Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule arvamuse esitamise võimalusest teavitamine

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

19.08.2024 nr 6-1/12-99

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule arvamuse esitamise võimalusest

teavitamine

Käesoleva kirja saajad on trassidest puudutatud maaomanikud, nii füüsilised kui ka juriidilised

isikud ning riigiomandite puhul riigivara valitsejad.

Lüganuse Vallavalitsus menetleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu - Viru Keemia Grupp AS

biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailset lahendust, millega määratakse kavandatud

krundile ehitusõigus ja lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks on Viru

Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruanne, mis võeti vastu

Lüganuse Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 114. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

detailne lahendus on ehitusprojekti koostamise alus.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH

aruande eelnõu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud,

kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud

huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

elluviimise vastu. Samuti võib eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasata isiku, kelle

huve planeering võib puudutada (PlanS § 112 lõige 2 ja 3).

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja sellega paralleelselt koostatud KSH-s leiti biotoodete

tootmiskompleksile (BTT) sobivaim asukoht Lüganuse vallas Aa külas Kohtla metskonna maal,

mida nimetati „Põhja ala“. Ala hõlmas järgmisi kinnisasju: Kohtla metskond 2 (kt

43701:003:0310), Kohtla metskond 136 (kt 43701:003:0155), Tõrviku (kt 43701:003:0103) ja

minimaalsel määral Tuhavälja (kt 43701:003:0127). Seoses maaomandi muudatustega täpsustati

planeeringu koostamisel detailse lahenduse planeeringuala piiri; ala suurus jäi samaks, kuid

alasse haarati lisaks Männiku kinnisasi (kt 43701:003:0253).

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel lähtuti eriplaneeringu asukoha eelvaliku ehk I

etapis välja valitud sobivast alast ja BTT-le määratud üldistest püstitamise tingimustest, samuti

nii esimese kui teise etapi KSH aruande järeldustest ning koostatava valla üldplaneeringu

kasutamis- ja ehitustingimustest, kehtivast seadusandlusest jmt.

BTT põhitegevuseks on kuni 500 000 tonni aastas okas- ja lehtpuutselluloosi tootmine täiustatud

KRAFT-tehnoloogiaga, sh kaalutakse kuni 100 000 t/a ligniini eraldamist aurustamisprotsessis,

mis töödeldakse edasi toorgrafiidiks. Osa tselluloosi võidakse töödelda edasi nn eritselluloosiks.

Kaasneb kuni 30 000 t/a biokeemiatoodete (tallõli, metanool, tärpentiin) saamine. Kõik need

saadused müüakse klientidele edasiseks tootestamiseks. Omatarbe rahuldamiseks rajatakse

väävelhappetehas ja klooridioksiidi pleegituslahuse tootmisüksus. Tehas projekteeritakse

vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Tehase rajamiseks vajalikul maa-alal

paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud

tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti,

territooriumi sisene taristu (sh auto- ja raudteed). Tootmisprotsessis toodetaks bioenergiat,

millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud suunatakse elektri- ja soojusvõrku.

Toormena on kavas kasutada männi, kuuse ja kase paberipuitu, sh sobivusel peenpalki, ning

okaspuu-ja kasehakkpuitu. Puidutoorme ettevalmistamisel tekib kõrvalsaadusena puukoor, mida

on kavas kasutada taastuvenergia tootmiseks või müüa biomassi kasutavatele energiatootjatele.

Samuti tekib saepuru, mida on kavas kasutada BTT kompleksis taastuvenergia tootmiseks ning

ülejääv kogus müüa kas väärindajate olemasolul puitlaastplaadi tootjatele või biomassi

kasutavatele energiatootjatele.

Planeeringu lahendusega moodustati alale jäävast kolmest kinnisasjast või kinnisasja osast üks

krunt tootmishoonete ehitamiseks, kus muuhulgas toodetakse elektri- ja soojusenergiat. Krundi

ehitusõigusega määrati hoonete suurimaks lubatud arvuks krundil 50, hoonete lubatud

maksimaalseks suhteliseks kõrguseks 90 m ja hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks

347 860 m², mis annab planeeritud krundi täisehituse protsendiks 20. Eeldatavalt kavandatakse

hoonestus krundi hoonestusala põhjaossa. Põhiosale maa-alast on kavandatud puidu laoplatsid.

Eeldatavalt kujuneb valdavaks tootmisala hoonestuse suhteliseks kõrguseks ca 15-30 m.

Tõenäoliselt realiseeritakse ehitusõiguses määratud maksimaalne suhteline kõrgus (90 m) vaid

konkreetsel hooneosal või hoonel, millel on maksimaalne kõrgus funktsionaalselt hädavajalik.

Rajatistele kõrgus- ja arvupiirangut määratud ei ole. Eeldatavalt on ala kõrgeimaks rajatiseks

korsten, mille kõrgus võib küündida 120 meetrini.

Käesoleval ajal ei ole alale üle 28 m kõrguseid ehitisi lubatud kavandada, kuna need vähendaks

riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Lähiaastatel on Kaitseministeeriumil kavas rakendada

täiendavad riigikaitselised kompensatsioonimeetmed, mille tulemusel on kavandatud asukohas

võimalik kõrguspiiranguteta püstitada ka üle 28 m kõrguseid ehitisi. Seega riigikaitseliste ehitiste

töövõime tagamiseks on üle 28 m kõrguste ehitiste osade püstitamine lubatud alles pärast

riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete täiemahulist rakendumist, mis eeldatavalt toimub

2026. aastal. Enne kompensatsioonimeetmete rakendumist on lubatud kuni 28 meetri kõrguste

ehitiste osade püstitamine.

