Otsus

ASUKOHA EELVALIK JA I ETAPI KSH ARUANNE

Eriplaneeringu projektijuht Marika Pärn (eelvaliku etapp)

Merlin Kalle (detailse lahenduse etapp)

Eriplaneeringu kvaliteedijuht Pille Metspalu

KSH juhtekspert

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert Krista Lahtvee

Planeeringu korraldaja:

Lüganuse Vallavalitsus Keskpuiestee 20 43199 Kiviõli Ida-Virumaa

Eriplaneeringu konsultant:

Hendrikson ja Ko OÜ Raekoja plats 8

51004 Tartu

Maakri 29

10145 Tallinn

Huvitatud isik:

Viru Keemia Grupp AS Registrikood 10490531 Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve

Versioon 21.12.2022

3

Sisukord

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 6

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .......................................................................................................... 8

2 BIOTOODETE KOMPLEKSI VÕIMALIKUD ASUKOHAD ................................................................................... 11

2.1 BTT VÕIMALIKE ASUKOHAALTERNATIIVIDE ALAD..................................................................................................... 11

2.2 VÕIMALIKE ASUKOHAALTERNATIIVIDE LEIDMINE ..................................................................................................... 12

2.3 BTT KOMPLEKSI JAOKS VAJALIKE TRASSIKORIDORIDE VÕIMALIKUD ASUKOHAD .............................................................. 15

3 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ....................................................................... 18

3.1 HINDAMISMETOODIKAST ................................................................................................................................... 18

3.2 BTT ASUKOHAVALIKU JA RAJAMISE MÕJUD ........................................................................................................... 19

3.2.1 Mõju maakasutusele, sh mulla, pinnase ja maavarade kasutamisvõimalustele ................................. 19

3.2.2 Mõjud põhja- ja pinnaveele, sh maaparandussüsteemidele ............................................................... 20

3.2.3 Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele ning avalikule

ruumile ja liikumisvõimalustele .................................................................................................................... 21

3.2.4 Mõju maismaa looduslikule mitmekesisusele, sh rohelisele võrgustikule, loomastikule ja taimestikule

...................................................................................................................................................................... 24 3.2.4.1 Taimestik, vääriselupaigad ja elupaigatüübid ................................................................................................. 24 3.2.4.2 Loomastik ....................................................................................................................................................... 28 3.2.4.3 Rohevõrk ......................................................................................................................................................... 29 3.2.4.4 Maastiku ökoloogiline väärtus ........................................................................................................................ 30

3.2.5 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju ................................................................................................... 32

3.2.6 Mõju siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele .............................................................................. 33

3.2.7 Mõju Natura 2000 aladele ................................................................................................................... 34

3.2.8 Mõju kultuuripärandile ........................................................................................................................ 40

3.3 BTT EHITAMISE JA KÄITAMISE MÕJUDE ARVESTAMINE ASUKOHAVALIKUL ..................................................................... 43

4 ASUKOHA EELVALIK .................................................................................................................................... 44

4.1 ASUKOHTADE VÕRDLUS ..................................................................................................................................... 44

4.1.1 Biotoodete kompleksi asukohaalternatiivid......................................................................................... 45

4.1.2 Puhastatud heitvee trassi võimalikud asukohad ja asukohtade võrdlus ............................................. 51 4.1.2.1 Lõik PHVT - A vs PHVT - B ................................................................................................................................ 51 4.1.2.2 Lõik PHVT - C vs PHVT - D ................................................................................................................................ 54 4.1.2.3 Lõik PHVT - 1 vs PHVT - 2 ................................................................................................................................ 57

4.2 SOBIVAIM ASUKOHT BTT JA TRASSIDE RAJAMISEKS ................................................................................................. 61

4.2.1 Võrdlustulemuste alusel kujunenud sobivaim BTT asukoht ja esialgne eelistus trasside rajamisel..... 61

4.2.2 BTT püstitamise üldised tingimused .................................................................................................... 62

4.2.3 Üldine liikluslahendus .......................................................................................................................... 63 4.2.3.1 Juurdepääs ...................................................................................................................................................... 63 4.2.3.2 Ühistranspordi ümberkorraldamine ............................................................................................................... 64 4.2.3.3 Toorme ja toodangu prognoositavad mahud ja lisanduvad liiklussagedused teedel ..................................... 66

5 KSH I ETAPI ARUANDE KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 68

6 ASUKOHA EELVALIKU JA KSH I ETAPI ARUANDE KOHTA ESITATUD KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED ..... 71

LISAD ............................................................................................................................................................. 72

4

Lühendid

LS - lähteseisukohad

VTK - väljatöötamise kavatsus

BTT - biotoodete tootmiskompleks

PHVT - puhastatud heitvee trass

PVT - parim võimalik tehnika

KMH - keskkonnamõju hindamine

KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine

VEP - vääriselupaik

ORME - olulise ruumilise mõjuga ehitis

AÕKS - atmosfääriõhu kaitse seadus

PlanS - planeerimisseadus

HMS - haldusmenetluse seadus

5

6

SISSEJUHATUS

Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi (edaspidi BTT) rajamiseks Lüganuse valla eriplaneeringu ja planeeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Eriplaneering algatati Viru Keemia Grupp AS,

registrikood 16627014, taotluse alusel. Eriplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda biotoodete

tootmiskompleksi rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle

rajamiseks detailne lahendus. Eriplaneeringu käigus alles uuritakse BTT rajamise võimalusi, rajamise

võimalikkus selgub planeerimise ja mõjude hindamise protsessi tulemusena.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus koosneb vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi

PlanS)1 § 95 lg 7 ehitise asukoha eelvalikust ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks ja detailse

lahenduse koostamisest. Käesolev dokument koondab asukoha eelvaliku ja I etapi KSH aruande.

Eriplaneeringu protsessist ja asukoha eelvaliku olemusest on antud täpsem ülevaade planeeringu

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koonddokumendis (edaspidi viidatakse LS ja VTK)

ptk 2.1. Planeeringu LS ja VTK läbis seadusekohased menetlusetapid, sh avaliku väljapaneku ning

lõplik dokument avalikustati 09.08.2022 Lüganuse valla veebilehel ja eriplaneeringu portaalis

Biotoodete tehase eriplaneering (hendrikson.ee). LS ja VTK on ka käesoleva aruande Lisas 1.

Sisunõuded eriplaneeringu KSH aruandele on määratud keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-

juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 4 punktides 1–14 ja 16–17 nimetatud teavet (PlanS § 140

lg 2). Järgnevalt on toodud lühiülevaade KSH aruande ülesehitusest ja seostest LS ja VTK-ga.

Ptk 1 on esitatud kavandatava tegevuse kirjeldus, mida koostatav strateegilise planeerimisdokument

võimaldaks ellu viia. LS ja VTK peatükiga 2.2.1 võrreldes on tehtud üksikuid täpsustusi. Kirjelduses on

välja toodud ka BTT rajamisega kaasneda võivate keskkonnaprobleemide ülevaade, samuti on antud

koondülevaade peamistest sotsiaalmajanduslikest põhjendustest tehase rajamiseks.

Ptk 2 kirjeldab võimalike asukohti BTT rajamiseks. Ülevaatlikkuse huvides on kõigepealt esitatud LS ja

VTK ptk 3 toodud ruumianalüüsi kokkuvõte, et tekiks sidusus I etapil tehtud asukohaalternatiivide

leidmise analüüsiga. Alternatiividena käsitletaksegi käesolevas planeeringu etapis asukohaalternatiive,

võimalike tegevusalternatiivide määratlemise vajadust ei ilmnenud.

Arvestades, et olemasoleva olukorra kirjeldus on eelnevalt esitatud LS ja VTK ptk 3, ei ole seda

käesolevas aruandes eraldi peatükina välja toodud. Erinevate asukohtade keskkonnatingimused jm

oluline teave, mis võib kavandatava tegevuse tõttu muutuda või millest sõltub mõju olulisuse määr, on

koondülevaatena esitatud koos mõjuvaldkondade analüüsi ja hinnangutega aruande ptk 3 vastavates

alajaotises. KSH I etapil keskenduti selliste kavandatava tegevusega kaasnevate tagajärgede ja

mõjude hindamisele, mille iseloom ja olulisus on asukohast sõltuvad. Kavandatava tegevusega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende

meetmete eeldatava tõhususe hinnang on samuti esitatud koos mõju hinnangutega. Vajalike meetmete

koonülevaade on esitatud ptk 4.2.2 „BTT püstitamise tingimused“.

Hindamise tulemustest ei ilmnenud piiriülese mõju esinemist, samuti ei osutunud vajalikuks teha

ettepanekuid rakendada reaalseid hüvitusmeetmeid eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju

põhjustatava võimaliku kahjustuse leevendamiseks looduskaitseseaduse § 701 tähenduses.

KeHJS § 40 lg 4 p 9 ja 10 nimetatud arengustsenaariumeid on kaks (kas kavandatav tehas rajatakse

või mitte). BTT rajamisel asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ülevaade on esitatud LS ja

VTK ptk 2.5, sh on antud hinnangud, kas tehase rajamine on nendega kooskõlas (st kas nad toetavad

tehase rajamise stsenaariumi või mitte või on selles osas neutraalsed). I etapi aruande koostamise ajal

ei ilmnenud strateegilistest planeerimisdokumentides muudatusi, mis mõjutaksid BTT asukohavalikut

1 HMS-st lähtuvalt, kuna planeering on algatatud enne PlanS muudatuste jõustumist 13.01.2022, lähtutakse eriplaneeringu menetlemisel algatamise aja kehtivast PlanS -st.

7

ja sellega seotud mõju hindamist. I etapi mõju hindamise tulemuseks on arusaam, kas tehase

rajamiseks leidub sobiv asukoht. Kuid see ei tähenda automaatselt tehase rajamise

arengustsenaariumi heakskiitmist - asukoha olemasolu on üks osa selle stsenaariumi võimalikkusest.

Detailse lahenduse etapis antakse detailsemad hinnangud ja saadakse vajalik teave eelistatud

arengustsenaariumi väljatootmiseks. Otsus tehase rajamise kohta langetatakse eriplaneeringu

kehtestamisel.

Detailse lahenduse etapi KSH aruandes tuuakse välja ka planeerimisdokumendi elluviimisega

kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus.

Käesolevas etapis ei ilmnenud asukoha valikuga kaasnevat seirevajadust (läbiviidavad uuringud

veevõtuga ja heitvee suublasse juhtimisega kaasnevate võimalike mõjude kohta ei ole sõltuvad BTT

konkreetsest asukohast).

KSH aruande koostamisel ei ilmnenud raskusi või takistusi, mis mõjutaksid hinnangute andmist.

Avalikkuse kaasamise ülevaade sisustatakse eraldi peatükina KSH aruande avalikustamise toimumise

järgselt.

Lüganuse Vallavalitsust konsulteerib eriplaneeringu koostamisel ja KSH läbi viimisel Hendrikson ja Ko

OÜ: Eriplaneeringu projektijuht asukohavaliku etapis on Marika Pärn, KSH juhtekspert on Juhan Ruut.

Avalikkuse kaasamist korraldab Lüganuse Vallavalitsus. Eriplaneeringu koostamise ja KSH aruande

kohta tekkivad küsimused palume esitada vallavalitsuse kontaktisikule Anu Hornile

([email protected]).

8

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt planeeringu LS ja VTK dokumendi ptk 2.2 toodule lähtutakse BTT ruumivajaduse

määratlemisel, võimalike asukohtade tuvastamisel ja asukohaalternatiividega seotud mõjude

hindamisel kavandatava tegevuse maksimaalsetest näitajatest (LS ja VTK dokumendi ptk 2.2.1). LS ja

VTK dokumendi ptk 2.2.2 nimetatud tegevus- jm alternatiivide määratlemise vajadust asukoha eelvaliku

protsessis ei ilmnenud. Täpsustati võimalike veevõtukohtade nimekirja.

BTT põhitegevuseks oleks tselluloosi, lahustuva tselluloosi, biokeemia (k.a. tallõli), bioenergia ja

bioväetiste tootmine, mis põhineb puidumassi keemilisel töötlemisel kaasaegse KRAFT-tehnoloogiaga.

Tehas projekteeritakse vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele.

Tehase rajamiseks on vajalik ca 160 hektari suuruse pindalaga sobilik maa-ala. Alal paikneksid

toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused,

elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti. Põhiosa maa-alast moodustavad

puidu laoplatsid, tehase hoonete rajamiseks vajalik maa-ala suurusega ca 40 ha, ning territooriumi

sisene infrastruktuur (k.a. auto ja raudteed). Kavandatava tehase peamised komponendid on kujutatud

joonisel 1.1 (tegemist on illustratsiooniga, mis ei ole seotud konkreetse asukohaga ega iseloomusta

komponentide geograafiliselt täpset paiknemist).

Joonis 1.1. Kavandatava tehase peamised komponendid.

Planeeritava kompleksi tootmisvõimsus oleks sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni

biotooteid aastas. Lõpptoodete nagu pakendi-, hügieeni-, trüki- ja eriotstarbega paberitoodete tooraine

kõrval arendataks tooraine edasitöötlemise võimalust tekstiilitööstusele erinevate kangaste tootmiseks

nagu näiteks viskooskanga või muu tselluloosipõhise kanga tootmiseks. Lisaks avaks biotoodete

kompleksi väljaarendamine võimaluse laiendada tootespektrit mitmekümne komponendini –

vedelkütustest plastifikaatoriteni. Milliseid biokeemia tooteid lisaks tallõlile hakatakse tootma

otsustatakse kas tehase projekteerimisel või tehase käikulaskmise järgselt. Tootmisprotsessis

toodetaks bioenergiat: elektrit kuni 730 GWh ja soojust kuni 2 720 GWh (mahud sõltuvalt tootest ja

toorainest); millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud suunatakse elektri- ja soojusvõrku

9

(tekiks võimalus pakkuda soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade ning piirkondade

varustamiseks).

BTT aastane toormevajadus oleks 2,0-2,3 miljonit m3 männi-, kuuse-, kasepaberipuitu ja puiduhaket.

Eestis metsamajandamisel tekib vajaminev puiduressurss, kuid praegu seda eksporditakse paberipuidu

ja puiduhakkena Põhjamaadesse (ca 80% ulatuses), samuti põletatakse elektri- ja soojusenergia

tootmiseks. 2021 aastal eksporditi Eestist paberipuitu ja haket 2,6 miljonit m3 (perioodil, kui raiemaht oli

ca 10,5 miljonit m3, mis on sarnane eelneva 10 aastaga). Biotoodete tootmiskompleks lubaks

väärindada madalakvaliteedilist puitu kohapeal. Arvestades konkurentsi kaetakse lisaks kohalikule

puidutarnetele puuduva mahu tarned Lätist ja Leedust imporditava puiduga.

Tootmiseks vajaliku toorvee aastane vajadus on 12,5 miljonit kuupmeetrit. Toorveena kavandatakse

kasutada kaevandustest väljapumbatavat vett – Ojamaa kaevandus, tulevikus avatav Uus-Kiviõli

kaevandus. Täiendavalt kaalutakse ka veevõtu võimalusi suletud Aidu karjääri alalt. Välistatud ei ole ka

merevee kasutus.

Tootmise käigus tekkiva reovee töötlemiseks rajataks vastav puhasti ja heitvee ärajuhtimiseks torustik,

mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte.

BTT tootmisprotsessis välisõhu heiteallikad on tehase korsten või korstnad (kuhu koondatakse

põletusseadmete heitmed) ja rasketransport. Lisaks võib käitises tekkida puidu väärindamisele

iseloomulikku lõhnaheidet tootmisetappidest – puidu koorimisest, hakkimisest, keetmisest,

pleegitamisest, kuivatamisest, kasutatud leelise kontsentreerimisest ja toorkeemia taastootmisest,

tootmisprotsessi käivitamise ja peatamise heidetest ja reoveepuhastist. Seetõttu kavandatakse BTT

põhitootmisprotsessid kinnise tsüklina. Ühtse hingamissüsteemi kaudu kogutakse kriitilisi lõhnaaineid

sisaldada võivad õhuheitmed kokku ja põletatakse kateldes, mis tagab, et käitise stabiilse tööprotsessi

ajal olulist lõhnahäiringut ei kaasne. Kaasaegsed biotoodete tehased töötavad väga kõrge

töökindlusega (>98%). Tehase planeeritud hooldusseisakud on kaasaegsetel biotootmise tehastel 1,5-

2 aasta järgse tsükliga ning viiakse läbi 10-15 päeva jooksul.

BTT kavandatakse ja projekteeritakse selliselt, et hoonete siseselt ja laoplatsidel peab erinevate

tegevuste müratase vastama kehtivatele töökeskkonna normidele. Selleks isoleeritakse mürarikkad

seadmed muust töötsoonist, kasutatakse võimalusel madalama müratasemega seadmeid ja

rakendatakse muid meetmeid, mis tagavad, et käitisest lähtuv müra ei ületa väliskeskkonnas

kehtestatud piirnorme.

Puidutoorme ettevalmistamisel tekib kõrvalsaadusena puukoor, mida kasutatakse taastuvenergia

tootmiseks või müüakse biomassi kasutavatele energiatootjatele. Samuti tekib saepuru, mida

kasutatakse BTT kompleksis taastuvenergia tootmiseks ning ülejääv kogus müüakse kas väärindajate

olemasolul puitlaastplaadi tootjatele või biomassi kasutavatele energiatootjatele. BTT

põletusseadmetest pärinev tuhk ja reoveepuhasti biomuda kasutatakse väetiste, kasvuparandajate,

komposti tootmisel, sellest ülejääv kogus tuleks osaliselt ladustada või kasutada prügilate katmisel

kasvukihi komponendina. Samuti eemaldatakse protsessist toormega tehasesse tulnud liiv ja kivid.

BTT rajamise sotsiaalmajanduslikud põhjendused

BTT rajamisega lisandub hinnanguliselt 250 uut otsest töökohta ja vähemalt 1000 kaudset töökohta

tootmiskompleksi teenindavas väärtusahelas. Skandinaaviamaade kogemus näitab, et suure ettevõtte

rajamisel kaasneb piirkonnas palgakasv. Täiendavad töökohad ja mõju ettevõtluse arengule loovad

piirkonnas nõudluskasvu kinnisvara ja infrastruktuuri järgi.

BTT rajamisel tekib võimalus väärindada suur osa seni eksporditavast madalakvaliteedilisest puidust

Eestis. Sellel on kaudne positiivne mõju Eesti metsamajandusele tänu stabiilse kohapealse paberipuidu

ja puiduhakke töötleja tekkele. Tänaseni on antud sortimentide realiseerimine sõltunud

ekspordinõudluse heitlikkusest ja pikemast transpordivahemaast. Kohapealse väärindaja puudumise

tõttu on Eestis kasvanud ka antud toorme kasutus energeetikas kaskaadkasutusprintsiibi vastaselt.

Stabiilne paberipuidu kohapealne nõudlus võimaldab metsamajandamise töid ühtlasemalt planeerida

10

ja motiveerib ka harvendusraiete osakaalu tõstmist lageraiete arvelt tänu tekkepõhise sortimendi

nõudluse parenemisele. Teiseks vähendab kohapealne tarbimine toorme transpordikulu ja

süsinikuheidet vahemaa vähenemise arvelt. Kolmandaks võimaldab toorme kohapealne väärindamine

parendada Eesti LULUCF süsinikusidumist läbi puittoodete ja ka asendusefekti põlevkivielektritootmise

arvelt. 2

Projekti realiseerimisega kasvaks Eesti taastuvelektri tootmine 28% võrra võrreldes 2021. aastaga,

millest pool suunatakse vabale turule.

2 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni

aastani 2050. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/lulucf

11

2 BIOTOODETE KOMPLEKSI VÕIMALIKUD ASUKOHAD

2.1 BTT võimalike asukohaalternatiivide alad

Lüganuse valla eriplaneering BTT rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks ja selle toimimiseks

vajaliku taristu kavandamiseks ning planeeringu KSH algatati kogu Lüganuse valla territooriumil ca

600 km² alal. LS ja VTK dokumendi ptk 2.4 kirjeldati tingimusi, mis tagavad BTT rajamise ja toimimise

võimalikkuse ning need olid aluseks eriplaneeringu ala täpsustamisel. Tulemuseks saadi joonisel 2.1

toodud ala, millelt hakatakse otsima võimalike asukohaalternatiive (sama ala on LS ja VTK joonisel 2.3,

samuti eriplaneeringu kaardirakenduses aadressil https://hendrikson.ee/maps/BTT-

EP/kaardirakendus.html).

Joonis 2.1. Eriplaneeringu ala, millelt hakati otsima võimalike asukohaalternatiive.

LS ja VTK dokumendis esitati ptk 3 eriplaneeringu ala ülevaade ja asukoha eelvaliku ruumianalüüs,

mille tulemusena jõuti joonisel 2.2 toodud võimalike asukohaalternatiivide aladeni, kus puuduvad BTT

rajamist välistavad tegurid (sama, mis LS ja VTK joonis 3.17).

12

Joonis 2.2. BTT võimalike asukohaalternatiivide alad.

2.2 Võimalike asukohaalternatiivide leidmine

Teiste arendusprojektide mõju

Järgmise sammuna vaadeldi võimalike asukohaalternatiivide alade kattuvust piirkonnas teiste

arendusprojektide/kehtestatud planeeringutega.

Selgus, et Püssi linnast ja Tallinn-Narva raudteest lõuna pool asuv ala kattub osaliselt kehtestatud Uus-

Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu teemaplaneeringu ja Uus-Kiviõli kaevanduse detailplaneeringuga

kavandatud objektidega.

Kuna kehtestatud planeeringute kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud, otsustati raudteest lõuna

pool asuv (väiksem) asukohaalternatiivide ala välja jätta (ala pindala oli algselt ca 160 ha, kattuvuse

tõttu muutus ala oluliselt väiksemaks) ja leida võrreldavad asukohaalternatiivid raudteest põhja pool

asuval alal.

13

Joonis 2.3. BTT võimalike asukohaalternatiivide alade kattuvus kehtestatud planeeringutega kavandatud objektidega. Raudteest lõuna pool asuv ala osutus selle tulemusena liiga väikeseks ja jäeti edaspidi vaatluse alt välja.

Võimalike asukohaalternatiivide esmane määratlemine

Ligikaudu 600 ha alal hinnati BTT 160 ha ala paigutamise võimalusi lähtudes olemasolevate ja

planeeritavate taristuobjektide (teed, raudteed, kõrgepingeliinid, gaasitrass) asukohtadest,

maaparandussüsteemide peakraavide ja teadaolevate loodusväärtust (rohevõrgustik, vääriselupaigad)

olemasolust, samuti võeti arvesse asustuse paiknemist. Kujunes kaks suhteliselt lähestikku paiknevat

ala, neist põhjapoolne pindalaga 161 ha ja lõunapoolne 205 ha (vt Joonis 2.4).

14

Joonis 2.4. Võimalike asukohaalternatiivide esmane määratlemine.

Järgmise sammuna uuriti neid alasid, kas neil esineb seni tuvastamata objekte ja loodusväärtusi. Alade

kohal tehti droonivaatlus, asukohavalikut mõjutavaid asjaolusid ei tuvastatud. 2022. a suvel viidi läbi

botaaniline inventuur eesmärgiga saada ülevaade alade botaanilisest väärtusest ja kas esineb seni

tuvastamata looduskaitselise väärtusega alasid, mida peaks säilitama. Botaanilise inventuuri tulemused

on detailselt esitatud ptk-s 3.2.4.1. Uuringu tulemusena tuvastati vääriselupaiga (VEP) tunnustega ala,

II kategooria kaitsealuse liigi kauni kuldkinga kasvukoht ja kõrgema ökoloogilise kvaliteediga alasid.

