüldplaneeringu - Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneeringu ja Sarve-Heltermaa-Salinõmme

piirkonna üldplaneeringu – piirialale.

Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneeringu (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu poolt 20.12.2005 otsusega nr 33) alale jääb Heltermaa sadama territooriumi põhjaosa, kus täna asub Heltermaa jahisadam koos vajaliku taristu

ja muuliga. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala antud osa maakasutuse juhtotstarbeks määratud lautrikohtade maa, kuhu on lubatud detailplaneeringute

alusel rajada ainult merega või kalapüügiga seotud hooneid ja rajatisi.

Väljavõte Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneeringu funktsionaalse tsoneerimise

plaanist

Üldplaneeringus määratud lautrikohtade maa-alal asub olemasolev Heltermaa

jahisadam koos vajaliku taristu ja muuliga ning seda ei ole kavas käesoleva detailplaneeringuga muuta. Sellest tulenevalt on detailplaneeringu lahendus

kooskõlas Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneeringu lahenduse ja põhimõtetega.

Sarve-Heltermaa-Salinõmme piirkonna üldplaneeringu (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334) alale jääb Heltermaa sadama

territooriumi lõunaosa, kus täna asuvad Heltermaa sadama toimimiseks vajalikud hooned ja rajatised ning sadama reservmaa.

Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala antud osa maakasutuse juhtotstarbeks määratud valdavas osas sadama maa ning vähesel määral

olemasolev maatulundusmaa.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 13 / 50

Väljavõte Sarve-Heltermaa-Salinõmme piirkonna üldplaneeringu põhijoonisest

Detailplaneeringu eesmärk ja lahendus on kooskõlas Pühalepa valla osas kehtiva osaüldplaneeringutega.

Vastavus koostatavale Hiiumaa valla üldplaneeringule

Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 90) eelnõu järgi asub planeeringuala sadama maa-ala

juhtotstarbega alal, mis on kavandatud sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks.

Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on sadam avaliku juurdepääsu, parkla ja veesõiduki vette laskmise võimalusega koht. Looduskaitseseaduse kohaselt ei

laiene ehituskeeld kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Viidatud sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi võib ehitada

maismaa osas kogu juhtotstarbega märgitud ala ulatuses. Sadama maa-alale on lubatud püstitada sadamat toetavate teenuste hooneid ja rajatisi.

Üldplaneeringu eelnõus on tehtud ettepanekud täiendavateks ehituskeeluvööndi vähendamisteks, mis on vajalikud sadama aladel mitmekesisemate

arenguvõimaluste tagamiseks. Ühe ettepanekuna on välja toodud ka Heltermaa sadama varasema ehituskeeluvööndi vähendusega katmata osa.

Kehtiva Hiiu maakonnaplaneeringu alusel on üldplaneeringu eelnõus käsitletud väärtuslikke maastikke ning täpsustatud kasutustingimusi. Planeeringuala asub

Kagu-Hiiumaa väärtuslikul maastikul.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 14 / 50

Kuivõrd planeeringuala hõlmab üksnes olemasoleva Heltermaa sadama

territooriumi ja sellega funktsionaalselt seotud kinnistuid ning kavandatud tegevus sadamaalalt kaugemale ei laiene, siis otsene mõju väärtuslike maastike

säilimisele puudub.

Väljavõte koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu Käina-Sarve piirkonna põhijoonisest.

Üldplaneeringu eelnõus on käsitletud ka väiketuulikute püstitamist ning

sätestatud selleks tingimused. Üldplaneeringu kohaselt on lubatud väljapool planeeritud tiheasustusega alasid ja miljööväärtuslikke alasid ühe majapidamise tarbeks püstitada üks väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m (olemasolevast

maapinnast laba tipuni) ning võimsusega alla 200 kW. Väärtusliku maastiku alal võib väiketuuliku asukohana kaaluda ainult rannikust kaugemale jäävaid

piirkondi või suuremaid sadamapiirkondi. Samuti on sätestatud põhimõte, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ja selleks on soovitatav teha koostööd

Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingimused.

Detailplaneeringu eesmärk ja lahendus on kooskõlas koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 15 / 50

Ettepanek Läänemere ranna ehituskeeluvööndi

vähendamiseks planeeringualal

Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse

eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

LKS § 40 lg 4 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Selleks esitab kohalik omavalitsus

Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu või vastuvõetud detailplaneeringu kui kehtestatud

üldplaneering puudub. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1 sätestatule.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Heltermaa sadama territooriumil sadama mitmekesisemate arenguvõimaluste tagamiseks vähendada ranna

ehituskeeluvööndit 0-meetrini ehk veepiirini.

Ettepaneku põhjuseks on asjaolu, et kehtiva looduskaitseseaduse järgi ei ole hetkel planeeringualal võimalik muude ehk sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks mitte mõeldud ehitiste, sh haljasalale puhkamiseks mõeldud

varjualuse, ehitamine ehituskeeluvööndisse. Heltermaa sadama territoorium on juba praegu multifunktsionaalne - lisaks sadama enda mitmekülgsetele

funktsioonidele (ühes kohas on koos nii reisi-, kauba- kui ka jahisadam) paiknevad Heltermaa sadamahoones ka sadama teenindusega seotud äriruumid, sh hostel ja kohvik.

Sadama arengut soovitakse jätkata senisel multifunktsionaalsel viisil ning selleks

võib olla otseselt vajalik sadama teenindamisega mitteseotud ehitiste rajamine kehtivasse ehituskeeluvööndisse. Samuti võidakse vajada kaasaegse sadama juures mitmeid rajatisi, mida ei saa üheselt pidada sadama tegevuseks vajalikuks

(nt puhkealad, skulptuurid, lipumastid). Heltermaa sadama puhul tuleb arvestada, et lisaks sadamaga on tegu Hiiumaa väravaga kuhu koondub lisaks

traditsioonilisele sadama tegevusele ka turismi ja kultuurilisi funktsioone. Kuna sadama areng on pidev, siis ei ole võimalik kõigi väikerajatiste paiknemist

määrata detailplaneeringu käigus ja sellest lähtuvalt soovitaksegi vähendada ehituskeeluvööndit tervel sadama alal võimaldamaks paindlikkust.

Arvestades, et tegu on juba inimtegevusest tugevalt mõjutatud alaga ning sadamaehitisi võib planeeringualal ehituskeeluvööndisse takistusteta rajada, ei

kaasne sellise ehituskeeluvööndi vähendamisega olulist mõju. Ranna kaitse eesmärkideks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Planeeringuala on juba praegu mõjutatud senisest sadama tegevusest, mistõttu puudub ehituskeeluvööndi ulatuses säilitamist vajav looduskooslus. Sellest

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 16 / 50

lähtuvalt puutub kavandataval tegevusel, sh ehituskeeluvööndi vähendamisel,

oluline ebasoodne mõju ranna looduskooslustele.

Planeeringuala näol on tegu väljakujunenud sadama alaga ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei muuda olemasolevat asustusstruktuuri. Ala jääb eeskätt sadama alaks ja alale sadama tegevusega otseselt mitteseotud

ehitiste kavandamine asustust ei mõjuta.

Üheks ranna kaitse eesmärgiks on ka inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Antud juhul on tegu sadama alaga, kus peamised riskid merekeskkonnale kaasnevad sadama tegevusega. Detailplaneering on suuresti

suunatud sadama kliimakindluse ja meresõiduohutuse tõstmisele, mis pigem vähendavad võimalikke riske merekeskkonna suhtes. Kuna tegu on juba tugevalt

inimmõjulise alaga, mis sadamarajatiste osas on suures osas ka kõvakatteline, siis ehituskeeluvööndi vähendamine selleks, et sadama alale saaks rajada ka suuremat multifunktisonaalsust võimaldavaid ehitisi, ei too kaasa täiendavat

inimtegevuse kahjulikku mõju.

Samuti on ranna kaitse eesmärgiks rannal asuval kallasrajal vaba liikumise tagamine ja kallasrajale juurdepääsu tagamine. Antud juhul on tegu sadama

alaga, kus inimest liikumine on juba täna osaliselt piiratud. Ehituskeeluvööndisse võimalikud rajatavad ehitised (nt puhkealad) suurendavad piiranguteta sadamaalal vabamat liikumist.

Eelneva alusel ei ole oodata planeeringuga kavandatava ehituskeeluvööndi

vähendamisega kaasnevat olulist ebasoodsat mõju ranna kaitse-eesmärkidele. Tegu on olemasoleva sadama alaga kui looduslik ranna ala puudub.

Ettepanek on kooskõlas koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 90) põhimõtetega.

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Planeeringuala asub Hiiumaa valla idaosas Heltermaa külas Väinamere rannikul

ja merealal. Planeeringualal asub olemasolev ja toimiv Heltermaa sadam, mis teenindab reisiparvlaevu liinil Heltermaa–Rohuküla, kauba- ja kalalaevu ning

väikelaevu. Planeeringuala suurus algatamise hetkel oli ligikaudu 9,4 ha, kuid

detailplaneeringu koostamise käigus on täpsustunud sadamarajatiste asukohad ja lahendus ning selgunud süvendusala ulatus. Seetõttu on planeeringuala

suurendatud Heltermaa sadama kinnistuga külgneval merealal ning see on tervikuna suurenenud 36,48 ha-ni.

Juurdepääs planeeringualale on riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ning kõrvalmaanteee nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) kaudu.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 17 / 50

Olemasolev situatsioon on kajastatud Tugiplaanil DP-2, millele on kantud kõik

kehtivad tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused.

Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Planeeringualal asuvad kinnistud:

Nr Aadress Pindala

m²

Registriosa

nr Katastritunnus

Siht-

otstarve Omanik

1 Heltermaa

sadam 64900 896333 63902:001:0645

Tootmismaa

70%,

ärimaa 20%,

ühiskondlike

ehitiste maa

10%

Aktsiaselts

Saarte

Liinid

2 Suuremaja

-Sadama 3071 18599050 20501:001:1343

Maatulundus

-maa 100%

Aktsiaselts

Saarte

Liinid

3 Anti 5598 646933 63902:001:0050

Tootmismaa

80%,

ärimaa 20%

Aktsiaselts

Saarte

Liinid

4 Unga 2712 913733 63902:001:0255

Tootmismaa

80%,

ärimaa 20%

Aktsiaselts

Saarte

Liinid

5 Heltermaa

alajaam 48 302033 63902:001:2230

Tootmismaa

100%

Elektrilevi

OÜ

(varasem

ärinimi

Osaühing

Jaotusvõrk)

6 Elisa mast 77 1226733 63902:001:0620 Ärimaa

100%

Aktsiaselts

Saarte

Liinid

7

80

Heltermaa-

Kärdla-

Luidja tee

osa

163000 10253250 63902:001:3971 Transpordi-

maa 100% Eesti

Vabariik

8

12101

Heltermaa-

Sarve-

Aruküla

tee osa

138700 10124250 63902:001:4010 Transpordi-

maa 100% Eesti

Vabariik

Planeeritud alal asuvad Heltermaa sadama teenindamiseks vajalikud hooned ja rajatised. Hoonetest asuvad Heltermaa sadam kinnistul kolmekorruseline

merevaksali reisijate hoone ning ühekorruselised piletimüügikassad, kauplus- töökoda, kaarhall ja viilhall. Rajatistest asuvad kinnistul parvlaeva- ja kaubasadama kaid koos vajaliku taristuga, väikelaevasadama paadisillad koos

vajaliku taristuga (sh kütusetankla) ning pumbamaja ja biopuhasti. Heltermaa alajaama kinnistul asub sadama teenindamiseks vajalik alajaam ning Elisa mast

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 18 / 50

kinnistul mobiilside mast. Suuremaja-Sadama, Anti ja Unga kinnistud on

hoonestamata.

Planeeritud alaga külgnevad kinnistud ja nende

iseloomustus

Planeeringualaga külgnevad kinnistud:

Nr Aadress Pindala

m²

Registriosa

nr Katastritunnus

Siht-

otstarve Omanik

1 Fredi 13872 1098933 63902:001:0477 Elamumaa

100% Eraisik

2 Posti 12279 1134433 63902:001:0545 Elamumaa

100% Eraisik

3 Kalamehe 647 20286850 20501:001:0977 Tootmismaa

100% Hiiumaa vald

4 Soolalao 1000 753033 63902:001:0088 Tootmismaa

100% Eraisik

5 Passi 4892 4675750 63901:001:1252 Elamumaa

100% PanCake OÜ

6 Ilmajaama 1067 1249633 63901:001:1251

Ühiskondlike

ehitiste maa

100% Eesti Vabariik

7 Suuremaja 7673 korteriomand 20501:001:1342 Elamumaa

100% Eraisik

8 Kiviranniku 43000 576533 63902:001:0004 Maatulundus

-maa 100% Eraisik

Planeeringualaga külgnevad valdavas osas ühekorruseliste üksikelamute ja abihoonetega hoonestatud eraomanduses elamu- ja maatulundusmaa kinnistud.

Lisaks külgneb planeeritud alaga ka sadama soolalaoga hoonestatud tootmismaa erakinnistu ning riigile kuuluv ühiskondlike ehitiste maa kinnistu, millel asub Heltermaa sadama ilmajaam.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Planeeringualale on juurdepääs maismaasõidukitele tagatud riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ning kõrvalmaantee nr 12101 (Heltermaa -

Sarve – Aruküla) kaudu ning laevadele ja veesõidukitele. Jalakäijatele ja jalgratturitele on olemasolev kergliiklustee (Heltermaa kergliiklustee, nr 12801) riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ääres.

Olemasolev tehnovarustus

Planeeringuala on tehnovõrkudega varustatud. Maa-alal asuvad sadama oma tarbeks rajatud puurkaev ja biopuhasti. Lisaks asuvad planeeringualal

tehnovõrkude valdajatele kuuluvad sideehitised (sh raadiosidemast), alajaamad ja jaotusseadmed ning elektriõhuliinid ja -maakaabelliinid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 19 / 50

Olemasolev haljastus ja heakord

Planeeritav ala on heakorrastatud ning haljastatud. Planeeringuala põhjaosas jahisadama ümbruses ning jahisadama ja sõidukite ooteala vahel laiub avar

muruplats, mida ilmsetavad üksikud puud, sh eksootilised (nt palm). Planeeringuala keskosa moodustavad valdavalt kõvakattega pinnad ja hoonestus,

mida ilmestavad üksikud muruplatsid ja puud. Planeeringuala lõunaosas vahelduvad kõvakattega laoplatsid muruplatsidega. Planeeringuala lõunapiiril on

kõrghaljastus metsatuka näol, mis toimub ühtlasi puhvervööndina naaberkinnistul (Kiviranniku) asuva elamu kaitseks.

Kehtivad piirangud

Planeeritud maa-alale ulatuvad järgmised kitsendused:

Veekaitselised piirangud

• Planeeringualale ulatub Läänemere ranna 200 m laiune piiranguvöönd ja korduv üleujutusala. o Veeseaduse § 118 lg 5 p 1 kohaselt ei ole õiguslikul alusel rajatud

sadamaalal veekaitsevööndit. o Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 1 p 1 kohaselt

puudub avalikult kasutataval veekogul kallasrada sadamas. o Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktile 2 ei laiene ranna

ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 nimetatud sadamaehitisteks on

laevatatavatel veekogudel sadamaregistris registreeritud sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised, millele võib tagasihoidlikus mahus lisanduda ka sadama toimimist toetavaid

funktsioone või ehitisi. • Planeeringualal asub puurkaev PRK0012422 põhjaveehaarde

sanitaarkaitsealaga 50 m.

Keskkonnakaitselised kitsendused

• Planeeringualale jääv ja sellega piirnev mereala kuulub Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) koosseisu.

• Planeeringualale ulatuvad kahe II kaitsekategooria taimeliigi kasvukohad.

• Planeeringualale ulatuvad seitsme III kaitsekategooria taimeliigi (kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, KLO9303900), tui- tähtpea (Scabiosa columbaria, KLO9309809), kaljukress (Hornungia

petraea, KLO9309770), veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea, KLO9310606), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens, KLO9309787),

hall käpp (Orchis militaris, KLO9309852), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea, KLO9309823)) kasvukohad.

Planeeritud alal paiknevad järgmised geodeetilised märgid koos kaitsevööndiga:

• Riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgid (228611),

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 20 / 50

• Ehitisel olevad geodeetilised märgid (218735; 218734),

• Geodeetilised märgid (25009; 25004),

Tehnorajatistest tulenevad kitsendused • Planeeringualale ulatub riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja)

ning kõrvalmaantee nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) kaitsevöönd 30

m äärmise sõiduraja välimisest servast. • Planeeringualal asuvad navigatsioonimärgid nr 601 (Heltermaa sihi alumine

tulepaak) ja 602 ((Heltermaa sihi ülemine tulepaak), mille vahetus läheduses (50 m raadiuses märgist) ja mõjupiirkonnas (märgi nähtavuse suunal merelt vaadatuna, sealhulgas ka märgi taga, kui see häirib

navigatsioonimärgi või selle tule eristamist) tuleb ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga.

• Planeeringualal asuvad Heltermaa sadamale kuuluvad ning vee- ja kanalisatsioonitorustikud kaitsevööndiga 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole

• Planeeringualal asuvad järgmised elektripaigaldised: o madalpinge õhuliin (M219158776) kaitsevööndiga 2 m liini äärmistest

kaablitest; o maakaabelliinid (MKL214948310; MKL219158778; MKL214948311;

MKL228862140; MKL219158776; KKL3012902) kaitsevööndiga 1 m liini äärmistest kaablitest;

o alajaamad ja jaotusseadmed (M1500656; M1500655) kaitsevööndiga 2

m seadme seinast. • Planeeringualal asuvad maismaal järgmised sideehitised:

o maakaabelliinid (123276466; 304652652; 304652602; 123276495; 123276460; 123276453; 304652654; 304652653; ELA082; 304652642; 304652641; 304652643) kaitsevööndiga 1 m liini äärmistest kaablitest

o raadiosidemast (HIU009) kaitsevööndiga 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või

tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.

4 PLANEERINGUETTEPANEK

Planeeringulahenduse kirjeldus

Detailplaneeringuga on loodud eeldused Heltermaa sadama territooriumi muutumiseks funktsionaalsemaks, turvalisemaks ja kliimakindlamaks.

Planeeringulahenduse kohaselt nähakse ette reisi- ja kaubasadama funktsioonide eraldamine. Sel eesmärgil on kavandatud planeeringuala lõunaossa uus kaubakai

ning vajaliku hoonestuse ja taristuga kaubasadama ala koos eraldi juurdepääsuga kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla).

Heltermaa sadama funktsionaalsuse suurendamiseks on kavandatud ehitusõigus 12-le hoonele, millest:

• 5 on olemasolevad:

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 21 / 50

o Merevaksali Reisijate Hoone (EHR’i kood 115011634); o Kauplus-Töökoda (EHR’i kood 115011635); o Viilhall (EHR’i kood 120779904);

o Kaarhall (EHR’i kood 115011638); o Pumbamaja (EHR’i kood 115011637)

• ja 7 on planeeritavad:

o kaarhall kaubasadama teenindamiseks; o puistekaupade laohoone kaubasadama teenindamiseks, mida on

võimalik kasutada ka sõidukite varjualuse ja hooldushoonena; o 2 piletimüügi kassa- ja pääslahoonet reisisadama teenindamiseks; o abihoone-külalismaja reisi- ja jahisadama teenindamiseks, mida on

hõlpsasti võimalik muuta varjendiks ning millele on võimalik lisada jalg- ja tõukerataste hoidla funktsioon;

o kohvik ja teenindushoone jahisadama teenindamiseks; o tehnohoone jahisadama teenindamiseks, mida on võimalik kasutada ka

materjalide laona.

Samuti on nähtud ette parvlaevale pääsu ootavate sõidukite ooteala mahutavuse

suurendamine sadama territooriumil. Sel eesmärgil on kavandatud kuuele olemasolevale ooterajale lisaks kaks uut ooterada, mis võimaldavad ooteala

mahutavust suurendada ca 230 liinimeetri võrra tänaselt ca 1030 liinimeetrilt ca 1260 liinimeetrini.

Heltermaa sadama paremaks toimimiseks ja kliimakindluse parandamiseks on detailplaneeringus kavandatud täiendavad rajatised (parvlaevade kaitsemuul-kai,

lõunamuul või lõunamuul-kai ja põhjamuul) ning kavas on sadamaala süvendada. Samuti on ette nähtud võimalused lokaalseks roheenergia tootmiseks nii päikesepaneelide kui ka väiketuuliku rajamise näol.

KSH raames analüüsitud sadama lõunaosasse kavandatud lõunamuuli kahte

tehnilist alternatiivi – see rajatakse kas üksnes muulina (alt 1) või viisil, mis võimaldab täiendavate sildumiskohtade teket muuli sadamapoolsele küljele ehk rajatakse muul-kaina (alt 2). Muuli alternatiivide puhul erinevad keskkonnamõjud

ainult ressursitarbe osas ning muudes mõjuvaldkondades erinevus puudub. Muul-kai toimib lisaks kaitserajatiseks olemisele ka kaina, mis võimaldaks

vajadusel rohkematel laevadel sadamas viibida ning tõstab seeläbi sadama funktsionaalsust.

KSH koostamisel hinnati kavandatava tegevuse mere täitmist ja süvendamist puudutavaid materjali mahte. Põhja- ja lõunamuuli tahkete ainete maht arvutati

pikkuste ning eelduslike ristlõigete põhjal. Kasutati programmi Delft3D moodulit, mille aluseks olid Transpordiameti ja Saarte Liinide sügavuste andmebaasid.

Järgnev tabel esitab mahud nii veepealse osa kui ka uputatud mahtude kohta. Raudbetooni osa on võrreldes muu täitega väike. Kõikide rajatiste puhul

kasutatakse mineraalse täitena ilmselt purustatud paekivi. Lisaks on kasutusel graniitkivid nõlvade kindlustamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 22 / 50

Rajatiste mahud:

Rajatised

Kaubasadam

(kaubakai ja

parvlaevade

kaitsemuul-

kai)

Lõunamuul

(alt 1)

Lõunamuul

(alt 2) Põhjamuul

Planeeringu

lahendus

(kaubasadam

+ lõunamuul

(alt 2) +

põhjamuul)

Uputatav

täide, m3 18 000 27 000 38 000 52 000 108 000

Veepealne

täide, m3 25 000 17 000 24 000 2 000 51 000

Maht

kokku, m3 43 000 44 000 62 000 54 000 159 000

Sadamas tuleb uue kai ja selle akvatooriumi rajamiseks ning olemasoleva kanali

laiendamiseks viia läbi süvendustööd. Kui arvestada projektseks sügavuseks konservatiivselt -6,5 m (tegelik on ilmselt -6,0 m või -5,5 m), siis on vajalik

süvendatava pinnase maht 280 000 m³. Suurem osa sellest pinnasest (hinnanguliselt ca 90%) on plastne savi, mis on kavas transportida pargastel kaadamisalale ja seal kaadata. Sel eesmärgil on KSH koostamisel kaardianalüüsi

tulemusel leitud u 6,7 km2 suurune kaadamispiirkond, mis paikneb Väinameres Hiiumaa ja mandri vahel ning Rohuküla-Heltermaa laevateest ligikaudu ühe

meremiili kaugusel lõunas. Kaadamispiirkonna sees on kaks eraldi kaadamisala alternatiivi, mida on KSH raames omavahel võrreldud.

Planeeringuala krundijaotus

Planeeringus on kavandatud Aktsiaseltsile Saarte Liinid kuuluvate Heltermaa sadam, Suuremaja-Sadama, Anti ja Unga kinnistute liitmise teel moodustada üks ühine krunt. Planeeritud krundi merepoolne piiri võib kaide osas ehitusprojekti

staadiumis muuta sõltuvalt ehitusprojekti lahendusest.

Heltermaa alajaama kinnistu ja Elisa mast kinnistu säilivad tänastes krundipiirides ning nende omandisuhteid ei muudeta.

Tuulegeneraatori rajamiseks on ette nähtud kavandatud lõunamuul-kai tippu eraldi krunt. Kuivõrd ehitusprojekti koostamisel võib täpsustuda lõunamuul-kai

lahendus, siis on lubatud järgmistes etappides täpsustada tuulegeneraatori krundi asukohta ja piire vastavalt ehitusprojekti lahendusele.

Heltermaa sadama akvatooriumi merealale on kavandatud eraldi krunt põhjamuuli merest väljaulatuvale osale. Kuivõrd ehitusprojekti koostamisel võib

täpsustuda põhjamuuli lahendust, siis on lubatud järgmistes etappides täpsustada põhjamuuli krundi asukohta ja piire vastavalt ehitusprojekti lahendusele.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 23 / 50

Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused,

hoonestusalade kavandamise põhimõtted

Pos 1

Krundi kasutamise sihtotstarve: Sadama maa (LS) 70%, kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maa (BT) ja

majutushoone maa (BM) 20%, reisijaid teenindava

transpordihoone maa-ala (LJ) 10%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 12

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 12000 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 15 m

Krundile on määratud hoonestusala, mis planeeringuala põhjaosas järgib kaldakindlustuste ja kaide piiri ning jääb naaberkinnistute piiridest minimaalselt 4 m kaugusele. Planeeringuala lõunaosas on hoonestusala kavandatud uue

kaubakai servast 20 m kaugusele, riigimaanteest 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) 5 – 6 m kaugusele ning lõunapiiril minimaalselt 4 m ning maksimaalselt

44, 2 m kaugusele naaberkinnistu piirist. Juurdepääsuna säilivad olemasolevad ühendused riigi tugimaanteelt nr 80

(Heltermaa - Kärdla – Luidja) parvlaevade ootealale ning kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) parkimisalale, sadamahoonele ja

jahisadamasse. Täiendavalt nähakse ette uus mahasõit kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) kaubasadama teenindamiseks.

Parkimiskohad on kavandatud krundil olemasolevatesse parklatesse. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete

hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 4.4. Pos 2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE) 100%

Rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1

Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind: 15 m2

Rajatiste suurim lubatud kõrgus: 3 m

Krundile on määratud hoonestusala kogu krundi ulatuses.

Krundil asub olemasolev elektrialajaam. Juurdepääs krundile on tagatud krundi Heltermaa sadama (krunt pos 1) kaudu.

Pos 3

Krundi kasutamise sihtotstarve: Sideehitise maa (OA) 100%

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 24 / 50

Rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1

Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind: 20 m2

Rajatiste suurim lubatud kõrgus: 60 m

Krundile on määratud hoonestusala kogu krundi ulatuses. Krundil asub olemasolev raadiosidemast.

Juurdepääs krundile on tagatud krundi Heltermaa sadama (krunt pos 1) kaudu.

Pos 4

Krundi kasutamise sihtotstarve: Sadama maa (LS) 50% ning

elektrienergia tootmise ja

jaotamise ehitise maa (OE) 50%

Rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1

Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind: 2827 m2

Rajatiste suurim lubatud kõrgus: 30 m

Krundile on määratud ringikujuline hoonestusala raadiusega 30 m. Krunt on kavandatud Heltermaa sadamat teenindava tuulegeneraatori tarbeks.

Juurdepääs krundile on tagatud krundi Heltermaa sadama (krunt pos 1) kaudu.

Pos 5

Krundi kasutamise sihtotstarve: Sadama maa (LS) 100%

Rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1

Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind: 1810 m2

Rajatiste suurim lubatud kõrgus: 0 m

Krundile on määratud hoonestusala kogu krundi ulatuses. Krunt on kavandatud Heltermaa sadama merealale sadama kaitserajatise

(põhjamuuli) merest väljaulatuva osa tarbeks.

Juurdepääs krundile on merelt veesõidukiga.

Kruntide hoonestusalad, ehitusõigus ja kasutamise tingimused on toodud joonisel

DP-3 Põhijoonis.

Üldised arhitektuurinõuded

Hoonete arhitektuur peab olema lihtne ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega.

Hoonete välimus peab olema kaasaaegse arhitektuurse lahendusega. Uushoonestuse üldised arhitektuurinõuded:

• Hoone ja rajatiste ±0.00: o hoonete ja kriitilise taristu (nt elektrikilp, pumplad jmt) kõrgus

minimaalselt 1,63 m (EH2000 süsteemis)

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 25 / 50

• Katusekalle ja harjajooned:

o 0-450. o Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete

ehitusprojektis. • Kõrgus:

o Hoonete kõrgus kuni 15 m.

o Rajatiste kõrgus kuni 30 m (tuulegeneraatori puhul) ja 60 m (sidemasti puhul).

• Välisviimistlus: o Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega.

Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale.

o Kuna planeeringuala paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur oht lindude kokkupõrkeks klaaspindadega,

tuleb selle vältimiseks kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.

o Kaubasadama laohooned võivad olla lihtsama ja praktilisema fassaadiga

ning materjalidest võib kasutada plekki, betooni, teraskonstruktsioone, PVC materjale. Kattevärvina on soovitatav kasutada helehalli, mis on

määrdumise suhtes vastupidavam ning ei absorbeeri suvisel ajal liiga palju kuumust.

o Konkreetsed hoone välisviimistluse materjalid ja liigendatus ning värvilahendus määratakse eskiisprojektis koostöös Hiiumaa Vallavalitsuse arhitektiga.

• Piirded: o Kaubasadama juurde on vajalik kavandada kaasaegsetele nõuetele

vastav tollitsoon ja tagada turvanõuded sadamateenuse osutamisel, mistõttu on vajalik territoorium ümbritseda piirdega.

o Piirete kõrgus ja kujunduslaad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise

staadiumis vastavalt tollitsooni nõuetele. o Kõrghaljastusega kombineeritud piirdeid võib kavandada ka krundipiirile

karavanipargi piirkonnas. • Muud nõuded:

o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Hiiumaa valla arhitektiga.

o Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“ ja 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

o Hoonete projekteerimisel järgida siseministri 30.03.2017 määruses nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeringuala asub riigi tugimaantee nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ning

kõrvalmaantee nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) ristmiku piirkonnas.

Ristmiku lahendus säilib olemasoleval kujul, kus tugimaantee sadamasse viival sõidusuunal on ristmikul kolm sõidurada, millest esimene ja kolmas viivad kassapääslate juurde ning teine on ette nähtud parempöörde sooritamiseks

kõrvalmaanteele. Ristmiku sellise lahenduse on tinginud asjaolu, et aeg-ajalt

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 26 / 50

ulatub praami ootejärjekord sadama territooriumilt välja ning sel viisil on

esimesel sõidurajal peatunud sõidukitest võimalik ohutult väljuda ja liikuda jalgratta- ja jalgteele sattumata seejuures konflikti kõrvalmaanteele parempööret

sooritava sõidukiga. Tugimaantee sadamast väljuval sõidusuunal on ristmikul samuti kolm sõidurada,

millest kaks esimest on ette nähtud sadamast väljumiseks ning kolmas vasakpöörde sooritamiseks kõrvalmaanteele.

Planeeringulahenduse kohaselt säilib olemasolev sõidukite juurdepääs parvlaevade ootealale riigi tugimaanteelt nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja).

Samuti säilib olemasolev juurdepääs parkimisaladele ja sadamahoonele kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla).

Jahisadamasse ja kavandatavasse karavaniparki on tagatud juurdepääs Kärdla poolt tulijatele vastavalt väljakujunenud liikluskorraldusele, mille kohaselt tuleb

riigimaanteede ristmikul sooritada esmalt parempööre kõrvalmaanteele nr 12101 ja seejärel koheselt vasakpööre Heltermaa sadama parkimisalade ja

sadamahoone juurde viivale siseteele, liikuda kaarega parvlaevade ooteala eest läbi sadamast väljuvale sõidurajale ning sooritada parempööre jahisadama

juurdepääsuteele. Seejuures on sadamahoone juures pääs parvlaevade ootealale reguleeritud tõkkepuuga tagamaks liiklusohutus parvlaevade laadimis- lossimisprotsessi ajaks.

Planeeringu koostamise käigus on analüüsitud jahisadamasse ja karavanipargile

Kärdla suunalt juurdepääsuks eraldi vasakpöörderaja võimaldamist riigi tugimaantee nr 80 ja kõrvalmaantee nr 12101 ristmiku piirkonnas. Sellest on aga loobutud tulenevalt olemasoleva ristmiku lahendusest ning vajadusest säilitada

vasakpööre sadama territooriumilt väljudes kõrvalmaanteele nr 12101. Kui edaspidi otsustatakse riigi tugimaantee nr 80 ja kõrvalmaantee nr 12101

ristmiku lahendust muuta, on võimalik uuesti kaaluda eraldi vasakpöörderaja ette nägemist jahisadamale ja karavanipargile juurdepääsuks.

Täiendavalt nähakse ette uus mahasõit kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla) kaubasadama teenindamiseks. Kaubasadama juurdepääsutee

on kavandatud 1+1 sõiduraja ja 8,0 m laiuse sõiduteega, mis tagab piisava liiklusala erineva gabariidiga sõidukitele.

Kuna aeg-ajalt esineb olukordi, kus praami ootejärjekorras olevad sõidukid ei mahu sadama territooriumile ära, on planeeringu koostamisel analüüsitud

võimalusi sõidukite ooteala mahutavuse (liinimeetrite arvu) suurendamiseks. Sadama valdaja hinnangul on kõige eelistatumaks lahenduseks riigimaanteede nr 80 ja nr 12101 ristmiku asukoha nihutamine Kärdla suunas ja sellega seonduvalt

kõrvalmaantee nr 12101 asukoha muutmine, mis võimaldaks sadama territooriumi ja sõidukite ooteala pikendada piki tänast tugimaanteed nr 80.

Vastavasisulise kirjaliku ettepaneku (14.05.2024 kiri nr 1-11/258) on sadama valdaja uue Hiiumaa üldplaneeringu koostamise raames esitanud Hiiumaa Vallavalitsusele. Kuivõrd antud ettepanek väljub antud detailplaneeringu

planeeringualast ning seda analüüsitakse uue üldplaneeringu koostamisel, ei ole seda käesolevas detailplaneeringus käsitletud.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 27 / 50

Küll aga on planeeringlahenduses tehtud ettepanek sõidukite ooteala mahutavuse suurendamiseks sadama territooriumil laiendades ooteala ning

nihutades sellega seonduvalt sadamast väljuvaid sõiduradasid põhja suunas. Planeeringus on kavandatud kuuele olemasolevale ooterajale lisaks kaks uut ooterada, mis võimaldavad ooteala mahutavust suurendada ca 230 liinimeetri

võrra tänaselt ca 1030 liinimeetrilt ca 1260 liinimeetrini. Sõidukite ooteala ja sadamast väljuvate sõiduradade vahele on kavandatud eraldusriba, mille lõplik

lahendus kujundatakse ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes vajadusest tagada sadama funktsionaalsus ja liiklusohutus koos kasutajasõbraliku ruumilahendusega ning sobiva pinnakatte ja haljastusega.

Planeeringualal on 120 olemasolevat parkimiskohta sõiduautodele ja

mootorratastele. Planeeringulahenduse kohaselt on parkimine korraldatud sadama territooriumil olemasolevates parklates ja täiendavalt planeeritud parkimiskohtadel. Planeeringualale on kavandatud karavanide pargi ala

Heltermaa jahisadama piirkonda ning samuti on ette nähtud 3 parkimiskohta kaubasadamat teenindavatele veokitele vahetult kaubasadama juurdepääsutee

ääres. Lisanduvate parkimiskohtadega on planeeringualal kokku 130 parkimiskohta.

Heltermaa sadamat teenindavad nii kaugliinide kui ka maakonnaliinide bussid. Hiiumaale saabuvate kaugliinide bussipeatus koos ootepaviljonidega on sarnaselt

varasemaga kavandatud sadamast väljuvate sõiduradade äärde. Seejuures on kai poolt vaadates esimese sõiduraja näol tegemist ca 100 m pikkuse eraldi

bussirajaga. Hiiumaalt lahkuvate kaugliinide bussipeatuse asukohana säilib sadamahoone esine ala. Kassapääslatest suunatakse kaugliinide bussid kõige äärmisele ooterajale, mille ääres on vahetult kõnnitee, mis võimaldab reisijatel

mugavalt ja turvaliselt bussile liikuda.

Maakonnaliinide bussid kasutavad täna peatuseks Hiiumaale saabuvate kaugliinide bussipeatust tehes sellele juurdepääsemiseks sarnaselt jahisadama kasutajatega ringi ümber sadamahoone. Seejuures on oht ristumiseks praamilt

mahasõitvate sõidukitega ning bussiga saabujatel on vajalik läbida pikem distants sadamahooneni. Detailplaneeringus on analüüsitud võimalust kavandada

maakonnaliinide bussipeatus sadamahoone tagusele alale. Selline lahendus on kasutajasõbralikum, kuna bussipeatusest on lühem vahemaa sadamahoonesse või Hiiumaalt lahkuvate kaugliinide bussipeatusesse. Samuti vähendaks see

konfliktiohtu praamilt mahasõitvate sõidukitega, kuna liinibussil on võimalik teha ümber Heltermaa sihi alumise tulepaagi tagasipööre ning lahkuda sama teed

mööda. Jalakäijatele ja jalgratturitele säilivad sadama territooriumil olemasolevad teed.

Küll on aga sadamast väljuvate sõiduradade ääres pikendatud olemasolevat kergliiklusteed jahisadama parkimiskohtade juurest Heltermaa Käsitöömajani

ning sealt edasi riigimaanteede nr 80 ja nr 12101 ristmiku piirkonda, kus on ette nähtud ohutussaarega teeületuskoht ning ühendus olemasoleva Heltermaa kergliiklusteega (nr 12801).

Jalgrataste parkimiskohad on ette nähtud sadamahoone sissepääsude juurde.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 28 / 50

Juurdepääsu tagamiseks merelt kaubakai äärde on ette nähtud olemasoleva kanali pikendamine ja süvendamine selliselt, et laev saab sirgelt suunduda

kaubakai äärde manööverdamiseks pöördealale. See on kaubalaeva juhitavuse säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks optimaalne lahendus ning ühtlasi hõlbustab tunduvalt ka parvlaevade liiklemist.

Lähtudes planeeritavast kai pikkusest, kai ääres seisva suurima laeva pikkusest

ning sellest, et kai otsa ja laeva vahele peab jääma teatud ohutusvaru, on antud lahenduse puhul oht, et pikemad laevad ulatuvad sihitulede sektorisse ja hakkavad sihitulesid varjama. Selle vältimiseks tuleb piirata kai ääres seisva

laeva pikkust või leppida väiksema ohutusvaruga laeva ja muuli vahel, mis aga ei ole soovitatav.

Juurdepääsud krundile ning parkimiskohtade vajadus ja -lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS 843 „Linnatänavad”.

• Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

• Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

• Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted

Haljastus

Detailplaneeringus on kavandatud säilitada planeeringuala lõunapiiril kasvavav

kõrghaljastus, mis aitab leevendada kavandatavast kaubasadamast ja planeeritavast elektrituulikust lähtuvat müra- ja valgushäiringuid (sh tuuliku

põhjustatavat varjutust) naaberkinnistu (Kiviranniku) elamualale. Samuti säilib haljasala ja kõrghaljastus jahisadama ümbruses ning pikaajalise parkimisala ja sadamahoone ümbruses.

Soojussaarte efekti vähendamiseks on sobilik suuremõõtmelised asfaltkattega

laadimis- ja/või parkimisalad liigendada puittaimedega. Mõju suurendamiseks tuleks viia looduslike ja tehislike pindade hulk võrdsesse osakaalu. Sellel eesmärgil on mõistlik kõvakattega alasid kavandada vaid sinna, kus seda

sadamategevusteks reaalselt vaja ning vahepealsed alad teha vett läbilaskvad, et vähendada pinna ülekuumenemist ja liigvee kogunemist lompidesse. Peale

haljastuse on oluline kasutada ka vee-elemente ja säästlikke sademevee lahendusi, millel on aurumise korral niisutav ja jahutav toime.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 29 / 50

Täiendavat kõrghaljastust on mõistlik kavandada kaubasadama ja olemasoleva

sadamahoone (milles tegutseb ka hostel) vahele, et leevendada kavandatavast kaubasadamast ja planeeritavast elektrituulikust lähtuvat müra- ja

valgushäiringuid. Samuti on kavandatud kõrg- ja madalhaljastust karavanipargi piirkonnas

krundipiirile tagamaks, et karavanipargi kasutajad ei satuks tahtlikult või tahtmatult eraomandis naaberkinnistule. Vajadusel võib kõrghaljastust

kombineerida keskkonda sobiva piirdega. Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetse ala ehitusprojekti koostamisel.

Hoonete projekteerimisel on soovitav krundisisesele alale projekteerida nii kõrg- kui ka madalhaljastust. Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib

efektiivselt saaste vähendajana. Haljastuse projekteerimisel on soovitatav täiendavalt kaaluda ka

vertikaalhaljastuse kasutamist (eelkõige hoonete lõunaküljel), et takistada päikesevalgusel otse fassaadile paistmast ning seeläbi alandada fassaadi

temperatuure ning vähendada soojussaare efekti.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Haljastus- ja maastikulahenduste projekteerimisel tuleb arvestada sadama

funktsionaalsete, hooajaliste, ilmastikust tulenevate jm iseärasustega. Hea

ruumiloome ja keskkonnaeesmärgid peavad olema tasakaalus sadama-ala kasutuse ja hoolduse vajaduste ning võimalustega.

• Uushaljastuse rajamisel tuleb kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis pole õhusaaste suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba esindatud. Samuti tuleb uushaljastuse kavandamisel arvestada pinnasest

tingitud kasvutingimustega. • Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning

ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 nõuetele. • Säilitatavatele puudele tagada ehituse ajaks kaitsemeetmed ja mitte töötada

juurestiku kaitsevööndis raskemehaanikaga.

Jäätmehoolduse põhimõtted

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjast.

Ehitustööde käigus tekib tavapäraseid ehitusjäätmeid. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 30 / 50

Sadama kasutusaegne jäätmekäitlus toimub vastavalt sadamaseaduses toodud

nõuetele. Sadama ekspluatatsiooniga seonduvalt tekivad jäätmed peamiselt sadamat kasutatavate laevade pardal ja sadamarajatisete käitamisel. Vastavalt

sadamaseadusele korraldab sadama pidaja laevajäätmete, (va lastijäätmete) vastuvõtmise laevadelt. Lasti käitlev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud korraldama laeva tegevuse käigus tekkinud lastijäätmete

vastuvõtmise laevadelt, mida see sadam või sadamaoperaator teenindab, sealhulgas lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida selles sadamas

remonditakse, kui õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide nõuete kohaselt ei ole kokku lepitud teisiti. Sadama pidaja koostab ja rakendab nõuetekohase laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava.

Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektiga. Juurdesõidutee

jäätmehoidlani peab olema piisava kandevõimega.

Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Ala arendamisel on otstarbekas lähtuda CPTED (kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu) põhimõtetest. Tegemist on kuritegevuse

ennetamise teooriaga, mis keskendub taktikalisele disainile ja ehitatud keskkonna tõhusale kasutamisele, mille rakendamine vähendab nii kuritegevust

kui ka hirmu kuritegevuse ees. CPTED on ennetav, mitte reageeriv mudel. Põhimõtted, millest ala arendamisel lähtuda:

• Füüsiline turvalisus - meetmed, mida kasutatakse iga hoone puhul, et tagada nende vastupidavus rünnakutele.

• Järelevalve - disain, mis tagab, et piirkonnas töötavad ja tegutsevad inimesed saavad jälgida oma töökohta ümbritsevaid alasid. Järelevalvet saab hõlbustada sellega, et hoonete välisuksed on suunatud tänavale, alad on

hästi valgustatud ja tühje seinu välditakse. • Liikumise juhtimine - juurdepääsude, väljumiste ja alalt läbi liikumise

piiramine. Kõrge alalt läbiliikumise tase suurendab anonüümsust, võimaldab kurjategijatel alale hõlpsalt juurde pääseda ja sealt lahkuda ning lihtsamini

sihtmärke tuvastada. • Juhtimine ja hooldus – ala arendusplaanid on selged ja heakord tagatud. See

annab märku, et ala ei ole mahajäetud ja selle eest hoolitsetakse.

• Kaitstav ruum - naabruses asuva ruumi omandiõigus peaks olema selgelt määratletud: avalik ruum (nt sõidu- ja kõnniteed); poolavalik ruum (nt

hoone esised parkimisalad); poolprivaatne ruum (nt fuajee või puhkeruum hoones või roheline puhkenurk krundil) ja privaatne (nt töö- ja kontoriruumid).

Eelnevale täienduseks on kuritegevuse riskide vähendamiseks vajalik rakendada

Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, et vähendada

vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski. • Hoonete sissepääsud kujundada jälgitavaks ning nende juures on soovitatav

kasutada videovalvet, kuna jälgitavus vähendab kuriteoohtu.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 31 / 50

• Hoonete sissepääsud ja kruntide territooriumid, sh parkimisalad, tuleb

valgustada, nii väheneb varguste ja vandalismiaktide ning kallaletungide oht • Hoonete välisele alale kavandada vastupidavatest materjalidest pinke,

prügikaste jm linnamööblit ning näha ette nende kindel kinnitamine – nii väheneb varguste, vandalismiaktide ja süütamiste risk.

• Igal krundil ja arendusalal tervikuna tagada heakord ja korrashoid, et

vähendada kuriteohirmu.

Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama

energiatõhususe miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse

ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete

ehitamiseks kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringualal esineb Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse alusel üleujutuse risk 1 kord 10 aasta jooksul ehk tegu on suure tõenäosusega riskiga. Seetõttu on oluline kavandada sadamataristu (sh tehnovõrgud) ja -hoonestus

piisavale kõrgusele, et vältida üleujutusest põhjustatud kahjustusi.

Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi

vertikaalplaneerimisega restkaevudesse ja sademeveekanalisatsiooni ning puhastatakse enne eesvooluks olevasse merre juhtimist liivapüüdjas ja I- klassi

õlipüüdjas.

Vastavalt veeseaduse § 187 p 6 on sadamaehitiste maalt suublasse sadevee juhtimiseks vajalik vastav keskkonnaluba ehk veeluba.

Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele,

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 32 / 50

kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“.

Lahenduse koostamisel on arvestatud põhimõttega, et planeeritaval krundil ja naaberkinnistutel asuvate hoonetega peab olema tagatud vähemalt 8 meetrine kuja ning väiksemate kujade korral tuleb rajada tulemüür.

Päästeautode juurdepääs planeeritud krundile on tagatud avalikult kasutatavalt

riigi tugimaanteelt nr 80 (Heltermaa - Kärdla – Luidja) ning kõrvalmaanteelt nr 12101 (Heltermaa - Sarve – Aruküla).

Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 5.1.2.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned üldjuhul TP-1

tuleohutusklassile vastavad. Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul, kui detailplaneeringu elluviimisel ei realiseerita maksimaalset

ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega arvestades Eesti standardis EVS 812-7:2018 toodud nõudeid.

• Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standardiga EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus osa 6 Tuletõrje veevarustus“.

5 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

• Eesti Standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk • Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad

• Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrahoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“

Veevarustus

Olemasolev olukord Planeeringualal asub olemasolev puurkaev (PRK0012422) ning olemasolev

veetorustik.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 33 / 50

Planeeritud veevarustuse üldpõhimõtted

Kuna sadama alale kavandatav täiendav hoonestuse maht on vähene, siis ei ole oodata veetarbe olulist suurenemist, mistõttu on võimalik kasutada olemasolevat

lokaalset veevõrku vajadusel pikendades või ümberehitades olemasolevaid trasse.

Planeeringulahenduse kohaselt säilitatakse esialgu olemasolev ja toimiv veeühendus Kiviranniku ja Suuremaja kinnistutele, kuid pikemas perspektiivis on

Heltermaa sadama laiendus- ja arendustegevuste tagamiseks mõistlik viidatud kinnistud viia üle autonoomsele veevarustusele ning eraldada Heltermaa sadama lokaalsest veevõrgust.

Planeeritud krundi pos 1 liitumispunktiks lokaalse veevõrguga on Heltermaa

sadama territooriumil välja ehitatud veetorustik. Kinnistusisene veevarustuse välisvõrgu lahendus ja majandus-joogivee vooluhulk

töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel, kui on selgunud täpne hoonestus ja veevarustuse vajadus.

Torustikud ja armatuur

• Planeeritud veetorud paigaldatakse veevarustuse survetorudest PE PN10. • Veetoru paigaldatakse minimaalselt 1,8 m sügavusele maapinnast. • Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201.

• Plastmassist survetorude käsitsemine, transport ja ladustamine vastavalt RIL77 p.2 „Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

Tuletõrjeveevarustus

Krundi pos 1 hoonete veevajadus ehitiseväliseks tulekustutuseks on kuni 30 l/s 3

tunni jooksul.

Tulekustutusvesi on arvutatud vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrahoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Väline tulekustutusvesi võetakse olemasolevast veevõtukohast. Vajadusel on

täiendavalt võimalik võtta tulekustutusvett merest.

Planeeritava hoonestuse täpsustumisel järgmises projekteerimisstaadiumis tuleb täpsustada täiendava välistulekustutusvee ning sisetulekustutusvee vajadus.

Reoveekanalisatsioon

Olemasolev olukord

Planeeringuala sisene reovee kanalisatsioon on lahendatud lokaalselt – Heltermaa sadama territooriumil on olemasolev bioloogiline puhasti

(PUH0390220) ning reoveekanalisatsiooni torustik.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 34 / 50

Planeeritud reoveekanalisatsiooni üldpõhimõtted

Kuna sadama alale kavandatav täiendav hoonestuse maht on vähene, siis ei ole oodata reoveetekke olulist suurenemist, mistõttu on võimalik kasutada

olemasolevat lokaalset reoveekanalisatsiooni süsteemi vajadusel pikendades või ümberehitades olemasolevaid trasse.

Planeeritud krundi pos 1 liitumispunktiks lokaalse reovee kanalisatsiooni võrguga on Heltermaa sadama territooriumil välja ehitatud reoveekanalisatsiooni torustik,

mis suunab reoveed olemasolevasse bioloogilisse puhastisse. Kinnistusisene kanalisatsiooni välisvõrgu lahendus ning kanalisatsiooni vooluhulk

töötatakse välja ja täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, kui on selgunud täpne hoonestus ja reovee ärajuhtimise vajadus.

Reovee kanalisatsioonitorude ja -kaevude materjalid ning paigaldus • Rajatavad isevoolsed reovee kanalisatsioonitorud ehitada PVC või PP reovee

kanalisatsioonitorudest tugevusklass SN8, mis vastavad Euroopa Standardile EN1401.

• Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2 „Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele.

• Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3. • Vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud reovee

kanalisatsioonikaevusid PE või PP.

• Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2, kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2 kN/m².Kaevuluugid peavad olema

malmist ja vastama standardile EVS-EN 124. • Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL 77 ja KT-02 viimaste

väljaannete nõuetele ning valmistajatehase poolsetele soovitustele torude,

ühenduste ja seadmete paigaldamiseks.

Sademeveekanalisatsioon

Olemasolev olukord

Planeeringuala sisene sademevee ärajuhtimine on lahendatud lokaalselt – Heltermaa sadama territooriumil on olemasolev sademevee torustik, millega kogutakse sademevesi kokku ja suunatakse osaliselt läbi puhastite merre.

Haljasaladele kogunev sademevesi immutatakse pinnasesse.

Planeeritud sademeveekanalisatsiooni üldpõhimõtted Planeeritud krundilt pos 1 kokku kogutav sademevesi juhitakse ka edaspidi merre kasutades selleks olemasolevaid sademevee puhasteid ja merrelaske. Uue

kaubakai piirkonda on ette nähtud täiendav sademevee puhasti ja merrelask.

Enne merre juhtimist puhastatakse kõvakattega parkimisplatsidelt kokku kogutav sademevesi liivapüüdjas ja I-klassi õlipüüdjas. Sademevee reostusnäitajate piirväärused peavad vastama Vabariigi Valitsuse 18.11.2019 määrusele nr 61.

Vastavalt veeseaduse § 187 p 6 on sadamaehitiste maalt suublasse sadevee

juhtimiseks vajalik vastav keskkonnaluba ehk veeluba.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 35 / 50

Planeeringualal on soovituslik kasutada sademeveest vabanemiseks

looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu tekkekohas ning samaaegselt vältida sademevee

reostumist. Kinnistusisene sademeveekanalisatsiooni ja -puhastite täpne lahendus töötatakse

välja ehitusprojekti koostamisel, kui on selgunud kõvakattega platside suurus ja nende kasutusotstarve.

Sademevee kanalisatsioonitorude ja -kaevude materjalid ning paigaldus • Rajatavad isevoolsed sademeveetorud ehitada PP või PE sademevee

kanalisatsioonitotudest, mis vastavad Euroopa Standardile EN1401. • Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2

„Torud ja toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele. • Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3. • Vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud sademevee

kanalisatsioonikaevusid PE või PP. • Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2, kaevu tõusu- ja

teleskooptoru min rõngasjäikus SN2 kN/m². Kaevuluugid peavad olema malmist ja vastama standardile EVS-EN 124.

• Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL 77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele ning valmistajatehase poolsetele soovitustele torude, ühenduste ja seadmete paigaldamiseks.

Elektrivarustus

Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 09.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 479151.

Objektide elektrivarustus lahendatakse olemasolevate liitumispunktide baasil. Heltermaa sadama kinnistu üks olemasolev liitumispunkt asub Heltermaa

sadama alajaama 0.4 kV jaotusseadmes (uue nimetusega AJ15750), mille peakaitse on 630A. Teine olemasolev liitumispunkt asub Aparelli alajaama 0.4 kV

jaotusseadmes, mille peakaitse on 500A. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb analüüsida peakaitsmete suurendamise või

vähendamise vajadust vastavalt olukorrale.

Elektrikoormuste tabel

Pos nr Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia

(kW/A) Planeeritud

liitumine Alajaama nr

AJ15750 põhjal

Aparelli alajaama

põhjal

1 Heltermaa

sadam 400/600

Alajaama 0.4kV

seade

2 Heltermaa

alajaam 400/600

Alajaama 0.4kV

seade

Tänavavalgu

stus 30/50

Tänavavalgustuse

liitumiskilp

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 36 / 50

Planeeritud ala

tarbijad kokku

alajaamade kaupa

(koos eriaegsusega)

430/650

400/600

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse

ehitusprojekti koostamine, sh ka alajaamade projekteerimine, toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel arvestades objekti arhitektuuriga.

Kinnistusisesed kaablitrassid, elektrikilbid ja välisvalgustuse võrgud lahendatakse

ehitusprojekti koostamisel.

Roheenergia tootmise võimalused

Detailplaneeringu ja selle KSH aruande koostamise käigus selgitakse välja eeltingimused üksiku tuulegeneraatori ja päikesepaneelide paigutamiseks

planeeringualale.

Sadama valdaja on avaldanud soovi sadama elektrivarustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks kavandada planeeringuala lõunaossa lõunamuul- kai tippu üksik tuulegeneraatori. Sel eesmärgil on moodustatud lõunamuul-kaile

eraldi krunt (pos 4) ning määratud sellele tuulegeneraatori rajamiseks vajalikud sihtotstarbed, hoonestusala ja ehitusõigus. Lähim elamu jääb kavandatava

tuulegeneraatori asukohast ligikaudu 350 m kaugusele ning tuuliku ja elamu vahele jääb aktiivselt kasutatav sadama territoorium.

Hiiu maakonnaplaneeringu ja selle lisa 6 teemaplaneeringu „Tuuleenergeetika” kohaselt tohib väljaspoole maakonnaplaneeringuga määratud tuuleparkide

arendusalasid kavandada ainult tuulikuid, mille võimsus on alla 200 kW ja müratase alla 110 dB.

Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt on väljapool planeeritud tiheasustusega alasid ja miljööväärtuslikke alasid lubatud ühe majapidamise

tarbeks püstitada üks väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m (olemasolevast maapinnast laba tipuni) ning võimsusega alla 200 kW.

Tehniliste tingimuste osas on koostöös Kaitseministeeriumiga (05.05.2023 kiri nr 12-1/23/1274) välja selgitatud, et Heltermaa sadama territooriumile on

käesoleval hetkel võimalik püstitada elektrituulik absoluutkõrgusega kuni 32 meetrit (maapinnast kõrgusega 28-31 meetrit - sõltuvalt asukohast

planeeringualal). Kõrgem elektrituulik võib vähendada riigikaitseliste ehitiste (antud juhul radari) töövõimet.

Arvestades kehtivaid piiranguid on planeeringualale võimalik kavandada kuni 200 kW tuulik nt Vestas V25 või analoog, mille torni kõrgus on ca 30 m ja rootori

diameeter ca 25 m. KSH raames teostati üksiktuuliku müra ja varjutuse modelleerimine

programmiga WindPro 4.0. Tuuliku osas kasutati WindPro tuulikute andmebaasis

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 37 / 50

olevaid Nordex N54 (arendaja soovidele vastavat tuulikut iseloomustav) ja

Vestas V25 (maakonnaplaneeringu tingimustele vastavat tuulikut iseloomustav) kohta WindPro tuulikute andmebaasis olevaid tootjapoolseid

andmeid. Nordex N54 müraheide on LwA=101,7 dB(A) ja Vestas V25 puhul on LwA=98,4 dB(A).

Müra modelleerimisest ilmnes, et elamualadel tuulikust põhjustatud rangeima normtaseme ehk tööstusmüra öise sihtväärtuse (40 dB) ületamist võib esineda

ebasoodsatel ilmastikutingimustel (allatuult, tuuliku täisvõimsusel töötamisel) neljal sadama lähiala elamualal suurema müratasemega tuuliku (Nordex N54 või analoog) kasutamisel. Müra piirväärtuse (öösel 45 dB) ületamist samas

ühelgi elamualal oodata ei ole. Samuti ei ole oodata päevase aja tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB) ületamist.

Väiksema müratasemega tuuliku (Vestas V25 või analoog) kasutamisel ühelgi elamualal müra sihtväärtuse ületamist oodata ei ole.

Varjutuse osas ilmnes, et arvestades tuuliku asukohta ja mõõtmeid, siis suurema

tuuliku (Nordex N54 või analoog) kasutamisel tuuliku liikuv vari häirival tasemel (häirivaks peeti kliimatingimusi arvestamata arvutades aastas summaarselt üle

10 h/a varjutust) võib hakata langema Kiviranniku elamualale. Väiksema tuuliku (Vestas V25 või analoog) kasutamisel häirival tasemel varjutust ühelgi elamualal ei teki.

Sadama alale jääb lisaks sidemast. Planeeringu edasisel koostamisel tuleb teha

koostööd sidemasti operaatoritega ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Tuulikud võivad halvendada teatud juhtudel sidevõrkude tööd ning koostöös ametite jt osapooltega tuleb selgitada võimalike piirangute ulatus. Üksiktuuliku puhul on

võimalik mõju küll eeldatavalt väikese ulatusega, kuid samas sadama puhul on sideteenuste kvaliteedi tagamine väga oluline.

Kaitseministeerium on edastanud ka info, et neile teadaolevalt rakenduvad 2026. aastal mereala tuuleenergeetika kompensatsioonimeetmed, peale mida on

võimalik elektrituulikule seatavast kõrgusepiirangust nimetatud planeeringualal loobuda. Sellest lähtuvalt on peale 2026. aastat võimalik planeeringualale

kõrgema üksiktuuliku kavandamine, kuid see eeldab täiendava menetlusprotsessi läbimist.

Heltermaa sadama hoonete katustel on tänaseks päikesepaneelid olnud kasutusel juba mõnda aega. Planeeringulahenduses nähakse ette alale

hoonestuse lisandumisel võimalus ka päikesepaneelide lisamiseks. Eelistada tuleb asukohtadena eeskätt hoonete katuseid, seinu jt kõvakattelisi alasid. Teede (analoogselt ka laevaliikluse) läheduses tuleks paigutada päikesepaneelid nii, et

nendelt peegelduv valgus ei pimestaks liiklejaid. Peegelduse vältimiseks on võimalik paneelide pind katta matistava kihiga või kasutada struktureeritud

pinnaga paneele.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 38 / 50

Tänava- ja sadamaala valgustus

Juurdepääsutee ja ristmiku piirkonna valgustuseks on ette nähtud terasmastidele paigaldatud LED-lampidega välisvalgustid. Tänavavalgustuse toiteliinid

ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva toitevõrgu baasil.

Käesoleval hetkel asuvad Heltermaa sadama territooriumil tänavavalgustuse

valgustid terasmastidel. Detailplaneeringuga on ettenähtud tänavavalgustuse mastid ümber tõsta. Heltermaa sadama ooteala rajades asuvad olemasolevad tänavavalgustuse kaabelliinid ja valgustid demonteeritakse.

Välisvalgustuse maht ja kaablite paigaldamine lahendatakse ehitusprojekti

staadiumis. Välisvalgustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Sidevarustus

Detailplaneeringu ala sidevarustuse planeerimisel on aluseks:

• Telia Eesti ASi 23.08.2024 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39103256 ning

• ELA SA 02.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr TT3593. Heltermaa sadama territooriumil asub Telia Eesti AS’ile kuuluv sidekaev nr HLT-

3, mis planeeringulahenduse kohaselt jääb planeeritava sõidutee alale, mistõttu on ettenähtud sidekaev ümber tõsta haljasalale. Sidekaevu HLT-3

rekonstrueerimise vajadus ja maht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse 100 mm läbimõõduga plasttorudest, igale

krundile on ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.

Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast.

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine

toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Telia Eesti ASi siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia Eesti AS-i poolt väljastatud tööloa alusel. ELASA siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval

firmal ja ELASA poolt väljastatud tööloa alusel.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest: • Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-

geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

• Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 39 / 50

• Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse

seadustamine. v4.“; • Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja

kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.

Soojusvarustus

Kuna planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas, tuleb kavandatavate hoonete

soojusvarustus tagada lokaalsete lahendustega. Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid

lendu paiskavad kütteliigid nagu raskeõlid ja kivisüsi.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

tehnovõrkude osas

Üldised nõuded: • Elutähtsate seadmete nagu elektrikilbid, pumplad jmt ±0.00 peab olema

minimaalselt 1,63 m (EH2000 süsteemis). • Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt

tehnilised tingimused ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.

• Ehitustegevus navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Samuti tuleb Transpordiametiga

kooskõlastada navigatsioonimärkide rajamine või rekonstrueerimine. Kooskõlastamiseks on vajalik esitada vastavad projektid.

Elektrivarustus: • Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.

Sidevarustus (Telia Eesti AS): • Planeering koos tehnovõrkude tehnilise lahendusega esitada enne järgmisi

menetlusetappe läbivaatuseks ja kooskõlastamiseks Telia Ehitajate portaalis. • Juhul, kui Telia sideehitise ümberehitamine on tehniliselt võimalik, kannab

AÕS § 158 lg 5 ja AÕSRS § 152 lg 4 kohaselt kõik sideehitiste ümberehitamisega seotud kulud tööde teostaja või asjast huvitatud isik, k.a. sideehitise uues asukohas maakasutamise seadustamisega seotud kulud.

Telia poolt volitatud isikute nimekiri maakasutuse seadustamiseks lisatakse ümberehitamise lepingule(kolmepoolsele kokkuleppele).

• Antud projekti raames muudetakse olemasolevat olukorda ja lahenduseks on olemasoleva sideehitise väljakandmine planeeritavalt alalt/töötsoonist ning sideehitise paigutamine/seadustamine uues asukohas.

• Sidekanalisatsiooni uuringud ja vajadusel sidekaablite ümberlülitus- või ümberpaigaldus projekt tellida Telia koostööpartneri(te)lt.

• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 40 / 50

• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9

esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune

tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega

Telia Ehitajate portaalis. Sidevarustus (ELA SA):

• Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused ELA SA-lt.

• Ehitusprojekt kooskõlastada ELA SA sidevõrgu haldajaga AS Connecto Eesti.

Kavandatud kitsendused ja servituutide vajaduse

määramine

Planeeritud alal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.

Detailplaneeringu joonisel DP-3 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste

vajadusi.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatust võib

ehitusprojektis täpsustada.

6 KESKKONNATINGIMUSED

Keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH) ja

läbiviidud uuringud

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg

1 p 16 kohaselt on maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid, ning § 6 lg 1 p 17 kohaselt mere

süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Detailplaneeringu algatamistaotlusest nähtus, et planeeritav kaubakai hakkab

teenindama aluseid, mille veeväljasurve ületab 1350 tonni. Kaubakai rajamisel uputatakse merre tahkeid aineid mahuga üle 10 000 m3 ja tuleb teostada süvendustöid mahuga üle 10 000 m3.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 41 / 50

Eeltoodust lähtuvalt otsustas Hiiumaa Vallavolikogu oma 16.12.2021 otsusega nr

20 algatada detailplaneeringu koostamisega paralleelselt ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale ja teistele huvitatud osapooltele teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on

võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Mõjude hindamise käigus käsitleti KSH-s järgmiseid teemasid: • Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele;

• Mõju merekeskkonnale • Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning

loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele;

• Mõju kliimale ja kliimakindlus; • Mõju liikluskoormusele ja skeemile;

• Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale;

• Mõju kultuuripärandile; • Mõju hädaolukordadest ja mõju laevaliikluse ohutusele ning • Roheenergia tootmise seadmete mõjud

Detailplaneeringu ja KSH raames on teostatud mitmeid täiendavaid uuringuid ja

hinnanguid: • liiklusuuring; • hüdrodünaamiline modelleerimine ja navigatsiooni hinnang;

• kalastiku uuring; • kultuuriväärtuste uuring;

• linnustiku ekspertarvamus; • mereelupaikade ja põhjaelustiku uuring; • setete reostusuuring ning

• tuulegeneraatori analüüs.

KSH aruanne koos kõigi lisade ja uuringutega on lisatud detailplaneeringu materjalidele.

KSH tulemused ja leevendavad meetmed

KSH aruandes analüüsiti detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavalt

kaasnevat mõju erinevate keskkonnaaspektide lõikes, mille tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 42 / 50

Mõju valdkond Hinnang

Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele Oluline mõju puudub (neutraalne)

leevendavate meetmete rakendamisel.

Mitte kasutada kaadamiseks kaadamisala K2

piirkonda, mis jääb kaardistatud

liivamadalatele lähemale kui 500 m.

Mõju merekeskkonnale Mõju vähesel määral negatiivne,

leevendavate meetmete rakendamisel

võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida.

Allalternatiividest väiksema mõjuga

kaadamisala K1, kuna põhjataimestiku ja -

loomastiku levialaga kattuvus väiksem.

Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

ja populatsioonidele, taimedele ning

loomadele ja kaitstavatele

loodusobjektidele

Oluline mõju puudub (neutraalne)

leevendavate meetmete rakendamisel.

Mõju kliimale ja kliimakindlus Mõju sadama kliimakindlusele on tugevalt

positiivne. Mõju kliimale on neutraalne või

taastuvenergialahenduste kasutuselevõtul

senist süsiniku jalajälge vähendav.

Mõju sotsiaalmajanduslikule

keskkonnale, sh tervisele,

sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Mõju piirkonna arengule, ettevõtlusele,

puhkemajandusele ja turismile on

mõõdukalt positiivne. Mõju turvalisusele

(eeskätt liiklusohutusele) on tugevalt

positiivne.

Roheenergia tootmise seadmete

mõjud

Elektrituuliku rajamisel võib esineda

mõõdukas negatiivne mõju lähiala elanikele

ja linnustikule.

Mõju kultuuripärandile Oluline mõju puudub (neutraalne).

Ressursitarve Mõju ebasoodne.

Allalternatiividest väiksema mõjuga L1 ja

K1.

Vastavus strateegilistele

dokumentidele

Vastab

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte. Kaasnevad

negatiivsed mõjud on leevendatavad.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 43 / 50

KSH aruandes on toodud valdkondade kaupa koondloetelu ettepanekutest ja

leevendavatest meetmetest, mis on kas kohustuslikud või soovituslikud, et detailplaneeringus kavandatud tegevusega kaasnevat võimalikku ebasoodsat

mõju ennetada, vältida, vähendada ja leevendada ning põhjendatud juhul heastada.

Kohustuslikud meetmed merekeskkonna kaitseks: • Mitte kasutada kaadamiseks kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb

kaardistatud liivamadalatele lähemale kui 500 m. • Heljumi leviku lokaliseerimiseks kaadamisala piiresse, tuleb kaadata

võimalikult tuulevaikse ilmaga. Kaadamisala siseselt täpsema asukoha valik

sõltub kõige enam töö teostamise hetkel valitsevatest ilmastikuoludest. Soodsate ilmaolude korral ehk tuule kiiruse juures kuni 3m/s tuleb

kaadamise punkt valida võimalikul kaadamisala keskel. Kui tuule kiirus on kuni 5 m/s, tuleb kirde- ja kagutuule korral kaadamispunkt valida kaadamisala lõunapoolses osas ning edela- ja loodetuulte korral kaadamisala

põhjapoolses osas. Märkus: Vilsandi meteoroloogiajaama andmete alusel esines 2023 aastal alla

3 m/s tuulega tunde 1924 h, alla 5 m/s tuulega tunde 4613 h. Seega võib meedet pidada rakendatavaks.

• Tuule kiirusest lähtuvaid piiranguid sadamas ette tulevatele süvendamistele ja kaadamistöödele ette ei nähta. Tehnoloogiliselt on mõistlik peatada tööd merel, kui tuule kiirus ületab merel 10 m/s.

Märkus: Vilsandi meteoroloogiajaama andmete alusel esines 2023 aastal üle 10 m/s tuulega tunde 588 h. Seega võib meedet pidada rakendatavaks.

• Ehitustöödel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral tuleb koheselt võtta tarvitusele

abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

• Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende sattumine merre.

• Süvendamine ja kaadamine tuleb planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks

toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele. • Süvendus- ning kaadamistegevus tuleb viia läbi väljaspool kevadperioodi

ehk vältida tuleb töid aprillis, mais ja juunis, kus tegevus võib mõjutada

kalade kudemist. Sarnaselt alal hetkel kehtivale keskkonnaloale L.VV/332512 võib süvendamist ja kaadamist aprillikuus lubada järgmistel

tingimustel: Vee erikasutusega seotud tööde ajal alates 01. aprillist tuleb

igapäevaselt mõõta veetemperatuuri. Temperatuuri tõusmisel +6℃-ni tuleb

süvendus ja kaadamistööd koheselt peatada. Seega aprilli alguses on vee erikasutustööd lubatud, kui vee temperatuur on alla +6℃.

Soovituslikud meetmed merekeskkonna kaitseks: • Otstarbekas on süvendatavat materjali, mille omadused on selleks sobilikud,

maksimaalselt kasutada kohapeal sadamaehitiste ja platside ehitusel või ka mujal läheduses asuvatel objektidel ehituseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 44 / 50

• Kaubakai ja lõunamuul-kai edasisel projekteerimisel eelistada väiksema

ehitusmaterjalide tarbega tehnilisi lahendusi. Ressursside säästliku kasutuse seisukohalt on eelistatud L-elementidest ehitamine, mis võimaldab

süvendatavat materjali tagasitäitena kasutada ja vähendab seega kaadamise vajadust kaadamisalale.

Kohustuslikud meetmed linnustiku kaitseks (sh Natura linnuala kaitse- eesmärkidele mõjude vältimiseks):

• Süvendus ja kaadamistöid tuleb vältida 1. aprillist kuni 31. juulini, sest sellel ajavahemikul kasutavad nii sadamala lähiala ja kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud ajavahemikul võivad süvendus- ja

kaadamistööd põhjustada nii otsest häiringut kui ebasoodsat mõju toidubaasile.

• Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist- augustini), tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa

laevateega, millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud. Vältida tuleb pargase sattumist laidude lähipiirkonda. Linnuparvede

esinemisel hoida pargase sõidukiirus madal. • Süvendamine ja kaadamine tuleb planeerida võimalikult lühiajalisena, et

minimiseerida mõjusid põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.

• Sadama alale uute hoonete kavandamisel tuleb kasutada klaaspindade

peegeldust vähendavaid võtteid, mis vähendaks lindude hukkumist kokkupõrkel suurte klaaspindadega.

Kohustuslikud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitseks: • Ehitusmaterjalide ladustamist ja ehitustegevust tuleb vältida planeeringuala

lõunaossa jäävast sademevee kanalist lõuna pool. Meede võimaldab säilitada rannaniidu ja potentsiaalsed kaitsealuste taimeliikide kasvukohad.

• Ehitiste ja rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud kasvupinnas tuleb kasutada sihipäraselt ehitusobjektil või suunata taaskasutusse muudele objektidele.

• Mitte kasutada haljastuses invasiivseid võõrliike.

Soovituslikud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitseks:

• Eelistatud on piirkonnas iseloomulike kohalikku päritolu liikide kasutamine haljastuse rajamiseks.

Kohustuslikud meetmed inimese tervise, heaolu ja vara kaitseks: • Vältida tuleb mürarikkaid ehitustöid sadama territooriumil öisel ajal.

• Ehitustegevuse käigus tuleb tagada rannikumere veetaseme seirejaama funktsioneerimine ning seadmete ohutus. Seirejaama vahetus läheduses ehitustööde alustamisest tuleb teavitada Keskkonnaagentuuri.

• Hiiumaa valla kliima- ja energiakava kohase laevaliiklust puudutava kliimaeesmärgi täitmiseks tuleb planeeringus sellega arvestada ning näha

ette perspektiivne võimalus kaldaelektriseadmete rajamiseks kaidele. • Päikesepaneelide kavandamisel tuleb eelistada nende paigutamist hoonetele

või tehisobjektide lähedusse. Teede (analoogselt ka laevaliikluse) läheduses

tuleb paigutada päikesepaneelid nii, et nendelt peegelduv valgus ei pimestaks liiklejaid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 45 / 50

• Päikesepaneelid peavad vastama õigusaktidega kehtestatud

elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele jm asjakohastele nõuetele ning standarditele. Elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele mittevastavad

päikeseelektrijaamad võivad vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. • Hoonete konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel tuleb lähtuda

energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Järgnevates projekteerimise

staadiumites tuleb analüüsida hoonete energiakulu, energiatarbimise efektiivsust ja heitmete vähendamise meetmeid.

• Vältimaks olukorda, kus pikemad laevad ulatuvad sihitulede sektorisse ja hakkavad neid varjama, tuleb võtta arvesse KSHs toodud navigatsioonimärgistuse täiendamise ettepanekut.

• Avariiolukordade vältimiseks tuleb tagada turvalisus uue kaubasadama territooriumil. Kaubasadama maa-ala tuleb ennem sadamateenuste

osutamisega alustamist piirata aiaga ning korraldada isikute sadama-alale sissepääsu kontroll ja registreerimine.

Kohustuslikud meetmed tuulegeneraatori edasisel kavandamisel oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks:

• Sadama territooriumile on võimalik püstitada elektrituulik absoluutkõrgusega kuni 32 meetrit. Kõrgem elektrituulik võib vähendada riigikaitseliste ehitiste

töövõimet. Kaitseministeerium on oma arvamuses välja toonud ka, et neile teadaolevalt rakenduvad 2026. aastal mereala tuuleenergeetika kompensatsioonimeetmed, peale mida on võimalik elektrituulikule seatavast

kõrgusepiirangust nimetatud planeeringualal loobuda. Seega riigikaitselisest vaatest on võimalik alale kõrgema kui 32 m tuuliku kavandamine kui selle

rajamisaeg jääb peale 2026. aastat. • Tuuliku täpsemal kavandamisel tuleb selle rajamine kooskõlastada Politsei-

ja Piirivalveametiga ja teha koostööd planeeringualale jääva sidemasti

haldajaga. Tagada tuleb, et tuulik ei halvendaks meresidesüsteeme. • Kehtiva maakonnaplaneeringu tingimuste järgimisel ei ole alale võimalik

kavandada tuulikut, mille võimsus ületaks 200 kW. • Kavandatava tuuliku osas linnustikule avaldavate mõjude vältimiseks oleks

tõhusaim meede tuuliku rajamisest antud alale loobuda. Juhul kui tuuliku

rajamisest loobumine ei ole taastuvenergia eesmärke ja varustuskindluse tagamise vajadust arvestades võimalik, siis tuleb teostada tuuliku

rajamiseks linnustiku uuring, mille raames selgitatakse perspektiivse tuuliku asukohta hõlmav vähemalt ühe aasta kestev linnustiku punktvaatlus vastavalt üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi aruandes kirjeldatud

metoodikale. Vastavalt uuringu tulemustele hinnata linnuala kaitse- eesmärgiks olevate ja uuringu alusel tuuliku mõjualas esinevate liikide

hukkumissagedust. Töötada välja meetmed, mis vähendavad hukkumissageduse ebaolulisele tasemele. Meetmed võivad seisneda tuuliku nähtavuse tõstmises linnustiku jaoks, kuid võivad hõlmata ka nt tuulikut

tööaja piiramist linnustiku jaoks kõrgendatud ohuga perioodil. Arvestades alale kavandada lubatava tuuliku väiksust tulenevalt maakonnaplaneeringu

tingimustest ja paiknemist aktiivselt kasutataval sadamaalal, siis on võimalik oluline ebasoodne mõju linnustikule välistada tehniliste ja ajaliste meetmetega.

• Tuuliku rajamisel võib esineda lähimatel elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamine kui kasutatakse tuulikut, mille müraheide LwA<100

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 46 / 50

dB(A). AÕKS § 56 lg 2 p 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud

müratase uute üldplaneeringutega aladel, kuid see ei tähenda seda, et muudel aladel oleks müra sihtväärtus kaalumisel asjakohatu. PlanS § 8 järgi

tuleb planeerimismenetluses olemasolevaid keskkonnaväärtusi põhimõtteliselt säilitada. Ruumilisel planeerimisel ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega seatud piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi

puudutatud isikute huvide vahel. Müraolukorra olulist halvendamist tuleb järelikult püüda vältida ka allpool müra piirväärtust, kui see on mõistlikult

võimalik. Müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide ennetamiseks. • Häirival tasemel varjutuse vältimiseks Kiviranniku elamualal tuleb säilitada

puistut tuuliku ja elamuala vahelisel alal. Alternatiivina on võimalik kasutada

tuulikul tehnilisi meetmeid varjutuse vältimiseks (peatada labade liikumine ajaks, mil päike paistab, esineb tuul ja vari saab päikesenurgast lähtuvalt

elamualale langeda) või kasutada alal väiksemat tuulikut (KSHs hinnatud 30 m torni ja 25 m läbimõõduga rootori korral elamualadel häirival taseme varjutust nt ei esineks, sest häirival tasemel vari ei ulatu elamualani).

Soovituslik keskkonnaseire ettepanek:

• Arvestust tuleb pidada süvendatava ja merre paigutatavate materjalide mahtude kohta.

Vastav ülevaade tuleb esitada keskkonnaloa veekasutuse aastaaruande raames vastavalt kehtivale korrale.

• Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase

mahu kohta igasse ruutu. • Perspektiivse kaadamisala kaadamisalana kasutusele võtmisel on vajalik

vähemalt esimese hooaja jooksul kaadamisele järgneval ajal läbi viia seire reaalsest kaadamiskohast kuni 1 km raadiuses tuvastamaks võimalikku negatiivset mõju kaadamisala ümbritsevale merepõhjale. Seiratavateks

parameetriteks peaksid olema merepõhja koosluste struktuur ja selle võimalikud muutused.

Vajalikud keskkonnaload

Detailplaneeringu koostamisel on analüüsitud keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt koostamise ajal teadaolnud informatsioonist.

Vastavalt veeseaduse § 187 on veeluba vajalik, kui • juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt,

sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (p 6);

• süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast

mahuga alates 100 kuupmeetrist (p 8); • paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (p

10) ja • kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist (p 11)

Sellest lähtuvalt on veeluba vajalik taotleda planeeringualal kavandatud rajatiste (põhjamuul, kaitsemuul-kai, kaubakai, lõunamuul-kai) rajamiseks ning

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 47 / 50

süvendustööde teostamiseks. Planeeringualast väljaspool on vajalik veeluba

taotleda süvendatud materjali kaadamiseks väljavalitud kaadamisalal.

Püsivat veeluba on vajalik taotleda planeeringuala sademevee juhtimiseks merre. Detailplaneeringus ei ole kavandatud tegevust, milleks on vajalik taotleda

õhusaasteluba või mis vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 nõuaks jäätmeloa taotlemist.

Detailplaneeringu elluviimisel tuleb täpsustada keskkonnalubade taotlemise vajadus lähtuvalt krundile ehitatavate hoonete kasutusotstarvetest ja krundile

plaanitavast tegevusest.

Lokaalsete ehitusaegsete ja käitamiseaegsete mõjude

leevendamise meetmed planeeritud alal

Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) on lähialal oodata eelkõige ajutiselt uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal.

Ehitamine toimub aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja

tervisekaitsenõuetest. Juhul, kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete

ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu

realiseerimisest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi halvenemist. Ehitusaegsete lokaalsete ja edaspidise ekspluatatsiooni mõjude leevendamise

meetmed sh põhjavee kaitseks, tagamaks vee kvaliteedi püsimise ja vältimaks kavandatavate tegevuste võimalike kahjulikke mõjusid.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete mõjude leevendamiseks järgmiste meetmetega:

• arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega; • arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega;

• järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike tagajärgede minimeerimiseks;

• maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes ehitustegevusega mõjutatav ala;

• nii ehitus- kui ka olmeprahi käitlemine korraldada vastavalt Hiiumaa valla

linna jäätmehoolduseeskirjale; • ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete

üleandmise tagamine vastavat jäätmeluba omavale isikule. Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed:

• lokaalse veevarustuse ning reo- ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine ja selle laitmatu funktsioneerimise tagamine;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 48 / 50

• reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii

reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse võimalikult kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil;

• ehituse käigus tekkinud reostus, mis on põhjustanud või mis võib põhjustada ohtu põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud juhiseid;

• arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja

pidev koristamine; • vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise

süsteem (kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine

ehitajatele); • mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid

(nt. saepuru jmt), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete käitlemiskohta;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning

ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;

• maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib põhjustada reostusohtlikke olukordi.

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava etapid: • detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine; • tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitusprojekti koostamiseks tehniliste

tingimuste taotlemine (sh riigitee alusel maal Transpordiametilt), projektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute

teostamisega ning vajadusel tehnovõrgu teemaale ehitamiseks sõlmida Transpordiametiga isikliku kasutusõiguse leping;

• Hiiumaa Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine tehnovõrkude,

rajatiste ja teede ehitamiseks ning Transpordiameti poolt ehituslubade väljastamine riigitee alusel maal teede ehitamiseks;

• uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamine; • Hiiumaa Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine tehnovõrkudele,

rajatistele ja teedele;

• Hiiumaa Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks;

• detailplaneeringus määratud servituutide seadmine; • uute planeeritud hoonete ehitamine; • Hiiumaa Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine hoonetele.

Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:

• Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele ja ehituslikele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 49 / 50

Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale. • Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega

kahjustada ka avalikku huvi. • Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele

osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

• Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Hiiumaa vallale kohustust

detailplaneeringukohaste teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab

realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

• Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud

ja –rajatised peavad vastama seadustes ja standardites esitatud kvaliteedinõuetele.

• Hiiumaa vald ei väljasta ehitusluba mistahes hoonele enne, kui detailplaneeringukohased ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised on

nõuetekohaselt välja ehitatud ning neil on kasutusluba olemas. Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:

• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

• Juhul, kui kavandatakse tehnovõrke riigitee alusele maale, tuleb enne tehnovõrgu teemaale ehitamist sõlmida Transpordiametiga isikliku kasutusõiguse leping.

• Vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 tuleb riigiteega ristumiskoha ümberehituse korral taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS §

27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasatakse Transpordiamet menetlusse.

• Arendusega seotud ristumine riigiteega tuleb rajada ja nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

• Vastavalt sadamaseaduse § 16 lg 6 tuleb enne ehitustööde algust kooskõlastada Transpordiametiga sadamarajatise turvalisuse detailid ja

vajadusel muuta rajatise turvaplaani. Tuulegeneraatoriga seotud nõuded detailplaneeringu elluviimisel:

• Tuulegeneraatori rajamisel tuleb võtta eesmärgiks kõige rangema normi ehk tööstusmüra öise sihtväärtuse tagamine, mis on elamualadel 40 dB.

• Tuulegeneraatori täpsemal kavandamisel tuleb selle rajamine kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga ning teha koostööd planeeringualale jääva sidemasti haldajaga. Tagada tuleb, et tuulik ei halvendaks

meresidesüsteeme.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 22175 Heltermaa küla, Hiiumaa vald

Heltermaa sadama detailplaneering

Kuupäev: 06.01.2025

U:\OBJEKTID\22175 Heltermaa sadama DP\22175 Seletuskiri.docx 50 / 50

• Tuulegeneraatori rajamisel tuleb sellele eelnevalt läbi viia linnustiku uuring,

mis hõlmab nii tuulegeneraatori asukohas vähemalt 1 aasta kestvat linnustiku punktvaatlust vastavalt üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi

aruandes kirjeldatud metoodikale kui ka pädeva ornitoloogi eksperthinnangut.

• Tuulegeneraatori rajamisel tuleb eelnevalt läbi viia põhjalik visuaalse mõju

hindamine, mis sisaldab visuaalse mõju metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone.

