Otsus

Töö nr 21004203 | 17.07.2024

Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne

lahendus

Seletuskiri ja joonised

Tartu 2023-2024

Merlin Kalle | ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)

Juhan Ruut | keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert (litsents nr KMH0155)

Viru Keemia Grupp AS | planeeringu koostamisest huvitatud isik

Lüganuse Vallavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja

Sisukord 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................................... 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................. 7 2.1. Planeeringuala olemasoleva olukorra ja mõjuala kirjeldus ning analüüs ................................. 7 2.2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumen dele ............................................................... 8 2.2.2. VKG AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla EP I etapp (mis sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamisest (KSH-st) tulenevaid üld ngimusi) ................................. 9 2.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ....................................................................................................................................... 10

3. PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................................... 11 3.1. Biotoodete tehase lühikirjeldus .............................................................................................. 11 3.2. Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused ..................................................... 12 3.3. Planeeringuala krun deks jaotamine ..................................................................................... 12 3.4. Krundi hoonestusala................................................................................................................ 13 3.5. Krundi ehitusõigus ................................................................................................................... 13 3.6. Ehi ste arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehituslikud ngimused ....................................... 15 3.7. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ............................................. 16 3.8. Haljastus ja heakord ning ver kaalplaneerimine .................................................................... 20 3.9. Maaparandus .......................................................................................................................... 20 3.10. Tehnovõrkude ja -raja ste asukohad.................................................................................... 21 3.10.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ............................................................ 21 3.10.1.1. Veevarustus ..................................................................................................................... 22 3.10.1.2. Reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 22 3.10.1.3. Sademevee käitlus .......................................................................................................... 24 3.10.2. Elektrivarustus. Välisvalgustus ........................................................................................... 24 3.10.3. Sooja- ja gaasivarustus ....................................................................................................... 24 3.10.4. Telekommunikatsioonivarustus ......................................................................................... 25 3.11. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ................................................................... 25 3.12. Kuritegevuse riske vähendavad ngimused ......................................................................... 26 3.13. Keskkonna ngimuste seadmine ........................................................................................... 27 3.13.1. Välisõhu kvaliteet, lõhn ...................................................................................................... 27 3.13.2. Müra ja vibratsioon tootmistegevusest ning transpordil .................................................. 28 3.13.2.1. Müra ................................................................................................................................ 28 3.13.2.2. Vibratsioon ...................................................................................................................... 29 3.13.3. Kemikaalid ja e evõ e ohtlikus ......................................................................................... 29 3.13.4. Jäätmete käitlemine ........................................................................................................... 30 3.13.4.1. Tootmistegevuse käigus tekkivad jäätmed ..................................................................... 30 3.13.4.2. Olmejäätmed jms tava- ja ohtlikud jäätmed, mille teke ei ole otseselt tootmisprotsessiga seotud ............................................................................................................. 30 3.13.4.3. Ehitus-lammutusjäätmed ................................................................................................ 31 3.13.5. Veevarustus, heitvee ärajuh mine ja sademeveekäitlus .................................................. 31 3.13.5.1. Veevarustus ..................................................................................................................... 31 3.13.5.2. Heitvee ärajuh mine ...................................................................................................... 32 3.13.5.3. Sademeveekäitlus ........................................................................................................... 32 3.13.6. Ranna ehituskeeluvöönd .................................................................................................... 33 3.13.7. Elektromagnetväli .............................................................................................................. 33 3.13.8. Energiatõhusus ................................................................................................................... 33 3.13.9. Radoon ............................................................................................................................... 34 3.13.10. Insolatsioon ...................................................................................................................... 34

4 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

3.13.11. Loakohustus ..................................................................................................................... 34 3.14. Servituudi seadmise vajadus ................................................................................................. 35 3.15. Tehnovõrkude kaitsevööndid ................................................................................................ 35 3.16. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 35 3.16.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................... 35 3.16.2. Planeeringu elluviimise ngimused ................................................................................... 37

Joonised

(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem kontaktvööndi

funktsionaalsete seostega M 1 : 20 000 2. Tugijoonis M 1 : 1 500 3. Tugijoonis M 1 : 1 500 4. Põhijoonis M 1 : 1 500 5. Põhijoonis M 1 : 1 500 6. Tehnovõrkude joonis M 1 : 1 500 7. Tehnovõrkude joonis M 1 : 1 500 8. Tehnovõrguskeem M 1 : 80 000

Kooskõlastuste kokkuvõte

Lisad (Digitaalselt on lisad esitatud eraldi failidena)

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 5

Seletuskiri 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise lähtedokumendiks on Lüganuse Vallavolikogu 29.06.2023 otsus nr 114 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande vastuvõtmine.

Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 317 algata Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks Lüganuse valla eriplaneering ja eriplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)1. Eriplaneering algata Viru Keemia Grupp AS, registrikood 16627014, taotluse alusel. Eriplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda biotoodete tootmiskompleksi (BTT) rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle rajamiseks detailne lahendus. Eriplaneeringu käigus uuritakse BTT rajamise võimalusi, rajamise võimalikkus selgub planeerimise ja mõjude hindamise protsessi tulemusena.

Eriplaneeringu I etapis ja sellega paralleelselt koostatud KSH-s lei BTT-le sobivaim asukoht Lüganuse vallas Aa külas Kohtla metskonna maal, mida nimeta „Põhja ala“.

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise eesmärgiks on määrata kavandatava tootmiskompleksi ehitusõigus ja lahendada muud asjakohased planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus on ehitusprojek koostamise alus.

Alusdokumentatsioonina on asjakohases sisus kasutatud:

 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruannet;

 Ida-Viru maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);

 Koostamisel olevat Lüganuse valla üldplaneeringut (algatatud Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99; vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 otsusega nr 87);

 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu detailse lahenduse ehk II etapi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet (Hendrikson & Ko OÜ, juuli 2024);

 Kohtla metskond 2 mü Ida-Virumaa Lüganuse vald Aa küla ehitusgeoloogilist aruannet (OÜ REI Geotehnika, töö nr 5348-23, detsember 2023);

 Viru Keemia Grupp AS Biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise liikuvusuuringut (OÜ Reaalprojekt, töö nr P21044, 2023);

 Puiduvarumise logis kauuringut (Ees Rakendusuuringute Keskus Centar, 2023);  Koostamisel olevat Lüganuse valla Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu detailset lahendust ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet (võe vastu Lüganuse Vallavolikogu 29.02.2024 otsusega nr 159, selle järgne avalikustamine toimus 27.03-25.04.2024 ja avalik arutelu 03.06.20242);

 Planeerimisseadust ning teisi Ees Vabariigis keh vaid käesolevale planeeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

1 lähtuvalt haldusmenetluse seaduse §5 lõikest 5, kuna planeering on algatatud enne planeerimisseaduse (PlanS) muudatuste jõustumist 13.01.2022, lähtu eriplaneeringu menetlemisel algatamise aja keh vast PlanS-st 2 eriplaneering algata Lüganuse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 289; eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne võe vastu Lüganuse Vallavolikogu 24.08.2023 otsusega nr 122

6 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Geodeesia24 poolt septembris-oktoobris 2023. a mõõdistatud topo-geodee list uuringut täpsusastmega M 1:500 (töö nr 8234-23), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid on saadud Maa-ame st seisuga 02.10.2023. Mõõdistusalas võib leiduda tuvastamata ja joonisele peale kandmata tehnovõrke. OÜ Geodeesia24 ei vastuta tehnovõrkude asukoha õigsuse eest. Enne kaevetöid tuleb tehnovõrgu omanikul või haldajal nende täpne asukoht tuvastada ja e e näidata.

Planeeringualal keh vad detailplaneeringud puuduvad.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 7

2. Olemasolev olukord ja analüüs

2.1. Planeeringuala olemasoleva olukorra ja mõjuala kirjeldus ning analüüs Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis vali BTT-le sobivaks alaks 174 ha suurune territoorium, mis hõlmas järgmisi kinnisasju: Kohtla metskond 2 (kt 43701:003:0310), Kohtla metskond 136 (kt 43701:003:0155), Tõrviku (kt 43701:003:0103) ja minimaalsel määral Tuhavälja (kt 43701:003:0127).

Seoses maaomandi muudatustega täpsusta planeeringu koostamisel detailse lahenduse planeeringuala piiri, ala suurus jäi samaks (vt joonis nr 1). Alasse haara lisaks Männiku kinnisasi (kt 43701:003:0253).

Planeeringualal asuvate kinnisasjade andmed on järgmised:

 Kohtla metskond 2 (kt 43701:003:0310, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 13-485 716 m², millest planeeringualas asub 165,4 ha);

 Kohtla metskond 136 (kt 43701:003:0155, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 30 551 m²);

 Männiku (kt 43701:003:0253, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 55 291 m²);  Tõrviku (kt 43701:003:0103, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 159 920 m², millest

planeeringualas asub 2 280 m²);  Tuhavälja (kt 43701:003:0127, sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%, pindala 1 225 575 m²,

millest planeeringualas asub 319 m²). Transpordi juurdepääs alale toimub mööda avalikult kasutatavat 4370023 Aa-Kohtla teed, mis planeeringualal jätkub põhja-lõunasuunaliselt metsateena. Alal on metsatee ca 5 m laiune ja kruusaka ega. Põhjasuunas saab Aa-Kohtla tee alguse riigiteelt nr 1 Tallinn-Narva, lõunasuunas on tee ühenduses nr 3200054 Roodu teega (kohalik tee) ja pärast ristumist Tallinn-Narva raudteega kõrvalmaanteega nr 13115 Kohtla-Nõmme tee. Kõrvalmaantee loob ühenduse Kohtla-Nõmmega. Kohtla-Järve suunalt juurdepääs alale hetkel puudub, samu ei ole lääne suunalt sisuliselt otseühendust (võimalik on juurdepääs mööda väiksemaid metsateid) ja juurdepääsuks kasutatakse Aa-Kohtla teed.

Taimka es on planeeringualal esindatud metsamaa, raiesmik, rohumaa ja võsa. 174 ha suurusest alast on metsaga kaetud ca 62 ha. Ala vahetus ümbruses kasvab mets.

Alal asuvad mitme III kaitsekategooria taimeliigi kasvukohad: Neo a nidus-avis (pruunikas pesajuur), Epipac s helleborine (laialehine neiuvaip), Neckera pennata (sulgjas õhik), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), Listera ovata (suur käopõll) ja Dactylorhiza fuchsii (vööthuul- sõrmkäpp). Samu kasvab alal II kaitsekategooria taimeliik: Cypripedium calceolus (kaunis kuldking). Ala kirdeosale jääb väheses ulatuses vääriselupaik VEP211910. Ala külgneb vääriselupaikadega: kirdesuunas VEP157096 ning loodeosas VEP157098 ja VEP157097.

Planeeringualal asub rohkelt kuivenduskraave, kuna ala jääb AHU/PÜ-54 Kohtla maaparandusehi se reguleeriva võrgu 1107110020030/001 ja Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla maaparandusehi se reguleeriva võrgu 1107070010010/002 alale ning territooriumil asub Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla maaparandusehi se eesvool 1107070010010/002 (eesvool alla 10 km² valgalaga). Planeeringualast põhjasuunda jääb Varbe peakraav (Varbe oja, VEE1071100) riigi poolt korras hoitav ühiseesvool 1107110020000/001 (eesvool üle 25 km² valgalaga). Varbe peakraavi/Varbe oja kalda ehituskeeluvöönd (metsamaal kalda piiranguvööndi piirini ehk 100 m ETAK põhikaardile kantud veekogu veepiirist) ulatub mõne meetri laiuselt planeeringuala põhjaosale. Alal paiknevate kraavide sügavus on 0,5...1,5 m, laius 2...3 m. Vaatamata kraavitatusele kannatab ala sademeterikastel perioodidel liigniiskuse all.

8 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

Ees põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt (Maa-ame vastav kaardirakendus) asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt ehitusgeoloogilisele aruandele3 esinevad maa-ala pinna- ka es jää- (moreen) ja jääjärvelised (väga kohev kuni kesk he liiv, erineva konsistentsiga savi, savi- möll ja möllsavi) se ed ning mullane turvas, olemasoleva sõidutee koos ses ka täitepinnas (liivaga kruus). Pinnaka e paksus on 2,95...7,40 m piires, suurenedes lõuna suunas. Aluspõhja moodustab Kesk-Ordoviitsiumi Väo ja Kõrgekalda kihistu kesktugev mergline ja koha lõheline lubjakivi.

Maapinna absoluutkõrgused jäävad 46,0...47,9 m vahemikku.

Tehnovõrguühendused alal puuduvad, kuid ala idaosa läbivad Elering AS elektri kõrgepingeliin Bal -Püssi ja sideliin. Ala idakülje vahetus läheduses kulgeb Elering AS hallatav T115 Nitrofert LKS– Kohtla-Nõmme LKS D-kategooria gaasitrass ja SK115 Nitrofert LKS–Kohtla-Nõmme LKS sidekaabel. Vahetusse lähedusse jääb endise Nitrofert AS-i raudtee (praegu omanik Ni er Investments OÜ), Tallinn-Narva raudtee jääb lõunasuunda.

Planeeringualale lähimateks suuremateks asustusaladeks on Kohtla-Nõmme alev ja Kohtla-Järve linn. Alast idas asub Kohtla-Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkond, kus asub arvukalt e evõ eid (Viru Keemia Grupp AS e evõ ed, Järve Biopuhastus OÜ, Eastman Speciali es OÜ jpt) ja Kohtla- Järve tööstusjäätmete prügila alad. Alast põhjas asub Voorepera hajaküla. Lähimad elu- ja ühiskondlikud hooned jäävad planeeringuala keskmest ca 2 km kaugusele. Kohtla-Järve elamud jäävad 2 km tsoonist välja. Lähim eluhoone asub planeeringuala lõunapiirist ca 1,2 km kaugusel Roodu külas (Tihkani maaüksus, kt 32003:001:0016).

Planeeringuala asukoht ja selle mõjuala on vaadeldavad joonisel nr 1. Olemasolev olukord on kajastatud joonistel nr 2 ja 3.

2.2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumen dele Viru Keemia Grupp (VKG) AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu (EP) I etapi koostamisel arvesta kõigi asjakohaste strateegiliste dokumen dega, sh Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ ning sedasta , et EP koostamisel lähtutakse rohelise võrgus ku ja väärtusliku maas ku käsitlusel koostatavast valla üldplaneeringust ning üldplaneeringuga määratud ruumilise arengu põhimõtete ja asjakohaste ngimustega.

2.2.1. Koostamisel olev Lüganuse valla üldplaneering

Üldplaneeringu menetluses on arvestatud VKG biotoodete kompleksi KOV eriplaneeringu ja VKG tööstusjäätmete prügila KOV eriplaneeringuga. Eriplaneeringute puhul arvestas üldplaneering eriplaneeringute asukoha eelvaliku vastuvõtmise otsusega kinnitatud sobivaima asukohaga ehi sele ja määras maakasutuse juhtotstarbe vastavalt maa-ala kasutusotstarbele. Seega on koostamisel oleva Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt planeeritava ala ulatuses maakasutuse juhtotstarbeks

määratud tootmise maa.

Tootmise maa-ala all mõistetakse üldplaneeringus tootmishoonete ja neid teenindavate raja ste, sh põllumajanduslike tootmishoonete ja -raja ste maad; tootmise maa-alale võib rajada kaitsehaljastust, roheala. Üldplaneeringus on tootmise maadele määratud üldised kasutamis- ja ehitus ngimused, millega on planeeringulahenduses arvestatud ja vastavus on välja toodud käesoleva seletuskirja planeeritud lahenduse teemakohases peatükis.

Üldplaneeringus on kavandatud ka RMK loodusraja uus trajektoor väljapoole BTT territooriumi ja võimalikud perspek ivsed raudteetrassid BTT alale.

Väljavõte koostamisel oleva Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaanist on esitatud joonisel 2.2.1.1.

3 Kohtla metskond 2 mü Ida-Virumaa Lüganuse vald Aa küla ehitusgeoloogiline aruanne (OÜ REI Geotehnika, töö nr 5348-23, detsember 2023)

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 9

Joonis 2.2.1.1 Väljavõte koostamisel oleva Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaanist seisuga 19.03.24

2.2.2. VKG AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla EP I etapp (mis sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamisest (KSH-st) tulenevaid üld ngimusi)

Planeeritava tegevusega seotud asjakohane strateegiline planeerimisdokument on VKG AS bio- toodete tootmiskompleksi (BTT) Lüganuse valla EP I etapp ehk asukoha eelvalik ning EP KSH I etapp.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku eesmärgiks oli ehi sele sobivaima asukoha leidmine. Võrdlustulemuste alusel kujunes sobivaimaks asukohaks BTT-le n-ö Põhja ala. BTT sobivaim asukoht, toorvee trassi ja puhastatud heitvee trassi võimalikud asukohad on kantud aruandest eraldiseisvalt esitatud joonisele (vt joonis 2.2.2.1).

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis määra BTT püs tamise üldised ngimused, millega on detailses lahenduses arvestatud ja vastavus on välja toodud käesoleva seletuskirja planeeritud lahenduse teemakohases peatükis.

10 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

Joonis 2.2.2.1. BTT sobivaim asukoht, toorvee trassi ja puhastatud heitvee trassi võimalikud asukohad (allikas: eriplaneeringu asukoha eelvaliku lisa 3)

2.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused tuginevad ptk-s 2.1 (planeeringuala olemasoleva olukorra ja mõjuala kirjeldus ning analüüs) ja ptk-s 2.2 (vastavus strateegilistele planeerimisdokumen dele) toodud infole.

Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid on kokkuvõtlikult järgmised:

 Viia ellu eriplaneeringu I etapi ja koostatava üldplaneeringu arengusuunad ning eesmärgid, st kavandada välja valitud ja selleks sobivale alale Ees s kasvanud puitu väärindav tootmiskompleks; Välja töötada olemasolevasse keskkonda sobiv lahendus ja keskkonna ngimused, millest tootmiskompleksi kavandamisel ja ekspluatatsioonil lähtuda, tekitamaks keskkonnale võimalikult väikese jalajälje.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 11

3. Planeerimise epanek

3.1. Biotoodete tehase lühikirjeldus BTT põhitegevuseks on ligikaudu 500 000 tonni aastas okas- ja lehtpuutselluloosi tootmine täiustatud KRAFT-tehnoloogiaga, sh kaalutakse kuni 100 000 t/a ligniini eraldamist aurustamisprotsessis, mis töödeldakse edasi toorgrafiidiks. Osa tselluloosi võidakse töödelda edasi nn eritselluloosiks. Kaasneb ligikaudu 30 000 t/a biokeemiatoodete (tallõli, metanool, tärpen in) saamine. Kõik need saadused müüakse klien dele edasiseks tootestamiseks. Omatarbe rahuldamiseks rajatakse väävelhappetehas ja klooridioksiidi pleegituslahuse tootmisüksus. Tehas projekteeritakse vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele.

Toormena on kavas kasutada männi, kuuse ja kase paberipuitu, sh sobivusel peenpalki, ning okaspuu-ja kasehakkpuitu. Puidutoorme e evalmistamisel tekib kõrvalsaadusena puukoor, mida on kavas kasutada taastuvenergia tootmiseks. Samu tekib saepuru, mida on kavas kasutada BTT kompleksis taastuvenergia tootmiseks ning ülejääv kogus müüa kas väärindajate olemasolul puitlaastplaadi tootjatele või biomassi kasutavatele energiatootjatele. BTT kompleksis toodetud bioenergiast osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud suunatakse elektri- ja soojusvõrku (tekib võimalus pakkuda soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnadele, lisaks analüüsitakse kaugkü e trassi rajamist Kiviõli ja Püssilinnadesse).

Tehase rajamiseks vajalikul maa-alal paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee e evalmistamine ja reoveepuhas , territooriumi sisene taristu (sh auto- ja raudteed). Kavandatava tehase peamised tootmisüksused on kujutatud joonisel 3.1.1 (tegemist on illustratsiooniga, mis ei ole seotud konkreetse asukohaga ega iseloomusta komponen de geograafiliselt täpset paiknemist).

Joonis 3.1.1. Kavandatava tehase peamised tootmisüksused

12 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

3.2. Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused Planeeringulahenduse valiku tegemisel on lähtutud :

 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande järeldustest (planeeringuala suurus, asukoht; arhitektuuri- ja kujundus ngimused, põhimõ elised juurdepääsulahendused ja tehnovõrguvarustuse alterna ivid);

 Eriplaneeringu detailse lahenduse KSH tulemustest (täiendavad uuringud, tehnovõrguvarustuse ja juurdepääsude konkre seerimine, keskkonna ngimuste seadmine);

 Koostatava valla üldplaneeringu tootmismaadele määratud kasutamis- ja ehitus ngimustest (üldisemad ja detailsemad ngimused);

 Planeeringualal asuvatest või sellele ulatuvatest kitsendustest (hoonestusala määramine, servituu de vajaduse määramine).

3.3. Planeeringuala krun deks jaotamine Planeeringu lahendusega moodustatakse alale jäävast kolmest kinnisasjast või kinnisasja osast üks krunt tootmishoonete ehitamiseks, kus muuhulgas toodetakse elektri- ja soojusenergiat (vt tabel 3.3.1). Tõrviku (kt 43701:003:0103) ja Tuhavälja (kt 43701:003:0127) kinnisasjade piire ja sihtotstarvet ei ole kavandatud muuta. Kinnisasjad on planeeringualasse kaasatud lahenduse funktsionaalseks sidumiseks olemasoleva taristuga.

Tabel 3.3.1 Planeeringuala krun deks jaotamine

Krundi number

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed*

Krundi suurus **

Kinnisasja/katastri- üksuse nimetus, millest krunt moodustatakse

Kinnisasja/katastri- üksuse planeeringu- eelne maakasutuse sihtotstarve

1 TT- tootmishoone maa, OE- elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa,

OS- soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

1 739 311 m²

(173,93 ha)

Kohtla metskond 2

Kohtla metskond 136

Männiku

Maatulundusmaa 100%

Maatulundusmaa 100%

Maatulundusmaa 100%

* vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 ** planeeritud krundi suurus võib täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus

Koostamisel olevas Lüganuse valla üldplaneeringus tootmismaa krundi minimaalsuurust määratud ei ole, kuna krundi suurus sõltub krundi kasutuse iseloomust (konkreetsest otstarbest) ja ruumivajadusest, arvestades konkreetse piirkonna ruumi ja keskkonnakvaliteedi tagamise üldisi põhimõ eid. Vastavalt nimetatud üldplaneeringule määratakse krundi suurus detailplaneeringuga ja katastriüksuse suurus (detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel) maakorraldustoiminguna.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 13

3.4. Krundi hoonestusala Vastavalt eriplaneeringu I etapi järeldustele on krundi hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooneid ja raja si) piiritlemisel lähtutud ngimusest säilitada kauni kuldkinga kasvukoht ning vääriselupaigad. Kauni kuldkinga säilimiseks on vajalik kasvukoha ümber puhvertsoon, millest ngituna on krundi hoonestusala kavandatud n-ö auguga. Planeeringuala kirdeosale jääb väheses ulatuses vääriselupaik VEP211910. Krundi teistel külgedel piirangud puuduvad ja krundi hoonestusala piir on määratud 10 m kaugusele krundi piirist.

Kuigi hoonestusala on nii alale jäävast kui väljaspool ala asuvatest vääriselupaiga piiridest kavandatud minimaalselt 10 m kaugusele, on soovitatav ehitada vääriselupaikadest minimaalselt 60 m kaugusele, et ehitatud keskkonna ja vääriselupaiga üleminekuala oleks puhverdatud.

Koostamisel olevas Lüganuse valla üldplaneeringus on sätestatud, et vajadusel tuleb arvestada kaitsehaljastuse kavandamisega territooriumil, olenevalt kavandatavast tegevusest võib vallavalitsus nõuda kaitsehaljastuse kavandamist. Krundi hoonestusala piiritlemisel ei nähtud vajadust täiendava maa reserveerimiseks kohustuslikule kaitsehaljastusele.

Hoonestusala on määratud oluliselt suurem kui hoonete suurim lubatud ehi sealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja kuju. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse jmt raja si. Kõrguslikku mõõdet omavad raja sed (v.a piirdeaed) tuleb samu rajada määratud hoonestusala piires.

Et planeeringut oleks lihtsam realiseerida ja arvestades võimalusega, et kavandatud puurkaevu indika ivne asukoht projekteerimisel täpsustub (samu määratakse projekteerimisel perspek ivse reoveepuhas asukoht jmt), on planeeringukohane hoonestusala määratud ka indika ivse puurkaevu võimalikule sanitaarkaitsealale. Projekteerimisel tuleb hoonestuse asendiplaanilisel lahendusel arvestada perspek ivsete raja ste kaitsevöönditega, sanitaarkaitsealaga (nt puurkaevu rajamisel) jmt.

Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonistel nr 4 ja 5.

3.5. Krundi ehitusõigus Planeeringualal on kavandatud ehitada biotoodete tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja reoveepuhas , toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid jmt. Eeldatavalt kavandatakse hoonestus planeeritud hoonestusala põhjaossa. Maa-ala keskossa on kavandatud puidu e evalmistamise kompleks ja laoplatsid, lõunaossa platsid palkide pikemaajaliseks ladustamiseks.

Koostamisel olevas Lüganuse valla üldplaneeringus tootmismaale kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust ja suurimat lubatud arvu ega paigutust krundil määratud ei ole. Sätestatud on, et hoonete lubatud suurim arv määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ja paigutus krundil sõltub kavandatavast tegevusest ning võimaliku nega ivse mõju leevendamise vajadusest (nt kaitsehaljastuse rajamise vajadus vms). Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus/korruselisus määratakse vastavalt kavandatavale tegevusele.

Nimetatud üldplaneeringus on tootmismaal hoonete suurimaks lubatud ehi sealuseks pinnaks krundi pindalast lubatud 60%. Kuna kavandatud tootmiskompleks vajab palju lao- jm platse, on krundi nr 1 täisehituse protsendiks kavandatud 20%. Hoonete lubatud maksimaalne suhteline kõrgus on 90 m.

Krundi nr 1 ehitusõigus on toodud tabelis 3.5.1 ja joonistel nr 4 ja 5.

14 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

Tabel 3.5.1 Krundi nr 1 ehitusõigus

Krundi number

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed*

Krundi suurus **

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Hoonete lubatud maks. suht. kõrgus

Hoonete suurim lubatud arv krundil

1 TT- tootmishoone maa, OE- elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa,

OS- soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

17 39 311 m²

(173,93 ha)

347 860 m² 90 m 50

Krundil nr 1 on lubatud ehitada tootmishooneid ja tootmist toetavate tegevuste hooneid4. Ehitusõigusega lubatud hoonemahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb rajada hoonestusala piirides ning tuleb arvestada ehi sealuse pinna sisse. Planeeringuga määratud krundi suurima lubatud hoonete ehi sealuse pinna arvestamisel on lähtutud keh vast seadusandlusest5. Hoonestuse tehnilised seadmed ja nende osad võivad ulatuda üle hoone suurima lubatud kõrguse. Vajadusel tuleb nende kõrgused täpsustada kohaliku omavalitsusega projekteerimisel.

Krundile on lubatud ehitada na asaaduste hoidmisehi si, biokütuste hoidlaid ja kanalisatsiooniehi si, kui täidetakse veekaitsenõudeid.6 7

Kuni 20 m² ehi sealuse pinna ja kuni viie meetri kõrgused ehi sed, mis on hooned, ei sisaldu ehitusõiguses ja nende arv ei ole piiratud. Nimetatud kuni 20 m² ja kuni viie meetri kõrgused ehitusloakohustuseta hooned tuleb samu ehitada krundi hoonestusala piires.

Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga määratud ei ole, kuna planeeringuala asukoht ja kontaktala iseloom seda ei nõua.

Krundi nr 1 ehitusõiguses on hoonete lubatud maksimaalne kõrgus määratud lähtudes ehi se kasutusotstarbele vastavast eeldatavast vajalikust maksimaalsest ruumi kõrgusest ja hoonete suurim lubatud ehi sealune pind lähtuvalt kasutusotstarbe eeldatavast maksimaalsest vajalikust ruumivajadusest. Eeldatavalt kujuneb valdavaks tootmisala hoonestuse suhteliseks kõrguseks ca 15-30 m. Tõenäoliselt realiseeritakse ehitusõiguses määratud maksimaalne suhteline kõrgus (90 m) vaid konkreetsel hooneosal või hoonel, millel on maksimaalne kõrgus funktsionaalselt hädavajalik. Eeldatavalt kavandatakse kõrgemad ehi sed krundi põhjaossa.

4 Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 51 Ehi se kasutamise otstarvete loetelu lisas nimetatud tööstus- ja laohooned (rühma kood 12500), transpordivahendite teenindamiseks vajalikud hooned (kood 12430 garaažid), erihooneid nagu reoveepuhas hoone (kood 12741), päästeteenistuse hoone (kood 12743), veepuhastusjaama hoone (kood 12747), jäätmekäitluse hoone (kood 12748), muu erihoone (kood 12749) jm. 5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 Ehi se tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused 6 Keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 42 Na asaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded 7 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehi se planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehi se kuja täpsustatud ulatus

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 15

Raja stele kõrgus- ja arvupiirangut määratud ei ole. Eeldatavalt on ala kõrgeimaks raja seks korsten, mille kõrgus võib küündida 120 meetrini.

Käesoleval ajal ei ole alale üle 28 m kõrguseid ehi si lubatud kavandada, kuna need vähendaks riigikaitseliste ehi ste töövõimet. Lähiaastatel on Kaitseministeeriumil kavas rakendada täiendavad riigikaitselised kompensatsioonimeetmed, mille tulemusel on kavandatud asukohas võimalik kõrguspiiranguteta püs tada ka üle 28 m kõrguseid ehi si. Seega riigikaitseliste ehi ste töövõime tagamiseks on üle 28 m kõrguste ehi ste osade püs tamine lubatud alles pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete täiemahulist rakendumist, mis eeldatavalt toimub 2026. aastal. Enne kompensatsioonimeetmete rakendumist on lubatud kuni 28 meetri kõrguste ehi ste osade püs tamine. Täpsemat teavet vastavate kompensatsioonimeetmete rakendumise aja ja mahu kohta annab Kaitseministeerium. Vastavalt ehitusseadus ku § 120 lõike 1 punk le 1 tuleb üle 28 m kõrguste ehi ste püs tamise soovi korral kooskõlastada projekteerimis ngimuste või ehituslubade eelnõud Kaitseministeeriumiga.

Joonistele nr 4 ja 5 on kantud illustra ivne põhimõ eline uusehi ste asukoht ja kuju, mida projekteerimisel on lubatud muuta lähtuvalt projektlahendusest, arvestades planeeringus esitatud

ngimuste ja seatud ehitusõigusega.

3.6. Ehi ste arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehituslikud ngimused Ehitatava hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne, keskkonda sobiv ja funktsioonist lähtuv.

Vastavalt koostamisel olevale valla üldplaneeringule on tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maas ke mõju vähendamiseks soovitatav rajada liigendatud fassaadiga ning mitmekesisema välisilmega hooneid, väl des samas silmatorkavaid erksaid värve.

Tootmishoonete välisviimistlusmaterjalina on lubatud kasutada metalli (sh plekki või profiilplekki), betooni, puitu, klaasi, kivi, krohvi (ka kombineeritult) jmt. Looduslikke viimistlusmaterjale kasutada fassaadil vähemalt osaliselt8. Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine.

Projekteerimisel kasutada nii hoonete kui raja ste puhul keskkonda parendavaid meetmeid nagu morfoloogiline sobitamine (korrata nt iseloomulikke jooni ümbritsevas maas kus); värvi või materjali sobitamine, sh ka nt rohekatused, kohalikud materjalid; tehase territooriumil puhkealad töötajatele (nt ümbritsevas maas ku iseloomujoonte, värvi, tekstuuri vms järgi tehase välisilme kohandamine) jms. Värvitoonidest kasutada pastelseid toone9.

Arvestades, et tegemist on tootmisalaga, ei ole asjakohane muid täpsemaid arhitektuurseid ja kujunduslikke nõuded, nagu nt katusekalle ja -tüüp, katuseka ematerjalid jmt, seada. Nimetatud

ngimused tuleb määrata hoone ehitusprojek s.

Vastavalt ehitusgeoloogilisele aruandele10 kannatab ala vaatamata kraavitatusele sademeterikastel perioodidel liigniiskuse all. Ehitusgeoloogilised ngimused ehi ste projekteerimiseks uuritud alal on keerulised kuni 2,00 m paksuse turba ja mullakihi (kiht 2), kuni 1,80 m paksuse vähese kandevõimega möllise ja savise peenliiva (kihid 3 ja 4) ning rohkes kokkusurutavate savipinnaste (kihid 6...9) esinemise tõ u.

Madalvundamendile projekteerides tuleks ehi sed rajada kas plaadile või laia taldmikuga lintvundamendile, pannes taldmikud möllisele ja savisele peenliivale (kihid 3 ja 4), jämeliivale (kiht 5) või savi- ja moreenpinnastele (kihid 6...13) tehtud hendatud liivpadjale või kivipuistele. Samu

8 ngimused ka uvad koostamisel oleva üldplaneeringu arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike ngimustega tootmise maal 9 nimetatud soovitused olid eriplaneeringu I etapi tulemusena märgitud kui detailses lahenduses kaalumist vajavad 10 Kohtla metskond 2 mü Ida-Virumaa Lüganuse vald Aa küla ehitusgeoloogiline aruanne (OÜ REI Geotehnika, töö nr 5348-23, detsember 2023)

16 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

on soovitatav kihid 3 ja 4 hendada. Kih de segunemise ärahoidmiseks võiks savipinnaste peale panna kiht geoteks ili.

Turvas ja muld (kiht 2) ehitusaluseks ei sobi ning tuleb eemaldada.

Ehi ste rajamisel lint- või plaatvundamendile on vaja teha vajumis- ja kandevõimearvutused.

Vundeerimistööd muudab keeruliseks ka vundeerimissügavusse ulatuv pinnaseveetase. Ehituse ajal tuleb väl da pinnase- ja sademevee pikemaajalist seismist vundamendisüvendis, sest savi- (kihid 6...11) ja moreenpinnased (kihid 12 ja 13) on leondumisohtlikud ja vee toimel nende kandevõime väheneb. Mölline ja savine peenliiv (kihid 3 ja 4) on tundlikud igasugustele hüdrodünaamilistele mõjutustele. Samu veeküllastunud liiv ei ole vibratsiooniga hendatav.

Ehitusaegseks veetaseme alandamiseks ja sademevee ärajuh miseks on soovitatatav projekteerida drenaaž.

Vundeerimistöid on soovitatav teha kuivemal aastaajal, mil veetase on madalseisus.

Savipinnased (kihid 6...11) ja moreen (kihid 12 ja 13) on ISSMFE TC 8 järgi külmakerkelised pinnased. Ehi ste rajamisel külmumissügavusest kõrgemale tuleks e e näha meetmeid külmakerke ärahoidmiseks. Lähtudes Kohtla-Järve vaatlusjaama andmetest, on keskmine külmumissügavus 1,40 m, maksimaalne 2,20 m.

Vaivundamendile projekteerides tuleb ehi sed panna lubjakivile (kiht 16) toetuvatele vaiadele. Sellise vaia kandevõime sõltub vaia tugevusest. Konkreetsete hoonete rajamisel peaksid neile eelnema ehitusgeoloogilised uuringud, eri kui hooned jäävad eemale ehitusgeoloogilisele aruandetehtud uuringupunk dest.

Ehitamisel tuleb kasutada võimalikult energiasäästlikke materjale ja ehitusmeetodeid. Hoonestuse rajamisel tuleb pidada silmas nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe lahendusi ning taastuvenergia rakendamise potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia kasutamist.

Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja keh vatele normidele.

3.7. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Planeeringualale on avalikult teelt transpordi juurdepääs tagatud põhja suunast mööda nr 4370023 Aa-Kohtla teed. See juurdepääs on kavandatud peamiseks ühenduseks veo- ja sõiduautodele. Teine olemasolev juurdepääsu suund sõiduautodele on lõunasuunast mööda nr 3200054 Roodu teed ja nr 13115 Kohtla-Nõmme kõrvalmaanteed. Ükski olemasolevatest teedest oma tehniliste parameetrite poolest ei suuda teenindada planeeritud tootmiskompleksi ja vajavad rekonstrueerimist.

Vastavalt koostamisel olevale valla üldplaneeringule tuleb uute tootmishoonete rajamisel kasutada võimalusel ära olemasolevaid taristuid ja teid (reoveekäitlus, küte, liikluslahendus, elektriliinid), vajadusel näha e e täiendavad tuletõrje veevõtukohad ja juurdepääsud ning transpordivood maa- alale suunata võimalusel elamu-, puhke- ja ühiskondlikest aladest mööda.

Lähtudes eriplaneeringu I etapi järeldustest ja koostamisel olevast üldplaneeringust, on peamiseks juurdepääsuteeks planeeringualale planeeritud Aa-Kohtla tee, mille kaudu on otseühendus nr 1 Tallinn-Narva maanteega. Kuna tootmiskompleksi käivitamisega kaasneb rasketranspordi osakaalu suurenemine, on Transpordiame hinnangul ohutuse tagamiseks vajalik Tallinn-Narva mnt ja Aa-Kohtla tee ristmiku ümberehitamine.

Arvestades perspek ivset liiklussagedust ja lisanduvat raskeliikluse osakaalu, tuleb rajada kanaliseeritud ristmik. Asukoha eelvaliku etapis on koostöös Transpordiame ga peetud otstarbekaks kolmeharulise kanaliseeritud ristmiku planeerimist olemasolevast ristmikust veidi

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 17

Tallinna suunal ning samas piirkonnas mnt 1 Tallinn–Narva ning riigitee 13123 Aa–Hooldekodu tee ristmik sulgeda, muutes riigitee 13123 kohalikuks teeks juurdepääsudega teeäärsetele kinnistutele ning kergliiklejate juurdepääsuks mnt nr 1 Tallinn–Narva ääres paiknevale Aa bussipeatusele (vt joonis 3.6.1).

Vastavalt liikuvusuuringule11 tuleks ristmike ümberehitamise vajadust hinnates arvestada olemasolevate kõrvalmaanteede liiklussagedusi. Kui mnt nr 13123 Aa–Hooldekodu ristmik suletakse, siis selle tee liiklus jaguneb tõenäoliselt järgmiselt: mnt nr 13121 Voorepera–Saka 50% , mnt nr 13194 Aa– Aa rand 30% ning mnt nr 13133 Saka–On ka–Toila 20%. Arvestades liiklussagedusi ning raskeliikluse väga madalat osakaalu, siis ristmike ümberehitamisel tuleks eelkõige kaaluda vasakpöörderaja ehitamisi peateele. Kiirendus- ja aeglustusradade rajamine parempöörajatele ei ole otseselt vajalik.

Joonis 3.6.1 BTT liiklusskeemiga seotud ristmikud Tallinn-Narva maanteel (allikas: Liikuvusuuring11)

Juurdepääs ida suunalt on kavandatud läbi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa ja see on planeeritud eelkõige töötajate ja teenindava personali juurdepääsuks, kuid ka alterna ivseks pääsuks Tallinn- Narva maanteele. Olemasoleva Kivi tee rekonstrueerimine ja pikendamine planeeritava tehase juurdepääsuni nii raske- kui ka sõiduautoliiklusele loob ühenduse Kohtla-Järve linna Tehase ja Kalevi tänavatega. See juurdepääs võimaldab muuhulgas kohalikule liiklusele juurdepääsu tehasele ilma riigi põhimaanteed nr 1 Tallinn–Narva kasutamata. Kohtla-Järve linnavalitsuse seisukoht on, et tooraine ja toodangu vedu autotranspordiga ei toimuks Kohtla-Järve linna Järveküla tee kaudu, küll aga võiks seda teed kaudu liikuda sõiduautod ning ühistransport.

11 Viru Keemia Grupp AS Biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise liikuvusuuring (OÜ Reaalprojekt, töö nr P21044, 2023)

18 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

Kivi tee on tootmiskompleksini planeeritud tupikteena. Juhul, kui Uus-Tehase tänaval esineb avariiolukord, on liikluse reguleerijate abiga võimalik liikluskorraldust muuta ja Kivi teed kasutada juurdepääsuks nr 1 Tallinn-Narva maanteele tehast teenidavate teede kaudu.

Lõuna suunalt on kavandatud säilitada juurdepääs tehasele kohaliku tee nr 4370023 Aa–Kohtla tee kaudu sõiduautoliiklusele.

Kõik nimetatud teed on kavandatud juurdepääsudeks BTT-le, läbi territooriumi avalikku liiklust planeeritud ei ole.

Tootmiskompleksile on planeeritud ka raudteeühendus lõuna suunalt – Ni er Investments OÜ-le kuuluva raudteeharu kaudu (varasemalt oli Nitrofert AS omanduses), kust on kavandatud territooriumisisesed raudteeharud. Selle raudtee kaitsevöönd 30 m ulatub vaid planeeringuala osale, kuhu hooneid planeeritud ei ole ning on kavandatud tehnovõrgukoridorid. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. Vastavalt ehitusseadus ku § 73 lõikele 3 on lisaks raudtee omaniku nõusolekule vajalik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ame luba raudtee kaitsevööndis muuhulgas ehi se ehitamisel.

Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 Raudtee tehnokasutuseeskiri viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega ris oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehi se või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on e e nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehi se ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudteeraja ste ehitus- ja kasutusload väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Juurdepääs toormele ja toodangule on kavandatud nii autotranspordi kui ka raudteetranspordi kaudu.

Vastavalt puiduvarumise logis kauuringule12 on kavandatud valdav osa toormest transpor da tehasesse maanteel. Uuringus käsitle tarnekohtadena Ees erinevaid piirkondi, Lä t ja Leedut. Raudteetranspor kaalu vaid kolme maakonna puhul: Võru, Valga, Põlva (sihtjaamaks Kohtla jaam). Meretranspordina kaalu transpor Riia, Ventspilsi või Klaipeda sadamast Sillamäe või Kunda sadamasse.

Töö tulemusena lei , et Ees üldise raiemahu - 10,9 mln m3 (2021 puidubilansi kohaselt) juures on BTT toormevajadus (2,24 mln m3/a, millest 1,63 mln m3 paberipuitu ning 0,61 mln m3 hakkpuitu) rahuldatav Ees ressursi baasil, eeldades, et varumisraadiusse (toorme mahtudega kaalutud keskmine kaugus tarnekohast 169 km, maksimaalne varumisraadius 313 km) jäävates piirkondades on tehase tarbeks võimalik kä e saada 80% raiutavast paberipuidu kogusest ning 49% hakkpuidu mahust (144 km piires, mahuga kaalutud keskmine kaugus tarnekohtadest on 75 km). Ebasoodsamate eelduste korral (väiksem raiemaht või väiksema osa saamine Ees toormest) muutub vajalikuks ka import välisriikidest. Tehase tehnoloogilise eelprojekteermise käigus on toormevajadus täpsustunud (1,75 mln m3 paberipuitu ning 0,5 mln m3 hakkpuitu), kuid sellest ei muutu logis ka jm osas tehtud järeldused.

Toormetarnetega seondub ootuspäraselt märkimisväärne liiklusmaht maanteedel BTT vahetus läheduses. Samas Ees teedele tervikuna pole tegu lisanduva, vaid ümberjaotuva liikluskoormusega – ümar-ja hakkpuidu transpordivood on Ees teedel ka täna, lihtsalt teistesse sihtkohtadesse, nt paberipuidu puhul olulises osas ekspordiks sadamatesse.

Puiduvarumise logis kauuringus12 eristusid järgmised tarnevoogude suunad liiklemisteedel tehase läheduses:

12 Puiduvarumise logis kauuring (Ees Rakendusuuringute Keskus Centar, 2023);

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 19

 „Lääs“ ehk Tallinn-Narva maantee (nr 1), kust tuleb suurim osa tooret , sh Harju, Pärnu, Järva, Rapla ja Viljandi maakonna tarned;

 Lõuna ehk Jõhvi-Tartu-Valga (nr 3) ja Kohtla-Järve-Kukruse-Tammiku tee (nr 93) kaudu tulevad tarned Lõuna-Ees st, samu osa Ida-Virumaa tarneid ;

 „Edel“ ehk Lüganuse-Oandu-Tudu (13103) teed mööda tulevad väiksemamahulised Lääne-Viru maakonna tarned;

 „Ida“ ehk Tallinn-Narva maanteed mööda ida poolt tulevad Ida-Viru tarned.

Tegelik jaotus võib kujuneda erinevaks, kui mingil põhjusel ei vasta maanteevedudel kasutatavad marsruudid uuringu koostajate poolt pakutavatele.

Vastavalt puiduvarumise logis kauuringule12 toimub puiduvarumisest 87% maantee- ja 13% raudteetranspor kasutades. Vastavalt koostatud liikuvusuuringule13 on valmistoodangust tselluloos kavas laiali vedada võrdses osas auto- ja raudteed kasutades ning keemiatoodetest valmistoodang raudteetranspordiga.

Planeeritud juurdepääsude põhimõ eline lahendus on graafiliselt nähtav joonistel nr 4 ja 5. Joonistel näidatud lahendust on lubatud projekteerimise käigus täpsustada.

Nii Kivi teelt kui ka lõuna suunalt tuleb tagada tehasele turvaline juurdepääs kergliiklejatele, kuna eeldatavas liigub põhiline tööjõud Kohtla-Järve suunalt.

Vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule tuleb autode ja jalgrataste parkimine lahendada krundil nr 1 selle siseselt, arvestades kavandatava otstarbega ja tegeliku vajadusega (töötajate arv jm). Minimeerimaks kõvaka eliste alade hulka, mi e näha e e ülenorma ivset parkimist. Vajalikke alasid on võimalik etapiviisilise ehitamise käigus lisada (võimaliku vajadusega arvestada projekteerimisel). Suuremad parklad on soovitatav liigendada haljastusega ning tagada jalgrataste turvaline ja mugav parkimisvõimalus (raamkinnitus, valgustus, võimaluse korral ilmas ku eest kaitstus).

Elektriautode laadimistaristu kavandamine ja vajadus tuleb e e näha vastavalt ehitusseadus kule.

Avalikelt juurdepääsuteedelt hooneni ja vajadusel ümber hoone peab olema tagatud opera ivsõidukite ligipääs.

Planeeringuala läbib mööda Aa-Kohtla teed RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee/loodusrada. Tootmiskompleksi kavandamine planeeringualale on e e nähtud ka koostamisel olevas üldplaneeringus ning seoses sellega on loodusrajale leitud asendustrajektoor väljaspool käsitletavat ala. Loodusrada on suunatud alast läänepoole jäävatele metsateedele suunaga planeeringuala põhjapiiri läheduses ristuvana Aa-Kohtla teega ning jätkuvana sellel teel. Kuna Aa-Kohtla tee on vajalik rekonstrueerida, on loodusrajaga ühisel trajektooril vajalik arvestada ka loodusraja kavandamise vajadusega.

Vastavalt liikuvusuuringule13 hakkaksid tehase käivitumisel ja olemasoleva kohaliku tee nr 13123 Aa–Hooldekodu tee sulgemisel läbivale liiklusele Aa mõisat teenindavad bussiliinid liikuma kohaliku tee nr 13121 Voorepera–Saka tee kaudu. Nendel bussidel jääks läbimata praegune Aa peatus ning tuleks välja ehitada uus bussipeatus mõlemale poole teed Voorepera–Saka tee alguses. Aa–Aa rand ja Saka–On ka–Toila teede alguses on bussipeatused olemas. Kuidas täpselt hakkavad bussid liikuma, selgub elanike liikumisvajadustest ning ühistranspordikeskuse nägemusest.

Lisaks on vajadusel võimalik rajada täiendav bussipeatus näiteks Voorepera–Saka tee äärde mnt nr 13191 Soodumäe–Moldova–Aa tee ristmiku piirkonda, et tagada juurdepääs ühistranspordile ka Moldova küla elanikele.

13 Viru Keemia Grupp AS Biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise liikuvusuuring (OÜ Reaalprojekt, töö nr P21044, 2023)

20 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

Aa–Hooldekodu tee sulgemisel ja bussiliinide suunamisel Voorepera–Saka teele kaoks nende liinide kasutamise võimalus seni Aa peatust kasutanud reisijate jaoks, samas liigub mööda mnt-d nr 1 Tallinn–Narva mitmeid kohalikke liine ning võib eeldada, et reisijate liikumisvõimalus on siiski üldkokkuvõ es tagatud.

Tehase käivutmisel tuleb tagada ka inimeste juurdepääs tehasele ühistranspordiga erinevatest suundadest14. Seetõ u on tõenäoline, et tuleb avada uued bussiliinid (avalikud või kommertsalustel teenindatavad liinid) nii Kohtla-Järve kui ka Lüganuse suunalt. Lisaks uute liinide avamisel rajatavale bussipeatusele tehase sissepääsu juures oleks võimalik kaaluda ka täiendava peatuse rajamist uue juurdepääsutee äärde Tallinn – Narva ristmiku piirkonnas, kui tekib nõudlus. Seega tehase käivitumisel ühistranspordiliiklus eeldatavalt heneb.

3.8. Haljastus ja heakord ning ver kaalplaneerimine Kuigi krundi nr 1 näol on tegemist tootmisalaga, kus ehi sealused pinnad on suured, tuleb arvestada kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemise (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviste henevate põuaperioodidega ning näha hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad e e haljastatavana. Haljasalade kavandamisega on võimalik tagada parem õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks ja/või looduslähedaste sademeveesüsteemide rajamiseks.

Haljasala ja kõrghaljastuse osakaal krundil tuleb projekteerimisel määrata keh va üldplaneeringu järgi. Kõrghaljastuse osakaal arvutada täiskasvanud puu eeldatava võra projektsiooni kaudu.

Kõrghaljastuse kavandamisel tuleb arvestada tegevuse iseloomuga (nt väliruumi loomiseks kontori- jm hoonete läheduses, kus töötajail on võimalus puhata) ja vajadusel (kui mõju ulatub tootmishoonest väljapoole) näha see e e asukohas, mis täidab samaaegselt ka kaitsehaljastuse eesmärki. Kõrghaljastuses kasutada nii okas- kui lehtpuid, soovitatavalt samaaegselt puude vahel ka põõsaid, et haljastus oleks võimalikult mitmekülgne ja -rindeline. Haljastuse lahendus tuleb võimalusel e e näha võimalikult hooldusvaba ja kasutades ära looduslikku seisundisse jäävaid puhver- jm alasid.

Haljastus- ja/või kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojek mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete rajamisega (vajadusel etappide kaupa).

Planeeritud krunt nr 1 on lubatud piirata aiaga. Piirdeaedadest on lubatud kuni 2 m kõrguste läbipaistvate piirete paigaldamine (võrkaed vm läbipaistev metallaed). Keelatud on avausteta müüride või plekkaia rajamine. Teealade äärde, kust lükatakse lund, tuleb e e näha lume koormusele vastupidav piire või jä a lumevallitamiseks piisavalt ruumi.

Ver kaalplaneerimine kogu planeeringualal tuleb lahendada terviklikult tehnovõrkude ja teede projekteerimise käigus. Seejuures arvestada mh punk des 3.9 ja 3.10.1.3 toodud ngimusi.

3.9. Maaparandus BTT asukoht jääb kraavitatud maaparandushoiualale: AHU/PÜ-54 Kohtla (1107110020030/001) ja Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla (1107070010010/002). Territooriumil asub Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla maaparandusehi se eesvool 1107070010010/002 (eesvool alla 10 km² valgalaga).

Tehase rajamisega kaasneb vajadus kas likvideerida või torustada või rekonstrueerida Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla maaparandussüsteemi eesvool uues asukohas. Maaparandussüsteemid tuleb ümber ehitada nii, et on tagatud nende korrashoid ja nõuetekohane toimimine väljaspool planeeringuala maatulundusmaadel.

14 koostamisel oleva üldplaneeringu ngimus: teenuseid ja töökoh pakkuva hoone puhul kaaluda ühistranspordiga ühendusvõimalust

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 21

Planeeringualal on kavandatud maakasutuse sihtotstarbe muutmine tootmismaaks ja kokku kogutav drenaaži- ja sademevesi on kavas maksimaalselt kasutada tootmisprotsessis. Väljaspool planeeringuala asuvatesse maaparandussüsteemidesse ei ole kavandatud tootmisalalt pärinevat drenaaži- ja sademeve juh da.

Kuna on kavandatud maakasutuse sihtotstarbe muutmine, on vajalik ümbritsevatel maatulundusmaadel paiknev reguleeriva võrgu osa rekonstrueerida iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile teha asjakohane muudatus15. Sihtotstarbe muudatuse kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduamet.

Väljaspool planeeringuala asuva maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks/ehitamiseks tuleb Põllumajandus- ja Toiduame lt taotleda maaparandussüsteemi projekteerimis ngimused, mis on ehitusprojek aluseks. Nii maaparandussüsteemi ehitus- kui kasutusloa annab Põllumajandus- ja Toiduamet, samu tuleb Põllumajandus- ja Toiduame le esitada ehitamise alustamise tea s.

Projekteerimis ngimuste taotluse võib esitada ning uurimistööd ja vajadusel rekonstrueerimistööd võib teha enne muu ehi se ehitusloa või muu loa (nt keskkonnaluba) taotlemist, selle ajal või pärast seda, aga tuleb arvestada, et muu ehi se ehitamisega võib alustada alles pärast rekonstrueeritud maaparandusehi stele Põllumajandus- ja Toiduame poolt kasutusloa väljastamist ning planeeringuala maaparandussüsteemi maa-alalt välja arvamist.

3.10. Tehnovõrkude ja -raja ste asukohad Planeeringualale on kavandatud tootmiskompleks, mis vajab elektri-, gaasi-, side- ja veeühendust ning tagatud peab olema küte ja reovee ärajuh mine ning sademevee kogumine.

Vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule tuleb uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel võ a kasutusele tehnilisi lahendusi sademevee pinnasesse immutamiseks ning tagada sademevee puhastamine (õli-, bensiini- ja liivapüüdurid, sademevee vahemahu d, annusmahu d). Sademevee juh mine riigitee kraavidesse on lubatud ainult põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiame ga.

Tehnovõrkude põhimõ eline lahendus on kajastatud joonistel nr 6 ja 7 ning tehnovõrgutrasside põhimõ elised trajektoorid joonisel nr 8.

Tingimuste olemasolul on planeeringu tehnovõrkude lahenduse aluseks võrgue evõtete poolt väljastatud tehnilised ngimused.

Kavandatud tehnovõrkude ja -raja ste asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt ehi ste asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel on lubatud planeeritud liitumis- /ühenduspunk asukoh muuta, kui need on põhjendatud ja kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega.

Projekteerimisel tuleb arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega.

3.10.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringualal puudub ühisvee-, ühisreovee- ja sademeveekanalisatsiooni võrk.

Toorvee ja heitvee torus kud on kavandatud rajada maa-alustena, kasutades paigaldamisel valdavalt lah se kaeviku meetodit (st kaevatakse lah ne kraav, mis toru paigaldamise järgselt taastäidetakse).

Planeeritud toorvee trassi ja puhastatud heitvee trassi projekteerimisel tuleb ristumised raudtee ja/või riigimaanteega e e näha võimalikult täisnurga all.

15 maaparandusseaduse § 51

22 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

3.10.1.1. Veevarustus

Planeeritud tootmisüksuses on vajalik töötajate joogi- jm olmevee (edaspidi joogivesi) varustus ja toorvesi tootmiseks.

Eriplaneeringu I etapis oli toorvee trass planeeritud olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale arvestusega, et BTT käivitamisel kasutatakse Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli kaevandusest väljapumbatavat ve . Võimalusena ei välistatud ka lisavee võtmist Aidu karjäärist. Samu käsitle merevee kasutamise võimalust, kus lei , et on otstarbekas kasutada PHVT-2 trassi (rajada täiendav toorvee trass puhastatud heitvee trassi kõrvale või kui heitvee ärajuh miseks kasutatakse PHVT-1 või olemasoleva OÜ Järve Biopuhastus toru rekonstrueerimist, rajada ainult toorvee trass, vt joonis 2.2.2.1).

Eeldatavalt on tootmiseks vajaliku toorvee aastane vajadus ca 12,5 mln m3. Detailse lahenduse etapis ja selle KSH koostamisel käsitle veevõtu teemat täiendavalt ja lei , et tootmiseks vajaliku toorvee saab võ a Aidu karjäärist. Selleks on kavandatud põhimõ eline toorvee trass algusega Aidu karjäärist olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale (vt joonis nr 8). Alterna ivina ei välistata lisavee võtmist Ojamaa kaevandusest ja/või Uus-Kiviõli II kaevandusest. Välistatud ei ole ka merevee kasutamine, kui osutub vajalikuks eeltoodud allikate miinimumveehulkade ngimustes tootmises vajaliku vee tagamine. Merevee kasutusele võtmise korral on otstarbekas rajada veetoru heitveetorude kõrvale, seejuures arvestadades punk s 3.10.1.2 nimetatud ehitus ngimusi.

Planeeritud tootmisüksuses on vajalik ka töötajate joogiveevarustus. Selle lahendus tuleb määrata projekteerimise staadiumis. Indika ivselt saab arvestada ca 250 perspek ivse töötajaga ehk joogivee vajadusega ca 37 m3/ööpäevas. Veevarustuse allikaks saab planeeringualale rajada puurkaevu või toota joogivesi puhastades tootmisüksuses nt karjääri/kaevanduse ve . Joogivee- haarde asukoha kavandamisel tuleb lähtuda selle sanitaarkaitseala moodustamise võimalikkusest.

3.10.1.2. Reoveekanalisatsioon

Eriplaneeringu I etapi aruande kohaselt oli eelistatuimaks reoveelahenduseks puhastatud heitvee Soome lahte suunamine kasutades OÜ Järve Biopuhastus puhastatud heitvee trassi. Seejuures tuleb arvestada piirangutega, mis tulenevad mereäärse osa paiknemisest On ka Maas kukaitseala Pangametsa sihtkaitsevööndis ja Pangametsa loodusalal. Lisaks võrreldi uusi trassialterna ive (vt joonis 2.2.2.1), kuid arvestades avaldatavate mõjude ja eelistuste vähest erinevust jäe konkreetse lahenduse valimine eriplaneeringu detailsesse etappi. Lei , et juhul kui eelistatuks osutub heitvee trassivariandi PHTV-1 kasutamine, tuleb läbi viia Natura täis- ehk asjakohane hindamine, et kindlaks teha ebasoodsa mõju tekkimise võimalus Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. I etapi aruandes toodi välja nende mõjude teket eeldatavalt välistav suundpuurimise meetod, millele teh ka Natura asjakohane hindamine (arvestades suundpuurimise lahenduse kohta esitatud andmeid).

Käesolevas eriplaneeringu detailses etapis on tootmises tekkiva reovee ning olmereovee töötlemiseks on kavandatud krundile nr 1 rajada reoveepuhas ja heitvee ärajuh miseks torus k, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte. Detailse lahenduse väljatöötamisel selgus, et BTT reovee teke on ligikaudu 6,5...7 mln m3/a, kui valitakse tootmistehnoloogia, mis võimaldab maksimaalselt võ a ringlusse kondensaatve jms ve säästvad lahendused (eriplaneeringu I etapis arvesta heitvee kogusega 12,5 mln m3/a).

Puhastatud heitvee merre juh miseks on kavandatud kasutada OÜ Järve Biopuhastus (JBP) olemasolevat täna mi ekasutusel olevat heitvee Ø600 mm toru mis suundub Soome lahte16. See toru kulgeb samas koridoris JBP töösoleva olemasoleva toruga ning on eeldatavalt vajalik renoveerida (vt joonis nr 8). BTT heitvee ärajuh miseks on Ø600 mm toru piisav, kuid kavas on

16 VKG ja OÜ Järve Biopuhastus vahel on sõlmitud koostöökokkulepe

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 23

renoveerimisel kasutada Ø1000 mm toru, et sinna saaks vajadusel aju selt suunata JPB heitvee. Nimetatud trassi kasutuselevõtu plussina saab välja tuua täiendavalt, et trassi renoveerimisel on võimalik seda kasutada JBP töötava toru hooldus- või avariiseisakute ajal (hetkel ei ole see võimalik). Järve Biopuhastus OÜ-l on keskkonnaloaga nr L.VV/325554 lubatud juh da süvamerelasku IV001 13,2 mln m3/a heitve , millest 6,5 mln m3/a on hetkel kasutamata.

Kirjeldatud lahendus vastab trassialterna ivile PHTV-1 joonisel 2.2.2.1. Kuna JBP mõlemad olemasolevad torud asuvad osaliselt On ka Maas kukaitseala Pangametsa sihtkaitsevööndis ja ka Pangametsa loodusalal (vt joonis nr 8), on renoveerimisel jm hooldustegevuses vajalik arvestada seal keh vate piirangutega. Sellest ngituna säilib võimalus kasutada eriplaneeringu I etapis väljatöötatud lahendust, kuidas looduväärtustele avalduda võivad mõjusid saab väl da. mille korral olemasoleva trassikoridori lõpuosas paigutatakse heitveetorus k suundpuurimisega tehtud tunnelisse, mis läheb sihtkaitsevööndist mööda.

Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele on torude paigaldamise kontseptsiooniline lahendus suundpuurimise meetodiga järgnev (detailse lahenduse etapis see ei täpsustunud):

Suundpuurimist rakendatakse mõjude väl miseks On ka maas kukaitseala mereäärses sihtkaitsevööndis asuvatele elupaikadele ja kaitsealustele liikidele. Arvestades tehnilisi võimalusi ja ohutust tehakse suundpuurimisega kaks 0,8 m diameetriga tunnelit, mille omavaheline kaugus on 3 m (arvestades lähimatest seinapunk dest, st siseküljelt).

Suundpuurimiseks on vajalik maismaale rajada stardikaevik (kavandatud pangapealsele platoole) ja arvestades looduskaitselisi ngimusi (ei ole võimalik kasutada pangaalust maismaa-ala) on rajatava tunneli väljatulek meres. Vahekaevikute vajadus sellise lahenduse puhul puudub. Suundpuurimise algus- ja lõpp-punkt valitakse selliselt, et puurimise kaldenurka arvestades jääks tunnelite maismaal paiknevale osale vähemalt 2 m paksune terviklik lagi ja arvestades pangapealse ja kalda suure kõrgusevahega on puurimisnurk järsk ja terviklae paksus stardikaeviku järgselt suureneb hüppeliselt (seejuures ei kaasata paksuse kujundamise kasvupinnast vms potentsiaalselt ebastabiilset pinnast). Erinevalt vasarpuurimise tehnoloogiast ei tekita suundpuurimisel puurpea vibratsiooni vms, mis tekitaks pragusid, suurendaks erosiooni või muul viisil mõjutaks lubjakivipaljandit. Puurimise sügavust arvestades ei kahjustata pangaaluse metsa puude juuri ega tekitata rusukaldel tavapärasest suuremat erosiooni või varinguid.

Suundpuurimisele järgneb koheselt toru paigaldamine. Torudena kasutatakse tugevdatud seintega HDPE plas ktoru, mis vahetult enne paigaldamist „keevitatakse“ kokku, nii et moodustub kokkukeevitatud monoliitne toru. Paigaldamiseks tõmmatakse toru tunnelisse. Sellise toru garanteeritud kasutusiga on vähemalt 50 aastat ja olemuselt on toru hooldusvaba. Garanteeritud eluea möödumisel on võimalik toru uuendada: selleks tõmmatakse vana toru sisse veidi väiksema läbimõõduga toru kasutades sama paigaldamismeetodit, mis algse toru puhul.

Toru paigaldamiseks vajalik tehnika paikneb tunneli mõlemas otsas. Pangapealne plats paikneb stardikaeviku juures, tehnika paigaldamiseks on vajalik ca 50 x 50 m ala, millele peab olema juurdepääs treilerveokiga (kasutatakse platool väljakujunenud teedevõrgus kku). Panga alla tuuakse tehnika kohale meritsi ja vajalikud tööd tehakse ujuvplatvormidelt.

Suundpuurimiseks tuleb koostada enne torude paigaldama hakkamist ehitusprojekt, kus näidatakse ära strardikaevikute asukohad, tunneli kaldenurgad, sügavus maapinnast, lae paksus jm olulised parameetrid ning antakse hinnang, kas nendega on tagatud lubjakivipaljandi ja kaitstavate koosluste säilimine senisel kujul (st ei teki varinguid jms füüsilist mõjutamist). Ehitusprojekt kooskõlastatakse Keskkonnaame ga, sh tehakse vajadusel Natura hindamine, et kindlaks teha ebasoodsa mõju tekkimise võimalus.

Suundpuurimist saab vajadusel kasutada ka teistes asukohtades, kui järgitakse eeltoodud ngimusi.

24 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

3.10.1.3. Sademevee käitlus

Planeeringualale on kavandatud hoonestus ja raja sed sh erinevad teed ja platsid. Seega võrreldes olemasoleva olukorraga kus sademevesi imbub pinnasesse ja/või satub maaparandussüsteemi kraavidesse, tekib vajadus sademeve kokku koguda ja käidelda. Ala sademeveekäitlus on kavandatud lahendada lokaalselt.

Planeeringualalt ei ole kavandatud lisave juh da alast väljapoole jäävatesse maaparandussüsteemidesse (vt ptk 3.9). Kõvapinnaga platsidelt ja teedelt ning hoonestuse katuselt on vesi kavandatud kokku koguda ja juh da territooriumile ehitatavasse veepuhastusjaama ning maksimaalselt kasutada ära protsessiveena, jahutusveena või tuletõrjeveena. Vajadusel on kavandatud üleliigse sademe- ja drenaaživee kogumine hoonete juures projekteeritavatesse basseinidesse (paiknemine ja mahud lahendatakse projekteerimise käigus).

Osa krundil tekkivast sademeveest saab immutada krundisiseselt sinna kavandatavatel ja/või säilivatel haljasmaadel. Selline lahendus võimaldab sademeveest vabaneda maas kukujundamise kaudu (looduslähedased lahendused nagu rohealad, viibe igid, imbkraavid jmt), väl des sademevee reostumist. Nimetatud põhimõ e kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.

Sademe–, pinna– ja drenaaživee juh mine naabermaaüksustele on keelatud. Erandkorras on kogutud ve võimalik juh da puhastatud heitvee trassi, reostatuse korral käi se reoveepuhas le.

Krundi sademe-, pinna- ja drenaaživee ärajuh mise konkreetne lahendus tuleb anda projekteerimisel.

3.10.2. Elektrivarustus. Välisvalgustus

Tootmisprotsessis on kavandatud toota bioenergiat, sh elektrit eeldatavalt kuni 810 GWhe (maht sõltuvalt tootest ja toorainest). Planeeritud tootmisehi ste elektrivarustus on kavandatud tagada oma toodetud elektrist. Hooneühendused ja ala välisvalgustus tuleb kavandada projekteerimise staadiumis elektri maakaabelliinidega.

Omatarbest üle jääv elektrienergia (eeldatavalt ca 510 GWhe) on kavandatud suunata üldisesse elektrivõrku. Võrku suunamiseks tuleb projekteerida liinitrassid eeldatavalt Püssi alajaama, soovituslikult samas koridoris olemasolevate liinidega (vt joonis nr 8).

Kõik ristumised Eleringi AS taristuga (näiteks juurdepääsuteed, heitveetrassid vms) ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada Elering AS-ga.

Elektripaigaldiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.

Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samu ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Planeeringualal tuleb välisvalgustus lahendada projekteerimise staadiumis. Projekteerimisel lähtuda energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust. Öisel ajal valgustuse kasutamisel reguleerida see minimaalsele võimsusele.

