Kiri

SJ

SJ

SJ

SJ P3 3+

1i nv

a

R P3

0

PI N

K

PI N

K

PI N

K

PI N

K

PI N

K

AV AL

IK P

AR KL

A

PI N

K

P5

P4

LA U

D TE

R R

AS S

R P3

0

Ko pl

i t n.

6 8a

P1 3

(K op

li 68

ho on

el e)

R P2

0

R P2

0

A

B

0.0 0=

AB S

13 .09

GE N

6. 00

2.50

R2.0

Nr 8574

Nr 8575

Nr 8573

Nr 8572

Nr 8576

Nr 8577

SJ SJ SJ

SJ SJ

SJ

SJ SJ SJ

SJ

SJ

"Krulli" trammipeatus

"Volta" trammipeatus

Pelguranna trammi eskiis K-Projekt AS töö nr 19161

SJ

SJ SJ

Perspektiivne võimalik ristmiku asukoht juhul kui raudtee likvideeritakse või viiakse teise tasapinda

SJ

m²

22 L 100

_ _

_ _

_

2194 - -

m²

2 Ä≥50 / EK≤50

21 m 5/-1

3100+60* 3700

1-2

5569 50 -

* Pos 19 kohale ulatuva konsooli alune pind 60 m²

m²

4 Ä≥35 / EK≤65

21 m 5/-1

360+60* 525

1

667 7 -

* Pos 19 kohale ulatuva konsooli alune pind 60 m²

m²

3 Ä≥10 / EK≤90

17 m 4/-1

2000 4500

4-7

6170 88 - m²

5 Ä≥50 / EK≤50

13 m 3/-1

2500 3720

1

4869 59 -

m²

6 Ä 100

21 m 5/-1

7200 8055+530*

1-3

10001 100

- * Pos 19 asuva maa-aluse hooneosa ehitisealune pind 530 m²

m²

7 EK 100 või Ä 100 12 m 3/-1

650 1095

1

2395 10 -

m²

21 L 100

_ _

_ _

_

2113 -

18

m²

8 Üh 100

8 m 2/-1

2000 2090

1-2

5012 10 -

m²

9 EK 100

14 m 3/-1

800 1235

5

1802 20 -

m²

19 Üm 100

_

-/-1 210*

1150+925** _

10039 - -

* Naaberkruntide piiridest üle ulatuvate konsoolide alune pind ** 1150 m² krundil + 925 m² pos 6 ja pos 10 maa-aluse hooneosa ehitisealune pind

m²

11 Ä 100

10 m 2/-1

5400 4885

1-2

7464 36 -

m²

12 Ä≥30 / EK≤70

21 m 5/-2

3400 4800

1-2

5449 112

-

m²

16 Ä 100

10 m* 2/-1

950 950

1

2016 - -

* Hoone rekonstrueeritak- se olemasolevas mahus

m²

15 Ä 100

10 m* 2

1350 _ 1

2679 - -

* Hoone rekonstrueeritak- se olemasolevas mahus

m²

17 Ä≥20 / EK≤80

21 m 5/-1

2300+50* 4175

2-3

6451 81 -

* Pos 19 kohale ulatuva konsooli alune pind 35 m²

m²

18 Ä 100

16 m 4/-1

400 730

1

1403 17 -

m²

20 L 100

_ _

_ _

_

986 - -

m²

1 Ä≥30 / EK≤70

33 m 8/-2

3600+25* 4070

1-2

5352 180

- * Pos 19 kohale ulatuva konsooli alune pind 25 m²

m²

13 Ä≥40 / EK≤60

21 m 5/-2

1100 1250

1

2314 35 -

m²

14 Ä≥30 / EK≤70

21 m 5/-1

890+30* 1435

1

1973 38 -

* Pos 19 kohale ulatuva konsooli alune pind 30 m²

m²

23 The 100

3 m 1

35 _ 1

92 - -

m²

10 Ä≥30 / EK≤70

25 m 6/-1

1300 1660+395*

1

1965 49**

- * Pos 19 asuva maa-aluse hooneosa ehitisealune pind 395 m² ** sh 14 kohta pos 19

9

10

12

11 13

14

15

16

17 18

19

20

21

23

22 25

24

26 27

34

28

35

29 30 31 32 33

3736

38

39

40 41 42 43

44 45

46 47 48

50

49 51 52

53

54 55 56

57 58 59 60 61

62 63

64

65

66

67

201

200 199

198

68

69

70

71

72

73

74

75

76

77 78

79

80

81

82

83

84

188

187

186

185

184

183

85

86

87

88

182

181

180

89

8

123

4

5

6

7

96

97

95

98

99100101103

102

105

104

106 107

108

109

110

111

112

113

114

158

159 161160

92

93

162

164

163

166165

179

178

177 176

175174173 169

170

171 172

167

167

167 167

168

147

150

149

151

152

153

154 155

156

157

148

136

135

134

137

146

145

144

143

142

141

140 139

138

133

132

132

122

123

124

125

131

130

129

128

127

126

118

116

115 117

119

120

121

121

94

91

90

190

189

191

192

192

193

196 195

197

194

191

204

226

205 209

206 207

210

208 212213

214 214

216 218

217

219

220

211

221

222 223

224

225

230

229 231

232

202

227 228

251

254

252 253

203

254

249

248

250

238

237 236

235

233234

240

241

239

245

246

257

256 255

258

259260

264

263

262

261273

272

271

269

270

274

275

268

267

266

265

276

242

243

244

279

277 278

280

281

283

282 284

285

247

335

PRK0000035

3K

3K

3K

3K

5K

5K

1K 1K

3K3K

2K

4K 4K

4K4K

5K

8K

6K

2K

1K

2K1K

4K

5K

5K

2K

2K

5K

1K

2K

5K

3K

5K

2K

2K

3K

4K

5K

4K

3K

2K

1K

2K

2K

1K

1K

2K

1K

2K

5K

3K 7K

6K

5K

4K

1K

4K 3K

1K

3K

1K

2K

3K

5K

1K

3K

Lühiajalise parkimise kohad (2 kohta) Lühiajalise parkimise kohad (4 kohta)

Krundi lahendus on joonisele kantud vastavalt Roadconsult OÜ tööle nr T20004

1K

Krulli tänav

Krulli tänav

Krulli tänav

K rulli tänav

Lühiajalise parkimise kohad (2 kohta)

Parkla 18 kohta

30 ,0

30,0

R10,0

6,0

3, 0

2, 049,9

99 ,8

99 ,2

42,5

4,2 4,3

3,5 4,5

66,2

66 ,6

4,2 3,8

4, 0

28 ,3

16,1

3,6 4,4

3,0

34,5

110,8 5,3 5,0

93 ,9 95,7

4,0 4,0

8,05,6

57,6

71 ,4

4, 0

8,0

95 ,8

18,7

98,5

16,1

42,2

91 ,8

29,7

70,1

4,0 4,0

111,2

85 ,2

8,0

8,0

24,5

66 ,2

5,9 2,2 39,8

62 ,7

7,3 11,0

7,7 5,7 24,0

42,4

2,1 2,8

8,4

16 4,

2

10,3

44,9

4,0

46,5

7,1

10,4

7,8 3,7

7,3 7,0

3,0 2,2

2,5

3,5

48 ,7

15 ,5

44,0

11,7

5, 7

7, 0

5, 02,7

2,7

5, 0

4,03,0

7, 0

5,0

3, 3

6, 0

1, 5

1 2 3

4

6

7

8

9

10

11

12

15

16

18

17

19

20

5

14

13

22

23

21

33,8

31 ,1

53 ,4

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus:

Ahtri tn 6a

[email protected]

Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100

K-Projekt Aktsiaselts

Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

16005_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 20.06.2024

Kõrgussüsteem:

16005

Krulli tehase kvartali detailplaneering

Tallinn, Põhja-Tallinn

DP

Põhijoonis

DP-2 1:500

Juhataja R. Annusver

Projektijuht J. Mirme

Arhitekt I. Orav

Planeerija M. Mustkivi

K-Projekt Aktsiaselts 16014 2016

EH2000

Märkused: 1. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. Krulli tänava äärde võib

lühiajalisi parkimiskohti kavandada rohkem kui ehitusprojektis täpsemalt tänav ja tänavahaljastus lahendatakse. 2. Juurdepääsud maa-alustele parkimiskorrustele, sh juurdepääsuservituudid lahendatakse ehitusprojektis sõltuvalt maa-aluste

korruste lahendusest. 3. Maa-aluste korruste asukohta võib ehitusprojektis krundi piires nihutada sõltuvalt hoonete lahendusest tingimusel, et maa-alune

ehitisealune pind ei ületa planeeringus lubatut. 4. Parkimise korraldus ja kohtade arv täpsustub ehitusprojekti koostamisel vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivatele

nõuetele. 5. Sõltuvalt ehitusprojekti koostamisel kehtivatest parkimise nõuetest täpsustub -2 parkimiskorruse rajamise vajadus. 6. Rataste parkimiskohad tuleb rajada Tallinna rattastrateegia põhimõtete kohaselt. Elamute projekteerimise tuleb kavandada ühised

jalgratta (ja lapsevankri) hoiuruumid, mis tagavad igapäevaselt mugava jalgratta kasutuse, asuvad vähemalt osaliselt tänava tasandil ja on mugavalt ligipääsetavad. Rattaparklate asukohad ja lahendus antakse ehitusprojektis.

7. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas K-Projekt AS maastikuarhitekt Piret Kümmel juulis 2016. 8. Planeeringualale jäävatel kultuurimälestistel nr 8572, 8573, 8574, 8575, 8576 on ühine kaitsevöönd Kopli tn 68, Kopli tn 68a, Kopli

tn 70, Kopli tn 70a, Kopli tn 70b, Volta tn 1b, Volta tn 1c ja Volta tn 1d kinnistute ulatuses. 9. Kopli tänava äärne hoonestus liigendada mahuliselt, et vältida monotoonset ja liiga pikkadest hoonetest moodustuvat

tänavakülge. 10. Üle kvartalisisese tänava on lubatud rajada galeriikäike alljärgnevatel tingimustel:

10.1. galeriide arv ja asukoht määratakse ehitusprojektis ning ehitusprojekti järgi määratakse üleehitusservituudi ulatus; 10.2. galeriide laius ei tohi olla suurem kui 4 m; 10.3. galerii kõrgus ei tohi ühes asukohas olla suurem kui ühe korruse kõrgus; 10.4. galerii peaks olema vähemalt seinte ulatuses läbipaistev; 10.5. galerii alumise serva kõrgus maapinnast peab olema ≥ 15 m.

11. Detailplaneeringu lahenduse aluseks on OÜ Alver Arhitektid poolt koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö ning see on oluline alusmaterjal projekteerimisel.

12. Kopli tänav T16 kinnistul paiknev kaugküttetorustik on joonisele kantud vastavalt OÜ KE GEO teostusjoonisele, töö nr TJ-0115. 13. Planeeringus näidatud krundipiiride kulgemist võib ehitusprojektide koostamise staadiumis muuta tulenevalt projekteeritud

hoonete ja teede ehitusprojektide lahendusest ja külgnevaid krunte omavahel liita (nt pos 12, 13, 14, 18 liita üheks krundiks). Kruntide liitmisel summeerub ka kruntidele lubatud ehitusõigus, välja arvatud hoonete kõrgus.

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu

Üh Ühiskondlike hoonete maa

Üm Üldkasutatav maa

L Tee, tänav

The Pumpla

Naaberhoone

Rekonstrueeritav hoone

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud maa-alune hoonestusala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud võimalik konsoolne hooneosa (Minimaalsed kõrgused maapinnast, kus see on nõutud vt viited joonisel)

Kohustuslikud aktiivsed tänavafrondid, kus peavad asuma tänavalt sissepääsudega äripinnad

Fassaadipinnad, kus normist kõrgema mürataseme puhul ei ole eluruumide akende rajamine lubatud

Olemasolevad käigusillad, mis võimalusel rekonstrueeritakse või asendatakse uute galeriidega

Üle kvartalisisese tänava rajatava galeriikäigu võimalik asukoht (vt märkus nr 10)

Säilitatavad paekivimüürid

Tulemüüri vajadus

Naaberplaneeringus planeeritud maapealne hoonestusala (ConArte OÜ töö nr DP-2011/022 "Volta kvartali detailplaneering", algatatud 2014)

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud betoonkivisillutiskatendiga autoliikluse ala

Planeeritud võimalikud lühiajalise parkimise kohad

Planeeritud võimalik murukivikattega ala

Planeeritud võimalik õueala (jagatud liiklus)

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Planeeritud rattatee

Kergliiklejate võimalik avalik läbipääs Volta kvartalist Kopli tänavani

Perspektiivne kõnni- ja rattatee koridori, mis lahendatakse eraldi projektis või detailplaneeringus

Perspektiivsed ratta- ja kõnniteed

Perspektiivse tee servajooned

Autode võimalik juurdepääs krundile

Autode võimalik sissepääs hoonesse (maa-all ja maapeal)

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht

Planeeritud panduse võimalik asukoht

Planeeritud laste mänguväljaku võimalik asukoht maapinnal või katuseterrassil

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik (Asukoht täpsustub ehitusprojektis)

Varem likvideeritud puu / põõsas

Säilitatav I klassi puu eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Käpaliste leiukoht (Balti sõrmkäpp)

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Konteinerhaljastuse võimalik asukoht

Madalhaljastuse võimalik asukoht

Haljasala

Maa-aluse korruse pealne haljastus

Katusehaljastus

Perspektiivne putukaväil / lineaarpark

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Kultuurimälestis

Puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala

Tamponeeritav puurkaev kaitsetsooniga 1 m

Raudtee kaitsevööndi piir 30 m rööpme teljest

Polügonomeetria punkt kaitsevööndiga 3 m

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

Üleehitusservituudi vajadusega ala

Allaehitusservituudi vajadusega ala

Alajaama kaitsevöönd 2 m

Planeeritud trafoalajaam

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

HOONEALUNE

PIND MAA-ALL HOONEALUNE

P - hoones

1-2K 3-4K 5-6K 7-8K

SJ

0

0

0

0

...

Säilitatav prožektorimast Säilitatav ümar malmpost

Säilitatav prožektorimast ja ümarpost

Planeeritud bussipeatuse võimalik asukoht Vastassuuna bussipeatus asub 100 m põhjapool (vt liikluskorralduse joonis)

SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks: · Kopli tänav T3 kinnistul vee- ja reoveetorustikele koridoride laiusega 4 m; · Kungla tänav T1 kinnistul sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, gaasitorustikule 1 m välimisest

mõõtmest mõlemale poole, vee- ja reoveetorustikele koridoride laiusega 4 m, sademeveetorustikule koridoride laiusega 4 m;

· Tööstuse tn 47j ja 47k kinnistutel sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole; · Paljassaare raudtee R1 kinnistul kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, veetorustikule

koridori laiusega 4 m, elektrikaablitele 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole; · Kopli tänav T16 kinnistul kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, veetorustikule koridori

laiusega 4 m, elektrikaablitele 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, sademeveekanalisatsioonile koridori laiusega 4 m.

