Kiri

Töö number 2023-0059

Korraldaja Peipsiääre Vallavalitsus

Tartu mnt 4, 60201 Alatskivi alevik

Telefon: +372 5770 4795; e-post: [email protected]

Registrikood: 77000430

Huvitatud isik EEE Verda OÜ

Mäealuse tn 2/1, 12618 tallinn

Telefon: +372 5690 6738; e-post: [email protected]

Registrikood: 16666267

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Staadium DP

Kuupäev 18.06.2024

Peipsiääre vallas Naelavere,

Lahepera ja Toruküla külades

päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

Maa-amet kaldaerofoto 13.05.2023

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

2 / 25

Algatamine 06.06.2023

Eelnõu (eskiisi) avalik väljapanek 27.09-27.10.2023

Eelnõu (eskiisi) avalik arutelu 28.11.2023

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek …

Avalik arutelu …

Kehtestamine …

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

3 / 25

I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6 1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6 1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6

2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................ 7

2.1. Planeeringuala suurus ja selle muutmise ettepanek .................................................. 7 2.2. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus ................................................................ 7 2.3. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................ 7 2.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ....................................................................... 8 2.5. Olemasolev tehnovarustus .................................................................................... 8 2.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .......................................................................... 8 2.7. Kehtivad piirangud ............................................................................................... 8 2.8. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................... 9

3. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG ............................................. 10

3.1. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ning valla arengukavale. .................................. 10 3.1.1. Vastavus Peipsiääre valla üldplaneeringule ............................................................ 10 3.1.2. Üldplaneeringu muutmise põhjendused ................................................................. 11 3.1.3. Vastavus Peipsiääre valla arengukavale ................................................................ 15

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 16

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 16 4.2. Rajatiste arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehituslikud tingimused .......................... 16 4.3. Juurdepääs, liiklus ja parkimine ........................................................................... 17 4.4. Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................... 17 4.4.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 17 4.4.2. Välisvalgustus .................................................................................................... 18 4.4.3. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 18 4.5. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 18 4.5.1. Elurikkust toetavad haljastuse ja hooldusmeetmed ................................................. 18 4.6. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 20 4.7. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 20 4.8. Keskkonnatingimused ......................................................................................... 20 4.8.1. Mõju linnustikule üldiselt ..................................................................................... 21 4.8.2. Mõju veelindudele .............................................................................................. 21 4.8.3. Päikesepargi võimalik mõju merikotka elupaigakasutusele ....................................... 21 4.8.4. Mõju kahepaiksetele ........................................................................................... 22 4.8.5. Piirdeaedade kavandamine .................................................................................. 22 4.9. Tingimused maaparandussüsteemi alal ................................................................. 23 4.10. Piirangud .......................................................................................................... 23 4.10.1. Alal kehtivad säilivad kitsendused ........................................................................ 23 4.10.2. Alal kavandatavad kitsendused ............................................................................ 24 4.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 24

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 25

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

4 / 25

II JOONISED

Asukohaskeem DP-01

Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed DP-02

Tugiplaan DP-03

Põhijoonis DP-04

III MENTLUSDOKUMENDID

1. Detailplaneeringu algatamise taotlus 26.05.2023;

2. Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldus nr 253;

3. Detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise õiguse üleandmise leping

08.06.2023 nr 11-2/103;

4. Peipsiääre Vallavalitsuse 08.06.2023 teavituskiri nr 6-2/1783-1 riigiametitele;

5. Peipsiääre Vallavalitsuse 08.06.2023 teavituskiri nr 6-2/1783-2 puudutatud isikutele;

6. Detailplaneeringu algatamise teade 22.06.2023 Ametlikes Teadaannetes nr 2088064;

7. OÜ Maavaldused 22.06.2023 seisukoha e-kiri;

8. Detailplaneeringu algatamise teade 13.0.2023 ajalehes Tartu Postimees;

9. Rahandusministeeriumi 27.06.2023 kiri nr 15-3/4179-2;

10. Transpordiameti 29.06.2023 seisukohad detailplaneeringu koostamiseks

nr 7.2-2/23/12961-2;

11. Detailplaneeringu algatamise teade juuni 2023 Peipsiääre Teatajas nr 6;

12. Põllumajandus- ja Toiduameti 03.07.2023 detailplaneeringu koostamise tingimused

nr 6.2-2/30804;

13. Peipsiääre Vallavalitsuse 08.06.2023 kaasamiskiri nr 6-2/1783-8 Muinsuskaitseametile;

14. Peipsiääre Vallavalitsuse 13.07.2023 kiri nr 6-2/1783-9;

15. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 11.08.2023 kiri nr 14-3/1456-1;

16. Peipsiääre Vallavalitsuse 07.09.2023 teavituskiri eskiislahenduse avaliku väljapaneku kohta

nr 6-2/1783-12 riigiasutustele;

17. Peipsiääre Vallavalitsuse 07.09.2023 teavituskiri eskiislahenduse avaliku väljapaneku kohta

nr 6-2/1783-13 puudutatud isikutele;

18. Detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku teade 12.09.2023 ajalehes Tartu Postimees;

19. Transpordiameti 27.09.2023 kiri nr 7.2-2/23/12961-4;

20. Keskkonnaameti 26.10.2023 kiri nr 6-2/23/18243-2;

21. Peipsiääre Vallavalitsuse 30.10.2023 teavituskiri eskiislahenduse avaliku arutelu kohta nr 6-

2/1783-19;

22. Detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu teade 1.11.2023 ajalehes Tartu Postimees;

23. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 31.05.2024 Ametlikes

Teadaannetes nr 2263353.

IV LISAD

1. ELERING AS 29.11.2023 projekteerimistingimused nr 12-9/2023/575;

2. Elektrilevi OÜ 4.12.2023 e-kiri.

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

5 / 25

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Peipsiääre Vallavalitsuse, EEE Verda OÜ ning Skepast&Puhkim OÜ

konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Triin Koorits vastutav planeerija (kutsetunnistus nr 151414)

Evelin Kuusik detailplaneeringute projektijuht-planeerija

Veronika Verš keskkonnaekspert

Raimo Pajula keskkonnaekspert

Marion Mets asjakohaste mõjude hindaja

Korraldaja

Peipsiääre Vallavalitsus

Huvitatud isik

Sander Sorts EEE Verda OÜ

Ole Rasmussen EEE Verda OÜ

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

6 / 25

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA

ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on lahendada planeeritava päikesepargi ruumiline

paiknemine. Detailplaneeringu käigus määratakse kavandatavate päikesepaneelide parameetrid

(paigutus, kõrgus, gabariidid), vajalike tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine, juurdepääsuteed,

ja muu päikesepargi rajamisega seonduv.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

• planeerimisseadus;

• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Peipsiääre Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldus nr 253.

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022 otsusega nr 10 kehtestatud Peipsiääre valla

üldplaneering;

• Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartumaa

maakonnaplaneering 2030+;

• Peipsiääre Vallavolikogu 18.10.2022 määrusega nr 30 vastu võetud Peipsiääre valla

arengukava 2018-2030;

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

7 / 25

2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeringuala suurus ja selle muutmise ettepanek

Tulenevalt käesoleva planeeringu koostamise käigus läbiviidud koostööst Peipsiääre Vallavalitsuse

06.06.2023 korraldus nr 253 algatatud planeeringualale jäävate maaomanikega, on tehtud

ettepanek vähendada ja täpsustada planeeringuala nii, et sellesse oleks haaratud tegelikku

päikesepargi toimimise tagamiseks vajalik maavajadus.

2.2. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus

Planeeritav ala asub Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades jäädes Alatskivi

alevikust kagusse 43 Aovere - Kallaste – Omedu tugimaantee, 22241 Alatskivi – Nina ja 22242

Alatskivi – Varnja kõrvalmaanteede vahelisele alale.