3.10.3. Sooja- ja gaasivarustus

Tootmisprotsessis on kavandatud toota bioenergiat, sh auru ja soojusenergiat (maht sõltuvalt tootest ja toorainest). Auru kasutatakse omatarbeks, tootmisest üle jääva soojusega on kavandatud luua võimekus varustada Kohtla-Järve ja Jõhvi linnasid kaugkü eenergiaga ning kaalutakse ka kaugkü e trassi rajamist Kiviõli ja Püssi piirkonda (vt joonis nr 8). Trasside väljaehitamise ja BTT varustusele ülemineku ajastus tuleb otsustada eraldi lähtuvalt BTT käivituse ajastusest ja nimetatud linnade soojusmajanduse arengukavadest.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 25

Alterna ivse (eeldatavalt n-ö avariilahendusena) on kavandatud ka gaasiühendus. Kavandatakse gaasitrassi Kohtla-Järve liitumispunk , et tagada alterna ivne kütusega varustamine käivitamisel- avariilistes olukordades. Samu võib BTT tegevuste käigus osutuda otstarbekas toota reoveepuhas setest ning muudest BTT kompleksis tekkivatest orgaanilistest jääkidest anaeroobse kääritamisega biometaani, mille saab puhastamise järgselt gaasitrassi suunata.

Maagaasile alterna ivina kavandakse kas veeldatud na agaasi (LPG) ja/või kü eõlide kasutamist. Sel juhul on vajalikud e e näha nende kütuste mahu d.

3.10.4. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks 19.04.2024 väljastatud ELASA elektroonilise side alased tehnilised ngimused nr TT2985.

Vastavalt tehnilistele ngimustele on võimalikuks side liitumispunk ks ELASA sidekaev 096K48 (vt joonis nr 8), milles asub kaablimuhv 096M38. Sidevarustusest huvitatud isikul tuleb valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega.

Planeeringulahendusega on kavandatud sidetrass (mul toru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELASA sidekaevuni 096K48. Mul toru ja kaabli toomine sidekaevu 096K48 võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Ees , juuresolekul. Sidekaevu 096K48 tuleb jä a kaablivaru 15 m. Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise. Kaabli ühendamiseks muhvi 096M38 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus. Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Ees . Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos klienditellimus tööga). ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELASA’le koos klienditellimuse tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

3.11. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud keh vate tuleohutusnõuetega.

Vastavalt tuleohutusnõuetele17 peab väl ma tule levimist teisele ehi sele, välja arvatud piirdeaiale, pos le ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Määratud hoonestusala on planeeritud naabermaaüksuste piiridest kaugemale kui normid e e näevad. Krundisiseselt tuleb ehi ste paigutamisel lähtuda keh vatest nõuetest. Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on nähtav joonistel nr 2 ja nr 3.

Päästeautode juurdepääs on tagatud Aa-Kohtla teelt nr 4370023.

Planeeringualal kavandatud tegevus liigitub tuleohutuse järgi valdavalt VI (tööstus- ja laohooned) kasutusviisi alla18. Planeeritud hoonete tuleohutus- ja tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojek s vastavalt keh vale seadusandlusele.

Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehi sel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 1019 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehi sest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast

17 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehi sele esitatavad tuleohutusnõuded 18 siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehi sele esitatavad tuleohutusnõuded 19 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

ngimused ning kord

26 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

sissepääsust või raja se kaugeimast ligipääsetavast punk st kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehi sest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Planeeringu koostamisel on arvestatud Ees Standarditega: EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehi ste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus ning EVS 812-4:2018 Ehi ste tuleohutus Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded.

Alale on kavandatud ka lah sed põlevmaterjali laoplatsid. Vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 arvestatakse põlevmaterjali lah stele laoplatsidele mahuga kuni 10 000 m3 normvooluhulgaks 25 l/s ning kestvuseks kuni 6 tundi (summaarses veekogus 540 m3). Samal territooriumil asuvate ehi ste kustutusvee võib lahendada põlevmaterjali laoplatsi kaoks e e nähtud veevõtukohaga, kui ehi se jaoks vajalik kustutusvee hulk ei ületa laoplatsi vajalikku kustutusvee hulka ning tagatud on standardis e e nähtud kaugused ehi stest. Suuremate ladustamiskoguste korral määratakse normvooluhulk ning veevõtukohad kaalutluste alusel. Vastavalt standardile EVS 812-4:2018 määrata muuhulgas lah ste ladustamisplatside vahemaad hooneteni.

Kuna käitluskohas ladustatakse põlevmaterjali rohkem kui 1 000 m3 peab e evõte võimalike riskide vähendamiseks omama Päästeame ga kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamise plaani20.

Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse ehitusprojek s lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest, kusjuures kui suures hoones on erineva eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonid, arvestatakse ainult nende tuletõkkesektsioonidega, mille pindala on üle 200 m².

Planeeringuala väline tuletõrjeveevärk tuleb lahendada tehislike tuletõrjeveehoidlate baasil lisades neile eeldatavalt pumplad ja tuletõrjehüdrandid. Juhul, kui tootmisve kavandatakse kasutada tuletõrjeveevärgi tarbeks, tuleb arvestada selle vee võimalikku korrosiooniak ivsust ja hõljumist

ngitud mõju seadmetele. Täpne väline tuletõrjeveevärgi lahendus tuleb esitada projekteerimisel. Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada keh vate normide ja nõuetega.

Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale, tuleb ehi se vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüü liselt21.

Lisaks tuleb tehase ala ver kaalplaneerimisel arvestada, et saastunud kustutusvesi ei satuks keskkonda. Väliseid ühendusi sademevee käitlemiseks ei kavandata, ent väl da tuleb valgumist sademevee käitluskohtadesse, mille puhul on arvestatud looduslähedasi käitluspõhimõ eid.

3.12. Kuritegevuse riske vähendavad ngimused Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002 põhimõ eid.

Planeeringualal tuleb eristada piirdeaedadega selgelt eraalad, et anda märku avaliku ruumi lõppemisest. Tootmisega mi eseotud inimeste pääs alale peab olema kontrollitud ja piiratud.

Erinevate kasutusotstarvetega alade tähistamiseks kasutada erinevaid suunaviitasid. See loob inimestele turvatunde, suurendab omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendab seega kuriteohirmu.

Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb tagada hea nähtavus ja valgustus, mis vähendavad kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiak de ja varguste riski. Ka valduste sissepääsude arvu piiramine üheni õhtu ja nädalavahetustel vähendab sissemurdmise riski.

20 siseministri 02.09.2010 a määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“. 21 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehi sele esitatavad tuleohutusnõuded

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 27

Arhitektuuriline, asendiplaaniline ja kujunduslahendus peab võimaldama sotsiaalse kontrolli tagamist (mi e kavandada pimedaid nurki, sh hoones).

Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

 Paigaldada videovalve ja kohtvalgus d;  Kasutada atrak ivseid arhitektuuri elemente ja maas kukujundust;  Kasutada atrak ivseid materjale ja värve;  Hoida ala korras;  Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

3.13. Keskkonna ngimuste seadmine Planeeringu koostamisega toimus paralleelselt KSH läbiviimine, mis teosta nii asukoha eelvaliku ehk eriplaneeringu I etapis kui ka detailse lahenduse ehk II etapis. KSH konkreetsemaks eesmärgiks on eelkõige hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata ebasoodsa olulise keskkonnamõju väl miseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Järgnevate ngimuste täitmisel ei ole olulise keskkonnamõju tekkimine tõenäoline, sh arvestades koosmõju piirkonnas toimuvate tegevustega ja mõjude võimalikku kumula ivsust. Kõikides valdkondades täidetakse õigusak de nõudeid ning järgitakse Kra -tselluloosi tootmise parimat võimalikku tehnikat (PVT), sh PVT-ga seotud ressursikasutust ja PVT järeldustega kehtestatud heite piirväärtusi22.

3.13.1. Välisõhu kvaliteet, lõhn

BTT põhitootmisprotsessid, sh tselluloosi keetmine, pesu ja pleegitamine, keedukemikaalide regenereerimine ning kaasnevate toodete nagu toortallõli, tärpen n ja metanool käitlemine on kavandatud kinnise tsüklina. Ühtse hingamissüsteemi kaudu kogutakse krii lisi lõhnaaineid sisaldada võivad õhuheitmed kokku, puhastatakse märgskraberis ja põletatakse kateldes (lahjad lõhnagaasid ehk DNCG – Diluted Non-Condensable Gas) või suunatakse kontsentreeritud lõhnagaaside (CNCG – Concentrated Non-Condensable Gas) töötlemisse, milleks BTT-s on väävelhappe tootmise tehas või rajatakse spetsiaalne CNCG põle , varuvariandina kas mustleelise katel või lubjaahi. Mõlema süsteemi varuvariandiks on tõrvikpõle , mida kasutatakse siis, kui üksi süsteem ei tööta (lühiajaliselt tehase käivitamisel ja hooldusseisaku järgsel käivitamisel).

Põhiprotsessi põletusseadmetes tekkivad suitsugaasid puhastatakse ning juhitakse ühise korstna kaudu välisõhku. Korstna kõrgus on vähemalt 100 m, korstna parameetrid määratakse projekteerimisel.

Tõrvikpõle võib asuda üldisest korstnast eraldi, selle kõrgus ja muud parameetrid määratakse projekteerimisel.

Tolmutekke väl mise meetmeid rakendatakse koormisel ja hakke käitlemisel. Koormisel tekkida võivad osakesed püütakse kinni kooretrumli tolmueraldus-tsüklonis, kus tolm seotakse veega. Tsüklonist väljuv vesi suunatakse ringlusve e. Hakke käitlemisel rakendatakse laialikande vähendamiseks puistematerjalide käitlemise ja ladustamise PVT-d23: konveieri otsa kukkumis-

22 Komisjoni rakendusotsus 2014/687/EL 26. septembrist 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk ivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused puitmassi, paberi ja papi tootmiseks. 23 European Commission. Integrated Pollu on Preven on and Control. Reference Document on best Available Techniques on Emissioms from Storage. July 2006 (EFS BREF)

28 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

kõrguse madalal hoidmine, sh noole kõrguse muutmine vastavavalt moodustatava kuhja kõrgusele, külgtõketega avatud konveierite kasutamine, kuivaperioodil vajadusel hakkekuhja pinna kastmine.

Reoveepuhas l tekkiv biomuda põletatakse mustleelise katlas, sellega on välditud lõhnahäiringu tekkevõimalus biomuda käitllemisel.

3.13.2. Müra ja vibratsioon tootmistegevusest ning transpordil

3.13.2.1. Müra

BTT kavandatakse ja projekteeritakse selliselt, et hoonete siseselt ja laoplatsidel vastaks erinevate tegevuste müratase keh vatele töökeskkonna normidele. Selleks isoleeritakse mürarikkad seadmed muust töötsoonist, kasutatakse võimalusel madalama müratasemega seadmeid, hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete paigutamisel lähtutakse põhimõ est, et seadmete avad oleks võimalusel suunatud lähimatest elamutest eemale, arvestatakse varjestamist hoonetega ja rakendatakse muid meetmeid, mis ühtlasi tagavad, et käi sest lähtuv müra ei ületaks käi se territooriumi piiridest välja jäävas keskkonnas kehtestatud piirnorme24. Käi se lähiümbruses puuduvad müratundlikud objek d, sh elamud ja loodusväärtused. Võimalusel väl da suures mahus käi isesiseseid liikumisi ja transporditöid (sh kõrgendatud müra tekitavate hoiatussignaalide kasutamist) öisel ajal ehk ajavahemikus 23.00-7.00.

Juurdepääs toormele ja toodangule toimub nii autotranspordiga kui ka raudteetranspordiga. Tooraine ja toodangu vedu toimuks raudteel ajaliselt vastavalt Ees Raudtee AS veoplaanidele. Raudteelõigu vahetus läheduses ei asu müratundlike objekte (eluhooneid), raudteele lähimad hooned asuvad Kohtla raudteejaama piirkonnas olemasoleva Tapa-Narva põhiraudtee ääres ning lisanduv mõju on tagasihoidlik (antud piirkonnas saab jätkuvalt määravaks Tapa-Narva raudtee läbiva liikluse mõju).

Autoliiklusega toimuvad veod, sh ehitustööde ajal, esmaspäevast pühapäevani ajavahemikus 7:00 – 23:00, st päevasel ajal; lisaks on nädalavahetustel veointensiivsus 50% madalam. Täpsed veomahud ja veosuunad sõltuvad situatsioonist, liiklusskeemist ning teede seisukorrast. Põhiline juurdepääs tehase alale on Tallinna – Narva maanteelt. Transpordiame ngimuste kohaselt tuleb mnt 1 Tallinn – Narva mnt ja kohaliku tee 4370023 Aa – Kohtla tee ristmiku piirkonda planeerida kanaliseeritud ristmik, arvestades perspek ivset liiklussagedust ning raskeliikluse osakaalu. Projekteeritava liikluslahenduse kohasel viiakse Aa-Kohtla tee ristumiskoht Tallinn – Narva maanteega lähimatest eluhoonetest kaugemale läänesuunda. Hetkel jääb tee ca 28 m kaugusele Mooni kinnistul asuvast eluhoonest ja ca 16 m kaugusele Mooni kinnistu elamumaa piirist. Uue lahenduse kohaselt jääb eluhoone ca 48 m kaugusele äärmisest sõidurajast ning ca 32 m kaugusele kinnistu piirist. Samas jääb Mooni kinnistu eluhoone heda liikluskoormusega Tallinn – Narva maanteest ainult 20 m kaugusele ja uue lahenduse kohaselt nihkuks üks sõidurada eluhoonele isegi lähemale). Arvestades tee liikluskoormust ning sõidukiirust (90 km/h) võib müra vähendamise meetmete vajadus esmajoones ilmneda just Tallinn – Narva mnt müra vähendamiseks.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 64 lg 4 p.1 kohaselt ei ole Tallinna – Narva mnt praegune ega BTT rajamisega lisanduv liikluskoormus sellisel tasemel, mille alusel põhimaantee omanik peab koostama välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel müra vähendamise tegevuskava. Seega kohalduvad välisõhu müra kaardistamise ja müra vähendamise tegevuskava koostamise sä ed, mille aluseks on müra normtaseme ületamise kaardistamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut; müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad lepib kokku kohaliku omavalitsuse üksus müraallika valdajaga kokku25.

24 Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 25 AÕKS § 61-63 alusel tehtud kokkuvõte.

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 29

Muudes suundades ei ole praeguse ega perspek ivse liikluskoormuse osas prognoositud võimalust leevendamist vajava mürahäiringu tekkeks.

3.13.2.2. Vibratsioon

Tootmiskompleksi seadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoree liselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks kehtestatud piirväärtustele26.

Planeeringualal igapäevaselt teostatavate statsionaarsete töödega (laadimistööd, tõstukite liikumised jm tootmisprotsess jms) kaasnev vibratsioon on valdavalt lokaalne ning mõju ei ulatu lähimate eluhooneteni, mistõ u täiendavaid nõudeid vibratsiooni tekke väl miseks planeeringuga ei seata.

Ehitusaegse vibratsiooni piirväärtused ei ole Ees seadusandluses reguleeritud, samas on ehitusobjek de ning lähimate eluhoonete vahel tagatud piisavalt suured vahemaad, mille korral ei ole põhjust eeldada kahjustusi hoonetele või raja stele. Teatud ehitusmasinad (eelkõige puurid,

hendajad, purus d, teerullid) võivad siiski põhjustada lühiajalisi kõrgemaid müra- ja vibratsioonitasemeid, kuid mõju on valdavalt lokaalne. Ehitusaegsete vibratsioonimõjude väl miseks ja vähendamise meetmeteks on intensiivsemate tööde ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde teostamisest, hoolikas töö planeerimine (sh op maalsete seadmete kasutamine) ja masinate hooldus.

3.13.3. Kemikaalid ja e evõ e ohtlikus

Tselluloosi tootmisel kasutatakse mitmesuguseid kemikaale, mis on klassifitseeritud ohtlikuks ning mida tuleb arvestada e evõ e ohtlikkuse kategooria määramisel kemikaaliseaduse (KemS) alusel27. Oksüdeerivaks klassifitseeritud kemikaalide – vesinikperoksiidi 50% lahuse ja naatriumkloraadi - kavandatavad ladustusmahud ületavad A-kategooria suurõnnetuse ohuga e evõ e künniskoguse 200 tonni.

Kuna projekteeritav käi s on A-kategooria suurõnnetuse ohuga e evõte, tuleb enne käi se tegutsema hakkamist koostada riskianalüüs jm kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p. 3 kohane dokumentatsioon (A-kategooria suurõnnetuse ohuga e evõ e puhul teabeleht, ohutusaruanne, e evõ e hädaolukorra lahendamise plaan; ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust). Need dokumendid koostatakse ehitusfaasis ja need tuleb kooskõlastada KemS § 23 sätestatud korras, sh arvestades § 23 lg 3 sätestatut – kooskõlastamiseks esitamine teha mõistliku aja jooksul enne tegevuse alustamist, st kasutusloa saamist (arvestades tegevuste mitmekesisust on mõistlikuks ajaks BTT puhul orienteeruvalt 6 kuud).

Planeerimis- ja projekteerimisetapis kohaldub KemS § 32 Erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehi se projekteerimisel, vastavalt § 32 lg 4 tuleb Päästeame le kooskõlastamiseks esitada eriplaneering ja hiljem ka ehitusprojekt. Antud juhul ei jää kavandatava BTT ühegi ohtliku e evõ e ja suurõnnetuse ohuga e evõ e ohualasse, samu ei ole eeldatavalt maksimaalse ulatusega ohualas raadiusega 500 m ühtegi ohustatud tegevust ega seal ei viibi alaliselt inimesi. Kemikaalimahu te ja -hoidlate, samu ohtlikke kemikaale käitlevate seadmete ja raja ste ning muude surveseadmete projekteerimisel-ehitamisel-käitamisel arvestatakse ehitusseadus kust ja seadme ohutuse seadusest tulenevate ohutuse tagamise põhimõtetega ja nõuetega28, sh võetakse arvesse asjakohaseid standardeid.

26 sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ 27 majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning e evõ e ohtlikkuse kategooria määramise kord 28 mh surveseadmete ja gaasipaigaldiste osas majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määrus nr 95 Audi kohustusega seadmed ja nõuded audi le ning audi tulemuste esitamisele

30 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

Na asaaduste jm vedelkütuste hoidmisehi ste kavandamisel ja käitamisel arvestatakse kehtestatud veekaitseliste nõuetega lähtuvalt hoidmisehi se suurusest29, kü egaase käitlevate raja ste ehitamisel ja seadmete käitamisel gaasipaigaliste kategooriast tulenevate nõuetega30

3.13.4. Jäätmete käitlemine

Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse õigusak de ja PVT nõuetest, sh võetakse arvesse jäätmeseadusega (JäätS) kehtestatud jäätmehierarhiat.

3.13.4.1. Tootmistegevuse käigus tekkivad jäätmed

Otseselt tootmisprotsessiga seotud jäätmete käitlemist reguleeritakse käi se keskkonna- kompleksloaga (vt punkt 3.13.11), sh kas on võimalik jäätmestaatuse lakkamise kohaldamine31.

Oluline osa tekkivatest jäätmetest taaskasutatakse, sh võetakse ringlusse käi se siseselt. Selliste jäätmete prognooskogus kuivainena on kokku ligikaudu 90 000 t/a.

Lisaks tekib tootmistegevuse käigus jäätmeid, mille taakasutamine korraldatakse käi se väliselt. Hinnanguliselt on selliste jäätmete summaarne prognooskogus kuivainena ligikaudu 60 000 t/a. Eesmärgiks on kõik käi seväliselt käideldavad jäätmed suunata taaskasutusse, kuid seejuures arvestakse, et taaskasutusvõimalused on määratud tegelikult tekkivate jäätmete omadustega, sh ohtlike ainete sisaldusega ja väljaleostumisega. Juhul kui taaskasutamine ei õnnestu, saab need jäätmed üle anda kõrvaldamiseks. Seejuures tuleb arvestada, et käi sevälisel jäätmete taaskasutajal või kõrvaldajal peab olema selleks JäätS kohane õigus, st kas tegemist on jäätmetega, mille käitlemisel jäätmeloa kohuslus puudub32 või kõrvaldatava jäätme nimetus-kood ja kogus peab kajastuma jäätmeloas.

Mõlema kategooria (sisemiselt taaskasutatavate ja väliselt taaskasutatavate-kõrvaldatavate) jäätmete kogused täpsustuvad tehnoloogilisel projekteerimisel ja seejärel selguvad tegelikud kogused-omadused tehase käitamisel.

3.13.4.2. Olmejäätmed jms tava- ja ohtlikud jäätmed, mille teke ei ole otseselt tootmisprotsessiga seotud

Olmejäätmete käitlemine toimub korraldatud jäätmeveoga, välja arvatud juhul kui tehase käitaja otsustab keskkonnakomleksloa kohuslasena kasutada JäätS § 69 lg 41 antud õigust korraldatud jäätmeveoga mi e liituda ning korraldada olmejäätmete vedu ise. Lüganuse vallas on korraldatud jäätmeveoga veetavad jäätmeliigid segaolmejäätmed, paber ja kartong, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad haljastusjäätmed, suurjäätmed ja segapakendid.

Jäätmehoolduse korraldamine toimub vastavalt Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele33.

Jäätmete, sh probleemtoodete jäätmete ja ohtlike jäätmete üleandmiseks ei kasuta tehase käitaja avalikke kogumispunkte vaid peab tagama oma territooriumil jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahu te olemasolu. Jäätmed tuleb üle anda vastuvõtuõigust omavale e evõtjale.

29 keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 24 Na asaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded 30 majanfus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 Kü egaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded 31 Jäätmeseaduse § 21 kriteeriumite ja ngimuste kohaselt 32 keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded lisa 1

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 31

3.13.4.3. Ehitus-lammutusjäätmed

Käi se asukoha e evalmistamisel ja ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemise eest vastutav töid teostav ehituse evõtja vastavalt Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirjale33. Eeskirja ehitusjäätmete käitlemist käsitlev osa (peatükk 9) hõlmab ka kasvupinnase jm pinnaste käitlemise.

Ehitusjäätmete käitlemine tuleb enne ehitamise alustamist kooskõlastada omavalitsusega, mis tähendab ehitusprojek le andmete lisamist muuhulgas jäätmete liigituse, hinnangulise koguse ja liigi kogumise kohta ehitusplatsil, samu näidata jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad, esitada pinnasetööde mahtude bilanss. Ehitusoprojek koostamisel ja ehitamisel arvestada, et iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket väl da või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast võib kasutada maa-ala heakorrastamiseks kooskõlastades asukoha eelnevalt omavalitsusega.

Arvestades tehase ehitamise e evalmistamisel väljakaevatava pinnase ehk kaevise suurt mahtu (prognoos on suurusjärgus 1 mln m3 pinnast, tegelikud kogused selguvad ehitusprojek koostamisel) on otstarbekas ehitusprojek koostamisel e e näha kaevise ladustamise alad, kus kaevist aju selt hoitakse. Kaevis võib omadustelt sobida mujal kasutamiseks, kuid võib tekkida olukord, kus kasutusvõimalused selguvad pikemaja ajaperioodi vältel ehitamise ajal ja ka ehituse järgselt. Tuleb arvestada, et jäätmeseadusest tulenevalt, kui ladustusaeg on pikem kui 3 aastat, muutub kaevis jäätmeks, st lahendus kaevise kasutusse võtmiseks tuleb leida 3 aasta jooksul.

Ehitamise käigus ülejääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud ainult Keskkonnaame loal, kui selle kogus on üle 5 000 m3 34.

Ohtlike ehitusjäätmete käitlemise nõuded peavad vastama jäätmehoolduseeskirja § 34 nõeutele. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuulub ka ehitamisel väljakaevatud või tekkinud, nt lekete tõ u, saastunud pinnas. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

3.13.5. Veevarustus, heitvee ärajuh mine ja sademeveekäitlus

3.13.5.1. Veevarustus

Kavandatava tehase ~250 töötaja joogivee (hõlmab nii nimetatakse joomiseks kui muul olmeotstarbel kasutatava vee35) arvestuslik vajadus on ca 37 m3/ööp. Kui olmevee vajaduse rahuldamiseks nähakse projekteerimise käigus e e oma puurkaevu(de) rajamine või muul viisil saadud vee kasutamine, tuleb tagada VeeS § 85 lg 11 nimetud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete, sealhulgas riskihindamise ja -juh mise nõuete rakendamine, arvestades et ve tarbitakse alla 100 m3/ööp. ja teenindavate inimest arv on alla 500.

Joogiveehaarde rajamisel tuleb arvestada, et võetava vee kvaliteet võimaldab mõistlike kulutustega tagada vee vastavust VeeS § 85 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele ning on võimalik veehaarde sanitaarkaitseala moodustamine. VeeS § 149 sõltub põhjavee sanitaarkaitselala ulatus veehaardega avatud põhjaveekihi kaitstusest ja on 10-500 m3/ööp. veevõtu korral 10 m, 30 m või 50 m. Seejuures tuleb arvestada, et VeeS § 151 lg 2 järgi on veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine, sanitaarkaitseala hooldamine jm selles lõikes nimetatud hooldustegevused.

33 kehtestatud Vallavolikogu 29.06.2023 määrusega nr 45 Lüganuse Valla jäätmehoolduseeskiri 34 maapõuseadus § 97 lg 1 35 veeseadus (VeeS) § 17 lg 1

32 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

Veevõtuks Aidu karjääris on vaja tehisveekogumi veerežiimi reguleerida. Selleks koostatakse ehitusprojekt, milles arvestatakse ehitusseadus kust tulenevaid nõudeid.

3.13.5.2. Heitvee ärajuh mine

VeeS mõistes on BTT tööstusreoveepuhas kanalisatsiooniehi s ja selle planeerimisel, ehitamisel ja käitamisel tuleb arvestada VeeS 6. peatüki 3. jao nõudeid. Kanalisatsiooniehi se planeerimisel tuleb arvestada kujaga. Kuja määratakse eraldi igale reovee puhastamise ja reoveese e töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale (§ 134 lg 5), kuja maksimaalne ulatus on 500 m. Kanalisatsiooniehi se kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehi se teenindamiseks vajalikud hooned, sealhulgas tööstus- ja laohooned ning eespool nimetamata transpordihooned (§ 134 lg 7). Projekteerimisel ja käitamisel lähtuda täpsustatud nõuetest36.

Kanalisatsiooniehi se planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehi se kuja täpsustatud ulatused on kehtestatud Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31. BTT tööstusreoveepuhas on suur reoveepuhas ehk suurpuhas (projekteeritud reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi) ja kuulub kõige suurema projekteeritud reostuskoormusega puhas te rühma (üle 100 000 inimekvivalendi).

Ptk 3.10.2 kirjeldatud heitvee ärajuh mine süvamerelasu kaudu ei mõjuta oluliselt merekeskkonda, sh mereelus kku. Kuid lähtuvalt õigusak dest tuleb määrata tsingile ja tõenäoliselt vasele segunemispiirkond. Arvestades, et suhteliselt madalas kontsentratsioonina heitvees sisalduvate raskmetallide, sh tsingi eemaldamise jaoks puuduvad tehnoloogilised lahendused ja VKG Fiber BTT projekteeritakse PVT nõuete järgi, nähakse vajadusel e e keskkonnakompleksloa taotlemisel tsingi ja vase segunemispiirkond vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 11 ja 12 sätetele, seejuures ei ole põhjendatud § 13 nimetatud tegevusekava esitamine. Seejuures määratakse ühine segunemispiirkond lähtuvalt kõige suurema ulatusega segunemispiirkonnast (määruse nr 61 § 12 lg 10), so eeldatavalt tsingile.

3.13.5.3. Sademeveekäitlus

Vastvalt punk 3.10.3 kirjeldatule, ei juhita sademeve ega drenaažive käi se territooriumilt välja. Sademevee ja drenaaživee kogumise süsteemi projekteerimisel arvestada kliimamuutustest ngitud sademete hulga muutusega.

Kuigi Ees s pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine37. Seetõ u tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuh mise ja haljastuse temaa kale.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, väl des sademevee reostumist38. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee juh misega. Parkla alade kavandamisel on vajalik arvestada ka keskkonnasäästliku lume käitlemise vajadusega ning näha e e liiva- ja õlipüüduritega varustatud kõva ka ega alad. Kogu alal näha e e võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks (kliimamuutustega kaasnev keskmise sademete hulga kasv, temperatuuritõusust tulenevad ning sagenevad äärmuslikud kliimasündmused, nagu paduvihmad) ja ühtlustamiseks (viibemahu d, haljasala puhverdusalana vmt).

36 keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehi se planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehi se kuja täpsustatud ulatused 37 Ees kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 h ps://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 38 veeseadus

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 33

3.13.6. Ranna ehituskeeluvöönd

Trasside rajamisel on mereäärses ehituskeeluvööndis paikneva osa paigutamisel oluline arvestada, et lähtuvalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 p 8 on tehnovõrgu rajamine võimalik detailplaneeringu kehtestamise järgselt. Kuna eriplaneeringu detailne lahendus ei ole kõikides õigusak des ühemõ eliselt võrdsustatud detailplaneeringuga, siis tuleb eriplaneeringu I etapi vastuvõtmise järgselt algatada detailplaneering(ud) trassi(de) rajamiseks ehituskeeluvööndisse. Oluline on sellise detailplaneeringu puhul arvestada ka võimaliku vajadusega kavandada tegevusi, mis ngivad ehituskeeluvööndi vähendamist (vastavalt LKS § 40). Näiteks juhul, kui osutub vajalikuks merevee võtmine BTT veevajaduse rahuldamiseks, siis tuleb arvestada merevee magestamisega. Kui tehnoloogilistel põhjustel ei ole neid võimalik paigutada väljapoole ehituskeeluvööndit, siis tuleb algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering. LKS § 40 lg 4 p.2 sätestab, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaame le taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise e epanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.

3.13.7. Elektromagnetväli

Elektromagnetvälja tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi39. Samad piirväärtused on paika pandud ka Ees Standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes. Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, nega ivset mõju inimese tervisele ei kaasne.

Vastavalt koostamisel olevale üldplaneeringule tuleb: keskkonnamõju põhjustava (nt müra, õhusaaste, lõhnahäiring) uuse evõtluse kavandamisel koostada mõjuhindamine ja vajadusel rakendada leevendusmeetmeid, vajadusel arvestada kumula ivse mõjuga; tootmise puhul väl da reostusohtu ning tagada põhjavee kaitstus.

3.13.8. Energiatõhusus

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk ivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehi sed pärast 31.12.2020 olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehitusprak ka kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²·a), kuid mi e suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja.

Vastavalt direk ivile 2010/31/EL on Ees kehtestanud liginullenergia standardi nõuded. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadus kus ja e evõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha e e võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alterna ivsete energiaallikate kasutamiseks.

Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponen de kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem

39 elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 Mi eioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mi eioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine

34 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

ruumivajadus ven latsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega ven latsioonisüsteemi rajamine eeldab õiges valitud ven latsiooniseadmeid ja -torus kku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist.

Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse op meeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.

3.13.9. Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Ees Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi40 kohaselt asub planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal (pinnase õhu interpoleeritud Rn risk >50 kBq/m³).

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisa kohaselt liigitub Lüganuse vald kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Kõrgendatud radooniriskiga maa ala on piirkond, kus tõenäosus, et ehitatud hoones kujunev ruumiõhu radoonisisaldus ei vasta viitetasemele, on suurem kui riigis keskmiselt, kui projekteerimisel ja ehitamisel ei arvestata radoonikaitse meetmete rakendamise vajadusega.

Seega tuleb planeeringu realiseerimisel ülaltooduga arvestada ning hinnata, kas on vajalik radoonikaitse meetmeid rakendada (juhindudes Ees standardist EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes).

3.13.10. Insolatsioon

Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib aidata kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset ühendatust ümbrusega, et anda teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja kohta. Selline ühendatus võib leevendada väsimust, mis on ngitud pikaajalisest viibimisest sise ngimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus värskendamiseks ja lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.

Kuigi planeeringualale kavandatakse eelkõige tootmishooneid ning rangeid nõuded eelnimetatud hoonetele seatud ei ole, on soovitatav võimalusel näha ruumidele, kus töötavad ka inimesed, e e akende projekteerimine (eelkõige kontoriruumidele), et võimaldada vaateid väliskeskkonnale ja tagada ruumis päevavalgus.

Projekteerimisel tuleb lähtuda otstarbega seotud asjakohasest standardist ja/või juhendist ja/või õigusak st.

3.13.11. Loakohustus

Sõltuvalt tegevuse iseloomust võib käi s vajada keskkonnakaitseluba, mis keskkonnaseadus ku üldosa seaduse (KeÜS) § 40 lg 1 järgi on kas keskkonnakompleksluba, keskkonnaluba (alaliikideks välisõhu saasteluba, veeluba, jäätmeluba jäätmete käitlemiseks) või registreering. Tselluloosi tootmine puidust kuulub keskkonnakompleksloa kohuslusega tegevuste hulka41 ja sellest tulenevalt järgitakse käi se kasutamisel tööstusheite seaduses § 26 nimetatud üldpõhimõ eid:  rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid saastatuse väl miseks;

40 h ps://gis.egt.ee/portal/home/item.html?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 41 Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käi se tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ (viimane redaktsioon RT I, 25.09.2018, 1) § 9 p.1

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 35

 saastatuse tekkimisel likvideerib oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastatuse viivitamata, sõltumata asjaolust, kas saastatus on põhjustatud tahtlikult või e evaatamatusest;

 kasutab käi ses parimat võimalikku tehnikat;  väldib võimaluse korral jäätmete tekitamist;  jäätmete tekitamise puhul lähtub nende käitlemisel jäätmeseaduses sätestatud

jäätmehierarhiast;  kasutab käi ses energiat võimalikult tõhusalt;  tagab vajalike meetmete olemasolu avariide väl miseks ning avarii tagajärgede piiramiseks;  käi se tegevuse lõpetamisel võtab meetmeid, mis on vajalikud saastatuse tekke ohu väl miseks

ning käi se tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks.

Kemikaaliseaduse (KemS) § 26 lg 1 alusel võib käi ses käidelda ohtlikku kemikaali ohtlikkuse alamäärast või künniskogusest suuremas koguses käitamisloa alusel. KemS § 26 lg 2 sätestab, et keskkonnakompleksloa puhul käitamisluba ei nõuta, kui menetluses on hõlmatud käitamisloa kontrolliesemes olevaid nõudeid.

Tehase rajamiseks-ehitamiseks läheb vaja ehitusseadus ku alusel ehitusluba. Keskkonna- kompleksloa kohusluse korral ei ole sätestatud, millises järjekorras neid lubasid taotletakse. Kompleksluba peab olema antud enne käi se tegutsema hakkamist loa kohuslusega tegevusteks, st enne kui alustatakse tootmistegevuses tooraine käitlemist ja saasteainete jm heite keskkonda viimist (st enne kui alustatakse tootmisseadmete katsetamist viisil, millega kaasneb saasteainete viimine välisõhku ja heitvee juh mine suublasse).

3.14. Servituudi seadmise vajadus Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras.

Tehnovõrkude isiklikud kasutusõigused seatakse kaitsevööndite ulatuses.

Illustreeriva põhimõ elise lahenduse alusel on vajalik seada servituut:  Kohtla metskond 2 kinnisasjale krundi nr 1 kasuks krundile juurde pääsemiseks ja krundilt nr 1

lähtuvatele või sinna suunduvatele tehnovõrkudele (elekter, side, gaas, heitvesi, vesi, kaugküte);  Tõrviku kinnisasjale krundi nr 1 kasuks seda teenindavale raudteeharule;  Krundile nr 1 võrguvaldajatega kasuks: elekter, side, gaas.

Planeeritud objek de servituudialade põhimõ eline asukoht on näidatud joonistel nr 6 ja 7. Servituudialad täpsustuvad projekteerimise käigus, kui selguvad servituu vajavate objek de täpsed asukohad.

3.15. Tehnovõrkude kaitsevööndid Tehnovõrkudel ja -raja stel on kaitsevööndid, mis on ehi sealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehi st ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehi se toimivuse tagamiseks42.

3.16. Planeeringu elluviimine

3.16.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringualal ei asu ega selle vahetusse lähedusse ei jää kultuurimäles si, pärandkultuuriobjekte, looduslikke pühapaiku ning puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maas kud.

42 ehitusseadus ku § 70 lg 1, kaitsevööndis keelatud tegevused vt ehitusseadus k § 70 lg 2; kaitsevööndite ulatused vt määrusest nr 73 Ehi se kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded jm-lt

36 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

Arvestades planeeringuala asukohta nimetatud objek de suhtes, ei ole olemasoleva informatsiooni valguses põhjust eeldada ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele ega väärtuslikule maas kule.

BTT rajamisega lisandub hinnanguliselt 250 uut otsest töökohta ja vähemalt 1000 kaudset töökohta tootmiskompleksi teenindavas väärtusahelas. Skandinaaviamaade kogemus näitab, et suure e evõ e rajamisel kaasneb piirkonnas palgakasv. Täiendavad töökohad ja mõju e evõtluse arengule loovad piirkonnas nõudluskasvu kinnisvara ja infrastruktuuri järgi. Planeeritava tegevusega kaasnev posi ivne mõju on pikaaegne.

Planeeringu elluviimisel ei ole e e näha nega ivsete sotsiaalsete mõjude ilmnemist, kuna planeeringualale ei ole kavandatud objekte, mis tooks kaasa sotsiaalseid häiringuid (n-ö mentaalsed mõjud, sotsiaalset vastuolu tekitavad objek d) või ohustaks piirkonna turvatunnet, sest kavandatud tootmisotstarbeline tegevus on planeeritud küladest piisavalt kaugele ning puhverdatud metsamaaga.

BTT rajamisel tekib võimalus väärindada suur osa seni eksporditavast madalakvaliteedilisest puidust Ees s. Sellel on kaudne posi ivne mõju Ees metsamajandusele tänu stabiilse kohapealse paberipuidu ja puiduhakke töötleja tekkele. Tänaseni on antud sor men de realiseerimine sõltunud ekspordinõudluse heitlikkusest ja pikemast transpordivahemaast. Kohapealse väärindaja puudumise tõ u on Ees s kasvanud ka antud toorme kasutus energee kas kaskaadkasutusprintsiibi vastaselt. Stabiilne paberipuidu kohapealne nõudlus võimaldab metsamajandamise töid ühtlasemalt planeerida ja mo veerib ka harvendusraiete osakaalu tõstmist lageraiete arvelt tänu tekkepõhise sor mendi nõudluse parenemisele. Teiseks vähendab kohapealne tarbimine toorme transpordikulu ja süsiniku-heidet vahemaa vähenemise arvelt. Kolmandaks võimaldab toorme kohapealne väärindamine parendada Ees LULUCF43 süsinikusidumist läbi pui oodete ja põlevkivielektritootmise asendusefek .

BTT rajamine toetab rohepööret. BTT rajamise näol luuakse seni põlevkivi kaevandamisele ja töötlemisele põhinevas piirkonnas eeldused üleminekuks taastuval toorainel põhinevale tootmistegevusele, millega kaasnevad ka posi ivsed mõjud Ees kasvuhoonegaaside bilansile. Lisaks tselluloosile toodetakse elektri- ja soojuseenergiat ning biokeemia tooteid, BTT on tehnoloogiliselt tõestatud lahendus fossiilsetest kütustest toodetud elektri asendamiseks ilmas ku ngimustest sõltumatu taastuvenergiaga. Seejuures kaasneb muudatus piirkonna kaugkü esüsteemide soojusenergiaga varustamisel – põlevkivist toodetava soojusenergia osakaal peab järjest vähenema, see asendatakse BTT protsessidest ülejäävast soojusest saadud energiaga. Projek realiseerimisega kasvaks Ees taastuvelektri tootmine 28% võrra võrreldes 2022. aastaga, millest pool suunatakse vabale turule. Planeeritava tegevusega kaasnev posi ivne mõju on pikaaegne.

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei takistata teiste ümbruskonna kinnisasjade senist või seni teadaolevaid tulevasi maakasutusvõimalusi. Planeeritud tegevus ei mõjuta seega teadaolevalt ühtegi asjakohast strateegilist planeerimisdokumen nega ivselt.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk-s 3.15.2 toodud elluviimise nõuetega. Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus.

Mõjud looduskeskkonnale hinna keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Seletuskirja ptk 3.13 nimetatud keskkonna ngimuste täitmisel ei ole olulise keskkonnamõju tekkimine tõenäoline, sh arvestades koosmõju piirkonnas toimuvate tegevustega ja mõjude võimalikku kumula ivsust. Kõikides valdkondades täidetakse õigusak de nõudeid ning järgitakse Kra -tselluloosi tootmise PVT-d, sh PVT-ga seotud ressursikasutust ja PVT järeldustega kehtestatud heite piirväärtusi. Tehase

43 maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCFi sektor (ingl. k. Land Use, Land Use Change and Forestry)

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 37

rajamine ja käitamine ei põhjusta mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele. BTT projekt ei ole praeguse teadmise juures vastuolus Ees kliimaeesmärkidega ning puudub oluline mõju kliimamuutustele. Samu ei ole kavandatav tegevuse tundlik kliimamuutuste suhtes. Piiriülene mõju puudub.

Käi sega seotud õhuheidet, veeheite, jäätmetekke jm seiret korraldatakse vastavalt keskkonna- kompleksloa ngimustele. Keskkonnakvaliteedi seire on seotud süvamerelasule Zn ja vajadusel teistele raskmetallidele segunemistsooni kehtestamisega. Segunemistsooni piiril hinnatakse raskmetallide sisaldus merevees. Seirepunk d määratakse keskkonnakompleksloaga.

3.16.2. Planeeringu elluviimise ngimused

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on ehitusprojek de koostamise ja maakorralduslike toimingute teostamise alus.

Edaspidi koostatavad ehitusprojek d peavad olema koostatud vastavalt Ees Vabariigis keh vatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadus kule.

Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad hooned ja kaasnevad raja sed ei kahjustaks naaberkinnisasjade kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Riigikaitseliste ehi ste töövõime tagamiseks on üle 28 meetri kõrguste ehi ste osade püs tamine lubatud alles pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete täiemahulist rakendumist, mis eeldatavalt toimub 2026. aastal. Enne kompensatsioonimeetmete rakendumist on lubatud kuni 28 meetri kõrguste ehi ste osade püs tamine. Täpsemat teavet vastavate kompensatsioonimeetmete rakendumise aja ja mahu kohta annab Kaitseministeerium.

Vastavalt ehitusseadus ku § 120 lõike 1 punk le 1 tuleb üle 28 meetri kõrguste ehi ste püs tamise soovi korral kooskõlastada projekteerimis ngimuste või ehituslubade eelnõud Kaitseministeeriumiga.

Vastavalt ehitusseadus ku § 73 lõikele 3 on lisaks raudtee omaniku nõusolekule muuhulgas vajalik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ame luba raudtee kaitsevööndis ehi se ehitamisel.

Raudteeraja ste ehitus- ja kasutusload väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Torujuhtme paigaldamiseks avalikku veekogusse (sisemerre) on vajalik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ame lt taotleda ka ehitusseadus ku § 1131 kohane hoonestusluba.

Väljaspool planeeringuala asuva maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks/ehitamiseks tuleb Põllumajandus- ja Toiduame lt taotleda maaparandussüsteemi projekteerimis ngimused, mis on ehitusprojek aluseks. Nii maaparandussüsteemi ehitus- kui kasutusloa annab Põllumajandus- ja Toiduamet, samu tuleb Põllumajandus- ja Toiduame le esitada ehitamise alustamise tea s.

Projekteerimis ngimuste taotluse võib esitada ning uurimistööd ja vajadusel rekonstrueerimistööd võib teha enne muu ehi se ehitusloa või muu loa (nt keskkonnaluba) taotlemist, selle ajal või pärast seda, aga tuleb arvestada, et muu ehi se ehitamisega võib alustada alles pärast rekonstrueeritud maaparandusehi stele Põllumajandus- ja Toiduame poolt kasutusloa väljastamist ning planeeringuala maaparandussüsteemi maa-alalt välja arvamist.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised ngimused (elluviimise etapid):

38 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus

1. Planeeritud krundi alusel katastriüksuse moodustamine44. Katastriüksus peab olema moodustatud enne mistahes hoonele või raja sele ehitusloa taotlemist.

2. Kogu planeeringuala ulatuses ver kaalplaneerimis- ja väljaspool planeeringuala maaparandussüsteemi rekonstrueerimisprojek koostamine.

3. Väljaspool planeeringuala maaparandussüsteemile ehitusloa väljastamine.

4. Väljaspool planeeringuala maaparandussüsteemile kasutusloa väljastamine. 5. Planeeringuala maaparandussüsteemi maa-alalt välja arvamine.

6. Planeeritud tootmiskompleksi teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning raja ste (juurdepääsutee jm) projekteerimine.

7. Servituu de (isiklike kasutusõiguste) seadmine.

8. Planeeritud tootmiskompleksi teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning raja ste (juurdepääsutee jm) ehitamine.

9. Hoonete projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine.

44 Vt h ps://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri-andmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailne lahendus 39

Joonised (Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)

1 Situatsiooniskeem kontaktvööndi funktsionaalsete seostega M 1 : 20 000

2 Tugijoonis M 1 : 1 500 3 Tugijoonis M 1 : 1 500 4 Põhijoonis M 1 : 1 500 5 Põhijoonis M 1 : 1 500 6 Tehnovõrkude joonis M 1 : 1 500 7 Tehnovõrkude joonis M 1 : 1 500 8 Tehnovõrguskeem M 1 : 80 000

DETAILNE LAHENDUSE EHK II ETAPI KSH ARUANNE

2

Eriplaneeringu projektijuht Marika Pärn (eelvaliku etapp)

Merlin Kalle (detailse lahenduse etapp)

Eriplaneeringu kvaliteedijuht Pille Metspalu

KSH juhtekspert

Juhan Ruut (litsents KMH 0155)

Keskkonnaekspert Krista Lahtvee (litsents KMH 0158)

Planeeringu korraldaja:

Lüganuse Vallavalitsus Keskpuiestee 20 43199 Kiviõli Ida-Virumaa

Eriplaneeringu konsultant:

Hendrikson ja Ko OÜ Raekoja plats 8

51004 Tartu

Maakri 29

10145 Tallinn

Huvitatud isik:

Viru Keemia Grupp AS Registrikood 16627014 Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve

Versioon 16.07.2024

3

Sisukord

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 6

1 ERIPLANEERINGU JA KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜLEVAADE ......................................................................... 9

1.1 ERIPLANEERINGU DETAILSE LAHENDUSE ISELOOMUSTUS ............................................................................................. 9 1.1.1 Biotoodete tehase krunt ja selle ehitusõigus ....................................................................................... 10 1.1.2 Juurdepääsuteed ja liikluskorraldus ..................................................................................................... 11 1.1.3 Tehnovõrgud ja -rajatised .................................................................................................................... 12

1.2 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .............................................................................................. 14 1.2.1 Koostamisel olev Lüganuse valla üldplaneering .................................................................................. 14 1.2.2 Biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu I etapp ................................................. 15

1.3 SEOSED KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ........................................................................................................... 16 1.3.1 EL taksonoomiamäärus ....................................................................................................................... 16 1.3.2 Vee ja mereressursside kaitse .............................................................................................................. 18

1.4 BTT TEGEVUSE ISELOOMUSTUS ........................................................................................................................... 19 1.4.1 Tehase hooned ja rajatised .................................................................................................................. 19 1.4.2 Tehase tegevuse ja ressursivajaduse kirjeldus ..................................................................................... 22

1.4.2.1 Puidu vastuvõtt, ladustamine ja ettevalmistus ............................................................................................... 23 1.4.2.2 Tselluloosi keetmine, pesu ja pleegitamine, kuivatamine ja pakkimine ......................................................... 25 1.4.2.3 Keedukemikaalide regenereerimine-energiatootmine ................................................................................... 26 1.4.2.4 Väävelhappe tootmine. Lõhnagaaside käitlus ................................................................................................ 28 1.4.2.5 Kloordioksiidi tootmine .................................................................................................................................. 30 1.4.2.6 Auru ja elektri tootmine. Toorvee puhastamine............................................................................................. 31 1.4.2.7 Reovee puhastamine ...................................................................................................................................... 32 1.4.2.8 Jäätmete teke ja käitlus .................................................................................................................................. 34

2 BIOTOODETE KOMPLEKSI ASUKOHA KESKKOND ......................................................................................... 35

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD BTT ASUKOHAS JA LÄHIALAL .............................................................................................. 35 2.2 TÕENÄOLISED ARENGUD, KUI KAVANDATAVAT TEGEVUST ELLU EI VIIDA ....................................................................... 36

3 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ....................................................................... 38

3.1 HINDAMISMETOODIKAST ................................................................................................................................... 38 3.2 BTT RAJAMISE-EHITAMISE MÕJUD ....................................................................................................................... 40

3.2.1 Mõju maakasutusele, sh mulla, pinnase ja maavarade kasutamisvõimalustele ................................. 40 3.2.2 Mõjud põhja- ja pinnaveele, sh maaparandussüsteemidele ............................................................... 41 3.2.3 Mõju maismaa taimestikule, sh kaitsealustele liikidele ....................................................................... 43

3.2.3.1 Kavandatava BTT asukoha taimestik............................................................................................................... 43 3.2.3.2 Trassid ............................................................................................................................................................. 45

3.2.4 Siseriiklikult kaitstavad alad ................................................................................................................ 47 3.2.5 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju ................................................................................................... 49

3.3 BTT KÄITAMISE MÕJUD ..................................................................................................................................... 50 3.3.1 Veevõtu mõjud ..................................................................................................................................... 50

3.3.1.1 Alternatiivsed võimalused BTT tootmisvee saamiseks ................................................................................... 52 3.3.1.2 Aidu karjäärist veevõtuga kaasnevad mõjud .................................................................................................. 53 3.3.1.3 Veevõtu mõjud Purtse jõele ........................................................................................................................... 55

3.3.2 Heitvee käitlemise mõjud..................................................................................................................... 56 3.3.2.1 Heitvee puhastamise alternatiivsed võimalused ............................................................................................ 56 3.3.2.2 Heitvee suublasse juhtimisega kaasneva mõju olulisuse prognoos ................................................................ 57 3.3.2.3 Ohtlike ainete suublasse juhtimine BTT heitveega ......................................................................................... 59 3.3.2.4 Nõuded reoveepuhasti rajamisele ja kasutamisele ........................................................................................ 61

4

3.3.3 Müra ja vibratsioon ............................................................................................................................. 63 3.3.3.1 Müra normtasemed ja nende kohaldamine ................................................................................................... 63 3.3.3.2 Tööstusmüra mõju hinnang ............................................................................................................................ 64 3.3.3.3 Lisanduva liikluskoormuse ja liiklusmüra hinnang .......................................................................................... 66 3.3.3.4 Ehitusaegne müra ........................................................................................................................................... 69 3.3.3.5 Vibratsiooni hinnang ....................................................................................................................................... 69

3.3.4 Mõju kliimamuutustele ehk kliimaneutraalsuse hindamine ................................................................ 70 3.3.4.1 Metoodika ...................................................................................................................................................... 71 3.3.4.2 Kasvuhoonegaaside heite arvutused .............................................................................................................. 73 3.3.4.3 Võimalikud meetmed heitkoguste vähendamiseks ........................................................................................ 78 3.3.4.4 Kliimamõju kokkuvõttev järeldus ................................................................................................................... 79

3.3.5 Välisõhu saastamine ............................................................................................................................ 81 3.3.5.1 Kvantitatiivselt iseloomustatava heite hindamismetoodikast ........................................................................ 81 3.3.5.2 Põletusseadmetest tekkiv saasteainete heide ja selle hajumine .................................................................... 82 3.3.5.3 Lõhnaainete heide põletusseadmetest........................................................................................................... 85 3.3.5.4 Lõhnaainete võimalik heide hajusallikatest .................................................................................................... 85

3.3.6 Jäätmekäitlus ....................................................................................................................................... 86 3.3.6.1 Tootmisprotsessis tekkida võivad jäätmed ..................................................................................................... 86 3.3.6.2 Käitise rajamisel-ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemine ........................................................................... 88

3.3.7 Avariiolukorrad .................................................................................................................................... 89 3.3.7.1 Vastupanuvõime kliimamuutustest tingitud katastroofidele ......................................................................... 89 3.3.7.2 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamine ...................................................................................................... 91 3.3.7.3 Naftasaaduste hoidmisehitised ...................................................................................................................... 91 3.3.7.4 Tulekahjude ennetamine ja nende korral tegutsemine .................................................................................. 92

3.3.8 Kumulatiivsed mõjud ........................................................................................................................... 93 3.4 MÕJU NATURA 2000 ALADELE ........................................................................................................................... 93

3.4.1 I etapi Natura hindamise tulemused.................................................................................................... 94 3.4.2 Detailse lahenduse etapp..................................................................................................................... 96

4 KESKKONNAMEETMED ............................................................................................................................... 97

4.1.1 Leevendusmeetmed. II etapi hindamise kokkuvõte ............................................................................. 97 4.1.2 Seiremeetmed .................................................................................................................................... 102

5 KSH ARUANDE KOKKUVÕTE ...................................................................................................................... 103

6 DETAILSE LAHENDUSE JA KSH II ETAPI ARUANDE KOHTA ESITATUD KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED . 107

LISAD ........................................................................................................................................................... 108

Lisa 1. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. (eraldi fail)

Lisa 2. KSH I etapi aruanne. (eraldi fail)

5

Lühendid

AOX adsorbeeruvad halogeenorgaanilised ühendid

AÕKS atmosfääriõhu kaitse seadus

BTT biotoodete tootmiskompleks

CNCG kontsentreeritud mittekondenseeruvad gaasid

DNCG lahjad mittekondenseeruvad gaasid

EP eriplaneering

HELCOM Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon

HKS /kasvuhoonegaaside/ heitkogustega kauplemise süsteem

HMS haldusmenetluse seadus

IPCC Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel

(Intergovernmental Panel on Climate Change)

JBP Järve Biopuhasti OÜ

KHG kasvuhoonegaasid

KMH keskkonnamõju hindamine

Kraft-tehnoloogia tselluloosi tootmise sulfaatkeedu tehnoloogia

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LS lähteseisukohad

LULUCF Euroopa Liidu Maakasutuse, Maakasutuse muutuse ja Metsanduse määrus

MSRD EL Merestrateegia raamdirektiiv

PlanS planeerimisseadus

PHVT puhastatud heitvee trass

PP PVT tselluloosi- ja paberitööstuse parim võimalik tehnika

PVT parim võimalik tehnika

VEP vääriselupaik

VKG Viru Keemia Grupp AS

VTK väljatöötamise kavatsus

6

SISSEJUHATUS

Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi (edaspidi BTT) rajamiseks Lüganuse valla eriplaneeringu ja planeeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Eriplaneering algatati Viru Keemia Grupp AS,

registrikood 16627014, taotluse alusel. Eriplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda biotoodete

tootmiskompleksi rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle

rajamiseks detailne lahendus. Eriplaneeringu käigus alles uuritakse BTT rajamise võimalusi, rajamise

võimalikkus selgub planeerimise ja mõjude hindamise protsessi tulemusena.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus koosneb vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi

PlanS) § 95 lg 7 ehitise asukoha eelvalikust ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks ja detailse

lahenduse koostamisest. Asukoha eelvaliku ja I etapi KSH aruande kohta on eelneva protsessi käigus

koostatud koondaruanne, mis on kättesaadav Lüganuse valla veebilehel ja eriplaneeringu portaalis

Biotoodete tehase eriplaneering (hendrikson.ee). Eriplaneeringu I etapis ja sellega paralleelselt

koostatud KSH-s leiti BTT-le sobivaim asukoht Lüganuse vallas Aa külas Kohtla metskonna maal –

174 ha suurune n.ö. Põhja ala. Asukoha eelvalik võeti vastu Lüganuse Vallavolikogu otsusega

29.06.2023 nr 114 Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu

asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande vastuvõtmine.

Arvestades, et detailne lahendus määrab ehitusõiguse1 ja on ehitusprojekti koostamise aluseks2, on

selle koosseis sarnane detailplaneeringuga ja sellest kaalutlusest lähtuvalt on koostatud eraldi II etapi

planeeringulise lahenduse materjalid („Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi

eriplaneeringu detailne lahendus. Seletuskiri ja joonised.“ Tartu 2023-2024) ning II etapi KSH aruanne.

Need dokumendid täiendavad üksteist.

Sisunõuded eriplaneeringu II etapi KSH aruandele on määratud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega (KeHJS) § 40.3 Arvestades, et eriplaneeringu detailse

lahenduse ülesanded on olemuselt samased detaiplaneeringuga (PlanS § 111 lg 1), KeHJS § 33 lg 3

alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust ja § 34 lg 5 nõuab eriplaneeringu detailse

lahenduse juhteksperdilt vastavust KMH juhteksperdi nõuetele, on täiendavalt arvestatud asjakohaseid

nõudeid KMH aruande sisule vastavalt KeHJS § 20 lg 2 kinnitatud määrusele. Vastavalt KeHJS § 40

lg 42 ei koostata II etapi aruandele eraldi programmi vaid I etapi KSH aruanne peab sisaldama

lähteandmeid eriplaneeringu KSH aruande koostamiseks.

Järgnevalt on toodud selgitused II etapi KSH aruande ülesehitusest ja seostest detailse lahenduse

dokumentidega.

BTT rajamisel asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ülevaade esitati juba eriplaneeringu

lähteseisukohtade (LS) ja väljatöötamise kavatsuse (VTK) koonddokumendi ptk 2.5, sh anti hinnangud,

kas tehase rajamine on nendega kooskõlas. Siiani ei ole ilmnenud strateegilistes planeerimis-

dokumentides muudatusi, mis mõjutaksid BTT eriplaneeringu koostamist ja sellega seotud mõju

hindamise järeldusi. Detailse lahenduse korral on strateegiliseks planeerimisdokumendiks I etapi

1 PlanS § 111 lg 1: Pärast asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist koostatakse kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud /detailplaneeringu/ asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. (13.01.2022 jõustunud sõnastuses) 2 PlanS § 95 lg 8: Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus, välja

arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel (17.03.2023 jõustunud sõnastuses, eelvaliku otsuse alusel kehtestamine on võimalik PlanS § 951 järgi ainult tuuleparkidele) 3 PlanS § 2 lg 3 järgi määrab menetlusnõuded planeerimisseadus, nõuded keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest .

7

tulemused. Koondülevaade on esitatud eriplaneeringu detailse lahenduse seletuskirjas ptk 2.2, samuti

on antud ülevaade II etapi KSH aruandes ptk 1.2

Ptk 2 kirjeldab BTT rajamiseks sobiva asukoha keskkonnatingimusi. Arvestades, et olemasoleva

olukorra kirjeldus on eelnevalt esitatud LS ja VTK ptk 3, ei ole seda käesolevas aruandes detailselt

korratud. Asukoha keskkonnatingimused jm oluline teave, mis võib kavandatava tegevuse tõttu

muutuda või millest sõltub mõju olulisuse määr, on koondülevaatena esitatud koos mõjuvaldkondade

analüüsi ja hinnangutega aruande ptk 3 vastavates alajaotises. KSH I etapil keskenduti selliste

kavandatava tegevusega kaasnevate tagajärgede ja mõjude hindamisele, mille iseloom ja olulisus on

asukohast sõltuvad. II etapi hindamisel analüüsiti täiendavalt tehase rajamise ja käitamisega

kaasnevaid mõjutegureid ja nende avaldava mõju avaldumist ning olulisuse määra. Kavandatava

tegevusega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud

meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang on samuti esitatud koos mõju

hinnangutega. Detailse lahenduse etapi KSH aruandes on toodud välja ka planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate

indikaatorite kirjeldus. Vajalike meetmete koonülevaade on esitatud ptk 4. „BTT püstitamise

tingimused“.

Hindamise tulemustest ei ilmnenud piiriülese mõju esinemist, samuti ei osutunud vajalikuks teha

ettepanekuid rakendada reaalseid hüvitusmeetmeid eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju

põhjustatava võimaliku kahjustuse leevendamiseks looduskaitseseaduse § 701 tähenduses.

KeHJS § 40 lg 4 p 9 ja 10 nimetatud arengustsenaariumeid on kaks (kas kavandatav tehas rajatakse

või mitte). I etapi mõju hindamise tulemuseks oli arusaam, kas tehase rajamiseks leidub sobiv asukoht.

KSH I etapi aruande ptk 1 oli toodud ülevaade arendaja huvist ja sotsiaal-majanduslikud põhjendused

BTT rajamiseks. Selgitused parima alternatiivne arengustsenaariumi osas on esitatud Lüganuse

vallavolikogu I etapi aruande vastuvõtmise otsuses. Kuid see ei tähenda automaatselt tehase rajamise

arengustsenaariumi heakskiitmist - asukoha olemasolu on üks osa selle stsenaariumi võimalikkusest.

Detailse lahenduse etapis antakse detailsemad hinnangud ja saadakse vajalik keskkonna-alane teave

eelistatud arengustsenaariumi väljatootmiseks. Otsus tehase rajamise võimalikkuse kohta langetatakse

eriplaneeringu kehtestamisel.

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise protsessis on arvestatud planeerimisseaduse

muudatustega, mis jõustusid 17.03.2023. 4 Sellest lähtuvalt on detailse lahenduse ja eriplaneeringu

KSH aruande esimeseks menetlusetapiks PlanS § 116 järgne kooskõlastamine-arvamuste andmine 30

päeva jooksul selle saamisest arvates.

§ 116 lg 3: Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning

selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.

Järgneb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmine, PlanS § 117:

(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringusse, teeb kohaliku omavalitsuse volikogu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

vastuvõtmise otsuse.

(2) Vastuvõtmise otsusega kinnitab planeeringu koostamise korraldaja, et kohaliku omavalitsuse

eriplaneering vastab õigusaktidele ning et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel on arvesse

võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

4 Kuni 30.06.2023 ehk nõuetele vastavaks tunnistamiseni lähtuti haldusmenetluse seaduse alusel eriplaneeringu algatamisel kehtinud PlanS menetlusetappidest ja dokumentide nimetustest (st ei arvestatud 13.01.2022 jõustunud PlanS muudatusi), 17.03.2023 jõustunud PlanS muudatuste arvestamise kohta küsiti seisukoht, muudatused jõustatud eriplaneeringu juhtrühmas.

8

Järgneb eriplaneeringu avalik väljapanek ja ettepanekute tegemine. Käesolevas protsessis lisatakse

eriplaneeringu detailse lahenduse avalikule väljapanekule ka kooskõlastused saanud II etapi KSH

aruanne ning kõikides järgnevates menetlusetappides (kuni eriplaneeringu heakskiitmiseks

esitamiseni), saab arvamusi avaldada-ettepanekuid teha nii planeeringulahenduse kui KSH aruande

kohta.

Avalikkuse kaasamise ülevaade sisustatakse eraldi peatükina KSH aruande avalikustamise toimumise

järgselt.

Planeeringu koostamisest huvitatud isik on Viru Keemia Grupp AS. 2024. aastal asutati sidusettevõtte

VKG Fiber OÜ, kelle rolliks on eriplaneeringu lõpuni viimine. Seetõttu on eriplaneeringu II etapi

materjalides, sh KSH aruandes viidatud mõnede tegevuste puhul VKG Fiber OÜ-le, kuid eriplaneeringu

koostamise kontekstis on tegemist ühe ja sama arendajaga ehk planeeringu koostamisest huvitatud

isikuga.

Lüganuse Vallavalitsust konsulteerib eriplaneeringu koostamisel ja KSH läbi viimisel Hendrikson & Ko

OÜ: Eriplaneeringu projektijuht detailses etapis on Merlin Kalle, KSH juhtekspert on Juhan Ruut.

Avalikkuse kaasamist korraldab Lüganuse Vallavalitsus. Eriplaneeringu koostamise ja KSH aruande

kohta tekkivad küsimused palume esitada vallavalitsuse kontaktisikule Anu Hornile

([email protected]).

9

1 ERIPLANEERINGU JA KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜLEVAADE

Siia peatükki on koondatud strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja peamiste eesmärkide

iseloomustus (ptk 1.1, vastavalt KeHJS § 40 lg 1 p.1), seos strateegiliste arengudokumentidega (ptk

1.2 - KeHJS § 40 lg 1 p.2) ja erineva tasandi keskkonnakaitse eesmärkidega (ptk 1.3 - KeHJS § 40 lg 1

p.5), samuti ülevaade, kuidas valiti arengustsenaariumid-eelistatud stsenaariumi põhjendus asukoha-

valiku etapis (ptk 1.4 - KeHJS § 40 lg 1 p. 9,10). Täiendavalt on esitatud ptk 1.5 ülevaade kavandatavast

tegevusest ja selle reaalsetest alternatiivsetest võimalustest (vastavalt Keskkonnaministri 01.09.2017

määrusele nr 34 § 3) ning seotud keskkonnakasutusest (määrusele nr 34 § 4).

Vastavalt planeeringu LS ja VTK dokumendi ptk 2.2.1 toodule lähtuti BTT ruumivajaduse määratlemisel,

võimalike asukohtade tuvastamisel ja asukohaalternatiividega seotud mõjude hindamisel kavandatava

tegevuse maksimaalsetest näitajatest. Sama põhimõtet on jätkatud detailse lahenduse aruande

koostamisel. KSH aruannet lugedes tuleb arvestada, et BTT tootmisprotsessi iseloomustavad

näitajad on esitatud indikatiivsetena, st nad võivad edasise tehnoloogilise projekteerimise

käigus täpsustuda. Samas on tegemist eriplaneeringu koostamisest huvitatud isiku parima

teadmisega rajatava tehase kohta, mis võimaldab määratleda BTT rajamiseks vajalikku ehitusõigust ja

BTT tegutsemisega seonduvat keskkonnamõju.

1.1 Eriplaneeringu detailse lahenduse iseloomustus

Esitatud on kokkuvõte eriplaneeringu II etapi seletuskirja punktis 3 „Planeerimisettepanek“ kirjeldatust.

Käesoleva eriplaneeringu ruumilise arengu eesmärgid on kokkuvõtlikult järgmised:

▪ Viia ellu eriplaneeringu I etapi ja koostatava üldplaneeringu arengusuunad ning eesmärgid, st

kavandada välja valitud ja selleks sobivale alale Eestis kasvanud puitu väärindav

tootmiskompleks;

▪ Välja töötada olemasolevasse keskkonda sobiv lahendus ja keskkonnatingimused, millest

tootmiskompleksi kavandamisel ja ekspluatatsioonil lähtuda, tekitamaks keskkonnale

võimalikult väikese jalajälje.

BTT põhitegevuseks on aastas kuni 500 000 tonni okas- ja lehtpuutselluloosi tootmine täiustatud Kraft-

tehnoloogiaga, sh kaalutakse kuni 100 000 t/a ligniini eraldamist aurustamisprotsessis, mis töödeldakse

edasi toorgrafiidiks. Osa tselluloosi võidakse töödelda edasi nn eritselluloosiks. Kaasneb kuni 30 000

t/a biokeemiatoodete (tallõli, metanool, tärpentiin) saamine. Kõik need saadused müüakse klientidele

edasiseks tootestamiseks. Omatarbe rahuldamiseks rajatakse väävelhappetehas ja klooridioksiidi

pleegituslahuse tootmisüksus.