Postidel konsoolse hooneosa alumise serva minimaalne kõrgus maapinnast 15 m

Konsoolse hooneosa alumise serva minimaalne kõrgus maapinnast 9 m

Konsoolse hooneosa alumise serva minimaalne kõrgus maapinnast 5 m

Konsoolse hooneosa alumise serva minimaalne kõrgus maapinnast 5 m

Konsoolse hooneosa alumise serva minimaalne kõrgus maapinnast 13 m

Tamponeeritav puurkaev

Olemasoleva likvideeritava ja uue planeeritud puurkaevu asukoht

Võimalik mahasõidu asukoht raudtee maale

Perspektiivse reisirongi peatuse võimalik asukoht

Perspektiivne ratta- ja kõnnitee jätkumine lahendatakse eraldi detailplaneeringus või ehitusprojektis

Liiklus- ja avaliku ruumi lahendus täpsustub ehitusprojekti käigus

Perspektiivse ühendustee ja ülekäikude asukoht täpsustub ehitusprojektis

Perspektiivne reisirongi koridor

Päästeautode võimalik juurdepääs hoonete hoovialale

Torutranspordil põhineva jäätmete kogumissüsteemi kogumisjaama võimalik asukoht

Naaberplaneeringus avalikuks kasutamiseks määratud kergliiklusala

Läbipääsu asukoht hoonest ja selle võimalus täpsustatakse ehitusprojektis Pos 7 lühiajalised

parkimiskohad

Avalikkusele ligipääsetav linnaväljak

Säilitatavad ja eksponeeritavad raudteerööpad vastavalt MKET p.8.6.2 alusel

Juurdepääs paviljonile

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ................................................... 1

2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1

3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 1

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ...................................................................................... 1

3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .............. 3

3.3 Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad ........................ 3

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................... 3

3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ...................................................... 4

3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 4

3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus ................................ 4

3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted ......................................................................................... 8

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ................................................ 9

3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ........................................................................ 12

3.8 Müra ................................................................................................................................ 12

3.9 Radoon ............................................................................................................................ 14

3.10 Insolatsioon .................................................................................................................. 14

4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ................................................ 15

4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 15

4.1.1 Üldosa....................................................................................................................... 15

4.1.2 Veevarustus .............................................................................................................. 16

4.1.3 Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................ 17

4.1.4 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 18

4.1.5 Sademevee ja drenaaži kanalisatsioon ..................................................................... 20

4.1.6 Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht ...................... 23

4.2 Elektrivarustus ................................................................................................................ 23

4.3 Sidevarustus .................................................................................................................... 25

4.4 Soojusvarustus ................................................................................................................ 26

4.4.1 Kaugjahutuse võimalikkusest ................................................................................... 26

4.5 Gaasivarustus .................................................................................................................. 26

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 27

5.1 Kehtivad kitsendused: ..................................................................................................... 27

5.1.1 Riiklike mälestiste kaitsevööndid ja vaatekoridorid ................................................ 27

5.1.2 Muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad kitsendused ............................................ 27

5.1.3 Kehtivad kitsendused ja isiklikud kasutusõigused kinnistute kaupa ........................ 28

5.1.4 Muud kehtivad kitsendused ...................................................................................... 28

5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 29

5.2.1 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks ...................... 29

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 34

6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded (koostas Alver Arhitektid) ........................................... 34

6.2 Muinsuskaitse eritingimustest tulevad nõuded (vt Lisa 5.1 OÜ Eensalu ja Pihel poolt koostatud Muinsuskaitse eritingimused .................................................................................... 34

6.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................. 35

6.3.1 Keskkonnakaitsealased nõuded ................................................................................ 36

6.3.2 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 39

6.3.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................. 39

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

6.3.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............. 40

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ............................................................ 42

7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................ 42

7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele .............. 42

7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele .................................................... 42

7.4 Vastavus üldplaneeringule .............................................................................................. 42

7.5 Võrdlus Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversiooniga ................................... 43

7.6 Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine ............................................................. 43

7.7 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .................................................. 43

7.8 Muudatused võrreldes eskiislahendusega ....................................................................... 46

7.9 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine. .............................. 46

II JOONISED 1 Asukohaskeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Kruntimise skeem DP-2-1 4 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 5 Tehnovõrkude skeem DP-3-1 6 Liikluskorraldus DP-4 7 Maa-aluse parkimise skeem DP-4-1 8 Haljastuse skeem 9 Avaliku kasutuse skeem

1

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinnas, Kalamaja asumi piiril, Kopli ja Volta tänava ning raudtee vahelises kvartalis, kus paiknevad endise Franz Krulli masinatehase (hilisem Tallinna masinatehas) tootmishooned ja kvartali Tööstuse tänava äärses osas Volta tehase tootmis- ja ärihooned. Maa-ala suurus on 10,25 ha. 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Kalamajas toimuvad linnaehituslikud muutused, tootmine kolib välja ajaloolistelt tehaste piirkondadest. Asemele on tekkinud esialgsest tootmistehnoloogiast erinev väiketootmine, äritegevus, kavandatud on uued korterelamud.  Piirkonna linnaehitusliku terviku ja pikaajalise elujõulisuse saavutamiseks on oluline

mitmekesistada alade kasutust, et lisaks peamiselt elamutega hoonestatud piirkondadele tekiks juurde ka äri- ja büroopindasid koos uute töökohtade ja vaba aja veetmise võimalustega. Äri- ja elamufunktsioonide kavandamine tõstab kvartali elujõulisust ja aitab tuua Põhja-Tallinna mitmekesisema keskkonna.

 Hea jalakäijate ja ühistranspordiühendusega Kesklinna lähedaste alade tihendamine on sobiv. Seega on linnaruumiliselt põhjendatud korterelamute ning neid teenindavate funktsioonide kavandamine endise Krulli tehase alale.

 Tagada jalakäijatele turvalised liikumistingimused ja kavandada autode parkimine maa- alustele korrustele või parkimismajadesse.

3 PLANEERINGUS KAVANDATU 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus Detailplaneeringus on ette nähtud moodustada Kopli tn 70, 70a, 70b, Volta tn 1b, 1c, 1d, 1e kinnistutest kokku 10 äri- ja elamumaa, 2 elamumaa, 5 ärimaa, 1 ühiskondlike ehitiste maa, 1 üldkasutatava maa krunt, 3 transpordimaa ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunti. Moodustatud kruntidele määrata ehitusõigused äri- ja eluhoonete ning lasteaia ehitamiseks ning muinsuskaitsealuste hoonete ümber ehitamiseks ja laiendamiseks.

2

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSED

maapealne maa-alune maapealne maa-alune maa-alune norma-

tiivne

kavan-

datud

3600 ≥ 4905

≤ 11445

3100 ≥ 3000

≤ 3000

≥ 700

≤ 6300

360 ≥ 613

≤ 1137

≥ 3500

≤ 3500

8055

1660 ≥ 1750

≤ 5250

3400 ≥ 3432

≤ 8008

1100 ≥ 1530

≤ 2295

890 ≥ 1170

≤ 2730

2300 4175 ≥ 1380

≤ 5520

210 1150

-

-

-

Kokku: 88975 39510 50295 Kokku: 61995 622 892 892106780

Ä 100% 1885

kokku

6900

1280

-

-

81

1150

kokku

3900

1935 10 -

180134 159

Parkimiskohtade

arvMax.

korterite arv

78 88

Suurim lubatud

korruselisus

Ä ≥ 30% /

E ≤ 70%

-2 33 893046,24 1-28

Hoone

absoluut-

kõrgus

[m]

Hoonete

arv krundil

Maa sihtotstarve ja

osakaalu protsent

(detailplaneeringu

liikide alusel)

Maa sihtotstarve ja

osakaalu protsent

(katastriüksuse

liikide kaupa)

Hoone

kõrgus

maapinnast

[m]

Ä ≥ 30% /

EK ≤ 70%

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa [m 2 ]

maapealne

kokku

16350

667

Pos nr

Krundi aadress

või aadressi

ettepanek

Krundi

planeeritud

suurus

[m 2 ]

Hoonete ehitisealune

pind [m 2 ]

1 5352

(vt tabeli all

märkus 2)

(vt tabeli all

märkus 1)

3 6170 2000 4500

2 5569

4

3700

4070

5 4869

17 6451

1965

7464

5449

2314

7

6

1403

5012

1802

14 1973

8

9

2679

2016

20

16

10

11

12

13

18

15

10

- -

22 2194 -

986

2113 -

5 -1 21

-

- -

Krulli tänav - -

19

21

400

1435

2500 3720

5400 4885

(vt tabeli all

märkus 3)

1000

1300

(vt tabeli all

märkus 6)

1250

4800

1350 -

(vt tabeli all

märkus 4)

950

(vt tabeli all

märkus 5)

(vt tabeli all

märkus 9)

7100

kokku

10001

2395

2000

7200 16430

1900

2800

2250

kokku

7000

1-221,24 Üh 100% Üh 100%8

2 -1 10 23,24 1-2 Ä 100%

25

1095

2090 -

1235 25

22 22

10

-

2055

36 36

38 38

61 70 49

2500 27

10

100

2 - 10 23,24 1 Ä 100% Ä 100% - -

1000 - 7 17

4175 64 71

10039 - -1 - - 1 Üm 100%

(vt tabeli all

märkus 7)

(vt tabeli all

märkus 8)

- - -

- - -

- - L 100% L 100%

- - - *

-

10

20

38,24

32

950 - 10 -

94

4885

1 Ä ≥ 50% /

EK ≤ 50%

12

34,24

34,24 1-3

kokku

7000

41 59 593720

14 27,24 5 EK 100% E 100%

25,24 1 EK 100% või Ä 100% E 100% või Ä 100%

29,24

34,24 2-3

Ä 100%1 Ä 100%

Ä ≥ 20% /

EK ≤ 80%

Ä ≥ 20% /

E ≤ 80%

Üm 100%

L 100% L 100%

- -

-

- - -

Ä ≥ 30% /

EK ≤ 70%

34,24

4 -1 16

kokku

-1

5

21 Ä ≥ 40% /

E ≤ 60%

Ä ≥ 30% /

E ≤ 70%

35 35

960021

21

23,24 1

34,24 1-2

1 Ä ≥ 30% /

EK ≤ 70%

Ä ≥ 30% /

E ≤ 70%

-2

-1

3

L 100% L 100% - - - -

34,24 2

950 2

3

525

kokku

7000

kokku

1750

525 13 17 71 Ä ≥ 35% /

EK ≤ 65%

Ä ≥ 50% /

E ≤ 50%

-1

-1

13 26,24

5 -1 21 34,24

4 -1 17 30,24

215

23 92 35 - 1 - 3 17,54 1 The 100% T 100% 35 - - - -

1-2

4-7 Ä ≥ 10% /

EK ≤ 90%

Ä ≥ 10% /

EK ≤ 90%

4500

Ä ≥ 50% /

EK ≤ 50%

Ä ≥ 50% /

E ≤ 50%

kokku

6000

3700 35 50 50

74

- 83Ä 100%

1435

Ä ≥ 30% /

EK ≤ 70%

Ä ≥ 30% /

E ≤ 70%

8450

Ä ≥ 35% /

E ≤ 65%

-

3825

11440

Ä ≥ 40% /

EK ≤ 60%

112 112

25

5 -1 21

650 1095

-

-

Ä 100%

Ä 100%

16

800 1235 3

2090 2

-1

-1

-1

-1

5 -2

5

Ä 100%

3

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Olemasolevate ehitismälestiste ja väärtuslike ajalooliste hoonete renoveerimise ja rekonstrueerimise tingimused on määratud arvestades muinsuskaitse eritingimusi. Uute hoonete esimestele korrustele on kavandatud äriruumid, kuhu on võimalik tagada sissepääs nii kvartali seest kui ka piirnevatelt tänavatelt. Mitme sissepääsuga äriruumide otstarvet saab paindlikult muuta. Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud planeeritud hoonestuse lubatud hoonestusalad ja maksimaalsed lubatud kõrgused, täpne hoonete paiknemine lubatud hoonestusalas ning lubatud korruselisuse paiknemine hoonestusalas täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt koostatavale arhitektuursele lahendusele. Uushoonestuse kavandamisel on järgitud põhimõtet kujundada läbi kvartali läbiv kergliiklusala jalakäijatele ja kergliiklejatele. 3.3 Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Detailplaneeringuga on ette nähtud endise Krulli masinatehase kvartali alale kavandada piirkonda sobiva kõrgusega elamu- ja ärihooned. Uued mahud järgivad ajaloolist tänavafronti. Detailplaneeringuga on ette nähtud säilitada võimalikult suures mahus ajaloolisi fassaade, mis oma ajatu olemusega loovad uuele kvartalile identiteedi. Planeeringuala kasutusotstarbeks on kavandatud äri osakaaluks vähemalt 50% ning seega on tagatud alal nii keskne toidukauplus kui ka erinevad kauplused ja vaba aja veetmise kohad, mille alusel saab ala käsitleda nn 15 minuti linnaosana. Detailplaneeringus on kavandatud lineaarpargi motiiv, mis seob ühe rohelise sirgena uute väiksemate kvartalite rohealad. Keskse peatänava äärde on kavandatud esimestel korrustel äri- ja teenindusettevõtted, tekitades nii aktiivse tänavafrondi, mitte lihtsalt transiitala. Lineaarpargi ääres on esinduslikul kohal kõige autentsemalt säilinud AS Franz Krulli Masinatehase koostetsehh, millest kujuneks kvartalikeskne hoone. Hoonestuskõrguse kavandamisel on arvestatud muinsuskaitse eritingimusi. Kavandatud hoonestustihedus on 1,2. 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest ja naaberkruntidelt eemale. Sademevesi on ette nähtud osaliselt immutada/taaskasutada ja ühtlustada kruntide piires enne lahkvoolselt kanaliseerimist. Sademevee vooluhulk ette nähtud akumuleerida kruntide siseselt. Sademevesi on võimalik käidelda krundi piires, kasutades immutamist pinnasesse (TTÜ Eesti Mereakadeemia,

4

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

2018, „Sademevee immutamisest pinnasesse Tallinna linna haldusterritooriumil“) ning taaskasutades seda näiteks kastmisveena katushaljastuse kastmiseks jne. Sademevee lahendus on kirjeldatud seletuskirja p. 4.1.4 all ning nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted

3.5.1 Haljastus ja heakord Kogu hoonete vaheline haljastus on väga mitmekesine ja eriilmeline. Väga palju on hakanud hoonete läheduses kasvama kiirekasvulised liigid nagu raagremmelgas, saarvaher, h. vaher, h. jalakas, kased. Tegemist on isetekkeliste ja oma praegusesse kasvukohta sobimatute puude, põõsastega (enamjaolt kasvavad hoonete, ehitiste vundamentide läheduses). Kopli tn 70 a kinnistul on nii väljaspool piirdeaeda (kus on olnud raudtee kinnistule sissepääs) kui ka kinnistul sees ulatuslik balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) kasvukoht. Balti sõrmkäpp on III kategooria looduskaitsealune taim. Balti sõrmkäpa kasvukohas kasvab suurte mõõtmetega hõberemmelgas. Puul on võras kuivanud oksi, kuid siiski on ta II väärtusklassi määratud kui dekoratiivne, märkimisväärne puu. Alal kasvava haljastuse kogutekst on Lisa 5.2 all.

3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude selgitamiseks vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutuse arvutamisel aluseks olnud haljastuslik hinnang on tervikuna lisas 5.2. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist: haljastuse ühik kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt sentimeetrites, mitme puu puhul läbimõõtude summa; k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu väärtuskoefitsient;

k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,5).

