Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 03.06.2022 13:56

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 6-1/12-25 Luganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu lahteseisukohtade ja keskkonnamoju strateegilise hindamise

valjatootamise kavatsuse kohta ettepanekute kusimine

Manused: Luganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete toot.asice

Tere!

Lüganuse Vallavalitsus edastab 03.06.2022. a kirja nr 6-1/12-25.

Lugupidamisega

Kaja Välk

asjaajaja-arhivaar

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

03.06.2022 nr 6-1/12-7/25

Lüganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

Käesolevaga esitame Lüganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi (BTT) eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks vastavalt

planeerimisseaduse § 103 lõikele 1.

Ettepanekute esitamiseks on aega 30 päeva alates teate kättesaamisest.

Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse avalik väljapanek toimus 1.02.-1.04.2022, avalikud arutelud 6. mail 2022 Kiviõli

Kunstide Koolis ja Püssi Kultuurimajas. Eriplaneeringu ala piires otsitakse parimat võimalikku

asukohta biotoodete tootmiskompleksile.

Avaliku väljapaneku aja jooksul oli igal isikul õigus avaldada lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta arvamust. Avaliku

väljapaneku jooksul laekus 13 arvamuskirja, vahetult pärast avalikustamist üks arvamuskiri.

Laekunud arvamused on koondatud tabelisse ja kujundatud põhjendatud seisukohad laekunud

arvamuste kohta. Lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsust on vastavalt täiendatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marja-Liisa Veiser

vallavanem

Lisad:

1. Lüganuse valda kavandatava Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi

eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsus

2. Arvamuste koondtabel

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH

Lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta esitatud arvamused

ning Lüganuse valla vastusseisukohad

Arvamuse esitaja/kirja

kuupäev

Arvamus Vastusseisukoht

1 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

amet

07.02.2022

nr 16-6/22-00603-002

Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja

taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“

viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega

risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda

ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette

nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis

ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh

võimaliku vibratsiooniga.

Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust

raudteel.

Võetud teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Eriplaneeringu elluviimisel võtta vajadusel kasutusele meetmed, mis

takistaksid inimeste sattumist rööbasteele.

Arvestatakse planeerimise

järgmistes etappides.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

2 Terviseamet

09.02.2022

nr 9.3-4/22/572-2

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema

müraallika territooriumil ei levi normtaset ületavat müra. Sellest lähtudes

edaspidisel kavandatud tegevuse planeerimisel tuleb arvestada, et seotud

ehitusperioodiga ning alanud BTT kasutamise ajaga tootmise tööst tekkiv

müra ei tohi planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel

ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 ”Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” kehtestatud mürataseme normatiive.

Võetakse teadmiseks ja

arvestatakse planeerimise

järgmistes etappides.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Üldine kommentaar - kehtivad

õigusaktid on planeerimisel ja

mõju hindamisel aluseks, kuid

neid VTK-s välja ei tooda –

aktide paljususe tõttu tuleks

2

teha valik, mida näidata ja võib

jääda ekslik mulje, et

juhindutakse ainult neist.

Täpsustus on lisatud LS ja VTK

ptk 4.1.1 joonealuse

märkusena koos täiendusega,

et KSH aruandes esitatakse

konkreetsed viited, milliseid

õigusakte ja metoodikaid on

hindamisel aluseks võetud.

Nii ehitusperioodil kui ka BTT kasutamisel ei tohi kavandatava tegevuse ala

(sh teedevõrgustik) lähimal asuvates elamutes vibratsioon (nt raske

veoautode liiklemisest) ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

”Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskondlikes hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid” § 3 kehtestatud piirväärtusi.

Võetakse teadmiseks ja

arvestatakse planeerimise

järgmistes etappides.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

3 Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

11.02.2002

nr 1.10-17/2022/315-2

MKM näeb tootmiskompleksi vajaliku puidutoormega varustamises

võimalikku riski, kui Auvere elektrijaam konkureerib kõrge puiduhinna

korral samale puiduressursile. Kavandatav biotoodete tootmiskompleks

annaks tulevikus elektrivõrku stabiilselt baaskoormusena 0,3 TWh

taastuvat, puidul põhinevat elektrit, mis moodustab ligikaudu 1/5 täna

toodetavast puidul põhinevast elektrist. Kavandatav tootmiskompleks

annaks seega, lisaks stabiilse puidutoorme nõudlusele metsasektorile ja

erinevat liiki biotoodete tootmisele, olulise panuse Eesti energiavarustusele.

Kuid märgime, et tegevusriske, mis võivad esile kerkida näiteks

väljatöötamisel olevast „Eesti metsanduse arengukava aastani 2030“,

Euroopa Liidu kehtestatud raiemahtude piiranguid puudutavatest

regulatsioonidest, kõrgest puiduhinnast jms, tuleks hinnata ja nendega

arvestada.

Arvestatakse, tegevusriske

hinnatakse planeerimise

järgmistes etappides ja KSH

läbiviimisel. Seejuures

lähtutakse erinevatest

stsenaariumitest sarnaselt

„Eesmärk 55“ rakendamiseks

muudetava taastuvenergia

direktiiviga. Üks muudatus-

ettepanekutest on suunatud

puidubiomassi säästliku

kasutamise suurendamisele,

mis muuhulgas sätestaks, et

liikmesriigid ei toeta alates

31.12.2026 metsa biomassist

elektrienergia tootmist üksnes

3

elektrienergiat tootvates

käitistes (välja arvatud kaks

erandjuhtu, mis arvestavad

liikmesriigi fossiilkütusest

sõltumist ja CO2 püüdmist).

Üks võimalikke tulemeid võib

olla, et elektrijaamad võivad

kasutada eelkõige jäätmepuitu

ja ei tohi kasutada paberipuitu.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

otsene vajadus.

Siiski on ptk 4.1.2 täiendatud

kasutusaegsete mõjude loetelu

ressursside kasutamise mõju

hindamist saadavuse-riskide

teemaga, eelkõige puidu ja vee

osas.

Lisaks, palume biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise menetlusse kaasata

Eesti Geoloogiateenistus.

Arvestatakse, Eesti Geoloogia-

teenitus on lisatud LS ja KSH

VTK dokumenti tabelisse 2

kaasatavate osapoolte

loendisse.

Allpool, punktist 8 nähtub, et

Geoloogiateenistus on

teatanud, et neil ettepanekuid

vm ei ole.

4 Politsei- ja

Piirivalveamet

13.02.2022

nr 1.11-11/11-2

Tuleb lähtuda turvalise linnaplaneerimise ja elukeskkonna standarditest.

Nimetatud mõtteviise toetavad CPTED põhimõtted, mille

juhendmaterjalidega saab tutvuda aadressil:

https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/seminaride-materjalid/cpted-

juhendmaterjalid.

Arvestatakse planeerimise

järgmistes etappides.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

4

Lähtudes eeltoodule ei ole Politsei- ja Piirivalveametil esitatud materjalidele

täiendavaid ettepanekuid ega kommentaare.

Võetakse teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

5 Riigimetsa

Majandamise Keskus

01.03.2022 nr 3-1.1/3167

RMK-l ei ole vastuväiteid eriplaneeringuga määratud asukoha eelvaliku

osas.

Võetakse teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Juhime ühtlasi tähelepanu ka sellele, et eelvaliku käigus välja valitud ala on

täna enamuses metsaga metsamaa, samas on lähiümbruses hulgaliselt

jäätmaid ja kasutusest väljas olevaid (endisi) tootmiskõlvikuid, mis

kliimamõjude vähendamise, looduse elurikkuse hoidmise ja ka kohalike

inimeste elukeskkonna kvaliteedi säilitamise seisukohast lähtuvalt võiksid

olla biotoodete tehase rajamiseks hoopis perspektiivikamad.

Selgitame, et BTT võimalike

asukohaalternatiivide alade

väljaselgitamisel arvestati

lisaks ruumianalüüsi

kriteeriumitele (mis tulenesid

õigusaktidega määratud

kitsendustest ning tundlikele

objektidele määratud

puhvritest) ka BTT rajamiseks

vajaliku ala suurust.

Ruumianalüüsi põhjal

selgunud piiranguteta alade

hulgas oli ka nö

vähemväärtuslikke alasid, kuid

need jäid välja kas ala väiksuse

või liialt ebakorrapärase kuju

tõttu.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

6 Maaeluministeerium

09.03.2022 nr 4.1-5/86-1

Dokumendi jaotises 2.5.1.2 „Ida-Viru maakonna planeering 2030+“ on

märgitud, et eriplaneeringu alale jääb maakonnaplaneeringuga määratud

väärtuslikke põllumajandusmaid, ning jaotises 2.5.1.3 „Lüganuse valla

üldplaneeringud“ on kinnitatud, et eriplaneeringu koostamisel tuleb

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumenti on

korrigeeritud.

5

arvestada koostamisel oleva Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud

ruumilise arengu põhimõtetega ja asjakohaste tingimustega.

Maaeluministeerium andis avalikule väljapanekule pandud Lüganuse valla

üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta seisukoha (meie 19.10.2021

kiri nr 4.1-5/998-3), milles järeldas, et Lüganuse valla üldplaneeringu

koostajad on üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ja

selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel järginud väärtuslikku

põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus väärtusliku

põllumajandusmaa kaitseks seatud põhimõtteid. Väljendasime ka

seisukohta, et meie arvates annab see nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui

ka riigile kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud

põllumajandusmaad saavad pikaajalise kaitse ning nende võimalik

hõlmamine muul otstarbel on tulevikus minimeeritud

Lisatud on alapeatükk 3.1.9,

milles käsitletud väärtuslike

põllumajandusmaid ja maa-

parandussüsteeme (sarnaselt

rohelise võrgustikuga (ptk

3.1.4) ei ole tegemist

asukohaalternatiivide

määramisel välistava teguriga,

kuid mõjusid tuleb hinnata, kui

määratletud asukohtade

alternatiivid ja seotud taristu

võivad mõju avaldada).

Maaparandussüsteemide puhul

tuleb tagada nende toimimine

süsteemi maa-alal

maakasutuses muudatuste

tegemisel kui sademevee

ärajuhtimisel maaparandus-

süsteemi eesvoolu. Mh on

vajalik saada Põllumajandus-

ja Toiduameti nõusolek/luba

vastavalt maaparandusseaduse

sätetele.

Dokumendis ei ole aga põllumajandusmaa, seal hulgas väärtusliku

põllumajandusmaa, võimaliku hõlmamisega seotud küsimusi käsitletud.

Oleme seisukohal, et põllumajandusmaa kui piiratud ressursi hõlmamisel

muul otstarbel, kui selle põllumajanduslik ja mullastiku kestlik kasutus, on

üldjuhul pöördumatud tagajärjed. Sellest tulenevalt palume

põllumajandusmaa võimaliku hõlmamisega seotud küsimust dokumendis

käsitleda sarnaselt nagu see on toodud jaotises 3.1.4 „Roheline võrgustik“

rohelise võrgustiku kohta.

7 Elering AS

21.03.2022

nr 11-4/2022/40-2

Planeeringualal asuvad Eleringi poolt hallatava elektri- ja gaasitaristu

objektid, mille puhul tuleb arvestada paigaldiste kaitsevööndiga, kus on

piiratud tegutseda. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on

sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja

taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Palume biotoodete

tootmiskompleks planeerida väljaspoole elektri- ja gaasipaigaldiste

kaitsevööndit. Kõik ristumised Eleringi taristuga ja kaitsevööndis

planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada Eleringiga.

Arvestatakse planeerimise

järgmistes etappides.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

otsene vajadus, kuid ptk 3.2

lõppu, konkreetsemate

asukohtade piiritlemise lõiku

on lisatud, et arvestatakse

taristuga: BTT rajatised tuleb

6

planeerida väljaspoole elektri-

ja gaasipaigaldiste ning muude

taristuobjektide kaitsevööndit.

Kõik ristumised taristuga ja

kaitsevööndis planeeritavad

tegevused, sh samalaadsete

BTT taristu-objektide

paigaldamine tuleb

kooskõlastada taristu

valdajatega.

Kirjaga on kaasas Eleringi olemasoleva elektri- ja gaasitaristu Shape failid

(Lisa 1).

Võetakse teadmiseks ja

arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Eleringil on järgneval kümnel aastal plaanis Lüganuse valla territooriumil

mitmeid elektrivõrgu rekonstrueerimis- ja optimeerimistöid (kujutatud

alloleval joonisel):

• Valla territooriumil olevatest 330 kV õhuliinidest on kavas

rekonstrueerida L360 Püssi-Rakvere. Ehitustööd on plaanis aastatel

2029-2030.

• 110 kV õhuliinidest rekonstrueeritakse aastatel 2022-2023 L103

Püssi-Rakvere õhuliin endise 220 kV L206 Püssi-Kiisa

liinikoridoris.

• Eeldatavalt 2023 aastal rajatakse uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna

3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-Jaoskonna 3B

asemel moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse

haruna Jaoskonna 3B alajaam. Peale uue õhuliinilõigu valmimist

tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel liinilõigul

gabariidid 60 kraadile.

• Kavas on 110 kV õhuliinide L138A Püssi-Kiikla ja L135 Ahtme-

Aidu kokku ühendamine ja tugevdamine ning osaline

Võetakse teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

7

demonteerimine nii, et moodustub uus liin Püssi-Ahtme (alloleval

joonisel).

Eleringi gaasitaristu osas pole praeguse seisuga muudatusi planeeritud.

Võetakse teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

8 Eesti Geoloogiateenistus

25.03.2022 nr 1-4/22-67

Eesti Geoloogiateenistus on väljatöötamise kavatsusega tutvunud ning ei

oma selles osas ettepanekuid ega kommentaare.

Võetakse teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

9 Keskkonnaministeerium

31.032022

nr 7-15/21/5656-7

Avalikul väljapanekul olevas dokumendis on toodud, et BTT projekteeritaks

vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Kuna toodetakse

tselluloosi, lahustuvat tselluloosi, biokeemiat, rohelist energiat ja bioväetisi,

siis tuleks täpsustada, mis on BTT põhiline tegevusvaldkond ja

kõrvaltegevuse valdkond. Lisaks tselluloositööstusele võib olla täiendavaks

tegevusalaks ka keemiatööstus, mis toob kaasa täiendavate PVT nõuete

rakendumise. Palume täpsustada milliste tööstusheite tegevusvaldkondade

alla BTT liigitub.

LS ja VTK dokumenti ptk 4.1.1

on täpsustatud.

BTT põhitegevusvaldkonnad

on tselluloosi ehk keemilise

puitmassi tootmine

(kohalduvad PVT järeldused

puitmassi, paberi ja papi

tootmiseks, täpsemalt

tselluloosi tootmise kraft-

protsess ja kaasnev põletus-

seadmete nagu utilisaator-

katlad ja lubjapõletusahjud

kasutamine; hõlmab ka tallõli

jt tselluloosi tootmisega

kaasnevad biokemikaalid),

kaasnevaks tegevuseks on auru

ja energia tootmine koos-

tootmisjaamas (kohalduvad

suurte põletusseadmete PVT

järeldused).

Dokumendis on toodud, et tootmise käigus tekkiva reovee töötlemiseks

rajatakse vastav puhasti ja heitvee ärajuhtimiseks süsteem, mille kaudu

Reoveepuhasti teenindab

käitist kui tervikkompleksi.

8

suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte. Samas,

dokumendist ei selgu, milline oleks omapuhastist suublasse jõudva heitvee

hinnanguline kvaliteet ning millistele nõuetele vastavusega on arvestatud.

Kuna puidu töötlemisel tekkiv reovesi on spetsiifilise koostisega, siis tuleks

tuua välja info, millistele väärtustele puhastatav vesi võiks vastata, et hinnata

kas vesi saab puhastatud tasemeni, mis ei põhjusta negatiivset mõju suubla

kvaliteedile. Dokumendis on küll viidatud, et käitis vastab kõige

rangematele nõuetele, kuid pole võimalik tuvastada, milliseid nõudeid

konkreetsemalt on silmas peetud.

Kuna tehase väljunditena on märgitud mh sellised tooted nagu tselluloos,

bioväetised, hügieenitarbed, vedelkütused ja plastifikaatorid, siis palume

põhjalikumat selgitada ja analüüsida, kas ja kuidas reoveepuhasti erinevate

tootmisüksustega ja etappidega kohaldub.

Juhime tähelepanu, et kui heitvesi kavatsetakse juhtida Soome lahte, siis

tuleb arvestada võimaliku piiriülese mõjuga ning HELCOM-i nõuetega, kui

suublaks on meri. Hinnata tuleb ka täiendava reostuskoormuse mõju

merekeskkonnale (nii vee keemiale, hapnikutingimustele kui elustikule),

arvestades, et juba praegu pole Soome lahe keskkonnaseisund ’hea’ ning see

on kõige halvemas seisundis osa Eesti merealast. Heitvee juhtimiseks

Soome lahte tuleb hinnata ka veekaitse eesmärkide erandite kohaldamise

vajadust ning tegevuse vastavust erandi tingimustele.

Palume käsitleda KSH-s, kuidas on planeeritud saavutada HELCOM-i

toitainete reostuskoormuste vähendamiseesmärke, kui Soome lahte

lisanduvad BTT koormused. Samuti palume selgitada, kas OÜ Järve

Biopuhasti on võimeline BTT reovett sellistes kogustes (10 Mm3/a) ja

vastava sisaldustega vastu võtma ning puhastama sel määral, et seda tohiks

heitveena merre juhtida.

Ptk 4.1.1 on viidatud, et

lähtutakse PVT minimaalse

kuni optimaalse eriheite

vahemikest, ettepaneku alusel

lisatakse viide ka HELCOM

nõuetele. Ühtlasi on viidatud,

et paralleelselt eriplaneeringu

koostamisega toimub

tehnoloogiline projekteerimine

ja vastavalt andmete

lisandumisele antakse

detailsemad hinnangud

(märgime, et praegu ei ole

täpsemalt teada, milliste

konkreetsetele PVT-le

vastavate väärtusteni reovesi

puhastatakse). Ettepaneku

põhjal ptk 4.1.1. viimast lõiku

on täpsustatud, et eri

mõjuvaldkondade hindamisel

arvestatakse koosmõju nii

käitises endas kui piirkonnas

toimuvate tegevustega.

LS ja VTK dokumenti ptk 4.1.2

on lisatud ettepanekus

kirjeldatud täpsustused.

Detailsem hindamine, sh

vastavalt puhasti projekt-

efektiivsusele, on asjakohane

2. etapi KSH käigus – see ei ole

niivõrd asukohavaliku

küsimus kui tehnoloogilistest

9

detailidest tulenev täpsustav

hindamine (vastavalt PlanS §

104 lg 3 annab 1. etapi KSH

aruanne aluse 2. etapi KSH

aruande koostamiseks).

Seoses Järve Biopuhastus

koosmõjudega: koostöö-

alternatiive on mitmeid, kuid

baasstsenaariumina

arvestatakse, et BTT rajab oma

puhasti ja rajatakse

paralleeltrass Järve

Biopuhastuse olemasoleva

trassiga.

Detailsed võimalikud

stsenaariumid, sh kas saab

kasutada Järve Biopuhastit,

saab paika panna alles siis, kui

on olemas täpsemad

lähteandmed ja selle kaudu

teada puhasti ümberehitamise

vajadused. Need detailid

jäävad samuti 2. etapi

hindamisse.

Peatükis 2.2 (lk 9) on märgitud, et BTT põletusseadmetest pärinev tuhk ja

reoveepuhasti biomuda kasutataks väetiste, kasvuparandajate, komposti

tootmisel või tuleks osaliselt ladustada.

Palume selgitada, kuidas on planeeritud käsitleda reoveesetet edaspidi. Kas

puhastist pärinev reoveesete plaanitakse sertifitseerida kui toode või üle

anda kui jääde? Juhime tähelepanu, et reoveesette pikaajalist ladustamist

tuleks vältida.

Tehase projekteerimistaseme

eesmärk, on et põhiprotsessist

jääke ei jää, st saadakse

maksimaalselt sertifitseeritud

kõrvaltooteid. Samas võib

selguda, et kõikide

kõrvaltoodete sertifitseerimine

ei realiseeru, sel juhul on kavas

10

reoveesete täismahus põletada

ja osaliselt tuhk üle anda

jäätmena. Eraldi prügila

rajamist sellised piiratud

mahud ei põhjusta.

LS ja VTK dokumenti ptk 4.1.1

on lisatud täpsustus:

Põhitegevusega kaasnevate

materjalide voogusid

(puukoor, tuhk,

reoveepuhastuse setted) on

eelistatult kavas kasutada

kõrvaltoodetena

(kompostimisel saadakse

põllumajanduses ja

rekultiveerimisel kasutatav

materjal; tuhka kasutatakse

põldude lupjamisel või

maaparanduses ja ehituses

täiteainena), kuid kui see ei

osutu võimalikuks, anda üle

jäätmena või reoveesetted

põletatakse.

Palume alampeatükis 2.5.2.1 Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ (lk

16) märkida, et "Eesti 2035" seab nii uue kasvuhoonegaaside (KHG) heite

vähendamise eesmärgi aastaks 2035 kui ka sihi saavutada kliimaneutraalsus

Eestis aastaks 2050.

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumenti ptk

2.5.2.1 on lisatud vastav

märge.

