Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 14.06.2024 nr 3-2/1544 - 1

Meie 24.07.2024 nr 9.3-1/24/6392-5

A-reisiterminali ning kruiisiterminali

ala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala

detailplaneeringu.

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas, Logi tänava ja Tallinna reidi vahelisel alal. Planeeritud

maa-ala suurus on 66,12 ha (pärast detailplaneeringu ala piiri muudatust 67,74 ha).

Detailplaneering algatati eesmärgil kavandada Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21

// 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu ja Logi tn 6 kinnistu osast ja mere täitmisel üks ärimaa

sihtotstarbega krunt, üks äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega krunt ning üks transpordimaa

sihtotstarbega krunti ja määrata kruntide kasutamise tingimused ning ehitusõigus 1 maa-aluse ja

kuni 4 maapealse korrusega hoonete ehitamiseks. Pärast detailplaneeringu algatamist on

muudetud planeeringuala kruntide piire ja aadresse. Planeeritud ala moodustavad nüüd Logi tn

2//4//Sadama tn 25 ja Logi tn 6 kinnistute osad. Detailplaneeringu koostamisel on eesmärk

täpsustunud ning kavandatud on üks äri- ja tootmismaa, üks tootmismaa ning kolm

transpordimaa sihtotstarbega krunti. Planeeringu protsessis on täpsustunud

planeeringulahendus, sh hoonete korruselisus. Lisaks A-terminali ja kruiisiterminali hoonestuse

jaoks vajalikule krundile on kavandatud üks krunt merevee soojuspumpla rajamiseks, kolm

krunti promenaadi ja tänavastruktuuri rajamiseks.

Detailplaneering sisaldab ettepanekut Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr

54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmiseks, kuna

detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi

vähendamist kruntide piirini.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muu hulgas välja toodud järgnev:

 „Enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval maa-alal teha täiendav radoonitasemete

mõõdistus“

 „Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.““

 „Projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada

nende müratasemeid ning kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid.

Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM

määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.“

2(2)

 „Seadmete paigutamisel jälgida, et need ei põhjustaks mürahäiringut ümbritsevatel

müratundlikel aladel. Eelistada seadmete müratekitavate osade paigutamist

siseruumidesse. Müra tekitavad väliskeskkonnas paiknevad seadmeosad paigutada

võimalusel elamispindade osas nii, et müra suhtes vähem tundlikud hooned/hooneosad

jääksid müra levikut tõkestama. Vajadusel tuleb kasutada müraekraane.“

 „Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.“

 „Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtusi.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Täiendavalt juhib

tähelepanu järgnevale:

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtasemeid. Sadamate müra liigitub KeM määrus nr 71 mõistes

tööstusmüra alla.

 Maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM

määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 14.06.2024 nr 3-2/1544 - 1

Meie 24.07.2024 nr 9.3-1/24/6392-3

Admiraliteedi basseini ümbruse

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Admiraliteedi basseini ümbruse

detailplaneeringu.

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Admiraliteedi basseini ümbruses Laeva, Kuunari ja Kai

tänava vahelisel alal. Planeeritud maa-ala suurus on 6,62 ha.

Detailplaneering algatati eesmärgil kavandada Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21

// 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu osast ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega krundid ning

määrata moodustatavatele kruntidele kasutamise tingimused ja ehitusõigus ärihoonete

ehitamiseks. Pärast detailplaneeringu algatamist on muudetud planeeringuala kruntide piire ja

aadresse. Planeeritud alale jäävad nüüd Kai tn 6 ja Laeva tn 5 kinnistud. Kai tn 6 kinnistu on

planeeritud ümber kruntida ärimaa- ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks.

Hoonestatavatele kruntidele on kavandatud ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks. Laeva tn 5

kinnistule on kavandatud ehitusõigus ärihoone ehitamiseks. Detailplaneering sisaldab

ettepanekut Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmiseks, kuna

detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi

vähendamist käesolevas planeeringus planeeritava ala ulatuses.

