Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 22.07.2024 nr 3-2/159 - 7

Meie 22.08.2024 nr 9.3-1/24/1559-10

Krulli kvartali detailplaneeringu

kooskõlastus

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks täiendatud Krulli tehase kvartali

detailplaneeringu.

Amet on varasemalt jätnud detailplaneeringu kooskõlastamata 08.03.2024 (kirjaga nr 9.3-

1/24/1559-2), kuna pidas vajalikuks liiklusmüra maksimaalsete tasemete (nii rongi- kui ka

trammiliikluse) ning vibratsiooni mõõtmist ning 13.06.2024 (kirjaga nr 9.3-1/24/1559-5), kuna

teostatud mõõtmised näitasid, et esinevad maksimaalsed liiklusmüra (trammi) tasemete ületused

planeeringualal, Kopli tänava pool.

Planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli ja Volta tänava ning raudtee vahelises

kvartalis, kus paiknevad endise Franz Krulli masinatehase tootmishooned ja kvartali Tööstuse

tänava äärses osas Volta tehase tootmis- ja ärihooned. Maa-ala suurus on 10,25 ha.

Detailplaneeringus on ette nähtud moodustada Kopli tn 70, 70a, 70b, Volta tn 1b, 1c, 1d, 1e

kinnistutest kokku 10 äri- ja elamumaa, 2 elamumaa, 5 ärimaa, 1 ühiskondlike ehitiste maa, 1

üldkasutatava maa krunt, 3 transpordimaa ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunti. Moodustatud

kruntidele määrata ehitusõigused äri- ja eluhoonete ning lasteaia ehitamiseks ning

muinsuskaitsealuste hoonete ümber ehitamiseks ja laiendamiseks. Tallinna Linnavolikogu 11.

jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on antud ala

segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav

tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Detailplaneering vastab Tallinna

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu materjalid sisaldasid Kajaja Acoustics OÜ poolt teostatud liiklusmüra

mõõtmisi (30.04.2024 töö nr 19007-01). Mõõtmised viidi läbi Kopli 70a kinnistu teepoolsel

küljel 15.04.2024 kell 23:15- 00:30 ning 17.04.2024 kell 11:15-12:30. Planeeritavale alale

rakenduvad keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM

määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel ajal 65

dB (hoone teepoolsel küljel 70 dB) ja öisel ajal 55 dB (hoone teepoolsel küljel 60 dB).

Liiklusmüra (sh rongi- ja trammiliiklus) maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega

aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Müra mõõtmiste

järgi ulatus hinnatud müratase mõõtepunktis päevasel ajal 62 dB ning öisel ajal 55 dB.

Maksimaalne mõõdetud liiklusmüra tase oli mõõtepunktis päevasel ajal 89 dB ning öisel ajal 81

dB. Maksimaalne helirõhutase on ületatud nii päevasel, kui ka öisel ajaperioodil.

2(3)

Detailplaneeringu seletuskirjas on müranormi ületuse kohta Kopli tänava poolsel küljel välja

toodud järgnev: „Ehitusprojektide koostamisel lähtuda detailplaneeringu põhijoonisel eraldi

tingmärgiga tähistatud Kopli tänavaäärse hoonestuse alale määratud lisatingimusest:

„Fassaadide ala, kus normist kõrgema müratase puhul ei ole eluruumide rajamine lubatud“.

Rongiliikluse müra ei hinnatud, kuna rongiliiklust planeeringuala kõrval asuval raudteel

olemasolevas olukorras ei toimu.

Seletuskirjas oli rongiliikluse müra kohta välja toodud järgnev: „Planeeringuala lääneserva

(pos 1,10 ja 12) kruntidele tänavaäärse hoonestuse kavandamiseks teostada ehitusprojekti

staadiumis täiendav mürauuring selgitamaks, kas rongiliiklus alal toimub või mitte ning

hoonete projekteerimisel lähtuda mürauuringu tulemustest ning lähtuvalt selles kavandada

kas äripinnad või eluruumid.“

Detailplaneeringu materjalid sisaldasid Terviseameti Rahvatervise labori Tallinna labori poolt

teostatud vibratsiooni mõõtmiste aruannet (22.04.2024; töö nr 6/4-6-2/2293). Töö eesmärgiks

oli välja selgitada liiklusest põhjustatud vibratsioonitase Kopli 70a kinnistul. Mõõtmised viidi

läbi 15-16.04.2024 Kopli tn 70a kinnistul asuva büroohoone esimesel korrusel.

Mõõtmisperioodil rongiliiklust ei registreeritud. Samal ajal fikseeriti üle 400

vibratsioonijuhtumi, mille allikaks oli trammide liikumine mööda Kopli tänavat. Vibratsiooni

piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

Üldvibratsiooni piirväärtusteks päevasel ajal 0,0126 m/s² ja öisel ajal 0,00883 m/s².

Mõõtmistulemustest selgus, et vibratsiooni kiirenduse sagedus-korrigeeritud summaarsed

väärtused päevasel ajal, mõõtepunktis, võisid ulatuda kuni 0,0016 m/s² ning öösel kuni 0,0013

m/s². Eeltoodust tulenevalt vastavad trammiliiklusest tulenevad vibratsiooni tasemed

sotsiaalministri määrusega nr 78 kehtestatud piirväärtustele.

Täiendavalt on detailplaneeringu seletuskirjas on muu hulgas välja toodud järgnev:

 „Tehnoseadmetest (ka alajaam) tuleneva müra tasemed ei tohi ületada KeM 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Arvestada, et

tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja planeeritavate müratundlike hoonetega alade

poole suunatud ja asuksid neist võimalikult kaugel.“

 „Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel

ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks

lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra

normtaset.“

 „Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.“

 „Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr

42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtaseme tele. Vajadusel tuleb

rakendada müra leevendavaid meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõuetest.“

 „Hoonete projekteerimisel arvestada ja rakendada sotsiaalministri 17. mai 2002. a

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ sätestatud üldvibratsiooni piirväärtusteid.“

 „Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid

välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase

ruumis oleks ületatud.“

3(3)

 „Kui planeeritakse tehnoseadmeid hoone katusele, tuleb arvestada nende

müratõkkelahenduste ja piirdekonstruktsioonidega.“

 „Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra

suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Ehitiste välispiirete

heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada

transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.“

 „Samuti tuleb tagada ka müratundlike hoonetega alal välismüra tasemete vastavus

normidele. Müratundlike hoonetega alade välisõhus levivad müratasemed peavad

vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele. Arvestada, et maksimaalsed

helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6

lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.“

 „Ehitusprojekti koostamisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 "Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" ja rakendada

asjakohased radoonikaitse meetmed.“

 „Ehitusprojekti staadiumis viia läbi iga kavandatava hoone täpne insolatsioonianalüüs,

millega tõendatakse, et mõju naaberelamutele ja insolatsioon kõigis kavandatud

korterites on piisav.“

 „Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevalgus hoonetes“ nõuetega.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu tingimusel,

et eeltoodud meetmed on kasutusele võetud. Lisaks juhib amet tähelepanu järgnevale:

 „Vastavalt Kliimaministeeriumi kodulehel avaldatud Tallinna radooniriski kaardile

võib Krulli kvartali liigitada normaalse Rn-sisaldusega pinnaste kategooriasse.“

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud.

Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, soovitab amet detailplaneeringu alal

teostada radoonitasemete mõõtmised.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]