Võttes arvesse botaanilise inventuuri tulemusi, korrigeeriti põhjapoolse ala piire. Põhjapoolsel alal jäeti

välja VEP tunnustega ala ja kauni kuldkinga kasvukoht, asukohaalternatiivi laiendati selle edelaosas,

et kompenseerida ruumivajaduse kadu. Kujunesid välja BTT võimalikud asukohad (alternatiivid), mille

osas viiakse läbi võrdlused, sh mõjude hindamine (paiknemine vt Joonis 2.5): BTT Põhja pindalaga

174 ha ja BTT Lõuna pindalaga 205 ha.

15

Joonis 2.5. BTT võimalikud alternatiivsed asukohad, mille osas tehakse võrdlused, sh mõjude hindamine.

2.3 BTT kompleksi jaoks vajalike trassikoridoride võimalikud

asukohad

Kavandatava BTT tööks on vajalik juudepääsuteede ja tehniliste kommunikatsioonide

olemasolu/rajamine. Tehase võimalike asukohtade selgitamisel analüüsiti ka teede ja trasside rajamise

võimalusi.

Ida-Viru maakonnaplaneeringus on planeeritud Aa küla ja Kohtla-Nõmmet ühendav riigitee, mis

põhjaosas kasutab olemasolevat Aa – Kohtla kohaliku teed. Kuna Transpordiamet, Toila vald ja

Lüganuse vald selle tee rajamist enam vajalikuks ei pea, siis saab planeeritud trassikoridori kasutada

veokite peamise juurdepääsu rajamiseks Tallinn – Narva maanteelt BTT mõlema asukohaalternatiivi

puhul. Teine juurdepääs BTT-le on võimalik Kohtla-Järve linna Kivi teelt, mis kulgeb piki olemasolevat

raudteed. Olemasoleva kohaliku Kivi tee rekonstrueerimine ja pikendamine BTT-ni loob ühenduse

Kohtla-Järve - Kukruse - Tammiku teega nr 93 ning Kohtla-Järve linnaga. Lõuna suunalt säilib

16

juurdepääs BTT-le kohaliku Aa – Kohtla tee kaudu sõiduautoga. Nimetatud kohalikud teed tagavad

juurdepääsu ka kergliiklejatele.

Kuna Varja suunas kohalikke teid ei ole ja sealtkaudu oleks ka juurdepääs võimalike

asukohaalternatiivide alale oluliselt pikem, siis täiesti uue tee rajamine üle põldude ja metsade ei oleks

realistlik alternatiiv nii maksumuse kui keskkonnamõjude poolest. Seetõttu põhineb nii BTT Põhja kui

BTT Lõuna asukohaalternatiivide autotranspordi juurdepääs samadel teekoridoridel.

Raudteetranspordi juurdepääs nii BTT Põhja kui BTT Lõuna alale põhineb olemasoleval Nitrofert

raudteel (mis taastatakse kasutuseks), ka siin ei ole põhjendatud alternatiivse uue raudteeharu rajamine

muudelt suundadelt.

Tehniliste kommunikatsioonide (sh veevõtutorustik ja heitvee ärajuhtimise torustik) kulgemise osas

võeti lähtealuseks, et kavandatavad trassid järgiksid võimalusel olemasolevate joonobjektide koridore.

Heitveetrassi osas pakuti mereni jõudmiseks välja erinevaid variante, mis olemasolevat maakasutust

ja erinevaid piiranguid arvestades oleksid ka tehniliselt teostatavad (esitatud Joonisel 2.6). Üks variant

kulgeb Järve Biopuhastuse OÜ olemasoleva heitveetrassi koridoris. Arvestades I etapi eesmärki (BTT

sobivaima asukoha leidmine), ei täpsustatud heitvee süvamerelasu asukohta - see määratakse detailse

lahenduse etapis arvestades merekeskkonna uuringute tulemusi (joonisel 2.6 on näidatud Järve

Biopuhastuse OÜ süvamerelasu asukoht).

Joonis 2.6. BTT heitveetrassi võimalikud asukohad, mille osas tehti võrdlev mõjude hindamine. I etapis

ei määrata BTT heitvee süvamerelasu asukohta (näidatud on Järve Biopuhastuse heitveetoru

kulgemine meres, BTT heitveetoru võimalikku kulgemist meres ei ole joonisele kantud).

17

Tootmiseks vajaliku toorveena kavandatakse kasutada Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli

kaevandusest väljapumbatavat vett, mille tarbeks rajatav veevõtutrass järgib olemasoleva põlevkivi-

konveieri koridori kulgemist (märgitud Joonisel 2.7).

Kokkuvõttes järeldub, et kõikide trassikoridoride osas põhilahendus sama ja seda ei mõjuta BTT

konkreetse asukoha valik. Seetõttu keskenduti asukoha eelvaliku protsessis esmalt BTT-le sobivaima

asukoha leidmisele. Kui sobivaim asukoht BTT-le oli leitud (BTT võimalike asukohtade võrdlemisel sai

eelistuse BTT Põhja, vt täpsemalt ptk 4.1.1), keskenduti tehniliste kommunikatsioonide asukoha

leidmisele. Võimalikud asukohad on näidatud Joonisel 2.7.

Joonis 2.7. Trasside koridoride võimalikud asukohad.

18

3 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Käesolevas peatükis käsitletakse alternatiivsete asukohtadega eeldatavalt kaasnevaid olulisi mõjusid

ning antakse soovitused sobivamate lahenduste valikuks. Eriplaneeringu iseloomust lähtudes on

käesolevas aruandes toodud mõju hindamine teostatud täpsusastmes, mis on asukohavaliku etapis

võimalik ja asjakohane.

KeHJS § 40 lg 4 p 9 ja 10 nimetatud arengustsenaariumeid on kaks (kas kavandatav tehas rajatakse

või mitte). BTT rajamisel asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ülevaade on esitatud LS ja

VTK ptk 2.5, sh on antud hinnangud, kas tehase rajamine on nendega kooskõlas (st kas nad toetavad

tehase rajamise stsenaariumi või mitte või on selles osas neutraalsed). I etapi aruande koostamise ajal

ei ilmnenud strateegilistest planeerimisdokumentides muudatusi, mis mõjutaksid BTT asukohavalikut

ja sellega seotud mõju hindamist.

I etapi mõju hindamise tulemuseks on arusaam, kas tehase rajamiseks on sobiv asukoht. Kuid see ei

tähenda automaatselt tehase rajamise arengustsenaariumi heakskiitmist - asukoha olemasolu on üks

osa selle stsenaariumi võimalikkusest. Detailse lahenduse etapis antakse detailsemad hinnangud BTT

käitamisega kaasnevate mõjude kohta ja saadakse vajalik teave eelistatud arengustsenaariumi

väljatoomiseks.

Detailse lahenduse etapis hinnatavate mõjude hulka kuulub mõju merele, sh merevee kvaliteedile ja

merepõhjale ning mereelustikule. BTT rajamisega kaasneb mõju merepõhjale ja selle elustikule heitvee

süvamere väljalasu rajamisel, kuid heitveetoru kulgemine meres ei mõjuta tehase asukohavalikut

maismaal. Heitveega merekeskkonda viidavate saasteainete levikut ja mõju elupaikadele-elustikule

mõjutab hoovuste dünaamika ja 25.11.2022 laekunud esmaste modelleerimistulemuste põhjal järeldati,

et määrav ei ole mitte trassi paiknemine maismaal (Joonis 2.6) vaid väljalasu kaugus rannikust.

3.1 Hindamismetoodikast

Üldist KSH erinevates etappides rakendatavat hindamismetoodikat on kirjeldatud LS ja VTK ptk 4.1

(lisa 1). Käesolevas aruandes on täiendavalt lisatud täpsustused, mis tulenevad eriplaneeringu I etapi

eesmärgist – leida kavandatava tegevuse elluviimiseks sobivaim asukoht. Seetõttu käsitletakse

käesolevas planeeringu etapis alternatiividena asukohaalternatiive. Nende leidmise ülevaade on

esitatud aruande ptk 2, põhiosas tuginevad nad geoinformaatilisel analüüsil. Selle analüüsi tulemusena

välistati asukohaalternatiividena kohad, kus BTT rajamine ei oleks võimalik, st tooks kaasa ilmse olulise

negatiivse keskkonnamõju avaldumise.

Lisaks KeHJS-s nõutavatele keskkonnamõjudele käsitletakse käesolevas mõjude hindamises ka

planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel

lähtutakse põhimõttest, et hinnata ja võimalusel leevendada tuleb eelkõige planeeritud tegevuse

elluviimisel keskkonnas kaasnevat olulist ebasoodsat mõju. KSH aruandes viidi läbi ka vajalikus

täpsusastmes Natura hindamine.

Vastavalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 on mõjude hindamisel läbivalt arvestatud mõjude võimaliku vahetu,

kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa iseloomuga. Kumulatiivsete

mõjude all mõistetakse eelkõige mitme tegevuse (ala, mõjuteguri) kombineeritud mõju kuhjumist, mis

võib osutuda ka suuremaks, kui üksikute liidetud mõjude summa. Kumulatiivne mõju võib ilmneda, kui

planeeringu(te) ja sellega kavandatava(te) tegevus(t)e tõttu toimub mõjude territoriaalne (ühes

piirkonnas, ühel alal) või ajaline kattumine, ressursside korduv eemaldamine või juurdevool või ka

maastiku korduv muutmine. Käesoleva planeeringu kontekstis võib kumuleeruv mõju oluliseks osutuda

nii tehase rajamise kui kasutamise etapis. Seda on käesolevas hindamises arvestatud läbivalt erinevate

teemade (nt maa- ja veekasutus, õhusaaste, müra) juures ning vajadusel ka kajastatud vastavates

alapeatükkides.

19

Põhiosas keskendutakse BTT asukohavaliku ja rajamise mõjudele, ehitamisega ja kasutamisega

kaasnevate mõjude osas antakse hinnangud lähtuvalt mõjutatavatest objektidest, mitte niivõrd

mõjuteguri suurusest. Kuna ehitustegevuse iseloom ja BTT käitamisel tekkiv heide ei sõltu asukohast,

siis määrab asukohavalikul olulise keskkonnahäiringu tekkimise võimaluse just mõjutatavate objektide

paiknemine.

Konkreetsete mõjude hindamise metoodikat on vajadusel täpsustatud vastava hindamisteema

alapeatükkides.

Olemasoleva olukorra kirjeldus on esitatud LS ja VTK ptk 3. Seal toodud teavet ei korrata. Siinkohal

keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate tagajärgede mõjude hindamisele, mis võib

mõjutada asukohavalikut, asjakohasusel tuues välja olulise või uue teabe olemasoleva olukorra kohta

(nt tehtud uuringute tulemused).

Analüüsitavate alade mõjuhinnangute juures on mõjuvaldkondade kohta esitatud tingimused ja

soovitused detailse lahenduse etapiks. Võimalusel tuuakse välja ka positiivsete mõjude võimendamise

võimalused.

3.2 BTT asukohavaliku ja rajamise mõjud

LS ja VTK-st: Nende mõjude ulatus on eelkõige seotud BTT ja taristu lähipiirkonnaga. Mõju sõltub mõjutatavate

objektide, koosluste jne olemasolust võrreldavates asukohtades. Nende kohta saadakse ülevaade

andmebaasidest, samuti tehakse täiendavad inventariseerimised. Mõju olulisuse osas on esmatähtis, et

asukohtade leidmisel välistati tundlikud objektid, sh määrati asjakohasusel puhvertsoonid, mis vähendab olulise

negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust. BTT asukohas võib füüsilisest paiknemisest tingitud mõju lugeda

pikaajaliseks ja pöördumatuks. Mõju hinnatakse eksperthinnangutega, mõjud sõltuvad kavandatava tegevuse

parameetritest ja vaadeldavates asukohtades valitsevatest tingimustest. Juhul, kui mõjutatakse võrgustikku (teed,

rohevõrgustik, vesi, sh maaparandussüsteemid), siis mõju ulatus võib olla määratud võrgustiku ulatusega - täpsem

ulatus selgub konkreetsete võrreldavate asukohtade ja BTT komponentide-taristu mahu selgumisel. Mõju

hinnatakse eksperthinnangutega, mida vajadusel toetavad asjakohased modelleerimised.

3.2.1 Mõju maakasutusele, sh mulla, pinnase ja maavarade

kasutamisvõimalustele

Kavandatava BTT võimalikud alternatiivsed asukohad - Põhja ja Lõuna - jäävad mõlemad metsamaale.

BTT Lõuna ala on valdavalt kaetud keskealise metsaga, Põhja alale jääb rohkem noorendikke ning

lagedaid alasid. Põhja alal leidub ka väiksemaid metsaeraldisi, mida katab raieküps kasemets.

BTT Põhja alal levivad madalsoo- ja turvastunud mullad ning gleimullad. Pinnakatte paksus jääb

vahemikku 4…8 m ning pinnakate koosneb ala põhjapoolsemas osas madalsooturbast, lõunapool

peenliivast. BTT Lõuna alal levivad turvastunud mullad ning gleimullad. Pinnakatte paksus jääb

vahemikku 4…6 m. Pinnakatte moodustavad peamiselt peenliivad ja moreenid.

Kummagi alternatiivse asukoha alal ei paikne maardlaid ega mäeeraldisi. Seetõttu ei avalda BTT

rajamine mõju maavarade kasutusvõimalustele. Lähim aktiivne mäeeraldis (Kohtla-Järve

lubjakivikarjäär) jääb BTT Põhja alast u 50 m kaugusele ja BTT Lõuna territooriumist u 1 km itta.

Lüganuse valla ÜP eelnõu kohaselt jäävad mõlemad BTT võimalikud alternatiivsed asukohad

tuulenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivatele aladele.

BTT rajamise mõju maakasutusele on sama mõlema alternatiivse asukoha puhul - olemasolev

metsaala muudetakse tehase tootmismaaks. Lühiajalises vaates omaks suuremat negatiivset mõju

tehase rajamine BTT Lõuna alale, kuna seal paikneb hetkel suuremas mahus keskealist metsa, mille

raieküpsus pole veel saavutatud. Põhja alal on metsa tänaseks rohkem raiutud, mistõttu puid peaks

20

tehase rajamiseks eemaldama väiksemas mahus. Eeldada võib, et Põhja ala raieküpsetel

metsaeraldistel toimub lähimas perspektiivis raie niikuinii olenemata tehase rajamisest. Pikemas

perspektiivis pole aga erinevust mõlema alternatiivse asukoha vahel, kuna tegemist on metsamaaga,

mida saaks pärast raiet taasmetsastada juhul, kui tehast sinna ei rajata.

BTT rajamine mõjutab pinnast tehase hoonete ja laoplatside maa-alalt kasvukihi eemaldamise kaudu.

Ka võib ehituse jaoks osutuda vajalikuks alal leiduva loodusliku pinnase eemaldamine, seda eelkõige

turvastunud muldadega asukohtades, kuna turbase pinnase kandevõime ei vasta tõenäoliselt tehase

rajamise vajadustele.

BTT rajamine omab kaudset mõju maavarade kui ressursi kasutusele, kuna kavandatava tegevuse

elluviimiseks on ehitustegevuses vaja erinevaid ehitusmaterjale - kruus, liiv, killustik jne. Hoonete ja

rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise

keskkonnamõju on eraldi hinnatud.

Projektialal maavarade kaevandamist ei toimu. Materjal, mis ehituste käigus välja kaevatakse, on

kaevis maapõueseaduse (MaaPS) tähenduses. MaaPS § 96 lg 2 kohaselt ei käsitata kaevandamisena

ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu vundamendi rajamine jms, käigus kaevise tekitamist ja

kasutamist. Küll aga on ehitamise käigus ülejääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja

tarbimine lubatud ainult Keskkonnaameti loal (MaaPS § 97 lg 2).

3.2.2 Mõjud põhja- ja pinnaveele, sh maaparandussüsteemidele

Kavandatava BTT alternatiivsed asukohad jäävad mõlemad maaparandushoiualadele. Seetõttu

kaasneb tehase rajamisega vajadus ehitada maaparandussüsteemid ümber. Mõlemat ala läbib

maaparandussüsteemi eesvool, milleks on alla 10 km2 valgalaga kuivenduskraav, mis suubub Kohtla

jõkke.

Maaparandusseaduse § 51 reguleerib maakasutust maaparandussüsteemi maa-alal, sh maakasutuse

muudatuste tegemist. Selleks on vaja saada Põllumajandusameti nõusolek, mis põhineb eeldusel, et

muudatus ei kahjusta maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist piirkonna maatulundusmaadel.

Maaparandussüsteemi ümberehituse detailid selguvad detailise lahenduse koostamise käigus.

Seejuures on oluline arvestada kaevandusvee võtu ja tehase heitvee merre juhtimise mõju hindamise

tulemustega põhjavee tasemele (selgub samuti detailse lahenduse etapis) – kui põhjavee tase BTT

asukohas mõnevõrra alaneb, siis on otstarbekas kavandada maaparandussüsteemi muudatused nii, et

säilitada praegune metsamaa niiskusrežiim, st vähendada dreenitava vee kogust.

BTT hoonete ja taristu rajamine võib mõjutada põhjavee ülemiste kihtide (sh pinnasevee) liikumist.

Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks, milleks on Ordoviitsiumi põhjaveekiht, on BTT Põhja

alal nõrgalt kaitstud, Lõuna alal osaliselt nõrgalt ja läänepoolsemas küljes keskmiselt kaitstud.

Ordoviitsiumi põhjaveekiht kuulub Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumisse, mille

koondseisund hinnati 2020. a halvaks.

BTT rajamisaegne võimalik mõju põhjaveele võib avalduda, kui ehituseks on vajalik alandada veetaset.

Selline tegevus avaldaks mõningast mõju Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi

veekihile, kuid mõju oleks ainult lokaalne ning marginaalne arvestades seda, et ümbruses toimub

kaevanduste veeärastus.

Lähtudes asukohaalternatiivide paiknemisest ei ole asukohavalikust tingitud erinevusi põhjaveele

avaldatava mõju osas.

Lähim pinnaveekogu on Kohtla jõgi, mille pinnaveekogumi (kogumi kood 1070700_1) hinnati 2020. a

halba koondseisundisse. Halva koondseisundi põhjustasid nii halb keemiline kui ka ökoloogiline

21

seisund. Kohtla jõgi jääb BTT Põhja alast u 1 km ning Lõuna alast u 500 m kaugusele lõunasse. Varbe

peakraav, mis on Kohtla pinnaveekogumi osa ja maaparandussüsteemide eesvooluks, jääb BTT Lõuna

alast u 100 m kaugusele läände.

Maaparandussüsteemidega ühendatud pinnaveekogude seisundit võib mõjutada ehitustegevuse

aegne sademevee ärajuhtimine territooriumilt ja kaevistesse kogunenud põhjavee väljapumpamine.

Mõlemal juhul on suublasse juhtimiseks vaja saada vee erikasutusluba. Maaparandusseaduse § 53

sätestab, et maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks on vaja saada Põllumajandusameti luba ja

eelduseks on, et lisavee juhtimine ei kahjustata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Kui

lisavee juhtimiseks tuleb eesvool või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või

kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile

kasutusluba antud.

BTT võimalik mõju piirkonna pinnaveekogude, sh Purtse jõe (VEE1013100) hüdroloogilisele režiimile

ja seekaudu ökoloogilisele seisundile (koondseisund Ojamaa jõest suudmeni on hinnatud halvaks), on

seotud kasutusaegse etapiga. Veevõtu maht ja võimalikud veeallikad ei sõltu asukohavalikust. BTT

piirkonna hüdroloogilist režiimi mõjutavad põlevkivikaevanduste veeärastused, suletud kaevandustes

toimuvad veetaseme muutused, kuivenduskraavide võrgud ja looduslikud tegurid (sademed,

evapotranspiratsioon, taimkate)3. Need tegurid on muutnud ümbritsevate jõgede, järvede ja soode

looduslikku veerežiimi. Nii mõjutab Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee lisandumine Purtse jõe

vooluhulka, suurendades seda võrreldes ajaloolise vooluhulgaga enne kaevanduste avamist

piirkonnas. Selleks, et vähendada BTT kavandatava veevõtu mõju Purtse jõe vooluhulgale madalvee

perioodidel, on tõenäoliselt vajalik lisavee võtmine kas piirkonna teistest kaevandustest/karjääridest või

mereveest. Täpne veevõtu lahendus selgub eriplaneeringu teises etapis, kui on selgunud

hüdrogeoloogilise uuringu detailsed tulemused.

Lähtudes asukohaalternatiivide paiknemisest ei ole BTT asukohavalikust tingitud erinevusi pinnaveele

avaldatava mõju osas.

3.2.3 Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele

tegevustele ning avalikule ruumile ja liikumisvõimalustele

Käesoleva aruande ptk 1 on kirjeldatud BTT rajamise peamised sotsiaalmajanduslikud põhjendused,

st eeldatav positiivne mõju riigi tasandil. Kavandatava biotoodete tehasel oleks ka otsene positiivne

mõju nii kohalikule kui ka piirkondlikule majanduskeskkonnale. Tehase rajamisega kaasneks positiivne

mõju piirkonna tööhõivele - tehas pakuks arendaja hinnangul tööd ca 250 inimesele. Lisaks pakuks

tehas kaudselt tööd ca 1000-le inimesele. Kaudsed töökohad paikneksid lisaks otseselt logistika ja

puidu tarnimisega seotud ettevõtetele ka tehase hooldusega seotud ettevõtetes. Kuigi tehase

toimimiseks vajalikuks oskusteabest on tulenevalt piirkonna tööstusajaloost suur osa kohalikul tasandil

olemas, suurendab tehas nõudlust teadmiste järele, mida regioonis tänasel päeval veel ei ole. Antud

nõudlus omakorda võiks positiivselt mõjutada vajaliku oskusteabega spetsialistide sisserännet

piirkonda. Kuna tegemist on valdavalt väljarände piirkonnaga, kus spetsialistidel on sobivat tööd pigem

keeruline leida, on elanikkonna püsimajäämise seisukohast iga tööhõivet suurendav arendus vajalik

täiendus.

Kaudne positiivne mõju ettevõtluse elavdamisele avaldub ka tehase toodangu kaudu, mis on ressursiks

erinevatele järelahela toodetele. Kuigi Ida-Viru maakonnas kitsamalt ega Eestis laiemalt ei ole olemas

3 Polikarpus, M., 2021. Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee Kohtla-Järvele suunamise mõjud piirkonna looduslikele veesüsteemidele, Rakvere.

22

kõiki erinevaid ettevõtteid, kes tehase toodangut kasutada saaks, annab tehase rajamine võimaluse

uut tüüpi ettevõtluse arendamisele.

KSH hinnangul ei sõltu eeltoodud tehase laiem sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju kohaliku ettevõtluse

arengule otseselt hinnatavatest asukohtadest, kuna sobivad asukohad on samas piirkonnas. Seetõttu

loetakse edasisel hindamisel asukohtade mõjud pigem võrdseks ning selget eelistust ei saa välja tuua.

Konkreetne võimalik mõju võib avalduda põhjavee või pinnavee saadavuse kaudu, kui BTT rajamine

põhjustaks muutuse veetasemetes või hüdroloogilistes režiimides sellisel tasemel, et teistele

tegevustele vee saadavus halveneb. Eriplaneeringu raames on teostamisel hüdrogeoloogiline mõju

uuring planeeritud toorveevõtu ja piirkonna veehaardele tervikuna, mis annab mõjudele piisava

hinnangu. Samas ei ole BTT asukohavalikust tingitud erinevusi põhjaveele ja seekaudu pinnaveele

avaldatava mõju osas ja seega ei sõltu asukohavalikust ka mõju teistele tegevustele. Võimaliku mõju

ulatus leevendavate meetmete rakendamise vajadus selgub eriplaneeringu teises etapis, kui on teada

hüdrogeoloogilise uuringu detailsed tulemused.