Detailplaneeringu materjalid sisaldasid Tulelaev OÜ poolt koostatud radoonitaseme määramist

ning radooniohtlikkuse hinnangut (12.02.2020). Mõõtmised teostati Admiraliteedi basseini

kinnistul (78401:114:1910) 15. mõõtepunktis. Teostatud mõõtmise kohaselt on pinnaseõhu

radoonisisaldus mõõtepunktides kuni 45kBq/m³. Antud kinnistu kuulub saadud näitude põhjal

normaalse radooni sisaldusega pinnaste kategooriasse.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muu hulgas välja toodud järgnev:

 „Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.““

 „Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel

ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.“

 „Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi

ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 väljatoodud normtasemeid.“

2(2)

 „Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid paigutatud müratundlikest

hoonetest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonete läheduses ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.“

 „Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00- 07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.“

 „Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.“

 „Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a

hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraheiet välisterritooriumile).“

 „Ehitada radoonikindlad hooned vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõuetele.“

 „Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning

kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.

Tolmuheidet töödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil,

materjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise

puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.“

 „Ehitusaegse vee ärajuhtimise vajaduse vähendamiseks tuleb planeerida

suuremamahulised kaevetööd madala veetasemega ajale juunist augustini ning vältida

selliseid töid kevadise kõrgveetaseme ajal märtsist maini. Sellised tööd tasub läbi viia

võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, et ehitusega kaasnev mõju veerežiimile oleks

võimalikult lühiaegne ning väikese mõjuga.“

 „Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida

nende ülemäärast valgustamist.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Täiendavalt juhib

tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „Detailplaneeringu ala Elektrilevi OÜ

tarbijate elektrivarustus on ettenähtud ühe uue 10/0,4kV hoonesisese alajaama baasil

(10/0,4kV trafod kuni 2x1600kVA).“ Hoonesisese alajaama projekteerimisel tuleb

tagada, et alajaamast lähtuvad müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „Lähialal ei paikne eluruume, ega

lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi planeeritud hoonestus võiks mõjutada.“

Arvestada ka planeeritavate hoonete puhul EVS-EN 17037:2019+A1:2021

„Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 14.06.2024 nr 3-2/1544 - 1

Meie 24.07.2024 nr 9.3-1/24/6392-4

D-terminali ja lähiala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks D-terminali ja lähiala detailplaneeringu.

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Tallinna Vanasadama lõunaosas Reidi tee, Uus-Sadama

tänava, Lootsi tänava ja mere vahelisel alal. Planeering algatati Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 //

14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu osa kohta. Pärast detailplaneeringu

algatamist on muudetud krundipiire ning planeeringuala moodustavad Pikksilma tn 19 // Reidi

tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistu osa, Lootsi tn 14 kinnistu, Uus-Sadama tn 21 // 23 // 25

kinnistu ning Lootsi tänav T2 kinnistu osa. Planeeringuala suurus on 7,59 ha.

Detailplaneeringus on kavandatud moodustada planeeringualale jäävast Pikksilma tn 19 // Reidi

tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistu osast kaheksa uut krunti: üks tootmis- ja ärimaa

sihtotstarbega krunt sadamahoone ja seda teenindava ala jaoks, kaks ärimaa sihtotstarbega, neli

elamu- ja ärimaa ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Lootsi tn 14 ja Uus-Sadama tn

21//23//25 kruntide piire ja sihtotstarvet ei muudeta.

Esitatud materjalide hulgas oli Lemma OÜ poolt koostatud Vanasadama piirkonna mürahinnang

(töö versioon: 27.05.2024), mille eesmärk oli määrata Tallinna Vanasadama detailplaneeringute

ala ja lähiala olemasolevad ja perspektiivsed müratasemed. Müraallikatena käsitletakse

planeeringualale jäävaid ja vahetus läheduses paiknevaid teid, millest suurima

liikluskoormusega on Reidi tee. Tööstusmüra allikana käsitletakse kai ääres seisvaid laevu.