Koostanud:

Ülle Kadak Detailplaneeringute juhtivkonsultant Ruumilise keskkonna planeerija tase 7 Veiko Rakaselg

Projektijuht

TÖÖ nr:

Majandustegevuse registri majandustegevusteated nr

EEP002309, EPE001096, EEP003399, EEO003543, EPE000728, EEO002677, EEH005991,

EEP003313, EPE001021, ELK000017, EEG000274, EEK000863, TEL001831, TGP000255

K-Projekt AS

Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn +372 626 4100 [email protected] | kprojekt.ee

Registrikood: 12203754 KMKR nr: EE101501806

Pank: Swedbank EE522200221069694100

Tallinn 2024

22175

Hiiumaa Vallavalitsus Keskväljak 5a, 92413 Kärdla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Mai Julge, tel +372 504 2390, e-post [email protected]

Aktsiaselts Saarte Liinid Rohu tn 5, 93819 Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond Hillar Varik, tel +372 507 9875, e-post [email protected]

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri 6a, 15151, Tallinn Veiko Rakaselg, tel +372 5341 4263, e-post [email protected]

Heltermaa sadama detailplaneering

Tellija

Kontakt

Kontakt

Huvitatud isik

Koostaja

Kontakt

Juhataja

Detailplaneeringute juhtivkonsultant

Projektijuht

Rein Annusver

Ülle Kadak

Veiko Rakaselg

Märkused: 1. ALUSKAART: Maa-ameti hübriidkaart 2023.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

22175_Asukohaskeem.dwg

Koostatud:Faili nimi: 06.01.2025

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

22175

Heltermaa sadama detailplaneering

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heltermaa küla

DP

Asukohaskeem

DP-1 -

Projektijuht V. Rakaselg

Menetluse käigus suurenenud planeeringuala (sinine)

Planeeringuala asukoht vastavalt algatamise korraldusele (roosa)

95309

4510

Rp. 8704 H=3.477

Rp. 8745 H=3.844

Heltermaa sadam T 70/Ä 20/Üh 10 6,49 ha

63902:001:0645

Heltermaa alajaam T 100% 48 m²

63902:001:2230

Elisa mast Ä 100% 77 m²

63902:001:0620

Unga T 80 / Ä 20 2712 m²

63902:001:0255

Anti T 80 / Ä 20 5598 m²

63902:001:0050

Suuremaja-Sadama M 100% 3071 m²

20501:001:1343

12101 Heltermaa-Sarve-Aruküla tee L 100% 13,86 ha

63902:001:4010

80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee L 100% 16,30 ha

63902:001:3971

10,0

Heltermaa sihi ülemine tulepaak

Heltermaa sihi alumine tulepaak

P-12

P-9

P-20

P-28

P-11

P-14

P-3

P-23

5,8

15,5

S

N

W E

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22175_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 06.01.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22175

Heltermaa sadama detailplaneering

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heltermaa küla

DP

Tugiplaan

DP-2 1:1000

Projektijuht V. Rakaselg

Planeerija M. Mustkivi

OÜ Hades Geodeesia 3535 01.2023

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Kinnistu andmed

Ä Ärimaa

T Tootmismaa

Üh Ühiskondlike ehitiste maa

L Transpordimaa

M Maatulundusmaa

Olemasolev hoone

Olemasolevad sõiduteed ja platsid

Olemasolevad jalakäijate alad

Veekogu

Reeper

Polügonomeetria punkt kaitsevööndiga 3 m

Väinamere hoiuala (Natura 2000 ala)

III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht

Puurkaev PRK0012422

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndi piir 200 m

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Bioloogilise puhasti kuja 10 m

Heltermaa sadama akvatooriumi piir

Olemasolevad Heltermaa sihi tulepaagid ja nende siht

Elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge

aadress maakasut.

katastritunnus sihtotstarve pindala

Rp. ... H=...

...

1

2

3 4

5 6 7

1 2 3 4 5

6

Ooteala rajad:1256 m

7

1

3.50

BUS

BUS

STOP STOP

4.00

3.50

3.00

3.00

3.00

3.00

3.00

3.00

3.50

3.50

3.50

3.50

4.50

933

1K Kaarhall

95309

4510

Rp. 8704 H=3.477

Rp. 8745 H=3.844

m² P -

1 LS 70 / BT ja BM 20 / LJ 10 15 m

3 12000

- 12*

93330 130

* Vt märkus nr 2

m² P -

2 OE

3 m 1

15 _ 1

48 -

m² P -

3 OA

60 m 1

20 _ 1

77 -

10,0

Heltermaa sihi ülemine tulepaak

Heltermaa sihi alumine tulepaak

P-12

P-9

P-20

P-28

P-11

P-14

P-3

P-23

6,0

4,0

20 ,0

44 ,2

20,0

17,5 16,5

17,5 17,5

3,5

5,8

15,5

1

2

3

4

5

6

1K Laohoone

7

8

9

10

1-3K Teenindushoone

11

12

m² P -

5 LS

_ _

1810 _ 1

1810 -

Ehitusõigus on antud muuli rajamiseks

m² P -

4 LS 50 / OE 50

30 m _

2827 _ 1

3600 -

Ehitusõigus on antud tuulegeneraatori rajamiseks

1K Tehnohoone

Märkused: 1. Krundi pos 1 piire võib ehitusprojektis merre kavandatud sadamaratiste ulatuses täpsustada sõltuvalt nende reaalselt rajatavale

ulatusele ja mahule. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Sadama territooriumil paiknevad rajatised ning väikeehitised (nt alajaamad, tualetid, check-in kioskid jms) ei kajastu krundile

lubatud hoonete arvus. 4. Sadama lahendus täpsustub projekteerimise käigus. 5. Planeeritud krundipiiri võib kaide ja muude veeliiklusrajatiste osas ehitusprojekti staadiumis muuta sõltuvalt ehitusprojekti

lahendusest. Lõplik krundipiir fikseeritakse veepoolses osas ehitusjärgse teostusjoonisega. 6. Hoonete katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid.

S

N

W E

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22175_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 06.01.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22175

Heltermaa sadama detailplaneering

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heltermaa küla

DP

Põhijoonis

DP-3 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht V. Rakaselg

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

OÜ Hades Geodeesia 3535 01.2023

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

LS Sadama maa

LJ Reisijaid teenindava transpordihoone maa-ala

BT Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

BM Majutushoone maa

OE Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

OA Sideehitise maa

Olemasolev hoone

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht ja korruselisus

Olemasolevad sõiduteed ja platsid

Olemasolevad jalakäijate alad

Planeeritud sõiduteed ja platsid

Planeeritud kõnniteed

Planeeritud võimalik karavaniparkla ala

Planeeritud tõkkepuu

Planeeritud bussiootekoda

Planeeritud bussipeatus

Planeeritud võimalik teepiire

Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht, mille ulatus ja rajamise vajadus täpsustatakse ehitusprojektis

Planeeritud tuulegeneraator

Planeeritud kaid

Planeeritud graniitkividest nõlv

Sadama süvendusala piir

Veekogu

Haljasala

Planeeritud võimalik kõrghaljastus

Planeeritud võimalik madalhaljastus

Reeper

Polügonomeetria punkt kaitsevööndiga 3 m

Väinamere hoiuala (Natura 2000 ala)

III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht

Puurkaev PRK0012422

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Bioloogilise puhasti kuja 10 m

Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndi piir 200 m

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 0 meetrini

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Heltermaa sadama akvatooriumi piir

Olemasolevad Heltermaa sihi tulepaagid ja nende siht

Elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL RAJATISTEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

HOONETE /

1-2K

Rp. ... H=...

...

Planeeritud tuulegeneraator

Heltermaa bioloogiline puhasti

Planeeritud põhjamuul

Planeeritud otsatuli

Planeeritud lõunamuul-kai

Planeeritud kaitsemuul-kai

Olemasolev elektriautode laadimisjaam

Veokite võimalikud parkimiskohad

Planeeritud kaubakai

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

Merevaksali Reisijate Hoone (EHR’i kood 115011634)

Kauplus-Töökoda (EHR’i kood 115011635)

Viilhall (EHR’i kood 120779904)

Kaarhall (EHR’i kood 115011638)

Pumbamaja (EHR’i kood 115011637)

Kaarhall

Laohoone

Kassad

Kassad

Sadama abihoone

Kohvik / teenindushoone

Tehnohoone

OLEMASOLEVAD HOONED:

PLANEERITUD HOONED:

Märkus: Kõikide planeeritud hoonete asukohad, mõõdud ja otstarbed on esialgsed ning täpsustuvad edasise projekteerimise käigus.

HOONETE EKSPLIKATSIOON

PLANEERINGUALA PIIRI MUUTMISE SKEEM

Planeeringuala piir vastavalt algatamise korraldusele

Detailplaneeringu menetluse käigus lisandunud planeeringuala

Ooteala rajad:1256 m

3.50

4.00

3.50

3.00

3.00

3.00

3.00

3.00

3.00

3.50

3.50

3.50

3.50

4.50

10,0

5,8

15,5

1

Pa=400kW

Olemasolev alajaam AJ15750

Pos 2 liitumispunkt Elektrilevi OÜ elektrivõrguga on alajaama AJ15750 0,4kV seadmes

Olemasolev Aparelli alajaam

Pos 1 liitumispunkt Elektrilevi OÜ elektrivõrguga on Aparelli alajaama 0,4kV seadmes

Sidekaev nr HLT-4 (Omanik Telia Eesti AS)

Sidekaev nr HLT-3 ümber tõsta uuele kohale (Omanik Telia Eesti AS)

Sidekapp nr 082J02 (Omanik ELASA)

Pa=400kW

Planeeritud ühendus ol.olevale TV liinile

Heltermaa sadama bioloogilise puhasti väljalask (HI022)

Olemasolev biopuhasti

Olemasolev reovee eelvool De160 (puhastatud reoveesi)

Olemasolev puurkaev / pumbamaja

SK olemasolev sademevee eelvool 1

SK olemasolev sademevee eelvool 3

SK olemasolev sademevee eelvool 2

SK olemasolev sademevee eelvool 4

orient. asukoht

olemasolevad sademevee puhastusseadmed

olemasolevad sademevee puhastusseadmed

K2 sademevee eelvool 5 (täpsusta asukoht)

K2 kinnistusisene sademevee puhasti (liivapüüdja ja

õlipüüdja)

De315

L=2.4 i=0.005

Heltermaa sadama sademevesi (HI029 (X:6525595,Y:444987)

ja puhasti PUH0390290

Heltermaa väikelaevasadam (HI046 (X:6525581,Y:444944)

ja puhasti PUH0000176

Heltermaa sademevesi (HI028 (X:6525577,Y:444960)

ja puhasti PUH0000034

HD-olemasolev

2

3

4

5

Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Sadama territooriumil paiknevad rajatised ning väikeehitised (nt alajaamad, tualetid, check-in kioskid jms) ei kajastu krundile

lubatud hoonete arvus. 4. Sadama lahendus täpsustub projekteerimise käigus. 5. Planeeritud krundipiiri võib kaide osas ehitusprojekti staadiumis muuta sõltuvalt ehitusprojekti lahendusest. 6. Hoonete katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid.

S

N

W E

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22175_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 06.01.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22175

Heltermaa sadama detailplaneering

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heltermaa küla

DP

Tehnovõrkude koondplaan

DP-4 1:1000

Projektijuht V. Rakaselg

Projekteerija S. Voznjuk

Projekteerija I. Ivanova

Planeerija M. Mustkivi

OÜ Hades Geodeesia 3535 01.2023

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Olemasolev hoone

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Olemasolevad sõiduteed ja platsid

Olemasolevad jalakäijate alad

Planeeritud sõiduteed ja platsid

Planeeritud kõnniteed

Planeeritud võimalik karavaniparkla ala

Planeeritud tõkkepuu

Planeeritud bussiootekoda

Planeeritud võimalik teepiire

Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht, mille ulatus ja rajamise vajadus täpsustatakse ehitusprojektis

Planeeritud kaid

Planeeritud graniitkividest nõlv

Sadama süvendusala piir

Veekogu

Haljasala

Planeeritud võimalik kõrghaljastus

Planeeritud võimalik madalhaljastus

Puurkaev PRK0012422

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Bioloogilise puhasti kuja 10 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev keskpinge kaabel

Olemasolev madalpinge kaabel

Planeeritud sidekanalisatsioon (ELASA)

Planeeritud sidekanalisatsioon (Telia Eesti AS)

Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor

Planeeritud tarbija sisestuskilp

Olemasolev hüdrant

Planeeritud liivapüüdja ja õlipüüdja

1

Planeeritud tuulegeneraator

Heltermaa bioloogiline puhasti

Planeeritud põhjamuul

Planeeritud otsatuli

Planeeritud lõunamuul-kai

Planeeritud kaitsemuul-kai

Olemasolev elektriautode laadimisjaam

Tallinn 2024

Heltermaa sadama detailplaneeringu lisa:

Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Vastuvõtmisele 6.01.2025

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. Versioon: 6.01.2025

2

Nimetus: Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Töö tellija: Hiiumaa Vallavalitsus Registrikood 77000424 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Keskväljak 5a, 92413 Tel 463 6082 E-post [email protected]

Planeeringu konsultant: K-Projekt Aktsiaselts Reg nr 12203754 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Ahtri tn 6a, 10151 Tel +372 626 4100 E-post [email protected]

Huvitatud isik: Aktsiaselts Saarte Liinid Reg nr 10216057 Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819 Tel +372 453 0140 E-post [email protected]

KSH teostaja: LEMMA OÜ Registrikood 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 527 9790 E-post [email protected]

KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töö versioon: 6.01.2025

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. Versioon: 6.01.2025

3

Sisukord

Aruande kokkuvõte ...................................................................................................................... 6

1 Üldosa................................................................................................................................. 11

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ................................................................. 11

1.2 KSH korraldus .............................................................................................................. 12

1.3 KSH ekspertgrupp ........................................................................................................ 12

1.4 Metoodika ................................................................................................................... 13

1.5 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel .................................... 13

2 Detailplaneeringu lahendus ja selle alternatiivid ............................................................... 14

2.1.1 Lõunamuuli alternatiivid ......................................................................................... 15

2.1.2 Kaadamise alternatiivid........................................................................................... 16

2.1.3 Muud alternatiivid .................................................................................................. 19

3 Keskkonnakasutus .............................................................................................................. 20

3.1 Süvendus- ja täitetööde mahud, ehitusmaterjalide kasutamine ................................ 20

3.2 Jäätmeteke ja ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamine ........................................... 21

3.3 Müra ja vibratsioon ..................................................................................................... 21

3.4 Välisõhu saasteained ja lõhnaained ............................................................................ 22

3.5 Vee- ja energiakasutus ................................................................................................ 22

4 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................................. 23

4.1 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 .......................................................... 23

4.2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ......................................... 23

4.3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................ 23

4.4 Hiiumaa valla arengukava 2035+ ................................................................................ 24

4.5 Pühalepa valla Hagaste–Heltermaa piirkonna osaüldplaneering ............................... 24

4.6 Pühalepa valla Heltermaa–Sarve–Salinõmme piirkonna osaüldplaneering ............... 24

5 Mõjutatava keskkonna kirjeldus ........................................................................................ 25

5.1 Kavandatava tegevuse asukoht................................................................................... 25

5.1.1 Heltermaa sadam .................................................................................................... 25

5.1.2 Kaadamispiirkond.................................................................................................... 26

5.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused............................................... 27

5.2.1 Planeeringuala maismaa osa .................................................................................. 27

5.2.2 Sadama akvatoorium .............................................................................................. 28

5.3 Pinnavesi ..................................................................................................................... 30

5.4 Looduskaitselised objektid ja alad .............................................................................. 31

5.4.1 Kaitsealused taimeliigid .......................................................................................... 31

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. Versioon: 6.01.2025

4

5.4.2 Kaitsealused alad .................................................................................................... 32

5.5 Kooslused .................................................................................................................... 35

5.5.1 Planeeringuala ........................................................................................................ 35

5.5.2 Kaadamispiirkond.................................................................................................... 35

5.6 Elustik .......................................................................................................................... 41

5.6.1 Loomastik, sh linnud ............................................................................................... 41

5.6.2 Kalastik .................................................................................................................... 53

5.6.3 Põhjaelustik ............................................................................................................. 59

5.7 Sotsiaalmajanduslik keskkond..................................................................................... 66

5.8 Kultuuripärand ............................................................................................................ 66

6 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs ......................... 67

6.1 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ........................................................................ 67

6.1.1 Natura alade iseloomustus ..................................................................................... 68

6.1.2 Võimalikud mõjud kaitse-eesmärkidele.................................................................. 71

6.1.3 Mõju Natura alade terviklikkusele .......................................................................... 74

6.1.4 Leevendavate meetmete kavandamine ................................................................. 75

6.1.5 Natura hindamise tulemused ja järeldus ................................................................ 76

6.2 Mõju merekeskkonnale............................................................................................... 77

6.2.1 Rajatiste mõju rannaprotsessidele ......................................................................... 77

6.2.2 Heljumi liikumise modelleerimine .......................................................................... 78

6.2.3 Mõju veekogumile .................................................................................................. 88

6.2.4 Mõju põhjaloomastikule ja põhjataimestikule ....................................................... 89

6.2.5 Mõju kalastikule ...................................................................................................... 90

6.2.6 Ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnev mõju ranna kaitse-eesmärkidele ..... 90

6.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................................... 91

6.3.1 Mõju taimestikule ................................................................................................... 91

6.3.2 Mõju Väinamere hoiualale (Hiiu ja Läänemaa) ....................................................... 92

6.4 Mõju kliimale ja kliimakindlus ..................................................................................... 92

6.4.1 Kliimamuutustega kohanemine .............................................................................. 92

6.4.2 Kliimamuutuste leevendamine ............................................................................... 98

6.5 Mõju liikluskoormusele ja skeemile .......................................................................... 101

6.6 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale 102

6.6.1 Piirkonna areng ..................................................................................................... 102

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. Versioon: 6.01.2025

5

6.6.2 Turvalisus .............................................................................................................. 103

6.6.3 Ettevõtlus .............................................................................................................. 103

6.6.4 Puhkemajandus ja turism ..................................................................................... 103

6.7 Mõju kultuuripärandile ............................................................................................. 103

6.8 Mõju hädaolukordadest ja mõju laevaliikluse ohutusele ......................................... 104

6.8.1 Kanali analüüs ja sihimärkide võimalik varjestamine ........................................... 105

6.8.2 Kütusetankla rajamisest tulenevad mõjud ........................................................... 105

6.9 Roheenergia tootmise seadmete mõjud .................................................................. 106

6.9.1 Energiatuuliku paigutamine planeeringualale ...................................................... 106

6.9.2 Päikesepaneelide paigutamine planeeringualale ................................................. 114

7 Alternatiivide võrdlemine ................................................................................................ 115

8 Keskkonnameetmed ........................................................................................................ 117

Kasutatud allikmaterjalid ......................................................................................................... 121

Lisad ......................................................................................................................................... 124

Lisa 1. KSH programm, lähteseisukohad ning kaasatavate ja koostöö tegijate ettepanekud nende osas ............................................................................................................................... 124

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. Versioon: 6.01.2025

6

Aruande kokkuvõte

Aktsiaselts Saarte Liinid (edaspidi huvitatud isik) esitas 07.10.2021. a taotluse detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamiseks. Heltermaa sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021. a otsusega nr 20.

KSH on algatatud, sest DP-ga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 16 kohaselt on maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid ning KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt mere süvendamine

alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Käesolev dokument on KSH aruanne, mille koostamise aluseks on KSH programm. KSH eesmärk on anda tegevusloa andjale ja teistele huvitatud osapooltele teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

DP eesmärk on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue kauba- ja parvlaevakai, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine. DP lahenduse täpsem kirjeldus on esitatud DP seletuskirjas. KSH on algatatud eeskätt seoses planeeringuga kavandatavate mere süvendamist ja täitmist vajavate tegevustega. Seega keskendutakse KSH aruandes ka eeskätt nendele tegevustele. KSH läbiviimisel on arvestatud, et see oleks teostatud täpsusastmega, mis võimaldaks lisaks detailplaneeringut puudutavate otsuste tegemiseks vajaliku info andmisele ka vajalike tegevuslubade jaoks vajaliku info andmist. Sellest lähtuvalt on käsitletud lisaks planeeringus kavandatavatele tegevusele (ehitusõiguse andmine jm planeeringuga lahendatavad küsimused) ka keskkonnaloaga reguleeritavaid tegevusi (süvendamine, kaadamine ja tahkete ainete merre uputamine) ja nende mõjusid. Lõplik otsus KMH vajaduse osas keskkonnalubade taotlemisel on igakordselt otsustajal, kuid KSHs on KSH koostaja hinnangul mõjusid hinnatud KMH täpsusega.

Uue kaubakai valmimisega Heltermaa sadama olemasolev kaubamaht lähiaastatel ei suurene ja jääb aastas 150 000 tonni piiresse. Samuti ei nähta parvlaevade kaitsemuul-seisukai rajamisega seoses ette reisijate arvu olulist tõusu. Planeeringuga kavandatavate tegevuste vajadus tuleneb eeskätt sadama liiklusohutuse ja kliimakindluse tõstmise vajadusest. Planeeringuga soovitakse näha ette tormituulte ja jää mõju vähendamiseks sadama kaitserajatiste kavandamine ning kauba- ning reisilaevade ohutuse suurendamiseks uued kaid.

Olulisemaks aspektiks planeeringuga kavandatava tegevuse puhul on sadama laiendamisega kaasnev süvendusvajadus. Süvendataval alal on pehmed savid, mille kasutamiseks ehitusmaterjalina nõudlus puudub. Kuna piirkonnas sobilikke kaadamisalasid ei esine, siis on KSH raames hinnatud uue kaadamisala kasutuselevõttu. Hinnati võimalikus kaadamispiirkonnas kahte kaadamisala alternatiivset asukohta (vt Joonis 4). Hinnatav kaadamispiirkond paikneb Väinameres, Hiiumaa ja mandri vahel, Rohuküla-Heltermaa laevateest ligikaudu ühe meremiili kaugusel lõunas. Hiiumaa rannikust paikneb ala (mõõdetuna Heltermaa juurest) 4,8 ning mandrist (mõõdetuna Mäeküla juurest) 6 meremiili kaugusel.

Perspektiivses kaadamispiirkonnas viidi läbi kõrgresolutsiooniline sonaruuring ja mereelupaikade uuring. Nii sadama alal kui perspektiivses kaadamispiirkonnas viidi läbi kalastiku

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. Versioon: 6.01.2025

7

uuring. Selgitamaks süvendatava pinnase võimalikku reostust teostati süvendusalal pinnase

reostusuuring.

Allpool on lühidalt ära toodud peamised hinnangute järeldused.

Kaadatavate setete seisund

KSH koostamise käigus võeti OÜ Rei Geotehnika poolt proovid süvendatava ala setetest 5 uuringupunktist. Proovidest määrati naftasaaduste ja raskmetallide Cd, Cu, Hg, Pb ja Zn (nn Helcomi valik) sisaldus. Ühes uuringupunktis leiti naftasaadusi merepõhja pinnaseproovis 260 mg/kg, seega üle sihtarvu, kuid alla piirarvu elumaal (ja tööstusmaal). Ülejäänud pinnaseproovides oli naftasaadusi alla sihtarvu, tegelikult lausa alla määramistäpsuse. Seega pole süvendusala naftasaaduste suhtes saastunud ja suurem osa süvendusalast (v.a loodeosa) on naftasaaduste kui saastekomponendi suhtes heas seisundis. Helcomi valiku raskmetallide kaadmiumi (Cd), vase (Cu), elavhõbeda (Hg), plii (Pb) ja tsingi (Zn) sisaldus oli kõigis merepõhja pinnaseproovides alla sihtarvu. Seega pole süvendusala analüüsitud raskmetallidega saastunud ja on nende sisalduse suhtes heas seisundis. Kokkuvõtvalt leiti, et merepõhja pinnas pole Heltermaa sadama süvendusalal naftasaaduste ja raskmetallidega saastunud ja seega selle kaadamisel merealalale reostusoht puudub.

Heljumi teke ja levik ning rannaprotsessid

Mõju hinnang heljumi tekkele ja levikule põhineb KSH raames teostatud heljumi kontsentratsioonide leviku matemaatilisel modelleerimisel. Modelleeriti heljumi levikut süvendamisel, täitmisel ja kaadamisel. Ilmnes, et põhjamuuli, kaitsemuul-kai, lõunamuul-kai ja kaubakai ehitamisel on heljumi levik kõikide suundade puhul väga väike. Sisuliselt on heljumi levik olematu. Kõige suurem oli heljumi levik sissesõidukanali süvendamisel, sest kaevamisel kaasnevad saviosakesed on väga väiksed. Sellisel juhul võib kõrgendatud heljumi kontsentratsioon levis kuni 400 m raadiuses süvendusalast.

Kaadamisel on heljumi levikuala suurem. Kui on oluline, et heljum ei leviks kaadamisel välja kaadamisalast, tuleb kaadata võimalikult tuulevaikse ilmaga. Soovituslik tuulekiiruse ülemine piir on 3 m/s. Sellise kiiruse puhul ei ole tuule suund oluline. Kui tuule kiirus on kuni 5 m/s, tuleks kirde- ja kagutuule korral kaadamispunkt valida kaadamisala lõuna osas ning edela- ja loodetuulte korral põhja osas.

Kavandatavad rajatised ei mõjuta rannaprotsesse – rannaprotsessid ei kiirene ega aeglustu. Samuti ei ole näha setete kuhjumist planeeritavate ehitiste ette või taha.

Kalastik

Looduskaitse seisukohalt olulisi kalaliike ei tabatud Heltermaa sadamaalal eri sügavustel ega kaadamisalal. Sadamaala kalastiku liigiline koosseis oli sarnane lähedalasuva Hiiumaa püsiseireala kalastikuga. Uuringu käigus tabatud ja teiste piirkonda asustada võivate kalaliikide potentsiaalsed koelmu- ja rändealad asuvad siiski nii sadama- kui kaadamisala piirkonnas, kuigi

nimetatud alad ei ole ühegi kalaliigi jaoks olulise tähtsusega.

Kuivõrd uuringu käigus tabatud kalaliigid koevad kevadperioodil, siis on sadama laiendamisega seotud tegevus kalastikule aprillist juunini olulise negatiivse mõjuga. Juulist märtsini on mõju kalastikule neutraalne või väheoluline negatiivne. Seega tuleks olulise negatiivse mõju leevendamiseks süvendus- ning ehitustegevus viia läbi väljaspool kevadperioodi ehk vältida tuleks töid aprillis, mais ja juunis. Sarnaselt alal hetkel kehtivale keskkonnaloale L.VV/332512 võib süvendamist ja kaadamist aprillikuus lubada järgmistel tingimustel: Vee erikasutusega seotud tööde ajal alates 01. aprillist tuleb igapäevaselt mõõta veetemperatuuri. Temperatuuri

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. Versioon: 6.01.2025

8

tõusmisel +6℃-ni tuleb süvendus ja kaadamistööd koheselt peatada. Seega aprilli alguses on vee

erikasutustööd lubatud, kui vee temperatuur on alla 6℃.

Mereelupaigad

Kavandatav tegevus avaldab lokaalset mõju põhjaelustikule, põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku hukkumise. Kaadatava materjaliga maetakse senine põhjaelustik ja see hävib. Olemasolevate kaadamisalade seirete alusel taastub põhjaelustik ligi ühe vegetatsiooni perioodi jooksul kui kaadatav materjal ei muuda olemuslikult merepõhja iseloomu.

Süvendusalale jäävad põhjataimestiku ja loomastiku isendid hukkuvad paratamatult ehitustegevuse tõttu. Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku

hävinemist merepõhjas võib see liivasel pinnasel taastuda kuni kolme aasta möödumisel.

Kavandataval sadamaalal on selle pikaajalise sadamana kasutamise tõttu ebatõenäoline väärtuslike mereelupaikade esinemine. Teostatud uuringute käigus kaadamispiirkonnas leiti kokku 26 erinevat põhjaelustiku taksonit, millest seitse olid taime- ja 19 loomataksonid. Mitte ükski leitud liikidest ei kuulu HELCOM punase raamatu (Red List) põhjaloomastiku ega põhjataimestiku ohustatud liikide nimekirja (kategooriad CR, NE, VU, NT). Samuti ei kuulu ükski nendest liikidest Eestis kaitstavate liikide nimekirja. Taimestiku katvused olid väga madalad. Uuringualal tuvastati Loodusdirektiivi elupaigatüübi liivamadalad (1110) esinemine ala kirdeosas. Liivamadalate leviku pindala oli 0,013 km2, mis moodustas ligikaudu 0,2% uuringuala pindalast. Muid Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpe alalt ei tuvastatud.

Alal puudusid HELCOMi Punase Nimistu (Red List) biotoobid (peale ülalpool mainitud

liivamadalate).

Kogutud andmete põhjal puuduvad mainitud alal kaitsmist vajavad loodusväärtused ja seega sobiks ala kaadamisalaks. Liivamadalate ja põhjaelustiku kahjustamise vältimiseks tuleb kaadamisalana eelistada K1 asukohaalternatiivi. K1 asukohaalternatiivi eelistamisel ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata olulist ebasoodsat mõju mereelupaikadele, kaitseväärtusega põhjaloomastikule ja põhjataimestikule. Põhimõtteliselt on võimalik ilma oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada ka kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatest kaugemale kui 500 m. Põhimõttelisel puuduvad takistused esialgse kaadamisala K1 asukoha laiendamiseks ka K2 lääneosa hõlmavana, kui kaadamisalast välja jätta vähemalt 500 m ulatuses puhverala liivamadalate elupaigatüübi ümber.

Linnustik

Nii Heltermaa sadama mereala kui ka perspektiivne kaadamisala jäävad Väinamere linnu- ja hoiualale. Kavandatava tegevuse puhul on linnustikule võimalikku ebasoodsat mõju avaldav eeskätt süvendamine ja kaadamine. Suuremahulised süvendustööd veeteedel ja sellega kaasnev heljum võivad potentsiaalselt seada haudelinnud olukorda, kus toidubaasi saab vaid osaliselt kasutada. Samuti võib süvendamisega ja kaadamisega kaasnev täiendav veeliiklus (kaadamisel kasutatava pargase liikumine) põhjustada häiringuid. Samuti kaasnevad süvendamise ja kaadamisega mõjud põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele. Süvendus- ja kaadamistöid tuleb vältida 1. aprillist kuni 31 juulini. Sarnaselt alal hetkel kehtivale keskkonnaloale L.VV/332512 võib süvendamist ja kaadamist aprillikuus lubada järgmistel tingimustel: Vee erikasutusega seotud tööde ajal alates 01. aprillist tuleb igapäevaselt mõõta veetemperatuuri. Temperatuuri tõusmisel +6℃-ni tuleb süvendus ja kaadamistööd koheselt peatada. Seega aprilli alguses on vee erikasutustööd lubatud, kui vee temperatuur on alla 6℃. Antud ajavahemikul võib süvendus- ja kaadamistöid põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile ebasoodsat mõju. Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. Versioon: 6.01.2025

9

pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda.

Kliimakindlus ja kliimamuutused

Planeeringuga kavandatavad sadama kaitserajatiste ning uue kaubakai kavandamise vajadus tulenevad suuresti kliimamuutustega kohanemise vajadustest. Nii põhja- kui lõunamuul kavandatakse sadama kaitseks tormituulte ja jää mõju eest. Muulide eesmärk on hõlbustada veesõidukite randumist ning vähendada kaideni jõudvaid lainekiiruseid. Kavandatavad tegevused toetavad kliimamuutustega kohanemise arengukava vastava meetme toimimist. Kaubakaile juurdepääsu süvendamine kanali pikendusena võimaldab laeval sirgelt suunduda kaubakai äärde manööverdamiseks pöördealale, mis on laeva juhitavuse säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks optimaalne lahendus. Samuti hõlbustab selline lahendus tunduvalt ka parvlaevade liiklemist.

Planeeringu elluviimisega kaasnevana ei nähta ette Heltermaa sadama kaubamahu olulist suurenemist. Tegevusel puudub ka otsene seos võimaliku parvlaevaliikluse suurenemisega, mis sõltub rohkem võimalikest investeeringutest uude praami ning siseturismi arengutest. Eelnevast lähtuvalt ei ole oodata, et sadama tegevusega seonduvad CO2ekv heited suureneksid planeeringu elluviimisel. Planeering on suunatud liiklusturvalisuse ja kliimakindluse suurendamisele, mitte reisijate ning kaubamahu suurendamisele.

Kavandatav tuulegeneraator

Sadama territooriumile on võimalik püstitada elektrituulik absoluutkõrgusega kuni 32 meetrit. Kõrgem elektrituulik võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Kaitseministeerium on oma 05.05.2023. a kirjas nr 12-1/23/1274 välja toonud, et neile teadaolevalt rakenduvad 2026. aastal mereala tuuleenergeetika kompensatsioonimeetmed, peale mida on võimalik elektrituulikule seatavast kõrgusepiirangust nimetatud planeeringualal loobuda. Seega riigikaitselisest vaatest on võimalik alale kõrgema kui 32 m tuuliku kavandamine kui selle rajamisaeg jääb peale 2026ndat aastat.

Tuuliku täpsemal kavandamisel tuleb selle rajamine kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga ja teha koostööd planeeringualale jääva sidemasti haldajaga. Tagada tuleb, et tuulik ei halvendaks meresidesüsteeme.

Kavandatava tuuliku osas linnustikule avaldavate mõjude vältimiseks oleks tõhusaim meede tuuliku rajamisest antud alale loobuda. Juhul kui tuuliku rajamisest loobumine ei ole taastuvenergia eesmärke ja varustuskindluse tagamise vajadust arvestades võimalik, siis tuleb teostada tuuliku rajamiseks linnustiku uuring, mille raames selgitatakse perspektiivse tuuliku asukohta hõlmav vähemalt 1 aasta kestev linnustiku punktvaatlus vastavalt üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi aruandes kirjeldatud metoodikale. Vastavalt uuringu tulemustele hinnata linnuala kaitse-eesmärgiks olevate ja uuringu alusel tuuliku mõjualas esinevate liikide hukkumissagedust. Töötada välja meetmed, mis vähendavad hukkumissageduse ebaolulisele tasemele. Meetmed võivad seisneda tuuliku nähtavuse tõstmises linnustiku jaoks, kuid võivad hõlmata ka nt tuuliku tööaja piiramist linnustiku jaoks kõrgendatud ohuga perioodil.

Tuuliku rajamisel võib esineda lähimatel elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamine, tööstusmüra öist piirväärtust ei ületata. Juhul kui soovitakse tagada müra öine sihtväärtus elamualadel, siis tuleb kasutada võimalikult väikese helivõimsustasemega tuulikut. Käesolevas KSH aruandes on hinnatud müra levikut 101,7 dB helivõimsustasemega tuuliku korral. Kõigil lähiala elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse tagamiseks peaks kasutatava tuuliku

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. Versioon: 6.01.2025

10

müratase olema u 4 dB väiksem. Tuuliku rajamisel võib esineda häirival tasemel varjutust kahel

elamualal.

Kultuuriväärtused

Perspektiivses kaadamispiirkonnas viidi läbi kõrgresolutsiooniline sonariuuring. Arheoloogide poolse sonariandmete analüüsi tulemusena ei tuvastatud antud alal inimtekkelisi objekte suurusega alates ühest meetrist. Seega ei leidu alas kultuuriväärtusega objekte ning kaadamise mõju kultuuriväärtustele puudub.

Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte. Kaasnevad olulised negatiivsed mõjud on leevendatavad kui rakendatakse ptk-s 8 esitatud meetmeid. KSH on läbi viidud KMH täpsusega andmaks vajalike tegevuslubade taotlemisel otsustajale vajalikku teavet keskkonnamõjude kohta.

Käesolev KSH on viidud läbi Heltermaa sadama detailplaneeringule ning hinnatud on Heltermaa sadama kavandatava arendustegevusega kaasnevate tegevuste mõjusid. KSH aruandes käsitletud kaadamisala puhul võib aga esineda lisaks Heltermaa sadama arendustegevusega kaasnevale kaadamisele ka edaspidi kaadamisvajadust nii Heltermaa sadama hooldustöödel kui ka teiste piirkonna sadamate hooldustöödel ning ka Heltermaa- Rohuküla vahelise kanali hooldustöödel. Kuna piirkonnas suuremamahuliseks kaadamiseks sobilikud kaadamisalad puuduvad, siis on asjakohane käesolevas KSHs läbiuuritud ja hinnatud kaadamiseks sobilik ala võtta kasutusele ametliku kaadamisalana. Asjakohane on igakordselt kaadamistöödel rakendada käesolevas KSHs esitatud leevendavaid meetmeid, mida vajadusel täpsustatakse vastavas keskkonnaloas. Edasistel kaadamistel on lisaks KSH järeldustele asjakohane arvestada ka kaadamisaegse seire tulemustega.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

11

1 Üldosa

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

DP eesmärk on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue kauba- ja parvlaevakai, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, komplekselt riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

Planeeringusse haaratud merealale on kavas ehitada kaubakai, parvlaeva kaitsemuul-seisukai, lõunamuul-kai ja põhjamuul. Kogu planeeringualale jääva mereala ulatuses toimub tahkete ainete merre paigutamine. Esialgsel eskiisplaanil märgitud süvendusala ja muulide alad jäid väljapoole planeeringu algatamisotsuse kohast planeeringuala. Planeeringuala ulatust soovitakse seega planeeringu koostamise käigus (vastuvõtmisotsuse käigus) muuta (Joonis 1). KSH käsitleb ka süvendamist väljaspool planeeringuala ja süvendamisega kaasnevat kaadamist väljaspool

planeeringuala.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Planeeringuala piiride osas tehakse planeeringus suurendamisettepanek nii, et planeeringuala hõlmaks merealale jäävat põhjamuuli, kaubakai, parvlaevade kaitsemuul-seisukai ja lõunamuul-kai ehitusala ning sadama akvatooriumis süvendamisvajadusega ala. KSH käsitleb ka süvendamist väljaspool planeeringuala ja süvendamisega kaasnevat kaadamist väljaspool planeeringuala. Põhijoonise koostaja: K-Projekt

Aktsiaselts (29.11.2024).

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

12

DP koostamise vajadus tuleneb Hiiu maakonnaplaneeringust, Hiiumaa valla arengukavast ning huvitatud isiku soovist. Samuti on kavandatavad kaitserajatised vajalikud tagamaks kliimamuutuste tingimustes sadama kliimakindlust.

KSH eesmärk on KeHJS kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat

arengut.

1.2 KSH korraldus

Aktsiaselts Saarte Liinid esitas 07.10.2021. a taotluse detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamiseks. Heltermaa sadama DP koostamine ja KSH algatati Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021. a otsusega nr 20.

DP ja KSH menetlus1 toimub vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) nõuetele. Menetluse

skeem on leitav siit.

KSH aruande koostamisel on lähtutud KSH programmist2, mille osas küsiti eelnevalt seisukohti

kaasatavatelt ja koostöö tegijatelt.

Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KSH programmis, KSH aruande eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada nimetatud kavandatava tegevustega eeldatavalt kaasnevat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanekud sobivaimate lahenduste valikuks. Samuti hinnata koosmõju võimalike teiste lähedal toimuvate tegevustega. Mõjuvaldkondi, mille puhul KSH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KSH aruandes ei käsitleta.

1.3 KSH ekspertgrupp

KSH ekspert: LEMMA OÜ Kontakt: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Kontaktisik: Piret Toonpere, e-post [email protected], telefon: +372 505 9914

KSH läbiviimiseks on moodustatud ekspertgrupp:

− Piret Toonpere – KSH juhtekspert (KMH litsents KMH0153), tehnikateaduse magister (keskkonnakorraldus) ja loodusteaduse bakalaureus (keskkonnatehnoloogia ökosüsteemide suund). Ekspert on olnud juhteksperdiks paljudes LEMMA OÜ poolt koostatud KSH ja KMH- des, samuti osalenud erinevates keskkonnaprojektides ning omab KMH juhteksperdina vajalikku kvalifikatsiooni. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsealadele, sh Natura aladele, kumulatiivsed mõjud, sotsiaalmajanduslikud mõjud.

− Heli Aun – keskkonnakonsultant, tehnikateaduse magister (geotehnoloogia). Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: foonikirjelduse koostamine, kartograafilised tööd ja analüüsid, roheenergia tootmise seadmete mõju hindamine.

− Liis Promvalds – keskkonnakonsultant. Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: kliimakindluse hindamine.

− Mihkel Vaarik – keskkonnakonsultant, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: tehnilise taristu küsimused, mõju veekvaliteedile.

1 https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2023_DP_muutev_KSHga.pdf 2 https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/37778095/Heltermaa+sadama+DP+LS+ja+KSH+programm_t%C3 %A4iendatud.pdf/a04d00f2-844d-48d7-8ed1-d13ca0efb9a9

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

13

− Laura Elina Tuovinen (osales kuni september 2024) – keskkonnakonsultant, maastikuehituse bakalaureus – taimestiku inventuuri läbiviimine sadama territooriumil võimalike kaitsealuste liikide levikualal.

− Siim Viin (K-Projekt AS) – liiklusekspert – liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu hindamine, lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele, ristmike kontrollarvutused.

− Redik Eschbaum (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut) – ihtüoloog – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju kalastikule (sh Natura ala kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele).

− Rain Männikus (Lainemudel OÜ) – rannikuprotsesside ja -tehnika ekspert – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: Heljumi leviku modelleerimine ja hindamine (täitematerjali kaadamisel ja merepõhja süvendamisel), uute potentsiaalsete rajatiste mõju hindamine piirkonna veerežiimile – hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele. Lõhkamistööde vajalikkuse ja mahu hindamine olemasolevate uuringute põhjal. Heljumi modelleerimine merepõhja süvendamisel saadud pinnase kaadamisel. Kanali optimaalsuse hindamine. Hinnang olemasolevale navigatsioonimärgistusele ning vajadusel selle muutmisele.

− Georg Martin (Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut) – merebioloog – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju vee-elustikule, sh põhjakooslustele (k.a Natura elupaikadele).

− Leho Luigujõe – ornitoloog – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju linnustikule, sh Natura alade linnustikule.

− Ivar Treffner ja Priit Lätti (Nautic Trade OÜ) – hinnang veealuse kultuuripärandi esinemisvõimalusele ja sellele avaldatavale mõjule.

1.4 Metoodika

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes KeHJS ja PlanS. KSH aruande koostamisel lähtuti Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgiti KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit.

Hindamisel lähtuti asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, millest olulisemad olid:

− Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

− Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. KSH aruanne on koostatud lähtuvalt KSH programmist.

KSH läbiviimisel on arvestatud, et see oleks teostatud täpsusastmega, mis võimaldaks lisaks detailplaneeringut puudutavate otsuste tegemiseks vajaliku info andmisele ka vajalike tegevuslubade jaoks vajaliku info andmist. Sellest lähtuvalt on käsitletud lisaks planeeringus kavandatavatele tegevusele (ehitusõiguse andmine jm planeeringuga lahendatavad küsimused) ka keskkonnaloaga reguleeritavaid tegevusi (süvendamine, kaadamine ja tahkete ainete merre uputamine) ja nende mõjusid. Lõplik otsus KMH vajaduse osas keskkonnalubade taotlemisel on igakordselt otsustajal, kuid KSH on mõjusid, mille hindamiseks oli piisav teave, hinnatud KMH täpsusega.