Mõju varale

Mõju varale saab hinnata peamiselt kinnisvara väärtuse muutuse kaudu. Uuringuid on selles osas

tehtud nii tuuleparkide kui ka tööstusaladega kaasnevatele mõjudele. Tehase mõju ei ole kindlasti 100%

tuuleparkidele sarnane aga visuaalset mõju omavate kõrgete hoonete ja korstende ning mingil määral

keskkonnahäiringuid põhjustava tehisobjektina on mõjud sarnased. Tuuleparkidega tehtud uuringutes

on selgunud, et tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele on seda negatiivsem, mida lähemal tuulikud

kinnisvarale asuvad4 ning mida kõrgemad on tuulikud5. Dröes ja Köster on leidnud, et keskmise

suurusega tuulikud (vahemikus 50-150 m), vähendavad kinnisvara väärtust kuni 3,4%. Tööstusalasid

käsitlenud uuringutes on samuti leitud, et tööstusala läheduses on eluasemete hinnad madalamad.

Seejuures on väärtuse langus seda suurem, mida lähemal on tööstusala eluasemele ning mida suurem

on tööstusala6.

BTT on ühelt poolt sarnane tuulikule, kuna tema kõrgemad osad ulatuvad kuni 80 m kõrguseni, teiselt

poolt on aga tegemist siiski tööstusalaga, mistõttu tuuleparkidega seotud uuringuid ei saa 100% üle

võtta. Kuna käesoleva hindamise eesmärgi seisukohalt on oluline, kas mõju on võrreldavates tehase

asukohtades erinev lähtuvalt erinevusest vahetus läheduses või piirkonnas asumisest, on asjakohane

hinnangu andmine analoogia põhjal. Kas ja milline on tegelik mõju, sõltub erinevatest teguritest, mh

tehase objektide paigutusest ja arhitektuursest lahendusest.

Viidatud uuringuid arvesse võttes võib seega KSH hinnangul tehase lähialas (ca 1-2 km) oodata

eluaseme väärtuse langust. Tehasest kaugemal asuvatel aladel on samas võimalik ka positiivne mõju

eluaseme väärtustele, kuna uute tööliste piirkonda lisandudes suureneb ka nõudlus eluasemete järele.

Tuginedes teadmisele, et BTT Põhja asub lähimatest elamutest minimaalselt 2000 m kaugusel ja BTT

Lõuna minimaalselt 500 m kaugusel, on KSH hinnangul BTT Lõuna asukohas paikneva tehase

negatiivne mõju kinnisvara hindadele suurem. Seega oleks antud aspektist lähtudes tehase eelistatud

asukohaks BTT Põhja, millel on kinnisvara väärtusele väiksem negatiivne mõju (uuringuid arvestades

asuks lähim elamu ligikaudu neutraalses tsoonis, kus ei toimu väärtuse langust ega kasvu).

4 Sunak, Y., & Madlener, R., (2016). The impact of wind farm visibility on property values: A spatial difference-in-

differences analysis. Energy Economics. 55:79-91. 5 Dröes, M.I., & Koster, H.R.A.. (2021). Wind turbines, solar farms, and house prices. Enegy Policy. 155:112327. 6 Vt nt de Vor F. & de Groot, H. L. F. (2011). The Impact of Industrial Sites on Residential Property Values: A Hedonic Pricing Analysis from the Netherlands, Regional Studies, 45:5, 609-623, DOI: 10.1080/00343401003601925

23

KSH teeb ettepaneku tehasega seotud negatiivse visuaalse ja sotsiaalse mõju (mis mõlemad

mõjutavad ka kinnisvara väärtust) leevendamiseks kaaluda detailse lahenduse faasis esteetilist-

tajutavat keskkonda parendavaid meetmeid (vt täpsemalt KSH soovitusi ptk 3.2.5).

Puhkeväärtused ja liikumisvõimalused

Kuigi kavandatav tehas asuks pigem inimeste poolt vähekasutataval aladel, läbib BTT Põhja ala RMK

Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee (vt joonis 3.1). Kuna tegemist on Eesti siseselt olulise matkateega

on vaja leida suletavale lõigule asendustrajektoor.

Joonis 3.1. RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee paiknemine uuritaval alal.

Sobiv trass tuleb leida koostöös maaomaniku või selle esindajaga. KSH soovitab suunata see mööda

alast läänepoole jäävaid metsateid ning kasutada osaliselt ka pärandkultuuriobjekti Kohtla-Nõmme- Aa

tee (vt ka ptk 3.2.8). Nii oleks võimalik leevendava meetmena suurendada BTT Põhja ala kasutusele

võtmisel allesjääva pärandkultuuriobjekti osa väärtust ning anda lisaväärtus ka RMK matkateele.

24

3.2.4 Mõju maismaa looduslikule mitmekesisusele, sh rohelisele võrgustikule,

loomastikule ja taimestikule

3.2.4.1 Taimestik, vääriselupaigad ja elupaigatüübid

BTT (sh trasside) rajamise mõju taimestikule seisneb eelkõige hoonete ja rajatiste alla jäävate

kasvukohtade hävimises, samuti nende killustamises. Ka vääriselupaikadele ehk VEP-idele7 ning

elupaigatüüpideks määratud aladele on peamine potentsiaalne BTT rajamisega kaasnev ohutegur

nende hävimine ehitustegevuse käigus. Samuti tuleb väärtuslike metsakoosluste osas arvestada

negatiivse servaefekti mõjuga, mis kirjanduse andmetel on umbes 60 m 8. Vähem tähtis pole ka asjaolu,

et keelatud on avalik-õiguslikus omandis9 ning vastava notariaalse lepinguga kaitstava eraomandis

oleva10 VEP-i raiumine, sh raadamine.

Eelnevat silmas pidades on eriplaneeringuga kavandatud tegevustest kõige suurema mõjualaga

mastaapse BTT rajamine 160 ha-le. Võib eeldada, et oluliselt väiksemat pinda hõlmavate veetrasside

mõjuala on sellevõrra väheolulisem, kuigi võib teatud asukohtades siiski kriitilist mõju avaldada (nt väga

haruldaste taimeliikide kasvukohtade puhul).

2022. aasta suvel korraldati EP-ga hõlmatud alal taimestiku inventuur, mille eesmärk oli saada ülevaade

valitud aladel asuvatest botaanilistest väärtustest ning soovitusi kõrge looduskaitselise väärtusega

alade säilitamiseks. Eelkõige oli oluline täpsustada inventuurialal teadaolevate (Eesti Looduse

Infosüsteemis ehk EELISes registreeritud) loodusväärtuste paiknemist ning tuvastada võimalikud seni

teadmata kõrge looduskaitselise väärtusega alad. Inventuuriala hõlmas BTT alternatiivsetesse

asukohtadesse jääval alal potentsiaalselt elustikurikkamaid metsakooslusi võttes arvesse nende vanust

(valmivad ja küpsed) ja/või kompaktsust. Kavandatavate trasside puhul piirnes inventuuriala valdavalt

olemasoleva Järve Biopuhastuse OÜ heitveetrassi ümbritseva 100 m laiuse koridorina, kusjuures ka

seal keskenduti potentsiaalselt väärtuslikematele metsaaladele (vääriselupaigad, loodusdirektiivi

metsaelupaigatüübid ja nende lähiümbrus).

BTT asukohad

Inventuurist nähtus, et mõlemad kavandatava BTT alternatiivsed alad on olnud ajalooliselt

metsamaastikud. Seda kinnitavad kaardimaterjalid alates 1884. aastast tänapäeva välja. Üksnes

kuivendus on järk-järgult tihenenud ja selle mõju suurenenud.

Inventuuri põhjal selgus, et BTT põhjapoolse ala puhul saab esile tõsta kahte olulisemat loodusväärtust:

riigimetsa kvartalis KT029 eraldisel 6 leitud II kaitsekategooriasse kuuluva kauni kuldkinga

(Cypripedium calceolus) väike kasvukoht (2 taime) ning riigimetsa kvartalis KT022 eraldistel 3, 4 ja 17

leitud uus VEP. Ülejäänud osa alternatiivalast omas inventuuri järgi loodusväärtuste seisukohalt

marginaalset tähtsust, kuna seda killustavad raielangid ning alles kujunevad noored puistud ei paku

liikidele vajalikku metsaturvet. Ülevaade BTT põhjapoolsel alal tuvastatud botaanilistest

loodusväärtustest on esitatud joonisel 3.2.

Ökoloogiliselt palju kvaliteetsem oli lõunapoolne ala. Võrreldes põhjapoolse alaga ei leitud sealt küll

kaunist kuldkinga, kuid teiste kaitsealuste liikide leiukohti oli valdavalt rohkem ja nende arvukused

kõrgemad.

7 Metsaseaduse § 23 lg 1 kohaselt on vääriselupaik ehk VEP ala, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud,

ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus 8 Harku valla rohevõrgustike tuumalade ja koridoride uuring. 2007. Eestimaa Looduse Fond (Kaupo Kohv) 9 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 “Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused” 10 Metsaseadus § 23 lg 4

25

Joonis 3.2. Põhjapoolsel alal (lähtudes BTT asukohaalternatiivi esialgsest määratlusest) 2022. a suvel toimunud inventuuril tuvastatud botaanilised loodusväärtused.

Mitmel pool lõunapoolsel alal leiti II kaitsekategooriasse kuuluva väikese käopõlle (Listera cordata)

isendeid (kokku 176 taime). Oluliselt kõrgema ökoloogilise väärtuse põhjus seisneb peamiselt üsna

sidusas ja vanema puistuga metsamaastikus. Ülevaade lõunapoolsel alal leitud botaanilistest

loodusväärtustest on toodud joonisel 3.3.

Joonis 3.3. Lõunapoolsel alal (lähtudes BTT asukohaalternatiivi esialgsest määratlusest) 2022. a suvel toimunud inventuuril tuvastatud botaanilised loodusväärtused.

26

Botaanilise inventuuri põhjal võib öelda, et BTT rajamiseks on eelistatud põhjapoolne ala. Sealjuures

on oluline, et säilitataks alal leitud kauni kuldkinga kasvukoht ning VEP.

Trassid

Kommentaar. Puhastatud heitvee trasside (PHVT) võimalike koridoride kulgemise kirjeldus on esitatud

peatükis 4.1.2.

Saka trassialternatiivi PHVT-1 asukoha piirkonnas olevate loodusväärtuste paiknemine on esitatud

Joonisel 3.4.

Joonis 3.4. Botaanilisel inventuuril tuvastatud loodusväärtused BTT trassialternatiivi PHVT-1 ümbruses. Viidatud elupaigatüüpide selgitus: 0 - 1210 püsitaimestikuga kivirannad 2110 - eelluited

8210 – lubjakivipaljandid 9020* - vanad laialehised metsad

9080* - soostuvad ja soo-lehtmetsad 9180*- rusukallete ja jäärakute metsad ehk pangametsad

Tärniga tähistatakse esmatähtsais ehk eriti ohustatud elupaigatüüpe

27

PHVT-1 puhul saab botaaniliste väärtuste seisukohalt esile tõsta Ontika maastikukaitsealal (edaspidi

MKA) asuvaid taimeliike. 2022. a botaanilise inventuuri kohaselt jäävad planeeritava trassi ümbrusesse

Saka paljandil olevasse metsa III kaitsekategooriasse kuuluva mets-kuukressi (Lunaria rediviva)

kasvukohad. Liik on ühtlasi Ontika MKA kaitse-eesmärk. Kasvukoha lähistel on lisaks inventeeritud

(piire ja seisundit täpsustati 2022. a inventuuril) potentsiaalne loodusdirektiivi elupaigatüüp soostuvad

ja soo-lehtmetsad (9080*). Hetkel jääb kavandatava trassi asukoht potentsiaalsele metsakooslusele.

Trassi rajamisel tuleb välistada selle kahjustamine, nihutades vajadusel trassi asukohta. Arvestades

planeeritava veetrassi ruumivajadust on see eeldatavasti võimalik rajada ilma mets-kuukressi

kasvukohti ja metsaelupaika kahjustamata (seda nõuet tuleb trassi edasisel planeerimisel kindlasti

arvestada).

Rannikul ulatub trassialternatiivi asukoha lähistele samuti III kaitsekategooriasse kuuluva rand-

seaherne (Lathyrus maritimus) kasvukoht, mille ulatust ja seisundit 2022. a inventuuril täpsustati. Ka

see liik on Ontika MKA kaitse-eesmärk. Samuti ulatub trassi lähistele VEP nr L02119. Nende alade

kaitse on tagatud läbi range sihtkaitsevööndi kaitsekorra, mis üheselt keelab sinna uute ehitiste

ehitamise. Kaitsekorraga seotud asjaolusid on täpsemalt kirjeldatud ptk-s 3.2.6. Lisaks jäävad sinna

piirkonda mitmed loodusdirektiivi metsa- ja rannikukooslused, millele kohaldub sama kaitsekord. Kuna

need elupaigatüübid on ühtlasi alale ulatuva Pangametsa loodusala kaitse-eesmärgid, siis on neid

põhjalikumalt käsitletud ka Natura hindamise ptk-is 3.2.7. Lisaks eeltoodule piirnevad selle

trassialternatiiviga Kohtla-Järve lähistel mitmed VEP-id, mille ulatust ja seisundit täpsustati 2022. a

inventuuril (vt Joonis 3.5). Tegu on riigimaale jäävate VEP-idega (nr 210674, 210675 ja 210676,

mistõttu on nende raiumine ja kahjustamine seadusega keelatud. Kavandatava trassi planeeritav

asukoht jääb VEPi nr 210676 kirdeserva. Trassi rajamisel tuleb välistada selle käigus VEPi

kahjustamine (vajadusel tuleb asukoht nihutada väljaspoole VEPi, võimalik nt VEPist läänepoole,

soovitatavalt vähemalt 60 m laiuse puhvriga VEPi servast). Samuti tuleb olla tähelepanelik VEPide nr

210675 ja 210674 suhtes, kuna need ulatuvad kavandatava trassikoridori lähistele. Arvestades

planeeritava trassi parameetreid on see eeldatavasti võimalik rajada VEPe kahjustamata.

Joonis 3.5. BTT trassialternatiivi PHVT-1 lähistel asuvad VEP-id

Aa küla läbiva trassialternatiivi PHVT-2 puhul saab peamiste botaaniliste loodusväärtustena tõsta esile

selle servas leitud III kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukohti (leiud eElurikkusest).

Rohkem leidub kaitsealuseid taimeliike vahetult BTT alast põhjapoole jäävas metsamassiivis.

Täpsemalt ulatuvad seal kavandatava trassi lähistele laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) ja

28

suure käopõlle (Listera ovata), roomava öövilke (Goodyera repens), kahelehise käokeele (Platanthera

bifolia) ja vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii) leiukohad.

Trassialternatiivi lühilõigu PHVT-C ligidusse jääb Aa külas asuv vanakalmistu, mille servas on leitud

samuti III kaitsekategooriasse kuuluvat aas-karukella (Pulsatilla pratensis). Lühilõigu PHVT-D lähistelt

kaitsealuste taimeliikide leiukohti teada ei ole.

Nii PHVT-2 kui ka sellega ühendatud lühilõikude lähistelt leitud III kaitsekategooria taimeliigid on

viimase liikide ohustatuse hindamise kohaselt soodsas seisundis ja Eestis üsna levinud. Arvestades

planeeritava trassi ruumivajadust ja nende liikide laia levikut on üksikute taimede hävinemine trassi

rajamise käigus nende liikide seisundile ja piirkondlikule levikule marginaalse mõjuga, mistõttu

täiendavaid meetmeid pole nende kaitseks tarvis rakendada.

Lisaks kaitsealustele taimeliikidele jäävad mõlema lühilõigu serva ka loodusdirektiivi elupaigatüüpideks

määratud ranniku- ja metsakooslused. Kuna tegu on väljaspool Natura 2000 võrgustikku ja siseriiklikult

paiknevat ala asuvate kooslustega, siis ei laiene neile ranged piirangud. Antud juhul viitab elupaigatüübi

kriteeriumitele vastavus pigem koosluste inventeerimiseaegsele keskmisest kõrgemale

looduskaitselisele väärtusele, mis võib asukohavalikul mõningal määral oluliseks kaalukeeleks osutuda.

Sealjuures tuleb arvestada, et trasside rajamine läbi metsakoosluste on servaefekti tõttu olulisema

mõjuga.

3.2.4.2 Loomastik

Sarnaselt taimestikule seisneb ka BTT rajamisega kaasnev mõju loomastikule peamiselt hoonete ja

rajatiste alla jäävate elupaikade hävimises, samuti elupaikadevahelise sidususe killustamises.

Inimpelglikuma loomastiku, sh ka linnustiku seisukohalt võib arvestatavaks teguriks osutuda ka võimalik

BTT tõttu tekkiv mürahäiring ning välistatud ei ole ka valgusreostuse mõju öise eluviisiga loomaliikidele.

Tähelepanuväärsemate loodusväärtustena võib BTT põhjapoolse ala osas esile tõsta seda läbiva

metsatee servas vaadeldud mitmeid liblikaliike. Loodusvaatluste andmebaasi (LVA) kohaselt on seal

loetud kokku 19 erinevat liiki. Samas on nende kõigi liikide puhul tegu soodsas seisundis liblikatega,

kes on kogu Eestis tavalised ja laialt levinud. Lisaks on eElurikkuse järgi vaadeldud vahetult ala

lõunapiiri lähistel III kaitsekategooriasse kuuluvat hallõigjat (Lanius collurio). Arvestades vaatluse aega

(17.11.2020) ja asukohta kultuurmaastiku servas oli tõenäoliselt tegu talvituva isendiga. Eelnevast võib

järeldada, et alal ei esine teadaolevalt looduskaitseliselt olulisi loomaliike. Selle põhjused on samad

eelmises peatükis toodule - alal asuv mets on tugevalt majandatud ning allesjäänud metsaalad

killustunud.

Sarnaselt põhjapoolsele alale kohati ka BTT lõunapoolsel ala läbivate teekoridorides 2022. a suvel

toimunud inventuuril ohtralt erinevaid liblikaid. Kuid lisaks tavalistele liikidele vaadeldi seal ka III

kaitsekategooriasse kuuluvat teelehe-mosaiikliblikat (Euphydryas aurinia), kes on ühtlasi

loodusdirektiivi II lisa liik ning väärib seetõttu eraldi esile tõstmist. Lisaks märgati seal mitmete

suurulukite (metssiga (Sus scrofa), metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces) ja karu (Ursus

arctos)) jälgi. eElurikkuse kohaselt on vahetult ala läänepiiri taga nähtud ka hundi (Canis lupus) jälgi.

Kokkuvõttes on ka loomastiku seisukohalt BTT lõunapoolne ala oluliselt liigirikkam ning

kvaliteetsem elupaik, mistõttu BTT rajamise seisukohalt on eelistatud põhjapoolne ala.

EELISe, LVA, eElurikkuse ja PlutoF andmebaaside põhjal olulised vaatlused trassialadel ja nende

vahetus läheduses puuduvad.

29

3.2.4.3 Rohevõrk

BTT hooned ja taristu ulatuvad Ida-Viru maakonnaplaneeringus ning selle põhjal täpsustatud

koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringus määratud rohevõrgualale. Planeeringutes on rohevõrk

struktureeritud tugialadeks, millel rohevõrgu toimimine põhineb, ning neid ühendavateks

rohekoridorideks, millel on peamine roll elustiku liikumise ja sidususe tagamisel.

BTT toimimiseks vajalike trasside rajamisega rohevõrgustikualale kaasneb eeldatavasti ehitusaegne

tavapärane negatiivne mõju, mis rohevõrgus olevates avatud ökosüsteemides (niidud,

rannikuelupaigad jms) on väikese pinna tõttu pigem väheoluline ning eeldatavasti lühiajaline, kuna

trassi maapealne osa taastub lähiaastatel suhteliselt kiiresti. Metsamaastikus on mõju mõnevõrra

märgatavam, kuna tõenäoliselt on vaja trassi ala hoida edaspidi puistuvabana. Samas, kuna elustiku

liikumist ühegi objektiga ei takistata, siis eeldatavasti jääb rohevõrk ka edaspidi valdava osa elustiku

jaoks läbitavaks. Negatiivse mõju olulisust võib suurendada kavandatava trassi ja rohevõrgu objekti

kokkupuutepinna ulatus ja iseloom (nt kompaktsete metsaste tugialade läbilõikamine ja killustamine või

trassi rajamine metsasesse rohevõrku paralleelselt selle kulgemisega vähendades nii selle laiust), kuna

nii suureneb häiriv mõju inimpelglikumatele ja/või avatud alasid vältivatele liikidele.

BTT rajamisega rohevõrgu koridori võib tõenäoliselt kaasneda märkimisväärne mõju selle toimimisele,

eriti kui koridor hoonestuse jms rajamisega täielikult läbi lõigatakse. Paljude liikide jaoks muutub

rohekoridor sellisel juhul läbimatuks või on selle kasutamine olulisel raskendatud.

Rohevõrgu tugiala puhul kaasneb BTT rajamisega tugiala pindala vähenemine, seega väheneb ka

liikidele vajaliku elupaiga pindala. Negatiivse mõju olulisus on seotud ka BTT paiknemisega selles,

kompleksi rajamine tugiala keskossa on killustamise ja ulatuslikuma servaefekti tõttu oluliselt suurema

negatiivse mõjuga, kui BTT paigutamisel rohevõrgu tugiala serva.

Joonisel 3.6 on esitatud BTT asukohaalternatiivide ja trasside alternatiivide paiknemine rohevõrgustiku

suhtes.

Joonis 3.6. Rohelise võrgustiku paiknemine asukohaalternatiivide alal ja lähipiirkonnas.

30

Asukohaalternatiivid

BTT Põhja asukohaalternatiiv Paikneb ulatusliku rohevõrgu tugiala (3261 ha) kirdeosas. Kuna tegu

metsamaaga, siis kaasneb tehase rajamisega rohevõrgule negatiivne mõju pindala vähenemise kaudu.

Alternatiiv ei lõika tugiala läbi vaid jätab selle põhja- ja lääneosas alles suhteliselt laiad alad, st ala ei

killustata.

BTT Lõuna paikneb sama rohevõrgu tugiala (3261 ha) keskosas. Samamoodi nagu põhjapoolsel

alternatiivalal kaasneks BTT rajamisega rohevõrgule negatiivne mõju pindala vähenemisest. Siinjuures

võimendab mõju ala paiknemine tugiala keskel, kuna sisuliselt lõigatakse terviklik metsamassiiv läbi

ning ühtne elupaik killustub. Mõju on mõnevõrra väiksem, kui BTT jaoks vajalik 160 ha paigutada nii, et

lääneservas rohevõrgustiku ala säilib võimalikult maksimaalses ulatuses.

Eelistatud asukohaalternatiiv on BTT Põhja.

Trassid

Kommentaar. Puhastatud heitvee trasside (PHVT) võimalike koridoride kulgemise kirjeldus on esitatud

peatükis 4.1.2.

Lühikesed lõigud

PHVT-A läbib rohevõrgu tugiala kirdeserva ligikaudu 1,6 km pikkusel lõigul. Jääb looduslikumale alale

(võrreldes variandiga B). Tõenäoliselt kaasneb väheoluline mõju trassi rajamisega, kuna uue rajatise

ehitamise ajal suureneb servamõju rohevõrgustiku tugialale. Kuna alale mingeid piirdeid ei rajata ning

koridor jääb edaspidi suhteliselt looduslikuks (tõenäoliselt siiski puistuvabaks), siis eeldatavasti oluline

mõju rohevõrgustiku toimimisele pikas perspektiivis puudub.