Pos nr

Jrk nr

likv. puu nr puuliik

liigi koef it-

sien t

rinna s-

läbi mõõt (läbi- mõõt ude sum ma)

väärtus- klass

seisu- korra koefit- sient

raie- põhjuse koefit- sient

haljas-

tuse ühik

Likvideeri- mise põhjus

5

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

(cm)

1 1 147 Pappel, sookask 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

Pos 1 kokku 0

2 2 133 Hõberemmelgas 1 0 V 0 0,5 0 hoonestusala

3 148 Raagremmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

4 152 Raagremmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

Pos 2 kokku 0

3 5 149

pappel, harilik pihlakas, raagremmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

6 150 Raagremmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

7 151 Sookask 0,5 0 V 0 0,5 0 hoonestusala

Pos 3 kokku 0

5 8 168 Harilik sirel 0,5 0 III 1 0,5 0 kergliiklus

Pos 5 kokku 0

6 9 162 Arukask 1 116 III 1 0,5 97 kergliiklus

10 163

Arukask, Berliini pappel 1 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

Pos 6 kokku 97

7 11 170 Harilik vaher 1 0 V 0 0,5 0 hoonestusala

Pos 7 kokku 0

8 12 164 Berliini pappel 0,5 0 V 0 0,5 0 hoonestusala

13 165 Berliini pappel 0,5 63 IV 0,2 0,5 25 hoonestusala

14 166 Berliini pappel 0,5 62 IV 0,2 0,5 25 hoonestusala

15 167 Harilik jalakas 1 0 V 0 0,5 0 hoonestusala

16 284 Arukask 1 25 IV 0,2 0,5 14 haljasala

Pos 8 kokku 64

9 17 78 Arukask 1 36 IV 0,2 0,5 20 hoonestusala

18 180 Harilik jalakas 1 37 III 1 0,5 31 hoonestusala

19 181 Harilik jalakas 1 39 IV 0,2 0,5 22 hoonestusala

20 182 Harilik jalakas 1 35 IV 0,2 0,5 20 hoonestusala

21 183 Harilik jalakas 1 56 IV 0,2 0,5 32 haljasala

22 184 Harilik jalakas 1 0 V 0 0,5 0 haljasala

23 185 Harilik jalakas 1 0 V 0 0,5 0 hoonestusala

6

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

24 186 Harilik jalakas 1 57 IV 0,2 0,5 32 hoonestusala

25 187 Harilik jalakas 1 48 IV 0,2 0,5 27 kergliiklus

26 188 Harilik jalakas 1 0 IV 0,2 0,5 0 hoonestusala

Pos 9 kokku 184

10 27 6 Harilik saar 1 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

28 135 Sookask 0,5 15 IV 0,2 0,5 6 kergliiklus

29 136 Hõberemmelgas 1 102 II 2 0,5 119 kergliiklus

30 137 Raagremmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

31 138 Raagremmelgas 0,5 22 IV 0,2 0,5 9 kergliiklus

32 139 Raagremmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

33 140 Sookask 0,5 64 III 1 0,5 43 kergliiklus

34 141 Sookask 0,5 90 III 1 0,5 60 kergliiklus

35 142 Arukask 1 39 II 2 0,5 46 kergliiklus

36 143 Arukask 1 146 III 1 0,5 122 kergliiklus

Pos 10 kokku 405

11 37 129 Harilik pihlakas 0,5 0 V 0 0,5 0 haljasala

38 134 Sookask 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

Pos 11 kokku 0

14 39 119

Raagremmelgas, arukask 0,5 0 V 0 0,5 0 hoonestusala

40 120 Viirpuu 1 47 IV 0,2 0,5 27 kergliiklus

41 121 Raagremmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

Pos 14 kokku 27

15 42 104 Sookask 0,5 0 V 0 0,5 0 haljasala 43 109 Sookask 0,5 0 V 0 0,5 0 haljasala 44 110 Ebajasmiin 0 0 III 0 0,5 0 haljasala

Pos 15 kokku 0

16 45 95 Harilik vaher 1 0 V 0 0,5 0 haljasala

46 102 Raagremmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

Pos 16 kokku 0

17 47 38 Harilik tamm 2,5 39 II 2 0,5 65 kergliiklus

48 39 Harilik

hobukastan 2 0 V

0 0,5 0 kergliiklus

49 92 Raagremmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 hoonestusala

50 93 Arukask 1 35 III 1 0,5 29 hoonestusala

51 94 Arukask 1 36 III 1 0,5 30 kergliiklus

Pos 17 124

7

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

kokku

19 52 145 Raagremmelgas 0,5 71 IV 0,2 0,5 28 haljasala

53 146 Pappel 1 51 IV 0,2 0,5 29 kergliiklustee

54 158 Raagremmelgas 0,5 71 III 1 0,5 47 haljasala

55 159 Raagremmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

56 160 Ungari sirel 0 0 III 1 0,5 0 haljasala

57 161 Aed-õunapuu 0 0 III 1 0,5 0 haljasala

58 281 Harilik saar 1 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

59 285 Saarvaher 0,5 0 V 0 0,5 0 kergliiklus

Pos 19 kokku 104

Pos 1,2,

3 juu rep ääs u

tee ala 60

153 Saarvaher

0,5 0

V

0 0,5 0 kergliiklus

61 154 Raagremmelgas 0,5 63 IV 0,2 0,5 25 haljasala

62 155 Harilik

toomingas 0,5 0 V

0 0,5 0 haljasala

63 156

raagremmelgas, sookask, hõberemmelgas 0,5 0 V 0 0,5 0 haljasala

64 157 Paju 0 0 V 0 0,5 0 haljasala

Pos 1,2,3 juurdepä äsu ala kokku 25

20, Kr- ulli tn,

Ko- pli tn

65 8 Arukask 1 44 III 1 0,5 37 haljasala

66 18 Harilik saar 1 0 V 0 0,5 0 sõidutee

67 24 Läänepärn 2 21 IV 0,2 0,5 19 haljasala

68 29 Läänepärn 2 41 II 2 0,5 62 haljasala

69 30 Läänepärn 2 51 II 2 0,5 77 sõidutee

70 31 Suureleheline

pärn 2 41 III

1 0,5 48 sõidutee

71 33 Suureleheline 2 32 III 1 0,5 37 kergliiklus

8

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

pärn

72 34 Läänepärn 2 48 III 1 0,5 56 haljasala

73 35 Saarvaher 0,5 0 V 0 0,5 0 haljasala

74 36 Saarvaher 0,5 0 V 0 0,5 0 sõidutee

75 37 Läänepärn 2 29 III 1 0,5 34 sõidutee

76 278 Arukask 1 57 III 1 0,5 48 sõidutee

77 283 Harilik pihlakas 0,5 8 IV 0,2 0,5 3 haljasala

Pos 21 kokku 85

21 78 167 Harilik jalakas 1 0 V 0 0,5 0 sõidutee

79 179 Harilik jalakas 1 54 IV 0,2 0,5 31 sõidutee

Pos 22 kokku 31

KOKKU: 1146 Kokku likvideeritakse 79 haljastuslike objekte, millest 5 on II väärtusklassi, 18 on III väärtusklassi, 19 on IV väärtusklassi ning 37 on V väärtusklassi objekti. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 1146. Asendusistutuseks vajalik haljastuse ühikute arv täpsustakse ehitusprojektis. Haljastuse ühikud arvutada ümber istutatavate istikute arvuks vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna Linnavolikogu 9.03.2023 määrusega nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirjas“. Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Põhilised jäätmeliigid on ehitustööde ajal lammutusjäätmed ja reostuse likvideerimisel tekkivad jäätmed, mille käitlemise kohta on lisatud nõuded seletuskirja punkti 6.3.1. Hiljem on tegemist olmejäätmetega, mida käideldakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete liigiti kogumise kohad kavandatakse hoonete mahtu ning võimalikud asukohad tähistatud põhijoonisel. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel kavandatakse jäätmete liigiti kogumise kohad samuti hoonetesse. Kui see pole võimalik, lahendatakse jäätmete kogumine jäätmevarjualuses, mis on soovitav kavandada mitmele krundile ühiselt. Jäätmehoidlate täpne asukoht hoones täpsustatakse ehitusprojektis kus peavad olema tagatud ligipääsud teenindustranspordile ja -personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt elanike, teenindustranspordi ning -personali kasuks. Näidatud peavad olema jäätmeveokite liikumistrajektoorid kavandatud hoonete teenindamiseks ja jäätmeveokite (registrimass on kuni 30 tonni) peatumiskohad. Juhinduda Tallinna Linnavolikogu 9.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 21 nõutest. Jäätmemahutite teisaldustee veokini peab olema maksimaalselt 10 m pikk. Ehitusprojektis kaaluda võimalust paigutada süvakogumismahutid

9

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

kinnistute sissesõidu vahetusse lähedusse ehk kavandada olmejäätmete kogumiskohad hoonest väljaspoole. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: ● Olmejäätmete kogumine peab olema korraldatud vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale ning juurdesõidutee jäätmemahutile piisava kandevõimega ja tasane (Tallinna Linnavolikogu 9.03.2023 määrus nr 3). Ehitus- ja lammutusprojektid kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga. ● Traditsioonilise jäätmete kogumissüsteemi rakendamisel tuleb olmejäätmete kogumiskohad määrata arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna Linnavolikogu 9.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ § 21 nõudeid, asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja -personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt elanike, teenindustranspordi ning -personali kasuks. Esitada liiklusskeem, kus on näidatud jäätmeveokite liikumistrajektoorid kavandatud hoonete teenindamiseks ja jäätmeveokite (registrimass on kuni 30 tonni) peatumiskohad. Juhinduda Tallinna Linnavolikogu 9.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ § 21 nõutest. Jäätmemahutite teisaldustee veokini peab olema maksimaalselt 10 m pikk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeritud ala asub endisel tootmismaal, Krulli masinatehase kvartalis, Kopli tänava ja Volta tänava vahelisel maa-alal. Autodega juurdepääs alale on rajatavalt Krulli tänavalt ja Volta tänavalt. Ümber kvartali on kavandatud 3 transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 20-22). Valdav osa autosid suunatakse pos 1, pos 3, pos 7 ja pos 12 kruntidel paiknevate panduste kaudu maa- alustesse parklatesse. Krulli tänava lahendus on kooskõlla viidud kõrvalasuva Volta arendusala lahendusega. Kahes planeeringus kavandatud Krulli tänavaga tekib ühendus Kopli tänava ja Tööstuse tänava vahel. Jalakäijatele turvalise keskkonna tagamiseks on sisekvartali osa jäetud autovabaks. Pos 19 krundile on ainult lubatud teenindav väikesemahuline transport (prügivedu). Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga. Trammipeatused asuvad Kopli tänaval vahetult planeeringuala kõrval ning bussipeatused on ka Tööstuse tänaval. Täiendav bussipeatus on kavandaud planeeritud Krulli tänavale pos 20 krundi ette. Jalutuskäigu kaugusel on ka Balti jaam. Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos nr

Ehitise otstarve

Norm. arvutus alal, kus normi rakendatakse

Normatiivne parkimiskohtade arv

Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil

1 Planeeritud äriruumidega korterelamu

4905/200= 25 134x1=134

159 180

2 Planeeritud äriruumidega korterelamu

3000/200= 15 35x1=35

50

50

3 Planeeritud 700/200= 4 78 88

10

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

äriruumidega korterelamu

74x1=74

4 Planeeritud äriruumidega korterelamu

613/200= 3 13x1=13

17

7

5 Planeeritud äriruumidega korterelamu

3500/200= 18 41x1=41

59

59

6 Planeeritud äripinnad

16430/200=83

83

100

7 Planeeritud korterid

22x1=22 22 10

8 Planeeritud lasteaed

2800/200=14 10 10

9 Planeeritud korterid

25x1=25 25 20

10 Planeeritud äriruumidega korterelamu

1750/200= 9 61x1=61

70 49

11 Planeeritud äripinnad

7100/200=36 36 36

12 Planeeritud äriruumidega korterelamu

3432/200= 23 94x1=94

112 112

13 Planeeritud äriruumidega korterelamu

1530/200= 8 27x1=27

35 35

14 Planeeritud äriruumidega korterelamu

1170/200= 6 32x1=32

38 38

15 Planeeritud äripinnad

1935/200=10 10 0

16 Planeeritud äripinnad

1885/200=10

10 0

17 Planeeritud äriruumidega korterelamu

1380/200= 7 64x1=64

71 81

18 Planeeritud äripinnad

1280/200=7

7

17

21 Transpordimaa - - 18 Planeeritud maa-alal kokku: 892 892 *Alale on kavandatud Krulli tänava äärde 4 avalikku lühiajalise parkimise kohta mis on mõeldud teenindavatele autodele, taksodele, kulleritele jne ning pos 21 transpordimaa krundile on kavandatud 18 avaliku kasutusega parkimise kohta mis on eelkõige ettenähtud lasteaia külastajatele.

11

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt 17.09.2020 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 84 vastu võetud „Tallinna parkimiskohtade arvu normidele“ ning Tallinna Transpordiameti ettepanekutele südalinna normi alusel. Planeeritud hoonete mahtu on kavandatud ka jalgrataste hoiuruumid. Jalgrattakohtade arv on planeeringualal kokku 1157 rattakohta (622 krt x 1+53445/100). Jalgrataste parkimiskohade asukohad täpsustatakse ehitusprojektis. Hoonete püstitamisel on planeeritud maa-alustesse parklatesse ka elektriautode laadimistaristu vastavalt Ehitusseadustiku § 65ˡ alusel. Alale planeeritakse elektriautode laadimispunkte iga 10 koha kohta 1 laadimispunkt (st 880 parkimiskoha juures on laadimispunkte 88 tk) ning lisaks paigaldatakse juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale, st juhtmetaristuga on varustatud 880 parkimiskohas vähemalt 176 parkimiskohta. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ● Tänavatel (väljaarvatud, kus on rajatud ja tähistatud parkimiskohad) näha ette peatumise keeld. ● Hoonete püstitamisel tuleb näha ette Ehitusseadustiku § 65ˡ alusel Elektriauto laadimistaristu. Elektriautode laadimistaristu väljaehitamisel lähtuda Riigikogu 17.06.2020 seaduses „Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus“ sätestatust. ● Ratta parkimiskohad kavandada sissepääsude lähedale soovitavalt osaliselt katuse alla. Jalgratta parkimis- ja hoiukohad projekteerida vastavalt EVS Linnatänavad ja Tallinna Rattastrateegiale 2018-2028. Jalgrataste parkimiskohad igapäevaseks kasutuseks kavandada 1.korrustel juurdepääsuga maapinna tasandilt. Täiendavad tingimused lisatud ka seletuskirja p. 6.3 alla. ● Arenduse elluviimisel lähtutakse Tallinna arengustrateegiast „Tallinn 2035“. Planeeritav ala kavandatakse piirkondliku linnakeskuse alana, kus elanike igapäevategevused ja - teenused on tagatud 15-minutilise jalgsi käigu kaugusel. Vähendatakse parkimiskohtade arvu: Põhja-Tallinna linnaosas Kopli poolsaarel piirkondlikul linnakeskuse alal parkimiskohtade arvu kavandamisel tuleb arvestada südalinna normatiiviga ning parkimiskohtade kasutusel tagada ristkasutus. Kuna alal on planeeritud nn 15 minuti linnaosaks, kus kõik teenused ja kauplused on jalgsikäigu kaugusel, siis on vastavalt Tallinna Transpordiameti ettepanekule arvestatud parkimise normiks südalinna norm. ● Ühistranspordiga paremaks teenindamiseks on planeeritud Krulli tänavale ette nähtud bussipeatus. ● Parkimise korraldus täpsustub ehitusprojekti koostamisel vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivatele nõuetele. ● Sõltuvalt ehitusprojekti koostamisel kehtivatest parkimise nõuetest täpsustub -2 parkimiskorruse rajamise vajadus.

12

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Detailplaneeringualale jääb lõik Tööstuse tänava ja Kopli tänava vahelisest uuest teelõigust (uus Krulli tänav). Detailplaneeringuga on ette nähtud pikendada Volta kvartali detailplaneeringus (ConArte OÜ töö nr DP-2011/022) kavandatud sõiduteed kuni Kopli tänavani. Detailplaneeringuga on kavandatud planeeritud hoonete vahele lineaarpark ja Kopli tänava poolsesse külge industriaalpark. Eeldades lineaarpargi aktiivset kasutamist on sisetänava äärsetesse hoonetesse kavandatud teenindav kasutusotstarve. 3.8 Müra Planeeritud alale ulatub päevasel ajal Kopli ja Volta tänava poolel 55-59 dB, raudteeharu poolel 50-54 dB ja planeeringualal kuni 45-49 dB. Öisel ajal Kopli tn, Volta tn ja raudteeharu poolel 50- 54 dB. Planeeringuala on tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016 a määruse nr 71 II kategooria piirväärtus. Planeeringuala mürahinnangu on koostanud Akukon ning selle terviktekst on Lisa 5.4 all ja täiendav müramõõdistus on lisatud Lisa 5.10 alla ning vibratsioonimõõdistus Lisa 5.9 alla. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Ehitusprojektide koostamisel lähtuda detailplaneeringu põhijoonisel eraldi tingmärgiga

tähistatud Kopli tänavaäärse hoonestuse alale määratud lisatingimusest: „Fassaadide ala, kus normist kõrgema müratase puhul ei ole eluruumide akende rajamine lubatud“.

 Planeeringuala lääneserva (pos 1,10 ja 12) kruntidele tänavaäärse hoonestuse kavandamiseks teostada ehitusprojekti staadiumis täiendav mürauuring selgitamaks, kas rongiliiklus alal toimub või mitte ning hoonete projekteerimisel lähtuda mürauuringu tulemustest ning lähtuvalt selles kavandada kas äripinnad või eluruumid.

 Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida tänava poolsetel külgedel minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon bürooruumide osas oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30-40 dB, olenevalt ruumide otstarbest ja paiknemisest kinnistul. Akustiliste erinõuetega ruumide osas täpsustakse nõuded edasisel projekteerimisel.