1.5 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel

Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei esinenud.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

14

2 Detailplaneeringu lahendus ja selle alternatiivid

Detailplaneeringu eesmärk on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue kauba- ja parvlaevakai, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine. Detailplaneeringu lahenduse täpsem kirjeldus on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas. KSH on algatatud eeskätt seoses planeeringuga kavandatavate mere süvendamist ja täitmist vajavate tegevustega. Seega keskendutakse KSH aruandes ka eeskätt nendele tegevustele.

Planeeringusse haaratud merealale (Joonis 1) on kavas ehitada kaubakai, parvlaevade kaitsemuul- seisukai, lõunamuul-kai ja põhjamuul. KSH käsitleb ka akvatooriumis asuvat süvendusala ning

süvendamisega kaasnevat kaadamist.

Detailplaneeringu alal asub funktsioneeriv sadam, mis teenindab reisiparvlaevu liinil Heltermaa– Rohuküla, kauba- ja kalalaevu ning väikelaevu. Tulenevalt suurenenud reisijate- ja kaubaveo mahtudest on tekkinud vajadus vabastada avaliku liiniveo teenindamiseks kasutatav sadamaala kaubavedudest koos selleks vajalike laoplatside ja universaalkai ehitamisega. Samuti on tekkinud liiklusohutuse tagamiseks ja sadama parema funktsioneerimise jaoks vajadus täiendava kai rajamiseks reisiparvlaevadele.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uute kauba- ja parvlaevakaide, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

Detailplaneeringu põhijoonise (Joonis 1) kohaselt on planeeringualasse haaratud merealale kavas ehitada kaubakai, parvlaeva kaitsemuul-seisukai, põhjamuul, lõunamuul-kai. Kehtiv akvatooriumi ala on määratud majandus- ja taristuministri18.11.2021. a käskkirjaga nr 232 ja selle muutmise

vajadust planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta.

Kaubasadama juurde on vajalik kavandada kaasaegsetele nõuetele vastav tollitsoon ja tagada

turvanõuded sadamateenuse osutamisel.

Planeeritav kaubakai hakkab teenindama aluseid, mille veeväljasurve ületab 1350 tonni. Uue kaubakai valmimisega Heltermaa sadama olemasolev kaubamaht lähiaastatel ei suurene ja jääb 150 000 tonni piiresse aastases arvestuses.

DP plaanitakse veevarustus lahenda planeeringualal olemasoleva puurkaevu (PRK0012422) baasil säilitades väljaehitatud veevarustuse Kiviranniku ja Suuremaja kinnistutele. VEKA3 andmebaasi

alusel on puurkaevul 50 m sanitaarkaitseala.

Planeeringuala sisene kanalisatsioon on lahendatud lokaalselt. Sadama territooriumil on olemasolev bioloogiline puhasti (PUH0390220). Tegu on omapuhastiga (alla 50 ie), mille kuja on kuni 10 m4.

3 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1479952792 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

15

Kuivõrd sadama alale kavandatav täiendav hoonestuse maht on väike, siis ei ole oodata veetarbe või reoveetekke olulist suurenemist. Võimalik on kasutada olemasolevaid süsteeme vajadusel pikendades või ümber ehitades olemasolevaid trasse.

KSH aruandes käsitletakse järgmisi põhialternatiive:

− Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.

− Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringus kirjeldatud viisil.

2.1.1 Lõunamuuli alternatiivid

Sadama lõunaosasse on kavandatud nn lõunamuul. Muul on vajalik sadama kliimakindluse parandamiseks ning see aitab vähendada tormi ja jää mõju kavandatavale kaubakaile. Lõunamuuli osas on võimalik kaks tehnilist alternatiivi:

1) L1 – Lõunamuul rajatakse muulina (Joonis 2);

Joonis 2. Lõunamuuli põhimõtteline lahendus muuli alternatiivi L1 korral.

2) L2 – Lõunamuul rajatakse viisil, mis võimaldab täiendavate sildumiskohtade teket muuli sadamapoolsele küljele ehk rajatakse lõunamuul-kai (Joonis 3).

Joonis 3. Lõunamuuli põhimõtteline lahendus sildumiskohtadega alternatiivi L2 korral.

Lõunamuuli L1 ja L2 alternatiivide puhul erinevad keskkonnamõjud ainult ressursitarbe osas (vt ptk 3.1). Teistes mõjuvaldkondades erinevus puudub.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

16

2.1.2 Kaadamise alternatiivid

Heltermaa sadamale lähim kaadamisala on Vormsi S kaadamisala, mis asub Väinamere hoiualal. Kaadamisala on madal, läheduses asuvad siia ja kevadkuduräime kudealad, ala on tuhandete hahkade sulgimispaik. Lisaks paikneb Vormsi maastikukaitseala Rumpo sihtkaitsevööndi lähedal, kuhu setted võivad kanduda (ja kohalike elanike hinnangul on 1990ndatel ka kandunud). Seega ala pigem ei sobi suuremahuliseks kaadamisalaks5. Seni on ala olnud kasutuses väiksemate mahtude korral ning järgides kitsendusi (piirangutega tuulesuunale, tugevusele, kaadamisajale ja täpsemale alale (süvendatud pinnase kaadamine on keelatud kaadamisala kaguserva)). Suuremahulisteks töödeks peaks leidma sobiva kaadamisala, mis võiks teenindada ka teisi piirkonna sadamaid (N: Rohuküla, Sviby, Rohuküla Heltermaa laevatee jne).

Kaadamisala valimisel tuleb arvesse võtta keskkonnaalaseid kaalutlusi ja ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Asukoha valikul tuleks võtta eesmärgiks tagada, et süvendamisjääkide ladestamine ei mõjutaks ega devalveeriks merekeskkonna seaduslikke ärilisi ja majanduslikke kasutusviise ega tooks haavatavatele merelistele ökosüsteemidele kaasa soovimatuid mõjusid.

Sadama pidaja hinnangul ei ole majanduslikult mõistlik kasutada kaadamiskohta, mis jääks veeteed mööda rohkem kui 30 km (st linnulennult u 25 km) kaugusele sadamast.

Eesti mereala planeering6 esitab kaadamiskohtade valikul suunised ja tingimused.

Suunised:

− Uute kaadamisalade määramisel vältida võimalusel väga madalaid merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust ja erosiooni rannikupiirkonnas.

− Üldpõhimõttena tuleb vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil (nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-majanduslikult võimalik.

Tingimused:

− Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine ja uute kasutuselevõtmine täpsustatakse veekogu süvendamise kaadamise loa menetlemise käigus. Kaadamisel lähtutakse keskkonnaloas määratletud tingimustest.

− Uute kaadamisalade loomisel eelistada alasid väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb hinnata kaasnevaid võimalikke mõjusid ja välistada ebasoodne mõju.

− Kaadamiskoha (sh sügavus), -aja (nt väljaspool kalade kudemisaegasid ja noorjärkude kriitilist perioodi) ja tehnoloogia (nt heljumi teket ja levikut piiravad meetmed) valikul tuleb arvestada mõju mereelustikule laiemalt, ent kitsamalt tuleb arvestada mõju kaladele ja seeläbi kalandusele koos selle sotsiaal-majandusliku aspektiga.

− Kaadamisaladele ei kavandata vesiviljeluse arendusala.

− Uute kaadamisalade kasutusele võtmisel tuleb arvestada mõjuga kasutatavatele supluskohtadele. Kaadamisheljum ei tohi halvendada suplusvee kvaliteeti.

− Uute kaadamisalade kavandamisel tuleb teostada seni avastamata või uurimata veealuse kultuuripärandi allveearheoloogiline uuring.

− Uute kaadamisalade kasutusele võtmisel tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas.

− Uute kaadamisalade kasutuselevõtmisel tuleb tegevus kooskõlastada Transpordiametiga ja Keskkonnaametiga.

5 Keskkonnaameti kiri 26.01.2022 nr 6-5/22/648-2. 6 Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

17

Võimalike kaadamiskohtade leidmiseks teostati KSH programmi koostamisel kaardianalüüs. Kaadamiskoha potentsiaalseks kauguseks võeti 25 km Heltermaa sadamast. Kaadamiskoha asukohana välistati esmases kaardianalüüsis:

− kaitsealused alad;

− veeliiklusalad;

− riigikaitselised alad;

− kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid ning allveeleidude uputusalad;

− maardlad;

− Hiiu mereala planeeringus määratud vesiviljelusalad;

− Alad, mille suhtes on esitatud hoonestusloa taotlus.

Kaardianalüüsi tulemusena ilmnes, et sellistel alustel välistatult ei esine sobilikke kaadamisalasid. Arvestades Väinamere hoiuala ulatust, siis kogu Heltermaa sadamast 25 km raadiusesse jääv mereala on kaitsealune ala. Seega konsulteeriti Keskkonnaametiga ning jõuti järeldusele, et Eesti mereala planeering ja Väinamere hoiuala (ühtlasi Väinamere linnu- ja loodusala) kaitse eesmärgid ei välista otseselt uue kaadamisala rajamist hoiualale kui selle käigus ei kahjustata kaitse-eesmärke. Arvestades, et Heltermaa ja Rohuküla vahele jääval merealal on piirkondi, kus mereelupaigatüüpide esinemise tõenäosus on väga väike või neid ei esine eeldatavalt üldse, siis on Keskkonnaameti hinnangul tõenäoliselt võimalik leida uus kaadamisala, mille mõju Väinamere hoiuala, loodusala ja linnuala kaitse eesmärkidele on väiksem.

Hea kaadamisala oleks selline, kus materjali edasikandumise risk on madal:

− põhja tüüp – settekivimid;

− batümeetria – ümbritsevast alast sügavam;

− keskmised hoovuse kiirused, suunad ja põhja kalle – resuspendeeritud setted liiguvad hoovuse ja põhja kalde suunas, keskmine hoovuse kiirus <5 cm/s, maksimaalne <10 cm/s;

− sügavus > 10 m;

− ei esine loodusdirektiivi mereelupaigatüüpe (eeskätt veealuste liivamadalate elupaigatüüpi,

millele kaadamine kehtiva kaitsekorralduskava kohaselt Väinameres ei ole lubatud);

KSH programmi kaardianalüüsil määrati üks perspektiivne u 6,7 km2 suurune kaadamispiirkond. Kaadamispiirkond määrati suurema alana kui antud sadama süvendusega kaasnevaks kaadamiseks vajalik, et lähtuvalt läbiviidavatest uuringutest ja hinnangutest oleks võimalik piirkonna sees kaaluda erinevaid kaadamisalasid (võrdluseks pikka aega kasutusel olnud Vormsi S kaadamisala pindala on u 2 km2). Kaadamispiirkond paikneb Väinameres, Hiiumaa ja mandri vahel, Rohuküla-Heltermaa laevateest ligikaudu ühe meremiili kaugusel lõunas. Hiiumaa rannikust paikneb ala (mõõdetuna Heltermaa juurest) 4,8 ning mandrist (mõõdetuna Mäeküla juurest) 6 meremiili kaugusel. Sügavused piirkonnas ulatuvad 5–10 m.

Perspektiivselt sobiliku kaadamispiirkonna nurgapunktide koordinaadid on järgmised:

1) 23,2163°E, 58,8741°N ; X 6 526 356, Y 454 796; 2) 23,2693°E; 58,8748°N ; X 6 526 399, Y 457 853; 3) 23,2707°E; 58,8547°N ; X 6 524 159, Y 457 910;

4) 23,2181°E; 58,8546°N ; X 6 524 182, Y 454 874.

KSH aruande koostamisel käsitleti kaadamispiirkonnas kahte perspektiivse kaadamisala asukoha alamalternatiivi (Joonis 4):

− K1 ehk läänepoolne kaadamisala: o 23,2167169°E, 58,8739153°N ; X 6 526 335, Y 454 819; o 23,2435724°E, 58,8743441°N ; X 6 526 365, Y 456 369;

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

18

o 23,2445394°E , 58,8550471°N ; X 6 524 215, Y 456 401; o 23,2183280°E, 58,8549177°N ; X 6 524 218, Y 454 888. o Keskpunkt: 23,2309467°E, 58,8646315°N ; X 6 525 291, Y 455 628.

− K2 ehk idapoolne kaadamisala: o 23,2435724°E, 58,8743441°N ; X 6 526 365, Y 456 369; o 23,2693424°E, 58,8746566°N ; X 6 526 383, Y 457 856; o 23,2707248°E, 58,8552531°N ; X 6 524 221, Y 457 912; o 23,2445394°E, 58,8550471°N ; X 6 524 215, Y 456 401; o Keskpunkt: 23,2571524°E, 58,8647993°N ; X 6 525 293, Y 457 140.

Mõlemad alternatiivsed kaadamisalad on 3,2 km2 suurused.

Joonis 4. Kaadamisala alternatiivsed asukohad.

HELCOMI suuniste kohaselt tuleks süvendamisel saadud materjalide võimalikku ressursiväärtust arvestades kaaluda, kas seda oleks võimalik kasutada otstarbekamalt maismaal. Materjali kasutusvõimalused on:

a) tööstuslik kasutamine – pinnase täitmine ja maaparandus, kalda taastamine, avameretammid, katte- ja täitematerjal;

b) põllumajanduslik ja tootev kasutamine – veemajandus, ehitusmaterjalid, vooderdised; c) keskkonnaseisundi parandamine – märgalade, maismaaelupaikade, pesitsussaarte ja

püügikohtade taastamine ja rajamine.

Süvendataval alal teostatud ehitusgeoloogiliste uuringute alusel on süvendatav materjal suures osas saviliiv, muda ning voolav liivsavi, mille kasutus materjalina on raskendatud (nõudlus puudub).

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

19

Sügavamad süvendatavad kihid koosnevad saviliivmoreenist ja jämepurdmoreenist7 – neid materjale on võimalik kasutada kaubakai ehitusel täitepinnasena. KMH aruande raames tehtud täpsemal süvendatava materjali mahtude hinnangul ilmnes, et eeldatavalt u 90% süvendatavast materjalist on plastne savi. Süvendatavatest materjalidest võib seega teoreetiliselt olla võimalik u 10% kasutada täitepinnasena.

Otstarbekas oleks süvendatavat materjali, mille omadused on selleks sobilikud, maksimaalselt kasutada kohapeal sadamaehitiste ja platside ehitusel või ka mujal läheduses asuvatel objektidel ehituseks. See aitaks vähendada kaadamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, samuti vähendaks ehitusmaterjalide ressursitarvet. KSHs on hinnangutes siiski lähtutud halvimast olukorrast ja eeldatud, et kogu süvendatav materjal kaadatakse merre. Kaadamisala all-alternatiive on käsitletud mõjuvaldkondade puhul, kus esineb erinevus.

2.1.3 Muud alternatiivid

Käesolevas KSH aruandes käsitletakse võimalikke tegevuste ajalisi piiranguid keskkonnameetmetena. Eraldi ajalisi alternatiive ei käsitleta.

Kuna KSH objektiks on detailplaneering, mille planeeringuala on määratletud, siis ei ole võimalik KSH käigus käsitleda asukoha alternatiive ehk vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti

väljaspool antud planeeringuala (va kaadamisala osas lähtuvalt ptk-s 2.1.1 kirjeldatule).

KSH käigus ei käsitleta asendi alternatiividena planeeringuala piires toimuvaid asukohtade täpsustusi, mida tehakse KSHs antud soovituste või planeeringule asjaomaste asutuste poolt esitatud ettepanekute alusel. KSH ja planeeringu koostamine toimuvad integreeritult ning ettepanekuid arvestatakse planeeringu koostamisel jooksvalt.

7 OÜ REI Geotehnika. 2010. Heltermaa sadama kaid nr 3 ja 4. Ehitusgeoloogia aruanne.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

20

3 Keskkonnakasutus

3.1 Süvendus- ja täitetööde mahud, ehitusmaterjalide kasutamine

KSH koostamisel hinnati rannikuehitiste projekteerija Rain Männikuse poolt kavandatava tegevuse mere täitmist ja süvendamist puudutavaid materjali mahte. Põhja- ja lõunamuuli tahkete ainete maht arvutati pikkuste ning eelduslike ristlõigete põhjal. Kasutati programmi Delft3D moodulit, mille aluseks olid Transpordiameti ja Saarte Liinide sügavuste andmebaasid. Tabel 1 esitab mahud nii veepealse osa kui ka uputatud mahtude kohta. Raudbetooni osa on võrreldes muu täitega väike. Kõikide rajatiste puhul kasutatakse mineraalse täitena ilmselt purustatud paekivi. Lisaks on kasutusel graniitkivid nõlvade kindlustamiseks.

Tabel 1. Rajatiste mahud.

Kaubasadam koos

kaitsemuul- seisukaiga

Lõunamuul L1

Lõunamuul- kai L2

Põhjamuul

Kokku kaubasadam

+ L2 + põhjamuul

Uputatav täide, m³ 18000 27 000 38 000 52 000 108 000

Veepealne täide, m³

25000 17 000 24 000 2000 51 000

Kokku maht, m³ 43000 44 000 62 000 54 000 159 000

Kokku 318 000

Lõunamuuli tehnilised alternatiivid (vt ptk 2.1.1) erinevad üksteiset vajalike materjalide mahu poolest. Alternatiivi L2 puhul on vajaminev materjali maht 1,4 korda suurem kui L1 korral. Samas L2 puhul on rajatise funktsionaalsus tunduvalt suurem. L2 alternatiivi korral toimib muul lisaks kaitserajatiseks olemisele ka kaina. See võimaldaks vajadusel rohkematel laevadel sadamas viibida, mis kliimamuutuste tingimuses võib osutuda vajalikuks.

Kui kaubasadama kai rajatakse nii, et selle liin ehitatakse L-elementidest, mille puhul tuleb süvendada merepõhja, kuid seda materjali kasutatakse tagasitäiteks, siis on hinnanguline maht

13 500 m³. Arvestatud on siin sellega, et kailiini pikkus on 215 m. Rajades sama meetodiga

lõunamuuli, kus põhjapoolse liini osa pikkus oleks 210 m (ilma kaubasadamat ehitamata), siis oleks

hinnanguline maht 13 000 m³. Ressursside säästliku kasutuse seisukohalt on eelistatud

L-elementidest ehitamine, mis võimaldab süvendatavat materjali tagasitäitena kasutada. Seda eeskätt arvestades objekti asukohta (Hiiumaal paekivikarjäärid puuduvad ja arvestades vajalike

materjalide mahte, siis mõjutaks see arvestatavalt Hiiumaa kruuskarjääride varude suurust).

Sadamas tuleb süvendada akvatooriumi rajamiseks ning olemasoleva kanali laiendamiseks. Kui

arvestada projektseks sügavuseks konservatiivselt -6,5 m (tegelik on ilmselt -6,0 või -5,5 m), siis

on vajalik süvendatava pinnase maht 280 000 m³. Suurem osa sellest pinnasest (hinnanguliselt ca

90%) on plastne savi. Tavapärase süvendustöödel kasutatava pargase maht on u 3000 m³. See tähendab, et kaadamiseks on vaja teha u 93 sõitu (edasi-tagasi 186). Aktiivse ehitustegevuse korral on eeldatavalt süvendamine-kaadamine võimalik teostada ühe hooajaga. Arvestades väga suuri süvendusmahte võib reaalselt osutuda vajalikuks tööd teostada mitmel aastal. Ressursside säästu aspektist on eelistatud kaadamisala K1 kasutamine, kuna transporditeekond on u 1 km võrra

väiksem. Edasi-tagasi sõitude arvu arvestades on tegu kütusekulu vaates märgatava erinevusega.

Sadama muulide-kaide ehituse toimumine on tõenäoline etapiti.

Süvendataval alal on pehmed savid. Seega ei ole näha ette lõhkamistöid.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

21

Kaubakai ja kaitsemuul-seisukai ning lõunamuul-kai ehitamiseks on võimalik kasutada koppekskavaatoreid ning alustada töödega maismaa poolt. Põhjamuuli tuleks esmalt asendada pehme savipinnas minimaalselt kokkusurutava pinnasega (näiteks purustatud paekiviga), misjärel saab ehitada lainemurdja keha ja katta selle kividega. Töid tuleb teha vee pealt. Akvatooriumi süvendamisel tuleb kasutada koppsüvendajat, näiteks AS Saarte Liinide Watermasterit.

3.2 Jäätmeteke ja ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamine

Planeeringu elluviimise puhul on oodatav jäätmeteke seotud eeskätt süvendus- ja ehitustöödega.

Süvendustööde käigus tekib eemaldatud pinnast, hinnanguliselt mahus kuni 250 000 m3. Süvendustöödel eemaldatud pinnas kaadatakse. Projekteerija hinnangul sobib kuni 10% süvenduspinnasest kasutada tagasitäiteks. Süvenduspinnas asendab täitematerjali merepinnast kõrgemal olevale alal teiste täitematerjalide vahekihis.

Ehitustööde käigus tekib tavapäraseid ehitusjäätmeid. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Sadama kasutusaegne jäätmekäitlus toimub vastavalt sadamaseaduses toodud nõuetele. Sadama ekspluatatsiooniga seonduvalt tekivad jäätmed peamiselt sadamat kasutatavate laevade pardal ja sadamarajatisete käitamisel. Vastavalt sadamaseadusele korraldab sadama pidaja laevajäätmete, (va lastijäätmete) vastuvõtmise laevadelt. Lasti käitlev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud korraldama laeva tegevuse käigus tekkinud lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida see sadam või sadamaoperaator teenindab, sealhulgas lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida selles sadamas remonditakse, kui õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide nõuete kohaselt ei ole kokku lepitud teisiti. Sadama pidaja koostab ja rakendab nõuetekohase laevajäätmete

vastuvõtmise ning käitlemise kava.

3.3 Müra ja vibratsioon

Müra teke on seotud sadama arendamise ning hiljem sadama kasutamisega. Tegu on olemasoleva sadamaalaga ning väljakujunenud laevateedega.

Sadama arendamisega kaasneb ehitusmüra, mis esineb ainult ehitusperioodi ajal ning ehitustegevuse lõppemisel see lakkab. Müraallikateks on sadama süvendamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ning ajutiselt suurenenud liiklus. Ehitustöödel võivad müraallikateks olla süvendustööd, materjali välja- ja sissevedu ning betoonitööd.

Sadama kasutamisega kaasneb liiklusmüra, mis on seotud laevade liikumisega sadama akvatooriumis ning sadama alale suunduva autoliiklusega. Planeeringuga kavandatakse uut kaubakaid, kuid kaubakai on kavandatud liiklusohutuse tõstmiseks. Kaubakäibe suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga planeeringu elluviimisega kaasnevana ei nähta. Samuti ei nihku

kauba laadimisega seotud tegevused müratundlikele aladele oluliselt lähemale.

Maapinna kaudu levivat vibratsiooni võivad põhjustada teatud ehitustööd (ehitusvaiade ja sulundite rammimine), samuti lõhketööd. Arvestades süvendatava pinnase iseloomu, siis projekteerija hinnangul lõhketööde kasutamine ei ole vajalik.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

22

3.4 Välisõhu saasteained ja lõhnaained

Heltermaa sadama arendamisega kaasnev välisõhku paisatavate saasteainete teke on seotud sadama ehitamise ja kasutamisega.

Ehitustöödel tekib peamiselt tolmu (tahkeid osakesid – PMsum, PM10, PM2,5). Tolmu teke on seotud eeskätt puistes ehitusmaterjalide käitlemisega (transpordi, laadimise, hoiustamise ja teisaldamisega). Tolmu tekib ka veokite ja ehitusmasinate liiklemisel ehitusobjektil ja ehitusobjektile suunduvatel teedel. Ehitustegevusse hõlmatud veokite ja masinate töötamisel (sisepõlemismootorites põlemisel) tekib välisõhu saasteainetest süsinikoksiidi (CO), lämmastikoksiidi (NOx) ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ).

Lõhnaaineid võib ehitustöödel tekkida kaubasadama territooriumil asfalteerimistöödel, muude ehitustöödega kaasnevana seda oodata ei ole. Lõhnaainete teke ja levik on võimalik ka avariiolukorras (õlide/kütuste leke erinevate ehitusmehhanismidest ja masinatest, tulekahju).

Sadama kasutamisega kaasneb samuti sõidukite (nii sõiduautode kui ka veokite liiklemine). Sõidukite töötamisel tekib tahkeid osakesi (PMsum, PM10, PM2,5), süsinikoksiidi (CO), lämmastikoksiidi (NOx) ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ). Milliseid kaupu ning millistes kogustes sadamas käideldakse, ei ole KSH läbiviimisel teada ning nende laadimise mõjusid ei ole võimalik hinnata. Kuna planeeringuga ei kavandata kaubamahtude suurenemist, siis ei ole oodata, et mõjud erineksid käesoleval ajal esinevatest.

3.5 Vee- ja energiakasutus

Kavandatava planeeringuga ei kavandata sadama hoonestuse olulist laienemist või külastatavuse olulist suurenemist. Sellest lähtuvalt ei ole oodata, et tegevusega kaasneks veekasutuse (ja seega reovee tekke) või energiakasutuse suurenemine. Veekasutuse osas nähakse ette veekasutuse ja reoveepuhastuse lahendamine olemasoleva puurkaevu ja reoveepuhasti baasil. Kuna biopuhasti on rajatud juba 1994 aastal, siis võib tulevikus olla vajalik puhast rekonstrueerida/välja vahetada. Vastava vajaduse tekkimisel tehakse seda ehitusprojekti alusel. Planeeringus tuleb arvestada, et tegu on omapuhastiga (jõudlus alla 50 ie), mille suhtes tuleb tagada 10 m kuja8. Samuti tuleb tagada heitvee väljalasu säilimine. Väljalasu kasutust (sh seiret) reguleeritakse vastava keskkonnaloaga.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

23

4 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

4.1 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–20359

Arengukavaga soovitakse muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Arengukavaga soovitakse arendada keskkonnasäästlike rajatisi ja teenuseid sadamates.

Arengukava kohasel on enamik Eesti sadamaid avatud või poolavatud veealade/akvatooriumidega. Arvestades kliimamuutusi, amortiseeruvad sadamarajatised kiiremini. Et kliimamuutuste mõjudega kohaneda, tuleb leida võimalus sadamate kaitserajatiste väljaarendamiseks ja otstarbeliste projektide rahastamiseks.

Arengukavas on üheks arenguobjektiks merendus. Merenduses soovitakse arendada välja toimiv väikesadamavõrgustik koos nüüdisaegsete teenustega. Uute väikesadamate arendamisel on kesksel kohal ohutuse tagamine, sadamakoha loodustingimuste sobivus ning juurdepääsuteede võrgustiku rajamine. Laienev väikesadamavõrgustik suurendab ka väikelaevade ja nende juhtide arvu.

Kavandatav tegevus on kooskõlas arengukavaga.

4.2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering10

Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114.

Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed, maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks

omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine.

Sadamate osas rõhutab planeering mitmeotstarbelise kasutuse vajadust. Heltermaa puhul nähakse

vajadust merepääste kasutusviisi lisandumiseks.

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega, aidates kaasa sadama mitmeotstarbelise kasutuse arendamisele.

4.3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+11

Hiiu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/65.

Hiiu maakonnaplaneeringus tuuakse välja olulise arengupotentsiaaliga sadamad. Ühenduste parendamisel on oluline reisi- ja kaubasadama funktsioonide mitmekesistamise ning teenuse kvaliteedi parendamise seisukohalt reisisadam Heltermaa. Seoses uute laevade tulekuga vajab sadam rekonstrueerimist ning reisijate teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist. Samuti

on Heltermaa sadama rekonstrueerimine vajalik kaubaveo arendamiseks ja turismi arenguks.

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega.

9 https://www.mkm.ee/en/media/5393/download 10 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/ 11 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

24

4.4 Hiiumaa valla arengukava 2035+12

Tuginedes Hiiumaa valla arengukavale, siis on Heltermaa poolel ülioluline kauba- ja reisijakai eraldamine. Arengukava seab eesmärgiks ka, et Heltermaa sadama piirkonna liikluskorraldus muudetakse ohutuks. Samuti on vajalik parvlaevaliikluse elektrifitseerimiseks vajaliku taristu väljaarendamine Heltermaa sadamas.

Arengukava tegevuskava näeb ette Heltermaa ja Rohuküla sadamatesse lisa sildumisvõimaluse loomise vajadust ja lainemurdja ehitamist liinilaevu teenindava akvatooriumiosa kaitseks ja eraldiseisva kaubakai ehitamist Heltermaa sadamasse.

Detailplaneering on kooskõlas valla arengukavaga.

4.5 Pühalepa valla Hagaste–Heltermaa piirkonna osaüldplaneering13

Pühalepa valla Hagaste–Heltermaa piirkonna osaüldplaneering on kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 20.12.2005. a otsusega nr 33.

Planeeringuala paikneb osaliselt (vähesel määral ala loode nurgas) üldplaneeringu alal.

Planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohases kehtestatud detailplaneeringu alal.

Üldplaneering ei sea piiranguid planeeringualale. Planeering on üldplaneeringu kohane.

4.6 Pühalepa valla Heltermaa–Sarve–Salinõmme piirkonna osaüldplaneering14

Pühalepa valla Heltermaa–Sarve–Salinõmme piirkonna osaüldplaneering on kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008. a otsusega nr 334.

Planeeringuala paikneb osaliselt üldplaneeringu kohasel sadama maal ja osaliselt Väinamere hoiualal.

Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale võib sadamates ja lautrikohtadel rajada ainult merega või

kalapüügiga seotud hooneid ja rajatisi.

Üldplaneering ei sea piiranguid planeeringualale. Planeering on üldplaneeringu kohane.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/428092022007 13 https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering 14 http://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570949/Heltermaa-Sarve-Salinomme_YP- Seletuskiri.pdf/35d723a0-ecef-4980-9402-116be56ad11d

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

25

5 Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Käsitletava planeeringuga kavandatavate tegevustega mõjutatakse potentsiaalselt Heltermaa sadama territooriumit, sh akvatooriumit ja selle lähiala. Sadamas kavandatavate tegevuste hinnanguline mõjuala on kuni 500 m detailplaneeringu alast. Lisaks mõjutatakse tegevusega potentsiaalset kaadamispiirkonda ja selle lähiala. Kaadamise mõju seisneb eeskätt võimalikus heljumi levikus. Mõjuala potentsiaalseks ulatuseks võib pidada kuni 2 km kaadamiskohast. Täpsemalt on mõjuala sõltuv mõju liigist ja seda käsitletakse iga mõjuvaldkonna puhul mõju hindamise juures ptk 5.

5.1 Kavandatava tegevuse asukoht

5.1.1 Heltermaa sadam

Detailplaneeringuala hõlmab endas Heltermaa sadama ala, sh sadama akvatooriumit. Heltermaa sadam asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Heltermaa külas, jäädes Kärdlast u 25 km kaugusele.

KSH objektiks oleva DP alal (Joonis 1) asuvad kuus kinnistut tervikuna, kaks riigitee alust kinnistut osaliselt ja seotud mereala:

− Heltermaa sadam (kü 63902:001:0645, tootmismaa 70%, ärimaa 20% ja ühiskondlike ehitiste maa 10%) pindalaga 6,49 ha;

− Anti (kü 63902:001:0050, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%) pindalaga 5598 m2;

− Heltermaa alajaam (kü 63902:001:2230, tootmismaa 100%) pindalaga 48 m2;

− Unga (kü 63902:001:0255, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%) pindalaga 2712 m2;

− Suuremaja-Sadama (kü 20501:001:1343, maatulundusmaa 100%) pindalaga 3071 m2;

− Elisa mast (kü 63902:001:0620, ärimaa 100%) pindalaga 77 m2;

− 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee (kü 63902:001:3971, transpordimaa 100%) pindalaga 16,30 ha;

− 12101 Heltermaa-Sarve-Aruküla tee (kü 63902:001:4010, transpordimaa 100%) pindalaga 13,87 ha;

− lisaks mereala, mis hõlmab ka akvatooriumis asuvat võimalikku süvendusala ning täiendavaid lainemurdjaid/muule.

Tuginedes sadamaregistri andmetele15, siis osutatakse Heltermaa sadamas sadamateenuseid sõltumata veesõiduki suurusest. Veesõiduki suurim pikkus on 118 m, laius 20 m ja suurim süvis 4,8 m. Sadama sissesõidutee väikseim laius on 60 m ja väikseim sügavus 5,2 m (EH2000). Sadamas on põhilisteks teenuseosutajateks AKTSIASELTS JETOIL (veesõiduki punkerdamine), TS Laevad OÜ (reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine) ja aktsiaselts Saarte Liinid (veesõiduki lastimine ja lossimine, veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel, veesõiduki sildumise võimaldamine).

Sadamas on käesoleval hetkel seitse kaid (Joonis 5). Info kaide kohta on leitav Tabel 2-st.

15 Sadamaregister

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

26

Joonis 5. Heltermaa sadama-ala ja kaide asetus16.

Tabel 2. Heltermaa sadama kaid16.

Kai nimetus Liik Sügavus kai ääres (m), EH2000

Pikkus (m)

Kai nr 1 (rambiga) Statsionaarne kai 4,5 86,0

Kai nr 2 Statsionaarne kai 3,9 21,0

Kai nr 3 (rambiga) Statsionaarne kai 5,0 117,0

Kai nr 4 (rambiga) Statsionaarne kai 4,8 101,0

Kai nr 5 (tankla) Statsionaarne kai 2,8 50,0

Kai nr 6 (ujuvkai) Ujuvkai 2,5 50,0

Kai nr 7 (ujuvkai) Ujuvkai 2,2 50,0

5.1.2 Kaadamispiirkond

Kaadamisaladena on üldjuhul eelistatud sügavamad merealad. Kuna Heltermaa sadamat ümbritsev mereala on väga madal, siis reaalselt ei esine piirkondi, kus mere sügavus oleks üle 10 m. Suurimad sügavused küündivad 8 meetrini. Reaalselt esineb sadamast 20 km raadiusel merealal üks piirkond, kus merepõhja sügavused on suuremad kui ümbritsev ala ning alal loodusdirektiivi mereelupaigatüüpide esinemise tõenäosus on väga madal17. Ala paikneb Heinlaiust idas. Olemasolevate andmete alusel on ala põhjasubstraadiks liiv18, sügavus 7–8 m19, inventeeritud ja modelleeritud mereelupaikadega kattuvus puudub ning ala paikneb väljaspool laevateid,

16 https://saarteliinid.ee/heltermaa/ 17 PlanWise4Blue projekti raames avaldatud Loodusdirektiivi mereelupaikade potentsiaalsete esinemisalade modelleeringu alusel https://gis.sea.ee/planwise4blue 18 https://emodnet.ec.europa.eu/geoviewer/ 19 https://gis.vta.ee/nutimeri/

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

27

riigikaitselisi alasid, maardlaid, kultuurimälestiste kaitsevööndeid, vesiviljelusalasid ja hoonestusloa

taotluse alasid.

Joonis 6. Potentsiaalse kaadamisala piirkond – joonisel määratud lilla ala sees otsitakse KSH raames sobilik kaadamisala (ehk kaalutakse erinevaid asendialternatiive).

5.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

5.2.1 Planeeringuala maismaa osa

Heltermaa sadama-ala on madal ja tasane, maapinna kõrgus jääb enamasti 1–4 m vahele ning tõuseb lääne suunas. Tuginedes Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaardilehe andmetele, siis levib enamikul planeeringualast ülemises pinnakatte kihis Võrtsijärve alamkihistu moreen

(Q1jrVr_g).

Planeeringualale jääb puurkaev registrikoodiga PRK001242220, millel on 50 m ulatusega sanitaarkaitseala. Vastava puurkaevu läbilõike info on esitatud EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur põhjaveekogumite kaardikihi järgi paiknevad planeeringuala kinnistud Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonna alal, mille koondseisund 2020. a andmete alusel on hea ning Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonna alal, mille koondseisund 2020. a andmete alusel on samuti hea.

Põhjavee kaitstuse seisukohalt on planeeringuala näol tegu kaitsmata põhjavee alaga, kus põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.

20 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1479952792

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

28

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur põhjaveekogumite kaardikihi21 järgi paiknevad planeeringuala kinnistud Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonna alal, mille koondseisund 2020. a andmete alusel on hea ning Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonna alal, mille koondseisund 2020. a andmete alusel on samuti hea.

Põhjavee kaitstuse seisukohalt on planeeringuala näol tegu kaitsmata põhjavee alaga, kus põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.

Tabel 3. Puurkaevu geoloogiline läbilõige.

Puurkaevu nr Kirjeldus

Puurkaev 12422

0,0–9 m lubjakivirähk 9–139,7 m lubjakivi ja savikas lubjakivi 139,7–140,5 m glaukoniitliivakivi 140,5–141,5m diktüoneemakilt 141,5–175 m liivakivi

5.2.2 Sadama akvatoorium

2021. aastal läbi viidud OÜ REI Geotehnika ja TLÜ Ökoloogia keskuse ning Eesti Geoloogiteenistuse uuringud näitasid, et Heltermaa sadama akvatooriumis on tegemist Läänemere sellele piirkonnale tüüpilise setete lasundiga. Kõige all lamab suhteliselt tasase pinnaga aluspõhi (paekivi), millele on

kuhjunud väga ebaühtlase lasundina (enamasti 2–5 m tüsedune) moreen, mis avaneb ka

rannalähedases meres. Moreeni pinda katab omakorda Balti jääjärve viirsavi, mis oma voolava konsistentsi tõttu on ehitusgeoloogiliselt kõige ebastabiilsem pinnas. Viirsavi paksus on enamasti

2–3 m ning selle pind jälgib üsna täpselt moreeni pinda. Viimane, kõige ülemine kiht on Joldiamere-

Limneamere settekompleks (savikad setted), mille tüsedus on kohati üle 10 meetri ja selle pealispind langeb kokku merepõhja sügavusega. Selle savika kihi pealispind on enamasti väga lauge. OÜ REI Geotehnika on ülemist kihti kirjeldanud üliplastse savina, mis on väga kleepuv. Üldjuhul puudusid uuringualal liivakad ja kruusakad setted või esinesid liiga õhukese kihina, et seda geofüüsikaliste meetoditega tuvastada.

Nii Heltermaa kanalis kui ka sadamast lõunas mõõdistatud profiilide puhul nähti, et rannast mõnesaja meetri kaugusel hakkas nii moreeni kui ka aluspõhja pind kiirelt langema, moodustades

ulatusliku, ligi 1500 m laia ja ca 20 m sügava oru, mis on tänaseks savikate setetega täitunud. See

on oluline teadmine, sest alates sellest piirist halvenevad oluliselt ehitusgeoloogilised tingimused, ent samas lihtsustuvad süvendamise tingimused.

Heltermaa sadamast põhja pool teostatud uuringute kombineerimisel varasemate geoloogiliste uuringutega selgus, et jahisadama merepoolses küljes paikneb vana mattunud org, mille sügavus suureneb põhja-kirdesuunas liikudes ning mis on täitunud pehmete savidega. Võib arvata, et

savikad setted ulatuvad umbes 10 meetri sügavuseni, umbes 50–75 m tänasest jahisadamamuulist

kirdes umbes tänase kaubasadama kai keskel paikneb aga kõrgendik, mille kõrgeim osa jääb umbes

7–8 meetrit allapoole merepinda. Umbes 100 m kaubasadama kaist põhjasuunas liikudes kõrgendik

sisuliselt kaob ja jahisadama esine org ühineb idas oleva sügavama oruga.

Valdaval osal süvendusalal levib suhteliselt kergesti kaevatav nõrk savipinnas ning väga kohev moreen. Ala lääneosas on aga tegemist raskesti kaevatavate moreenpinnastega, milledes esineb lubjakivi materjalist pankasid. Kaevandamissügavusse jääda ka kaljupinnas lubjakivi. Tuleb

21 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

29

arvestada, et lubjakivi pealispind on äärmiselt ebaühtlane. Mere põhjas ja moreenis on ka tardkivi

rahnusid.

KSH koostamise käigus võeti OÜ Rei Geotehnika poolt proovid süvendatava ala setetest 5 uuringupunktist. Proovidest määrati naftasaaduste ja raskmetallide Cd, Cu, Hg, Pb ja Zn (nn Helcomi valik) sisaldus. 20.06.2023 tehti välitöö. Proovid võeti käsipuursondiga läbindatud puuraukudest PA1…PA5 sügavusvahemikust 0,00…0,25 m mere põhjast. Proovide analüüsi teostati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüütilise keemia osakonnas.

Arvestati, et kuigi merepõhja sadama akvatooriumis võiks tinglikult käsitleda transpordimaana, seega siis tööstusmaana KMm 28.06.2019 nr 26 märkus 3 mõttes, siis kuna materjal soovitakse kaadata merealale, siis peavad saasteainete sisaldused vastama rangematele ehk elamumaa piirnormidele.

Puuraugus PA4 leiti naftasaadusi merepõhja pinnaseproovis 260 mg/kg (Joonis 7), seega üle sihtarvu, kuid alla piirarvu elu- (ja tööstusmaal). Ülejäänud pinnaseproovides oli naftasaadusi alla sihtarvu, tegelikult lausa alla määramistäpsuse (Tabel 4). Seega pole süvendusala naftasaaduste suhtes saastunud ja suurem osa süvendusalast (v.a loodeosa) on naftasaaduste kui saastekomponendi suhtes heas seisundis.

Helcomi valiku raskmetallide kaadmiumi (Cd), vase (Cu), elavhõbeda (Hg), plii (Pb) ja tsingi (Zn) sisaldus oli kõigis merepõhja pinnaseproovides alla sihtarvu (Tabel 4). Seega pole süvendusala analüüsitud raskmetallidega saastunud ja on nende sisalduse suhtes heas seisundis.

Kokkuvõtvalt leiti, et merepõhja pinnas pole Heltermaa sadama süvendusalal naftasaaduste ja

raskmetallidega saastunud.

Tabel 4. Merepõhja pinnaseproovide analüüsitulemused akvatooriumi alalt.

Näitaja ühik Elamumaa piirarv

Sihtarv PA1 PA2 PA3 PA4 PA5

Kaadmium mg/kg 5 1 0,2 0,22 0,22 0,18 0,13

Plii mg/kg 300 50 12 12 14 13 8,9 Tsink mg/kg 500 200 97 94 110 98 63

Vask mg/kg 150 100 26 24 25 23 14

Elavhõbe mg/kg 2 0,5 0,013 0,01 0,01 0,0083 0,0054

Nafta mg/kg 500 100 <20 <20 <20 260 <20

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

30

Joonis 7. Süvendusala reostusuuringu uuringupunktide asukohaplaan. Allikas: OÜ Rei Geotehnika, 2023.