2.3. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Tabel 1. Planeeringualale jäävad maaüksused

Aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve

Lille 12601:005:0107 5,48 ha Maatulundusmaa 100%

Naelavere-Jura tee

T1*

58601:001:0579 5773 m2 Transpordimaa 100%

Joosepi 12601:005:0015 32,78 ha Maatulundusmaa 100%

Poboli 12601:005:0247 14 477 m² Maatulundusmaa 100%

Juku 12601:005:0018 12,45 ha Maatulundusmaa 100%

Joosu* 12601:005:0350 6,59 ha Maatulundusmaa 100%

Kirikupõllu* 12601:005:0049 11,41 ha Maatulundusmaa 100%

Pärnamäe* 12601:007:0048 31,09 ha Maatulundusmaa 100%

22242 Alatskivi- Varnja riigimaantee*

12601:007:0001 4,06 ha Transpordimaa 100%

Notsu* 12601:007:0050 11,93 ha Tootmismaa 100%

Piirinõmme* 58601:001:0092 5,11 ha Maatulundusmaa 100%

Piiri* 58601:001:0091 5,76 ha Maatulundusmaa 100%

Laane* 12601:007:0298 2,75 ha Maatulundusmaa 100%

Laanelinnu* 12601:007:0295 2,59 ha Maatulundusmaa 100%

Koprasoo 12601:007:0053 13,66 ha Maatulundusmaa 100%

Mädasilla 12601:001:0123 10,93 ha Maatulundusmaa 100%

Lahepera-Toruküla

tee T6*

12601:001:0126 5460 m2 Transpordimaa 100%

Nastiku 12601:001:0124 6,49 ha Maatulundusmaa 100%

Punamäe* 12601:007:0326 3,38 ha Maatulundusmaa 100%

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

8 / 25

Punalille* 12601:007:0353 9,80 ha Maatulundusmaa 100%

Laanelinnu 12601:007:0294 6,33 ha Maatulundusmaa 100%

Laanepõllu 12601:007:0114 4,74 ha Maatulundusmaa 100%

Kelluka 12601:007:0065 13,87 ha Maatulundusmaa 100%

Tagavälja 12601:007:0028 2,97 ha Maatulundusmaa 100%

Kelluka juurdelõige 58601:001:1456 1823 m2 Maatulundusmaa 100%

Nina-Toruküla tee T7 58601:001:0977 5773 m2 Transpordimaa 100%

Nina-Toruküla tee

T6*

58601:001:1544 1881 m2 Transpordimaa 100%

Kabelipõllu* 58601:001:1542 16,18 ha Maatulundusmaa 100%

Väike-Arumäe 12601:007:0093 4,63 ha Maatulundusmaa 100%

*Osaliselt planeeringualasse jääv maaüksus

Planeeritava ala suurus on ca 170 ha. Maaüksused on valdavalt hoonestamata põllumaad, va

Mädasilla maaüksus, kus paikneb elamu koos abihoonetega.

2.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22242 Alatskivi-Varnja km 0,93-1,7 ja km 2,54-3,43 ning

puutumus on riigitee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 26,892 ja nr 22241 Alatskivi-Nina km 0,981

ja km 1,863 olemasolevate ristumiskohtadega. Olemasolevad juurdepääsud planeeringualalt eelpool

nimetatud riigiteedele on Lahepera-Toruküla teelt, Naelavere-Jura teelt ning Rupsi-Lahepera teelt.

2.5. Olemasolev tehnovarustus

Planeeringuala läbib olemasolev elektri- ja sidevõrk.

2.6. Olemasolev haljastus ja keskkond

Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga. Tasast maastikku ilmestavad peamiselt metsad,

põllud ja rohumaad.

2.7. Kehtivad piirangud

Enamus detailplaneeringu alasse jäävatest kinnistutest paikneb drenaažkuivendusega

maaparandussüsteemi ehitiste maa-alal. Mitmeid kinnistuid kas läbivad maaparandussüsteemi

eesvoolukraavid või nad piirnevad eesvoolukraavidega. Juku kinnistu (katastritunnus

12601:005:0018) piirneb lisaks ka riigi hooldatava ühiseesvooluga Naelavere peakraav (Lahepera

oja) VEE1052000 ning planeeringuala läbib Katiniidu kraav VEE1052002.

Planeeringualale jääb osaliselt Alasoo turbamaardla aktiivne resservvaru 1. plokk.

Planeeringualal Notsu (12601:007:0050), Piirinõmme (58601:001:0092) ja Piiri (58601:001:0091)

maaüksustel paikneb III kaitsekategooria loomaliigi – Rana arvalis (rabakonn) elupaik.

Notsu, Pärna (58601:001:1478), Kabelipõllu (58601:001:1542), Väike-Arumäe (12601:007:0093)

ning Suur-Arumäe (12601:007:0082) maaüksustele ulatub 22242 Alatskivi-Varnja riigimaantee 30

m kaitsevöönd.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

9 / 25

Kabelipõllu maaüksusele ulatuvad Kabeli (58601:001:1541) maaüksusel paiknev

arheoloogiamälestis ja selle kaitsevöönd – 12780 kalmistu ning 12781 kivikalme „Kabelikoht“.

Planeeringuala läbivad elektri- ja sidepaigaldised ning Notsu maaüksusele ulatub puurkaevu

PRK0007331 30 m sanitaarkaitseala.

2.8. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Peipsiääre vallas jäädes osaliselt Naelavere küla idaossa, osaliselt Toruküla

keskossa ning osaliselt Lahepera küla idaossa. Planeeringuala ja selle lähiümbrus on hajaasustatud.

Suurem asula – Alatskivi alevik jääb alast loodesuunas, linnulennult ca 500 m kaugusele.

Kehtivate katastriandmete järgi on planeeringuala ümbritsevad alad valdavalt eraomandis ja

riigiomandis olevad maatulundusmaa, tootmismaa ja elamumaa sihtotstarbega maaüksused, kus

kõlvikulise koosseisu moodustab suures osas põllu- ja metsamaa.

Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta ei ole lähiajal Naelavere, Lahepera ja

Toruküla külades koostatud ja kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

10 / 25

3. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG

3.1. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ning valla arengukavale.

3.1.1. Vastavus Peipsiääre valla üldplaneeringule

Peipsiääre valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022 otsusega

nr 10) kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarvet ei ole

määratud. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on hajaasustusalal võimalik kavandada erinevaid uusi

maakasutuse juhtotstarbeid vastavalt ette nähtud tingimustele ning asukohast tulenevatele

kohaspetsiifilistele tingimustele. Mh on hajaasustusalal lubatud päikeseparkide rajamine.

Joonis 1. Väljavõte kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardist

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

11 / 25

Planeeringuala piirneb kohaliku omavalitsuse tasandil loodava kaitsealaga (Kasu mets). Kuna

puutumus planeeringualaga on väga väike, siis mõju puudub ja mõjuala ei ulatu ilmselt loodavale

kaitsealale.

Samuti jääb planeeringualale väike osa üldplaneeringu kohast arheoloogiapärandirikast ala.

Detailplaneeringu alas olevad Joosepi ja Lille maaüksused jäävad üldplaneeringuga kehtestatud

väärtuslikule põllumajandusmaale. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade

kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk üldplaneeringus on tagada nende säilimine võimalikult

suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslike

põllumajandusmaade hulka on lisatud haritavad maad, mis olid üldplaneeringu koostamise hetkel

põllumajanduslikus kasutuses ja mida tuleb säilitada põllumajandusmaadena. Väärtusliku

põllumajandusmaa kasutuse ja arendamise põhimõtete kohaselt ei ole väärtuslikule

põllumajandusmaale lubatud rajada päikeseparke. Lubatud on paigaldada oma majapidamise

tarbeks päikesepaneele (võimsusega kuni 50 kW).

Eeltoodust tulenevalt on käesolev detailplaneering üldplaneeringut muutev Joosepi ja Lille

maaüksustel paikneva väärtusliku põllumajandusmaa osas nähes sinna ette päikesepargi.

3.1.2. Üldplaneeringu muutmise põhjendused

3.1.2.1. Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide toetamine

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, tulenevalt sellest, et päikesepargi kavandamine aitab

täita Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidele ja vastab nende

suundumustele. Vabariigi Valitsuse poolt 20.10.2017 heakskiidetud „Energiamajanduse arengukava

aastani 2030“ (edaspidi ENMAK 2030) visiooniks on, et Eesti energeetiline sõltumatus ja selle

pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete

konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. ENMAK 2030 üldeesmärgiks on

tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas

Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti

majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

Eesti Vabariik on seadnud kindlad eesmärgid, mille poole Eesti peab energeetikas liikuma:

• Eesti valitsuse tegevusprogrammi järgi peab aastaks 2027 olema üle 50% tarbitavast

energiast olema toodetud taastuvatest allikatest;1

• „Eesti 2035“ tegevuskava (2023) seab taastuvenergia osatähtsuse eesmärgiks üle 65%

aastaks 2035.2

Nimetatud eesmärkide puhul peab arvestama, et need ei puuduta ainult elektrienergiat, vaid ka

soojusenergiat. Ainult elektrienergiat puudutav eesmärk on sätestatud energiamajanduse korralduse

seaduse §-s 321:

• Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest

vähemalt 100%.

Sihttase on paika pandud mitte toodetava energia osakaaluna, vaid osakaaluna tarbimisest. Seega

oleks sihttaseme saavutamiseks võimalik olukord, kus Eestis taastuvatest allikatest toodetava

elektrienergia hulk ei suurene, aga riik impordib nt Skandinaaviast taastuvatest allikatest toodetud

energiat. Sel juhul on elektrienergia bilanss püsivalt negatiivne ning Eesti on ka viimasel viiel aastal

olnud elektrienergia netoimportija (vt joonis 2). See aga ei saa olla pikas perspektiivis soositud

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027. Kättesaadav valitsuse kodulehel:

https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/ulevaade-tegevusprogrammi-

taitmisest 2 Eesti 2035 tegevuskava (11. mai 2023). Kättesaadav valitsuse kodulehel: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-

2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid?view_instance=1&current_page=1 (viimati külastatud

01.02.2024)

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

12 / 25

olukord. Seda kinnitatakse ka ENMAK 2030-s, mille järgi peab 2030. aastaks olema imporditava

elektri osakaal 0%.