PVHT-B läbib rohevõrgu tugiala kirdeserva ligikaudu 1,5 km pikkusel lõigul. Jääb olemasoleva tee

kõrvale. Samuti eraldab seda ülejäänud tugialast raudtee. Oluline mõju rohevõrgu toimimisele nii

ehitamise kui kasutamise ajal puudub. Võrreldes PVHT-A-ga mõnevõrra eelistatum variant.

PVHT-C läbib rohevõrgu tugiala umbes 1,4 km pikkusel lõigul. Trassi rajamisega kaasneb väheoluline

ehitusaegne häiring, mille mõju pikemas ajalises perspektiivis muutub eeldatavasti olematuks

(peamiselt niidukooslused, mis taastuvad suhteliselt kiiresti).

PVHT-D läbib rohevõrgu tugiala umbes 725 m pikkusel lõigul. Kaasnevad häiringud samad, mis C

puhul, kuid arvestades väiksemat pikkust rohevõrgustikus on D eelistatum variant.

Pikad lõigud

PHVT-1 läbib rohevõrgu tugiala umbes 1,8 km ning rohekoridore kokku umbes 1,9 km pikkustel

lõikudel. Kokku umbes 1,2 km pikkune lõik läbib puistuga kaetud rohekoridori.

PHVT-2 läbib metsast rohevõrgu tugiala umbes 1,6 km pikkusel lõigul ning niidukooslustega kaetud

tugiala umbes 700 m pikkusel lõigul.

Eelistatum on PHVT-1. Eelistuse kujundamisel on arvestatud, et määrava tähtsusega on metsast

tugiala läbiva PVHT-2 trassi mõju, kuna lisaks ühtlase metsamassiivi killustamisele kaasneb teatud

määral ka elupaikade kadu.

3.2.4.4 Maastiku ökoloogiline väärtus

BTT suhteliselt suure mastaabi ja maahõive tõttu on oluline arvestada kavandatud ehitiste mõju ja

paiknemist ka laiemalt maastiku ökoloogilist väärtust ja sidusust silmas pidades. Selleks annavad

sisendi Keskkonnaagentuuri ELME projektiga koostatud ökosüsteemi-teenustega seotud tööriistad,

eeskätt ökosüsteemide seisundi ja loodusmaastiku sidususe ruumiandmed (vt Joonis 3.7), samuti

31

Keskkonnaagentuuri IRENES projekti väljundina valminud nn ökosüsteemiteenuste kuumkohtade

kaardiandmed.

Joonis 3.7. ELME ökosüsteemide seisundid+sidusus asukohaalternatiivide alal ja lähipiirkonnas.

Peamine BTT rajamisega kaasneda võiv negatiivne mõju piirkonna ökoloogilisele väärtusele seisneb

ümbritsevast keskmiselt kõrgema väärtusega alade (nn ökoloogilised kuumkohad) vähenemises

maakasutuse muudatuste tõttu, st kõrge väärtusega looduslikele alale rajatakse ehitised, mistõttu need

ei saa enam varasemaid ökosüsteemiteenuseid pakkuda. Samuti võib ehitiste rajamine mõjutada

ökosüsteemide vahelist sidusust, kusjuures mõju on olulisem neil aladel, kus on juba varasemalt kehv

sidusus, kuna võib haavatavad ökosüsteemid isolatsiooni viia.

Asukohaalternatiivid

BTT Põhja hõlmab valdavas ulatuses kõrge elurikkusega ökosüsteeme (IRENES kaardi põhjal) ja

umbes 1/10 ulatuses ka väga kõrge väärtusega alasid. Samas umbes 1/10 alast on pigem keskmisest

madalama elurikkusega.

BTT Lõuna hõlmab IRENES kuumkohtade kaardi järgi pea terves ulatuses kõrge elurikkusega

ökosüsteeme, kolmandiku ulatuses isegi väga kõrge väärtusega alasid, mis BTT rajamisega

pöördumatult vähenevad.

Eelistatud alternatiiv on BTT Põhja.

Trassid

PVHT-A trassi edelaosa läbib KAURi IRENES projekti ökosüsteemi kuumkohtade kaardi järgi kõrge

ökoloogilise mitmekesisusega alasid. Kuivõrd ala maakasutus vähesel määral muutub (trassikoridor

hoitakse puistuvabana), siis on sellel väheoluline negatiivne mõju ökosüsteemi seisundile.

32

PVHT-B trass jääb KAURi IRENES projekti ökosüsteemi kuumkohtade kaardi järgi võrreldes

alternatiiviga A valdavas ulatuses viletsa ökoloogilise seisundiga alale, mistõttu selle rajamisel puudub

mõju piirkonna ökosüsteemide seisundile ja see on eelistatum variant.

PVHT-C trassikoridor läbib umbes 327 m pikkusel lõigul ELME IRENES projektis ökoloogiliste

kuumkohtadena määratletud ala.

PVHT-D trassikoridor läbib umbes 215 m pikkusel lõigul ELME IRENES projektis ökoloogiliste

kuumkohtadena määratletud ala. Arvestades väiksemat pikkust läbi kuumkohtade on variant D

eelistatud variant C ees.

Pikkade lõikude võrdluses on eelistatum PHVT-1. Trassikoridor läbib kokku (2 lõiguna) umbes 1,1 km

pikkusel alal kõrge ja keskmise väärtusega elurikkuse kuumkohti (KAUR IRENES). Tegu enamasti

metsaga, osalt ka niidu ökosüsteemidega. Viimased taastuvad ajas suhteliselt kiiresti.

PHVT-2 trassikoridor läbib IRENES projekti käigus tuvastatud kõrge väärtusega elurikkuse kuumkohti

umbes 1,6 km pikkusel lõigul (kattub RV tugialaga). Kuna tegu metsaga, siis on mõju arvestatav.

3.2.5 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju

Tehase rajamisega kaasnevat mõju maastikule hinnatakse analüüsides maastiku iseloomulikke

karakteristikuid. Siia kuuluvad nii topograafia, pinnas, geoloogia, pinnakate kui ka inimtekkelised

elemendid ning inimeste hinnangud ja antav väärtus maastikule kui tervikule. Maastik on ümbrus, kus

toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule11.

Tuuleparkidega tehtud uuringud näitavad, et visuaalne mõju on subjektiivne ning sõltub vaatleja

subjektiivsest tajust (tundlikkusest), vaatluspunktile või vaatele omistatavast kultuurilisest väärtusest ja

maastikukvaliteedist, vaate muutuse ulatusest, eelnevast kogemustest jt faktoritest.

Asukohaalternatiivide võrdlus

Mõlemad hinnatavad asukohad, nii BTT Põhja kui ka BTT Lõuna, asuvad maastikuliselt sarnases

asukohas. Maastik on antud asukohtades tasane ca 45 m üle merepinna ning kaetud erivanuseliste

metsakooslustega. Tehase rajamisel muudetakse looduslik metsamaa inimtegevusest mõjutatud

tootmisalaks. Muutus on pikaajaline ja pöördumatu. Maastiku muutusest tuleneva mõju ulatus ei ole

KSH hinnangul ulatuslik, hõlmates peamiselt kavandatavat ala - eeldatavalt ca 160 ha. Kuna ala piirneb

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkonnaga, saab tehase rajamist käsitleda olemasoleva

tööstusala laiendamisena.

Asukoha valiku seisukohast ei erine maastiku muutuse mõju kahel võrreldaval alal. Kuna mõlemal

hinnataval alal on maastiku muutus sarnane, ei esine asukoha valikul siin erinevusi. Sellest tulenevalt

ei ole KSH hinnangul edasine maastiku karakateristikute muutuse hindamine vajalik.

Visuaalne mõju oleks KSH hinnangul väiksem BTT Põhja alal, kuna ala paikneb olemasolevatest

elamutest kaugemal - minimaalselt 2000 m (võrreldes BTT Lõuna 500 m). Mõlemas tehase asupaigas

peaks tagama visuaalsete mõjude vähendamise eesmärgil tehase territooriumi ümber kõrghaljastuse

säilitamise. Tehase kõige kõrgemad osad on tehase korstnad, millest kõige kõrgem on vähemalt ca

80 m kõrge (täpne kõrgus selgub detailses etapis sõltuvalt õhuheite mõjude hindamise tulemustest),

aga ka osad hooned küündivad kuni 70 m-ni. Võttes aluseks tuulikutega tehtud tööd võib eeldada, et

nähtava ümbruse mõju hinnang sõltub hindaja seisukohast tehase rajamise osas – kui ollakse

11 Arold, I. Eesti maastikud, lk 9. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005

33

pooldaval seisukohal, ei olda häiritud ka tehase nähtavusest, kui tehase püstitamist ei pooldata, on

need ka visuaalselt häirivad12.

Soovitused detailse lahenduse etapiks negatiivse visuaalse ja sotsiaalse mõju vähendamiseks

KSH soovitab visuaalsete ja sotsiaalsete mõjude leevendamiseks näha detailses lahenduses ette

tajutav-esteetilise keskkonnaga arvestavad meetmed. Tajutav-esteetilise keskkonnaga arvestamine

aitab leevendada tehase tehnogeenset mõju ümbritsevas maastikus ning ühtlasi ka tehase negatiivset

sotsiaalset mõju13. Aspektid, mida tehase välisilme puhul kaaluda on nt: morfoloogiline sobitamine

(korrata nt iseloomulikke jooni ümbritsevas maastikus); värvi või materjali sobitamine sh ka nt

rohekatused, kohalikud materjalid; tehase ümbruses kogukonnale vajalike teenuste arendamine (nt

park, puhkeala), tehase territooriumil puhkealad töötajatele (nt ümbritsevas maastiku iseloomujoonte,

värvi, tekstuuri vms järgi tehase välisilme kohandamine). Antud nimekiri ei ole ammendav, pigem võiks

olla siht kasutada erinevaid võtteid ja meetmeid, et saavutada võimalikult lai positiivne mõju.

3.2.6 Mõju siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid

ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad

loodusobjektid. Kaitstavate loodusobjektide kaitsekord tuleneb otse looduskaitseseadusest (nt

kaitsealuste liikide isendikaitse) või selle alusel kehtestatud määrustest (kaitse-eeskirjadest).

Kaitsealuste liikide leiukohti on käsitletud juba ptk 3.2.4. ja seda siin ei korrata. Muude alade puhul on

kavandatud tegevust silmas pidades eeskätt oluline, et see ei oleks mõne siseriiklikult kaitstava ala

kaitsekorraga vastuolus.

Siseriiklikult kaitstavatest alades on EP-ga kavandatud objektide puhul kokkupuude Ontika

maastikukaitsealaga (edaspidi MKA), mida läbib Saka suunas kavandatav trassialternatiiv PHVT-1.

Ontika MKA kaitse-eeskirja kohaselt14 on selle eesmärk kaitsta:

● Balti klinti, Saka mõisaparki, piirkonnale iseloomulikke loodusmetsi ja maastikuilmet;

● kaitsealuseid liike ning nende elupaiku ja kasvukohti;

● kümmet loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpi.

Ontika MKA rannikupoolne osa kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pangametsa loodusala

koosseisu. Mõju loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele on hinnatud järgmises, Natura hindamise

peatükis (ptk 3.2.7) ning seda osa siin ei korrata.

Trassialternatiiv PHVT-1 läbib osaliselt Ontika piiranguvööndit ning merepoolsel osal Pangametsa

sihtkaitsevööndit, kuid arvesse tuleb võtta, et trassil paikneb juba Järve Biopuhasti trass. Ontika MKA

kaitse-eeskirja järgi (§ 14 lg 2 p 2) on piiranguvööndis kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul

lubatud rajatiste püstitamine. Seega kaitsekord seal veetrassi rajamist ei välista. Küll aga on

Pangametsa sihtkaitsevööndis seatud uute ehitiste ehitamisele ranged piirangud (§ 11 p 3): keelatud

uute ehitiste ehitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või

tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks. Kavandatud

veetrass nende erisuste alla ei lähe, mistõttu ei ole seda võimalik sihtkaitsevööndisse jäävale osale

rajada. Sellest lähtuvalt on alternatiivse meetodina võetud kaalutlusele trassi rajamise suundpuurimise

12 Firestone, J.,Bates,A., Knapp L.A (2015).See me, Feel me, Touch me, Heal me: Wind turbines, culture, landscapes, and sound impressions, Land Use Policy.46: 241-249. https://doi.org/10.1016/j.landusepol.2015.02.015. 13 Vt nt Marchi, L., Antonini, E., Evans, S. (2018). Landscape compatibility of factories: From practice to tactics. WIT Transaction on The Built Environment, 183: 5-36. http://dx.doi.org/10.2495/ARC180031 14 Vastu võetud 17.04.2017 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 74 “Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

34

teel Saka paljandilt Soome lahte sihtkaitsevööndisse jääva ala alt läbi või alternatiivina praeguse Järve

Biopuhasti toru asendamine suuremaga. Kõikide eelduste kohaselt ei ole selline lahendus

kaitsekorraga ega Ontika MKA kaitse-eesmärkidega vastuolus, kui tööde täpsemalt planeerimisel

arvestatakse järgmises, Natura hindamise peatükis (ptk 3.2.7) seatud tingimustega.

3.2.7 Mõju Natura 2000 aladele

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad

(LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn

loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Planeeringualale või selle lähedusse ehk võimalikku

mõjualasse jääb kaks Natura 2000 loodusala. Eriplaneeringu nagu ka kõigi teiste kavade ja projektide

puhul tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku kaitse vajadusega. Koostatava BTT eriplaneeringu

elluviimisega kaasneva mõju hindamiseks Natura aladele viiakse läbi Natura hindamine, mille

tulemused on esitatud käesolevas alapeatükis.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“15 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"16.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise

menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse

tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura

2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui

tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkides nimetatud liikide või

elupaigatüüpide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke

saavutada ja ala terviklikkust säilitada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda

asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva

tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.

Siinkohal on välja toodud olulisemad Natura hindamise põhimõtted, millest lähtuda just kõrgema tasandi

strateegiliste planeerimisdokumentide hindamisel. Strateegilise planeerimisdokumendi Natura

hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele.

Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi

täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed

strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Natura hindamise kohustus kõrgema tasandi

strateegiliste planeerimisdokumentide (sh eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi) puhul võimaldab

varakult arvesse võtta loodusväärtuste poolest tundlike Natura alade kaitse vajadusi. Sellel tasandil

aitab Natura hindamine välja selgitada kavandatavate tegevuste arendamiseks sobivad (või

ebasobivad) alad, minimeerida võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle kaitse-eesmärkidega

detailsemal tasandil. Kui strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase

hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele

mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja

tingimused, mille abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et

15 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 16 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

35

ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise

või loatasandile, iga planeeringus kavandatud tegevuse osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-

eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Seega, eriplaneeringu eelvaliku etapi Natura hindamine toimub küll

projekti tasandi Natura hindamisega samade protseduuri etappide ja sammude alusel, kuid vajadusel

määrakse edasised tingimused (eriplaneeringu detailse lahenduse etappi) vastavalt eriplaneeringu

täpsusastmele.

Järgneva Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku

alade ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormide info; EELIS andmebaasi jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega

ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ning ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus

Käesolevas hindamises käsitletakse kavandatava tegevusena eriplaneeringu esimeses etapis

kavandatut. Eriplaneeringu esimeses etapis kaalutakse biotoodete tootmiskompleksi rajamise

võimalikkust, leitakse selleks sobivaim asukoht, täpsemalt kaalutakse kahte eelvalikuala:

● BTT asukoht Põhja (174 ha) ja

● BTT asukoht Lõuna (205 ha).

Ühte kahest asukohas (Põhja või Lõuna) kavandatakse biotoodete kompleks, mille põhitegevuseks on

tselluloosi, lahustuva tselluloosi, biokeemia, rohelise bioenergia ja bioväetiste tootmine, mis põhineb

puidumassi keemilisel töötlemisel kaasaegse KRAFT-tehnoloogiaga. Tehase rajamiseks on vajalik ca

160 hektari suuruse pindalaga sobilik maa-ala. Alal paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid,

tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia

koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti. Puhastatud heitvee Soome lahte juhtimiseks kaalutakse

alternatiivseid trassi asukohti:

● PHVT – 1 (idapoolne, Järve Biopuhastus trassiga paralleelne läbi Saka) koos all-alternatiivide

PHVT-A ja PHVT-B-ga ning

● PHVT – 2 (otse põhja, mööda juurdepääsuteed ja Aa mõisa juurest) koos all-alternatiivide

PHVT-C ja PHVT-D-ga.

Tootmiseks vajaliku toorveena kavandatakse kasutada Ojamaa kaevandusest väljapumbatavat vett.

Lisaks rajatakse auto- ja raudteetranspordi ühendused. Kavandatava tegevuse kohta on täpsem

ülevaade antud käesoleva aruande ptk 1 ning asukoha eelvaliku protsessi kirjeldatakse ptk 4.

Eriplaneeringu alale ja selle vahetusse lähedusse jääb kaks Natura 2000 võrgustiku loodusala. Natura

alasid on kirjeldatud tabelis 3.1. Tabelis on tärniga märgitud nn esmatähtsad elupaigatüübid/liigid. Need

on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid/liigid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit erilist

vastutust, silmas pidades seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i

territooriumile.

Tabel 3.1. Eriplaneeringu võimalikku mõjualasse jäävad Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-

Natura ala nimetus ja kood

Pindala Kaitse-eesmärgiks olevad liigid/elupaigad[1]

Uhaku loodusala EE0070132

32,8 ha Karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260) ning lood (alvarid – *6280).

Pangametsa loodusala EE0070109

180,6 ha Esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180).

36

Natura alade paiknemist kavandatava tegevuse suhtes illustreerib joonis 3.8.

Joonis 3.8 Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine eriplaneeringuala ja võimalike tegevuste

piirkonnas.

37

Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine

Eriplaneeringuga kavandatu osas viiakse esmalt läbi nn eelhindamine, mis tuvastab planeeritud

tegevuste ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning prognoosib kas ja milliste alade

puhul on tõenäoline eriplaneeringu rakendamisega kaasnevate ebasoodsa mõjude teke ning on vajalik

liikuda edasi asjakohase hindamise faasi. Mõju prognoos on esitatud tabelis 3.2.

Tabel 3.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura ala Mõju prognoosimine Natura eelhindamise

tulemus

Uhaku

loodusala Uhaku loodusala asub küll planeeringualal, kuid kõik

planeeritavad tegevused (sh kõik kaalutavad alternatiivsed

tegevuste asukohad: BTT Põhja ja Lõuna alternatiivsed

asukohad; planeeritav toorveetrass; alternatiivsed

raudteeühendused; puhastatud heitvee trassid (PHVT-1 koos

all-alternatiivide PHVT-A ja B-ga ning PHVT-2 koos PHVT;-C

ja -D-ga), vt joonis 3.8) asuvad loodusalast enam kui 5 km

kaugusel. Loodusalal kaitstavad elupaigad (3 tk) säilivad

olemasolevas ulatuses ja väärtuses. Kuna veevõtt ja

puhastatud heitvee ärajuhtimine ei ole samuti seotud

loodusala piirkonnaga, siis ei ole loodusalal oodata ka

veerežiimi, vee kvaliteedi vm keskkonnatingimuste muutusi.

Ebasoodne mõju kõikide kavandatavate tegevuste (ja

alternatiivide) elluviimisel loodusalale puudub.

Ebasoodne mõju

on välistatud.

Pangametsa

loodusala

Pangametsa loodusala asub kitsa ribana Soome lahe kaldal

ja kaitseb sealset Ontika pankrannikut, pangaastangu alust

metsa ning ranniku-elupaiku. Täpsemalt on loodusala kaitse-

eesmärkideks määratud elupaigatüübid toodud tabelis 3.1.

Loodusala asub planeeringuala piirist mõnesaja meetri

kaugusel ja valdaval osal planeeritavatest tegevustest (ei ole

loodusalaga puutumust ning tegevuste mõjuala loodusalale ei

ulatu. Näiteks jäävad BTT alternatiivsed asukohad Põhja ja

Lõuna loodusalast üle 4 km kaugusele; toorveetrass,

alternatiivsed raudteeühendused, puhastatud heitvee trassid

(PHVT-2; PHVT-A; -B; -C ja -D jäävad samuti mitmete

kilomeetrite kaugusele (vt joonis 3.8). Nimetatud objektide

ehitamine ega kasutamine loodusala kaitse-eesmärke ei

mõjuta.

Siiski, puhastatud heitvee trass PHVT-1 suunatakse Soome

lahte läbi Pangametsa loodusala, mistõttu ei ole ebasoodsa

mõju tekkimine loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud.

Mõju ei ole

välistatud, jätkata

asjakohase

hindamisega

heitveetrassi

PHTV-1

asukohaalternatiivi

osas.

Natura eelhindamise tulemused

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et eriplaneeringu rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju

tekkimine Uhaku loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning Natura täis- e asjakohast

hindamist läbi viia ei ole vaja.

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et eriplaneeringu rakendamisel (täpsemalt alternatiivse

heitvee trassivariandi PHTV-1 puhul) ei ole välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Pangametsa

loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning jätkata tuleb Natura täis- e asjakohase

hindamisega, mis viiakse vastavalt eriplaneeringu esimese etapi (asukohavalik) täpsusastmele

38

läbi järgnevalt. Samas tuleb ka arvesse võtta, et tänane Järve Biopuhastuse trass on selles

asukohas. Muudel eriplaneeringuga planeeritavatel alternatiivsetel tegevustel (BTT

asukohavaliku mõlema alternatiivi (Põhja ja Lõuna) ning toorveetrassi, alternatiivsete

raudteeühenduste, puhastatud heitvee trasside (PHVT-2; PHVT-A; -B; -C ja -D) puhul on

ebasoodne mõju välistatud ning nende osas ei ole vajalik edasi liikuda Natura täishindamise

etappi.

Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura-alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide

saavutamisele ning leevendavate meetmete kavandamine

Mõjude asjakohasel hindamisel käsitletakse Pangametsa loodusala ja eriplaneeringuga kavandatava

tegevuse (PHTV-1 trassi) mõju loodusala kaitse-eesmärkidele. Vajadusel tehakse ettepanekud

planeeringulahenduse muutmiseks või antakse konkreetsed meetmed/tingimused kavandatavate

tegevuste elluviimise osas järgmistesse etappidesse (eriplaneeringu detailne etapp), mis võimaldaksid

järeldusi teha ebasoodsa mõju puudumise osas. Mõju hindamine on toodud tabelis 3.3.

Tabel 3.3. Eriplaneeringuga kavandatava PHTV-1 mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku Pangametsa loodusalale

Natura ala Seos eriplaneeringuga ja hinnang mõjule Leevendavate

meetmete kavandamine

ning järeldus

Pangametsa

loodusala

Puhastatud heitvee trass PHVT-1 suunatakse Soome

lahte läbi Pangametsa loodusala. PHTV-1 põhimõtteline

trassialternatiiv kulgeb läbi loodusala umbes paarisaja

meetri pikkusel lõigul. Selles piirkonnas on EELIS

andmebaasis loodusala kaitse-eesmärkidest

registreeritud elupaigatüüpide eelluited (2110),

lubjakivipaljandid (8210) ja pangametsad (*9180).

PHTV-1 rajamiseks selles asukohas on planeeringus

ette nähtud kaks põhimõttelist võimalust (vt ka ptk 4.1.2):

1. Heitvee Soome lahte suunamiseks tuuakse

eelistatud lahendusena välja Järve Biopuhastuse

olemasoleva heitvee trassi kasutamine. See

tähendab tänase puhastatud heitvee toru ümber

vahetamist suurema läbimõõduga toru vastu

kokkuleppel toru omanikuga.