Toormena on kavas kasutada männi, kuuse ja kase paberipuitu, sh sobivusel peenpalki, ning okaspuu-

ja kasehakkpuitu. Puidutoorme ettevalmistamisel tekib kõrvalsaadusena puukoor, mida on kavas

kasutada bioenergia tootmiseks või müüa biomassi kasutavatele energiatootjatele. Samuti tekib

saepuru, mida on kavas kasutada BTT kompleksis taastuvenergia tootmiseks ning ülejääv kogus müüa

kas väärindajate olemasolul puitlaastplaadi tootjatele või biomassi kasutavatele energiatootjatele.

Elektri kohapealne toodangumaht on ligikaudu 810 GWh/a, sellest omatarve ca 300 GWh/a. Ülejäänud

kogus, ca 510 GWh/a, on planeeritud võrkumüügiks. Kaasnevat soojusenergiat saab suunata Kohtla-

Järve ja Jõhvi linnade ning piirkonnas olevate teiste asulate varustamiseks. Piirkonna kaugkütte

tarbimismaht on ca 450 GWh/a, eeldatavalt jääb BTT-s soojusenergiat piisavalt üle piirkonna vajaduste

katmiseks. Lisaks analüüsitakse kaugkütte trassi rajamist Kiviõli ja Püssi piirkonda.

10

Tehas projekteeritakse vastavalt parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Tehase asukoha ja

teenindava taristu paiknemine on esitatud ptk 1.2.2. joonisel 1.1. Täpsem ülevaade tegevustest,

toodangust ja sellega seotud eeldatavast ressursivajadusest on esitatud käesoleva aruande ptk 1.4.

1.1.1 Biotoodete tehase krunt ja selle ehitusõigus

Tehase rajamiseks vajalikul maa-alal paikneksid toorpuidu ja puiduhakke laoplatsid, tselluloosi ja

biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused, elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, toorvee- ja

reoveepuhasti, territooriumi sisene taristu (sh auto- ja raudteed).

Planeeringu lahendusega moodustatakse alale jäävast kolmest kinnisasjast või kinnisasja osast üks

krunt tootmishoonete ehitamiseks, kus muuhulgas toodetakse elektri- ja soojusenergiat. Krundi suurus

on ca 174 ha (planeerimisettepanekus 173,93 ha, mis võib täpsustuda katastrimõõdistamise käigus

piiride märkimisel loodusesse). Krundi ehitusõiguse määramisel on lähtutud koostamisel oleva

Lüganuse valla üldplaneeringu tingimustest tootmismaale, mis sätestab, et ehitusõigus määratakse

lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, paigutusest krundil ning võimaliku negatiivse mõju

leevendamise vajadusest; üldplaneeringus on konkreetselt määratud suurim lubatud ehitisealune pind

krundi pindalast, milleks on kuni 60%. Kuna kavandatud tootmiskompleks vajab palju lao- jm platse, on

krundi täisehituse protsendiks kavandatud 20% hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinnaga

347 860 m2, hoonete suurim lubatud arv on 50 ja maksimaalne lubatud suhteline kõrgus 90 m. Vastavalt

kehtivale õigusele ei arvestata korstnaid, hoonete tehnilisi seadmeid ja nende osi maksimaalse lubatud

kõrguse hulka5, st nad võivad ulatuda üle hoone suurima lubatud kõrguse. Vajadusel tuleb nende

kõrgused täpsustada kohaliku omavalitsusega projekteerimisel. Rajatistele kõrguspiirangut määratud

ei ole. Eeldatavalt on ala kõrgeimaks rajatiseks tehase korsten, mille kõrgus võib küündida 120 meetrini.

Eeldatavalt rajatakse kõrgemad tootmishooned ja rajatised krundi põhjaossa. Detailse lahenduse

joonistele nr 4 ja 5 on kantud illustratiivne põhimõtteline uusehitiste asukoht ja kuju, mida

projekteerimisel on lubatud muuta lähtuvalt projektlahendusest, arvestades planeeringus esitatud

tingimuste ja seatud ehitusõigusega. Vertikaalplaneerimine kogu planeeringualal tuleb lahendada

terviklikult tehnovõrkude ja teede projekteerimise käigus. Krunt on lubatud piirata aiaga. Piirdeaedadest

on lubatud kuni 2 m kõrguste läbipaistvate piirete paigaldamine (võrkaed vm läbipaistev metallaed).

Täpsemad ehitiste arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehituslikud tingimused, samuti eriplaneeringu

detailse lahenduse muude tingimuste ülevaade on toodud detailse lahenduse seletuskirja peatükkides.

Planeeringulahenduse elluviimisel on vaja arvestada, et riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks on

üle 28 m kõrguste ehitiste osade püstitamine lubatud alles pärast riigikaitseliste kompensatsiooni-

meetmete täiemahulist rakendumist, mis eeldatavalt toimub 2026. aastal. Enne

kompensatsioonimeetmete rakendumist on lubatud kuni 28 meetri kõrguste ehitiste osade püstitamine.

Täpsemat teavet vastavate kompensatsioonimeetmete rakendumise aja ja mahu kohta annab

Kaitseministeerium. Vastavalt ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punktile 1 tuleb üle 28 m kõrguste ehitiste

püstitamise soovi korral kooskõlastada projekteerimistingimuste või ehituslubade eelnõud

Kaitseministeeriumiga.

Lisaks tuleb arvestada, et asutakse maaparandushoiualal. Planeeringualal on kavandatud

maakasutuse sihtotstarbe muutmine tootmismaaks ja kokku kogutav drenaaži- ja sademevesi on kavas

maksimaalselt kasutada tootmisprotsessis. Väljaspool planeeringuala asuvatesse maaparandus-

süsteemidesse ei ole kavandatud tootmisalalt pärinevat drenaaži- ja sademevett juhtida (vt ptk 1.1.3).

Ümbritsevatel maatulundusmaadel paiknev reguleeriva võrgu osa tuleb rekonstrueerida iseseisvalt

toimivaks, selleks tuleb Põllumajandus- ja Toiduametilt taotleda maaparandussüsteemi projekteerimis-

tingimused, mis on vastava ehitusprojekti aluseks. Rekonstrueerimistööd võib teha enne muu ehitise

ehitusloa või muu loa (nt keskkonnaluba) taotlemist, selle ajal või pärast seda, aga tuleb arvestada, et

5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“

11

muu ehitise ehitamisega võib alustada alles pärast rekonstrueeritud maaparandusehitistele

Põllumajandus- ja Toiduameti poolt kasutusloa väljastamist ning planeeringuala maaparandussüsteemi

maa-alalt välja arvamist.

1.1.2 Juurdepääsuteed ja liikluskorraldus

Siinkohal on esitatud ülevaade eriplaneeringu detailse lahenduse seletuskirja ptk 3.7 põhjal. Kirjelduses

ei korrata, kuidas detailse lahenduse koostamisel on arvestatud BTT asukohavalikust tulenevate

mõjude leevendamise vajadusega.

Planeeringualale on avalikult teelt transpordi juurdepääs tagatud põhja suunast mööda nr 4370023 Aa-

Kohtla teed. See juurdepääs on kavandatud peamiseks ühenduseks veo- ja sõiduautodele. Teine

olemasolev juurdepääsu suund sõiduautodele on lõunasuunast mööda nr 3200054 Roodu teed ja nr

13115 Kohtla-Nõmme kõrvalmaanteed. Ükski olemasolevatest teedest oma tehniliste parameetrite

poolest ei suuda teenindada planeeritud tootmiskompleksi ja vajavad rekonstrueerimist.

Lähtudes eriplaneeringu I etapi järeldustest ja koostamisel olevast üldplaneeringust, on peamiseks

juurdepääsuteeks planeeringualale planeeritud Aa-Kohtla tee, mille kaudu on otseühendus nr 1 Tallinn-

Narva maanteega. Kuna tootmiskompleksi käivitamisega kaasneb rasketranspordi osakaalu

suurenemine, on Transpordiameti hinnangul ohutuse tagamiseks vajalik Tallinn-Narva mnt ja Aa-

Kohtla tee ristmiku ümberehitamine. Arvestades perspektiivset liiklussagedust ja lisanduvat

raskeliikluse osakaalu, tuleks rajada kanaliseeritud ristmik. Asukoha eelvaliku etapis peeti otstarbekaks

kolmeharulise kanaliseeritud ristmiku planeerimist olemasolevast ristmikust veidi Tallinna suunal ning

samas piirkonnas mnt nr 1 Tallinn–Narva ning riigitee nr 13123 Aa–Hooldekodu tee ristmik sulgeda,

muutes riigitee 13123 kohalikuks teeks juurdepääsudega teeäärsetele kinnistutele ning kergliiklejate

juurdepääsuks mnt nr 1 Tallinn–Narva ääres paiknevale Aa bussipeatusele.

Juurdepääs ida suunalt on kavandatud läbi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa ja see on planeeritud

eelkõige töötajate ja teenindava personali juurdepääsuks, kuid ka alternatiivseks pääsuks Tallinn-Narva

maanteele. Olemasoleva Kivi tee rekonstrueerimine ja pikendamine planeeritava tehase juurdepääsuni

nii raske- kui ka sõiduautoliiklusele, tagaks ühenduse maanteega nr 93 Kohtla-Järve–Kukruse-

Tammiku ning Kohtla-Järve linnaga. See juurdepääs võimaldaks muuhulgas kohalikule liiklusele

juurdepääsu tehasele ilma riigi põhimaanteed nr 1 Tallinn–Narva kasutamata. Kohtla-Järve

linnavalitsuse seisukoht on, et tooraine ja toodangu vedu autotranspordiga ei toimuks Kohtla-Järve linna

Järveküla tee kaudu, küll aga võiks seda teed kaudu liikuda sõiduautod ning ühistransport.

Kivi tee on tootmiskompleksini planeeritud tupikteena. Juhul, kui Uus-Tehase tänaval esineb

avariiolukord, on liikluse reguleerijate abiga võimalik liikluskorraldust muuta ja Kivi teed kasutada

juurdepääsuks nr 1 Tallinn-Narva maanteele tehast teenindavate teede kaudu.

Lõuna suunalt on kavandatud säilitada juurdepääs tehasele kohaliku tee nr 4370023 Aa–Kohtla tee

kaudu sõiduautoliiklusele.

Kõik nimetatud teed on kavandatud juurdepääsudeks BTT-le, läbi territooriumi avalikku liiklust

planeeritud ei ole.

BTT tootmiskompleksile on planeeritud ka raudteeühendus lõuna suunalt – Nitfer Investments OÜ-le

kuuluva raudteeharu kaudu, kust on kavandatud territooriumisisesed raudteeharud. Nitfer Investments

OÜ raudtee kaitsevöönd 30 m ulatub vaid planeeringuala osale, kuhu hooneid planeeritud ei ole ning

on kavandatud tehnovõrgukoridorid.

Toorme ja toodangu transport on kavandatud nii veokitega kui ka raudtee kaudu. Täpsem ülevaade, sh

toorme saadavusest ja puidulogistika uuringus on esitatud ptk 3.3.3).

12

1.1.3 Tehnovõrgud ja -rajatised

Planeeringualale on kavandatud tootmiskompleks, mis vajab elektri-, gaasi-, side- ja veeühendust ning

tagatud peab olema reovee ärajuhtimine ning sademevee kogumine. Lisaks on vajalik toodetud

soojusenergia viimine tarbijateni. Praegu planeeringualal tehnovõrgud puuduvad.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud detailse lahenduse joonistel nr 6 ja 7 ning

tehnovõrgutrasside põhimõttelised trajektoorid joonisel nr 8. Kavandatud tehnovõrkude ja -rajatiste

asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt ehitiste asendiplaanist ja ruumiprogrammist.

Projekteerimisel on lubatud planeeritud liitumis-/ühenduspunkti asukohti muuta, kui need on

põhjendatud ja kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega.

Siinkohal on esitatud ülevaade tehnovõrkude kavandamise tingimustest eriplaneeringu detailse

lahenduse seletuskirja ptk 3.10 põhjal. Kirjelduses ei korrata, kuidas detailse lahenduse koostamisel on

arvestatud BTT asukohavalikust tulenevate mõjude leevendamise vajadusega.

Veevarustus

Kavandatud tehases on vajalik töötajate olmevee-, sh joogiveevarustus ja toorvesi tootmiseks.

Olmeveevarustuse lahendus määratakse projekteerimise staadiumis. Indikatiivselt saab arvestada ca

250 perspektiivse töötajaga ehk olmevee vajadusega ca 37 m3/ööpäevas, sh joogivesi. Veevarustuse

allikaks saab planeeringualale rajada puurkaevu või toota olmevesi nt karjääri/kaevanduse vee

puhastamisega kohapeal. Joogiveeks kasutatava veehaarde asukoha kavandamisel tuleb arvestada

selle sanitaarkaitseala moodustamise vajadusega.

Tootmiseks vajaliku toorvee aastane vajadus on ligikaud 12,5 miljonit kuupmeetrit. Eriplaneeringu

koostamise detailse lahenduse etapis kujunes veevarustuse eelistuseks pinnaveevõtt Aidu karjäärist.

Põhimõtteline toorvee trass on planeeritud algusega Aidu karjäärist olemasoleva põlevkivi lintkonveieri

kõrvale (vt eriplaneeringu detailse lahenduse joonis nr 8). Alternatiivina ei välistata lisavee võtmist

Ojamaa kaevandusest ja/või Uus-Kiviõli II kaevandusest. Välistatud ei ole ka merevee kasutamine, kui

osutub vajalikuks eeltoodud allikate miinimumveehulkade tingimustes tootmises vajaliku vee tagamine.

Veevõtuks vajalikud torustikud on kavas rajada maa-alustena, valdavalt kasutades paigaldamisel

lahtise kaeviku meetodit (st kaevatakse lahtine kraav, mis toru paigaldamise järgselt taastäidetakse).

Merevee võtu vajaduse korral on otstarbekas rajada toorvee trass OÜ Järve Biopuhastus olemasoleva

toru kõrvale. OÜ Järve Biopuhastus olemasolevad trassid asuvad Ontika Maastikukaitseala

Pangametsa sihtkaitsevööndis. Kuna kavandatav torustik võib avaldada mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele, esitati eriplaneeringu I etapis lahendused, kuidas mõjusid

on võimalik vältida. Selleks leiti võimalusena suundpuurimise rakendamine, st torustik paigaldatakse

puurimisega rajatud maa-alusesse tunnelisse (sellega seotud ülevaade käesoleva aruande ptk 3.2.4).

Reovee käitlemine, heitvee ärajuhtimine

Tootmise käigus tekkiva reovee töötlemiseks tuleb rajada vastav puhasti BTT territooriumile ja heitvee

ärajuhtimiseks torustik, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome

lahte. Detailse lahenduse väljatöötamisel selgus, et reovee teke on ligikaudu 6,5...7 mln m3/a, kui

valitakse tootmistehnoloogia, mis võimaldab maksimaalselt võtta ringlusse kondensaatvett jms vett

säästvad lahendused.

Eriplaneeringu koostamise I etapi aruandes soovitati eelistatud lahendusena võimalikult maksimaalselt

kasutada Järve Biopuhasti OÜ (edaspidi ka JBP) taristut. Praegu on VKG Fiber OÜ ja JBP vahel on

sõlmitud koostöökokkulepe, mille eesmärk on leida optimaalseimad lahendused. Puhastatud heitvee

ärajuhtimiseks on kavandatud renoveerida OÜ-le Järve Biopuhastus kuuluv olemasolev Ø600 mm

heitvee torustik, mis suundub Soome lahte ja mida ettevõte praegu ise ei kasuta (see kulgeb

paralleelselt kasutuses oleva trassiga, st vastab trassialternatiivile PHTV-1 joonisel 1.1). BTT heitvee

ärajuhtimiseks on Ø600 mm toru piisav, kuid kavas on renoveerimisel kasutada Ø1000 mm toru, et

sinna saaks vajadusel ajutiselt suunata JBP heitvee. Järve Biopuhastus OÜ-l on keskkonnaloaga nr

13

L.VV/325554 lubatud juhtida süvamerelasku IV001 (koordinaadid x = 6596432, y = 681363) 13,206 mln

m3/a heitvett. Sellest 6,5 mln m3/a on hetkel kasutamata. Arvestades torustiku rajamise aega, võib

sõltumata BTT-ga tehtavast koostööst täna kasutuses olev heitveetorustik vajada renoveerimist, st

teise torustiku renoveerimine arvestades ka JBP heite vastuvõtmise võimalusega on piirkonnale riskide

maandamiseks vajalik.

Heitvee torustikud on kavas rajada maa-alustena, kasutades paigaldamisel valdavalt lahtise kaeviku

meetodit (st kaevatakse lahtine kraav, mis toru paigaldamise järgselt taastäidetakse. OÜ Järve

Biopuhastus olemasolevad trassid asuvad Ontika Maastikukaitseala Pangametsa sihtkaitsevööndis, st

renoveerimisel jm hooldustegevuses on vajalik arvestada seal kehtivate piirangutega. Sellest tingituna

säilib võimalus rajada eriplaneeringu I etapis olemasoleva trassikoridori lõpuosas suundpuurimisega

uus heitveetorustik, mis läheb sihtkaitsevööndist mööda (vt ptk 1.2.2 joonis 1.1).

Sademevee käitlus

Planeeringualale on kavandatud hoonestus ja rajatised, sh erinevad teed ja platsid. Seega võrreldes

olemasoleva olukorraga, kus sademevesi imbub pinnasesse ja/või satub maaparandussüsteemi

kraavidesse, tekib vajadus sademevett kokku koguda ja käidelda. Ala sademeveekäitlus on kavandatud

lahendada lokaalselt.

Planeeringualalt ei ole kavandatud lisavett juhtida alast väljapoole jäävatesse

maaparandussüsteemidesse ega naabermaaüksustele. Kõvapinnaga platsidelt ja teedelt ning

hoonestuse katuselt on vesi kavandatud kokku koguda ja juhtida territooriumile ehitatavasse

veepuhastusjaama ning maksimaalselt kasutada ära protsessiveena, jahutusveena või tuletõrjeveena.

Vajadusel on kavandatud üleliigse sademevee kogumine hoonete juures projekteeritavatesse

basseinidesse (paiknemine ja mahud lahendatakse projekteerimise käigus).

Osa krundil tekkivast sademeveest saab immutada krundisiseselt sinna kavandatavatel ja/või säilivatel

haljasmaadel. Selline lahendus võimaldab sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu

(looduslähedased lahendused nagu rohealad, viibetiigid, imbkraavid jmt), vältides sademevee

reostumist. Nimetatud põhimõtte kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid

aspekte.

Elektrivarustus. Välisvalgustus

Planeeritud tootmisehitiste elektrivarustus on kavandatud tagada oma toodetud elektrist. Omatarbest

üle jääv elektrienergia (eeldatavalt ca 510 GWh/a) on kavandatud suunata üldisesse elektrivõrku. Võrku

suunamiseks tuleb projekteerida liinitrassid eeldatavalt Püssi alajaama, soovituslikult samas koridoris

olemasolevate liinidega (vt eriplaneeringu detailse lahenduse joonis nr 8).

Hooneühendused ja ala välisvalgustus tuleb kavandada projekteerimise staadiumis elektri

maakaabelliinidega. Välisvalgustuse projekteerimisel lähtutakse energiasäästlikest lahendustest.

Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust. Öisel ajal valgustuse kasutamisel

reguleerida see minimaalsele võimsusele.

Kaugküttetrassid. Gaasivarustus. Muud kütused

BTT tootmisest üle jääva soojusega kavandatakse luua võimekus varustada Kohtla-Järve ja Jõhvi

linnasid kaugkütte soojusenergiaga. Lisaks analüüsitakse kaugkütte trassi rajamist Kiviõli ja Püssi

asumitesse. Trassid kavandatakse kulgema maksimaalselt koos muu taristu trassidega, eeldatav

paiknemine on näidatud eriplaneerigu detailse lahenduse joonisel nr 8. Trasside väljaehitamise-BTT

varustusele ülemineku ajastus tuleb otsustada eraldi lähtuvalt BTT käivituse ajastusest ja nimetatud

linnade soojusmajanduse arengukavadest.

Kavandatakse ka gaasitrassi Kohtla-Järve liitumispunkti, et tagada alternatiivne kütusega varustamine

käivitamisel-avariilistes olukordades. Samuti võib osutuda otstarbekas toota reoveepuhasti settest ning

muudest BTT kompleksis tekkivatest orgaanilistest jääkidest anaeroobse kääritamisega biometaani,

mille saab puhastamise järgselt gaasitrassi suunata.

14

Alternatiivina kavandakse kas veeldatud naftagaasi (LPG) ja/või kütteõlide kasutamist. Sel juhul on

vajalikud ette näha nende kütuste mahutid.

Tuleohutuse tagamine. Tuletõrje veevarustus

Esitatud on kokkuvõte eriplaneeringu detailse lahenduse seletuskirjast ptk 3.11.

Planeeringualal kavandatud tegevus liigitub tuleohutuse järgi valdavalt VI (tööstus- ja laohooned)

kasutusviisi alla6. Planeeritud hoonete tuleohutus- ja tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojektis

vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kustutusvee normvooluhulgad määratakse ehitusprojektis,

seejuures tuleb arvestada nii põlevmaterjali laoplatside mahtudega kui hoonetes projekteeritud

tulepüsivusklassiga, tuletõkkesektsioonidest jms.

Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema

nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 107 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest

vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust

või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on

tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni

200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Planeeringuala väline tuletõrjeveevärk tuleb lahendada tehislike tuletõrjeveehoidlate baasil lisades

neile eeldatavalt pumplad ja tuletõrjehüdrandid. Juhul, kui tootmisvett kavandatakse kasutada

tuletõrjeveevärgi tarbeks, tuleb arvestada selle vee võimalikku korrosiooniaktiivsust ja hõljumist tingitud

mõju seadmetele. Täpne väline tuletõrjeveevärgi lahendus tuleb esitada projekteerimisel.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.

Lisaks tuleb tehase ala vertikaalplaneerimisel arvestada, et saastunud kustutusvesi ei satuks

keskkonda. Väliseid ühendusi sademevee käitlemiseks ei kavandata, ent vältida tuleb valgumist

sademevee käitluskohtadesse, mille puhul on arvestatud looduslähedasi käitluspõhimõtteid.

1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

KeHJS § 40 lg 4 p. 2 - strateegilise planeerimisdokumendi seos muude asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega.

Viru Keemia Grupp (VKG) AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu (EP) I etapi

koostamisel arvestati kõigi asjakohaste strateegiliste dokumentidega, sh Ida-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+ (seda ülevaadet ei korrata, vt LS-VTK koonddokumendi ptk 2.5).

Samuti sedastati, et EP koostamisel lähtutakse rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku käsitlusel

koostatavast valla üldplaneeringust ning üldplaneeringuga määratud ruumilise arengu põhimõtete ja

asjakohaste tingimustega (ülevaade ptk 1.2.1). Lisaks on detailse lahenduse korral strateegiliseks

planeerimisdokumendiks I etapi tulemused (kokkuvõtvalt ülevaade ptk 1.2.2).

1.2.1 Koostamisel olev Lüganuse valla üldplaneering

Üldplaneeringu menetluses arvestati VKG biotoodete kompleksi KOV eriplaneeringu ja VKG

tööstusjäätmete prügila KOV eriplaneeringuga. Eriplaneeringute puhul arvestas üldplaneering

eriplaneeringute asukoha eelvaliku vastuvõtmise otsusega kinnitatud sobivaima asukohaga ehitisele ja

määras maakasutuse juhtotstarbe vastavalt maa-ala kasutusotstarbele. Seega on koostamisel oleva

Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt planeeritava ala ulatuses maakasutuse juhtotstarbeks

määratud tootmise maa.

6 siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 7 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord

15

Tootmise maa-ala all mõistetakse üldplaneeringus tootmishoonete ja neid teenindavate rajatiste, sh

põllumajanduslike tootmishoonete ja -rajatiste maad; tootmise maa-alale võib rajada kaitsehaljastust,

roheala.

Üldplaneeringus on tootmise maadele määratud üldised kasutamis- ja ehitustingimused, millega on

planeeringulahenduses arvestatud ja vastavus on välja toodud detailse lahenduse seletuskirja

teemakohastes peatükkides.

Üldplaneeringus on kavandatud ka RMK loodusraja uus trajektoor väljapoole BTT territooriumi ja

võimalikud perspektiivsed raudteetrassid BTT alale.

1.2.2 Biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneeringu I etapp

Planeeritava tegevusega seotud asjakohane strateegiline planeerimisdokument on VKG AS biotoodete

tootmiskompleksi (BTT) Lüganuse valla eriplaneeringu (EP) I etapp ehk asukoha eelvalik ning EP KSH

I etapp. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku eesmärgiks oli ehitisele sobivaima asukoha leidmine.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis valiti BTT-le sobivaks alaks 174 ha suurune territoorium, n-ö

Põhja ala, mis hõlmas järgmisi kinnisasju: Kohtla metskond 2 (kt 43701:003:0310), Kohtla metskond

136 (kt  43701:003:0155), Tõrviku (kt 43701:003:0103) ja minimaalsel määral Tuhavälja (kt

 43701:003:0127). Trasside asukohtade osas analüüsiti erinevaid sobivaid lahendusi. BTT sobivaim

asukoht, toorvee trassi ja puhastatud heitvee trassi võimalikud asukohad on esitatud joonisel 1.1.

Joonis 1.1. BTT eriplaneeringu I etapi lahendus: sobivaim asukoht Põhja ala,

sellega seotud toorvee trassi ja puhastatud heitvee trasside võimalikud asukohad

16

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis määrati BTT püstitamise üldised tingimused, millega on

detailses lahenduses arvestatud ja vastavus on välja toodud eriplaneeringu detailse etapi seletuskirja

planeeritud lahenduse teemakohases peatükis, kokkuvõte esitati käesoleva aruande ptk 1.1)

1.3 Seosed keskkonnakaitse eesmärkidega

Käsitletakse KeHJS § 40 lg 5 - strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa

Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid

keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud.

Ptk 1.2 viidatud strateegiliste planeerimisdokumentide raamistikus on mitmeid viiteid Euroopa Liidu

rohepöördele ja kliimaneutraalsuse saavutamisele. Nendes ei nimetata tegevusalasid, mis nendele

põhimõtetele vastavad, kuid seda tehakse EL taksonoomiamääruses, mis loob kestliku

majandustegevuse ühtse ELi klassifitseerimissüsteemi ehk „taksonoomia“ (ptk 1.3.1). Seejärel on antud

ülevaade vee ja merekeskkonna kaitse teemadel EL tasandil tulenevalt vastavatest raamdirektiividest

ja piirkondlikust rahvusvahelisest koostööst Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni raames.

1.3.1 EL taksonoomiamäärus

Määrusega (EL) 2020/852 kehtestati kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik, mida kasutada

investeeringute keskkonnasäästlike investeeringute hindamiseks8. Määrust nimetatakse ka

taksonoomiamääruseks, sest sellega kehtestatakse kogu ELi hõlmav klassifitseerimissüsteem ehk

taksonoomia, mis annab ettevõtjatele ja investoritele ühised orientiirid keskkonnasäästlike

majandustegevusalade määratlemiseks.

Taksonoomiamäärus põhineb kuuel EL kliima- ja keskkonnaeesmärgil:

▪ kliimamuutuste leevendamine;

▪ kliimamuutustega kohanemine;

▪ vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

▪ üleminek ringmajandusele;

▪ saastuse vältimine ja kontroll;

▪ elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Keskkonnasäästlikuks kvalifitseerumiseks peab investeering oluliselt panustama vähemalt ühte kuuest

keskkonnaeesmärgist ega tohi põhjustada olulist kahju teistele eesmärkidele. Hindamine põhineb

põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) kriteeriumitel, mis on seatud iga eesmärgi kohta.

Artikkel 16 määratleb eesmärke toetavad tegevused. Majandustegevus liigitatakse ühe või mitme

artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks, võimaldades otseselt

muul tegevusel anda olulise panuse ühe või mitme nimetatud eesmärgi saavutamisse, eeldusel et

selline majandustegevus:

a) ei põhjusta sõltuvust varadest, mis kahjustavad pikaajalisi keskkonnaeesmärke, võttes arvesse

nende varade majanduslikku eluiga, ning

b) avaldab olelusringi kaalutluste alusel olulist positiivset keskkonnamõju.

Artikkel 17 määratleb keskkonnaeesmärkide olulise kahjustamise. Võttes arvesse majandustegevuses

pakutavate toodete olelusringi ja teenuseid, sealhulgas olemasolevatest olelusringi hindamistest

saadud tõendeid, loetakse, et kõnealune majandustegevus kahjustab oluliselt:

8 https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/assessing-environmentally-sustainable-

investments.html

17

a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside

heidet;

b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava

tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või

varadele;

c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab

i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või

ii) mereala head keskkonnaseisundit;

d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui

i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust

materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate,

tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse,

parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas;

ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja

arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda;

e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava

saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud

olukorraga, või

f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus

i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Majandustegevuse hindamisel lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii

majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste

keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende toodete ja teenuste

tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu.

Juunis 2021 võeti vastu Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega

määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste

leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega

see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke.

Määruse lisas 1 on toodud kliimamuutuste leevendamise kriteeriumid järgmistes kavandatava

tegevusega otseselt seotud valdkondades: ptk 4.15 kaugkütte/jahutuse jaotus; ptk 4.10 soojus/jahutus

ja elektrienergia koostootmine bioenergiast; ptk 5.6 reoveesette anaeroobne kääritamine, 5.7. bio-

jäätmete anaeroobne kääritamine, 5.8 biojäätmete kompostimine. Tootmistegevuste loetelust (lisa 1

ptk 3) puuduvad tegevusvaldkonna põhised kriteeriumid puidust tselluloosi tootmisele, samuti väävel-

happe ja kloordioksiidi lahuse tootmiseks, st kohalduvad määruse (EL) 2020/852 üldised kriteeriumid.

Metsa majandamine on BTT tegevusega seotud kaudselt. Vastavalt delegeeritud määruse (EL)

2021/2139 lisa 1 punktile 1.3 võib selle tegevusvaldkonnaga seostada majanduse tegevusalade

statistilise klassifikaatori (NACE) majandustegevuse koodid 02.10 (metsakasvatus ja muud

metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a

puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused). Ühegi selle tegevusega kavandatav biotoodete

tehas ise ei tegele.

Metsa majandamine on määratletud siseriiklike õigusnormidega ja see hõlmab

metsamajandamissüsteemide kestlikkuse tagamise. BTT eeldab, et neile tootmises vajamineva puidu

tarnijad tegutsevad vastavuses selle valdkonna jätkusuutlikkuse kriteeriumitega, sh rakendavad

valdkonnas sätestatud hoolsuskohustust ja järgivad õigusaktide nõudeid. Seega, nagu ka varasemalt

18

käesoleva eriplaneeringu KSH VTK-s sätestatud, ei käsitleta käesolevas mõju hindamises tooraine

hankimise mõju raiemahtudele jm metsandusega seotud teemadele, sh bioloogilise mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse – vastavaid arenguid suunatakse ja mõjusid hinnatakse riigi tasandil (Eestis

metsanduse arengukavaga ja selle mõju hindamisega). 2021. a paberipuu raiemaht oli 2,441 mln m3,

millest eksporditi ca 1,624 mln m3 ja riskide maandamiseks on planeeritud ka import puidu tarneallikad

(2021. a imporditi 171 000 m3 paberipuitu)9, ligikaudu 30% vajaminevast mahust kaetakse mujal

valmistatud hakkega, st BTT toormeks on sobilik ressurss olemas.

Otseselt seotud tegevusvaldkondade mõju hindamisel arvestatakse käesolevas KSH-s kõiki põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume, mis on kavandatava tegevuse seisukohast olulised. DNSH

kriteeriumitest on järgnevalt antud ülevaade vee- ja mereressursside kestlikust kasutamisest ja kaitsest,

mis on seotud nii EL vastavate raamdirektiividega kui piirkonna rahvusvaheliste konventsioonide

rakendamisega (ptk 1.3.2). Määruse (EL) 2020/852 artikkel 12 „Oluline panus vee- ja mereressursside

kestlikku kasutamisse ja kaitsesse“:

1. Majandustegevus liigitatakse vee- ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse oluliselt

panustavaks, kui majandustegevus aitab oluliselt kaasa veekogude, sealhulgas pinna- ja

põhjaveekogude hea seisundi saavutamisele või nende seisundi halvenemise ärahoidmisele, kui need

on juba heas seisundis, või mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisele või selle seisundi

halvenemise ärahoidmisele, kui see on juba heas keskkonnaseisundis, ühel järgmistest viisidest:

a) see kaitseb keskkonda asula- ja tööstusreovee heite, sealhulgas uute murettekitavate saasteainete,

nagu farmaatsiatooted ja mikroplast, kahjuliku mõju eest, näiteks tagades asula- ja tööstusreovee

piisava kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise;

b) see kaitseb inimeste tervist olmevee saastumise kahjuliku mõju eest, tagades, et see ei sisalda

mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad ohustada inimeste tervist, ning suurendab puhta

joogivee kättesaadavust inimeste jaoks;

c) see parandab veemajandamist ja veekasutuse tõhusust, sealhulgas kaitseb veeökosüsteeme ja

parandab nende seisundit, edendab vee kestlikku kasutamist, tuginedes olemasolevate veevarude

pikaajalisele kaitsele, kasutades muu hulgas selliseid meetmeid nagu vee taaskasutamine, tagab

pinna- ja põhjavette juhitava saasteheite järkjärgulise vähendamise, aitab kaasa üleujutuste ja põudade

mõju leevendamisele või võtab muid meetmeid, mis kaitsevad või parandavad veekogude kvalitatiivset

ja kvantitatiivset seisundit;

d) see tagab mere ökosüsteemi teenuste kestliku kasutamise või panustab mereala heasse

keskkonnaseisundisse, sealhulgas kaitstes, säilitades või taastades merekeskkonda ning vältides või

vähendades heitmeid merekeskkonda, või

e) võimaldab mis tahes käesoleva lõike punktides a–d loetletud tegevusi kooskõlas artikliga 16.

1.3.2 Vee ja mereressursside kaitse

Veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ kehtestati eesmärgiga saavutada 2015. aastaks Euroopa

jõgede, järvede ja põhjavee hea seisund. Direktiivi üheks meetmeks on EL liikmesriikide veemajandus-

kavad. Jõgede, järvede, põhjavee ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks, üleujutuste vastu

võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja ojade kaudu ära kanduva sette ning toitainete kinni

hoidmiseks koostatakse veemajanduskavad. Kava koostatakse koos üleujutuse riskide

maandamiskavade iga vesikonna kohta kuueks aastaks ning seejärel ajakohastatakse. Kehtivad

veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2022-2027.10

Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtuvad EL liikmesriigid merestrateegia raamdirektiivist

(2008/56/EÜ; lühendatult MSRD). Igal liikmesriigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas

9 https://keskkonnaportaal.ee/et/puidubilanss-ulevaade-eesti-puidukasutuse-mahust 10 https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad

19

merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme.

Merestrateegia rakendamine toimub kuue-aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest

põhietapist: 1. etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, 2. etapp - mereala

seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning 3. etapp - mere meetmekava koostamine ja

rakendamine. Iga merestrateegia eelnimetatud etapp ajakohastatakse kuue aasta tagant. 2018. aastal

tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks Eesti merealal

head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks võib

tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest saasteainete juhtimisest merre.11

Läänemere kaitset korraldavad Läänemere riigid koostöös. Koostöö aluseks on Läänemere

merekeskkonna kaitse konventsioon, millega on ühinenud Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti,

Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Ühendus. Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on

moodustatud riikide valitsustevaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon

(HELCOM). Läänemere seisundit ohustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine, kalade ülepüük ja

ohtlikud ained. Eelkõige nende kolme surveteguri tõttu pole siinsete mereelupaikade, kalade,

mereimetajate ja lindude seisund endiselt hea. Viimastel aastatel on hakatud tegelema mereprügi ja

veealuse müraga, ent nende probleemide tegelik ulatus ega mõju mereelustikule ei ole veel täpselt

teada. 20.10.2021 võtsid Läänemere riikide ministrid vastu uue tegevuskava Läänemere seisundi

parandamiseks (Baltic Sea Action Plan, BSAP). Tegevuskavas on 200 meedet, mis aitavad parandada

mereelustiku kaitset, vähendada saasteainete ja prügi mõju merele ning muuta merel toimuvad

tegevused ohutumaks. Uue tegevuskavaga soovib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon

HELCOM mere seisundit aastaks 2030 oluliselt parandada.12

Nii Soomes kui Rootsis on arvukalt tselluloosi- ja paberitööstuse ettevõtteid. HELCOM dokumentidega

tutvudes võib järeldada, et praegusel perioodil ei peeta seda tööstusharu oluliseks surveteguriks, kui

rakendatakse parimat võimalikku tehnikat (PVT). Tänu elementaarse kloori kasutamisest loobumisele

tselluloosi pleegitamisel on välditud Läänemere reostust ohtlike ainetega. Puidus sisalduvaid

raskmetalle käsitletakse Soomes ja Rootsis loodusest pärinevatena, nende üle survetegurina arvestust

ei peeta. Samuti arvestatakse eutrofeerumisel ainult asulareoveepuhastite panust. (13 jt põhjal).

1.4 BTT tegevuse iseloomustus

Selleks, et hinnata konkreetsemalt mõjusid, on vaja anda ülevaade kavandatavast tegevusest

detailsemalt, kui see on vajalik planeerimisülesandest lähtuvalt. Sisuliselt on järgnev ülevaade vajalik

KMH täpsusastmes hinnangute andmiseks ja seetõttu on lähtutud kirjelduste esitamisel

Keskkonnaministri 01.09.2017 määrusest nr 34 § 3 (ülevaade kavandatavast tegevusest ja selle

reaalsetest alternatiivsetest võimalustest) ja § 4 (ülevaade seotud keskkonnakasutusest), seejuures ei

korrata teemasid, mida on kirjeldatud eespool strateegilise tasandi ülevaates.

1.4.1 Tehase hooned ja rajatised

Detailses lahendus esitati andmed üldistatult. Siinkohal on tabelis 1.1 antud biotoodete tehase

toimimiseks vajalike peamiste alade, hoonete ja rajatiste loetelu koos hõlmatava pindala ja eeldatava

maksimaalse kõrgusega; paiknemine on näidatud joonisel 1.2. Näidatud parameetrid on ligikaudsed ja

täpsustuvad edasise projekteerimise käigus. Samuti selgub täpne hoonestus edasisel projekteerimisel.

Tabelis toodud alade ja kogu kinnistu pindala suuruse (174 ha) võrdlemisel on oluline arvestada, et

kogu ala ei ehitata täis ega võeta kasutusele. Esiteks tingib ala ebasümmeetriline kuju kasutamata

jäävaid eraldisi, mida kasutatakse haljasaladena ja looduslike koosluste puhveraladena, teiseks on

11 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia 12 https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/merekeskkonna-kaitse/laanemere-kaitse 13 HELCOM activities report for the year 2023. Baltic Sea Environmental Proceedings No. 196.

HELCOM, 2023. https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/06/Annual-report-2023.pdf

20

näidatud hoonete, rajatiste, teede ja trasside alad koos teenidusmaa ja/või ohutsoonidega.

Tehnoloogilise eelprojekteerimise andmete alusel võib hinnata, et tootmises kasutatavate ja tootmist

teenindavate hoonete ja rajatiste alune pind on ligikaudu 42 ha (arvestamata konveiereid, avatud

laoplatse ja liikumisteid), millest hoonetealust pinda ligikaudu kuni 100 000 m2. Avatud laoplatse on ca

25 ha, millele lisandub ca 30 ha palkide pikemaajalise ladustamise ala. Palgiplatsi arvestuses on

eeldatud tarneahela vaheladustamisega metsateede äärde, terminalidesse ja sadamatesse. Kogu

palgiplatsi ~55 ha ala kasutussevõtmise vajadus sõltub toorme tarnekindlusest, sh raierahu perioodi

pikkusest. Eestis täna rakendatud kevadist raierahu perioodi 2,5 kuu ulatuses, kuid arutelud on olnud

selle pikendamiseks. Kuni raierahu perioodi ei pikendata, ei ole ka plaanis esimeses etapis palgiplatsi

täismahus rajada).

Kuna tehasega on seotud suured transpordimahud, siis on arvestatud nii raudtee kui autovedude taristu

rajamisega. Autovedude liiklus on põhiosas seotud põhjapoolse väravaga, mille kaudu toimuvad nii

palkide kui biomassi, kemikaalide ja toodangu veod, samuti töötajate liiklus. Kütuste veoks saab

kasutada lääneosa värvat, olemas on ka lõunapoolne teenindusvärav. Juhul kui kohaliku toorme

raudteeveod ei ole majanduslikult otstarbekad, võib kujuneda tehasega seotud veokite aastaseks

koormuseks 250 000 vedu sisse-välja (päevas 30-50 vedu 350 päeva vältel).

Tabel 1.1. Biotoodete tehase toimimiseks vajalikud alad, hooned ja rajatised (numeratsioon

joonisel 1.2; parameetrid ligikaudsed ja täpsustuvad edasise projekteerimise käigus)

Hoone / rajatis / ala Pindala, m2

Kõrgus, m

Kasutusotstarve jm

Puidu vastuvõtt, ladustamine ja ettevalmistus (3,85 ha töötlemisala, 22 ha + 30 ha avalaod)

1. Puiduplats ~6,5 ha 10-15 Palkide jm avaladu, sh mahalaadimisalad; kõrgus kraanade järgi

2. Palkide töötlemine 5 200 15 Palkide koorimine ja hakkimine, sh kontor

3. Biomassi vastuvõtt ja töötlemine, koorepunker

10 600 15/30 Kütusena kasutatava materjali hakkur, kuivatamine ja sõelumine; vahepunker

4. Hakke vastuvõtt 16 800 15 Tarnijate hakke käitlus, sh sõelumine

5. Hakke avaladude ala ~15,5 ha 30 4 x 120 000 m3 kuhja, kõrgus tipu järgi

6. Hakke sõelumine 5 900 15 Hakke keetmiseks ettevalmistamine, väljapraagitud hakke konteineri ala

0. Palkide pikaajaline ladu ~30 ha 6 Avaladu, kõrgus palgivirnade järgi (ehitatakse välja vajadusel)

Biorafineerimine, kemikaalide regenereerimine ja energiatootmine (ala suurus ~24 ha, hoonete ja rajatiste aluse maa osakaal erinevatel aladel 50-80%)

7. Puidu biorafineerimise tsehhi ala

~40 000 30 Suurima mahuga kiu keetmine-pleegitamine (16 400 m2), alal ka tärpentini eraldamine ja hapniku tootmine

8. Valgeleelise tsehhi ala ~64 000 30 Sellest 20 000 m2 valgeleelise plokk, alal ka lubjakiviladu, lämmastiku tootmine ja bio- massi kuivatamine-gaasistamine lubjaahjule

9. Aurustamistsehhi ala ~49 000 28-30 Mustleelise kontsentreerimine, ligniini, metanooli ja toortallõli (CTO) tootmine, väävelhappe tehas (30 m) ja mitte- kondenseeruvate gaaside (NCG) käitlus

10. Energiatootmise ala ~60 000 30-80, 120

Mustleelise katla hoone (80 m), biomassi aurukatla hoone (54 m), turbiini- ja konden- satsiooniploki hoone (30 m), elektrifiltrid (ESP), ühine korsten (kõrgus kuni 120 m, aluse läbimõõt 12 m, selles erinevate põletusseadmete lõõrid).

21

11. Veevõtu- ja töötlusala ~24 000 20 Alale rajatakse vajadusel joogivee puurkaev ning olmevee-tuletõrjevee puurkaevud14. Veemahutid, tuletõrjevee hoidla. Toorvee töötluse ja demineraliseerimise jaam, ringlusvee jahutustornid, pumbad.

Tselluloosi käitlemine, kontor (hoonetealust maad ~68 500 m2)

12. Tselluloosi kuivatamine ja pallimine

32 500 25 Pleegitatud tselluloosilehtede puhastamine- veetustamine-kuivatamine ja nende lõikamine-pallimine/pakkimine

13. Tselluloosi ladu ja laadimiskohad

25 700 20 Ladu ning laadimiskohad autodele ja vagunitesse on ilmastikukindlad hooned

14. Kontorihoone 10 300 20 Juhtimiskeskus, kontor, laboratoorium

Põhjapoolne kemikaalide käitluse ja reoveepuhasti ala (koos teenidustee ja platsidega ~21 ha)

15. Reoveepuhasti ~ 8 ha 20 Reoveepuhasti erinevate etappide rajatised

16. Kloordioksiidi lahuse tootmise ja mahutite ala

~3,3 ha 30 ClO2 tootmisplokk koos tooraine ja toodangu mahutitega (~11 000 m2), NaOH, H2SO4 ja vesinikperoksiidi (H2O2) mahutid.

Idapoolne kemikaalide ja kütuste käitlusala (~10 ha koos teede ja platsidega)

17. Maagaasihoidla ala 4 800 ≤ 12 Rajatakse vajadusel

18. Toodangumahutid 14 000 ≤ 20 Metanooli, tärpentini ja toortallõli mahutid

19. Kütteõlide mahutid 6 600 ≤ 20 Käivituskütusena ja transpordil vajaminevate kütteõlide mahutid

20. Tankimisala 20 000 ≤ 12 Veokite diilikütuse ja/või gaasitankla, sisetranspordi LPG balloonid jms

Erineva otstarbega hooned ja rajatised

21. Päästeteenistus 5 000 ≤ 12 Sellest hoonealune maa ~3 000 m2

22. Tehase seadmete hooldusteenistus

~2,8 ha ≤ 12 Hooldusteenistus ja varuosade laod (hoonealune pind 8 200 m2), hooldustehnika garaaž (hoonealune pind 4 800 m2)

23. Garaaž ja konteinerite plats

~1,2 ha ≤ 12 Liikuvtehnika hooldus (hoonealune pind 7 200 m2), teisaldatavate konteinerite ala

24. Alajaama ala 4 600 ≤ 12 -

14 Kui osutub otstarbekaks joogivee jm olmevee kohapeal tootmiseks kasutada põhjavett

22

Joonis 1.2. Biotoodete tehase toimimiseks vajalike hoonete ja rajatiste paiknemise eskiislahendus.

Tootmisosast parema ülevaate saamise huvides ei ole näidatud lõunapoolset tippu, kus paikneb pika-

ajaline palgiladu. Hoonete-rajatiste paiknemine täpsustub edasisel projekteerimisel. Joonisel esitatud

objektide kohta teave tabelis 1.1.

1.4.2 Tehase tegevuse ja ressursivajaduse kirjeldus

Siinkohal keskendutakse kirjeldustele, mis on seotud BTT keskkonnaaspektidega - keskkonnamõju

põhjustada võivate teguritega ja nende ohjamisega. Tehase tegevuse kavandamisel on arvesse võetud

tselluloositootmise parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumendis15 kirjeldatud keskkonnaaspektide

ohjamise põhimõtteid ja PVT järeldustes16 kirjeldatud meetmeid (viidatakse kui PP PVT), sh heite

piirväärtusi ja ressursikasutust. Tegevusetappide ülevaate juures on esitatud kokkuvõte sellele etapile

15 European Commission. JRC Science and Policy Reports. Best Available Techniques (BAT)

Reference Document for the Production of Pulp, Paper and Board . 2015 16 Komisjoni rakendusotsus 2014/687/EL 26. septembrist 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused puitmassi, paberi ja papi tootmiseks

1

2

3

3

4

5

6

0

7

9

8

10

12

13

11

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

23

kohalduva PP PVT rakendamisest (mitmele etapile või heidetele kohalduva PVT ülevaated on antud

vastava valdkonna mõju hindamise peatükkides). Kui kohalduvad muu valdkonna PVT järeldused-

viitedokumendid, on neile eraldi viidatud. Kõik näidatud parameetrid on ligikaudsed ja täpsustuvad

edasise projekteerimise käigus. Samuti selgub etappide seadmete jm täpsem tehniline koosseis

edasisel projekteerimisel).

1.4.2.1 Puidu vastuvõtt, ladustamine ja ettevalmistus

BTT toormena on kavas kasutada männi, kuuse ja kase paberipuitu, sh sobivusel peenpalki, ning

okaspuu-ja kasehakkpuitu. Arvestuslikult võetakse vastu 1,75 mln m3/a palki ja 0,5 mln m3/a mujal

toodetud haket. Kokku on puiduvajadus 2,25 mln m3/a.

PVT viitedokumendi ptk 2.9.2.1 ja 2.9.2.2. tuuakse välja, et puidu käitlemisel on peamised keskkonna-

asepktid seotud veekasutuse ja saastunud vee tekkega palkide pikemaajalisel hoiustamisel nende

kastmisega ning pesemisvajadusega enne koorimist. Palkidele vee pritsimisel tuleb arvestada

õhutemperatuuri ja -niiskusega, st tegeliku aurumisega, millega saab optimeerida vee kogust, et vältida

liigvee moodustumist. Koorimisel on liigse veekasutuse vältimise esmane meede ladustatava puidu

liiva jms materjaliga saastumise vältimine.

PVT järeldustes sätestab PVT nr 4, et puidulaos ja puidu ettevalmistamisel tekkivate heitveekoguste ja

saastekoormuse vähendamiseks on PVT kasutada kombineeritult järgmisi meetodeid :

a. Kuivkoorimine. Kuivkoorimise PVT-kohane heitveemäär on 0,5–2,5 m3/Adt (seejuures on vesi

ringluses – vastavalt PP PVT viitedokumendis lk 220 toodud selgitusele ei tähenda

kuivkoorimine, et vett ei kasutata vaid vesi on ringluses). Vee kasutus on suurem talvisel

perioodil jää ja lume eemaldamiseks. Kohaldatavus on piiratud, kui täielikult kloorivaba

pleegitamise puhul nõutakse kõrget puhtus- ja heledusastet /VKG Fiber BTT-s ei kavandata

täielikult kloorivaba pleegitamise kasutamist/.

b. Puidu selline käitlemine, millega välditakse puukoore ja puidu saastumist liiva ja kividega /VKG

Fiber BTT puidulaos ei paigutata palke vahetult ettevalmistamata pinnasele/.

c. Puitmaterjali ja eriti laastude hoiukohas aluspinna katmine sillutisega. Kohaldatavus: suure

hoiukoha puhul võib meetodit olla raske kasutada. /Rakendatakse puidu vastuvõtukohtades ja

hakke laoplatsidel/

d. Võtta puitmaterjali hoiukohas piserdusvee vool kontrolli alla, viia vee äravool mööda maapinda

miinimumini. /kavas rakendada/

e. Koguda puitmaterjali hoiukoha saastunud äravooluvesi ja eraldada hõljuvained enne

bioloogilist töötlust. /Selle eelduseks on potentsiaalselt reostuda võiva vee eraldi kogumise

korraldamine, et oleks võimalik saastumata vesi suublasse suunata – vt järgnev territooriumile

koguneva vee käitlemise kirjeldus/

VKG Fiber BTT territooriumilt ei ole kavas kogutud drenaaži- ja sademevett vett suublasse, sh käitist

ümbritsevatesse maaparandussüsteemidesse juhtida. Maapinda imbub ainult krundisisestele haljas-

maadele sattuv saastumata sademevesi. Hoonestatud aladelt, sh hoonete katustelt ning kõvapinnaga

platsidelt/teedelt, palgiplatsidelt ning muudest kohtadest, kus võib vesi saastuda, on sademevesi ja

drenaaživesi kavandatud kokku koguda ja juhtida territooriumile ehitatavasse veepuhastusjaama ning

maksimaalselt kasutada ära protsessiveena. Seejuures saab osa kogutud vett kasutada palkide

niisutamiseks, koormiseelse pesemise ringlusvee täiendamiseks, koguda tuletõrjevee hoidlasse või

kogumisbasseini (maksimaalne arvestuslik veekogus 824 m3/h). Erandkorras on võimalus juhtida liigne

vesi puhastatud heitvee trassi või reostatuse korral oma reoveepuhastisse.

Koorimisetapi eeldatav kirjeldus. Palgid transporditakse etteandekonveieritega kõigepealt pesemisele

ja sealt koorimistrumlitesse. Suvel loputatakse palke ringlusbasseinis oleva veega. Talvel kasutatakse

sooja ringlusvett või auru, mis sulatab palkidel olla võiva jää ja lume (auru kasutamisel väheneb heitvee

teke ca 80 m3/h võrra). Vee soojendamiseks vajalik soojusenergia saadakse nt mustleelisekatla

24

suitsugaaside puhastilt. Ringlusbasseini veest eraldatakse kivid ja liiv, mis saadetakse

kogumiskonveieriga konteinerisse, vesi suunatakse ringlusvee kaevu.

Koorimisel tekkida võivad osakesed püütakse kinni kooretrumli tolmueraldustsüklonis, kus tolm

seotakse veega. Tsüklonist väljuv vesi suunatakse ringlusvette.

Kooretrumlis eraldatud koor (PP PVT järgi võib koore osakaal moodustada 12-15% puidu massist, st

eeldatav koore kogus oleks 228-285 tuhat t/a, kuna pesemisel-koormisel kasutatakse vett saadakse

koor kuivaine sisaldusega 30-35%, mis ligikaudu vastab toore puidukoore näitajatele) suunatakse läbi

rebestite restidele, kus koort pressides eraldatakse vesi. Okaspuukoore kuivainesisaldus tõuseb ca

40 %-le, kasekoorel ca 55%-le. Koorepresside vesi juhitakse ringlusvee kaevu. Koorimisega eraldatud

koor suunatakse biomassi gaasistamistehasesse kuivatamiseks ja gaasistamiseks, et toota lubjaahjule

kütust, samuti biomassi katlasse kütuseks.

Kooritud palgid loputatakse pesurullidel ringlusveega. Veest eraldatakse mineraalne materjal ja

kooretükid (suunatakse koore töötlemisele). Pesuvesi juhitakse läbi peenfiltri ringlusvee kaevu, kust

vesi pumbatakse süsteemi eri osadesse. Väike osa vett juhitakse tehase reoveepuhasti

primaarselgitisse, et vältida ringlusvees saasteainete kontsentreerumist.

Kui eeldada, et palkide ladustamise, puhastamise ja koorimise veekasutusel ca 50% aurustub ja heitvee

teke võrdub PVT piirväärtuste vahemiku ülemise väärtusega (2,5 m3 /Adt), siis 500 000 Adt tselluloosi

tootmisel kulub vett 2,5 mln m3/a (moodustab ~20% tehase tehnoloogilise vee vajadusest).

Teiseks võimalikuks oluliseks aspektiks on puidu käitlemisel tekkida võiv müra, mille kohta on PVT

järeldustes müra käsitlevas alapeatükis 1.1.9 PVT nr 17 „Tselluloosi- ja paberivabrikute mürataseme

vähendamiseks on PVT kasutada kombineeritult järgmisi meetodeid“ loetletud ka kaks meetodit, mis

käsitlevad puidu ladustamist ja ettevalmistamist ning mida on kavas VKG Fiber BTT-s rakendada:

i. Suuremate puidutöötlemismasinate kasutamine, et vähendada puidutöötlemisel tõstmis- ja veoaegu

ning müra, mida tekitavad palgivirnale või etteandmislauale kukkuvad palgid.

j. Parandatud töömeetodid, nt palkide kukutamine väiksemalt kõrguselt palgivirnale või

etteandmislauale; kohene tagasiside töötajatele mürataseme kohta.

Müra osas sõltub meetodite valiku vajadus ka tundlike mõjutavate alade olemasolust käitise ümbruses.

VKG Fiber BTT käitise läheduses ei ole tundlikke alasid (lähimad elamumaad asuvad käitise lõunaosas

oleva palkide reservlao piiridest ca 1,1 km kaugusel, töötlemisalast ca 2 km kaugusel). Seega on

rakendatud PVT meetodit nr 17b ’seadmete, üksuste ja hoonete asukoha strateegiline planeerimine’,

kus müra vähendatakse suurema vahemaaga müraallikate ja elanike vahel. Seetõttu on PVT meetodite

17d ’mürarohke seadme ümbritsemine korpusega’ ja 17e ’vähest müra tekitavate seadmete ja

varustuse kasutamine’ rakendamine eelkõige seotud soodsama töökeskkonna loomisega ja edasisel

projekteerimisel otsustatakse, millised puidu ettevalmistuse seadmed paigutatakse võimalusel

siseruumidesse (nt koorimistrumlid, hakkurid, hakkesõelad) ning milline on soetatavate konveierite ja

sisetranspordivahendite müratase.

Õhuheite osas on PVT viitedokumendis järeldatud, et hakkimisel ja hakkekuhjadest võib tekkida

osakeste heide, kuid üldiselt ei kandu see alalt välja. Vajadusel rakendatakse tavapäraseid

kontrollimeetmeid tuuliste ilmade korral laialikande vähendamiseks (ladustamise PVT viitedokument17

ehk EFS BREF, ptk 5.4.1, 5.4.2, arvestades et puiduhake kuulub tuule tõttu vähetolmavate

puistematerjalide hulka, grupp S5 : konveieri otsa kukkumiskõrguse madalal hoidmine, sh noole

kõrguse muutmine vastavavalt moodustatava kuhja kõrgusele, külgtõketega avatud konveierite

kasutamine, kuivade ilmade korra vajadusel hakkekuhja pinna kastmine). Okaspuidu hakkest tekib

17 European Commission. Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on best

Available Techniques on Emissioms from Storage. July 2006 (EFS BREF)

25

looduslike lenduvate orgaaniliste ühendite heide (nn vaigulõhn vahetult töötlemisseadmete ja kuhjade

juures), kuid selle heite kontrolli praktikas ei rakendata ja sisuline vajadus selleks puudub.

Tahkete jäätmete teke on välditud puidukoore, sobimatu hakke ja hakkimisel tekkivate peenemate

osiste kasutamisel kütusena (mis on PVT 12e kohane tegevus).

Puidu töötlemisel kasutatavate seadmete energiakasutust hoitakse kontrolli all optimaalse võimsusega

ja tõhusate seadmete kasutamisega (PVT 6h). PVT viitedokumendi andmetel on tavapärane

elektrienergia kasutus koormisel-hakkimisel-sõelumisel ca 10 kW/m3, mis teisendatult teeb < 60 kWh

tonni tselluloosi kohta. (st konveierite-koormise-hakkimise-sõelumise eeldatav elektrienergia vajadus

on < 30 GWh/a, moodustab kuni 10% BTT üldisest elektrienergia vajadusest 300 GWh/a).

Palkide veoks pikemaajalise ladustuskoha, virnastamiseks, virnadest võtmiseks ja veoks käitlus-

kohtade vahel, samuti etteandeks koormisele kasutatakse haaratstõstukeid jm liikurtehnikat. 1,75 mln

m3/a palkide teisaldamiseks kulub aastas energiat 5 700 GJ (tõstukite kütusekulu 30 MJ/h),

käitlemiseks 15 200 GJ (kütusekulu 40 MJ/h) ja 0,6 mln t/a tarnijatelt saadud hakke käitlemisel 1 200

GJ (kütusekulu 40 MJ/h), mis kokku vastab 582 m3/a diislikütusele. Eeltoodud mahtude puhul ei ole

arvestatud, et suure tõenäosusega toimub palkide vähemalt poole koguse teisaldamine ja etteanne

poolautomaatsete süsteemidega, mis vähendab sisetranspordi vajadust ja sellega seotud kütusekulu.

Tarnijatelt saadud hake transporditakse sõelumisruumi, kus eraldatud suurem fraktsioon läbib

täiendava purustuse. Põhiosa ehk sobiva suuruse ja paksusega laastud lähevad tselluloosi keetmisele,

peenfraktsioon kasutatakse kütusena kas tehases või müüakse mujale.

1.4.2.2 Tselluloosi keetmine, pesu ja pleegitamine, kuivatamine ja pakkimine

Puidu kiudaineid kokku siduv ligniin ja osa hemitselluloosist lahustatakse keetmise teel. Kraft-ehk

sulfaatkeedu protsessis kasutatakse keetmisel valget leelist (peamiselt naatriumhüdroksiidi ja

naatriumsulfiidi lahus). Keetmine toimub pidevrežiimil.

Selleks, et tagada ühtlased tingimused kogu laastumassile, eelneb keetmisele aurutamine, et tõrjuda

välja laastude pooridest õhk. Aurutuskatlad läbinud aur juhitakse soojusvahetitesse, milles

kondenseeritakse vesi ning okaspuidust eraldunud tärpentin, samuti kuumutatakse selles oleva soojuse

arvel pleegitamisel kasutatavat vett. Vee-tärpentini segu lahutatakse, vesi suunatakse saastunud

kondensaadi töötlemisele. Tärpentin kogutakse mahutisse (~150 m3) ja realiseeritakse tootena

(~3 000 t/a). Kondenseerumata gaasid kogutakse ja suunatakse põletamisele mustleelise katlasse.

Keetmine on kaheastmeline, madalama temperatuuriga impregneerimisetapis lahustatakse ca 25%

liginiini. Kuumutamine toimub auruga. Teises etapis tõstetakse temperatuur kuni 175 oC, laastud

viibivad sellel temperatuuril eeldatavalt kuni 2 tundi. Läbitöötanud aur juhitakse läbi märgskraberi,

millega eemaldatakse tärpentini jäägid, eraldamisel saadud kondensaatvesi suunatakse saastunud

kondensaadi töötlemisele. Kondenseerumata gaasid suunatakse kontsentreeritud lõhnagaaside

(CNCG) töötlemisse (VKG Fiber BTT-s toodetakse CNCG-st väävelhapet, vt ptk 1.4.2.4).

Keetmisele järgneb tseluloosimassi pesu, hapnikuga delignifikatsioon ja sorteerimine. Keedukatla

alumisse ossa kogunev tselluloosimass sisaldab nii kiudusid kui läbitöötanud keedulahust (mustleelis).

Mustleelises on ka puidu lagundatud orgaanilised koostisosad (keetmisel lahustatakse ligikaudu pool

sisenevast puidumassist). Mustleelis pestakse kiumassist välja kasutades mitmeastmelist

trummelpesurit ja suunatakse töötlusesse. Pesu toimub vastuvoolu põhimõttel, st puhtama massi

pesuvett kasutatakse eelmiste astmete pesu-veena. Sellisel viisil saadud lahjas mustleelises on

ligikaudu 99% keetmisel kasutatud kemikaalidest. Tselluloosimassi hapnikuga delignifikatsioon tehakse

pesemise vaheetapina ja see toimub leeliselises keskkonnas, järgneb pesu mitmeastmelisel

trummelpesuril (Drum Displacement Washer, kõik pesuetapid toimuvad samal trumlil, mis võimaldab

oluliselt vähendada veekulu, see vastab PP PVT nr 5 põhimõtetele ja on osaks kogu tehase PVT

kohasest veekulu saavutamisel).

26

Protsessis vajaminev hapnik toodetakse kohapeal õhust eraldamise PSA meetodiga (eeldatav

elektrienergia kulu 0,68 kWh/kg O2; kokku toodetakse 18 000 t/a O2, milleks kulub elektrit 12,24 GWh/a

ehk alla 5% tehase kogu elektrienergia vajadusest; sellest kogusest vähemalt 6 375 t/a kasutatakse

väävelhappe tootmisel, st arvestuslik hapniku kulu pleegitamisel on kuni 23,25 kg/Adt toodetud

tselluloosi kohta).

Mitmeastmelisel sorteerimisel vibro- ja survesõeltel eraldatakse lagunemata jäänud puit (nt oksakohad)

ja kiukämbud, mis suunatakse tagasi keedukatlasse.

Järgneb pleegitamine, mille eesmärk on lagundada tselluloosimassi alles jäänud ligniin ja muud massile

tumedamat tooni andvad lisandid. Pleegitamine on mitmeastmeline ja toimub trumlil, kasutatakse

kloordioksiidi lahust (ClO2, toodetakse kohapeal – ülevaade eraldi ptk 1.4.2.5) ja vesinikperoksiidi

(H2O2, hoitakse ca 250 m3 mahutis). Pleegituskemikaalid ei ole ringluses, kasutamisejärgselt lähevad

reovee koosseisu (ringlussevõtt ei ole tehniliselt rakendatav). Kui H2O2 lagunemise vältimiseks

kasutatakse pleegitamisel raskesti biolagundatavaid orgaanilisi kelaadimoodustajaid, siis jälgitakse

nende kasutamist vastavalt PP PVT nr 3, sh protsesside optimeerimist, et vältida liigse koguse

kelaadimoodustajate kasutamist. Järgneb pesu mitmeastmelisel trummelpesuril.

Pleegitamisel järgneb sõelumine, kuivatamine (restsõelal nõrutatakse välja vesi, järgneb

mitmeastmeline kuivatamine auruga), lehtede lõikamine ja pallimine või pakkimine. Saadakse 500 000

tonni aastas okas- ja lehtpuutselluloosi. Selle koguse laadimiseks kulub aastas energiat 3 000 GJ

(tõstukite tööaeg 9 minutit tonni kohta, 40 MJ/h), mis vastab 79 m3 diislikütusele.

1.4.2.3 Keedukemikaalide regenereerimine-energiatootmine

Keetmisel kasutatavad kemikaalid on ringluses, ringlussevõtuks on vaja aurustamistehast mustleelise

kontsentreerimiseks, mustleelise põletamise katelt ja valgeleelise valmistamise üksust. Mustleelise

põletamise katla põhja tekib suland. See lahustatakse nõrgas valges leelises ja saadud lahust

nimetatakse ka roheliseks leeliseks, mis töödeldakse keetmiseks sobivale koostisele valgeleelise

valmistamise üksuses. Protsessi skemaatiline ülevaade on joonisel 1.3.

Joonis 1.3. Lihtsustatud kemikaalide ringlussevõtu tsükkel tselluloosimassi keetmisel [Allikas: 18]

18 M.R. Olsson. Simulations of Evaporation Plants in Kraft Pulp Mills. Chalmers University of Technology Göteborg,

Sweden, 2009. https://core.ac.uk/download/pdf/70579798.pdf

27

Mustleelis koosneb peamiselt keedukemikaalidest, ligniinist, hemitselluloosist ja veest. Keetmisel ja

pesul tekkivas lahjas mustleelises moodustab kuivjääk tavaliselt 15-18%. Aurustamistehases saadakse

tavaliselt 70-83% kuivjäägi sisaldusega raske mustleelis, VKG Fiber BTT-s on arvestatud keskmiselt

80% kuivjäägi sisalduse saavutamisega. Selleks kasutatakse mitmeastmelist aurustamist madal- ja

keskrõhu auruga. Viimase aurustamisetapi läbinud aur jahutatakse plaatkondensaatorites.

Aurustamistsehh on energeetiliselt integreeritud tehasesse, millega saavutatakse oluline

energiakokkuhoid (st rakendatakse PP PVT nr 6 põhimõtteid) – eraldi tegutsevad aurustamistehased

on suurimad Kraft-tehnoloogia aurutarbijad, seotud kulu võib olla 30-35% kogu tehase tehnoloogilise

auru vajadusest. Integreerimisega, st teistes BTT protsessides tekkiva liigse soojuse ärakasutamisel

auru tootmiseks saavutatakse vähemalt 50% soojusenergia kokkuhoid ja see võimaldab mustleelisest

ekstraheerida ligniini, kuna ligniinis sisalduvat energiat ei lähe enam vaja auru tootmiseks. Eraldatud

ligniini saab kasutada kas kütusena nt lubjatehases või müüa, sh keemiatööstuse tooraineks18. VKG

Fiber BTT müüdava ligniini potentsiaalne arvestuslik kogus on 83 000 t/a (laos hoitav kogus kuni 3 600

tonni), kuid selle variandi kasutamise osas ei ole veel lõplikku otsust tehtud (mh kaasneb tavapärasest

mõnevõrra erinev mustleelise katla konstruktsioon).