 Tehnoseadmetest (ka alajaam) tuleneva müra tasemed ei tohi ületada KeM 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Arvestada, et tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja planeeritavate müratundlike hoonetega alade poole suunatud ja asuksid neist võimalikult kaugel.

 Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.

 Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

13

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtaseme tele. Vajadusel tuleb rakendada müra leevendavaid meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõuetest.

 Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

 Kui planeeritakse tehnoseadmeid hoone katusele, tuleb arvestada nende müratõkkelahenduste ja piirdekonstruktsioonidega.

 Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

 Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

 Samuti tuleb tagada ka müratundlike hoonetega alal välismüra tasemete vastavus normidele. Müratundlike hoonetega alade välisõhus levivad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele. Arvestada, et maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

 Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. „Välispiirete nõutava heliisolatsiooni tagamiseks arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid) välisseinas ei vähenda välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.“ Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ alusel peab õhumüra isolatsiooni indeks korteri elu- ja magamistoas olema R′tr,s,w ≥35dB.

 Hoonele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja

14

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

Akukon mürauuringu terviktekst on Lisa 5.4 all. 3.9 Radoon Vastavalt Kliimaministeeriumi kodulehel avaldatud Tallinna radooniriski kaardile võib Krulli kvartali liigitada normaalse Rn-sisaldusega pinnaste kategooriasse. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Ehitusprojekti koostamisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" ja rakendada asjakohased radoonikaitse meetmed.

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Vajalik on kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, kehtivatele nõuetele vastav ventilatsioon, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt. radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases ja vajadusel ka radoonimembraan). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Hoone projekteerimisel arvestada radooni kaitsega, kasutada radoonikilet ning vundamendi tuulutust (radoonikaevud). Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks tagada nõuetele vastav ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada madal radoonitase hoonetes. 3.10 Insolatsioon Planeeritud Krulli kvartalist jääb põhja-kirde suunda Volta kvartal mille piiril paikneb olemasoleva ja rekonstrueeritav 9m kõrgune ilma akendeta ärihoonestuse sein millele insolatsioonitingimused ei avalda mõju. Lähimad elamud paiknevad Krulli kvartalist teisel pool Volta tänavat millele jäävad kõige lähemale Krulli kvartali pos 9 krundile on kavandatud kuni 14m kõrgused hooned, mis jäävat teisel pool Volta tänavat asuvatest hoonetest üle 20m kaugusele ning seega ei ole eeldatavat insolatsoonitingimuste mõju ka nendele hoonetele ette näha. Detailplaneeringusse on lisatud ka täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks, et iga konkreetse hoone projekteerimisel tuleb teostada täiendav insolatsioonianalüüs. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Ehitusprojekti staadiumis viia läbi iga kavandatava hoone täpne insolatsioonianalüüs, millega

tõendatakse, et mõju naaberelamutele ja insolatsioon kõigis kavandatud korterites on piisav.  Hoone projekteerimisel juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendmaterjalist.  Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevalgus hoonetes“ nõuetega.

15

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud uute tehniliste tingimuste alusel ning ehitusprojekti lahendused kooskõlastatakse täiendavalt võrguvaldajatega. Käesoleva detailplaneeringu põhimõttelise lahenduse koostamise aluseks on väljastatud järgnevad võrguvaldajate tehnilised tingimused: AS Utilitas Tallinn 23.01.2019 tehnilised tingimused nr 21300-01-18/35; AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 28.01.2019 tehnilised tingimused nr PR/1900325-2; Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon 28.12.2018 tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 320345; Enefit Connect OÜ 26.08.2022 tehnilised tingimused nr 158 ja Telia Eesti AS 21.03.2023 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37757454. Tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks kavandatud kitsendused on kirjeldatud põhijoonise kitsenduste lahtris ja seletuskirja p. 5.2.1 all, täiendavad nõuded ehitusprojektide koostamiseks on kajastatud seletuskirja p. 6.3.4 all ning alal olevate puurkaevude kehtivad kitsendused on kajastud seletuskirja p. 5.1.4 all. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

4.1.1 Üldosa Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

 Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri  Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri  Eesti standard EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk  Eesti standard EVS 921 Veevarustuse välisvõrk  Eesti standard EVS 812 Ehitise tuleohutus. Tuletõrje veevarustus  Eesti standard EVS 843 Linnatänavad  EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI 24.01.2019 tehnilised tingimused PR/1900325-2 ja tehnilised nõuded (https://tallinnavesi.ee/tehnilised-nouded/). Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste töödega:

 K-Projekt AS töö nr 20166 „Volta kvartali teed ja tehnovõrgud“  Koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga

(https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering ) ning mille raames on koostatud tehnovõrkude skeem „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu raames tehnovõrkude skeemi koostamine.“ (K-Projekt AS, töö nr 20115, Tallinn 2021) (https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2021/Pohja-Tallinna-linnaosa-uldplaneeringu- raames-tehnovorkude-skeemi-koostamine )

 Tallinna ÜVVKAK 2023 – 2034 kavandatud sademevee kanalisatsiooni lahendus ning töös olevale Põhja-Tallinna ühiskanalisatsiooni lahkvoolseks viimise skeemile, mille eeldatav valmimise aeg on 2024 ja mis saab olema aluseks sademevee kanalisatsiooni

16

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

projekteerimisel Põhja-Tallinnas (vastav nõue lisatud ka seletuskirja p.6.3.4 vk nõuete alla ehitusprojektide koostamiseks).

4.1.1.1 Puurkaevud Planeeringualale jääb 2 puurkaevu. Mõlemad puurkaevud on kasutusest väljas. Ala arendajale kuuluv Kopli tn 70 kinnistul paiknev puurkaev PRK0000014 on ette nähtud tamponeeritavaks. Volta tn 1c krundil paiknev AKTSIASELTS TALLINNA VESI kuuluv puurkaevu nr PRK0000035 on ette nähtud asendatavaks samas asukohas uue puurkaevuga, kuna AKTSIASELTS TALLINNA VESI andmetel on see hädaolukorra puurkaev ning sellest tingituna ei või puurkaevu nr PRK0000035 asukohta likvideerida. Kuna see puurkaev aga ei ole töökorras ja on amortiseerunud, siis nõudis AKTSIASELTS TALLINNA VESI detailplaneeringus selle puurkaevu asendamist olemasolevas asukohas uuega. Igapäevast veetarbimust ei ole sellest puurkaevust ette nähtud, Mavese poolt alale koostatud keskkonnaseisundi geoloogilise ja hüdrogeoloogilise hinnangu kohaselt toitub puurkaev 60-70m sügavusel asuvast Kambrium-Vendi veekihist ja see on savikate kihtidega hästi kaitstud ning kuna tegu on ainult hädaolukorra puurkaevuga kus ööpäevane veevõtt on 0 m3, siis jääb puurkaevule olemasolev sanitaarkaitseala raadiusega 10 m. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Ehitusprojekti staadiumis tuleb taotleda Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuse

muutmist või sanitaarkaitseala muutmist hooldusalaks (VeeS § 149 lg 3).

4.1.2 Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolev ühisveevärgi torustik on de315 veetorustik Tööstuse tänaval, DN200 veetorustik Volta tänaval ning DN100 veetorustik Kopli tänaval. Ühisveevärgi torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras vahemikus 290 kPa, tulekahju olukorras 100kPa. Planeeritud veevarustus Planeeritud ala tarbe- ja tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil. Planeeringuala läbivad Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kuuluvad DN150 veetorud on ette nähtud likvideerida. AKTSIASELTS-ile TALLINNA VESI kuuluv Volta 1c kinnistul asuv puurkaevpumpla (PRK000035) on ette nähtud asendada uue puurkaevuga millest veetarbimist pole ette nähtud ja puurkaev on mõeldud hädaolukorra puurkaevuks. Planeeringu alal Kopli tn 70 krundil paiknev (PRK0000014) on ette nähtud tamponeerida. Veetorustik on planeeritud ringvõrguna läbimõõduga De225 tänava maa-alale. Planeeritav de225 veetorustik ja olemasolev Kopli tänava DN100 veetorustik on ette nähtud ühendada de160 veetorustikuga. Raudtee alt läbimine veetorustik on planeeritud paigaldada kaitsehülssi. Volta tänava olemasolev DN100 veetorustik on ette nähtud likvideerida ulatuses, kus paralleelselt

17

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

planeeritakse de225 veetorustik. Volta tänava kinnistud, mis on ühendatud likvideeritava DN100 veetoruga on ette nähtud ühendada ümber planeeritavale de225 veetorule. Planeeringu ala orient. veetarbimine on 6,6 l/s, 327 m3/ööp. Kinnistute Kopli tn 68 ja Kopli tn 68a olemasolevad veeühendused krundil pos 19 on ette nähtud ühendada ümber planeeritavale de225 veetorustikule ja veeühendus krundil pos 17 on ettenähtud ühendada ümber olemasolevale Kopli tn DN100 veetorustikule. Ühenduste säilimise ja ümberühendamise vajadus selgitada välja ehitusprojekti staadiumis. Kruntidele pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 13, 15, 16, 17 on planeeritud de40-de90 veeühendused planeeritud de160-de225 ja olemasolevalt DN100 veetorustikult. Krundile pos 11, 14 ja 18 on planeeritud de140 dubleeritud veeühendused planeeritud de225 veetorustikult. Planeeritud kruntide majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Kruntide liitumispunktid ühisveevõrguga paiknevad 1m kuni 3,5 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Kruntide sisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis. Kasutusest väljajäävad veetorud likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest.

4.1.3 Tuletõrjeveevarustus Planeeringuala sisetuletõrjevee arvutusvooluhulk on 35 l/s. Sisetuletõrjevesi kruntidele pos 1, 10, ja 12 on planeeritud tagada tuletõrjevee mahutite baasil. Sisetuletõrjevesi kruntidele pos 11, 14 ja 18 on planeeritud tagada vastavatele kruntidele kavandatud de140 dubleeritud veeühendustest planeeritud de225 veetorustikuga. Planeeringuala sisetuletõrjevee vooluhulk ja lahendus täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on toodud tabelis. Vajalik väliskustutusvee vooluhulk saadakse olemasolevatest Volta ja Kopli tänava tuletõrjehüdrantidest ja planeeritud ringistatavale veetorustikule ette nähtud tuletõrjehüdrantidest. Orienteeruvad tuletõrje sise- ja väliskustutusvee vajadused kruntide kaupa:

Kustutusvee vajadus Tulekustutusvesi lahendatakse

mahutite baasil Välis Sise

Ala Kogus l/s

Kestus h

Kogus l/s

Pos 1 30 1 35 Jah

Pos 2 10 3 0 Ei

Pos 3 10 3 0 Ei

Pos 4 10 3 0 Ei

Pos 5 10 3 0 Ei

Pos 6 10 3 0 Ei

Pos 7 10 3 0 Ei

Pos 8 10 3 0 Ei

Pos 9 10 3 0 Ei

18

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Pos 10 10 3 35 Jah

Pos 11 10 3 35 Ei

Pos 12 10 1 35 Jah

Pos 13 10 1 0 Ei

Pos 14 10 1 35 Ei

Pos 15 10 3 0 Ei

Pos 16 10 3 0 Ei

Pos 17 10 1 0 Ei

Pos 18 10 1 35 Ei

Ehitusprojekti staadiumis arvestada, et planeeritavast de225 ringveevtorustikust on samaaegselt tagatud summaarselt kuni 56,7 l/s tulekustutusvett (st sise- ja välistulekustutusvesi kokku). Kinnistutele, mis vajavad 30 l/s välistulekustutusvett on tagatud kuni 26,7 l/s sisetulekustutusvett. Kinnistutele, mis vajavad 20 l/s või vähem välistulekustutusvett on tagatud kuni 36,7 l/s sisetulekustutusvett. Planeeritava hoonestuse täpsustumisel ehitusprojekti staadiumis täpsustatakse tuletõrjeveevarustuse lahendus ning täiendava välistulekustutusvee ja sisetulekustutusvee vajadus. Vajalik täiendav tulekustutusvesi on vaja tagada krundisiseste mahutite baasil.

4.1.4 Reoveekanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolev reovee ühiskanalisatsioonitorustik on De600 kanalisatsioonitorustik Volta tänaval ja De400 kanalisatsioonitorustik Kopli tänaval. Reovee ühiskanalisatsiooni torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Planeeritud reovee kanalisatsioon Planeeringuala on ette nähtud kanaliseerida lahkvoolselt. Olmeheitvesi on ette nähtud juhtida planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustiku kaudu, eelvooluks olevasse reovee ühiskanalisatsioonitorustikku Volta ja Kopli tänaval. Tänava maa-alale planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustik on väliseläbimõõduga de160-de250. Planeeringu ala orient. kanaliseerimise vooluhulk on 13,2 l/s, 327 m3/ööp. Kinnistute Kopli tn 68 ja Kopli tn 68a olemasolevad reoveeühendused krundil pos 19 on ette nähtud ümber tõsta planeeritavale reoveetorustikule. Reoveeühenduste säilimise ja ümberühendamise vajadus selgitada välja järgmises projekteerimise staadiumis.

19

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Kruntidele pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja 17 on planeeritud de160 reoveeühendused. Kruntidele pos 16 ja 18 on planeeritud ühine reoveeühendus väliseläbimõõduga De160. Planeeritud reoveeühenduste läbimõõdud täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis. Kruntide pos 1 kuni 17 va pos 16 liitumispunktid ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad 1m kuni 3,5m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Kruntide pos 16 ja 18 ühine liitumispunkt ühiskanalisatsioonivõrguga paikneb 1m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Hoone sisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalselt (õlipüüdja+liivapüüdja). Kinnistute sisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja järgmises projekteerimise staadiumis. Kasutusest väljajäävad reovee kanalisatsioonitorud likvideerida ja toruotsad sulgeda kaevudes.

20

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

4.1.5 Sademevee ja drenaaži kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademe- ja drenaaživee eelvooluks on K-Projekt AS töös nr 20166 projekteeritud sademeveetorustik. Planeeritud sademevee ja drenaaži kanalisatsioon Vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus on kirjeldatud seletuskirja p. 3.4 all. Sademevesi on ette nähtud käidelda kasutades looduslähedasi lahendusi ja taaskasutada kruntide piires enne lahkvoolselt kanaliseerimist. Sademevee vooluhulk on ette nähtud akumuleerida kruntide siseselt. Sademevesi on võimalik käidelda krundi piires, kasutades looduslähedasi sademevee lahendusi (TTÜ Eesti Mereakadeemia, 2018, „Sademevee immutamisest pinnasesse Tallinna linna haldusterritooriumil“, Infragate Eesti AS, 2023, „Tallinna linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034“) ning taaskasutades seda näiteks kastmisveena parklapealse katushaljastuse kastmiseks. Kohapealse sademevee käitluse ja kasutamise peamised positiivsed aspektid on järgnevad: • Säilitatakse pinnasevee looduslik tase • Vähendatakse puhta joogivee tarbimist Kõrghaljastusest vabale haljasalale on võimalik paigaldada stormbox tüüpi mahuteid valingvihmade kogumiseks. Ehitusprojekti koostamisel arvutatakse täpselt välja haljasaladele paigutatavate ning hoone alla rajatavate mahutite lõplik maht võttes arvesse nii kõrghaljastust, mõõdetud pinnasevee taset valitud aladel, valitud stormbox mahutite tootjapoolseid juhendeid ja muid asjakohaseid tehnilisi detaile. Sademevee eelvooluks on sademevee torustik. Suublasse (merre) juhtimiseks on planeeritud tänava maa-alale De250-De630 sademevee ühiskanalisatsioonitorustik, mis on planeeritud ühendada varem projekteeritud ja olemasoleva sademeveetorustikuga Volta ja Tööstuse tänaval, mille kaudu sademevesi on juhitud merre. De200 varem projekteeritud ja olemasoleva sademevee eelvoolutorustikuga Volta ja Tööstuse tänaval ühinedes on käesolevas planeeringus ette nähtud vooluhulga piiramine arvestades eesvoolu vastuvõtu võimet ning sademevee ühtlustamiseks on planeeritud suuremõõdulised torustikud. Planeeringu realiseerimisel arvestada välja kujunenud olukorraga ning rajada Tööstuse-Kopli tn ühendusteele varem projekteeritud de200 torustik 150 m ulatuses Tööstuse tn olemasoleva torustikuni vastavalt K-Projekt AS töös nr 20166 projekteeritud sademeveetorustik. Kruntidelt (pos 1 kuni 18) ärajuhitav sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada kinnistute piires. Krundisiseselt on lubatud liitumispunkti ühendada üks isevoolne sademeveetoru läbimõõduga maksimaalselt De110 ning languga, mis täistäite korral laseb sademevett läbi kuni 10 l/s. Sademeveeühendused kruntidele pos 1 kuni 18 on planeeritud väliseläbimõõduga De110/De200. Kruntidele pos 13 ja 18 on planeeritud ühine sademeveeühendus väliseläbimõõduga De110/De200. Kruntide liitumispunktid ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad 1m kuni 3,5m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal.