Kasutades olemasolevat heitveetoru seda

rekonstrueerides viiakse see läbi loodusala juba

olemasolevas toru koridoris, mis võimaldab vältida

elupaikade kahjustamist.

2. Alternatiivse lahendusena nähakse ette, et uus

BTT heitvee trass rajatakse Järve Biopuhastus

olemasoleva heitvee trassi kõrvale. Vältimaks

vastuolu Ontika MKA kaitse-eeskirjaga (vt

täpsemalt ptk 2.2.6) on selle variandi puhul

kavandatud heitveetoru paigaldada

suundpuurimise (vm analoogse meetodi) teel

Saka paljandilt Soome lahte sihtkaitsevööndisse

jääva ala alt läbi.

Ebasoodne mõju

planeeringu elluviimisel

puudub. Eriplaneeringu

põhilahenduse osas

muudatuste vajadus

puudub.

Lähtudes

ettevaatusprintsiibist

tuleb PHTV-1 edasisel

arendamisel (detailse

lahenduse etapis)

keskkonnamõjusid

täpsustada tulenevalt

konkreetsest tehnilisest

lahendusest ja läbi viia

Natura hindamine

Pangametsa loodusala

kaitse-eesmärkidele

alustades

eelhindamisest ning

vajadusel liikudes edasi

asjakohase hindamise

faasi.

Tehnilise lahenduse

väljatöötamisel tuleb

arvestada, et loodusala

elupaikasid ei tohi

kahjustada, sh paralleel

toru suundpuurimise

39

Arvestades, et kavandatud viisil toru paigaldamine

pinnasesse ei too kaasa füüsilisi muutusi Ontika

loodusalal, kõik elupaigad säilivad olemasolevas

ulatuses ja väärtuses ning samuti ei muutu

keskkonnatingimused loodusalal (maa-alla paigaldatud

toru ei muuda niiskusrežiimi ega muid tingimusi

loodusalal), on võimalik vältida elupaikade kahjustamist

ning ebasoodsat mõju.

Mõlema Pangametsa loodusala läbiva PHTV-1

planeeritud lahendusvariandi puhul ei saa eeldada

vältimatu ebasoodsa mõju kaasnemist loodusala kaitse-

eesmärkidele või terviklikkusele ning nende elluviimine

on võimalik ilma loodusala kaitse-eesmärke ja

terviklikkus kahjustamata.

Lähtudes ettevaatusprintsiibist tuleb PHTV-1 edasisel

arendamisel (detailse lahenduse etapis)

keskkonnamõjusid täpsustada tulenevalt konkreetsest

tehnilisest lahendusest ja läbi viia Natura hindamine

Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele alustades

eelhindamisest ning vajadusel liikudes edasi asjakohase

hindamise faasi. Tehnilise lahenduse väljatöötamisel

tuleb arvestada, et loodusala elupaikasid ei tohi

kahjustada, sh paralleeltoru suundpuurimise variandi

puhul peavad vajalikud abikaevikute asukohad paiknema

väljaspool loodusala; loodusalal kasvava metsa

juurestiku kahjustamine ei ole lubatud, sellest tulenevalt

peab valima sobiva sügavuse paigaldatavale torule;

loodusala elupaikade füüsiline kahjustamine ei ole

lubatud (nt metsaraie pangametsa elupaigatüübi (9180*)

alal, lubjakivipaljandi (8210) elupaigas füüsilised

muutmised).

variandi puhul peavad

vajalikud abikaevikute

asukohad paiknema

väljaspool loodusala;

loodusalal kasvava

metsa juurestiku

kahjustamine ei ole

lubatud, sellest

tulenevalt peab valima

sobiva sügavuse

paigaldatavale torule;

loodusala elupaikade

füüsiline kahjustamine

ei ole lubatud (nt

metsaraie pangametsa

elupaigatüübi (9180*)

alal, lubjakivipaljandi

(8210) elupaigas

füüsilised muutmised).

Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus

Natura asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et eriplaneeringu rakendumisel ei ole ette näha

ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku Pangametsa loodusalale, ala kaitse-

eesmärkidele ega terviklikkusele. Lähtudes ettevaatusprintsiibist seatud meetmete rakendamine (Tabel

3.3 tulbas ‘Leevendavate meetmete kavandamine’) tagab loodusala terviklikkuse ning seega puudub

eriplaneeringu asukohavaliku etapi rakendumisel ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja

nende kaitse-eesmärkidele.

Planeeringu rakendajal tuleb arvestada, et eriplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi

Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik

ära hoida ning vähendada läbi projektide keskkonna aspektide arvestamise edasistes planeeringutes

(antud juhul eriplaneeringu detailse lahenduse etapp, projekt) ning vajadusel ette nähtud

leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest tulenevalt tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate

tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000

võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura

hindamine vajalikus täpsusastmes.

40

3.2.8 Mõju kultuuripärandile

Kultuuriväärtuslike aladena ja objektidena vaadeldakse riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi,

pärandkultuuriobjekte ning üldplaneeringutes (koostatav Lüganuse valla üldplaneering, Toila valla

üldplaneering) määratud miljööväärtuslikke hoonestusalasid, väärtuslikke maastike ja

arheoloogiatundlike alasid. Kultuuriväärtuste paiknemine kavandatava tehase ja trasside ümbruses on

esitatud Joonisel 3.9.

Joonis 3.9. Kultuuriväärtuste paiknemine kavandatava tehase ja trasside ümbruses.

Võrreldavad tehase asukohad

Kavandatava tehase võrreldavad asukohad BTT Põhja ja BTT Lõuna ei kattu kultuurimälestiste ega

nende kaitsevööndite, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike hoonestusalade ega arheoloogiatundlike

aladega. Seetõttu ei ole KSH hinnangul nimetatud väärtusi arvestades erisusi ning mõju neile puudub.

41

Pärandkultuuriobjektidest kattub BTT Põhja ala osaliselt Kohtla-Nõmmelt Aa külla suunduva ajaloolise

mere äärde liikumiseks kasutatud tee asukohaga - Kohtla-Nõmme-Aa teega. Tee ei ole tänapäeval

suures osas teena enam kasutatav, kuigi maastikus on tee asukoht endiselt märgatav. Kuna teel

puudub tänasel päeval suures osas funktsioon, siis on ka antud objekti keeruline väärtustada. Tehase

asukoha kattumine teega ei ole välistav tegur. Sellele vaatamata soovitab KSH leevendusmeetmena

kaaluda väärtuse suurendamist allesjääval osal. Näiteks on võimalik RMK matkateelt kasutada

viidastamist, mis aitab tee asukohale tähelepanu pöörata või suunata RMK matkatee allesjäävale

teeosale.

Trasside lühikesed lõigud

Kavandatava trassi võrreldavad asukohad PHVT-A ja PHVT-B ei kattu kultuurimälestiste ega nende

kaitsevööndite, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike hoonestusalade ega arheoloogiatundlike

aladega. Seetõttu ei ole KSH hinnangul nimetatud väärtusi arvestades trasside asukohtadel erisusi ning

eelistatud varianti ei saa välja tuua.

Kavandatava trassi võrreldavad asukohad PHVT-C ja PHVT-D kattuvad mitmete kultuuriväärtuslike

objektidega.

Kultuurimälestised

PHVT-C läbib järgmiste kinnismälestiste 50 m kaitsevööndit:

● Aa mõisa park, 18.-20. saj (Reg nr 13930),

● Aa mõisa karjalaudad (Reg nr 13938) ja

● Aa mõisa kuivati, 19 saj (Reg nr 13937).

PHVT-D läbib järgmiste kinnismälestiste 50 m kaitsevööndit:

● Aa mõisa park, 18.-20. saj (Reg nr 13930).

PHVT-C asukohas trassi rajamisega kaasneb lühiajaline negatiivne ehitusaegne mõju. Olenevalt

hoonete seisukorrast ja kasutatavatest ehitustehnilistest võtetest, võivad kahjustuda hoonete

põhikonstruktsioonid. Ehitamine on vaja kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

PHVT-D asukohta trassi rajades on samuti ehitamine vaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.

Samas ei kaasne ehitamisega suure tõenäosusega negatiivset mõju olemasolevate

kultuuriväärtuslikele hoonetele, kuna trass jääb hoonete kaitsevöönditest väljapoole. Seetõttu on

kultuurimälestistest lähtuvalt eelistatud PHVT-D asukoht.

Väärtuslikud maastikud

Mõlemad võrreldavad trassid PHVT-C ja PHVT-D paiknevad Sope-Ontika väärtuslikul maastikul. Kuna

trass rajatakse maa-alusena, siis KSH hinnangul ei ole maastiku väärtustele kestvaid negatiivseid

mõjusid. Kuna püsivaid mõjusid väärtuslikele maastikele ei ole kummalgi trassialternatiivil, ei ole KSH

hinnangul väärtuslikest maastikest lähtuvalt eelistatud asukohta.

Sellegipoolest tuleks arvestada, et PHVT-D trassivariandiga võib ajutiselt olla kahjustatud Aa ranna

puhkeväärtus. Rajamisel on oluline jälgida, et Aa ranna puhkeväärtus pärast ehitamist taastataks.

Pärandkultuur

PHVT-C kulgeb pärandkultuuriobjekti Aa hooldekodu vanakalmistu serva mööda, kuhu on surnuid

maetud alates 1930. aastate lõpust alates. Tänapäeval sinna enam surnuid ei maeta. Kalmistu asukoht

on tähistatud ka Lüganuse valla üldplaneeringus ning määratud sinna kalmistu maa-ala. Kalmistu

ümber on 50 m vöönd, kus kehtib kalmisturahu ning kus ei tohi püsivat müra tekitada. Trassi

ehitamisega kaasneks ajutine ehitusaegne mürahäiring, mis KSH hinnangul ei takista ehitamist. Trassi

kalmistuga kattumise vältimiseks oleks vaja aga nihutada trass kalmistu juures teisele poole teed.

42

Trassi vahetus läheduses paikneb ka pärandkultuuriobjektidest nõukogudeaegne lagunenud laut ja

silotorn. KSH hinnangul ei kahjusta trassi rajamine antud objektide väärtust.

PHVT-D pärandkultuuriobjektidega ei kattu.

Kuna püsivaid mõjusid pärandkultuuriobjektidele ei ole kummalgi trassialternatiivil, ei ole KSH

hinnangul pärandkultuuriobjektidest lähtuvalt eelistatud asukohta.

Arheoloogiatundlikud alad

Mõlemad kaalutavad alternatiivid PHVT-C ja PHVT-D kattuvad arheoloogiatundlike aladega, kus võib

maa-aluste töödega avastada uusi olulisi väärtusi. Kuna trasside asukohad selles osas ei erine, ei ole

KSH hinnangul arheoloogiatundlikest aladest lähtuvalt eelistatud asukohta.

Võrreldavad pikad alternatiivid PHVT-1 ja PHVT-2

Siinkohal ei korrata lühikeste alternatiivide avaldatavaid mõjusid vaid juhitakse tähelepanu, et nendega

tuleb valikute tegemisel arvestada.

Kultuurimälestised

PHVT-1 ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevöönditega.

PVHT-2 puhul tuleb arvestada, et lühikesed trassid C ja D läbivad kultuurimälestiste kaitsevööndeid,

kusjuures C korral võib tekkida mõju kultuuriväärtuste konstruktsioonidele.

Kui valitakse PVHT-2 kombinatsioonis lühikese trassiga D, ei teki püsivaid mõjusid kultuurimälestistele

hinnanguliselt kummalgi trassialternatiivil. Seetõttu ei ole KSH hinnangul pikkadel trassidel

kultuurimälestistest lähtuvalt eelistatud asukohta. Küll aga tuleb arvestada, et PHVT-2 trassil ehitamine

vajab Muinsuskaitseametiga kooskõlastamist.

Väärtuslikud maastikud

Mõlemad trassid paiknevad Sope-Ontika väärtuslikul maastikul. Kuna trass rajatakse maa-alusena, siis

ei ole trassi rajamisel pikaajalist negatiivset mõju. Trassi rajamisel esinevad ajutised negatiivsed

ehitusaegsed mõjud. Eelkõige võib PHVT-2 trassivariandiga ajutiselt olla kahjustatud Aa ranna

puhkeväärtus. Rajamisel on oluline jälgida, et Aa ranna puhkeväärtus pärast ehitamist taastataks.

Kuna püsivaid mõjusid väärtuslikele maastikele ei ole kummalgi trassialternatiivil, ei ole KSH hinnangul

väärtuslikest maastikest lähtuvalt eelistatud asukohta.

Pärandkultuur

PHVT-2 asukoht ei kattu pärandkultuuriobjektidega, välja arvatud lühikese trassi C valikul.

PHVT-1 asukoha läheduses paikneb pärandkultuuriobjektidest ajalooline Kohtla-Järve puhastatud vee

toru. Kuna trass rajataks antud asukohas olemasoleva trassi kõrvale, mis andmebaasi järgi asub ca

100 m pärandkultuuri objektist eemal, siis ei kahjusta kavandatavasse kohta trassi ehitamine

pärandkultuuriobjekti väärtust.

Kuna püsivaid mõjusid pärandkultuuriobjektidele ei ole kummalgi trassialternatiivil, ei ole KSH

hinnangul pärandkultuuriobjektidest lähtuvalt eelistatud asukohta.

Arheoloogiatundlikud alad

PHVT-2 kattub arheoloogiatundliku alaga, kus võib maa-aluste töödega avastada uusi olulisi väärtusi.

PHVT-1 ala võib kattuda Toila valla territooriumil aladega, kus võib avastada uusi väärtusi, kuid

valdavas ulatuses on trass Järve Biopuhasti trassiga kattuv.

Arheoloogiatundlike aladega kattumine, ei takista ehitustöid. Samas peab arvestama, et pinnasetöödel

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstulekul on leidja Muinsuskaitseseadusest

43

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Kuna trasside asukohad selles osas ei erine, ei ole KSH hinnangul arheoloogiatundlikest aladest

lähtuvalt eelistatud asukohta.

3.3 BTT ehitamise ja käitamise mõjude arvestamine

asukohavalikul

LS ja VTK-s loetletud ehitus- ja kasutusaegsete mõjude tugevust (mõju tekitava teguri suurust) ei

mõjuta BTT asukoht.

Kuna ilmnes, et BTT rajamiseks sobib üks piirkond ning võrreldavad asukohaalternatiivid asuvad

lähestikku, on sarnase maakasutusega ja asuvad samade vooluveekogude valgalas, ei ole erinevusi

ka järgmiste mõjude ulatuses ja olulisuses (st nad ei mõjuta asukohaalternatiivide hindamise tulemusi):

- ressursside hankimise mõju, seda nii puidutoorme kui veevõtu osas,

- mõju kliimale (mõlemad asukohaalternatiivid on praegusel metsamaal, st maakasutuse

muutusest tulenev mõju komponent kasvuhoonegaaside heitele ja seekaudu kliimale on

sarnane);

- saasteainete heide vette ja pinnasesse (mõlemad asukohaalternatiivid asuvad Kohtla jõe

valglas);

- jäätmeteke ja erinevate jäätmete käitluse mõjud;

- avariiolukordade esinemine ja nende mõju, sh kemikaalide käitlemisega seotud õnnetused

(sobivate asukohtade leidmisel rakendatud kriteeriumid välistavad tundlikke objektide jäämise

võimalike sündmuste ohutsooni).

Välisõhu kaudu levivad mõjutegurid (saasteained, lõhn, müra) mõjuvad väliskeskkonna kvaliteedile,

mille seisund avaldab omakorda mõju inimese tervisele. Kuna keskkonnakvaliteedi piirväärtusi ületava

mõju avaldamine ei ole lubatav, siis lähtudes keskkonnaseadustiku üldosa seaduses § 3 lg 1 toodud

keskkonnahäiringu määratlustest (keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis

ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata) on mõju olulisuse määr sõltuv

mõjualas asuvate objektide arvust ja nende kaugusest mõju allikast.

Arvestades müra tekitavate tegevuste võimalikku paiknemist rajatava BTT territooriumi kogu ulatuses

(lisaks tehnoloogilistele seadmete tööle on müraallikaks liiklus laoplatsidel), on müra puhul otstarbekas

arvestada mõjuala territooriumi piirist. Seejuures on tõenäoline suurema häiringutaseme esinemine

kuni 500 m tsoonis, mõjuala ulatuseks arvestatakse kuni 2 km. BTT Põhja ala puhul on lähim elamumaa

kinnistu 2 km kaugusel ala piirist, 2 km kaugusele jääb kokku 18 elamut ja ühiskondlikku hoonet. BTT

Lõuna puhul on lähim elamu 500 m kaugusel, kuni 2 km raadiuses on 177 elamut ja ühiskondlikku

hoonet,

Välisõhu saasteained, sh lõhnaained tekivad peamiselt tehnoloogilistest seadmetest ning need on

koondunud suhteliselt väikesele alale võrreldes kogu BTT territooriumiga. Seetõttu arvestatakse

asukohtade võrdlemisel tundlike objektide kaugust asukohaalternatiivi keskpunktist. Ligikaudne

mõjuala on määratud heiteallika 50-kordse kõrgusega ja kõrgemate allikate puhul ulatub see 4…5

kilomeetrini. BTT Põhja puhul on lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu 3 km kaugusel ala

keskpunktist, BTT Lõuna puhul aga 1,5 km kaugusel.

44

4 ASUKOHA EELVALIK

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine. PlanS kohaselt

tuleb ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks eriplaneeringu koostamise raames kaaluda asukoha

eelvaliku tegemisel mitut võimalikku asukohta. BTT-le sobivaima asukoha leidmiseks kaaluti kahte

võimalikku asukohta. Võimalike asukohtade kujunemisest annab ülevaate ptk 2.2 ja asukohtade

võrdlemise tulemustest ptk 4.1.1.

Ehitise teenindamiseks vajalike kommunikatsioonide planeerimisel mitme võimaliku asukoha kaalumise

vajalikkust PlanS ei sätesta. Sellele vaatamata kaaluti puhastatud heitvee trassile sobivaima asukoha

leidmisel alternatiivseid asukohti. Puhastatud heitvee trassi asukohtade võrdlemise tulemustest annab

ülevaate ptk 4.1.2.

Võimalike BTT asukohtade ning trassikoridoride alternatiivide hindamise tulemused on esitatud

tabelitena, kus on võrdlevalt esitatud ülevaade erinevate hindamiskriteeriumite kaupa vastavalt ptk 3

esitatud teabele. Võimalusel on esitatud kvantitatiivsed väärtused või kui see ei ole võimalik, vastavad

selgitused. Kaasneva mõju olulisust on hinnatud LS ja VTK ptk 4.1.2 esitatud 7-astmelise skaala alusel.

Kuna selle skaala järgi jäid võrreldavad mõjud negatiivse mõju esimesele astmele (oluliste negatiivsete

mõjude ilmnemine välistati asukoha sobivust määravate kriteeriumite kaudu), siis ei ole võrdlustabelites

mõju olulise astet välja toodud. Kuid ära on toodud kaalutlused, mis võimaldavad üht alternatiivi teise

ees selle kriteeriumi järgi eelistada.

Iga kriteeriumi on juures võrdlustabelites näidatud, milline alternatiiv on selle kriteeriumi osas eelistatud.

Eelistuse olulisuse näitamiseks kasutati kolmeastmelist skaalat, eelistuse saanud alternatiivi lahter

värviti tabelis astmele vastava värviga:

Neutraalne Kui võrreldavad alternatiivid ei eristu

Nõrk eelistus Mõlemad alternatiivid on aktsepteeritavad, kuid üks alternatiiv on kas väiksemate negatiivsete mõjude või suuremate positiivsete mõjude tõttu eelistatud või on kvantitatiivsetes väärtustes erinevused väikesed

Tugev eelistus Mõlemad alternatiivid on elluviidavad aga üks alternatiiv on kas oluliselt suuremate negatiivsete mõjudega või oluliselt suuremate positiivsete mõjudega või on kvantitatiivsetes väärtustes erinevused olulised

Üksikute kriteeriumite kaupa antud hinnangud sünteesitakse koondeelistuseks, mille tugevuse

väljatoomiseks kasutatakse samuti eeltoodud skaalat.

4.1 Asukohtade võrdlus

PlanS kohaselt tuleb ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks eriplaneeringu koostamise raames

kaaluda asukoha eelvaliku tegemisel mitut võimalikku asukohta. Võimalike asukohtade (alternatiivide)

võrdlemise ja hindamise metoodika on põhjalikumalt lahti kirjutatud LS ja VTK ptk 4.1.3.

Võimalike asukohtade hindamise metoodika tuleneb asukoha valiku üldistest tingimustest (vt LS ja VTK

ptk 2.4) ja välistavatest teguritest (vt LS ja VTK ptk 3.2). Tingimused ja tegurid hõlmasid tehnilis-

majanduslikke aspekte ja erinevaid keskkonnamõjusid. Metoodika rakendamisega leitakse nii loodus-

45

kui ka majanduskeskkonna suhtes parim võimalik lahendus. Eelistuse saanud asukohaalternatiiviga

jätktakse detailse lahenduse koostamist.

4.1.1 Biotoodete kompleksi asukohaalternatiivid

Võrreldavate alternatiivide – BTT Põhja ja BTT Lõuna – paiknemine on esitatud Joonisel 4.1.

Asukohtade võrdluse tulemused on esitatud Tabelis 4.1.

BTT Põhja asub Aa külas Kohtla metskonna maadel. Alast idas asub Kohtla-Järve linna Järve linnaosa

tööstuspiirkond, lõunas suurematest asulatest Kohtla-Nõmme alev. Alast põhjas Voorepera hajaküla.

Lähim eluhoone asub alast ca 1020 m kaugusel. Alale viib otse Aa-Kohtla tee, mis tagab hea ühenduse

Tallinn-Narva maanteega. Alast idas ja põhjas kulgeb D-kategooria gaasitrass ja idas kõrgepingeliinid.

Lähedusse jääb Nitroferti raudtee. Tallinn-Narva raudtee jääb lõunasse.

BTT Lõuna asub Aa külas Kohtla metskonna maadel. Alast idas asub Kohtla-Järve linna Järve linnaosa

tööstuspiirkond, lõunas suurematest asulatest Kohtla-Nõmme alev. Alast põhja jääb Voorepera

hajaküla. Lähim eluhoone asub alast ca 510 m kaugusel. Alale juurdepääsuks tuleb kasutada mitmeid

metsateid, ühendus Tallinn-Narva maanteega toimub Aa-Kohtla tee kaudu. Alast põhjas kulgeb D-

kategooria gaasitrass ning idas ja lõunas kõrgepingeliinid. Nitroferti raudtee jääb itta, kuid kaugemale

kui Põhja ala puhul. Tallinn-Narva raudtee jääb lõunasse.

Joonis 4.1. BTT võrreldavad asukohalternatiivid.

46

Tabel 4.1 Asukohaalternatiivide võrdlus

Võrdluskriteeriumid Asukoht BTT Põhja (174 ha) Asukoht BTT Lõuna (205 ha)

Asukohaga seotud kriteeriumid:

1. Elu- ja ühiskondlikud hooned/-alad ning RMK puhkealad 2000 m alast

2. Planeeritavad elamu- /ühiskondlike/puhkehoonete/- alade arengud 500 m ja 2000 m alast:

2.1. kehtestatud detailplaneeringud

2.2. kehtestatud Lüganuse valla ÜP

2.3. kehtestatud Kohtla-Järve Järve linnaosa ÜP

2.4. kehtestatud Kohtla valla ÜP

2.5. kehtestatud Kohtla- Nõmme valla ÜP

2.6. koostamisel Lüganuse valla ÜP

2.7. koostamisel Toila valla ÜP

3. Juurdepääs alale (tee, raudtee)

4. Tehnovõrkude rajamise võimalused

5. Maa sihtotstarve

6. Maaomand

1. elu- või ühiskondlikud hooned - 18; RMK puhkealad - 1

2.