Aurustis mustleelise kontsentreerimisel tekib kolme eri tüüpi kondensaate. Esmane kondensaat

juhitakse kondensaadi töötlemisele. Puhtamat sekundaarset kondensaati kasutatakse tselluloosimassi

pesuveena, sh pleegitamisel. Saastunud sekundaarset kondensaati saab kasutada mustleelise katla

põhjasulandi lahustamisel või suunatakse kondensaadi töötlemisse. Saastunud kondensaadist

eraldatakse stripping-kolonnil metanool jt orgaanilised ühendid, kolonni ülaosast väljuv metanooli

sisaldav fraktsioon kondenseeritakse ja metanool eraldatakse destillatsioonikolonnil. Puhastatud

kondensaati saab kasutada pleegitamata tselluloosimassi pesemisel ja valgeleelise valmistamisel.

Toodetakse kuni 5 000 t/a metanooli, mida ladustatakse 250-300 m3 mahutis. Kondenseerumata

kontsentreeritud lõhnagaasid juhitakse kontsentreeritud lõhnagaaside käitlussüsteemi ja põletatakse

väävelhappe tehases, varuvariandina kas mustleelise katlas, lubjaahjus või tõrvikpõletis (vt ptk 1.4.2.4).

Mustleelise kontsentreerimisel eraldub vesifaasist ka tallõli seep, mis tuleb aurustites vahutamise

vältimiseks ning mustleelise katlas stabiilse põletusrežiimi tagamiseks eemaldada. Kogutud seebi

tugeva happega töötlemisel saadakse toortallõli. Happena kasutatakse väävelhapet, sh on võimalik

kasutada jääkhapet kloordioksiidi tootmisüksusest. Tallõli tootmisel võivad tekkida lahjad

mittekondenseeruvad gaasid (DNCG), mis töödeldakse pesuris ja suunatakse DNCG käitlussüsteemi

(kogutud gaasid põletatakse mustleelise katlas, varuvariandina lubjaahjus või tõrvikpõletis). Toortallõli

toodetakse arvestuslikult 19 000 t/a, ladustatakse 800-850 m3 mahutis.

Mustleelise katlas toodetakse auru, kütusena kasutatakse kontsentreeritud mustleelist, mille kuivaine

sisaldus on 75–83%. Mustleelise katlas põletatakse ka tehase erinevates protsessides tekkivad

kontsentreeritud lõhnagaasid ning ka reoveepuhastil tekkivad biomudad, samuti suunatakse vajadusel

põletamisele müügikõlbmatu metanool ja tärpentin. Katla arvestuslik soojusvõimsus siseneva kütuse

järgi on keskmiselt 445 MWth,maksimaalne võimsus 503 MWth. Tehase käivitamisel kasutatakse kütteõli

(arvestusliku käivitusvõimsus 352 MWth, üleskütmisperiood on kokku kuni 2 päeva, milleks kulub kuni

4 699 GJ kütust).

Mustleelise koostises olevad naatriumi- ja väävli- ühendid muunduvad naatriumkarbonaadiks ja

naatriumsulfiidiks, mis koguneb katla põhjaossa sulandina ja lahustatakse lahja valge leelisega

lahustamispaagis. Lahustamisel tekkivad aurud läbivad lahja valge leelise pesuri ja suunatakse

mustleelise katla suitsugaaside puhastisse. Suitsugaasid puhastatakse elektrifiltrites ja nende järel

leelispesuris, millega on ühendatud soojustagastusega süsteem. Peale seda juhitakse suitsugaasid

korstna kaudu välisõhku (arvestuslik suitsugaaside temperatuur 125 oC ja mahtkiirus 202 m3/s).

Saasteainete heidet käsitletakse koguseliselt vastavas mõju hindamise peatükis (3.3.5), siis on oluline

välja tuua, et PVT rakendamise seisukohast on võimalik kaks lähenemist: kas saavutada madalam

lämmastikoksiidide (NOx) heide või suurem energeetiline efektiivsus. Kui põletatakse mustleelist

kuivaine sisaldusega üle 80%, siis on protsess energiaefektiivsem ja kaasneb madalam SO2 heide

(aurustub rohkem naatriumi, mis seob ka vastavalt rohkem SO2) ja CO heide, samuti on süsteemis

28

vähem tõrkeid. Samas tähendab see kõrgemat põlemistemperatuuri, millega kaasneb suurem NOx

heide. Kui eesmärk on NOx heite madalamal hoidmine, põletatakse lahjemat leelist ja vastavalt on ka

põlemistemperatuur madalam. Sellega kaasneb ka kõrgem CO heide ehk väiksem põlemisefektiivsus,

seetõttu võib kaasneda ka kõrgem orgaaniliste ühendite ja polüaromaatsete süsivesinike (PAH) heide.

Mustleelise katlas põlemisel tekkiv lendtuhk (põhiosas koostisest eelnimetatud naatriumisoolad)

kogutakse tuhapunkritest ja elektrifiltritest kokku segamispaaki, kus tuhk segatakse kange must-

leelisega ja seejärel pumbatakse aurusti kontsentreeritud mustleelise mahutisse (vastab PP PVT nr 30

– mustleelise elektrifiltri lendtuhk on ringluses). Aeg-ajalt lahustatakse lendtuhka vees ja juhitakse

reoveepuhastisse, et tselluloosi tootmisprotsessis püsiks väävli ja naatriumi tasakaal soovitud tasemel

(tavaliselt tekib väävli liig, mis tuleb süsteemist välja viia, eelistatult neutraasete sooladena nagu

Na2SO4, kuid see põhjustab naatriumi kadu ja seetõttu on vaja kadu kompenseerida väävlivabade

naatriumi ühenditega) ning sellega kontrollitakse ka kaaliumi ja kloriidi kontsentratsioone süsteemis.

Valgeleelise valmistamisel kasutatakse kaltsineerimistsüklit. Mustleelise katla põhjasulandi

lahustamisel saadud roheline leelis (Na2S + Na2CO3) selitatakse või filtreeritakse (järele jääv tuha jm

jääk – green liquor dregs), seejärel töödeldakse kustutamata lubjaga (CaO), mille tulemusena soodast

(Na2CO3) saadakse NaOH. Tekkiv CaCO3 setitatakse välja, pestakse ja põletatakse lubja

regenereerimise ahjus (põhisosas sarnaneb lubjatootmises kasutatava pöördahjuga). Lubja tootmiseks

kulub arvestuslikult 12 000 t/a lubjakivi (tehase käivitamiseks ja kadude kompenseerimiseks, laos

hoitakse kuni 600 tonni). Keeduleelise valmistamiseks jm protsessides kulub arvestuslikult kokku

15 400 t/a NaOH 50% lahust (mahutite maht kokku 800-1 000 m3). Selleks et hapnikuga

delignifikatsioonil säiliks tselluloosikiu tugevus, lisatakse valgeleelise hulka magneesiumsulfaati

(MgSO4, arvestuslik kulu 900 t/a, 1,8 kg/Adt).

Kaltsineerimine on kõrgel temperatuuril toimuv endotermiline reaktsioon ja seetõttu on vaja lisakütust.

Selleks sobib kuivatatud puukoore jm puidujääkide gaasistamisel saadav põlevgaaside segu.

Arvestuslik soojusvõimsus siseneva kütuse järgi on keskmiselt 39 MWth, maksimaalne võimsus

50 MWth (kui arvestada, et gaasistatava koore ja puidu keskmine alumine kütteväärtus on 19,5 MJ/kg

kuivainena, on kuivaine kogus 60 480 t/a; 55% niiskusesisaldusel ja 3% tuhasuse korral on alumine

kütteväärtus 7,163 MJ/kg19, mis vastab kogusele 164 646 t/a). Tehase käivitamisel kasutatakse kütteõli

(arvestusliku käivitusvõimsus 35 MWth, üleskütmisperiood ca 2 tundi, milleks kulub 231 GJ kütust).

Lubjaahju korstnast väljuvate suitsugaaside temperatuur on arvestuslikult 320 oC, mahtkiirus 44 m3/s.

1.4.2.4 Väävelhappe tootmine. Lõhnagaaside käitlus

Tehases vajaminev väävelhape toodetakse kohapeal väävli põletamisel tekkivast SO2-st, arvestuslikult

läheb vaja 7 800 t/a 93% H2SO4 (tõenäoliselt valmistatakse lahjemat hapet - omatarbeks toodetud

happe puhul piisab kontsentratsioonist 70%). Eelistatud väävliallikaks on erinevates protsessides

tekkivad kontsentreeritud lõhnagaasid (CNCG, sisaldavad väävlit > 5 g/Nm3, eelkõige väävliühenditena

nagu väävelvesinik, merkaptaanid ja dimetüülsulfiidid), täiendavalt ostetakse väävlit juurde. Arvestuslik

vajaminev summaarne väävlikogus happe tootmisel on 2 550 t/a.

CNCG ja väävel põletatakse puhtas hapnikus (kui eeldada, et 1/3 vajaminevat väävlist on

elementaarsel kujul, 1/3 on H2S ja 1/3 orgaaniliste väävliühendite koostises, siis kulub stöhhiomeetrilisel

põlemisel hapnikku 4 675 t/a), järgneb saadud SO2 katalüütiline reaktsioon hapnikuga, et saada SO3

(vajaminev hapniku kogus 1 700 t/a). Reaktsioon on eksotermiline, st eraldub soojust. SO3 ja vesi

absorbeeritakse kontsentreeritud väävelhappesse, tavaliselt on happe temperatuur 70-120 oC.

Väljuvate gaaside koostises on uute tehaste PVT-le vastav SO2 kontsentratsioonis 30-340 mg/m3 (kuni

19 Tartu Regiooni Energiaagentuur. Puitkütuste kasutaja käsiraamat. 2020. ptk 3 toodud

arvutusvalemi järgi.

29

0,68 kg/t H2SO4), SO3 ja väävelhappe udu kontsentratsioon 10-35 mg/m3, ca 0,01-0,1 kg/t H2SO4 20

.

Tehas projekteeritakse vastavalt PVT nõuetele, sh arvestades et SO2 konversiooni efektiivsus on

vähemalt 99,9%18. PP PVT sätestab tõrvikpõletile PVT-le vastavaks kontsentratsiooniks 20-120

mg/Nm3 (9% O2 sisaldusel), kuid seda ei liideta väävelhappetehase heitele. BTT projekteerimisel on

SO2 heite lähtetase 40 mg/Nm2 (mõju hindamisel lähtutakse nn halvimast stsenaariumist ehk

heitevahemiku ülemisest väärtusest 340 mg/m3).

PP PVT nr 28 alusel on kehtestatud ka heite piirväärtuste vahemik redutseeritud väävliühenditele

(TRS), mis rakendub ka happetehase heite korral: 1 – 5 mg/Nm3 (9% O2 sisaldusel). BTT

projekteerimisel on arvestatud lähtetasemeks < 1 mg/Nm3. Lisaks on arvestatud, et väljuvad gaasides

võib sisalduda vähesel määral lämmastikoksiide (50 mg/Nm3). Väljuvad gaasid juhitakse

põletusseadmete ühisesse korstnasse, milles happetehasel on oma sisemine toru.

Väävelhappetehase käivitamiseks kasutatakse ca 2 tunni vältel lisakütust. Arvestuslik sisendvõimsus

on 1 MWth, eeldatav kütusekulu 7 GJ/a.

Kontsentreeritud ja lahjade lõhnavate gaaside (vastavalt CNCG ja DNCG) kogumissüsteemi

projekteerimisel on aluseks PP PVT meede nr 20, st kogutakse kõik tootmisel tekkivad

väävlisisaldusega gaasid, sealhulgas väävliühendisisaldusega ventilatsiooniõhk ning välditakse

maksimaalselt väävlisisaldusega hajusheite tekkimist. Sisuliselt tähendab see, et tselluloosimassi ja

kõrvalsaaduste tehnoloogilises protsessis ei ole lõhnagaaside kogumissüsteemiga sidumata õhuheite

allikaid, välja arvatud juhul kui on põhjust eeldada, et heites TRS puudub või sisaldus on tühine (nt

tselluloosi tootmisega mitteseotud ruumide ventilatsiooniõhk ja vaakumpumpade väljapuhe, pleegitatud

ja pestud tselluloosimassi kuivatusliini niiske õhk, jahutustornidest vee aurumine, reoveepuhasti avatud

tiigid).

CNCG tekib peamiselt keetmisel ja aurustamisel, samuti on nende allikaks saastunud kondensaatide

töötlemine. PP PVT viitedokument toob ptk 3.2.2.6.4 välja näited erinevatest allikatest, summaarne

töötlemata gaasi väävlisisaldus võib olla 2 – 5 kgS/Adt (st BTT puhul oleks eeldatav kogus vahemikus

1 000 – 2 500 tS/a). BTT-s suunatakse kogutud CNCG väävelhappe tootmisesse, varuvariantideks on

põletamine kas mustleelise katlas või lubjaahjus (vt joonis 1.4). Kui ka need seadmed nt tehase

hooldustsükli ajal ei tööta, suunatakse CNCG põletamiseks lõhnagaaside tõrvikpõletisse. See vastab

PP PVT-s nr 20b kirjeldatule. Eeldatav TRS põletamisefektiivsus on 99,8%.

Joonis 1.4. Lihtsustatud kontsentreeritud lõhnagaaside (CNCG) käitlus väävelhappe tootmisel [allikas:

VKG Fiber tehnoloogilise eelprojekteerimise dokumentatsioon]

DNCG tekib erinevates protsessides, mahutites jm potentsiaalsetes hajusheite allikates, kui nad ei

oleks kogumissüsteemiga liidetud. DNCG sisaldab tavapäraselt väävliühendeid alla 0,5 mg/Nm3, kuid

nendes sisalduv TRS kogus võib olla märkimisväärne. PP PVT viitedokument toob ptk 3.2.2.6.4 välja

20 European Commission. Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best

Available Techniques for the Manufacture of Large Volume Inorganic Chemicals – Ammonia, Acids and Fertilisers. August 2007 (LVIC-AAF BREF). Ptk 4.3, PVT ptk 4.5

30

näited erinevatest allikatest, summaarne töötlemata gaasi väävlisisaldus võib olla 0,1 – 0,5 kgS/Adt,

PVT nr 20 järgi 0,05 – 0,2 kgS/Adt (st BTT puhul oleks eeldatav kogus vahemikus 25 – 100 tS/a).

BTT-s suunatakse kogutud DNCG sõltuvalt tekkekohast kas lubjaahju (valgeleelise tootmisest) või

mustleelise katlasse (kiu töötlemine, aurutamine) – DNCG suunatakse nende seadmete põletusõhu

koosseisu. Varuvariantideks on põletamine kas mustleelise katlas (lubjaahju mittetöötamisel) või

põletamine lõhnagaaside tõrvikpõletis (vt joonis 15.). See lahendus vastab PP PVT-s nr 20b kirjeldatule.

Eeldatav TRS põletamisefektiivsus on 99%.

Joonis 1.5. Lihtsustatud lahjade lõhnagaaside (DNCG) käitlus väävelhappe tootmisel [allikas: VKG

Fiber tehnoloogilise eelprojekteerimise dokumentatsioon]

Lõhnagaaside tõrvikpõletis on pidevalt põlev pilootleek (arvestuslik sisendvõimsus 0,05 MWth),

kütusekulu 0,333 GJ/ööp, 122 GJ/a (kasutatakse kas maagaasi või LPG, arvestuslik kogus vastavalt

3 219 m3/a või 2,645 t/a). Tõrvikpõletile ei ole kehtestatud heite piirväärtusi, arvestuslik efektiivsus TRS

suhtes 99,5% /CNCG ja DNCG keskmisena/). Eeldatavalt asub tõrvik tehase ühisest korstnast eraldi.

1.4.2.5 Kloordioksiidi tootmine

Kloordioksiidi (ClO2) tootmine koos tooraine ja toodangu mahutitega on eeldatavat DBFOM

terviklahendus (design, build, finance, operate and maintain, st projekteerimine, ehitamine,

finantseerimine, käitamine ja hooldus), mis tellitakse pädevalt kemikaalitootjalt. Seetõttu on hinnatud

mõjusid PP PVT viitedokumendis ja mujal avaldatud teabe põhjal.

Eeldatavalt kasutatakse SVP-SCW tehnolooglist protsessi ca 1% (10-12 g/l) ClO2 lahuse tootmiseks

(erinevalt puhtast ClO2, mis võib laguneda kloori moodustumisega, on sellise kontsentratsiooniga lahus

stabiilne, ei tekita lahuse kohale kontsenreeritud ClO2 sisadusega aure ja seda saab ladustada jahedas

ja pimedas mitmeid kuid). Ööpäevase koguse ClO2 1% lahuse hoiustamiseks on arvestuslik mahuti

maht ~2 300 m3.

Lähteainena kasutakse tahket naatriumkloraati (NaClO3), arvestuslikult 13 363 t/a ja laos olev varu kuni

600 tonni (100% puhtuse korral). Seda töödeldakse väävelhappe ja metanooliga vaakumi all

(summaarne reaktsioonivõrrand 12 NaClO3 + 6 H2SO4 + 3 CH3OH → 12 ClO2 + 3 HCOOH + 6 Na2SO4

+ 9 H2O). Arvestuslikult kulub 1 t ClO2 saamiseks 1,65 t NaClO3, 0,8 t H2SO4 ja 0,18 t CH3OH (kõik

ained 100% puhtusega). Osa väävelhapet on võimalik ringlusse võtta – happeline vesinilksulfaat-

kompleks lagundatakse: 2 Na3H(SO4)2 → H2SO4 + 3 Na2SO4). Kõrvalsaadusena tekib naatriumsulfaati

(1,1 t/tClO2).21

21 https://www.nouryon.com/globalassets/inriver/resources/paper -andres-quintero-japan-tappi-

may27-2021-best-available-clo2-technologies-for-the-pulp-industry.pdf

31

PP PVT viitedokumendi ptk 3.1.12.1 andmetel on SVP-SCW protsessi auruvajadus 5,5 t/tClO2 ja

elektrienergia vajadus 160 kWh/t ClO2 (kui BTT tarbeks toodetakse 8 100 t ClO2, siis elektrienergia kulu

on 1 296 MWh/a). Tekkiva jääklahuse saab tselluloosi tootmises ära kasutada – see suunatakse

mustleelise põletamise kaudu tehase kemikaalitsüklisse (sama saab soovi korral teha ka Na2SO4-ga).

SVP-SCW protsessis ei teki klooriheidet. Protsessis moodustuv sipelghape eraldub koos ClO2-ga ja

absorbeeritakse ClO2 lahusesse. ClO2 tootmisüksuses tekkivad jääkgaasid suunatakse tavaliselt läbi

märgskraberi, seetõttu olulist heidet õhku ei teki. Sellele viitab ka asjaolu, et heite piirväärtusi ei ole PVT

järeldustes kehtestatud, samuti ei kuulu kloor ega sipleghape (HCOOH) seiratavate parameetrite hulka.

1.4.2.6 Auru ja elektri tootmine. Toorvee puhastamine

Osa BTT-s vajaminevast aurust toodetakse mustleelise katlaga. Täiendavalt on kavas ehitada biomassi

kasutav aurukatel (toodab kõrgrõhu auru; maksimaalne sisendvõimsus kütuse järgi 99 MWth, aasta

keskmine 85 MWth). Kütusena on kavas kasutada praaklaastu jm tekkivaid puidujääke, puukoort ja reo-

vee käitlemisel tekkivad biomassi. Aastaringse töö korral on kütusega antav sisendenergia 744 600

MWh e ~2 680 TJ/a (vastaks 340 000 t/a biomassile keskmise kütteväärtusega ~7,88 MJ/kg).

Sellise sisendvõimsusega katel kuulub suurte põletusseadmetega hulka, rakendatav PVT, sh energia-

efektiivsus ja heite piirväärtused on määratud vastavate PVT järeldustega22 (edaspidi viidatakse

lühendatult kui LCP PVT). Tahke biomassi põletamise PVT on sätestatud järelduste ptk 2.2, mida

kohaldatakse lisaks üldistele PVT-järeldustele.

Ptk 2.2.1 on toodud saavutatava energiatõhususe vahemik, kohaldatakse kas elektrilist netokasutegurit

(uuel seadmel 33,5 - > 38 %, alampiir võib olla 32 %, kui kasutatakse suure niiskusesisaldusega kütust

< 150 MWth seadmel) või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit (73-99%). Arvestuslikult on

BTT biomassi katla summaarne netokasutegur 90 %, arvestamata suitsugaasidest soojuse

kondenseerimist (suitsugaasidest saaks eraldada ca 14...15 MW soojusenergiat, kuid täiendavaks ca

10 – 15 mln € investeeringuks puudub reaalne vajadus, kuna tehases jääb soojusenergiat pigem üle).

Väljuvad gaasid juhitakse põletusseadmete ühisesse korstnasse, milles biomassi katlal on oma

sisemine toru. Suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse elektrifiltrit (LCP PVT nr 26a, tagab osakeste

aastakeskmise kontsentratsiooni 5 mg/Nm3, ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmise 10 mg/Nm3, mis

vastab heite piirväärtuste vahemiku ülemisele piirile uute seadmete puhul).

Lämmastikoksiidide PVT-ga seotud heite vahemik on aastakeskmisena 70-150 mg/Nm3,

päevakeskmisena 120-200 mg/Nm3 kusjuures kõrge kaaliumi ja/või naatriumisisaldusega kütuste

põletamisel (K sisaldus ≥ 2 000 mg/kg Na sisaldus ≥ 300 mg/kg) on aastakeskmise ülemine väärtus

200 mg/Nm3 ja päevakeskmisel 260 mg/Nm3. Üldiselt võib loodusliku puidu K ja Na sisaldus need

väärtused ületada23, kuid arvestades tsellukoositehase reoveesette põletamisega võib eeldada, et Na

sisaldus ületab põletatavas biomassis 300 mg/kg. Potentsiaalsed BTT tehnoloogia tarnijad on

teavitanud, et primaarmeetmete rakendamisega (kombinatsioon LCP PVT nr 24 meetmetest a.-e.)

saavutatakse aastakeskmine NOx tase 200 mg/Nm3. Kui rakendada sekundaarmeetena selektiivset

mittekatalüütilist redutseerimist (SNCR, PVT nr 24f), saavutatakse aastakeskmine tase 140 mg/Nm3

(täiendav investeering ca 1,2 mln €, käitamiskulud +60 000 € aastas).

Vääveldioksiidi (SO2) arvestuslik aastakeskmine heide on 50 mg/Nm3 (PVT vahemik 15-70 mg/Nm3

aastakeskmisena, ööpäeva keskmine vahemik 30-175 mg/Nm3), mis on saavutatav arvestades

kasutatava biomasskütuse omadusi (st põhineb PVT meetmel nr 25h). Biomassi põletamisel tuleb

arvestada ka vesinikkloriidi (HCl) ja vesinikfluoriidi (HF) heitega, PVT-ga seotud heitevahemik on

22 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2326 30.11.2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimalikutehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (LCP BATC) 23 Tallinna Tehnikaülikooli Keemia- ja biotehnoloogia instituut. Raskmetallide ja halogeenitud

orgaaniliste ühendite leidumine Eesti päritolu puidus. Tallinn 2020

32

aastakeskmiselt vastavalt 1-7 mg/Nm3 ja < 1 mg/Nm3, päevakeskmist arvestatakse HCl puhul ja see

on vahemikus 1-12 mg/Nm3. Üldiselt ei ole looduslik puit nende gaaside oluliseks allikaks,

tselluloosimassi tootmise reoveekäitlusel tekkiva sette põletamisel saab lähtuda Soome tehastes tehtud

mõõtmiste andmetest: HCl aastakeskmine sisaldus Kemi tselluloositehase biomassi katlamaja heites

(tsirkuleeriva keevkihiga katel + gaasistamissüsteem, kütuseks summaarselt puidupäritolu biomass,

mille seas ka töödeldud kuiv sete): HCl on kuni 3 mg/Nm3, HF <1...<2 mg/Nm3 (mõlemad väärtused

saadud üksikmõõtmiste põhjal)24.

Elavhõbeda heite puhul on ka lähtutud Kemi tehase mõõtmisandmetest: <0,6 – 2 µg/Nm3 (PVT järgne

heite piirväärtus 1-5 µg/Nm3 mõõteperioodi keskmisena). Muude raskmetallide heidet PVT ei käsitle.

Käivitamisel on koormus 69 MWth, arvestuslikult kulub kütust (kütteõli või maagaasi) 462 GJ/a.

Käivitamisperioodi kestus on ca 2 tundi. Tehases on arvestatud ka elektrigeneraatori käitamise

vajadusega, kui oma energiasüsteem on käivitamisel. Generaatori eeldatav võimsus on 3 MWe ja kerge

kütteõli kulu 200 GJ/a (~5,17 t/a).

Kõrgrõhu aur (nii mustleelise katlast kui biomassi katlast) suunatakse auruturbiinile elektri tootmiseks.

Kondensatsiooniturbiini eeldatav elektriline väljundvõimsus on 108 MWe (millest eeldatavalt ~55 MWe

saadakse rõhu all olevast aurust ja ülejäänud kondensatsiooni arvel). Elektri toodangumaht on ligikaudu

810 GWh/a, sellest omatarve ca 300 GWh/a (PP PVT viitedokumendi ptk 3.2.2.3 toodud üldise

energiakulu jaotuse järgi oleks tehase energiakulu 350 GWh/a, st projekteerimisel on arvestatud

energiaefektiivsuse põhimõtetega). Ülejäänud kogus, ca 510 GWh/a, on planeeritud võrkumüügiks.

Läbitöötanud auru kasutatakse täiendava koguse soojusenergia saamiseks (üldiselt peaks mustleelise

katel ja lubja tootmisel kasutatav koorekatel rahuldama tehase üldise soojusenegia vajaduse, mis on

PP PVT ptk 3.2.2.3 järgu arvestuslikult kuni 7 000 TJ/a ehk kuni 1 944 GWh/a, arvestamata elektri

tootmiseks kasutatavat auru). Eeldatavalt jääb BTT-s soojusenergiat üle ligikaudu 350 GWh/a,

vajadusel saab piirkonna kaugküttesüsteemi suunata rohkem soojust täiendava koguse biomassi-

kütusega. Toodetud soojust saab suunata Kohtla-Järve-Jõhvi linnade ning piirkonnas olevate teiste

asulate varustamiseks.

Auru tootmiseks on vaja toorvesi demineraliseerida. Vastav tehnoloogiline lahendus töötatakse välja

projekteerimisetapil. Mõjude hindamise seisukohast on oluline teada, milline on puhastatud vee osakaal

toorveest, st mil määral kontsentreeruvad toorvees sisalduvad mineraalsed lisandid ja kui suur on

käitlemist vajava heitvee kogus. Erinevatel keemilise töötluse ja membraanpuhastuse tehnoloogiatel

võib puhastatud vee osakaal olla 75-90% toorvee kogusest, st heitvees on mineraalide jm sisaldus

4-10 kordne toorveega võrreldes.

1.4.2.7 Reovee puhastamine

VKB Fiber BTT esialgsete sisendandmete kohaselt oleks maksimaalne reovee teke ca 26 000 m3/ööp.,

maksimaalsel koormusel kuni 39 000 m3/ööp., kokku 7 mln m3 aastas. Reovee võimaliku

käiltuslahenduse kohta telliti uuring25, milles toodud lähteandmete kohaselt on BTT reovee

prognoositud saasteainete sisaldused järgmised:

▪ Keemiline hanpnikutarve (KHT) 3200 mg/l, 20 000 t/a;

▪ Bioloogiline hapnikutarve (BHT7) 1200 mg/l, 7500 t/a;

▪ Üldlämmastik (Nüld) 58 mg/l, 360 t/a;

▪ Üldfosfor (Püld) 8 mg/l, 50 t/a;

▪ Hõljuvaine (H.a.) 56 mg/l, 350 t aastas;

▪ Adsorbeeruvad halogeenorgaanilised ühendid (AOX) 24 mg/l, 150 t/a.

24 Metsä Fibre Oy. Kemin sellutehtan ympäristölupa, Kemi. Lupapäätös Nro 64/2019 , 17.5.2019.

Dnro PSAVI7597/2015. Pohjois-Suomi Aluehallintovirasto. Ympäristöluvat. 25 OÜ Entec Eesti, 2024. VKG biotoodete tehase heit - ja reovee käitlemise uuring. 23.04.2024

33

Need saasteainete sisaldused iseloomustavad suhteliselt hästi puidumassi töötlevate ettevõtete

reovett, sisaldades kõrges kontsentratsioonis orgaanilist ainet (KHT, BHT) ja vähe toitaineid (Nüld,

Püld). Eeldatav KHT/BHT5 suhe on ca 3,13, mis omakorda näitab bioloogiliselt mittelagundatava

orgaanilise aine suurt osakaalu. Reovee puhastusprotsessis eemaldatakse bioloogiliselt lagundatav

KHT bioloogilise puhastuse käigus, sh ka aeglaselt lagundatav osa. Mitte-lagunev partikulaarne KHT

seotakse liigmudasse ning eemaldatakse settega. Kõige suuremaks probleemiks on lahustunud

bioloogiliselt mittelagundatav KHT, sest see läbib bioloogilise puhastuse muutumatuna, mistõttu on

teatud juhtudel vaja selle eemaldamiseks kasutada nn süvaoksüdatsiooni. Siit järeldub, et BTT-le on

vaja rajada oma reoveepuhasti.

Esialgse reoveepuhastuse tehnoloogiline kontseptsioon (vt ka joonis 1-6) koosneb eeltöötlusest, et

eemaldada puidukiud ja suunata need tagasi tootmisse, millele järgneb eelsetiti heljumi koormuse

vähendamiseks Enne bioloogilist puhastust reovesi jahutatakse. Orgaaniline aine (KHT, BHT)

eemaldatakse selle lähenemise puhul suures osas biokilepuhastiga MBBR (moving bed biofilm

reactor). Ebasobiva saaste-ainete suhte tõttu tuleb protsess täiendavalt lisada lämmastikku ja fosforit

(tavapäraselt kasutatakse selleks karbamiidi ja fosforhapet). Irdunud biokile eraldatakse järelsetitis.

Bioloogiliselt raskesti lagundatava orgaanilise aine eemaldamiseks on võimalusena välja pakutud

süvaoksüdatsioon (võib eeldada, et osooni või vesinikperoksiididga). Järelpuhastusena on kavandatud

koagulatsioon, flokulatsioon ning tekkinud muda eemaldamine järgmises järelsetitis. Enne reovee

juhtimist suublasse, see filtreeritakse. AOX seotakse mudasse ning eemaldatakse settimise ja/või

filtreerimise abil.

Joonis 1.6. BTT esialgne reoveepuhastuse tehnoloogiline kontseptsioon. [allikas: Entec 2024]

See skeem võimaldab saavutada nii PP PVT kui Eesti õigusaktidega kehtestatud heite piirväärtused

(arvestades Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 kehtestatud erisusi tselluloositehase

süvamerelasule) ka juhul, kui heitveeteke puhasti järgselt on ca 2 korda väiksem kui PP PVT nr 5

vahemik aastakeskmisena 25 – 50 m3/Adt pleegitamisega sulfaatkeedutselluloosile (joonisel 1.6 olevas

tabelis on arvestatud 12 m3/Adt, praeguseks on tehnoloogilisel projekteerimisel sihttasemeks 14 m3/Adt

aastakeskmisena). See on saavutatav PP PVT nr 5 nimetatud suletud veeringesüsteemide

kasutuselevõtuga, niivõrd kui see on tehniliselt teostatav ja ei ohusta tootekvaliteedi nõuete saavutamist

ning teiselt poolt Eesti õigusaktidega sätestatud kontsentratsioonipõhist lähenemist (PP PVT-s

arvestatakse heitkoguseid tooteühiku kohta).

Kirjeldatud reoveepuhastuse kontseptsioon vastab PP PVT nr 13-16 põhimõtetele ja PVT nr 19 heite

piirväärtustele, täpsem reoveepuhasti lahendus selgub edasise projekteerimise käigus.

34

PVT ei täpsusta reoveepuhasti muda käitlust, sh kas kasutatakse muda anaeroobset töötlemist. Muda

anaeroobset töötlemist ei ole kavas rakendada, kuna eeldatavalt ei teki seda ülemäära - kogu tekkiv

sete, muda jms põletatakse biomassi katlas ja toodetakse auru elektri tootmiseks (tselluloositehase

reoveepuhastuse jääke on käsitletud Soome ja Rootsi tehaste eeskujul biomassina).

1.4.2.8 Jäätmete teke ja käitlus

BTT käitamisel tekib erinevaid jäätmeid. Järgnevalt antakse ülevaade otseselt tootmisprotsessiga

seotud jäätmete tekkest. Kontori olmejäätmeid, samuti ehitus-lammutusjäätmeid ja abitegevustes

tekkivaid jäätmeid, sh ohtlike jäätmeid (nt erinevate seadmete hooldusel tekkivad õlid) ei kajastata –

nende käitlemiseks on olemas väljakujunenud lahendused vastavalt kohalike omavalitsuste

jäätmehoolduseeskirjadele ja õigusaktide sätetele. Järgitakse nõuet, et tekkinud jäätmed tuleb üle anda

nende käitlemiseks õigust omavale isikule. Selle õiguse andmisel hinnatakse mh olulise

keskkonnamõju esinemise võimalikkust.

Põhitootmisprotsessides tekkivad jäätmed võib jagada kahte rühma vastavalt väljakujunenud käitlusele

EL tselluloositehastes (allpool näidatud kogused on PP PVT viitedokumendis toodud erinevate tehaste

näitajate vahemik kuivainena):

1. 100% taaskasutamine, sh ringlusse võtmine käitise siseselt. VKG Fiber järgib tehase

projekteerimisel eesmärki võimaldada 100% jäätmeid taaskasutada.

Siia rühma kuuluvad:

▪ Puukoor jm puidu töötluseks ettevalmistamisel tekkivad puidujäägid (ülevaade anti ptk

1.4.2.1), eeldatav kogus vahemikus 11,4 – 205 kg/Adt. BTT arvestuslik kogus, mis

gaasistatakse lubjaahju energiatarbe rahuldamiseks on ~121 kg/Adt (60 480 t/a

kuivainena). Ülejäänud kogus suunatakse biomassi katlasse.

▪ Tehnoloogilise reoveepuhasti esmases ja teiseses puhastusetapis tekkiv muda, teke

vastavalt 2,1 – 13 kg/Adt ja 1,6 – 9,7 kg/Adt; BTT arvestuslik kogus kokku 22,7 kg/Adt

(11 350 t/a kuivainena), põletatakse biomassi energiatootmise katlas koos muu kütusega.

▪ Valgeleelise tootmises tekkiv lubjamuda, 1 – 29 kg/Adt, suunatakse tagasi lubjaahju

tootmisesse (tegelik kogus selgub käitamisel).

▪ Mustleelise katlas põlemisel tekkiv lendtuhk, suunatakse tagasi mustleelise katlasse

(kirjeldatud ptk 1.4.2.3), tegelik kogus selgub käitamisel.

2. Kõrvaldatavad jäätmed, millel on 100% taaskasutamise, sh ringlussevõtu potentsiaal käitise

väliselt. VKG Fiber eesmärgiks on kõik sellised jäätmed taaskasutada. Siia rühma kuuluvad

järgmised jäätmed, mille tegelikult tekkivad kogused selguvad tehnoloogilisel projekteerimisel

(erinevates tehastes võib teke olla ~100 korda erinev) ning mida on võimalik segude

koostamisega taaskasutada nt rekultiveerimisprojektides, pinnase täitmisel, jm:

▪ Valgeleelise süsteemis tekkivad mineraalsed jäägid (dregs and griits) 2-22 kg/Adt,

protsessi tagasisuunamiseks kõlbmatu lubjamuda 0,01 – 51,3 kg/Adt.

▪ Biomassi gaasistamisel või põletamisel ringelva keevkihiga kateldes (CFB) keevkihis

kasutatud liiv vm mineraalne materjal, 0,27 – 28 kg/Adt.

▪ Mustleelise katla ja lubjaahju tuhad, teke 3,5 – 11 kg/Adt.

Hinnanguliselt võib selliste jäätmete summaarne kogus olla kuni 60 000 t/a.

Erinevate jääkide-jäätmete teisaldamiseks on vaja sisetransporti, eeldatavalt on transpordimaht sama,

mis 0,6 mln t/a tarnijatelt saadud hakke käitlemisel ehk kütusekulu on 1 200 GJ, mis vastab 32 m3/a

diislikütusele.

Lisaks võib kuni 60 000 t/a jäätmeid olla seotud käitiseväliste vedudega.

35

2 BIOTOODETE KOMPLEKSI ASUKOHA KESKKOND

Peatükis käsitletakse KeHJS § 40 lg 1 p 3 toodut: Eeldatavalt oluliselt mõjutatava

keskkonna kirjeldust strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal ja alternatiivsete

arengustsenaariumide elluviimise korral, sealhulgas alternatiivide võrdlust ja tõenäolist

arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida;

Arvestades, et piirkonna kirjeldus on eelnevalt esitatud LS ja VTK ptk 3, ei ole seda

käesolevas aruandes detailselt korratud (LS ja VTK on KSH aruande koosseisus eraldiseisva

lisana 1). Asukoha keskkonnatingimused jm oluline teave, mis võib kavandatava tegevuse

tõttu muutuda või millest sõltub mõju olulisuse määr, on koondülevaatena esitatud koos

mõjuvaldkondade analüüsi ja hinnangutega aruande ptk 3 vastavates alajaotises.

2.1 Olemasolev olukord BTT asukohas ja lähialal

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis valiti BTT-le sobivaks alaks 174 ha suurune territoorium, n-ö

Põhja ala, mis hõlmas järgmisi kinnisasju: Kohtla metskond 2 (kt 43701:003:0310), Kohtla metskond

136 (kt  43701:003:0155), Tõrviku (kt 43701:003:0103) ja minimaalsel määral Tuhavälja (kt

 43701:003:0127).

Seoses maaomandi muudatustega täpsustati planeeringu koostamisel detailse lahenduse

planeeringuala piiri, ala suurus jäi samaks. Alasse haarati lisaks Männiku kinnisasi (kt

43701:003:0253). Planeeringualal asuvate kinnisasjade andmed on järgmised:

▪ Kohtla metskond 2 (kt 43701:003:0310, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala

1 348,6 ha, millest planeeringualas asub 165,4 ha);

▪ Kohtla metskond 136 (kt 43701:003:0155, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, 3,055 ha);

▪ Männiku (kt 43701:003:0253, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 5,53 ha);

▪ Tõrviku (kt 43701:003:0103, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 15,99 ha, millest

planeeringualas asub 0,228 ha);

▪ Tuhavälja (kt 43701:003:0127, sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%, pindala 122,56 ha,

millest planeeringualas asub 319 m²).

Transpordi juurdepääs alale toimub mööda avalikult kasutatavat 4370023 Aa-Kohtla teed, mis

planeeringualal jätkub põhja-lõunasuunaliselt metsateena. Alal on metsatee ca 5 m laiune ja

kruusakattega. Põhjasuunas saab Aa-Kohtla tee alguse riigiteelt nr 1 Tallinn-Narva, lõunasuunas on

tee ühenduses nr 3200054 Roodu teega (kohalik tee) ja pärast ristumist Tallinn-Narva raudteega

kõrvalmaanteega nr 13115 Kohtla-Nõmme tee. Kõrvalmaantee loob ühenduse Kohtla-Nõmmega.

Kohtla-Järve suunalt juurdepääs alale hetkel puudub, samuti ei ole lääne suunalt sisuliselt

otseühendust (võimalik on juurdepääs mööda väiksemaid metsateid) ja juurdepääsuks kasutatakse Aa-

Kohtla teed.

Taimkattes on planeeringualal esindatud metsamaa, raiesmik, rohumaa ja võsa. 174 ha suurusest alast

on metsaga kaetud ca 62 ha. Ala vahetus ümbruses kasvab mets.

Alal asuvad mitme III kaitsekategooria taimeliigi kasvukohad: Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur),

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip), Neckera pennata (sulgjas õhik), Platanthera bifolia

(kahelehine käokeel), Listera ovata (suur käopõll) ja Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp). Samuti

kasvab alal II kaitsekategooria taimeliik: Cypripedium calceolus (kaunis kuldking). Ala kirdeosale jääb

väheses ulatuses vääriselupaik VEP211910. Ala külgneb vääriselupaikadega: kirdesuunas VEP157096

ning loodeosas VEP157098 ja VEP157097.

Planeeringualal asub rohkelt kuivenduskraave, kuna ala jääb AHU/PÜ-54 Kohtla maaparandusehitise

reguleeriva võrgu 1107110020030/001 ja Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla maaparandusehitise reguleeriva

võrgu 1107070010010/002 alale ning territooriumil asub Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla maaparandusehitise

36

eesvool 1107070010010/002 (eesvool alla 10 km² valgalaga). Planeeringualast põhjasuunda jääb

Varbe peakraav (Varbe oja, VEE1071100) riigi poolt korras hoitav ühiseesvool 1107110020000/001

(eesvool üle 25 km² valgalaga). Varbe peakraavi/Varbe oja kalda ehituskeeluvöönd (metsamaal kalda

piiranguvööndi piirini ehk 100 m ETAK põhikaardile kantud veekogu veepiirist) ulatub mõne meetri

laiuselt planeeringuala põhjaosale. Alal paiknevate kraavide sügavus on 0,5...1,5 m, laius 2...3 m.

Vaatamata kraavitatusele kannatab ala sademeterikastel perioodidel liigniiskuse all.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt (Maa-ameti vastav kaardirakendus) asub planeeringuala

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt ehitusgeoloogilisele aruandele esinevad maa-ala

pinnakattes jää- (moreen) ja jääjärvelised (väga kohev kuni kesktihe liiv, erineva konsistentsiga savi,

savimöll ja möllsavi) setted ning mullane turvas, olemasoleva sõidutee koostises ka täitepinnas (liivaga

kruus). Pinnakatte paksus on 2,95...7,40 m piires, suurenedes lõuna suunas. Aluspõhja moodustab

Kesk-Ordoviitsiumi Väo ja Kõrgekalda kihistu kesktugev mergline ja kohati lõheline lubjakivi.

Maapinna absoluutkõrgused jäävad 46,0...47,9 m vahemikku.

Tehnovõrguühendused alal puuduvad, kuid ala idaosa läbivad Elering AS elektri kõrgepingeliin Balti

Püssi ja sideliin. Ala idakülje vahetus läheduses kulgeb Elering AS hallatav T115 Nitrofert (tänane Nitfer

Investments OÜ) LKS–Kohtla-Nõmme LKS D kategooria gaasitrass ja SK115 Nitrofert LKS–Kohtla-

Nõmme LKS sidekaabel. Vahetusse lähedusse jääb Nitrofert AS-i raudtee, Tallinn-Narva raudtee jääb

lõunasuunda.

Olemasolev olukord on kajastatud eriplaneeringu detailse lahenduse joonistel nr 2 ja 3.

Planeeringualale lähimateks suuremateks asustusaladeks on Kohtla-Nõmme alev ja Kohtla-Järve linn.

Alast idas asub Kohtla-Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkond, kus asub arvukalt ettevõtteid (Viru

Keemia Grupp AS ettevõtted, Järve Biopuhastus OÜ, Eastman Specialities OÜ jpt) ja Kohtla-Järve

tööstusjäätmete prügila alad. Alast põhjas asub Voorepera hajaküla. Lähimad elu- ja ühiskondlikud

hooned jäävad planeeringuala keskmest ca 2 km kaugusele. Kohtla-Järve elamud jäävad 2 km tsoonist

välja. Lähim eluhoone asub planeeringuala lõunapiirist ca 1,2 km kaugusel Roodu külas (Tihkani

maaüksus, kt 32003:001:0016).

2.2 Tõenäolised arengud, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida

Kohaliku tasandi arengute käsitlemine on asjakohane eelkõige veevõtu mõjude osas – olemasolev

olukord piirkonnas on dünaamiline ja seda kirjeldatakse täpsemalt vastavas mõju hindamise peatükis

(ptk 3.3.1).

BTT piirkonna hüdroloogilist režiimi mõjutavad põlevkivikaevanduste veeärastused, suletud

kaevandustes toimuvad veetaseme muutused, kuivenduskraavide võrgud ja looduslikud tegurid

(sademed, evapotranspiratsioon, taimkate)26. Need tegurid on muutnud ümbritsevate jõgede, järvede

ja soode looduslikku veerežiimi. Nii mõjutab Ojamaa ja Uus-Kiviõli II kaevandusest väljapumbatava vee

lisandumine Purtse jõe vooluhulka, suurendades seda võrreldes ajaloolise vooluhulgaga enne

kaevanduste avamist piirkonnas. Kui kõik kaevandused on lõpetanud tegevuse, siis milliseks kujuneb

Purtse jõe miinimumvooluhulk ning kuidas see mõjutab Purtse jõe seisundit. Purtse jõe (VEE1013100)

koondseisundit Ojamaa jõest suudmeni on hinnatud halvaks.

Olemasolevas olukorras mõjutab Purtse jõe vooluhulka kaevandustegevus ja see mõju jätkub ka

tulevikus. Kuni Ojamaa kaevanduse sulgemiseni toidab Purtse jõge Ojamaa kaevandusest välja

pumbatav vesi, 2028-2039 tagab Purtse jõe sanitaarvooluhulga Uus-Kiviõli II ja hiljem Uus-Kiviõli I

kaevandus. Prognoosi kohaselt töötavad kaevandused kuni aastani 2051. Kaevanduste sulgemise järel

hakkab taastuma looduslik olukord, kuigi piirkonna pinnaveekogude veetasemeid jäävad alatiseks

26 Polikarpus, M., 2021. Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee Kohtla-Järvele suunamise mõjud piirkonna looduslikele veesüsteemidele, Rakvere.

37

mõjutama kaevandused ning nende käikudes paiknev vesi. Arvestada võib, et kaevandustest

väljapumbatava vee juhtimise lakkamisel pikenevad tõenäoliselt madalveeperioodil miinimum-

vooluhulga kestvused, kuna langeb ära kunstlik põhjavee juhtimine pinnavette.

Mis puudutab võimalikku arengstsenaariumi BTT valitud asukohas juhul kui BTT-d ei rajata – jätkub

metsamaa sihtotstarbeline kasutamine ja metsaressursi majandamine. See tähedab igal konkreetsel

metsaeraldisel kogu majandustsükli läbimist (istutamisest kuni raieni), st ala on endiselt inimtegevusest

tugevalt mõjutatud.

BTT tehase rajamisel on piirkondlikul ja riiklikul tasandil keskkonnaalased ja sotsiaal-majanduslikud

positiivsed kõrvalmõjud (mis on tõenäoliselt saavutatavad ka muul viisil, kuid eeldatavalt olulise pikema

aja pärast – praegu ei ole teada konkreetseid tegevusi, mis nendesse panustaksid):

▪ võimaldab piirkonna kaugkütte üleminekut taastuvatest allikatest pärinevale energiale;

▪ annab Ida-Virumaal panuse taastuval ressursil põhinevale tööstusele üleminekuks, mis loob

täiendavaid töökohti ja panustab piirkonna arengusse;

▪ Eestist eksporditud paberipuidu ja puiduhakke töötlemine puittoodeteks võimaldab

suuremahulist paranemist Eesti LULUCF aruandluses.

▪ Täna transporditakse puiduressurssi naaberriikidesse ja Eesti nõudluse tarbimise katmiseks

importides samu tooteid on tegu suuremahulise transpordi kliimamõjuga, mida tunduvalt saab

vähendada läbi kohapealse töötlemise ning seeläbi tänase transpordi mõju lõpptoodetes

vähendamisega.

Lisaks moodustab BTT kavandatud taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine ligikaudu 10% elektri

tänasest tarbimisest Eestis (st panustatakse eesmärki katta 2030. aastaks Eestis kogu elektrienergia

tarbimismaht taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiaga).

38

3 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Käsitletakse KeHJS § 40 lg 4 järgmiste punktide teemasid:

4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvaid keskkonnaprobleeme, eelkõige neid, mis

on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega;

6) hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa

ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja

varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu

kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta

ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust;

7) erinevate mõjude omavahelisi seoseid ja piiriülest keskkonnamõju;

8) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe

hinnangut;

81) vajaduse korral ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest

looduskaitseseaduse § 701 tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu

hinnangut;

12) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel;

13) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks

kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust.

Siinkohal üldised teemad, mida järgnevates punktides ei korrata:

▪ Piiriülest keskkonnamõju ei tuvastatud üheski hindamisvaldkonnas.

▪ Ilmenud raskuseks KSH aruande koostamisel võib lugeda asjaolu, et BTT tootmisprotsessi

detailne tehnoloogiline ja ehituslik projekteerimine algab pärast eriplaneeringu kehtestamist.

Seetõttu on BTT tegevust iseloomustavad näitajad esitatud kas eskiisprojektide või analoogsete

tegevuste põhjal, st nad on indikatiivsed ja võivad edasise projekteerimise käigus täpsustuda.

Samas on tegemist eriplaneeringu koostamisest huvitatud isiku parima teadmisega rajatava

tehase kohta, mis võimaldab määratleda BTT rajamise ja tegutsemisega seonduvat

keskkonnamõju. Seetõttu on mõjude hindamisel teadlikult lähtutud kavandatava tegevuse

maksimaalsetest võimalikest näitajatest, mis tingivad halvimat tekkida võiva keskkonnamõju

(näiteks, kui on kehtestatud heite piirväärtuste vahemik, siis on lähtutud selle maksimaalsest

väärtusest).

3.1 Hindamismetoodikast

Üldist KSH erinevates etappides rakendatavat hindamismetoodikat on kirjeldatud LS ja VTK ptk 4.1

(lisa 1). Vastavalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 on mõjude hindamisel läbivalt arvestatud mõjude võimaliku

vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa iseloomuga.

Kumulatiivsete mõjude all mõistetakse eelkõige mitme tegevuse (ala, mõjuteguri) kombineeritud mõju

kuhjumist, mis võib osutuda ka suuremaks, kui üksikute liidetud mõjude summa. Kumulatiivne mõju

võib ilmneda, kui planeeringu(te) ja sellega kavandatava(te) tegevus(t)e tõttu toimub mõjude

territoriaalne (ühes piirkonnas, ühel alal) või ajaline kattumine, ressursside korduv eemaldamine või

juurdevool või ka maastiku korduv muutmine. Käesoleva planeeringu kontekstis võib kumuleeruv mõju

oluliseks osutuda nii tehase rajamise kui kasutamise etapis. Seda on käesolevas hindamises arvestatud

läbivalt erinevate teemade (nt maa- ja veekasutus, õhusaaste, müra) juures ning vajadusel ka

kajastatud vastavates alapeatükkides.

I etapis hinnati alternatiivsete asukohtadega eeldatavalt kaasnevaid olulisi mõjusid ning anti soovitused

sobivamate lahenduste valikuks. Hinnangud anti täpsusastmes, mis asukohavaliku etapis olid

võimalikud ja asjakohased. Kuna mõlemad asukohaalternatiivid asusid lähestikku, oli võimalik asukoha-

39

alternatiive hinnata mitte niivõrd mõjuteguri suuruse kui mõjutatavate objektide asukohast / kaugusest

mõjuteguri avaldumise kohast. Seetõttu oli I etapi mõju hindamise tulemuseks tehase rajamiseks

sobivama asukoha valimine. BTT rajamise, ehitamisega ja kasutamisega kaasnevate mõjude olulisus

sõltub nii mõjuteguri suurusest kui ka mõjutatavate objektide asukohast / kaugusest mõjuteguri

avaldumise kohast. Detailse lahenduse etapis tuleb anda detailsemad hinnangud BTT käitamisega

kaasnevate mõjude kohta, eelkõige täpsustades mõjutegurite suurusi ja hinnates täiendavate

leevendusvajaduste rakendamist, asjakohasusel tuuakse välja ka positiivsete mõjude võimendamise

võimalused. Seejuures lähtutakse mh keskkonna-seadustiku üldosa seaduse (KeÜS) sätetest:

§ 16. Kohustus vältida keskkonnaohtu ja rakendada ettevaatusmeetmeid.

(1) Käitaja on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja kohaseid

ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vähendamiseks.

(2) Käitaja peab enne sellise tegevuse alustamist, millega kaasneb keskkonnaoht või keskkonnarisk,

omandama teadmised, mis tegevuse laadi ja ulatust arvesse võttes on vajalikud keskkonnaohu

vältimiseks või ettevaatusmeetmete rakendamiseks.

(3) Käitaja peab vältima niisuguste ainete, segude või organismide kasutamist, millega kaasneb

keskkonnarisk, kui neid on võimalik asendada ainete, segude või organismidega, millega kaasneb

väiksem keskkonnarisk.

§ 17. Kohustus kasutada toorainet, loodusvarasid ja energiat säästlikult

Käitaja peab kasutama toorainet, loodusvarasid ja energiat säästlikult ning võimaluse korral

eelistama taastuvaid energiaallikaid.

§ 22. Kohustuste rakendamine

Käesolevas peatükis sätestatud käitaja kohustusi tuleb rakendada niivõrd, kuivõrd seda saab

mõistlikult eeldada.

Mõju olulisuse hindamisel on lähtutud nii KeHJS kui KeÜS määratlustest. KeÜS lähtub olulise

keskkonnahäiringu tekke võimalusest:

§ 3. Keskkonnahäiring

(1) Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale,

sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.

Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on

arvulise normiga reguleerimata.

(2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist:

1) sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel;

2) käesoleva seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud saastatuse põhjustamisel - (5) Saastatus on

saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis.

3) keskkonnakahju põhjustamisel;

4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel; - selle sisustab KeHJS § 22: keskkonnamõju on oluline, kui

see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (edaspidi Natura) võrgustiku alale.

Olulise muudatuse määratlemisel on aluseks keskkonnakvaliteedi piirväärtused (KeÜS § 7 lg 3:

Keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale

kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada), seda juhul

kui nad on vastavas valdkonnas kehtestatud. KeÜS § 23 lg 4: Hinnates keskkonna vastavust tervise-

ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära.

Keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonna

kvaliteedi piirväärtus.

Konkreetsete mõjude hindamise metoodikat on vajadusel täpsustatud vastava hindamisteema

alapeatükkides.

40

3.2 BTT rajamise-ehitamise mõjud

LS ja VTK põhjal: Nende mõjude ulatus on eelkõige seotud BTT ja taristu lähipiirkonnaga. Mõju sõltub mõjutatavate

objektide, koosluste jne olemasolust /teavet analüüsiti asukohavaliku etapis, sh viidi läbi täpsustavad

inventariseerimised; Mõju olulisuse osas on esmatähtis, et asukohtade leidmisel välistati tundlikud objektid, sh

määrati asjakohasusel puhvertsoonid, mis vähendab olulise negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust/. BTT asukohas

võib füüsilisest paiknemisest tingitud mõju lugeda pikaajaliseks ja pöördumatuks. Mõjud sõltuvad kavandatava

tegevuse parameetritest, sh ehitusmahtudest ja asukohas valitsevatest tingimustest. Juhul, kui mõjutatakse

võrgustikku (teed, rohevõrgustik, vesi, sh maaparandussüsteemid), siis mõju ulatus võib olla määratud võrgustiku

ulatusega. Mõju ulatust hinnatakse eksperthinnangutega, mida vajadusel toetavad asjakohased modelleerimised.

Siinkohal ei korrata hindamisi, mis detailse lahendusega ei täpsustunud (st on seotud eelkõige

asukohavalikuga mitte niivõrd tehase rajamisega kaasneva ehitustegevuse detailidega):

▪ Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele ning avalikule

ruumile ja liikumisvõimalustele (käsitIetud I etapi aruandes ptk 3.2.3).

▪ Mõju maismaa looduslikule mitmekesisusele, sh rohelisele võrgustikule, loomastikule ja

taimestikule (käsitIetud I etapi aruandes ptk 3.2.4), välja arvatud mõju taimestikule seoses

kaitsealuste taimeliikide paiknemisega kavandatava tehase territooriumil ja trasside ümbruses.

▪ Mõju siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele (käsitIetud I etapi aruandes ptk 3.2.6),

esitatud on kokkuvõte trassidega seotud mõjude osas.

▪ Mõju Natura 2000 aladele (käsitIetud I etapi aruandes ptk 3.2.7). Natura 2000 mõju

koondülevaade esitatud ptk 3.4.

▪ Mõju kultuuriväärtustele (käsitIetud I etapi aruandes ptk 3.2.8).

Eelnimetatud peatükkides toodud leevendavad meetmed on koondatud käesoleva aruande

leevendavate meetmete koondpeatükki (4.1).

3.2.1 Mõju maakasutusele, sh mulla, pinnase ja maavarade

kasutamisvõimalustele

Geoloogiliselt paikneb BTT ala Põhja-Eesti lubjakiviplatool, mis on kaetud jää- ja jääjärveliste setetega.

Maapinna absoluutkõrgused jäävad Kohtla metskond 2 kinnistul 46,0...47,9 m vahemikku. Alal levivad

madalsoo- ja turvastunud mullad ning gleimullad. Pinnakatte paksus jääb vahemikku 2,95…5,3 m, see

koosneb valdavalt turbast, liivadest ja moreenist. Aluspõhja moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi Väo (ala

põhjaosas) ja Kõrgekalda (ala kesk- ja lõunaosas) kihistu lubjakivid. Ehitusgeoloogilise uuringu välitöö

tegemise ajal, 02-20.10.2023.a. esines pinnaseveetase 0,60...1,65 m sügavusel maapinnast,

absoluutkõrgusel 44,90...46,60 m27.

BTT asukoha alal ei paikne maardlaid ega mäeeraldisi. Lähim aktiivne mäeeraldis (Kohtla-Järve lubja-

kivikarjäär) jääb BTT Põhja alast u 50 m kaugusele. BTT rajamine ei takista mäeeraldise kasutamist.

Kavandatava BTT tootmisterritooriumi asukoht paikneb valdavalt metsamaal. BTT rajamisega kaasnev

peamine mõju maakasutusele seisneb selles, et olemasolev metsaala muudetakse tehase

tootmismaaks. Tegemist on pikaaegse ja pöördumatu mõjuga, kuid vastavalt I etapi aruandele ei too

see muutus kaasa olulisi negatiivsed mõjud BTT Põhja asukoha looduskeskkonnale ja -väärtustele ning

rohevõrgustikule (ptk 4.1.1 tabel 4.1 antud kokkuvõtvad hinnangud) ja sotsiaal-majanduslikud mõjud

on positiivsed (ptk 3.2.3: BTT põhjustatav metsamaa kadu moodustab ca 0,4% RMK Ida-Virumaa

metskonna puistutega kõlvikute pindalast ja mõjutaks kuni 4 töökohta, st mõju on vähene, kuid

positiivne mõju metsamajandussektorile, tööhõivele ja tulule suur). Maakasutuse muutusega on

arvestatud uues Lüganuse valla üldplaneeringus, kus BTT territoorium on määratud tootmismaaks.

27 OÜ REI Geotehnika, töö nr 5348-23. “Kohtla metskond 2 mü ehitusgeoloogiauuringu aruanne”.

Tallinn, detsember 2023.

41

BTT rajamine mõjutab pinnast tehase hoonete ja laoplatside maa-alalt kasvukihi eemaldamise kaudu.

Tuginedes ehitusgeoloogilise uuringu aruandele on ehituse jaoks vajalik alal leiduva loodusliku pinnase

pealmise kihi täielik eemaldamine, seda eelkõige turvastunud muldadega asukohtades, kuna turvas ei

sobi ehitusaluseks pinnaseks. Ehituse käigus üle jäävat pinnast on võimalik kasutada ära tootmis-

territooriumil nt täiteks või haljastuses. Kui seda jääb üle, tuleb arvestada maapõueseaduse (MaaPS)

sätteid ehitamisel tekkiva kaevise kohta. Ehitamise käigus ülejääva kaevise võõrandamine või selle

väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud ainult Keskkonnaameti loal, kui selle kogus on üle 5 000 m3

(MaaPS § 97 lg 1, muudatus jõustunud 01.04.2023). Loa saamiseks esitab kinnisasja omanik või

kinnisasja kasutamise õigust omav isik Keskkonnaametile taotluse (koosseis MaaPS § 97 lh 2 ja 3).

Siinkohal tuleb arvestada, et BTT arendustegevus toimub eeldatavalt mitmes etapis ja sellest lähtuvalt

esitatakse ka kaevise võõrandamise taotlused etapikaupa. Kõigepealt rajatakse tootmisüksused ja

seda teenindav taristu, sh laoplatsid. Samas on planeeringust huvitatud isik jõudnud järeldusele, et

palgiplatsid saab rajada järk-järgult ja ajakava sõltub puiduturul reaalselt kujunevast olukorrast. Nn.

üleminekuperioodidel (st seni kuni rajatakse järgmine laoplats) on võimalik ajutiselt teha palgivirnad

kõrgemaks – tavapäraselt on arvestatud kuni 6 m kõrguse virnaga, kuid tehnika soetamisel

arvestatakse kuni 12 m kõrguste virnade tegemise võimalusega.

BTT jaoks uusi transpordikoridore ei rajata, küll aga on vajalik olemasolevate teede rekonstrueerimine.

Arvestades, et tegemist on olemasoleva tee ja selle lähialaga, kus ei paikne väärtuslikke biotoope, pole

tegemist olulise ebasoodsa mõjuga. Peamine negatiivne mõju avaldub teede rekonstrueerimise ajal.

Tegemist on ajutiste mõjudega ning pärast teetööde lõppu 1-2 vegetatsiooniperioodi jooksul taastub

mullakihi bioloogiline ja ökoloogiline aktiivsus. Teede kasutamise ajal avalduvad mõjud pinnasele

peamiselt seoses teehooldusega, kuid sellega kaasnev negatiivset mõju saab pidada ebaoluliseks.

Tootmiseks vajaliku toorvee tarbeks rajatav veevõtutrass järgib valdavalt olemasoleva

põlevkivikonveieri koridori kulgemist. BTT heitveetrass kulgeb maksimaalselt olemasolevate trasside

koridoris, sh osaliselt Järve Biopuhastuse OÜ olemasoleva heitveetrassi koridoris. Seetõttu ei avaldata

olulist mõju maakasutusele. Trassid rajatakse maa-alusena ning nende ehitusega kaasnevad mõjud on

ajutised, pinnasele avalduvat püsivat negatiivset mõju ette näha pole. Ehitustegevuse korral tuleb

vältida lekkeid töömasinatest ning selle tekkimise korral tuleb see koheselt likvideerida ja reostunud

pinnas eemaldada.

BTT rajamine omab kaudset mõju maavarade kui ressursi kasutusele, kuna kavandatava tegevuse

elluviimiseks on ehitustegevuses vaja erinevaid ehitusmaterjale - kruus, liiv, killustik jne. Hoonete ja

rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise

keskkonnamõju on eraldi hinnatud ja seda käesoleva töö käigus täiendavalt ei hinnata.

3.2.2 Mõjud põhja- ja pinnaveele, sh maaparandussüsteemidele

Kavandatav BTT asukoht jääb maaparandussüsteemide maa-alale. Seetõttu kaasneb tehase

rajamisega vajadus ehitada maaparandussüsteemid ümber. Maaparandusseaduse § 51 reguleerib

maakasutust maaparandussüsteemi maa-alal. Maakasutuse muudatuste tegemiseks on vaja

Põllumajandusameti nõusolek, mis põhineb eeldusel, et muudatus ei kahjusta maaparandussüsteemi

nõuetekohast toimimist piirkonna maatulundusmaadel.

Ala läbib maaparandussüsteemi eesvool, milleks on alla 10 km2 valgalaga kuivenduskraav (ETAK ID

4476629), mis suubub Kohtla jõkke. Kuivenduskraav kuulub Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla

maaparandussüsteemi koosseisu (maaparandussüsteemide registri nr 1107070010010).

Kavandatava tegevuse detailse lahenduse kohaselt lahutatakse BTT tootmisterritoorium olemasolevast

Tuhavälja 1/PÜ-54 Kohtla maaparandussüsteemist viisil, mis tagab, et väljapoole BTT

tootmisterritooriumi jäävatel aladel oleks jätkuvalt tagatud maaparandussüsteemi toimimine. Väljaspool

planeeringuala asuvatesse maaparandussüsteemidesse ei ole kavandatud tootmisalalt pärinevat

drenaaži- ja sademevett juhtida, st tehase rajamine ei suurenda süsteemis käideldava vee kogust.

Kaasneb süsteemi pindalaline vähenemine, kuid sellega proportsionaalselt väheneb ka summaarne

42

veekogus, mis süsteemi sattuda võib. Ümbritsevatel maatulundusmaadel paiknev maaparandus-

süsteemi reguleeriva võrgu osa tuleb rekonstrueerida iseseisvalt toimivaks, selleks tuleb

Põllumajandus- ja Toiduametilt taotleda maaparandussüsteemi projekteerimistingimused, mis on

vastava ehitusprojekti aluseks

Kuna BTT tootmisterritoorium paikneb kõrge pinnaseveetasemega alal, kus suurte sadude järgsel

perioodil või lumerohke talve järel võib koguneda ajutist ülavett28, siis on vajalik kavandada maa-alale

kuivendussüsteem. Detailse etapi lahenduse kohaselt BTT tootmisterritooriumi kuivendussüsteemist

vett väljapoole jäävate aladele, st tootmisterritooriumi ümbritsevatesse kuivendussüsteemidesse ei

juhita, vaid otsitakse võimalust vee kasutuseks tehase juures (nt kasutamine palkide pesemisel

ringlusveena, tuletõrjevee kogumine vms). BTT tootmisterritooriumi pinnasevee reguleerimisel

arvestatakse, et tootmisterritooriumi kuivendussüsteem ei hakkaks dreenima väljapoole BTT

tootmisterritooriumi jäävaid alasid. Täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.

BTT hoonete ja taristu rajamine võib mõjutada põhjavee ülemiste kihtide liikumist ja taset. Maapinnalt

esimene aluspõhjaline veekompleks, milleks on Ordoviitsiumi põhjaveekiht, on BTT Põhja alal nõrgalt

kaitstud. Ordoviitsiumi põhjaveekiht kuulub Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumisse, mille koondseisund hinnati 2020. a halvaks29. BTT rajamisaegne võimalik mõju

põhjaveele võib avalduda, kui ehituseks on vajalik alandada veetaset. Selline tegevus avaldaks

mõningast mõju Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi veekihile, kuid mõju oleks

ainult lokaalne ning marginaalne arvestades seda, et ümbruses toimub kaevanduste veeärastus.

Lähim pinnaveekogu on Kohtla jõgi, mille pinnaveekogum (kogumi kood 1070700_1) hinnati 2022. a

halba koondseisundisse. Halva koondseisundi põhjustasid nii halb keemiline kui ka ökoloogiline

seisund. Kohtla jõgi jääb BTT territooriumist u 1 km kaugusele lõunasse. BTT maa-ala külgneb põhjast

Varbe peakraaviga, mis on Kohtla pinnaveekogumi osa ja maaparandussüsteemide eesvooluks.

Maaparandussüsteemidega ühendatud pinnaveekogude seisundit võib mõjutada ehitustegevuse

aegne sademevee ärajuhtimine territooriumilt ja kaevikutesse kogunenud põhjavee väljapumpamine.

Mõlemal juhul on suublasse juhtimiseks vaja saada vee erikasutusluba. Maaparandusseaduse § 53

sätestab, et maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks on vaja saada Põllumajandusameti luba ja

eelduseks on, et lisavee juhtimine ei kahjustata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Kui

lisavee juhtimiseks tuleb eesvool või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või

kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile

kasutusluba antud.