Avalikult teelt transpordi juurdepääs on BTT-le tagatud põhja suunast mööda nr 4370023 Aa-

Kohtla teed, ida suunalt läbi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa, lõuna suunalt olemasoleva tee

4370023 Aa–Kohtla tee kaudu. Lisaks on planeeritud raudteeühendus lõuna suunalt - Nitrofert

AS-i raudteelt. Autode ja jalgrataste parkimine on lahendatud moodustatud krundi siseselt.

Haljasala ja kõrghaljastuse osakaal krundil tuleb määrata projekteerimisel kehtiva

üldplaneeringu järgi.

Planeeringualale jääv maaparandussüsteemi eesvool tuleb kas likvideerida või torustada või

rekonstrueerida uues asukohas. Maaparandussüsteemid tuleb ümber ehitada nii, et on tagatud

nende korrashoid ja nõuetekohane toimimine väljaspool planeeringuala maatulundusmaadel.

Väljaspool planeeringuala asuvatesse maaparandussüsteemidesse ei ole kavandatud tootmisalalt

pärinevat drenaaži- ja sademevett juhtida. Planeeringus on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline

lahendus, mis täpsustub projekteerimise etapis. Põhimõtteline toorvee trass on planeeritud

algusega Aidu karjäärist olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale. Alternatiivina ei välistata

lisavee võtmist Ojamaa kaevandusest ja/või Uus-Kiviõli II kaevandusest ning merest.

Olmeveevarustuse allikaks saab olla kas rajatav puurkaev või toota joogivesi puhastades

tootmisüksuses nt karjääri/kaevanduse vett. Tootmises tekkiva reovee ning olmereovee

töötlemiseks on kavandatud BTT territooriumile reoveepuhasti ja heitvee ärajuhtimiseks

torustik, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte.

Puhastatud heitvee ärajuhtimiseks on kavandatud kasutada OÜ Järve Biopuhastus olemasolevat

kuid mittetöösolevat heitvee trassi, mis suundub Soome lahte.

Planeeritud tootmisehitiste elektrivarustus on kavandatud tagada oma toodetud elektrist.

Omatarbest üle jääv elektrienergia on kavandatud suunata üldisesse elektrivõrku (Püssi alajaam).

Tootmisprotsessis on kavandatud toota ka soojust. Omatarbest üle jääv soojusenergia on

kavandatud suunata Kiviõli ja Püssi ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linna.

Planeeritud tegevuseks seatud keskkonnatingimused tulenevad läbi viidud KSH järeldustest.

BTT rajamisel tekib võimalus väärindada suur osa seni eksporditavast madalakvaliteedilisest

puidust Eestis. Sellel on kaudne positiivne mõju Eesti metsamajandusele tänu stabiilse

kohapealse paberipuidu ja puiduhakke töötleja tekkele. Tänaseni on antud sortimentide

realiseerimine sõltunud ekspordinõudluse heitlikkusest ja pikemast transpordivahemaast.

Kohapealse väärindaja puudumise tõttu on Eestis kasvanud ka antud toorme kasutus energeetikas

kaskaadkasutusprintsiibi vastaselt. Stabiilne paberipuidu kohapealne nõudlus võimaldab

metsamajandamise töid ühtlasemalt planeerida ja motiveerib ka harvendusraiete osakaalu

tõstmist lageraiete arvelt tänu tekkepõhise sortimendi nõudluse parenemisele. Teiseks vähendab

kohapealne tarbimine toorme transpordikulu ja süsiniku-heidet vahemaa vähenemise arvelt.

Kolmandaks võimaldab toorme kohapealne väärindamine parendada Eesti LULUCF

süsinikusidumist läbi puittoodete ja põlevkivielektritootmise asendusefekti.

BTT rajamine toetab rohepööret. BTT rajamise näol luuakse seni põlevkivi kaevandamisele ja

töötlemisele põhinevas piirkonnas eeldused üleminekuks taastuval toorainel põhinevale

tootmistegevusele, millega kaasnevad ka positiivsed mõjud Eesti kasvuhoonegaaside bilansile.

Lisaks tselluloosile toodetakse elektri- ja soojuseenergiat ning biokeemia tooteid, BTT on

tehnoloogiliselt tõestatud lahendus fossiilsetest kütustest toodetud elektri asendamiseks

ilmastikutingimustest sõltumatu taastuvenergiaga. Seejuures kaasneb muudatus piirkonna

kaugküttesüsteemide soojusenergiaga varustamisel – põlevkivist toodetava soojusenergia

osakaal peab järjest vähenema, see asendatakse BTT protsessidest ülejäävast soojusest saadud

energiaga. Projekti realiseerimisega kasvaks Eesti taastuvelektri tootmine 28% võrra võrreldes

2022. aastaga, millest pool suunatakse vabale turule.

Lähtuvalt PlanS § 116 lõikest 1 esitame Teile Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu arvamuse andmiseks, enne selle seadusekohast vastuvõtmist.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on kättesaadav veebiaadressil:

https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete-tootmiskompleks

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja KSH I etapi aruanne on kättesaadav samuti veebiaadressil:

https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete-tootmiskompleks

Palume oma arvamus edastada 30 päeva jooksul Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu saamisest arvates Lüganuse Vallavalitsusele e-postiga aadressile

[email protected] või postiga aadressile Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald

43199, Ida-Viru maakond.

Kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse

lahenduse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates

arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi

nende kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Max Kaur

abivallavanem vallavanema ülesannetes

Anu Horn

53026061, [email protected]

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

19.08.2024 nr 6-1/12-99

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule arvamuse esitamise võimalusest

teavitamine

Käesoleva kirja saajad on trassidest puudutatud maaomanikud, nii füüsilised kui ka juriidilised

isikud ning riigiomandite puhul riigivara valitsejad.

Lüganuse Vallavalitsus menetleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu - Viru Keemia Grupp AS

biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailset lahendust, millega määratakse kavandatud

krundile ehitusõigus ja lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks on Viru

Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruanne, mis võeti vastu

Lüganuse Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 114. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

detailne lahendus on ehitusprojekti koostamise alus.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH

aruande eelnõu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud,

kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud

huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

elluviimise vastu. Samuti võib eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasata isiku, kelle

huve planeering võib puudutada (PlanS § 112 lõige 2 ja 3).

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja sellega paralleelselt koostatud KSH-s leiti biotoodete

tootmiskompleksile (BTT) sobivaim asukoht Lüganuse vallas Aa külas Kohtla metskonna maal,

mida nimetati „Põhja ala“. Ala hõlmas järgmisi kinnisasju: Kohtla metskond 2 (kt

43701:003:0310), Kohtla metskond 136 (kt 43701:003:0155), Tõrviku (kt 43701:003:0103) ja

minimaalsel määral Tuhavälja (kt 43701:003:0127). Seoses maaomandi muudatustega täpsustati

planeeringu koostamisel detailse lahenduse planeeringuala piiri; ala suurus jäi samaks, kuid

alasse haarati lisaks Männiku kinnisasi (kt 43701:003:0253).

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel lähtuti eriplaneeringu asukoha eelvaliku ehk I

etapis välja valitud sobivast alast ja BTT-le määratud üldistest püstitamise tingimustest, samuti

nii esimese kui teise etapi KSH aruande järeldustest ning koostatava valla üldplaneeringu

kasutamis- ja ehitustingimustest, kehtivast seadusandlusest jmt.

BTT põhitegevuseks on kuni 500 000 tonni aastas okas- ja lehtpuutselluloosi tootmine täiustatud

KRAFT-tehnoloogiaga, sh kaalutakse kuni 100 000 t/a ligniini eraldamist aurustamisprotsessis,

mis töödeldakse edasi toorgrafiidiks. Osa tselluloosi võidakse töödelda edasi nn eritselluloosiks.

Kaasneb kuni 30 000 t/a biokeemiatoodete (tallõli, metanool, tärpentiin) saamine. Kõik need

saadused müüakse klientidele edasiseks tootestamiseks. Omatarbe rahuldamiseks rajatakse

väävelhappetehas ja klooridioksiidi pleegituslahuse tootmisüksus. Tehas projekteeritakse

vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Tehase rajamiseks vajalikul maa-alal

paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud

tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti,

territooriumi sisene taristu (sh auto- ja raudteed). Tootmisprotsessis toodetaks bioenergiat,

millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud suunatakse elektri- ja soojusvõrku.

Toormena on kavas kasutada männi, kuuse ja kase paberipuitu, sh sobivusel peenpalki, ning

okaspuu-ja kasehakkpuitu. Puidutoorme ettevalmistamisel tekib kõrvalsaadusena puukoor, mida

on kavas kasutada taastuvenergia tootmiseks või müüa biomassi kasutavatele energiatootjatele.

Samuti tekib saepuru, mida on kavas kasutada BTT kompleksis taastuvenergia tootmiseks ning

ülejääv kogus müüa kas väärindajate olemasolul puitlaastplaadi tootjatele või biomassi

kasutavatele energiatootjatele.

Planeeringu lahendusega moodustati alale jäävast kolmest kinnisasjast või kinnisasja osast üks

krunt tootmishoonete ehitamiseks, kus muuhulgas toodetakse elektri- ja soojusenergiat. Krundi

ehitusõigusega määrati hoonete suurimaks lubatud arvuks krundil 50, hoonete lubatud

maksimaalseks suhteliseks kõrguseks 90 m ja hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks

347 860 m², mis annab planeeritud krundi täisehituse protsendiks 20. Eeldatavalt kavandatakse

hoonestus krundi hoonestusala põhjaossa. Põhiosale maa-alast on kavandatud puidu laoplatsid.

Eeldatavalt kujuneb valdavaks tootmisala hoonestuse suhteliseks kõrguseks ca 15-30 m.

Tõenäoliselt realiseeritakse ehitusõiguses määratud maksimaalne suhteline kõrgus (90 m) vaid

konkreetsel hooneosal või hoonel, millel on maksimaalne kõrgus funktsionaalselt hädavajalik.

Rajatistele kõrgus- ja arvupiirangut määratud ei ole. Eeldatavalt on ala kõrgeimaks rajatiseks

korsten, mille kõrgus võib küündida 120 meetrini.

Käesoleval ajal ei ole alale üle 28 m kõrguseid ehitisi lubatud kavandada, kuna need vähendaks

riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Lähiaastatel on Kaitseministeeriumil kavas rakendada

täiendavad riigikaitselised kompensatsioonimeetmed, mille tulemusel on kavandatud asukohas

võimalik kõrguspiiranguteta püstitada ka üle 28 m kõrguseid ehitisi. Seega riigikaitseliste ehitiste

töövõime tagamiseks on üle 28 m kõrguste ehitiste osade püstitamine lubatud alles pärast

riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete täiemahulist rakendumist, mis eeldatavalt toimub

2026. aastal. Enne kompensatsioonimeetmete rakendumist on lubatud kuni 28 meetri kõrguste

ehitiste osade püstitamine.