5.3 Pinnavesi

Nii planeeringuala ümbritsev mereala kui ka perspektiivne kaadamispiirkond kuulub Väinamere

rannikuvee veekogumisse (EE_16). Eesti pinnaveekogumite seisundiinfole tuginedes22 on

Väinamere rannikuvee ökoloogiline seisund ”kesine”. Seda peamiselt toiteainete sisalduse ja

eutrofeerumise tõttu. Keemiline seisund on hinnatud ”halvaks“ elavhõbeda (Hg) sisalduse tõttu

22 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

31

kalades. Koondseisund on sellest lähtuvalt hinnatud 2022. a halvaks. Perioodil 2022–2027

veemajandamiskavades on seatud näitaja "Hg kalas" osas madalam eesmärk – "halb" ja seda

kaugkande ja atmosfäärist sadenemise tõttu. Veekogumi ”hea” seisundi saavutamine venib seega

tehnilistel põhjustel ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu.

Eesti rannikuvee hüdromorfoloogilise23 hinnangu kohaselt on tegu “heas” seisundis veekogumiga.

Lääne-Eesti vesikonna veeseireprogrammi 2022–202724 kohaselt on Väinamere rannikuveetüüp (soolsuse tasemelt) mesohaliinne (3–6,5 psu) madal, varjatud ja segunenud rannikuvesi. Pindalalt on tegu 89 273 ha suuruse veekogumiga. Merepõhja moodustavad25 peamiselt pehmed setted (sh muda, liiv). Kõvem substraat on leitav madalates ja lainetusele avatud lahtedes. Tänu madalaveelisusele ning pehmele substraadile on vee läbipaistvus sageli väga kehv – tormijärgselt 0,5 m. Pikaajalise rahuloleku ajal on aga 90 % põhjast footilises tsoonis26.

Veeseaduse § 118 lg 5 p 1 kohaselt ei ole õiguslikul alusel rajatud sadamaalal ja kalda- või rannakindlustuse alal veekaitsevööndit. Samuti ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 5 alusel ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, ranna kindlustusrajatisele, riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele, tehnovõrgule ja -rajatisele ja avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringuga soovitakse sadama territooriumil sadama mitmekesisemate arenguvõimaluste tagamiseks vähendada ranna ehituskeeluvööndit 0-meetrini. Praegu kehtiva looduskaitseseaduse järgi ei ole võimalik muude (sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks mitte mõeldud) sadama territooriumile või lähiümbrusesse ehituskeeluvööndisse kavandatavate ehitiste (sh näiteks haljasalale varjualune puhkamiseks) ehitamine.

5.4 Looduskaitselised objektid ja alad

5.4.1 Kaitsealused taimeliigid

Planeeringualale ulatuvad kahe II kaitsekategooria taimeliigi (harilik muguljuur (Herminium monorchis, KLO9305974) ja madal kadakkaer (Cerastium pumilum, KLO9305657)) ning seitsme III kaitsekategooria taimeliigi (kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, KLO9303900), tui- tähtpea (Scabiosa columbaria, KLO9309809), kaljukress (Hornungia petraea, KLO9309770), veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea, KLO9310606), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens, KLO9309787), hall käpp (Orchis militaris, KLO9309852), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea, KLO9309823)) kasvukohad. Enamik kasvukohtadest on EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kantud väga ulatuslikult.

Planeeringuala ulatuses kontrolliti kaitsealuste taimeliikide võimalikku esinemist keskkonnakonsultant Laura Elina Tuovineni poolt 16.06.2023. a. Inventuuri käigus planeeringuala ulatusest kaitseluste taimeliikide esinemist ei tuvastatud. Samas võib kaitseluste liikide arvukus eri aastatel erineda. Arvestades inimmõju ulatust, siis (pool)looduslikus seisundis on säilinud Heltermaa sadama katastriüksuse (63902:001:0645) riba olemasolevast kanalist lõunas (Joonis 8). Kanalist põhja suunda jääv ala on tugevalt mõjutatud inimtegevusest ning sellel alal kaitsealuste taimeliikide esinemine on vähetõenäoline. Lõuna pool kanalit paikneval rannaniidul võib eelnevalt

nimetatud liike soodsatel aastatel leiduda.

23 Näitaja, mis iseloomustab veekogumite voolurežiimi ja morfoloogia muutmise ulatust inimese poolt. 24 https://kliimaministeerium.ee/media/7773/download 25 https://keskkonnaamet.ee/media/3213/download 26 Pinnalähedane veekiht, kus vette tungib piisavalt valgust, et võimaldada fotosünteesi.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

32

Joonis 8. Pildil näha olevast kraavist alates vasakul (lõuna suunas) algab rannaniiduilmeline kooslus, kus ei saa välistada ka kaitseluste liikide esinemist. Kanalist põhja suunas on taimkate

inimtegevusest oluliselt mõjutatud. Foto: L. E. Tuovinen 16.06.2023.

5.4.2 Kaitsealused alad

Sadama planeeringualale jääv ja sellega piirnev mereala kuulub Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) koosseisu (Joonis 9). KSH aruandes käsitletav kaadamispiirkond paikneb Väinamere hoiualal (Läänemaa) (KLO2000241). Hoiualadel on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide – soopardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata), piilpardi (Anas crecca), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), rääkspardi (Anas strepera), suur-laukhane (Anser albifrons), hallhane (Anser anser), väike-laukhane (Anser erythropus), rabahane (Anser fabalis), hallhaigru (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), soorätsa (Asio flammeus), punapea-vardi (Aythya ferina), tuttvardi (Aythya fuligula), merivardi (Aythya marila), hüübi (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtka (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketülli (Charadrius dubius), liivatülli (Charadrius hiaticula), mustviirese (Chlidonis niger), valge-toonekure (Ciconia ciconia), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), auli (Clangula hyemalis), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige (Cygnus columbianus bewickii), laululuige (Cygnus cygnus), kühmnokk-luige (Cygnus olor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laugu (Fulica atra), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus grus), merikotka (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajaka (Larus canus), tõmmukajaka (Larus fuscus), naerukajaka (Larus ridibundus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaera (Melanitta fusca), mustvaera (Melanitta nigra), väikekoskla (Mergus albellus), jääkoskla (Mergus merganser), rohukoskla (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), tutka (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpüti (Podiceps cristatus), väikehuigu (Porzana parva), täpikhuigu (Porzana porzana), naaskelnoka (Recurvirostra avosetta), haha (Somateria molissima), väiketiiru (Sterna albifrons), räusktiiru (Sterna caspia), jõgitiiru (Sterna hirundo), randtiiru (Sterna paradisaea), tutt-tiiru (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), tumetildri (Tringa erythropus), mudatildri (Tringa glareola),

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

33

heletildri (Tringa nebularia), punajalg-tildri (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaikade kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), saarma (Lutra lutra), viigerhülge (Phoca hispida botnica), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lamptera fluviatilis), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), madala unilooga (Sisymbrium supinum) ja könttanuka (Encalypta mutica) elupaikade kaitse.

KSH aruandes käsitletav perspektiivne kaadamispiirkond kattub Väinamere hoiualaga (Läänemaa) (KLO2000241). Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Väinamere hoiuala (Läänemaa) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge- toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo- loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

34

arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodusalana (EE0040002) ja Väinamere linnualana (EE0040001).

Joonis 9. Väinamere hoiuala ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide paiknemine planeeringuala suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur seisuga 25.08.2024).

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

35

5.5 Kooslused

5.5.1 Planeeringuala

Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest jääb planeeringuala lähialale rannaniidud (1630*), loopealsed (6280*) ja ürt-punanupuga niidud (6510). Lähim rannaniit (1630*) kattub osaliselt planeeritava ala lõunaosaga. Lähim loopealne (6280*) paikneb planeeringualast ca 75 m kaugusel loode suunas ja lähim ürt-punanupuga niit (6510) paikneb ca 70 m planeeringualast lääne suunas (Joonis 9Tõrge! Ei

leia viiteallikat.).

Mereelupaikade esinemist sadama akvatooriumis või kavandatava süvendatava ala mõjupiirkonnas

registreeritud ei ole. Antud mereala on väga pikaajalise sadama tegevuse poolt olnud mõjutatud.

5.5.2 Kaadamispiirkond

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur elupaikade kaardiandmete alusel kaadamispiirkonnas loodusdirektiivi mereelupaigad puuduvad. 2006–2008. toimus Väinamere merepõhja elustiku inventuur EL LIFE projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames. Inventuuri raames kaardistatud mereelupaikadest jääb kaadamispiirkonnast u 600 m kaugusele lõuna suunas veealuste liivamadalate (1110) esinemisala (Joonis 6). Perspektiivse kaadamispiirkonna mereelupaiga andmed osutusid esmasel analüüsil mõjude hindamiseks puudulikuks. Seega teostati KSH raames mereelupaikade uuring Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi poolt.

KSH raames läbiviidud mereelupaikade uuringu käigus tuvastati uuringualal Loodusdirektiivi elupaigatüübi liivamadalad (1110) esinemine (Joonis 10). Liivamadalate leviku pindala oli 0,013 km2,

mis moodustas ligikaudu 0,2% uuringuala pindalast.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

36

Joonis 10. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide levik uuringualal.

HELCOM HUB klassifikatsiooni järgi modelleeriti tasemete 3 kuni 5 levik uuringualal. Kogu uuringuala merepõhi oli nii varasemate footilise merepõhja leviku modelleerimise tulemuste kui ka käesolevas töös kogutud merepõhja taimestiku andmete alusel footiline. HUB 4. ja 5. tasemete puhul on näidatud joonistel nii elupaigaklass (joonised Joonis 11, Joonis 13) kui ka ainult vastavate tasemete elustikuklassid (joonised Joonis 12, Joonis 14). HUB 4. ja 5. taseme elupaikade pindalad

on toodud vastavalt tabelites Tabel 6 ja Tabel 7.

Biotoobikompleksidena on HELCOM-i punasesse raamatusse (HELCOM Red List) kantud Läänemeres esinevad loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) elupaigatüübid (HELCOM 2013b). Uuringualal tuvastati loodusdirektiivi elupaigatüüpidest liivamadalate (1110) esinemine uuringualal. Täiendavalt hinnati HUB 6. taseme elupaikade olemasolu eesmärgiga selgitada välja, kas alal esineb HELCOM-i punase raamatu elupaikasid27. Proovipunktidest kogutud andmete alusel ei esine uuringualal HUB 6. taseme punase raamatu elupaikasid.

27 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/biodiversity/red-list-of-biotopes-habitats-and-biotope-complexes/biotope- information-sheets/

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

37

Joonis 11. HELCOM HUB 3. taseme elupaikade levik uuringualal.

Tabel 5. HELCOM HUB 3. taseme elupaikade pindalad ja osakaalud uuringualal.

kood nimetus pindala (km2) pindala (%)

AA.H Mudane sete footilises vööndis 4.54 67.56

AA.J Liiv footilises vööndis 2.18 32.44

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

38

Joonis 12. HELCOM HUB 4. taseme elupaikade elustiku levik uuringualal.

Joonis 13. HELCOM HUB 4. taseme elupaikade levik uuringualal.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

39

Tabel 6. HELCOM HUB 4. taseme elupaikade pindalad ja osakaalud uuringualal.

kood nimetus pindala (km2) pindala (%)

AA.H3 Makroinfaunaga mudane sete footilises vööndis 4.54 67.56

AA.J1 Makroepibentosega liiv footilises vööndis 0.17 2.48

AA.J3 Makroinfaunaga liiv footilises vööndis 2.01 29.96

Joonis 14. HELCOM HUB 5. taseme elupaikade elustiku levik uuringualal.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

40

Joonis 15. HELCOM HUB 5. taseme elupaikade levik uuringualal.

Tabel 7. HELCOM HUB 5. taseme elupaikade pindalad ja osakaalud uuringualal.

kood nimetus pindala (km2) pindala (%)

AA.H3L Infauna karpidega mudane sete footilises vööndis 4.54 67.56

AA.J1V Epibentilise segakooslusega liiv footilises vööndis 0.17 2.48

AA.J3L Infauna karpidega liiv footilises vööndis 2.01 29.96

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

41

5.6 Elustik

5.6.1 Loomastik, sh linnud

Hülged

Lähimad II kaitsekategooria loomaliigi viigerhülge (Phoca hispida bottnica) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris registreeritud puhkealad (KLO9123890) jäävad sadama akvatooriumist u 2 km kaugusele ja kaadamispiirkonnast samuti u 2 km kaugusele. Viigerhülge modelleeritud toitumisaladest lähtuvalt jääb sadama akvatoorium alale, kus hüljeste arvukus on 5×5 km ruudu kohta 92 (arvukus madal) ja kaadamispiirkonna põhjapoolses osas 154 ja lõunapoolses 521 (madal kuni keskmine). Talvitus- ja sigimisalade vaatest jääb sadama akvatooriumi ala väljaspoole modelleeritud talvitus ja sigimisala ning kaadamispiirkond väga madala tähtsusega alale. Rändealade vaatest on akvatooriumi alal hüljeste arvukus 5×5 km ruudu kohta 88 (arvukus madal) ja kaadamispiirkonna põhjapoolses osas 121 ja lõunapoolses 206 (madal)28.

Kuna hallhülged võivad kasutada kogu Eesti mereala, siis võib neid piirkonnas kindlasti esineda, kuid ei sadama akvatooriumi ega kaadamispiirkonda ei saa pidada hüljeste jaoks esmatähtsaks alaks29. Hallhüljeste suurimad lesilad paiknevad Väinamere hoiuala põhjapoolses osas – Selgrahul ja Hari kurgu karidel. Piirkonna teistes osades arvukate loomadega kogumeid ei ole, kuid kogu piirkond on sellele liigile toitumisalaks ja rändekoridoriks, kus üksikuid isendeid võib näha kogu jäävabal perioodil. Poegimispiirkonnaks on peamiselt Hiiumaast põhjapool asuvad ajujääväljad. Jää puududes soojadel talvedel on hülged poeginud Selgrahul ja võimalik et ka Eerikulaiul Hari kurgu lõunaosas, kuna sealt on pärast poegimisperioodi lõppu leitud surnult noori hallhülgepoegi30.

Linnud

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel sadama piirkonnas ja kaadamispiirkonnas kaitsealuste linnuliikide elupaiku registreeritud ei ole. Eesti mereala planeeringu taustaandmete alusel on samas kogu Väinamere piirkond, sh nii sadama akvatoorium kui kaadamispiirkond linnustiku sensitiivsed alad.

PlutoF platvormi linnuvaatluste andmetel on Heltermaa sadama piirkond linnurikas. Vaatlused vahemikus 2020–2023. a on esitatud Tabel 8-s. Arvukamalt ja korduvalt on vaadeldud kajakaid, koskleid, kühmnokk-luiki, sinikael-parte ja räästapääsukesi.

Tabel 8. PlutoF platvormi linnuvaatlused Heltermaa sadama piirkonnas.

Vaatluse aeg Liik (lad k) Liik (eesti k) Tegevus Arvukus

28.08.2023 Cygnus olor Kühmnokk-luik p 2

28.08.2023 Cygnus olor Kühmnokk-luik p 6

28.08.2023 Phalacrocorax carbo Kormoran p 1

28.08.2023 Larus marinus Merikajakas p 4

28.08.2023 Larus argentatus Hõbekajakas p 2

28.08.2023 Larus canus Kalakajakas p 4

28.08.2023 Larus ridibundus Naerukajakas p 2

28.08.2023 Ardea cinerea Hallhaigur p 1

28.08.2023 Motacilla alba Linavästrik p 3

28 https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html 29 MTÜ Pro Mare. 2019. Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne. 30 Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

42

Vaatluse aeg Liik (lad k) Liik (eesti k) Tegevus Arvukus

28.08.2023 Hirundo rustica Suitsupääsuke p 12

28.08.2023 Ardea alba Hõbehaigur p 2

29.05.2023 Phalacrocorax carbo Kormoran ü 2

29.05.2023 Turdus merula Musträstas s 1

29.05.2023 Larus canus Kalakajakas p 8

29.05.2023 Delichon urbica Räästapääsuke p 12

28.05.2023 Carduelis carduelis Ohakalind p 3

23.05.2023 Carpodacus erythrinus Karmiinleevike s 1

10.05.2023 Delichon urbicum Räästapääsuke p 2

14.02.2023 Mergus merganser Jääkoskel p 30

04.11.2022 Larus argentatus Hõbekajakas ü 3

04.11.2022 Parus major Rasvatihane p 1

04.11.2022 Phalacrocorax carbo Kormoran ü 1

04.11.2022 Chroicocephalus ridibundus

Naerukajakas p 2

19.10.2022 Bombycilla garrulus Siidisaba p 9

07.08.2022 Hirundo rustica Suitsupääsuke p 8

07.08.2022 Delichon urbicum Räästapääsuke p 30

07.08.2022 Apus apus Piiritaja p 4

07.08.2022 Phalacrocorax carbo Kormoran ü 9

10.06.2022 Larus marinus Merikajakas p 1

08.06.2022 Sturnus vulgaris Kuldnokk ü 8

08.06.2022 Oenanthe oenanthe Kivitäks p 1

08.06.2022 Delichon urbicum Räästapääsuke p 17

04.06.2022 Oenanthe oenanthe Kivitäks s 1

04.06.2022 Haematopus ostralegus Merisk p 1

04.06.2022 Mareca strepera Rääkspart p 5

04.06.2022 Delichon urbicum Räästapääsuke p 10

26.10.2021 Larus ridibundus Naerukajakas p 5

26.10.2021 Bucephala clangula Sõtkas p 10

26.10.2021 Anas platyrhynchos Sinikael-part p 45

26.10.2021 Ardea cinerea Hallhaigur p 1

26.10.2021 Larus canus Kalakajakas p 15

26.10.2021 Larus argentatus Hõbekajakas p 7

26.10.2021 Larus marinus Merikajakas p 1

26.10.2021 Mergus serrator Rohukoskel p 50

26.10.2021 Cygnus olor Kühmnokk-luik p 2

26.10.2021 Branta bernicla subsp. bernicla

Mustlagle p 1

26.10.2021 Motacilla alba Linavästrik p 1

26.10.2021 Branta bernicla subsp. bernicla

Mustlagle p 4

01.06.2021 Fringilla coelebs Metsvint s 1

01.06.2021 Parus major Rasvatihane s 1

01.06.2021 Carpodacus erythrinus Karmiinleevike s 1

01.06.2021 Carduelis cannabina Kanepilind p 2

01.06.2021 Delichon urbicum Räästapääsuke p 16

14.05.2021 Parus major Rasvatihane s 1

14.05.2021 Oenanthe oenanthe Kivitäks p 2

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

43

Vaatluse aeg Liik (lad k) Liik (eesti k) Tegevus Arvukus

11.05.2021 Delichon urbicum Räästapääsuke p 12

18.03.2021 Mergus merganser Jääkoskel rp 30

18.03.2021 Phalacrocorax carbo Kormoran p 1

18.03.2021 Somateria mollissima Hahk rp 7

12.12.2020 Larus ridibundus Naerukajakas p 2

12.12.2020 Mergus merganser Jääkoskel ü 2

12.12.2020 Larus canus Kalakajakas p 4

12.12.2020 Larus marinus Merikajakas p 2

12.12.2020 Cygnus olor Kühmnokk-luik ü 22

12.12.2020 Anas platyrhynchos Sinikael-part p 4

12.12.2020 Mergus merganser Jääkoskel p 13

07.12.2020 Larus ridibundus Naerukajakas p 5

07.12.2020 Anas platyrhynchos Sinikael-part p 15

07.12.2020 Clangula hyemalis Aul p 15

07.12.2020 Larus canus Kalakajakas p 120

07.12.2020 Larus argentatus Hõbekajakas p 15

07.12.2020 Phalacrocorax carbo Kormoran rS 20

07.12.2020 Mergus merganser Jääkoskel p 40

07.12.2020 Ardea cinerea Hallhaigur p 18

01.11.2020 Larus canus Kalakajakas p 4

01.11.2020 Larus ridibundus Naerukajakas p 4

01.11.2020 Larus marinus Merikajakas p 2

01.11.2020 Phalacrocorax carbo Kormoran p 4

01.11.2020 Larus argentatus Hõbekajakas p 5

17.10.2020 Bucephala clangula Sõtkas p 30

17.10.2020 Clangula hyemalis Aul p 4

17.10.2020 Larus ridibundus Naerukajakas p 2

17.10.2020 Mergus merganser Jääkoskel p 1

17.10.2020 Larus canus Kalakajakas p 1

17.10.2020 Phalacrocorax carbo Kormoran p 6

17.10.2020 Larus argentatus Hõbekajakas p 5

17.10.2020 Larus marinus Merikajakas p 1

04.07.2020 Tadorna tadorna Ristpart p 2

30.05.2020 Phalacrocorax carbo Kormoran p 11

22.05.2020 Falco tinnunculus Tuuletallaja p 1

22.05.2020 Delichon urbica Räästapääsuke p 70

22.05.2020 Parus major Rasvatihane p 1

22.05.2020 Parus major Rasvatihane p 1

22.05.2020 Sylvia atricapilla Mustpea- põõsalind

s 1

22.05.2020 Carpodacus erythrinus Karmiinleevike s 1

22.05.2020 Emberiza citrinella Talvike s 1

22.05.2020 Motacilla alba Linavästrik p 1

22.05.2020 Sylvia atricapilla Mustpea- põõsalind

s 1

22.05.2020 Motacilla flava Hänilane rN 6

22.05.2020 Actitis hypoleucos Vihitaja p 1

22.05.2020 Motacilla flava Hänilane r 1

22.05.2020 Turdus merula Musträstas s 1

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

44

Vaatluse aeg Liik (lad k) Liik (eesti k) Tegevus Arvukus

22.05.2020 Phoenicurus ochruros Must-lepalind s 1

22.05.2020 Sylvia communis Pruunselg- põõsalind

s 1

22.05.2020 Fringilla coelebs Metsvint s 1

22.05.2020 Phoenicurus phoenicurus Lepalind s 1

05.03.2020 Larus argentatus Hõbekajakas p 2

05.03.2020 Larus marinus Merikajakas p 1

26.02.2020 Bucephala clangula Sõtkas p 2

26.02.2020 Larus argentatus Hõbekajakas p 8

26.02.2020 Larus canus Kalakajakas p 17

26.02.2020 Clangula hyemalis Aul p 52

26.02.2020 Mergus merganser Jääkoskel p 80

26.02.2020 Larus ridibundus Naerukajakas p 7

09.02.2020 Melanitta nigra Mustvaeras p 40

05.01.2020 Mergus merganser Jääkoskel p 32

05.01.2020 Bucephala clangula Sõtkas p 2

05.01.2020 Clangula hyemalis Aul p 3

05.01.2020 Larus marinus Merikajakas p 1

05.01.2020 Anas platyrhynchos Sinikael-part p 45

05.01.2020 Larus canus Kalakajakas p 27

05.01.2020 Larus ridibundus Naerukajakas p 16

05.01.2020 Larus argentatus Hõbekajakas p 2

LIFE-projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames uuriti Väinamere merelinnustikku aastatel 2005–2008 ja koostati ka hinnangud merelinnustiku ja haudelinnustiku kohta. Väinameri tervikuna on oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele. Kuna ta paikneb vahetult Ida- Atlandi rändeteel, siis peatub siin kevadrändel vähemalt 0,5 miljonit veelindu, sügisrändel ja sulgimisperioodil on peatujate hulk väiksem (sajad tuhanded). Suurkogumeid (summaarselt 50 000–100 000 isendit) moodustavad 7 liiki (valgepõsk-lagle, viupart, merivart, aul, mustvaeras, sõtkas ja lauk e vesikana). Kaitsekorralduslikult on olulised 22 liiki (moodustavad rahvusvaheliselt tähtsaid kogumeid), neist omakorda esmatähtsad 7 liiki – väikeluik, laululuik, hallhani, valgepõsk- lagle, soopart, punapea-vart ja merivart (Väinamerel rändetee asurkonnast >10%). Suurima looduskaitselise väärtusega linnuliikideks on väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kelle arvukus küünib kuni 10 000 isendini, hallhani (Anser anser) (12 000), soopart (Anas acuta) (29 000) ja merivart (Aythya marila) (100 000–150 000), kõik 30–50% rändetee asurkonnast. Haudeperioodil pesitseb Väinamere laidudel ja rannikul üle 50 linnuliigi, otseselt rannikumerd kasutab toitumisel neist liikidest paarkümmend.

Väinameri on oluliseks kevadiseks rändepeatuspaigaks näiteks aulile, mustvaerale, tuttvardile ning võtmeliikidele merivardile, valgepõsk-laglele, väikeluigele ja soopardile. Olulised sulgimiskogumid on teada haha, kühmnokk-luige, sõtka ja mustvaera kohta. Sügiskogumid on teadaolevalt väiksemad kui kevadkogumid, kuid see pole alati reegliks (n. hallhani moodustab suurkogumeid just sügisrände ajal. Rahvusvaheliselt tähtsaid rändekogumeid moodustavad sügisel ka luiged – väikeluik ja kühmnokk-luik. Kuna Väinamere puhul on tegemist madalaveelise sisemerega, mis on normaalsetel talvedel jääkatte all, siis ei ole see kuigi atraktiivne talvituskoht meil talvituvatele lindudele.

Veelindude rände- ja talvituskogumite kaardistamiseks on kasutusel terve rida meetodeid. Konkreetse meetodi kasutamine sõltub uurimise eesmärgist, uuritavast objektist ja akvatooriumi iseloomust (ranniku liigendatus, vee sügavus jne). Levinud veelindude seire meetodiks on endiselt

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

45

marsruut- ja punktloendused rannikult, kusjuures vaatlejad kasutavad vaatlemisel binokleid ja vaatlustorusid. Avamerel peatuvate veelindude loendamiseks sobivad siiski vaid laeva- ja lennuloendused. Kuigi laevaloendusel võib olla mitmeid eeliseid lennuloenduste ees (näiteks on võimalik laeva pardalt koguda täiendavat teavet vaatluspunkti veekeskkonna, veekogu põhja iseloomu jne) kohta, takistab meetodi kasutamist tööjõu mahukus, koolitatud vaatlejate vähesus Eestis ja ilmselt ka uuringute kõrge hind, sest tuleb rentida küllalt suuri laevu, sest väikeujuvvahendid on vaatlusteks ebasobivad. Üheks raskendavaks asjaoluks laevaloendustel saab tavaliselt väike vee sügavus. Kuivõrd Väinamere näol on tegemist madalaveelise ja saarte rohke merealaga, siis on sellel alal veelindude loendamiseks sobilikum lennuk. Avamere loenduste läbiviimisel on lennuohutusest lähtudes normiks kahemootoriliste lennukite kasutamine. Väinamerel kasutati Eesti Piirivalve Lennusalga Tšehhi päritoluga L-410 ja Cessna-172 ja Partenavia

Observer ning Tecnam lennukit.

Loendusmetoodika aluseks on rahvusvaheliselt soovitatud standardid31, 32 ja hilisemad modifikatsioonid33. Lennuloendusel osaleb enamasti 2–3 kvalifitseeritud linnuvaatlejat. Üks vaatleja paikneb lennuki vasakul ja teine paremal pardal. Kahe vaatleja ülesandeks on lindude määramine ja loendamine ning vaatluste jooksev salvestamine diktofoni. Üks pardavaatlejatest on loendusejuht, kes on vajadusel raadiosides piloodiga: täpsustab lennutrajektoori ja muude parameetrite (lennukõrgus- ja kiirus ning pöördetrajektoor) vastavust planeeritule. Kolmanda vaatleja funktsiooniks on pigem loendusmetoodika omandamine (treening) või/ja linnukogumite fotografeerimine. Soovituslik lennukiirus on 185 km/h, lennukõrgus 76 m. Lendamine kõrgemal raskendab nn kriitiliste liikide (kaurid) avastamist ja määramist. Loendus toimub lennuki mõlemal pardal kolmel loendusribal, mis võimaldab arvukuse algandmeid absoluutsete tiheduste (linde/km²) arvutamiseks statistiliselt korrigeerida34. Loendusriba laiuse püsivaks testimiseks on vaatlejail kasutada nurgamõõtjad. Kuna metoodikana kasutati avamere transektloendust (distance sampling), siis disainiti eelnevalt kogu uurimisala ulatuses transektid. Et vältida võimalikku päikesepeegelduse mõju, siis olid transektid orienteeritud põhja-lõuna suunas. Võimaldamaks mudeli suuremat täpsust võeti transektide vahekauguseks 3 km, mis on minimaalne vahekaugus käesoleva metoodika puhul35 (Joonis 16).

Andmetöötluse aluseks oli seeria andmetabeleid, mis hilisema analüüsi käigus omavahel seoti. Põhitabeliteks on vaatlustabel ja lennuparameetrite tabel. Täiendavalt genereeriti veel lisatabelid, mis sisaldavad informatsiooni vaatlustingimuste muutuste kohta (mere seisund, merepeegeldused). Andmetöötluse osaks on lindude avastatavuse mudeli (detection model) genereerimine lähtudes distance sampling meetodist. Mudel arvestab iga vaatleja võimekust linde

31 Pihl, S. & Frikke, J. (1992). Counting birds from aeroplane. – In: Komdeur, J., Bertelsen, J. & Cracknell, G (eds.) Manual for Aeroplane and Ship Surveys of Waterfowl and Seabirds. IWRB Special Publ. No. 19, Slimbridge, UK, p 24-37Prater, A.J. 1979. Trends in accuracy of counting birds. Bird Study 26: 198-200. 32 Camphuysen, K., Fox, T, Leopold, M. & Petersen, I. (2004). Towards standardized seabirds at sea census techniques in connection with environmental impact assessments for offshore wind farms in the U.K. Royal Netherlands Institute for Sea Research. 39 pp. www.offshorewind.co.uk/Downloads/1352_bird_survey_phase1_final_04_05_06.pdf 33 Fox, A.D., Desholm, M., Kahlert, J., Christensen, T.K. & Petersen, I.K. (2006) Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds. ‐ Ibis 148 (supplement): 129‐144. 34 Buckland ST, DR Anderson, KP Burnham, JL Laake, DL Borchers and L Thomas. (2001). Introduction to Distance Sampling: Estimating Abundance of Biological Populations. Oxford University Press, 432 pp. 35 Petersen, I.K, Fox, A.D. (2005). An aerial survey technique for sampling and mapping distributions of waterbirds at sea. Department of Wildlife Ecology and Biodiversity, National Environmental Research Institute. 24 pp.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

46

registreerida kolmel loendusribal eraldi, võttes ühtlasi arvesse vaatleja poolt registreeritud

vaatlustingimuste muutused (mere seisund, päikese peegeldused jne).

Ökoloogiliste parameetritena kasutati mudelis veesügavust, laevateede paiknemist, jääkaarte, pinnase temperatuuri, mere soolsust, põhjabiotoopide- ja põhjasubstraatide kaardikihte. Kevadised ja sulgimisaegsed lennuloendused Väinamerel viidi läbi 25.04.2008, 09.05.2008 ja 12.08.2008. Talvine loendus toimus 17.02.2016. a. Eesti mereseire käigus 2021. a Väinamerd ei loendatud, sest see oli jäätunud. Loendusandmeid modelleeriti vaid 2016. a talviste lennuloenduste puhul.

Joonis 16. Väinamere lennuloenduse transektid.

Tabel 9. Väinamere olulisus veelindude koondumispaigana.36

Liik Arvukus (isendid)

1% rändetee asur- konnast

Osakaal rändetee asurkonnast

Kuud Prioriteet Meri

Prioriteet Rannik

Kormoran, Phalacr. carbo 10 000 1200 8,3 4-10 C* C

Kühmnokk-luik , Cygnus olor

8500 2500 3,4 4-11 C C

Väikeluik, C. columbianus*

10 000 200 50,0 4-5, 10- 11

- A

Laululuik, C. cygnus 10 000 590 16,9 3-4, 10- 11

- A

Rabahani, Anser fabalis 17 000 6000 2,8 3-4 - C

Suur-laukhani, A. albifrons

22000 10 000 2,2 3-4 - C

36 Poolpaksus kirjas EL Linnudirektiivi I Lisa liigid. *A-C – Väinamere olulisus liigile rändepeatuspaigana (on arvestatud liigi kaitsekorralduslikku tähtsust, Väinamere osakaalu rändetee asurkonnast ja liigi arvukust Väinamerel); A-ülioluline; B- oluline; C- vähem oluline

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

47

Liik Arvukus (isendid)

1% rändetee asur- konnast

Osakaal rändetee asurkonnast

Kuud Prioriteet Meri

Prioriteet Rannik

Väike- laukhani,A.erythropus

30 110 0,3 4 - A

Hallhani, Anser anser 12 000 250 48,0 3-9 A A

Valgepõsk-lagle, Branta leucopsis

90 000 4200 21,4 4-5, (9- 10)

- A

Viupart, Anas penelope 50 000** 15 000 3,3 3-5, (10) - B

Rääkspart, A. strepera 2500 600 4,2 (4-5), 8- 10

- C

Piilpart, A. crecca 22 000 5000 4,4 3-5, 9-10 - B

Sinikael-part,A. platyrhynchos

20 000 20 000 1,0 3-11 - C

Soopart, A. acuta 29 000 600 48,3 3-4, (9) - A

Rägapart, A. querquedula 2500 20 000 0,1 4-5 - -

Luitsnokk-part, A. clypeata

2500 400 6,3 4, 8-9 - B

Punapea-vart, Aythya ferina

40 000 3500 11,4 4 - A

Tuttvart, A. fuligula 100 000 12 000 8,3 4, 9-10 - A

Merivart, Aythya marila 110 000 3100 35,5 4-5, (10- 11)

A A

Hahk, Somateria mollissima

10 000 7600 1,3 3-4,6- 8,(9-11)

A-B

Aul, Clangula hyemalis 50 000 20 000 2,5 3-5, (10- 11)

A

Mustvaeras, Melanitta nigra

80 000 16 000 5,0 4-5, 7-8, (9-10)

A

Tõmmuvaeras, M. fusca 10 000 10 000 1,0 3-5, (7- 10)

B

Sõtkas, Bucephala clangula

70 000 11 500 6,1 3-11 A A

Väikekoskel, Mergus albellus

1000 400 2,5 4, 10 A

Rohukoskel, M. serrator 2000 1700 1,2 4-5, 9-10 B B

Jääkoskel, M. merganser 2000 2700 0,7 3-4, 9-11 C C

Lauk, Fulica atra 50 000 17 500 2,9 4, 9-10 A

Kevadränne

Veelindude kevadist koondumist Väinamerre on uuritud üsna põhjalikult kuigi tuleb mainida, et viimasel ajal pole Väinamerel lennuloendusi tehtud ning andmed pärinevad põhiliselt 2008 aastast. Arvukamate liikide koondumisalade levik projektialal ja lähikonna akvatooriumites on esitatud Joonis 17–Joonis 19. Joonised näitavad eelkõige Väinamere madalveelise akvatooriumi (sügavuseni 30 m) olulisust arktiliste veelindude optimaalse pesitsuseelse füsioloogilise seisundi tagamisel. Väinamerel kevadel „nuumavatest“ lindudest väärib eelkõige märkimist merivart, mustvaeras ja aul. Kevadel peatub Väinamerel hinnanguliselt 50 000 auli, kellest perspektiivses kaadamispiirkonnas kohati 5800 isendit (Joonis 17). Teine arvukas peatuja Väinamerel on mustvaeras, kelle 80 000 isendist peatus perspektiivses kaadamispiirkonnas 1750 isendit (Joonis

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

48

18). Kolmas oluline liik Väinamerel on merivart kelle koondumisalad jäävad rohkem Väinamere idakaldale ning perspektiivses kaadamispiirkonnas selle liigi puhul seost ei leitud (Joonis 19). Merivarti peatub Väinamerel ca 110 000 isendit.

Joonis 17. Auli levik Väinamerel 2008. a kevadel.

Joonis 18. Mustvaera levik Väinamerel 2008. a kevadel.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

49

Joonis 19. Merivardi levik Väinamerel 2008. a kevadel.

Sulgimine

Väinameri oma madalate ja arvukate merelahtedega on oluliseks sulgimisalaks kühmnokk-luigele ning arvukatele uju- ja sukelpartidele. Kõik nad on seotud suures osas Matsalu ja Haapsalu lahtedega ning Kassari saare ümbrusega. Sügavamatel aladel sulgib vaid hahk, kelle ajaloolised sulgimisalad jäävad rohkem Hari kurgu piirkonda ning sealt põhja. Perspektiivses kaadamispiirkonnas haha sulgimist ei täheldatud (Joonis 20).

Joonis 20. Haha sulgimisalad 2008. a suvel.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

50

Sügisränne

Vastandina arktiliste veelindude kevadrändele, mis läbib suures osas Väinamerd, on sügisränne sellel alal tunduvalt tagasihoidlikum, sest sügisel järgivad rändavad veelinnud rändejoont Põhjarannik–Paldiski–Tahkuna–Kõpu–Läänemere avaosa. See on ka üheks põhjuseks miks sügisrännet Väinamerel pole põhjalikumalt käsitletud.

Talvitamine

Väinameri on sisemeri, mis on ümbritsetud mandri ja saartega. See on ka põhjuseks miks Väinameri talvel jäätub ning miks pole seda võetud Eestis talvituvate veelindude loenduse seirenimekirja. Samas jälle on aastaid kui Väinameri on ka talvel jäävaba ning pakub ideaalseid toitumisvõimalusi Eestis talvitavatele veelindudele. Nii oli see ka aastal 2016, kui õnnestus läbi viia talvitavate veelindude loendus lennukilt. Lennuloendusandmed modelleeriti ja saadi tiheduskaardid, mis näitavad lindude arvukust ruutkilomeeril. Arvukaim talvitaja Väinamerel oli aul, kelle arvukus ulatus kuni 200 is/km2 ning seda ka planeeritaval kaadamisalal (Joonis 21). Tunduvalt tagasihoidlikumalt olid esindatud vaerad, kuni 1 is ruutkilomeetril (Joonis 22). Põhjatoiduliste ja kalatoiduliste levikust ja arvukusest annavad ülevaate Joonis 23 ja Joonis 24.

Joonis 21. Auli levik ja arvukus 2016. a talvel (is/km2).

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

51

Joonis 22. Vaeraste levik ja arvukus 2016. a talvel (is/km2).

Joonis 23. Põhjatoiduliste veelindude talvine levik ja arvukus 2016. a.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

52

Joonis 24. Kalatoiduliste veelindude talvine levik ja arvukus 2016. a.

Pesitsemine

Haudeperioodil pesitseb Väinamere laidudel ja rannikul üle 50 linnuliigi, kuid otseselt rannikumerd kasutab toitumisel neist liikidest paarkümmend. Viimastest on kaitsekorralduslikult olulised kümme liiki, kellest enamus on arvatud ka EL Linnudirektiivi I Lisasse (Tabel 10).

Tabel 10. Väinamere olulisus veelindude haudealana Eestis.37

Haudepaare

(hinnang)

Osakaal Eesti haude- asurkonnast

Haude- periood

Prioriteet

Meri

Prioriteet

Rannik

Kormoran, Phalacrocorax carbo 4000 30,8 4-7 A A

Hallhani, Anser anser 550 78,6 4-7 A A

Valgepõsk-lagle, Branta leucopsis 15 9,4 5-7 - A

Merikotkas, Haliaetus albicilla 20 10,0 3-7 A A

Rääkspart, Anas strepera 200 10,0 4-6 - B

Räusktiir, Sterna caspia 200 80,0 4-7 A A

Tutt-tiir, S. sandvicensis 500 55,6 5-7 A A

Jõgitiir, S. hirundo 200 2,9 5-7 A A

Randiir, S. paradisea 600 6,0 5-7 A A

Väiketiir, S. albifrons 100 14,3 5-7 A A

37 Poolpaksus kirjas EL Linnudirektiivi I Lisa liigid. *A-C - Väinamere olulisus liigile pesitsuspaigana (on arvestatud liigi kaitsekorralduslikku tähtsust, Väinamere osakaalu Eesti haudeasurkonnast ja liigi arvukust Väinamerel), kusjuures A-ülioluline; B- oluline; C- vähem oluline

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

53

5.6.2 Kalastik

Nii Heltermaa sadama akvatooriumi piirkonna kui perspektiivse kaadamispiirkonna kalastiku andmed osutusid esmasel analüüsil mõjude hindamiseks puudulikuks. Seega teostati KSH raames kalastiku uuring Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi poolt. Kalastiku uurimisel kasutati kahte erinevat metoodikat.

1. Kalastiku iseloomustamiseks viidi läbi püügid seirevõrkudega kahes kohas kaadamispiirkonnas ja kahes kohas sadama-alal ühe öö vältel. Üks võrgujada koosnes seitsmest 30 m pikkusest ja 1,8 m kõrgusest võrgust (silmasammud vastavalt 14, 17, 21,5, 25, 30, 33 ja 38 mm) ning ühest 45 m pikkusest ja 1,8 m kõrgusest sektsioonvõrgust (üheksa viie meetri pikkust sektsiooni silmasammuga vastavalt 30, 15, 38, 10, 48, 12, 24, 60 ja 19 mm). Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis kasutusel olev kalaproovide kogumise ja analüüsi metoodika on välja töötatud rannikumere kalastiku seireks38. Seiremetoodikat on Läänemere piirkondlikele oludele ja kalastiku koosseisule vastavalt hilisemalt täiendatud. Ihtüoloogilise algmaterjali kogumisel kasutatavate püügivahendite valik ja kasutamine vastab rahvusvahelistele rannikumere kalastiku seire nõuetele39. Kalastiku seirepüügi metoodika on akrediteeritud Eesti akrediteerimiskeskuse poolt (tunnistus nr L179) ja ette nähtud kalastiku liigilise koosseisu, arvukuse ja biomassi määramiseks Eesti merealadel. Kõigis jaamades mõõdeti võrkude nõudmise ajal 0,5 m sügavuselt merevee temperatuur, vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil, määrati tuule suund ja hinnati selle tugevust. Vastavalt metoodikale mõõdeti ja kaaluti Heltermaa seiretöödel kõik saagis olnud kalad liigi täpsusega. Hindamaks hingu ja võldase esinemist uuringualadel, viidi läbi kõigi röövkalade maosisu analüüs. Tööd viidi läbi 28–29.07.2023.

2. Kaitsealuste väikesemõõtmeliste kalaliikide tuvastamiseks viidi läbi püügid väiksemõõtmeliste kalaliikide tabamiseks sobiva metoodikaga Heltermaa sadama piirkonnas 0,3–0,5 m sügavusel. Ühe öö vältel püüti ühte jadasse püügile asetatud kadiskatega (silmasamm 3 mm, 10 tk) ja nakkevõrkudega (2 tk, pikkus 10 m, silmasamm 6,25 mm). Õhtul pärast päikseloojangut püüti maimunoodaga (silmasamm 2–10 mm, tiiva pikkus 15 mm) ning lükkekahvaga (silmasamm 3 mm, laius 1,1 m), kummagagi tehti neli kordust. Õhtul mõõdeti proovipunktis merevee temperatuur ja soolsus, määrati tuule suund ja hinnati selle tugevust. Tööd viidi läbi 06–07.06.2023.

Seirepüükide asukohad on toodud Joonis 25 ja Joonis 26 ning taustaandmed Tabel 11.