Juhime tähelepanu, et alampeatükis 2.5.2.3 Eesmärk 55 (lk 19) on mõneti

ekslikult viidatud, et "Eesmärk 55" seab eesmärgiks EL-is saavutada

kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle eesmärgi seab juba komisjoni teatis

Euroopa Roheline Kokkulepe ning õiguslikult siduva eesmärgi seab

Euroopa kliimamäärus. "Eesmärk 55" sätestab üksnes viisi, kuidas

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumenti on

korrigeeritud-täiendatud.

11

kliimamääruses kehtestatud vahe eesmärki -55% KHG heite vähendamist

täita.

Juhime tähelepanu, et dokumendist puudub viide Kliimamuutustega

kohanemise arengukavale. Arvestades puidu ja metsade olulist rolli nii

kliimamuutuste leevendamisel kui kohanemisel, on oluline ka seda

käsitleda.

LS ja KSH VTK dokumenti on

vastavalt täiendatud.

Dokumendis tabelis 2 (lk 20) on toodud kaasatavad osapooled, kus on Maa-

ameti kaasamise huviks märgitud riigi omandis oleva maa valitseja. Palume

see kaasamise põhjus eemaldada. Selgitame, et Keskkonnaministeerium on

nende kinnisasjade riigivara valitseja, mis on Keskkonnaministeeriumi

valitsemisel ja mille volitatud asutus on Maa-amet. Lisaks on

Keskkonnaministeerium ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse § 15 lõike 1 alusel maareformi seaduse § 31 lõikes 2

sätestatud maa omanikuks planeerimisseaduse tähenduses. Kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringute puhul annab Keskkonnaministeeriumi

valitsemisel olevate kinnisasjade, mille volitatud asutus on Maa-amet, ja

reformimata riigimaade osas planeeringule seisukoha

Keskkonnaministeerium. Palume täiendada tabelis toodud

Keskkonnaministeeriumi kaasamise huvi sõnadega

"Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade riigivara

valitseja" ja "Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanik".

Vajadusel tuleb Maa-ametiga teha koostööd lähtuvalt maapõueseaduse § 15

lõikest 7.

LS ja KSH VTK dokumenti on

vastavalt korrigeeritud.

Peatüki 4.1 võiks viidata ka kasvuhoonegaasidele. Alampeatükis 4.1.2

punktis 2 "BTT kasutusaegsed mõjud" on kirjeldatud mõjusid kliimale

(globaalse tasandi mõjud). Oluline on hinnata ka kohaliku tasandi mõju

Eestis ning mõjude hindamisel tuleks käsitleda ka rajatava objekti

kliimakindlust.

LS ja KSH VTK dokumenti on

vastavalt korrigeeritud.

Ptk 4.1.2: Mõju kliimale

(eelkõige globaalse tasandi

mõju), kavandatud tegevuse

kliimakindlus (kohaliku

tasandi mõju). Hinnatakse

muuhulgas kasvuhoone-

12

gaaside heite muutust

(kohaliku tasandi mõju).

10 Alutaguse Vallavalitsus

31.03.2022 nr 7-6/5-2

Toorvesi soovitakse võtta Ojamaa kaevandusest. Samas puudub selgitus

selle kohta, mille alusel on valitud Ojamaa kaevandus ning miks ei kaaluta

teisi alternatiive. VTK-d tuleb täiendada järgneva tingimusega: KSH käigus

viiakse läbi alternatiivide võrdlus (võrreldavad alternatiivid Ojamaa

kaevandus, Uus-Kiviõli kaevandus, Aidu karjäär pinnaveekoguna ja Soome

laht).

LS ja KSH VTK dokumenti

ptk 2 on lisatud tegevus-

alternatiivide alapeatükk

2.2.2, milles mh kirjeldatakse

võimalikke alternatiivseid

veeallikaid: suletud Käva

kaevandus, avatav Uus-Kiviõli

kaevandus ja merevesi. KSH

ühe osana koostatakse võrdlev

lühianalüüs alternatiivsete

veeallikate kaasamise

vajaduse, maksumuse ja

avaldavate mõjude kohta.

Viimasel põhjusel ei analüüsita

võimaliku veeallikana Aidu

karjääri, mis on planeeritud

veespordikeskusena ja puhke-

alana.

Ptk 4.1.2 „Tegevuse lõpetamise mõjud“ on välja toodud järgnev: „Võib

eeldada, et BTT tegevuse lõpetamise järgselt jääb ala tööstuslikku

kasutusse. Siiski tuleb arvestada, kuidas mõjutab tehase tegevuse

lõpetamine piirkonna veerežiimi, kui Ojamaa kaevandus veel tegutseb.

Teisalt on vaja hinnata olukorda ja võimalikke mõjusid, kui Ojamaa

kaevandus lõpetab tegevuse.“ Samas ei täpsustata kuidas mõjusid

hinnatakse. VKG kodulehe järgi alustaks biotoodete tootmiskompleks

praeguste plaanide kohaselt tööd kõige varem 2027. aastal. Ojamaa

kaevanduse keskkonnaluba KMIN-055 kehtib aga aastani 2029. Seega tekib

olukord, kus enamus kavandatava tootmiskompleksi tööajast toimub

situatsioonis, kus Ojamaa kaevandus on suletud, mis tähendab omakorda, et

enam ei saa tootmises kasutada seaduse mõistes kaevandusvett, vaid hoopis

LS ja KSH VTK dokumenti on

täiendatud – ptk 2.2.2 lisatud

viide kaevandusvee

üleminekust põhjaveeks, ptk

4.1.2 viidatud põhjavee varude

hindamise-kinnitamise

vajadusele.

Kasutades olemasolevaid

projekti eeluuringuid

koostatakse KSH käigus

koonduuring BTT veekasutuse

mõjude kohta piirkonnale

13

põhjavett. VTK-d tuleb täiendada järgnevalt: KSH käigus viiakse läbi

põhjaveevarude hinnang.

Ojamaa kaevandusest nii

töötava, kui tulevikus suletud

stsenaariumile ja antakse

põhjaveevarude hinnang

(eksperthinnanguna).

Põhjaveevarude hindamine

toimub vastavalt veeseadusele

ja toimub mh eksperthinnangu

alusel.

VTK-s ei ole välja toodud tootmiskompleksi töötamise perioodi. Ojamaa

kaevandusest pumbatakse kaevandusvett välja keskmiselt 22 mln m3 aastas.

Tootmiskompleksi veevajadus on kuni 12,5 mln m3 aastas. 22 mln m3

kaevandusvee pumpamisel hoitakse kaevandus „kuiv“. Kas kaevandus

täitub sulgemise järgselt veega, kui tootmiskompleks kasutab vähem vett

(12,5 mln m3) kui töötav kaevandus (22 mln m3)? Kas võib tekkida olukord

kus kaevandus ei täitu terves ulatuses ja vesi hakkab kaevanduses „liikuma“

ning hakkab kambrites kulutama tervikuid, mis hoiavad maapinda. VTK-d

tuleb täiendada järgnevalt: KSH käigus uuritakse mäeeraldisel

tootmiskompleksi tarbeks põhjavee kasutamise pikaajalisi mõjusid

maapinna püsivusele (kvaasistabiilsusele).

LS ja KSH VTK dokumenti on

täiendatud – ptk 2

alapeatükkidesse lisatud

asjakohased andmed

töötamise perioodi kohta.

KSHs antakse vastavad

hinnangud (ptk 4.1.2 lisatud

kvaasistabiilsuse hindamine),

kuid märgime, et detailid

selguvad Ojamaa kaevanduse

sulgemisprojektiga (sulgemis-

projekt on üldiselt tehtud, kuid

tehnilist teostust selles veel ei

ole).

Puhastatud heitvesi plaanitakse juhtida Soome lahte, täpsemalt samasse

piirkonda kuhu suunab oma puhastatud heitvee OÜ Järve Biopuhastus. See

tähendab, et samasse piirkonda suunatakse pika aja jooksul suur kogus

magedat vett. Kas selle tulemusena võib tekkida kumulatiivne

keskkonnamõju merekeskkonnale?

LS ja KSH VTK dokumenti on

täiendatud – ptk 4.1.2 lisatud

veeheite puhul analüüsitava

teemana võimalik mõju

soolsusele.

Ptk 4.1.1 lisatud viide, et

kõikides mõjuvaldkondades

hinnatakse koosmõjusid teiste

tegevustega.

14

Üldiselt tuleb VTK-d täiendada kõigi kolme etapi puhul üheselt arusaadava

infoga selle kohta, milliseid uuringuid KSH I etapis läbi viiakse, milline on

nende ulatus, milliste uuringute näol on tegemist refereeringutega ja millised

uuringud viiakse reaalselt läbi uue info saamiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi ptk

4.2 on vastavalt täiendatud, sh

seoti uuringud etappidega ning

lisati täiendavad selgitused

uuringute läbiviimise

eesmärkide jm kohta..

11 Eesti

Keskkonnaühenduste

Koda

31.03.2022

nr 1-5/22/5373

Väljatöötamise kavatsus sisaldab valikuliselt viiteid kas aegunud või veel

kinnitamata riiklikele kavadele

Mõistame keerukust investeerimisotsuste tegemisel olukorras, kus Euroopa

Rohelise Kokkuleppe kõikides õiguslikes üksikasjades ei ole veel kokku

lepitud ega Eestis neid riiklikus õiguses vormistatud. Samas manitseme

sellises olukorras ettevaatlikkusele ning taunime erinevate eelnõude ning

sisult vananenud raamdokumentide valikulist rakendamist keskkonnamõju

hindamise alusena. Näitena olgu toodud veel vastu võtmata metsanduse

arengukava aastani 2030 mustand, mis justkui soosiks biotoodete tehase

rajamise plaani ja millele on KSH VTKs viidatud, ent märkimata on jäänud

Euroopa Komisjoni LULUCFr määruse mustand, mis võib plaanitud kujul

vastuvõtmise korral oluliselt mõjutada puiduvarumise võimalusi Eestis ja

Lätis.

Eesti kliimapoliitika põhialused, millele VTKs viidatakse, ei ole aga

kooskõlas Pariisi kliimaleppega, millega Eesti on liitunud, samuti võetud

kohustustega ELis.

LS ja KSH VTK dokumenti on

vastavalt täiendatud, kuid

arvestatakse teadaolevate

eelnõudega (vastasel korral

tuleks mitmed olulised arengut

suunavaid teemasid käsitleda

kehtivate riiklike arengu-

kavade alusel, mis ei arvesta

muudatusi rahvusvahelises

taustsüsteemis). Kui KSH

läbiviimise ajal võetakse

dokument vastu või versioon

muutub - ajakohastatakse

teemat KSH aruande tekstis.

Lähtudes eeltoodust arvestame

LS ja VTK-s väljatöötamisel

oleva metsanduse arengukava

2030, mis arvestab ka

LULUCF eesmärkidega. Kuid

kuni uue arengukava

vastuvõtmiseni kehtib MAK

2020 ja ka sellele tuleb viidata.

Puiduvarumise mõju hindamine on kavandatud pealiskaudselt

On selge, et võimalikul rajataval tehasel on läbi mahuka nõudluse

lisandumise väga oluline mõju ka raietele. Meile saadetud dokumendis,

LS ja KSH VTK dokumendi ptk

4.1.2 ressursside hankimise

mõju on täiendatud. Antakse

15

samuti VKG enda erinevates materjalides kultiveeritakse nägemust, justkui

saaks uus tehas kindla peale opereerida puidukogustega, mis senini on

Eestist eksporditud. Mingit kindlust aga sellise lihtsustatud stsenaariumi

tegelikuks rakendamiseks ei ole. Tehase rajamise võimalikku mõju hinnates

tuleb hinnata erinevaid stsenaariume kasvava nõudluse tingimustes ning

vaadelda ka nende rakendumise tõenäosust erinevate väliste asjaolude

tingimustes.

Väljatöötamise kavatsuses välja toodud:

“Puiduressursi hankimise mõju hinnatakse eksperthinnanguga lähtudes

üldisematest arengudokumentidest ja nende mõjuhinnangutest (sh

hinnatakse sotsiaal-majanduslikku mõju).” on liialt pealiskaudne, et anda

kindlust kaalutletud otsusele piisava aluse saamiseks.

Kasvavatel raiemahtudel on omakorda suur keskkonnamõju, mida tuleb

kavandatava tehase üldise keskkonna mõju hindamise juures kindlasti

arvestada.

Ettepanek: täiendada KMH VTKd tulevikustsenaariumitega, mis käsitlevad

puidu kui tooraine erinevaid mahtusid ja kättesaadavust ning hinnata hiljem

KMHs nende rakendumise tõenäosust ning mõju keskkonnale, sh läbi raiete.

hinnang ressursside

kättesaadavusele

alternatiivsetest allikatest ja

riskide maandamise meetmete

asjakohasusele. Hindamisel

arvestatakse, et samale

ressursile võivad pretendeerida

teised tegevused. Hinnangud

hõlmavad tuleviku-

stsenaariume, mille ulatus on

määratud tehase

tegutsemisajaga.

Viidatakse ka ptk 4.2, kuhu

lisatud ülevaade

läbiviidavatest uuringutest.

Huvitatud isik on tellinud

paberipuidu/hakke saadavuse

uuringu, mis võrdleb erinevaid

raiestsenaariume ja kätte-

saadavust (suures osas

koostatud, kuid seda ei

lõpetata enne, kui on teada

MAK 2030 raiemaht).

Märgime, et Eesti erinevate

sektorite puidu-kasutuse

stsenaariumite analüüsimine

on KKMin haldusalas. Lisaks

MAK 2030-s kokkupandud

andmetele on Keskkonna-

agentuur teostanud 2021

LULUCF uuringu (ja

uuendamisel on puidubilanss),

16

mille raames on teostatud

puidusektori kasutus-

stsenaariumite kaardistamine

ja prognoosimine.

Välja toodud viisid ei ole piisavad, et hinnata tehase rajamise ja käitlemise

kliimamõju

2.5.2.1 annab ülevaate „Eesti 2035“ strateegiadokumendi peamistest

asjakohastest eesmärkidest, jättes aga märkimata, et ühe olulise

keskkonnavaldkonda puudutava eesmärgina sisaldab „Eesti 2035“

siseriiklikku eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. („Aastaks

2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja

majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas

elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud

ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära

kasutada.”).

Ettepanek: lisada KMH VTK punkt 2.5.2.1 alla ka kliimaneutraalsuse

saavutamine aastaks 2050 kui keskse olulisusega keskkonnavaldkonda

puudutav eesmärk antud dokumendis.

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumenti ptk

2.5.2.1 on vastavalt

täiendatud.

Eesmärk saavutada kliimaneutraalsus Eestis aastaks 2050 tuleks ära

märkida ka punkti 2.5.2.4. all, mis käsitleb Kliimapoliitika põhialuseid

aastani 2050 (KPP), ning kus on välja toodud, et “Eesti kliimapoliitika

peamine pikaajaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi

80 protsenti aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta heitetasemega.”

See ei vasta enam tõele, kuivõrd Eesti riik on võtnud kohustuse saavutada

siseriiklikult kliimaneutraalsus aastaks 2050.

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumenti ptk

2.5.2.4 on vastavalt

täiendatud.

Ehkki eelnev tsitaat on tõepoolest kooskõlas praegu kehtiva KPP

eesmärgiga, tuleks punkti 2.5.2.4 alguses kohe selgelt välja tuua, et praegu

kehtiv KPP ei ole kooskõlas ei Eesti enda võetud kliimaeesmärkidega,

Euroopa kliimamäärusega võetud sihiga saavutada kliimaneutraalsus EL-s

aastaks 2050 ega ka Pariisi kliimaleppega. KPP muutmine on konkreetse

tegevusena välja toodud ka Vabariigi Valitsuse kehtivas

tegevusprogrammis.

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumenti ptk

2.5.2.1 on vastavalt

täiendatud.

17

Ettepanek: lisada KMH VTK punkti 2.5.2.1 alla märkus, et KPP ei ole enam

praeguses vormis kooskõlas ei Eesti enda ega rahvusvaheliselt võetud

kliimaeesmärkidega ning plaanis on selle uuendamine lähiajal.

2.5.2.4 all esitatud loetelu kliimapoliitikat reguleerivatest dokumentidest on

ebatäielik ja sisaldab mh viiteid aegunud või peagi aegumas olevate

kavadele: „Eesti kliimapoliitika tugineb rahvusvahelistele

arengudokumentidele ja kokkulepetele: Konkurentsivõimeline vähese CO2

-heitega majandus 2050. aastaks – edenemiskava, Energia tegevuskava

aastani 2050, Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – liikumine

konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas ja Pariisi

kliimakokkulepe (COP21).”

Ettepanek: lisada KMH VTK rahvusvaheliste Eesti kliimapoliitikat

reguleerivate arengudokumentide ja kokkulepete loetellu Euroopa

kliimamäärus, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Euroope

roheline kokkulepe.

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumenti ptk

2.5.2.3 ja 2.5.2.4 on vastavalt

täiendatud. ÜRO säästva

arengu eesmärkidele ja

kliimamuutuse

raamkonventsioonile on

viidatud ptk 2.5.2.1 – Eesti

pikaajaline strateegia „Eesti

2035“ koostamisel on neid

dokumente arvestatud.

2.5.2.3 all mainitakse küll ära EL kliima-ja energiapakett Eesmärk 55 (Fit

for 55), mille uuendamine on hetkel käsil, ent nenditakse, et kuna

uuendamise protsess on alles toimumas, siis lähtutakse käesolevas

dokumendis siiski vaid kehtivatest arengukavadest.

Eesmärk 55 pakett on tõepoolest alles vastuvõtmisel ning seetõttu sellest

lähtumine investeerimisotsuse tegemisel raskendatud. Vastu on võetud aga

Euroopa kliimamäärus suvel 2021, mis annab selge sõnumi, et

kliimaneutraalsusele ülemineku protsess Euroopa Liidus on pöördumatu,

lisaks sätestab ka õiguslikud siduvad vahe-eesmärgid aastaks 2030.

Netoheide aastal 2030 peab vähenema vähemalt 55% võrreldes 1990.

aastaga, lisaks sätestatakse, et 2030. aastal peab netosidumise panus olema

(ehk sisuliselt LULUCF sektori sidumise panus) vähemalt 225 C02

ekvivalenttonni. See eesmärk jagatakse riikide vahel laiali. See tähendab, et

võrreldes seni 2030. aastani kehtinud seisukohaga, et LULULCF sektori

heide ei tohi suurem olla sidumisest (no debit rule), muutub LULUCF

eesmärk ambitsioonimaks ja nõuab suuremat sidumist.

LS ja KSH VTK dokumenti

lisati ptk 2.5 üldine viide,

kuidas arvestatakse välja-

töötatavate strateegiliste

arengudokumentidega.

LULUCF teemasid

arvestatakse MAK 2030

koostamisel ja sealtkaudu tuleb

vastav sisend, mille võtab

tehas arvesse.

Ptk 4.2. on lisatud viide, et

kasutatakse varasemalt tehtud

uuringute tulemusi:

Kavandatava tegevuse mõjude

väljaselgitamisel kasutatakse

maksimaalselt strateegiliste

arengudokumentide

18

Seetõttu, isegi olukorras, kus LULUCF määrus on Eesmärk 55 paketi

raames alles uuendamisel ning pole päris kindel, mis kujuneb Eesti

LULUCF sektori sidumise eesmärgiks aastani 2030, saab Euroopa

kliimamäärusele tuginedes väita, et LULUCF sektori eesmärk karmistub

ning juba aastaks 2030 tekib süsiniku sidumise kohustus ka Eestile.

Ettepanek: lisada KMH VTK alla Euroopa Komisjoni LULUCF

regulatsiooni mustand ning sellega seatud LULUCF sektori eesmärk

Eestile, kuivõrd juba vastu võetud Euroopa kliimamäärusest johtub, et

LULUCF regulatsiooni muutmine on möödapääsmatu, et täita kokkulepitud

sidumise eesmärke aastaks 2030.

Varuvariandina lisada KMH VTK oluliste dokumentide alla Euroopa

kliimamäärus ning seal kokku lepitud üleliiduline heitmete sidumise

eesmärk aastaks 2030.

koostamisel ja muudel

põhjustel riiklikul või

kohalikul tasandil läbiviidud

uuringuid, kui nendest saab

asjakohaseid andmeid mõju

hindamiseks (näiteks

metsanduse arengukava,

energiamajanduse arengukava,

kasvuhoonegaaside

heitkoguste poliitikate

väljatootmisel ja

ringmajanduse rakendamiseks

tehtud uuringud). Neid

uuringuid kordama või üle

vaatama ei hakata, vajadusel

tehakse täpsustusi kavandatava

tegevuse konteksti silmas

pidades. Kasutatud uuringutele

antakse viited KSH aruandes.

4.1.2 all on tehase kasutusaegse mõjuna mainitud „Mõju kliimale (globaalse

tasandi mõju)“, ent kliimat pole mainitud tehase asukohavaliku mõjuna.