Joonis 2. Elektrienergia tootmine ja tarbimine Eestis. Andmed: Statistikaamet3; arvutused ja graafik: Skepast&Puhkim OÜ

Seega peaks aastaks 2030:

• Eestis toodetav elektrienergia katma vähemalt kogu riigisisese tarbimise ning

• kogu riigi sees tarbitava elektri peaks tootma taastuvatest energiaallikatest.

Kuidas need eesmärgid saavutatakse? Praegu on taastuvenergiaallikate osakaal sihttasemest

tunduvalt madalam (vt graafik 2). Osakaalu hüppelist kasvu ei ole näha olnud, 2020. aastal toodeti

küll peaaegu pool elektrienergiast taastuvatest allikatest, kuid selle põhjustas rekordiliselt vähene

põlevkivi kasutmine, mitte taastuvenergia tootmise hüppeline kasv.Kuigi taastuvenergiaallikate

kasutamine on olnud viimastel aastatel üldiselt tõusutrendis, ei ole praegune trend piisav, et

eesmärke saavutada. Taastuvenergia allikaid tuleb senisest veel enam kasutusele võtta.

Sihttasemete saavutamiseks peab tõenäoliselt kõiki võimalikke taastuvenergia allikaid kasutusele

võtma, kuid riigi energia- ja kliimakava4 järgi on suurima potentsiaaliga tuule- ja päikeseenergia. Kui

3 Statistikaamet, KE21: elektrienergia tootmine, import, eksport ja müük. Kättesaadav: andmed.stat.ee. Siin on

kasutatud lühistatistika andmeid, kus kajastub ka 2023. aasta. Peab arvestama, et aastastatistika andmed on

täpsemad ning ka 2023. aasta andmed võivad veel täpsustuda (01.02.2024 seisuga). 4 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 – Eesti teatis Euroopa komisjonile määruse (EL) 2018/1999

artikli 3 lõike 1 alusel. Kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: Riiklik energia- ja

kliimakava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) (viimati külastatud 06.02.2024)

R² = 0,6661

-6000

-4000

-2000

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Elektrienergia tootmine ja tarbimine Eestis, GWh

Elektrienergia toodang kokku Elektrienergia tarbimine

Bilanss Linear (Bilanss)

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

13 / 25

ülejäänud allikate osakaalud on viimasel viiel aastal olnud enamvähem stabiilsed, siis päikeseenergia

kasutamine on hüppeliselt tõusnud (vt joonis 3).

Joonis 3. Elektrienergia tootmine Eestis energiaallikate kaupa. Andmed: Statistikaamet5; arvutused ja graafik: Skepast&Puhkim OÜ

Planeeringulahenduse elluviimisel on võimalik rajada päikesepark, mille võimsus on orienteeruvalt

100–160 MW. Tegelik võimsus sõltub kasutatavast tehnoloogiast ning piirkonda langevast

päiksekiirgusest. Planeeringualale kõige lähemal asub Tiirikoja ilmajaam, mille andmeid saab

kasutada, et ennustada planeeringualale langevat kiirguse kogust ja aastas toodetava elektrienergia

kogust. Tiirikoja ilmajaama tunni keskmine summaarne kiirgus (W/m2) kuude lõikes võrdluses teiste

ilmajaamadega on näidatud graafikul 3. Keskmine summaarne kiirgus on arvutatud aastate 2004–

2023 andmete põhjal6.

Graafik joonisel 4 ilmestab selgelt päikeseenergia sesoonsust, aga ka seda, et Tiirikoja ilmajaama

piirkonnas on tunni keskmine summaarne kiirgus väiksem võrreldes teiste ilmajaamadega. Kõige

suuremad väärtused on Roomassaares. Kui Roomassaare ja Tiirikoja lähedusse rajataks 100 MW

päikesepargid, mille keskmine efektiivsus on 20% ning mille paneelid asuvad optimaalse kaldenurga

all, toodaks Roomassaare päikesepark aasta jooksul kokku kuni 93,5 GWh elektrienergiat, samas kui

5 Statistikaamet, KE033: elektrijaamade toodang ja energia tootmiseks tarbitud kütus. Kättesaadav:

andmed.stat.ee 6 Välja arvatud Roomassaare puhul, kus on kasutatud andmeid aastatest 2008–2023, Narva puhul 2013–2023

ning Haapsalu puhul 2007–2023.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Elektrienergia tootmine Eestis energiaallikate kaupa, GWh

Fossiilsed kokku Puiduhake ja -jäätmed Tuuleenergia

Päikeseenergia Jäätmed Hüdroenergia

Muud, sh biogaasid Taastuvenergia osakaal

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

14 / 25

Tiirikoja päikesepark toodaks 87,5 GWh elektrienergiat.7 Seega võib suuremate päikeseparkide puhul

olla toodetavas elektrienergia hulgas märgatav vahe olenevalt päikesepargi asukohast.

Joonis 4. Tunni keskmine summaarne kiirgus kuude lõikes (2004-2023). Andmed: Keskkonnaagentuur8; arvutused ja graafik: Skepast&Puhkim OÜ

Samas on oluline arvestada, et päikeseparke tuleks taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks

rajada sinna, kus see on võimalik ning kus saavutatakse selleks kohalikud kokkulepped. Eesti

siseriiklik elektritarbimine koos võrgukadudega on viimasel viiel aastal olnud suurujärgus 9,5 TWh.9

Kuna Eesti strateegiliste eesmärkide järgi peaks aastaks 2030 vähemalt kogu riigi sees tarbitava

elektri tootma taastuvatest allikatest ning elektribilanss peab olema nullis või positiivne, peaks

aastaks 2030 9,5 TWh (9500 GWh) elektrit tootma taastuvatest energiaallikatest. Viimasel viiel

aastal on toodang jäänud 2–3 TWh vahele (vt graafik 2). Järgmise kolme aasta jooksul tuleks seega

arendada taastuvatest allikatest elektri tootmise võimsusi lisaks olemasolevatele veel nii palju, et

nende abil oleks võimalik toota üle 6,5 TWh ehk 6500 GWh elektrienergiat. 100 MW päikesepargi

abil saaks planeeringuala piirkonnas toota umbes 87,8 GWh elektrienergiat aastas; 160 MW

päikesepargi puhul 140,5 GWh elektrienergiat aastas.10 See oleks 1,4–2,2% puuduolevast

tootmisvõimsusest.

7 Arvutused tehtud PVGIS tarkvara abil: https://re.jrc.ec.europa.eu/pvg_tools/en/ (viimati külastatud

02.02.2024). 8 Keskkonnaagentuur: ajaloolised ilmaandmed. Kättesaadav: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/ajaloolised-

ilmaandmed/ (viimati külastatud 02.02.2024) 9 Arvutades elektrienergia toodangu, ekspordi ja impordi järgi, kasutades Statistikaameti andmeid KE21. 10 Arvutused tehtud PVGIS tarkvara abil. Asukohaks 58.595, 27.150; määratud kasutegur 20%; kristalse räni

tehnoloogia (ehk n-ö tavalised päikesepaneelid; mono- ja polükristalset struktuuri pole täpsustatud);

optimaalne kalle (42°). Andmebaas: PVGIS-SARAH2.

265,3

238,4

0

50

100

150

200

250

300

Tunni keskmine summaarne kiirgus (2004– 2023), W/m2

Roomassaare Vilsandi Pärnu-Sauga

Narva Haapsalu Tallinn-Harku

Tartu-Tõravere Tiirikoja

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

15 / 25

3.1.2.2. Väärtuslik põllumajandusmaa väheneb vähesel määral ning see on võimalik

pärast taas põllumajandusmaana kasutusele võtta

Kohalikul omavalitsusel on õigus otsustada, kas ja kuidas väärtuslikku põllumajandusmaad kaitse

alla võtta. Omavalitsus otsustab planeeringute kehtestamisel ja muutmisel, milliseid huvisid

eelistada, ka seda, kas konkreetsel maa-alal eelistada avalikku huvi kaitsta põllumajanduseks eriti

soodsat maad või avalikku huvi toota elektrienergiat keskkonnahoidlikul ja jätkusuutlikul viisil.

Taastuvenergia kasutamine oli ka eelnõus 309 SE,11 millega sooviti anda väärtuslikule

põllumajandusmaale seaduslik kaitse, nimetatud kui muu avalik huvi, mis kaalub üles väärtusliku

põllumaa säilitamise avaliku huvi. Seega võib taastuvenergia tootmise huvi väärtusliku

põllumajandusmaa säilitamise huvi üle kaaluda, seda eriti siis, kui väärtuslik põllumajandusmaa

väheneb vähesel määral ning ei välistata võimalust võtta ala uuesti kasutusse väärtusliku

põllumajandusmaana.