Avalikult teelt transpordi juurdepääs on BTT-le tagatud põhja suunast mööda nr 4370023 Aa-

Kohtla teed, ida suunalt läbi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa, lõuna suunalt olemasoleva tee

4370023 Aa–Kohtla tee kaudu. Lisaks on planeeritud raudteeühendus lõuna suunalt - Nitrofert

AS-i raudteelt. Autode ja jalgrataste parkimine on lahendatud moodustatud krundi siseselt.

Haljasala ja kõrghaljastuse osakaal krundil tuleb määrata projekteerimisel kehtiva

üldplaneeringu järgi.

Planeeringualale jääv maaparandussüsteemi eesvool tuleb kas likvideerida või torustada või

rekonstrueerida uues asukohas. Maaparandussüsteemid tuleb ümber ehitada nii, et on tagatud

nende korrashoid ja nõuetekohane toimimine väljaspool planeeringuala maatulundusmaadel.

Väljaspool planeeringuala asuvatesse maaparandussüsteemidesse ei ole kavandatud tootmisalalt

pärinevat drenaaži- ja sademevett juhtida. Planeeringus on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline

lahendus, mis täpsustub projekteerimise etapis. Põhimõtteline toorvee trass on planeeritud

algusega Aidu karjäärist olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale. Alternatiivina ei välistata

lisavee võtmist Ojamaa kaevandusest ja/või Uus-Kiviõli II kaevandusest ning merest.

Olmeveevarustuse allikaks saab olla kas rajatav puurkaev või toota joogivesi puhastades

tootmisüksuses nt karjääri/kaevanduse vett. Tootmises tekkiva reovee ning olmereovee

töötlemiseks on kavandatud BTT territooriumile reoveepuhasti ja heitvee ärajuhtimiseks

torustik, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte.

Puhastatud heitvee ärajuhtimiseks on kavandatud kasutada OÜ Järve Biopuhastus olemasolevat

kuid mittetöösolevat heitvee trassi, mis suundub Soome lahte.

Planeeritud tootmisehitiste elektrivarustus on kavandatud tagada oma toodetud elektrist.

Omatarbest üle jääv elektrienergia on kavandatud suunata üldisesse elektrivõrku (Püssi alajaam).

Tootmisprotsessis on kavandatud toota ka soojust. Omatarbest üle jääv soojusenergia on

kavandatud suunata Kiviõli ja Püssi ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linna.

Planeeritud tegevuseks seatud keskkonnatingimused tulenevad läbi viidud KSH järeldustest.

BTT rajamisel tekib võimalus väärindada suur osa seni eksporditavast madalakvaliteedilisest

puidust Eestis. Sellel on kaudne positiivne mõju Eesti metsamajandusele tänu stabiilse

kohapealse paberipuidu ja puiduhakke töötleja tekkele. Tänaseni on antud sortimentide

realiseerimine sõltunud ekspordinõudluse heitlikkusest ja pikemast transpordivahemaast.

Kohapealse väärindaja puudumise tõttu on Eestis kasvanud ka antud toorme kasutus energeetikas

kaskaadkasutusprintsiibi vastaselt. Stabiilne paberipuidu kohapealne nõudlus võimaldab

metsamajandamise töid ühtlasemalt planeerida ja motiveerib ka harvendusraiete osakaalu

tõstmist lageraiete arvelt tänu tekkepõhise sortimendi nõudluse parenemisele. Teiseks vähendab

kohapealne tarbimine toorme transpordikulu ja süsiniku-heidet vahemaa vähenemise arvelt.

Kolmandaks võimaldab toorme kohapealne väärindamine parendada Eesti LULUCF

süsinikusidumist läbi puittoodete ja põlevkivielektritootmise asendusefekti.

BTT rajamine toetab rohepööret. BTT rajamise näol luuakse seni põlevkivi kaevandamisele ja

töötlemisele põhinevas piirkonnas eeldused üleminekuks taastuval toorainel põhinevale

tootmistegevusele, millega kaasnevad ka positiivsed mõjud Eesti kasvuhoonegaaside bilansile.

Lisaks tselluloosile toodetakse elektri- ja soojuseenergiat ning biokeemia tooteid, BTT on

tehnoloogiliselt tõestatud lahendus fossiilsetest kütustest toodetud elektri asendamiseks

ilmastikutingimustest sõltumatu taastuvenergiaga. Seejuures kaasneb muudatus piirkonna

kaugküttesüsteemide soojusenergiaga varustamisel – põlevkivist toodetava soojusenergia

osakaal peab järjest vähenema, see asendatakse BTT protsessidest ülejäävast soojusest saadud

energiaga. Projekti realiseerimisega kasvaks Eesti taastuvelektri tootmine 28% võrra võrreldes

2022. aastaga, millest pool suunatakse vabale turule.

Lähtuvalt PlanS § 116 lõikest 1 esitame Teile Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu arvamuse andmiseks, enne selle seadusekohast vastuvõtmist.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on kättesaadav veebiaadressil:

https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete-tootmiskompleks

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja KSH I etapi aruanne on kättesaadav samuti veebiaadressil:

https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete-tootmiskompleks

Palume oma arvamus edastada 30 päeva jooksul Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu saamisest arvates Lüganuse Vallavalitsusele e-postiga aadressile

[email protected] või postiga aadressile Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald

43199, Ida-Viru maakond.

Kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse

lahenduse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates

arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi

nende kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Max Kaur

abivallavanem vallavanema ülesannetes

Anu Horn

53026061, [email protected]

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

19.08.2024 nr 6-1/12-99

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule arvamuse esitamise võimalusest

teavitamine

Käesoleva kirja saajad on trassidest puudutatud maaomanikud, nii füüsilised kui ka juriidilised

isikud ning riigiomandite puhul riigivara valitsejad.

Lüganuse Vallavalitsus menetleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu - Viru Keemia Grupp AS

biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailset lahendust, millega määratakse kavandatud

krundile ehitusõigus ja lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks on Viru

Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruanne, mis võeti vastu

Lüganuse Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 114. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

detailne lahendus on ehitusprojekti koostamise alus.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH

aruande eelnõu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud,

kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud

huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

elluviimise vastu. Samuti võib eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasata isiku, kelle

huve planeering võib puudutada (PlanS § 112 lõige 2 ja 3).

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja sellega paralleelselt koostatud KSH-s leiti biotoodete

tootmiskompleksile (BTT) sobivaim asukoht Lüganuse vallas Aa külas Kohtla metskonna maal,

mida nimetati „Põhja ala“. Ala hõlmas järgmisi kinnisasju: Kohtla metskond 2 (kt

43701:003:0310), Kohtla metskond 136 (kt 43701:003:0155), Tõrviku (kt 43701:003:0103) ja

minimaalsel määral Tuhavälja (kt 43701:003:0127). Seoses maaomandi muudatustega täpsustati

planeeringu koostamisel detailse lahenduse planeeringuala piiri; ala suurus jäi samaks, kuid

alasse haarati lisaks Männiku kinnisasi (kt 43701:003:0253).

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel lähtuti eriplaneeringu asukoha eelvaliku ehk I

etapis välja valitud sobivast alast ja BTT-le määratud üldistest püstitamise tingimustest, samuti

nii esimese kui teise etapi KSH aruande järeldustest ning koostatava valla üldplaneeringu

kasutamis- ja ehitustingimustest, kehtivast seadusandlusest jmt.

BTT põhitegevuseks on kuni 500 000 tonni aastas okas- ja lehtpuutselluloosi tootmine täiustatud

KRAFT-tehnoloogiaga, sh kaalutakse kuni 100 000 t/a ligniini eraldamist aurustamisprotsessis,

mis töödeldakse edasi toorgrafiidiks. Osa tselluloosi võidakse töödelda edasi nn eritselluloosiks.

Kaasneb kuni 30 000 t/a biokeemiatoodete (tallõli, metanool, tärpentiin) saamine. Kõik need

saadused müüakse klientidele edasiseks tootestamiseks. Omatarbe rahuldamiseks rajatakse

väävelhappetehas ja klooridioksiidi pleegituslahuse tootmisüksus. Tehas projekteeritakse

vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Tehase rajamiseks vajalikul maa-alal

paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud

tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti,

territooriumi sisene taristu (sh auto- ja raudteed). Tootmisprotsessis toodetaks bioenergiat,

millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud suunatakse elektri- ja soojusvõrku.

Toormena on kavas kasutada männi, kuuse ja kase paberipuitu, sh sobivusel peenpalki, ning

okaspuu-ja kasehakkpuitu. Puidutoorme ettevalmistamisel tekib kõrvalsaadusena puukoor, mida

on kavas kasutada taastuvenergia tootmiseks või müüa biomassi kasutavatele energiatootjatele.

Samuti tekib saepuru, mida on kavas kasutada BTT kompleksis taastuvenergia tootmiseks ning

ülejääv kogus müüa kas väärindajate olemasolul puitlaastplaadi tootjatele või biomassi

kasutavatele energiatootjatele.

Planeeringu lahendusega moodustati alale jäävast kolmest kinnisasjast või kinnisasja osast üks

krunt tootmishoonete ehitamiseks, kus muuhulgas toodetakse elektri- ja soojusenergiat. Krundi

ehitusõigusega määrati hoonete suurimaks lubatud arvuks krundil 50, hoonete lubatud

maksimaalseks suhteliseks kõrguseks 90 m ja hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks

347 860 m², mis annab planeeritud krundi täisehituse protsendiks 20. Eeldatavalt kavandatakse

hoonestus krundi hoonestusala põhjaossa. Põhiosale maa-alast on kavandatud puidu laoplatsid.

Eeldatavalt kujuneb valdavaks tootmisala hoonestuse suhteliseks kõrguseks ca 15-30 m.

Tõenäoliselt realiseeritakse ehitusõiguses määratud maksimaalne suhteline kõrgus (90 m) vaid

konkreetsel hooneosal või hoonel, millel on maksimaalne kõrgus funktsionaalselt hädavajalik.

Rajatistele kõrgus- ja arvupiirangut määratud ei ole. Eeldatavalt on ala kõrgeimaks rajatiseks

korsten, mille kõrgus võib küündida 120 meetrini.

Käesoleval ajal ei ole alale üle 28 m kõrguseid ehitisi lubatud kavandada, kuna need vähendaks

riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Lähiaastatel on Kaitseministeeriumil kavas rakendada

täiendavad riigikaitselised kompensatsioonimeetmed, mille tulemusel on kavandatud asukohas

võimalik kõrguspiiranguteta püstitada ka üle 28 m kõrguseid ehitisi. Seega riigikaitseliste ehitiste

töövõime tagamiseks on üle 28 m kõrguste ehitiste osade püstitamine lubatud alles pärast

riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete täiemahulist rakendumist, mis eeldatavalt toimub

2026. aastal. Enne kompensatsioonimeetmete rakendumist on lubatud kuni 28 meetri kõrguste

ehitiste osade püstitamine.