Juhime tähelepanu, et kuivõrd KSH plaanitakse teha KMH detailsusega,

peab see vastama ka KMH nõuetele. KMH direktiivi 2014/52/EL IV lisa

lõike 5 kohaselt peab KMH aruanne sisaldama kirjeldust „projekti

tõenäoliselt olulise keskkonnamõju kohta, mis tuleneb muu hulgas: /…/ f)

projekti mõjust kliimale (näiteks kasvuhoonegaaside heite laad ja ulatus)

ning projekti haavatavusest kliimamuutuse korral“. Samasisuline säte on

kirjas ka keskkonnaministri 01.09.2017 määruses nr 34 „Keskkonnamõju

hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 6 lõikes 2.

Niisiis tuleb igakülgselt hinnata mitte üksnes kavandatava tegevuse mõjusid

kliimale, vaid ka kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete

võimaluste haavatavust kliimamuutuse korral. Selline mõjuhindamine peab

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumendi ptk

4.1.2 on vastavalt täiendatud.

Ptk 2.5 „Seosed asjakohaste

arengu- ja planeerimis-

dokumentidega“ eesmärk on

muuhulgas anda hinnang,

kuidas kavandatav tegevus on

nende dokumentidega seotud,

kas ta on kooskõlas, toetab

eesmärkide saavutamist jms.

Asjakohasusel on teksti

täiendatud viidetega, et

19

vastama Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu

kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ toodud

nõuetele. Enne, kui kliimamõjusid pole asjakohaselt hinnatud, on ka ebaõige

tuua VTK-sse sisse järeldus nagu aitaks tehase rajamine kliimapoliitika

eesmärke ellu viia.

Ettepanek: korrigeerida sõnastust VTKs ning seada kliimamõju

hindamisele ülal loetletud nõuded.

vastavalt strateegilistes

dokumentide s tehtavatele

muudatustele antakse ka KSH

käigus täiendavad hinnangud

kooskõla, vastavuse jms kohta.

Parim kliimalahendus on energia- ja materjalisääst

Oma kirjas kirjutate: “Eestis on olemas vajaminev puiduressurss, mida

eksporditakse täna paberipuidu ja puiduhakke näol 80% ulatuses

Põhjamaadesse ning lisaks ekspordile põletatakse elektri- ja soojusenergia

tootmiseks, mis on ei ole jätkusuutlik ja efektiivne ressursikasutus.

Biotoodete tootmiskompleks lubaks väärindada paberipuidu kohapeal ning

on kliimaeesmärkide seisukohast parim võimalik lahendus

madalakvaliteedilise puidu kasutamiseks.”

Nõustume probleemipüstitusega, et töötlemata puidu eksport ning

suuremahuline kasutamine energeetikas ei ole efektiivne ja jätkusuutlik.

Vaidleme vastu seisukohale, et parim lahendus on suure biotoodete

tootmiskompleksi rajamine.

Kliimaeesmärkide seisukohast on parim lahendus raiemahtude

vähendamine, heas ökoloogilises seisundis metsakoosluste kaitse ja

taastamine ning energia- ja puitmaterjali vajaduse vähendamine läbi

aktiivsete säästumeetmete.

Tegemist ei ole LS ja VTK sisu

muutva ettepanekuga.

Energia- ja materjalisääst on

tõepoolest olulised ja nendega

arvestatakse tehase rajamisel

määral, mida arendaja

mõjutada saab.

Kuid otseselt VKG BTT ei

suuda mõjutada ühiskonna

tarbimisharjumisi. Kaudselt

loob VKG BTT tooted

võimaluse vähendada

fossiilsetest allikatest tooteid

avaldades positiivset mõju

kliimaeesmärkidele.

Märgime, et tehas toodab

otseselt rohelist elektrit ja

taastuvatest allikatest

pärinevat soojusenergiat

(perspektiivne võimalus

kaugkütte jaoks), mis toetab

kliimaeesmärke.

Eesti puidukasutuse

stsenaariumite analüüsimine

on KKMin haldusalas ja

20

eksportpuidu töötlemine

toodeteks raiemahte ei mõjuta.

Loodame, et arvestate nende märkustega eriplaneeringu edasises menetluses

täielikult ning ei võimalda planeeritava biotoodete tootmiskompleksi

rajamist, omamata täielikku selgust selle võimalikest keskkonnamõjudest nii

Lüganuse valla territooriumil kui sellest väljaspool.

Soovitame mõjuhinnangu läbiviimisel uurida võimalusi väiksema

puidutarbega tehase rajamiseks, mille eeldatavad varumise mõjud oleksid

väikesemad.

LS ja VTK dokumenti 2.

peatükki lisati võimalike

tegevus- jm alternatiivide

alapeatükk (ptk 2.2.2). Seal on

esitatud kaalutlused, millel

põhineb eriplaneeringu

koostamisest huvitatud isiku

väljapakutud tootmismaht,

samuti on ühe

tegevusalternatiivina toodud

BTT mõne tegevusparameetri

mahu (sh tootmisvõimsuse

vähendamine), kui see on

eritooteid arvesse võttes

majanduslikult arvestatav ja

vajalik avalduva olulise

negatiivse keskkonnamõju

leevendamiseks.

Selle alternatiivi kaasamise

vajadus selgub KSH

läbiviimise käigus.

12 Keskkonnaamet

01.04.2022 nr 6-

5/22/842-2

KSH VTK-s (lk 42)on esitatud: „Puiduressursi hankimise mõju hinnatakse

eksperthinnanguga lähtudes üldisematest arengudokumentidest ja nende

mõjuhinnangutest (sh hinnatakse sotsiaal-majanduslikku mõju).“Milliseid

arengudokumente on silmas peetud, kas ka looduskaitse-alaseid (nt EL

elurikkuse strateegia aastani 2030)? Kas eksperdihinnangu tase on piisav?

Kas peaks koostama põhjalikuma analüüsi, mis käsitleks Eesti puiduressursi

kasutust ja turgu ning BTT toormevajaduseasetumist olemasolevatesse

toormeahelatesse, raiemahtudesse jms?

LS ja KSH VTK dokumendi ptk

4.1.2 on täiendatud ressursside

hankimise mõju hindamise

detailsema kirjeldamisega.

Märgime, et Eesti puidu-

kasutuse stsenaariumite

analüüsimine on KKMin

haldusalas. Lisaks MAK 2030

raames hinnatavale on

21

Keskkonnaagentuur teostanud

2021 LULUCF uuringu, mille

raames on teostatud

puidusektori kasutus-

stsenaariumite kaardistamine

ja prognoosimine.

Huvitatud isik on tellinud

paberipuidu/hakke saadavuse

uuringu, mis võrdleb erinevaid

raiestsenaariume ja kätte-

saadavust (suures osas

koostatud, kuid seda ei

lõpetata enne, kui on teada

MAK 2030 raiemaht).

Eriplaneeringu alal jäävad kõik vääriselupaigad riigimaale, kus nende

säilimine tuleb tagada vastavalt keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2

„Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning

vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise

täpsustatud alused” § 261lg-le 2.

Võetakse teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus (alade

väljapakkumisel nendega

arvestatud, sama ka taristu

asukohtade ettepanekute

tegemisel).

KSH VTK joonisel 3.17 on välja toodud BTT võimalike asukoha

alternatiivide alad. Joonise kohaselt põhja poolsem ala kattub planeeritava

Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila võimaliku

asukohaalternatiiviga. Juhime tähelepanu, et tuleks hinnata mõju

keskkonnale, kui mõlemad tööstusjäätmete prügila ja BTT asuvad

lähestikku.

Võetakse teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Märgime, et koosmõjusid

hinnatakse, kui see osutub

asjakohaseks – VTKs sellele

juba viidatud, et hinnatakse

koosmõju kõikide olemas-

22

olevatega ja teadaolevate

arendustega.

Lisaks arvestatakse BTT jaoks

sobivatelt aladelt asukoha-

alternatiivide määramisega, et

need ei kattuks kavandatava

prügila vm muu arendus-

tegevusega.

Märgime, et BTT asukoha valikul tuleb arvestada ja läbi mõelda

tööstusterritooriumil tekkiva sademevee puhastamise lahendused.

Veeseaduse (VeeS) § 129 lg 1 kohaselt tuleb sademevee käitlemisel

eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist.

LS ja KSH VTK dokumendi ptk

4.1.2 on lisatud sademevee

teema. 1. etapis antakse

üldistatum hinnang (nt kas

võimalik koguda ja kasutada,

ühitada teiste rajatiste

sademevee käitlusega,

millistest kohtadest vajavad

veed puhastamist), 2. etapis

detailsemalt, kui on teada

konkreetsemad kogused,

suublad, jms.

Juhime tähelepanu, et süvamere heitveelasu rajamisel arvestada sellega, et

planeeritava BTT asukoha ja mere vahele jäävad fosforiidi maardlad.

Võetakse teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

KSH VTK-s (lk 39) on esitatud: „Asukoha eelvaliku etapis toimub asukoha

eelvaliku mõjude hindamine ning detailse lahenduse etapis detailse

lahenduse mõjude hindamine.” Juhime tähelepanu, et detailse lahenduse

etapis tuleb käsitleda veelaskme rajamisega seotud tegevusi (süvendamine,

tahkete ainete paigutamine: alates mahust 10000m3on keskkonnamõju

hindamise algatamine kohustuslik (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus§ 6 lg 1 p 17 ja 17¹).

LS ja KSH VTK dokumendi ptk

4.1.2 on lisatud 1. punkti

viidatud teema.

23

KSH VTK-s (lk 41) on toodud, et asukohavalikul käsitletakse mõju merele,

sh merepõhjale ja sellega seotud taimestikule ja loomastikule. Siinkohal

tuleb täpsustada, et tuleb käsitleda mõju merele, sh merepõhja elupaikadele

ja merepõhja elustikule (loomastik ja taimestik).

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumendi

sõnastust on täpsustatud.

KSH VTK-s (lk 41) on esitatud BTT kasutusaegsed mõjud. Märgime, et

mõjude juures vajalik käsitleda ka mõju merevee kvaliteedile (juhitakse

heitvett Soome lahte).

LS ja KSH VTK dokumendi ptk

4.1.2 on vastavalt täiendatud.

Juhime tähelepanu, et veelaskme toru paigaldamiseks avalikku veekogusse

on vajalik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt saada VeeS § 217

kohane hoonestusluba.

Võetakse teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

13 Eesti Raudtee AS

01.04.2022 nr 21-1/182-1

BTT asukoha valikul arvestada, et raudteeühenduse Tallinn-Narva

raudteega saab kavandada ainult olemasolevatest Püssi või Kohtla

raudteejaamadest.

Ka tehase vahetult raudtee ääres paiknemise korral tuleb rajada ühendustee

lähima raudteejaamaga. Konkreetsed liitumisvõimalused ja uute

ühendusteede tõttu Püssi või Kohtla jaamade laiendamise vajadused tuleb

välja selgitada eriplaneeringu koostamise käigus.

Arvestatakse. Konkreetsed

ühendusteed ja jaama

laiendamise vajadused

lahendatakse planeerimise

järgmistes etappides.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius on määratud ehitusseadustiku

(EhS) § 73 lõikes 1 ning kaitsevööndis kehtivate piirangutega vastavalt EhS

§-des 70, 73 toodule. BTT asukoha valiku korral vahetult Tallinn-Narva

raudtee äärde või kaitsevööndisse hinnata tehase rajamisega kaasnevaid

võimalikke negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, avariiolukorrad,

ohutus) raudteeinfrastruktuurile ning raudteemaa maakasutusele ja

veerežiimile.

Arvestada, et vastavalt EhS §73 lõikes 4 sätestatule on Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi

või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse

mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Arvestada Majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee Arvestatakse.

24

tehnokasutuseeskiri“ toodud ehitusgabariidi nõuetega. Ehitusgabariit on tee

teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi

ulatuda ükski ehitise või seadme osa. Erandiks võivad olla seadmed, mis on

ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Arvestada raudteeinfrastruktuuri sideehitiste ja elektripaigaldiste

kaitsevöönditega, mille ulatus ja piirangud on kehtestatud vastavalt

majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 ja EhS-is toodule.

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS

Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimistöödega ning ehitus on

kavandatud aastatele 2023-2028. Tapa-Narva liinil ehitatakse välja

kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud rajatised raudtee

elektrifitseerimise otstarbeks. Püssi jaama piirkonda on kavandatud

perspektiivne veoalajaam (asukoha alternatiivid on selgitamisel). Seoses

eeltooduga tuleb arvestada Tallinn-Narva raudtee elektrifitseerimisega ja

raudteemaale lisanduvate kitsendusi põhjustavate tehnovõrkude ja

rajatistega.

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Tulenevalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+”, et tulevikus tuleb

rongide maksimaalset lubatud piirkiirust suurendada kuni 160 km/h

Tallinna–Narva–Peterburi, Tallinna–Tartu–Pihkva ja Tartu–Valga–Riia

liinidel ja Vabariigi Valitsuse 27.01.2022 korraldusest nr 18 „Avaliku

raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2021–

2028“, on Tapa-Narva raudtee kiiruse tõstmiseks vaja õgvendada

olemasolevat raudteetrassi Lüganuse valla haldusalas Püssi jaamas 246,9-

247,3 km lõigus ja Püssi- Kohtla jaamavahes 248,6 – 252,3 km lõigus. BTT

raudteeühenduse kavandamisel Tallinn- Narva raudteega arvestada

kõnesolevate õgvendustega (AS Eesti Raudtee 05.11.2021 kirja nr 21-

1/3742-1 Lisad 1, 2 ja 3).

Arvestatakse planeerimise

järgmistes etappides.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Lisaks informeerime, et pikemas perspektiivis (rongide liiklussageduse

suurenemise ja kaubavoogude läbilaskevõime ammendumise riski korral)

on Tapa-Narva liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt

Võetakse teadmiseks.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

25

olemasoleva raudtee peateega teine peatee raudtee telgede vahega ligikaudu

4,3 meetrit (AS Eesti Raudtee 05.11.2021 kirja nr 21-1/3742-1 Lisa 4).

BTT asukoha valikul arvestada, et raudteeühenduse Tallinn-Narva

raudteega saab kavandada ainult olemasolevatest Püssi või Kohtla

raudteejaamadest.

Ka tehase vahetult raudtee ääres paiknemise korral tuleb rajada ühendustee

lähima raudteejaamaga. Konkreetsed liitumisvõimalused ja uute

ühendusteede tõttu Püssi või Kohtla jaamade laiendamise vajadused tuleb

välja selgitada eriplaneeringu koostamise käigus.

Arvestatakse. Konkreetsed

ühendusteed ja jaama

laiendamise vajadused

lahendatakse planeerimise

järgmistes etappides.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Avaliku väljapaneku järgselt laekunud ettepanek

14 Transpordiamet

11.04.2022

nr 7.2-1/22/876-2

Planeeringu lahenduse eesmärgiks on muuhulgas liikluskorralduse

põhimõtete määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või

kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse

märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva

teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal

perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad

riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud

(nende olemasolul).

Arvestatakse planeerimise

järgmistes etappides. Kuid

vajalik on jätkuv koostöö

Transpordiameti ja

Rahandusministeeriumiga

arvestades, et algatatud on

põhimaantee nr 1 Haljala-

Kukruse teelõigu riigi

eriplaneering (REP). BTT

KOV EP ja REPi koostamist

arvestades on mõistlikud

lahendused vajalik leida

koostöös.

LS ja KSH VTK dokumendi

korrigeerimiseks puudub

vajadus.

Määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses

kavandatava tegevusega kaasnevate (eri)veostega ning ehitusaegsete

veostega.

Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta arendustegevuse

vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise

kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus

puudub.

Tootmiskompleksi täpse asukoha valiku järgselt (võimalikud

asukohaalternatiivide alad, Joonis 2) peame vajalikuks täiendavat koostööd

täpsustamaks võimalikke marsruute, tootmiskompleksiga kaasnevat

liikluskoosseisu, riigitee nr 1 eriplaneeringu lahendust jms ning eeltoodust

tulenevalt meie seisukohti eriplaneeringu koostamiseks.

26

Palume täiendavalt p 4.1.2. kirjeldatule hinnata ka laevaliiklust biotoodete

tehasega koos rajatava süvaveekollektori piirkonnas ning kollektori poolt

põhjustatud võimalikke ohte laevaliiklusele.

Arvestatakse.

LS ja KSH VTK ptk 4.1.2 p 1

loetelu on täiendatud

(käsitletakse mõju

laevaliiklusele).

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 1

Eriplaneeringu projektijuht Marika Pärn (eelvaliku etapp)

Merlin Kalle (detailse lahenduse etapp)

Eriplaneeringu kvaliteedijuht Pille Metspalu

KSH juhtekspert

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert Krista Lahtvee

Planeeringu korraldaja:

Lüganuse Vallavalitsus Keskpuiestee 20 43199 Kiviõli Ida-Virumaa

Eriplaneeringu konsultant:

Hendrikson ja Ko OÜ Raekoja plats 8

51004 Tartu

Maakri 29

10145 Tallinn

Huvitatud isik:

Viru Keemia Grupp AS Registrikood 10490531 Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve

Versioon 1.06.2022

2 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Sisukord

1 SISSEJUHATUS................................................................................................................................................ 4

2 LÄHTESEISUKOHAD ........................................................................................................................................ 5

2.1 ERIPLANEERINGU OLEMUS .................................................................................................................................... 5

2.2 BIOTOODETE TOOTMISKOMPLEKSI ISELOOMUSTUS ..................................................................................................... 6

2.2.1 Huvitatud isiku avaldatud üldised näitajad ............................................................................................ 6

2.2.2 Võimalikud tegevus- jm alternatiivid ...................................................................................................... 7

2.3 ERIPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE VAJADUS JA EESMÄRK ...................................................................................... 8

2.4 ERIPLANEERINGU ALA TÄPSUSTAMINE JA KSH ULATUS ................................................................................................ 9

2.5 SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................. 11

2.5.1 Kehtivad ja asjakohased planeeringud ................................................................................................. 11 2.5.1.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ............................................................................................................... 11 2.5.1.2 Ida-Viru maakonna planeering 2030+ ............................................................................................................. 11 2.5.1.3 Lüganuse valla üldplaneeringud ...................................................................................................................... 14 2.5.1.4 Lüganuse valla teemaplaneeringud ................................................................................................................. 16

2.5.2 Muud strateegilised arengudokumendid .............................................................................................. 17 2.5.2.1 Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ ......................................................................................................... 17 2.5.2.2 Ida-Virumaa arengustrateegia 2019-2030+ ..................................................................................................... 17 2.5.2.3 Euroopa Roheline kokkulepe ja Eesmärk 55 .................................................................................................... 17 2.5.2.4 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .......................................................................................................... 18 2.5.2.5 Kliimamuutustega kohanemise arengukava .................................................................................................... 19 2.5.2.6 Eesti metsanduse arengukava 2021-2030 ....................................................................................................... 19

2.6 AJAKAVA ......................................................................................................................................................... 19

2.7 KOOSTÖÖ JA KAASAMINE .................................................................................................................................... 21

3 ERIPLANEERINGU ALA ÜLEVAADE JA ASUKOHA EELVALIKU RUUMIANALÜÜS ............................................. 25

3.1 ERIPLANEERINGU ALA ÜLEVAADE .......................................................................................................................... 25

3.1.1 Asustus .................................................................................................................................................. 25

3.1.2 Tehniline taristu, teed ja raudtee .......................................................................................................... 26

3.1.3 Kultuuriväärtuslikud alad ja objektid .................................................................................................... 26

3.1.4 Roheline võrgustik................................................................................................................................. 28

3.1.5 Kaitstavad loodusobjektid..................................................................................................................... 29

3.1.6 Natura 2000 alad .................................................................................................................................. 30

3.1.7 Pinnaveekogud ...................................................................................................................................... 32

3.1.8 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused .................................................................................. 33

3.1.9 Väärtuslikud põllumajandusmaad, maaparandussüsteemid ............................................................... 33

3.2 ASUKOHA EELVALIKU RUUMIANALÜÜS ................................................................................................................... 35

4 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................ 41

4.1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ............................................................................................................ 42

4.1.1 Üldine hindamismetoodika kirjeldus ..................................................................................................... 42

4.1.2 Eri valdkondade mõjude hindamisest ................................................................................................... 43

4.1.3 Alternatiivide hindamise metoodika ..................................................................................................... 45

4.2 TEADAOLEVAD UURINGUD .................................................................................................................................. 46

5 ERIPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE LAEKUNUD ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD ............................................... 48

6 LISAD ........................................................................................................................................................... 49

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 3

Lühendid

LS - lähteseisukohad

VTK - väljatöötamise kavatsus

BTT - biotoodete tootmiskompleks

PVT - parim võimalik tehnika

KMH - keskkonnamõju hindamine

KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine

VEP - vääriselupaik

ORME - olulise ruumilise mõjuga ehitis

AÕKS - atmosfääriõhu kaitse seadus

PlanS - planeerimisseadus

HMS - haldusmenetluse seadus

4 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

1 SISSEJUHATUS

Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi (edaspidi BTT) rajamiseks Lüganuse valla eriplaneeringu ja planeeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Eriplaneeringu koostamise eesmärk on

kaaluda biotoodete tootmiskompleksi rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht

ning koostada selle rajamiseks detailne lahendus. Eriplaneeringu käigus alles uuritakse BTT rajamise

võimalusi, rajamise võimalikkus selgub planeerimise ja mõjude hindamise protsessi tulemusena.