Väärtuslikku põllumajandusmaad kogu Peipsiääre valla territooriumil on kehtiva üldplaneeringu

kohaselt kokku ca 12 068 ha. Planeeringualale jääb sellest ligikaudu 24 ha, mis on 0,2% kogu valla

väärtsulikust põllumajandusmaast. Päikesepargi rajamisel väärtuslikule põllumajandusmaale

väheneb väärtusliku põllumajandusmaa osakaal alla 1%. Samuti asuvad Lille ja Joosepi kinnistute

väärtuslikud põllumaad eraldi üldisest väärtuslikust põllumaa massiivist ning ei moodusta sellega

ühtset tervikut.

Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku

kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse

jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise ajal (võimalik nt teatud juhul lammaste karjatamine), kui

ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Pikas perspektiivis ei ole seega päikeseparkide

rajamisel ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele põllumajandusmaadele ette näha.

Detailplaneeringuga määratakse väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva

taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarve üksnes päikeseenergia

tootmisseadme kasutusajaks, mis tähendab, et peale päikesejaama kasutusaja lõppu, tuleb sellele

maale määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve.

Lisaks tasub tehnoloogia valikul kaaluda põllumajandust toetavate päikesepaneelide paigaldamist

(ingl k agrivoltaics). Sel juhul paigaldatakse päikesepaneelid nii, et alal oleks võimalik karjatada

loomi, nt lambaid (vt ka seletuskirja punkt 4.5), või kasvatada põllumajanduskultuure.12

Põllumajanduskultuuride kasvatuseks sobivad konkreetsed tingimused ning see, kuidas peaks

päikesepaneele paigaldama, sõltub kasvatavatest taimedest, aga üldiselt paigaldatakse

päikesepaneelid sel juhul kõrgemale, mille kaudu suureneb ka taimedele langev vari ning pinnase

niiskus – see võib ennekõike suvisel ajal taimekasvu soodustada. Aga see sõltub kasvatatavatest

taimeliikidest ning selle teostatavust tuleks tehnoloogia valikul eraldi hinnata.

3.1.3. Vastavus Peipsiääre valla arengukavale

Peipsiääre valla arengukava 2018-2030 kohaselt on valla visiooniks, et Peipsiääre vald on soositud

paik elamiseks, kultuurilise mitmekesisuse, unikaalse looduse, konkurentsivõimelise ettevõtluse ja

elujõulise kogukonnaga. Ühe meetmena elukeskkonna arendamiseks tuuakse arengukavas välja

lisavõimaluste loomine taastuvenergia kasutamiseks. Käesolev detailplaneering on kooskõlas

Peipsiääre valla arengueesmärkidega.

11 Eelnõu küll seadusena ei kehtestatud, vaid langes välja koos Riigikogu koosseisuga. Eelnõu ja menetluse

ülevaade kättesaadavad Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7c8ef216-

2b60-4424-a44d-

8a686c10d41c/Maaelu%20ja%20p%C3%B5llumajandusturu%20korraldamise%20seaduse%20muutmise%20ni

ng%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus (viimati külastatud 05.02.2024) 12 Põllumajanduse ja päikesepargi samaaegsetest tehnoloogiatest nt: https://www.nrel.gov/solar/market-

research-analysis/agrivoltaics.html, https://openei.org/wiki/InSPIRE/Primer#Agricultural_Activities

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

16 / 25

4. PLANEERINGULAHENDUS

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Päikesepargi toimimiseks on planeeringuga kavandatud moodustada neli elektrienergia tootmise ja

jaotamise ehitise maa krunti13 (pos. 1 – 4), mis ei ole maatoimingute aluseks. Päikesepargi puhul on

tegemist tootmisettevõtlusega (elektrijaam). Tootmismaa otstarve on planeeritud ajutiselt, st

päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. Kui päikesejaama kasutusaeg lõppeb ja parki ei

uuendata, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve.

Hoonestusala (ala, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega lubatud hoone, sh rajatised –

päikesepaneelid, inverterid ja alajaam) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise

võimalusest arvestades haritava põllumaa kõlvikuga ning kitsendavate objektidega, muul juhul on

hoonestusala antud 4 m kaugusele krundi piirist. Teelt lähtuvate mõjude (nt tolm ja ratastelt

lenduvad kivikesed) tõttu on riigitee nr 22242 Alatskivi-Varnja ääres hoonestusala kavandatud

teekaitsevööndist väljapoole.

Planeeringualale hooneid ei ole lubatud rajada. Lubatud on elektrienergia tootmise ja jaotamise

ehitiste (päikesepaneelid, alajaam, inverterid) püstitamine. Samuti ei ole lubatud päikesepaneele

rajada väljapoole hoonestusala.

4.2. Rajatiste arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehituslikud tingimused

Päikesepaneelid asetatakse ca 25-kraadise kalde alla orienteerituna lõuna suunas. Paneelirivi vahe

on kuni 7 m. Paneelide madalam osa asub ca 80 cm (min 70 cm) kõrgusel maapinnast (mis tagab

paneelide all õhu liikumise ja võimaldab hooldust - niitmine, lume koristamine jm) ning kõrgem osa

ulatub kuni 6 meetri kõrgusele. Lubatud on nii fikseeritud kui reguleeritava kaldenurgaga

päikesepaneelid.

Päikesepaneelide grupid asuvad üksteisest sellisel kaugusel, et ka päikese madala asendi korral ei

toimuks päikesepaneelide omavahelist olulist varjutamist.

Päikesepaneele mitte projekteerida olemasoleva elektriõhuliini alla ja kaitsevööndisse (MP liini korral

2 m ja KP liini korral 6 m liinist mõlemale poole).

Päikesepargi ala on lubatud piirata aiaga, mille kõrgus on kuni 1,8 m. Täpsemad tingimused on

toodud peatükis 4.8.5.

Käesoleva detailplaneeringu alas paikneb Elering AS-le kuuluv 110kV õhuliin L099 Anne-Alatskivi

(visang m140 - Alatskivi AJ), kaitsevööndi ulatusega 25 m liini telgjoonest mõlemale poole.

• Päikesepaneelide paigaldamine 110kV õhuliini sihialale liini telgjoonest kuni 16 m mõlemale

poole pole lubatud.

• Projekteeritavad päikeseelektrijaama maakaablid paigaldada 110 kV õhuliini kaitsevööndis

minimaalselt 1.0 m sügavusele 750 N survetugevusega kaablikaitsetorus.

• Kaablite paralleelsel paigaldusel 110 kV õhuliiniga on min. vahekaugus 5 m õhuliini äärmise

juhtme maapinna projektsiooni ja kaabli vahel.

• Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei ole lubatud.

• Päikesepargi rajamisel liini kaitsevööndis arvestada liinist tulenevate päikese varjudega

paneelidele.

• Päikese elektrijaama projekteerimisel ja ehitamisel arvestada 110 kV õhuliinist lähtuva

indutseeritud pingega!

• Liini kaitsevööndisse ehitatav elektrit juhtivast materjalist piirdeaed on vajalik maandada,

ehitada aiale maandus.

13 PlanS § 126 lg 1 p 1 ja lg 2.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

17 / 25

• Tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise

korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku § 70. (Ehitise kaitsevöönd),

Ehitusseadustiku § 77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded"

(Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele,

põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul

viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda).

• Enne tööde algust, töötamisel tehnikaga mille kõrgus on üle 4,5 m maapinnast, vormistada

õhuliini kaitsevööndis töötamise luba tel. 71 68 385, taotlus palume edastada e-maili teel

aadressile [email protected] Taotlusvorm on kättesaadav

https://elering.ee/taotlusvormid-ja-kooskolastused.

4.3. Juurdepääs, liiklus ja parkimine

Juurdepääsude kavandamisel on eelistatud riigitee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 26,892 ja nr

22241 Alatskivi-Nina km 0,981 ja km 1,863 olemasolevad ristumiskohad kohalike teede kaudu. Pos.4

ja 5 juurdepääsud on kavandatud Jura teelt ning pos.1 Lahepera-Toruküla teelt ja pos.2

Nina-Toruküla teelt Peoleo juurdelõige (58601:001:1457) kaudu.