Hoonete, rajatiste ja taristu projekteerimisel tuleb arvestada veeseaduse § 118 ja 119 sätestatud

veekaitsevööndi piirangutega. Detailse lahenduse väljatöötamisel koostatud eskiislahendustes juba

arvestati ehitiste paigutamisel veekaitsevööndi ulatusega (sõltuvalt veekogust 1-20 m) ja seal keelatud

tegevustega. Tuleb arvestada, et keelatud on raie, ehitamine ja pinnase kahjustamine ja muu tegevus,

mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Veeseaduse seletuskirjas on

selgitatud, et veekaitsevööndis on sageli majandustegevus vältimatu, kuid seda on võimalik teha,

põhjustamata veekogu kalda erosiooni ja vee saastumist. Näitena võib tuua vajaliku infrastruktuuri

rajamise (sidekaablid, torustikud, sillad ja truubid, kuivenduskraavid), mille korral ristumine veekogu ja

selle veekaitsevööndiga on mõnikord paratamatu. Kui infrastruktuuri ristumisel veekoguga jääb

rohttaimestik ja puittaimestik veekogu kalda veekaitsevööndis suures ulatuses alles, ei ole põhjust

veekaitse eesmärkidel sellist majandustegevust piirata.

Lisaks, kui tekib vajadus uute trasside rajamiseks mereni, sh olemasolevate trasside kõrval on

mereäärses ehituskeeluvööndis paikneva osa paigutamisel oluline arvestada, et lähtuvalt LKS § 38 lg

5 p 8 on tehnovõrgu rajamine võimalik detailplaneeringu kehtestamise järgselt. Kuna eriplaneeringu

28 OÜ REI Geotehnika. Kohtla metskond 2 mü. Ehitusgeoloogiauuringu aruanne. Tallinn, detsember

2023. 29 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41

43

detailne lahendus ei ole kõikides õigusaktides ühemõtteliselt võrdsustatud detailplaneeringuga, siis võib

osutuda eriplaneeringu II etapi kehtestamise järgselt vajalikuks algatada detailplaneering(ud) trasside

rajamiseks ehituskeeluvööndisse. See säte võib puudutada ka Järve biopuhasti olemasolevate torude

rekonstrueerimist, kui on vaja olemasoleva toru väljavahetamist,.

Siinkohal tuleb arvestada, et ehitustegevuse alla kuulub ka suundpuurimine (detailne kirjeldus esitatud

I etapi KSH aruande ptk 1, võrreldes seal tooduga ei ole selgunud täiendavaid detaile, st need selguvad

trasside projekteerimise käigus). Seetõttu, kui suundpuurimise käigus on vaja kasutada

ehituskeeluvööndit, tuleb koostatavas detailplaneeringus ette näha suundpuurimise plats.

3.2.3 Mõju maismaa taimestikule, sh kaitsealustele liikidele

3.2.3.1 Kavandatava BTT asukoha taimestik

Olemasolev olukord

2022. aasta suvel korraldati kavandatava BTT, sh selle trasside alal botaaniline inventuur30, mille

eesmärk oli saada ülevaade valitud aladel asuvatest botaanilistest loodusväärtustest ning soovitusi

kõrge looduskaitselise väärtusega alade säilitamiseks. Inventuuri planeerimisel analüüsiti

kameraalandmete põhjal eriplaneeringuga kavandatud tegevuste põhimõttelist asukohta mõjutada

võivate loodusväärtuste leidumise võimalikkust ja paiknemist. Trasside puhul oli fookus teadaolevate

ja asukohta oluliselt mõjutada võivate loodusväärtuste seisundi ja ulatuse täpsustamisel

(vääriselupaigad ja Ontika maastikukaitseala kaitse-eesmärgid) ning nende lähipiirkonnal. Eelkõige oli

oluline täpsustada inventuurialal teadaolevate (Eesti Looduse Infosüsteemis ehk EELISes

registreeritud) loodusväärtuste paiknemist ja tuvastada võimalikud seni teadmata kõrge

looduskaitselise väärtusega alad. Inventuuri käigus kaardistati inventuurialal asuvad loodusdirektiivi

metsaelupaigatüübid, vääriselupaigad (VEP-id31), kaitsealuste taimeliikide leiukohad ja muud eksperdi

hinnangul kõrget loodusväärtust omavad kooslused.

Inventuuriala hõlmas kavandatava BTT alal potentsiaalselt elustikurikkamaid metsakooslusi võttes

arvesse nende vanust (valmivad ja küpsed) ja kompaktsust. Kavandatavate veetrasside puhul hõlmas

inventuuriala valdavalt olemasoleva Järve Biopuhastuse OÜ heitveetrassi ümbritsevat 100 m laiust

koridori, kuna trass läbib juba teadaolevaid kõrge loodusväärtusega piirkondi – Ontika

maastikukaitseala ja mitmed VEPid. Sealjuures keskenduti ka seal teadaolevatele ja potentsiaalselt

olulist väärtust omavatele kooslustele (vääriselupaigad, kaitsealused liigid, loodusdirektiivi metsa- ja

rannikuelupaigatüübid ning nende lähiümbrus).

Inventuurist nähtus, et BTT ala on olnud ajalooliselt metsamaastik. Seda kinnitavad kaardimaterjalid

alates 1884. aastast tänapäeva välja. Üksnes kuivendus on järk-järgult tihenenud ja selle mõju

suurenenud. Inventuuri tulemusena saab tõsta esile kahte olulisemat loodusväärtust: alalt leitud II

kaitsekategooriasse kuuluva kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) väike kasvukoht (2 taime) ning

uus VEP. Ülejäänud osa BTT alast omas inventuuri järgi loodusväärtuste seisukohalt marginaalset

tähtsust, kuna seda killustavad raielangid ning alles kujunevad noored puistud ei paku liikidele vajalikku

metsaturvet. Kõik BTT alal tuvastatud kaitsealuste taimeliikide kasvukohad olid varem teadmata.

Täpsed leiud on kirjeldatud alljärgnevates lõikudes.

Eestis kõikjal levinud ja seetõttu soodsas seisundis oleva32 vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii)

osas oli inventuuri väljapaistvaim tulemus leidude ja isendite vähesus, kuivõrd tema esinemist alal

eeldati. Kokku leiti kavandatava BTT alalt vaid kolm üksikult kasvavat taime (KLO9347199).

30 MTÜ Käoraamat (Hirse, T.). 2022. Biotoodete tootmiskompleksi rajamise eriplaneeringuala

botaaniline inventuur Lüganuse vallas 31 Metsaseaduse § 23 lg 1 kohaselt on vääriselupaik ehk VEP ala, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud,

ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus 32 Siin ja edaspidi liigi hetkel kehtiv ohustatuse hinnang EELISe kohaselt

44

Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) on samuti soodsas seisundis ja üks Eesti tavalisimaid

käpalisi. Ka see liik üllatas inventuuril leidude vähesusega, BTT alalt leiti vaid viis üksikisendit

(KLO9347225, KLO9347224, KLO9347221, KLO9347222, KLO9347223).

Ka suur käopõll (Listera ovata) on soodsas seisundis ja üle Eesti laialt levinud orhideeliik. Tegemist

oli inventuuri ühest kahest arvukaimaist kaitsealustest taimeliikidest. Siiski paiknesid leitud taimed

valdavalt üksikult ja vähearvukana (KLO9347218, KLO9347217, KLO9347216).

Puudel kasvava sammaltaim sulgjas õhik (Neckera pennata) on samuti Eestis sage ja soodsas

seisundis. Ühtlasi on tegemist ühe vääriselupaiga (VEP) indikaatorliigiga. Sulgjat õhikut leidus BTT alal

vähesel määral ühel haava tüvel (riigimetsa kvartal KT020 eraldis 9 registrikoodiga KLO9403381). Kogu

eraldis siiski VEPi väärtuslik ei olnud.

Eestis on laialt levinud ja seetõttu soodsas seisundis ka pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis). Üle

kolmandiku kogu kavandatava BTT alal esinevatest pruunikatest pesajuurtest esineb riigimetsa kvartali

KT021 eraldisel 5, kus see kasvab istutatud kuusiku varjus. Liiki leiti pea kõikidelt BTT ala inventuuri

hõlmatud metsatükkidelt. Kasvukohtade registrikoodid: KLO9347160, KLO9347161, KLO9347162,

KLO9347159, KLO9347157, KLO9347158, KLO9347164, KLO9347165, KLO9347163, KLO9347166.

Eelnevalt loetletud liikidega samasse ritta jääb kaheline käokeel (Platanthera bifolia), mis on terves

Eestis sage ja soodsas seisundis. Kavandataval BTT alal talle sobivaid kasvukohti väga pole, mistõttu

on tema harv esinemine igati ootuspärane (vaid üksikud isendid kasvukohtades KLO9347191,

KLO9347192)

Ohulähedases seisundis oleva kauni kuldkinga leid (KLO9347147) oli inventeerijate hinnangul BTT

ala tähelepanuväärseim. Inventuuril leiti ühes kasvukohas siiski vaid kaks kuldkinga taime: 1. taim kolm

õitsvat võsu ja 15 lehtivat võsu, 2. taim viis lehtivat võsu. Taimeekspertide hinnangul pole alalt leitud

kauni kuldkinga kasvukoht piirkondlikult kuigi oluline, sest Kohtla-Nõmmel asub kauni kuldkinga

püsielupaik. Lisaks kasvab kuldkingi mujalgi BTT ümbruses ja märksa suuremas arvukuses.

Lisaks tuvastati inventuuri käigus kavandatava BTT ala kirdeservas uus vääriselupaiga (VEP)

tunnustele vastav ala, mis paikneb riigimetsa kvartali KT022 eraldistel 3, 4 ja 17. Nüüdseks on see

ala kantud ka EELISesse ning selle registrikood on VEP211910. Varasemalt on vahetult BTT ala kõrval

teada veel VEP-id nr 157096, 157098 ja 157097, mis on esmakordselt registreeritud 2001. aastal.

Kokkuvõtvalt jõuti järeldusele, et valdav osa kavandatava BTT alast on madala botaanilise väärtusega

ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohad eraldi võttes erilisi kaitsemeetmeid ei vaja. Ülejäänud aladest

on kõrgema väärtusega ja väärib säilitamist kuldkinga kasvukohaks olev riigimetsa kvartali KT029

eraldis 6, kus kasvab ka teisi kaitsealuseid taimeliike (pruunikas pesajuur, suur käopõll, laialehine

neiuvaip ja kahelehine käokeel). Samuti on väärtuslikud BTT servas olevad VEP-id.

Mõjuhinnang

Peamisi BTT ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamisega kaasevaid mõjureid taimestikule on üldisel

tasemel kirjeldatud juba eelvaliku ja mõjuhindamise aruandes. See seisneb eeskätt hoonete ja rajatiste

alla jäävate kasvukohtade, VEP-ide, kooluste jms botaaniliselt kõrge väärtusega alade hävimises,

samuti nende killustamises. Väärtuslike metsakoosluste osas tuleb arvestada ka negatiivse servaefekti

mõjuga, mis kirjanduse andmetel on umbes 60 m33.Lisaks, keelatud on avalik-õiguslikus omandis34 ning

vastava notariaalse lepinguga kaitstava eraomandis oleva35 VEP-i raiumine, sh raadamine.

BTT detailse lahenduse koostamisel on arvestatud asukoha eelvaliku ja mõjuhindamise aruandes

toodud peamiste botaaniliste väärtuste säilimiseks kavandatud tingimustega.

33 Harku valla rohevõrgustike tuumalade ja koridoride uuring. 2007. Eestimaa Looduse Fond (Kaupo Kohv) 34 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 “Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused” 35 Metsaseadus § 23 lg 4

45

Kauni kuldkinga ja mitme III kaitsekategooria taime kasvukohaks olev riigimetsa kvartal KT029 eraldis

6 on kavandatud haljasalaks, kuhu ehitisi, kuivenduskraave vms pole planeeritud. BTT DP seletuskirja

järgi tuleb haljastuse lahendus võimalusel ette näha võimalikult hooldusvaba. Siinses KSH aruandes

rõhutatakse veel täiendavalt, et viidatud alal tuleb üldjoontes vältida metsaraiet. Raiet võib lubada vaid

poolvarjulise eluviisiga kauni kuldkinga kasvukohatingimuste parandamiseks ja sobivate

valgustingimuste kujundamiseks.

Detailses lahenduses on arvestatud tingimusega säilitada BTT ala servas paiknevad VEP-id ning

valdavalt püütud arvesse võtta ka servaefekti vältimiseks soovitusliku 60 m laiuse VEP-e ümbritseva

ala säilitamist. Need alad on samuti kavandatud hooldusvabaks haljasalaks. Ka siin peab toonitama, et

viidatud haljasalal tuleb raietegevust vältida. Planeeringualal kavandatud objektidest kattub 60 m

puhvriga vaid väga väikesel alal (u 180 m2) VEPi nr 211910 lõunanurka kavandatud hoone. Kuivõrd

kattumisala on väga väike ning VEPi ja hoone vahele jääb siiski umbes 46 m haljasala, siis eelduslikult

on hoone rajamise mõju VEP-ile väheoluline.

Muude alalt leitud kaitsealuste taimede osas on inventeerijad olnud seisukohal, et taimede kaitseks

täiendavaid meetmeid pole vaja rakendada. Siiski tuleb siin arvestada ka looduskaitseseaduses (LKS)

seatud piiranguid. LKS § 48 lg 4 järgi rakendub piiritlemata (st väljaspool kaitstavat ala) III liikide

elupaikades isendi kaitse. § 55 lg 8 täpsustab, et keelatud on III kaitsekategooria liikide hävitamine ja

loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

KSH aruandes on arvestatud tõenäosusega, et väljaspool planeeringualale kavandatud haljasalasid

jäävad alad valdavas ulatuses looduslikuna ei säili (olemasoiev pinnas veetakse välja või kaetakse

täiendava pinnasega). Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad, mis jäävad tervikuna planeeringualale ja

haljasalaga ei kattu on pruunika pesajuure kasvukohad KLO9347159, KLO9347157, laialehise

neiuvaiba kasvukohad KLO9347224, KLO9347221, KLO9347223 ja KLO9347221 ning suure käopõlle

kasvukoht KLO9347217. Kõigil neil liikidel leidub kasvukohti ka planeeringualal alles jäetavatel

haljasaladel, samuti on need liigid levinud eelvaliku etapis alternatiivse BTT asukohana kavandatud nn

lõuna alal. Seega, võttes arvesse, et pruunikale pesajuurele, laialehisele neiuvaibale ja suurele

käopõllele sobivaid kasvukohti leidub BTT haljasalal ja ümbruskonnas laiemalt, saab järeldada, et BTT

rajamisega nende liikide kohaliku asurkonna seisundile olulist negatiivset mõju ei kaasne. Samuti, kuna

tegemist on Eestis laialt levinud ja soodsas seisundis taimeliikidega, siis pole põhjendatud ka nendes

väheolulistes üksikute isenditega kasvukohtades olevate taimede ümber asustamine, kuivõrd sellel

oleks liikide seisundile tühine mõju. Kokkuvõtvalt ei ole eelnevalt mainitud pruunika pesajuure,

laialehise neiuvaiba ja suure käopõlle leiukohtade kaitseks vaja eraldi meetmeid ette näha ning nende

tõenäoline hävimine arendustegevuse käigus pole looduskaitseseaduse isendikaitsega vastuolus.

3.2.3.2 Trassid

Olemasolev olukord

BTT toimimiseks vajalikud toorvee ja heitvee torustikud on kavandatud rajada maa-alustena, kasutades

paigaldamisel valdavalt lahtise kaeviku meetodit (kaevatakse lahtine kraav, mis toru paigaldamise järel

täidetakse). Nagu varasemalt mainitud on heitvee trasside puhul kõne all kaks alternatiivi: JBP

olemasolev trass (kus lähestikku asuvad täna kasutuses olev kollektortoru ja teine kasutusest väljas

olev kollektortoru), mis eeldab ühe kollektortoru rekonstrueerimist, või alternatiivse lahendusena rajada

sellest läände uus heitvee trass. JBP olemasoleva trassi rekonstrueerimismetoodika edaspidi

täpsustub, kuid pole välistatud, et ka selle puhul soovitakse kasutada lahtise kaeviku meetodit.

Puhastatud heitvee trasside alternatiivsetes asukohtades jäävad olulisemad loodusväärtused valdavalt

Ontika maastikukaitsealale.

2022. a inventuuril kontrolliti juba 1995. aastast teadaolevat mereäärse eelluite servas asuvat

rand-seaherne (Lathyrus japonicus subsp. Maritimus) kasvukohta. See III kaitsekategooriasse kuuluv

liik on meil peamiselt levinud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadel ning on ohulähedases seisundis.

Rand-seahernes ei ole eraldi Ontika maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seatud, kuna kaitse-eeskirja

46

seletuskirja järgi tagatakse tema kasvukohtade kaitse läbi katusliikide elupaikade ja koosluste kaitse.

Inventuuril olid taimed levinud umbes 0,13 ha suurusel alal ja kasvukoht heas seisundis.

Samuti kontrolliti JBP olemasoleva trassi ümbrusest 2009. aastast teadaolevat III kaitsekategooriasse

kuuluva mets-kuukressi (Lunaria rediviva) kasvukohta (KLO9325802). Ohulähedases seisundis

mets-kuukressi peamine levikuala ongi seotud Põhja-Eesti pangametsadega, üksikud leiukohad on ka

Lääne-Eesti mandriosas. Liik on üks Ontika maastikukaitseala kaitse-eesmärke. 2022. a inventuuri järgi

paiknesid taimed valdavalt kahes suuremas kogumis ja mõnede üksikisenditena nende vahel. Kokku

loendati 10 600 taime ja kasvukoha seisund hinnati heaks.

Eelnevalt viidatud mets-kuukressi kasvukoha lähistel, heitvee trassist umbes 40 m kaugusel kaardistati

2022. a esmakordselt veel teinegi mets-kuukressi kasvukoht (KLO9347154). Inventuuri hetkel kasvas

seal hinnanguliselt 60 000 taime ning kasvukoha seisund oli hea. Lähimad taimed kasvasid teeservast

umbes 35 m kaugusel. Selle kasvukoha kõrvalt leiti kasvamas ka suurt käopõlle (KLO9347220), mis

esines mets-kuukressi kasvukoha servas 4 õitsva taimena. Kuna suur käopõll pole kasvukoha osas

liialt valiv ja on meil väga laialt levinud, siis inventeerijate hinnangul leid erilist tähelepanu ei vääri. Suur

käopõll ei ole Ontika maastikukaitseala kaitse-eesmärk.

Rohkem kaitsealuseid liike heitvee trasside asukohtadest ei leitud. Piirkonnas on valdavalt levinud

noored ja välja kujunemata metsaalad, mis pole veel piisavalt küpsed, et mitmekesisemat

kasvukeskkonda pakkuda.

Peale kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade on heitvee trasside asukohtades inventeeritud ka mitu

VEP-i: Ontika maastikukaitsealal asuv VEP nr 210674 ning Tallinn-Narva maanteest lõunasse jäävas

metsas asuvad VEP-id nr 210674, 210675 ja 210676.

Samuti on Ontika maastikukaitsealal inventeeritud heitveetrassi asukohtades mitu loodusdirektiivi

elupaigatüübi tunnustele vastavat kooslust.

Eelnevalt mainitud mets-kuukressi ja suure käopõlle kasvukohtade lähistel on 2009. aastal

inventeeritud metsaelupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*36), mis toonase inventuuri

kohaselt on A (väga kõrge) esinduslikkusega. Kooslust kontrolliti 2022. a inventuuril ning leiti, et sealne

puistu on suhteliselt noor (u 60aastane) ja pikaaegse kuivenduse mõjuga. Alal ei ole ka lähiajal välja

kujunemas elupaigatüübile iseloomulikku puistut, selle struktuuri ega ka alusmetsa taimkatet. Seetõttu

olid inventeerijad seisukohal, et tegemist ei ole kindlasti A esinduslikkusega elupaiga, vaid alles

elupaigatüübi potentsiaali omava alaga ehk nn potentsiaalse elupaigatüübiga.

Maastikukaitseala keskseks väärtuseks oleva klindi lähistel on inventeeritud ka vanade laialehiste

metsade (9020*) elupaigatüüp (esmakordselt samuti 2009. a, A esinduslikkusega). Ka selle koosluse

ulatust ja seisundit kontrolliti 2022. a toimunud inventuuril. Leiti, et elupaik on piiritletud laiemalt kui see

tegelikult esineb ning tuleb korrigeerida elupaigatüübi ulatust paepuistangule ehitatud tee ääres, kus

teest umbes 1-2 m laiusel alal on inimtegevuse tagajärjel reljeefi muudetud. Samuti on selle ala

elupaigast välja arvamist soovitatud tee hooldamise lihtsustamiseks (nt serva kasvanud puude

eemaldamiseks).

Elupaigatüüpidest jäävad Ontika maastikukaitsealal heitveetrasside asukohta veel sellised

elupaigatüübid nagu lubjakivipaljandid (8210), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*) ning

püsitaimestuga liivarannad (1640). Need kooslused on seotud Ontika maastikualale jääva

Pangametsa loodusalaga, mistõttu neid käsitletakse täpsemalt Natura hindamise peatükis.

Peale eeltoodu jääb kavandatava toorveetrassi asukohta 2007. aastal inventeeritud aas-rebasesaba ja

ürt-punanupu niit (6510), mille esinduslikkus on inventeerimisel määratud B (kõrge). Kõnealune niit

paikneb väljapool kaitstavaid alasid.

36 Siin ja edaspidi elupaigatüübi kood, kusjuures esmatähtsad on märgitud tärniga

47

Kavandatud toorveetrassi asukohta jääb kaitsealustest liikidest vaid üks laialehise neiuvaiba

kasvukoht (KLO9302890), kus 2016. aastal loendati 14 taime. Samasse piirkonda jääb toorveetrassi

suhtelisse lähedusse ka kaks kauni kuldkinga kasvukohta. Kasvukohas KLO9302886 loendati 2015.

aastal 226 võsu ning kahest lahustükist koosnevas kasvukohas KLO9302887 263 võsu. Aidu-Nõmme

karjääri piirkonnas on kavandatava trassi suhtelises läheduses ka üks sulgja õhiku kasvukoht

(KLO9402653), mis kattub VEP-iga nr 207384

Lisaks kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadele jääb toorvee trassi lähistele mitu VEP-i – nr-id 157067

ja juba eelmises lõigus mainitud nr 207384.

Mõjuhinnang

Peamisi BTT ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamisega kaasevaid mõjureid taimestikule on üldisel

tasemel kirjeldatud juba eelvaliku ja mõjuhindamise aruandes.

Nii heitvee kui ka toorvee trasside puhul on peamine oht kaeviku alla jäävate botaaniliste väärtuste

hävimine. See tähendab, et kavandatud trassikoridoridega kattuvate oluliste väärtuste, Ontika

maastikukaitsealal asuv mets-kuukressi kasvukoht KLO9325802 ning VEP-id nr 210676 ja 210674,

asukohtades pole võimalik lahtise kaeviku meetodit kasutada. VEP-ide ja mets-kuukressi kasvukoha

säilimiseks tuleb trassi rajamiseks kasutada meetodit, millega pinnast ja puude juuri ei kahjustata (nt

suundpuurimine vms). Sama on olukord Ontika maastikukaitsealal asuva vana laialehise metsa

kooslusega (9020*), kus on tulenevalt kaitsekorra piirangutest on suundpuurimine juba

planeeringulahenduses kavandatud.

Lisaks eeltoodule läbib kavandatav toorveetrass laialehise neiuvaiba kasvukohta KLO9302890. Trass

hõlmab kõnealusest kasvukohast vaid väikese osa ning pole põhjust eeldada, et selle rajamisel

kasvukoha püsimine ohtu satuks. Kuna tegu on piirkonnas mitmel pool levinud ja üldiselt Eestis soodsas

seisundis oleva liigiga, siis pole antud kasvukoha puhul meetmeid vaja rakendada.

Tähelepanu tuleb pöörata ka aladele, kus kõrge botaanilise väärtusega alad jäävad kavandata trassi

vahetusse lähedusse. Need on Ontika maastikukaitsealal asuv mets-kuukressi kasvukoht KLO9347154

ning sellega osaliselt kattuv potentsiaalne metsakooslus soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

Kavandatava heitveetrassiga piirneb ka VEP nr 210675 ning toorveetrasside suhtelisse lähedusse

jäävad VEP-id nr 157067 ja 207384 (kattub sulgja õhiku kasvukohaga). Siin lõigus kirjeldatud väärtuste

puhul tuleb jälgida, et trassi täpsemal projekteerimisel seda kirjeldatud väärtustele ei kavandataks.

Sealjuures tuleb arvestada ka võimalike kaitsevöönditega, mida veetorude kaitseks võib olla vaja

puistuvabana hoida jms. Samuti tuleb tagada, et ehitustegevuse mets-kuukressi kasvukohta ja VEP-e

ei kahjustataks käigus (nt kaevise ladustamise ja ehitusmasinatega sõitmisega).

Planeeritava toorveetrassi rajamise mõju Kohtla jõe servas asuvale aas-rebasesaba ja ürt-punanupu

niidule (6510) on ajutine ja väheoluline. Trass hõlmab sellest vaid suhteliselt väikese osa ning mõne

aasta jooksul kaeviku ala taimestik taastub. Oluliselt suurema mõjuga on niidu majandamatusest

tingitud kinnikasvamine.

3.2.4 Siseriiklikult kaitstavad alad

Olemasolevatest siseriiklikult kaitstavatest aladest jääb kavandatava tegevuse alale Ontika

maastikukaitseala (MKA) (KLO1000554), mida läbivad võimalikud heitveetrassi alternatiivid. Trasside

asukoht jääb valdavas ulatuses Ontika piiranguvööndisse ja osaliselt ka Pangametsa

sihtkaitsevööndisse. Ontika MKA kaitse-eeskirja § 13 lg 1 kohaselt on Ontika piiranguvööndi kaitse-

eesmärk Saka-Ontika-Toila klindiplatoo, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning

kaitsealuste liikide kaitse. Pangametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja rannikukoosluste

arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, elustiku mitmekesisuse säilitamine, Balti klindi ning

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

48

Trassialternatiiv PHVT-1 on tulenevalt asukoha eelvaliku ja I etapi KSH aruandes kirjeldatud

meetmetest kavandatud osaliselt rajada suundpuurimise teel. Detailse lahenduse seletuskirja järgi

valitakse suundpuurimise algus- ja lõpp-punkt selliselt, et puurimise kaldenurka arvestades jääks

tunnelite maismaal paiknevale osale vähemalt 2 m paksune terviklik lagi. Arvestades pangapealse ja

kalda suure kõrgusevahega on puurimisnurk järsk ja terviklae paksus stardikaevikust alates hüppeliselt

suureneb, seejuures ei kaasata paksuse kujundamisse kasvupinnast vms potentsiaalselt ebastabiilset

pinnast. Erinevalt vasarpuurimise tehnoloogiast ei tekita suundpuurimisel puurpea vibratsiooni vms, mis

tekitaks pragusid, suurendaks erosiooni või muul viisil mõjutaks lubjakivipaljandit. Puurimise sügavust

arvestades ei kahjustata pangaaluse metsa puude juuri ega tekitata rusukaldel tavapärasest suuremat

erosiooni või varinguid. Suundpuurimise järel tõmmatakse toru puuritud tunnelisse. Toru on

hooldusvaba ja selle kasutusiga on vähemalt 50 aastat. Eluea lõppedes (eelduslikult ka avariiolukorras)

saab sama paigaldamismeetodit kasutades tõmmata vajadusel toru sisse väiksema läbimõõduga toru

(puudub vajadus toru väljakaevamiseks). Paigaldamiseks vajalik tehnika paikneb tunneli mõlemas

otsas. Pangapealne plats paikneb stardikaeviku juures, tehnika paigaldamiseks on vajalik umbes 50 x

50 m ala, millele peab olema juurdepääs treilerveokiga (kasutatakse platool väljakujunenud

teedevõrgustikku). Panga alla tuuakse tehnika kohale meritsi ja vajalikud tööd tehakse

ujuvplatvormidelt.

BTT asukohavaliku etapis ei käsitletud olemasoleva JPB trassi, kuna eeldati, et tegemist on

väljakujunenud lahenduse kasutamisega. Detailse lahenduse seletuskirjas on olukorda täpsustatud.

Kavandatud lahenduse järgi kulgeks trass olemasoleva JBP toruga samas koridoris, kuid eelduslikult

on olemasolev toru vaja renoveerida. Trassialternatiivi PHVT-1 mõju Ontika maastikukaitsealale on

hinnatud juba asukohavaliku etapis, kus märgiti, et trassi rajamine on võimalik vaid siis, kui on välistatud

suundpuurimise käigus (nt vibratsiooni, veerežiimi muutuste tõttu) Pangametsa sihtkaitsevööndi

kahjustamine, sh sihtkaitsevööndisse jäävale alale tugikaevikute vms tegemine. Detailse lahenduse

seletuskirjas on täpsustatud, kuidas neid tingimusi tuleb järgida. Sellest saab järeldada, et

asukohavaliku etapis antud tingimused on kavandatava tegevuse puhul tagatud. Suundpuurimise

käigus ei tekitata sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärke mõjutada võivat vibratsiooni, ei muudeta veerežiimi

ega kahjusta puude juuri.

Olemasoleva JBP trassi osas tuleb arvestada Ontika MKA kaitsekorras seatud piirangutega. Eeskirja

järgi on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja

(Keskkonnaamet) nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine

kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks (§ 11 lg 3). Valitseja nõusolekul on lubatud

olemasolevate ehitiste hooldustööd (§ 10 lg 2 p 7). Seega oleneb olemasoleva trassi kasutamise

võimalikkus täpsest renoveerimise metoodikast ning sellest, kas see nö mahub hooldustööde nime alla.

Kui renoveerimine eeldab olemasoleva toru väljavahetamist, siis käsitletakse seda senise

Keskkonnaameti praktika kohaselt uue rajatise rajamisena, mis kaitse-eeskirja järgi ei ole lubatud.

Sellisel juhul tuleb ka selle trassi puhul kasutada alternatiiviga PHVT-1 sarnast lahendust

(suundpuurimine), et tagada kooskõla sihtkaitsevööndi kaitsekorraga ning kindlustada, et vööndi

eesmärke ei kahjustata

EELISe kohaselt on JBP olemasoleva trassi vahetus läheduses 2007. a registreeritud II

kaitsekategooriasse kuuluva nahkhiireliigi põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (punkt)leiukoht

KLO9116124. Sellest vaatlusest võib oletada, et ümbritsevas metsas võib leiduda liigile sobivaid

elupaiku (suviseid varjepaike). Ontika maastikukaitsealal elutsevate nahkhiirte elupaik on seotud

Pangametsa sihtkaitsevööndis asuva metsakooslusega. Kuna sel alal piirab kaitsekord lahtise

kaevikuga trasside rajamise, mis võiks potentsiaalselt põhja-nahkhiire elupaika kahjustada, ja

rakendada tuleb suundpuurimist, siis kavandatav tegevus nahkhiirte elupaika ei mõjuta.

Detailse lahendusega on täpsustunud ka kavandatav toorveetrass, mis suubub Ojamaa peakraavi

ääres olevasse settebasseini, millest üle tee jääb ulatuslik (2322 ha) II kaitsekategooriasse kuuluva

metsise (Tetrao urogallus) Kiikla elu- ja mängupaik (KLO9133448). Kuigi BTT ja selle toimimiseks

vajalike trasside alale ühegi kaitsealuse linnuliigi elupaika ei jää, mis tähendab, et nende rajamine otsest

elupaigakadu ei põhjusta, siis võib kavandatud tegevuste elluviimisega kaasneda nii kaitsealuseid kui

49

ka tavalisemaid linnuliike häiriv müra jms inimeste ja ehitusmasinate viibimisega kaasnev häiring. LKS

§ 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani

(orienteeruvalt 15. aprillist 15. juulini). Pesitsusrahu tagamiseks tuleb BTT ja selle trasside rajamisega

kaasnevaid mürarikkaid töid sel ajal vältida.

Muid siseriiklikult kaitstavaid (sh projekteeritavaid) alasid planeeritava BTT ja selle trasside läheduses

ei asu. Natura 2000 alade ülevaade on toodud KSH aruande ptk 3.4.

3.2.5 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju

Tehase rajamisega kaasnevat mõju maastikule hinnatakse analüüsides maastiku iseloomulikke

karakteristikuid. Siia kuuluvad nii topograafia, pinnas, geoloogia, pinnakate kui ka inimtekkelised

elemendid ning inimeste hinnangud ja antav väärtus maastikule kui tervikule. Maastik on ümbrus, kus

toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule37.

Uuringud näitavad, et visuaalne mõju on subjektiivne ning sõltub vaatleja subjektiivsest tajust

(tundlikkusest), vaatluspunktile või vaatele omistatavast kultuurilisest väärtusest ja

maastikukvaliteedist, vaate muutuse ulatusest, eelnevast kogemustest jt faktoritest.

I etapi KSH aruandes anti soovitused detailse lahenduse etapiks negatiivse visuaalse ja sotsiaalse mõju

vähendamiseks: KSH soovitab visuaalsete ja sotsiaalsete mõjude leevendamiseks näha detailses

lahenduses ette tajutav-esteetilise keskkonnaga arvestavad meetmed. Tajutav-esteetilise

keskkonnaga arvestamine aitab leevendada tehase tehnogeenset mõju ümbritsevas maastikus ning

ühtlasi ka tehase negatiivset sotsiaalset mõju38. Aspektid, mida tehase välisilme puhul kaaluda on nt:

morfoloogiline sobitamine (korrata nt iseloomulikke jooni ümbritsevas maastikus, ümbritseva maastiku

iseloomujoonte, värvi, tekstuuri vms järgi tehase välisilme kohandamine); värvi või materjali sobitamine

sh ka nt rohekatused, kohalikud materjalid; tehase ümbruses kogukonnale vajalike teenuste

arendamine (nt park, puhkeala), tehase territooriumil puhkealad töötajatele. Antud nimekiri ei ole

ammendav, pigem võiks olla siht kasutada erinevaid võtteid ja meetmeid, et saavutada võimalikult lai

positiivne mõju.

Käesoleva aruande ptk 1.4.1 on antud ülevaade hoonetest ja rajatistest, sh ligikaudsetest

ehitusmahtudest pindalaliselt ja maksimaalsed kõrgused. Sama selguvad kõikide eeltoodud meetmete

rakendamise võimalused ja nende kasutamine projekteerimisetapis, st need soovitused kanduvad

sinna etappi edasi.

Võimalike negatiivsete aspektide hindamisel tuleb nentida, et visuaalne mõju sõltub objekti kaugusest

vaatlejast, vahetust maastikukontekstist, objekti nähtavusest, mis sõltub omakorda vaate avatusest (sh

vaatepunkti kõrgusest maapinna suhtes) ja objekti suurusest. Mõju sõltub ka vaatleja taustast (nt kas

on tegemist kohaliku elanikuga või läbisõitjaga).

Visuaalse mõju muutuse olulisuse määrab ära olemasolev taustsüsteem. BTT rajatakse asukohta, kus

avatud vaadete visuaalse dominandi moodustab olemasolev tööstusjäätmete prügila koos Kohtla-Järve

Järve tööstuspiirkonna ettevõtetega. Seetõttu ei teki BTT rajamisega maastiku muutuse kontrastsust.

Kõige enam inimesi, st potentsiaalseid vaatlejaid on Kohtla-Järve linnas. Kohtla-Järve linnakeskusest

ei ole tänava tasandil olemasolevat tööstusjäätmete prügilat näha ja sellest lähtuvalt võib eeldatavalt et

ka BTT hooned ja rajatised ei hakka paistma. Samas on ladestu näha kõrgemate hoonete, sh

korruselamute akendest, mis on suunatud ladestu poole. Ka siin ei ole BTT hooneid-rajatisi näha, kuna

nad on prügilast madalamad ja paiknevad linnakeskuses asuva vaatleja suhtes teisel pool prügilat.

37 Arold, I. Eesti maastikud, lk 9. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005 38 Vt nt Marchi, L., Antonini, E., Evans, S. (2018). Landscape compatibility of factories: From practice to tactics. WIT Transaction on The Built Environment, 183: 5-36. http://dx.doi.org/10.2495/ARC180031

50

Avatud vaated tööstuspiirkonnale ja tööstusjäätmete prügilale maapinnal oleva inimese vaatekõrguselt

avanevad pigem Tallinn-Narva maanteelt ja sellest põhja poole jäävatest asulatest-kohalikelt teedelt,

samuti lõuna suunast Kohtla-Järve – Mäetaguse teelt ja Ereda jt lõunapoolsete asulate piirkonnas.

Samas on kaugemalt avanevate vaadete puhul muudatus kaugel asuvate objektite arvus, kõrguses ja

mahus raskemini tajutav. Maanteelt transiitsõitjad ei tarvitse erinevust isegi tähele panna, kui vaatleja

on selles piirkonnas harva.

Siit järeldub, et BTT rajamisega ei kaasne olulist visuaalset mõju. BTT ehituslikul projekteerimisega

saab mõju muuta positiivsemaks vastavalt KSH I etapi aruandes toodud soovitustele.

3.3 BTT käitamise mõjud

BTT eriplaneeringu I etapi KSH aruandes toodi välja, et II etapi aruandes käsitletakse järgimisi

teemasid, et anda hinnang kas BTT käitamisega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju:

▪ ressursside hankimise mõju, seda nii puidutoorme kui veevõtu osas, sh mõju teistele

ressursikasutajatele;

▪ mõju kliimale;

▪ saasteainete heide vette ja pinnasesse;

▪ jäätmeteke ja erinevate jäätmete käitluse mõjud;

▪ avariiolukordade esinemine ja nende mõju, sh kemikaalide käitlemisega seotud õnnetused.

Seejuures ei anta hinnanguid, mis tuleb anda valdkondlike strateegiliste arengudokumentide

koostamisel ja teiste tegevuslubadega, kui kavandatav tegevus ei eelda strateegilisel tasandil määratud

ressursi kasutusmahu suurendamist. Näiteks ei hinnata ehitusmaavarade saadavust – BTT rajamisega

ei ole seotud ehitusmaavarade karjääride vm rajamine. Samuti ei hinnata metsa raiemahte ja seekaudu

võimalik mõju bioloogilisele mitmekesisusele – BTT tegevusega ei ole seotud konkreetsed metsalad,

millest puidu varuma hakatakse, raiemahud määratakse metsanduse arengukava alusel, riskide

maandamiseks on planeeritud ka import puidu tarneallikad (vt ka ptk 1.3.1).

Eeltoodud teemade hindamine et tähenda allpool tingimata konkreetset teemapeakirja vaid nad

kajastuvad teatud teemade raamistikus. Näiteks puidutoorme hankimise mõju avaldub eelkõige

vedudega kaasneda võiva müra kaudu, vee kui ressursi kättesaadavus teistele kasutajatele sõltub

eelkõige sellest, kas kavandatav tegevus muudab olemasolevat olukorda ja selle jätkumisega seotud

arengustsenaariumi.

3.3.1 Veevõtu mõjud

BTT tootmiseks vajaliku toorvee aastane vajadus on 12,5 miljonit m3 (25 m3/Adt toodetud tselluloosi

kohta). BTT I etapi tulemusena leiti, et toorveena on võimalik kasutada kombinatsiooni kaevandustest

väljapumbatavast veest – Ojamaa kaevandus, tulevikus avatav Uus-Kiviõli kaevandus ning täiendavalt

kaalutakse ka veevõtu võimalusi suletud Aidu karjääri alalt. Välistatud ei ole ka merevee kasutus.

Veevõtu mõjude täpsemaks väljaselgitamiseks viis (Eesti Geoloogiateenistus (EGT) eriplaneeringu

koostamise ajal läbi hüdrogeoloogilised uuringud ning koostas aruande39. Uuringuga analüüsiti

veevõtuvõimalusi BTT piirkonnas paiknevate erinevatest vooluveekogudest, et selgitada välja veevõtu

lahendus, mis oleks kõige väiksema keskkonnamõjuga. Järgnevalt on esitatud lühiülevaade EGT

uuringus väljatoodud vooluveekogude ja BTT piirkonnas tegutsevate ning suletud kaevanduste ja

karjääride seoste kohta. Nimetatud veekogude paiknemine on näidatud joonisel 3.1.

39 Eesti Geoloogiateenistus. “Lüganuse vald planeeritava biotoodete tehase tootmisvee allikate alternatiivid”, Rakvere 2023.

51

Joonis 3.1. Purtse jõe Lüganuse hüdromeetriajaama valgala, maakasutus ning kaevandatud alade

paiknemine (väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse 2023. a tööst)

▪ Ojamaa jõgi - Ojamaa kaevandustest väljapumbatav vesi suunatakse Ojamaa jõkke läbi Võrnu

kraavi ja Ratva oja. Ojamaa jõkke suunatakse ka Ratva toruallikate veed, mis dreenivad

lumesulaperioodil Viru kaevandusest ära liigvett. Ojamaa jõkke suubub Aidu karjääri väljavool.

Võrreldes eelmise sajandi keskpaigas ja käesoleval ajal kogutud andmeid võime järeldada, et

Ojamaa jõele on olnud ka ajalooliselt omane suur sesoone veetaseme kõikumine, mida näeme

ka praegu. Erinevalt varasemast suvised madalad vooluhulgad neelduvad nüüd kaevandusse,

seega jõuab madalveeperioodil Ojamaa jõest Purtse jõkke Ojamaa ja Uus-Kiviõli II

kaevandusvesi, millele lisandub Aidu karjääri väljavool.

Võrreldes kaevanduseelse perioodiga Ojamaa jõe minimaalset vooluhulka (0,06 m3/s) ja

viimaseid aastaid, mil minimaalne vooluhulk on 0,4 m3/s, siis suurem minimaalne vooluhulk

tuleneb Ojamaa kaevanduse kohal suurenenud netoinfiltratsioonist ning juurdevoolust Viru,

Sompa, Kohtla ja Uus-Kiviõli kaevandustest, kus on samuti looduslikust kõrgem sademete

netoinfiltratsioon. Suletud kaevandused aga paiknevad osaliselt Kohtla jõe looduslikul valglal.

▪ Erra jõgi - jõkke suunatakse Põhja-Kiviõli karjäärist välja pumbatud vesi.

52

▪ Hirmuse jõgi - saab alguse Sirtsi soost. Hirmuse jõgi piirneb alamjooksul uputatud Kiviõli

kaevandusega, mille veetase on 41,4 m ü.m.p, mis on madalam kui Hirmuse jõe põhi, seetõttu

neeldub osa jõe veest Kiviõli kaevandusse.

▪ Küttejõu kraav - suubub Purtse jõkke ja dreenib uputatud Kiviõli kaevandust.

▪ Kohtla jõgi - Kohtla jõkke jõuab mööda Vahtsepa kraavi suletud Käva ja Kukruse

kaevandusvee väljavool. Jõgi on kaevandustegevuse tulemusel osaliselt kuiv.

3.3.1.1 Alternatiivsed võimalused BTT tootmisvee saamiseks

BTT tootmisvee saamiseks jäid EGT uuringus täpsema vaatluse alla 4 erinevat alternatiivi: Vahtsepa

kraav, Ojamaa kaevandus, Uus-Kiviõli II kaevandus, Aidu karjäär. Kuna Vahtsepa kraavi suvised

vooluhulgad osutusid liiga väikesteks, siis langes ära veevõtu alternatiiv Vahtsepa kraavist. Järgnevalt

on esitatud lühikokkuvõte allesjäänud alternatiividest, mis jäävad kõik Purtse jõe valgalale (joonis 3.1):

▪ Veevõtt Ojamaa kaevandusest – Ojamaa kaevandus ammendub 2027. aastal. Senised

veeärastusmahud näitavad, et BTT-le vajaminevad kogused on kaevandusest kätte saadavad.

Kuid modelleerimise tulemusel selgus, et ka BTT aastasest vajadusest väiksema veekoguse

6 mln m3/a puhul saab probleemiks Alutaguse rahvuspargi Arvila SKV. Kuna kaevandamise

lõppfaasis tuleb kaevandus kahest küljest vastu Arvila SKV, siis on väga oluline, et pärast

kaevandustegevuse lõpetamist taastuks SKV ümber veetase võimalikult kiiresti, vastupidisel

juhul avaldub negatiivne mõju SKV-le. Pikas perspektiivis, kui lasta kaevandusel enne veega

täituda (5-7 aastat) seejärel alustada tarbimist 6 mln m3/a, siis Arvila SKV-le olulist mõju ei ole.

Hinnati ka tehnilist meedet, milleks oleks barjääri rajamine kaevanduskäikudesse Ojamaa

kaevanduse sulgemisprojekti osana, kuid leiti, et see ei too olulist leevendust.

▪ Veevõtt Uus-Kiviõli II kaevandusest – Uus-Kiviõli II kaevandusest oleks võimalik vett võtta

Ojamaa kaevanduse ammendumise järel, sest selleks ajaks on Uus-Kiviõli II veeärastus

saavutanud sellised kogused, mis tagaksid BTT jaoks vajaliku veekoguse. Hüdrogeoloogilise

uuringuga modelleeriti Uus-Kiviõli II kaevanduse arengut aastatel 2024-2039. Tulemused

näitasid, et BTT-le vajalik veekogus (18 000 m3/d -35 000 m3/ööp) on tagatud hiljemalt 2028.

aastaks, kuid Uus-Kiviõli II kaevanduse veeärastus ohustab Kaasiksoo veerežiimi. Kuna

eeldatava mõju põhjustajaks on kaevandustegevus, siis koostatakse Uus-Kiviõli II kaevanduse

KMH-s kaitsealuse Kaasiksoo säilitamiseks seirevõrgu rajamis- ja seirekohustus ning mõjude

ilmnemise korral kaevetööde edasi liikumise peatamise või veetõkke rajamise kohustus.

Kaasiksoo veerežiimi seisukohast ei ole oluline, kas töötavast kaevandusest pumbatakse vett

Ojamaa jõkke või juhitakse BTT-sse.

▪ Veevõtt Aidu karjäärist – hüdrogeoloogilises uuringus toodi välja, et tuginedes veetaseme ja

vooluhulga mõõtmisele Aidu karjääris, määrab veetaseme ja Aidust välja voolava veehulga ära

lumikatte paksus ning selle sulamise dünaamika. Vegetatsiooniperioodil, koos põuase suvega,

on aurumine suurem kui sademete hulk ning sellel perioodil on Aidu karjääri toiteallikaks

ümbritsev põhjaveekiht ning Kohtla kaevandus, mille veevaru sõltub samuti sügistalvistest

sademetest. Käesoleval ajal varieerub Aidu karjääri vooluhulk 2 – 0,15 m3/s. Modelleerimise

tulemused näitasid, et peale Ojamaa kaevanduse sulgemist ning veetaseme taastumist

kaevanduses, tõuseb veetase Kohtla kaevanduses tasemeni 46-47 m ü.m.p (2-3 m) ja Sompa

kaevanduses 50-52 m ü.m.p ning see tõstab tulevikus Aidu karjäärist välja voolava vee hulka.

Seega suurvee ajal, tagab Aidu väljavool BTT vajadused, kuid kuival ja kuumal suvel, nagu

seda oli nt 2023. aasta, jääb veest BTT vajadusteks puudu.

Arvestades EGT uuringus välja toodud kitsaskohti, mis viitasid sellele, et suurveeperioodil on vett palju,

kuid madalveeperioodil jääb veest puudu, jõuti BTT eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel

järeldusele, et BTT tehnoloogiliseks veevõtuks on siiski kõige sobilikum suletud Aidu karjäär.

53

Suletud Aidu karjääri võib põhimõtteliselt vaadelda olemasoleva veehoidlana. OÜ Entec Eesti koostas

uuringu, milles analüüsiti Aidu karjääri sobivust BTT tehnoloogiliseks veevõtuks40. Järeldati, et kuna

olemasolev Aidu karjääri väljavool ei taga perioodiliselt vajalikku veevõtu mahtu, siis on vajalik Aidu

karjääri väljavoolu juurde rajada regulaator, et suurvee ajal saaks vett paisutada ning madalveeperioodil

kasutada karjääri varutud vett. Aidu karjääri veemahtu (ligikaudu 26 mln m3)41 arvestades kujuneks

maksimaalne veealandus karjääri veetasemes, sh sõudekanalis umbes 1 m: kevadise suurvee ajal

tõstetakse veepinda kõrguseni 42,5…43 abs m ning madalavee perioodil väheneb veepinna kõrgus

kuni 42 abs m-ni, mis on Aidu sõudekanali madalaim projekteeritud veepind42.

Lisaks EGT uuringus käsitletud magevee allikatele ei välistatud detailse lahenduse koostamise etapis

tehnoloogilise vee allikana merevee kasutamise võimalust. Merevee kasutamise puhul mõju Narva-

Kunda lahe rannikuveekogumi koguselisele seisundile puudub, kuna BTT heitvesi juhitakse Narva

lahte. Merevee kasutamine nõuab vee magestamist. Magestamise käigus eraldatud soolad jt ained

juhitakse tagasi Narva lahte. Arvestades, et magestamise protsessi käigus mingeid täiendavaid aineid

merevette ei lisata, siis puudub magestamisel tekkinud kontsentraadi juhtimisel tagasi Narva lahte mõju

Narva-Kunda lahe rannikuveekogumi keemilisele seisundile.

3.3.1.2 Aidu karjäärist veevõtuga kaasnevad mõjud

Kaevandatud Aidu karjääriala kogupindala on 25 km2. Aidu põlevkivikarjäär töötas aastatel 1974‒2012.

Põhjaosas piirneb Aidu karjäär varem kaevandatud Kohtla karjääri alaga (4 km2) ja idaosas Kohtla

kaevandusega43.

Aidu karjääri piirkonna hüdroloogilist režiimi mõjutavad põlevkivikaevanduste veeärastused, suletud

kaevandustes toimuvad veetaseme muutused, kuivenduskraavide võrgud ja looduslikud tegurid

(sademed, evapotranspiratsioon, taimkate)44. Need tegurid on muutnud ümbritsevate jõgede, järvede

ja soode looduslikku veerežiimi. Endises Aidu karjääris on peale karjääriala sulgemistööde lõpetamist

alal pinnavee looduslik veetase taastunud. Pinnalähedane põhjavesi ja sademevesi on moodustanud

endistesse juurdepääsuteede kanalitesse (tranšeedesse) veega täitunud kanalid. Kanalite äravool on

suunaga Ojamaa jõkke45, äravool toimub Lüganuse valla Aidu küla Kalakasvanduse kinnistul

(katastriüksuse tunnus 43801:001:0155) paikneva truubi kaudu.

Aidu karjääri sulgemise hüdrogeoloogilises prognoosis46 arvestati, et Aidu ala veest umbes 44%

pärineb Kohtla kaevandusest, kuid karjääri sulgemisel 2012. a täitus karjäär kolmveerand aastat

kiiremini kui prognoositud, mis viitab põhjavee suuremale osakaalule47. Aidu karjäärist tekkinud

veekogu on põhjalikumalt uuritud LIFE IP CleanEST veemajanduse integreeritud projekti käigus48, mille

uuringud läbivalt käsitlevad Aidu pinnaveesüsteemi põhjaveest toituvana. Täpset hüdrogeoloogilist

mudelit Aidu karjääri veerežiimi kohta tänaseni koostatud pole, kuna aheraine filtratsioonimooduli kohta

40 OÜ Entec Eesti, 2024. Veevõtu võimaluste uuring Aidu karjäärist VKG biotoodete tehase tarbeks. 41 Jürimaa, K. J., 2022. Aidu karjääri tekkinud järvistu veemahu modelleerimine. Bakalaureusetöö geograafias. Tartu Ülikool 42 Enefit Kaevandused AS, Eesti Energia AS, 2019. Enefit Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt. 43 Eesti Loodushoiu Keskus, 2020. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C.8 Ülevaade Aidu karjääri ja

Narva karjääri tranšee 13 ning piirkonna vanemate karjääriveekogude uuringutest. https://lifecleanest.ee/et/kaevandusalad 44 Polikarpus, M., 2021. Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee Kohtla-Järvele suunamise mõjud piirkonna looduslikele veesüsteemidele, Rakvere. 45 Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, töö nr 7-21.1/17/2021. Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. 46 Savitski, L., Savva, V. 2009 Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus -Kiviõli

kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. EGF 9154 47 LIFE/IPE/EE/000007 alategevus C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku

kujundamine kaevandatud aladel. Ülevaade nikli sisaldusest Aidu ja Narva karjääri tranšee 13 veekogude süsteemis. EKUK Tallinn 2020. https://lifecleanest.ee/et/kaevandusalad 48 https://lifecleanest.ee/et/projektist

54

info saamine on väga keeruline. EGT viis perioodil 02.04 – 02.05.2024 läbi katse, mille käigus suleti

Aidu idapoolsemate tranžeede juures asuv truup liivakottidega, et saada aru, kas tranžeed on omavahel

ühenduses ainult truubiga või toimub vee liikumine ka läbi tranžeede vahel paiknevate aheraine-

puistangute. Läbi viidud sulgemiskatse näitas, et liivakotid sulgesid küll vee liikumise idatruubis, kuid

veetasemed mõlemal pool truupi olid praktiliselt sarnased (vahe 2 cm). Siit on võimalik edasiseks

veevõtu projekteerimiseks kaks lähenemist:

▪ Järeldada, et aheraine juhib hästi vett ja veetaseme alandamine ükskõik millises Aidu kanalis

mõjutab kogu Aidu karjääri veetaset, sealhulgas ka sõudekanalis. Aidu karjääri käsitletakse kui

ühtset veekogu.

▪ Kui soovitakse käsitleda kahte idapoolsete tranšeed eraldi reservuaarina, tuleb teha

täiendavaid uuringuid, et hinnata aheraine poorsust – seinte veepidavust. Vajadusel nähakse

ette meetmed läänepoolsete seinte tihendamiseks.

Aidu karjääri väljavool jääb varasemate andmete kohaselt vahemikku 0,99-1,929 m3/s, keskmiselt

1,002 m3/s)49. EGT mõõtis Aidu karjääri veetaset täppis-GPS-iga 03.05.2022 - 42,70 m ü.m.p ja

17.11.2022 42,35 m ü.m.p (EH2000), veetaset mõõdeti Aidu väljavoolu truubi juurest. Vooluhulka

mõõdeti 06.07.2022 ja 06.09.2022 tulemused olid vastavalt 0,63 m3/s ja 0,3 m3/s. Kõige väikseim

vooluhulk registreeriti 14.08.2023 0,15 m3/s.39

BTT tehnoloogilise vee võtmisel Aidu karjäärist tõenäolist väheneb karjääri väljavoolu kaudu Ojamaa

jõkke voolava vee kogus. BTT tööle hakkamine on kavandatud kõige varasemalt 2028. aastasse.

Samasse perioodi langeb Ojamaa kaevanduse sulgemine, mistõttu väheneb Ojamaa jões vooluhulk ka

Ojamaa kaevandusvete võrra. Nimelt toimub Ojamaa kaevanduse sulgemise järel aastatel 2028-2034

Ojamaa kaevanduse täitumine. Kaevanduse veega täitumine on vajalik selleks, et leevendada Ojamaa

kaevanduse veeärastuse negatiivseid mõjusid Alutaguse rahvuspargi Arvila SKV-le. Ojamaa

kaevanduse täitumise ajal ei anna kaevandus vett Ojamaa jõkke juurde. Samas aga kompenseerib

Uus-Kiviõli II kaevandusvete suunamine Ojamaa jõkke Rebu veelasu (asukoht: X:6577410; Y: 675193)

kaudu vooluhulga vähenemise. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste hüdrogeoloogiliste mõjude

hindamise aruande50 kohaselt sõltub kaevandamisega kaasnev põhjavee väljapumpamise maht

kaevanduse arengustaadiumist olles mudelprognoosi alusel vahemikus 27 000 – 106 000 m3/ööpäevas

(st algusaastatel u 0,5 m3/s, lõppfaasis u 1,23 m3/s). Alates 2034. aastast on prognoosi kohaselt

Ojamaa kaevandus veega täitunud ning ka Kohtla ja Sompa kaevandustes on veetase tõusnud.

Veetaseme tõus Kohtla kaevanduse põhjaosas põhjustab Aidu karjääri voolava vee hulga suurenemist.

Prognoosi kohaselt väheneb Aidu karjäärist Ojamaa jõkke juhitava vee kogus alates BTT tööle

hakkamisest (2027) kuni Ojamaa kaevanduse täitumiseni (2034). Sellesse perioodi võib seetõttu jääda

ka aegu, mil madalveeperioodil Aidu karjäärist vee väljavool lakkab (kuna seda kasutatakse

veehoidlana ja toimub BTT toorvee tarbimine; teadaolevalt väljavool katkeb, kui veepind langeb

kõrguseni 42,28 m abs, st ka olemasolevas olukorras on esinenud vee väljavoolu katkemisi). Kuid Aidu

karjääri veehoidla projekteerimisega on võimalik veevõtt lahendada selliselt, et madalveeperioodil

alandatakse veetaset rohkem karjääri kahes idapoolses tranžees, et vältida liigset veetaseme

alandamist sõudekanalis. Sellise lahenduse puhul toimuks karjäärist vee väljavool ka madalvee ajal

sarnaselt olemasoleva olukorraga. Kavandatud veevõtu puhul Aidu karjäärist ei ole ette näha negatiivse

mõju avaldumist Ojamaa jõele, kuna jõge toidab ka täna suuresti kaevandusvesi ning BTT rajamise

järgsel perioodil hakkab jõge toitma suletava Ojamaa kaevanduse asemel Uus-Kiviõli II kaevandusest

väljapumbatav vesi.

49 Tamm, I. 2021 LIFE IP CleanEST projekti tegevus C.8. Põlevkivi kaevandatud ala ise -voolsete

väljalaskmete veekeemia ja veekoguste uuring ning mõju hinnang pinnaveekogumitele 50 Polikarpus, M., Tarros, S., Osjamets, M., Raidla, V., Pärn, J., Paat, R., Jõeleht, A., Kohv, M.,

Marandi, A., Latsepov, L., 2023. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste hüdrogeoloogiliste mõjude hindamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. EGF- 9838.

55

Aidu karjääris vee pumpamisega BTT tehasesse võib avalduda negatiivne mõju Aidu sõudekanali

veetasemele. Seetõttu tuleb ette näha tehnilised lahendused vältimaks veetaseme langemist

madalamale kui 42 abs m, mis on sõudekanali projekteeritud madalaim veepind. Seda on võimalik teha

lühiajaliselt nt Uus-Kiviõli II kaevandusest väljapumbatava vee juhtimisega sõudekanalisse40. Aidu

karjääri ja sõudekanali veetasemete reguleerimise täpne tehniline lahendus antakse Aidu karjääri

veehoidla, sh regulaatori rajamise projektis. Samuti täpsustatakse projekti koostamise etapis tehnilise

veevõtu asukoht ja pumpla paiknemine. Eeldatavasti hakkab pumpla paiknema Aidu karjääri

idapoolseimal tranžeel, kuna toorvee trass on kavandatud olemasoleva Ojamaa konveieri asukohale.

3.3.1.3 Veevõtu mõjud Purtse jõele

Kaevanduste veeärastused on kujundanud Purtse jõe äravoolu valgalasiseselt ümber. Kaevandusvee

suunamine Ojamaa jõkke suurendas selle äravoolu ja samal ajal vähenes äravool Kohtla jõe

ülemjooksul51. Olemasolevas olukorras mõjutab Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee

lisandumine Purtse jõe vooluhulka, suurendades seda võrreldes ajaloolise vooluhulgaga enne

kaevanduste avamist piirkonnas.

BTT eriplaneeringu detailse lahenduse käigus läbi kaalutud võimalikud magevee allikad (Ojamaa ja

Uus-Kiviõli kaevandused, Aidu karjäär) jäävad kõik Purtse jõe valgalale (Joonis 3.1). Purtse jõe valgala

on 809 km2, jõgi on 51 km pikk ja algab Sirtsi soost ning suubub Soome lahte. Purtse jõe vasakpoolsed

lisajõed on Erra ja Hirmuse ning parempoolsed Ojamaa ja Kohtla. Purtse jõe valglat katab 15% soo,

35% mets, 30% põllumajandusmaa ning 20% valgalast hõlmavad kaevandused või altkaevandatud

alad, mis on suuremalt osalt kaetud samuti metsaga39.

Lüganuse lävendil mõõdetakse Purtse jõe vooluhulka alates 1923. aastast, hüdromeetriajaama valgala

on 784 km2. Purtse jõe ajalooline keskmine vooluhulk on 6,68 m3/s, ajalooline miinimum 0,28 m3/s ja

ajalooline maksimaalne vooluhulk 165 m3/s (vt joonis 3.2Error! Reference source not found.).

Purtse jõe pikaajaline keskmine veetase on Keskkonnaagentuuri andmetel 0,508 m, minimaalne

veetase -0,16 m mõõdeti 24.09.1926 ja maksimaalne veetase 2,53 m mõõdeti 24.04.1931. Kõige

veerohkem on jõgi vahetult pärast lumesulaperioodi, aprillis, ning kõige veevaesem juulis.

Vooluhulkade erinevus suurvee ja madalvee perioodil erineb keskmiselt pea 10 korda. Maksimaalsetes

vooluhulkades on näha langustrendi. Keskmiste ja minimaalsete vooluhulkade muutusel on seos

kaevandustegevusega, kuna kaevanduspiirkondades on tugevalt muutunud nii Purtse jõge toitva

põhjaveekihi filtratsiooniomadused kui ka vee liikumise suund39.

Kavandatav veevõtt omab eeldatavat mõju Purtse jõe (VEE1013100) hüdroloogilisele režiimile ja

seekaudu ökoloogilisele seisundile (koondseisund Ojamaa jõest suudmeni on hinnatud halvaks). BTT

tehnoloogilise veevõtuga viiakse Purtse jõe valgalalt vesi välja. Kõige suuremat negatiivset mõju omab

vee väljaviimine Purtse ja selle lisajõgede vooluhulkadele just madalveeperioodil, suurvee ajal

negatiivse mõju avaldust ette näha ei ole. Seetõttu on oluline lahendada tehnoloogilise vee võtmine

Aidu karjäärist selliselt, et karjääri muutmisel veehoidlaks oleks sinna maksimaalselt võimalik koguda

kevadist suurvett, mida BTT-s kasutada.

Keskkonnaamet on määranud Purtse jõe 95 % ületus tõenäosusega sanitaarvooluhulgaks Lüganuse

lävendil maist oktoobrini 0.45 m3/s52. Olemasolevas olukorras mõjutab Purtse jõe vooluhulka

kaevandustegevus ja see mõju jätkub ka tulevikus. Kuni Ojamaa kaevanduse sulgemiseni toidab Purtse

jõge Ojamaa kaevandusest välja pumbatav vesi, 2028-2039 tagab Purtse jõe sanitaarvooluhulga Uus-

Kiviõli II ja hiljem Uus-Kiviõli I kaevandus.

51 Savitski, L., Savva, V. 2009 Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus -Kiviõli

kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. EGF 9154. 52 Nõue pärineb Koprapere OÜ-le antud keskkonnaloast nr L.VV/327250

56

Joonis 3.2. Purtse jõe aastamaksimum, -keskmine ja -miinimum vooluhulgad ajavahemikus 1923-2021

Lüganuse hüdromeetriajaama andmetel (allikas: Eesti Geoloogiateenistus. “Lüganuse vald)

Prognoosi kohaselt töötavad kaevandused kuni aastani 2051. Kaevanduste sulgemise järel hakkab

taastuma looduslik olukord, kuigi piirkonna pinnaveekogude veetasemeid jäävad alatiseks mõjutama

kaevandused ning nende käikudes paiknev vesi. Arvestada võib, et kaevandustest väljapumbatava vee

juhtimise lakkamisel pikenevad tõenäoliselt madalveeperioodil miinimumvooluhulka kestvused, kuna

langeb ära kunstlik põhjavee juhtimine pinnavette. Siiski ei ole ette näha, et kaevanduste sulgemise

järel võiks BTT tehnilise vee võtmine Aidu karjäärist omada olulist negatiivset mõju Purtse jõe

vooluhulgale tingimusel, et Aidu karjääri veehoidlas kasutatakse BTT jaoks maksimaalselt ära

suurveeperioodil kogutud vett.

Lähtuvalt eeltoodust ei põhjusta BTT rajamine ja käitamine võrreldes nn 0-stsenaariumiga olulisi

muutusi Purtse jõe ökoloogilises seisundis ja ei mõjuta ka majandustegevusi, mis kasutavad Purtse jõe

vett. Seetõttu ei ole nende teemade põhjalikum analüüs BTT rajamise kontekstis vajalik.

3.3.2 Heitvee käitlemise mõjud

3.3.2.1 Heitvee puhastamise alternatiivsed võimalused

BTT eriplaneeringu algatamisel ja I etapi hindamistes arvestati aastas 12,5 mln m3 puhastatud heitvee

tekkega. Detailse lahenduse etapis on planeeringu koostamisest huvitatud isik teinud tehnoloogilised

valikud, mille tulemusena heitvett tekib ca 7 mln m3 aastas (14 m3/Adt toodetud tselluloosi kohta).

BTT reovee puhastamise lahenduse leidmiseks viidi detailse lahenduse etapis läbi uuring ja kaaluti

kolme alternatiivi53:

53 OÜ Entec Eesti, 2024. VKG biotoodete tehase heit - ja reovee käitlemise uuring.

57

▪ 1. Reovee puhastamine BTT territooriumil ning heitvee suunamine Kohtla- Järve

reoveepuhasti heitvee kollektorisse;

▪ 2. Puhastamata või osaliselt puhastatud reovee juhtimine käitlemiseks Kohtla-Järve

reoveepuhastisse;

▪ 3. Biotoodete tehase heitvee taaskasutamine.

Uuringus järeldati, et Kohtla-Järve olemasoleva reoveepuhasti tehnoloogia ei võimalda vastu võtta BTT

reovett, sest ei suuda tagada BTT reovee omadustest tulenevalt asumiheitveele esitatud piirväärtuseid,

mistõttu on vajalik BTT-l oma reoveepuhasti ehitamine tehase juurde. Jõuti ka järeldusele, et BTT

reovee käitlemine tehase juures võimaldab oluliselt lihtsamalt tööstuse heitvee taaskasutust tehases

ning lihtsam on ka reoveesette käitlus, samuti võimaldab BTT heitvee juhtimine suublasse eraldi Kohtla-

Järve reoveepuhasti heitveest tehasel kasutada tööstusele kehtestatud heitvee piirväärtusi.

Uuringu tulemusena selgus, et BTT-le on vajalik rajada oma heitvee kollektor, sest olemasolevate

kollektorite jõudlus ei ole piisav ja heitvee ühtlustamine nõuab ebamõistlikult suuri mahte. Rajades BTT

heitvee kollektori olemasolevate kollektorite juurde või DN600 asemele, tõstetakse süsteemi

toimekindlust, sest ühe kollektori avarii korral on tagatud heitvee äravool suublasse suurel osal aastast.

3.3.2.2 Heitvee suublasse juhtimisega kaasneva mõju olulisuse prognoos

BTT eriplaneeringu algatamisel ja I etapi hindamistes arvestati 12,5 mln m3 puhastatud heitvee tekkega

ja selle juhtimisega meresuublasse.

Eriplaneeringu koostamise I etapil tehti KSH aruande avalikul arutelul ettepanek, et meresuubla asemel

kasutataks suublana Purtse jõge. Sellega välditaks võimalikke mõjusid, mis tekiksid 12,5 mln m3 vee

ärajuhtimisega Purtse jõe valglast. Arvestades Eestis kehtestatud nõudeid suublasse juhitava heitvee

koostisele ja Purtse jõe vooluhulkasid, ei ole heitvee juhtimine Purtse jõkke võimalik (vee koostisest ja

õiguslikest teemadest vt ptk 3.3.2.3).