Eriplaneering algatati Viru Keemia Grupp AS, registrikood 10490531, taotluse alusel.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus koosneb vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi

PlanS)1 § 95 lg 7 ehitise asukoha eelvalikust ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks ja detailse

lahenduse koostamisest. Käesolev dokument koondab planeeringu lähteseisukohti (edaspidi LS) ja

KSH väljatöötamise kavatsust (edaspidi VTK). Eriplaneeringu protsessist ja asukoha eelvaliku

olemusest antakse täpsem ülevaade ptk 2.1.

Lüganuse Vallavalitsust konsulteerib eriplaneeringu koostamisel ja KSH läbi viimisel Hendrikson ja Ko

OÜ meeskond järgmises koosseisus:

Eriplaneeringu projektijuht (asukohavalik) Marika Pärn

Eriplaneeringu projektijuht (detailne lahendus) Merlin Kalle

Üldplaneeringu osakonna juhataja, eriplaneeringu kvaliteedijuht Pille Metspalu

KSH juhtekspert, tööstus ja ringmajandus Juhan Ruut

Keskkonnaekspert, tööstus ja ringmajandus Krista Lahtvee

Keskkonnakorralduse spetsialist, välisõhk/õhusaaste Marek Bamberg

Keskkonnakorralduse spetsialist, müra ja vibratsioon Veiko Kärbla

Keskkonnaosakonna projektijuht, põhja- ja pinnavesi Ingrid Vinn

Keskkonnakorralduse spetsialist, loomastik, Natura alad Kaile Eschbaum

Keskkonnakorralduse spetsialist, maavarad, pinnas Epp Zirk

Geoinformaatika spetsialist, kartograaf Jaanus Padrik

Kartograaf Kairit Kase

1 HMS-st lähtuvalt, kuna planeering on algatatud enne PlanS muudatuste jõustumist 13.01.2022, lähtutakse eriplaneeringu menetlemisel algatamise aja kehtivast PlanS -st.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 5

2 LÄHTESEISUKOHAD

2.1 Eriplaneeringu olemus

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koosneb vastavalt PlanS § 95 lg 7 kahest suuremast – asukoha

eelvaliku ja detailse lahenduse koostamise – etapist (vt Joonis 2.1).

Eriplaneeringu esimeses etapis (edaspidi I etapp) valitakse esmalt välja inim- ja looduskeskkonnast

lähtuvate piirangute ning tehniliste tingimuste alusel võimalikud asukohaalternatiivid (alad, kuhu

põhimõtteliselt saaks BTT rajada). Analüüsitakse ja võrreldakse neid ning koostatakse I etapi KSH

aruanne, kus hinnatakse alade realiseerumisega kaasnevaid mõjusid üldisel tasandil ja tuuakse välja

üldised leevendusmeetmed. KSH I etapi aruande osana tuuakse välja eritähelepanu vajavad teemad,

millega tuleb arvestada detailse lahenduse KSH aruande koostamisel. Eriplaneeringu I etapp lõppeb

asukoha eelvaliku otsusega ja KSH aruande I etapi vastuvõtmisega.

Eriplaneeringu teises etapis (edaspidi II etapp) koostatakse detailne lahendus asukoha eelvaliku

otsusega väljavalitud alale. Detailse lahendusega määratakse ehitusõigus koos kõigi vajalike

kommunikatsioonide ja muude ehitamise aluseks olevate lahenduse osadega (tehniline taristu,

juurdepääs jne). II etapis koostatakse detailsele lahendusele eraldiseisev KSH aruanne, kus hinnatakse

mõjusid detailsemalt ja täpsustatakse vajalikke leevendus- ning kompensatsioonimeetmeid. Detailse

lahenduse alusel valmiv eriplaneering on omakorda aluseks BTT projekteerimisel ja ehitusõiguse

andmisel.

Joonis 2.1. Eriplaneeringu protsess.

Asukoha eelvaliku etapp koosneb omakorda kahest osast. Esmalt koostatakse planeeringu LS ning

KSH VTK ehk käesolev dokument. Selles täpsustatakse ja kirjeldatakse BTT asukohavaliku tingimusi,

viiakse läbi ruumianalüüs BTT võimalike asukohaalternatiivide alade välja selgitamiseks (vt ptk 3.2),

antakse ülevaade eriplaneeringu alast ja seotud arengudokumentidest ning nendes toodud suunistest.

Samuti kirjeldatakse KSH metoodikat ja antakse ülevaade läbiviidavatest teadaolevatest uuringutest.

LS ja KSH VTK läbib avaliku väljapaneku (60 päeva), millele järgnevad avalikud arutelud.

6 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Avalikustamise tulemuste põhjal viiakse dokumenti sisse asjakohased muudatused, millele järgnevalt

esitatakse dokument ettepanekute saamiseks PlanS § 99 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Ettepanekute põhjal viiakse dokumenti sisse vajalikud muudatused ning lõplik dokument

avalikustatakse Lüganuse valla veebilehel ja eriplaneeringu portaalis Biotoodete tehase eriplaneering

(hendrikson.ee).

LS ja KSH VTK koostamisele järgneb asukoha eelvalik. BTT võimalikke asukohaalternatiive (vähemalt

2 asukohta) võrreldakse võrdluskriteeriumite alusel. Võrdluskriteeriumite lõikes tuuakse välja eelistused,

kasutades kvalitatiivse meetodina multikriteeriumi analüüsi2. Võrdlev analüüs viiakse läbi ja

avalikustatakse koos asukoha eelvaliku I etapi KSH aruandega.

Asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande koostamise käigus hinnatakse (arvestades eelvaliku

täpsusastet) BTT rajamise mõju nii inim- kui looduskeskkonnale ja määratakse vajadusel mõju

leevendavad tingimused. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku KSH I etapi aruande koostamine toimub

VTK põhjal. Eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju

ning määrata ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed, samas

arvestades asukoha eelvaliku täpsusastet. Asukoha eelvaliku KSH I etapi aruandes tuuakse välja

suunised, mõju olulisuse kriteeriumid ja eritähelepanu vajavad asjaolud järgmise, detailse lahenduse

KSH aruande koostamiseks.

Asukoha eelvalik koos sellele teostatud KSH I etapi aruandega kooskõlastatakse ametkondadega ja

avalikustatakse. Materjale täiendatakse vastavalt esitatud arvamustele ja ettepanekutele. Etapi

tulemusena selgub BTT rajamiseks sobivaim arendusala ning esialgsed leevendusmeetmed.

Pärast asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist koostatakse eriplaneeringu detailne lahendus. Valminud

eriplaneeringu detailne lahendus ja selle KSH aruanne kooskõlastatakse ja avalikustatakse, materjale

täiendatakse vastavalt esitatud asjakohastele muudatus- ja parandusettepanekutele. Pärast

Rahandusministeeriumi poolset järelevalvet kehtestatakse eriplaneering välistavate asjaolude

puudumisel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt.

Eriplaneeringu ja KSH koostamise käigus hinnatakse ka kõiki asjakohaseid mõjusid, mis kaasnevad

BTT rajamisega kultuurilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja looduslikule keskkonnale, täpsem

ülevaade vt ptk 4.1.

2.2 Biotoodete tootmiskompleksi iseloomustus

BTT põhitegevuseks oleks tselluloosi, lahustuva tselluloosi, biokeemia, rohelise energia ja bioväetiste

tootmine, mis põhineb puidumassi keemilisel töötlemisel kaasaegse KRAFT-tehnoloogiaga. Käesoleval

etapil ei ole täpsemalt teada, millised on erinevate tootmisüksuste võimsused, ruumivajadus jms.

Seetõttu on kompleksi iseloomustamisel lähtutud huvitatud isiku avaldatud üldistest näitajatest (ptk 2.2.1

toodud andmed), mis täpsustuvad eriplaneeringu protsessi käigus. Need täpsustused on olemuselt

tegevusalternatiivid. Samuti kaalutakse alternatiivseid lahendusi puiduga varustamiseks, vee

võtmiseks, reovee töötlemiseks ja suublasse juhtimiseks, jms. Nendest alternatiivsetest võimalustest on

ülevaade antud ptk 2.2.2.

2.2.1 Huvitatud isiku avaldatud üldised näitajad

Tehase rajamiseks on vajalik ca 160 hektari suuruse pindalaga sobilik maa-ala. Alal paikneksid

toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused, elektri-

ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhasti.

2 Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, 2017 (uuendatud 2018). Põder, T.

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf .

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 7

Planeeritava kompleksi tootmisvõimsus oleks sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni

biotooteid aastas. Lõpptoodete nagu pakendi-, hügieeni-, trüki- ja eriotstarbega paberitoodete tooraine

kõrval arendataks tekstiilitööstusele erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks.

Lisaks avaks biotoodete kompleksi väljaarendamine võimaluse laiendada tootespektrit mitmekümne

komponendini – vedelkütustest plastifikaatoriteni. Tootmisprotsessis toodetaks rohelist elektrienergiat

ca 730 GWh ja ca 2720 GWh soojusenergiat, millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud

suunatakse elektri- ja soojusvõrku. Projekti realiseerimisega kasvaks Eesti taastuvelektri tootmine 28%

võrra võrreldes 2021. aastaga, millest pool suunatakse vabale turule. Samuti tekiks võimalus pakkuda

soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade varustamiseks.

BTT aastane toormevajadus oleks 2,0-2,3 miljonit m3 männi-, kuuse-, kasepaberipuitu ja puiduhaket.

Eestis on vajaminev puiduressurss olemas, kuid praegu seda eksporditakse paberipuidu ja

puiduhakkena Põhjamaadesse (ca 80% ulatuses), samuti põletatakse elektri- ja soojusenergia

tootmiseks. Biotoodete tootmiskompleks lubaks väärindada madalakvaliteedilist puitu kohapeal. Lisaks

kohalikule puidule kaetaks puidutoorme vajadus Lätist ja Leedust imporditava puiduga.

Tootmiseks vajaliku toorveena kavandatakse kasutada Ojamaa kaevandusest väljapumbatavat vett,

aastane vajadus on 12,5 miljonit kuupmeetrit. Tootmise käigus tekkiva reovee töötlemiseks rajataks

vastav puhasti ja heitvee ärajuhtimiseks - süsteem, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere

kollektori kaudu Soome lahte.

BTT projekteeritaks vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Tootmiskompleks hakkaks

järgima kõige rangemaid Euroopa Liidu keskkonnanõudeid nii õhu- kui veepuhastuse ja kasutuse osas.

BTT tootmisprotsessis välisõhu heiteallikad on tehase korsten või korstnad (kuhu koondatakse

põletusseadmete heitmed) ja rasketransport. Lisaks võib käitises tekkida puidu väärindamisele

iseloomulikku lõhnaheidet – puidutoodete koorimisest, hakkimisest, keetmisest, kasutatud leelise

kontsentreerimisest ja toorkeemia taastootmisest, tootmisprotsessi käivitamise ja peatamise heidetest

ja reoveepuhastist. Seetõttu kavandatakse BTT põhitootmisprotsessid kinnise tootmistsüklina. Ühtse

hingamissüsteemi kaudu kogutakse lõhnaaineid sisaldada võivad õhuheitmed kokku ja põletatakse

kateldes, mis tagab, et käitise stabiilse tööprotsessi ajal olulist lõhnahäiringut ei kaasne. Kaasaegsed

biotoodete tehased töötavad väga kõrge töökindlusega (>98%).

BTT kavandataks ja projekteeritaks selliselt, et hoonete siseselt ja laoplatsidel peab erinevate tegevuste

müratase vastama kehtivatele töökeskkonna normidele. Selleks isoleeritakse mürarikkad seadmed

muust töötsoonist, kasutatakse võimalusel madalama müratasemega seadmeid ja rakendatakse muid

meetmeid, mis tagavad, et käitisest lähtuv müra ei ületa väliskeskkonnas kehtestatud piirnorme.

Puidutoorme ettevalmistamisel tekiks kõrvalsaadusena puukoor, mida kasutataks taastuvenergia

tootmiseks või müüdaks biomassi kasutavatele energiatootjatele. Samuti tekiks saepuru, mida

kasutataks ise taastuvenergia tootmiseks või müüdaks kas puitlaastplaadi tootjatele või biomassi

kasutavatele energiatootjatele. BTT põletusseadmetest pärinev tuhk ja reoveepuhasti biomuda

kasutataks väetiste, kasvuparandajate, komposti tootmisel või tuleks osaliselt ladustada. Samuti

eemaldataks protsessist toormega tehasesse tulnud liiv ja kivid.

BTT rajamisega lisandub hinnanguliselt 250 uut otsest töökohta ja vähemalt 1000 kaudset töökohta

tootmiskompleksi teenindavas väärtusahelas.

2.2.2 Võimalikud tegevus- jm alternatiivid

Peatükis 2.2.1 kirjeldatud näitajad on eeldatavalt aluseks BTT ruumivajaduse määratlemiseks

maksimaalses ulatuses, mis on aluseks eriplaneeringu KSH 1. etapil asukohaalternatiividega seotud

mõjude hindamiseks. Juba 1. etapi hindamise tulemusena võib selguda, et eeldatavalt avaldatavate

keskkonna-mõjude ohjamiseks on vaja tegevusparameetreid muuta. Seetõttu on lisaks

asukohaalternatiividele asjakohane sõnastada ka võimalikud tegevusalternatiivid.

8 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternat iivide vajadus

määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Alternatiivid peavad olema

reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad,

võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks

olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise käsiraamatule 3 võib alternatiivide hulk piirduda kahega:

pakutud tegevuse ning 0-alternatiiviga või tegevuse osade variantidega (üksikute protsesside

variandid, objektide disain, asukoht kinnistul jms), kui valitud on ka parim võimalik tehnika

(PVT). Kuna kavandatav tehnoloogia, tegevused jms peavad vastama PVT nõuetele, siis

eeltoodust lähtuvalt on kavandataval tegevusel järgmised alternatiivid:

▪ Alternatiiv 1 – kavandatav tegevus vastavalt huvitatud isiku pakutud näitajatele-tegevustele (kirjeldatud ptk 2.2.1) ja rakendatavale PVT tasemele (mh täpsustub edasise tehnoloogilise projekteerimise käigus).

▪ Alternatiiv 2 – tegevuste jm mahtude piiramine, võrreldes alternatiiv 1 aluseks olevate võimsuste- kogustega. Asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine või täiendavate PVT meetmete rakendamine, mis olemuselt on rangemad kui kehtiv PVT tase. Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega leevendada. Selliseid piiranguid-muutusi praeguses etapis teada ei ole ja seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse mõju hindamise käigus vastavad kirjeldused.

▪ 0-alternatiiv – BTT ei rajata.

Lisaks võivad mitmetes teemades tekkida täiendavad lahendused võrreldes huvitatud isiku kirjeldatud

lahendustega eriplaneeringu algatamisel, nt vee võtmisel, reovee töötlemisel ja suublasse juhtimisel

jms. Vastavad kirjeldused koostatakse samuti eriplaneeringu koostamise-mõju hindamise käigus, kui

tehakse vastavad ettepanekud või tekib konkreetne vajadus.

LS ja VTK avaliku väljapaneku käigus tehti ettepanek kaaluda alternatiivseid veeallikaid BTT

veevajaduse rahuldamisel lisaks Ojamaa kaevandusest väljapumbatavale veele. Täiendavalt

kaalutakse veeallikatena suletud Käva kaevandust, avatavat Uus-Kiviõli kaevandust ja merevett,

seejuures arvestades asjakohasusel võimaliku veeallika veesaadavuse ajalist perioodi. Kaevanduse

vee kasutamisel tuleb arvestada pärast kaevanduse tegevuse lõpetamist kokkulepitavat tegevuskava

väljapumbatava vee osas, kus eelhinnangu alusel tekitaks väljapumpamise peatamine piirkonnas

liigniiskust. Koostatakse ka põhjaveevarude hindamine (hindamisel arvestades ka pinna- ja sademevee

osakaalu), mis toimub vastavalt veeseadusele ja toimub mh eksperthinnangu alusel. KSH ühe osana

koostatakse võrdlev lühianalüüs alternatiivsete veeallikate kaasamise vajaduse, vee saadavuse (sh

arvestades ajalisi erinevusi), maksumuse ja avaldavate mõjude kohta.

2.3 Eriplaneeringu ja KSH koostamise vajadus ja eesmärk

Eriplaneeringu eesmärk on leida kõige sobivaim asukoht BTT-le ja koostada sobivasse asukohta

detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele4 on tootmiskompleks, kus toodetakse pulpi puidust või

samalaadsetest kiudmaterjalidest, olulise ruumilise mõjuga ehitis (edaspidi ORME). ORME rajamisega

võib kaasneda oluline mõju ehitise asukohale ja seda ümbritsevale keskkonnale, mistõttu on oluline

põhjalikult analüüsida ja kaaluda, kuhu selline ehitis kõige paremini sobiks.

3 Keskkonnamõju hindamise käsiraamat, 2017 (uuendatud 2018). Põder, T. https://www.envir.ee/sites/default/ files/poder_kmh_kasiraamat.pdf 4 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 9

ORME-le saab vastavalt PlanS-le asukoha valida kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringuga. Kehtivates Lüganuse valla üldplaneeringutes5 ei ole küsitletud ORME

asukohti ega rajamise tingimusi. Sellest lähtuvalt on algatatud Lüganuse valla eriplaneering BTT-le

sobivaima asukoha leidmiseks. Eriplaneeringuga samaaegselt on koostamisel Lüganuse valla uus

üldplaneering (kogu valla territooriumi kohta) ja tööstusjäätmete prügila eriplaneering6. Koostatav BTT

eriplaneering arvestab valla üldplaneeringu koostamise käigus välja töötatud valla ruumilise arengu

põhimõtetega.

Lüganuse valla eriplaneering BTT rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks ja selle toimimiseks

vajaliku taristu kavandamiseks ning planeeringu KSH algatati kogu Lüganuse valla territooriumil ca 600

km² alal (vt Joonis 2.2).

Joonis 2.2. Lüganuse valla asendiskeem.

2.4 Eriplaneeringu ala täpsustamine ja KSH ulatus

Alljärgnevalt on kirjeldatud tingimusi, mis tagavad BTT rajamise ja toimimise võimalikkuse. Nendega

tuleb arvestada asukoha valikul, vastasel juhul ei ole planeering elluviidav. Need tingimused on ühtlasi

aluseks eriplaneeringu ala täpsustamisel (vt Joonis 2.3 ja eriplaneeringu kaardirakendus aadressil

https://hendrikson.ee/maps/BTT-EP/kaardirakendus.html).

5 Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad valla territooriumil haldusreformi eelsete omavalitsuste üldplaneeringud: Kiviõli linna üldplaneering, Lüganuse valla üldplaneering, Püssi linna üldplaneering, Sonda valla üldplaneering ja Maidla valla üldplaneeringu. 6 Lüganuse valla uue üldplaneeringu koostamine algatati 22.08.2018 otsusega nr 99, Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering 29.10.2020 otsusega nr 289 .

10 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Joonis 2.3. Eriplaneeringu ala.

1. Kaugus toorveevõtu asukohast (Ojamaa kaevandus) majanduslikku ja keskkonnamõju

arvestades kuni 12 km. Tootmiskompleksi aastane veetarbimine oleks 12,5 Mm3/a, selleks

kasutataks Ojamaa kaevandusest välja pumbatavat vett.

2. Kaugus puhastatud heitvee suublast (Soome lahest) majanduslikku ja keskkonnamõju

arvestades kuni 10 km. Puhastatud heitvesi suunataks Soome lahte. Kohtla-Järvel asub OÜ

Järve Biopuhastus, kellel on väljutusluba 13,2 Mm3/a, millest 6,5 Mm3/a on hetkel kasutamata.

Eriplaneeringu käigus selgitatakse välja parim detailne lahendus BTT heitvee väljutuseks

eelistades võimalusel kasutada tänast taristut või trassikoridori vahetut lähedust. BTT

puhastatud heitvee maht on 10 Mm3/a.

3. Ala suurus ca 160 ha. BTT rajatised eeldavad võimalikult ristküliku kujulist territooriumi (muul

juhul territooriumi eenduvad osad ei ole kasutatavad ja koguala suurus oleks nende arvelt

suurem).

4. Hea juurdepääs raudteele. Parim oleks asukoha vahetu piirnemine raudteega (0 km),

majanduslikku aspekti arvestades võib kaaluda asukohti kuni 1 km kaugusel raudteest.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 11

5. Tehniliste kommunikatsioonide ühildamine olemasolevate taristu trassi koridoridega (Ojamaa-

Kohtla-Järve põlevkivikonveieri trassiga ühildada toorveetrass, OÜ Järve Biopuhastus heitvee

trassiga Kohtla-Järvelt Soome lahte ühildada heitveetrass), kaugus olemasolevatest trassidest

kuni 3 km. Planeerimisprotsessis oleks otstarbekas ühildada tehniliste kommunikatsioonide

trassid maksimaalses võimalikus ulatuses olemasolevate trassi koridoridega, et järgida

otstarbekat, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet.

6. Maantee lähedus, kuni 5 km.

7. Kaugküttevõrguga liitumise lähedus, kuni 5 km (kuna toimub soojusenergia müük võrku).

8. Kõrgepinge trasside lähedus, kuni 5 km (kuna toimub elektrienergia müük võrku).

9. Gaasivõrgu lähedus (alternatiivne toide katlale).

Ülaltoodud tingimuste alusel täpsustatud eriplaneeringu ala hõlmab 159,5 km2 suuruse osa Lüganuse

valla territooriumist (vt Joonis 2.3).