Pos.03 juurdepääs on kavandatud 22242 Alatskivi - Varnja kõrvalmaanteelt. 22242 Alatskivi - Varnja

kõrvalmaantee liiklussagedus 138 a/ööp. 90 km/h kiirusrežiimi piirkonnas on külgnähtavusala 16 m

teekatte servast mõõdetuna. Uue ristumiskoha asukoht riigiteele peab vastama maanteede

projekteerimisnormides toodud nõuetele, juhendile „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade

määramine“ ja ei tohi halvendada naaberkinnistutele juurdepääsuvõimalusi. Ristmike vaheline

kaugus võiks olla 200-100 m. Uue ristumiskoha kavandamisel Pärna kinnistule (58601:001:1478)

tuleb maaomanikul (või volitatud esindajal) taotleda ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kuna riigitee on suhteliselt kitsas ning

kinnistule puudub ehitustegevuseks sobilik juurdepääs, siis peab Pärna kinnistul asuva

päikeseelektrijaama ehitusloale eelnevalt olema Transpordiametiga vähemalt ristumiskoha ehitamise

leping sõlmitud.

Päikesepargi arendus ei too kaasa liiklussageduse kasvu ega muutusi liikluskoosseisus.

Liiklusintensiivsus suureneb eelkõige päikesepargi ehituse ajal ja on ajutine. Hilisem kasutusaja

liikluskoormus on minimaalne ning väiksem kui praegune põllumajandusega seotud liikluskoormus.

Päikesepargi territooriumile nähakse ette kuni 4 m laiused hooldusteed. Hooldusteede paiknemine

lahendatakse ehitusprojektiga kui on teada paneelide asetused.

Päikesepargil parkimisnormatiiv puudub, ajutise hooldussõiduki parkimiseks vajalik koht tagatakse

kinnistusiseselt. Riigiteel parkimist ja manööverdamist ette ei nähta.

4.4. Tehnovõrgud- ja rajatised

4.4.1. Elektrivarustus

Planeeringualale kavandatud päikesepargile on vajalik ainult elektriühendus, mis on tagatud läbi

olemasoleva elektri alajaama ALATSKIVI 110/15 OT-1:(Kallaste). Päikesepaneelide moodulid

ühendatakse elektrimaakaabelliinidega, mida mööda suunatakse toodetav elekter kokku

päikeseelektrijaama alajaama. Seadmetest toodetud elektrienergia suunatakse üldisesse

elektrivõrku. Riigiteega ristuva kavandatud keskpingekaabli projekteerimisel näha ette rajada see

kinnisel meetodil.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

18 / 25

4.4.2. Välisvalgustus

Lubatud on valveseadmega ühendatud välisvalgustid, mis tuleb paigaldada piirdeaia perimeetrile ja

suunata rajatiste poole. Valgustamist ei vaja kogu park, vaid hooldusteed ning tähtsamad rajatised

nagu alajaamad. Välisvalgustuse rajamine ja hooldus peab olema kajastatud ehitusprojektis.

Päikesepargi alade piirdeaia valgustamisel tuleb vältida valgusreostust, mis võib avaldada negatiivset

mõju eeskätt käsitiivalistele. Valgustus peab olema allapoole suunatud. Valgustus ei tohi olla

suunatud läheduses paiknevate metsaalade ja muude puittaimestikuga alade, ehk käsitiivaliste

tõenäoliste elupaikade suunas.

Samuti tuleb välisvalgustuse suunamisel arvestada, et see ei häiriks pargiga piirnevaid

naabermaaüksusi.

4.4.3. Veevarustus ja kanalisatsioon

Päikesepargi rajatised ei vaja veevarustust ega heitvee kanalisatsiooni. Puudub vajadus vee

kogumiseks ja juhtimiseks, kuna suuri kõvakattega pindu ei planeerita. Hooldamiseks vajalik vesi

tuuakse kohale sõidukiga. Päikesepaneelid asetsevad tugivaiadel/postidel, mille all säilib looduslik

maapind ja on tagatud sademevee imbumine pinnasesse.

4.5. Haljastus ja heakord

Kavandatud päikesepargi rajamine eeldab maastiku korrastamist, võsa eemaldamist ja vajadusel

tasandamist ning edaspidist hooldamist. Süsteemi hooldus tähendab paneelirivi vahede niitmist

(traktoriga), seadmete inspektsiooni ja pesu. Niitmist ei tohi teostada lindude pesitsusajal (aprilli

keskpaigast kuni suve keskpaigani).

4.5.1. Elurikkust toetavad haljastuse ja hooldusmeetmed

Meetmed on antud Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendi baasil: Takkis, K. & Helm, A. 2023.

Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele

liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed.

• Päikesepargi piirdeaedade asemele või kõrvale on soovitatav rajada hekid või põõsaribad,

mis suurendavad elurikkust ning on paljudele liikidele liikumiskoridoriks. Soovitatav on

istutada pargi alale põõsaid ja madalakasvulisi puid.

• Põllumaadele rajatavate pargialade taimestiku taastamiseks oleks kindlasti vaja kasutada

taimestiku taastamiseks seemnete külvamist, kuna seal oleks seemnepangas peamiselt

umbrohud. Sellistel aladel on parim rajada heinamaa-laadne niidetav rohumaa, kuhu külvata

erinevat liiki mitte-kõrrelistest rohttaimi (liigirikas segu kodumaistest liikidest) ning sellega

tõsta rohumaa väärtuslikkust. Oluline on valida kohalikku päritolu looduslike liikide seemned.

Kultuurrohumaade segud koosnevad valdavalt lopsakatest ja kõrgemakasvulistest

taimeliikidest (vajab rohkem hooldust) ning on liigivaesed. Endistele põllumaadele sobib

külvata ka Eestis kasvatatavatest kultuurliikidest väikesekasvulisemaid liike, eriti neid, mis

pakuvad tolmeldajatele toidulauda. Sobivate külvatavate kultuurliikide segusse võiksid

kuuluda punane aruhein, harilik aruhein, põldtimut, aasnurmikas, valge ristik, roosa ristik,

aasristik, sigur, nõiahammas.

• Kui päikeseelektrijaama rajamise käigus tekitatud häiring on väga väike, näiteks on ainus

häiring kaablikraavide kaevamine või rajatakse park pool-loodusliku rohumaa alale (ilmselt

osaliselt ala kirdeosas), siis on võimalik jätta need alad kas ise uuenema või kasutada

tekitatud häiringut ära õierohkete ribade loomiseks ning alale lisa liigirikkuse toomiseks.

Praegu Eestis selliste häiringute puhul on pigem kasutatud iseuuenemist.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

19 / 25

• Elurikkuse toetamiseks on pargialasid soovitatav majandada niiduna. Täpsemad niiduna

hooldamiseks kasutatavad võtted on hea valida lähtuvalt antud maastikust, selle

struktuurist, ajaloolisest kasutusest, loodusväärtustest ning looduse hüvedest, mida eelkõige

soodustada soovitakse. Erinevaid võtteid võib ka pargi piires kombineerida. Näiteks võib olla

soovitatav osa ala majandada nö lilleniiduna tolmeldajatele ja teine osa mätlikumana teistele

putukatele, või kombineerida niitmist ja karjatamist. Niiduala ei tohi väetada ja seal ei tohi

kasutada taimekaitsevahendeid.

• Pargialasid tuleks niita pigem vähem, hiljem ja mitmekesiselt ja niidetud rohtu mitte

hekseldada. Liiga sage niitmine vähendab taimede ning ka neist sõltuvate erinevate

organismide mitmekesisust. Täielikult niitmata jätmine aga tekitab lisaks paneelide

varjutamisele ka paksu kulukihi, mis hakkab kahandama taimestiku liigirikkust ning soosib

üksikute kõrgemakasvuliste liikide vohamist. Kulukiht võib eriti kuivadel aastatel tõsta ka

tuleohtu. Soovitatav on sõltuvalt ala viljakusest ja niiskustingimustest niita üks või kaks

korda aastas.

• Kui taimed kipuvad päikesepaneele liigselt varjutama, siis võib niita paneelide eest 1-2 m

laiust riba sagedamini, vastavalt vajadusele. Kuna pargialad võivad olla olulised alad maas

pesitsevatele lindudele, tuleks võimalusel niita alates juuli keskpaigast. Kõrgekasvulise

taimestikuga aladel võib taimestiku mitmekesisuse taastamiseks, madala taimestiku

loomiseks ja edasise hooldusvajaduse vähendamiseks niita esialgu soovitud tulemuse

saavutamiseni 2 korda aastas (juuni alguses ja augustis) ning edaspidi, kui taimestik enam

nii lopsakas ei ole, taas üks kord aastas. Sellistel aladel on eriti oluline niite eemaldamine.

• Niitmisel on hea jätta mõned alad niitmata, et tagada putukatele ja teistele loomadele

toitumiskohad ning varjevõimalused. Näiteks on hea niita ala kahes osas mõnenädalase

vahega, nii et varem niidetud alal jõuavad taimed enne teise poole niitmist õitsema hakata.

Mõnda jaama piirkonda võiks niita ka sagedamini (näiteks paneelide esist) ja mõned

piirkonnad jätta suve jooksul üldse niitmata. Hea on ka talveks jätta mõnele poole ka

niitmata heina, mis sobib hästi mõnedele putukatele talvitumiskohaks. Niitmata jäänud laike

peaks igal aastal tegema uude kohta, et ala ei võsastuks ja ei tekiks paksu kulukihti.