38 Thoresson G. 1996. Guidelines for coastal monitoring. Kustrapport 1: 1-35 39 HELCOM. 2015. Guidelines for coastal fish monitoring sampling methods of HELCOM

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

54

Joonis 25. Seirepüükide asukohad (H0, H1, H2) Heltermaa sadama piirkonnas (aluskaart: Maa- amet).

Joonis 26. Seirepüükide asukohad (K1, K2) kaadamispiirkonnas (aluskaart: Maa-amet).

Tabel 11. Seirepüükide taustaandmed. H0 – väikesemõõtmeliste kalaliikide proovipunkt; H1 ja H2

– seirepüügid Heltermaa sadamas; K1 ja K2 – seirepüügid kaadamispiirkonnas.

Aeg Proovi- punkt

N E Sügavus Veetemp Läbipaistvus/ soolsus

Tuule suund ja tugevus

6/7.06.2023 H0 58,863982 23,048735 0,3-0,5 m 15,8°C 6,9 ‰ SW 3 m/s

28/29.07.2023

H1 58,86588 23,05168 3,5 m 19,6°C 2 m SW 6 m/s

H2 58,86514 23,05044 2,5 m 19,5°C 2 m SW 6 m/s

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

55

Aeg Proovi- punkt

N E Sügavus Veetemp Läbipaistvus/ soolsus

Tuule suund ja tugevus

K1 58,86501 23,22991 8,5 m 18,0°C 2,3 m SW 6 m/s

K2 58,86488 23,25632 8,5 m 18,0°C 2,3 m SW 6 m/s

Seirevõrkudega tabati 424 isendit 15 kalaliigist (Tabel 12, Tabel 13). Sadama-alal tabati 277 isendit kokku kümnest liigist, kaadamisalal 147 isendit 11 liigist. Neist ainult sadama-alal esinesid säinas ja viidikas; ainult kaadamisalal kilu, koha, meritint, teib ja vimb. Nagu ka teistele rannikumere piirkondadele viimase aasta jooksul omane, oli nii sadama- kui kaadamisalal saagis esindatud

vinträim, keda üldjuhul kohatakse väga harva.

Heltermaa sadama-alal oli domineerivaks liigiks ahven. Bentopelaagilistest merekaladest oli esindatud räim, demersaalsetest liikidest lest ja võõrliik ümarmudil. Bentopelaagilistest mageveekaladest oli lisaks ahvenale kõrge ka särje saagikus ning sadama-alale iseloomulikult ka

viidika oma.

Samal perioodil Hiiumaa kalastiku püsiseirealal Soonlepa lahe piirkonnas sama metoodikaga läbi viidud seirepüükides oli samuti domineerivaks liigiks ahven, kelle nii numbriline kui kaaluline saagikus oli mõlemal uurimisalal samas suurusjärgus. Ka teise ahvenlase, kiisa, saagikus oli sarnane. Välja arvatud särje rohkearvuline esinemine Heltermaal, olid saakide liigilised koosseisud Heltermaa ja Soonlepa lahe seirepüükides võrreldavad.

Kaadamisalal oli ülekaalukalt saagikaimaks liigiks demersaalse eluviisiga mageveeliik nurg, moodustades nii arvuliselt kui kaaluliselt ca 2/3 saagist. Saagikuselt järgmine liik oli ümarmudil, kes isendite arvu järgi moodustas 20% saagist. Bentopelaagilistest merekaladest oli esindatud räim, pelaagilistest merekaladest kilu ja demersaalsetest liikidest lisaks ümarmudilale ka lest.

Suuremamõõtmelistest mageveekaladest esines saagis koha, siirdekaladest oli esindatud meritint.

Tabel 12. Seirepüükide arvuline koosseis. H1 ja H2 – seirepüügid Heltermaa sadamas; K1 ja K2 – seirepüügid kaadamispiirkonnas.

Liik H1 H2 K1 K2 Kokku

ahven Perca fluviatilis 69 51 1 8 129

kiisk Gymnocephalus cernua 13 2 1 2 18

kilu Sprattus sprattus

2 3 5

koha Sander lucioperca

2 8 10

lest Platichthys sp

1 3

4

meritint Osmerus eperlanus

1

1

nurg Blicca bjoerkna 1 1 22 45 69

räim Clupea harengus membras 1 3 3

7

säinas Leuciscus idus 1 1

2

särg Rutilus rutilus 59 20

1 80

teib Leuciscus leuciscus

1

1

viidikas Alburnus alburnus 14 15

29

vimb Vimba vimba

1 1 2

vinträim Alosa Fallax 1 1

1 3

ümarmudil Neogobius melanostomus 15 8 30 11 64

Kokku 174 103 67 80 424

Liikide arv 9 10 11 9 15

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

56

Tabel 13. Seirepüükide kaaluline koosseis (g). H1 ja H2 – seirepüügid Heltermaa sadamas; K1 ja

K2 – seirepüügid kaadamispiirkonnas.

Liik H1 H2 K1 K2 Kokku

ahven Perca fluviatilis 5320,8 4656,2 68,7 659,6 10 705,3

kiisk Gymnocephalus cernua 491 30,5 33,7 63,2 618,4

kilu Sprattus sprattus

24,3 40,5 64,8

koha Sander lucioperca

133,2 598,7 731,9

lest Platichthys sp

67 297,3

364,3

meritint Osmerus eperlanus

25,3

25,3

nurg Blicca bjoerkna 265,1 24,6 2102,1 4821 7212,8

räim Clupea harengus membras 41,9 104,6 82

228,5

säinas Leuciscus idus 198,5 148,6

347,1

särg Rutilus rutilus 5272,2 1973,9

217,4 7463,5

teib Leuciscus leuciscus

73,7

73,7

viidikas Alburnus alburnus 308,2 306,8

615,0

vimb Vimba vimba

228 252,5 480,5

vinträim Alosa Fallax 134,5 149,3

130,6 414,4

ümarmudil Neogobius melanostomus 396,8 294,7 1106,4 519,4 2317,3

Kokku 12 429,0 7756,2 4174,7 7302,9 31 662,8

Väikesemõõtmeliste kalaliikide tabamisele suunatud püükides madalas kaldavööndis (0,3–0,5 m) tabati kokku kuus liiki (Tabel 14). 99% tabatud isendite koguarvust moodustas ogalik (Joonis 27). Suhteliselt rohkemaarvuliselt, aga suurusjärkude võrra vähem, olid saagis esindatud ümarmudil ja luukarits. Kõik tabatud liigid on kivise-liivase substraadiga litoraaliosas tavalised, sellele merealale

iseloomulik oli säina esinemine saagis40 .

40 Eschbaum R, Špilev H, Jürgens K, Hommik K, Arula T, et al. 2023. Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022–2024. aastal (riigihange viitenumbriga 240365). Töövõtulepingu nr 4-1/22/14 lõpparuanne 2022 aasta kohta. Osa: Rannikumere kalad, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Tartu.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

57

Joonis 27. Ogalikud 0,5 m sügavuses püügile asetatud väikese silmasammuga nakkevõrgus

Heltermaa sadama piirkonnas (Foto: K. Kurina).

Kuigi biotoop võiks sobida EL loodusdirektiivi II lisas41 toodud liigile võldasele (Cottus gobio), ei tabatud seda ühegi püügivahendiga. Loodusdirektiivi II lisa liigile hingule (Cobitis taenia) selline biotoop pigem ei sobi ning ühtegi isendit ka ei tabatud. Samuti ei leitud hinku ega võldast ahvena ja teiste röövkalade maosisude analüüsi käigus.

Tabel 14. Väikesemõõtmeliste kalaliikide proovivõtu tulemused.

Liik Tabatud isendite koguarv

luukarits Pungitius pungitius 30

ogalik Gasterosteus aculeatus 10 697

pisimudilake Pomatoschistys microps 2

säinas Leuciscus idus 1

viidikas Alburnus alburnus 5

ümarmudil Neogobius melanostomus 38

Kokku 10 773

2010. a kevadel läbi viidud seirepüükide käigus esines räim saakides rohkemaarvuliselt olemasolevast sadamast põhja pool42. See on kooskõlas räime potentsiaalsete koelmualade modelleerimisel saadud tulemustega (Joonis 28).

Teised, nii püügis esinenud kui ülejäänud piirkonda asustavad kalaliigid võivad kevadperioodil teoreetiliselt kudeda nii sadama- kui ka kaadamisalal, kuigi koelmute esinemine planeeritaval kaadamisalal on seal valitsevate loodulike tingimuste tõttu väga vähe tõenäoline. Uuritud alad asuvad ka kalade potentsiaalsetel rändeteedel koelmutele (Joonis 29).

41 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01992L0043- 20130701

42 Eschbaum R, Saks L. 2010. Heltermaa sadama rekonstrueerimise süvendus- ja kaadamistöödega seotud seire teostamine: kalastiku seire 2010. Lepingulise töö aruanne, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

58

Joonis 28. Räime potentsiaalsed koelmualad Heltermaa sadama ka perspektiivse kaadamispiirkonna piirkonnas43.

Joonis 29. Rannikumeres kudevate kalaliikide modelleeritud potentsiaalsed koelmualad Heltermaa sadama ja perspektiivse kaadamispiirkonna piirkonnas vastavalt sügavusele44.

43 https://gis.sea.ee/pw4b/adrienne/IL_map 44 https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

59

5.6.3 Põhjaelustik

Heltermaa sadama akvatooriumi piirkonna põhjaelustik on olnud sadama tegevuse poolt pikaajaliselt mõjutatud ning alal ei ole oodata põhjaelustiku poolest väärtuslike alade esinemist. Perspektiivse kaadamispiirkonna põhjaelustiku andmed osutusid esmasel analüüsil mõjude hindamiseks puudulikuks. Seega teostati KSH raames põhjaelustiku uuring Tartu Ülikooli Eesti

mereinstituudi poolt.

Andmed põhjasubstraadi ja põhjaelustiku parameetrite kirjeldamiseks koguti välitöödel 14. – 17. augustil 2023. a.

Merepõhja substraaditüüpide ning põhjataimestiku ja –loomastiku katvuse hindamiseks kasutati allveevideosüsteemi (nn drop-kaamera), mis koosneb veealusest videokaamerast ning paadis olevast salvestusseadmest ja ekraanist. Igas proovipunktis salvestatud videolõigud analüüsiti hiljem visuaalselt arvutimonitorilt vaadatuna. Videopildilt hinnati põhjataimestiku üldkatvus, põhjataimestiku ja –loomastiku liikide/rühmade katvused ja põhjasubstraadi tüüpide katvused protsentuaalselt. Katvushinnangute puhul tuleb silmas pidada, et tuvastada on võimalik ainult suuremõõtmelisi taimi ja loomi ja seetõttu on võimalik kirjeldada eelkõige koosluse dominantliike.

Biomassiproovid merepõhjalt koguti Van Veen-tüüpi põhjaammutajatega (proovivõtu pindala 0,026 m2). Kogutud proovid pesti merel nailonsõeltel, mille võrgusilma diameeter on 0,25 mm, et eemaldada peenliiv ja muda. Välitöödel pakiti proovid kilekottidesse, varustati etikettidega ning säilitati -20°C juures kuni nende laboratoorse analüüsini.

Proovipunkti külastamisel merel märgiti väliprotokolli punkti geograafilised koordinaadid. Kuna proovipunktis viibimisel esineb peaaegu alati teatud määral triivi, siis videosalvestuse ajal märgiti üles nii videosalvestuse algus- kui lõpukoordinaadid kasutades Garmin GPSmap 62s seadet. Täiendav täpsem (viga < 1 m) georefereerimine toimus Trimble R1 GNSS seadme abil, millega logiti kõikide videosalvestuste trajektoorid. Täpsemad asukohamäärangud olid vajalikud andmete sidumiseks sonaripõhiste andmetega.

Välitöödel külastati 33 proovipunkti, millest kõigis teostati katvushinnangud ja 11 proovipunktis koguti biomassiproovid.

Biomassiproovide analüüs toimus Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonna akrediteeritud laboris (Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus L17945) vastavalt kvaliteedisüsteemi juhenditele. Analüüsi meetodid on kooskõlas HELCOM-i soovitustega (HELCOM 2017). Laboris proovid sulatati ja eristati kõik põhjaelustiku organismid liigiti või madalaima võimaliku taksonoomilise tasemeni kasutades vajadusel mikroskoope ja erinevaid määrajaid. Kirpvähkide Gammarus noorjärgud (kehapikkus < 5 mm) määrati perekonna, surusääsklaste vastsed (Chironomidae) sugukonna, väheharjasussid (Oligochaeta) alamklassi ja karpvähid (Ostracoda) klassi tasemeni. Niitjad pruunvetikad Pylaiella littoralis ja Ectocarpus siliculosus võivad olla määratud grupina „Pylaiella/Ectocarpus“. Ülejäänud taksonid määrati liigini. Iga loomaliigi biomass kuivkaaluna määrati pärast kuivatamist vähemalt 48 h 60 °C juures ja iga taimeliigi biomass kuivkaaluna pärast vähemalt kahenädalast kuivatamist 60 °C juures. Põhjaelustiku liikide biomass kuivkaalus arvutati ümber 1 m2 kohta. Kõik katvus- ja biomassiandmed sisestati Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi põhjaelustiku andmebaasi.

Kaartide loomiseks kasutati lisaks merepõhja proovide kogumisele ka mitmekiirelist sonarit ja matemaatilist modelleerimist, sest ainult proovipunktide külastamine ei võimalda luua ruumiliselt katkematuid kaardikihte. Sonari kasutamine võimaldab võrreldes ainult merepõhja punktvaatlustel põhineva kaardistamisega väga palju suuremat täpsust: sonariga kogutud andmed võimaldavad

45 http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/L179.pdf

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

60

palju täpsemalt ennustada elustiku ja elupaikade levikut merepõhja punktvaatluste vahelisel alal. Sonariga on võimalik koguda kahte tüüpi andmeid – sügavus ja tagasipeegeldunud akustilise signaali intensiivsus (edaspidi „tagasihajumine“). Sügavus on merepõhja elustiku ja elupaikade kaardistamisel kõige olulisem keskkonnamuutuja kahel põhjusel: 1) kõikide taimeliikide ja paljude loomaliikide levik on seotud sügavusega, 2) sügavusandmetest on võimalik arvutada merepõhja nõlvakaldeid ja konarlikkust, mis peegeldavad merepõhja substraadi omadusi ja läbi selle elustiku ja elupaikade levikut. Tagasihajumine võimaldab hinnata merepõhja omadusi, sest helilaine sumbumine ja peegelduse tugevus sõltub substraadi materjalist ja pinna struktuurist.

Katvusproovides tuvastati kokku neli põhjaelustiku taksonit, millest kolm olid taime- ja üks loomastikutakson (Tabel 15). Kõige levinumaks liigiks oli niitjas punavetikas Vertebrata fucoides, mida esines üle 70% proovipunktidest (Tabel 16). Rohkem kui pooltes proovipunktides esines agarik (Furcellaria lumbricalis). Ainsa loomaliigina tuvastati katvusproovides tavaline tõruvähk (Amphibalanus improvisus).

Tabel 15. Põhjaelustiku taksonite esinemine, sügavuse miinimum ja maksimumväärtused ning katvuse keskmised ja maksimumväärtused katvushinnangute põhjal. Keskmine katvus on arvutatud ainult nende proovipunktide põhjal, milles vastav liik esines.

takson esinemine (%)

sügavus, miinimum (m)

sügavus, maksimum (m)

katvus, keskmine (%)

katvus, maksimum (%)

taimestik

Battersia arctica 15.2 8.5 8.7 1 1 Furcellaria lumbricalis 54.5 8 9.1 1.4 5

Vertebrata fucoides 72.7 8 9.1 4.7 10

loomastik

Amphibalanus improvisus 27.3 8 9.1 1.4 5

Biomassiproovidest leiti kokku 26 erinevat põhjaelustiku taksonit, millest seitse olid taime- ja 19 loomataksonid (Tabel 16). Kõige sagedamini esinevateks liikidest (sagedus > 30%) olid tavaline harjasliimukas (Hediste diversicolor), lamekeermene vesitigu (Peringia ulvae), balti lamekarp (Macoma balthica), liiva-uurikkarp (Mya arenaria) ja väheharjasussid (Oligochaeta). Kõrgeimate maksimaalsete biomassidega liigid olid loomastikust söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja balti lamekarp (Macoma balthica) ning taimestikust agarik (Furcellaria lumbricalis) ja niitjas punavetikas Vertebrata fucoides (Tabel 16).

Mitte ükski leitud liikidest ei kuulu HELCOM punase raamatu (Red List) põhjaloomastiku46 ega põhjataimestiku47 ohustatud liikide nimekirja (kategooriad CR, NE, VU, NT).

Tabel 16. Põhjaelustiku taksonite esinemine, sügavuslevik, biomassi keskmised ja maksimumväärtused biomassiproovide põhjal. Keskmine biomass on arvutatud ainult nende proovipunktide põhjal, milles vastav takson esines.

takson esinemine (%)

sügavus, miinimum (m)

sügavus, maksimum (m)

biomass, keskmine (g/m2)

biomass, maksimum (g/m2)

taimestik

Battersia arctica 9.1 8 8.6 1.0285 2.166

Ceramium tenuicorne 6.1 8 8.1 0.0114 0.019

Coccotylus truncatus 27.3 8 9.1 0.3884 3.1274

Furcellaria lumbricalis 9.1 8 9.1 5.1401 14.0828

46 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/biodiversity/red-list-of-baltic-species/red-list-of-benthic-invertebrates/ 47 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/biodiversity/red-list-of-baltic-species/red-list-of-macrophytes/

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

61

PylaiellaEctocarpus 3 8 8 0.095 0.095

Vertebrata fucoides 15.2 8 8.7 2.6228 7.2922

Zostera marina* 6.1 8.5 8.6 0.2527 0.285

loomastik

Amphibalanus improvisus 6.1 8 8.7 0.266 0.4788

Cerastoderma glaucum 27.3 8 9.1 1.2067 9.3974

Corophium volutator 12.1 8.5 8.7 0.0456 0.1368

Cyanophthalma obscura 21.2 8.5 9.1 0.0342 0.1178

Ecrobia ventrosa 24.2 8 9.1 0.3705 0.741

Gammarus salinus 3 8.1 8.1 0.0836 0.0836

Gammarus spp., juv. 3 8 8 0.0152 0.0152 Halicryptus spinulosus 3 8.6 8.6 0.0114 0.0114

Hediste diversicolor 30.3 8 9.1 0.2607 0.8854

Laomedea flexuosa 9.1 8.1 8.6 0.0747 0.133

Leptocheirus pilosus 6.1 8.1 8.6 0.057 0.0836

Limapontia capitata 3 9.1 9.1 0.019 0.019

Macoma balthica 30.3 8 9.1 8.3942 22.7164

Mya arenaria 33.3 8 9.1 0.6885 3.3098

Mytilus trossulus 6.1 8 8.1 12.3842 24.7266

Nematoda 6.1 8.1 8.6 0.0361 0.0532

Oligochaeta 33.3 8 9.1 0.0411 0.0836

Peringia ulvae 33.3 8 9.1 3.9023 6.7146

Theodoxus fluviatilis 3 8.1 8.1 0.0456 0.0456

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

62

Joonis 30. Katvusproovides ja biomassiproovides tuvastatud põhjaelustiku taksonite esinemine

proovipunktides.

Kogu uuringuala merepõhi asus footilises tsoonis ehk sobiva subsraadi olemasolul võib kõikjal esineda põhjataimestikku. Vaatamata footilisele põhjale on sügavus uuringualal enamiku taimeliikide jaoks siiski liiga suur. Lisaks sügavusele piirab uuringualal taimestiku levikut pehmete põhjasetete domineerimine: pehmel substraadil kasvavate taimede (õistaimed, mändvetikad) jaoks on piirkonna vee sügavus liiga suur samas kui suurema sügavuslevikuga puna- ja pruunvetikate kinnitumiseks vajalikku kõva põhjasubstraati on väga vähe. Seetõttu oli põhjataimestiku ohtrust näitav üldkatvus uuringualal madal (Joonis 31). Kõrgemad põhjataimestiku üldkatvuse väärtused (> 5%) olid levinud uuringuala kirdenurgas (Joonis 31), mis oli ühtlasi uuringuala kõige madalam piirkond. Selles piirkonnas oli levinud ka agarik (Joonis 32). Kõige laiema levikuga taimeliik, niitjas

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

63

punavetikas Vertebrata fucoides, oli madalate katvuse väärtustega uuringualal laialdaselt levinud ja

esines kõikjal, kus leidus kõva põhjasubstraati (Joonis 33).

Katvusproovides tuvastatud ainsa loomaliigi, tavalise tõruvähi, levik oli samuti seotud uuringuala

kõige madalama kirdeosaga (Joonis 34).

Biomassi dominantliigi balti lamekarbi biomassi levik oli laiguline ja konkreetset mustrit välja tuua

ei saa (Joonis 35).

Joonis 31. Põhjataimestiku üldkatvus uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

64

Joonis 32. Agariku (Furcellaria lumbricalis) katvus uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides

Joonis 33. Niitja punavetikat Vertebrata fucoides katvus uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

65

Joonis 34. Tavalise tõruvähi (Amphibalanus improvisus) katvus uuringualal. Rasterpind on saadud

modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides.

Joonis 35. Balti lamekarbi (Macoma balthica) biomass uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

66

5.7 Sotsiaalmajanduslik keskkond

Heltermaa sadam on Hiiumaa peamine ühendussadam mandriga. Heltermaa ja Rohumaa sadamate vahel toimub regulaarne praamiühendus. Arvestades Hiiumaa turismisektori suurt osakaalu majandustegevuses, siis esineb ka praamiliikluse puhul märgatav tõus suveperioodil. 2022. a reisijatest kasutas 46% praami suvekuudel.

Saarte Liinid AS 2022. a majandusaasta aruande kohaselt teenindasid Heltermaa-Rohuküla liinil sadamad 2022. aastal 647 828 reisijat (aastane langus 639 reisijat ehk -0,1%) ja 304 515 sõidukit (aastane langus 8401 sõidukit ehk -2,7%). Heltermaa sadamas veeti 144 649 tonni erinevaid kaupu.

5.8 Kultuuripärand

Sadama planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi. Maa-ameti geoportaali andmetel paikneb planeeringualast lähim kultuurimälestis 120 m kaugusel lääne suunas (ajaloomälestis II maailmasõjas hukkunute ühishaud, registrinumber 30).

Samuti ei jää sadama planeeringualale pärandkultuuriobjekte. Lähim pärandkultuuriobjekt jääb planeeringualast u 50 m kaugusele lääne suunda (Heltermaa piirivalvekordon; kood 205:MMS:001; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50–90%).

Piirkonna üheks ajaloopärandiks on ka vahetult planeeringuala piiri ääres asuv Soonlepa mõisale kuulunud kõrts-teemaja, mille säilinud talliosas tegutseb täna Heltermaa Käsitöömaja.

Perspektiivses kaadamispiirkonnas või selle mõjualas registreeritud kultuurimälestisi ei paikne.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

67

6 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva

keskkonnamõju analüüs

Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KSH programmis. Mõjuvaldkondi, mille puhul KSH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KSH aruandes ei käsitleta.

6.1 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad48 (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Liidu nõukogu direktiividele

92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).

Kavandatava tegevuse ala kattub kahe omavahel kattuva Natura 2000 alaga: Väinamere loodus- (EE0040002) ja linnualaga (EE0040001). Samad Natura 2000 alad kattuvad ka perspektiivse kaadamisalaga. Täpsemalt on kavandatavat tegevust kirjeldatud käesoleva aruande peatükis 2 ning

siinkohal seda ei korrata.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“49 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"50.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 p 2 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkides nimetatud liikide või elupaigatüüpide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse- eesmärke saavutada ja ala terviklikkust säilitada. Tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki (KeHJS § 29 lg 2).

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesoleval juhul tehti eelhindamine KSH programmi raames, mille tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest ja Natura 2000 alade kaitse- eesmärkidest ei saadud välistada negatiivse keskkonnamõju esinemist Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala suhtes. Arvestades kavandatud tegevuse mõjualasid, siis ei ole KSH aruande

koostamisel tuvastatud, et eelhindamise järeldusi oleks vajalik muuta.

Kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura 2000 võrgustikku kuuluvate linnu- ja loodusalade kaitse-

eesmärkide saavutamiseks.

48 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000 49 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC1028(02) 50 https://kliimaministeerium.ee/media/4372/download

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

68

6.1.1 Natura alade iseloomustus

Väinamere loodusala

Väinamere loodusala (EE0040002) kaitse-eesmärkideks on järgmised kaitstavad elupaigatüübid nagu veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Planeeringuala piirkonda ei jää Väinamere loodusalal kaitstavaid mereelupaiku, ega liikide leiukohti. Natura eelhindamisel ei saanud välistada mõju loodusalale jäävale elupaigatüübile 1630 (rannaniit), mis jääb planeeringualast u 25 m kaugusele põhja suunas (Joonis 36). Planeeringualast lõunas paiknev rannaniidu eraldis ei jää loodusalale ja seega Natura hindamise kontekstis rolli ei mängi (mõju sellele käsitletakse ptk 6.3.1.).

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

69

Joonis 36. Planeeringuala paiknemine Natura 2000 loodus- ja linnuala ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisalade suhtes. Kaardikihid: EELIS (Eesti looduse infosüsteem),

Keskkonnaagentuur seisuga 02.08.2024).

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur alusel perspektiivse kaadamispiirkonna lähialal loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisalasid ei ole. Samas Väinamere mere- elupaikade kaardistuse alusel jäävad perspektiivse kaadamispiirkonna lähedusse mereelupaigatüüpidest liivamadalad (1110), mille minimaalne kaugus kaadamispiirkonnast on u 600 m (Joonis 37). EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasist kättesaadava viimati kinnitatud Natura standardaruande kohaselt on Väinamere loodusalal liivamadalaid 146,7 km2 ehk täidetud on ka ala hõlmava kaitsekorralduskava kohane kaitse-eesmärk (Tabel 17).

Tabel 17. Väinamere loodusala mere elupaigatüüpide kaitse eesmärgiks seatud pindalad51.

Elupaigatüüp Kood Inventeeritud pindala hoiualal, km2

% hoiuala merealast

Väinamere loodusala eesmärgiks seatud pindala, km2*

Eesmärgiks seatud pindalade täitmise % Väinamere hoiualal**

Liivamadalad 1110 656,65 39,68 146,24 449,02 Karid 1170 31,07 1,88 22,69 136,93

Pagurannad 1140 53,88 3,26 35,30 152,63

51 Lähtuvalt: Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

70

Laiad madalad abajad ja lahed

1160 37,02 2,24 63,03 58,73

Rannikulõukad 1150* 1,50 0,09 7,56 19,84

Kaitsealustest kalaliikidest on elupaigaeelistusest lähtuvalt võimalik hingi ja võldase esinemine planeeringuala lähiala merealal ja kaadamispiirkonna merealal. Kumbagi liiki siiski katsepüükidega ei tabatud, vt ptk 5.6.2. Jõesilmu ja vingerja elupaigaeelistustele vastavad elupaigad tegevuste võimalikus mõjualas puuduvad.

Kaitse-eesmärgiks olevaid taimeliike ei ole planeeringuala ega kaadamispiirkonna võimalikus mõjupiirkonnas registreeritud. Samuti ei ole registreeritud võimalikus mõjualas kaitse-eesmärgiks

olevate loomaliikide, sh selgrootute, olulisi elupaiku (vt hüljeste osas ptk 5.6.1).

Joonis 37. Natura elupaigatüüpide esinemisalad kaadamisala alternatiivide piirkonnas. Rohelisega näidatud teadaolev veealuste liivamadalate esinemisala52.

Väinamere linnuala (EE0040001) on suurim linnuala Eestis. See on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealset mereala. Muuhulgas hõlmab see linnuala mitmeid kaitsealasid, millest üks tähtsamaid on Matsalu rahvuspark. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala (Matsalu rahvuspark, Puhtu-

Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning Haapsalu-Noarootsi ala).

Väinamere linnuala (EE0040001) kaitse-eesmärkideks on järgmised linnuliigid: soopart e pahlsaba- part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio

52 Möller, T. Väinamere mere-elupaigad ja põhjaelustik. TÜ Eesti Mereinstituut

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

71

flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamerd hõlmavate riiklike linnustikuseirete alusel on perspektiivne kaadamispiirkond oluline eeskätt kevadisel perioodil mustvaera jaoks. Piirkond on kasutatav kevadisel perioodil ka auli, haha ja merivardi poolt53.

6.1.2 Võimalikud mõjud kaitse-eesmärkidele

Väinamere loodusala (EE0040002)

Maismaa elupaigatüübid

Käesoleva KSH aruande ptk-s 6.2.1 on rannaprotsesside osas jõutud järeldusele, et planeeritavate rajatiste ehitamine rannaprotsesside osas olulisi muutusi kaasa ei too. Samuti ei ole oodata heljumi levikut rannakoosluste levikualadele. Heljumi levikut on hinnatud ptk 6.2.2. Võimalik heljumi levikuala ei ulatu rannakooslusteni. Lähimaks loodusalale jääv kaitse eesmärgiks olev elupaigatüüp jääb olemasoleva jahisadama lähistele. Jahisadamas planeeringuga täiendavat ehitusõigust ei kavandata, seega antud piirkonnas mingit ehitustegevust ei kavandata. Oluline ebasoodne mõju

maismaa elupaigatüüpide esinemisaladele on välistatud.

Liivamadalad (1110)

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest mereelupaigatüüpidest jäävad perspektiivse kaadamispiirkonna lähedusse veealuste liivamadalate (1110) elupaigatüüp. Väinameres on liivamadalad levinud suhteliselt ühtlaselt. KSH raames läbiviidud mereelupaikade uuringu raames kaardistati kaadamispiirkonnas täiendavalt väike 1,3 ha suurune liivamadalate elupaigatüübi eraldis (ptk 5.5.2). Antud elupaigatüübi eraldis ei ole eelnevalt olnud teada, seega ei ole seda olnud määratud ka loodusala kaitse-eesmärgina.

Liivamadalad on püsivalt vee all olevad peamiselt liivast, vähesemal määral ka mudast, munakatest ning/või kividest koosnevad madalad/tasandikud. Liivamadalate elupaigalist väärtust mõjutavad peamiselt looduslikud tegurid – tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus.

53 Eesti Ornitoloogiaühing. 2019. Lindude peatumisalade analüüs.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

72

Inimtegevusest tingitud ohud elupaigatüübile on peamiselt maavarade võimalik kaevandamine merepõhjast, süvendamine, merereostus ja sadamate rajamine. Loodusala teadaolevate liivamadalate piirkonnas on välistatud merepõhja morfoloogiat muutvad tegevused (süvendamine,

kaevandamine, kaadamine jms).

Kaadamispiirkonna valikul on lähtutud teadaolevast infost võimaliku liivamadalate leviku kohta ning kaadamispiirkond on valitud väljaspoole teadaolevat kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüübi esinemisala. Seega otsene mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liivamadalatele on välistatud, sest kogu kaadamispiirkond jääv väljaspoole eelnevalt teadaolevat liivamadalate levikula. Liivamadalaid võib mõjutada perspektiivis kaadamisel peenosakeste (heljum) levik liivamadalate alale. Heljumi levikut hinnati KSH aruande koostamise käigus ja leiti, et foonitasemest kõrgemad heljumi kontsentratsioonid võivad tekkida kuni 1 km raadiuses kaadamise toimumise alast (täpsemalt ptk 6.2.2). Heljumi leviku osas on jõutud järeldusele, et tööde teostamisel nõrga tuule ja madala lainetuse olukorras, jääb süvendus- ja kaadamistöödel tekkiva heljumi levik reeglina lokaalseks ja laiemat mõju, mis ületaks oluliselt looduslike protsesside tulemusel esinevat foonilist kontsentratsiooni, ette näha ei ole. Kaadamisel nii K1 kui K2 kaadamisala keskosasse ei ole oodata, et heljumi pilv leviks oluliselt väljaspoole kaadamispiirkonda. Kaadamisel aga K1 või K2 ala lõunapoolsesse ossa võib põhjakaarte tuulte korral heljum kanduda liivamadalate esinemisalale. Kaadamisel K2 kaadamisalale on oht matta uus kaardistatud liivamadalate eraldis.

Eelpool toodust lähtudes saame järeldada, et ebasoodsat mõju elupaigatüübile liivamadalad (1110) ei saa välistada.

Hink ja võldas

Väinamere loodusala kaitse-eesmärkideks on mitmed kalaliigid, nagu hink ja võldas. KSH aruande koostamise käigus teostati kavandatava tegevuse mõjualas katsepüüke selgitamaks antud kalaliikide esinemist ja seega võimalikku mõju. Hinnangu kohaselt ei ole planeeritaval sadama- ja kaadamisalal hingule sobivaid biotoope, millisteks on madalad lainetuse eest varjatud taimestikurikkad lahesopid. Tõenäolisemaks hinnati võldase esinemist planeeritaval sadama-alal, sest liik on vähearvukalt levinud kivistel põhjadel kogu Eesti rannikumere ulatuses. Siiski ei leidnud kinnitust ka võldase esinemine kõnealustel aladel.

Kuivõrd hinki ja võldast kavandatava tegevus mõjualas ei esine, siis olulise ebasoodsa mõju avaldamine neile liikidele on välistatud.

Mõju Väinamere linnualale (EE0040001)

Kavandatava tegevuse ala kattub Väinamere linnualaga (EE0040001). Perspektiivne kaadamisala on oluline eeskätt linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest kevadisel perioodil mustvaera jaoks. Piirkond on aktiivselt kasutatav kevadisel perioodil ka auli, haha ja merivardi poolt. Sadama enda territoorium on olnud aastakümneid aktiivselt kasutatav, mis on põhjustanud ka sadama akvatooriumi ala mõnevõrra väiksema kasutuse inimpelglikumate liikide poolt. Samas on linnuvaatluste alusel ka sadama akvatoorium ja selle lähiala mitmete linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide poolt aktiivselt kasutatav.

Kavandatava tegevuse puhul on linnustikule võimalikku ebasoodsat mõju avaldav eeskätt süvendamine ja kaadamine. Vee läbipaistvus on väga oluline kala- ja limusetoidulistele veelindudele. Halva läbipaistvusega vees on toit vaid osaliselt kättesaadav. Kogu Läänemeres on vee läbipaistvus kahanenud, põhjuseks vee eutrofeerumine viimase 30–40 aasta jooksul. Suuremahulised süvendustööd veeteedel ja sellega kaasnev heljum võivad potentsiaalselt seada haudelinnud olukorda, kus toidubaasi saab vaid osaliselt kasutada. Samuti võib süvendamisega ja kaadamisega kaasnev täiendav veeliiklus (kaadamisel kasutatava pargase liikumine) põhjustada

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

73

häiringuid. Samuti kaasneb süvendamise ja kaadamisega mõjud põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.

Otsestest mõjudest on olulisemad veelindude toidubaasi kahanemine või hävimine rändepeatuspaikades süvendustööde vahetus läheduses, seda nii kala- (kosklad, kajaklased), taimtoiduliste lindude (luiged, ujupardid), kuid eriti sukelpartide (aul, vardid, vaerad, sõtkas) osas ja veelindude häirimine ehitustegevusel, eeskätt süvendamisel. Mereelupaikade kahjustamine ja lindude toidubaasi hävimine pinnase ladustamise käigus kaadamispaikades on olnud alati potentsiaalselt riskiteguriks. Teostatavad tööd on eriti ohtlikud (kahjustab otseselt paljude ohustatud linnuliikide taastootmist) juhul, kui neid viiakse läbi lindude pesitsusajal (aprill-juuli). Paljude saartel pesitsevate lindude (tiirud, kajakad, kormoranid) toitumisalad asuvad tihti kümneid kilomeetreid eemal kodusaarest ja seetõttu on süvendus- ja kaadamistööde läbiviimine kevadkuudel saarterohkes Väinameres mittesoovitatav, sest sellega võib kaasneda ebasoodne mõju mitmete Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.

Kaudsetest ja järelmõjudest on olulisim vee hägustumine ja toiduobjektide kättesaadavuse vähenemine lindudele. Riskifaktorina tuleb arvestada vee võimaliku reostamisega õli ja naftaga ja sellest tulenevatest täiendavatest ohtudest veelindudele. Antud juhul võib ohtu pidada pigem väikeseks, sest süvendatava ala setete analüüsi alusel setted reostunud ei ole. Jääb teatav risk ehitustehnikaga toimuva õnnetusjuhtumi puhul.

Teadaolevalt on Väinameri tervikuna tähtis arktiliste veelindude peatuspaik kevadrändel (aprillis- mais). Peatuvate aulide, vaeraste, kauride ja vartide koguarvu on hinnatud mitmele miljonile isendile. Tervikuna on süvendamisel ja kaadamisel linnustikule oluline mõju, mille täpset ulatust on keerukas määrata. Juhul kui süvendus- ja kaadamistöid välditakse 1.04-1.08, siis oluline mõju puudub.

Otsestest ohtudest annab ülevaate Tabel 18.

Tabel 18. Ohtude analüüs linnuliikide kaupa: Väinamere rändlinnustik.54

Liik Koondumis-

periood

(kuud)

Prioritee

t

Meri

Prioritee

t

Rannik

Sü Ka Hä Õli

Phalacrocorax carbo 4-10 C* C 1 2 3

Cygnus olor 4-11 C C 1 2 1

Cygnus columbianus* 4-5, 10-11 - A 1 1

Cygnus cygnus 3-4, 10-11 - A 1 1

Anser fabalis 3-4 - C

Anser albifrons 3-4 - C

Anser erythropus 4 - C

Anser anser 3-9 A A 1-2 2 1

Branta leucopsis 4-5, (9-10) - A 1 1

Anas penelope 3-5, (10) - B 1

Anas strepera (4-5), 8-10 - C 1

Anas crecca 3-5, 9-10 - B 1

Anas platyrhynchos 3-11 - C 1

Anas acuta 3-4, (9) - A 1

Anas querquedula 4-5 - - 1

Anas clypeata 4, 8-9 - B 1

Aythya ferina 4 - A 1

54 Otsesed-, kaudsed-, riskimõjud (Sü –süvendamine, Ka- kaadamine, Hä-häirimine, Õli- potentsiaalne õlireostus). * Vaata Tabel 9 ja Tabel 10; **- mõju ulatus (3-oluline, 2- mõõdukas, 1- väike).

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

74

Aythya fuligula 4, 9-10 - A 1-2 1 2

Aythya marila 4-5, (10-11) A A 3 3 3

Somateria mollissima 3-4, 6-8, (9-11) A-B 3 3 3

Clangula hyemalis 3-5, (10-11) A 3 3 3

Melanitta nigra 4-5, 7-8, (9-10) A 3 3 3

Melanitta fusca 3-5, (7-10) B 3 3 3

Bucephala clangula 3-11 A A 2 1-2 3 3

Mergus albellus 4, 10 A 1 1 1 2

Mergus serrator 4-5, 9-10 B B 1-2 1-2 1 2

Mergus merganser 3-4, 9-11 C C 1-2 1-2 1 2

Fulica atra 4, 9-10 A 1 1

Planeeringuga soovitakse sadamaalale kaaluda perspektiivis tuulegeneraatori rajamist (rajatava lõunamuuli tippu). 2022. a lõpus valmis Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) ja Kotkaklubi koostöös Keskkonnaministeeriumi tellimusel täiendav maismaa linnustiku analüüs. Analüüsil on alad jaotatud 3 tsooni:

1) tsoon 1 – liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju;

2) tsoon 2 – tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda;

3) tsoon 3 – tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms.

Analüüsi kohaselt jääb Heltermaa sadama alale ujupartide tsoon 1 ala ja lisaks ranniku tsoon 1 ala. Ala jääb lisaks ka kassikaku, merikotka ja väikeluige tsoon 3 alasse. Eestis moodustavad senistel teadmistel umbes poole tuuleparkides hukkunud lindudest värvulised (49,3%; enam esindatud liigid on pöialpoiss, põldlõoke, räästapääsuke, ohakalind), sageduselt järgnevad kajaklased (18,3%; naeru- kala- ja hõbekajakas), hanelised (15,5%, valdavalt ujupardid), haukalised (9,9%; merikotkas, raudkull, hiireviu) ja piiritajalised (5,6%; piiritaja). Hukkumissageduse jaotus peegeldab uuritud tuuleparkide asukohti. Valdav osa andmestikust on saadud rannikule lähedal asuvatest tuuleparkidest, kus haneliste ja kajaklaste lennusagedus (seega ka hukkumisrisk) on kõrge. Lisaks toimib mererannik lindude rännet suunava juhtjoonena, mistõttu on kõrge ka värvuliste osakaal55. Heltermaa sadamas on olemasolevate linnuvaatluste alusel teada ujupartide peatumine kohati arvukalt. Samuti esineb akvatooriumis arvukalt linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid kajaklasi ning alani ulatuvad ka merikotka toitumisalad. Seega esineb antud alal kõrgendatud risk lindude

kokkupõrgeteks tuulikuga.

6.1.3 Mõju Natura alade terviklikkusele

Tabel 19. Mõju terviklikkusele.

Väinamere loodusala Alternatiiv I / K1

Alternatiiv I / K2

Kas projekt või kava võib:

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

JAH JAH

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei Ei

55 Volke, V., Kuus, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Mägi, M., Ojaste, I., Sellis, U., Tammekänd, I., Väli, Ü. & Võhandu, K. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi, Tartu.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

75

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei Ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei Ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei Ei

Väinamere linnuala Alternatiiv I – K1

Alternatiiv I – K2

Kas projekt või kava võib:

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

JAH JAH

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

JAH JAH

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei Ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei Ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei Ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei Ei

6.1.4 Leevendavate meetmete kavandamine

Tabel 20. Natura alade suhtes rakendatavad leevendavad meetmed ja nende tõhusus.

Meede Tõhusus

Väinamere loodusala

Mitte kasutada kaadamiseks kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatele lähemale kui 500 m.

Tõhus Välditud on kaardistatud liivamadalate mattumine süvendatava materjaliga.

Loode, põhja ja kagu tuultega valida kaadamiseks K1 kaadamisala põhjapoolne osa ning vältida kaadamist üle 5 m/s tuule korral. Süvendus- ning kaadamistegevus viia läbi väljaspool kevadperioodi ehk vältida tuleks töid aprillis, mais ja juunis, kus tegevus võib mõjutada kalade kudemist.

Tõhus Välditud on heljumi kandumine liivamadalate esinemisalale ning võimalik mõju kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide populatsioonidele.