21

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Planeeringuala hoonestatava ala arvutuslik sademeveehulk on 1418 l/s intensiivsuse 224 l/s/ha korral. Ehitusprojekti koostamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“, millest lähtuvalt tuleb ehitusprojektis ette näha võimalusi krundi sademevee taaskasutamiseks ja Infragate Eesti AS, 2023, „Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034“, millest lähtuvalt tuleb ehitusprojektis ette näha sademevee looduslähedaste lahenduste kasutamine nii kinnistusiseselt kui ka tee maa-aladel. Kruntidele saab ette näha sademevee korduvkasutuse süsteeme, milles võib krundi sademevett taaskasutada oma krundi piires: haljastuse kastmiseks, põranda pesemiseks ning teistes protsessid. Planeeringuala sadevee käitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteemenäiteks rohekatused, roheseinad, sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad katendid, vihmapeenar, imbkaev, imbväljak, imbkraav jne. Sademevee viibeaja pikendamiseks kruntidel, saab kasutada kogumistorusid või ühtlusmahuteid (orienteeruvad suurused ja asukohad näidatud joonisel DP-3, mis paigaldatakse oma krundi piiresse. Ühtlustusmahutite või kogumistorude täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektis. Hoonesiseselt parkla põrandalt kogutav vesi tuleb puhastada lokaalselt (õlipüüdja+ liivapüüdja) ja juhtida reovee ühiskanalisatsiooni.

Planeeritavatelt üldkasutatavatelt tänava maa-aladelt sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme ning rajada De250-De630 sademevee ühiskanalisatsioonitorustik kinnistutele pos 19, 20, 21, 22 ja Kopli tänav T16 ning Volta tänavale. Planeeringu ala üldkasutatavatelt tänava maa-aladelt orient. kanaliseerimise vooluhulk on 442 l/s intensiivsuse 224 l/s/ha korral.

22

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Planeeringuala sademeveebilanss

pos nr

pinnakatte tüüp [m2]

EVS 848:2021, korduvus 3, intensiivsus 224 l/s/ha

Sademevee käitlemine

kõ va

ka tt

eg a

al ad

( ka

tu s,

te ek

at e

jn e)

ha lj

as al

ad (

m ur

u, k

at us

eh al

ja st

us jn

e)

kõ va

ka tt

eg a

al ad

, a rv

ut us

li k

vo ol

uh ul

k [

l/ s]

ha lj

as al

ad , a

rv ut

us li

k vo

ol uh

ul k

[ l/

s]

ar vu

tu sl

ik v

oo lu

hu lk

k ok

ku [

l/ s]

L ub

at ud

ä ra

ju hi

ta v

vo ol

uh ul

k [

l/ s]

V aj

al ik

k ru

nd il

k äi

de ld

av v

oo lu

hu lk

[ l/

s]

(l oo

du sl

äh ed

as ed

l ah

en du

se d,

k es

ke nd

am in

e,

ta as

ka su

ta m

in e,

v õi

m al

us el

im m

ut am

in e

jm s)

V aj

al ik

k ru

nd il

k äi

de ld

av m

ah t

[m 3]

(l

oo du

sl äh

ed as

ed l

ah en

du se

d, k

es ke

nd am

in e,

ta

as ka

su ta

m in

e, v

õi m

al us

el i

m m

ut am

in e

jm s)

1 4897 455 110 4 114 10 104 70

2 4551 1018 102 9 111 10 101 68

3 4291 1879 96 17 113 10 103 69

4 647 20 14 1 15 10 5 3

5 3531 1338 79 12 91 10 81 52

6 9301 700 208 6 214 10 204 159

7 1098 1297 25 29 54 10 44 27

8 1705 3307 38 30 68 10 58 36

9 1047 755 23 7 30 10 20 12

10 1906 59 43 0 43 10 33 20

11 6195 1269 139 11 150 10 140 100

12 5395 54 121 0 121 10 111 76

13 1666 648 37 6 43 10 33 20

14 1776 197 40 1 41 10 31 19

15 1366 1313 31 11 42 10 32 19

16 1472 544 33 5 38 10 28 17

17 4567 1884 102 17 119 10 109 74

18 1108 295 25 2 27 10 17 10

19 5773 4266 129 38 167 10 157 116

20 641 345 14 3 17 10 7 4

21 1712 401 38 4 42 10 32 19

22 1733 461 39 4 43 10 33 20

23 32 60 1 1 2 10 0 0 Kopli

tn T16 5800 4800 104 43 147 10 137 97

23

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Kruntide täpne sademevee lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tehnilistele tingimustele. DP ala sademeveekanalisatsiooni ühendamine olemasoleva ühiskanalisatsiooniga toimub vee-ettevõtte tehniliste tingimuste ja sõlmitava liitumislepingu alusel. Lahenduse detailsema väljatöötamise aluseks koostada ehitusprojekti staadiumis geoloogiline uuring. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja torude otsad sulgeda kaevudes.

4.1.6 Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht (Olemasolevast trassist kuni liitumispunktini)

Veevarustus PE plasttoru Ø 110-250 mm PN10 1655 m Kanalisatsioon Reoveekanalisatsioon PP või PE plasttoru Ø 160-250 mm SN8 875 m Sajuveekanalisatsioon PP või PE plasttoru Ø 200-630 mm SN8 1410 m 4.2 Elektrivarustus Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt välja antud tehnilised tingimused nr 320345, 28.12.2018. Elektrikoormuste tabel

Pos nr

Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)

Liitumine Planeeritud sisseehit.

alajaama nr 1 baasil

Planeeritud sisseehit.

alajaama nr 2 baasil

Planeeritud sisseehit.

alajaama nr 3 baasil

1 Ärihoone-korterelamu 600/1200 Alajaama

0.4kV seadmes

2 Ärihoone-korterelamu 400/315+315

Liitumiskilp kinnistu piiril

3 Ärihoone-korterelamu 250/400

4 Ärihoone-korterelamu 150/250

5 Ärihoone-korterelamu 400/315+315

6 Ärihoone 600/1200 Alajaama

0.4kV seadmes

24

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

7 Korterelamu 120/200 Liitumiskilp kinnistu piiril

8 Lasteaed 120/200

9 Korterelamu 300/250+250

10 Ärihoone-korterelamu 120/200 Alajaama

0.4kV seadmes

11 Ärihoone 100/160

Liitumiskilp kinnistu piiril

12 Ärihoone-korterelamu 350/315+315

13 Ärihoone-korterelamu 400/315+315

14 Ärihoone-korterelamu 100/160

15 Ärihoone 100/160

16 Ärihoone 350/315+315

17 Ärihoone-korterelamu 100/160

18 Ärihoone 350/315+315 Alajaama

0.4kV seadmes Planeeritud ala tarbijad

kokku (alajaamade kaupa koos eriaegsusega)

1800/3000 1800/3000 1200/2000

Planeeritud ala tarbijad kokku (koos eriaegsusega)

4500/7000

Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud uute hoonesiseste trafoalajaamade baasil (6/0.4kV kuivtrafod kuni 2x1600kVA). Uute alajaamade toiteks on ette nähtud uued 6 kV kaabelliinid ringtoite skeemiga alates Volta 110/6 kV piirkonnaalajaamast. Detailplaneeringu alal asuvad tarbijale kuuluvad 6/0.4 kV alajaamad on ette nähtud likvideerida. Planeeritud kesk- ja madalpinge võrgud ehitatakse kaabelliinidena. Hoonesisese alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi olla eluruume. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale või parkla korrusele. Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel tuleb arvestada Elektrilevi OÜ normdokumendiga P387 "Nõuded alajaama ruumile ehitises (ehitatavas hoones)". Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete hoonete elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades objekti arhitektuuriga. 4.2.1 Välisvalgustus Detailplaneeringu ala tänavavalgustuse planeerimisel on aluseks võetud Enefit Connect OÜ 26.08.2022 tehnilised tingimused nr 158.

25

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Planeeritud välisvalgustuse toiteliinid ehitatakse maakaabliga plasttorus pinnases, tänavavalgustitena on ette nähtud LED-valgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Planeeritud välisvavalgustuse elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva toitevõrgu baasil. Planeeritud tänavavalgustuse arvutuslik elektrikoormus on ca 5kW. Välisvalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis kus määratakse ka vastavad valgustusklassid. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Planeeringus on kavandatud rajada avalikult kasutatavate teede äärde tänavavalgustust ca 1000 m pikkuselt. Tingimused ehitusprojektide koostamiseks:  Avalikud teed lahendada vastavalt Enefit Connect OÜ välisvalgustuse osakonna poolt

väljastatavate tehniliste tingimuste alusel ette antud liitumispunktist, kinnistu välisvalgustus lahendada hoone peakilbist.

 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.  Ehitusprojekti lahenduse koostamisel arvestada võrguvaldaja tehnilistes tingimustes toodud

normide ja nõuetega.  Arvestama peab välisvalgustusvõrgu omaniku ja haldaja poolt väljastatavate tehniliste

tingimustega ja kavandamise nõuetega, kehtestatud valgustusklassidega, vältima peab valgusreostust, tagatud peab olema energiasääst.

4.3 Sidevarustus Detailplaneeringu ala sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37757454, 21.03.2023. Planeeringu ala olemasolevates hoonetes asuvad Telia Eesti AS kuuluvad sidekommunikatsioonid. Planeeritud hoonestusalale jäävad olemasolevad sidekanalisatsiooni trassilõigud on ette nähtud likvideerida ja asendada uue sidekanalisatsiooniga. Planeeringu ala objektide sidevarustus on ette nähtud nii olemasolevate kui ka uute sidesisestuste baasil. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100mm läbimõõduga, igale kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0m, väljaspool sõiduteed 0.7m maapinnast.

26

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse tööprojekti mahus. Sidevarustuse tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.4 Soojusvarustus Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud lisale „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” jääb planeeritava ala kaugküttepiirkonda. Soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil vastavalt AS Utilitas Tallinn väljastatud tehnilised tingimused 10.01.2019 nr 21300-01-18/35. Planeeritud kvartali ühenduskohad kaugküttevõrguga on hargnemissõlmed olemasolevat DN400/630/560 kaugküttetorustikult ühenduspunktidega Kopli tänava ja Tööstuse tänava vaheliselt ühendusteelt pos 19 juurest, pos 1 krundi põhjapoolsest küljest ja pos 12 lõunapoolsest küljest. Igale krundile on planeeritud oma liitumispunkt kas hoone soojussõlmes või kinnistu piiril. Kvartalisisene kaugküttetorustik läbib maa-alust parkla kruntide pos 1 ja 10 ning pos 6 ja vahel. Ristumisel maa-aluse parkla konstruktsiooniga kaugküttetorustik on ette nähtud paigaldada parkla lae all. Kruntidele pos 1 ja 16 hargnemine on ette nähtud teostada maa-aluses parklas. Ehitusprojektide koostamise käigus kaaluda madalatemperatuurilise soojusvarustusvõrgu ehitamise võimalust.

4.4.1 Kaugjahutuse võimalikkusest Ehitusprojekti koostamisel küsida AS Utilitas Tallinna käest kas antud ajahetkeks on piirkonnas kaugjahutuse võimekus ja kui on, siis küsida kaugjahutuse tehnilised tingimused. Jahutuse lahenduse väljatöötamisel eelistada passiivseid ja kaugjahutussüsteeme. 4.5 Gaasivarustus Gaasivarustuse lahenduse aluseks on Gaasivõrgud AS väljastatud tehnilised tingimused 22.03.2019 GV-5.1-PJ19-295. Piirkond kuulub kaugküttepiirkonnale. Planeeritud hoonetele maagaasi kasutamine on lubatud vaid tehnoloogilisteks vajadusteks. Maagaasivõrguga liitumine on planeeritud Kungla tn T1 paiknevalt B-kategooria d426 mm gaasijaotustorustikult. Kruntidele pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 18 on planeeritud ühine liitumispunkt Kungla tänava poolsel krundipiiril.

27

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Kruntidele pos 7 ja 8 on kavandatud liitumispunktid tänavamaa krundil ja krundile pos 9 – Volta tänaval. Kvartalisisene gaasitorustik läbib maa-alust parkla kruntide pos 1 ja pos 10 ning pos 6 ja 16 vahel. Ristumisel maa-aluse parkla konstruktsiooniga gaasitorustik on ette nähtud paigaldada parkla lae all. Krundile pos 16 hargnemine on ette nähtud teostada maa-aluses parklas. Planeeritud ala väljajäävale kruntidele kopli tn 68a ja Volta tn 5, 7 jäävad kasutusele olemasolevad B-kategooria gaasitorud. Kasutusest välja jääv gaasitoru tuleb likvideerida. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 5.1 Kehtivad kitsendused:

5.1.1 Riiklike mälestiste kaitsevööndid ja vaatekoridorid Kogu planeeritav ala asub Franz Krulli masinatehase mälestiste kaitsevööndis. Alal paikneb kokku viis ehitismälestist:  Kopli tn 70 – A/s Franz Krulli Masinatehase koostetsehh 1900, [reg nr 8573, kultuuriministri

18.08.1997 määrus nr 44]  Kopli tn 70 - A/s Franz Krulli masinatehase malmaed 1931, [reg nr 8576, kultuuriministri

18.08.1997 määrus nr 44]  Kopli tn 70a – A/s Franz Frulli masinatehase sepatsehh 1900, [reg nr 8572, kultuuriministri

18.08.1997 määrus nr 44]  Volta tn 1d - A/s Franz Krull masinatehase ladu 1930, [reg nr 8574, kultuuriministri

18.08.1997 määrus nr 44]  Volta tn 1c - A/s Franz Krull masinatehase lukksepa-montaasitsehh 1950, [reg nr 8575,

kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr 44]

5.1.2 Muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad kitsendused  Muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb vältida järske kontraste hoonestuse

mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt.

 Muinsuskaitseameti loata on muinsuskaitseala kaitsevööndis keelatud: o ehitiste, mis välismõõtmete tõttu häirivad muinsuskaitseala siluetti või varjavad

kaugvaateid muinsuskaitsealale, püstitamine kaitsevööndi vaatesektoritesse või vaatekoridoridesse

o muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes mastaapidelt mittesobivate ehitiste püstitamine

28

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

5.1.3 Kehtivad kitsendused ja isiklikud kasutusõigused kinnistute kaupa  Volta 70a (uus registriosa number 3207301): o Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 2 sätestatud ostueesõigus Eesti Vabariik kasuks. Seejärel

kohaliku omavalitsuse kasuks. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 18.08.1997 määrusega nr. 44.

 Volta 70b (uus registriosa number 3207701): o Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 2 sätestatud ostueesõigus Eesti Vabariik kasuks. Seejärel

kohaliku omavalitsuse kasuks. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 18.08.1997 määrusega nr. 44.

 Volta 70b (uus registriosa number 3207701): o Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 2 sätestatud ostueesõigus Eesti Vabariik kasuks. Seejärel

kohaliku omavalitsuse kasuks. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 18.08.1997 määrusega nr. 44.

 Volta 1e (uus registriosa number 3304101) o Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 2 sätestatud ostueesõigus Eesti Vabariik kasuks. Seejärel

kohaliku omavalitsuse kasuks. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 18.08.1997 määrusega nr. 44.