• Niitmiseks oleks kõige parem kasutada kergeid masinaid. Elustiku seisukohast on suuremate

alade niitmiseks sobivaimad lattniidukid või ketasniidukid. Vältida tuleks niiduhekseldi

(hooldusniiduki) kasutamist ja rohumassi purustamist, mis purustab ka putukaid ning ei

võimalda ka pärast niidet kokku koguda. Niita tuleks aeglaselt, et liigid saavad masinate eest

põgeneda. Niiduki niiduseade tuleks seadistada kõrgemale (10-15 cm), mis on

putukasõbralik. Kõrgem niitmiskõrgus koos niite eemaldamisega soodustab juba mõne aasta

jooksul madalate, rohkelt õitsevate liikide levikut, mis omakorda vähendab pikas

perspektiivis niitmisvajadust.

• Niidetud hein tuleb alalt ära viia. Peale niitmist lastakse hein alal paar päeva kuivada, et

heinas olevad putukad saaksid sealt lahkuda. Seejärel tuleb niidetud hein kokku koguda ja

alalt ära viia. Niite eemaldamine on elurikkuse hoidmiseks väga vajalik, eriti just

produktiivsetel (kõrge rohukasvuga) aladel. Niite eemaldamine vähendab bioproduktsiooni

ja taimestiku kõrgust, soodustab taimestiku elurikkust ning loob maas pesitsevatele

mesilastele sobivaid tingimusi. Niidet alale jättes moodustub ka kulukiht, mis hakkab taimede

liigirikkust kahandama ning võib suurendada ka tuleohtu. Niidet eemaldades kahandatakse

aasta-aastalt niitmisvajadust – taimestik muutub madalamaks.

• Karjatamine on lihtne ja elurikkust soodustav lahendus pargialade hooldamiseks. Kõige

sobivam on ala karjatada lammastega, sellisel juhul võiks paneelide alumine serv olla

vähemalt 70 cm kõrgusel ning kaabeldus kinnitatud ja peidetud. Ka muu elektriline

infrastruktuur tuleb kaitsta. Lammastega karjatamine on üsna laialdaselt levinud ning võib

olla ka odavam lahendus kui niitmine. Veiste ja kitsede karjatamise puhul tuleb paneeliread

omakorda elektrikarjustega kaitsta, seega sobivad selleks päikesepargid, kus paneeliridade

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

20 / 25

vahed on tavapärasest laiemad. Alternatiivne lahendus on paneelide tõstmine loomade peade

kohale, mis küll muudab ka lahenduse kallimaks.

• Karjatamist võib ka kombineerida niitmisega, kas ühe aasta lõikes või siis osa päikesepargi

ala niites ja osa karjatades.

• Karjatamissurve ei tohi olla liiga tugev, et taimedel oleks võimalik õitseda ja viljuda. Parim

on karjatamisel eelistada portsjonkarjatamist (suurema koormusega, kuid lühemat aega,

kuni taimed on söödud), mitte pidevat kogu suve kestvat karjatamist. Parim on varieerida

eri aastatel karjatamise aega, sellega soositakse erinevaid liike.

4.6. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Peipsiääre valla jäätmehoolduseeskirjast.

Jäätmeid vundamendi, metalli ja plasti näol tekib eeskätt energiapargi elementide demonteerimisel

nende eluea lõppemisel, kuid päikesepaneelide näol on tegemist moodulkonstruktsioonidega, mida

on lihtne demonteerida ja nende materjal on taas- või korduvkasutatav (sealjuures on paljude

materjalide hind piisavalt kõrge ületades demonteerimise kulud).

Asjakohaste meetmete rakendamisel ei ole jäätmetekkel olulist mõju keskkonnale.

4.7. Tuleohutusnõuded

Päikesepaneelidele kui tootmisseadmetele ei määrata tulepüsivusklassi. Päikesepaneelide tuleohutus

tuleb tagada vastavalt tootja juhistele. Täpsed lahendused antakse ehitusprojektis.

4.8. Keskkonnatingimused

Kavandatud tegevuse puhul ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas

pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Käesoleva

detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist,

ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või

looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme

suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei põhjusta päikesepargi rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas

olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed,

nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike,

kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse käesoleva detailplaneeringuga seatud tingimusi ning

õigusaktide nõudeid. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei

kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid,

mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei

kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist

liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Päikesepargi ehitamisega kaasnevad

võimalikud mõjud müra ja vibratsiooni näol on lühiajalised ja ilmnevad valdavalt vaid ehitusajal.

Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne

olulist mõju veekeskkonnale. Samuti ei ole käesolevas detailplaneeringus lubatud tegevust, mis

kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud

olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

21 / 25

4.8.1. Mõju linnustikule üldiselt

Päikesepargiga kaasnevad linnustikule mõjud elupaikade sh toitumisalade kao või teisenemise näol.

Rändlindudele võib pargi rajamine põhjustada rändepeatuspaikade kadumise. Kuna päikesepargi ala

on valdavalt põllumaa, siis ei pakub ala suhteliselt vähe elupaiku haudelinnustikule. Alal esineb siiski

ka rohumaid, mille väärtus linnustiku elupaikadena on kõrgem. On tõenäoline, et rajatava

päikesepargi ala pakub linnustikule rohkem pesitsuspaiku, kui praegune põllumaa. Seega ei põhjusta

pargi rajamine eeldatavalt olulist linnustiku elupaikade kadu ning mõju on eeldatavalt pigem

positiivne.

Tuulepargi alal on Üle-eestilise maimaalinnustiku analüüsi14 andmetel väikeluige tsoon 3, mis

tähendab, et alal võib esineda liigi rändepeatuspaiku ja toitumisalasid. Samuti on võimalik muude

rändlindude peatumine alal. Alal pole siiski teada olulisi lindude rändekoridore. Arvestades sellega,

et piirkonnas säilib suhteliselt rohkelt peatuspaigaks sobivaid põllumajanduslikke avamaastikke, ei

ole võimalike peatuspaikade kadu päikesepargi alal rändlindudele tõenäoliselt kriitilise tähtsusega

ning ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid väikeluigele ja teistele rändlindudele.

Päikesepaneelid ja pargiga seotud taristu põhjustavad mõningast kokkupõrkeohtu lindudele.

Paneelidega seotud kokkupõrgeoht on suhteliselt vähe uuritud, kuid senistel andmetel on selle mõju

maismaalinnustikule suhteliselt väike. Suuremat kokkupõrkeohtu võivad põhjustada õhuliinid. Kuna

pargialad ühendatakse omavahel maakaablitega ning pargi ühendamiseks Alatskivi alajaamaga

rajatav õhuliin on eeldatavalt lühike või ühendatakse samuti maakaabliga, siis ei kaasne liini

rajamisega tõenäoliselt olulist negatiivset mõju linnustikule. Liini asukoha kavandamisel on siiski

soovitatav hinnata linnustikule kaasnevaid mõjusid ning kasutada liini rajamisel linnusõbralikumaid

lahendusi. Vajadusel tuleb liin varustada linnupeletitega.

4.8.2. Mõju veelindudele

Päikesepargi lähedusse jääva Lahepera hoiuala kaitse-eesmärgiks on muuhulgas veelinnud

(väikeluik, mustviires, väikekajakas, väikekoskel, tuttpütt), kes kasutavad hoiuala elupaiga ja

rändepeatuspaigana. Päikesepaneelide peegeldus võib sarnaneda veekogu omaga ja meelitada linde

sinna maanduma. Antud riski suurust on keeruline hinnata, kuna valdkond on suhteliselt vähe

uuritud.

4.8.3. Päikesepargi võimalik mõju merikotka elupaigakasutusele

Päikesepargi planeeringuala põhjaosa jääb I kaitsekategooria liigi merikotka elupaigana kaarditatud

alast 120 m kaugusele. Elupaiga kaitseks moodustatud Nina merikotka püsielupaik (KLO3001781)

jääb planeeringualast 350 m kaugusele ja pesitsuspaik (pesapuu) 550 m kaugusele.

Päikesepargi rajamine toob kaasa suhteliselt suure maastike visuaalse muutuse merikotka

kodupiirkonnas, kuid see toimub põllumajandusmaastikus ning pesitsuspaika ümbritseva ja varjava

metsamassiivi ulatus sellega seoses ei muutu. Kuna merikotkas toitub valdavalt veekogudel (Peipsi

järv ja võimalik, et ka Lahepera järv ja Alatskivi järv), siis ei muutu liigi jaoks oluline toitumisalade

hulk ega kvaliteet. Peipsi järvele, kui tõenäoliselt olulisimale toitumisalale toimuvate lendude puhul

ei avalda päikesepark ka visuaalseid mõjusid, kuna jääb teises suunas. Mõningane visuaalne muutus

avaldub võimalikel toitumislendudel Lahepera järvele, kuid tõenäoliselt pole see takistuseks

toitumisala kasutamisel. Merikotkas on 20 sajandi keskel lõppenud vaenamise järel inimtegevustega

suhteliselt hästi kohanenud ning toitumislendudel on liik inimese ja inimtekkeliste rajatiste suhtes

üsna tolerantne.