Meresuubla kollektori kavandamisega seoses viidi eriplaneeringu I etapis läbi modelleerimine, millega

hinnati täiendava reostuskoormuse mõjusid Narva-Kunda lahe rannikuveekogumile ja Narva lahe vee-

kvaliteedi näitajatele (nii vee keemiale, hapnikutingimustele kui elustikule). Selleks koostas Tallinnna

Tehnikaülikool Meresüsteemide Instituut koostöös Tartu Ülikool Eesti Mereinstituudiga uuringu „Viru

Keemia Grupp AS'i biotoodete tootmiskompleksi heitvee süvamereväljalasu mõju uuring“54.

Uuringus modelleeriti kavandatava BTT tootmiskompleksi heitvee süvamereväljalasuga kaasnevaid

mõjusid kahes võimalikus asukohas (Joonis ):

▪ stsenaarium I (rannikulähedane 59.4575 oN, 27.2000 oE; sügavus: 13.2 m)

▪ stsenaarium II (avamerepoolne 59.4742 oN, 27.2000 oE; sügavus: 20.6 m).

Avamerepoolse süvalasu korral segatakse vee pinnakihti vähem saasteaineid, sest süvamerelask jääb

sügavamale kui suvine termokliin, mis pidurdab intensiivset vertikaalset segunemist.

Uuringus toodi välja, et Soome lahe kaguosa pinnaveekogumi keskkonnaseisund on praegu

ebarahuldav, mis on tingitud Soome lahe merevee liiga suurtest toitainete kontsentratsioonidest. Sellel

foonil ei avalda kavandatava BTT tootmiskompleksi täiendav reostuskoormus selget mõju piirkonna

toitainete sisaldusele ning mereelustiku indikaatorite näitajatele, kui ärajuhitavas heitvees vastaks

saasteainete kontsentratsioon PVT või Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 lisa 1

maksimaalsetele lubatud väärtustele aastaringselt. Veelgi enam, uuringuga ei tuvastatud BTT

tootmiskompleksi täiendava reostuskoormuse mõju ka Läänemere tegevuskava (BSAP)55

realiseerumise stsenaariumi korral.

54 Tallinnna Tehnikaülikool Meresüsteemide Instituut, Tartu Ülikool Eesti Mereinstituudiga uuringu „Viru Keemia Grupp AS'i biotoodete tootmiskompleksi heitvee süvamereväljalasu mõju uuring“. Tallinn, 2023. 55 https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/merekeskkonna-kaitse/laanemere-kaitse

58

Käesoleva aruande ptk 1.2.4.7 kohaselt projekteeritakse BTT reoveepuhasti selliselt, mis arvestab

PVT-d ja tagab väljalasus järgmised PVT-ga reguleeritud saasteainete prognoositud sisaldused

(näidatud aastakeskmine kontsentratsioon ja sellele vastav kogus 7 mln m3/a heitvees, PVT kohane

aastakeskmine heitetase pleegitatud sulfaattselluloosi tootmisel, samuti prognoositav maksimaalne

sisaldus, mis võib lühiajaliselt esineda):

▪ KHT ~600 mg/l (efektiivsus ~81%), 4 200 t/a (8,4 kg/Adt. PVT vahemik 7-20 kg/Adt),

maksimaalselt 1 250 mg/l (st lubatud taseme ülempiir);

▪ BHT7 12 mg/l (efektiivsus ~99%), 84 t/a (PVT kohast heitetaset ei ole kehtestatud),

maksimaalselt 17 mg/l (lubatud kuni 125 mg/l);

▪ Nüld 8 mg/l (efektiivsus ~86%), 56 t/a (0,112 kg/Adt, PVT vahemik 0,05-0,25 kg/Adt,),

maksimaalselt 10 mg/l (lubatud kuni 15 mg/l);

▪ Püld 0,8 mg/l (efektiivsus 90%), 5,6 t/a (0,011 kg/Adt, PVT vahemik 0,01-0,03 kg/Adt),

maksimaalselt 0,5 mg/l (lubatud 2 mg/l);

▪ Hõljuvaine 25 mg/l (efektiivsus ~55%), 175 t/a, (0,35 kg/Adt, PVT vahemik 0,3-0,15 kg/Adt)

maksimaalselt 50 mg/l;

▪ AOX 9 mg/l, (efektiivsus ~62%), 63 t/a, (0,126 kg/Adt, PVT vahemik 0-0,2 kg/Adt),

maksimaalselt 13 mg/l (Eesti õigusaktidega ei reguleerita).

Üldiselt vastab projekteeritud heitetase PVT-ga seotud heitetasemete alumise piirkonna väärtustele,

kõige kõrgem suhteline tase on lämmastikult, mille heide jääb PVT vahemiku esimesse kolmandikku.

Samas kontsentratsioonipõhise lähenemise puhul moodustavad maksimaalsed kontsentratsioonid

50-100% heite piirväärtusest. Samas ei ole see asjaolu olulise keskkonnamõju tekitaja.

Peamised riskid merevee kvaliteedile on seotud kahealuseliste fenoolide sattumisega merevette ning

need riskid olid oluliselt (kolm korda) väiksemad rannikust eemal oleva süvamerelasu korral. Läbiviidud

stsenaariumarvutused näitasid, et ka sellise keskkonnariski mõju piirkonna mereelustikule on

marginaalne so. olulised kumulatiivsed mõjud, mis oleks seostatavad biotoodete tootmiskompleksi

täiendava reostuskoormusega, puudusid. Järgnevas punktis on analüüsitud põhajlikumalt BTT heitvees

olevate ohtlike ainete heite vastavust Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 nõuetele.

Joonis 3.3. Põhja-Eesti rannikumere modelleerimiseks kasutatud sügavusandmestik. Punane marker

tähistab heitveelasu asukohta vastavalt stsenaariumile 1 ja sinine vastavalt stsenaarium 2. Must

katkendlik joon tähistab 20 m samasügavusjoont (väljavõte Tallinnna Tehnikaülikool meresüsteemide

instituudi ja Tartu Ülikool Eesti mereinstituudi 2023 uuringust. „Viru Keemia Grupp AS'i biotoodete

tootmiskompleksi heitvee süvamereväljalasu mõju uuring“).

59

3.3.2.3 Ohtlike ainete suublasse juhtimine BTT heitveega

PP PVT viitedokumendi andmetel on tselluloosimassi tootmisel tekkivas reovees ekstraktiivaineid jm

orgaanilisi aineid, erinevate metallide ja metalloidide soolasid, pleegitamisel klooriühendite kasutamisel

tekivad adsorbeeruvad halogeenorgaanilised ühendid (AOX). PVT järeldustega reguleeritakse

pleegituskemikaalide kasutamist (PVT nr 19 on veekogusse sattuvate saasteainekoguste

vähendamiseks kasutada täielikult elementaarse kloori vaba pleegitamist) ning on kehtestatud heite

piirväärtused AOX-le, teiste ohtlike ainete heitele ei ole heite piirväärtusi kehtestatud. Lisaks piiratakse

PVT-ga nr 3 raskesti biolagundatavate orgaaniliste kelaadimoodustajate (EDTA, DTPA) kasutamist

pleegitusprotsessis, et vältida raskmetallide veekeskkonnas uuesti ringlusse sattumist.

Teiste ohtlike ainete kasutamist ja/või heidet ei reguleerita - puidu ettevalmistamisel ja sulfaatselluloosi

keetmisel ei kasutata tehnoloogilises protsessis veekeskkonnale ohtlike aineid. PVT viitedokumendis

nimetatud saasteainete rühmad, sh raskmetallid pärinevad töödeldavast puidust. PP PVT nr 10 järgi

kuuluvad suublasse juhitavas heitvees seiratavate saasteainete hulka raskmetallid nagu Zn, Cu, Cd,

Pb ja Ni (loetelu on avatud), seiresagedus kord aastas. PP PVT viitedokumendi ptk 3.2.2.5.2 on viidatud

raskmetallide tüüpilisele heitele heitveega pleegitamata ja pleegitatud sulfaattselluloosi tootmisel: Cd

0,03 ja 0,1 g/Adt, Pb 0,3 ja 0,4 g/Adt, Cu 0,5 ja 1 g/Adt, Cr 0,2 ja 0,7 g/Adt, Ni 0,4 ja 0,9 g/Adt ning Zn

5 ja 15 g/Adt. Need andmed pärinevad 1994. aastast ja võib eeldada, et suurem raskmetallide heide

pleegitamisel on kelatiseerivate kemikaalide kasutamise tõttu peroksiidpleegitamisel, mille tulemusena

tehases tekkivad lahustumatud raskmetallide kompleksid, mis jääksid suuremas osas setetesse,

viiakse lahustuvasse olekusse.

Üldiselt ei ole uuringutes, HELCOM aruannetes jm tselluloositööstuse raskmetallide sisaldusele

heitvees tähelepanu pööratud. Kui võtta kokku Rootsi 15 Kraft-tehnoloogiaga tselluloositehaste heitvee

seiretulemused 2007-201756 ja eeldada Eesti puidu sarnast raskmetallide sisaldust Rootsi puidule

(tegelikult varieerub raskmetallide sisaldus väga suures vahemikus sõltuvalt kasvukoha keskkonna-

tingimustest ja ka inimtekkelistest mõjuritest), siis keskmistamise tulemusena oleks BBT reoveepuhasti

väljalasus raskmetalle järgmiselt (kogused 500 000 t/a tselluloosi tootmisel, kontsentratsioonid

arvutatud heitvee kogusel 14 m3/Adt ehk 7 mln m3/a), võrdlevalt on esitatud heite vastavus Keskkonna-

ministri 08.11.2019 määruse nr 61 lisa 1 piirväärtustele (täiendavalt on viidatud ’EL’, kui see on

kehtestatud saasteainele, millele on määratud Euroopa Liidu tasandil keskkonnakvaliteedi piirväärtus):

▪ As: 28 mg/Adt, 14 kg/a, 2 µg/l; heite piirväärtus 10 µg/l;

▪ Cd: 40 mg/Adt, 20 kg/a, 2,86 µg/l; heite piirväärtus 5 µg/l (EL);

▪ Cr 110 mg/Adt, 55 kg/a, 7,86 µg/l; heite piirväärtus 50 µg/l;

▪ Cu 256 mg/Adt, 128 kg/a, 18,3 µg/l; heite piirväärtus 15 µg/l;

▪ Hg 1mg/Adt, 0,5 kg/a, 0,071 µg/l; heite piirväärtus 1 µg/l (EL);

▪ Ni 105 mg/Adt, 52,5 kg/a, 7,5 µg/l; heite piirväärtus 34 µg/l (EL);

▪ Pb 82 mg/Adt, 41 kg/a, 5,86 µg/l; heite piirväärtus 14 µg/l (EL);

▪ Zn 4 505 mg/Adt, 2252,5 kg/a, 321,8 µg/l; heite piirväärtus 50 µg/l.

Eestis lähenemine, kus õigusaktiga on kehtestatud heite piirväärtused raskmetallidele (lisaks

eelnimetatutele on määruse 61 lisas 1 nimetatud baarium heite piirväärtusega 100 µg/l ja tina 3µg/l)

erineb enamike teiste EL ja ka Läänemere konventsiooni riikide praktikast. HELCOMi avaldatud

dokumentidest selgub, et Läänemerega seotud asulate reoveepuhastite väljundi raskmetallide

keskmine kontsentratsioon oli baariumil ~10 000 µg/l, tsingil ja niklil ~1500 µg/l, vasel ~200 µg/l57, st

ligikaudu 4 – 100 korda üle Eestis kehtestatud heite piirväärtuste.

56 VKG Fiber BTT tehnoloogilise projekteerimise koordinaatori Daniel Paalsoni edastatud

koondanalüüsist 57 Policy brief on heavy metals. Baltic Marine Environment Protection Commission.

https://helcom.fi/wp-content/uploads/2022/03/policy-briefs-heavy-metals.pdf

60

Kui hinnata Soome tselluloositehaste keskkonnakomplekslubades toodud heitetasemeid, siis

raskmetallide heited on loa taotluse osas ära toodud aastas keskkonda suunatava kogusena (nt Kemi

tehase vase heide 767,6 – 1010 kg/a ja tsingil 852,9 – 1540 kg/a) aastatel 2014-2017, kuid loas on

näidatud ainult PVT-ga reguleeritud heited (st raskmetalle välja ei tooda, neile viidatakse kui looduslikku

päriolu ainetele) ja mitte kontsentratsioonipõhisena vaid teatud ajaperioodil lubatud kogusena. 58,59

Neid asjaolusid arvestades pöördus planeeringust huvitatud isik Kliimaministeeriumi poole selgituste

saamiseks ja ettepanekuga muuta heite piirväärtusi selliselt, et need oleks vastavuses parima võimaliku

tehnika rakendamisel tekkiva heitega. Vastuses viitas Kliimaministeerium, et keskkonnaministri

määrust nr 61 heitvee ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtuste osas. Piirväärtuste ajakohastamiseks tellis

Keskkonnaministeerium 2021. a Tartu Ülikoolilt uuringu „Ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine reo-

ja heitvees“ läbiviimise, mille teostamisel osales eri valdkondade ekspertidest koosnev töörühm.

Uuringu koostamisel analüüsiti põhjalikult ohtlike ainete osas olemasolevat olukorda (sh ka

naaberriikide praktikat, ainete toksilisust ja liikuvust, seiretulemusi, pinnavee kvaliteedinõudeid) ning

tehti ettepanekud heitvee ohtlike ainete nimekirja ja piirväärtuste uuendamiseks, arvestades ka, et

piirväärtused peavad tagama veekeskkonna ja inimeste tervise kaitse. Antud uuringu läbiviimisel

analüüsiti ka põhjalikult heitvees tsingi piirväärtust ning tehti ettepanek heitvees tsingi uueks

piirväärtuseks määrata 200 µg/l ehk tsingi piirväärtust on juba kavandatud oluliselt tõsta võrreldes seni

kehtiva piirväärtusega. Lisaks juhiti tähelepanu, et määrus nr 61 § 11 lg 6 ja 9 võimaldab teatud

tingimustel sätestatud ohtlike ainete piirväärtusi ületada, st määrates segunemispiirkonna. Selleks tuleb

esitada vastavasisuline taotlus keskkonnaloa või muu veeheidet reguleeriva loa andjale, st

Keskkonnaametile, koos tegevuskava projektiga. Kui loa omaja või taotleja rakendab tööstusheite

seaduse mõistes PVT-d, otsustab tegevuskava koostamise vajaduse Keskkonnaamet.60

Kliimaministeerium tõi välja ka asjaolu, et praegu ei ole võimalik täpselt prognoosida, milliseks kujuneb

rajatava tehase heide ja seetõttu tulebki lähtuda eraldiseisva tööstusreoveepuhasti rajamisel

võimalusest määrata segunemispiirkond. Teiseks võimalikuks lahenduseks on juhtida reovesi

puhastamiseks ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse. Kehtiva seadusandluse kohaselt ei ole keelatud

üle 10 000 ie ühiskanalisatsiooni reoveepuhastisse juhtida reovett, milles tsingi sisaldus on 450 µg/l,

ehk üheks võimalikuks lahenduseks Teie probleemile olekski kokkuleppel vee-ettevõtjaga reovee

suunamine puhastamiseks Järve Biopuhastus OÜ reoveepuhastisse.60

Vastavalt punktis 3.3.2.1 viidatud hinnangule ei ole BTT reovee suunamine puhastamiseks Järve

Biopuhastus OÜ reoveepuhastisse otstarbekas vaid tuleb rajada eraldiseisev tööstusreoveepuhasti.

Arvestades, et suhteliselt madalas kontsentratsioonina heitvees sisalduvate raskmetallide, sh tsingi

eemaldamise jaoks puuduvad tehnoloogilised lahendused61 ja VKG Fiber BTT projekteeritakse PVT

nõuete järgi, nähakse vajadusel ette keskkonnakompleksloa taotlemisel tsingi ja vase

segunemispiirkond vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 11 ja 12 sätetele,

seejuures ei ole põhjendatud § 13 nimetatud tegevusekava esitamine. Seejuures määratakse ühine

segunemispiirkond lähtuvalt kõige suurema ulatusega segunemispiirkonnast (määruse nr 61 § 12

lg 10), so eeldatavalt tsingile.

Määruses nr 61 § 11 lg 2 sätestab foonilise saaste arvestamise võimaluse. Fooniliseks saasteaineks

loetakse loodusliku leidumisega aineid nagu vask, tsink, baarium ja nende ühendid ning fluoriidid ja

fooni arvestatakse võetava vee puhul. Fooni võrra suurendatakse loasse määratavat piirväärtust.

Veevõtuks on ette nähtud Aidu karjäär, mis on suuresti põhjaveetoiteline ja seetõttu on otstarbekas

enne loataotluse esitamist hinnata eeltoodud ühendite esinemist võetavas vees. Aidu karjääri vett on

uuritud LIFE IP Cleanest projekti raames, sh arseeni, baariumi , mangaani ja nikli sisaldust erinevatel

58 MetsäFiber OY Kemi tehase kompleksluba https://ylupa.avi.fi/fi-FI/asia/1186726 59 MetsäFiber OY Äänekoski tehase kompleksluba https://ylupa.avi.fi/sv-FI/asia/913520 60 Kliimaministeeriumi kiri 15.04.2024 nr 1-17/24/1315-2 61 Me Water Consult, Erki Lember. Kavandatava biotoodete tehase heitvees tsingi piirväärtuste

analüüs. Ekpertiis 15.06.2024

61

sügavustel 62. Ba (10-21 µg/l) ja As (0.09-0.33 µg/l ) sisaldused ei ületa pinnavee piirväärtusi ja olulisi

erinevusi pole ei sügavuti ega pindalaliselt. Mn sisaldus veeproovides oli 10-860 µg/l olles kõrgem

sügavamates veekihtides (mangaanile ei ole keskkonnakvaliteedi piirväärtust määratud). Ni sisaldus

Aidu veekogude pindmises veekihis oli 1.9-14 µg/l (keskmine 8 µg/l), sügavamalt võetud veeproovides

4.1-54 µg/l (keskmine 28 µg/l). Nikli ja mangaani sisaldused on suuremad madalama pH ja temperatuuri

juures sügavas vees, kus valitsevad anaeroobsed tingimused ning on kõrgem elektrijuhtivus.

Ni sisaldus Kohtla üleujutatud kaevandusest Aidu veekogude süsteemi juurdevoolavas põhjavees oli

4.2 µg/l, tekkiv lahjendus on jälgitav Aidu idapoolseimast tranšeeveekogust võetud analüüsides, kus

7 m sügavusel oli Ni sisaldus 9.3 µg/l. Aidu väljavoolu vees oli Ni sisaldus 12 µg/l, pinnavee suurim

lubatud nikli keskkonnakvaliteedi piirväärtus 34 μg/l Aidu väljavoolus ületatud ei ole (vesi seguneb enne

väljavoolu suhteliselt madala sõudekanali alal, välja voolab vesi pindmisemast veekihist).

Tõenäoliselt paigaldatakse veevõtu pumbad idapoolsetesse tranšeedesse, seetõttu võib eeldada, et

võetavas vees on Ni kogus ~10 µg/l. Osa sellest niklist jääb suure tõenäosusega setetesse, kuid ka

juhul kui eeldada reoveepuhasti väljalasus sama nikli kontsentratsiooni esinemist, on summaarne

prognoositav kontsentratsioon 17,5 µg/l kaks korda alla kehtestatud heite piirväärtuse.

Punktis 3.3.2.2 viidatud mõjude uuringus järeldati, et peamised riskid merevee kvaliteedile on seotud

kahealuseliste fenoolide heitega. Nende ühendite võimalikuks allikaks BTT-s on palkide ladustamine-

töötlemine. Palgiplatsi veed kogutakse ja suunatakse ka reoveepuhastisse. Kavandatavat

puhastustehnoloogiat arvestades on väljundis fenoolsete ühendite heide madal. Kuigi olulised

kumulatiivsed mõjud, mis oleks seostatavad biotoodete tootmiskompleksi täiendava

reostuskoormusega, uuringu andmetel puudusid, on Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61

kehtestatud 1- ja 2-aluseliste fenoolidele heite piirväärtused, st nende heide tuleb loa taotluses

kajastada ja nende sisaldust tuleb väljalasus seirata.

Lähtudes punktis 3.3.2.2 viidatud uuringu tulemustest tekivad heitvee ärajuhtimisest tingitud kõrgemad

saasteainete kontsentratsioonid umbes 5 m paksuses põhjalähedases kihis vahetult süvamerelasu

asukoha lähedal. Segunemine on hoovusi ja vertikaalset segunemist arvestades parem, seetõttu ei ole

põhjendatud süvamerelasu viimine sügavamale kui on praegune Järve Biopuhastus OÜ süvamerelask.

Olulist keskkonnamõju ei teki (vastavalt uuringule on mõju piirkonna mereelustikule marginaalne).

Kokkuvõttes järeldub, et BTT heitveega ohtlike ainete juhtimine keskkonda süvamerelasu kaudu ei ole

olulise keskkonnamõju allikaks.

3.3.2.4 Nõuded reoveepuhasti rajamisele ja kasutamisele

Veeseaduse (VeeS) mõistes on BTT tööstusreoveepuhasti kanalisatsiooniehitis ja selle planeerimisel,

ehitamisel ja käitamisel tuleb arvestada VeeS 6. peatüki 3. jao nõudeid. Kanalisatsiooniehitis on reovee

kogumiseks, puhastamiseks või heitvee suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustik,

reoveepuhasti, pumpla või muu reovee kogumise ja puhastamise ning heitvee suublasse juhtimisega

seotud hoone või rajatis (VeeS § 133 lg 1).Kanalisatsiooniehitise planeerimisel tuleb arvestada kujaga,

s.o. kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksema lubatud kaugusega elamust ning

majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis

teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. Kuja peab sõltuvalt reoveepuhasti

projekteeritud koormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepumplasse

juhitava reovee vooluhulgast olema vähemalt viis meetrit, kuid mitte üle 500 meetri (VeeS § 134 lg 2);

kuja arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest ning

kuja ulatuse määramisel ei arvestata kanalisatsiooniehitise torustikku (§ 134 lg 4). Kuja määratakse

eraldi igale reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale (§ 134 lg 5).

62 LIFE/IPE/EE/000007 alategevus C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku

kujundamine kaevandatud aladel. Ülevaade nikli sisaldusest Aidu ja Narva karjääri tranšee 13 veekogude süsteemis. Tallinn 2020.

62

Kanalisatsiooniehitise kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitise teenindamiseks vajalikud hooned,

sealhulgas tööstus- ja laohooned ning eespool nimetamata transpordihooned (§ 134 lg 7).

VeeS § 136 lg 1 ja 3 sätestavad, et kanalisatsiooniehitisest lähtuv keskkonnaoht ei tohi ulatuda kujast

kaugemale ja kui kanalisatsiooniehitisest lähtuv oluline keskkonnahäiring ulatub kujast kaugemale,

peab selle omanik või valdaja keskkonnaohu vältimiseks ja keskkonnariski vähendamiseks rakendama

vajalikke meetmeid, sealhulgas muutma reovee puhastamise või reoveesette töötlemise tehnoloogilist

lahendust.

Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja

täpsustatud ulatused on kehtestatud Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31. Määruses

tuuakse eraldi kategooriana välja tööstusreoveepuhastiteks, mis puhastavad vaid tööstuses või muu

tootmise käigus tekkinud reovett ja kust heitvesi juhitakse otse suublasse. Määruse § 2 lg 2 jagab

reoveepuhastid ka projekteeritud reostuskoormuse järgi, mille alusel on BTT tööstusreoveepuhasti suur

reoveepuhasti ehk suurpuhasti (projekteeritud reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi). § 4 toodud

täpsustuste järgi kuulub kõige suurema projekteeritud reostuskoormusega puhastite rühma (üle

100 000 inimekvivalendi).

Määruse § 4 on täpsustatud kujasid sõltuvalt reovee puhastamiseks kasutatavast tehnoloogiast ja

reoveesette töötlemise viisist ning reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest. Seda teavet

võetakse arvesse projekteerimisel, kuid olulise mõju tekkimise kontekstis on siinkohal hinnatud, kas

maksimaalse ulatusega kuja ehk 500 m raadiusesse jääb tundlikke objekte. Eskiislahenduse järgi on

reoveepuhasti ja sellega seotud setteväljakud projekteeritud BTT käitise põhja-kirdeossa, joonisel 3.4

on näidatud ka 500 m kuja ulatus lõunapoolseimast tipust. Tundlikke objekte, sh elamuid ja puurkaeve

kuja piiridesse ei jää – alal on metsamaad ja taristuobjektid.

Joonis 3.4. 500 m kuja eeldatavalt käitise põhja-kirdeossa projekteeritava reoveepuhasti ja selle juurde

kuuluva settekäitluse alast. (aluskaart: Maa-Ameti Geoportaali maakasutuse kaardirakendus)

63

Määruse 3. peatükk sätestab kanalisatsiooniehitise ehitusnõuded ja 4. peatükk kasutamise nõuded.

Neid võetakse BTT tööstusreoveepuhasti edasisel kavandamisel arvesse, ülevaade kuidas neid

nõudeid on arvestatud esitatakse ehitusloa ja keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalides.

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 ja kohalduvate PVT nõuete järgmisel on tagatud, et

BTT tööstusreoveepuhasti ning selle juurde kuuluvate reoveepuhastuse settesüsteemide käitamine ei

põhjusta olulist keskkonnamõju.

3.3.3 Müra ja vibratsioon

3.3.3.1 Müra normtasemed ja nende kohaldamine

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti

müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel

puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja

tööohutust käsitlevad nõuded.

Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud

määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad tööstuslikud

seadmed). Liiklusmüra on müra, mida põhjustab regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning

veesõidukite liiklus. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normtasemed,

kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega

müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase normtaset

ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset müra normtaset

kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase normtasemega eraldi.

Eesti seadusandluses kasutatakse müraolukorra normidele vastavuse kriteeriumitena peamiselt kaht

näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:

▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00)

tekitatud mürale parandus +5 dB (kuna eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra võib olla

häirivam kui päevasel ajal);

▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Müra normtasemed on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt

keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses). Maksimaalne lühiajaline

müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud

normtaset lühiajaliselt rohkem kui 10 dB võrra.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade

erinevast müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;

▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-

alad, rohealad;

▪ III kategooria – keskuse maa-alad;

▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Tabelites 3.1 ja 3.2 on toodud liiklus- ja tööstusmüra normtasemed erineva kategooria müratundlike

alade lõikes päeval ja öösel. Kavandatava ala siseselt ei ole oluline välisõhu müra normtasemete range

järgimine, tootmismaa alal ja hoonete sees peab eelkõige jälgima töökeskkonnale esitatavate

tingimuste (Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108, „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”) täitmist.

64

Tabel 3.1 Liiklusmüra normtasemed (müra hinnatud tase päeval (Ld)/öösel (Ln), dB)

Ala kategooria

üldplaneeringu

alusel

I

virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed

alad

II

haridusasutuste,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu

maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete

maa-alad

Müra sihtväärtus 50/40 55/50 60/50

Müra piirväärtus 55/50 60/55

651/601

65/55

701/601

1lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Tabel 3.2 Tööstusmüra normtasemed (müra hinnatud tase päeval (Ld)/öösel (Ln), dB)

Ala kategooria

üldplaneeringu

alusel

I

virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed

alad

II

haridusasutuste,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu

maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete

maa-alad

Müra sihtväärtus 45/35 50/40 55/45

Müra piirväärtus 55/40 60/45 65/50

Kavandatava ala ümbruse lähimate olemasolevate müratundlike alade (väikeelamud ja eramajad)

puhul on üldjuhul asjakohane II kategooria müratundlike alade normtasemete rakendamine.

Vastavalt üldplaneeringus ette nähtud maakasutusele tootmisalade rajamisel tuleb müra mõju

hindamisel lähtuda tööstusmüra piirväärtuse nõuetest. Müraallikate lähedusse jäävatel müratundlikel

aladel müra piirväärtuse ületamise korral tuleb rakendada müra vähendavaid meetmeid.

Antud juhul on kavandatavast tootmistegevusest tingitud võimaliku mõju hindamisel lähimate

müratundlike alade (eluhooned) puhul seega asjakohane II kategooria tööstusmüra piirväärtuse

rakendamine: vastavalt 60 dB päeval ning 45 dB öösel.

Liiklusmüra mõju hindamisel lähtutakse samuti müra piirväärtuse nõuetest. Liiklusmüra piirväärtus II

kategooria aladel (elamualad) on 60 päeval (Ld) ja 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel

lubatud vastavalt 65 päeval (Ld) ja 60 dB öösel (Ln).

3.3.3.2 Tööstusmüra mõju hinnang

Asukohavaliku etapis valiti tootmiskompleksile asukoht kasutades metoodikat, milles ühe kriteeriumina

oli tingimus, et ala piirist lähima 500 m tsoonis ei asu ühtegi eluhoonet. Valitud asukoha puhul ei jää

eluhooneid ka lähima 1 km tsooni, mis on üldjuhul piisav tootmisaladest tingitud negatiivsete mõjude

vältimiseks.

Lähim hoonestatud elamumaa asub kavandatavast tootmisalast lõunas Roodu külas (Tihkani kinnistu)

ca 1,2 km kaugusel planeeringuala piirist. Planeeritud hoonestusalade ning võimalike müraallikatega

on samas tagatud veelgi suuremad vahemaad ehk ca 1,7 km. Planeeringualast loodesuunas

(Voorepera küla eluhooned), põhjasuunas (Aa küla eluhooned) ja kirdesuunas (Kõrtsi kinnistu eluhoone

Saka külas) asuvad lähimad eluhooned ca 2 km kaugusel planeeringuala piirist. Teistes suundades

jäävad müratundlikud alad (nt Järve linnaosa elamupiirkonnad) juba enam kui 3 km kaugusele

planeeringuala piirist.

65

Üldjuhul antakse planeeringute koostamise raames alus ning tingimused hoonete/rajatiste ehitamiseks

ning planeeringu koostamise etapis ei ole teada erinevate müraallikate täpsed asukohad ning ka

üksikuid müraallikaid iseloomustavad andmed.

Tootmiskompleks kavandataks ja projekteeritaks selliselt, et hoonete siseselt ja laoplatsidel peab

erinevate tegevuste müratase vastama kehtivatele töökeskkonna normidele. Selleks isoleeritakse

mürarikkad seadmed muust töötsoonist, kasutatakse võimalusel madalama müratasemega seadmeid

ja rakendatakse meetmeid, mis tagavad, et käitisest lähtuv müra ei ületa väliskeskkonnas kehtestatud

piirnorme. Sisuliselt on tegemist parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamise kaalutlustega vastavalt

PP PVT järelduste PVT nr 17c,d,e kohaselt.

Kavandatavate hoonete sees asuvate seadmete ja masinate müra märkimisväärses ulatuses hoonest

välja mõju ei avalda - hoonete välispiirded tagavad piisava heliisolatsiooni, samuti on kavandatavate

tootmishoonete ning lähimate müratundlike aladega tagatud piisav vahemaa (enam kui 1500 m).

Hoonete välisterritooriumil toimub ala siseselt mõnevõrra aktiivsem tegevus päevasel ajal, nt on

tooraine ja toodangu vedu kavandatud päevasele ajale. Ala sisesed tegevused on samas küllaltki

muutliku iseloomuga (tõstukite liikumised jms), nt liikuvad müraallikad ei tööta pidevalt samas

asukohas. Samuti ei teostata kõiki tegevusi päeva lõikes pidevalt, seega on keeruline täpselt välja tuua

(või nt modelleerida) ala sisese tegevusega kaasnevat müra ja selle levikut. Ka siin on arvestatud PVT

rakendamist, ülevaade kuidas on PVT-d arvestatud avatud platsidel puidu käitlemisel tekkida võiva

müra puhul on antud KSH aruande ptk 1.4.2.1.

Toodud tingimuste korral (arvestades puhverala suurust ca 1,7…2 km, võimalike müraallikate

paiknemist) ei ole siiski põhjust eeldada ebasoovitavat mõju lähimatel tundlikel aladel. Hoonest

väljapoole jäävate tehnoseadmete paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks

võimalusel suunatud lähimatest elamutest eemale (vastassuunas). Tehnoseadmete valikul on

soovitatav eelistada madalama müratasemega seadmeid või tehnoseadmed varjestada.

Tööstuslike müraallikate poolt tekitava müra leviku näitlikul hindamisel saab lähtuda Terviseameti

juhendist63. Juhendmaterjalile tuginedes saab välja tuua vajaliku puhverala suuruse olenevalt seadmete

või masinate poolt tekitatavast müratasemest, samuti saab välja tuua maksimaalse seadme poolt

tekitatava (lubatud) mürataseme, mille korral on mingi konkreetse puhverala korral asjakohased

normtasemed müratundlike hoonete juures tagatud.

Puidutööstuse puhul jääb erinevate seadmete poolt tekitatav helivõimsustase (LwA, dB) valdavalt

suurusjärku 100…110 dB, olenevalt tootmisprotsesse täpsest iseloomust ei ole välistatud ka suurema

helivõimsustasemega müraallikad (sel juhul tuleb kaaluda ka müra vähendavate meetmete

rakendamist). Võimaliku müra leviku illustreerimisel saab tugineda Terviseameti juhendis toodud näidis-

arvutustele (aluseks EVS-ISO 9613-2. Akustika. Heli sumbumine välistingimustes leviku korral. Osa 2:

Üldine arvutusmeetod). Näiteks 110 dB helivõimsustasemega seadme puhul kujuneb müraallikast 50

m kaugusel müratasemeks 68 dB, 100 m kaugusel 62 dB, 200 m kaugusel 56 dB, 400 m kaugusel 50

dB, 800 m kaugusel 44 dB ja 1600 m kaugusel 38 dB. Antud juhul on ca 800 m kaugusel müraallikatest

tagatud ka öisele II kategooria elamualade piirväärtusele (45 dB) vastav olukord.

Toodud arvutusskeem on väga konservatiivne (ehk kirjeldab nn “halvimat juhtu”) eeldades müra levikut

ainult heli peegeldavate pindade korral (nt veepind, kõvakattega teed ja platsid), kuid antud juhul

esinevad piirkonnas peamiselt looduslikud tingimused (haljasalad, mis ei peegelda heli), seega on

tegelikud müratasemed seadmete töötamisel tõenäoliselt oluliselt väiksemad kui arvutus näitab (enam

kui 1 km kaugusel müraallikatest võib erinevus olla suurusjärgus 10 dB ja enam). Samas on ka nn

halvimate müra leviku tingimuste korral tööstusmüra normtasemed nii päeval kui ka öösel lähimate

eluhoonete juures eelduslikult tagatud.

63 https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised -tegurid/mura

66

3.3.3.3 Lisanduva liikluskoormuse ja liiklusmüra hinnang

Juurdepääs toormele ja toodangule toimub nii autotranspordi kui ka raudteetranspordi abil.

Prognoositavad veomahud on toodud tabelites 3.3 – 3.5 (aluseks VKG hinnang ning Eesti

Rakendusuuringute Keskuse Puiduvarumise logistikauuring).

Tabel 3.3. Tooraine ja toodangu kogumahud aastas:

BTT erinevad veomahud ühik maht/aastas autotranspordi

osakaal

raudteetranspordi

osakaal

Tooraine - paberipuit/hake tm 2 300 000 67% 33%

Tooraine - keemia t 75 000 50% 50%

Toodang - tselluloos/lahustuv ts. t 500 000 50% 50%

Toodang - keemia/tallõli t 25 000 0% 100%

Kokku 2 900 000

Tabel 3.4. Autoliikluse mahud tooraine ja toodangu transpordil

Veoautod / Sõiduautod Sõidukite arv kokku Sõitude arv

Aastas Päevas Päevas

Tooraine - paberipuit/hake 45 324 124 248

Tooraine - keemia 1 442 4 8

Toodang - tselluloos/lahustuv ts. 10 417 29 58

Toodang - keemia/tallõli 0 0 0

Teenindav transport (veoautod) 7 300 20 40

Personal (ühistransport) 3 650 10 20

Personal (sõiduautod) 109 500 300 600

Kokku rasketransport 68 133 187 374

Kokku sõiduautod 109 500 300 600

Kõik kokku 177 633 487 974

Sõidukite arvud päeva kohta on antud arvestuslikult 365 päevase aasta arvestuses, sõitude arv on

antud eeldusel, et iga sõiduk teeb edasi-tagasi sõidu.

Tabel 3.5. Raudteeliikluse mahud tooraine ja toodangu transpordil

Raudteevagunid Vagunite arv

Aastas Päevas

Tooraine - paberipuit/hake) 13 800 38

Tooraine - keemia 1 442 4

Toodang - tselluloos/lahustuv ts. 4 167 11

Toodang - keemia/tallõli 417 1

Kokku 54

Vagunite arvud päeva kohta on antud arvestuslikult 365 päevase aasta arvestuses.

Tabelitest nähtub, et toorainest 67% puidust tuleb tehasesse autotranspordiga ja ülejäänud

raudteetranspordiga. Keemiatoodetest toorainest tuleb võrdses osas auto- ja raudteetranspordiga.

Valmistoodangust tselluloos veetakse laiali võrdses osas auto- ja raudteetranspordiga ning

keemiatoodetest valmistoodang veetakse välja raudteetranspordiga.

Tooraine ja toodangu vedu ajaliselt toimuks raudteeliiklusega vastavalt Eesti Raudtee AS

veoplaanidele. Autoliiklusega toimuks vedu esmaspäevast pühapäevani ajavahemikus 7:00 – 23:00,

sealhulgas on nädalavahetustel veointensiivsus 50% madalam. Täpsed veomahud ja veosuunad

sõltuvad situatsioonist, liiklusskeemist ning teede seisukorrast.

67

Perspektiivselt oleks põhiline juurdepääs tehase alale põhja suunalt Tallinna – Narva mnt poolt.

Transporiameti tingimust kohaselt tuleks mnt 1 Tallinn – Narva mnt ja kohaliku tee 4370023 Aa – Kohtla

tee ristmiku piirkonda planeerida kanaliseeritud ristmik, arvestades perspektiivset liiklussagedust ning

raskeliikluse osakaalu (vt Joonis 3.5).

Lisajuurdepääsudena on planeeritud olemasoleva kohaliku tee nr 3220050 Kivi tee pikendamine

planeeritava tehase juurdepääsuni nii raske- kui ka sõiduautoliiklusele, mis tagaks ühenduse mnt-ga

93 Kohtla-Järve – Kukruse - Tammiku ning Kohtla-Järve linnaga. See juurdepääs võimaldaks

muuhulgas kohalikule liiklusele juurdepääsu tehasele ilma riigi põhimaanteed nr 1 Tallinn – Narva

kasutamata. Kohtla-Järve linnavalitsuse seisukoht on, et tooraine ja toodangu vedu autotranspordiga

ei toimuks Kohtla-Järve linna Järveküla tee kaudu, küll aga võiks seda teed kaudu liikuda sõiduautod

ning ühistransport. Lõuna suunalt säiliks juurdepääs tehasele kohaliku tee 4370023 Aa – Kohtla tee

kaudu sõiduautoliiklusele. Nii Kivi teelt kui ka lõuna suunalt oleks mõistlik tagada tehasele turvaline

juurdepääs kergliiklejatele, kuna eeldatavasti tuleks põhiline tööjõud Kohtla-Järve suunalt. Kõik

nimetatud teed oleksid juurdepääsud tehase territooriumile, läbi tehase territooriumi avalikku liiklust ei

toimu.

Joonis 3.5. Lisanduvate liikluskoormuste skeemkaart erinevate juurdepääsuteedel (OÜ Reaalprojekt,

töö nr P21044)

Lisaks rajatakse planeeritavale tehasele juurdepääs raudteetranspordile olemasoleva raudteeharu

koridori kaudu lõuna suunalt.

Kavandatava tegevuse ellu viimise korral lisanduva liikluskoormuse mõju osas võib välja tuua järgmist:

▪ Peamise tooraine veona kasutataval põhjapoolsel juurdepääsuteel (Aa-Kohtla tee suunaga

Tallinn – Narva maanteele) võib lisanduda ca 400 autot päevas (sh ca 250 raskeveokit).

Arvestades vedudeks kavandatud aega (7.00-23.00) võib tunni keskmisena teele lisanduda ca

16 raskeveoki liikumist. Tallinn – Narva maanteel jaguneb raskeliiklust hinnanguliselt järgmiselt:

ca 72-73% läänesuunas ja ca 27-28% idasuunas. 2023. a Transpordiameti avalike andmete

kohaselt on Tallinn – Narva mnt vaadeldava teelõigu aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus

68

5870 sõidukit (sh 15,2% raskeliiklust ehk ca 891 raskesõidukit ööpäevas). Projekteeritava

liikluslahenduse kohasel viiakse Aa-Kohtla tee ristumiskoht Tallinn – Narva maanteega

lähimatest eluhoonetest kaugemale läänesuunda. Hetkel jääb tee ca 28 m kaugusele Mooni

kinnistul asuvast eluhoonest ja ca 16 m kaugusele Mooni kinnistu elamumaa piirist. Uue

lahenduse kohaselt jääb eluhoone ca 48 m kaugusele äärmisest sõidurajast ning ca 32 m

kaugusele kinnistu piirist. Arvestades lisanduvat liikluskoormust ning vahemaad teega ei ole

põhjust eeldada ülenormatiivse müra esinemist Aa-Kohtla tee ääres, kuid täiendavast

raskeveokite liiklusest tingitud häiringuid võib siiski esineda. Samas võib välja tuua, et Mooni

kinnistu eluhoone jääb tiheda liikluskoormusega Tallinn – Narva maanteest ainult 20 m

kaugusele (uue lahenduse kohaselt nihkub üks sõidurada eluhoonele isegi lähemale) ning

arvestades tee liikluskoormust ning sõidukiirust (90 km/h) võib müra vähendamise meetmete

vajadus esmajoones ilmneda just Tallinn – Narva mnt müra vähendamiseks. Praegune ega

BTT rajamisega lisanduv liikluskoormus ei ole sellisel tasemel, mille alusel põhimaantee

omanik (Transpordiamet) peab koostama välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel müra

vähendamise tegevuskava64. Seega kohalduvad välisõhu müra kaardistamise ja müra

vähendamise tegevuskava koostamise sätted, mille aluseks on müra normtaseme ületamise

kaardistamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist

mürahäiringut, müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad lepib kokku kohaliku

omavalitsuse üksus müraallika valdajaga kokku65.

▪ Lisajuurdepääsudena planeeritud Kivi tee liikluskoormuseks prognoositakse hinnanguliselt 535

a/ööp, sh 125 raskeveokit päevas. Kivi tee liiklus hargneks Järveküla tee ning Uus-Tehase tn

vahel, sealjuures kasutaks linnasisest Järveküla teed ainult sõiduautod ja bussid ning olulist

negatiivset mõju müra näol ei lisandu. Raskeveokid suunduks Uus-Tehase tn ja Kalevi tn kaudu

Tallinn - Narva maanteele ning selle ühendustee ääres tundlike objekte ei asu;

▪ Lõunapoolset juurdepääsuteed (Aa - Kohtla tee) kasutaksid ainult sõiduautod ning lisanduv

liikluskoormus on tagasihoidlik (ca 60 a/ööp), millega ei kaasne olulist negatiivsert mõju tee

läheduses asuvatele eluhoonetele;

▪ Raudteetranspordile rajatakse juurdepääs olemasoleva raudteeharu kaudu lõuna suunalt

Kohtla raudteejaamast. Raudteelõigu vahetus läheduses ei asu müratundlike objekte

(eluhooneid), raudteele lähimad hooned asuvad Kohtla raudteejaama piirkonnas olemasoleva

Tapa-Narva põhiraudtee ääres ning lisanduv mõju on tagasihoidlik (antud piirkonnas saab

jätkuvalt määravaks Tapa-Narva raudtee läbiva liikluse mõju).

Seega võib hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal eeldada, et tööstusmüra normtasemetele vastavad

tingimused on lähimate eluhoonete juures tagatud nii päeval kui ka öösel. Kuigi hetkel ei prognoosita

müra normtasemete ületamist lähimate eluhoonete juures (või tootmisala teenindamisega seotud teede

ääres) tuuakse järgnevalt välja üldised soovitused võimaliku mürahäiringu vähendamiseks:

▪ Hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed, küttesüsteemid jne)

paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud eluhoonetest

võimalikult kaugele (vastassuunas);

▪ Tehnoseadmete valimisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav

müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem;

▪ Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad seadmed

helivõimsustasemega suurusjärgus 110 dB ja enam) ümber rajada lokaalne müraekraan või

mürasummutuskast;

64 kui BTT rajamisega lisandub 400 sõidukit ööp., on Tallinna-Narva mnt liiklussageduseks 2023. a

andmete alusel ~2,3 mln sõidukit aastas. AÕKS § 64 lg 4 p.1 alusel on see vajalik, kui maanteed kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. 65 Kokkuvõte AÕKS § 61-63 alusel

69

▪ Võimalusel vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd aga

ka alale sisse- ja väljasõidud) öisel ajal (samuti kõrgendatud müra tekitavate hoiatussignaalide

kasutamist öisel ajal) ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega)

silmas pidades ajavahemikus 23.00-7.00.

3.3.3.4 Ehitusaegne müra

Päevasel ajal ei ole ehitustööde mürale piirväärtusi kehtestatud, kuna lühiajaliselt on ehitustöödel

mõistlik tavapärasest olukorrast pisut mürarikkamaid tegevusi siiski lubada. Ehitusmüra piirväärtusena

rakendatakse aga ajavahemikus 21.00-7.00 asjakohase müratundliku ala kategooria tööstusmüra

normtaset ehk siis hilisõhtusel ja öisel ajal tuleb ka ehitustööde käigus mürarikkaid tegevusi piirata, sh

tuleb lähimatel müratundlikel aladel tagada öine müratase, mis ei ületa 45 dB. Impulssmüra põhjustavat

tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha ainult tööpäevadel ajavahemikus 7.00-19.00.

Ka ehitusaegne transpordikoormus võib olla märkimisväärne, kuid täpsed mahud ei ole hetkel teada.

Samas on tegemist ajutise ja suhteliselt lühiaegse perioodiga. Ehitusaegne liiklus toimub eeldatavasti

samuti eespool kirjeldatud ühendusteede kaudu. Müraalase seadusandluse kohaselt tuleb päevasel

ajal esinevate ehitusaegsete vedude korral esinevad ajutised ning mõnevõrra suuremad häiringuid

siiski vastuvõetavaks lugeda. Võimalusel on soovitatav vältida ehitusaegset öist transporti ning veod

koondada maksimaalselt päevasele ajale.

3.3.3.5 Vibratsiooni hinnang

Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ (määruse nõuded peavad

silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset). Määrus kehtestab üldvibratsiooni piirväärtused.

Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või

lamavale inimesele toetuspindade kaudu. Üldvibratsiooni tunnussuurus on summaarne korrigeeritud

vibrokiirendus (αv, m/s2) või selle logaritmiline tase (Lαv) detsibellides.

Nõuded on toodud vibrokiirenduse piirväärtusena (vt tabel 3.6), vibrokiirendus on vektoriaalne suurus,

mis iseloomustab vibratsiooni kiiruse muutumist ajas.

Tabel 3.6 Vibrokiirenduse (αv) piirväärtused (m/s2) ja Lav (dB)

Hoone tüüp Päev (7-23) Öö (23-7)

Olemasolevad hooned αv (m/s2) Lαv (dB) αv (m/s2) Lαv (dB)

Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

0,0126 (2,01) 82 (2,01) 0,00883 (1,41) 79 (1,41)

Õppeasutuste ruumid, kus toimub õppetöö

0,0126 (2,01) 82 (2,01)

Bürood ja haldushooned 0,0252 (2,01) 88 (2,01)

Projekteeritavad hooned

Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

0,00883 (1,41) 79 (1,41) 0,00631 (1,01) 76 (1,01)

1baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused.

Üldvibratsiooni piirväärtuste aluseks on ISO 2631-2:1989 baaskõver.

Tootmiskompleksi seadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada

sellisel viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja

70

ühiskasutusega hoonetes vastaks eespool nimetatud sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

kehtestatud piirväärtustele. Ühtlasi vastab see PP PVT nr 17f meetmele – vibratsiooni isoleerimine.

Arvestades tootmisobjektide paiknemist (sh enam kui 1 km suuruseid puhveralasid lähimate

eluhoonetega), ei ole normaalrežiimil töötavatest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon

(maapinna võnked) norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale.

Üldjuhul on inimeste poolt tajutav ebamugavustsoon mõnevõrra laiem kui võimalik hoonete kahjustuste

piirkond, kuna inimene tajub ka vibratsiooni, mis jääb piirväärtusest või hoonete kahjustuste tekkimise

tasemest väiksemaks.

Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis territooriumilt välja ulatub, olla seotud peamiselt liiklusega. Seega on

antud kontekstis vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid, mis vähendab

liiklusest tingitud vibratsiooni teket ja levikut. Samas kasutatakse liikluseks valdavalt olemasolevat

teedevõrku, samuti ei asu teede vahetus läheduses (nt lähima 10 m tsoonis) tundlikke objekte.

Vibratsiooni teke ja levik sõltub paljudest komponentidest, nt sõiduki tüüp, pikkus, teljekaal, sõidukiirus,

rataste seisukord. Olulisel määral mõjutavad vibratsiooni levikut pinnase omadused, vibratsiooni leviala

on kõige suurem pehme ja niiske pinnase korral, eriti saviste, mudaste ja vesiste pindade puhul.

Vibratsiooni mõju hoonete juures sõltub eelkõige hoone ja vibratsiooniallika vahekaugusest, pinnase

omadustest ja hoone konstruktsioonist (sh vundamendi tüübist, kandekonstruktsioonide massiivsusest

ja ehituskvaliteedist üldiselt). Kavandatava tegevuse näol ei ole põhjust eeldada ohtu hoonete ja

rajatiste seisukorrale. Planeeringualal igapäevaselt teostatavate statsionaarsete töödega

(laadimistööd, tõstukite liikumised jm tootmisprotsess jms) kaasnev vibratsioon on valdavalt lokaalne

ning mõju ei ulatu lähimate eluhooneteni.

Ehitusaegse vibratsiooni piirväärtused ei ole Eesti seadusandluses reguleeritud, samas on

ehitusobjektide ning lähimate eluhoonete vahel tagatud piisavalt suured vahemaad, mille korral ei ole

põhjust eeldada kahjustusi hoonetele või rajatistele. Teatud ehitusmasinad (eelkõige puurid, tihendajad,

purustid, teerullid) võivad siiski põhjustada lühiajalisi kõrgemaid müra- ja vibratsioonitasemeid, kuid

mõju on valdavalt lokaalne.

Ehitusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks on intensiivsemate tööde

ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde teostamisest, hoolikas töö planeerimine (sh

optimaalsete seadmete kasutamine) ja masinate hooldus.

3.3.4 Mõju kliimamuutustele ehk kliimaneutraalsuse hindamine

Kavandatava BTT ehitamisel, käitamisel ning selles valmistatud toodete kasutamisel toimub

süsihappegaasi (CO2) ja teiste kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside (lühendatult KHG)

heide atmosfääri. Kuna tegemist on Eesti mastaapides suuremahulise tehasega, siis on oluline

kirjeldada, kvantifitseerida ja hinnata sellega kaasnevat kliimamõju ning analüüsida selle võimalikku

kooskõla Eesti pikaajaliste kliimaeesmärkidega.

BTT ehitusetapiga seotud kliimamõju avaldub peamiselt läbi maakasutuse muutuse, kuna tehas vajab

oma tegevuseks suurt ala ning selleks on vajalik raadada sellel kasvav mets (ca 174 ha), suures mahus

teisaldada pinnast ning rajada tehiskattega alasid. Ka ehitusprotsess ise ning seadmete ja hoonete

hilisem kasutusest kõrvaldamine toob endaga kaasa KHG heite, kuid võrreldes maakasutuse muutuse

ning kasutusperioodiga on see kogus väiksem ning ühekordne. Seetõttu keskendutakse käesoleva

hindamise käigus maakasutuse muutusest ja kasutusaegsest tegevusest tuleneva KHG heite

hindamisele, millel on olulisem ja iga-aastane pidev mõju Eesti kasvuhoonegaaside heitele.

BTT kasutusaegse kliimamõju hindamisel kajastatakse KHG heidet, mis kajastub Eesti rahvusvaheliselt

raporteeritavas KHG statistikas ning mõjutab seeläbi otseselt Eesti kliimaeesmärkide saavutamist.

Tuleb märkida, et globaalse tasandi kliimamõju seisukohast ei ole tegelikult vahet, kuidas KHG heidet

71

statistiliselt arvestatakse ja riikide vahel jagatakse (IPCC metoodika66), kuna mõju on ikkagi täpselt

sama, kuid sellise lähenemise tingib praegune rahvusvaheline praktika ning sarnase loogika alusel on

kavas seada sektorite vahelised kasvuhoonegaaside heite eesmärgid ka koostatavas Kliimakindla

majanduse seaduses67.

Planeeringust huvitatud isik on tellinud süsihappegaasi (CO2) sidumise mõjuanalüüsi puittoodetesse

(LULUCF aruandlus) ja taastuvatest allikatest pärineva energia tootmise kaudne on BTT-l positiivne

mõju asendades suuremahuliselt tänast põlevkivielektri tootmise heidet. Lisaks, täna transportides

puiduressurssi naaberriikidesse ja Eesti tarbimisnõudluse katmiseks importides samu tooteid on tegu

suuremahulise transpordi kliimamõjuga, mida tunduvalt saab vähendada läbi kohapealse töötlemise

ning seeläbi tänase transpordi mõju lõpptoodetes vähendamisega. Neid kaudseid mõjusid ei ole allpool

kvantitatiivselt välja toodud.

3.3.4.1 Metoodika

BTT rajamise ning käitamisega kaasneva maakasutuse muutuse ja tüüpilise tegevusaasta KHG

heitkogused arvutati ptk 1.4 BTT tegevuse iseloomustus kirjeldatud eelduste põhjal. Tegemist on

tehase kontseptsiooniga ning KSH protsessiga, mitte tegevusloa täpsusastmes projektiga, ning

seetõttu on KHG arvutustulemused indikatiivsed ning need võivad oluliselt täpsustuda projekti

edasistes etappides vastavalt projektlahenduse edasisele arengule.

2021. aastal kehtestas Euroopa Komisjon oma teatisega tehnilised suunised kliimakindluse

hindamiseks68, mille üks osa hõlmab kliimamuutuste leevendamise ehk KHG heite osa. Kuna

kavandatav tegevus - paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist – on heitkogustega

kauplemise süsteemi (HKS) kohustusega tegevus69, on siinkohal arvestatud, et hindamine liigub teise

etappi ja ei ole hakatud kaalutlema, kas seda tingivat KHG olulisuse künnist 20 000 t/a CO2 ekvivalenti

ületatakse või mitte.

KHG arvutused on koostatud ja esitatud selliselt, et neid on võimalik kasutada erinevate eelduste korral

ehk stsenaariumite hindamiseks. See tähendab seda, et iga KHG heiteallika puhul on sellega seonduva

heite absoluutkoguse arvutamisel kasutatud eeldused eraldi välja toodud. Selline lähenemine

võimaldab otsustajal ja teistel huvitatud osapooltel kasutada omapoolseid eeldusi, et koostada

vajadusel alternatiivseid stsenaariume. See võib olla vajalik, kuna praegused arvutused on tehtud

viimaste kättesaadavate andmete põhjal (sh 2024. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside

inventuur 2022. aasta kohta) ja ei sisalda tulevikuprognoose (näiteks, millises ulatuse ja mis liiki

taastuvkütuseid võidakse kasutada 2030. aastal või hiljem puidu transportimisel raskeveokitega).

Taastuvate kütuste kasutamise puhul on välja arvutatud ka bioloogiline CO2 kogus, mis vastavalt IPCC

metoodikale arvestatakse riiklikus statistikas nullina. Seetõttu lõpptulemustes bioloogilise CO2 kogust

ei kajastata. Heitkogustega kauplemissüsteemi kuuluvate käitiste puhul (tuleb arvestada lisanõudega,

et bioloogilist CO2 saab nulliks lugeda vaid juhul, kui taastuvkütus (nt puit) vastab tõendatult

jätkusuutlikkuse kriteeriumitele70.

Taastuvkütuste põletusprotsessides tekkivad metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heide läheb

riiklikus KHG statistikas arvesse ning need mõjutavad Jõupingutuste jagamise määruse71 eesmärkide

66 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories 67 Kliimakindla majanduse seadus | Kliimaministeerium 68 Komisjoni teatis 2021/C 372/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“ 69 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu–Riigi Teataja 70 Direktiiv - 2018/2001 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 71 ESD ja ESR | Kliimaministeerium

72

täitmist. Seetõttu on lõpptulemusena esitatud CO2 ekvivalendi koguses need taastuvkütuste

põletamisest tulenevad CH4 ja N2O kogused arvesse võetud.

Elektritarbimise heidet eraldi ei arvestata, kuna BTT toodab ise elektrit oluliselt rohkem kui tarbib ning

selle tootmisega seotud heide on juba arvesse võetud põlemisprotsesside heite arvutustes.

Reovee käitluse esialgse lahenduse kohta on koostatud eraldi uuring (OÜ Entec Eesti 2024), mille

tulemusi on kirjeldatud peatükis 1.4.2.7 Reovee puhastamine. Selle kohaselt ei ole muda anaeroobset

töötlemist kavas rakendada, kuna eeldatavalt ei teki seda ülemäära ning kogu tekkiv sete, muda jms

põletatakse biomassi katlas ja toodetakse auru elektri tootmiseks (tselluloositehase reoveepuhastuse

jääke on käsitletud Soome ja Rootsi tehaste eeskujul biomassina). Kogu puhastusprotsessi vältel võib

siiski esineda anaeroobseid tingimusi, mille käigus eraldub metaani, kui praeguses täpsusastmes ei ole

neid koguseid võimalik mõistliku täpsusega prognoosida ja käesolevas hinnangus reovee käitlusega

potentsiaalselt kaasnevat heidet ei hinnata. Vajadusel on seda võimalik teha hilisemates etappides, kui

reoveekäitluse lahendus on täpsustunud.

Käesolevas hinnangus eeldatakse, et tehase rajamine Eesti raiemahtusid ei muuda, kuna tehas

kasutab turul saadaolevat puitmaterjali, mille kättesaadavus sõltub paljudest teguritest (sh riigi

metsapoliitikast ja puiduturu olukorrast), mis on väljaspool ettevõtte mõju või kontrolli.

Tehasega seotud transpordi heite arvestamisel on eeldatud, et sarnases mahus puitu transporditakse

Eestis ka ilma tehase rajamiseta ning puit viiakse lähimasse puitu käitlevasse sadamasse. Sellisel juhul

on tuleviku Eesti KHG bilansi muutumise seisukohast oluline see, kas puidu transportimisel

kavandatavasse tehasesse suureneb selle koguse puidu keskmine transpordi vahemaa või mitte,

võrreldes olemasoleva olukorraga.

Maakasutuse muutuse osas on kasutatud üldist eeldust, et kogu BTT 174 ha ala ulatuses toimub

metsamaa raadamine, pinnase teisaldamine või tehiskattega katmine (tegelikult jääb osalt alles

looduslikku ala, kuid eriplaneeringu faasis ei ole koostatud tehase projektlahendust, mis võimaldaks

maakasutuse muutust täpsemalt iseloomustada). Selle eelduse korral lõppeks kogu alal süsiniku

sidumine nii biomassis kui ka mullastikus. See mõjutab süsiniku sidumise kogused ja sellega seotud

eesmärke maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris (LULUCF)72.

Lisaks tehasega kaasnevale KHG heitele toob tehas endaga kaasa ka positiivse mõju, milleks on

puidusüsiniku toodetes sidumise suurenemise Eesti kasvuhoonegaaside bilansis. Enamus seotavast

süsinikust seotakse pabertoodetes, mille poollagunemise ajaks loetakse 2 aastat (eeldatakse, et kahe

aasta jooksul satub pool seotud süsinikust atmosfääri).

KHG heite arvutamisel on võimalikult palju kasutatud metoodikat, mille alusel Eesti riik arvutab ja

raporteerib oma KHG heitkoguseid rahvusvahelisel tasandil73. Sellise viisil saadud tulemuste põhjal on

otsustajal ning avalikkusel kõige lihtsam hinnata kas kavandatav tegevus on Eesti riiklike ja

rahvusvaheliste kliimaeesmärkidega kooskõlas või mitte. Heite arvutamisel on kasutatud viimaseid

teadaolevaid heitetegureid, mis põhinevad enamasti kõige uuematele Eesti kasvuhoonegaaside

inventuuri andmetele 2022. aasta kohta.73

Heitetegurite võimalikke trende ja tuleviku väärtuste prognoose käesoleva hinnangu käigus ei kasutata,

kuna need oleks suure määramatusega ning sõltuvad paljuski kliimapoliitilistest valikutest ja nende

elluviimise edukusest. Oma olemuselt on tegemist halvima võimaliku stsenaariumi hindamisega, mis

kehiks juhul kui praegune olukord jätkuks ja edasine progress peatub ning seetõttu jääksid näiteks ka

heitetegurid samaks.

72 Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus LULUCF | Keskkonnaportaal 73 Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium

73

3.3.4.2 Kasvuhoonegaaside heite arvutused

Maakasutuse muutus ja raadamine

BTT ala hõlmab endas ca 174 hektarit metsamaad ning käeolevas KSH etapis hindamises aluseks

olevast planeeringu täpsusastmest tulenevalt on hindamisel kasutatud eeldust, et kogu tehase

territooriumil olev mets raadatakse. Projekti täpsustumisel võib see muutuda ning juhul, kui mingi osa

sellest metsamaast on ikkagi võimalik looduslikuna säilitada, on selle võrra ka kliimamõju väiksem.

Kuna tehase pindala on ulatuslik, siis asub sellel erineva vanusega, puistu koosseisuga,

kasvukohatüübiga ning boniteediga metsa, mistõttu on võimalik nendele metsadele kohaldada Eesti

metsamaaga seotud keskmisi väärtusi.

Vastavalt uuringule „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse

analüüs kuni aastani 2050“74 on Eesti keskmiseks metsamaa hektaritagavaraks ca 200 m3/ha ning

ühel hektaril nii maa-alusesse kui ka maapealsesse elusasse biomassi talletatud keskmisena 254 t

CO2. Lisaks on metsamaal surnud puitu ca 20 m3/ha, millesse on talletatud ca 10 t CO2/ha. Vastavalt

eelkirjeldatule on Eestis keskmiselt metsa biomassi varutud CO2 koguseks 264 t/ha. Uuringus on

hinnatud ka keskmist mineraalmuldades sidumise koefitsienti ning leitud selleks -0,63 t CO2/ha.

Vastavalt eeltoodule on tabelis 3.7 arvutatud kavandatava tegevuse mõju maakasutuse, maakasutuse

muutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) KHG heitele.

Tabel 3.7. Kavandatava tegevuse mõju maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori

(LULUCF) KHG heitele

Metsamaa raadamise ühekordne mõju, tulenevalt maapealse ja -aluse elusa biomassi ning surnud

puidu eemaldamisest on 48 576 t CO2. Lisaks peatub mineraalmuldades süsiniku sidumine mahus

115,9 t CO2 aastas.

Kütuste põletamine statsionaarsetes allikates

BTT-s on kavas kütustena kasutada puitu ja selle töötlemise jääke, protsesside jääke (peamiselt

mustleelis), diislikütust, maagaasi ja kütteõli.

Puitset biomassi põletatakse lubjaahjus ja biomassi kasutavas aurukatlas arvestuslikult kokku 3 756,8

TJ aastas. Mustleelis kasutatakse ära mustleelise põletamise katlas, arvestuslikult 13 448,8 TJ aastas.

Lisaks kasutatakse kerget kütteõli ja maagaasi katelde ja protsesside käivitamisel peale

hooldusseisakuid, arvestuslik kulu vastavalt 6 286 GJ/a ja maagaasi 135 GJ/a.

Puidu põletamise eriheitena on kasutatud IPCC 2006 vaikeväärtusi, kuna need on kasutusel ka riiklikus

kasvuhoonegaaside inventuuris katelde puhul, mille võimsus on suurem kui 50 MW. Samuti on musta

leelise heite arvutamisel kasutusel IPCC 2006 vaikeväärtused. Maagaasi ja kütteõli eriheide põhineb

viimase riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri (koostatud 2022. aasta kohta) väärtustele.

Statsionaarsetes allikates tarbitud kütustest tulenevad KHG heitkogused on toodud tabelis 3.8.

74 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni

aastani 2050

74

Tabel 3.8. Statsionaarsetes allikates tarbitud kütustest tulenevad KHG heitkogused

Statsionaarsetest allikatest pärinev heide, mis läheb Eesti riiklikus kasvuhoonegaaside statistikas

arvesse, on aastas 15 868 t CO2ekv. Sellest enamus ehk 15 395 t CO2ekv on puidu ja mustleelise

põletamise CH4 ja N2O heide CO2 ekvivalentidesse arvestatuna ja ülejäänud 472 t CO2ekv on maagaasi

ja kerge kütteõli põletamise heide. Puidu ja mustleelise põletamise bioloogilise CO2 kogus, mida riiklikus

statistikas eesmärkide täitmise jälgimisel ei arvestata, on 1 702 425 t/a.

Puidu transport

BTT-ga seotud puidu transportimise mõju hindamisel Eesti kasvuhoonegaaside bilansile tuleb esmalt

hinnata seda, kas tehas rajamisel muutub transporditava puidu kaalutud keskmine transpordi vahemaa

või mitte. Sest puidu transport toimub ka ilma tehase rajamiseta, lihtsalt selle sihtkohad on teised

(paberipuidu puhul peamiselt Pärnu, Paldiski, Kunda ja Sillamäe sadamad). Tehase projekti käigus

koostati puidulogistika uuring75, mille baasstsenaariumi kohaselt oleks Eestist pärineva (80% tehase

kogutarbimisest) paberipuidu ja hakkepuidu kaalutud keskmine transporditav vahemaa maanteid

mööda tehasesse 132,6 km. Eeltoodud tulemuste eelduseks olevas mudelis kasutatud puidu kogused

ja nende päritolu on toodud joonisel 3.6.

75 Puiduvarumise logistikauuring. Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, 2023

Heiteallikas Kogus Ühik Eriheide Eriheite ühik CO2ekv (t) Eriheite ja muude eelduste selgitused

Puit (CO2) 3756.8 TJ 112 t CO2/TJ 420759

IPCC 2006 eriheite vaikeväärtus, kasutusel ka riiklikus inventuuris

üle 50 MW võimsusega katelde puhul. Bioloogiline süsinik, mida

riikliku inventuuri koondtulemuses ei kajastata.

Puit (CH4) 3756.8 TJ 30 kg CH4/TJ 3156

IPCC 2006 eriheite vaikeväärtus, kasutusel ka riiklikus inventuuris

üle 50 MW võimsusega katelde puhul. CO2 ekvivalendi arvutamisel

CH4 jaoks on kasutatud IPCC AR5 tegurit 28.

Puit (N2O) 3756.8 TJ 4 kg N2O/TJ 3982

IPCC 2006 eriheite vaikeväärtus, kasutusel ka riiklikus inventuuris

üle 50 MW võimsusega katelde puhul. CO2 ekvivalendi arvutamisel

N2O jaoks on kasutatud IPCC AR5 tegurit 265.