 Volta 1 c (uus registriosa number 3208201): o Tasuta ja tähtajatu läbipääsuservituut registriossa nr 32075 kantud kinnistu igakordse ﴾te﴿

omaniku ﴾e﴿ kasuks. o Tasuta ja tähtajatu gaasijuhtimise servituut registriossa nr 32075 kantud kinnistu igakordse

﴾te﴿ omaniku ﴾e﴿ kasuks. o Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 2 sätestatud ostueesõigus Eesti Vabariik kasuks. Seejärel

kohaliku omavalitsuse kasuks. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 18.08.1997 määrusega nr. 44.

 Volta 1d (uus registriosa number 3208101) o Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 2 sätestatud ostueesõigus Eesti Vabariik kasuks. Seejärel

kohaliku omavalitsuse kasuks. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 18.08.1997 määrusega nr. 44.

5.1.4 Muud kehtivad kitsendused Volta 1c:  Puurkaevu nr PRK0000035 sanitaarkaitseala. Raadius 10 m, pindala 220 m2.

Kopli tn 70:  Puurkaevu nr PRK0000014 sanitaarkaitseala. Raadius 10 m, pindala 220 m2. Volta 70a :  Kinnistu jääb osaliselt ehitusseadustiku kohasesse raudtee kaitsevööndisse, mis ulatub äärmise

rööpme teljest 30 m kaugusele.

29

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

 Alale jääb polügonomeetria punkt nr 51527 Kaitsevööndiga 3 m. Geodeetilised märgid tuleb taastada, säilitada või vajadusel ümber tõsta projekteerimise staadiumis kooskõlastatult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geomaatika teenistusega.

5.2 Kavandatud kitsendused Läbi planeeritud ala on kavandatud avaliku kasutusega kergliiklustee ühendamaks Kopli tänavat Volta arendusalaga ning rajatava Kalaranna tänava pikenduse äärde (uus Krulli tänav) on kavandatud avaliku kasutusega kergliiklustee. Samuti on avalikuks kasutuseks määratud pos 20, 21 ja pos 22 transpordimaa krundid mille arendaja annab tasuta üle Tallinna linnale. Avalikult kasutavate kruntide hooldus ja remondikohustus lepitakse arendaja ja linna vahel kokku teede – ja tehnovõrkude lepingus sätestatud kohustustega. Samuti on alale planeeritud avalikuks kasutuseks lasteaed pos 8 krundile. Pos 19 krunt jääb arendaja omandusse ja selle ala avalikkusele avatuse tagab arendaja (sarnaselt Rotermanni kvartali alale).

5.2.1 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud järgmiste kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning kasutamiseks. Olemasolevate ja kavandatud tehnovõrkude ja -rajatiste, mille ehitamiseks ja kasutamiseks on vaja seada servituudid järgmises ulatuses: Pos 1 SV: juurdepääsuks alajaamale, külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: alajaama rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, suurusega ~70 m2 SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole SV: Parkimisservituudi vajadus krundi pos 10 kasuks normatiivist puuduoleva parkimise lahendamiseks Pos 2 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: juurdepääsuks külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole

30

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole Pos 3 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: juurdepääsuks külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole SV: Parkimisservituudi vajadus krundi pos 4 kasuks normatiivist puuduoleva parkimise lahendamiseks Pos 4 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: juurdepääsuks külgnevate kinnistute maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole Normatiivsed parkimiskohad asuvad osaliselt pos 3 maa-aluses parklas Pos 5 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: juurdepääsuks külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: sademevee kanalisatsioonitoru rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m toru teljest mõlemale poole SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole Pos 6 Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m SV: alajaama rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, suurusega ~70 m2 SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole Avalikuks kasutamiseks määratud kergliiklejate läbipääs pindalaga 721 m2 (suurus ja asukoht täpsustub ehitusprojektis) SV: Parkimisservituudi vajadus krundi pos 9 kasuks normatiivist puuduoleva parkimise lahendamiseks

31

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

SV: juurdepääsuks alajaamale, külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: Krundile ulatub puurkaevu sanitaarkaitseala Pos 7 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: juurdepääsuks maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) Pos 8 SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole SV: Krundile ulatub puurkaevu sanitaarkaitseala SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m Pos 9 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: Normatiivsed parkimiskohad asuvad osaliselt pos 6 maa-aluses parklas SV: Krundile ulatub puurkaevu sanitaarkaitseala Pos 10 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: juurdepääsuks külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole Normatiivsed parkimiskohad asuvad osaliselt pos 1 maa-aluses parklas Pos 11 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: juurdepääsuks külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) Pos 12 Krunti läbivad kõnni- ja rattatee kogupindalaga 230 m2 on määratud avalikuks kasutamiseks (täpsustub ehitusprojektis) SV: juurdepääsuks külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole SV: gaasitorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole Pos 13 SV: juurdepääsuks alajaamale, külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis)

32

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m SV: alajaama rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, suurusega ~70 m2 Krunti läbivad kõnni- ja rattatee pindalaga 257 m2 on määratud avalikuks kasutamiseks (täpsustub ehitusprojektis) SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja ja krundi pos 12 kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole Pos 14 SV: juurdepääsuks külgnevatele kinnistutele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks krundi pos 11 kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: gaasitorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m Pos 15 SV: sademevee kanalisatsioonitoru rajamiseks ja hooldamiseks krundi pos 18 kasuks, 2 m toru teljest mõlemale poole SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m Normatiivsed parkimiskohad asuvad krundi pos 18 maa-aluses parklas Pos 16 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks ja hooldamiseks krundi pos 18 kasuks, 2 m torude teljest mõlemale poole Avalikuks kasutamiseks määratud kergliiklejate läbipääs pindalaga 317 m2 (suurus ja asukoht täpsustub ehitusprojektis) Normatiivsed parkimiskohad asuvad krundi pos 17 maa-aluses parklas Pos 17 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks krundi pos 11 kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole SV: juurdepääsuks alajaamale, külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks ja hooldamiseks krundi pos 18 kasuks, 2 m torude teljest mõlemale poole Avalikuks kasutamiseks määratud kergliiklejate läbipääs pindalaga 514 m2 (suurus ja asukoht täpsustub ehitusprojektis) SV: Parkimisservituudi vajadus krundi pos 16 kasuks normatiivse parkimise lahendamiseks Pos 18 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m

33

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

SV: juurdepääsuks külgnevatele kinnistutele ning maa-alustele korrustele (asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis) SV: Parkimisservituudi vajadus krundi pos 15 kasuks normatiivse parkimise lahendamiseks Pos 19 SV: allaehitusservituudi vajadusega ala pindalaga 395 m2 pos 10 kasuks ja 395 m2 pos 16 kasuks SV: üleehitusservituudi vajadusega ala pindalaga 25 m2 pos 1 kasuks, 60 m2 pos 2 kasuks, 60 m2 pos 4 kasuks, 30 m2 pos 14, 35 m2 pos 17 kasuks Krunti läbivad kõnni- ja rattatee kogupindalaga 119 m2 on määratud avalikuks kasutamiseks (täpsustub ehitusprojektis) SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole SV: gaasitorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: sademeveetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2-3 m torude teljest mõlemale poole SV: vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m torude teljest mõlemale poole SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole Pos 20 Krunt on avalikuks kasutamiseks SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole Pos 21 Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole SV: gaasitorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m torude teljest mõlemale poole SV: sademeveetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2-2,5 m torude teljest mõlemale poole SV: Krundile ulatub puurkaevu sanitaarkaitseala

34

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Pos 22 Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks SV: elektrikaablite rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole SV: kaugküttetorustiku rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole SV: vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m torude teljest mõlemale poole Pos 23 SV: liitumiskilbi rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, kaitsetsooni ulatuses 2 m SV: sidekanalisatsiooni rajamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m välisseinast mõlemale poole 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded (koostas Alver Arhitektid) Katusekalle: 0-35° Katusematerjal: rullmaterjal, plekk, kivi, klaaskatus. Välisviimistlus: klaas, kivi, krohv, fassaadivineer, metalldetailid, puit, keraamika, betoon, jm naturaalsed materjalid. 6.2 Muinsuskaitse eritingimustest tulevad nõuded (vt Lisa 5.1 OÜ Eensalu ja Pihel poolt

koostatud Muinsuskaitse eritingimused 1. Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS§ 50 lg 1). 2. Krulli tehase kvartali detailplaneering tuleb kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

muinsuskaitse osakonnas. 3. Krundid Kopli tn 70, 70a, 70b, Volta 1b, 1c, 1d, 1e kuuluvad Franz Krulli tehase kaitsealasse,

alale kehtivad Muinsuskaitse seadusega kehtestatud piirangud. 4. Kopli 70 malmaia reg. nr. 8576 kaitsevööndi ulatus on 5 m aia välisgabariitidest. 5. Detailplaneeringuala hoonete ja uushoonete eskiis ja eelprojekt tuleb kooskõlastada Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas. 6. Ehitusmälestistele reg.nr 8572, 8573, 8574, 8575 ja 8576 tuleb tellida Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnast muinsuskaitselised eritingimused ehitusprojekti koostamisel.

7. Ehitismälestiste ja Muinsuskaitse eritingimustes arhitektuuriajalooliselt väärtuslikuks määratud hoonete projektdokumentatsioon tuleb tellida muinsuskaitselise pädevustunnistusega ettevõtjalt või isikult. Enne ehitustööde alustamist tuleb taotleda TLPA muinsuskaitse osakonnalt tööde tegemise luba (MuKS § 68-69 ja § 52 lg 1).

8. Ehitismälestiste ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada mälestistele ja arhitektuurselt väärtuslikuks määratud hoonetele muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik, kes peab esitama kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu

35

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2). Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada vastava pädevusega isik (MuKS § 68).

9. Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende kooskõlastamisest. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra viie aasta võrra (MuKS§ 51 lg 5).

6.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ● Hoonete kahe või enama maa-aluse korruse kavandamisel esitada täiendatud hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ära juhtimise võimaluse kohta. Kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid ning esitada millised on ehitustehnilised meetmed hoonete püsivuse tagamiseks. ● Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist. ● Planeeritud pos 8 lasteaia projekt kooskõlastada Tallinna Haridusametiga. Tallinna Haridusameti ettepanekul on lasteaed vähemalt 8 rühmaline ja igas rühmas 24 last. ● Ehitusprojektis täpsustada Pos 22 liikluslahendus, et oleks tagatud hea ning mõtestatud ruumikvaliteet. Sõidutee kavandada võimalusel rahustatud liikluse (jagatud ruumi) alana kogu Kopli tänavaga paralleelse osas. Ala täpne lahendus täpsustub edasise projekteerimise käigus. ● Alast kujundada kohalikku identiteeti rõhutav ja seda iseloomustava linnainventariga jalakäijasõbralik linnaruum, st teele tuleb ette näha sõiduteest eraldatud kõnniteed või tähistada jalakäijate alad erineva katendiga (katendid kujundada nii, et see erineks tavapärasest), väikevormid ja linnainventar tuleb kujundada konkreetselt selle ala tarbeks. Välisvalgustus kujundada nii, et see teistest kohtadest eristuks ja samuti kavandada taimekastid jm. Arvestada ala kavandamisel uute hoonete fassaadidega, et see sobituks miljöösse. ● Keskse avaliku ruumi lahendus tellida ehitusprojektis detailplaneeringu arhitektuurivõistluse võidutöö alusel maastikuarhitektilt (vähemalt 7. taseme kutsetunnistusega), tagada parim linnaruumiline tulemus. Kesksele promenaadile näha ette võimalusel koostöös Muinsuskaitseametiga täiendava haljastuse kavandamist. ● Ärifunktsiooniga hoonete esimese korruse tasandile kavandada teenindava funktsiooniga äripinnad. Äriruumidesse majutusfunktsiooni kavandamine ei ole lubatud. ● Ehituskonstruktsioonide kavandamisel tuleb silmas pidada haljastusele vajaliku kasvupinnase mahu ja selle raskusega (arvestada ka kastmis- ja sademevee raskusega). ● Hoonesisese alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi olla eluruume. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale või parkla korrusele. Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel tuleb arvestada Elektrilevi OÜ normdokumendiga P387 "Nõuded alajaama ruumile ehitises (ehitatavas hoones)". ● Hoonete püstitamisel ja rekonstrueerimisel/ laiendamisel tuleb näha ette Ehitusseadustiku § 65ˡ alusel Elektriauto laadimistaristu.

36

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

● Kopli tänava ja Tööstuse tänava vaheliselt uuelt teelt (Krulli tänavalt) Kopli tänava poolses osas näha ette mahasõidukoht raudteemaale. ● Enne lammutustööde algust tampoonida puurkaev nr PRK0000014 ning tagada tuleb puurkaevu konstruktsiooni ja tampoonitud osa vigastusteta säilimine ehitustööde ajal. Puurkaev nr PRK0000035 on ette nähtud asendada olemasolevas asukohas. ● Kaasata ehitusprojektide koostamisse volitatud maastikuarhitekt (vähemalt 7. taseme kutsetunnistusega). ● Ärihoonete teenindamine kavandada maa-alusest parklast. ● Rataste hoiuruumid ja parkimiskohad tuleb planeerida Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtete kohaselt. Elamufunktsiooniga hoonetele näha ette sissepääsude vahetusse lähedusse mugavalt kasutatav rattaruum (mugav, turvaline) mis soodustab elanike rattakasutust. Tagada ühised jalgratta (ja lapsevankri) hoiuruumid, mis tagavad igapäevaselt mugava jalgratta kasutuse, asuvad vähemalt osaliselt tänava tasandil ja on mugavalt ligipääsetavad. Ratta hoiuruumid peavad olema eraldatud autoliiklusest, et tagada ohutu ja mugav rattakasutus. ● Kvartalisisestele ülekäigurajale ette näha künnised ja ülekäiguradadele ette näha braikivid (2 reas) ning äärekivide kõrguseks h=0cm). ● Tagada elektriautode laadimistaristut ja kohtade arv tulenevalt kehtivast seadusest „Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus“ (RK seadus 01.07.2020); ● Lasteaeda teenindava autotranspordi ja laste jalgsi juurdepääsu asukohad peavad asuma krundil erinevates asukohtades ning kinnistu siseselt ei tohi teed ristuda ja peavad olema eraldatud aiaga. ● Igas ehitusetapi realiseerimisel tuleb tagada parkimise vajadus. Planeeritud võimalus rajada -2 parkimiskorrus võib ehitusprojektis ära jätta. ● Pos 5 on lubatud sisehoov katta klaaskatuse või muud tüüpi transparentset lahendust võimaldava katusega. ● Planeeringus näidatud krundipiiride kulgemist võib ehitusprojektide koostamise staadiumis muuta tulenevalt projekteeritud hoonete- ja teede ehitusprojektide lahendusest ja külgnevaid krunte omavahel liita (nt pos 12,13,14,18 liita üheks krundiks). Kruntide liitmisel summeerub ka lubatud ehitusõigus, välja arvatud hoonete kõrgus.

6.3.1 Keskkonnakaitsealased nõuded Haljastus:  Ehituskonstruktsioonide kavandamisel tuleb silmas pidada kõrghaljastusele vajaliku

kasvupinnase mahu ja selle raskusega (arvestada ka kastmis- ja sademevee raskusega) katushaljastuse rajamisel.

 Ehitusprojektis teostada alustaimestiku inventuuri. Teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teostada ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert.

 Teostada kaitsealuste taimeliikide ümberasustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2014. aasta määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi ümberasustamise kord“. Ümberasustamine peab toimuma liikidele sobival ajal. Ümberasustamise protsess (sh taimede uus kasvukoht) dokumenteeritakse ning esitatakse Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile.

 Säilitatavatele puittaimedele tagada ehituse ajaks igakülgsed kaitsemeetmed (kaitsta puutüved, kasta puid ehituse ajal jne).

37

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

 Säilitada tuleks võimalikult palju oluliseks hinnatud haljastust ning säilitada tuleb väga väärtuslikku ja väärtuslikku haljastust.

 Ala puhastada isekülvsest noorendusest, võsast.  Puudele teostada hoolduslõikus, eemaldades võradest kuivanud oksad ja oksatüükad.  Volta tänava ääres kasvav vahtrate rivi korrastada, võradest eemaldada kuivanud oksad,

oksatüükad. Haigete puude seisukorda tuleb jälgida! Kaaluda rivi uuendamist. Vahtrate rivi säilitada tervikuna või eemaldada kogu rivi. Üksikute puude rivist tekitab vaid hajusaid auke tervikusse.