2.1. - 0

2.2. - 0

2.3. - 0

2.4. 500 m – 0

2000 m sees elamumaa krundid - 7

2.5. 500 m - 0

2000 m sees elamumaa krundid - 7

2.6. - 0

2.7. 500 m - 0

2000 m sees elamumaa krundid - 7

3. otse Aa-Kohtla teelt;

Nitroferti raudtee ca 500 m

4. olemas

5. maatulundusmaa, ca 2100 m² ulatuses transpordimaa

6. riigiomand

1. elu- või ühiskondlikud hooned - 172; RMK puhkealad – 0

2.

2.1. - 0

2.2. - 0

2.3. - 0

2.4. 500 m sees elamumaa krundid - 1,

2000 m sees elamumaa krundid - 125

2.5. 500 m - 0

2000 m sees elamumaa krundid - 79

2.6. - 0

2.7. 500 m – 0

2000 m sees elamumaa krundid - 79

3. Aa-Kohtla tee, mida on vaja ca 1570 m pikemaks ehitada;

Nitroferti raudtee ca 1800 m

4. olemas

5. maatulundusmaa

6. riigiomand

47

Võrdluskriteeriumid Asukoht BTT Põhja (174 ha) Asukoht BTT Lõuna (205 ha)

Looduskeskkonna tegurid

Mõju maismaa looduslikule mitmekesisusele, sh rohelisele võrgustikule

Rohevõrk

Paikneb ulatusliku rohevõrgu tugiala (3261 ha) kirdeosas. Kuna tegu metsamaaga, siis kaasneb tehase rajamisega negatiivne mõju, mis väljendub tugiala pindala vähenemises. Ala ei killustata.

Eelistatud variant

Maastiku ökoloogiline väärtus

Hõlmab samuti valdavas ulatuses kõrge elurikkusega ökosüsteeme (IRENES kaardi põhjal) ja umbes 1/10 ulatuses ka väga kõrge väärtusega alasid. Samas samamoodi umbes 1/10 alast on pigem keskmisest madalama elurikkusega.

Eelistatud variant

Rohevõrk

Paikneb sama rohevõrgu tugiala (3261 ha) keskosas. Samamoodi nagu põhjapoolsel alal kaasneks BTT rajamisega rohevõrgule negatiivne mõju, mis väljendub tugiala pindala vähenemises. Siinjuures võimendab mõju ala paiknemine tugiala keskel, kuna sisuliselt lõigatakse terviklik metsamassiiv läbi ning ühtne elupaik killustub. Mõju on mõnevõrra väiksem, kui BTT jaoks vajalik 160 ha paigutada nii, et lääneservas rohevõrgustiku ala säilib võimalikult maksimaalses ulatuses.

Maastiku ökoloogiline väärtus

Hõlmab IRENES kuumkohtade kaardi järgi pea terves ulatuses kõrge elurikkusega ökosüsteeme, kolmandiku ulatuses isegi väga kõrge väärtusega alasid, mis BTT rajamisega hävivad.

Mõju loomastikule EELISes ja eElurikkuses loomade elupaiku pole registreeritud. LVA kohaselt on ala põhjaosas kohatud paljusid päevaliblikaliike. Taimestikuinventuuri põhjal on tegu uuendusraietega kaetud alaga, kus on levinud suhteliselt noored puistud, seega võib eeldada, et ka ala loomastik on võrdlemisi liigivaesem (võrreldes lõunapoolsema alternatiivalaga), kuna puudub haruldasematele liikidele vajalik vana metsa turve.

Eelistatud variant

Eluslooduse andmebaasides ala loomastiku kohta andmed puuduvad. Taimestikuinventuuril kohati ka seal paljusid liblikaliike, sh III kaitsekategooriasse kuuluvat teelehe-mosaiikliblikat (LoD II lisa liik). Samuti märgati inventuuri käigus piirkonnas elutsevat hiireviud. Alal leidus paljude suur-ulukite jälgi (metssiga, metskits, põder ja karu). Erinevalt põhjapoolsest alast on lõunapoolne metsamaastik sidusam ja ökoloogiliselt kõrgema väärtusega, mis loob eeldused ka mitmekesisemale loomastikule. BTT rajamisega sellele alale kaasneks eeldatavasti loomastikule olulisem negatiivne mõju, kui põhjapoolsele alale.

48

Võrdluskriteeriumid Asukoht BTT Põhja (174 ha) Asukoht BTT Lõuna (205 ha)

Mõju taimestikule Taimestiku inventuuri järgi vähemväärtuslik kui lõunapoolne ala. Olulisteks väärtusteks on kauni kuldkinga leiukoht ja ala idaservas tuvastatud VEP. Kui neid BTT rajamisel välditakse, siis kavandatud tegevusega olulist negatiivset mõju piirkonna taimestikule ei kaasne.

Eelistatud variant

Taimestiku inventuuri järgi ökoloogiliselt oluliselt väärtuslikum ala. Erinevaid kaitsealuseid liike on rohkem ja nende arvukused on kõrgemad. Mitmel pool leidub II kaitsekategooriasse kuuluvat väikest käopõlle. BTT rajamisega sellele alale kaasneb negatiivne mõju piirkonna taimestikule.

Mõju maakasutusele (üldine, metsamaa ümberkujundamine)[T5]

Alal paiknevad RMK metsaeraldised, mis tehase rajamisel kujundatakse ümber tootmismaaks.

Alal paiknevad RMK metsaeraldised, mis tehase rajamisel kujundatakse ümber tootmismaaks.

Mõju mulla, pinnase ja maavarade kasutamisvõimalustele

Alal levivad madalsoo- ja turvastunud mullad ning gleimullad. Pinnakate koosneb ala põhjaosas madalsooturbast ning lõunapool peenliivast. Pinnakatte paksus jääb vahemikku 4…8 m. Aluspõhja moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivid.

Alal puuduvad maardlad ja aktiivsed mäeeraldised. Lähim aktiivne mäeeraldis (Kohtla-Järve lubjakivikarjäär) jääb u 50 m kaugusele kagu suunda.

Nendel ala osadel, kus esineb pinnakattes turvast, võib tehase rajamisel vajalikuks osutuda turba eemaldamine ja asendamine ehituseks sobilikuma materjaliga (kruus, killustik vms).

Alal levivad turvastunud mullad ning gleimullad. Pinnakatte moodustavad peamiselt peenliivad ja moreenid. Pinnakatte paksus jääb vahemikku 4…6 m. Aluspõhja moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivid.

Alal puuduvad maardlad ja aktiivsed mäeeraldised. Lähim aktiivne mäeeraldis (Kohtla-Järve lubjakivikarjäär) jääb u 1 km kaugusele idasuunda.

Mõju põhja- ja pinnaveele, sh maaparandus-süsteemidele

Kogu ala asub maaparandushoiualal, mis koosneb kuivenduskraavide võrgustikust ning ala läbivast maaparandusehitise eesvoolust (TUHAVALJA 1). Tehase territooriumi osas vajalik maaparandussüsteemide ümberehitus.

Võimalik mõju pinnaveele avaldub sademevee lokaalse juhtimise korral. Lähim pinnaveekogu on Kohtla jõgi, mille pinnaveekogumi (kogumi kood

Kogu ala asub maaparandushoiualal, mis koosneb kuivenduskraavide võrgustikust ning ala läbivast maaparandusehitise eesvoolust (ROODU 1). Tehase territooriumi osas vajalik maaparandussüsteemide ümberehitus.

Võimalik mõju pinnaveele avaldub sademevee lokaalse juhtimise korral. Lähim pinnaveekogu on Kohtla jõgi, mille üheks osaks olev Varbe peakraav

49

Võrdluskriteeriumid Asukoht BTT Põhja (174 ha) Asukoht BTT Lõuna (205 ha)

1070700_1) hinnati 2020. a halba koondseisundisse. Kohtla jõgi jääb BTT Põhja alast u 1 km kaugusele lõunasse.

Maapinnalt esimene, Ordoviitsiumi põhjaveekiht on alal nõrgalt kaitstud.

Põhjaveevõtu alternatiivid ei mõjuta põhjavee kvaliteeti tootmisterritooriumil, kuna veevõtt lahendatakse kas ainult kaevandusvee või kaevandusvee ja merevee võtmisega väljaspool tehase tootmisterritooriumi.

jääb BTT Lõuna alast u 100 m kaugusele läände. Kohtla jõgi jääb u 500 m kaugusele lõunasse.

Maapinnalt esimene, Ordoviitsiumi põhjaveekiht, on alal osaliselt nõrgalt ja läänepoolsemas küljes keskmiselt kaitstud.

Põhjaveevõtu alternatiivid ei mõjuta põhjavee kvaliteeti tootmisterritooriumil, kuna veevõtt lahendatakse kas ainult kaevandusvee või kaevandusvee ja merevee võtmisega väljaspool tehase tootmisterritooriumi.

Inimkeskkonna tegurid

Mõju maastikule, sh visuaalne mõju

Kuna mõlemal hinnataval alal on maastiku muutus

sarnane - metsamaast tootmismaaks, ei esine

maastikust lähtuvalt asukoha valikul erinevusi.

Ala läheduses ei paikne väärtuslikke väljakujunenud

vaatekohti nt vaatetorne, seetõttu võetakse visuaalse

mõju hindamisel aluseks kaugus elamutest. Kuna

elamud asuvad minimaalselt ca 2000 m kaugusel, on

tehase visuaalne mõju väiksem kui ala BTT Lõuna

puhul.

Visuaalsete mõjude vähendamise eesmärgil tagada

tehase territooriumi ümber kõrghaljastuse säilimine.

Eelistatud variant.

Kuna mõlemal hinnataval alal on maastiku muutus

sarnane - metsamaast tootmismaaks, ei esine

maastikust lähtuvalt asukoha valikul erinevusi.

Ala läheduses ei paikne väärtuslikke väljakujunenud

vaatekohti nt vaatetorne, seetõttu võetakse visuaalse

mõju hindamisel aluseks kaugus elamutest. Kuna

elamud asuvad minimaalselt ca 500 m kaugusel, on

tehase visuaalne mõju suurem kui ala BTT Lõuna

puhul.

Visuaalsete mõjude vähendamise eesmärgil tagada

tehase territooriumi ümber kõrghaljastuse säilimine.

50

Võrdluskriteeriumid Asukoht BTT Põhja (174 ha) Asukoht BTT Lõuna (205 ha)

Mõju kultuuripärandile Ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevööndite, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike hoonestusalade ega arheoloogiatundlike aladega.

Kattub pärandkultuuriobjektiga Kohtla-Nõmme - Aa tee. Ei välista arendamist. Leevendusmeetmena kaaluda tehase rajamisel objekti allesjääva osa väärtuste esiletõstmist RMK matkatee sinna suunates koos vastava hooldusega.

Ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevööndite, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike hoonestusalade, arheoloogiatundlike alade ega pärandkultuuriobjektidega.

Mõju inimese varale Mõju varale hinnatakse kinnisvara hindade muutuse kaudu. Negatiivne mõju kinnisvara hindadele on seda suurem, mida lähemal keskkonnahäiringut põhjustav objekt kinnisvarale asub ning mida mastaapsem see on. Negatiivset mõju võib eeldada kuni 2 km kaugusel.

Kuna BTT Põhja asub lähimatest elamutest kaugemal kui BTT Lõuna (ca 2000 m), siis on sellel asukohal negatiivne mõju kinnisvara hindadele väiksem kui BTT Lõunal, mis asub märgatavalt lähemal.

Eelistatud variant.

Mõju varale hinnatakse kinnisvara hindade muutuse kaudu. Negatiivne mõju kinnisvara hindadele on seda suurem, mida lähemal keskkonnahäiringut põhjustav objekt kinnisvarale asub ning mida mastaapsem see on. Negatiivset mõju võib eeldada kuni 2 km kaugusel

Kuna BTT Lõuna asub lähimatele elamutele lähemal kui BTT Põhja (ca 500 m), siis on sellel asukohal negatiivne mõju kinnisvara hindadele suurem.

Müra (tundlike objektide kaugus piiridest)

Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb 2 km kaugusel ala piirist, eeldatavas mõjualas üksikud tundlikud objektid.

Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb 500 m kaugusel ala piirist, eeldatavas mõjualas üle 170 tundliku objekti.

Õhusaaste

(tundlike objektide kaugus keskpunktist)

Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb 3 km kaugusel ala keskpunktist. Eeldatavas mõjualas Kohtla-Järve linna Järve linnaosa elamud.

Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb 1,5 km kaugusel ala keskpunktist. Eeldatavas mõjualas Kohtla-Nõmme asumi elamud.

EELISTUS Tugev eelistus

51

4.1.2 Puhastatud heitvee trassi võimalikud asukohad ja asukohtade

võrdlus

Eriplaneeringu ala täpsustamisel ja võimalike asukohtade (alternatiivide) leidmisel lähtuti muuhulgas

otstarbekama ja säästlikuma maakasutuse põhimõttest. See tähendab olemasolevate ja planeeritavate

kommunikatsioonide ühildamist võimalikul maksimaalses ulatuses.

Puhastatud heitvee trassi eelistatud lahendus on kasutada heitvee Soome lahte suunamiseks Järve

Biopuhastus olemasolevat heitvee trassi. Järve Biopuhastus OÜ-l on väljutusluba 13,2 Mm3/a, millest

6,5 Mm3/a on hetkel kasutamata. Teadaolevalt on BTT puhastatud heitvee maht ca 10 Mm3/a.

Kokkuleppel omanikuga on võimalik lahendus, kus tänane trass ehitatakse ümber. See tähendab

tänase puhastatud heitvee toru ümber vahetamist suurema läbimõõduga toru vastu, mis oleks piisav

nii Järve Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Olemasoleva toru rekonstrueerimist alternatiivina ei kaalutud.

Puhastatud heitvee trassi asukohtade visandamisel arvestati BTT võimalike asukohtade

võrdlustulemusi. BTT võimalike asukohtade võrdlemisel sai eelistuse BTT Põhja.

Puhastatud heitvee trassi võimalikke (alternatiivseid) asukohti võrreldi etapiviisiliselt - esmalt võrreldi

lühemaid lõike (vt ptk 4.1.2.1. ja 4.1.2.2.), lühemate lõikude osas eelistuse selgudes pikemaid lõike (vt

ptk 4.1.2.3.). Joonised on illustratiivsed, näitamaks võrreldavate trasside ja trassilõikude põhimõttelist

kulgemist (ei ole mõõtkavaline).

4.1.2.1 Lõik PHVT-A vs PHVT-B

Lõik PHVT–A kulgeb edela-kirdesuunaliselt olemasolevast Nitroferti raudteest põhja pool. Trassi algus

jääb Lüganuse valla Aa küla territooriumile. Alates Järve tee 1 kinnistust kulgeb Kohtla-Järve linna

territooriumil Lüganuse valla ja Kohtla-Järve linna piiril, kuni Järve Biopuhastus olemasoleva

puhastatud heitvee trassini.

Lõik PHVT–B kulgeb Nitroferti raudteest lõuna pool. Trassi algus jääb Lüganuse valla Aa küla

territooriumile. Alates Keemia vkt 1t kinnistust kulgeb Kohtla-Järve linna territooriumil, paralleelselt Kivi

tee ja Uus-Tehase teega (teedest põhja pool), kuni ristub Järve Biopuhastus puhastatud heitvee

trassikoridoriga. Edasi kulgeb trass kirdesuunas läbi Nitroferti territooriumi kuni lõigu A lõpp-punkti.

Trassilõikude asukohad on esitatud Joonisel 4.2, võrdlus esitatud Tabelis 4.2.

52

Joonis 4.2. Trassilõigud PHVT-A ja PHVT-B.

Tabel 4.2 Trassilõikude PHVT-A ja PHVT-B võrdlus

Võrdluskriteerium PHVT–A (pikkus 4,7 km)

PHVT–B (pikkus 5,2 km)

Mõju loodusväärtustele Rohevõrk

Läbib rohevõrgu (RV) tugiala kirdeserva u 1,6 km pikkusel lõigul. Jääb looduslikumale alale (võrreldes alternatiiviga B). Tõenäoliselt kaasneb väheoluline mõju trassi rajamisega, kuna uue rajatise ehitamise ajal suureneb servamõju RV tugialale. Kuna alale mingeid piirdeid ei rajata ning koridor jääb edaspidi suhteliselt looduslikuks (tõenäoliselt siiski puistuvabaks), siis eeldatavasti oluline mõju RV toimimisele pikas perspektiivis puudub.

Taimestik ja loomastik

EELISe, LVA, eElurikkuse ja PlutoF andmetel olulised vaatlused trassialal ja selle vahetus läheduses puuduvad.

Rohevõrk

Läbib rohevõrgu (RV) tugiala kirdeserva u 1,5 km pikkusel lõigul. Jääb olemasoleva tee kõrvale. Samuti eraldab seda ülejäänud tugialast raudtee. Oluline mõju RV toimimisele nii ehitamise kui kasutamise ajal puudub.

Eelistatum variant

Taimestik ja loomastik

EELISe, LVA, eElurikkuse ja PlutoF andmetel olulised vaatlused trassialal ja selle vahetus läheduses puuduvad.

Siseriiklik looduskaitse

Ei jää kaitstavale alale ega selle mõjualasse

53

Võrdluskriteerium PHVT–A (pikkus 4,7 km)

PHVT–B (pikkus 5,2 km)

Siseriiklik looduskaitse

Ei jää kaitstavale alale ega selle mõjualasse.

Maastiku ökoloogiline väärtus

Trassi edelaosa läbib KAURi IRENES projekti ökosüsteemi kuumkohtade kaardi järgi kõrge ökoloogilise mitmekesisusega alasid. Kuivõrd ala maakasutus vähesel määral muutub (trassikoridor hoitakse puistuvabana), siis on sellel väheoluline negatiivne mõju ökosüsteemi seisundile.

Maastiku ökoloogiline väärtus

Trass jääb KAURi IRENES projekti ökosüsteemi kuumkohtade kaardi järgi võrreldes alternatiiviga A valdavas ulatuses viletsa ökoloogilise seisundiga alale, mistõttu selle rajamisel puudub mõju piirkonna ökosüsteemide seisundile.

Eelistatum variant

Mõju kultuuriväärtustele Mõju kultuuriväärtustele puudub. Trass ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevööndite, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike hoonestusalade, arheoloogiatundlike alade ega pärandkultuuriobjektidega.

Mõju kultuuriväärtustele puudub. Trass ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevööndite, väärtuslike maastike, miljööväärtuslike hoonestusalade, arheoloogiatundlike alade ega pärandkultuuriobjektidega.

Ristumiste arv ristumiste arv kokku - 2

sellest,

riigitee - 0

kohalik tee - 0

metsatee - 0

eratee - 2

raudtee (eraraudtee) - 0

maakaablid (side) - 0

vee- ja kanalisatsioonitorud - 0

ristumiste arv kokku - 16

sellest,

riigitee - 0

kohalik tee - 0

metsatee - 0

eratee - 6

raudtee (eraraudtee) - 8

maakaablid (side) - 2

vee- ja kanalisatsioonitorud - 0

Maaomand puudutatud katastriüksusi - 5

sellest,

riigiomand - 3

munitsipaalomand - 0

eraomand - 2

puudutatud katastriüksusi - 16

sellest,

riigiomand - 3

munitsipaalomand - 6

eraomand - 5

omand selgitamisel - 2

Maa sihtotstarve (katastriüksused arvuliselt, mida trass läbib)

puudutatud katastriüksused - 5

sellest,

transpordimaa - 2

maatulundusmaa - 3

puudutatud katastriüksused - 16

sellest,

üldkasutatav maa - 1

tootmismaa - 3

transpordimaa - 6

jäätmehoidla maa - 1

maatulundusmaa - 3

sihtotstarbeta maa - 2

Võimalus ühildada olemasolevate trassidega

Võimalus ühildada Järve Biopuhastus olemasoleva puhastatud heitvee trassiga või rajada uus trass olemasoleva kõrvale.

Võimalus ühildada Järve Biopuhastus olemasoleva puhastatud heitvee trassiga või rajada uus trass olemasoleva kõrvale.

54

Võrdluskriteerium PHVT–A (pikkus 4,7 km)

PHVT–B (pikkus 5,2 km)

Trassi rajamise orienteeruv maksumus

(0,7 mln/km)

3,3 mln 3,6 mln

ESIALGNE EELISTUS Nõrk eelistus

4.1.2.2 Lõik PHVT-C vs PHVT-D

Lõik PHTV–C kulgeb Aa küla loodeosas. Trassi alguspunkt on Aa mõisa juures riigiteede Voorepera-

Saka ja Aa-Hooldekodu (vastavalt nr 13121 ja nr 13123) ristmiku piirkond. Algselt kulgeb trass lääne

suunas, ca 400 m paralleelselt Voorepera-Saka teega – ca 150 m teest lõuna pool, hiljem põhja pool.

Peal ristumist Voorepera kinnistu teega suundub trassi põhja suunas, valdavalt teede ääres.

Lõik PHTV–D kulgeb Aa küla kirdeosas. Trassi alguspunkt on Aa mõisa juures riigiteede Voorepera-

Saka ja Aa-Hooldekodu (vastavalt nr 13121 ja nr 13123) ristmiku piirkond. Algselt kulgeb trass ida

suunas, ca 770 m paralleelselt Voorepera-Saka teega, teest lõuna pool. Edasi kulgeb trassi põhja

suunas, võimalusel teede kulgemist arvestades (teede ääres).

Trassilõikude asukohad on esitatud Joonisel 4.3, võrdlus esitatud Tabelis 4.3.

Joonis 4.3. Trassilõigud PHVT-C ja PHVT-D.

55

Tabel 4.3 Trassilõikude PHVT-C ja PHVT-D võrdlus

PHVT-C

2,7 km

PHVT-D

1,9 km

Mõju loodusväärtustele

Rohevõrk

Läbib rohevõrgu (RV) tugiala umbes 1,4 km pikkusel lõigul.

Trassi rajamisega kaasneb väheoluline ehitusaegne häiring, mille mõju pikemas ajalises perspektiivis muutub eeldatavasti olematuks (peamiselt niidukooslused, mis taastuvad suhteliselt kiiresti).

Taimestik ja loomastik

EELISes kaitsealuste liikide elupaiku registreeritud pole. LVA andmebaasi kohaselt on olulisematest liikidest kohatud kavandatava trassikoridori lähistel olevatel põldudel III kaitse- kategooriasse kuuluvat tuuletallajat (Falco tinnunculus) ja põldpüüd (Perdix perdix) (ei ole kaitsealune). Trassikoridori serva jääval Aa küla vanakalmistul on registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva aas- karukella (Pulsatilla pratensis). Eeldatavasti on trass võimalik rajada neid elupaiku kahjustamata (elupaiku vältides).

Merepoole jääval alal läbib koridor umbes 54 m pikkusel lõigul loodusdirektiivi elupaigatüübiks määratletud metsakooslust rusukallete ja jäärakute metsad (9180*) ning umbes 13 m pikkusel lõigul samuti loodusdirektiivi elupaigatüübina määratletud rannikukooslust püsitaimestuga liivarannad (1640).

Trassi rajamisega kaasneb eeldatavasti ehitusaegne ja pikas perspektiivis mittekestlik (elupaik taastub elementide, eeskätt tugevate tuulte jms, toimel suhteliselt kiiresi) mõju püsitaimestuga liivaranna kooslusele. Metsakooslustele on mõju tuntavam, kuna trassi rajamisega eemaldatakse alalt puistu, lisaks tekib täiendav servaefekt ülejäänud kooslusele (kirjanduse andmeil umbes 60m).

Siseriiklik looduskaitse

Ei jää kaitstavale alale.