Väinamere linnuala

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

76

Meede Tõhusus

Süvendus ja kaadamistöid vältida 1. aprillist kuni 31 juulini, sest sellel ajavahemikul kasutavad nii sadamala lähiala ja kaadamisala piirkonda pesitsevad veelinnud. Antud ajavahemikul võib süvendus- ja kaadamistöid põhjustada nii otsest häiringut kui toidubaasile ebasoodsat mõju. Sarnaselt Heltermaa sadama alal hetkel kehtivale keskkonnaloale L.VV/332512 võib süvendamist ja kaadamist aprillikuus lubada järgmistel tingimustel: Vee erikasutusega seotud tööde ajal alates 01. aprillist tuleb igapäevaselt mõõta veetemperatuuri. Temperatuuri tõusmisel +6℃-ni tuleb süvendus ja kaadamistööd koheselt peatada. Seega aprilli alguses on vee erikasutustööd lubatud, kui vee temperatuur on alla 6℃. Kuna veelindude poolne intensiivne mereala ja laidude ümbruse kasutus kestab pikemal perioodil (u aprillist- augustini), siis tuleb kaadamisel pargase sõidukoridor hoida maksimaalselt kattuvana Rohuküla–Heltermaa laevateega (millel esineva laevaliiklusega on piirkonna linnustik kohanenud). Vältida pargase sattumist laidude lähipiirkonda. Süvendamine ja kaadamine planeerida võimalikult lühiajalisena, et minimiseerida mõjusid põhjaloomastikule ja kalastikule, mis on oluliseks toiduressursiks ala kasutavatele veelindudele.

Tõhus Välditud on linnustiku häiringud ebasoodsat mõju avaldaval ajaperioodil ning välditud oluline mõju lindude toidubaasile.

Kavandatava tuuliku osas oleks tõhusaim meede tuuliku rajamisest antud alale loobuda.

Väga tõhus

Juhul kui tuuliku rajamisest loobumine ei ole taastuvenergia eesmärke ja varustuskindluse tagamise vajadust arvestades võimalik, siis tuleb teostada tuuliku rajamiseks linnustiku eeluuring, mille raames selgitatakse perspektiivse tuuliku asukohta hõlmav vähemalt 1 aasta kestev linnustiku punktvaatlus vastavalt maismaalinnustiku analüüsi metoodikale. Vastavalt uuringu tulemustele hinnata linnuala kaitse-eesmärgiks olevate ja uuringu alusel tuuliku mõjualas esinevate liikide hukkumissagedust. Töötada välja meetmed, mis vähendavad hukkumissageduse ebaolulisele tasemele. Meetmed võivad seisneda tuuliku nähtavuse tõstmises linnustiku jaoks, kuid võivad hõlmata ka nt tuulikut tööaja piiramist linnustiku jaoks kõrgendatud ohuga perioodil.

Tõhus Välditud on lindude oluline hukkumine tuulikuga kokkupõrgetes.

6.1.5 Natura hindamise tulemused ja järeldus

Rakendades Tabel 20-s esitatud meetmeid, siis on välistatud oluline ebasoodne mõju Väinamere loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

77

6.2 Mõju merekeskkonnale

6.2.1 Rajatiste mõju rannaprotsessidele

Esmajoones mõjutavad rannaprotsesse lainetus ja selle murdumisel tekkiv murdlusvool, mida mõnikord ka hoovuseks kutsutakse. Tegelikud hoovused on suure koguse vee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Kaarel Orviku (2018) sõnul on püsihoovustel rannasetete dünaamikas väga tagasihoidlik osa, sest randa moodustavad setted on suhteliselt jämeda lõimise ja suure erikaaluga ning tuulehoovused ei suuda väikese kiiruse tõttu neid paigastki nihutada,

rääkimata nende edasikandmisest.

Laboratoorsetet katsete ja hoovuste mõõdistuste tulemusel on tehtud üldistused, mis kajastavad hoovuste kiiruse mõju rannasetetele. Näiteks kesk- ja peeneteralise rannaliiva (0,1–0,5 mm) massiliseks liigutamiseks ja mööda merepõhja veeretamiseks peab põhjalähedase hoovuse kiirus olema vähemalt 15 cm/s, jämeda liiva (0,5–1,0 mm) korral aga ligikaudu 30 cm/s (Orviku, 2018). TTÜ Meresüsteemide Instituut näitas oma töös (Alkranel jt, 2015), et keskmised hoovuste liikumiskiirused on pinnakihis Heltermaa lähistel madalad (ca 2 cm/s). Üldiselt varieerusid kuu keskmised tuulehoovused tugevamate tuulte perioodil 11–33 cm/s vahemikus. Seega on enamjaolt liikumiskiirused liiga madalad. Mida sügavamale veesambas minna, seda vähemaks jääb liikumiskiirus. Orviku (2018) hindab, et tuulehoovusest tingitud liikumine haarab endaga kaasa vaid 10–15 cm pinnakihi. Sügavamal on hoovuse mõju nõrk. Lisaks on merepõhjas enamasti üliplastne savi, mis on väga kleepuv ning seetõttu pole aldis liikuma. Seetõttu on ca 3 m sügavamas vees väga vähe setete liikumist ning seda ei muuda ka planeeritavate rajatiste ehitamine.

Eelnevast selgus, et Väinamere hoovused on suure mastaabiga. Seetõttu ei avalda neile mingit mõju planeeritavate rajatiste ehitamine, kuna nende mõõtmed on oluliselt väiksemad võrreldes

Väinamere mõõtmetega.

Lainetusel ja murdlusvool on olulisem roll, sest tekkivad vee liikumiskiirused on oluliselt suuremad. Samas on Väinameres lainete kõrgus piiratud madala sügavuse ja lühikese hoovõtumaaga. Suurimad lained on Hari kurgu piirkonnas, mujal on rannik (sh Heltermaa ümbrus) suhteliselt hästi kaitstud.

Rannajoone olulisi muutusi 2000–2022. aastate ortofotodelt ei täheldatud. Heltermaa sadamast lõunas on näha, et liiv ja liikuvad setted sisuliselt puuduvad (Joonis 38, Joonis 39). Kui ehitada planeeritavad rajatised, siis sisuliselt midagi ei muutu – rannaprotsessid ei kiirene ega aeglustu.

Samuti ei ole näha setete kuhjumist planeeritavate ehitiste ette või taha.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

78

Joonis 38. Vaade Heltermaa sadama suunas freespuru mäelt. 21.05.2021

Joonis 39. Vaade lõunasse freespuru mäelt. 21.05.2021.

6.2.2 Heljumi liikumise modelleerimine

6.2.2.1 Metoodika

Programm Delft3D

Erinevates alternatiivsetes asukohtades süvendamisel ja kaadamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks on kasutatud tarkvara Delft3D. See on tarkvara uurimaks hüdrodünaamilisi protsesse (nii hoovuseid kui ka lainetust), setete transporti, põhja morfoloogiat ning vee kvaliteeti jõgedes, estuaarides ja rannikutel. Seda on kasutatud paljudes paikades üle maailma, nagu näiteks Hollandis, USAs, Hong Kongis, Singapuris, Austraalias, Veneetsias. Delft3D koosneb moodulitest, milledest igaüks on suunatud erineva sisuga ülesannete lahendamiseks. Neid võib kasutada kombineeritult keerukamate ülesannete jaoks. Lisaks on eraldi moodulid andmete sisestamiseks ja tulemuste analüüsiks.

Moodul WAVE põhineb SWAN mudelil. Hüdrodünaamiline moodul FLOW baseerub Navier-Stokes'i võrranditel, mis on kohaldatud madala vee jaoks. Nende võrrandite lahendamiseks rakendatakse kõrgemat järku absoluutselt stabiilseid numbrilisi skeeme. Tõusudest-mõõnadest ning atmosfääri mõjudest (õhurõhu muutumine, tuul) tingitud mittestatsionaarsed hüdrodünaamilised protsessid (nt hoovused ja nende poolt põhjustatud transport) arvutatakse ebaregulaarsel arvutusvõrgul, mis on üldiselt konstrueeritud vastavuses arvutuspiirkonna raja(de) geomeetriaga piirtingimustega

piiratud võrgustikul.

Mudelite seadistused

Heljumi leviku modelleerimiseks arvutati esmalt lainetuse parameetrid moodulis WAVE. Heltermaa lähistel kasutati kolmeastmelist võrku, millest esimene kattis tervet Läänemerd (võrgu silma suurus 5 km). Teises astmes kattis võrk Väinamerd ja Hiiumaa ümbrust. Kaetava ala suurus oli 100×110 km ning silma suurus 500 m. Kolmas võrk kattis Heltermaa sadama ümbrust (ala 7×7 km, võrgusilma suurus oli 125 m). Väinamerre kaadamisel modelleeriti vaid kahe võrguga (jäeti välja Heltermaa sadama võrk). Kõige madalamate WAVE võrkude väljundid olid sisendiks FLOW dünaamilisse mudelitesse, mis olid tehtud eraldi nii Väinamere kaadamisala kui ka Heltermaa sadama ümbruse jaoks. Heltermaa sadama ümbruse FLOW võrk kattis ala 3,3×3,1 km ning võrgusilma suurus varieerus 12–48 m). Väinamere kaadamisala FLOW võrk kattis ala 10,7×7,5 km ning võrgusilma suurus varieerus 90–30 m, tihenedes kaadamisala asukohas). Kõikides moodulites rakendati ühest suunast pidevalt puhuvat tuult ning tervet ala katvat ühtlast veetaset (valiti kõikjal 0 meetrit).

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

79

Heljumi leviku hindamiseks vaadeldi nelja erinevat tuule suunda ja Kalbadagrundil ning Heltermaal mõõdetud tuulekiiruste protsentiile. Näiteks 90%-tiil näitab läve, millisest on 90% väiksemad tuulekiirused. Kaaluti ka Vilsandi jaama tuulte kasutamist, sest nii Vilsandi kui ka Kalbadagrundi tuulega modelleeritud lainekõrgused olid heas vastavuses mõõdetud lainekõrgustega Rohukülas ja Svibys (publitseerimata tulemused internsetes raportites). Vilsandi tulemused hindasid veidi alla, kuid Kalbadagrundi omad veidi üle tulemusi. Et Vilsandil on idakaarte tuuled Saaremaa tõttu veidi varjestatud ning seega väiksemad, siis otsustati käesolevas töös valida konservatiivselt Kalbadagrundi tuuled modelleerimise aluseks.

Simulatsioone teostati 36-tunnise ajavahemiku vältel alates 00:00 01.01.2020 kuni 12:00 02.01.2020. Arvutusi ei seotud hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste parameetritega konkreetsetel päevadel, mistõttu mudel ei peegelda situatsiooni valitud päeval ning on kasutusel vaid mittestatsionaarsete protsesside käigu iseloomustamiseks. Mitmesugused hüdrodünaamilised parameetrid vajavad üldjuhul teatavat kohanemisaega (spin-up time), et kohaneda muutuva situatsiooniga (nt. avamerelt saabuvate lainetuse tingimustega). Selle aja jooksul võivad settimisprotsessid toimuda märgatavalt erinevalt tasakaalulisest situatsioonist ning nende väärtused ei ole realistlikud. Süsteemi kohanemisajaks valiti 360 minutit. Tuule kiirus ja suund

simulatsioonide vältel ei muutunud.

Sadamas süvendamisel ja rajatiste ehitamisel (täite uputamisel) tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.01 08:00, lõpp: 01.01 20:00). Kaide ja muulide ehitamisel kasutatakse ilmselt suuri paelahmakaid ning suuremaid kive (läbimõõt vähemalt 100 mm). Need kukuvad sisuliselt kohe põhja ja heljumit ei teki. Siiski on selle osas ka peenosist, mis jääb veesambasse pikemaks ajaks. Kui hinnata, et üksühe koppekskavaator jõuab teisaldada 100 m³/h, siis konservatiivselt võiks sellest veesambasse heljumiks jääda 10%. Kaide ja muulide puhul annab kõige enam merele avatud punkt konservatiivseima hinnangu ning on sobilik keskkonnamõjude hindamiseks. Kaide ja muulide rajamisel hinnati peenosise terasuuruseks D50=150 µm. Tegu on peenliivaga.

Süvendamisel sõltub heljumi levik kasutatavast tehnoloogiast. Töödel võib esineda nii ekskavaatori, pinnaspumpsüvendaja kui koppaüvendaja kasutamist. Kõige suurema heljumi leviku annab üliplastse savi hüdrauliline süvendamine (veejoa abiga), kuna tegu on väikeste osakestega. Samas on see savi väga kleepuv ning moodustab känkraid, mis tegelikult veesambas ei hõlju. Konservatiivne hinnang on, et 50% kaevandatavast materjalist muutub heljumiks. Sellise hinnangu

puhul ei ole vahet, millist tehnoloogiat süvendamiseks kasutatakse (hinnatakse halvimat olukorda).

Väinameres kaadamisel tekkivat heljumit imiteeriti samuti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.01 08:00, lõpp: 01.01 09:00). Eeldati, et kasutusel on pargas, mille põhja avamisel kukub laaditud pinnas kohe vette. Pargase mahuks eeldati 3000 m³. Laadungiks on enamjaolt üliplastne savi, mis põhjustab ka kõige laialdasemat heljumit. Et transpordil välja kaevatud pinnas uuesti kokku kleepub, siis tekivad känkrad, mis kiirelt põhja vajuvad. Hinnanguliselt 10% kogu laadungist jääb veesambasse kauemaks hõljuma ning selle mahuga ka modelleeriti.

Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös (2014) süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et olemasoleva heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri hooajalisi muutuseid (Raag, 2014) ning koostas selle kohta kaardid. Tabel 21 esitab tulemused Heltermaa sadama ja Väinamere kaadamisala kohta.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

80

Tabel 21. Kuu keskmine heljumi looduslik kontsentratsioon g/m³ aastail 2006–2011.56

Aprill Mai Juuni Juuli* Aug* Sept* Okt Heltermaa sadam 9 7 5 9 3 6 9

Väinamere kaadamisala 8 4 3 5 2 5 9

Kõrgeimaid kontsentratsioon on näha aprillis, mil on fütoplanktoni kevadõitseng. Juuli kõrged tulemused on seotud sinivetikate kogumitega, mida suvisel perioodil sageli esineb. Heljumi kontsentratsioonide suuremad väärtused oktoobris on põhjustatud tuulepinge kasvust. Tugevam tuul põhjustab suuremat resuspensiooni. Madalaimad heljumi kontsentratsiooni väärtused esinesid juunis, peale kevadõitsengut, mil toitained on tarbitud. Lääne-Eesti saarte vahelisel alal toimuvad suurimad heljumi kontsentratsioonide ruumilised muutused. Selles piirkonnas on vesi madal ja suletud ning tuulte poolt põhjustatud resuspensioon on oluline tegur (Raag, 2014).

Raagi magistritöös välja toodud heljumi fooni kaartide põhjal võib valida heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks konservatiivselt 3 g/m³, sest mitmes varasemas töös on valitud sama piir ning selline heljumi kontsentratsioon langeb alla selle piiri vaid augustis. Sõltuvalt tööde tegemise ajast võib looduslikku kontsentratsiooni piiri tõsta. Kui töid tehakse aprillis, juulis, septembris või oktoobris, oleks adekvaatsemaks looduslikuks piiriks 5 g/m³. Käesolevas töös on toodud tulemused 3 g/m³ korral, et anda võimalikult palju infot.

6.2.2.2 Heljumi levik sadama lähistel

Heljumi leviku hindamiseks kasutati Kalbadagrundi mõõtejaama tuule kiiruste 90% kvantiile (Tabel 22). See tähendab, et 90% juhtudel on tuulekiirus väiksem kui 90% kvantiilile vastav kiirus. Heltermaa mõõtejaamas mõõdetud tuule kiirused on oluliselt madalamad. Seepärast ülehindavad tulemused tegelikkust.

Tabel 22. Tuule kiirused erinevate suundade jaoks.

45° 135° 225° 315°

90%-line protsentiil, m/s 13 11,9 13,4 12,4

Tabel 23 esitab heljumi leviku (3 g/m³ piiri) maksimaalse kauguse allikast (süvendamise või kaadamise asukohast antud simulatsioonides) erinevate tuulesuundade korral. On näha, et Põhjamuuli, Lõunamuuli ja Kaubakai ehitamisel on heljumi levik kõikide suundade puhul väga väike (Joonis 41). Sisuliselt on heljumi levik olematu. Kõige suurem oli heljumi levik sissesõidukanali süvendamisel (Joonis 40 ja Joonis 41), kuna kaevamisel lenduvad saviosakesed on väga väiksed.

Ehitiste rajamisel on täiteks kasutatav pinnas pigem väga jäme ning see heljumi osakesi vähe.

Tabel 23. Heljumi levikuga kaetud mereala maksimaalne läbimõõt

Heljumi levik, m 45° 135° 225° 315°

Süvendamisel sissesõidukanalis 400 300 350 200

Põhjamuuli ehitamisel 50 50 50 50

Lõunamuuli ehitamisel 50 50 50 50

Kaubakai ehitamisel 50 50 50 50

Käesolevas töös tuule kiirusest lähtuvaid piiranguid sadamas ette tulevatele süvendamistele ja kaadamistöödele ette ei nähta. Tehnoloogiliselt on ilmselt mõistlik peatada tööd merel, kui tuule kiirus ületab merel 10 m/s. Oluline on siinkohal ka märkida, et nõrga tuule ja madala lainetuse korral jääb süvendus- ja kaadamistöödel tekkiva heljumi levik reeglina lokaalseks ja laiemat mõju, mis ületaks oluliselt looduslike protsesside tulemusel esinevat foonilist konstentratsiooni, ette näha ei

56 * Arvutustest on välja jäetud 2008. aasta

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

81

ole. Määravaks on siin täitematerjali granulomeetriline koostis – mida jämedam on sete (liiv), seda kiiremini toimub selle settimine põhja. Näiteks on 200 mikromeetrise läbimõõduga kvartsliiva settimiskiirus on ~2 cm/s, mis 1,5 m sügavuses seisvas vees langeks põhja ca 1 minuti jooksul.

Joonis 40. Heljumi levik süvendamisel kanalis kirdetuulega (45°). Pruuni joonega on näidatud veepiir 0-veetaseme korral ning mustaga projekteeritavad rajatised.

Joonis 41. Heljumi levik süvendamisel kanalis loodetuulega (315°). Pruuni joonega on näidatud veepiir 0-veetaseme korral ning mustaga projekteeritavad rajatised.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

82

6.2.2.3 Heljumi levik kaadamisalal

Heljumi leviku hindamiseks kasutati Kalbadagrundi mõõtejaama tuule kiiruste 50%-list protsentiili (Tabel 24). See tähendab, et 50% juhtudel on tuulekiirus väiksem kui 50-protsentiilile vastav kiirus. Heltermaa mõõtejaamas mõõdetud tuule kiirused on oluliselt madalamad. Seepärast ülehindavad

tulemused tegelikkust.

Tabel 24 . Tuule kiirused erinevate suundade jaoks

45° 135° 225° 315° 50%-line protsentiil Kalbadagrundis, m/s 7,3 7,2 8,5 7,4

95%-line protsentiil Heltermaal, m/s 7,7 5,7 5,2 6,3

Joonis 42-Joonis 45 esitavad heljumi leviku piirid 3 m/s tuule kiiruse korral erinevatest suundadest 2 tundi pärast pargaselt vette viskamist. Joonistelt on näha, et üldiselt jääb kontsentratsioon 3 g/m³ kaadamisala piiridesse, kuid võib põhjas või lõunas teatud juhul ületada ala piire. Kui on möödunud rohkem aega kaadamisest, siis on 3 g/m³ piir levinud ca 100 m kaugemale joonistel kujutatust. 5 g/m³ seevastu jääb alati piiridesse. 10 tundi pärast kaadamist on heljumi kontsentratsioon kõikjal

vähem kui 3 g/m³.

Joonis 46…Joonis 49 esitavad heljumi leviku 5 m/s tuule kiiruse korral erinevatest suundadest 2 tundi pärast pargaselt vette viskamist. Tulemused näitavad, et heljum on kuni 0,5 km võrra kaadamisalast välja liikunud. Aja möödudes see suureneb kuni 1 km.

Joonis 50Joonis 44…Joonis 53 esitavad heljumi leviku Kalbadagrundi 50%-protsentiilile vastavate tuulekiirustega erinevate suundade korral. Nagu näitab Tabel 22, on need kiirused olulised suuremad Heltermaal mõõdetust ja seega on tulemused ilmselt ülehinnatud. Tulemused näitavad, et heljum on 2 tundi pärast kaadamist kuni 1 km võrra kaadamisalast välja liikunud. Aja möödudes

see suureneb kuni 2 km.

Simulatsioonide võrdlemisel saab öelda, et 10 tunni pärast kaadamist on heljumi kontsentratsioon kõikjal vähem kui 3 g/m³. Heljum leviku pindala (läbimõõt ca 2 km) on jäänud sisuliselt samaks kõikidel tuule kiirustel. Seega mõjutab tuule kiirus vaid heljumi leviku kaugust algsest kaadamispunktist.

Kui on oluline, et heljum ei leviks kaadamisel välja kaadamisalast, tuleb kaadata võimalikult tuulevaikse ilmaga. Soovituslik tuulekiiruse ülemine piir on 3 m/s. Sellise kiiruse puhul ei ole tuule suund oluline. Kui tuule kiirus on kuni 5 m/s, tuleks kirde- ja kagutuule korral kaadamispunkt valida ca 200 m rohkem lõunas ning edela- ja loodetuulte korral ca 200 m põhja pool. Simulatsioonis kasutatud kaadamispunkti koordinaadid on X=6526270 ja Y=456210 L-EST97 süsteemis.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

83

Joonis 42. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 3 m/s kirde tuulega (45°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja laiud.

Joonis 43. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 3 m/s kagutuulega (135°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja laiud.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

84

Joonis 44. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 3 m/s edelatuulega (225°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja

laiud.

Joonis 45. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 3 m/s loodetuulega (315°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja laiud.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

85

Joonis 46. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 5 m/s kirdetuulega (45°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja laiud.

Joonis 47. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 5 m/s kagutuulega (135°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja

laiud.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

86

Joonis 48. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 5 m/s edelatuulega (225°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja laiud.

Joonis 49. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 5 m/s loodetuulega (315°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja laiud.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

87

Joonis 50. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 7,3 m/s kirdetuulega (45°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja laiud.

Joonis 51. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 7,2 m/s kagutuulega (135°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja laiud.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

88

Joonis 52. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 8,5 m/s edelatuulega (225°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja laiud.

Joonis 53. Heljumi levik 2 tundi pärast pargaselt kaadamist 7,4 m/s loodetuulega (315°). Punane kast näitab kaadamisala ning hall kast arvutusala piire. Musta joonega on tähistatud saared ja laiud.

6.2.3 Mõju veekogumile

Kavandatava tegevuse puhul on mõju ümbritsevale merekeskkonnale lokaalne ja lühiajaline (avaldub eeskätt ehitustegevuse perioodil). Mõju avaldub heljumi levikuala ulatuses (vt ptk 6.2.2) ehitustegevuse perioodil. Mõju esineb eeskätt süvendamisel ja kaadamisel. See tähendab, et kaadamisala kasutuselevõtul ja sadama akvatooriumis kavandataval ehitustegevusel ei ole oodata muutusi veekogumi seisundit määravate indikaatorite väärtustes. Kavandatav tegevus ei mõjuta

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

89

veekogumi seisundi hindamisel kasutatavaid indikaatoreid määral, mis muudaks veekogumi

seisundi hinnangut. Kaadamisalal alternatiividel mõju erinevus puudub.

Detailplaneeringu põhilahenduses on kavandatud üks uus sademevee väljalask. Sademevee väljalasule nähakse ette liiva- ja õlipüüduri rajamist. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb järgida veeseaduse ja selle alamaktide nõudeid, sh hõlmata väljalask sadama keskkonnaloaga. Sademevee väljalasu seirenõuded määratakse keskkonnaloas. Arvestades Heltermaa sadama iseloomu (väike kaubasadam kus kõrge reostusohuga kaupu üldjuhul ei veeta), siis olulist veekeskkonna reostusohtu sademevee väljalasuga ei kaasne. Kavandatavat sademevee puhastamist liiva- ja õlipüüduris võib pidada asjakohaseks ja piisavaks.

Heltermaa sadama alalt on käesoleval planeeringu koostamisel kaardistatud neli olemasolevat sademevee väljalasku ja üks heitvee väljalask (biopuhastiga seotud). Geodeesia alusel (noolviitega tähistatud ka planeeringu tehnovõrkude plaanil) on sadama territooriumil kaks sademevee puhastit jahisadama akvatooriumi ja ooteala vahelisel haljasalal. Need puhastavad siis kaidelt ja sõiduteedelt kogutavat sademevett. Väljavoolud 1-3 viivad sademevett ära haljasaladelt või väikese reostusohuga aladelt. Kõigi olemasolevate väljalaskudega seonduv heide jääb planeeringulahenduse rakendamisel samale tasemele praegusega ning veekeskkonda suunatava heitega seonduv reguleeritakse keskkonnaloaga. Detailplaneeringu rakendamisel seega olulist mõju veekogumile ei avaldata.

6.2.4 Mõju põhjaloomastikule ja põhjataimestikule

Kavandatud tegevus avaldab lokaalset mõju põhjaelustikule, põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku hukkumise. Kaadatava materjaliga maetakse senine põhjaelustik ja see hukkub. Olemasolevate kaadamisalade seirete alusel taastub põhjaelustik ligi ühe vegetatsiooni perioodi jooksul kui kaadatav materjal ei muuda olemuslikult merepõhja iseloomu57,58. Käesoleval juhul on kaadatavaks materjaliks savi, mis ei muuda oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus muutub merepõhja substraat (kaadatakse kõvemat materjali) on oodatud mõju

suurem – tekib võimalus selliste liikide piirkonda levikuks, mida varasemalt seal polnud.

Süvendusalale jäävad põhjataimestiku ja loomastiku isendid ehitustegevuse tõttu paratamatult hukkuvad. Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku hävinemist merepõhjas võib see liivasel pinnasel taastuda kuni 3 aasta möödumisel59. Süvendusala näol on tegemist ajaloolise ja olemasoleva sadama inimtegevusest oluliselt mõjutatud mere-alaga. Sadamas toimuva süvendamise käigus toimub heljumi paiskamine veesambasse, selle triivimine erineva valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning aeglane settimine mõjutavad eelkõige põhjaelustikku. Heljum hakkab mõne aja möödudes tagasi settima ning selle käigus kattub merepõhjas asuv taimestik ja substraat settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku, eelkõige vetikate elutegevust ja vähendada nende biomassi ning katvust. Heljumi levikut on hinnatud sadama lähistel ptk 6.2.2.2.

Kavandataval sadama alal puuduvad ja kaadamispiirkonna puuduvad esinevad mereelupaikade uuringu alusel loodusdirektiivi elupaigatüübid väga vähesel määral (ptk 5.5.2). Samuti puuduvad alal HELCOM punase raamatu (Red List) põhjaloomastiku ja põhjataimestiku ohustatud liikide nimekirja (kategooriad CR, NE, VU, NT) kuuluvate liikide olulised elupaigad (ptk 5.6.3). Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju mereelupaikadele,

57 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. 2020. Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha põhjataimestiku, -loomastiku ja elupaikade inventuur. 58 TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2021. aastal. ARUANNE 59 Kotta, J., Kotta, I. 2003. The impact of mining on zoobenthos. In: EIA of mining from Naissaar sand deposit (leader of expert group J. Kask). Manuscript. TTU Marine Systems Institute, Tallinn, 61 pp

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

90

kaitseväärtusega põhjaloomastikule ja põhjataimestikule. Alternatiivide seisukohalt võib vähesel määral pidada eelistatuks kaadamisala K1, mille korral alal ei esine loodusdirektiivi elupaigatüüpe ning nii põhjataimestiku kui ka -loomastiku katvus on tunduvalt väiksem kui K2 puhul.

6.2.5 Mõju kalastikule

Käesoleva KSH alusuuringuna viidi läbi kallastiku katsepüügid nii sadamat ümbritseval merealal kui perspektiivses kaadamispiirkonnas. Looduskaitse seisukohalt olulisi kalaliike ei tabatud Heltermaa sadama-alal eri sügavustel ega kaadamispiirkonnas (vt ptk 5.6.2). Nii planeeritaval sadama- kui kaadamisalal ei ole hingule sobivaid biotoope, millisteks on madalad lainetuse eest varjatud taimestikurikkad lahesopid. Tõenäolisemaks hindasime võldase esinemist planeeritaval sadama- alal, kuna liik on vähearvukalt levinud kivistel põhjadel kogu Eesti rannikumere ulatuses. Siiski ei leidnud kinnitust ka võldase esinemine uuringualal. Sadama-ala kalastiku liigiline koosseis oli sarnane lähedalasuva Hiiumaa püsiseireala kalastikuga. Uuringu käigus tabatud ja teiste piirkonda asustada võivate kalaliikide potentsiaalsed koelmu- ja rändealad asuvad siiski nii sadama- kui kaadamisala piirkonnas, kuigi nimetatud alad ei ole ühegi kalaliigi jaoks olulise tähtsusega.

Kavandatavate tegevuste mõju kalastikule on eelkõige ehitusaegne. Kuna uuringu käigus tabatud kalaliigid koevad kevadperioodil, on sadama laiendamisega seotud tegevuse mõju kalastikule aprillist juunini olulise negatiivse mõjuga. Juulist märtsini on mõju kalastikule neutraalne või väheoluline negatiivne. Seega tuleks olulise negatiivse mõju leevendamiseks süvendus- ning ehitustegevus viia läbi väljaspool kevadperioodi ehk vältida tuleks töid aprillis, mais ja juunis. Kaadamisalade alternatiividel oluline mõju erinevus puudub. Katsepüügi andmetel on siiski kalade arvukus suurem K2 alal. Seega vähesel määral eelistatuks võib kalastiku vaatest pidada K1 ala.

6.2.6 Ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnev mõju ranna kaitse-eesmärkidele

Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndit võib vähendada Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeelu vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu ning vastuvõetud detailplaneeringu kui kehtestatud üldplaneering puudub. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja looduskaitseseaduse § 40 lg-s 1 sätestatule. Ehituskeeluvööndi laiuse vähenemine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.

Sadama alal samas sadamaehitiste osas ehituskeeluvöönd ei rakendu.

Detailplaneeringuga soovitakse sadama territooriumil sadama mitmekesisemate arenguvõimaluste tagamiseks vähendada ranna ehituskeeluvööndit 0-meetrini. Praegu kehtiva looduskaitseseaduse järgi ei ole planeeringualal muidu võimalik muude (sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks mitte mõeldud) ehitiste ehitamine sadama territooriumile või lähiümbrusesse ehituskeeluvööndisse (sh näiteks haljasalale varjualune puhkamiseks). Heltermaa sadama ala on juba praegu multifunktsionaalne. Lisaks nii sadama enda multifunktionaalsusele (ühes kohas on koos reisi-, kauba- ja jahisadam) paikneb Heltermaa sadamahoones näiteks lisaks sadama teenindusega seotud ruumidele ka nt hostel. Alal paikneb Keskkonnaagentuuri rannikuseirejaam. Sadama arengut soovitakse senisel multifunktsionaalsel viisil ka jätkata ning selleks võib osutuda vajalikuks ehituskeeluvööndi ulatusse ka otseselt sadama teenindamisega mitteseotud ehitiste rajamine. Arvestades, et tegu on juba inimtegevusest tugevalt mõjutatud alaga ning sadamaehitisi võiks alal

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

91

ehituskeeluvööndi ulatusse nagunii rajada, siis olulist mõju sellise ehituskeeluvööndi

vähendamisega ei kaasne.

DP alal puudub ehituskeeluvööndi ulatuses looduskooslus (piirkond on juba mõjutatud senisest sadama tegevusest), mida oleks vajalik säilitada. Sellest lähtuvalt puutub kavandataval tegevusel, sh ehituskeeluvööndi vähendamisel, oluline ebasoodne mõju ranna looduskooslustele.

Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asutuse suunamine. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt tuleb ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtuda reljeefist ja väljakujunenud asustusest. Antud juhul on tegu väljakujunenud sadama alaga. Ehituskeeluvööndi vähendamine kuidagi asustusstruktuuri ei muuda. Ala jääb eeskätt sadama alaks ja sadama tegevusega otseselt

mitteseotud ehitiste kavandamine alale asustust ei mõjuta.

Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Antud juhul on tegu sadama alaga, kus peamised riskid merekeskkonnale kaasnevad sadama tegevusega. Planeering on sealjuures suunatud sadama kliimakindluse ja meresõiduohutuse tõstmisele, mis pigem vähendavad võimalikke riske merekeskkonna suhtes. Kuna tegu on juba tugevalt inimmõjulise alaga, mis sadamarajatiste osas on suures osas ka kõvakatteline, siis ehituskeeluvööndi vähendamine selleks, et sadama alale saaks rajada ka multifunktisonaalsust võimaldavaid ehitisi, ei

suurenda inimtegevuse kahjulikku mõju.

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuval kallasrajal vaba liikumise tagamine ja kallasrajale juurdepääsu tagamine. Antud juhul on tegu sadama alaga, kus inimest liikumine on juba osaliselt piiratud. Ehituskeeluvööndisse võimalikud rajatavad ehitised (nt puhkealad) pigem suurendavad

antud alal vabamat liikumist.

Eelneva alusel ei ole oodata planeeringuga kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevat olulist ebasoodsat mõju ranna kaitse-eesmärkidele. Tegu on olemasoleva sadama alaga kui looduslik ranna ala puudub.

6.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele

6.3.1 Mõju taimestikule

Planeeringuala lõunaosa kattub osaliselt (ca 650m² ulatuses) loodusdirektiivi elupaigatüübiga rannaniidud (1630*) (Joonis 54), mis ei kuulu pindalaliselt ühegi hoiuala ega kaitseala koosseisu. Elupaigatüübi eraldise esinduslikkust on EELIS alusel hinnatud madalaks (D). Üldiseks looduskaitseliseks hinnanguks elupaigatüübile rannaniidud (1630*) on antud C ehk arvestatav. DP lahenduse järgne lõunamuuli rajamine algab rannaniidu merepoolse piiri vahetust lähedusest. Reaalselt paikneb rannaniidu ja kavandatavate ehitusalade vahel sademevee kanal. Antud rajatis on heaks looduses eristuvaks piiriks potentsiaalselt väärtusliku taimekoosluse vahel. Juhul kui välditakse ehitusmaterjalide ladustamist ning ehitustegevust kanalist lõunasuunas, siis ei ole oodata ebasoodsat mõju rannaniidule.

KSH aruande koostamise käigus viidi kogu sadama territooriumil sh võimalike kaitsealuste liikide (täpsemalt ptk 5.4) levikualal läbi taimestiku ülevaatus keskkonnakonsultant Laura Elina Tuovineni poolt 16.06.2023. Inventuuri eesmärk oli kontrollida kaitsealuste taimeliikide reaalset esinemist alal. Inventuuri tulemusena ei tuvastatud kaitsealuste liikide esinemist planeeritaval maa-alal. Antud maa-ala on juba inimtegevusest oluliselt mõjutatud. Võimalik on kaitsealuste taimeliikide esinemine sademevee kanalist lõunasse jääval rannaniidul. Juhul kui välditakse ehitusmaterjalide ladustamist ning ehitustegevust kanalist lõunasuunas, siis ei ole oodata ebasoodsat mõju kaitsealustele taimeliikidele.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

92

Joonis 54. Elupaigatüübi rannaniidud (1630*) levikuala kattumine planeeringualaga (väljavõte DP

põhijoonisest 20.09.2024). Põhijoonis: K-Projekt Aktsiaselts.

6.3.2 Mõju Väinamere hoiualale (Hiiu ja Läänemaa)

Sadama planeeringuala osaliselt kattub ja osaliselt piirneb Väinamere hoiualaga (Hiiu). Perspektiivne kaadamisala kattub Väinamere hoiualaga (Läänemaa). Kaitse-eesmärgid on kirjeldatud ptk 5.4.2.

Kuivõrd Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkide hulgas olevad elupaigatüübid ja loomaliigid kavandatava tegevuse mõjualas kattuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade kaitse- eesmärkidega, siis mõju Väinamere hoiualale (Hiiu ja Läänemaa) võib pidada samaks, mis on kirjeldatud Natura asjakohase hindamise järeldustes. Samuti on kattuvad vajalikud keskkonnameetmed olulise keskkonnamõju vältimiseks.

6.4 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Mõju kliimale ja kliimakindlus on hinnatav planeeringualale kavandatavate tegevuste puhul. Kaadamisalade puhul otseselt taristut, mille suhtes kliimamõjusid hinnata, ei esine.

Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon 2021. aastal kehtestanud teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“60. Kliimakindluse hindamine vastavalt Komisjoni juhendile on kohustuslik Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate taristuobjektide puhul vastavalt programmiga sätestatud tingimustele. Positiivne rahastamisotsus on võimalik langetada üksnes nende kliimakindluse hindamise kohustusega taristuobjektide suhtes, mille puhul on kliimakindlus tagatud ning see on hinnatud ja dokumenteeritud vastavalt Euroopa Komisjoni juhendis antud suunistele.

6.4.1 Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustele vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Nende tuvastamine on aluseks optimaalsete kliimamuutustega kohanemise võimaluste kindlakstegemiseks, kavandamiseks ja

rakendamiseks. Seeläbi saab kavandatud objektile avalduv kliimarisk viidud vastuvõetava tasemeni.

60 Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT 16.9.2021, lk. content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

93

Ülevaade kliimamuutustega kohanemise seotud protsessist kliimakindluse tagamisel on esitatud

Joonis 55.-l

Joonis 55. Ülevaade kliimamuutustega kohanemisega seotud protsessist kliimakindluse tagamisel.

6.4.1.1 Ohule avatuse analüüs

Ohule avatuse analüüsi eesmärk on teha kindlaks, millised ohud on olulised projekti kavandatud asukoha puhul, olenemata projekti liigist.

Prognooside alusel võib Eestis 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:

− temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms;

− sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms;

− merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms;

− tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

94

Hiiumaa valla energia- ja kliimakava 2030 koostamisel on hinnatud Hiiumaal esinevaid kliimariske, võttes arvesse kliimamuutust alatest 1950. aastatest. Kliimariskid ja nende eeldatav muutus on koondatud järgnevasse tabelisse. Tervikanalüüs on esitatud kliimakavas. Käesolevas töös lähtutakse juba kaardistatud kliimariskidest ja riskitasemetest, arvestades konkreetse kavandatava tegevuse asukoha erisusi.

Tabel 25. Lääne-Eesti saarestikku ohustavad kliimariskid ja nende hinnanguline muutus Hiiumaa valla energia- ja kliimakava kohaselt.

Kliimarisk

Riskitase (kõrge, keskmine, madal)

Prognoos muutuse intensiivsuses (suureneb, püsib, väheneb)

Prognoositud sageduse muutus (suureneb, püsib, väheneb)

Riski avaldumine

Kuumus, kuumalaine

Keskpikk

Pakane, külmalaine

Nüüdiskliima

Tormituul Nüüdiskliima

Üleujutus Nüüdiskliima

Hoogsadu, tulvad

Keskpikk

Põud Nüüdiskliima

Metsa- ja maastikupõleng

Nüüdiskliima

Lumetorm Nüüdiskliima

Nullilähedane temperatuuri kõikumine

Nüüdiskliima

Tabeli selgitused: Punane – kõrge/suureneb; kollane – keskmine/püsib; roheline – madal/väheneb. Nüüdiskliima 1 – 5 a, keskpikk tulevikukliima 5 – 15, pikk üle 15 a ettevaade tulevikukliimasse

Kõrgeks kliimariskiks, millega kaasneb oht Hiiumaa elanike elule ning oluline majanduskahju, on saartel tormirisk. Keskmiseks hinnati rannikumere üleujutusriski, kuumalaine ja põuariski, seejuures lähikümnenditel ägeneb järjest kuumalainete risk, kuid seoses kliima soojenemisega toob kaasa pakaseriski vähenemise. Ometi võib ka tulevikus esineda külmalaineid. Sademete muutlikkus ja lumevaesed talved suurendavad põuariski. Ühtlasi võib see põhjustada metsa- ja maastikupõlengute sagenemist. Kindlasti väärib kliimakohanemise tegevuste väljatöötamisel eritähelepanu nullilähedane temperatuuri kõikumine ja ka udu.

Veepiirile rajatavate ehitiste osas on suur tõenäosus mõjutatud saada võimalikest üleujutustest. Riiklikult korraldatakse üleujutuste direktiivi61 täitmist veeseaduse alusel ja vesikonnapõhiselt. Maa-ameti koostatud üleujutusohupiirkonna kaardid62 näitavad veetasemete tõenäolist tõusu 10,

61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta. 62 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Uleujutusohuga-alad/Uleujutusohuga-alade- kaardirakenduse-kirjeldus-p467.html

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

95

50, 100 ja 1000 aasta stsenaariumi korral. Joonis 56 on ära toodud võrdlus Heltermaa sadama maa-

ala hõlmatusest üleujutusega tõenäosuse korral 1 kord 10 aasta jooksul ja 1 kord 50 aasta jooksul.

Joonis 56. Vasakul on näidatud Heltermaa sadama maa-ala hõlmatus üleujutusega tõenäosuse korral 1×10 aasta jooksul. Paremal tõenäosusega 1×50 aasta jooksul. Allikas: Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus.

Antud planeeringuala puhul esineb tulevikukliima vaates tormiriski, üleujutusriski, hoogsadude ja

kuumalainete võimalikkus.

Tabel 26. Ohule avatuse analüüs.

Kuumus, kuumalain e

Pakane, külmalain e

Tormituu l

Üleujutus Hoog- sadu ,tulvad

Põud Metsa- ja maastikupõlen g

Lume -torm

Nulli- lähedane tempe- ratuuri kõikumin e

Praegune kliima Keskmine

Väike Keskmin e Keskmine

Keskmin e Väike Väike Väike Väike

Tulevane kliima Keskmine

Väike Keskmin e Keskmine

Keskmin e väike Väike Väike Väike

Suurim punktisumma, praegune + tulevane

Keskmine

Väike

Keskmin e

Keskmine

Keskmin e

väike Väike Väike Väike

6.4.1.2 Tundlikkuse analüüs

Tundlikkuse analüüsi eesmärk on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki investeeringu puhul olulised olenemata selle asukohast. Tundlikkuse analüüsi tegemisel tuleks projekti hinnata tervikuna, vaadeldes selle eri komponente ja seda, kuidas projektid toimivad laiemalt. Iga teema ja kliimaohu puhul tuleks anda hinnang „suur“, „keskmine“ või „väike“.

a) Suur tundlikkus: kliimaoht võib oluliselt mõjutada varasid ja protsesse, sisendeid, väljundeid ja transpordiühendusi.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

96

b) Keskmine tundlikkus: kliimaohul võib olla mõningane mõju varadele ja protsessidele, sisenditele, väljunditele ja transpordiühendustele.

c) Väike tundlikkus kliimaohul puudub (või on väheoluline) mõju.

Tabel 27. Tundlikkuse analüüs.