 Okste lõikamist ja võra kujundamist tohib teha arborist. Radoon:  Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Pinnasereostusest tulenevad nõuded:  Detailplaneeringuga on siia ette nähtud ärihoonete ja korterelamute ehitamine ja seetõttu peab

pinnase seisund vastama elumaale kehtestatud nõuetele.  Endise tehase territooriumi täitepinnas on mosaiikselt reostunud vase, tsingi ja pliiga. Seetõttu

tuleb kaevistest väljatõstetavast pinnasest teha selle edasise käitlemise üle otsustamiseks analüüsid eelpool loetletud raskmetallide osas.

 Endise katlamaja masuudihoidla pinnasereostus tuleb likvideerida maa-aluste rajatiste (mahutid, torustik) väljatõstmise käigus. Visuaalsete või olfaktoorsete saastenähtudega pinnas tuleb ladestada eraldi, sealt võtta pinnaseproovid naftasaaduste ja PAH-ide analüüsimiseks. Analüüsitulemuste alusel otsustatakse pinnase edasise käitlemise moodus.

 Reostuse käitlemistöid tohib teha vastavat jäätmekäitluslitsentsi omav ettevõte.  Autode vedelkütuse hoidlas (~1000 m² suurusel alal) tuleb teha saaste ulatuse ja intensiivsuse

määramiseks ning saneerimiskava koostamiseks detailne reostusuuring.  Enne uute ehitiste ja rajatiste ehitamist tuleb kontrollida territooriumi pinnase puhtust

vältimaks võimalikke edasisi saastest tulenevaid keskkonnariske. Kui reostunud pinnas jääb uute ehitiste ja rajatiste alla, siis tuleb likvideerida reostunud pinnas kogu ulatuses enne ehitamise alustamist. Ehitusprojekti staadiumis teostada täiendavad reostusuuringud ja koostada saneerimiskava selleks pädevust omava isiku poolt, arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega.

Nõuded müraleevendavate meetmete kasutamiseks:  Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis

6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida tänava poolsetel külgedel minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon bürooruumide osas oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30-40 dB, olenevalt ruumide otstarbest ja paiknemisest kinnistul. Akustiliste erinõuetega ruumide osas täpsustakse nõuded edasisel projekteerimisel.

 Tehnoseadmetest (ka alajaam) tuleneva müra tasemed ei tohi ületada KeM 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Arvestada, et tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja planeeritavate müratundlike hoonetega alade poole suunatud ja asuksid neist võimalikult kaugel.

38

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

 Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.

 Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtaseme tele. Vajadusel tuleb rakendada müra leevendavaid meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõuetest.

 Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab > 50% välispiirde pinnast võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

 Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

 Kui planeeritakse tehnoseadmeid hoone katusele, tuleb arvestada nende müratõkkelahenduste ja piirdekonstruktsioonidega.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine, Lisa 5.4 ja Lisa 5.10. Insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:  Ehitusprojekti staadiumis viia läbi iga kavandatava hoone täpne insolatsioonianalüüs, millega

tõendatakse, et mõju naaberelamutele ja insolatsioon kõigis kavandatud korterites on piisav.  Hoone projekteerimisel juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendmaterjalist.  Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevalgus hoonetes“ nõuetega. Hüdrogeoloogilised tingimused:  Krulli kvartali põhjaosas levivasse liivakivisse rajatud ehitussüvendi lahtised seinad

dreenivad vett hästi. Varasemate uuringute andmete põhjal määratud keskmise veetaseme 11,5 m ümp ja keskmise filtratsioonimooduli 1,2 m/ööp juures on kahe maa-aluse korruse ehitussüvendist ööpäevane välja pumbatava vee hulk hinnanguliselt 150...300 m3.

 Ülejäänud Krulli kvartali aladel jäävad ehitussüvendite rajamise sügavusse savikad pinnased (möllsavi ja savimöll), mille filtratsioonimoodul ja sellest tulenevalt ehitussüvendisse koguneva vee hulk väike. Küll aga on soovitatav savika komleksi levikualal rajada süvendid sulundseintega, vältimaks ümbritseva maapinna ja lähiümbuses asuvate hoonete vajumist veealanduse tõttu. Kuna süvendisse rajatakse niikuinii süsteem vihmavee väljapumpamiseks, piisab sellest ka võimaliku savikast pinnasest süvendisse imbuva väikse koguse vee väljapumpamiseks.

 Kuna taimejuurte põhimass paikneb maapinnast kuni 1 m sügavusel, siis kasvukihi veevarude täienemine toimub peamiselt sademete arvelt. Pinnaseveetaseme alanemisel tungivad juured vastavalt sügavamale. Rohkem kui veetaseme alandamine, halvendab puittaimestiku kasvutingimusi pinnaseveetaseme tõus. Seega tuleb tagada sademeveele takistusteta äravool ja vältida sademevee kogunemist puude ümbrusesse. Samuti ei tohi kuhjata pinnast puutüvede ümber, sest see halvendab pinnase hapnikurežiimi.

 Liivakivisse rajatud ehitussüvendist saab sinna kogunenud vee välja pumbata ja veetaseme alandamine ei põhjusta ümbritsevatele aluspõhja liivakividele toetuvatele

39

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

hoonetele (peamiselt alast põhjaosas ja sellest põhjasuunas asuvad hooned) mõju, kuna liivakivid veetaseme langemise tulemusel ei tihene ega vaju.

 Savipinnaste levikualal on tegemist väikese veejuhtivusega pinnastega ning juurdevool süvendisse on väike, pinnasekihid võivad veetaseme alandamise tõttu siiski tiheneda. Süvend tuleks isoleerida sulundseinetga, mis takistab veetaseme alanemist külgmistel aladel.

 Lõunapoolse süvendi puhul tuleb arvestada sellega, et savimölli/möllsavi kompleksi all võib paikneda survelise veega jämedateraline pinnasekiht. Jämedateralise kihi paksus ja levik vajavad planeeritava kvartali alal täpsustamist ning survelise veekihi olemasolu koos survetasemega tuleks selgitada.

6.3.2 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, hoonetevahelised tuleohutuskujad on tagatud.  Tuletõrjehüdrandid ehitada vastavalt Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.  Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded vastu võetud 16.02.2021 nr 8.  Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded [RT I, 23.02.2021, 6 - jõust. 01.03.2021].  Projekteerimisel arvestada Eesti Standardit EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded“.  EVS 812-6:2012+A+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“  Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ette nähtud päästevahenditega. („Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 28 lg 2).

 Tule leviku takistamiseks on hooned planeeritud tulepüsivusklass TP-1.  Juhul, kui realiseeritakse detailplaneeringus ette nähtud võimalus -2 parkimiskorruse

rajamiseks, siis tuleb rajada maa-alustele korrustele sprinklersüsteem mille veevarustuseks on veemahutid.

Tuletõrjeveevarustuse lahendus on kirjeldatud seletuskirja p. 4.1.3 all.

6.3.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud  Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja

sissemurdmiste riski.  Sissepääsude juures kasutada video- või mehitatud valvet. Jälgitavus vähendab kuriteohirmu.

Pidev mehitatud valve sissepääsude juures on eelistatum kui videovalve.  Alale planeeritud avalike rajatiste projekteerimisel arvestada selle vandaalikindlust, et

rajatavad objektid oleksid võimalikul kauakestvad ja vandaalikindlad.

40

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

6.3.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Planeeritud ehitusõiguse rakendamiseks vajalikud ÜVK tehnovõrgud väljaspool planeeringuala saab ehitada vastavalt vee-ettevõtte tehnilistele tingimustele ja sõlmitavate liitumislepingute alusel vastavalt õigusaktidega esitatud regulatsioonile. Planeeritud tehnovõrkude toitepunktid, eelvoolud jne mis on ühendatud varem planeeritud/- projekteeritud punktidega, tuleb planeeringu elluviimisel vajadusel projekteerida ja välja ehitada planeeritud lahendusele lisaks täiendavaid võrgud. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud uute tehniliste tingimuste alusel ning ehitusprojekti lahendused kooskõlastatakse täiendavalt võrguvaldajatega. Nõuded projekteerimiseks: Veevarustus ja kanalisatsioon:  Ehitusprojektide koostamisel arvestada Tallinna ÜVVKAK 2023 – 2034 kavandatud

sademevee kanalisatsiooni lahendusega ning töös olevale Põhja-Tallinna ühiskanalisatsiooni lahkvoolseks viimise skeemile mis saab olema aluseks sademevee kanalisatsiooni projekteerimisel Põhja-Tallinnas.

 Sademevesi immutada/taaskasutada ja ühtlustada kruntide piires enne lahkvoolselt kanaliseerimist. Tagada keskkonnanõuete täitmine, ehitusprojektis esitada nõuded immutamisele ja ärajuhtimisel kuuluvale veele (vt KKm 08.11.2019 määruses nr 61 ja https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/sademevesi._raili_karmas_kem_17.06.2020. pdf.

 Käidelda sademevesi maksimaalselt omal kinnistul (immutamine pinnasesse, ühtlustus- ja kogumismahutid, kasutamine olmes ja kastmisveena, katusehaljastus). Autoparklate põrandavesi puhastada enne eelvoolu juhtimist liiva- ja õlipüüduris.

 Kinnistute vee- ja kanalisatsiooniühenduste asukohad täpsustada ehitusprojektis.  Ühiskasutusse või võõrastele kinnistutele rajatavate või jäävate vee- ja kanalisatsioonitorustike

rajamiseks ja/või hooldamiseks seada servituudid.  Näha ette parkimiskorruste põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni.  Kõik olemasolevad kasutusest välja jäävad vee- ja kanalisatsiooniühendused tuleb likvideerida.  Ehitusprojektis täpsustada olemasolevate veeühenduste läbimõõt ja rekonstrueerimise vajadus.  Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI

tehnilised tingimused.  Sademevee lahenduse koostamisel arvestada antud hetkeks väljakujunenud olukorda.  Ehitusprojektis täpsustada kinnistusisene sademevee ärajuhtimise lahendus ning konkreetne

sademevee koormuste vähendamise ja ühtlustamise lahendus.  Lahenduse koostamisel arvestada kehtivaid määrusi ja nõudeid.  Enne lammutustööde algust tampoonida puurkaev nr PRK0000014 ning tagada tuleb

puurkaevu konstruktsiooni ja tampoonitud osa vigastusteta säilimine ehitustööde ajal.  Puurkaev nr PRK0000035 asendada olemasolevas asukohas.

41

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

Nõuded vertikaalplaneerimiseks:  Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema

kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda.

Elektrivarustus:  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.  Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.

Sidevarustus:  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS§70ja§78nõuetele.Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatudnõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitisekaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Detailplaneeringu kooskõlastus ei ole tegutsemis luba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

 Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.

Välisvalgustus:  Tööprojekti jaoks taotleda tehnilised tingimused.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.  Lahenduse koostamisel arvestada tehnilistes tingimustes toodud normide ja nõuetega. Soojusvarustus:  Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda AS Utilitas Tallinn

konkreetsed tehnilised tingimused.  Järgmises projekteerimisetapis vajadusel täiendada planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont

viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

Gaasivarustus:  Ehitusprojektid kooskõlastada AS Gaasivõrk.  Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed

väljastab AS Gaasivõrk kehtestatud detailplaneeringu, tellija liitumise avalduse ja eelnevalt sõlmitava maagaasi võrguteenuse lepingu alusel.

Vertikaalplaneerimine:  Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et maapinna kõrgus peab olema

kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega.  Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda.

42

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE

7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele  Kvartal on planeeritud polüfunktsionaalsena: kavandatud on nii kortereid kui ka äripindu koos

kohvikute, restoranide, poodide jm teenustega. Lisaks on planeeritud alale kavandatud lasteaed.

 Jalakäijatele on loodud turvalised tingimused: autode parkimine on valdavalt lahendatud maa- aluses parklas, mille sissesõidud on kavandatud vahetult juurdepääsude lähistele. Kvartali sees ei ole autoliiklust kavandatud.

7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Olemasoleva tööstuskvartali alale ehitatav kaasaegne linnaruum koos arvukate avalik alade ning teeninduspindadega muudab piirkonna atraktiivsemaks. Lisaks luuakse äriosakaalu lisandumise tõttu piirkonda uusi töökohti. 7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Detailplaneeringu realiseerumine loob uue kvaliteetse linnakeskkonna. Planeeringulahenduse heal tasemel elluviimine loob vaheldusrikkust ja suurendab avalikku linnaruumi. Detailplaneeringuga kavandatu omab positiivset sotsiaalset mõju, sh mõju inimese heaolule, sest selle elluviimine pakub senisest kaasaegsemat ja atraktiivsemat elu-, töö- ja vaba aja veetmise keskkonda. Avalikud huvid peavad oluliseks ka kuritegevuse riskide vähendamist. Kuna planeeritud alal on 50 % ulatuses ärifunktsiooniga hooneid, on ala ka päevasel ajal küllaltki aktiivses kasutuses – inimesed on kohal ööpaevaringselt, mis omakorda tagab sotsiaalse kontrolli olemasolu ning see omakorda tõstab turvalisust ja vähendab kuritegevuse riske. Koos uute hoonete ehitamisega kujundatakse ka jalakäijatele organiseeritum ja ohutum kergliiklusala trammipeatuse-kaupluse-bussipeatuse vahel. Uue tänava (nn Kalaranna tänava pikenduse) välja ehitamine tekitab parema ühenduse Kopli tänava ja Tööstuse tänava vahel, mis vähendab piirkonnas olemasolevate küllaltki kitsaste tänavate liikluskoormust. 7.4 Vastavus üldplaneeringule Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on antud ala segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Detailplaneering vastab Tallinna üldplaneeringule.

43

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

7.5 Võrdlus Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversiooniga Planeeritud ala asub Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud ja koostamisel oleva „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu“ järgi segahoonestusalal, kus võivad paikneda korruselamud, ameti- ning valitsusasutused, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm ühiskondlikud linnalikku elukeskkonda teenindavad funktsioonid. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tehnovõrkude skeemide alusel on ette nähtud nii vee-, sademevee-, kui ka kaugkütte trassid rajatava uue Krulli tänava alla ja reoveekanalisatsioon on Volta tänaval ning sedasi on ka käesolevas detailplaneeringud planeeritud võrgud kavandatud. Kaugjahutuse kaadri peal ei ole planeeritud alale kaugjahutust kavandatud, aga detailplaneeringu seletuskirja p. 4.4.1 alla on lisatud tingimus, et ehitusprojekti staadiumis võetakse võrguvaldajalt uued tehnilised tingimused selgitamaks kaugjahutusega liitumise võimalusi. Detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. 7.6 Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine Planeeritava maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut. 7.7 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisanõuded: 1. korraldada planeeringulahenduse saamiseks avalik arhitektuurivõistlus enne detailplaneeringu

vastuvõtmist koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga; Planeeringulahednuse saamiseks korraldati arhitektuurivõistlus, mille võitjad kuulutati välja 22.05.2019. Võistlusele laekusid pikendatud tähtajaks 8. maiks 2019 neli võistlustööd: Destillaat, Franz, Franz ja Zoo. Konkursi võitjaks kuulutas Zürii võistlustöö märgusõnaga Destillaat (Alver Arhitektid). 2. kavandada planeeringuala hoonestustiheduseks kuni 1,2; Tingimusega on arvestatud ja tiheduseks planeeritud 1,2.

3. planeerida hooned maksimaalselt 22 meetri kõrgused, sest kõrgemate hoonete kavandamine ei

ole antud asukohas linnaehituslikult põhjendatud; Arhitektuurivõistluse võidutöö alusel on tehtud ettepanek planeerida alale lisaks 5-korruselistele hoonetele ka 5-8-korruseliseid hooneid. Valdavalt on kõrgemad hoonemahud planeeritud Tööstuse tänava ja Kopli tänava ühendustee äärde nii, et hoonete kõrgus on astmeliselt suurenev Kopli tänava poolt Tööstuse tänava suunas. 4. kavandada Volta tänava ja säilitatavate tehasehoonete vahele kuni 4-korruselised hooned

tagamaks uushoonestuse tasakaalustatud ülemineku Volta tänava äärsele kuni 3-korruselisele (sh katusekorrus) miljööväärtuslikule hoonestusele. Volta tänava äärne hoonestus kavandada liigendatuna ning miljööala hoonestuslaadi arvestavalt; Tingimusega on arvestatud ning Volta tänava äärde on vastavalt arhitektuurivõistluse võidutööle kavandatdu kuni 3-korruselised hooned.