Rohevõrk

Läbib rohevõrgu (RV) tugiala umbes 725 m pikkusel lõigul.

Trassi rajamisega kaasneb väheoluline ehitusaegne häiring, mille mõju pikemas ajalises perspektiivis muutub eeldatavasti olematuks (peamiselt niidukooslused, mis taastuvad suhteliselt kiiresti).

Eelistatud variant

Taimestik ja loomastik

EELISes ja LVAs olulisi liike trassikoridori lähistel ei ole registreeritud.

Trassikoridoril on kokkupuude järgmiste loodusdirektiivi elupaigatüüpidena määratletud aladega:

1. läbib umbes 44 m pikkusel lõigul niidukooslust kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*);

2. piirneb umbes 350 m pikkusel lõigul niidukooslusega aas- rebasesaba ja ürt- punanupudniidud (6510);

3. läbib umbes 16 m pikkusel lõigul rannikukooslust püsitaimestuga liivarannad (1640).

Võimalik on ehitusaegne negatiivne mõju, kuid kõikide koosluste puhul alad suhteliselt lühikese aja möödudes taastuvad (sh taastub ka niidutaimestik), mistõttu mõju ei saa lugeda oluliseks ega kestlikuks.

Eelistatud variant

Siseriiklik looduskaitse

Ei jää kaitstavale alale.

Maastiku ökoloogiline väärtus

Trassikoridor läbib umbes 215 m pikkusel lõigul ELME IRENES projektis ökoloogiliste kuumkohtadena määratletud ala.

Eelistatud variant

56

PHVT-C

2,7 km

PHVT-D

1,9 km

Maastiku ökoloogiline väärtus

trassikoridor läbib umbes 327 m pikkusel lõigul ELME IRENES projektis ökoloogiliste kuumkohtadena määratletud ala

Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestised

Läbib järgmiste kinnismälestiste 50 m kaitsevööndit:

● Aa mõisa park, 18.-20. saj (Reg nr 13930).

● Aa mõisa karjalaudad (Reg nr 13938). ja

● Aa mõisa kuivati, 19 saj (Reg nr 13937).

Trassi rajamisega kaasneb lühiajaline negatiivne ehitusaegne mõju. Olenevalt hoonete seisukorrast ja kasutatavatest ehitustehnilistest võtetest, võivad kahjustuda hoonete põhi- konstruktsioonid. Ehitamine on vaja kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Pärandkultuur

Trass paikneb pärandkultuuriobjekti Aa hooldekodu surnuaed servas. Trassi ehitamisega kaasneks ajutine mürahäiring.

Trassi rajamisel peaks antud kohas trassi viima teisele poole teed, vältides vanakalmistut.

Trassi vahetus läheduses paikneb ka pärandkultuuriobjektidest nõudekogude aegne lagunenud laut ja silotorn. KSH hinnangul ei kahjusta trassi rajamine antud objekti väärtust.

Väärtuslikud maastikud

Trass paikneb Sope-Ontika väärtuslikul maastikul. Kuna trass rajatakse maa-alusena, siis KSH hinnangul ei ole maastiku väärtustele kestvaid negatiivseid mõjusid.

Trassi rajamisel esinevad ehitusaegsed ajutised mõjud, mis maastiku väärtuste seisukohalt ei ole olulised.

Kultuurimälestised

Läbib järgmiste kinnismälestiste 50 m kaitsevööndit:

● Aa mõisa park, 18.-20. saj (Reg nr 13930).

Trassi rajamisega kaasneb lühiajaline negatiivne ehitusaegne mõju. Ehitamine on vaja kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Trass ei kattu ühegi pärandkultuuriobjektiga.

Väärtuslikud maastikud

Trass paikneb Sope-Ontika väärtuslikul maastikul. Kuna trass rajatakse maa-alusena, siis KSH hinnangul ei ole maastiku väärtustele kestvaid pikaajalisi mõjusid.

Trassi rajamisel esinevad ehitusaegsed ajutised mõjud. Olenevalt ehitamise ajast võib olla ajutiselt kahjustatud Aa ranna puhkeväärtus. Rajamisel on oluline jälgida, et Aa ranna puhkeväärtus pärast ehitamist taastataks. Juhul kui Aa ranna puhkeväärtus ehitusjärgselt taastatakse, ei esine väärtuslikule maastikule kestvaid negatiivseid mõju.

Eelistatud variant.

Ristumiste arv ristumiste arv kokku - 4

sellest,

ristumiste arv kokku - 7

sellest,

57

PHVT-C

2,7 km

PHVT-D

1,9 km

riigitee - 1

kohalik tee - 0

metsatee - 0

eratee - 3

raudtee (eraraudtee) - 0

maakaablid (side, elekter) - 0

vee- ja kanalisatsioonitorud - 0

riigitee - 3

kohalik tee - 0

metsatee - 0

eratee - 2

raudtee (eraraudtee) - 0

maakaablid (side, elekter) - 2

vee- ja kanalisatsioonitorud - 0

Maaomand puudutatud katastriüksusi - 18

sellest,

riigiomand - 8

munitsipaalomand - 2

eraomand - 8

puudutatud katastriüksusi - 8

sellest,

riigiomand - 3

munitsipaalomand - 0

eraomand - 5

Maa sihtotstarve (katastriüksused arvuliselt, mida trass läbib)

puudutatud katastriüksused - 18

sellest,

üldkasutatav maa - 2

ühiskondlike ehitiste maa-ala - 1

tootmismaa - 1

transpordimaa - 4

maatulundusmaa - 10

puudutatud katastriüksused - 8

sellest,

transpordimaa - 3

maatulundusmaa - 5

Võimalus ühildada olemasolevate trassidega

ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud piirkonnas puuduvad

ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud piirkonnas puuduvad

Trassi rajamise orienteeruv maksumus

(0,7 mln/km)

1,9 mln 1,3 mln

ESIALGNE EELISTUS

Tugev eelistus

4.1.2.3 Lõik PHVT-1 vs PHVT-2

Lõikude PHVT-1 ja PHVT-2 visandamisel on arvestatud lühemate lõikude võrdlustulemusi. Lühemate

lõikude võrdlemisel sai eelistuse PHVT-A (on aluseks PHVT-1 visandamisel) ja PHVT-D (on aluseks

PHVT-2 visandamisel).

Lõik PHVT–1 kulgeb edela-kirdesuunaliselt olemasolevast Nitroferti raudteest põhja pool. Trassi algus

jääb Lüganuse valla Aa küla territooriumile. Alates Järve tee 1 kinnistust kulgeb Kohtla-Järve linna

territooriumil Lüganuse valla ja Kohtla-Järve linna piiril kuni olemasoleva Järve Biopuhastus puhastatud

heitvee trassini. Edasi kulgeb trass Toila valla territooriumil, Järve Biopuhastus trassi kõrval

(paralleelselt olemasoleva trassiga) kuni Puhasti kinnistuni. Sealt edasi kulgeb trass lääne poole

Voorepera-Saka teed (nr 13123), kulgeb põhja suunas Voorepera-Saka teest ja Süvamerelasu teest

(3200006) lääne pool kuni suubub olemasoleva heitvee trassi kõrval Soome lahte.

Lõik PHVT–2 kulgeb kogu ulatuses Lüganuse valla Aa küla territooriumil. Trass kulgeb BTT Põhja alast

põhja suunas paralleelselt Aa-Kohtla teega kuni ristumiseni Tallinn-Narva maanteega (nr 1). Sealt edasi

58

Põhja suunas paralleelselt Aa-Hooldekodu teega (nr 13123), teest lääne pool kuni ristumiseni

Voorepera-Saka teega (nr 13121). Aa mõisa juures suundub trass ida suunas, Voorepera-Saka teega

paralleelselt ca 770 m (teest lõuna pool). Edasi kulgeb trassi põhja suunas, võimalusel olemasolevate

teede ääres, kuni suubub Soome lahte.

Trassilõikude asukohad on esitatud Joonisel 4.4, võrdlus esitatud Tabelis 4.4.

Joonis 4.4. Trassilõigud PHVT-1 ja PHVT-2.

59

Tabel 4.4 Trassilõikude PHVT-1 ja PHVT-2 võrdlus

PHVT-1

8,9 km

PHVT-2

5,2 km

Mõju loodusväärtustele

Rohevõrk

Läbib rohevõrgu (RV) tugiala umbes 1,8 km ning rohekoridore kokku umbes 1,9 km pikkustel lõikudel. Kokku umbes 1,2 km pikkune lõik läbib puistuga kaetud rohekoridor, kus trassi rajamisel on maakasutuse pöördumatute muudatuste tõttu suurem mõju.

Rohevõrk

Läbib metsast rohevõrgu (RV) tugiala umbes 1,6 km pikkusel lõigul ning niidukooslustega kaetud tugiala umbes 700 m pikkusel lõigul. Mõju olulisuse hindamisel on arvestatud, et määrava tähtsusega on metsast tugiala läbiva trassi mõju, kuna lisaks ühtlase metsamassiivi killustamisele kaasneb teatud määral ka elupaikade kadu.

Taimestik ja loomastik

EELISe järgi jääb kaitsealustest liikidest trassikoridori lähistele mets-kuukressi (Lunaria rediviva) (III LK) ja rand-seaherne (Lathyrus maritimus) kasvukohad, samuti potentsiaalne metsakooslus, mida on eeldatavasti võimalik trassi rajamisel vältida.

Lisaks piirneb trassikoridor mitme VEPiga (210674, 210676, 210675), mida samuti on trassi rajamisel eeldatavasti võimalik vältida.

Taimestik ja loomastik

Kaitsealustest taimeliikidest jääb trassikoridori lähistele mitmeid III kategooria käpaliste LVA vaatlusi (suur käopõll (Listera ovata) ja laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)). Pole välistatud, et mõned taimed trassi rajamisel hävivad, kuid kuna tegu on soodsas seisundis liikidega, millel on piirkonnas ohtralt leiukohti, siis ei mõjuta trassi rajamine nende lokaalset populatsiooni. Seega on mõju väheoluline.

Kaitsealustest liikidest on LVA kohaselt trassikoridori lähistel kohatud veel III kaitsekategooriasse kuuluvat rukkirääku (Crex crex), kelle planeeritava trassi kõrval asuval põllul paiknevat elupaika trassi rajamine eeldatavasti ei mõjuta.

Siseriiklik kaitse

Trassikoridor läbib Ontika maastikukaitseala (MKA). Mõju MKA-l esinevatele elupaigatüüpidele on käsitletud Natura hindamise peatükis ning mõju kaitsealustele liikidele eelmises lõigus.

Trassikoridor jääb valdavas ulatuses Ontika MKA Ontika piiranguvööndisse ja osaliselt ka Pangametsa sihtkaitsevööndisse. Trassi rajamine piiranguvööndisse on võimalik kaitseala valitseja nõusolekul. Sihtkaitsevööndisse jäävale alale saab trassi rajada eeldatavasti vaid juhul, kui kasutatakse suundpuurimist.

Siseriiklik kaitse

Ei jää kaitstavale alale.

Eelistatud variant

60

PHVT-1

8,9 km

PHVT-2

5,2 km

Muu

Trassikoridor läbib kokku (2 lõiguna) umbes 1,1 km pikkusel alal kõrge ja keskmise väärtusega elurikkuse kuumkohti (KAUR IRENES). Tegu enamasti metsaga, osalt ka niidu ökosüsteemidega. Viimased taastuvad ajas suhteliselt kiiresti.

Eelistatud variant

Muu

Trassikoridor läbib IRENES projekti käigus tuvastatud kõrge väärtusega elurikkuse kuumkohti umbes 1,6 km pikkusel lõigul (kattub RV tugialaga). Kuna tegu metsaga, siis on mõju arvestatav.

Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestised

PHVT-1 ei kattu kultuurimälestiste ega nende kaitsevöönditega.

Väärtuslikud maastikud

Paikneb Sope-Ontika väärtuslikul maastikul.

Trassi rajamisel pikaajalist negatiivset mõju ei ole.

Pärandkultuur

PHVT-1 asukoha läheduses paikneb pärandkultuuriobjektidest ajalooline Kohta-Järve puhastatud vee juhe. Trassi rajamine ei vähenda pärandkultuuriobjekti väärtust.

Arheoloogiatundlikud alad

PHVT-1 kattub arheoloogiatundliku alaga, kus võib maa-aluste töödega avastada uusi olulisi väärtusi.

Kultuurimälestised

PHVT-2 läbib järgmiste kinnismälestiste 50 m kaitsevööndit:

● Aa mõisa park, 18.-20. saj (Reg nr 13930).

Ehitamisega ei kaasne suure tõenäosusega negatiivset mõju olemasolevate väärtustele. Täpsustatakse koostöös Muinsuskaitseametiga.

Väärtuslikud maastikud

Paikneb Sope-Ontika väärtuslikul maastikul.

Trassi rajamisel pikaajalist negatiivset mõju ei ole.

Ehitamise aegselt võib olla kahjustatud Aa ranna puhkeväärtus.

Pärandkultuur

PHVT-2 asukoht ei kattu pärandkultuuriobjektidega.

Arheoloogiatundlikud alad

PHVT-2 kattub arheoloogiatundliku alaga, kus võib maa-aluste töödega avastada uusi olulisi väärtusi.

Ristumiste arv ristumiste arv kokku - 18

sellest,

riigitee - 3

kohalik tee - 3

metsatee - 0

eratee - 5

raudtee (eraraudtee) - 0

maakaablid (side) - 7

vee- ja kanalisatsioonitorud - 0

ristumiste arv kokku - 9

sellest,

riigitee - 4

kohalik tee - 0

metsatee - 0

eratee - 2

raudtee (eraraudtee) - 0

maakaablid (side) - 3

vee- ja kanalisatsioonitorud - 0

Maaomand

(katastriüksused arvuliselt, mida trass läbib)

puudutatud katastriüksusi - 26

sellest,

riigiomand - 16

munitsipaalomand - 3

eraomand - 7

puudutatud katastriüksusi - 16

sellest,

riigiomand - 6

munitsipaalomand - 1

eraomand - 9

61

PHVT-1

8,9 km

PHVT-2

5,2 km

Maa sihtotstarve

(katastriüksused arvuliselt, mida trass läbib)

puudutatud katastriüksused - 26

sellest,

üldkasutatav maa - 1

transpordimaa - 9

jäätmehoidla maa - 1

kaitsealune maa - 1

maatulundusmaa - 14

puudutatud katastriüksused - 16

sellest,

transpordimaa - 5

maatulundusmaa - 11

Võimalus ühildada olemasolevate trassidega

võimalus ühildada Järve Biopuhastus olemasoleva puhastatud heitvee trassiga või rajada uus trass olemasoleva kõrvale

ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud piirkonnas puuduvad

Trassi rajamise orienteeruv maksumus

(0,7 mln/km)

6,2 mln + kulud seoses erilahendusega (sundpuurimine Natura 2000 loodusalaga kattuvas lõigus)

3,6

SOOVITUSLIK EELISTUS

4.2 Sobivaim asukoht BTT ja trasside rajamiseks

4.2.1 Võrdlustulemuste alusel kujunenud sobivaim BTT asukoht ja

esialgne eelistus trasside rajamisel

Võrdlustulemuste alusel kujunes sobivaimaks asukohaks BTT-le Põhja ala. Puhastatud heitvee Soome lahte suunamiseks on eelistatuim lahendus kasutada Järve Biopuhastus

puhastatud heitvee trassi. See lahendus on eelistatuim lähtudes otstarbekama ja säästlikuma

maakasutuse põhimõttest. Selleks on vajalik kokkulepe Järve Biopuhastus OÜ-ga, et olemasolev

puhastatud heitvee toru vahetada suurema läbimõõduga toru vastu, mis oleks piisav nii Järve

Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Selle trassialternatiivi puhul on alternatiiviks rajada paralleelne toru.

Uute trasside võrdlemise tulemusena sai trassialternatiivide võrdluses nõrga eelistuse puhastatud

heitvee trass PHVT-2. Trassialternatiivid PHVT-2 ja PHVT-1 on suhteliselt tasavägised ning välistavaid

tegureid ei ilmnenud ka PHVT-1 elluviimiseks. Võrdlemisel ei ilmnenud välistavaid tegureid ka

lühemate trassilõikude PHVT-B ja PHVT-C elluviimiseks. Seega puhastatud heitvee trassi lõplik

asukoht (kas PHVT-1, PHVT-2 või Järve Biopuhastus rekonstrueeritud trass) selgub

eriplaneeringu detailse lahenduse etapis.

Toorvee trass on planeeritud olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale arvestusega, et BTT

käivitamisel kasutatakse Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli kaevandusest väljapumbatavat vett.

Võimalusena ei välistata ka lisavee võtmist Aidu karjäärist, kuid selleks on vajalikud täpsemad

hüdrogeoloogilised uuringud, mille tulemused selguvad eriplaneeringu detailse lahenduse etapis.

Kui vajalikuks osutub merevee kasutamine (merevee võtmise vajadus võib tekkida

miinimumveehulkade korral, et säiliks jõgedes vajalikud vooluhulgad), on otstarbekas rajada täiendav

62

toorvee trass puhastatud heitvee trassi kõrvale. Kui puhastatud heitvee trassialternatiivide hulgast

osutub valituks trass, mis läbib Ontika maastikukaitseala, tuleb arvestada, et Pangametsa

sihtkaitsevööndit läbivas lõigus tuleb veevõtu trassi pinnasesse viimine kavandada nt suundpuurimise

vm analoogsel meetodil, millega välditakse sihtkaitsevööndis ehitustööde ja uute objektide

paigaldamist.

4.2.2 BTT püstitamise üldised tingimused

Kavandatava BTT asukohaks on metsamaa, tehase rajamiseks on vaja maakasutuse juhtotstarbe

muutmine tootmismaaks. Tehase rajamiseks vajaliku maaeralduse tegemisel tuleb arvestada, et

säilitada tuleb kauni kuldkinga kasvukoht ning vääriselupaigad.

BTT asukoht võtta välja Lüganuse valla üldplaneeringuga määratavate tuulenergeetika arendamiseks

potentsiaalselt sobivate alade seast. Vastavusse tuleb viia ka rohevõrgustiku tugiala ulatus.

BTT asukoht jääb maaparandushoiualale. Seetõttu kaasneb tehase rajamisega vajadus ehitada

maaparandussüsteemid ümber, nii et on tagatud nende nõuetekohane toimimine piirkonna

maatulundusmaadel. Ümberehituse detailid selguvad detailise lahenduse koostamise käigus.

Seejuures on oluline arvestada kaevandusvee võtu ja tehase heitvee merre juhtimise mõju hindamise

tulemustega põhjavee tasemele (selgub samuti detailse lahenduse etapis) – kui põhjavee tase BTT

asukohas mõnevõrra alaneb, siis on otstarbekas kavandada maaparandussüsteemi muudatused nii, et

säilitada praegune metsamaa niiskusrežiim, st vähendada dreenitava vee kogust. Lahendada vastavalt

Maaparandusseaduse nõuetele, sh kooskõlastada tegevused Põllumajandusametiga.

Maaparandussüsteemidega ühendatud pinnaveekogude seisundit võib mõjutada ehitustegevuse

aegne sademevee ärajuhtimine territooriumilt ja kaevistesse kogunenud põhjavee väljapumpamine.

Mõlemal juhul on suublasse juhtimiseks vaja saada vee erikasutusluba, samuti nõusolek

Põllumajandusametilt maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks. Kui lisavee juhtimiseks tuleb eesvool

või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast

rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile kasutusluba antud.

Läbiviidava hüdrogeoloogilise uuringu detailsete tulemuste põhjal tuleb koostada eriplaneeringu teises

etapis veevõtu lahendus, mis arvestab BTT kavandatava veevõtu mõju Purtse jõe vooluhulgale

madalvee perioodidel ja tagab nii põhjavee kui pinnavee saadavuse teistele tegevustele. Kuna

vajalikuks võib osutuda lisavee võtmine piirkonna teistest kaevandustest / karjääridest või mereveest,

ei saa veevõtu lahenduse selgumiseni kinnitada veevõtu trassi ja heitvee ärajuhtimise trassi kulgemise

lahendust.

Puhastatud heitvee Soome lahte suunamiseks on eelistatuim lahendus kasutada Järve Biopuhastus

puhastatud heitvee trassi, kuid selleks on vajalik kokkulepe Järve Biopuhastus OÜ-ga, et olemasolev

puhastatud heitvee toru vahetada suurema läbimõõduga toru vastu, mis oleks piisav nii Järve

Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Lisaks on vaja saada Ontika MKA piiranguvööndis kaitseala valitsejalt

(Keskkonnaamet) nõusolek toru rekonstrueerimiseks.

Heitveetrassi lahenduse ja asukoha osas otsuse tegemine sõltub muuhulgas veevõtu konkreetsest

lahendusest. Trasside asukoha määramisel tuleb arvestada loodus- ja kultuuriväärtuste

kaitsemeetmetega ning saada KSH aruandes osundatud juhtudel kooskõlastused Keskkonnaametilt ja

Muinsuskaitseametilt. Juhul kui eriplaneeringu rakendamisel osutub eelistatuks heitvee trassivariandi

PHTV-1 kasutamine, tuleb läbi viia Natura täis- ehk asjakohane hindamine, et kindlaks teha ebasoodsa

mõju tekkimise võimalus Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

63

Vajadusel tehakse ettepanekud planeeringulahenduse muutmiseks või antakse konkreetsed

meetmed/tingimused kavandatavate tegevuste elluviimise osas, mis võimaldaksid järeldusi teha

ebasoodsa mõju puudumise osas.

Kui valitakse PHVT-2 trassivariant, võib ajutiselt olla kahjustatud Aa ranna puhkeväärtus. Trasside

rajamisel on oluline jälgida, et Aa ranna puhkeväärtus pärast ehitamist taastataks.

Detailse lahenduse etapis pakutakse välja süvamerelasu asukoht ning trass, lähtudes läbiviidava

mereuuringu tulemustest. Hinnatavate mõjude hulka kuulub mõju merele, sh merevee kvaliteedile ja

merepõhjale ning mereelustikule.

Kaaluda detailse lahenduse faasis esteetilist-tajutavat keskkonda parendavaid meetmeid, st kaaluda

hoonetele ja rajatistele välisilmele tingimuste seadmist nagu morfoloogiline sobitamine (korrata nt

iseloomulikke jooni ümbritsevas maastikus); värvi või materjali sobitamine sh ka nt rohekatused,

kohalikud materjalid; tehase ümbruses kogukonnale vajalike teenuste arendamine (nt park, puhkeala),

tehase territooriumil puhkealad töötajatele (nt ümbritsevas maastiku iseloomujoonte, värvi, tekstuuri

vms järgi tehase välisilme kohandamine) jms.

BTT ala läbib RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee. Kuna tegemist on Eesti siseselt olulise

matkateega on vaja leida suletavale lõigule asendustrajektoor. Soovitav on suunata see mööda alast

läänepoole jäävaid metsateid ning kasutada osaliselt ka pärandkultuuriobjekti Kohtla-Nõmme- Aa tee.

Kuna tehase juurdepääsu rajamiseks kasutatakse Aa – Kohtla teed, siis võimalusel ühitada mõlema

tee uus trassiosa. Sobiv trass tuleb leida koostöös maaomanikega või nende esindajatega.

4.2.3 Üldine liikluslahendus

4.2.3.1 Juurdepääs

BTT võimalikule asukohale (Põhja ala) on juurdepääs põhja suunast mööda Aa – Kohtla teed (nr

4370023). Aa-Kohtla tee kaudu on ühendus lõuna suunalt Kohtla-Nõmmega. Tee on kohaliku

tähtsusega metsatee. Katteks kruus ja ei ole mõeldud arvestatava liikluskoormuse teenindamiseks. Ida

suunalt juurdepääs alale hetkel puudub, selle tagamiseks tuleb luua ühendus kohaliku Kivi teega (nr

3220050). Lääne suunalt on juurdepääs võimalik mööda väiksemaid metsateid.