Ehitusfaasis toimuvad tegevused jäävad merikotka pesapaigast suhteliselt kaugele (vähemalt 550

m) ning ilmselt ei põhjusta liigile olulisi häiringuid müra ega visuaalsete mõjude (sh inimeste ja

14 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

22 / 25

masinate alal viibimise) näol. Ehitustegevusega kaasnev müratase ei ületa ilmselt olulisel määral

samal alal praegu toimuvate põlluharimistöödega kaasnevat müra.

Merikotka kaitse tegevuskava 2019-2023 kohaselt on elektri õhuliinides hukkumine merikotkaste

kõige sagedasemaks surmapõhjuseks Eestis. Tegevuskava kohaselt ei tohi uusi õhuliine püstitada

pesapaigale lähemale kui 500 m. Eeldatavalt jäävad kavandatavad võimalikud õhuliinid pesapaigast

oluliselt kaugemale kui 500 m ja ei põhjusta merikotkale arvestatavat kokkupõrkeriski või

ühendatakse päikesepark Alatskivi alajaamaga maakaabliga. Kuna õhuliinid rajatakse päikesepargi

ühendamiseks Alatskivi alajaamaga (asub pesapaigast 2,9 km kaugusel edelas, mille suunas

tõenäolisi toitumisveekogusid ei paikne), siis ei jää need eeldatavalt merikotka tõenäoliste

toitumislendude teekonnale.

Kokkuvõttes ai avalda päikesepargi ja sellega seotud taristu rajamine merikotkale ja liigi elupaikadele

olulisi negatiivseid mõjusid.

4.8.4. Mõju kahepaiksetele

Päikeseparkide mõju kahepaiksetele on praktiliselt uurimata, kuid on tõenäoline, et need pakuvad

kahepaiksetele rohkem elupaiku kui intensiivselt majandatavad põllualad. Paneelide vahel säilivad

taimestunud alad ja paneelide alused pakuvad konnadele sobivaid varjulisi tingimusi. Seega pakuvad

päikesepargi alad konnadele eeldatavalt maismaalisi elupaiku. Elurikkuse toetamiseks on soovitatav

rajada päikesepargi aladele kahepaiksete sigimiseks sobivaid väikeveekogusid (tiike). Päikesepargi

alade tarastamine pole eeldatavalt takistuseks kahepaiksete liikumisele.

4.8.5. Piirdeaedade kavandamine

Päikeseparki on vajalik piirata tulenevalt elektriohutusest, vandalismi ja varguste ohust.

Päikesepargi rajamisega kaovad või teisenevad suhteliselt suurel alal ulukite (metskits, halljänes,

rebane) elupaigad. Piirdeaedade rajamise ehk tarastamisega kaovad elupaigad suhteliselt suurel alal,

samuti piiratakse olulisel määral ka loomade liikumisvõimalusi piirkonnas. Loomastikule avalduvate

mõjude leevendamiseks on soovitatav jätta vähemalt osa aladest tarastamata või tarastada viisil mis

võimaldaks loomade liikumist alale. Tarastamise korral tuleb suurema ulatusega alade sisse jätta

tarastamata koridorid, et ka suurulukid (suurimetajad) saaksid läbi pargialade liikuda.

Kuna tarastamine piirab kiskjate (rebase ja kährikkoera) pääsu alale, siis avaldab see positiivset

mõju linnustikule, pakkudes turvalisemaid pesitsuspaiku. Seetõttu on soovitatav osa pargi alast

(ligikaudu kolmandik) tarastada. Nii imetajaid ja linnustikku arvestava lahenduse puhul võiksid ca

10-20 ha suurused tarastatud alad vahelduda ca 15-30 ha suuruste tarastamata aladega.

Tarastamata pargialade piiritlemiseks on soovitav kasutada hekke. Ka tarade äärde on soovitav

rajada hekid, kuna need vähendavad lindude taradega kokkupõrke riski ning vähendavad

päikesepargi visuaalseid mõjusid ka inimese jaoks. Kui tarastamine on tingimata vajalik tuleb

kasutada järgnevat lahendust: Piirdeaiad peavad olema väiksematele loomadele (väike- ja

pisiimetajad, kahepaiksed, roomajad) läbitavad. Selleks kas tõsta aia alumine serv maapinnast

tervikuna 10-30 cm kõrgemale või teha aed piisava silmasuurusega võrgust (ca 10x10 cm), et

kahepaiksed ja pisiimetajad läbi mahuvad ja jätta 10-50 m tagant maapinna lähedale ca 30x30 cm

avaused jäneste, rebaste ja teiste väikeimetajate läbipääsuks. Linnustiku kaitse eesmärgil

tarastatavate pargiosade puhul peab väikeimetajate pääs alale olema takistatud ning kogu tara peaks

olema silmasuurusega ca 10x10 cm.

Tarastamise kompromisslahendusena võib ehitada piirdeaiad üksnes teede, ehitiste ja lagealade

poole. Metsaalade poole, kustkaudu inimeste pääs päikesepargi territooriumile on niikuinii

raskendatud või ebatõenäoline, jätta piirdeaiad ehitamata, tagamaks loomade vaba pääs metsast

päikesepargi alale toituma ja metsa tagasi.

Elektriohutuse, vandalismi ja varguste ohust tuleneva päikesepargi alade täieliku tarastamise korral

tuleb jätta metsa ja piirdeaia vahele 25-50 m laiune riba metsaserva kasutavate loomade (metskitsed

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

23 / 25

ja mitmed väikeimetajad) liikumiseks. Täieliku tarastamise korral tuleb suurema ulatusega

pargialade kitsamatesse keskosadesse jätta vähemalt 25 m laiused tarastamata ja paneelideta

läbipääsud metskitse ja teiste suurimetajate jaoks.

4.9. Tingimused maaparandussüsteemi alal

Valdav osa planeeringu alast paikneb maaparandussüsteemi alal ning seda läbivad või ala piirneb

maaparandussüsteemi eesvoolukraavidega.

Sellest tulenevalt tuleb päikesepaneelide rajamisel arvestada, et eesvoolu hoolduskohustus on

maaomanikul, kelle maal eesvool paikneb. Päikeseelektrijaama rajatiste paigutamisel

drenaažkuivendusega maa-alale arvestada, et maaomanikul peab olema võimalik teha vajalikke

maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutöid kogu päikeseelektrijaama eluea kestel.

Pärast päikeseelektrijaama eluea lõppu peab maaparandussüsteemi seisund olema selline, et maad

saab kasutada esialgsel eesmärgil.

Maaparandussüsteemi maa-alal paiknev olemasolev drenaažitorustik säilitatakse.

Maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi kavandatav ehitis takistada ega kahjustada

maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist lisaks oma kinnisasjale ka naaberkinnisasjadel. Enne

edaspidiseid projekteerimistöid tuleb kindlaks teha drenaažitorustike täpsed asukohad ja

rajamissügavused. Projekteerimisel tuleb arvestada drenaažisüsteemide paiknemisega ning

dreenitud alal ei tohi kandekonstruktsiooni vundamendid olla sügavamad kui 0,8 m.

Elektri maakaablite ristumisel drenaažiga projekteerida kaabel 0,5 m dreenist või kollektorist

allapoole. Drenaaži vahetus läheduses on soovituslik teostada töid käsitsi lahtise kaeviku meetodil,

et selgitada välja drenaaži tegelik asukoht. Kaabli ristumisel eesvoolukraaviga tuleb kaabel

paigaldada min 1 m sügavusele kraavi põhjast ning näha ette kaablikaitse meetmed. Ehitustegevuse

käigus ei tohi rikkuda eesvoolukraavi ristlõiget. Päikeseelektrijaama ümbritsemisel aiaga, tuleb

aiapostide sammu muuta vastavalt drenaaži asukohale nii, et postid ei jääks dreenide või

drenaažikollektorite kohale. Dreeni ja aiaposti vahekaugus peab olema vähemalt 2 m. Peale

ehitustöid peab maaparandussüsteem jääma toimima.

Kõik detailplaneeringuga seotud projektlahendused, mis võivad mõjutada maaparandussüsteemi

toimimist, tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

4.10. Piirangud

4.10.1. Alal kehtivad säilivad kitsendused

Pos.1, 2, 3, 4 ja 5 paiknevad drenaažkuivendusega maaparandussüsteemi ehitiste maa-alal, pos.1

ja 4 läbivad maaparandussüsteemi eesvoolukraavid ning pos.5 piirneb eesvoolukraaviga. Tingimused

maaparandussüsteemi alal on antud peatükis 4.9.