Mustleelis (CO2) 13448.8 TJ 95.3 t CO2/TJ 1281666

IPCC 2006 eriheite vaikeväärtus (riiklikus inventuuris seda allikat

eraldi ei arvestata hetkel). Bioloogiline süsinik, mida riikliku

inventuuri koondtulemuses ei kajastata.

Mustleelis (CH4) 13448.8 TJ 3 kg CH4/TJ 1130

IPCC 2006 eriheite vaikeväärtus (riiklikus inventuuris seda allikat

eraldi ei arvestata hetkel). CO2 ekvivalendi arvutamisel CH4 jaoks

on kasutatud IPCC AR5 tegurit 28.

Mustleelis (N2O) 13448.8 TJ 2 kg N2O/TJ 7128

IPCC 2006 eriheite vaikeväärtus (riiklikus inventuuris seda allikat

eraldi ei arvestata hetkel). CO2 ekvivalendi arvutamisel N2O jaoks

on kasutatud IPCC AR5 tegurit 265.

Maagaas (CO2) 0.135 TJ 55.26 t CO2/TJ 7 Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuris (koostatud 2022.

aasta kohta) toodud eriheide.

Maagaas (CH4) 0.135 TJ 1 kg CH4/TJ 0.004

IPCC 2006 eriheite vaikeväärtus, kasutusel ka riiklikus inventuuris

üle 50 MW võimsusega katelde puhul. CO2 ekvivalendi arvutamisel

CH4 jaoks on kasutatud IPCC AR5 tegurit 28.

Maagaas (N2O) 0.135 TJ 0.1 kg N2O/TJ 0.00

IPCC 2006 eriheite vaikeväärtus, kasutusel ka riiklikus inventuuris

üle 50 MW võimsusega katelde puhul. CO2 ekvivalendi arvutamisel

N2O jaoks on kasutatud IPCC AR5 tegurit 265.

Kerge kütteõli (CO2) 6.286 TJ 73.70 t CO2/TJ 463 Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuris (koostatud 2022.

aasta kohta) toodud eriheide.

Kerge kütteõli (CH4) 6.286 TJ 3.00 kg CH4/TJ 0.5

IPCC 2006 eriheite vaikeväärtus, kasutusel ka riiklikus inventuuris

üle 50 MW võimsusega katelde puhul. CO2 ekvivalendi arvutamisel

CH4 jaoks on kasutatud IPCC AR5 tegurit 28.

Kerge kütteõli(N2O) 6.286 TJ 0.60 kg N2O/TJ 1.0

IPCC 2006 eriheite vaikeväärtus, kasutusel ka riiklikus inventuuris

üle 50 MW võimsusega katelde puhul. CO2 ekvivalendi arvutamisel

N2O jaoks on kasutatud IPCC AR5 tegurit 265.

15868

1702425

Iga-aastane KHG heide kütuste põletamisel statisonaarsetes seadmetes

KOKKU CO2ekv (ilma bioloogilise CO2-ta)

Bioloogiline CO2

75

Joonis 3.6. Toorme piirkonnad ja nendest tarnitav toorme kogus (Centar puiduvarumise uuringust)

Olemasoleva olukorra jätkudes toimuks nende joonisel näidatud puidu koguste eksport peamiselt läbi

Pärnu, Paldiski, Kunda ja Sillamäe sadama. Sellisel juhul oleks sama puidu (puidu kogused ja asukohad

samad, mis joonisel 3.6) mööda maanteed lähima sadamani transporditava teekonna kaalutud

keskmiseks vahemaaks 107,3 km. See tähendab, et tehase rajamisel pikeneks selle puidu

transportimise vahemaa maanteel keskmiselt 25,3 km ja selle võrra suureneks ka aastane transpordist

tulenev KHG heide – tabel 3.9.

Osa BTT tarbitavast Eesti puidust on võimalik tehasesse transportida raudteed kasutades ning arendaja

hinnangu kohaselt võiks see tehase valmimise hetkel moodustada 30% BTT Eesti puidu tarbimise

mahust ehk 610 000 m3. Puidu transportimise vahemaa BTT-sse mööda raudteed oleks keskmiselt

9,7 km pikem, kui sama puidu teekond lähimasse sadamasse.

Kuni 20% BTT-le vajalikust puidust (447 000 m3) võib pärineda väljapoolt Eestit ning see on kavas tuua

läbi Sillamäe sadama ning transportida see sadamas raudteega tehasesse. Teekonna pikkus mööda

raudteed Sillamäe sadamast BBT-sse on 40,1 km.

Maanteetranspordi kilomeetrite arvutamisel on arvestatud, et üks veok transpordib korraga ca 34 m3

paberipuitu ja ca 31 m3 hakkpuitu (tegelik, ilma õhuvahedeta puidu maht, sellele vastav puistematerjali

maht ca 93 m3).

Eelkirjeldatud eeldustel põhinev hinnang BBT rajamisega seotud täiendava transpordi heite

lisandumisest, võrreldes olemasoleva olukorraga, on toodud tabelis 3.9.

BTT rajamise järgselt transporditakse Eesti päritolu puitu tehasesse mööda maanteed ja raudtee. Ilma

tehaseta ehk olemasolevas olukorras liiguks see puit lähimasse sadamasse. Kuna BTT-sse on

transpordi vahemaad pikemad kui lähimatesse sadamatesse, siis sellest täiendavast läbitud vahemaast

tulenev heide, mis lisanduks Eesti KHG statistikasse, oleks 1 253,1 t CO2ekv. Lisaks impordiks tehas ka

välismaist puitu läbi Sillamäe sadama. Selle puidu transportimine Eesti territooriumil oleks täies mahus

täiendav heide riiklikus statistikas ning selle kogus oleks 290,7 CO2ekv. Kokku lisaks puidu

transportimine BBT-sse 1 543,7 CO2ekv Eesti KHG iga-aastasesse bilanssi.

76

Tabel 3.9. Tehase rajamisest tulenev täiendav KHG heide puidu transpordist, võrreldes olemasoleva

olukorraga.

Tabel 3.10. Muu transpordi KHG heide tehase tüüpilisel tegevusaastal

Muu transport

Lisaks puidu transportimisele kaasneb BBT käitamisega veel teisigi transpordiga seonduvaid tegevusi

nagu kemikaalide ja toodangu transportimine, teenindav transport ja tehase sisene liikurmasinate

kasutamine.

Kemikaalide ja toodangu transportimise ning teenindava transpordi mahtusid on hinnatud planeeringu

raames koostatud liikuvusuuringus (Reaalprojekt 2023). Selle kohaselt transporditakse aastas

500 000 t toodetavat tselluloosi ning tehase tööks vajalikud kemikaalid (75 000 t aastas) 50% ulatused

mööda maanteed ja 50% raudteed kasutades. Ülejäänud liiki toodangu puhul (25 000 t) eeldatakse

100% raudteetransporti. Teenindava transporti mahuks on liikumisuuringus prognoositud 7 300

veoautot aastas. Liikuvusuuringus ei ole analüüsitud transpordi sihtkohtasid, mistõttu on üldise

eeldusena arvestatud, et nii tooraine kui ka toodang liigub Eestist sisse ja välja läbi Sillamäe sadama

(43,8 km mööda maanteed ja 40,1 km mööda raudteed). Teenindava transpordi keskmiseks

transpordivahemaaks on eeldatud 50 km.

Liikurmasinaid kasutatakse tehases palkide veoks pikemaajalisse ladustuskohta, virnastamiseks,

virnadest võtmiseks ja veoks käitluskohtade vahel, samuti etteandeks koormisele, toodetud okas- ja

Heiteallikas Kogus Ühik Eriheide Eriheite ühik CO2ekv (t) Eriheite ja muude eelduste selgitused

Eesti paberipuidu

täiendav transport

maanteel

1281138 km 0.613 kg CO2 ekv/km 785.3

Eriheide - Keskmine (>3,5–32 t), diisel liigendveoauto, keskmine km

(Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud KHG jalajälje

arvutusmudel 2023). Kilomeetrid: Kogus (860843,8 m3) / veoki

koorem (34 m3) * lisavahemaa (25.3 km) * 2 (edasi-tagasi sõit)

Eesti hakkepuidu

täiendav transport

maanteel

525842 km 0.707 kg CO2 ekv/km 371.8

Eriheide - Suur (>20 t), diisel, jäiga kerega veoauto, keskmine km

(Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud KHG jalajälje

arvutusmudel 2023). Kilomeetrid: Kogus (322156,3 m3) / veoki

koorem (31 m3) * lisavahemaa (25.3 km) * 2 (edasi-tagasi sõit) Eesti hakke- ja

paberipuidu

täiendav transport

raudteel

4141900 tonn-km 0.0232 kg CO2 ekv

/tonn-km 96.0

Eriheide - Diiselveduriga kaubarong, keskmine, Balti riigid +

Venemaa (Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud KHG

jalajälje arvutusmudel 2023). Tonn-kilomeetrid: Kogus (610000 m3)

* lisavahemaa (9,7 km) * puidu tihedus (0.7 t/m3)

Importpuidu

transport raudteel 12547290 tonn-km 0.0232

kg CO2 ekv

/tonn-km 290.7

Eriheide - Diiselveduriga kaubarong, keskmine, Balti riigid +

Venemaa (Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud KHG

jalajälje arvutusmudel 2023). Tonn-kilomeetrid: Kogus (447000 m3)

* vahemaa (40,1 km) * puidu tihedus (0,7 t/m3)

1543.7

Iga-aastane KHG heide puidu transpordist, võrrelduna olemasoleva olukorraga

Kokku puidu transpordi täiendav heide

Heiteallikas Kogus Ühik Eriheide Eriheite ühik CO2ekv (t) Eriheite ja muude eelduste selgitused

Tselluloosi transport

maanteel 912500 km 0.707 kg CO2 ekv/km 645.1

Eriheide - Suur (>20 t), diisel, jäiga kerega veoauto, keskmine km

(Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud KHG jalajälje

arvutusmudel 2023). Kilomeetrid: Kogus (250000 t) / veoki koorem

(24 t) * vahemaa (43,8 km) * 2 (edasi-tagasi sõit)

Tooraine (kemikaalide)

transport maanteel 126346 km 0.707 kg CO2 ekv/km 89.3

Eriheide - Suur (>20 t), diisel, jäiga kerega veoauto, keskmine km

(Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud KHG jalajälje

arvutusmudel 2023). Kilomeetrid: Kogus (37500 t) / veoki koorem

(26 t) * vahemaa (43,8 km) * 2 (edasi-tagasi sõit)

Tselluloosi ja

toorainete transport

raudteel

12531250 tonn-km 0.0232 kg CO2 ekv

/tonn-km 290.3

Eriheide - Diiselveduriga kaubarong, keskmine, Balti riigid +

Venemaa (Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud KHG

jalajälje arvutusmudel 2023). Tonn-kilomeetrid: Kogus (447000 m3)

* vahemaa (40,1 km) * puidu tihedus (0,7 t/m3)

Teenindav transport 730000 km 0.707 kg CO2 ekv/km 516.1

Eriheide - Suur (>20 t), diisel, jäiga kerega veoauto, keskmine km

(Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud KHG jalajälje

arvutusmudel 2023). Kilomeetrid: Kogus (7300 veokit) * vahemaa

(50 km) * 2 (edasi-tagasi sõit)

Tehase siseseste

liikurmasinate

diislikütus

693 m3 2.636 t CO2 ekv /m3 1826.8

Eriheide - Diiselveduriga kaubarong, keskmine, Balti riigid +

Venemaa (Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud KHG

jalajälje arvutusmudel 2023). Kilomeetrid: Kogus (610000 m3) *

lisavahemaa (9,7 km) * puidu tihedus (0.7 t/m3)

3367.7

Iga-aastane muu transpordi KHG heide

Kokku muu transpordi täiendav heide

77

lehtpuutselluloosi laadimiseks ning erinevate jääkide-jäätmete teisaldamiseks. Hinnanguline aastane

diislikütuse kulu selleks on 693 m3 aastas.

Ülalkirjeldatud eeldustel põhinevad KHG heite kogused on esitatud tabelis 3.10.

BTT rajamise järgselt transporditakse tehase toodangut ning selle tööks vajalikke tooraineid mööda

maanteed ja raudteed. Lisaks kulutavad tehases sisesed masinad oma tegevuses diislikütust. Nende

tegevuste tulemusel lisanduks Eesti KHG iga-aastasesse bilanssi kokku 3 367,7 CO2ekv.

Toodetes süsiniku sidumine

BTT rajamisel ja tselluloosi tootmisel on Eesti riiklikus KHG arvestuses ka positiivne mõju läbi süsiniku

sidumise toodetesse. Sellekohast mõju on hinnatud uuringule „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja

metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050“76. Uuringus on analüüsitud kahte

stsenaariumit:

▪ PT1–Cel+1M - täiendav tselluloosi tootmine 1 miljonist m3 puidust (paberipuidu ja puiduhakke

eksport väheneb 1 miljoni m3 võrra).

▪ PT2–Cel+2M - täiendav tselluloosi tootmine 2 miljonist m3 puidust (paberipuidu ja puiduhakke

eksport väheneb 2 miljoni m3 võrra).

Stsenaarium PT2–Cel+2M on oma mahtudelt üsna sarnane kavandatava BTT-ga, mistõttu annavad

selle tulemused indikatiivse ülevaate, kuidas BTT rajamine võiks Eesti KHG heidet mõjutada.

Uuringus on puittoodete heidet ja sidumist LULUCFi aruandluses arvutatud vastavalt 2013. aasta IPCC

juhendile77. Puittoodetesse seotud süsiniku muut arvestatakse pooltoodete tasemel, eeldades, et iga

lõpptoode läbib ka pooltoote staadiumi. Puittooted on jaotatud kolme (pooltoote) kategooriasse, millel

igal ühel on oma poollaguaeg ehk aeg kui toode kaotab poole oma esialgsest kogusest: saematerjalil

on see 35 aastat, puitplaatidel 25 aastat ning paberil ja papil kaks aastat.

Paberi ja papi lühikese poolestusaja tõttu on kahaneb selle positiivne mõju kiiresti peale tehase

käitamise algust - aastatel 2031-2040 oleks keskmine sidumine 205 000 t CO2ekv aastas, kuid järgmisel

kümnendil langeks see juba 23 000 t CO2ekv aastas ning langus jätkuks järgmistel kümnenditel – tabel

3.11 ja joonis 3.7.

Tabel 3.11. Täiendava tselluloositootmise (2 mln m3 paberipuidu ja hakke kasutamine) mõju LULUCFi

netoheitele aastail 2021-210076

76 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni

aastani 2050. Eesti Maaülikool, 2021. 77 IPCC (2014). 2013 Revised Supplementary Methods and Good Practice Guidance Arising from the

Kyoto Protocol. https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/03/KP_Supplement_Entire_Report.pdf

78

Joonis 3.7. Puittoodetesse süsiniku sidumine 1990.–2100. aastal (kt CO2) (stsenaarium PT0–BAU,

PT1–Cel+1M ja PT2–Cel+2M Eesti Maaülikooli 2021. a sidumisvõimekuse analüüsist)

3.3.4.3 Võimalikud meetmed heitkoguste vähendamiseks

BTT KHG heite vähenemine, võrreldes eelmistes peatükkides toodud kogustega, saab toimuda kas läbi

üldiste postitiivsete trendide, mis asuvad välja pool ettevõtte kontrolli või läbi ettevõte kontrollitavate

otsuste või tegevuste.

Trendid, mida ettevõte otseselt mõjutada ei saa on, vaid mis on seotud kas üldiste arengute või riiklike

(kliima)poliitiliste otsustega:

▪ Maantee ja raudteetranspordi efektiivsemaks muutumine (nt kütusekulu langus tonn-kilomeetri

kohta).

▪ Raskeveokites ja rongides kasutatavate kütuste muutumine (nt suurem HVO, biometaani,

vesiniku või elektri kasutuselevõtt).

Sellised soodsas suunas arengud vähendaksid BTT-ga seotud välise transpordi iga-aastast koguheidet

(2022. a näitajate alusel on BTT välistranspordiga seotud arvestuslik heide kokku 3 804,6 tCO2ekv

aastas). Heite vähendamise täpne kogus sõltuks nende muutuste täpsematest detailidest, mida praegu

prognoosida pole võimalik.

KHG heite vähendamise meetmed, mis on ettevõte kontrolli all:

▪ Maakasutuse muutuse ja raadamise heidet on võimalik vähendada, kui BTT käitise täpsema

projekteerimise käigus leitakse võimalusi mingi osa 174 h suurusest planeeringualal olevast

metsamaast säilitada. Muutus eelnevalt prognoositud ühekordses koguses 48 576 t CO2 on

proportsionaalne säilitava metsamaaga, nt kui piirialadel säilib ~10 ha, väheneb ühekordne

vähenemine ~2 792 t CO2 võrra.

▪ Statsionaarsete heiteallikate heidet võimaldaks vähendada tehase sisendkütuste vajaduse

minimeerimine läbi energiatõhusate lahenduste eelistamise ja energia taaskasutuse. Käitise

eelprojekteerimisel kütusekulu prognoosimisel on arvesse võetud tootmisprotsessi eri osade

energeetilist integratsiooni, kuid näidatud on eeldatavat maksimaalset kulu, sh on arvestatud

kogu ligniini põletamisega. Samas kaalutakse arvestuslikult 83 000 t/a ligniini eraldamist, mis

hinnanguliselt vastab sisendenergia kogusele 1660 TJ/a ja moodustab 12,3% eelprojekteeritud

mustleelise põletamise energiakogusest. Sellele vastaks CH4 ja N2O praegu arvestatud heite

vähenemine ~1 900 tCO2ekv/a. Heidet aitaks vähendada ka see, kui katelde ja protsesside

79

käivitamisel eelistada maagaasi kergele kütteõlile või kasutada maagaasi asemel biometaani.

Kui nii kerge kütteõli kui ka maagaas asendada biometaaniga on vähenemine 472 tCO2ekv/a).

▪ Puidu ja mustleelise põletamisel on kasutatud IPCC keskmiseid eriheiteid, kuid need on väga

konservatiivsed ning väga suure tõenäosusega ülehindavad CH4 ja N2O heidet. Tegelike

mõõteandmete alusel on BTT statsionaarsete allikate CH4 ja N2O eriheidet võimalik täpsustada

ning tõenäoliselt need väheneksid kordades (sarnaselt Eestis eelnevalt läbiviidud mõõtmistele,

kus vähenemine teatud juhtudel kuni 10 korda78). Vastavalt väheneks paraku ka eelmises

lõigus arvestatud mustleelisest ligniini väljavõtmise mõju.

▪ Puidu transpordi heidet on võimalik vähendada, kui eelistada puitu, mis pärineb võimalikult

tehase lähedalt ning eelistades raudteetransporti maanteetranspordile.

▪ Muu transpordi puhul annaks positiivse tulemuse (KHG heite vähenemise) säästlike või

taastuvenergial või elektril töötavate tehasesiseste liikurmasinate kasutamine (vähenemise

potentsiaal kuni 1 826,8 tCO2ekv/a).

Kokku on arvestuslikku vähendamise potentsiaali ettevõtte kontrolli all olevatest meetmetest ~4 200

tCO2ekv/a, kuid see sõltub käitamisel tegelikult tekkivast KHG eriheitest ning ka alternatiivsete

lahenduste reaalsest kättesaadavusest (nt kas biometaani on tehase käivitamise ajaks Eesti turul

piisavas koguses). Lisaks on võimalik vähendada ühekordset raadamisest tulenevat heidet, kuid selle

kogus sõltub sellest, et kas või kui palju planeeringuala metsast on võimalik säilitada.

3.3.4.4 Kliimamõju kokkuvõttev järeldus

Kvaliteetseks kliimamõju hindamiseks on vajalikud võimalikud täpsed arvulised andmed tegevusega

kaasneva KHG heite kohta. Eelnevates alapeatükkides kirjeldatud metoodika ning eelduste alusel

teostatud KHG heite arvutuste tulemused on koondatud tabelis 3.12. Arvutusmetoodika valikul järgiti

võimalikul palju riikliku KHG inventuuri metoodikat6773, et tulemusi oleks lihtsam tõlgendada ning

võrrelda ka koostatava Kliimakindla seaduse67 eesmärkidega, mis on koostatud sama metoodikat

aluseks võttes.

Tabel 3.12 BTT KHG heited grupeerituna vastavalt nende tüübile

BTT tüüpilise tegevusaastaga kaasnev KHG heide, mis läheks Eesti KHG statistikas ning

rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmisel arvesse, oleks 20 985 t CO2ekv. Selles 5 384 t CO2ekv oleks

fossiilsetest allikatest pärit KHG heide ja 15 511 t CO2ekv taastuvkütuste CH4 ja N2O heide, mis on

teisendatud CO2 ekvivalendiks, ning mineraalmuldades igal aastal sidumata jääv kogus CO2. Kui

arvestada eelmises peatükis loetletud leevendavate meetmete potentsiaalist 50% realiseerumist, oleks

heite vähenemine 4 002,3 CO2ekv ehk arvesseminev kogus oleks ~16 803 t CO2ekv. Taastuvkütuste

põletamisel tekib igal aastal 1 702 425 t CO2, kuid seda riiklikus KHG statistika ega riiklike eesmärkide

täitmisel jälgimisel arvesse ei võeta.

Ühe projekti või tehase tasandi kliimamõju on võimalik hinnata läbi selle, kas see on kooskõlas

asukohariigi konkreetsete kliimaeesmärkidega või mitte. Kliimamõju hindamist on seni raskendanud

asjaolu, et praegu kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide tase on liiga üldine, et nende põhjal

78 Energeetikasektori kodumajapidamiste ning suurte ja keskmiste põletusseadmete eriheitetegurite

kontrollmõõtmised ja andmestike uuendamine KHG ja õhusaasteainete aruandluseks. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2020-2023.

BBT KHG heited Kogus Ühik

1. Eesti KHG statistikas arvestatav iga-aastane KHG heide 20895 t CO2ekv

1a. sellest fossiilsete allikate KHG heide 5384 t CO2ekv

1b. sellest taastuvkütuste CH 4 ja N 2 O heide ja LULUCF mineraalmuldade KHG heide 15511 t CO2ekv

3. Ühekordne raadamise CO2 heide 48576 t CO2

4. Taastuvkütuste bioloogilise CO2 iga-aastane heide (ei arvestata KHG riiklikus statistikas) 1702425 t CO2

80

teha lõplike järeldusi konkreetse projekti kliimamõju osas. Sellele viitas ka Riigikohus oma otsuses nr

3-20-77179, kus jõuti alljärgnevale järeldusele:

Pariisi kokkulepet ja selle aluseks olevat teaduslikku teadmist arvestades tuleb globaalne keskmise

õhutemperatuuri tõus hoida oluliselt allpool kui 2 °C, võimaluse korral 1,5 °C piires võrreldes

tööstusrevolutsiooni eelse tasemega. Põhiseadus kohustab Eesti riiki andma selle eesmärgi

saavutamisse proportsionaalse panuse. Selleks on omakorda aegsasti vaja kehtestada realistlik ja

õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse

saavutamiseks. Sellise kava puudumine looks lähiaastatel paljude tegevuste lubatavuse küsimuses

isikutele suure ebakindluse. Ilma niisuguse õigusliku raamistikuta on ka keeruline piisava kindlusega

välistada, et sedavõrd suuremahulise objekti nagu vaidlusaluse tehase käivitamise lõplik lubamine

keskkonnakompleksloas ei või kokkuvõttes siiski tuua kaasa isikute põhiõiguste ja avalike huvide

ülemääraseid piiranguid muudel tegevusaladel.

Käesoleva KSH koostamise ajal ongi pooleli Kliimakindla seaduse koostamine, mille eesmärgiks on

luua alus kliimakindlaks majanduseks, seades kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid,

soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist.

Seaduses seatavad kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid annavad selguse, kuidas jõuda

kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Kavandatava seaduse oluliste suunda loetelus on esimesel kohal

eesmärk, et tehakse ruumi uuele tööstusele, mistõttu tööstuse heite maht saab kasvada aastaks 2030

kahekordseks.

Tööstuse osas on Kliimakindla majanduse seaduses seatud eraldi eesmärgid põlevkiviõli tööstusele ja

muule tööstusele (kuhu alla kuulub BTT). Muu tööstuse eesmärgi on järgmised:

1) heitkoguse kasv 2030. aastaks võrreldes 2022. aastaga on kuni 116% (-73% võrreldes 1990.

aastaga)

2) heitkoguse kasv 2035. aastaks võrreldes 2022. aastaga on 62% (-79% võrreldes 1990.

aastaga)

3) heitkogus kasv 2040. aastaks võrreldes 2022. aastaga on 8% (-86 % võrreldes 1990.

aastaga)

2022. aasta töötleva tööstuse ehituse kategooria heide Eestis oli 266 700 t CO2ekv, millest 8 % (lubatud

kogus, mis võib tööstuse kategooria suureneda 2040. aastaks) oleks 21 336 t CO2ekv. See lubatud

suurenemine on suurem, kui BTT iga-aastane heide 20 985 t CO2ekv. Oluline on siinjuures veel ära

märkida, et kogu see BTT heide ei kajastu riiklikus statistikas tööstuse all, kuna puidu, toodete ja

tooraine transpordi ning teenindava transpordiga kaasnev heide (kokku 3084,6 t CO2ekv) raporteeritakse

transpordi ja mitte tööstuse kategooria all.

BTT rajamisel ja tselluloosi tootmisel on Eesti riiklikus KHG arvestuses ka positiivne mõju läbi süsiniku

sidumise toodetesse. Aastatel 2031-2040 oleks indikatiivne keskmine sidumine 720 000 t CO2ekv

aastas, kuid järgmisel kümnendil langeks see paberi ja papi lühikese poolestusaja tõttu 23 000 t CO2ekv

aastas ning langus jätkuks järgmistel kümnenditel.

Eelnevat arvesse võttes saab järeldada, et BTT projekt ei ole praeguse teadmise juures

(Kliimakindla majanduse seadus ei ole veel jõustunud) vastuolus Eesti kliimaeesmärkidega ning

puudub oluline mõju kliimamuutustele.

Lisaks aitaks BTT täita Kliimakindla majanduse seaduse energeetika eesmärki - Elektritootmine, sh

varustuskindlus on alates 2040.a CO2 heite vaba – kuna tehase toodab taastuvkütustest rohkem

elektrienergiat, kui tarbib ning teeb seda ühtlaselt läbi aasta, mis on oluline ka varustuskindluse

seisukohast.

79 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-771/103

81

3.3.5 Välisõhu saastamine

BTT tegevuse ülevaates ptk 1.4.2 toodud ära ka erinevate õhuheiteallikate eeldatav heitetase vastavalt

käitisele kohalduvatele PVT kriteeriumitele. Peamiselt on tegemist põlemisprotsessides tekkiva heitega,

sh lõhnaainete heitega. Käesolevas töös keskendutakse heitele, mille osas on PVT järeldustega

kehtestatud heite piirväärtused.

Samas, arvestades atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 91 lg 2 punkt 3 tuleb kompleksloa

taotlusmaterjalide välisõhu saastamise osas käsitleda kõikide väljutatavate saasteainete nimetusi ning

esitata andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks

kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. AÕKS § 98 lg 1 punkt 3 järgi peavad need andmed

kajastuma ka väljastatavas kompleksloas. Siit tuleneb, et keskkonnakompleksloa taotluses tuleb

kajastada kõik sellele tingimusele vastavad heiteallikad (sh heite hindamine palgiplatsilt ja

koorimisseadmetest, heide abitegevustest, mahutitest jm), sh hinnata ka vastavust PVT-ga sätestatud

kriteeriumitele.

Hetkel ei ole teada enamike nende heiteallikate detailid, sh arv, paiknemine, parameetrid (kõrgus,

heiteava diameeter, temperatuur, gaaside joon- või mahtkiirus), st andmeid ei saa anda detailsuses,

mida eeldab LHK projekt. Samas, arvestades et tehnoloogilisel ja ehituslikul projekteerimisel võtakse

aluseks PVT nõuded, ei mõjuta see detailsem käsitlus käesoleva mõju hindamise järeldusi olulise

keskkonnamõju avaldumise või mitteavaldumise osas ja mõjude leevendamise vajaduste osas. KSH

aruande ptk 1.4.2.1 on antud ülevaade PVT rakendamisest puidu ettevalmistamisel, sh koormisel ja

hakkimisel ning on järeldatud, et need meetmed on piisavad, et ei tekiks olulist häiringut, seejuures ei

anna heite kvantitatiivne iseloomustamine täpsusega 1 kg aastas lisaväärtust. Käesolevas hindamises

ongi vastavalt KeHJS § 31 lg 1 tegeletud teemadega, mis võivad põhjustada olulist keskkonnamõju ning

tuua KeHJS § 33 kohaselt välja keskkonnameetmed, millega on võimalik ennetada, vältida või

vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning põhjendatud juhul näha ette heastamise meetmed.

AÕKS § 91 lg 2 punktis 3 toodud ei arvesta, kas oluline keskkonnamõju võib avalduda või mitte.

Arvestades kavandatava tegevuse jaoks vajaliku maa-ala ulatust ei ole tõenäoline, et KSH aruandes

käsitlemata allikate oluline mõju ulatub väljapoole käitise piire. Kompleksloa taotlemise raames antakse

hajumisarvutuste kaudu hinnang olulise mõju avaldumise võimalusele oluliselt täpsemate andmete

alusel, seetõttu on siinkohal piirdutud analoogial põhineva üldise eksperthinnanguga, et KSH aruandes

käsitlemata BTT tegevused ja heiteallikad ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Kuna mõju avaldamine ei

ole lubatav, siis lähtudes keskkonnaseadustiku üldosa seaduses § 3 lg 1 toodud keskkonnahäiringu

määratlustest (keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi

või mis on arvulise normiga reguleerimata) on mõju olulisuse määr sõltuv mõjualas asuvate objektide

arvust ja nende kaugusest mõju allikast. Antud juhul ei ole käitise lähedal ka tundlikke loodusobjekte

ega ela inimesi.

3.3.5.1 Kvantitatiivselt iseloomustatava heite hindamismetoodikast

Õhusaaste keskkonnamõju olulisuse hindamise aluseks on heiteallika mõjutatava välisõhu vastavus

kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Vastavust

kvaliteedinormidele hinnatakse hajumisarvutustega. Inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju

hindamisel lähtutakse õhukvaliteedi piirväärtusest80, mille ületamisel väljapool tootmisterritooriumi

eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Õhusaasteaine piirväärtus tähendab seda, et

arvestades inimese eluiga, ei tekita piirväärtuseni saastunud välisõhus elamine ei inimese tervisele ega

keskkonnale vastuvõetamatuid riske. Seega, kui saasteaine(te) modelleeritud või mõõdetud tase jääb

80 Kehtestatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, kohaldatavad piirväärtused määruse lisas 1

82

allapoole tervise kaitseks kehtestatud piirväärtust (Ci/ÕPV ≤ 1,0), ei teki sellest terviseriski ka juhul, kui

kavandatava tegevuse saastetase on võrreldes lähteolukorraga suurenenud.

1. aprillist 2023 jõustus atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muudatus, millega täiendatakse seadust

§-ga 191, võttes kasutusele väheolulise mõjuga tegevuse mõiste – käitise tegevus põhjustab väheolulist

mõju juhul, kui selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas

punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50% saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piir- või

sihtväärtusest. Seda kriteeriumit on kasutatud hajumisarvutuste tulemuste hindamisel.

Kahele saasteainele on kehtestatud aastakeskmine kriitiline tase silmas pidades taimestiku ja

ökosüsteemi kui terviku kaitset. Vääveldioksiidil 20 μg/m3, lämmastikdioksiidil 30 μg/m3. Lisaks on

asjakohane üldistada, et inimese tervise kaitseks kehtestatud piirväärtuste järgimine on piisav

järeldamaks, et linde jt elusorganismie ei mõjutata. Näiteks on püsisoojastel organismidel vere

koostises hemoglobiin, mistõttu süsinikmonooksiidi toimemehhanism on sarnane ja kokkuvõttes on kõik

püsisoojased organismid tundlikud CO madalatele kontsentratsioonidele81. Uuritud on suurte elektri-

jaamade mõju lindudele ja järeldati, et kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste raamesse jäävad

kontsentratsioonid ei mõjuta linde82, erinevate uuringute ülevaatest83 võib järeldada, et kuigi lindudel on

inimesest kiirem ja efektiivsem hingamine, tekivad mõjud tervisele kontsentratsioonidel, mis on

piirväärtustest suuremad.

Vastavalt Kliimaministeeriumi ettepanekule varasemates KMH menetlustes, on tulemuste hindamisel

kasutatud ka tulevikus eeldatavalt rakendatavaid piirväärtusi, mis on avaldatud Euroopa Komisjon

välisõhu kvaliteedi direktiivide muudatusettepanekutes 26. oktoobrist 202284. Olemuselt on tegemist

1. jaanuariks 2030 saavutatavate piirväärtustega. Ettepaneku sisu on vähendada seniste tunni-

keskmiste piiväärtuste puhul aastast lubatud ületamiste arvu, kuid piirväärtus jääb ise samaks (nt

lämmastikdioksiidi 1 tunni piirväärtus on 200 μg/m3, mida ei tohi ületada rohkem kui ühel korral

kalendriaasta jooksul praegu kehtiva 18 korra asemel). Pikemate keskmistamisperioodide piirväärtusi

vähendatakse (nt vääveldioksiidi päevakeskmine piirväärtus oleks 50 μg/m3 senise 125 μg/m3 asemel)

ja kehtestatakse ka uusi (nt PM2,5 päevakeskmine 25 μg/m3, vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi

aastakeskmine 20 μg/m3), päevakeskmistele piirväärtustele tehakse ettepanekud kehtestada lubatud

ületamiste arv, mis on kõikide saasteainete puhul 18 korda aastas. Ettepanekuga ei kehtestata

täiendavaid piirväärtusi taimestiku ja ökosüsteemide kaitseks ja seni kehtestatud kriitilisi õhukvaliteedi

aastakeskmisi tasemeid ei muudeta.

Heite mõju õhukvaliteedile hinnatakse hajumisarvutuste kaudu lähtudes saasteainete maksimaalsest

hetkheitest g/s ja heitallika töö dünaamikast. Hajumisarvutused tehakse erinevate heiteallikate

koosmõjus. Modelleerimisel kasutati programmi Aeropol ja KOTKAS Airviro platvormi. Modelleerimis-

tulemused esitatake hajumiskaartidena, mis näitavad maksimaalsete kontsentratsioonide jaotumist

modelleerimisalal üle kogu ajaperioodi (vähemalt 1 aasta). Tulemuste hindamisel on vaja arvestada, et

modelleerimisel saadud ja kaartidel näha olevad maksimaalsed tunnikeskmised ja ööpäevakeskmised

kontsentratsioonid tekivad ebasoodsates hajumistingimustes, mis esinevad pigem harva.

3.3.5.2 Põletusseadmetest tekkiv saasteainete heide ja selle hajumine

BTT saasteainete õhkuheide on peamiselt seotud põletusseadmete tööga – protsessis vajaliku energia

ja kemikaalide saamiseks/taaskasutamiseks on vajalikud neli erinevat põletusseadet (lubjaahi,

mustleelise katel, biomassi puidu- ja koorekatel, väävelhappe tootmise tsehhis kontsentreeritud

lõhnagaaside ja väävli põletamine). Nende seadmete suitsugaasid läbivad puhastuse või töötluse ja

81 F. Ramade. Ecotoxicology. J. Wiley & Sons, 1987; lk 151 82 https://www.researchgate.net/publication/316893997_Bird_species_richness_and_densities_in_relation_to_s ulphur_dioxide_gradients_and_environmental_variables 83 O.V. Sanderfoot, T. Holloway. Air pollution impacts on avian species via inhalation exposure and associated outcomes. Environmental Reasearch Letters, Vol. 12,No. 8. 2017 https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/aa8051 84 https://environment.ec.europa.eu/publications/revision -eu-ambient-air-quality-legislation_en

83

suunatakse välisõhku viimiseks ühte korstnapüstakusse (igal põletusseadmel on seal eraldi lõõr ehk

sisemine toru) kõrgusega vähemalt 100 m.

Korstna kõrguse täpsustamine

2023. a tehti esialgsed hajumisarvutused programmiga AEROPOL, et saada ülevaade, kuivõrd

muutuvad hajumiskontsentratsioonid 100 m ja 120 m kõrguse korstna võrdluses (korstna peamiste

saasteainete heide ja muud parameetrid jäid samaks). Ilmnes, et kõrgema korstna korral kaugenes

saastemaksimumi tekkekoht allikast ca 200 m võrra (~1 km vs ~1,2 km), kuid mõju hajumis-

kontsentratsioonidele muutus suhteliselt vähe. Kõige suurema suhtelise saastetasemega oli

lämmastikdioksiid, mille hajumismaksimum 4 põletusseadme summaarse heite 74,56 g/s korral

moodustas 100 m korstna puhul 39,07 µg/m3, 120 m korral 29,55 µg/m3 (ÕPV1 = 200 µg/m3), st

suhtelise taseme muudatus ~20% ÕPV1 tasemelt oli 4,7 %punkti (0,195 - 0,148).

Lämmastikdioksiidi koosmõju arvutustest piirkonna teiste allikatega (kokku 52 NOx heiteallikat) selgus,

et BTT korstna hajumismaksimumid jäävad asukohast ja ka Kohtla-Järve poolkoksiprügilast lääne

poole, samas kui piirkonna olemasolevate allikate koosmõju maksimumid on Kohtla-Järve

poolkoksiprügilast kirde ja ida suunal. Olemasolevas olukorras võivad tekkida üksikute ettevõtete

territooriumil lokaalsed maksimumid, kui kõik nende ettevõtete allikad korraga töötaksid maksimaalse

koormusega (mis reaalselt ei ole võimalik, sest nende üheaegse kasutamise vajadus puudub). BTT

allikate lisandumisel muudatusi nendes maksimumides ei ole, st reaalne oluline koosmõju piirväärtuste

lähedaste hajumiskontsentratsioonidega allikatega puudub.

Heitkoguste leidmine tehnoloogilise kontseptsiooni andmete põhjal

Tabelis 3.13 on esitatud ptk 1.4.2. toodud andmete põhjal saasteainete heitkoguse arvestuslik heide

aastas. Lähtutud on aastakeskmisest heitest, millele vastavust on tehnoloogiliselt eelprojekteermisel

kinnitatud.

Osa nendest saasteainetest kuulub teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise

direktiiviga (NEC direktiiv)85 hõlmatud saasteainete hulka. Kohustustega hõlmatud saasteained on

vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti

peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Eesti 2020-2030. aastate heitkoguste

vähendamise kohustused on riiklikus õhusaasteainete vähendamise programmis86. Tselluloosi

tootmine kuulub tööstusprotsesside valdkonda, selles valdkonnas ei ole programmiga kehtestatud

lisameetmeid heite vähendamiseks.

Tabel 3.13 Saastainete aastane heitkogus põletusseadmetest

Põletusseade Kütusekulu soojus- ühikutes, GJ/a

Saasteainete aastakeskmine eriheide, mg/Nm3 ja heitkogus t/a

NO2 SO2 CO PM2,5*

mg/Nm3 t/a mg/Nm3 t/a mg/Nm3 t/a mg/Nm3 t/a

Mustleelise katel 13 448 800 150 630,504 10 42,034 150 630,504 10 42,034

Lubjaahi (biomass) 1 190 700 400 241,920 40 24,192 400 241,920 10 6,048

Biomassi katel 2 566 080 50 220,147 1405 78,624 160 251,597 5 7,862

H2SO4 tehas 2 550 t/a S 50 4,536 40 3,629 40 3,629 5 0,454

Kokku: 1097,11 148,478 1127,65 56,398

* Osakeste heide arvestatud tinglikult 100% kõige peenema fraktsioonina (st PMsum ja PM10 heitkogused = PM2,5 heitkogusega)

85 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2016/2284, mis käsitleb teatavate

õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ 86 Koostati 2019. aastal, 2023 aastal ajakohastati; ajakohastatud versioon:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023 - 03/Ajakohastatud%20Teatavate%20%C3%B5husaasteainete%20heitkoguste%20v%C3%A4hendamis e%20riikliku%20programmi%20aastateks%202020-2030%20kinnitamine.pdf

84

Saasteainete hetkheite arvestus põhineb hinnangulistel 1 tunni keskmistel kontsentratsiooni-

maksimumidel, mis on tuletatud aastakeskmisest eriheitest. Tulemused on esitatud tabelis 3.14.

Tabel 3.14 Saasteainete arvestuslik maksimaalne hetkheide põletusseadmetest

Põletusseade Sisend- võimsus, MWth

Saasteainete aastakeskmine eriheide, mg/Nm3 ja heitkogus g/s

NO2 SO2 CO PM2,5*

mg/Nm3 g/s mg/Nm3 g/s mg/Nm3 g/s mg/Nm3 g/s

Mustleelise katel 503 300 41,70 40 5,56 1000 139,0 20 5,56

Lubjaahi (biomass) 50 800 16,00 160 3,2 1000 20,0 20 0,80

Biomassi katel 99 280 14,56 170 8,84 320 33,28 10 1,04

H2SO4 tehas - 100 0,30 340 1,02 340 -1,02 10 0,06

Kokku: 72,56 18,62 193,3 7,46

* Osakeste heide arvestatud tinglikult 100% kõige peenema fraktsioonina (st PMsum ja PM10 heitkogused = PM2,5 heitkogusega)

100 m kõrguse korstna hajumisarvutused programmi KOTKAS Airviro

Tabelis 3.14 esitatud hetkheite andmetega viidi läbi hajumisarvutused KOTKAS Airviro platvormil. Iga

lõõri parameetreid arvestati eraldi. Kõige suurema suhtelise saastetasemega on lämmastikdioksiid,

mille 1 h keskmine õhukvaliteedi piirväärtus on 200 µg/m3, aastakeskmine 40 µg/m3. 1 tunni keskmise

heite hajumiskaart joonisel 3.8 (võrdlevalt on toodud ainult BTT allikate heide ja koosmõju kõikide 4 km

raadiuses paiknevate heitallikatega).

Joonis 3.8. Lämmastikdioksiidide maksimaalse 1-h keskmise heite hajumine. Ülemisel kaardil on BTT

enda allikate heide, maksimum 113,46 µg/m3. Alumisel piirkonna heiteallikate koosmõjus tekkivad

saastetasemete maksimumid, kõige kõrge m väärtus 197,63 µg/m3. (allikas: KOTKAS Airviro).

85

Lämmastikoksiididel (NOx) tekib BTT allikate tunnikeskmise heite maksimum 113,46 µg/m3. Piirkonna

heite-allikatega koosmõjus tekivad saastetasemete maksimumid olemasolevate heiteallikate

territooriumiil, kõrgeim tase 197,63 µg/m3. BTT allikate maksimumi asukohas on koosmõju saastetase

153 µg/m3 (0,765 ÕPV1). Kohtla-Järve kesklinna suunal, Järveküla teel, on BTT allikate tase 42,6

µg/m3, koosmõju saastetase 43,2 µg/m3 (0,215 ÕPV1). Sarnased arvutuslikud saastetasemed on ka

Kohtla-Nõmme lähimate elamualade juures: vastavalt BTT allikatel 47,3 µg/m3 ja koosmõjus 62,5 µg/m3

(0,31 ÕPV1). Aastakeskmine maksimum on BTT allikatel 2,18 µg/m3 (0,05 ÕPVa), koosmõjus 8,68

µg/m3 (0,22 ÕPVa).

Vääveldioksiidil tekib BTT allikate tunnikeskmise heite maksimum 23,12 µg/m3 (0,066 ÕPV1)

ööpäevakeskmine 6,91 µg/m3 (0,055 ÕPV24). Süsinikoksiidi 8 tunni keskmine hajumismaksimum on

0,319 mg/m3 (0,032 ÕPV8). Peente osakeste (PM10) ööpäevakeskmine maksimum on 0,671 µg/m3

(0,013 ÕPV24), aastakeskmine maksimum 0,202 µg/m3 (0,005 ÕPVa). Eriti peentel osakestel (PM2,5) on

aastakeskmine maksimum 0,266 µg/m3 (0,011 ÕPVa). Kuna kõikide nende saasteainete

hajumismaksimumid jäävad oluliselt alla 10% kehtestatud piirväärtustest, ei ole põhjust detailsemalt

käsitleda koosmõju piirkonna heiteallikatega – olukord on sarnane NOx koosmõjuga, kus

saastetasemete maksimumid tekivad olemasolevate heiteallikate tõttu ja käitiste territooriumil.

3.3.5.3 Lõhnaainete heide põletusseadmetest

Tselluloositehase põletusseadmetes põletatakse redutseeritud väävliühendeid sisaldavaid

protsessigaase. Redutseeritud väävliühendite jääksisalduse kohta on samuti kehtestatud PVT

piirväärtused. Tehase allikate heide vastab PVT alumisele, st kõige rangemale tasemele. Tulemused

on esitatud joonisel 3.9. Maksimaalne BTT allikate tase vastab ligikaudu H2S lõhnalävele (1,4 µg/m3,

ÕPV 8 µg/m3).

Joonis 3.9. Väävelvesinikuna (H2S) arvestatud lõhnaainete heite maksimaalse 1-h keskmise heite

hajumine. Maksimaalne tase vastab ligikaudu H2S lõhnalävele (1,4 µg/m3, ÕPV 8 µg/m3) (allikas:

KOTKAS Airviro).

Siinkohal tuleb arvestada, et lõhnaläve lähedane tase tekib ebasoodsates hajumistingimustes mõnel

korral aastas, st BTT allikad ei ole lõhnahäiringu põhjustajaks.

3.3.5.4 Lõhnaainete võimalik heide hajusallikatest

Tselluloosi tootmisel Kraft-tehnoloogiaga on kontsentreeritud ja lahjade lõhnagaaside allikad ühendatud

vastavate kogumissüsteemidega ning suunatakse põletamisele (tekkivaid heiteid arvestatud eespool).

Lisaks on allikaid, milles võib tekkida väheses koguses lõhnaaineid, kuid nende ühendamine kogumis-

süsteemidega ei ole otstarbekas. Nende allikate puhul välditakse häiringu teket PVT rakendamisega.

86

Eelkõige on lõhnaainete heite potentsiaaliga reovee puhastamine ja selle käigus tekkinud muda

käitlemine. Neid teemasid käsitleb PP PVT järelduste PVT nr 7.

PVT 7. Heitveesüsteemist vabaneva haisu vähendamiseks ja vältimiseks on PVT kasutada

kombineeritult järgmisi meetodeid.

I. Kohaldatavad suletud veesüsteemidega puhul

a. Projekteerida paberivabrikutes toimuvad protsessid, kiudainevarude ja vee hoiustamise mahutid,

torud ja kambrid nii, et vältida pikki säilitusaegu, surnud tsoone või alasid, kus segunemine

veesüsteemides ja nendega seotud üksustes on halb, et vältida kontrollimatut orgaanilise ja bioloogilise

materjali sadestumist ja lagunemist.

b. Kasutada biotsiide, dispergeerivaid aineid või oksüdeerivaid aineid (nt katalüütilist desinfitseerimist

vesinikperoksiidiga) haisutekke ja lagundavate bakterite kasvu kontrolli all hoidmiseks.

c. Seada sisse süsteemisisesed puhastusprotsessid (nn neerud), et vähendada orgaanilise aine

kontsentratsiooni ning seega võimalikke haisuprobleeme ringveesüsteemis.

II. Heitveepuhastuses ja muda käitlemises vältida tingimusi, milles heitvesi või muda muutuvad

anaeroobseks

a. Rakendada suletud juhitava õhustusega kanalisatsioonisüsteeme, kasutada mõnel juhul kemikaale,

et vähendada vesiniksulfiidi tekkimist kanalisatsioonisüsteemis ja oksüdeerida seda.

b. Vältida liigset õhustamist tasakaalustamisbasseinides, kuid tagada piisav segamine.

c. Tagada piisav aeratsiooni võimsus ja head segamisomadused aeratsioonimahutites; jälgida

korrapäraselt aeratsioonisüsteemi.

d. Tagada teisese seliti korralik toimimine muda kogumisel ja tagasivoolumuda korralik pumpamine.

e. Piirata muda peetumise aega mudahoidlas, saates muda pidevalt veetustamisüksustesse.

f. Vältida heitvee hoidmist ülevoolu kogumise basseinis pikema aja jooksul, kui on vajalik; hoida

kogumisbassein tühi.

g. Mudakuivatite kasutamise korral puhastada muda soojuskuivati õhutusgaase skraberiga ja/või

biofiltrimisega (näiteks kompostfiltrid).

h. Vältida õhu tornjahutite kasutamist töötlemata heitvee jahutamiseks, kasutada plaatsoojusvahetit.

Käitise tehnoloogilisel projekteerimisel valitakse eeltoodute hulgast asjakohased meetmed. Arvestades,

et käitise lähiümbruses puuduvad elamud ja lõhna suhtes tundlikud tegevused, ei ole põhjust

kehtestada PVT-st rangemaid meetmeid.

3.3.6 Jäätmekäitlus

3.3.6.1 Tootmisprotsessis tekkida võivad jäätmed

KSH aruande ptk 1.4.2.8 anti ülevaade jäätmete tekkest BTT-st ja nende käitluse korraldamise

põhimõtetest. Oluline osa tekkivatest jäätmetest taaskasutatakse, sh võetakse ringlusse käitise siseselt

vastavalt PP PVT nõuetele. Selliste jäätmete prognooskogus kuivainena on kokku ligikaudu 90 000 t/a

ja nende käitlemise keskkonnamõju avaldub eelkõige tootmisprotsessi kaudu, st seda on juba arvesse

võetud pinnasele ja põhjaveele, pinnaveele ja merekeskkonnale, samuti välisõhusaaste mõjude

hindamisel.

Lisaks tekib tootmistegevuse käigus jäätmeid, mille taakasutamine korraldatakse käitise väliselt.

Hinnanguliselt võib selliste jäätmete summaarne kogus olla kuni 60 000 t/a.

Sisuliselt järgitakse mõlemasse kategooriasse kuuluvate jäätmete käitlemisel PP PVT nr 12:

Kõrvaldamisele suunatavate jäätmekoguste vähendamiseks on PVT rakendada jäätmete hindamist (sh

teha jäätmeinventuure) ja juhtimissüsteemi, et hõlbustada jäätmete taaskasutamist, selle võimatuse

87

korral ringlussevõttu või muid taaskasutusviise, sealhulgas allpool nimetatud meetodite

kombineerimist:,

a. Eri jäätmefraktsioonide eraldi kogumine ja liigitamine (sealhulgas kogutakse eraldi ohtlikud

jäätmed).

b. Sobivate jäätmefraktsioonide ühendamine, et saada paremini kasutatavad segud.

c. Protsessijääkide eeltöötlus enne korduvkasutust või ringlussevõttu.

d. Materjali taaskasutus ja protsessijääkide ringlussevõtt tootmiskohas

e. Energia tagasisaamine suure orgaanilise aine sisaldusega jääkidest kas tootmiskohas või mujal

f. Materjali kasutussevõtt väljaspool tootmiskohta

g. Jäätmete eeltöötlemine enne kõrvaldamist.

VKG Fiber on seadnud eesmärgiks on kõik käitiseväliselt käideldavad jäätmed suunata taaskasutusse.

Siinkohal tuleb arvestada, et taaskasutusvõimalused määrab ära tegelikult tekkivate jäätmete

omadused, eelkõige nendes ohtlike ainete sisaldus (raskmetallid, orgaanilised saasteained nagu PAH

jms) ja nende keskkonda väljaleostumise või muul viisil sattumise võimalused, samuti Eesti õigusruumi

erinevused teiste EL liikmesriikide õigusruumist. Näiteks on Soomes tavapraktika kasutada tselluloosi

tootmisel kasutatavate põletusseadmete tuhkadest ning käitise reoveesettest valmistatud komposti

majandusmetsade väetamisel. Eestis ei ole metsa väetamine lubatud.

Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt saab otsida tööstussümbioosi rakendamise võimalusi, kuna

Kohtla-Järve piirkonnas ja Ida-Virumaal laiemalt tegutseb mitmeid erinevaid tootmisettevõtteid, kellele

nt mineraalsed jäätmed võivad osutuda sobivaks toormeks.

Üheks võimaluseks on kasutada ära ka piirkonna eripära, et VKG Oil AS käitab Kohtla-Järvel

põlevkiviõli tootmisel tekkivate tööstusjäätmete prügilat, mis sisuliselt asub rajatava käitise vahetus

naabruses. Jäätmeladestu haljastamise eesmärgil saab kasutada ühe variandina reoveesette jm

materjali komposti.

Kõikide eeltoodud variantide puhul tuleb arvestada, et jäätmestaatuses oleva materjali

taaskasutamiseks peab üldiselt olema vastuvõtjal jäätmeluba, välja arvatud juhul kui tekkivad jäätmed

kuuluvad Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ reguleerimisalasse ning sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale ja inimese

tervisele. Määruse § 41 toob välja tavajäätmete taaskasutamise nõuded teede ehitusel, maa-alade

planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel, millega vastavuses olemisel võib eeldada, et

olulist mõju ei kaasne. Seejuures on oluline ka ehitusseadustikust tulenev tingimus, mis eeldab, et

nende tegevuste puhul on koostatud ehitusprojekt, milles on arvestatud vastava materjali käitlemisega.

Teiseks võimaluseks on tootmisprotsessi tekkiva materjalivoo käsitlemine kõrvalsaadusena või

jäätmestaatuse lakkamise kohaldamine. Seejuures tuleb vastavalt arvestada, et peavad olema täidetud

jäätmeseaduse (JäätS) § 22 ja § 21 nõuded. Mõlemal juhul on üheks eelduseks, et materjalil on turg või

selle järele on reaalne nõudlus, st materjali edasine kasutamine on kindel. Lisaks peab olema tagatud

konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuded ning et ei avalda negatiivset mõju

keskkonnale ega inimese tervisele. Kui kohaldatakse jäätmestaatuse lakkamist, tuleb arvestada JäätS

§ 21 lg 31 sätestatut, et kui puudub sama paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa Komisjoni

rakendusakt või lõike 2 alusel ei ole kriteeriume kehtestatud, võib Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa

andmise menetluse käigus üksikjuhtumi põhjal otsustada, kas jäätmeloa või kompleksloa taotluses

märgitud jäätmed on lakanud olemast jäätmed võttes arvesse erinevaid § 21 välja toodud kriteeriume.

Juhul kui taaskasutamine ei õnnestu, saab need jäätmed üle anda kõrvaldamiseks. Seejuures tuleb

arvestada, et jäätmete kõrvaldajal peab olema selleks JäätS kohane õigus, st kõrvaldatava jäätme

nimetus-kood ja kogus peab kajastuma jäätmeloas.

Mõlema kategooria (sisemiselt taaskasutatavate ja väliselt taaskasutatavate-kõrvaldatavate) jäätmete

kogused täpsustuvad tehnoloogilisel projekteerimisel ja seejärel selguvad tegeliku kogused käitamisel.

88

Kuid see ei muuda hinnangut kaasneda võiva keskkonnamõju olulisusele. Ülaltoodud PVT põhimõtete

rakendamisel ja õigusaktide nõuete täitmisel ei kaasne BTT tootmistegevuses tekkivate jäätmete

käitlemisega olulist keskkonnamõju.

3.3.6.2 Käitise rajamisel-ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemine

Käitise asukoha ettevalmistamist ehitamiseks ja ehitamist ei vii läbi BTT käitaja vaid ehitusettevõtja.

Töid teostav ettevõtja vastutab ka tekkinud jäätmete käitlemise eest ja see toimub vastavalt KOV

jäätmehoolduseeskirjale. Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri on kehtestatud Vallavolikogu

29.06.2023 määrusega nr 45. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord on määruse 9. peatükis.

Arvestades ala pindala (174 ha) ja hoonete ja rajatiste parameetreid (loetletud ptk 1.4.1), on tegemist

tavapärasest suuremate ehitusmahtudega. Seetõttu on oluline tööde hoolikas ettevalmistamine.

Vastavalt jäätmehoolduseeskirja § 31 lg 2 ja 3 tuleb ehitusjäätmete käitlemine enne ehitamise

alustamist kooskõlastada omavalitsusega, mis tähendab ehitusprojektile järgmiste andmete lisamist:

▪ jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

▪ pinnasetööde mahtude bilanss;

▪ selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

▪ jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

Eeskirja § 32 lg 6 p. 3 sätestab, et tuleb rakendada kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Otseselt ei viidata ehitusjäätmete käitlemise peatükis jäätmehierarhia kõige ülemisele astmele ehk

jäätmetekke vältimisele, kuid see kuulub jäätmekäitluseeskirja § 3 lg 1 järgi jäätmekäitluse üldnõuete

hulka:

§ 3 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada.

Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude

käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

Jäätmetekke vältimise hulka kuulub määruse § 33 lg 5 viidatud kasvupinnase käitlemine: Kasvupinnas

tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast võib kasutada

maa-ala heakorrastamiseks kooskõlastades asukoha eelnevalt omavalitsusega.

Lisaks ei käsitleta maapõueseaduse (MaaPS) jäätmena ehituse käigus üle jäävat pinnast ehk kaevist.

Ehitamise käigus ülejääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud

ainult Keskkonnaameti loal, kui selle kogus on üle 5 000 m3 (MaaPS § 97 lg 1, muudatus jõustunud

01.04.2023), detailsemalt käsitletud KSH aruandes ptk 3.2.1.

Arvestades pinnase potentsiaalselt suurt mahtu – isegi kui ehitamise ettevalmistamiseks on vaja

mittesobilik pinnas eemaldada keskmisel 1 m sügavuselt ja seda tehakse ligikaudu poolelt hoonete ja

rajatiste alalt, arvestamata palkide pikaajalise hoiustamise 30 ha ala, siis 72 ha pinnase eemaldamisel

tekib 720 000 m3 pinnast (tegelikud kogused selguvad ehitusprojekti koostamisel). See pinnas võib olla

omadustelt sobilik mujal kasutamiseks, kuid võib tekkida olukord, kus kasutusvõimalused selguvad

pikemaja ajaperioodi vältel ehitamise ajal ja ka ehituse järgselt. Seetõttu on otstarbekas ehitusprojekti

koostamisel ette näha kaevise ladustamise alad, kus kaevist ajutiselt hoitakse. Kuid siinkohal tuleb

arvestada, et jäätmeseadusest tulenevalt, kui ladustusaeg on pikem kui 3 aastat, muutub kaevis

jäätmeks, st lahendus kaevise kasutusse võtmiseks tuleb leida 3 aasta jooksul.

Jäätmehoolduseeskirja § 34 sätestab nõuded ohtlike ehitusjäätmete käitlemiseks. Nende hulka kuulub

ka ehitamisel väljakaevatud või tekkinud, nt lekete tõttu, saastunud pinnas. Pinnas loetakse saastunuks,

kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.

Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila piirkonnas on minevikus kasutatud põlevkiviõli töötlemise ja selle

käigus tekkinud jäätmete ladestamispraktka tõttu tekkinud põhjavee ja pinnase reostus. Kuigi BTT

asukoht jääb Kohtla-Järve tööstuskompleksi jääkreostusala (JRA0000002) piiridest välja ja seetõttu ei

ole reostunud pinnase esinemine alal tõenäoline, tuleks ettevaatusabinõuna täiendavate

89

ehitusgeoloogiliste uuringute tegemisel hinnata pinnaproovide võtmisel organoleptiliselt reostuse

esinemist. Reostusele võib viidata pinnase tumenemine ja ebaharilik lõhn. Sama tuleb teha ka

ehitustööde käigus väljakaevatava pinnasega.

Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud

vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

3.3.7 Avariiolukorrad

PVT nõuetele vastavalt projekteeritud tselluloositehases ei teki tavapärasest erinevates käitamis-

tingimustes kõrgenenud saaste- ja lõhnaainete heidet või suurendamata ressursikasutust ja -kadu.

Samas on võimalike avariiolukordade vältimisega ja nende tekkimisel tagajärgede likvideerimisega

seotud erinevad teemad, millest on allpool antud ülevaade: vastupanuvõime kliimamuutustest tingitud

katastroofidele (ptk 3.3.7.1), suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamine (ptk 3.3.7.2), naftasaaduste

hoidmisehitiste jm projekteerimine-käitamine (ptk 3.3.7.3), tulekahjude vältimine ja nende korral

tegutsemine (ptk 3.3.7.4).

3.3.7.1 Vastupanuvõime kliimamuutustest tingitud katastroofidele

Projektide kliimakliimakindluse hindamine hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui ka

kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsimist. 2021. aastal kehtestas Euroopa Komisjon oma

teatisega tehnilised suunised kliimakindluse hindamiseks87, 2021/C 372/01 „Taristu kliimakindluse

tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“, mis on kohustuslik osa Euroopa Liidu vahenditest

rahastatavate taristuobjektide paketis. Samas saab seda juhendit rakendada kõikide kavandatavate

tegevuste puhul.

Kliimakindluse hindamine hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutustega

kohanemise mõju analüüsimist. Hindamist viiakse läbi etappide kaupa ning sõltuvalt tegevusalast ja

sellega seotud kasvuhoonegaaside (KHG) heidetest ning kliimamuutustega kohanemise riskidest võib

läbi viidav hindamine piirduda vaid 1. etapiga või siis vajab üksikasjalikku analüüsi, mis viiakse läbi 2.

etapis (vt joonis 3.10). Kliimamuutuste leevendamise osas tehti üksikasjalik analüüs, mis esitati KHS

aruande ptk. 3.3.4. Siinkohal on analüüsitud kliimamuutuste võimalikku mõju BTT-le.

Kliimamuutuste ja nendega kaasnevate tagajärgede prognoosimiseks on riiklikul tasandil koostatud

mitmeid mudeleid ja stsenaariumeid nagu „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“88,

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“89 ning „Eesti seitsmes kliimaaruanne“90.

Antud dokumentide põhjal on sagedamateks äärmuslikeks ilmastikunähtusteks tormid, paduvihmad ja

kuumalained – aruanded aga ei anna põhjust eeldada kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide esinemise tõenäosuse suurenemist. Kõige tõenäolisemad tuleviku kliimariskid Eestis on

kuumalained ning tormituuled.

Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduse kohaselt ei asu ala üleujutuste riskipiirkonnas.

Samuti on valitud asukohas kavandatavale tegevusele madal risk Komisjoni teatises 2021/C 372/01

„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“ nimetatud järgmiste

asukohapõhiste kliimariskide-aspektide osas: maalihked, merevee taseme tõus, rannikuerosioon,

hüdroloogiline režiim ja soolase vee sissetung, metsatulekahjud. Nende riskide tase kavandatava

tegevuse suhtes ei muutu kliima muutudes.

87 Komisjoni teatis 2021/C 372/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 -2027“ 88 Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., et al (2014) „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“., Lepingulise töö aruanne projekti “Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine” lisana. Keskkonnaagentuur. Tallinn 89 Kliimamuutustega kohanemise arengukava Kliimaministeerium 90 Kallis, A.; Sims, A.; Tammik, A.; et al (2017) Eesti seitsmes kliimaaruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni elluviimise kohta 2017

90

Joonis 3.10 Ülevaade kliimakindluse tagamise protsessist. Hinnatakse nii tegevuse kliimaneutraalsust

ja selle puhul leevendavate meetmete rakendamise vajadust kui ka vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Kavandatav tegevus ei sõltu aspektidest nagu mulla niiskus ja õhuniiskus, külmumise-sulamise

kahjustused.

Kliimamuutuste kontekstis toimub pigem talvede soojenemine, väga külmade ilmadega perioode

talvisel ajal jääb vähemaks. Samas suureneb võimalike äärmuslike ilmastikuolude sagedus.

Valdavamaks muutub talvisel perioodil 0°C lähedaste ilmade sagenemine ning esineb ja vahelduvad

tihedamalt külmumise-sulamise protsesse. Rakendatav tehnoloogia ei ole tundlik ekstreemsete

välisõhu temperatuuridele ega nende vaheldumisele – sellised tehnoloogilised seadmed asuvad

siseruumides. Avatud platsidel asivad seadmed ei tööta pidevrežiimis ja nende sisse-välja lülitamisega

ei kaasne suurenenud ressursikulu või heitmeid-jäätmeteket, on võimalik töö katkestada, kui nt

kuumalaine või ekstreemse külma või tormituulte tõttu tekivad töötajatele ebasoodsad töötingimused.

Kavandatav tegevus ei ole tundlik elektrikatkestuste suhtes, kuna kogu energia toodetakse ise. Käitises

on olemas ka oma elektrigeneraator.

Kliimariskide maandamise vajadusega arvestatakse käitise projekteerimisel. Lähtutakse

tänapäevastest ehitusnõuetest nii hoonete kui taristu projekteerimisel, mis arvestavad Eestis

valitsevate ilmastikutingimustega, sh tugevate tormide esinemisega, talvise külma ja suure

lumekoormusega. Tulevikus sageneb võimalike äärmuslikult kuumade ja põuaste perioodide

esinemine. Võimaliku mõju vähendamiseks projekteeritakse hooned heleda ning vähesel määral

päikesekiirgust neelava kattematerjaliga, hooned on ka soojusisolatsiooniga.

Tulevikus esineb sagedamini tugevaid vihmavalinguid (>30 mm ööp), seda eelkõige suvisel perioodil.

Seetõttu suureneb koormus äärmuslike ilmade puhul kogu tehase ala sademevee kogumise-

ärajuhtimise süsteemidele Valingvihmade võimalusega arvestatakse sademevee ärajuhtimise

süsteemide projekteerimisel ja platside vertikaalplaneerimisel, sellega välditakse sademevee

kogunemine tehase hoone ümbruses ja platsidel.

Kokkuvõttes võib järeldada, et kavandatav tegevus ei ole tundlik kliimamuutustele.

91

3.3.7.2 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamine

Tselluloosi tootmisel kasutatakse mitmesuguseid kemikaale, mis on klassifitseeritud ohtlikuks ning mida

tuleb arvestada ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramisel kemikaaliseaduse (KemS) alusel91.

Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisas tabelis 2 nimetatud kemikaalidest

käideldakse tuleohtlike veeldatud gaase, metanooli, hapnikku, naftasaaduseid ja vedelate

alternatiivkütuste hulka kuuluvaid kemikaale (nt tärpentin). Tabelis 1 nimetatud ohuklassifikatsiooniga

kemikaalidest käideldakse oksüdeerivaid vedelikke – vesinikperoksiidi 50% lahus ja kloordioksiidi ~1%

lahus – ja tahkeid aineid - naatriumkloraati. Vesinikperoksiidi ja naatriumkloraadi kavandatavad

ladustusmahud ületab A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskoguse 200 tonni.

Kuna projekteeritav käitis on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb enne käitise tegutsema

hakkamist koostada riskianalüüs jm kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p. 3 kohane dokumentatsioon (A-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, ohutusaruanne, ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaan; ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust).

Need dokumendid koostatakse ehitusfaasis ja need tuleb kooskõlastada KemS § 23 sätestatud korras,

sh arvestades § 23 lg 3 sätestatut – kooskõlastamiseks esitamine teha mõistliku aja jooksul enne

tegevuse alustamist, st kasutusloa saamist (arvestades tegevuste mitmekesisust on mõistlikuks ajaks

BTT puhul orienteeruvalt 6 kuud).

Planeerimis- ja projekteerimisetapis kohaldub KemS § 32 Erinõuded maakasutuse planeerimisel ja

ehitise projekteerimisel. Vastavalt § 32 lg 4 ja 5 tuleb Päästeametile kooskõlastamiseks esitada üld-,

eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt:

▪ 1) uue käitise asukoha valikul;

▪ 2) olemasoleva käitise tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks

tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba;

▪ 3) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või

sinna ehitise kavandamisel.