BTT kavandamise, käitamise ja tegevuse lõpetamisega kaasneda võivaid mõjutegureid, mida KSH

käigus hinnatakse, tutvustatakse koos hindamismetoodikaga ptk 4.1.2.

2.5 Seosed asjakohaste arengu- ja

planeerimisdokumentidega

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kehtivatest planeeringutest ja strateegilistest arengudokumentidest,

samuti asjakohastest väljatöötatavatest dokumentidest. Viimasel juhul arvestatakse teadaolevate

eelnõudega või nende koostamisel aluseks olevate uuringute tulemustega. Kui KSH läbiviimise ajal

võetakse dokument vastu või versioon muutub - ajakohastatakse teemat KSH aruande tekstis (LS ja

VTK dokumenti pärast selle kohta ametkondadelt ettepanekute küsimist ja veebilehel avaldamist enam

muude).

2.5.1 Kehtivad ja asjakohased planeeringud

2.5.1.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” määratleb Eesti riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu

põhimõtted ja suundumused. Üleriigiline planeering on aluseks maakonnaplaneeringute ja

üldplaneeringute koostamisele.

Planeeringus tuuakse välja, et energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks

põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule taastuvtoorainel

baseeruvale energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära

kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (päike, tuul, biomass, maasoojus). Samuti loob hajutatum

energiatootmine ja kohalike varude kasutuselevõtt pikaajalisi töökohti väikelinnades ja

maapiirkondades.

2.5.1.2 Ida-Viru maakonna planeering 2030+

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kehtestati 2016. aastal.

Maakonnaplaneeringuga seatakse ruumilise arengu põhimõtted kogu maakonnale.

Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ja selle

peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohaliku tasandi ruumilise arengu kavandamiseks, tuues

tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Maakonnaplaneeringu

lahendus keskendub eelkõige järgmistele teemadele: keskuste võrgustiku määramine (eelduste

12 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

loomine kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks asustusstruktuuriks; teedevõrk ja tehniline taristu),

linnalise asustusega alade määramine (keskuste tiheduse ja kompaktsuse tõstmine), põhimõttelised

arengusuunad põlevkivikaevandamise ja -taristu osas (majandustegevuse jätkusuutlikkus), oluliste

joonehitistest taristuobjektide asukohavalikud ja riigikaitse ruumiliste vajaduste tagamine.

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud mitmed tehnilise infrastruktuuri objektid, vt Joonis 2.4.

Eriplaneeringu alale ja selle vahetusse lähedusse jäävad tehnilise infrastruktuuri objektidest:

orienteeruvad maantee trassikoridorid, arendatavad maanteed; riigikaitse ehitised koos

piiranguvöönditega; kõrge tuulepotentsiaaliga alad; võimaliku põlevkivi lintkonveieri ja põlevkiviraudtee

põhimõttelised asukohad.

Joonis 2.4. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016), info jooniselt „Tehniline võrgustik“.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 13

Maakonnaplaneering käsitleb ruumilisi väärtusi, vt Joonis 2.5. Eriplaneeringu alale jäävad Kiviõli ja

Püssi-Lüganuse linnalise asustusega ala, hõlmates ka osa Irvala ja Maidla küladest. Vahetult piirneb

eriplaneeringu ala Kohtla-Järve linnalise asustusega alaga. Kohtla-Järve linn on maakonna-

planeeringuga määratud maakondlikuks keskuseks, Kiviõli linn piirkondlikuks keskuseks ja Püssi

kohalikuks keskuseks. Keskuste võrk on määratletud lähtuvalt töökohtadest, teenuste paiknemisest ja

toimepiirkondadest, arvestades, millised keskused-tagamaad koos toimivad.

Eriplaneeringu alale jäävad/ulatuvad väärtuslikud maastikud: Sope-Ontika, Lüganuse-Purtse, Kohtla-

Nõmme ja Maidla, samuti maakonnaplaneeringu järgne roheline võrgustik. Maakonna roheline võrgustik

on esmalt määratud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ (11.07.2003), maakonnaplaneering täpsustab rohelise võrgustiku piire

lähtudes nii maakonna arengu kui rohelise võrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest.

Joonis 2.5. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016), info jooniselt „Ruumilised väärtused“.

14 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Eriplaneeringu alale jääb maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikke põllumajandusmaid.

Maakonnaplaneering kajastab väärtuslikke põllumajandusmaid informatiivsena.

Eriplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringuga, lähtuvalt eriplaneeringu

täpsusastmest. Maakonnaplaneering on aluseks valla üldplaneeringu koostamisel, mille üks ülesanne

on täpsustada rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike piire ja tingimusi ning väärtuslike

põllumajandusmaade paiknemist ja kaitsetingimusi. Samuti võib üldplaneering täpsustada tehnilise

infrastruktuuri, nt orienteeruva maantee trassikoridori asukohta. Käesoleva dokumendi koostamisega

samaaegselt toimub Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine. Koostatav üldplaneering täpsustab nii

väärtusliku maastiku kui rohevõrgustiku paiknemist. Eriplaneeringu koostamisel lähtutakse rohelise

võrgustiku ja väärtusliku maastiku käsitlusel koostatavast valla üldplaneeringust.

Koostatava valla üldplaneeringu ja eriplaneeringu protsessi käigus lepiti esialgu koostöös

Transpordiametiga kokku (8.12.2021 toimus ühine töökoosolek teemal „Teekoridori kavandamine

Lüganuse vallas“), et eriplaneeringu alale jääv orienteeruv maantee trassikoridor, arendatav maantee

asukoht (ühendab Tallinn-Narva maanteed Kohta-Nõmmega, kulgeb läbi Aa küla) ja kulgemine

täpsustatakse eriplaneeringuga, arvestades ka eriplaneeringu eelvaliku etapis leitud BTT rajamiseks

sobivaima asukohaga. Edasise koostöö käigus Transpordiameti ning Kohtla-Järve linna,

Alutaguse ja Toila vallaga selgus, et trassikoridori planeerimise vajadus puudub. Ettepanek Ida-

Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks esitatakse Lüganuse valla üldplaneeringuga.

2.5.1.3 Lüganuse valla üldplaneeringud

Käesoleva dokumendi koostamise ajal kehtivad eriplaneeringu alal viis üldplaneeringut: Kiviõli linna

üldplaneering (2014), Lüganuse valla üldplaneering (2008), Püssi linna üldplaneering (2006), Sonda

valla üldplaneering (2000) ja Maidla valla üldplaneering (2010). Kuna valdav osa kehtivatest

üldplaneeringutest on kehtestatud enam kui 10 aastat tagasi, on need osaliselt vananenud. Seetõttu on

asjakohane arvestada eriplaneeringus koostatava valla üldplaneeringuga määratud ruumilise

arengu põhimõtteid, maakasutust ning taristulahendusi (vt Joonis 2.6 ja Joonis 2.7).

Uue Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud

Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99. Käesoleva dokumendi koostamise ajaks on

üldplaneeringu protsess läbinud eelnõude avalikustamise (avalik väljapanek ja arutelud). Koostatav

valla üldplaneering toob välja, et kahaneva rahvastiku tingimustes on valla ruumilise arengu suunamisel

oluline säilitada ja luua hea elukeskkond suuremates asulates ja valla senistes atraktiivsetes

piirkondades (rannikupiirkonnas, Lüganuse alevikus, Maidla külas jm) ja leida tasakaal riiklike huvide

(kaevandamine, tuuleparkide arendamine) ning kohalike väärtuste ja vajaduste vahel. Üldplaneering

sõnastab ruumilise arengu põhimõtted teemavaldkondade lõikes – asustus, ettevõtluskeskkond, loodus-

ja kultuurikeskkond, tehniline taristu. Asustuse suunamisel lähtutakse olemasolevast

asustusstruktuurist: tihedamad alad jäävad tihedaks ja hajusad hajusaks. Ettevõtluskeskkond jätkab

seni väljakujunenud ettevõtlusharudega: põlevkivi kaevandamine, puidu töötlemine, põllumajandus,

puhke- ja turismiettevõtlus, uuematest harudest taastuvenergeetika ja ringmajandus. Tootmise üldiseks

suunaks on keskkonnasõbralikum ja vähem saastava ettevõtluse arendamine. Lisaks tuuakse välja, et

mõjude ilmnemisel on oluline neid leevendada või kavandada tootmistegevus eemale tundlikest aladest.

ORME ja ohtlike ettevõtete kavandamisel on vajalik hoolikas asukohavalik, mis arvestab erinevate

mõjude kõrval ka kõrgekvaliteedilise ja väärtusliku elukeskkonna säilimisega. Suur osa vallast on

väärtustatud loodus- ja kultuurmaastikuna (roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud,

miljööväärtuslikud alad jt väiksemad loodus- ja kultuuriväärtuslikud alad ja objektid).

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 15

Joonis 2.6. Lüganuse valla ruumilise arengu põhimõtted. Väljavõte koostatavast Lüganuse valla üldplaneeringust.

Joonisel 2.7 on esitatud koostava Lüganuse valla üldplaneeringu eelnõu lahendus eriplaneeringu alal.

Koostatav üldplaneering toob välja, et tehnilise taristu olemasolu, selle parendamine ja rajamine on

vajalik, kuid toimub eelkõige eraldiseisvate planeeringutega ja vastavalt valdkondlikule

arendusvajadusele ja/või arengukavale.

Eriplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud

ruumilise arengu põhimõtete ja asjakohaste tingimustega.

16 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Joonis 2.7. Koostava Lüganuse valla üldplaneeringu eelnõu lahendus eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas (kaardkihid seisuga jaanuar 2022).

2.5.1.4 Lüganuse valla teemaplaneeringud

Lüganuse valla territooriumil kehtib kaks üldplaneeringu teemaplaneeringut: Maidla valla üldplaneeringu

teemaplaneering „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja

rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“ (2011) ja Lüganuse valla üldplaneeringu

teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektid“ (2020).

Aidu tuulepargi teemaplaneering koostati eesmärgil:

• Aidu karjääri kaevandatud alade kasutamine taastuvenergia tootmiseks 2 ja 3 MW tuulikutega,

tuulepargi asukohavaliku, sh tuulikute teenindusmaa, elektrikaabelliinide, teede ja teenindavate

ehitiste asukoha määramine.

• Aidu karjääri sulgemise järel kaevandatud aladele spordi-, puhke- ja virgestusalade asukoha

määramine, kaitseliidu lasketiiru asukoha määramine, Aidu karjääri raudteeharu koridori

määramine põlevkivi vedamiseks Ojamaa kaevandusest.

Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu teemaplaneering koostati eesmärgil planeerida Lüganuse valla

piires Uus-Kiviõli kaevanduse maapealne taristu, mida ei ole planeeritud kehtiva detailplaneeringuga

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 17

„Maidla valla kehtivat üldplaneeringut muutva Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja

teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala

detailplaneering”.

Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtivate teemaplaneeringutega.

2.5.2 Muud strateegilised arengudokumendid

2.5.2.1 Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“

Strateegiaga ˮEesti 2035ˮ seatakse Eesti riigile ja rahvale järgmiseks viieteistkümneks aastaks

strateegilised sihid ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. ˮEesti 2035ˮ

arvestab Eesti ning maailma põletavate teemade analüüsi, mis põhineb statistikal, riigisisestel

eksperdihinnangutel ning rahvusvaheliste organisatsioonide (Euroopa Komisjoni Teadusuuringute

Ühiskeskus, Euroopa Parlament, OECD, PriceWaterhouse Coopers, Ernst & Young jt) aruannetel.

Nende põhjal on kirjeldatud Eesti olulisemad valdkondi siduvad arenguvajadused ehk ülesanded, mis

meil tuleb järgnevatel aastatel täita ning mida peab arvestama poliitikakujundamisel. Arenguvajadused

mõjutavad Eesti viie strateegilise sihini jõudmist, osutades nii parandamist vajavatele valdkondadele kui

ka eduvõimalustele. Strateegia "Eesti 2035" annab suuna ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide

elluviimiseks Eestis ning arvestab teiste rahvusvaheliste konventsioonidega, sh ÜRO kliimamuutuste

raamkonventsioon. Muuhulgas seab „Eesti 2035" nii uue kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise

eesmärgi aastaks 2035 kui ka sihi saavutada kliimaneutraalsus Eestis aastaks 2050.

Ettevõtluskeskkonna arenguvajadusena tuuakse välja, et Eestis on kohaliku ressursi väärindamise

ressursitootlikkus väga väike (0,56 eurot kg kohta 2017. aastal). Ettevõtluses tuleb suuremat rõhku

panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme

suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele.

Sellest lähtuvalt saab järeldada, et eriplaneeringuga kavandatavad tegevused on arengustrateegias

püstitatud eesmärkidega kooskõlas ning aitavad eesmärke ellu viia.

2.5.2.2 Ida-Virumaa arengustrateegia 2019-2030+

Ida-Viru maakonna arengustrateegia määratleb piirkonna olulisimad arenguprioriteedid aastateks 2019-

2030+. Arengustrateegia on aluseks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ja koostööpartnerite

ühisteks tegevusteks maakonna arengu suunamisel, ühiselt teostatavate ja omavalitsusüksuste ülese

mõjuga investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

Arengustrateegia toob välja, et rakendamise perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks

majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks

jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Põlevkivisektori väliste

tööstusinvesteeringute ja teenindussektori osakaalu kasv, väikeettevõtluse areng ning uute ja nutikate

lahenduste kasutamine loob täiendavad võimalused ettevõtluse arengus.

Majandusvaldkonna eesmärgipüstitused keskenduvad maakonna majanduse mitmekesistamisele,

uute, põlevkivist ja energeetikast sõltumatute tööstuste kaasamisele, kaasaaegset tehnoloogiat

kasutavatele ja suurt lisandväärtust loovatele ettevõtetele, mis vastavad keskkonnakaitse nõuetele ja

on arenguvõimekad ka tulevikus.

Sellest lähtuvalt saab järeldada, et eriplaneeringuga kavandatavad tegevused on arengustrateegias

püstitatud eesmärkidega kooskõlas ning aitavad eesmärke ellu viia.

2.5.2.3 Euroopa Roheline kokkulepe ja Eesmärk 55

Euroopa Roheline Kokkulepe seab eesmärgiks EL-is saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050,

Vastavad õiguslikult siduvad eesmärgid on toodi Euroopa kliimamääruses (Euroopa Parlamendi ja

18 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

nõukogu määrus (EL) 2021/1119 võeti vastu 30.06.2021, jõustus 29.07.2021). EL õigusega reguleeritud

kasvuhoonegaaside heide ja sidumine kogu liidus tuleb tasakaalustada hiljemalt 2050. aastaks. Seega

vähendatakse selleks ajaks netoheide nullini. Riikide lõikes eesmärgid erinevad Euroopa Liidu

üldeesmärgist nii riikliku üldeesmärgi, kui siseriiklike sektoripõhiste eesmärkide lõikes, mis lepitakse

liikmesriikidega eraldi kokku. Ettevõtted juhinduvad siseriiklikest sektoripõhisest arengukavadest, mitte

Euroopa Liidu üldeesmärgist. Määrus seab kohustuseks püüelda selle poole, et pärast 2050. aastat

oleks Euroopa Liidu heitkogus negatiivne. Eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Liidu institutsioonid

ja liikmesriigid kohustatud võtma vajalikke meetmeid nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil. Meetmete

kokkuleppimisel tuleb arvesse võtta liikmesriikide vahel nii õigluse kui ka solidaarsuse edendamise

olulisust ning eesmärgi saavutamise kulutasuvust. Kliimamäärus paneb lisaks paika kliimaalased vahe

eesmärgid (2030. aastaks ja eraldi kord 2040. a kliimaeesmärgi seadmiseks). Määrusega nähakse

lisaks veel ette kliimamuutustega kohanemise strateegia vastuvõtmine komisjoni poolt. Ka liikmesriigid

on kohustatud vastu võtma ja ellu viima riiklikke kohanemisstrateegiaid ja – kavu, mis toetuvad

kliimamuutustega kohanemise strateegiale. Määrusega luuakse samuti süsteem edusammude

jälgimiseks ning vajaduse korral täiendavate meetmete võtmiseks.

Euroopa Liidu (EL) rohepöörde kava „Eesmärk 55“ („Fit For 55“) on kliima- ja energiaalase

seadusandluse pakett, millega EL sätestab viisid, kuidas kliimaneutraalsuse saavutamisel täita vahe-

eesmärk 2030. aastaks - vähendada KHG üldheidet vähemalt 55 % võrra võrreldes aastaga 1990 (mis

taseme on Eesti tänaseks juba ületanud).

Tulenevalt uutest EL eesmärkidest on uuendamisel ka Eesti siseriiklikud eesmärgid ja eesmärke

seadvad arengukavad. Kuna uuendamise protsess on alles toimumas, kajastatakse käesolevas

dokumendis hetkel kehtivaid arengukavasid, eelkõige on see seotud kliimapoliitika põhialustega.

2.5.2.4 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Arvestades kaasajastatud strateegilisi eesmärke (ptk 2.5.2.1 ja 2.5.2.3) on vajalik ka kliimapoliitika

põhialuste kaasajastamine. Järgnevalt on antud ülevaade dokumendi vastuvõtmise aegsest versioonist.

Eesti kliimapoliitika põhialuste arengudokument annab edasi Eesti kliimapoliitika pikaajalise visiooni nii

valdkondlikes kui ka kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades. Eesti kliimapoliitika tugineb

rahvusvahelistele arengudokumentidele ja kokkulepetele: Konkurentsivõimeline vähese CO2 -heitega

majandus 2050. aastaks – edenemiskava, Energia tegevuskava aastani 2050, Euroopa ühtse

transpordipiirkonna tegevuskava – liikumine konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi

suunas ja Pariisi kliimakokkulepe (COP21). Eesti kliimapoliitika põhialustega seati eesmärgid, kuidas

leevendada kliimamuutusi aastani 2050, kuidas kohaneda kliimamuutustega ning kuidas vähendada

kasvuhoonegaase. Eesti kliimapoliitika visioon aastaks 2050 näeb ette, et aastaks 2050 jõutakse Eestis

konkurentsivõimelise vähese süsinikuheitega majanduseni. Eesti kliimapoliitika dokumendi peamine

pikaajaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti aastaks 2050 võrreldes

1990. aasta heitetasemega. Arvestatakse, et taastuvate energiaallikate osakaal energiatootmisel

suureneb aastaks 2050 ¾-ni, sealjuures kõige suurem osakaal on biomassi ja tuuleenergia kasutusele

võtmisel. Järjepidevalt edendatakse puidukasutust, arendatakse kodumaise puidu kasutust ja tootmist,

eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning

leida alternatiivseid puidukasutusviise.

Keskkonnaagentuuri ja Maaülikooli poolt 2021. aastal teostatud kasvuhoonegaaside sidumisvõimekuse

uuring7 tõi välja ühe meetmena kohapealse tselluloositööstuse rajamise võimaluse.

Üldistatult järeldub, et eriplaneeringuga kavandatavad tegevused on Eesti kliimapoliitika põhialustega

kooskõlas ning aitavad kliimapoliitika eesmärke ellu viia. Kui Eesti siseriiklikud arengukavad on

7 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani

2050. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/lulucf

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 19

uuendatud vastavalt kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidele, antakse KSH aruannetes

täiendavad vastavushinnangud.

2.5.2.5 Kliimamuutustega kohanemise arengukava

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan

kinnitati Vabariigi Valitsuses 2. märtsil 2017. a.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi,

regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile

kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on planeeringud ja maakasutus, inimtervis ja

päästevõimekus, looduskeskkond, biomajandus, taristu ja ehitised, energeetika ja energiavarustus,

majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kohanemise arengukava koostamiseks vajalikud

alusuuringud tehti nelja grupi ekspertide ja teadlaste poolt, kes omakorda tegelesid igaüks kahe ülal

nimetatud valdkonnaga.

Eesti tuleviku kliimastsenaariumid, valdkondlikud uuringud, arengukava KSH aruanne jpm on

kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi vastavalt veebilehelt.8

2.5.2.6 Eesti metsanduse arengukava 2021-20309

Metsanduse arengukavas (koostatakse iga kümne aasta jaoks) määratakse metsanduse arengu

eesmärgid ja kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid.

Metsanduse arengukava toob välja, et metsandus ja puidutööstus on pikalt olnud Eesti väliskaubanduse

üks suuremaid tasakaalustajaid ja seeläbi üks riigi majandusarengu vedajaid. Puidu ja puittoodete

ekspordis oli 2020. aastal Eesti päritolu toodete osatähtsus 96%. Tähtsamad eksporditavad

kaubagrupid (rahaliselt) on puidust kokkupandavad ehitised, puidust ehitusdetailid ja saematerjal.

Teisalt eksportis Eesti aastatel 2017-2021 iga-aastaselt töötlemata okas- ja lehtpuu paberipuitu umbes

2 miljonit m3 ja hakkepuitu 0,66 miljonit t, kuna selle töötlemiseks ja väärindamiseks kohapeal vajalik

tööstus praktiliselt puudub.