Kuumus, kuumalai ne

Pakane, külmalain e

Tormitu ul

Üleujutu s

Hoogsad u ,tulvad

Põu d

Metsa- ja maastikupõle ng

Lumetor m

Nulliläheda ne temperatuu ri kõikumine

kohapealsed varad ja protsessid

Väike Väike Keskmin e

Keskmin e

Keskmin e

Väik e

Väike Väike Väike

Sisendid (energia) Väike Väike Keskmin e

Keskmin e

Keskmin e

Väik e

Väike Väike Väike

väljundid (teenused)

Väike Väike Keskmin e

Keskmin e

Keskmin e

Väik e

Väike Väike Väike

juurdepääs ja transpordiühendus ed

Väike Väike Keskmin e

Keskmin e

Keskmin e

Väik e

Väike Väike Väike

Suurim punktisumma

Väike Väike Keskmin e

Keskmin e

Keskmin e

Väik e

Väike Väike Väike

Haavatavuse hindamine

Haavatavuse hindamise eesmärk on teha kindlaks konkreetset liiki projektiga seotud olulised kliimaohud kavandatud asukohas. Haavatavuse analüüsis ühendatakse tundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemused, et teha kindlaks kavandatud investeeringu jaoks kõige olulisemad ohud (need, mille suhtes haavatavus on keskmine või suur).

Tabel 28. Haavatavuse hindamine.

Ohule avatus

Suur Keskmine Väike

Tundlikkus

Suur

Keskmine Tormituul, üleujutus, hoogsadu, tulvad

Väike Kuumus, kuumalaine

Nullilähedane temperatuuri kõikumine, metsa- ja maastikupõleng, pakane, külmalaine, lumetorm, põud

6.4.1.3 Kliimariskide hindamine

Haavatavatuse hindamisest ilmnes, et kavandatav projekt on keskmise haavatavuse riskiga tormi, üleujutuse ja hoogsadude osas. Antud kliimaaspektide osas on seega vajalik teostada kliimariski hindamine.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

97

Kliimariski hindamise käigus analüüsitakse struktureeritud viisil asjakohaseid kliimaga seotud ohte ja nende mõju, et anda teavet kavandatud investeeringuga seotud otsuste tegemiseks. Kõiki projektiga seotud võimalikke märkimisväärseid riske, mis tulenevad kliimamuutustest, tuleks juhtida ja vähendada vastuvõetava tasemeni asjakohaste ja proportsionaalsete kohanemismeetmetega, mis moodustavad projekti osa.

See protsess toimub järgmiselt:

a. kaalutakse hindamise etapis haavatavuse hindamise käigus kindlaks tehtud ohtudega seotud mõjude tõenäosust ja raskusastet;

b. hinnatakse konkreetse investeerimistoimingu puhul kindlakstehtud võimalike riskide suurust;

c. määratakse kindlaks kohanemismeetmed võimalike märkimisväärsete kliimariskide

vähendamiseks.

Tõenäosus näitab kui tõenäoline on, et kindlakstehtud kliimaohud teatava ajavahemiku, nt projekti eluea jooksul realiseeruvad. Selle võib kokkuvõtlikult esitada kvalitatiivses või kvantitatiivses hinnangus iga olulise kliimaohu kohta. Arvestada tuleks, et tõenäosus võib projekti kestuse jooksul oluliselt muutuda.

Mõju (seda nimetatakse ka raskusastmeks või ulatuseks) näitab, mis juhtuks, kui kindlakstehtud kliimaoht realiseeruks, ja millised oleksid tagajärjed investeeringule. Seda tuleks hinnata mõju ulatuse skaalal iga ohu puhul.

Tavaliselt võetakse selle hindamise käigus muu hulgas arvesse järgmist: füüsiline vara ja tegevus,

tervis ja ohutus, keskkonnamõju, sotsiaalne mõju, finantsmõju ja mainerisk.

Hindamisel tuleb käsitleda nii projekti kohanemisvõimet kui ka selle süsteemi kohanemisvõimet, mille osa projekt on; näiteks tuleb hinnata seda, kui hästi suudab projekt mõjuga toime tulla ja kui suurt riski see võib taluda. Samuti tuleb kaaluda, kui oluline on investeerimisprojekt laiema võrgustiku või süsteemi jaoks (s.t selle kriitilist tähtsust) ning kas see võib kaasa tuua laiema mõju ja doominoefekti.

Iga võimaliku riski suuruse saab kindlaks määrata kahe teguri – tõenäosuse ja mõju – kombineerimise teel. Riskid võib paigutada riskimaatriksisse, et teha kindlaks kõige märkimisväärsemad võimalikud riskid ja need riskid, millega seoses on vaja võtta edasisi kohanemismeetmeid.

Tabel 29. Kliimariskide hindamine.

Kliimamuutustega seotud oluliste ohtude mõju suurus

Tõ en

ä o

su s

Tähtsusetu Väike Keskmine Suur Katastroofiline

Haruldane

Vähetõenäoline

Keskmine

hoogsadu

Tõenäoline üleujutus

Peaaegu kindel torm

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

98

Tegemist on sadamaga, mis jääb osaliselt üleujutuse riskiga alasse Maa-ameti üleujutusalade

kaardirakenduse alusel 1 kord 10 aasta jooksul ehk tegu on suure tõenäosusega riskiga.

Hoogsadude riski tõenäosust piirkonnas võib pidada keskmiseks. Hoogsadudest põhjustatud

üleujutuse mõjud sõltuksid selle ulatusest.

Tormi esinemise riski tõenäosust piirkonnas võib pidada peaaegu kindlaks. Tegu on sadamaalaga. Tormi tagajärjel võib esineda ehitiste ning ligipääsutaristu kahjustusi ning laevaliikluse seiskumist.

6.4.1.4 Kohanemismeetmed

Kliimamuutustega kohanemiseks näeb Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava ette ohutu liiklemise, kaubaveo ja elutähtsatele teenustele ligipääsu tagamise muutuvates ilmastikuoludes. Planeeringuga kavandatavad sadama kaitserajatiste ning uue kaubakai kavandamise vajadus tulenevad suuresti kliimamuutustega kohanemise vajadustest. Nii põhja- kui lõunamuul kavandatakse sadama kaitseks tormituulte ja jää mõju eest. Muulide eesmärk on hõlbustada veesõidukite randumist ning vähendada kaideni jõudvaid lainekiiruseid. Kavandatavad tegevused toetavad kliimamuutustega kohanemise arengukava vastava meetme toimimist. Kaubakaile juurdepääsu süvendamine kanali pikendusena võimaldab laeval sirgelt suunduda kaubakai äärde manööverdamiseks pöördealale, mis on laeva juhitavuse säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks optimaalne lahendus. Samuti hõlbustab selline lahendus tunduvalt ka parvlaevade liiklemist.

Seoses kliimamuutustega on oodata tormide esinemissageduse kasvu. Käitise ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku suureneva tuulekoormusega ning ehitised tuleb

projekteerida sellele vastavaks.

Hiiumaa kliima- ja energiakava soovitab detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel üleujutusohuga arvestada (nt esimesele korrusele seatavad ehitustingimused, materjalid, hoonete paigutus jms). Sadam paikneb üleujutusriskiga alal. Üleujutusriskiga aladel tuleb arvestada võimaliku üleujutustega ning projekteerida sadama maismaaosa ehitised vastavalt.

Sadama maismaarajatiste projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku sademetest tingitud üleujutusohuga ning kavandada sademevee ärajuhtimise ning sademevee puhverdamise lahendused. Sademevee käitlemiseks on eelistatud kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme (rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu).

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Tekkiv soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala. Maa-ameti soojussaarte kaardirakendusest on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on parklad ja ka olemasolevate sadamate alad. Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes sadama alale ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Samuti on soovitav parkla

alasid liigendada võimalusel haljastusega.

Meetmeid rakendades on võimalik kliimariskidega kaasnevaid mõjusid minimeerida.

6.4.2 Kliimamuutuste leevendamine

Ülevaade kliimamuutuste leevendamisega seotud protsessist kliimakindluse tagamisel on esitatud järgneval joonisel. Kliimamuutuste leevendamise hindamine hõlmab endas kasvuhoonegaaside heitkoguse (KHG) ja projekti tagajärjel selle muutuse hindamist.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

99

Joonis 57. Ülevaade kliimamuutuste leevendamisega seotud protsessist kliimakindluse tagamisel.

Euroopa Komisjoni tehniliste suuniste63 järgi jagunevad taristuprojektid kliimamuutuste leevendamise osas kahte kategooriasse:

1) need, mille puhul ei ole KHG jalajälje arvutamine üldjuhul nõutav ja

2) need, mille puhul on süsiniku jalajälje hindamine üldjuhul nõutav.

Euroopa Komisjoni suuniste ptk 3.2.1 tabel 2 kohaselt kuuluvad sadamad ja logistikaplatvormid kategooriasse, mille puhul on CO2-jalajälje hindamine üldjuhul nõutav.

Kasvuhoonegaaside suhtelise heite leidmiseks on vaja leida absoluutne KHG heide ja KHG heite

lähtetase.

1) Absoluutne KHG heide (Ab) on projekti keskmiseks tegevusaastaks prognoositud aastane heide.

2) KHG heite lähtetase (Be) on heide, mis tekiks eeldatava alternatiivse stsenaariumi korral, mis mõistlikult kajastab heidet, mis tekiks juhul, kui projekti ei viidaks ellu.

3) Suhteline KHG heide (Re) on absoluutse heite ja heite lähtetaseme vahe.

Süsiniku jalajälje hindamisel on lähtutud Euroopa Investeerimispanga hindamismetoodikast: EIB Project Carbon Footprint, Methodologies for the assessment of project greenhouse gas emissions

and emission variations. Version 11.2.

KHG heidet tekitavad tegevused ja allikad on kokkuleppeliselt jaotatud kolmeks mõjualaks64:

63 Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT 16.9.2021, lk. content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN 64 Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn). 2022. KHG jalajälje hindamise juhend.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

100

1) Mõjuala 1. Otsene heide, mis pärineb organisatsiooni enda omatud või kontrollitud heiteallikatest ja tegevustest (nt organisatsiooni enda sõidukite kütuse kasutamisest või enda energiatootmisseadmetest tulenev KHG heide). Mõjuala 1 hulka kuuluvad sadama omanduses olevad laevad, sõidukid ja muu tehnika ning katlamajad.

2) Mõjuala 2. Kaudne heide, mis tuleneb organisatsiooni poolt sisse ostetud ja tarbitud energia tootmisest (nt organisatsiooni ostetud ja tarbitud elektri-, soojus- ja jahutusenergia), mis on toodetud teises organisatsioonis. Sellisel juhul organisatsioon, kes oma KHG jalajälge hindab, ise seda energiatootmist ei oma ega kontrolli. Nende allikate hulka kuulub ostetud elektri- ja soojusenergia sadama omandis olevatele hoonetele ja infrastruktuurile.

3) Mõjuala 3. Muu kaudne heide, mis on põhjustatud organisatsiooni tegevustest, toodetest ja teenustest (v.a ostetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia tarbimine ehk mõjuala 2 heide), kuid mille KHG-de heiteallikaid KHG jalajälge hindav organisatsioon ei oma ega kontrolli. Need on seotud sadamaalal toimuva liiklusega ning hõlmavad sadamat külastavaid laevu, lasti käitlemise seadmeid, sadamaala liiklusest pärinevaid transpordivahendeid ning kõik muid heitkoguste allikad, mis pärinevad sadamaalalt.

Hiiumaa valla energia- ja kliimakava koostamisel on hinnatud laevaliiklusega seonduvat CO2 heitkogust. Kogu Hiiumaa laevaliikluse KHG heitkoguseks saadi 8950 tCO2ekv aastas (baasaastal 2018). Hiiumaa laevaliikluse ja Heltermaa sadama tegevusega seonduvad KHG heited ei ole võrreldes 2018. a oluliselt muutunud.

Kui projekti KHG heide, kas aastane absoluutne ja/või suhteline KHG heide, jääb alla 20 000 t CO2 ekv aastas, siis võib kliimakindluse hindamise leevendamise osas lõppenuks lugeda. Alla 20 000 t CO2 ekv aastas heidet loetakse taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suuniste alusel väheoluliseks.

Eelneva alusel ei ole Heltermaa sadama planeeringu puhul tegemist tegevusega, mille CO2ekv heide aastas ületaks 20 000 t. Arvestama peab lisaks, et Heltermaa sadama peamine laevaliiklus seondub parvlaevaliiklusega. Sadamat opereeriv Saarte Liinid AS parvlaevaliiklust ei opereeri. Parvlaevaliiklusega seonduvad heitkogused on hinnatud ettevõtte TS Laevad kasvuhoonegaasi heitkogustes65.

Planeeringu elluviimisega kaasnevana ei nähta ette Heltermaa sadama kaubamahu olulist suurenemist. Tegevusel puudub ka otsene seos võimaliku parvlaevaliikluse suurenemisega, mis sõltub rohkem võimalikest investeeringutest uude praami ning siseturismi arengutest. Eelnevast lähtuvalt ei ole oodata, et sadama tegevusega seonduvad CO2ekv heited suureneksid planeeringu rakendamisel. Planeering on suunatud liiklusturvalisuse ja kliimakindluse suurendamisele, mitte reisijate ning kauba mahu suurendamisele.

Olulisemad rahvusvahelised, ELi ja Eesti kokkulepped ja arengudokumendid, millega planeering peab olema kooskõlas:

− Pariisi kliimakokkulepe - ülemaailmne kokkulepe, mille peamine eesmärk on hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus eelistatult alla 1,5°C võrreldes tööstusajastueelse ajaga.

− Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada Euroopa Liidus kestlik majandus ja saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Tegevuskava hõlmab kõiki majandussektoreid (nt transport, energeetika, põllumajandus ja ehitus). Selles määratakse kindlaks vajalikud investeeringud ja olemasolevad rahastamisvahendid ning selgitatakse, kuidas tagada kaasav ja õiglane üleminek. Rohelise kokkuleppe üks osa on ka

65Kotta, J. Štõkov, S. Fetissov, M. 2020.Tallinna Sadama keskkondliku mõju ja kasvuhoonegaaside emissiooni hindamine 2019. a. andmete põhjal. Lõpparuanne.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

101

metaanistrateegia, mis näeb ette vajadust kliimaeesmärkide saavutamiseks metaaniheite oluliseks vähendamiseks.

− Euroopa kliimamäärus seab eesmärgiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet Euroopa Liidu üleselt -55% võrreldes 1990. aastaga ning saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, rõhutades riikide ühist koostööd nullheite saavutamisel, peamiselt läbi heitkoguste vähendamise, keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse investeerimise ja looduskeskkonna kaitsmise kaudu.

− Riiklik pikaajaline arengukava „Eesti 2035“ seab sektorite ülese KHG netoheite eesmärgi 2035. aastaks 8 mln t CO2-ekvivalenti ning riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 seab Eesti pikaajalise eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050. Selle saavutamiseks on kokku lepitud vahe- eesmärk aastaks 2030 – vähendada heidet ligikaudu 70%. Tegemist on poliitika põhialuste dokumendiga, mille ajakohastamine on kavas, et viia see kooskõlla riiklikus pikaajalises arengukavas „Eesti 2035“ sätestatud riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Kavandatav tegevus on eesmärkidega kooskõlas. Planeeringu koostamisel pööratakse tähelepanu taastuvenergialahenduste võimaldamises planeeringu alale, mis võimaldab eeldatavalt tulevikus suurendada sadamas kasutatava taastuvenergia osakaalu. Sadamasse on juba rajatud elektriautode

laadimispunkt.

Hiiumaa valla kliima- ja energiakava näeb laevaliikluse valdkonnas ette eesmärgi: Hiiumaa ja mandri vaheline laevaliiklus kasutab vähemalt 50% ulatuses taastuvkütuseid või elektrienergiat. Indikaator: taastuvkütuse osakaal laevaliikluses (%). Mõju: CO2 heite vähenemine 4450 t CO2/a. Planeeringus on vajalik arvestada eesmärgiga ning planeeringus tuleb ette näha perspektiivne võimalus kaldaelektriseadmete rajamiseks kaidele.

6.5 Mõju liikluskoormusele ja skeemile

Detailplaneeringu koostamise käigus valminud liiklusuuring on koostatud Heltermaa sadamaala detailplaneeringust tuleneva liiklusmõju hindamiseks. Uuringu on koostanud K-Projekt AS. Uuringu eesmärk on selgitada, millised on liiklussagedused ja teenindustasemed uuritavatel ristmikel 20 aasta pärast ehk 2043. aastal ning hinnata planeeritava teedevõrgu ristmiku konfiguratsiooni ja läbilaskvust.

Kokkuvõtvalt on liiklusuuringus leitud, et Heltermaa Sadama ja riigiteede ristmiku ja sadama parkla juurdepääsu ja riigitee nr 12101 ristmiku (Joonis 58) nii olemasoleva olukorra kui ka tuleviku olukorra stsenaariumite analüüsi tulemused olid väga head. Uuritavate ristmike teenindustasemed jäid väärtusele „A“ ehk keskmine ooteaeg polnud üle 10 sekundi. See aga ei tähenda, et kauba- ja reisilaevade laadimise hetkel ei teki hetkelisi ooteaja pikenemisi suurema nõudlusega aegadel.

Sadama ja ühistranspordikeskuse koostöös on välja kujunenud transpordivahendite ühiskasutus. Parvlaeva saabumise hetkedel tuuakse ja viiakse bussiga need reisijad, kes on parvlaeva läinud jalgsi. Samuti on võimalus oma isiklik sõiduk jätta parklasse. Reisijate bussi ja isiklikku sõidukisse ümberistumine on suurem ajakulu ehk nemad ei satu laevalt lahkuvate sõidukite liiklusvoogu, mis

on liikluse mõttes kõige kontsentreeritum periood.

Sadamatöötajate sõnul on probleemiks ka Heltermaa Sadama ja riigiteede ristmik, kus suure nõudlusega aegadel sõidetakse ristmik ristmiku liikluslahenduse tõttu n-ö kinni ning seetõttu on takistatud riigitee nr 12101 pöörded riigiteele nr 80 ja vastupidi. Selle üheks võimalikuks lahenduseks võib olla riigitee nr 80 ja nr 12101 ristmiku liigutamine Kärdla poole (ooteraja algusesse), mille tulemusel saaks eraldada piletijärjekorras seisvatest sõidukitest moodustunud kolonn sadamat ja Sarve küla teenindavast transpordist. Sarve külas asub üks Heltermaa sadama kaubalaevu teenindavatest vaheladudest.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

102

Joonis 58. Liiklusuuringuga kaetud ristmikud. Allikas: Heltermaa sadama DP liiklusuuring, K- Projekt AS, S. Viin ja P. Puusaag (2023).

Kokkuvõtvalt on leitud, et 2043. aastaks prognoositud liiklussagedusi teenindavad uuritavaid ristmikud väga heal tasemel. Arvesse võttes ptk-s 3 kirjeldatud kooskõla strateegilistes planeerimisdokumentides püstitatud eesmärkidega sh vajadusega sadam rekonstrueerida ning DP eesmärgiga muuta sadama territoorium funktsionaalsemaks ja liiklejatele ohutumaks saab järeldada, et mõju taristule on positiivne.

6.6 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

6.6.1 Piirkonna areng

Tuginedes Hiiumaa valla arengukavale 2035+66, on reisijate arv Rohuküla-Heltermaa liinil läbi aastate stabiilselt kasvanud (Joonis 59). Sama trendi on järginud ka parvlaeva reiside arv, mis on aastatel 2017–2022 kasvanud vastavalt 5289-> 5838 reisini aastas. Arengukava näeb ette mõõduka

reisijate arvu kasvu jätkumist.

Joonis 59. Reisijate arvu muutus Heltermaa-Rohuküla ja Rohuküla-Heltermaa liinidel.

66 https://www.riigiteataja.ee/akt/428092022007

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

103

Vastavalt Hiiumaa valla arengukava 2035+ lisale 267 on Hiiumaal tõusnud viimase 5 aasta jooksul tööhõive määr ja alates 2016. aastast on tegutsevate ettevõtete arv tõusnud 21%. Ühe kitsaskohana arengu eeldustes tuuakse samas dokumendis välja ühenduste, eriti parvlaevaühenduste, tõhusamaks muutmise vajadust. Viimane mõjutab kogu saare arengut ja selle elu- kui ettevõtluskeskkonda.

KSH aruande ptk-s 4.4 on pikem ülevaade, kuivõrd DP kavandatu on kooskõlas valla arengukavaga.

Kuigi planeeringuga põhjal ei nähta ette hüppelist reisijate ja kaubaveo sageduse tõusu järgmise 20 .a jooksul, on tegu sadama funktsioonide ja mereliiklustaristu olulise kaasajastamisega, mis käib kaasas piirkonnas juba toimunud arengutega ning arengueesmärkidega.

Mõju piirkonna arengule on mõõdukalt positiivne.

6.6.2 Turvalisus

Heltermaa sadam on ainuke Eestis, kus kaubavedu ja praamiga sõitjad on ootealal koos. DP elluviimisel, eraldatakse parvlaeva reisijad kaubalaeva teenindavatest raskeveokitest, mis toob kaasa eri kategooria sõidukite liiklemisest tulenevate riskide vähenemise sadamaalal ja seeläbi mõjutab liiklusturvalisust positiivselt. Samuti lahendatakse kaasaegsel tasemel jalakäijate ja kergliiklejate liiklus sadamaalale sisse- ja väljapääsudel ning sadamaalal. Sadama territooriumil on

oluline eraldada parvlaevapiletiga jalakäijad muust jalakäijate liiklusest.

Kaubasadama puhul lisandub piirkonda tollitsoon ja tagatakse turvanõuded sadamateenuste osutamisel, mis suurendab samuti turvalisust piirkonnas.

Mõju turvalisusele on tugevalt positiivne.

6.6.3 Ettevõtlus

Funktsionaalse sadamaala ja eraldi kaubasadama kavandamine avardab tootmise võimalusi piirkonnas ja mitmekesistab teenuste osutamiseks ja ka ekspordiks. Transpordi infrastruktuuri arendamine ohutuse suunas, keskkonnasõbralikumaks, ligipääsetavaks mõjutab positiivselt ühendust riigi eri piirkondade vahel ja ka muu maailmaga. Transpordisektor aitab infrastruktuuri arendamisega kaasa ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele ka rahvusvahelises ulatuses ja ruumilisele tasakaalule riigi eri piirkondade vahel.

Mõju ettevõtlusele on mõõdukalt positiivne.

6.6.4 Puhkemajandus ja turism

DP lahendusega kavandatakse reisijatele mõeldud sadamaala, jalgteed ja puhkekohad avaliku väljaku ja pargi põhimõtteid järgides. Kaasaegse ja läbimõeldud, reisijasõbraliku sadama-ala välja arendamine tõstab reisikogemuse kvaliteeti ja aitab kaasa kohaliku puhkemajanduse arendamisele.

Mõju puhkemajandusele ja turismile on mõõdukalt positiivne.

6.7 Mõju kultuuripärandile

Vastavalt Muinsuskaitseameti 21.04.2023. a esitatud tingimustele (nr 5.1-17.5/622-1), tuli kaadamispiirkonnas teostada kõrgresolutsiooniline sonariuuring, mille tulemusena pidid olema tuvastatavad inimtekkelised objektid alates ühest meetrist. Tuukritööde OÜ poolt teostati kaadamispiirkonnas lehviksonariga Reson T50-P kõrgresolutsiooniline sonariuuring. Sonariuuringu

67 Hiiumaa arengueeldused, olulisemad trendid Hiiumaa ja väliskeskkonna arengus- https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4261/0202/3013/HiiumaaVVol_15092022_m19_Lisa2.pdf#

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

104

andmeid analüüsisid arheoloogid Ivar Treffner ja Priit Lätti (Nautic Trade OÜ). Lisaks kasutati Transpordiameti Hüdrograafia infosüsteemi andmestikku ning Meremuuseumi vrakiandmebaasi. Peamiseks allikaks oli Tuukritööde OÜ lehviksonari andmestik resolutsiooniga 30 cm. Andmestik oli esitatud nii toorandmetena s7k-formaadis kui ka kolmes variandis (RGB, BW, WB) georefereeritud rastrina (GeoTIFF) (Joonis 60). Analüüsiks avati rasterfailid geoinfotarkvaras QGis ning parema

loetavuse saavutamiseks kasutati andmete esitamist nii nõlvavarjutusena kui pseudovärvides.

Andmestik oli lünkadeta, piisava resolutsiooniga võimalike kultuuriväärtusega objektide tuvastamiseks ning katab terve huvipakkuva ala. Tuukritööde OÜ poolt toodetud materjal vastab seega arheoloogide hinnangul Muinsuskaitseameti antud tingimustele ja on piisav inimtekkeliste

objektide tuvastamiseks.

Joonis 60. Kaadamispiirkonna põhjareljeef kujutatuna pseudovärvides (aluskaart: Maa-Amet)

Sonariandmete analüüsi tulemusena ei tuvastatud antud alas inimtekkelisi objekte suurusega alates ühest meetrist. Seega ei leidu alas kultuuriväärtusega objekte ning kaadamise mõju kultuuriväärtustele puudub.

6.8 Mõju hädaolukordadest ja mõju laevaliikluse ohutusele

Eesti merekaitsealaseid kohustusi reguleerib kõige täpsemalt rahvusvaheline Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon68. Vastavalt sellele on sadamad kohustatud välja töötama protsessi avariide ja avariiliste heidete korral rakendatavate meetmete kohta ja kooskõlastama need pädeva võimuorganiga.

Planeeringuga kavandatavad tegevused on suunatud sadama liiklusohutuse tõstmisele nii maismaal kui merel. Laevaliiklusega kaasneb alati võimalus õlireostuse või muu toksilise, laevadelt lähtuva

68 https://www.riigiteataja.ee/akt/12816983

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

105

saaste levimiseks. Kuna antud juhul liikluse intensiivistumist otseselt ette ei nähta, siis laevaliikluse ohutu korraldamine maandab antud juhul õnnetuste toimumise riske võrreldes praeguse olukorraga.

6.8.1 Kanali analüüs ja sihimärkide võimalik varjestamine

Kaubakaile juurdepääsu süvendamine kanali pikendusena nii, et laev saab sirgelt suunduda kaubakai äärde manööverdamiseks pöördealale, on laeva juhitavuse säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks optimaalne lahendus. Samuti hõlbustab selline lahendus tunduvalt ka parvlaevade liiklemist.

Lähtudes planeeritavast kai pikkusest, kai ääres seisva suurima laeva pikkusest ning sellest, et kai otsa ja laeva vahele peab jääma teatud ohutusvaru, on praeguse lahenduse puhul oht, et pikemad laevad ulatuvad sihitulede sektorisse ja hakkavad sihitulesid varjama. Selle vältimiseks tuleb piirata kai ääres seisva laeva pikkust, suurendada kai pikkust (Joonis 61) ja/või leppida väiksema ohutusvaruga laeva ja muuli vahel. Viimane ei ole soovitatud lähenemine.

Soovituse järgimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju navigatsioonitingimustele.

Joonis 61. Planeeritavate kaide, seal silduvate laevade ja süvendusala paiknemine. Navigatsioonimärgistuse täiendamise ettepanek.

6.8.2 Kütusetankla rajamisest tulenevad mõjud

Planeeringu lähteseisukohtade kohaselt kavandatakse perspektiivis potentsiaalselt kõrgendatud avariiohuga objektidest kütuse tanklat. Diiselkütuse ja raske kütteõli hoidmismahuti kvalifitseeruks ohtlikuks alates 1000 tonnist, bensiin alates 100 tonnist69. Planeeringu faasis pole teada kütusemahutite suurus. Tankla ja kütusemahutite rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini

69 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 “Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord”

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

106

terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite

heitkoguste piiramise eesmärgil“.

Vedelkütuse hoiustamisel võivad esineda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest

protsessidest tulenevad ohud:

1) Kütuse väljavoolamine. Lekkeid võib põhjustada hooletus mahuti kütusega täitmisel; transpordimahuti torustike või voolikute mehhaanilised vigastused; mahuti mehhaanilised vigastused.

2) Tulekahju. Kütus ise ja kütuseaurud on tuleohtlikud ained. Süttimist võib põhjustada säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning küllalt kõrge temperatuuriga ese või keskkond. Kütuste süttimise ja põlemise korral vabanev rohke soojusenergia võib süüdata ümbritsevad hooned, sh kahjustuskeskuses paiknevad jäätmed. Tulekahju teket võivad põhjustada lahtise tule kasutamine (tuleohutusnõuete rikkumine); mehhaanilise või elektrilise sädeme teke; tahtlik süütamine.

3) Plahvatus. Teatud juhtudel võivad kütuseaurud plahvatuslikult süttida. Kütuste aurude plahvatus tekib juhul, kui need segunevad õhuga sobivas vahekorras ning samaaegselt on olemas süüteallikas (lahtine tuli, säde vms). Kui kütust sisaldavad mahutid puutuvad kokku tulega, siis suurenenud siserõhu tõttu anumates on olemas plahvatusoht. Toote mahavalgumise korral tekkiv süsivesinike aurude ja õhu segu võib plahvatada või süttida sädemete või kuumade pindadega kokkupuute tagajärjel.

Tulekahju ja plahvatuse algsündmuseks võivad olla ka ekstreemsed ilmastikuolud (nt pikselöök),

samuti kuritahtlik tegevus (nt süütamine).

Uude tanklasse tuleb kavandada lekete ennetamiseks ja tuvastamiseks kaasaegsed süsteemid (paigaldatavad mahutid topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid ületäite anduritega, tankla varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise paakide täitumisel või vooliku purunemisel). Tankla tuleb varustada käsikustutitega ja planeeringualal peab olema nõuetekohane tuletõrjevee veevõtukoht. Arvestades tanklas hoiustatava kütuse võimalikku mahtu ning juhul kui rakendatakse eelkirjeldatud meetmeid ohtude minimeerimiseks, siis on olulist keskkonnakahju põhjustavate avariiolukordade esinemine vähetõenäoline.

6.9 Roheenergia tootmise seadmete mõjud

Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” analüüsitud olulisemate Eesti riigi arengut mõjutavate tulevikusuundumuste hulgas on ära toodud üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele. Samadest põhimõtetest on juhitud ka Hiiumaa valla arengukava 2035+ (täpsemalt ptk 3.4). Samuti on käesoleva aruande ptk-s 3.1 toodud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 üheks eesmärgiks on muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks. Arengukavaga soovitakse arendada muuhulgas keskkonnasäästlike rajatisi sadamates.

Taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtuga väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia kasutamise vajadus, misläbi paiskub energiatootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on sadama alale taastuvenergia tootmisseadmete rajamisel kliimamuutustele avaldatav mõju vähesel määral positiivne. Arvestades sadama territooriumi

suurust, siis saab territooriumil toimuv taastuvenergia tootmine olla võrdlemisi väikse mahuline.

6.9.1 Energiatuuliku paigutamine planeeringualale

Planeeringu ja KSH aruande koostamise käigus selgitakse välja eeltingimused üksiku energiatuuliku (edaspidi ka tuulik) paigutamiseks planeeringualale. Sadama poolt on lähtealusena soovitud alale (lõunamuuli tippu) tulevikus u 1 MW tuuliku kavandamist. Tänapäevases mõistes on tegu seega

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

107

pigem väiksemate mõõtmetega tuulikuga (aga mitte väiketuulikuga). Sellisele võimsusele vastab nt 1 MW võimsusega Enercon E-58 või Nordex n-54 tuulik, mille torni kõrgus u 70 m, rootori diameeter 54–58 m. Planeeringu eksiisi koostamisel on selgunud, et sellise tuuliku rajamine oleks vastuolus Hiiu maakonnaplaneering 2030+ ja selle lisa Lisa 6. Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tuuleenergeetika” 70 tingimustega. Nimelt tohib väljaspoole maakonnaplaneeringuga määratud tuuleparkide arendusalasid kavandada ainult tuulikuid, mille võimsus on alla 200 kW ja müratase alla 110 dB. Arvestades kehtivat piirangut oleks võimalik alale detailplaneeringuga kavandada kuni 200 kW tuulik nt Vestas V25 või analoog, mille torni kõrgus on u 30 m ja rootori diameeter u 25 m. Valla üldplaneeringus on võimalik omavalitsusel antud maakonnaplaneeringu piirangut täpsustada (nt arvestades tehnoloogia arengut, siis eemaldada võimsuse piirang), kuid see rakendub alles üldplaneeringu kehtestamisel.

Lähim elamu jääks tuulikust u 350 m kaugusele ja tuuliku ning elamute vahele jääb aktiivselt kasutatav sadama territoorium.

KSH raames teostati üksiktuuliku müra ja varjutuse modelleerimine programmiga WindPro 4.0. Tuuliku osas kasutati WindPro tuulikute andmebaasis olevaid Nordex N54 (arendaja soovidele vastavat tuulikut iseloomustav) ja Vestas V25 (maakonnaplaneeringu tingimustele vastavat tuulikut iseloomustav) kohta WindPro tuulikute andmebaasis olevaid tootjapoolseid andmeid. Nordex N54 müraheide on LwA=101,7 dB(A) ja Vestas V25 puhul on LwA=98,4 dB(A).

Tuuliku rajamisega kaasnevaid mõjusid Väinamere linnuala linnustikule on käsitletud ptk 6.1.

Tuuliku müra leviku arvutamisel kasutati arvutusmudeline rahvusvahelises standards EVS-ISO 9613- 2:2006. : “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“ määratud arvutusmetoodikat. Antud juhul anti müra levik ebasoodsates tingimustes - müralevi maksimaalselt soodustav pärituul igas suunas. Tuuliku tootjate tehniliste andmete alusel suureneb tuuliku müraemissioon tavaliselt kuni tuulekiiruseni 7–8 m/s . Lisaks üle 8 m/s tuule korral hakkab looduslik tuulemüha varjestama tuulikute müra. WindPRO arvutusprogramm võimaldab müra levikut hinnata erinevatel tuulekiirustel, antud töös kasutati nö kõige halvimat tuulekiirust ehk mürakaardid esitati olukorrale, mille korral müratasemed olid suurimad (programmis kasutati selleks tuulekiirust „highest noise value“.

Müra modelleerimine teostati 2 m kõrgusele maapinnast (tavapärane retseptori „kõrva“ kõrgus, mida Eesti praktikas kasutatakse siseriiklike mürakaartide koostamisel71). Arvutusvõrgu täpsuseks määrati 20 m. Meteoroloogilise koefitsiendi väärtuseks määrati 1. Maapinna karedusteguriks määrati kogu alal 0,572. Maapinna reljeef kanti mudelisse Maa-ameti kõrgusandmete alusel (5 m võrguga maapinna kõrgusmudel). Atmosfääri tingimustena kasutati WindPRO standardseadistust (temperatuur 10 0C ja 70% õhuniiskus). Tuulesuuna osas arvestati nagu kõik retseptorid paikneksid

tuulikutest allatuult.

70 Kehtestatud Riigihalduse ministri poolt 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65 71 Mürakaardi arvutuskõrgus 2 m tuleneb keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. Riikides, kus on kehtestatud täpsem tuuleparkide mürahindamise juhend on tavaliselt arvutuskõrgus 4 m. Kõrgemat arvutuskõrgust soovitatakse ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. Juhul kui arvutuskõrgust suurendada kahelt meetrilt neljale suureneb modelleeritud müratase retseptorite juures kuni 1 dB. 72 WindPro juhendi alusel soovitatud väärtus kui siseriiklikult ei ole esitatud täpsemaid nõudeid. Sama karedusteguri kasutamist soovitab ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

108

Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu hooned ja

metsaalad.

Suurema tuuliku kasutamisel tekkiva leviku kaart on esitatud Joonis 62 ja väiksema tuuliku müra leviku kaart Joonis 63.

Müra normtasemeid määrab keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra modelleerimisest ilmnes, et elamualadel tuulikust põhjustatud rangeima normtaseme ehk tööstusmüra öise sihtväärtuse (40 dB) ületamist võib esineda ebasoodsatel ilmastikutingimustel (allatuult, tuuliku täisvõimsusel töötamisel) neljal sadama lähiala elamualal suurema müratasemega tuuliku (Nordex N54 või analoog) kasutamisel. Tegu on normtasemega, millest hea tavana lähtutakse uute tuuleparkide planeeringute puhul. Müra piirväärtuse (öösel 45 dB) ületamist samas ühelgi elamualal oodata ei ole. Samuti ei ole oodata päevase aja tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB) ületamist. Müra sihtväärtust ületav müratase ei ole otseselt tuuliku kavandamist välistav. Planeeringuala lähedale jäävate elamute alustel kinnistutel tuleb müra suurima lubatud normtasemena kohaldada müra piirväärtust. Ümberkaudsed kinnistud ei asu uue üldplaneeringuga alal AÕKS § 56 lg 2 p 2 mõttes. PlanS § 8 järgi tuleb planeerimismenetluses olemasolevaid keskkonnaväärtusi põhimõtteliselt säilitada. Ruumilisel planeerimisel ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega seatud piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel. Müraolukorra olulist halvendamist tuleb järelikult püüda vältida ka allpool müra piirväärtust, kui see on mõistlikult võimalik. Müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide ennetamiseks.

Väiksema müratasemega tuuliku (Vestas V25 või analoog) kasutamisel ühelgi elamualal müra sihtväärtuse ületamist oodata ei ole.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

109

Joonis 62. Üksiktuuliku müra leviku kaart Nordex N54 tuuliku korral (kaart iseloomustab tuuliku

tekitatava maksimaalse müra levikut 2 m kõrgusel maapinnast).

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

110

Joonis 63. Üksiktuuliku müra leviku kaart Vestas V25 tuuliku korral (kaart iseloomustab tuuliku

tekitatava maksimaalse müra levikut 2 m kõrgusel maapinnast).

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. Juhul kui liikuv vari langeb tundlikule alale (nt elamu õuealale), siis põhjustab see häiringut.

Häirivat varjutust ei esine kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

111

ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne

kestvusaeg suurim (päev on pikem).

Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde

suunas.

Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet. Järjestikune üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime halvenemist73.

Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend- dokumendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades mõnevõrra erinevad.

Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid ning Austraalia ja USA järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivat juhisdokumenti, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust (nn worst case) ühel hoonestusalal. Maksimaalse kestvuse ehk nn halvima olukorra puhul arvestatakse, et tuulikud töötavad ja päike paistab varju tekitavalt päikesetõusust päikeseloojanguni pidevalt.

Eesti kliimatingimuste korral annab selline hinnang väga tugevalt ülehinnatud tulemuse, sest meie puhul erineb otsese varju tekitava päikesepaiste kestvus päeva pikkusest olulisel määral.

Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on järgimas reaalse varjutuse kestvuse nõuet ning uute tuulikuparkide planeerimisel ei tohi elamualadel ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise (nn real case) kestvust aasta jooksul74. Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.

Käesolevas hinnangus arvutati varjutuse kestvus välja kliimatingimusi arvestavalt.

Reaalset summaarset varjutamise (nn real case) modelleerimise juures kasutati lähima päikesepaiste kestust mõõtva ilmajaama ehk Vilsandi ilmajaam andmeid. Tuule suuna jaotuse osas kasutati Virtsu meteoroloogiajaama andmeid. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati pikaajalisi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Kui ilmastikuolud erinevad oluliselt statistilistest andmetest, erineb ka varjutuse hulk.

Varjutuse osas ilmnes, et arvestades tuuliku asukohta ja mõõtmeid, siis suurema tuuliku (Nordex N54 või analoog) kasutamisel tuuliku liikuv vari häirival tasemel (häirivaks peeti kliimatingimusi arvestamata arvutades aastas summaarselt üle 10 h/a varjutust) võib hakata langema Kiviranniku elamualale (Joonis 64). Väiksema tuuliku kasutamisel (Vestas V25 või analoog) häirival tasemel varjutust ühelgi elamualal ei teki (Joonis 65).

73 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/141 6-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf 74 http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4-Environment.pdf ptk 6.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

112

Joonis 64. Üksiktuuliku varjutuse leviku kaart Nordex N54 tuuliku korral (kaart iseloomustab

tuuliku tekitatava varjutustaset summaarselt aastas).

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

113

Joonis 65. Üksiktuuliku varjutuse leviku kaart Vestas V25 tuuliku korral (kaart iseloomustab

tuuliku tekitatava varjutustaset summaarselt aastas).

Tehniliste tingimuste osas on koostöös Kaitseministeeriumiga (05.05.2023 kiri nr 12-1/23/1274) välja selgitatud, et sadama territooriumile on võimalik püstitada elektrituulik absoluutkõrgusega kuni 32 meetrit (maapinnast kõrgusega 28–31 meetrit – sõltuvalt asukohast planeeringualal). Kõrgem elektrituulik võib vähendada riigikaitseliste ehitiste ehk antud juhul radari töövõimet. Kaitseministeerium on oma arvamuses välja toonud ka, et neile teadaolevalt rakenduvad 2026. aastal mereala tuuleenergeetika kompensatsioonimeetmed, peale mida on võimalik elektrituulikule seatavast kõrgusepiirangust nimetatud planeeringualal loobuda. Seega

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

114

riigikaitselisest vaatest on võimalik alale üksiktuuliku kavandamine kui selle rajamisaeg jääb peale 2026ndat aastat.

Sadama alale jääb lisaks sidemast. Planeeringu edasisel koostamisel tuleb teha koostööd sidemasti operaatoritega ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Tuulikud võivad halvendada teatud juhtudel sidevõrkude tööd ning koostöös ametite jt osapooltega tuleb selgitada võimalike piirangute ulatus. Üksiktuuliku puhul on võimalik mõju küll eeldatavalt väikese ulatusega, kuid samas sadama puhul on sideteenuste kvaliteedi tagamine väga oluline.

6.9.2 Päikesepaneelide paigutamine planeeringualale

Heltermaa sadama hoonete katustele on tänaseks päikesepaneelid olnud kasutusel juba mõnda aega. DP käigus nähakse ette alale hoonestuse lisandumisel ka päikesepaneelide rajamise

lisamiseks. Eelistada tuleb asukohtadena eeskätt hoonete katuseid, seinu jt kõvakattelisi alasid.

Hoonetele paigutatud päikesepaneelidest ei lähtu olulist mõju elusloodusele sh lindude rändeteedele ja toitumisaladele. Maapinnale paigutatud paneelid tootmismaa sihtotstarbega maaüksusel ei too samuti eeldatavalt kaasa mõju looduslikule mitmekesisusele ja maakasutuse olulisele muutusele. Eelistada tuleks siiski paneelide paigutamist hoonetele või tehisobjektide lähedusse. Teede (analoogselt ka laevaliikluse) läheduses tuleks paigutada päikesepaneelid nii, et nendelt peegelduv valgus ei pimestaks liiklejaid. Peegelduse vältimiseks on võimalik paneelide pind katta matistava kihiga või kasutada struktureeritud pinnaga paneele.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Versioon: 6.01.2025

115

7 Alternatiivide võrdlemine

Antud KSH kontekstis vaadeldakse põhiliste alternatiividena kavandatud tegevust ja olukorra jätkumist ilma selle elluviimiseta.

0-alternatiiv