Avalikult teelt transpordi juurdepääs on BTT-le tagatud põhja suunast mööda nr 4370023 Aa-

Kohtla teed, ida suunalt läbi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa, lõuna suunalt olemasoleva tee

4370023 Aa–Kohtla tee kaudu. Lisaks on planeeritud raudteeühendus lõuna suunalt - Nitrofert

AS-i raudteelt. Autode ja jalgrataste parkimine on lahendatud moodustatud krundi siseselt.

Haljasala ja kõrghaljastuse osakaal krundil tuleb määrata projekteerimisel kehtiva

üldplaneeringu järgi.

Planeeringualale jääv maaparandussüsteemi eesvool tuleb kas likvideerida või torustada või

rekonstrueerida uues asukohas. Maaparandussüsteemid tuleb ümber ehitada nii, et on tagatud

nende korrashoid ja nõuetekohane toimimine väljaspool planeeringuala maatulundusmaadel.

Väljaspool planeeringuala asuvatesse maaparandussüsteemidesse ei ole kavandatud tootmisalalt

pärinevat drenaaži- ja sademevett juhtida. Planeeringus on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline

lahendus, mis täpsustub projekteerimise etapis. Põhimõtteline toorvee trass on planeeritud

algusega Aidu karjäärist olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale. Alternatiivina ei välistata

lisavee võtmist Ojamaa kaevandusest ja/või Uus-Kiviõli II kaevandusest ning merest.

Olmeveevarustuse allikaks saab olla kas rajatav puurkaev või toota joogivesi puhastades

tootmisüksuses nt karjääri/kaevanduse vett. Tootmises tekkiva reovee ning olmereovee

töötlemiseks on kavandatud BTT territooriumile reoveepuhasti ja heitvee ärajuhtimiseks

torustik, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte.

Puhastatud heitvee ärajuhtimiseks on kavandatud kasutada OÜ Järve Biopuhastus olemasolevat

kuid mittetöösolevat heitvee trassi, mis suundub Soome lahte.

Planeeritud tootmisehitiste elektrivarustus on kavandatud tagada oma toodetud elektrist.

Omatarbest üle jääv elektrienergia on kavandatud suunata üldisesse elektrivõrku (Püssi alajaam).

Tootmisprotsessis on kavandatud toota ka soojust. Omatarbest üle jääv soojusenergia on

kavandatud suunata Kiviõli ja Püssi ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linna.

Planeeritud tegevuseks seatud keskkonnatingimused tulenevad läbi viidud KSH järeldustest.

BTT rajamisel tekib võimalus väärindada suur osa seni eksporditavast madalakvaliteedilisest

puidust Eestis. Sellel on kaudne positiivne mõju Eesti metsamajandusele tänu stabiilse

kohapealse paberipuidu ja puiduhakke töötleja tekkele. Tänaseni on antud sortimentide

realiseerimine sõltunud ekspordinõudluse heitlikkusest ja pikemast transpordivahemaast.

Kohapealse väärindaja puudumise tõttu on Eestis kasvanud ka antud toorme kasutus energeetikas

kaskaadkasutusprintsiibi vastaselt. Stabiilne paberipuidu kohapealne nõudlus võimaldab

metsamajandamise töid ühtlasemalt planeerida ja motiveerib ka harvendusraiete osakaalu

tõstmist lageraiete arvelt tänu tekkepõhise sortimendi nõudluse parenemisele. Teiseks vähendab

kohapealne tarbimine toorme transpordikulu ja süsiniku-heidet vahemaa vähenemise arvelt.

Kolmandaks võimaldab toorme kohapealne väärindamine parendada Eesti LULUCF

süsinikusidumist läbi puittoodete ja põlevkivielektritootmise asendusefekti.

BTT rajamine toetab rohepööret. BTT rajamise näol luuakse seni põlevkivi kaevandamisele ja

töötlemisele põhinevas piirkonnas eeldused üleminekuks taastuval toorainel põhinevale

tootmistegevusele, millega kaasnevad ka positiivsed mõjud Eesti kasvuhoonegaaside bilansile.

Lisaks tselluloosile toodetakse elektri- ja soojuseenergiat ning biokeemia tooteid, BTT on

tehnoloogiliselt tõestatud lahendus fossiilsetest kütustest toodetud elektri asendamiseks

ilmastikutingimustest sõltumatu taastuvenergiaga. Seejuures kaasneb muudatus piirkonna

kaugküttesüsteemide soojusenergiaga varustamisel – põlevkivist toodetava soojusenergia

osakaal peab järjest vähenema, see asendatakse BTT protsessidest ülejäävast soojusest saadud

energiaga. Projekti realiseerimisega kasvaks Eesti taastuvelektri tootmine 28% võrra võrreldes

2022. aastaga, millest pool suunatakse vabale turule.

Lähtuvalt PlanS § 116 lõikest 1 esitame Teile Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu arvamuse andmiseks, enne selle seadusekohast vastuvõtmist.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on kättesaadav veebiaadressil:

https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete-tootmiskompleks

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja KSH I etapi aruanne on kättesaadav samuti veebiaadressil:

https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete-tootmiskompleks

Palume oma arvamus edastada 30 päeva jooksul Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu saamisest arvates Lüganuse Vallavalitsusele e-postiga aadressile

[email protected] või postiga aadressile Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald

43199, Ida-Viru maakond.

Kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse

lahenduse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates

arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi

nende kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Max Kaur

abivallavanem vallavanema ülesannetes

Anu Horn

53026061, [email protected]

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

19.08.2024 nr 6-1/12-99

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule arvamuse esitamise võimalusest

teavitamine

Käesoleva kirja saajad on trassidest puudutatud maaomanikud, nii füüsilised kui ka juriidilised

isikud ning riigiomandite puhul riigivara valitsejad.

Lüganuse Vallavalitsus menetleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu - Viru Keemia Grupp AS

biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailset lahendust, millega määratakse kavandatud

krundile ehitusõigus ja lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks on Viru

Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruanne, mis võeti vastu

Lüganuse Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 114. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

detailne lahendus on ehitusprojekti koostamise alus.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH

aruande eelnõu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud,

kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud

huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

elluviimise vastu. Samuti võib eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasata isiku, kelle

huve planeering võib puudutada (PlanS § 112 lõige 2 ja 3).

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja sellega paralleelselt koostatud KSH-s leiti biotoodete

tootmiskompleksile (BTT) sobivaim asukoht Lüganuse vallas Aa külas Kohtla metskonna maal,

mida nimetati „Põhja ala“. Ala hõlmas järgmisi kinnisasju: Kohtla metskond 2 (kt

43701:003:0310), Kohtla metskond 136 (kt 43701:003:0155), Tõrviku (kt 43701:003:0103) ja

minimaalsel määral Tuhavälja (kt 43701:003:0127). Seoses maaomandi muudatustega täpsustati

planeeringu koostamisel detailse lahenduse planeeringuala piiri; ala suurus jäi samaks, kuid

alasse haarati lisaks Männiku kinnisasi (kt 43701:003:0253).

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel lähtuti eriplaneeringu asukoha eelvaliku ehk I

etapis välja valitud sobivast alast ja BTT-le määratud üldistest püstitamise tingimustest, samuti

nii esimese kui teise etapi KSH aruande järeldustest ning koostatava valla üldplaneeringu

kasutamis- ja ehitustingimustest, kehtivast seadusandlusest jmt.

BTT põhitegevuseks on kuni 500 000 tonni aastas okas- ja lehtpuutselluloosi tootmine täiustatud

KRAFT-tehnoloogiaga, sh kaalutakse kuni 100 000 t/a ligniini eraldamist aurustamisprotsessis,

mis töödeldakse edasi toorgrafiidiks. Osa tselluloosi võidakse töödelda edasi nn eritselluloosiks.

Kaasneb kuni 30 000 t/a biokeemiatoodete (tallõli, metanool, tärpentiin) saamine. Kõik need

saadused müüakse klientidele edasiseks tootestamiseks. Omatarbe rahuldamiseks rajatakse

väävelhappetehas ja klooridioksiidi pleegituslahuse tootmisüksus. Tehas projekteeritakse

vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Tehase rajamiseks vajalikul maa-alal

paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud

tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti,

territooriumi sisene taristu (sh auto- ja raudteed). Tootmisprotsessis toodetaks bioenergiat,

millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud suunatakse elektri- ja soojusvõrku.

Toormena on kavas kasutada männi, kuuse ja kase paberipuitu, sh sobivusel peenpalki, ning

okaspuu-ja kasehakkpuitu. Puidutoorme ettevalmistamisel tekib kõrvalsaadusena puukoor, mida

on kavas kasutada taastuvenergia tootmiseks või müüa biomassi kasutavatele energiatootjatele.

Samuti tekib saepuru, mida on kavas kasutada BTT kompleksis taastuvenergia tootmiseks ning

ülejääv kogus müüa kas väärindajate olemasolul puitlaastplaadi tootjatele või biomassi

kasutavatele energiatootjatele.

Planeeringu lahendusega moodustati alale jäävast kolmest kinnisasjast või kinnisasja osast üks

krunt tootmishoonete ehitamiseks, kus muuhulgas toodetakse elektri- ja soojusenergiat. Krundi

ehitusõigusega määrati hoonete suurimaks lubatud arvuks krundil 50, hoonete lubatud

maksimaalseks suhteliseks kõrguseks 90 m ja hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks

347 860 m², mis annab planeeritud krundi täisehituse protsendiks 20. Eeldatavalt kavandatakse

hoonestus krundi hoonestusala põhjaossa. Põhiosale maa-alast on kavandatud puidu laoplatsid.

Eeldatavalt kujuneb valdavaks tootmisala hoonestuse suhteliseks kõrguseks ca 15-30 m.

Tõenäoliselt realiseeritakse ehitusõiguses määratud maksimaalne suhteline kõrgus (90 m) vaid

konkreetsel hooneosal või hoonel, millel on maksimaalne kõrgus funktsionaalselt hädavajalik.

Rajatistele kõrgus- ja arvupiirangut määratud ei ole. Eeldatavalt on ala kõrgeimaks rajatiseks

korsten, mille kõrgus võib küündida 120 meetrini.

Käesoleval ajal ei ole alale üle 28 m kõrguseid ehitisi lubatud kavandada, kuna need vähendaks

riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Lähiaastatel on Kaitseministeeriumil kavas rakendada

täiendavad riigikaitselised kompensatsioonimeetmed, mille tulemusel on kavandatud asukohas

võimalik kõrguspiiranguteta püstitada ka üle 28 m kõrguseid ehitisi. Seega riigikaitseliste ehitiste

töövõime tagamiseks on üle 28 m kõrguste ehitiste osade püstitamine lubatud alles pärast

riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete täiemahulist rakendumist, mis eeldatavalt toimub

2026. aastal. Enne kompensatsioonimeetmete rakendumist on lubatud kuni 28 meetri kõrguste

ehitiste osade püstitamine.