Arengukava sõnastab muuhulgas puidu parema väärindamise tegevussuunad. Oluliseks peetakse

töötlemisalase kompetentsi, teadmise ja võimete suurendamist (mitmesugused puidukasutusviisid,

paberi- ja puitmassi tootmine, biotehnoloogiad, puitmaterjalid, biorafineerimistehnoloogiad,

biomaterjalid ja -kemikaalid, bioplastid, saetööstus jm) ning metsasektori lisandväärtuse potentsiaali

tõstmiseks võimaluste loomist puiduressursi, sh madalakvaliteedilise ja ümarpuidu, kohalikuks

väärindamiseks ja mitmekülgseks kasutamiseks.

Eriplaneeringuga kavandatud tegevused väärindaks siiamaani Eestist eksporditava paberipuidu

sortimenti kohapeal, st BTT rajamine aitab arengukava eesmärke ellu viia.

2.6 Ajakava

Eriplaneeringu orienteeruv ajakava on esitatud allolevas tabelis.

8 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 9 Kavand seisuga 08.12.2021.

20 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Tabel 1. Eriplaneeringu ajakava

Eriplaneeringu etapp Orienteeruv

aeg

KOV EP LS ja KSH VTK koostamine ja avalikustamine (60 päeva) Jaanuar-aprill

2022

KOV EP LS ja KSH VTK avalik väljapanek 1.02.-1.04.2022

KOV EP LS ja KSH VTK avalikustamise tagasiside läbitöötamine,

vastusseisukohtade koostamine ja väljasaatmine, avalikud arutelud

Aprill-mai 2022

Avalikud

arutelud

6.05.2022

(Kiviõli, Püssi)

KOV EP LS ja KSH VTK täiendamine, edastamine arvamuste andmiseks

ametkondadele ja isikutele

Mai-juuli 2022

KOV EP LS ja KSH VTK täiendamine arvamuste esitamise järgselt, täiendatud

materjali avalikustamine valla veebilehel

Juuli-august

2022

KOV EP asukoha eelvaliku planeeringulahenduse eelnõu ja KSH I etapi aruande

eelnõu koostamine

juuni 2022

KOV EP asukoha eelvaliku etapis vajalike uuringute läbiviimine, sh inventuurid Veebruar-

august 2022

KOV EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande koostamine Juuni-november

2022

KOV EP asukoha eelvaliku planeeringulahenduse ja KSH I etapi aruande

kooskõlastamine, täiendamine tulenevalt kooskõlastusmärkustest

Detsember

2022-veebruar

2023

KOV EP eelvaliku planeeringulahenduse ja KSH I etapi aruande avalik

väljapanek, vastusseisukohtade koostamine ja väljasaatmine, avalikud arutelud.

Materjalide täiendamine avaliku väljapaneku tulemuste põhjal

veebruar-juuni

2023

KOV EP asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande vastuvõtmine Juuli 2023

Valitud asukohas täpsustavate uuringute ja inventuuride läbiviimine Märts-

september 2023

KOV EP detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine Juuni-november

2023

KOV EP detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja arutelud,

vastusseisukohtade koostamine ja väljasaatmine, tulemuste põhjal täiendamine

November 2023-

märts 2024

KOV EP detailse lahenduse ja KSH aruande kooskõlastamine, täiendamine

tulenevalt kooskõlastusmärkustest

Aprill-juuni 2024

KOV EP vastuvõtmine Juuli (august)

2024

KOV EP avalik väljapanek ja arutelud, vastusseisukohtade koostamine ja

väljasaatmine. Materjalide täiendamine avaliku väljapaneku tulemuste põhjal

August-oktoober

2024

KOV EP heakskiitmine (järelevalve) Rahandusministeeriumis Oktoober-

november 2024

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 21

Eriplaneeringu etapp Orienteeruv

aeg

KOV EP kehtestamine, kehtestamisest teavitamine Detsember 2024

2.7 Koostöö ja kaasamine

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine, mille eesmärk on olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamine, toimub koostöös kohaliku kogukonna ja huvigruppide, ametiasutuste,

keskkonnaorganisatsioonide jt huvitatud isikutega, et leida ehitisele sobivaim asukoht ning leppida

kokku tingimustes, mida tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel.

Lähtuvalt PlanS-st tehakse eriplaneeringu ja KSH koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb ning kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering

võib puudutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti kaasatakse asutusi,

kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või eriplaneeringu

elluviimise vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid

ühendava organisatsiooni kaudu.

Erinevate huvigruppide tulemuslikuks kaasamiseks kasutatakse eriplaneeringu käigus erinevaid

protsessis osalemise vorme, nt teavitavad kirjad ja leheartiklid, töökoosolekud, ümarlauad ning avalikud

arutelud jne. Arvestades määramatust seoses COVID-19 pandeemiaga, luuakse võimalus osaleda

töökoosolekutel ja aruteludel virtuaalkeskkonnas.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaasamisel tuleb järgida PlanS § 99 lg-s 4 esitatud nõudeid. Selle

järgi tuleb kaasatavaid isikuid planeeringumenetlusega seotud toimingutest teavitada isiku poolt

edastatud kontaktandmete kaudu. Juhul kui isiku kontaktandmed on teadmata, edastab planeeringu

koostamise korraldaja teavitused tähitud kirjaga riiklikesse registritesse kantud aadressidele.

Isikud ja asutused, kellega tehakse koostööd ja keda protsessi kaasatakse või kellel võib olla

põhjendatud huvi olla kaasatud, on esitatud alljärgnevas tabelis (kaasatute ring võib protsessi käigus

laieneda).

Peatükki täiendatakse vastavalt eriplaneeringu ja selle KSH menetluse edenemisele ja lisanduvatele

kaasatavatele isikutele dokumendi avalikustamise ja seisukohtade küsimise järgselt.

Tabel 2. Kaasatavad osapooled

Huvitatud osapool Kooskõlastaja/

Kaasatav

Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt

PlanS § 99; § 112 ja planeerimise

hea tava)

Planeeringuala elanikud, maaomanikud ja ettevõtted

Kaasatav Kõrge kvaliteediga elukeskkond

Teavitatakse e-kirjaga, Ametlikes Teadaannetes, üleriigilises- ja maakonnalehes, valla lehes ja veebilehel, planeeringuportaalis ning enamkäidavates kohtades (nt kauplused, kultuurimajad). Oodatakse osalema avalikel aruteludel ja piirkondlikel töökoosolekutel.

Rahandusministeerium Kaasatav Planeeringu järelevalve ja planeerimismenetluse korraldus

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Kaitseministeerium Kooskõlastaja Riigikaitse korraldamine

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

22 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Huvitatud osapool Kooskõlastaja/

Kaasatav

Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt

PlanS § 99; § 112 ja planeerimise

hea tava)

Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium

Kaasatav Majanduse arengukavade väljatöötamine ja elluviimine

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Keskkonna- ministeerium

Kaasatav Keskkonnakaitse ja säästev areng, ringmajandus

KK-ministeeriumi

valitsemisel olevate

kinnisasjade riigivara

valitseja

Maareformi seaduse

§ 31 lõikes 2

sätestatud maa

omanik

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Kultuuriministeerium Kaasatav Arhitektuuripoliitika arendamine ja elluviimine

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Muinsuskaitseamet Kooskõlastaja Muinsuskaitsealade ja -kinnismälestiste ja nende kaitsevööndite ning kultuuripärandi kaitse ja tasakaalustatud avaliku huvi kaitsmine

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Terviseamet Kooskõlastaja Rahvatervise ja tervisekaitse valdkondade järelevalve piirkonnas EP-s käsitletakse müra ja vibratsiooni küsimusi

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Keskkonnaamet Kooskõlastaja Keskkonnakaitse ja KSH protsessi vastavuse tagamine seaduses nõutule

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Maa-amet Kooskõlastaja Koostöö lähtuvalt maapõueseaduse § 15 lg 7 – kui planeeritaval alal asub maardla või selle osa

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Maaeluministeerium Kaasatav Väärtuslike põllumajandusmaade säilimine

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Põllumajandus- ja Toiduamet

Kooskõlastaja Maaparandus- süsteemide korrashoid

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 23

Huvitatud osapool Kooskõlastaja/

Kaasatav

Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt

PlanS § 99; § 112 ja planeerimise

hea tava)

Päästeamet Kooskõlastaja Turvalise ja ohutu keskkonna loomine

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Transpordiamet Kooskõlastaja Esindab riigi huvi maa-, õhuruumi ja veeteede kasutusel

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Politsei- ja Piirivalveamet

Kooskõlastaja Riigi turvalisus Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kooskõlastaja Ohutusalane järelevalve

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Eesti Geoloogiateenistus

Kaasatav Hüdrogeoloogiliste mõjude uurimine ja modelleerimine

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Riigimetsa Majandamise Keskus

Kaasatav Riigimets planeeringualal

Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Eesti Erametsaliit Kaasatav Metsaomanike huvide kaitse

Teavitatakse e-kirjaga.

Naaberomavalitsused: Viru-Nigula vald, Vinni vald, Alutaguse vald, Toila vald ja Kohtla- Järve linn

Kooskõlastaja Naaberomavalitsuste arengu edendamine ja avaliku huvi kaitsmine

Taristu rajamise mõju

Teavitatakse e-kirjaga.

Tehnovõrkude ja - rajatiste valdajad

Elektrilevi OÜ

Elering AS

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Kaasatav Teenuste pakkumine ning teenusega seotud taristu rajamine

Elektrivõrk planeeringualal

Elektrivõrk ja D- kategooria gaasivõrk planeeringualal

Sideehitised planeeringualal

Teavitatakse e-kirjaga.

Eesti Raudtee AS Kaasatav Raudtee taristu planeeringualal

Teavitatakse e-kirjaga.

OÜ Järve Biopuhastus Kaasatav Tehnovõrkude omanik Teavitatakse e-kirjaga, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Nitrofert AS Kaasatav Raudtee taristu planeeringualal

Teavitatakse e-kirjaga, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid.

Kaitseliidu Alutaguse malev

Kaasatav Riigikaitse korralduse toetamine ja tagamine kohalikul

Teavitatakse e-kirjaga.

24 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Huvitatud osapool Kooskõlastaja/

Kaasatav

Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt

PlanS § 99; § 112 ja planeerimise

hea tava)

vabatahtlikkuse tasandil

Varja Windfarm OÜ Kaasatav Tuuleenergia arendamine

Teavitatakse e-kirjaga.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)

Kaasatav Keskkonnakaitse tagamine avalikes huvides

Teavitatakse e-kirjaga.

Eestimaa Looduse Fond

Kaasatav Keskkonnakaitse tagamine avalikes huvides

Teavitatakse e-kirjaga.

Lüganuse valla külaseltsid ja MTÜ-d

Kaasatav Kogukonnad, külakeskkond

Teavitatakse e-kirjaga.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 25

3 ERIPLANEERINGU ALA ÜLEVAADE JA ASUKOHA EELVALIKU RUUMIANALÜÜS

3.1 Eriplaneeringu ala ülevaade

Selles peatükis on antud ülevaade eriplaneeringu ala asustusest, olemasolevast taristust, kaitstavatest

loodusobjektidest ja Natura 2000 aladest, rohelisest võrgustikust, kultuuriväärtustest jms, mis on

aluseks ruumianalüüsile.

3.1.1 Asustus

Eriplaneeringu alale jääb suurematest asustusüksustest valla keskus Kiviõli linn, teisteks suuremateks

tõmbekeskusteks teenuste ja töökohtade pakkumise mõistes on Püssi linn, Lüganuse alevik ja Maidla

küla. Asustustihedus on ebaühtlane – asustatud alad koonduvad suuresti valla põhja- ja keskossa. Valla

lõunaosa ja äärealad on hõredalt asustatud. Idaservas, eriplaneeringu ala vahetus läheduses, asub

oluline asustatud punkt, Kohtla-Järve linn. Asustust eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas kirjeldab Joonis

3.1.

Joonis 3.1. Asustustihedus eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas. Allikas Statistikaamet 2022.

26 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

3.1.2 Tehniline taristu, teed ja raudtee

Eriplaneeringu alal on ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) välja arendatud järgmistes

asustusüksustes: Kiviõli ja Püssi linnas, Lüganuse ja Erra alevikus ning Purtse, Varja, Savala, Maidla ja

Uniküla külas10.

Eriplaneeringu alale jäävad riigiteed, kohalikud teed, metsateed ja erateed. Riigiteede paiknemist

kirjeldab Joonis 3.2.

Suurimaks riigimaanteeks on põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva. Põhimaanteed ühendavad pealinna

teiste suurte linnadega, suuri linnasid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga.

Lähtuvalt põhimaantee funktsioonist on nendel riigiteedel prioriteetseks läbiv liiklus ning kiire ühenduse

tagamine regioonide vahel. Käesolevaga on Transpordiamet esitanud Rahandusministeeriumile

taotluse sooviga koostada riigi eriplaneering, et kavandada põhimaanteel nr 1 Tallinn-Narva asuva

Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamine.

Lisaks põhimaantee trassikoridori asukohale määratakse trassiga seotud teiste piirkonna teede ja

rohevõrgustiku toimimiseks vajalike rajatiste asukohad (nt eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed,

kergliiklusteed, ökoduktid, sillad, tehnovõrgud, 5G taristu, jmt).

Lisaks jäävad eriplaneeringu alale riigimaanteedest tugimaantee nr 34 Kiviõli-Varja ja mitmed

kõrvalmaanteed.

Eriplaneeringu ala läbib lääne-idasuunaliselt Tallinn-Narva raudtee (vt Joonis 3.2). Raudtee põhiniidilt

hargnevad raudteeharud tootmisaladele nii Kiviõlis, Püssis kui ka Aa külas (ja harud Kohtla-Järve

tööstusaladele).

3.1.3 Kultuuriväärtuslikud alad ja objektid

Kultuuriväärtuslike aladena ja objektidena vaadeldakse riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi,

pärandkultuuriobjekte ja koostatava Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikke

hoonestusalasid ja väärtuslikke maastike. Nende paiknemist eriplaneeringu alal kirjeldab Joonis 3.3.

Kultuuriväärtused on koondunud eriplaneeringu ala põhja- ja lääneossa.

Eriplaneeringu alale jääb kokku 113 kultuurimälestist. Kõige enam (67) on arheoloogiamälestisi

(kultuskivid, kivikalmed, kalmistud, asulakohad). Ehitismälestisi on 41 (valdavalt hooned ja rajatised –

Aa, Püssi ja Maidla mõisakompleksi kuuluvad hooned ja rajatised, pargid jne), ajaloomälestisi neli ja

üks kunstimälestis. Tegevusi mälestisel ja selle kaitsevööndis reguleerib muinsuskaitseseadus.

Vastavalt muinsuskaitseseadusele peab hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või muinsuskaitsealal

asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada.

Pärandkultuuriobjekte on eriplaneeringu alal 97. Pärandkultuuriobjekid on eelmiste põlvkondade

elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus. Pärandkultuuriobjektidest on

eriplaneeringu alal nt: maaparandusobjektid; põlised metsateed, jalgrattarajad, hobuseteed;

turbavõtukohad; mõisaarhitektuuriobjektid; eriotstarbel rajatud puistud; endised kruusakarjäärid;

vahtkondade kordonid jne. Loetelu on väga lai ja mitmekesine. Pärandkultuuriobjektid ei ole kaitse alla

võetud ja koostatav valla üldplaneering neid kaitse alla ei võta.

Koostatav valla üldplaneering määrab miljööväärtuslikud hoonestusalad Kiviõli ja Püssi linnas. Valdav

osa miljööväärtuslikest hoonestusaladest asub Kiviõlis. Üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslike

hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimused. Samuti täpsustatakse maakonnaplaneeringuga määratud

väärtuslike maastike kasutustingimusi ja Maidla väärtusliku maastiku piiri.

10 Lüganuse valla arengukava Lisa 1. Toimekeskuse analüüs. Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018

määrus nr 39 lisa 1.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 27

Eriplaneeringu alale jäävad väärtuslikest maastikest: Sope-Ontika, Lüganuse-Purtse, Kohtla-Nõmme ja

Maidla. Maidla väärtuslik maastik on Lüganuse vallas võetud kohaliku kaitse alla ja seal kehtivad

rangemad tingimused vastavalt kehtestatud kaitsekorrale.

Joonis 3.2. Riigiteed ja raudtee eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas. Allikas Maa-amet ja Riigimetsa

Majandamise Keskus.

28 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Joonis 3.3. Kultuuriväärtused eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas. Allikas EELIS

(pärandkultuuriobjektid), kultuurimälestiste register (kultuurimälestised), koostatav Lüganuse valla

üldplaneering (miljööväärtuslikud hoonestusalad, väärtuslikud maastikud).

3.1.4 Roheline võrgustik

Eriplaneeringu alal leidub nii Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kui ka koostatava Lüganuse valla

üldplaneeringuga täpsustatud rohelise võrgustiku struktuure (vt Joonis 3.4). Viimase järgi on

planeeritaval alal neli tugialana ja viis koridorina määratletud struktuurielementi. Käesolevas VTK-s läbi

viidud asukoha eelvaliku ruumianalüüsis (vt ptk 3.2) ei kuulunud roheline võrgustik välistavate tegurite

hulka, mille alusel eelvalikualasid kujundati. Ruumianalüüsis kasutatud välistavate tegurite alusel valitud

BTT võimalike asukohaalternatiivide alad kattuvad suures osas rohelise võrgustiku aladega.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 29

Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamisele,

toimimisele ja sidususele, arvestades KSH aruandes hinnatava planeeringulahenduse asukohta ja sisu.

Joonis 3.4. Rohelise võrgustiku paiknemine eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet,

2022).

3.1.5 Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid

ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad

loodusobjektid. Eriplaneeringu alal leidub suhteliselt vähe kaitstavaid loodusobjekte. Näiteks puuduvad

eriplaneeringu alal hoiualad, püsielupaigad, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, I

kaitsekategooria liikide leiukohad ning kaitstavate seente ja samblike leiukohad. Samuti puuduvad

projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid.

30 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Täielikult või osaliselt asub eriplaneeringu alal 7 kaitseala ja 1 üksikobjekt (rändrahn) ning kaitstavate

liikide leiukohti11 (vt Joonis 3.5):

▪ Aa mõisa park;

▪ Aa männik;

▪ Purtse männik;

▪ Püssi mõisa park;

▪ Uhaku maastikukaitseala (kattub Natura 2000 Uhaku loodusalaga ja ka kaitse-eesmärgid on

kattuvad);

▪ Maidla mõisa park;

▪ Kiviõli looduskaitseala;

▪ Varja rändrahn;

▪ 21 II ja III kaitsekategooria looma- ja taimeliikide leiukohta.

Vastavalt LKS § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine

massiteabevahendites keelatud ja seetõttu neid ei kajastata Joonisel 3.5.

Sealjuures on käesolevas VTK-s läbi viidud asukoha eelvaliku ruumianalüüsis kaitstavad loodusobjektid

loetud välistavate tegurite hulka, rangelt kaitstavate liikide leiukohtadele on arvestatud lisaks puhvreid

(vt ptk 3.2). Lähimad kaitsealad on eelvaliku ruumianalüüsi tulemusel selgunud BTT võimalike

asukohaalternatiivide aladest ca 1 km kaugusel, kaitstavate liikide leiukohtadest on

asukohaalternatiivide aladele lähimaks kanakulli leiukoht, mis asub üle 200 m kaugusel alast.

Metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaiku leidub kogu planeeringualal 21 tükki. Ka need on

ruumianalüüsis loetud välistavate tegurite hulka. VTK-s selgunud täpsustatud eriplaneeringu alaga

piirnevad siiski mitmed väärielupaigad.

Eriplaneeringu kavandatava tegevuse planeerimisel on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega.

Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse vastavalt vajadusele ja kavandatava tegevuse sisule

võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitlemise vajadus ja konkreetsed

objektid ning teemad selguvad planeeringu tööprotsessi ja täpsema lahenduse (nt heitvee ärajuhtimise

taristu asukoha) väljatöötamisel.

3.1.6 Natura 2000 alad

Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele leidub eriplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses

ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku, Natura 2000, alasid. Natura 2000 on üleeuroopaline

kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja

taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt

ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud

tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn

linnudirektiiv e LiD). Täpsemalt leidub eriplaneeringu alal üks Natura 2000 võrgustiku loodusala − Uhaku

loodusala (RAH0000683). Lisaks on asjakohane välja tuua ka eriplaneeringuala lähedal asuv

Pangametsa loodusala (RAH0000163) (vt Joonis 3.6).

Käesolevas VTK-s läbi viidud asukoha eelvaliku ruumianalüüsis (vt ptk 3.2) selgitati välja BTT võimalike

asukohaalternatiivide alad. Nendel aladel leitakse KSH I etapi aruande koostamisel rajatava kompleksi

asukohaalternatiivid. Natura 2000 võrgustiku alad jäävad eelvaliku ruumianalüüsil selgunud BTT

võimalike asukohaalternatiivide aladest kaugele – Uhaku loodusala minimaalselt ca 1,7 km ja

Pangametsa loodusala ca 3,5 km ja neid tegevus ei mõjuta.