Pos.1 jääb osaliselt Alasoo turbamaardla aktiivne resservvaru 1. plokk ning III kaitsekategooria

loomaliigi – Rana arvalis (rabakonn) elupaik.

Pos.1 ja 3 ulatub 22242 Alatskivi-Varnja riigimaantee 30 m kaitsevöönd.

Pos.3 ulatub Kabeli (58601:001:1541) maaüksusel paiknev arheoloogiamälestis ja selle kaitsevöönd

– 12780 kalmistu ja 12781 kivikalme „Kabelikoht.

Pos.1 ja 3 kitsendavad neid läbivad elektri- ja sidepaigaldised ning pos.4 kõrgepinge elektriõhuliin.

Pos.1 ulatub puurkaevu PRK0007331 30 m sanitaarkaitseala.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

24 / 25

4.10.2. Alal kavandatavad kitsendused

Ette on nähtud seada isiklik kasutusõigus kavandatud päikesepargi krunte ja Alatskivi alajaama

ühendavate keskpinge elektrimaakaabelliinidele võrguvaldaja kasuks kaitsevööndi ulatuses.

4.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine;

• piirde rajamisel kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• tagada planeeritava ala korrashoid;

• perimeetrile rajada välisvalgustus;

• kasutada turvavarustust – videojälgimissüsteem, liikumisandurid.

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala

detailplaneering

25 / 25

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Arendusega seotud teed tuleb rajada (sh riigitee ristumiskohad ehitada) ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale

mistahes ehitise või rajatise ehitusloa väljastamist.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Uue ristumiskoha kavandamisel Pärna kinnistule (58601:001:1478) tuleb maaomanikul (või

volitatud esindajal) taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti

koostamiseks. Kuna riigitee on suhteliselt kitsas ning kinnistule puudub ehitustegevuseks sobilik

juurdepääs, siis peab Pärna kinnistul asuva päikeseelektrijaama ehitusloale eelnevalt olema

Transpordiametiga vähemalt ristumiskoha ehitamise leping sõlmitud.

LEPPEMÄRGID

PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK

KATASTRIPIIR

TEEKAITSEVÖÖND

MAARDLA

VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA (ÜP)

III KATEGOORIA KAITSEALUNE LIIK - Rana arvalis (rabakonn)

KULTUURIMÄLESTIS

KULTUURIMÄLESTISE ALA

KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖND

KALLASRADA 4 m

KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m

KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m

KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m

EESVOOLU KAITSEVÖÖND

GEODEETILINE MÄRK

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

MOODUSTATAV KRUNDI PIIR

LUBATUD HOONESTUSALA 1 POSITSIOONI NUMBER

ILLUSTREERIV PÄIKESEPANEELIDE PAIKNEMINE

JUURDEPÄÄSU VÕIMALIK ASUKOHT

PIIRDEAIA VÕIMALIK ASUOHT TÄIELIKU TARASTAMISE KORRAL

METSAKÕLVIK (Maa-amet 17.01.2024)

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITAV KESKPINGEKAABEL

Pos nr

Krundi planeeritud suurus m²

Suurim lubatud päikese- paneelide rajamise ala m²

Maa sihtotstarve ja osakaal % (katastriüksuse liikide kaupa)

Märkused ja kitsendusedMaa sihtotstarve ja osakaal % (detailplaneeringu liikide kaupa)

Krundi aadress / aadressi ettepanek

2 457 623

Hoonete arv krundil

Hoonete kõrgus maa- pinnast m

OE - elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, T - tootmismaa. Lubatud on rajada päikesepaneelid, inverterid ja alajaam.

3 133 935

2

1

4 5 54 833

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, kalda veekaitsevöönd. Lille

406 306

122 501

49 418

Hoonete ehitise- alune pind m²

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Staadium

Tellija: Korraldaja:

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneering

Põhijoonis

EEE Verda OÜ Mäealuse tn 2/1 12618 Tallinn EESTI [email protected]

Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4 60201 Alatskivi alevik EESTI Tel. +372 5770 4795 [email protected]

Projektijuht Evelin Kuusik

Planeerija Evelin Kuusik

Planeerija Triin Koorits

DP

24.05.2024

1:2 500 2023_0059

DP-04.1

Aluskaart: Maa-amet 2023

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneering

Põhijoonis (1:2500)

3

1 362 401 OE 100% T 100%284 019

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD

Ei hoonestata

Ei hoonestata

Ei hoonestata

Ei hoonestata

Ei hoonestata

OE 100%

OE 100%

OE 100%

OE 100%

T 100%

T 100%

T 100%

T 100%

466 903 399 760

Rajatise kõrgus maa- pinnast m

1-20 kV keskpinge õhuliini kaitsevöönd, 35-110 kV kõrgepinge õhuliini kaitsevöönd; maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, kalda piiranguvöönd, kalda ehituskeeluvöönd, kalda veekaitsevöönd; Naelvere peakraavi (Lahepera oja) kallasrada, kalda veekaitsevöönd.

1-20 kV keskpinge õhuliini kaitsevöönd, alla 1 kV õhuliini kaitsevöönd, elektrimaakaabelliini kaitsevöönd; sideehitise kaitsevöönd; avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; kultuurimälestise ala, kultuurimälestise kaitsevöönd.

-

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, kalda veekaitsevöönd; maardla; III kategooria kaitsealused liigid; 1-20 kV keskpinge õhuliini kaitsevöönd, alla 1 kV õhuliini kaitsevöönd, elektrimaakaabelliini kaitsevöönd; sideehitise kaitsevöönd; veehaarde sanitaarkaitseala; avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

6

22242 Alatskivi - Varnja kõrvalmaantee

22 24

1 A lat

ski vi -

Nina kõ

rva lmaan

tee

Lahepera ringtee

Lah epe

ra - T

oru kül

a t ee

Lahepera - Toruküla tee

Lahepera ringtee

Nina - Toruküla tee

6

6

6

6

LEPPEMÄRGID

PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK

KATASTRIPIIR

TEEKAITSEVÖÖND

MAARDLA

VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA (ÜP)

III KATEGOORIA KAITSEALUNE LIIK - Rana arvalis (rabakonn)

KULTUURIMÄLESTIS

KULTUURIMÄLESTISE ALA

KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖND

KALLASRADA 4 m

KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m

KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m

KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m

EESVOOLU KAITSEVÖÖND

GEODEETILINE MÄRK

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

MOODUSTATAV KRUNDI PIIR

LUBATUD HOONESTUSALA 1 POSITSIOONI NUMBER

ILLUSTREERIV PÄIKESEPANEELIDE PAIKNEMINE

JUURDEPÄÄSU VÕIMALIK ASUKOHT

PIIRDEAIA VÕIMALIK ASUOHT TÄIELIKU TARASTAMISE KORRAL

METSAKÕLVIK (Maa-amet 17.01.2024)

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITAV KESKPINGEKAABEL

PLANEERITAV ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT

4

5

43 Aovere - Kallaste - Omedu tugimaantee

Jura tee

Rupsi - Lahepera tee

Aluskaart: Maa-amet 2023

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneering

Põhijoonis (1:2500)

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Staadium

Tellija: Korraldaja:

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneering

Põhijoonis

EEE Verda OÜ Mäealuse tn 2/1 12618 Tallinn EESTI [email protected]

Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4 60201 Alatskivi alevik EESTI Tel. +372 5770 4795 [email protected]

Projektijuht Evelin Kuusik

Planeerija Evelin Kuusik

Planeerija Triin Koorits

DP

24.05.2024

1:2 500 2023_0059

DP-04.2

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Peipsiääre Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 4

60201, Tartu maakond, Peipsiääre

vald, Alatskivi alevik

Teie 27.06.2024 nr 6-2/2331

Meie 16.07.2024 nr 7.2-2/24/12961-7

Peipsiääre vallas Naelavere, Lahepera ja

Toruküla külades päikesepargi ja selle

lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Naelavere,

Lahepera ja Toruküla külades päikesepargi ja selle lähiala detailplaneeringule. Planeeringu

eesmärgiks on päikesepargi rajamine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22242 Alatskivi-Varnja

km 0,93-1,7 ja km 2,54-3,43 ning puutumus on riigitee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 26,892

ja nr 22241 Alatskivi-Nina km 0,981 ja km 1,863 olemasolevate ristumiskohtadega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Võrreldes eskiisiga on ühe uue juurdepääsu asukoht

muutunud. Nõustume põhijoonisel nr 1 kajastatud uue ristumiskoha kavandamisega Pärna

kinnistu asemel Väike-Arumäe kinnistule (katastritunnus 12601:007:0093) (piirkond nr 3).

Uue ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded

ristumiskoha projekti koostamiseks. Tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale või

kaitsevööndisse tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded projekti

koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

3. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või

kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud

kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus

korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne

ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. DP_SK_2024.06.18

2. DP_04.1_põhijoonis_2024.05.24

3. DP_04.2_põhijoonis_2024.05.24

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]