Avalikult teelt transpordi juurdepääs on BTT-le tagatud põhja suunast mööda nr 4370023 Aa-

Kohtla teed, ida suunalt läbi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa, lõuna suunalt olemasoleva tee

4370023 Aa–Kohtla tee kaudu. Lisaks on planeeritud raudteeühendus lõuna suunalt - Nitrofert

AS-i raudteelt. Autode ja jalgrataste parkimine on lahendatud moodustatud krundi siseselt.

Haljasala ja kõrghaljastuse osakaal krundil tuleb määrata projekteerimisel kehtiva

üldplaneeringu järgi.

Planeeringualale jääv maaparandussüsteemi eesvool tuleb kas likvideerida või torustada või

rekonstrueerida uues asukohas. Maaparandussüsteemid tuleb ümber ehitada nii, et on tagatud

nende korrashoid ja nõuetekohane toimimine väljaspool planeeringuala maatulundusmaadel.

Väljaspool planeeringuala asuvatesse maaparandussüsteemidesse ei ole kavandatud tootmisalalt

pärinevat drenaaži- ja sademevett juhtida. Planeeringus on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline

lahendus, mis täpsustub projekteerimise etapis. Põhimõtteline toorvee trass on planeeritud

algusega Aidu karjäärist olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale. Alternatiivina ei välistata

lisavee võtmist Ojamaa kaevandusest ja/või Uus-Kiviõli II kaevandusest ning merest.

Olmeveevarustuse allikaks saab olla kas rajatav puurkaev või toota joogivesi puhastades

tootmisüksuses nt karjääri/kaevanduse vett. Tootmises tekkiva reovee ning olmereovee

töötlemiseks on kavandatud BTT territooriumile reoveepuhasti ja heitvee ärajuhtimiseks

torustik, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte.

Puhastatud heitvee ärajuhtimiseks on kavandatud kasutada OÜ Järve Biopuhastus olemasolevat

kuid mittetöösolevat heitvee trassi, mis suundub Soome lahte.

Planeeritud tootmisehitiste elektrivarustus on kavandatud tagada oma toodetud elektrist.

Omatarbest üle jääv elektrienergia on kavandatud suunata üldisesse elektrivõrku (Püssi alajaam).

Tootmisprotsessis on kavandatud toota ka soojust. Omatarbest üle jääv soojusenergia on

kavandatud suunata Kiviõli ja Püssi ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linna.

Planeeritud tegevuseks seatud keskkonnatingimused tulenevad läbi viidud KSH järeldustest.

BTT rajamisel tekib võimalus väärindada suur osa seni eksporditavast madalakvaliteedilisest

puidust Eestis. Sellel on kaudne positiivne mõju Eesti metsamajandusele tänu stabiilse

kohapealse paberipuidu ja puiduhakke töötleja tekkele. Tänaseni on antud sortimentide

realiseerimine sõltunud ekspordinõudluse heitlikkusest ja pikemast transpordivahemaast.

Kohapealse väärindaja puudumise tõttu on Eestis kasvanud ka antud toorme kasutus energeetikas

kaskaadkasutusprintsiibi vastaselt. Stabiilne paberipuidu kohapealne nõudlus võimaldab

metsamajandamise töid ühtlasemalt planeerida ja motiveerib ka harvendusraiete osakaalu

tõstmist lageraiete arvelt tänu tekkepõhise sortimendi nõudluse parenemisele. Teiseks vähendab

kohapealne tarbimine toorme transpordikulu ja süsiniku-heidet vahemaa vähenemise arvelt.

Kolmandaks võimaldab toorme kohapealne väärindamine parendada Eesti LULUCF

süsinikusidumist läbi puittoodete ja põlevkivielektritootmise asendusefekti.

BTT rajamine toetab rohepööret. BTT rajamise näol luuakse seni põlevkivi kaevandamisele ja

töötlemisele põhinevas piirkonnas eeldused üleminekuks taastuval toorainel põhinevale

tootmistegevusele, millega kaasnevad ka positiivsed mõjud Eesti kasvuhoonegaaside bilansile.

Lisaks tselluloosile toodetakse elektri- ja soojuseenergiat ning biokeemia tooteid, BTT on

tehnoloogiliselt tõestatud lahendus fossiilsetest kütustest toodetud elektri asendamiseks

ilmastikutingimustest sõltumatu taastuvenergiaga. Seejuures kaasneb muudatus piirkonna

kaugküttesüsteemide soojusenergiaga varustamisel – põlevkivist toodetava soojusenergia

osakaal peab järjest vähenema, see asendatakse BTT protsessidest ülejäävast soojusest saadud

energiaga. Projekti realiseerimisega kasvaks Eesti taastuvelektri tootmine 28% võrra võrreldes

2022. aastaga, millest pool suunatakse vabale turule.

Lähtuvalt PlanS § 116 lõikest 1 esitame Teile Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu arvamuse andmiseks, enne selle seadusekohast vastuvõtmist.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on kättesaadav veebiaadressil:

https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete-tootmiskompleks

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja KSH I etapi aruanne on kättesaadav samuti veebiaadressil:

https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete-tootmiskompleks

Palume oma arvamus edastada 30 päeva jooksul Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu saamisest arvates Lüganuse Vallavalitsusele e-postiga aadressile

[email protected] või postiga aadressile Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald

43199, Ida-Viru maakond.

Kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse

lahenduse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates

arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi

nende kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Max Kaur

abivallavanem vallavanema ülesannetes

Anu Horn

53026061, [email protected]