11 Vastavalt EELIS infosüsteemi 13.01 2022 seisuga andmetele.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 31

Joonis 3.5. Kaitstavate loodusobjektide ja vääriselupaikade paiknemine eriplaneeringu alal ja

lähipiirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2022).

Arvestades aga asjaolu, et planeeritava kompleksi toimimiseks on vajalik rajada heitvee ärajuhtimiseks

süsteem, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte, mille

asukohta käesoleva VTK etapis teada ei ole, siis tuleb eriplaneeringu I etapi KSH aruandes

ruumilahenduse väljatöötamisel kaaluda mõju ka Natura 2000 võrgustikule. Seega, eriplaneeringu I

etapi KSH aruande raames viiakse läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine vähemalt

kahele eelpool nimetatud loodusalale (Uhaku ja Panagametsa) alustades eelhindamisega ja

vajadusel liigutakse edasi asjakohase hindamise faasi. Juhul kui KSH aruande koostamisel ja

planeeritava tegevuse täpsustumisel selgub, et tegevuse mõjualas asub veel teisigi Natura 2000

alasid, siis viiakse Natura hindamine läbi ka neile.

Planeeringu rakendumine ja planeeringuga kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura

2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärke kahjustada.

32 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Joonis 3.6 Natura 2000 võrgustiku alad eriplaneeringu alal ja tegevuse võimalikus mõjualas (aluskaart:

Maa-amet, 2022).

3.1.7 Pinnaveekogud

Piirkonnas on looduslikeks pinnaveekogudeks Kohtla jõgi ja Purtse jõgi. Planeeringualal asub kraavide

võrgustik, neist suuremad on Varbe ja Varja peakraavid, mis suubuvad Kohtla jõkke.

Kohtla ja Purtse jõgedele avaldavad negatiivset mõju eelkõige lähedalasuvad jääkreostusobjektid, sh

fenoolisoo ja Kohtla-Järve tööstuslike jäätmete prügila. Samuti võib mõju tuleneda piirkonnas

paiknevatest kaevandustest.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 33

3.1.8 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused

Eriplaneeringuala asub Viru lavamaal ning piirkonnale on iseloomulik suhteliselt tasane pinnamood, mis

on tingitud ka õhukesest pinnakattest. Muidu vähese liigendusega reljeefis tulevad tugevalt esile

tehispinnavormid tööstusalade lähistel.

Piirkonnas tehtud uuringute andmetel moodustavad tööstusalade lähistel loodusliku pinnakatte

glatsiaalne saviliivmoreen ja glatsiolimniline saviliiv ja liiv, milledel lasub kohati soosetteid (turvastunud

muld või turvas). Looduslike pinnaste pealispind jääb ligikaudu absoluutkõrgusele 48-49 m. Pinnakatte

ülemise osa moodustavad tööstusaladel ja lähialadel väga erineva koostise ja paksusega täitepinnased

(killustik, tagasitäitena pandud lubjakivi, moreen, poolkoks, muld). Pinnasevesi täites ja

kvaternaarisetetes toitub sademetest ning selle veetase kõigub sõltuvalt sademete hulgast.

Aluspõhja ülemise osa moodustavad merglilased põlevkivikihtidega lubjakivid. Ordoviitsiumi lubjakivi

paksus kuni 40 m ning selle all lamab savikas glaukoniitliivakivi paksusega 1 m ning diktüoneemaargilliit

paksusega 2 m. Argilliidi all lamab liivakivi, mille paksuseks on umbes 20 m. Liivakivi all algab alam-

Kambriumi Lükati ja Lontova kihistu savi, mille paksus on umbes 75 m.

Piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes levivad erinevad veekogumid ja veekihid ning veepidemed

(detailne ülevaade antakse I etapi KSH aruandes). Põhjavee maapinnalähedased kihid (Ordoviitsiumi

Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (O_pkivi) Lasnamäe-Kunda veekiht, mis on seotud ca

35…40 m paksuste karbonaatsete Ordoviitsiumi kivimitega (O) on valdavalt nõrgalt kaitstud, kohati

kaitsmata või keskmiselt kaitstud (vt Joonis 3.7) - veepideme moodustavad kvaternaari savipinnased

on ebaühtlase levikuga ja kohati üldse puuduvad.

Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavesi on poolkoksimägede piirkonnas reostunud ohtlike ainetega, sh

fenoolidega. Kohati on saasteaineid leitud ka Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi seirekaevude veest.

Peamine põhjavee reostuse põhjustaja oli varasem põlevkiviõli tootmise ja tootmisjäätmete ladestamise

praktika, mille tulemusena reostus õlidega maapind ning tööstusterritooriumi ja prügila ümbruse

kraavide vesi.

3.1.9 Väärtuslikud põllumajandusmaad, maaparandussüsteemid

Eriplaneeringu alal leidub nii Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kui ka koostatava Lüganuse valla

üldplaneeringuga täpsustatud väärtuslikke põllumajandusmaid. Tallinn-Narva raudtee ja Tallinn-Narva

mnt vahele jääv eriplaneeringu ala on valdavalt maaparandussüsteemidega kaetud.

Käesolevas VTK-s läbi viidud asukoha eelvaliku ruumianalüüsis (vt ptk 3.2) ei kuulunud väärtuslikud

põllumajandusmaad (paiknemine on näidatud BTT eriplaneeringu veebiportaali kaardirakenduses) ja

maaparandussüsteemid (paiknemine on näidatud Maa-ameti kaardirakenduses) välistavate tegurite

hulka, mille alusel eelvalikualasid kujundati.

Ruumianalüüsis kasutatud välistavate tegurite alusel valitud BTT võimalike asukohaalternatiivide alad

välistasid ka väärtuslike põllumajandusmaade alade sattumise piirkonda, kust asukohaalternatiive

otsitakse. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele,

arvestades KSH aruandes hinnatava planeeringulahenduse asukohta ja sisu.

Maaparandusseaduse § 51 reguleerib maakasutust maaparandussüsteemi maa-alal, sh maakasutuse

muudatuste tegemist. Selleks on vaja saada Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolek, mis põhineb

eeldusel, et muudatus ei kahjusta maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist piirkonna

maatulundusmaadel. Maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimisega on vaja arvestada ka

sademevee ärajuhtimisel maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavidesse. Maaparandus-

seaduse § 53 sätestab, et maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks on vaja saada Põllumajandus- ja

Toiduameti luba. Kui lisavee juhtimiseks tuleb eesvool või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib

eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast rekonstrueerimistöid on maaparandus-

süsteemile kasutusluba antud.

34 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Joonis 3.7 Põhjavee maapinnalähedaste kihtide kaitstus eriplaneeringu alal ja lähipiirkonnas (aluskaart:

Maa-amet, 2022).

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 35

3.2 Asukoha eelvaliku ruumianalüüs

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine. Eriplaneeringu

asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.

Asukoha eelvaliku esimese sammuna teostati geoinformaatiline analüüs (edaspidi ruumianalüüs), kus

kasutati BTT võimalike asukohaalternatiivide alade välja selgitamiseks välistamise meetodit.

Alljärgnevalt on välja toodud analüüsis käsitletud välistavad tegurid, mis ei võimalda BTT rajamist.

Välistavate tegurite valik ja puhverala ulatus tuleneb õigusaktidega sätestatud piirangutest ja eesmärgist

vältida tootmisprotsessiga kaasneda võivaid häiringuid tundlikele aladele (elamud, ühiskondlikud

hooned).

Elu- ja ühiskondlikud hooned

Elu- ja ühiskondlike hooneid

ümbritsev 500 m puhverala loeti

BTT rajamist välistavaks teguriks.

BTT rajamisega võib kaasneda

häiringuid (tegevus laoplatsil,

rasketransport, tolmu hajusheide

jm) ning visuaalne häiring.

Puhverala ulatuse määramisel

arvestati distantsiga, mille korral

on suure tõenäosusega häiringud

välistatud.

Joonis 3.8. Elu- ja ühiskondlikud

hooned koos 500 m puhvriga

eriplaneeringu alal ja

lähipiirkonnas, mis välistavad BTT

rajamise.

36 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Kultuurimälestised

Kultuurimälestised koos 50 m

kaitsevööndiga loeti BTT rajamist

välistavaks teguriks. Tegevusi

mälestise kaitsevööndis reguleerib

muinsuskaitseseadus.

Joonis 3.9. Kultuurimälestised

koos 50 m kaitsevööndiga

eriplaneeringu alal ja

lähipiirkonnas, mis välistavad BTT

rajamise.

Veekogud

Veekogud koos ehitus-

keeluvööndiga loeti BTT rajamist

välistavaks teguriks. Vastavalt

looduskaitseseadusele on ranna

või kalda ehituskeeluvööndis uute

hoonete ja rajatiste ehitamine

keelatud. Ehitustegevuse

kavandamisel tuleb järgida

looduskaitseseaduses esitatud

nõudeid ja erisusi.

Joonis 3.10. Veekogud koos

ehituskeeluvööndiga

eriplaneeringu alal ja

lähipiirkonnas, mis välistavad BTT

rajamise.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 37

Kaitstavad loodusobjektid, sh

VEP-id

Kaitstavad loodusobjektid (Natura

2000, kaitsealad, kaitstavad

looduse üksikobjektid, II

kategooria loomade elupaigad,

VEP) loeti BTT rajamist

välistavaks teguriks. Olenevalt

looduskaitselistest objektidest on

peetud vajalikuks puhverala

määramist: Natura 2000

võrgustiku kuuluvatele aladele

1000 m; II kategooria loomade

elupaikadele 200 m; kaitsealustele

üksikobjektidele 50 m.

Vastavalt LKS on II kaitsekategooria

liigi isendi täpse elupaiga asukoha

avalikustamine massiteabevahendites

keelatud, seetõttu neid joonisel ei

kajastata, kuid välistava tegurine on

arvestatud.

Joonis 3.11. Kaitstavad

loodusobjektid koos puhvritega

eriplaneeringu alal ja

lähipiirkonnas, mis välistavad BTT

rajamise.

Maardlad

Maardlad loeti BTT rajamist

välistavaks teguriks. Vastavalt

maapõueseadusele ei tohi

kavandatav tegevus piirata

juurdepääsu maavaravarule.

Joonis 3.12. Maardlad

eriplaneeringu alal ja

lähipiirkonnas, mis välistavad BTT

rajamise.

38 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Soo

Soo loeti BTT rajamist välistavaks

teguriks, kuna ehitusgeoloogilised

tingimused ei võimalda alal

ehitustegevust.

Joonis 3.13. Sood eriplaneeringu

alal ja lähipiirkonnas, mis välistab

BTT rajamise.

Aidu karjääri turismi-

potentsiaaliga ala

Aidu karjääri turismipotentsiaaliga

ala loeti välistavaks teguriks.

Osale alale on juba kehtestatud

Aidu Veespordikeskuse

detailplaneering (2014) ja Ida-Viru

maakonna arengustrateegia 2019-

2030+ (2018) määratleb ala olulise

ja omapärase turismipiirkonnana.

Joonis 3.14. Aidu karjääri

turismipotentsiaaliga ala

eriplaneeringu alal ja

lähipiirkonnas, mis välistab BTT

rajamise.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 39

Ruumianalüüsi põhjal

välistatud alad

Erinevate välistavate tegurite

koondamisel selgusid alad, kuhu

ei ole BTT rajamine tõenäoliselt

võimalik. Ruumianalüüsi põhjal ei

ole BTT rajamine võimalik

eriplaneeringu ala põhja- ja

lääneosas ning valdavat ka valla

lõunaosas.

Joonis 3.15. Ruumianalüüsi

põhjal välistatud alad BTT

rajamiseks.

Ruumianalüüsi tulemusena selgusid piiranguteta alad, mida analüüsiti edasi.

Ruumianalüüsi põhjal selgunud

piiranguteta alad

Ruumianalüüsi põhjal on

eriplaneeringu alal piirkondi, kus

õigusaktidega sätestatud

piiranguid ja tundlike objekte

(elamud, ühiskondlikud hooned) ei

ole. Kõik need piiranguteta alad

aga ei sobi BTT võimalikuks

asukohaks, kuna BTT asukoht

peab vastama tingimustele, mis

tagavad BTT rajamise ja toimimise

võimalikkuse: ala suurus 160 ha;

ala kuju (võimalikult

ristkülikukujuline); kaugus Soome

lahest, kuhu puhastatud vesi

süvamere kollektori kaudu

suunatakse, kuni 10 km.

Joonis 3.16. Ruumianalüüsi

põhjal leitud piiranguteta alad.

40 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

BTT võimalike asukoha-

alternatiivide alad

Edasise analüüsi käigus välistati:

väiksemad kui 160 ha suurused

alad; kitsad ja ebakorrapärase

kujuga alad, mis ei võimalda

territooriumi otstarbekat kasutust;

alad, mis jäävad Soome lahest

kaugemale kui 10 km. Seeläbi

selgusid BTT võimalike

asukohaalternatiivide alad.

Joonis 3.17. BTT võimalike

asukohaalternatiivide alad.

Järgmise sammuna toimub eelvaliku etapis ja KSH I etapi aruande koostamisel tehnilisi tingimusi

arvestades võimalike asukohtade piiritlemine (BTT võimalike asukohaalternatiivide aladel). Määratakse

tehniliste kommunikatsioonide põhimõttelised asukohad (trassi koridorid) ja juurdepääsuvõimalused.

Seejuures arvestatakse, et BTT rajatised tuleb planeerida väljaspoole elektri- ja gaasipaigaldiste ning

muude taristuobjektide kaitsevööndit. Kõik ristumised taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad

tegevused, sh samalaadsete BTT taristuobjektide paigaldamine, tuleb kooskõlastada taristu

valdajatega. Seejärel toimub võimalike asukohtade võrdlemine ja sobivaima asukoha valik.

Eriplaneeringu BTT rajamiseks sobivaima asukoha leidmise protsess on skemaatiliselt kujutatud

joonisel 3.18.

Joonis 3.18. Eriplaneeringu BTT rajamiseks sobivaima asukoha leidmise protsess.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 41

4 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

Eriplaneeringu koostamisega on lahutamatult seotud KSH protsess. KSH viiakse läbi nii asukoha

eelvaliku kui ka detailse lahenduse koostamisel (eriplaneeringu ja KSH protsessist anti täpsem ülevaade

ptk 2.1).

Olemuselt on eriplaneeringu väljatöötamise kavatsus (VTK) planeeringu KSH lähteülesanne, milles

selgitatakse hindamise ulatust ja ajakava ning nimetatakse eeldatavalt oluline ebasoodne

keskkonnamõju. Planeerimisseadus (PlanS) ei täpsusta kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu VTK

sisunõudeid. PlanS seletuskirja kohaselt on eriplaneeringu KSH VTK eesmärgiks tuua välja:

1. KSH ulatus;

2. eeldatav ajakava;

3. hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise,

positiivse ja negatiivse mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele

vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele,

Natura 2000 võrgustiku alale, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutusele,

kultuuripärandile ja maastikele, hinnang jäätmetekke võimaluste ja piiriülese keskkonnamõju

esinemise võimalikkuse kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldus;

4. eriplaneeringu alternatiivsete asukohtade kirjeldus;

5. muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.

Kuna VTK on aluseks KSH aruande koostamisele, siis sisunõudeid aitab täpsustada PlanS § 104 lg 2

nõue, et eriplaneeringu KSH esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lõike 4 punktides 1-14 ja 16-17 nimetatud teavet.

Sellest lähtuvalt on otstarbekas VTK sisustamise aluseks võtta KeHJS § 36 lg 2 (mis täpsustab

eeltoodud loetelu).

Sarnaselt eriplaneeringu koostamisega viiakse mõjude hindamine läbi kahes etapis. Asukoha eelvaliku

etapis toimub asukoha eelvaliku mõjude hindamine ning detailse lahenduse etapis detailse lahenduse

mõjude hindamine. Käesolev VTK on aluseks ennekõike asukoha eelvaliku mõjude hindamise aruande

koostamisele. Asukoha eelvaliku mõjude hindamise aruanne (eraldi peatükk, lisa vms) peab sisaldama

detailse lahenduse mõjude hindamise aruande väljatöötamise kavatsust (lähtudes PlanS § 104 lg 3,

mille järgi KSH esimese etapi aruanne on teise etapi KSH aruande koostamise alus).

Mitmeid neist teemadest on lähteseisukohtade koosseisus eelnevalt ära toodud (ptk 2.4 „Eriplaneeringu

ala täpsustamine ja KSH ulatus“, ptk 2.6 „Ajakava“, ptk 3.2 „Asukoha eelvaliku ruumianalüüs“, mis toob

välja BTT asukohaalternatiivide võimalikud alad; ptk 3.1 on esitatud keskkonnatingimuste kirjeldus, ptk

2.5 kirjeldatakse planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega, ptk

2.7 koostööd ja kaasamist, sh kaasatavad asutused, ptk 2.6 ajakava, sissejuhatuses andmed

planeeringu koostajate ja hindajate kohta) ja siinkohal neid ei korrata.

VTK on koostatud eeldusel, et ei kaasne piiriülest mõju, kuna eelanalüüsidest ei ole piiriülese mõju

võimalus ilmnenud.

42 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

4.1 Keskkonnamõju hindamise metoodika

4.1.1 Üldine hindamismetoodika kirjeldus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja

edendada säästvat arengut (KeHJS § 311). Kuna eriplaneering on aluseks ehitusõigusele ja hilisemates

menetlustes on otstarbekas vältida korduvhindamist (sh keskkonnakompleksloa taotlemisel),

arvestatakse KSH läbiviimisel, eelkõige detailse ehk II etapi mõjude hindamisel keskkonnamõju

hindamise (KMH) detailsusastmega. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava

tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning

kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või

vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg 1).

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja

metoodikaid. Kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (sh ekspertide, menetlusosaliste ja avalikkuse

arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Üldistatult jagunevad

kasutatavad tehnikad (meetodid) kahte kategooriasse:

- mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil

otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse

mõjutegureid kvantitatiivselt;

- hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja

olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest).

Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud metoodikatega)

kehtestatud nõudeid saasteainete tekke kohta ja ka leevendavate meetmete rakendamise nõudeid12.

Näiteks juhul, kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud piirväärtused13, antakse KSH aruandes

vastavushinnang. Asjakohasusel hinnatakse, kuivõrd parima võimaliku tehnika (PVT) minimaalse või

optimaalse heite- ja keskkonnatoime taseme rakendamine muudab avaldatava keskkonnamõju

olulisust. Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise

nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Samas

hinnatakse sel juhul eraldi võimalike avariiolukordade esinemisel tekkida võiva mõju olulisust.

Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit (sarnaste

projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine).

Kuna BTT tehnoloogiline projekteerimine toimub paralleelselt eriplaneeringu koostamisega ja mõjude

hindamisega, siis andmed heitetasemete ja rakendavate leevendavate meetmete kohta saab

tööstusheite seadusest ja selle alamaktidest, samuti asjakohastest PVT-viitedokumentidest ja PVT-

järeldustest (kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusotsustega), sh horisontaalsetest PVT

viitedokumentidest. Kuna BTT reoveepuhasti heitvesi kavatsetakse juhtida Soome lahte, siis tuleb

arvestada ka HELCOM nõuetest Eestile merekeskkonna seisundi parendamiseks (sh nõuded

tegevustele, toitainete reostuskoormuste vähendamise eesmärgid, jms).

BTT põhitegevusteks on tselluloosi tootmine (sh tallõli ja võimalusel muude nn biokemikaalide tootmine,

mille teke kaasneb tselluloosi tootmisega) ning elektri- ja soojusenergia koostootmine suures

põletusseadmes. Põhitegevusega kaasnevate materjalide voogusid (puukoor, tuhk, reoveepuhastuse

12 Planeerimisel ja mõju hindamisel on aluseks kehtivad õigusaktid, kuid VTK-s ei tooda välja

vastavat loetelu – aktide paljususe tõttu tuleks teha valik, mida näidata ja võib jääda ekslik mulje, et juhindutakse ainult neist. KSH aruandes esitatakse konkreetsed viited, milliseid õigusakte ja metoodikaid on hindamisel aluseks võetud. 13 Nt õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid, PVT järgsed eriheited vms – BTT on käitis, mis

peab rakendada PVTd ja taotlema tegutsemiseks keskkonnakompleksloa.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 43

setted) on eelistatult kavas taaskasutada (kompostimisel saadakse põllumajanduses ja rekultiveerimisel

kasutatav materjal; tuhka kasutatakse põldude lupjamisel või maaparanduses ja ehituses täiteainena),

kuid kui see ei osutu võimalikuks, anda üle jäätmena või reoveesetted põletatakse. Tehnoloogilise

projekteerimise andmete saamisel täpsustatakse ka hindamistulemusi.

Kõikides mõjuvaldkondades hinnatakse koosmõju nii kavandatavas käitises endas kui piirkonnas

toimuvate ja teadaolevalt kavandatavate tegevustega. Samuti antakse hinnangud kumulatiivsete

mõjude esinemisvõimalustele (kumulatiivne mõju on üksikute tegevuste ja mõjuliikide koostoimes

avalduv/tekkiv mõju, mis ei pruugi olla erinevate mõjude „aritmeetiline summa”).

4.1.2 Eri valdkondade mõjude hindamisest

Avaldatava keskkonnamõju võib jagada kolme rühma.