44

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

5. planeerida Kopli tänava äärde uushoonestus ühtsele ehitusjoonele ning kavandada hoonete

esimesele korrusele aktiivne tänavafront; Tingimusega on arvestatud.

6. kavandada elamufunktsiooniga brutopinda mitte rohkem kui 50% kogu kavandatavast maapealsest brutopinnast; Tingimusega on arvestatud ja kavandatud elamufunktsiooni osakaaluks 50%.

7. kavandada alale üks vähemalt kuue rühmaga 120-kohaline lasteaed; Lasteaia tarbeks on ette nähtud postitsioon 8, ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krunt. Lasteaed ehitatakse valmis planeeringu realiseerimise I etapis.

8. kavandada mugavad ja turvalised kergliikluse ühendused naaberkvartalitega;

Tingimusega on arvestatud ning läbi planeeritud ala kavandatud kergliiklustee, et oleks tagatud ühenduse naaberaladele.

9. siduda Vabriku tänava allee planeeritava lineaarpargiga. Keskne lineaarpark kavandada avalikult kasutatavaks; Tingimusega on arvestatud, Vabriku tänava pikendusele on kavandatud planeeritud kvartalit läbiv pos 19 avalikkuselee avatud ala ning selle keskossa ka avalikkusele avatud linnaväljak.

10. vältida 50 m raudtee eriti ohtlikku alasse tundliku kasutusega objektide (elamud, mänguväljakud) rajamist; Kuna antud raudtee ei ole aktiivses kasutuses, siis arhitektuurivõistluse võidutöö alusel on raudtee kaitsevööndisse planeeritud uue Krulli tänavaäärne valdavalt ärihoonestus kus on hoonete alumistele korrustele palneeritud äripinnad, et oleks tagatud akiivne ärifront millel juurdepäsud tänavatasapinnast ning kortereid on planeeritud ainult kõrgematele korrustele.

11. näha ette kergliiklusteed ja tänavahaljastus raudteeäärsel tänaval ning Volta ja Kopli tänava ääres; Planeeritud Krulli tänaval on ette nähtud nii raattatee, kõnnitee kui uus kõrghaljastus.

12. kavandada planeeritava ala haljastuse osakaaluks vähemalt 20%, mille hulka ei kuulu katusepealne vm maapinnaga ühendamata haljastus. Näha ette korterelamutele kvaliteetsed puhke- ja rekreatsioonialad ning mänguväljakud, kavandada funktsionaalselt mitmekesisemat haljastust arvestades erinevaid vanuserühmi; Tingimusega arvestatud.

13. säilitada väärtuslik ja oluline kõrghaljastus, säilivate puude juurestiku kaitsealadele rajatisi mitte kavandada; Planeeringualal on säilitatud väärtuslikumad puud ning lisatud tingimused säilitatavate puude kaitseks ehitusprojektide koostamiseks p.6.3.1 alla.

14. liigendada parklad kõrghaljastusega, parklasse istutatava puu jaoks kavandada vähemalt kahe parkimiskoha laiune sillutisevaba ala; Parkimiskohad on kavandatud peamiselt maa-alusele korrusele ning maapealsetel ainult üksikud parkimiskohad lühiajaliseks peatumiseks.

45

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

15. lahendada Kopli tänava ristumine raudteeäärse uue kavandatava tänavaga arvestades selle jätkumist Reisijate tänava pikendusena; Ristumine lahendatud Kopli tänavaga.

16. määrata raudteeäärsele uuele kavandatavale tänavale transpordimaa sihtotstarbega krunt. Kavandatava tänava Kopli tänava poolses osas näha ette mahasõidukoht raudteemaale; Antud transpordimaa sihtotstarbega krunt on moodustatud - Kopli tänav T16 ja vastav kanne registreeritud katastris. On määratud täiendav lisatingimus seletuskirja p. 6.3 alla raudteemaale mahasõidu projekteerimiseks.

17. esitada liiklusmõju hinnang. Hinnangu järeldustest tulenevalt määrata vajadusel detailplaneeringu realiseerimise etapid, mis arvestavad liikumisviiside muutumisega säästlikumate liikumisviiside kasuks (ühistransport, kergliiklus). Määrata nõue täiendava liiklusmõju hinnangu koostamiseks enne iga järgneva ehitusetapi realiseerimisega alustamist; Liiklusmõju hnnang asub detailplaneeringu lisas 5.3.

18. esitada pädeva ettevõtte poolt koostatud planeeringuala keskkonnaseisundi hinnang ning reostusuuringud. Uuringute lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga, lõpparuanne ja saneerimiskava esitada Tallinna Keskkonna ja Kommunaalametile; Planeeringuala keskkoonnaseisundi ülevaade koos reostusuuringuga asub Lisa 5.5 all ning tingimused ehitusprojektide koostamiseks lisatud p. 6.2 all.

19. anda ülevaade tekkivatest lammutus- ja ehitusjäätmetest ning nende kogumisest ja käitlemisest, äri- ja olmejäätmete kogumiskohad kavandada tänava tasapinda ning kanda asendiplaanile; Jäätmemahutite võimalikud asukohad tähistatud põhijoonisel ning kirjeldus lisatud seletuskirja p. 3.5.3 alla.

20. kahe või enama maa-aluse korruse kavandamisel esitada hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ära juhtimise võimaluse kohta. Kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ja kõrghaljastusele ning meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks; Hüdrogeoloogilised tingimused on kajastatud Lisa 5.8 IPT Projektijuhtimise OÜ poolt koostatud uuringus ning vastavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks lisatud seletuskirja p. 6.3.1 alla.

21. esitada pädeva asutuse koostatud liiklus- ja tööstusmüra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ja müratasemetega hoonete fassaadidel, kuna Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge müratasemega piirkonda. Esitada müraleevendusmeetmed, millest elamute projekteerimisel juhinduda; Hinnang koos mürakaartide ja müratasemetega fassaadidel asub lisa punkis 5.4 ja müraleevendusmeetmed on välja toodud punktis 6.3.1.

22. arvestada planeeringu koostamisel Volta tn 1c ja Kopli tn 70b kinnistutel asuvate tampoonitud

ning konserveeritud (kat. nr 14) puurkaevudega. Näha ette, et enne lammutustööde algust tampoonitakse ka konserveeritud puurkaev ning tagada tuleb puurkaevu konstruktsiooni ja

46

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

tampoonitud osa vigastusteta säilimine ehitustööde ajal. Täpsustada puurkaevu PRK0000035 säilitamise vajadus; Puurkaev nr PRK0000014 on ette nähtud tamponeerida ning puurkaev nr PRK0000035 on ette nähtud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI nõudele asendada olemasolevas asukohas. Vastavad tingimused lisatud seletuskirja p. 6.3 alla.

23. käidelda sademevesi maksimaalselt omal kinnistul (immutamine pinnasesse, ühtlustus- ja kogumismahutid, kasutamine olmes ja kastmisveena, katusehaljastus). Autoparklate põrandavesi puhastada enne eelvoolu juhtimist liiva- ja õlipüüduris; Tingimusega arvestatud ning lisatud täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks p. 6.3.1 alla.

24. kaasata planeeringu koostamisse volitatud maastikuarhitekt (7. taseme kutsetunnistusega). Detailplaneeringu lahenduse aluseks on arhitektuurivõistluse võidutöö ning lisatud täiendav tingimus ehitusprojektide koostamisse p. 6.3 alla, et ehitusprojektide koostamisel kaasata volitatud maastikuarhitekt (vähemalt 7. taseme kutsetunnistusega).

7.8 Muudatused võrreldes eskiislahendusega Detailplaneering on algatatud KOKO arhitektide eskiislahenduse alusel. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 12.12.2018 korraldusele nr 1790-k on detailplaneeringu koostamise lähtetingimuseks esitatud tingimus koostada planeeringulahenduse saamiseks arhitektuurivõistlus enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Vastavalt tingimusele on detailplaneeringu lahendus muudetud vastavalt arhitektuurivõistluse võidutööle. Alver Arhitektide „Destillaat“. 7.9 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine. Eskiislahenduse kohta esitati mitmeid ettepanekut. Vastuväidete arvestamiseks on planeeringut täiendatud järgmiselt: *Tee projekteerimisel arvestada Volta kvartali detailplaneeringus kavandatud Kalaranna tänava pikendusega. - Arvestatud on Kalaranna tänava pikendusega ning planeeritud on ühendustänav Kopli tänava ja Volta kvartalis planeeritud tänavaga. *Planeeringus arvestada teenindava transpordi ning hooldustööde ja lumekoristamise vajalikkusega. -Planeeringus on kavandatud keskne läbiv tänav hommikuse reguleeritud teenindusjuurdepääsuna ning maa-alune korrus, millel on võimaldatud samuti teenindav transport. Lumekoristus hõlbustamiseks ei ole alale massiivseid maapealsele parkimiskohti kavandatud, vaid ainult pos 21 krundile lasteaia teenindamiseks avalikud parkimiskohad. *Läbi peaks mõtlema haljastuse, et oleks puid ja ei tekiks kõledat tuulekoridori nagu Noblessneris. -Säilitatud on võimalikult palju väärtuslikku kõrghaljastust. Ehitusprojekti koostamiseks on lisatud nõue, et kaasata tuleb maastikuarhitekt (vähemalt 7. taseme kutsetunnistusega).

47

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16005 Tallinn, Põhja-Tallinn

Krulli masinatehase kvartali detailplaneering \\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16005 Kopli 70 DP\16005 Seletuskiri.doc/20.06.2024 15:07

*Pöörata tähelepanu Volta kvartaliga kontakti olulisusele. Volta tänava ääres võiksid majad olla sama kõrged, kui hooned teisel pool teed ning võiksid inspireeritud olla nn Tallinna majadest. Harmoonia tekkimiseks võiks kasutada puitviimistlust ja sarnaseid katusekaldeid. Muinsuskaitse all olevate hoonete fassaade tuleks esile tõsta. Puhver uue ja vana vahel, mis toob esile paekivist seinad ja võlvid. -Detailplaneeringule on lisatud täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks mis arvestaksid Muinsuskaitse eritingimustega ning oleks tagatud Muinsuskaitse all olevate fassaadide esile tõstetavus. *Korterite arvu kavandamisel peaks arvestama, millist koormust ühistransport võimaldab. Piirkond on hästi ühistranspordiga varustatud ning rajatakse ka täiendav ühendustee nn Kalaranna pikendus kuhu on kavandatud ka uus ühistranspordi peatud. Äripindade osakaalu on suurendatud 50%-le et oleks tagatud äri- ja elamufunktsiooni tasakaal. *Detailplaneeringus tuleb määrata hoonestusalad, määrata hoonestuse kõrgus ja korruselisus Volta tänava poolt vaadates. -Detailplaneeringus on määratud hoonestusalad, määratud hoonestuse kõrgus ja korruselisus tulenevalt arhitektuurivõistluse võidutööst nii, et planeeritud korruselisus harmoneerub naaberaladega. *Lahendada liikluskorraldus ja parkimine -Detailplaneeringus on lahendatud liikluskorraldus ja parkimine. Parkimine on lahendatud võimalikult suures ulatuses maa-all, et võimaldada jalakäijate sõbraliku linnaruumi planeerimine.

Projektijuht Jüri Mirme

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 13.05.2024 nr 3-2/159 - 5

Meie 13.06.2024 nr 9.3-1/24/1559-5

Krulli kvartali detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks täiendatud Krulli tehase kvartali

detailplaneeringu.

Planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinnas, Kalamaja asumi piiril, Kopli ja Volta tänava ning

raudtee vahelises kvartalis, kus paiknevad endise Franz Krulli masinatehase tootmishooned ja

kvartali Tööstuse tänava äärses osas Volta tehase tootmis- ja ärihooned. Maa-ala suurus on 10,25

ha. Detailplaneeringus on ette nähtud moodustada Kopli tn 70, 70a, 70b, Volta tn 1b, 1c, 1d, 1e

kinnistutest kokku 10 äri- ja elamumaa, 2 elamumaa, 5 ärimaa, 1 ühiskondlike ehitiste maa, 1

üldkasutatava maa krunt, 3 transpordimaa ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunti. Moodustatud

kruntidele määrata ehitusõigused äri- ja eluhoonete ning lasteaia ehitamiseks ning

muinsuskaitsealuste hoonete ümber ehitamiseks ja laiendamiseks. Tallinna Linnavolikogu 11.

jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on antud ala

segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav

tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Detailplaneering vastab Tallinna

üldplaneeringule.

Amet on varasemalt jätnud detailplaneeringu kooskõlastamata (08.03.2024 kirjaga nr 9.3-

1/24/1559-2), kuna hinnatud ei olnud liiklusmüra (sh rongiliikluse) maksimaalseid tasemeid.

Täiendavalt palus amet hinnata vibratsiooni planeeringualal.

Täiendatud detailplaneeringu materjalid sisaldasid Kajaja Acoustics OÜ poolt teostatud

liiklusmüra mõõtmisi (30.04.2024 töö nr 19007-01). Mõõtmised viidi läbi Kopli 70a kinnistu

teepoolsel küljel 15.04.2024 kell 23:15- 00:30 ning 17.04.2024 kell 11:15-12:30.

Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra piirväärtused,

mis on päevasel ajal 65 dB (hoone teepoolsel küljel 70 dB) ja öisel ajal 55 dB (hoone teepoolsel

küljel 60 dB). Liiklusmüra (sh rongi- ja trammiliiklus) maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr

71 § 6 lg 3).

Müra mõõtmiste järgi ulatus hinnatud müratase mõõtepunktis päevasel ajal 62 dB ning öisel

mõõdetud hinnatud müra 55 dB. Maksimaalne mõõdetud liiklusmüra tase oli mõõtepunktis

päevasel ajal 89 dB ning öisel ajal 81 dB. Maksimaalne helirõhutase on ületatud nii päevasel,

kui ka öisel ajaperioodil.

2(2)

Detailplaneeringu materjalid sisaldasid Terviseameti Rahvatervise labori Tallinna labori poolt

teostatud vibratsiooni mõõtmiste aruannet (22.04.2024; töö nr 6/4-6-2/2293). Töö eesmärgiks

oli välja selgitada liiklusest põhjustatud vibratsioonitase Kopli 70a kinnistul. Mõõtmised viidi

läbi 15-16.04.2024 Kopli tn 70a kinnistul asuva büroohoone esimesel korrusel.

Mõõtmisperioodil rongiliiklust ei registreeritud. Samal ajal fikseeriti üle 400

vibratsioonijuhtumi, mille allikaks oli trammide liikumine mööda Kopli tänavat.

Vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“. Üldvibratsiooni piirväärtusteks päevasel ajal 0,0126 m/s² ja öisel ajal 0,00883 m/s².

Mõõtmistulemustest selgus, et vibratsiooni kiirenduse sagedus-korrigeeritud summaarsed

väärtused päevasel ajal, mõõtepunktis, võisid ulatuda kuni 0,0016 m/s² ning öösel kuni 0,0013

m/s². Eeltoodust tulenevast vastavad trammiliiklusest tulenevad vibratsiooni tasemed

sotsiaalministri määrusega nr 78 kehtestatud piirväärtustele.

Amet pidas vajalikuks piirkonna müraolukorrast ülevaate saamiseks selgitada välja asjaolu, kas

detailplaneeringuga külgneval raudteelõigul toimub rongiliiklus. Ameti päringu peale andis

Eesti Raudtee teada, et antud raudteelõigul toimub rongiliiklus. Rongiliikluse müra ja -

vibratsiooni ei ole detailplaneeringu raames hinnatud.

Põhijoonisel on näha, et Kopli tänava poole (seal, kus teostati ka mõõtmised) on planeeritud

äriruumidega korterelamud. Raudtee poolsele küljele (kus mõõtmisi ei teostatud) on samuti

planeeritud äriruumidega korterelamud.

Lähtudes eeltoodust ei kooskõlasta amet detailplaneeringu lahendust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]