Teeliikluse lähteandmetena on kasutatud K-Projekt AS poolt 2020. a koostatud ja 2024. a

täiendatud tööd „Põhjakvartali, Admiraliteedi basseini, A- ja D terminali detailplaneeringute

liiklusuuring“. Olemasoleva olukorrana vaadatakse 2020.a olukorda planeeringualal.

Perspektiivse olukorra hindamisel on lähtutud Tallinn 2035 strateegiast, mille kohaselt regiooni

elanikud teevad 2025 vähemalt 50% ja aastaks 2035 vähemalt 70% igapäevastest liikumisest

ühissõidukiga, jalgsi või jalgrattaga. Perspektiivses hinnangus on võetud aluseks 2020. a

andmed ja neid vastavalt muudetud.

Sadama D-terminali alalt on võetud aluseks 2016.a liiklussagedus. Perspektiivse olukorra

sadamaala liiklussageduse prognoosis on eeldatud, et laevale ja laevalt liikuvate sõidukite arv

võib kasvada kuni 25%. Laevade mootori- ning ventilatsiooniseadmete müratasemete

väljaselgitamiseks teostati viimatised mürataseme mõõtmised 2017 aastal peamiste sadamat

igapäevaselt kasutavate liinilaevade osas.

Planeeringuala on kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu järgi

kesklinna mitmefunktsiooniline maa. Planeeringu alale rakenduvad keskkonnaministri 16.

detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud

III kategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 65 dB (teepoolsel küljel 70 dB) ja öösel

2(2)

55 dB (teepoolsel küljel 60 dB) ning tööstusmüra piirväärtused, mis päevasel ajal on 65 dB ning

öösel 50 dB. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi

ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM nr 71 § 6 lg 3). Maksimaalne müratase ei tohi ületada

tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem

kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

Mürahinnangust selgus, et olemasolevas olukorras (2020.a andmed) levivad planeeringualale

liiklusmüra tasemed päevasel ajal (07-23) kuni 70 dB ning öisel ajal (23-07) kuni 60 dB.

Perspektiivses olukorras levib planeeritavate hooneteni päevasel ajal liiklusmüra kuni 65 dB

(teepoolsel küljel kuni 70 dB) ning öösel kuni 55 dB nii teepoolsel, kui ka mitte-teepoolsel

küljel.

Olemasoleva olukorras (2017.a andmed) levib planeeritava alani laevade tekitatud müra nii

päeval, kui öösel kuni 50 dB. Perspektiivses olukorras levib planeeritavate hooneteni laevade

poolt tekitatud müra päevasel ajal kuni 55 dB ning öösel jääb see alla 45 dB.

Planeeringualale levivaid maksimaalseid müratasemeid ei ole mürahinnangus kajastatud.

Amet juhib tähelepanu, et Lemma OÜ poolt koostatud mürahinnang põhineb 2020. a andmetel.

Kuna 2020. aasta epidemioloogiline olukord mõjutas kodanike liikumisharjumusi, siis on ameti

hinnangul põhjust arvata, et 2020 liiklusandmed ei kajasta reaalset hetke olukorda. Ameti

hinnangul on asjakohane koostada müramodelleering uuemate liiklusandmetega.

Tööstusmüra hindamisel on võetud aluseks 2017 aastal teostatud mõõtmised. Vaadates Maa-

ameti geoportaalist 2022.aasta strateegilist mürakaarti (koostatud 2020-2021 aasta andmete

alusel) levib planeeringualale tööstusmüra nii päeval, kui ka öösel kuni 74 dB.

Ameti hinnangul tuleks antud detailplaneeringu raames teha reaalsed mõõtmised, nii päeva- kui

ööajal, hindamaks liiklusest ning sadama alalt tulenevaid müratasemeid (sh maksimaalsed

müratasemed) planeeringualal, et saaks vajadusel leevendavaid meetmeid planeerida.

Tulenevalt eeltoodust ei kooskõlasta amet hetkel detailplaneeringut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]