1. BTT asukohavaliku ja rajamise mõjud

Siin hinnatakse eelkõige mõju, mis tekib BTT ja selle taristu eeldatavast ruumikasutustest (füüsilisest

paiknemisest), mis muuhulgas võib tekitada barjääriefekte. Käsitletakse:

- mõju maakasutusele, sh maa, mulla, pinnase ja maavarade kasutamisvõimalustele;

- mõju põhja- ja pinnaveele (nt voolutakistused), sh maaparandussüsteemidele;

- sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele ning avalikule

ruumile, sh liikumisvõimalustele; liikumisvõimaluste mõju hindamisel hinnatakse ka mõju

laevaliiklusele süvaveekollektori piirkonnas ning kollektori poolt põhjustatud võimalikke ohte

laevaliiklusele (kui laevaliiklust antud piirkonnas üldse on);

- mõju maismaa looduslikule mitmekesisusele, sh rohelisele võrgustikule, loomastikule ja

taimestikule käitise piirkonnas;

- mõju merele, sh merepõhja elupaikadele ja merepõhja elustikule (loomastik ja taimestik);

- mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele;

- mõju maastikule, sh visuaalne mõju;

- mõju kultuuripärandile.

Nende mõjude ulatus on eelkõige seotud BTT ja taristu lähipiirkonnaga. Mõju sõltub mõjutatavate

objektide, koosluste jne olemasolust võrreldavates asukohtades. Nende kohta saadakse ülevaade

andmebaasidest, samuti tehakse täiendavad inventariseerimised. Mõju olulisuse osas on esmatähtis,

et asukohtade leidmisel välistati tundlikud objektid, sh määrati asjakohasusel puhvertsoonid (ptk 3.2),

mis vähendab olulise negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust. BTT asukohas võib füüsilisest

paiknemisest tingitud mõju lugeda pikaajaliseks ja pöördumatuks. Mõju hinnatakse

eksperthinnangutega, mõjud sõltuvad kavandatava tegevuse parameetritest ja vaadeldavates

asukohtades valitsevatest tingimustest.

Juhul, kui mõjutatakse võrgustikku (teed, rohevõrgustik, vesi, sh maaparandussüsteemid), siis mõju

ulatus võib olla määratud võrgustiku ulatusega - täpsem ulatus selgub konkreetsete võrreldavate

asukohtade ja BTT komponentide-taristu mahu selgumisel. Mõju hinnatakse eksperthinnangutega, mida

vajadusel toetavad asjakohased modelleerimised.

BTT hoonete ja taristu rajamine võib mõjutada põhjavee ülemiste kihtide (sh pinnasevee) liikumist, mis

võib tekitada muutusi veerežiimides nii üles kui allavoolu BTT-st. Võib eeldada, et asukohtadena

sobivatel aladel on kraavisüsteemid, mis võivad olla ka maaparandussüsteemi osaks. BTT rajamine

võib tekitada muutusi veerežiimides nii üles kui allavoolu BTT-st. Maaparandussüsteemi eesvoolude

puhul võib osutada vajalikuks maaparandussüsteemi ümberehitamine. Seejuures tuleb arvestada, et

riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud on olulised maaparandusehitised, mille ümberehitamine

mõjutab laiemat ala ning on seega seotud suuremate kulutuste ja võimalike negatiivsete mõjude

esinemisega.

44 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Siia rühma kuuluvad ka BTT ehitusaegsed mõjud. Üldiselt on tegemist lühiajaliste mõjudega, mis

tekitavad keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust, mis on koosmõjus sellel ajal piirkonna teiste

püsimõjudega, milleks on peamiselt heitmed (õhu saasteained, müra) alalistest saasteallikatest ja

liiklusest. Ehitusaegsete mõjude ulatus on eelkõige seotud ehitustegevuse piirkonnaga. Laiema

ulatusega on ehitusega seotud transport - ehituse ajal lisanduv raskeveokite liiklemine tekitada

ummikuid juurdesõiduteedel, tekitades seega veel lisaks õhusaastet ja suurendades mürakoormust

juurdepääsuteede sõlmedes. Maismaal mõjutatakse eelkõige välisõhu kvaliteeti – tegevustest nagu

ehitusmaterjalide transport, paigaldustööd, ajutised asfaltbetoonitehased tekivad heitgaasid, tolm ja

müra. Merekeskkonnas on mõjuteguriks eelkõige torustiku paigaldustööde ajal tekkida võiv heljum.

Nende mõjude hindamise metoodika on olemuselt sama, mis kasutusaegsete mõjude hindamisel.

Eraldi teema on ehitusaegne ressursside vajadus, sh ehitusmaterjalide hankimine. Hinnang antakse

ehitusmaterjalide kättesaadavusele eksperthinnanguna, lähtudes mh üldisematest arengu-

dokumentidest ja nende mõjuhinnangutest (sh hinnatakse sotsiaal-majanduslikku mõju).

Detailse lahenduse etapis tuleb käsitleda veelaskme rajamisega seotud tegevusi (süvendamine, tahkete

ainete paigutamine: alates mahust 10000 m3 on keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik

(keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 p 17 ja 17¹).

2. BTT kasutusaegsed mõjud

- Ressursside hankimise mõju: eelkõige puit (Eestist ja Lätist, Leedust) ja vesi (eeldatavalt

piirkondlik mõju). Antakse hinnang ressursside kättesaadavusele alternatiivsetest allikatest ja

riskide maandamise meetmete asjakohasusele. Hindamisel arvestatakse, et samale ressursile

võivad pretendeerida teised tegevused. Hinnangud hõlmavad tulevikustsenaariume, mille ulatus

on määratud tehase tegutsemisajaga. Veevõtuga seos hinnatakse mh põhjavee kasutamise

pikaajalisi mõjusid maapinna püsivusele (kvaasistabiilsusele). Antakse põhjaveevaru piisavuse

hinnang, mis on sisendiks hilisemale põhjaveevarude kinnitamisele.

- Õhuheitmete, sh lõhn ja müra mõju välisõhu kvaliteedile, hõlmab nii BTT käitamise kui toorme ja

toodangu transpordi (eeldatavalt piirkondlik mõju).

- Mõju kliimale (eelkõige globaalse tasandi mõju), kavandatud tegevuse kliimakindlus (kohaliku

tasandi mõju). Hinnatakse muuhulgas kasvuhoonegaaside heite muutust (kohaliku tasandi mõju).

- Saasteainete heide vette ja pinnasesse, selle mõju vee ja pinnase kvaliteedile (eeldatavalt

piirkondlik mõju). Kuna BTT heitvesi kavatsetakse juhtida Soome lahte, tuleb kindlaks teha

võimalik piiriülene mõju. Hinnatakse täiendava reostuskoormuse mõju merekeskkonnale (nii vee

keemiale, hapnikutingimustele kui elustikule), sh arvestades tänast Soome lahe

keskkonnaseisundit. Seetõttu hinnatakse muuhulgas veekaitse eesmärkide erandite

kohaldamise vajadust ning tegevuse vastavust erandi tingimustele. Muuhulgas hinnatakse

võimalikke mõjusid merevee soolsusele ja asjakohasusel soolsuse muutusest tingitud mõjusid

arvesse võttes, et täna juhitakse samas mahus magevesi sammuti jõe kaudu merre. Eraldi

hinnatakse tööstusterritooriumil tekkiva sademevee käitlemise lahedusi, sh puhastamise vajadust

(nt palgiplatsidele sattunud sadevesi vajab eeldatavalt puhastamist).

- Jäätmeteke ja erinevate jäätmete käitluse mõjud, sh hinnang saaduste taaskasutusvõimalustele

(eeldatavalt piirkondlik mõju).

- Mõju inimeste tervisele ja heaolule (eeldatavalt piirkondlik mõju).

- Avariiolukordade esinemine ja nende mõju, sh kemikaalide käitlemisega seotud õnnetused

(asukohas ja lähiümbruses avalduv mõju).

Üldiselt on siin mõjutegurid kvantitatiivselt iseloomustavad (nt ressursikasutuse või heite maht), osadele

teguritele on määratud kvantitatiivsed heite piirväärtused (nii õigusaktidega kui PVT järeldustega).

Samuti on õigusaktidega kehtestatud keskkonnakvaliteedi normatiivid, mis arvestavad kas

keskkonnakomponentide vastupanuvõimega või on kehtestatud lähtuvalt inimese tervisest.

Piirväärtuste olemasolul antakse vastavushinnangud, mis põhinevad asjakohastel

modelleerimistulemustel (nt õhusaaste modelleerimine kas KOTKAS Airviro või Aeropol mudeliga).

Mõjud, sh nende ulatus sõltuvad kavandatava tegevuse parameetritest ja asukohast. Seni, kuni

parameetrid täpsustuvad, antakse hinnangud analoogiate põhjal.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 45

Hinnatakse, kas kasutusaegsed mõjud võivad ulatuda Natura 2000 aladeni (see moodustab ühe osa

läbiviidavast Natura hindamisest).

Puiduressursi hankimise mõju hinnatakse eksperthinnanguga lähtudes üldisematest arengu-

dokumentidest ja nende mõjuhinnangutest (sh hinnatakse sotsiaal-majanduslikku mõju). Ptk 4.2 on

esitatud põhjalikum ülevaade läbiviidavatest või varem koostatud asjakohastest uuringutest.

3. Tegevuse lõpetamise mõjud

Võib eeldada, et BTT tegevuse lõpetamise järgselt jääb ala tööstuslikku kasutusse. Siiski tuleb

arvestada, kuidas mõjutab tehase tegevuse lõpetamine piirkonna veerežiimi, kui Ojamaa kaevandus

veel tegutseb. Teisalt on vaja hinnata olukorda ja võimalikke mõjusid, kui Ojamaa kaevandus lõpetab

tegevuse.

Hinnatakse ka olukorda, kui ala peaks tööstuslikust kasutusest välja langema. Sel juhul on aluseks

töötusheite seaduse § 58 sätted käitise tegevuse lõpetamisest. Rakendatavad meetmed peavad

tagama, et tegevuskoht ei avaldaks selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud

tulevast kasutamisviisi arvestades olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule,

varale ja kultuuripärandile.

4.1.3 Alternatiivide hindamise metoodika

Võimalike asukohtade hindamise metoodika tuleneb asukoha valiku üldistest tingimustest (vt ptk 2.4) ja

välistavatest teguritest (ptk 3.2). Tingimused ja tegurid hõlmasid tehnilis-majanduslikke aspekte ja

erinevaid keskkonnamõjusid. Metoodika rakendamisega tuleb leida nii loodus- kui ka

majanduskeskkonna suhtes parim võimalik lahendus.

Asukohavaliku tehnilis-majanduslikud tingimused on eelkõige seotud taristu rajamisega. Vajalik on

rajada ühendusteed, raudteeharud, vee- ja kanalisatsioonitrassid, elektriühendus, samuti gaasitorustik.

Üldiseks võrdlemise aluseks on tehniline teostatavus (kas esineb ühikmaksumust oluliselt muutvaid

asjaolusid seoses asukohaalternatiiviga kommentaar: need asukohaalternatiivide kandidaadid, kuhu

taristu rajamine ei ole võimalik, välistatakse asukohavaliku protsessi käigus vastava asjaolu ilmnemisel

– võrrelda tuleb ainult reaalselt teostatavaid alternatiive) ja taristu rajamise kulud, mis koosnevad: a)

maade võõrandamise ja talumistasude eeldatavast maksumusest (sõltub võõrandamise jne ulatusest);

b) taristu ehitamise ja paigaldamise eeldatavast ühikmaksumusest (€/km) ja rajatava taristu pikkusest

(km) erinevate taristuliikide kaupa; c) liitumise maksumus (rakendub elektri, gaasi ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise korral). Tulemused esitatakse võimalike asukohtade võrdlustabelina

kõikide taristuliikide kaupa, võimalusel esitatakse kvantitatiivsed väärtused või kui see ei ole võimalik,

vastavad selgitused. Iga asukohaalternatiivi jaoks summeeritakse taristu rajamise maksumus, mille

alusel koostatakse alternatiivide järjestus tehnilis-majanduslike kriteeriumite alusel.

Alternatiivsete asukohtade võrdleval hindamisel kavandatava tegevuse avaldatava keskkonnamõju

alusel võetakse arvesse kõigi ptk 4.1.2 loetletud mõjuvaldkonna hindamistulemusi. Kui ilmneb, et eri

valdkondades avalduv mõju sõltub ühest ja samast mõjutegurist, siis sellised mõjud arvestatakse ühe

kriteeriumina. Ühe kriteeriumina arvestatakse ka 0-alternatiivi ehk praeguse olukorra säilimise mõju

keskkonnale (siinkohal arvestatakse, et hinnang antakse üldistatult ja mahus, mis on vajalik

asukohaalternatiivide võrdlemiseks).

Hindamistulemused iga kriteeriumi alusel jagatakse järgmise skaala alusel:

- neutraalne mõju või mõju puudub;

- teatud negatiivne mõju, või negatiivne arvamus;

- oluline negatiivne mõju, mida saab leevendada; või väga negatiivne arvamus;

- oluline negatiivne mõju, mida ei saa leevendada;

- teatud positiivne mõju või arvamus;

- tugev positiivne mõju või arvamus;

- väga tugev positiivne mõju.

46 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see:

- eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust;

- põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi;

- seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara.

Tulemused esitatakse asukohaalternatiivide võrdlustabelina kõikide keskkonnamõju iseloomustavate

kriteeriumite kaupa.

Seejärel järgneb tehnilis-majandusliku võrdluse ja keskkonnateemade võrdluse tulemuste

sünteesimine. Seda tehakse eksperthinnangu vormis ning selle põhjal selgitatakse välja sobivaim

asukoht.

4.2 Teadaolevad uuringud

Keskkonnamõju hindamise käigus antavaid hinnanguid või hinnangute osaks olevaid modelleerimisi (nt

müra modelleerimine, õhusaasteallikate modelleerimine) ei käsitleta eraldi uuringutena, nende

läbiviimise vajadusega on arvestatud hindamise töömahus. See hõlmab ka Natura 2000 eelhindamise

ja vajadusel asjakohase hindamise. Kõikides keskkonnamõju valdkondades antakse 1. etapis

hinnangud teadaolevate andmete põhjal. Täpsemad hinnangud, eelkõige kasutusaegsetele mõjudele,

antakse 2 etapis, kui on täpsemalt teada avaldatava mõju iseloom vastavalt tehnoloogilise

projekteerimise jms tulemustele.

Kavandatava tegevuse mõjude väljaselgitamisel kasutatakse maksimaalselt strateegiliste arengu-

dokumentide koostamisel ja muudel põhjustel riiklikul või kohalikul tasandil läbiviidud uuringuid, kui

nendest saab asjakohaseid andmeid mõju hindamiseks (näiteks metsanduse arengukava,

energiamajanduse arengukava, kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikate väljatootmisel ja

ringmajanduse rakendamiseks tehtud uuringud). Neid uuringuid kordama või üle vaatama ei hakata,

vajadusel tehakse täpsustusi kavandatava tegevuse konteksti silmas pidades. Kasutatud uuringutele

antakse viited KSH aruandes.

Kavas on järgmiste uuringute läbiviimine:

1. etapis kavandatava tehase alternatiivsete asukohtade võrdlemiseks ja vajalike taristuühenduste

väljaselgitamiseks

- Loodusväärtuste inventuur (välitööd kaitstavate loodusobjektide paiknemise täpsustamiseks)

tehase ja taristuühenduste võimalikes asukohtades.

- Hoonestuse ja muude tundlikke objektide inventuur (selgitamaks välja registris mittekajastuvate

ehitiste, varede jms olemasolu) tehase ja taristuühenduste võimalikes asukohtades ning nende

lähiümbruses. Muuhulgas kasutatakse droonivaatlust.

- Liikuvuse uuring ja liiklusmudel – koostatakse tehase potentsiaalsete asukohtade jaoks toorme

ja toodangu peamiste veosuundade ja koondumispunktide (sadam, raudtee, maantee)

modelleerimine, samuti analüüsitakse perspektiivse tööjõu liikumisvõimalusi. Eesmärgiks on

saada teada, kui palju suureneb koondumispunktides ja erinevatel veosuundadel veoste, sh

ohtlike veoste osakaal ning kuidas kavandatava tegevusega lisanduvad raudteeveosed

mõjutavad avaliku raudteeinfrastruktuuri kasutamist ja läbilaskevõimet.

Tulemuste põhjal hinnatakse sobivust tehase teenindamiseks (ennekõike tugi- ja

kõrvalmaanteede korral), vajadust teede laiendamiseks, sh tee klassi muutmist ja ohutuse

tagamiseks kergliiklusteede rajamise vajadust. Antakse esmased hinnangud kaasneda võivatele

häiringutele - modelleeritakse müra kohtades, kus võib eeldada müra normtasemete ületamist

tehasega seotud veoste tõttu, sh kompaktset asustust läbivatel teedel.

- Vee saadavuse uuring: lisaks Ojamaa kaevandusest väljapumbatavale veele kaalutakse

veeallikatena suletud Käva kaevandust, avatavat Uus-Kiviõli kaevandust ja merevett. EGT

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 47

koostatud mudeli baasil koostatakse hüdrogeoloogilise uuring Ojamaa kaevanduse ja teiste

võimalike veevõtukohtade piirkonnas ja vajadusel pakutakse välja optimaalseim veevõtu

lahendus, mis võtab arvesse vee saadavust kõikidele kasutajatele. Uuringu üheks teemaks on ka

võimalik mõju pinnaveekogude veerežiimile, kui osa väljapumbatavat kaevandusvett suunatakse

loodusliku veehaarde asemel kavandatava tehase kaudu meresuublasse, sh selgitatakse välja

kui suurt ala võidakse mõjutada.

- Meresuubla väljalasu ja võimaliku merevee kollektori, sh torustike rajamise mõjude

väljaselgitamine merelistele protsessidele, ökosüsteemidele jms. vajalikud uuringud. Alustatakse

olemasolevate uuringute ja teiste piirkonnas tehtud hinnangute ülevaatamisega, mille alusel

koostatakse konkreetne lähteülesanne võimalike asukohtade piirkonnas. Teemad hõlmavad

mõju lainetusele, hoovustele, setete liikumisele jm võimalikud barjääriefektid ning mõju

merepõhjale-merepõhjaga seotud ökosüsteemidele. Detailsed hinnangud antakse 2. etapis

vastavalt veevõtu ja heitvee ärajuhtimise valitud kontseptsioonile, kui on teada kollektorite

parameetrid jms.

2. ehk detailse lahenduse etapis on uuringute fookuseks kavandatava tehase tegutsemisaegsete

mõjude väljaselgitamine valitud asukohas, arvestades veevõtu ja heitvee ärajuhtimise valitud

kontseptsiooni, heitallikate iseloomu ja parameetreid vastavalt tehnoloogilise projekteerimise

tulemustele, jms. Osalt on tegemist 1. etapis läbiviidud uuringute jätkumisega-varasemate tulemuste

täpsustamisega.

- Hüdrogeoloogiline uuring EGT koostatud mudeli baasil, millele alusel tehakse vajadusel

hüdroloogiline uuring pinnaveekogude veerežiimi muutuste kohta (kui seda ei ole eelnevalt

kaevanduste rajamise või sulgemise projektidega välja selgitatud).

- Tehakse valitud asukoha detailne liiklusmudel, mis hõlmab kogu tehase ala ning olemasolevaid,

laiendatavaid ja kavandatavaid juurdepääsuteid. Mudeli alusel tehakse täpsem müra

modelleerimine, sh raudteeühendusel.

- Detailsem meresuubla väljalasu ja võimaliku merevee kollektori, sh torustike rajamise mõjude

väljaselgitamine merelistele protsessidele.

- Meresuubla seisundi uuringud, mis on vajalikud veemajanduskavas toodud eesmärkide

saavutamise ja suublale avalduva mõju hindamiseks. Alustatakse olemasolevate uuringute,

seiretulemuste ja teiste piirkonnas tehtud hinnangute koondamisega (seda juba 1. etapil), mille

alusel koostatakse konkreetne lähteülesanne puuduolevate andmete hankimiseks. Teemad

hõlmavad mõju merevee kvaliteedile ja temperatuurirežiimile (vajadusel modelleeritakse) ning

vee-elustikule avaldatava mõju,

- Puidu saadavuse uuring (ei ole olemuselt asukohavalikul kriteeriumiks, seetõttu on märgitud 2.

etapi uuringuks, kuigi selle koostamine juba käib). Koostab huvitatud isik. Uuringus võrreldakse

erinevaid raiestsenaariume, tehasele vajalike puidusortimentide saadavust ning sortimentide

lõikes naaberriikide väliskaubanduse andmeid. Uuringut ei saa lõpetada enne, kui on teada MAK

2030 raiemaht (eeldatavalt lepitakse kokku 2022. aastal). Puidu varustuskindluse tagamiseks ja

paindlikkuse tõstmiseks on arvestatud osalise importmahuga Lätist ja Leedust.

48

5 ERIPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE LAEKUNUD ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD

Koondatud ja esitatud eraldiseisvalt arvamuste ja seisukohtade koondtabelina.

49

6 LISAD

Kirjad, dokumendid, otsused jne.

Esitatakse eraldiseisvalt.