Ükski olemasolevatest teedest oma tehniliste parameetrite poolest ei suuda teenindada planeeritavat

BTT-t. Juurdepääsuks rasketranspordiga on vajalik teedevõrgu rekonstrueerimine ja Kivi tee

pikendamine.

Juurdepääsuteed ja transpordisuunad kajastuvad joonisel 4.5.

Peamiseks juurdepääsuteeks BTT-le on planeeritud Aa-Kohtla tee, mille kaudu on ühendus Tallinn –

Narva mnt-ga (nr 1). Kuna BTT käivitamisega kaasneb rasketranspordi osakaalu suurenemine, on

Transpordiameti hinnangul ohutuse tagamiseks vajalik Tallinn – Narva mnt ja Aa – Kohtla tee ristmiku

ümberehitamine. Arvestades perspektiivset liiklussagedust ja lisanduvat raskeliikluse osakaalu, tuleb

rajada kanaliseeritud ristmik. Asukoha eelvaliku etapis on koostöös Transpordiametiga peetud

otstarbekaks kolmeharulise kanaliseeritud ristmiku planeerimist, kusjuures ristmiku ümber ehitamisel

nihkub ristmiku asukoht olemasolevast ristmikust veidi Tallinna poole, kaugemale piirkonnas olevatest

majapidamistest (vt Lisa 2 Tallinn-Narva mnt ja Aa-Kohtla tee ristmiku asendiplaan).

Ristmiku plaanilahenduse kohaselt tuleb ristmiku ümberehitamise käigus Tallinna – Narva mnt ja Aa –

Hooldekodu tee (nr 13123) ristmik autoliiklusele sulgeda. Kuna liiklussagedus Aa-Hooldekodu teel on

64

madal, ei vasta tee juba täna riigitee tunnustele. Ristmiku autoliiklusele sulgemise järgselt muutub

riigitee kohalikuks teeks, jäädes juurdepääsuteeks teeäärsetele kinnistutele. Juurdepääs Aa mõisa

suunal toimub autotranspordiga riigiteede Voorepera – Saka ja Aa – Aa rand (nr 13194) kaudu. Ristmiku

autoliiklusele sulgemine ei halvenda kergliikleja liikumisvõimalusi. Kergliiklejatele on tagatud

juurdepääs Tallinn – Narva ääres paiknevale Aa bussipeatusele ja Aa-Hooldekodu tee kasutamise

võimalus.

Lisaks peamisele juurdepääsuteele põhja suunalt on BTT-le juurdepääsud planeeritud ida- ja lõuna

suunalt. Olemasoleva kohaliku Kivi tee rekonstrueerimine ja pikendamine BTT-ni loob ühenduse

Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku (nr 93) teega ning Kohtla-Järve linnaga. Kivi tee loob võimaluse

juurdepääsuks rasketranspordi ja sõiduautodega ning võimaldab kohalikule teenindavale liiklusele

juurdepääsu BTT-le Tallinn – Narva mnt ringisõitmist kasutamata. Lõuna suunalt säilib juurdepääs

BTT-le kohaliku Aa – Kohtla tee kaudu sõiduautoga. Mõlemalt suunalt on tagatud juurdepääs ka

kergliiklejate.

Kõik nimetatud teed on juurdepääsud BTT-le, läbi territooriumi avalikku liiklust ei toimu.

Lisaks rajatakse BTT-le juurdepääs raudteetranspordiga lõuna suunalt.

Joonis 4.5.Juurdepääsuteed ja transpordisuunad.

4.2.3.2 Ühistranspordi ümberkorraldamine

Bussiliiklus piirkonnas kulgeb Tallinn – Narva (nr 1) põhimaantee ja väiksemate riigiteede kaudu.

Kohalikud maakonnaliinid ja mitmed kaugbussiliinid peatuvad kõigis Tallinn-Narva mnt äärsetes

bussipeatustes. Valdav osa kaugbussiliinidest ja kõik ekspressliinid peatuvad ainult suuremates

keskustes.

65

Lisaks sõidab hommikul ja õhtul üks bussiliin kummaski suunas mööda Aa-Hooldekodu teed (nr 13123),

teenindades kohalikke elanikke ja Aa mõisa töötajaid.

Bussipeatused vaadeldavas piirkonnas kajastuvad joonisel 4.6.

Joonis 4.6. Olemasolevad ja perspektiivsed bussipeatused.

Tallinn-Narva mnt ja Aa-Kohtla tee (nr 4370023) ristmiku ümberehitamisega (mille tulemusena Aa –

Hooldekodu tee ristmik autoliiklusele suletakse) tuleb Aa-Hooldekodu läbivad bussiliinid ümber

suunata. Bussiliinid suunatakse Voorepera – Saka (nr 13121) teele, mistõttu jääb bussidel läbimata

praegune Aa peatus, mis asub Voorepera-Saka teel. Uus, piirkonda teenindav bussipeatus tuleb

ristmiku ümberehitamise käigus välja ehitada Voorepera – Saka tee alguses, mõlemale poole teed.

Lisaks on vajadusel võimalik rajada täiendav bussipeatus Voorepera – Saka tee äärde Soodumäe –

Moldova – Aa tee (nr 13191) ristmiku piirkonda, et tagada juurdepääs ühistranspordile ka Moldova küla

elanikele.

Ühistranspordi ümbersuunamise tulemusena likvideeritakse Aa peatus Aa-Hooldekodu teel. Samas

liigub mööda Tallinn – Narva mnt mitmeid kohalikke liine. Uue bussipeatuse rajamisega Voorepera-

Saka tee alguses ja kohalike liinide kaudu, mis kulgevad mööda Tallinn-Narva mnt, on

liikumisvõimalused piirkonnas tagatud ja teenuse kvaliteet ja kättesaadavus oluliselt ei halvene.

BTT käivitamisel on oluline ja vajalik analüüsida ja arvestada töötajate liikumisi ning tagada juurdepääs

ühistranspordiga. On tõenäoline, et tuleb avada uued bussiliinid (avalikud või kommertsalustel

teenindatavad liinid) nii Kohtla-Järve kui ka Lüganuse suunalt, et tagada mugavam juurdepääs

töökohtadele. Seetõttu on alust eeldada, et tehase käivitamisel bussiliiklus piirkonnas mõnevõrra pigem

tiheneb. Nõudluse tekkimisel tuleb kaaluda ka uue täiendava bussipeatuse rajamist Aa-Kohtla tee äärde

Tallinn – Narva ristmiku piirkonnas. Seega BTT käivitamisel ühistranspordiliiklus eeldatavalt piirkonnas

tiheneb.

66

4.2.3.3 Toorme ja toodangu prognoositavad mahud ja lisanduvad

liiklussagedused teedel

Juurdepääs toormele ja toodangule toimub nii autotranspordi kui ka raudteetranspordi kaudu.

Prognoositavad veomahud17 on toodud alljärgnevalt:

BTT kogumaht

Ühik Maht/ aastas

Tooraine - paberipuit/hake* tm 2 300 000

Tooraine – keemia t 75 000

Toodang - tselluloos/lahustuv ts. t 500 000

Toodang - keemia/tallõli t 25 000

Kokku 2 900 000

Veoautod/sõiduautod

Osakaal autotransport

Sõidukite arv kokku (väljendatuna ühesuuna

sõitudena)

% Aastas Päevas (arvestatud

jaotumist 365 päevale)

Tooraine - paberipuit/puiduhake* 67 45 324 124

Tooraine – keemia 50 1 442 4

Toodang - tselluloos/lahustuv ts. 50 10 417 29

Toodang - keemia/tallõli 0 0 0

Teenindav transport (veoautod) 100 7 300 20

Personal (ühistransport) 100 3 650 10

Personal (sõiduautod) 100 109 500 300

Kokku rasketransport 68 133 187

Kokku sõiduautod 109 500 300

Kõik kokku 177 633 487

17 On hinnangulised ja võivad täpsustuda eriplaneeringu detailse lahenduse etapis.

67

Raudteevagunid

Osakaal Vagunite arv

% Aastas Päevas (arvestatud

jaotumist 365 päevale)

Tooraine - paberipuit/puiduhake* 33 13 800 38

Tooraine – keemia 50 1 442 4

Toodang - tselluloos/lahustuv ts. 50 4 167 11

Toodang - keemia/tallõli 100 417 1

Kokku 54

* Täpsustub eriplaneeringu detailse lahenduse etapis vastavalt koostatavale uuringule

Tabelist nähtub, et toorainest 67% puidust tuleb tehasesse autotranspordiga ja ülejäänud

raudteetranspordiga. Keemiatoodetest toorainest tuleb võrdne osa auto- ja raudteetranspordiga.

Valmistoodangust tselluloos veetakse laiali võrdses osas auto- ja raudtee

68

5 KSH I ETAPI ARUANDE KOKKUVÕTE

Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi (edaspidi BTT) rajamiseks Lüganuse valla eriplaneeringu ja planeeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Eriplaneering algatati Viru Keemia Grupp AS,

registrikood 10490531, taotluse alusel. Eriplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda biotoodete

tootmiskompleksi rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle

rajamiseks detailne lahendus. Eriplaneeringu käigus alles uuritakse BTT rajamise võimalusi, rajamise

võimalikkus selgub planeerimise ja mõjude hindamise protsessi tulemusena.

KeHJS § 40 lg 4 p 9 ja 10 nimetatud arengustsenaariumeid on kaks (kas kavandatav tehas rajatakse

või mitte). BTT rajamisel asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ülevaade on esitatud LS ja

VTK ptk 2.5, sh on antud hinnangud, kas tehase rajamine on nendega kooskõlas (st kas nad toetavad

tehase rajamise stsenaariumi või mitte või on selles osas neutraalsed). I etapi aruande koostamise ajal

ei ilmnenud strateegilistest planeerimisdokumentides muudatusi, mis mõjutaksid BTT asukohavalikut

ja sellega seotud mõju hindamist. I etapi mõju hindamise tulemuseks on arusaam, kas tehase

rajamiseks on sobiv asukoht. Kuid see ei tähenda automaatselt tehase rajamise arengustsenaariumi

heakskiitmist - asukoha olemasolu on üks osa selle stsenaariumi võimalikkusest. Detailse lahenduse

etapis antakse detailsemad hinnangud ja saadakse vajalik teave eelistatud arengustsenaariumi

väljatootmiseks.

Võimalike asukohaalternatiivide leidmine

LS ja VTK dokumendis esitati ptk 3 eriplaneeringu ala ülevaade ja asukoha eelvaliku ruumianalüüs,

mille tulemusena jõuti võimalike asukohaalternatiivide aladeni, kus puuduvad BTT rajamist välistavad

tegurid.

Ligikaudu 600 ha alal hinnati BTT 160 ha ala paigutamise võimalusi lähtudes olemasolevate ja

planeeritavate taristuobjektide (teed, raudteed, kõrgepingeliinid, gaasitrass) asukohtadest,

maaparandussüsteemide peakraavide ja teadaolevate loodusväärtust (rohevõrgustik, vääriselupaigad)

olemasolust, samuti võeti arvesse asustuse paiknemist. Kujunes kaks suhteliselt lähestikku paiknevat

ala, neist põhjapoolne pindalaga 174 ha ja lõunapoolne 205 h.

Juurdepääsud jm teenindav taristu

Nii BTT Põhja kui BTT Lõuna asukohaalternatiivide autotranspordi juurdepääs põhineb

maakonnaplaneeringu järgi rajataval teel.

Raudteetranspordi juurdepääs nii BTT Põhja kui BTT Lõuna alale põhineb olemasoleval Nitrofert

raudteel (mis taastatakse kasutuseks), ka siin ei ole põhjendatud alternatiivse uue raudteeharu rajamine

muudelt suundadelt.

Tehniliste kommunikatsioonide (sh veevõtutorustik ja heitvee ärajuhtimise torustik) kulgemise osas

võeti lähtealuseks, et kavandatavad trassid järgiksid võimalusel olemasolevate joonobjektide koridore.

Heitveetrassi osas pakuti mereni jõudmiseks välja erinevaid variante, mis olemasolevat maakasutust

ja erinevaid piiranguid arvestades oleksid ka tehniliselt teostatavad. Tootmiseks vajaliku toorveena

kavandatakse kasutada Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli kaevandusest väljapumbatavat vett, mille

tarbeks rajatav veevõtutrass järgib olemasoleva põlevkivi-konveieri koridori kulgemist.

Kokkuvõttes järeldub, et kõikide trassikoridoride osas põhilahendus sama ja seda ei mõjuta BTT

konkreetse asukoha valik. Seetõttu keskenduti asukoha eelvaliku protsessis esmalt BTT-le sobivaima

asukoha leidmisele. Kui sobivaim asukoht BTT-le oli leitud, keskenduti tehniliste kommunikatsioonide

asukoha leidmisele.

Asukohavaliku eelistus

BTT Põhja asukohaalternatiiv sai tugeva eelistuse.

69

Trasside lahendus

Puhastatud heitvee Soome lahte suunamiseks on eelistatuim lahendus kasutada Järve Biopuhastus

puhastatud heitvee trassi. See lahendus on eelistatuim lähtudes otstarbekama ja säästlikuma

maakasutuse põhimõttest. Selleks on vajalik kokkulepe Järve Biopuhastus OÜ-ga, et olemasolev

puhastatud heitvee toru vahetada suurema läbimõõduga toru vastu, mis oleks piisav nii Järve

Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Selle trassialternatiivi puhul on alternatiiviks rajada paralleelne toru.

Uute trasside võrdlemise tulemusena sai trassialternatiivide võrdluses nõrga eelistuse puhastatud

heitvee trass PHVT-2. Trassialternatiivid PHVT-2 ja PHVT-1 on suhteliselt tasavägised ja välistavaid

tegureid ei ilmnenud ka PHVT-1 elluviimiseks. Võrdlemisel ei ilmnenud välistavaid tegureid ka

lühemate trassilõikude PHVT-B ja PHVT-C elluviimiseks. Seega puhastatud heitvee trassi lõplik

asukoht (kas PHVT-1, PHVT-2 või Järve Biopuhastus rekonstrueeritud trass) selgub

eriplaneeringu detailse lahenduse etapis.

Toorvee trass on planeeritud olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale arvestusega, et BTT

käivitamisel kasutatakse Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli kaevandusest väljapumbatavat vett.

Võimalusena ei välistata ka lisavee võtmist Aidu karjäärist, kuid selleks on vajalikud täpsemad

hüdrogeoloogilised uuringud, mille tulemused selguvad eriplaneeringu detailse lahenduse etapis

Keskkonnamõju hindamisest tulenevad üldtingimused

Kavandatava BTT asukohaks on metsamaa, tehase rajamiseks on vaja maakasutuse juhtotstarbe

muutmine tootmismaaks. Tehase rajamiseks vajaliku maaeralduse tegemisel tuleb arvestada, et

säilitada tuleb kauni kuldkinga kasvukoht ning vääriselupaigad.

BTT asukoht võtta välja Lüganuse valla üldplaneeringuga määratavate tuulenergeetika arendamiseks

potentsiaalselt sobivate alade seast. Vastavusse tuleb viia ka rohevõrgustiku tugiala ulatus.

BTT asukoht jääb maaparandushoiualale. Seetõttu kaasneb tehase rajamisega vajadus ehitada

maaparandussüsteemid ümber, nii et on tagatud nende nõuetekohane toimimine piirkonna

maatulundusmaadel. Ümberehituse detailid selguvad detailise lahenduse koostamise käigus.

Seejuures on oluline arvestada kaevandusvee võtu ja tehase heitvee merre juhtimise mõju hindamise

tulemustega põhjavee tasemele (selgub samuti detailse lahenduse etapis) – kui põhjavee tase BTT

asukohas mõnevõrra alaneb, siis on otstarbekas kavandada maaparandussüsteemi muudatused nii, et

säilitada praegune metsamaa niiskusrežiim, st vähendada dreenitava vee kogust. Lahendada vastavalt

Maaparandusseaduse nõuetele, sh kooskõlastada tegevused Põllumajandusametiga.

Maaparandussüsteemidega ühendatud pinnaveekogude seisundit võib mõjutada ehitustegevuse

aegne sademevee ärajuhtimine territooriumilt ja kaevistesse kogunenud põhjavee väljapumpamine.

Mõlemal juhul on suublasse juhtimiseks vaja saada vee erikasutusluba, samuti nõusolek

Põllumajandusametilt maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks. Kui lisavee juhtimiseks tuleb eesvool

või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast

rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile kasutusluba antud.

Läbiviidava hüdrogeoloogilise uuringu detailsete tulemuste põhjal tuleb koostada eriplaneeringu teises

etapis veevõtu lahendus, mis arvestab BTT kavandatava veevõtu mõju Purtse jõe vooluhulgale

madalvee perioodidel ja tagab nii põhjavee kui pinnavee saadavuse teistele tegevustele. Kuna

vajalikuks võib osutuda lisavee võtmine piirkonna teistest kaevandustest / karjääridest või mereveest,

ei saa veevõtu lahenduse selgumiseni kinnitada veevõtu trassi ja heitvee ärajuhtimise trassi kulgemise

lahendust.

Puhastatud heitvee Soome lahte suunamiseks on eelistatuim lahendus kasutada Järve Biopuhastus

puhastatud heitvee trassi, kuid selleks on vajalik kokkulepe Järve Biopuhastus OÜ-ga, et olemasolev

puhastatud heitvee toru vahetada suurema läbimõõduga toru vastu, mis oleks piisav nii Järve

70

Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Lisaks on vaja saada Ontika MKA piiranguvööndis kaitseala valitsejalt

(Keskkonnaamet) nõusolek toru rekonstrueerimiseks.

Heitveetrassi lahenduse ja asukoha osas otsuse tegemine sõltub muuhulgas veevõtu konkreetsest

lahendusest. Trasside asukoha määramisel tuleb arvestada loodus- ja kultuuriväärtuste

kaitsemeetmetega ning saada KSH aruandes osundatud juhtudel kooskõlastused Keskkonnaametilt ja

Muinsuskaitseametilt. Juhul kui eriplaneeringu rakendamisel osutub eelistatuks heitvee trassivariandi

PHTV-1 kasutamine, tuleb läbi viia Natura täis- ehk asjakohane hindamine, et kindlaks teha ebasoodsa

mõju tekkimise võimalus Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

Vajadusel tehakse ettepanekud planeeringulahenduse muutmiseks või antakse konkreetsed

meetmed/tingimused kavandatavate tegevuste elluviimise osas, mis võimaldaksid järeldusi teha

ebasoodsa mõju puudumise osas.

Kui valitakse PHVT-2 trassivariant, võib ajutiselt olla kahjustatud Aa ranna puhkeväärtus. Trasside

rajamisel on oluline jälgida, et Aa ranna puhkeväärtus pärast ehitamist taastataks.

Detailse lahenduse etapis pakutakse välja süvamerelasu asukoht ning trass, lähtudes läbiviidava

mereuuringu tulemustest. Hinnatavate mõjude hulka kuulub mõju merele, sh merevee kvaliteedile ja

merepõhjale ning mereelustikule.

Kaaluda detailse lahenduse faasis esteetilist-tajutavat keskkonda parendavaid meetmeid, st kaaluda

hoonetele ja rajatistele välisilmele tingimuste seadmist nagu morfoloogiline sobitamine (korrata nt

iseloomulikke jooni ümbritsevas maastikus); värvi või materjali sobitamine sh ka nt rohekatused,

kohalikud materjalid; tehase ümbruses kogukonnale vajalike teenuste arendamine (nt park, puhkeala),

tehase territooriumil puhkealad töötajatele (nt ümbritsevas maastiku iseloomujoonte, värvi, tekstuuri

vms järgi tehase välisilme kohandamine) jms.

BTT ala läbib RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee. Kuna tegemist on Eesti siseselt olulise

matkateega on vaja leida suletavale lõigule asendustrajektoor. Soovitav on suunata see mööda alast

läänepoole jäävaid metsateid ning kasutada osaliselt ka pärandkultuuriobjekti Kohtla-Nõmme- Aa tee.

Kuna tehase juurdepääsu rajamiseks kasutatakse Aa – Kohtla teed, siis võimalusel ühitada mõlema

tee uus trassiosa. Sobiv trass tuleb leida koostöös maaomanikega või nende esindajatega.

Hindamise tulemustest ei ilmnenud piiriülese mõju esinemist, samuti ei osutunud vajalikuks teha

ettepanekuid rakendada reaalseid hüvitusmeetmeid eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju

põhjustatava võimaliku kahjustuse leevendamiseks looduskaitseseaduse § 701 tähenduses.

Detailse lahenduse etapi KSH aruandes tuuakse välja ka planeerimisdokumendi elluviimisega

kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus.

Käesolevas etapis ei ilmnenud asukoha valikuga kaasnevat seirevajadust (läbiviidavad uuringud

veevõtuga ja heitvee suublasse juhtimisega kaasnevate võimalike mõjude kohta ei ole sõltuvad BTT

konkreetsest asukohast).

KSH aruande koostamisel ei ilmnenud raskusi või takistusi, mis mõjutaksid hinnangute andmist.

Avalikkuse kaasamise ülevaade sisustatakse eraldi peatükina KSH aruande avalikustamise toimumise

järgselt.

71

6 ASUKOHA EELVALIKU JA KSH I ETAPI ARUANDE KOHTA ESITATUD KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Esitatakse eraldiseisvalt koondtabelina.

72

LISAD

Lisa 1. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Lisa 2. Tallinn-Narva mnt ja Aa-Kohtla tee ristmiku asendiplaan.

Lisad on esitatud eraldiseisvalt.

2.96 3.50

3.75 3.50

3.75

3.50 3.50

R3 5.0

0

R9.00

R50.002.00 3.75

3.75 1.00

5.22 1.00

3.00 3.75

3.75 3.50 150

30.00

20.00

25.00

4.00

R5.00

R5.00

3.00 3.00

R10 0.00

R10 0.00

R15.00

1.50

20.00

25.00

30.00

2.50

R8.00

R5 .00

3.50

300.00

80.00

Töö nimetus

Asukoht

Joonise nimetus Mõõtkava

Joonise nrKöide; eriosaStaadiumTöö nr

Tellija

Fail / Kuupäev: P21044_ES_TL_2AP_asendiplaan.dwg / 10.11.2022

Reaalprojekt OÜ Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee [email protected]

Lüganuse vald

VKG AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering

Lüganuse vald, Ida-Viru maakond

Tallinn-Narva mnt ja Aa-Kohtla tee ristmiku asendiplaan M 1:1000

P21044 ES TL 2AP

Insener: A.Solovjov 14.06.2022

Insener: ...

Insener: ...

Projektijuht: M.Reier 14.06.2022

0

M 1:1000

10 20 30 40 50 60m

TINGMÄRGID: Projekteeritud sõidutee katend, tüüp 1

Projekteeritud sõidutee katend, tüüp 2

Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee asfaltkate

Projekteeritud jalgtee betoonkivisillutis h=6cm, tüüp 2

Projekteeritud metallpiire (h<1m)

Projekteeritud katte serv

Projekteeritud teekattemärgistus951923b

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Keskpuiestee 20

43199, Ida-Viru maakond, Lüganuse

vald, Kiviõli linn

Teie 22.12.2022 nr 6-1/12-40

Meie 17.01.2023 nr 7.2-1/22/876-7

Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi Lüganuse valla

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise I

etapi aruande kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi

Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi

aruande.

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 99 lg 1 ja § 105 lg 1 ning Transpordiameti põhimääruse,

kooskõlastame Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 2022-12-21_VKG_BTT_I_etapi_aruanne

2. Lisa2_Tallinn-Narva mnt ja Aa-Kohtla tee ristmiku asendiplaan

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]