Päästeamet hindab kooskõlastamisel, kas:

▪ 1) kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede

raskust;

▪ 2) õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad;

▪ 3) enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte

asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni.

BTT ei jää ühegi ohtliku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse. Arvestades käitises üheaegselt

käideldavate oksüdeerivate ainete mahtu - NaClO3 eeldatav kogus laos on 575 t ja vesinikperoksiidi

mahutis on 300 t, võib analoogia puhul eeldada ohuala ulatus ca 250 m. Kui arvestada, et riskianalüüsi

käsitletakse halvima juhuna kemikaaliveoki jäämist käitises juhtuda võivasse põlengusse, on tekkida

võiva BLEVE ohuala ca 450 m. Seetõttu on arvestatud võimalikuks ohualaks planeerimisetapis 500 m.

Ühtegi ohustatud tegevust ega inimesi 500 m mõjualas ei ole. Vt joonis 3.11.

3.3.7.3 Naftasaaduste hoidmisehitised

Kemikaalide käitlemisel rakendatavate õnnetuse ennetamise, vältimise ja tagajärgede vähendamise

meetmete ülevaadet on kokkuvõtvalt antud Keskkonnaministri 20.09.2019 määrusega nr 24

„Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded“.

91 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord “

92

Määruses on toodud nõuded hoidmisehitise planeerimise, projekteerimise, käitamise ja hoolduse kohta.

Kokkuvõttes on tegemist sarnaste meetmetega, mida sätestab ladustamisel tekkivate heidete PVT

viitedokument välisõhu, pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimiseks.

Neid nõudeid arvestatakse käitise projekteerimisetapis, nendega arvestamine tagab, et naftasaaduste

jt ohtlike kemikaalide käitlemisel ei teki olulist keskkonnamõju.

3.3.7.4 Tulekahjude ennetamine ja nende korral tegutsemine

BTT kõige tõenäolisimaks avariiliseks sündmuseks on tulekahju. Detailse lahenduse koostamisel on

arvestatud BTT käitise tegevuse iseloomust tulenevate tuleohutusnõuetega, kokkuvõttev ülevaade anti

ka KSH aruandes ptk 1.1.3. Sh on käitisele projekteeritud oma tuletõrje veevõtukoht. Täpne

tuletõrjeveevärgi lahendus koostatakse projekteerimisel. Lisaks tuleb tehase ala vertikaalplaneerimisel

arvestada, et saastunud kustutusvesi ei satuks keskkonda. Väliseid ühendusi sademevee käitlemiseks

ei kavandata, ent vältida tuleb valgumist sademevee käitluskohtadesse, mille puhul on arvestatud

looduslähedasi käitluspõhimõtteid.

Joonis 3.11. 500 m kuja eeldatavalt käitise põhja-kirdeossa projekteeritavatest kemikaali

käitluskohtadest. Näidatud on ka 500 m tsoon BTT Põhja ala lõunapoolsest tipust (aluskaart: Maa-

Ameti Geoportaali maakasutuse kaardirakendus)

Käitisele kaalutakse enda päästeteenistuse loomist koost vastavate vahenditega. Töötajaid

koolitatakse ohutuse tagamiseks ja avariiolukordades tegutsemiseks.

Kuna käitluskohas ladustatakse põlevmaterjali rohkem kui 1 000 m3 peab ettevõte võimalike riskide

vähendamiseks omama Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamise plaani vastavalt

siseministri 02.09.2010 a määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“.

93

3.3.8 Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või

kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud

mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist.

Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse

hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda

kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult

tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile,

kogukonnale.

KSH aruandes käsitletud mõjuvaldkondade hindamises arvestati võimaliku kumulatiivse mõjuga.

Eelkõige oli see oluline veevõtu, heitvee ärajuhtimise ja õhuheitmete puhul. Veevõtt toimub Aidu

karjäärist, kuid hindamisel arvestati et piirkonna hüdroloogilist režiimi mõjutavad põlevkivikaevanduste

veeärastused, suletud kaevandustes toimuvad veetaseme muutused, kuivenduskraavide võrgud. Leiti

lahendus, mis kõikide nende teemadega arvestab ja kokkuvõttes tagab vee saadavuse nii, et ei teki

olulist mõju veeressursile ega halvendata teiste veekasutajate võimalusi võrreldes olemasoleva

olukorraga. Heitvee väljalask võib sattuda koosmõjju teiste veekvaliteeti mõjutavate teguritega. Selle

vältimiseks rajatakse süvamerelask, mille peamine koosmõju on seotud olemasoleva Järve

Biopuhastuse süvamerelasuga. Tuvastati, et keskkonnariski mõju piirkonna mereelustikule on

marginaalne so. olulised kumulatiivsed mõjud, mis oleks seostatavad biotoodete tootmiskompleksi

täiendava reostuskoormusega, puudusid. BTT rajamisel puudub ka oluline kumulatiivne mõju piirkonna

teiste saasteainete ja lõhnaainete heite allikatega – lähtuvalt kohapeal valitsevatest kilmaatilistest

tingimustest on BTT allikate mõjuala pigem lääne suunas, Kohtla-Järve tööstuspiirkonna

olemasolevatel allikatel ida suunas.

3.4 Mõju Natura 2000 aladele

Eriplaneeringu I etapi KSH aruande ptk 3.2.7 läbiviidud Natura 2000 hindamisel anti ülevaade Natura

hindamise protsessist ja põhimõtetest. Kokkuvõtvalt:

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda

asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva

tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala

kaitse-eesmärkidest. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise

planeerimisdokumendi täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema

proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Natura hindamise kohustus kõrgema

tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide (sh eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi) puhul

võimaldab varakult arvesse võtta loodusväärtuste poolest tundlike Natura alade kaitse vajadusi. Sellel

tasandil aitab Natura hindamine välja selgitada kavandatavate tegevuste arendamiseks sobivad (või

ebasobivad) alad, minimeerida võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle kaitse-eesmärkidega

detailsemal tasandil. Kui strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase

hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele

mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja

tingimused, mille abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et

ebasoodne mõju puudub.

94

3.4.1 I etapi Natura hindamise tulemused

Eriplaneeringuga kavandatu osas viidi esmalt läbi eelhindamine eesmärgiga tuvastada planeeritud

tegevuste ja Natura 2000 võrgustiku alade omavaheline seos ning prognoosida kas ja milliste alade

puhul on tõenäoline eriplaneeringu rakendamisega kaasnevate ebasoodsa mõjude teke ning on vajalik

liikuda edasi asjakohase hindamise faasi.

BTT alal toimuvate tegevuste mõjualana määratleti kuni 5 km.

Veevõtuks kavandati kasutada kaevandustest väljapumbatud, st eelnevalt kasutuses olnud vett. Mõju

Natura 2000 aladele on eelnevalt hinnatud kaevandamislubade väljaandmisel, mõju ei tuvastatud.

Allavoolu kaevandusvee väljalaskudest Ojamaa jõel ja Purtse jõel Natura 2000 alasid ei ole.

Heitvee süvamereväljalasu piirkonnas Natura alad puuduvad. Heitvesi seguneb mereveega ja

hoovused kannavad saasteained piki rannikut. BTT süvamerelasu rajamisega mõju uuring andis

hinnangu Kunda lahest Narva laheni esinevatele loodusdirektiivi lisas 1 nimetatud merelistele

elupaikadele võrdluses olemasoleva olukorraga. Hinnati mõju mereveega üleujutatud liivamadalatele

(1110), mõõnaga paljanduvatele mudastele ja liivastele pagurandadele (1140) ning karidele (1170).

Uuritud stsenaariumid olid samasuguse keskkonnamõjuga, millest järeldati, et süvamerelasust lähtuv

täiendav saasteainete koormus ei avalda merelistele elupaikadele negatiivset keskkonnamõju (ei toimu

elupaikade lokaalset pindala vähenemist). Teise elupaigatüüpide osas uuring näitas, et heitvee merre

suunamisel süvamerelasu kaudu mõju puudub ka olemasolevas olukorras)92. Siit järeldati, et mõju

mereliste Natura alade kaitse-eesmärkidele puudub.

BTT asukoha- ja trassialternatiivide seoste võimalust analüüsiti Uhaku loodusalaga (EE0070132) ja

Pangametsa loodusalaga (EE0070109), mis jäid alternatiividele lähemale kui 5 km - paiknemine vt

joonis 3.12. Uhaku loodusala kaitse-eesmärgiks on karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260)

ning lood (alvarid – *6280). Järeldati, et ebasoodne mõju kaitse-eesmärkidele on välistatud. BTT Põhja

ja Lõuna alternatiivsed asukohad; planeeritav toorveetrass; alternatiivsed raudteeühendused;

puhastatud heitvee trassid asuvad loodusalast enam kui 5 km kaugusel. Kuna veevõtt ja puhastatud

heitvee ärajuhtimine ei ole samuti seotud loodusala piirkonnaga, siis ei ole loodusalal oodata ka

veerežiimi, vee kvaliteedi vm keskkonnatingimuste muutusi.

Pangametsa loodusala puhul jõuti järeldusele, et BTT asukohtades toimuvad tegevused, kavandatavad

transpordiühendused ja toorveevõtu trass ei mõjuta ala kaitse-eesmärke (esmaste rannavallide 1210,

püsitaimestuga kivirandade 1220, merele avatud pankrandade 1230, püsitaimestuga liivarandade

1640, eelluidete 2110, lubjakivipaljandite -8210 ning rusukallete ja jäärakute metsade e. pangametsade

*9180 kaitse), kuid heitveetrassi PHTV-1 asukohaalternatiivi osas ei ole mõju välistatud, sh kui

kasutatakse tänast Järve Biopuhastuse trassi asukohta. Puhastatud heitvee trass PHVT-1 suunatakse

Soome lahte läbi Pangametsa loodusala. PHTV-1 põhimõtteline trassialternatiiv kulgeb läbi loodusala

umbes paarisaja meetri pikkusel lõigul.

Heitveetrassi PHTV-1 asukohaalternatiiviga liiguti asjakohase hindamise etappi. Hinnati kahte

põhimõttelist võimalust heitveetoru rajamiseks selles asukohas. Esimese variandina hinnati Järve

Biopuhastuse olemasoleva heitvee trassi kasutamist, sh vajadusel tänase puhastatud heitvee toru

ümber vahetamist suurema läbimõõduga toru vastu kokkuleppel toru omanikuga. Järeldati, et

kasutades olemasolevat heitveetoru seda rekonstrueerides viiakse see läbi loodusala juba

olemasolevas toru koridoris, mis võimaldab vältida elupaikade kahjustamist.

92 Tallinnna Tehnikaülikool Meresüsteemide Instituut, Tartu Ülikool Eesti Mereinstituudiga uuringu

„Viru Keemia Grupp AS'i biotoodete tootmiskompleksi heitvee süvamereväljalasu mõju uuring“. Tallinn, 2023

95

Joonis 3.12 Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine eriplaneeringuala ja võimalike tegevuste

piirkonnas.

Teise variandina hinnati, et uus BTT heitvee trass rajatakse Järve Biopuhastus olemasoleva heitvee

trassi lähistele. Vältimaks vastuolu Ontika MKA kaitse-eeskirjaga on selle variandi puhul kavandatud

heitveetoru paigaldada suundpuurimise (vm analoogse meetodi) teel Saka paljandilt Soome lahte

Ontika MKA sihtkaitsevööndisse jääva ala alt läbi. Kui kavandatud viisil toru paigaldamine pinnasesse

ei too kaasa füüsilisi muutusi Ontika loodusalal, kõik elupaigad säilivad olemasolevas ulatuses ja

väärtuses ning samuti ei muutu keskkonnatingimused loodusalal (maa-alla paigaldatud toru ei muuda

niiskusrežiimi ega muid tingimusi loodusalal), on võimalik vältida elupaikade kahjustamist ning

ebasoodsat mõju Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele. Tehnilise lahenduse väljatöötamisel

tuleb arvestada, et loodusala elupaikasid ei tohi kahjustada, sh paralleeltoru suundpuurimise variandi

puhul peavad vajalikud abikaevikute asukohad paiknema väljaspool loodusala; loodusalal kasvava

metsa juurestiku kahjustamine ei ole lubatud, sellest tulenevalt peab paigaldatavale torule valima sobiva

sügavuse; loodusala elupaikade füüsiline kahjustamine ei ole lubatud (nt metsaraie pangametsa

elupaigatüübi (9180*) alal, lubjakivipaljandi (8210) elupaigas füüsilised muutmised).

Selleks, et veenduda, et kavandatav tegevus on eeltoodud tingimustel võimalik, lisati KSH I etapi

aruandesse ptk 1. suundpuurimise meetodi kirjeldus koos tehniliste võimaluste hindamisega, millele

sisendi andsid suundpuurijad. Toru paigaldamiseks vajalik tehnika paikneb puuriava tunneli mõlemas

otsas. Pangapealne plats paikneb stardikaeviku juures, tehnika paigaldamiseks on vajalik ca 50 x 50 m

ala, millele peab olema juurdepääs treilerveokiga (kasutatakse platool väljakujunenud

teedevõrgustikku). Panga alla, st kaitstavate elupaikade asukohta tuuakse tehnika kohale meritsi ja

vajalikud tööd tehakse ujuvplatvormidelt.

Jõuti järeldusele, et eeltoodud tingimustel ei mõjuta torude paigaldamine ega hilisem hooldamine

ebasoodsalt Pangametsa loodusala terviklikkust ega kaitse eesmärke. Lähtudes ettevaatusprintsiibist

tuleb PHTV-1 edasisel arendamisel, sh eriplaneeringu koostamise detailse lahenduse etapis

keskkonnamõjusid täpsustada tulenevalt konkreetsest tehnilisest lahendusest ja läbi viia Natura

hindamine Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele alustades eelhindamisest ning vajadusel

liikudes edasi asjakohase hindamise faasi.

96

Heitvee süvamereväljalasu piirkonnas Natura alad puuduvad. Heitvesi seguneb mereveega ja

hoovused kannavad saasteained piki rannikut. BTT süvamerelasu rajamisega mõju uuring93 andis

hinnangu Kunda lahest Narva laheni esinevatele loodusdirektiivi lisas 1 nimetatud merelistele

elupaikadele võrdluses olemasoleva olukorraga. Hinnati mõju mereveega üleujutatud liivamadalatele

(1110), mõõnaga paljanduvatele mudastele ja liivastele pagurandadele (1140) ning karidele (1170).

Uuritud stsenaariumid olid samasuguse keskkonnamõjuga, millest järeldati, et süvamerelasust lähtuv

täiendav saasteainete koormus ei avalda merelistele elupaikadele negatiivset keskkonnamõju (ei toimu

elupaikade lokaalset pindala vähenemist). Teise elupaigatüüpide osas uuring näitas, et heitvee merre

suunamisel süvamerelasu kaudu mõju puudub ka olemasolevas olukorras. Siit järeldati, et mõju

mereliste Natura alade kaitse-eesmärkidele puudub

Veevõtuks kavandati kasutada kaevandustest väljapumbatud, st eelnevalt kasutuses olnud vett. Mõju

Natura 2000 aladele on eelnevalt hinnatud kaevandamislubade väljaandmisel, mõju ei tuvastatud.

Allavoolu kaevandusvee väljalaskudest Ojamaa jõel ja Purtse jõel Natura 2000 alasid ei ole.

3.4.2 Detailse lahenduse etapp

Detailse lahenduse etapis jõuti järeldusele, et puhastatud heitvee trassi rajamisel on eelistatud

PHTV-1 variandi kohane lahendus. Renoveeritakse Järve Biopuhastus OÜ 600 mm läbimõõduga

heitveetrass, mida käesoleval ajal ei kasutata ja mis kulgeb paralleelselt Järve Biopuhastus OÜ

põhitrassiga.

Samas ei täpsustunud detailse lahenduse etapis, kuidas see trass konkreetselt renoveeritakse.

Põhimõttelised võimalused ja tehniline teostus toodi välja I etapis ja viidi läbi ka asjakohane hindamine.

Konkreetne lahendus antakse edasisel arendustegevusel tehnilise projektiga, BTT eriplaneeringu

kehtestamise järgselt.

Arvestades strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastet on veendumus olemas, et võimalik on

ehituse ja kasutuse etappi arvestades välja töötada tehniline lahendus, millega välistatakse ebasoodne

mõju Natura alale. Kuid tehnilised detailid, mis annavad lõpliku teadmise, et loodusala elupaikade

füüsilist kahjustamist ei toimu, sh ei vigastata kaitstava metsakoosluse juurestikku, on seotud tunneli

paiknemise sügavusega. Sügavus selgub tehnilisest projektist.

Seetõttu tuleb heitveetoru renoveerimise tehniline projekt, milles on detailselt kirjeldatud ka läbiviidavad

ehitustööd, kasutatavad meetodid ja tehnilised lahendused, kooskõlastada kaitseala valitsejaga, st

Keskkonnaametiga. Tulenevalt konkreetsest tehnilisest lahendusest võib lähtuvalt ettevaatusprintsiibist

osutuda vajalikuks Natura hindamise läbiviimine Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele alustades

eelhindamisest ning vajadusel liikudes edasi asjakohase hindamise faasi.

93 Tallinnna Tehnikaülikool Meresüsteemide Instituut, Tartu Ülikool Eesti Mereinstituudiga uuringu

„Viru Keemia Grupp AS'i biotoodete tootmiskompleksi heitvee süvamereväljalasu mõju uuring“. Tallinn, 2023

97

4 KESKKONNAMEETMED

4.1.1 Leevendusmeetmed. II etapi hindamise kokkuvõte

Heide õhku

BTT põhitootmisprotsessid on kavandatud kinnise tsüklina. Ühtse hingamissüsteemi kaudu kogutakse

kriitilisi lõhnaaineid sisaldada võivad õhuheitmed kokku ja põletatakse kateldes, puhastatakse

märgskraberis või suunatakse lõhnagaaside (CNCG – Concentrated Non-Condensable Gas)

töötlemisse. Kogutud gaasidest toodetakse VKG Fiber BTT käitises väävelhapet.

Koorimisetapp. Koorimisel tekkida võivad osakesed püütakse kinni kooretrumli tolmueraldustsüklonis,

kus tolm seotakse veega. Tsüklonist väljuv vesi suunatakse ringlusvette.

Tselluloosi keetmine, pesu ja pleegitamine, kuivatamine ja pakkimine. Aurutamisprotsessis tekkivad

kondenseerumata gaasid kogutakse kokku ja suunatakse põletamisele mustleelise katlasse.

Keetmisprotsessi aur juhitakse läbi märgskraberi, kondenseerumata gaasid suunatakse CNCG

töötlemisse

Keedukemikaalide regenereerimine-energiatootmine. Aurustis mustleelise kontsentreerimisel tekkinud

kondenseerumata kontsentreeritud lõhnagaasid juhitakse kontsentreeritud lõhnagaaside

käitlussüsteemi ja põletatakse väävelhappe tehases, varuvariandina kas mustleelise katlas, lubjaahjus

või tõrvikpõletis. Tallõli tootmisel võivad tekkida lahjad mittekondenseeruvad gaasid (DNCG), mis

töödeldakse pesuris ja suunatakse DNCG käitlussüsteemi (kogutud gaasid põletatakse mustleelise

katlas, varuvariandina lubjaahjus või tõrvikpõletis).

Tehase erinevates protsessides tekkivad kontsentreeritud lõhnagaasid ning ka reoveepuhastil tekkivad

biomuda põletatakse mustleelise katlas. Sinna suunatakse põletamiseks vajadusel ka müügikõlbmatu

metanool ja tärpentin. Mustleelise katla suitsugaasid suunatakse puhastisse, milleks on elektrifiltrid ja

nende järel leelispesur, millega on ühendatud soojustagastusega süsteem. Peale puhastust juhitakse

suitsugaasid korstna kaudu välisõhku.

Kogumissüsteemiga ühendamata potentsiaalsete lõhnaainete tekkega tegevuses järgitakse PVT-d.

Eelkõige on lõhnaainete heite potentsiaaliga reovee puhastamine ja selle käigus tekkinud muda

käitlemine. Neid teemasid käsitleb PP PVT järelduste PVT nr 7.

Õhuheide ei ole olulise keskkonnamõju allikaks.

Kasvuhoonegaaside heide

Heitkogustega kauplemissüsteemi kuuluvate käitiste puhul (paberimassi tootmine puidust või muust

kiulisest materjalist on HKS kohustusega tegevus ) tuleb arvestada lisanõudega, et bioloogilist CO2

saab nulliks lugeda vaid juhul, kui taastuvkütus (nt puit) vastab tõendatult jätkusuutlikkuse

kriteeriumitele.

2022. a aasta töötleva tööstuse ehituse kategooria heide Eestis oli 266 700 t CO2ekv, millest 8 % (lubatud

määr, mille võrra võib tööstuse kategoorias suureneda 2040. aastaks) oleks 21 336 t CO2ekv. See

lubatud suurenemine on suurem, kui BTT iga-aastane heide 20 985 t CO2ekv. Oluline on siinjuures veel

ära märkida, et kogu see BTT heide ei kajastu riiklikus statistikas tööstuse all, kuna puidu, toodete ja

tooraine transpordi ning teenindava transpordiga kaasnev heide (kokku 3084,6 t CO2ekv) raporteeritakse

transpordi ja mitte tööstuse kategooria all.

BTT rajamisel ja tselluloosi tootmisel on Eesti riiklikus KHG arvestuses ka positiivne mõju läbi süsiniku

sidumise toodetesse. Aastatel 2031-2040 oleks indikatiivne keskmine sidumine 720 000 t CO2ekv

aastas, kuid järgmisel kümnendil langeks see paberi ja papi lühikese poolestusaja tõttu 23 000 t CO2ekv

aastas ning langus jätkuks järgmistel kümnenditel.

98

Eelnevat arvesse võttes saab järeldada, et BTT projekt ei ole praeguse teadmise juures (Kliimakindla

majanduse seadus ei ole veel jõustunud) vastuolus Eesti kliimaeesmärkidega ning puudub oluline mõju

kliimamuutustele.

Lisaks aitaks BTT täita Kliimakindla majanduse seaduse energeetika eesmärki - Elektritootmine, sh

varustuskindlus on alates 2040.a CO2 heite vaba – kuna tehase toodab taastuvkütustest rohkem

elektrienergiat, kui tarbib ning teeb seda ühtlaselt läbi aasta, mis on oluline ka varustuskindluse

seisukohast.

Müra

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti

müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel

puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja

tööohutust käsitlevad nõuded.

Kavandataval tootmise maa-alal ja hoonetes sees tuleb jälgida töökeskkonnale esitatavate tingimuste

(Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108, „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast

mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”) täitmist.

Tootmiskompleks tuleb projekteerida selliselt, et hoonete siseselt ja laoplatsidel peab erinevate

tegevuste müratase vastama kehtivatele töökeskkonna normidele, nt isoleerida mürarikkad seadmed

muust töötsoonist, kasutada võimalusel madalama müratasemega seadmeid ja rakendada meetmeid,

mis tagavad, et käitisest lähtuv müra ei ületa väliskeskkonnas kehtestatud piirnorme. Hoonest

väljapoole jäävate tehnoseadmete paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks

võimalusel suunatud lähimatest elamutest eemale (vastassuunas). Tehnoseadmete valikul on

soovitatav eelistada madalama müratasemega seadmeid või tehnoseadmed varjestada. Võimalusel

vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd aga ka alale sisse- ja

väljasõidud) öisel ajal (samuti kõrgendatud müra tekitavate hoiatussignaalide kasutamist öisel ajal) ehk

öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00-

7.00.

Projekteerimisel tuleb arvestada, et kavandatav tootmistegevus ei põhjustaks lähimate müratundlike

alade (eluhooned) juures II kategooria tööstusmüra piirväärtuse ületamist: 60 dB päeval ning 45 dB

öösel. Liiklusmüra piirväärtus II kategooria aladel (elamualad) on 60 päeval (Ld) ja 55 dB öösel (Ln), sh

on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 päeval (Ld) ja 60 dB öösel (Ln).

Vibratsioon

Tootmiskompleksi seadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada

sellisel viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud

piirväärtustele.

Planeeringualal igapäevaselt teostatavate statsionaarsete töödega (laadimistööd, tõstukite liikumised

jm tootmisprotsess jms) kaasnev vibratsioon on valdavalt lokaalne ning mõju ei ulatu lähimate

eluhooneteni, mistõttu täiendavaid nõudeid vibratsiooni tekke vältimiseks planeeringuga ei seata.

Ehitusaegse vibratsiooni piirväärtused ei ole Eesti seadusandluses reguleeritud, samas on

ehitusobjektide ning lähimate eluhoonete vahel tagatud piisavalt suured vahemaad, mille korral ei ole

põhjust eeldada kahjustusi hoonetele või rajatistele. Teatud ehitusmasinad (eelkõige puurid, tihendajad,

purustid, teerullid) võivad siiski põhjustada lühiajalisi kõrgemaid müra- ja vibratsioonitasemeid, kuid

mõju on valdavalt lokaalne. Ehitusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks

on intensiivsemate tööde ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde teostamisest,

hoolikas töö planeerimine (sh optimaalsete seadmete kasutamine) ja masinate hooldus.

99

Heide vette, sh ohtlike ainete heide

PVT-ga reguleeritavate saasteainete heide vastab PVT nõuetele. Ühegi saasteine heitega, sh ohtlike

ainete heitega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

BTT tegevusega kaasneb puidust pärinevate raskmetallide heide, seda heidet PVT ei reguleeri. Üldiselt

ei ole avaandmetes, sh uuringutes, HELCOM aruannetes jm tselluloositööstuse raskmetallide

sisaldusele heitvees tähelepanu pööratud. Kui võtta kokku Rootsi 15 Kraft-tehnoloogiaga

tselluloositehaste heitvee seiretulemused 2007-2017 ja eeldada Eesti puidu sarnast raskmetallide

sisaldust Rootsi puidule (tegelikult varieerub raskmetallide sisaldus väga suures vahemikus sõltuvalt

kasvukoha keskkonnatingimustest ja ka inimtekkelistest mõjuritest), siis keskmistamise tulemusena

võiks eeldada, et VKG Fiber BBT reoveepuhasti väljalasus on raskmetallide heide ja kontsentratsioon

sellised, mis võivad ületada Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 lisa 1 piirväärtused tsingile

ja vasele.

Eestis juba üle 10 aasta rakendatud lähenemine, kus on õigusaktiga kehtestatud heite piirväärtused

raskmetallidele (lisaks eelnimetatutele on määruse 61 lisas 1 nimetatud baarium heite piirväärtusega

100 µg/l ja tina 3µg/l) erineb enamike teiste EL ja ka Läänemere konventsiooni riikide praktikast.

HELCOMi avaldatud dokumentidest selgub, et Läänemerega seotud asulate reoveepuhastite väljundi

raskmetallide keskmine kontsentratsioon oli baariumil ~10 000 µg/l, tsingil ja niklil ~1500 µg/l, vasel

~200 µg/, st ligikaudu 4 – 100 korda üle Eestis kehtestatud heite piirväärtuste.

Kui hinnata Soome tselluloositehaste keskkonnakomplekslubades toodud heitetasemeid, siis

raskmetallide heited on loa taotluse osas ära toodud aastas keskkonda suunatava kogusena (nt Kemi

tehase vase heide 767,6 – 1010 kg/a ja tsingil 852,9 – 1540 kg/a) aastatel 2014-2017, kuid loas on

näidatud ainult PVT-ga reguleeritud heited (st raskmetalle välja ei tooda, neile viidatakse kui looduslikku

päriolu ainetele) ja mitte kontsentratsioonipõhisena vaid teatud ajaperioodil lubatud kogusena.

Neid asjaolusid arvestades pöördus planeeringust huvitatud isik Kliimaministeeriumi poole selgituste

saamiseks ja ettepanekuga muuta heite piirväärtusi selliselt, et need oleks vastavuses parima võimaliku

tehnika rakendamisel tekkiva heitega. Vastuses viitas Kliimaministeerium, et kavas on heitvees tsingi

uueks piirväärtuseks määrata 200 µg/l. Lisaks juhiti tähelepanu, et määrus nr 61 § 11 lg 6 ja 9 võimaldab

teatud tingimustel sätestatud ohtlike ainete piirväärtusi ületada, st määrates segunemispiirkonna.

Selleks tuleb esitada vastavasisuline taotlus keskkonnaloa või muu veeheidet reguleeriva loa andjale,

st Keskkonnaametile, koos tegevuskava projektiga. Kui loa omaja või taotleja rakendab tööstusheite

seaduse mõistes PVT-d, otsustab tegevuskava koostamise vajaduse Keskkonnaamet.

Kliimaministeerium tõi välja ka asjaolu, et praegu ei ole võimalik täpselt prognoosida, milliseks kujuneb

rajatava tehase heide ja seetõttu tulebki lähtuda eraldiseisva tööstusreoveepuhasti rajamisel

võimalusest määrata segunemispiirkond või alternatiivina juhtida reovesi Järve Biopuhastuse

ühiskanalisatsiooni reoveepuhastile..

Vastavalt punktis 3.3.2.1 viidatud hinnangule ei ole BTT reovee suunamine puhastamiseks Järve

Biopuhastus OÜ reoveepuhastisse otstarbekas vaid tuleb rajada eraldiseisev tööstusreoveepuhasti.

Arvestades, et suhteliselt madalas kontsentratsioonina heitvees sisalduvate raskmetallide, sh tsingi

eemaldamise jaoks puuduvad tehnoloogilised lahendused ja VKG Fiber BTT projekteeritakse PVT

nõuete järgi, nähakse vajadusel ette keskkonnakompleksloa taotlemisel tsingi ja vase

segunemispiirkond vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 11 ja 12 sätetele,

seejuures ei ole põhjendatud § 13 nimetatud tegevusekava esitamine. Seejuures määratakse ühine

segunemispiirkond lähtuvalt kõige suurema ulatusega segunemispiirkonnast (määruse nr 61 § 12

lg 10), so eeldatavalt tsingile.

Määruses nr 61 § 11 lg 2 sätestab foonilise saaste arvestamise võimaluse. Fooniliseks saasteaineks

loetakse loodusliku leidumisega aineid nagu vask, tsink, baarium ja nende ühendid ning fluoriidid ja

fooni arvestatakse võetava vee puhul. Fooni võrra suurendatakse loasse määratavat piirväärtust.

Veevõtuks on ette nähtud Aidu karjäär, mis on suuresti põhjaveetoiteline ja seetõttu on otstarbekas

enne loataotluse esitamist hinnata eeltoodud ühendite esinemist võetavas vees. Aidu karjääri vett on

100

uuritud LIFE IP Cleanest projekti raames, sh arseeni, baariumi , mangaani ja nikli sisaldust erinevatel

sügavustel Ba (10-21 µg/l) ja As (0.09-0.33 µg/l ) sisaldused ei ületa pinnavee piirväärtusi ja olulisi

erinevusi pole ei sügavuti ega pindalaliselt. Mn sisaldus veeproovides oli 10-860 µg/l olles kõrgem

sügavamates veekihtides (mangaanile ei ole keskkonnakvaliteedi piirväärtust määratud). Ni sisaldus

Aidu veekogude pindmises veekihis oli 1.9-14 µg/l (keskmine 8 µg/l), sügavamalt võetud veeproovides

4.1-54 µg/l (keskmine 28 µg/l). Nikli ja mangaani sisaldused on suuremad madalama pH ja temperatuuri

juures sügavas vees, kus valitsevad anaeroobsed tingimused ning on kõrgem elektrijuhtivus.

Ni sisaldus Kohtla üleujutatud kaevandusest Aidu veekogude süsteemi juurdevoolavas põhjavees oli

4.2 µg/l, tekkiv lahjendus on jälgitav Aidu idapoolseimast tranšeeveekogust võetud analüüsides, kus

7 m sügavusel oli Ni sisaldus 9.3 µg/l. Aidu väljavoolu vees oli Ni sisaldus 12 µg/l, pinnavee suurim

lubatud nikli keskkonnakvaliteedi piirväärtus 34 μg/l Aidu väljavoolus ületatud ei ole (vesi seguneb enne

väljavoolu suhteliselt madala sõudekanali alal, välja voolab vesi pindmisemast veekihist).

Tõenäoliselt paigaldatakse veevõtu pumbad idapoolsetesse tranšeedesse, seetõttu võib eeldada, et

võetavas vees on Ni kogus ~10 µg/l. Osa sellest niklist jääb suure tõenäosusega setetesse, kuid ka

juhul kui eeldada reoveepuhasti väljalasus sama nikli kontsentratsiooni esinemist, on summaarne

prognoositav kontsentratsioon 17,5 µg/l kaks korda alla kehtestatud heite piirväärtuse.

Punktis 3.3.2.2 viidatud mõjude uuringus järeldati, et peamised riskid merevee kvaliteedile on seotud

kahealuseliste fenoolide heitega. Nende ühendite võimalikuks allikaks BTT-s on palkide ladustamine-

töötlemine. Palgiplatsi veed kogutakse ja suunatakse ka reoveepuhastisse. Kavandatavat

puhastustehnoloogiat arvestades on väljundis fenoolsete ühendite heide madal. Kuigi olulised

kumulatiivsed mõjud, mis oleks seostatavad biotoodete tootmiskompleksi täiendava

reostuskoormusega, uuringu andmetel puudusid, on Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61

kehtestatud 1- ja 2-aluseliste fenoolidele heite piirväärtused, st nende heide tuleb loa taotluses

kajastada ja nende sisaldust tuleb väljalasus seirata.

Lähtudes punktis 3.3.2.2 viidatud uuringu tulemustest tekivad heitvee ärajuhtimisest tingitud kõrgemad

saasteainete kontsentratsioonid umbes 5 m paksuses põhjalähedases kihis vahetult süvamerelasu

asukoha lähedal. Segunemine on hoovusi ja vertikaalset segunemist arvestades parem, seetõttu ei ole

põhjendatud süvamerelasu viimine sügavamale kui on praegune Järve Biopuhastus OÜ süvamerelask.

Olulist keskkonnamõju ei teki (vastavalt uuringule on mõju piirkonna mereelustikule marginaalne).

Kokkuvõttes järeldub, et BTT heitveega ohtlike ainete juhtimine keskkonda süvamerelasu kaudu ei ole

olulise keskkonnamõju allikaks,

Nõuded kemikaalide ja kütuse hoidlatele. Pinnasekaitse meetmed

Järgitakse Keskkonnaministri 20.09.2019 määrusega nr 24 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse

ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“ sätestatud nõudeid ja EFS PVT

viidedokumendi asjakohaseid nõudeid.

Kuna projekteeritav käitis on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb enne käitise tegutsema

hakkamist koostada riskianalüüs jm kemikaaliseaduse § 22 lg 2 p. 3 kohane dokumentatsioon (A-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, ohutusaruanne, ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaan; ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust).

Need dokumendid koostatakse ehitusfaasis ja need tuleb kooskõlastada KemS § 23 sätestatud korras,

sh arvestades § 23 lg 3 sätestatut – kooskõlastamiseks esitamine teha mõistliku aja jooksul enne

tegevuse alustamist, st kasutusloa saamist (arvestades tegevuste mitmekesisut on mõistlikuks ajaks

BTT puhul orienteeruvalt 6 kuud).

Planeerimis- ja projekteerimisetapis kohaldub KemS § 32 Erinõuded maakasutuse planeerimisel ja

ehitise projekteerimisel. Vastavalt § 32 lg 4 ja 5 tuleb planeeringud ja projektid edastada Päästeametile

kooskõlastamiseks: Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on käitise ohtlikele objektidele määratud

käitisteväliste objektide suhtes 500 m ohutsoon, kuid sellese ei jää ühtegi elamut ega muud tundlikku

tegevust või ala.

101

BTT tootmistegevuses tekkivate jäätmete käitlemine

Oluline osa tekkivatest jäätmetest taaskasutatakse, sh võetakse ringlusse käitise siseselt vastavalt PP

PVT nõuetele. Selliste jäätmete prognooskogus kuivainena on kokku ligikaudu 90 000 t/a ja nende

käitlemise keskkonnamõju avaldub eelkõige tootmisprotsessi kaudu, st seda on juba arvesse võetud

pinnasele ja põhjaveele, pinnaveele ja merekeskkonnale, samuti välisõhusaaste mõjude hindamisel.

Lisaks tekib tootmistegevuse käigus jäätmeid, mille taakasutamine korraldatakse käitise väliselt.

Hinnanguliselt võib selliste jäätmete summaarne kogus olla kuni 60 000 t/a. VKG Fiber on seadnud

eesmärgiks on kõik käitiseväliselt käideldavad jäätmed suunata taaskasutusse. Siinkohal tuleb

arvestada, et taaskasutusvõimalused määrab ära tegelikult tekkivate jäätmete omadused, eelkõige

nendes ohtlike ainete sisaldus ja nende keskkonda väljaleostumise või muul viisil sattumise võimalused.

Üheks võimaluseks on kasutada ära ka piirkonna eripära, et VKG Oil AS käitab Kohtla-Järvel

põlevkiviõli tootmisel tekkivate tööstusjäätmete prügilat, mis sisuliselt asub rajatava käitise vahetus

naabruses. Jäätmeladestu katmisel saab kasutada ühe variandina reoveesette jm materjali komposti.

Kõikide eeltoodud variantide puhul tuleb arvestada, et jäätmestaatuses oleva materjali

taaskasutamiseks peab üldiselt olema vastuvõtjal jäätmeluba, välja arvatud juhul kui tekkivad jäätmed

kuuluvad Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ reguleerimisalasse ning sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale ja inimese

tervisele. Määruse § 41 toob välja tavajäätmete taaskasutamise nõuded teede ehitusel, maa-alade

planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel, millega vastavuses olemisel võib eeldada, et

olulist mõju ei kaasne. Seejuures on oluline ka ehitusseadustikust tulenev tingimus, mis eeldab, et

nende tegevuste puhul on koostatud ehitusprojekt, milles on arvestatud vastava materjali käitlemisega.

Teiseks võimaluseks on tootmisprotsessi tekkiva materjalivoo käsitlemine kõrvalsaadusena või

jäätmestaatuse lakkamise kohaldamine. Seejuures tuleb vastavalt arvestada, et peavad olema täidetud

jäätmeseaduse (JäätS) § 22 ja § 21 nõuded.

Juhul kui taaskasutamine ei õnnestu, saab need jäätmed üle anda kõrvaldamiseks. Seejuures tuleb

arvestada, et jäätmete kõrvaldajal peab olema selleks JäätS kohane õigus, st kõrvaldatava jäätme

nimetus-kood ja kogus peab kajastuma jäätmeloas.

PVT põhimõtete rakendamisel ja õigusaktide nõuete täitmisel ei kaasne BTT tootmistegevuses

tekkivate jäätmete käitlemisega olulist keskkonnamõju.

Käitise rajamisel ja ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemine

Aluseks on kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskiri. Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri on

kehtestatud Vallavolikogu 29.06.2023 määrusega nr 45. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord

on määruse 9. peatükis.

Arvestades ala pindala (174 ha) ja hoonete ja rajatiste parameetreid (loetletud ptk 1.4.1), on tegemist

tavapärasest suuremate ehitusmahtudega. Seetõttu on oluline tööde hoolikas ettevalmistamine.

Vastavalt jäätmehoolduseeskirja § 31 lg 2 ja 3 tuleb ehitusjäätmete käitlemine enne ehitamise

alustamist kooskõlastada omavalitsusega, mis tähendab ehitusprojektile järgmiste andmete lisamist:

▪ jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

▪ pinnasetööde mahtude bilanss;

▪ selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

▪ jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

Eeskirja § 32 lg 6 p. 3 sätestab, et tuleb rakendada kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Lisaks tuleb arvestada jäätmetekke vältimisega, mis on jäätmekäitluseeskirja § 3 lg 1 järgi

jäätmekäitluse üldnõue.

102

Jäätmetekke vältimise hulka kuulub määruse § 33 lg 5 viidatud kasvupinnase käitlemine: Kasvupinnas

tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast võib kasutada

maa-ala heakorrastamiseks kooskõlastades asukoha eelnevalt omavalitsusega.

Lisaks ei käsitleta maapõueseaduse (MaaPS) jäätmena ehituse käigus üle jäävat pinnast ehk kaevist.

Ehitamise käigus ülejääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud

ainult Keskkonnaameti loal, kui selle kogus on üle 5 000 m3 (MaaPS § 97 lg 1, muudatus jõustunud

01.04.2023).

Arvestades pinnase potentsiaalselt suurt mahtu – isegi kui ehitamise ettevalmistamiseks on vaja

mittesobilik pinnas eemaldada keskmisel 1 m sügavuselt ja osaliselt, võib prognoosida, et 72 ha alalt

pinnase eemaldamisel tekib 720 000 m3 pinnast (tegelikud kogused selguvad ehitusprojekti

koostamisel). See pinnas võib olla omadustelt sobilik mujal kasutamiseks, kuid võib tekkida olukord,

kus kasutusvõimalused selguvad pikemaja ajaperioodi vältel ehitamise ajal ja ka ehituse järgselt.

Seetõttu on otstarbekas ehitusprojekti koostamisel ette näha kaevise ladustamise alad, kus kaevist

ajutiselt hoitakse. Kuid siinkohal tuleb arvestada, et jäätmeseadusest tulenevalt, kui ladustusaeg on

pikem kui 3 aastat, muutub kaevis jäätmeks, st lahendus kaevise kasutusse võtmiseks tuleb leida 3

aasta jooksul.

Jäätmehoolduseeskirja § 34 sätestab nõuded ohtlike ehitusjäätmete käitlemiseks. Nende hulka kuulub

ka ehitamisel väljakaevatud või tekkinud, nt lekete tõttu, saastunud pinnas. Pinnas loetakse saastunuks,

kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide. Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila

piirkonnas on minevikus kasutatud põlevkiviõli töötlemise ja selle käigus tekkinud jäätmete

ladestamispraktika tõttu tekkinud põhjavee ja pinnase reostus. Kuigi BTT asukoht jääb Kohtla-Järve

tööstuskompleksi jääkreostusala (JRA0000002) piiridest välja ja seetõttu ei ole reostunud pinnase

esinemine alal tõenäoline, tuleks ettevaatusabinõuna täiendavate ehitusgeoloogiliste uuringute

tegemisel hinnata pinnaproovide võtmisel organoleptiliselt reostuse esinemist. Reostusele võib viidata

pinnase tumenemine ja ebaharilik lõhn. Sama tuleb teha ka ehitustööde käigus väljakaevatava

pinnasega. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellele on

väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

4.1.2 Seiremeetmed

Eraldi seiremeetmeid planeeringu realiseerimise ajal ei ole põhjust seada.

Käitisega seotud õhuheidet, veeheite, jäätmetekke jm seiret korraldatakse vastavalt keskkonna-

kompleksloa tingimustele. Seire hõlmab eelkõige heiteseire.

Keskkonnakompleksloa tingimustes määratakse ka Aidu karjäärist veevõtuga seotud seiremeetmed.

maksimaalne veealandus karjääri veetasemes, sh sõudekanalis umbes 1 m: kevadise suurvee ajal

tõstetakse veepinda kõrguseni 42,5…43 abs

Keskkonnakvaliteedi seire on seotud süvamerelasule Zn ja vajadusel teistele raskmetallidele

segunemistsooni kehtestamisega. Segunemistsooni piiril hinnatakse raskmetallide sisaldus merevees.

Seirepunktid määratakse keskkonnakompleksloaga.

103

5 KSH ARUANDE KOKKUVÕTE

Siin esitatakse ülevaade KSH koondtulemustest (sh on antud asjakohane kokkuvõte I etapi osas).

Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi (edaspidi BTT) rajamiseks Lüganuse valla eriplaneeringu ja planeeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Eriplaneering algatati Viru Keemia Grupp AS,

registrikood 10490531, taotluse alusel. Eriplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda biotoodete

tootmiskompleksi rajamise võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle

rajamiseks detailne lahendus. Eriplaneeringu käigus alles uuritakse BTT rajamise võimalusi, rajamise

võimalikkus selgub planeerimise ja mõjude hindamise protsessi tulemusena.

KeHJS § 40 lg 4 p 9 ja 10 nimetatud arengustsenaariumeid on kaks (kas kavandatav tehas rajatakse

või mitte). BTT rajamisel asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ülevaade on esitatud LS ja

VTK ptk 2.5, sh on antud hinnangud, kas tehase rajamine on nendega kooskõlas (st kas nad toetavad

tehase rajamise stsenaariumi või mitte või on selles osas neutraalsed). KSH aruande koostamise ajal

ei ilmnenud strateegilistest planeerimisdokumentides muudatusi, mis mõjutaksid BTT asukohavaliku ja

detailse etapi mõju hindamist. I etapi mõju hindamise tulemuseks oli arusaam, kas tehase rajamiseks

on sobiv asukoht. Kuid see ei tähenda automaatselt tehase rajamise arengustsenaariumi heakskiitmist

- asukoha olemasolu on üks osa selle stsenaariumi võimalikkusest. Detailse lahenduse etapis anti

detailsemad hinnangud ja saadi vajalik teave eelistatud arengustsenaariumi väljatootmiseks.

Võimalike asukohaalternatiivide leidmine ja eelistatud asukohaalternatiiv

LS ja VTK dokumendis esitati ptk 3 eriplaneeringu ala ülevaade ja asukoha eelvaliku ruumianalüüs,

mille tulemusena jõuti võimalike asukohaalternatiivide aladeni, kus puuduvad BTT rajamist välistavad

tegurid. Ligikaudu 600 ha alal hinnati BTT 160 ha ala paigutamise võimalusi lähtudes olemasolevate ja

planeeritavate taristuobjektide (teed, raudteed, kõrgepingeliinid, gaasitrass) asukohtadest,

maaparandussüsteemide peakraavide ja teadaolevate loodusväärtust (rohevõrgustik, vääriselupaigad)

olemasolust, samuti võeti arvesse asustuse paiknemist. Kujunes kaks suhteliselt lähestikku paiknevat

ala, neist põhjapoolne pindalaga 174 ha ja lõunapoolne 205 h. BTT Põhja asukohaalternatiiv sai

hindamiste tulemusena tugeva eelistuse.

Detailses lahenduses on arvestatud tingimusega säilitada BTT ala servas paiknevad VEP-id ning

valdavalt püütud arvesse võtta ka servaefekti vältimiseks soovitusliku 60 m laiuse VEP-e ümbritseva

ala säilitamist. Need alad on samuti kavandatud hooldusvabaks haljasalaks. Ka siin peab toonitama, et

viidatud haljasalal tuleb raietegevust vältida. Planeeringualal kavandatud objektidest kattub 60 m

puhvriga vaid väga väikesel alal (u 180 m2) VEPi nr 211910 lõunanurka kavandatud hoone. Kuivõrd

kattumisala on väga väike ning VEPi ja hoone vahele jääb siiski umbes 46 m haljasala, siis eelduslikult

on hoone rajamise mõju VEP-ile väheoluline.

Muude alalt leitud kaitsealuste taimede osas on inventeerijad olnud seisukohal, et taimede kaitseks

täiendavaid meetmeid pole vaja rakendada. Siiski tuleb siin arvestada ka looduskaitseseaduses (LKS)

seatud piiranguid. LKS § 48 lg 4 järgi rakendub piiritlemata (st väljaspool kaitstavat ala) III liikide

elupaikades isendi kaitse. § 55 lg 8 täpsustab, et keelatud on III kaitsekategooria liikide hävitamine ja

loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Juurdepääsud jm teenindav taristu rajamisest I etapis

Mõlema asukohaalternatiivi autotranspordi juurdepääs põhineb maakonnaplaneeringu järgi rajataval

teel. Raudteetranspordi juurdepääs põhineb olemasoleval Nitrofert raudteel (mis taastatakse

kasutuseks), uue raudteeharu rajamine muudelt suundadelt ei ole põhjendatud.

Tehniliste kommunikatsioonide (sh veevõtutorustik ja heitvee ärajuhtimise torustik) kulgemise osas

võeti lähtealuseks, et kavandatavad trassid järgiksid võimalusel olemasolevate joonobjektide koridore.

Heitveetrassi osas pakuti mereni jõudmiseks välja erinevaid variante, mis olemasolevat maakasutust

ja erinevaid piiranguid arvestades oleksid ka tehniliselt teostatavad. Tootmiseks vajaliku toorveena

104

kavandati kasutada Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli kaevandusest väljapumbatavat vett, mille

tarbeks rajatav veevõtutrass järgib olemasoleva põlevkivi-konveieri koridori kulgemist.

Kokkuvõttes järeldati, et kõikide trassikoridoride osas on põhilahendus sama ja seda ei mõjuta BTT

konkreetse asukoha valik. Seetõttu keskenduti asukoha eelvaliku protsessis esmalt BTT-le sobivaima

asukoha leidmisele. Kui sobivaim asukoht BTT-le oli leitud, keskenduti tehniliste kommunikatsioonide

asukoha leidmisele.

Uute trasside võrdlemise tulemusena selgus, et võimalikud trassialternatiivid on suhteliselt tasavägised

ja välistavaid tegureid ei ilmnenud. Seega jäeti trasside lõpliku asukoha otsustamine eriplaneeringu

detailse lahenduse etappi.

Trasside lahendus

Puhastatud heitvee Soome lahte suunamiseks on eelistatuim lahendus kasutada Järve Biopuhastus

puhastatud heitvee trassi (kus asetseb kaks kollektortoru). See lahendus on eelistatuim lähtudes

otstarbekama ja säästlikuma maakasutuse põhimõttest. Kuid seejuures tuleb arvestada piirangutega,

mis tulenevad mereäärse osa paiknemisest Ontika Maastikukaitseala Pangametsa sihtkaitsevööndis

(nt ei ole seal kaitse-eeskirjast lähtuvalt võimalik heitvee toru läbimõõdu suurendamine). Selleks on

vajalik koostöö Järve Biopuhastus OÜ-ga, et leida lahendus, mis oleks piisav nii Järve Biopuhastuse

kui BTT tarbeks. Lisaks tuleb arvestada, et kui lahendus hõlmab toru rekonstrueerimist Ontika MKA

piiranguvööndis, on selleks vaja saada kaitseala valitsejalt (Keskkonnaamet) nõusolek.

Detailse lahenduse etapis jõuti järeldusele, et puhastatud heitvee trassi rajamisel on eelistatud PHTV-

1 variandi kohane lahendus. Renoveeritakse Järve Biopuhastus OÜ 600 mm läbimõõduga heitveetrass

(sh suurendatakse läbimõõtu), mida käesoleval ajal ei kasutata ja mis kulgeb paralleelselt Järve

Biopuhastus OÜ põhitrassiga.

Samas ei täpsustunud detailse lahenduse etapis, kuidas see trass konkreetselt renoveeritakse.

Põhimõttelised võimalused ja tehniline teostus toodi välja I etapis ja viidi läbi ka asjakohane hindamine.

Konkreetne lahendus antakse edasisel arendustegevusel tehnilise projektiga, BTT eriplaneeringu

kehtestamise järgselt.

Arvestades strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastet on veendumus olemas, et võimalik on

ehituse ja kasutuse etappi arvestades välja töötada tehniline lahendus, millega välistatakse ebasoodne

mõju Natura alale. Kuid tehnilised detailid, mis annavad lõpliku teadmise, et loodusala elupaikade

füüsilist kahjustamist ei toimu, sh ei vigastata kaitstava metsakoosluse juurestikku, on seotud tunneli

paiknemise sügavusega. Sügavus selgub tehnilisest projektist.

Seetõttu tuleb heitveetoru renoveerimise tehniline projekt, milles on detailselt kirjeldatud ka läbiviidavad

ehitustööd, kasutatavad meetodid ja tehnilised lahendused, kooskõlastada kaitseala valitsejaga, st

Keskkonnaametiga. Tulenevalt konkreetsest tehnilisest lahendusest võib lähtuvalt ettevaatusprintsiibist

osutuda vajalikuks Natura hindamise läbiviimine Pangametsa loodusala kaitse-eesmärkidele alustades

eelhindamisest ning vajadusel liikudes edasi asjakohase hindamise faasi.

Toorvee trass on planeeritud olemasoleva põlevkivi lintkonveieri kõrvale. I etapil lähtuti arvestusest, et

BTT käivitamisel kasutatakse Ojamaa ja tulevikus ka Uus-Kiviõli kaevandusest väljapumbatavat vett.

Võimalusena ei välistatud ka lisavee võtmist Aidu karjäärist, kuid selleks on vajalikud täpsemad

hüdrogeoloogilised uuringud.

Eriplaneeringu detailse lahenduse etapis osutus uuringute alusel eelistatud veevõtu lahenduseks Aidu

karjäär, mis on sisuliselt veehoidla. Lahendus seisneb Aidu karjääri veetaseme reguleerimises

kõrgusvahemikus 42-42 m abs, et veerikkal ajal vett koguda ja veevaesel ajal veetaset alandada.

Väljatöötatud lahendus minimeerib BTT kavandatava veevõtu mõju Purtse jõe vooluhulgale madalvee

perioodidel ja tagab nii põhjavee kui pinnavee saadavuse teistele tegevustele. Sellega lüheneb ka

oluliselt vajamineva trassi pikkus.

Endiselt säilitakse merevee võtmise võimalus PHVT-1 piirkonnas. Trasside rajamisel on mereäärses

ehituskeeluvööndis paikneva osa paigutamisel oluline arvestada, et lähtuvalt LKS § 38 lg 5 p 8 on

105

tehnovõrgu rajamine võimalik detailplaneeringu kehtestamise järgselt. Kuna eriplaneeringu detailne

lahendus ei ole kõikides õigusaktides ühemõtteliselt võrdsustatud detailplaneeringuga, siis algatatakse

eriplaneeringu I etapi kehtestamise järgselt detailplaneering(ud) trasside rajamiseks

ehituskeeluvööndisse. Oluline on sellise detailplaneeringu puhul arvestada ka võimaliku vajadusega

kavandada tegevusi, mis tingivad ehituskeeluvööndi vähendamist (vastavalt LKS § 40). Näiteks juhul,

kui osutub vajalikuks merevee võtmine BTT veevajaduse rahuldamiseks, siis tuleb arvestada merevee

magestamisega. Kui tehnoloogilistel põhjustel ei ole neid võimalik paigutada väljapoole

ehituskeeluvööndit, siis tuleb algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering (LSK § 40 lg 4 p.2

sätestab, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse

ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava

vastuvõetud detailplaneeringu).

Keskkonnamõju hindamisest tulenevad üldtingimused

Kavandatava BTT asukohaks on metsamaa, tehase rajamiseks on vaja maakasutuse juhtotstarbe

muutmine tootmismaaks (üldplaneeringus arvestatud). Tehase rajamiseks vajaliku maaeralduse

tegemisel tuleb arvestada, et säilitada tuleb kauni kuldkinga kasvukoht ning vääriselupaigad.

BTT asukoht võeti välja Lüganuse valla üldplaneeringuga määratavate tuulenergeetika arendamiseks

potentsiaalselt sobivate alade seast. Vastavusse viidi ka rohevõrgustiku tugiala ulatus.

BTT asukoht jääb maaparandushoiualale. Seetõttu kaasneb tehase rajamisega vajadus ehitada

maaparandussüsteemid ümber, nii et on tagatud nende nõuetekohane toimimine piirkonna

maatulundusmaadel. Ümberehituse detailid selguvad projekteerimisetapis. Lahendada vastavalt

Maaparandusseaduse nõuetele, sh kooskõlastada tegevused Põllumajandusametiga.

Maaparandussüsteemidega ühendatud pinnaveekogude seisundit võib mõjutada ehitustegevuse

aegne sademevee ärajuhtimine territooriumilt ja kaevikutesse kogunenud põhjavee väljapumpamine.

Mõlemal juhul on suublasse juhtimiseks vaja saada vee erikasutusluba, samuti nõusolek

Põllumajandusametilt maaparandussüsteemi lisavee juhtimiseks. Kui lisavee juhtimiseks tuleb eesvool

või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast

rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile kasutusluba antud.

Detailses lahenduses on arvestatud tingimusega säilitada BTT ala servas paiknevad VEP-id ning

valdavalt püütud arvesse võtta ka servaefekti vältimiseks soovitusliku 60 m laiuse VEP-e ümbritseva

ala säilitamist. Need alad on samuti kavandatud hooldusvabaks haljasalaks. Ka siin peab toonitama, et

viidatud haljasalal tuleb raietegevust vältida. Planeeringualal kavandatud objektidest kattub 60 m

puhvriga vaid väga väikesel alal (u 180 m2) VEPi nr 211910 lõunanurka kavandatud hoone. Kuivõrd

kattumisala on väga väike ning VEPi ja hoone vahele jääb siiski umbes 46 m haljasala, siis eelduslikult

on hoone rajamise mõju VEP-ile väheoluline.

Muude alalt leitud kaitsealuste taimede osas on inventeerijad olnud seisukohal, et taimede kaitseks

täiendavaid meetmeid pole vaja rakendada. Siiski tuleb siin arvestada ka looduskaitseseaduses (LKS)

seatud piiranguid. LKS § 48 lg 4 järgi rakendub piiritlemata (st väljaspool kaitstavat ala) III liikide

elupaikades isendi kaitse. § 55 lg 8 täpsustab, et keelatud on III kaitsekategooria liikide hävitamine ja

loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Läbiviidava hüdrogeoloogilise uuringu detailsete tulemuste põhjal koostati eriplaneeringu teises etapis

veevõtu lahendus, mis arvestab BTT kavandatava veevõtu mõju Purtse jõe vooluhulgale madalvee

perioodidel ja tagab nii põhjavee kui pinnavee saadavuse teistele tegevustele. Kuna vajalikuks võib

osutuda lisavee võtmine piirkonna teistest kaevandustest / karjääridest või mereveest, ei saa veevõtu

lahenduse selgumiseni kinnitada veevõtu trassi ja heitvee ärajuhtimise trassi kulgemise lahendust.

Puhastatud heitvee Soome lahte suunamiseks eelistati lahendust, mis saab kasutada Järve

Biopuhastus puhastatud heitvee trassi. Esmased kokkulepped Järve Biopuhastus OÜ-ga on

saavutatud, et leida lahendus, mis oleks piisav nii Järve Biopuhastuse kui BTT tarbeks. Lisaks võib

osutuda vajalikuks saada Ontika MKA piiranguvööndis kaitseala valitsejalt (Keskkonnaamet) nõusolek

106

Järve Biopuhastuse 600 mm toru rekonstrueerimiseks (EP KSH I etapis andis Keskkonnaamet

kooskõlastuse suundpuurimise meetodi kasutamisega). Süvamerelasu asukoht on praeguse Järve

Biopuhastuse väljalasu läheduses. Uut mõju merepõhjale ning merepõhja elustikule ei teki.

Lähtuvalt kaasnevast raskmetallide heitest on vaja segunemispiirkonna kehtestamine süvamerelasu

ümbruses, eeldatav maht 2000 m3 vett.

Projekteerimisetapis kaaluda detailse lahenduse faasis esteetilist-tajutavat keskkonda parendavaid

meetmeid, st kaaluda hoonetele ja rajatistele välisilmele tingimuste seadmist nagu morfoloogiline

sobitamine (korrata nt iseloomulikke jooni ümbritsevas maastikus); värvi või materjali sobitamine sh ka

nt rohekatused, kohalikud materjalid; tehase ümbruses kogukonnale vajalike teenuste arendamine (nt

park, puhkeala), tehase territooriumil puhkealad töötajatele (nt ümbritsevas maastiku iseloomujoonte,

värvi, tekstuuri vms järgi tehase välisilme kohandamine) jms.

BTT ala läbib RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee. Kuna tegemist on Eesti siseselt olulise

matkateega, leiti suletavale lõigule asendustrajektoor. See suunati mööda alast läänepoole jäävaid

metsateid.

Hindamise tulemustest ei ilmnenud piiriülese mõju esinemist, samuti ei osutunud vajalikuks teha

ettepanekuid rakendada reaalseid hüvitusmeetmeid eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju

põhjustatava võimaliku kahjustuse leevendamiseks looduskaitseseaduse § 701 tähenduses.

KSH aruande koostamisel ei ilmnenud raskusi või takistusi, mis mõjutaksid hinnangute andmist. Teatud

määral võib raskuseks lugeda KSH aruande koostamisel asjaolu, et BTT tootmisprotsessi detailne

tehnoloogiline ja ehituslik projekteerimine algab pärast eriplaneeringu kehtestamist. Seetõttu on BTT

tegevust iseloomustavad näitajad esitatud kas eskiisprojektide või analoogsete tegevuste põhjal, st nad

on indikatiivsed ja võivad edasise projekteerimise käigus täpsustuda. Samas on tegemist

eriplaneeringu koostamisest huvitatud isiku parima teadmisega rajatava tehase kohta, mis võimaldab

määratleda BTT rajamise ja tegutsemisega seonduvat keskkonnamõju. Seetõttu on mõjude hindamisel

teadlikult lähtutud kavandatava tegevuse maksimaalsetest võimalikest näitajatest, mis tingivad halvimat

tekkida võiva keskkonnamõju (näiteks, kui on kehtestatud heite piirväärtuste vahemik, siis on lähtutud

selle maksimaalsest väärtusest).

Avalikkuse kaasamise ülevaade sisustatakse eraldi peatükina KSH aruande avalikustamise toimumise

järgselt.

107

6 DETAILSE LAHENDUSE JA KSH II ETAPI ARUANDE KOHTA ESITATUD KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Esitatakse eraldiseisvalt koondtabelina.

11) ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju

strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise ja piiriülese keskkonnamõju strateegilise

hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta;

108

LISAD

Lisa 1. Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi Lüganuse valla eriplaneering ja KSH.

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.

Lisa 2. KSH I etapi aruanne.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Keskpuiestee 20

43199, Ida-Viru maakond, Lüganuse

vald, Kiviõli linn

Teie 22.07.2024 nr 6-1/12-90

Meie 23.08.2024 nr 7.2-1/24/6326-7

Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse

lahenduse ja KSH aruande eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi

eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu

(edaspidi vastavalt planeering ja KSH aruanne). Planeeringuga määratakse planeeringuala

ehitusõigus ja lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded.

Planeeringu koostamise aluseks on Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi

Lüganuse valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruanne, mille oleme

kooskõlastanud 17.01.2023 kirjaga nr 7.2-1/22/876-7 ning millele oleme edastanud täiendavad

ettepanekud 04.05.2023 kirjaga nr 7.2-1/23/6549-2 (edaspidi ettepanekud).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et planeeringut korrigeeritakse järgmiselt.

1. Planeeringu seletuskirjas (Lisa 1) p 3.10.1.2. „Reoveekanalisatsioon“ lk 22-23 on kirjas:

Puhastatud heitvee merre juhtimiseks on kavandatud kasutada OÜ Järve Biopuhastus

(JBP) olemasolevat täna mittekasutusel olevat heitvee Ø600 mm toru mis suundub Soome

lahte. See toru kulgeb samas koridoris JBP töösoleva olemasoleva toruga ning on

eeldatavalt vajalik renoveerida. BTT heitvee ärajuhtimiseks on Ø600 mm toru piisav, kuid

kavas on renoveerimisel kasutada Ø1000 mm toru, et sinna saaks vajadusel ajutisel

suunata JBT heitvee. /../ Sellest tingituna säilib võimalus kasutada eriplaneeringu I etapis

väljatöötatud lahendust, kuidas loodusväärtustele avalduda võivad mõjusid saab vältida,

mille korral olemasoleva trassikoridori lõpuosas paigutatakse heitveetorustik

suundpuurimisega tehtud tunnelisse, mis läheb sihtkaitsevööndist mööda. Vastavalt

eriplaneeringu I etapi tulemustele on torude paigaldamise kontseptsiooniline lahendus

suundpuurimise meetodiga järgnev (detailse lahenduse etapis see ei täpsustunud):

Suundpuurimist rakendatakse mõjude vältimiseks Ontika maastikuakaitseala mereäärses

sihtkaitsevööndis asuvatele elupaikadele ja kaitsealustele liikidele. Arvestades tehnilisi

võimalusi ja ohutust tehakse suundpuurimisega kaks 0,8 m tunnelit, mille omavaheline

kaugus on 3 m (arvestades lähimatest seinapunktidest, st siseküljelt). /…/

Oma ettepanekute p 2 viitasime riigiteega nr 1 ristuvate trasside kavandamisel vajadusele

2 (4)

planeeringu detailsemas lahenduses arvestada meie poolt EhS § 99 lg 3 kohaselt esitatavate

sügavus-, kaitsmis- ning muude ehituslike nõuete erisustega, sealhulgas torustiku

rajamisega koos riigitee ümberehitamisega või riigitee konstruktsioone kahjustamata

(kinnisel meetodil). Planeeringu seletuskirjas (Lisa 1) ei ole käsitletud riigiteega ristuva

olemasoleva JBP Ø600 mm toru asendamisel Ø1000 mm toru vastu vajadusega teostada

selleks suundpuurimine ka riigitee nr 1 alt läbi minekul. Täiendada planeeringu

seletuskirja, käsitledes riigiteega ristuvate trasside rajamist kinnisel meetodil ning lisades

kohustuse koostada vajalike tööde läbiviimiseks projekt, mille koostamiseks tuleb meie

käest taotleda vastavad tehnilised tingimused.

Muuhulgas juhime tähelepanu, et meie hinnangul on planeeringu seletuskirjas vastuolu,

sest selles käsitletakse võimalikku Ø600 mm olemasoleva heitvee toru väljavahetamist

Ø1000 mm toru vastu, viidates samas eriplaneeringu I etapi tulemusele, mis väidetavalt

käesoleva, detailse lahenduse käigus ei ole täpsustunud, aga milles algselt käsitletakse kahe

0,8 m tunneli rajamist. Tekib küsimus, kas olemasoleva Ø600 mm toru asendamiseks

Ø1000 mm toruga rajatakse kaks 0,8 m tunnelit ning kas 0,8 m läbimõõduga tunnel (isegi,

kui neid on 2 tk kõrvuti) on piisav Ø1000 mm toru paigaldamiseks suundpuurimise

meetodil.

2. Planeeringu seletuskirja p 3.7. „Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning

parkimiskorraldus“ käsitletakse juurdepääsu planeeringualale ning planeeringu

seletuskirjas lk 16-17 on kirjas: Planeeringualale on avalikult teelt transpordi juurdepääs

tagatud põhja suunast mööda nr 4370023 Aa-Kohtla teed. See juurdepääs on kavandatud

peamiseks ühenduseks veo- ja sõiduautodele. /…/ Lähtudes eriplaneeringu I etapi

järeldustest ja koostamisel olevast üldplaneeringust, on peamiseks juurdepääsuteeks

planeeringualale planeeritud Aa-Kohtla tee, mille kaudu on otseühendus nr 1 Tallinn-

Narva maanteega. Kuna tootmiskompleksi käivitamisega kaasneb rasketranspordi

osakaalu suurenemine, on Transpordiameti hinnangul ohutuse tagamiseks vajalik Tallinn-

Narva mnt ja Aa-Kohtla tee ristmiku ümberehitamine. Arvestades perspektiivset

liiklussagedust ja lisanduvat raskeliikluse osakaalu, tuleb rajada kanaliseeritud ristmik.

Asukoha eelvaliku etapis on koostöös Transpordiametiga peetud otstarbekaks

kolmeharulise kanaliseeritud ristmiku planeerimist olemasolevast ristmikust veidi Tallinna

suunal ning samas piirkonnas mnt 1 Tallinn-Narva ning riigitee 13123 Aa-Hooldekodu tee

ristmik sulgeda, muutes riigitee 13123 kohalikuks teeks juurdepääsudega teeäärsetele

kinnistutele ning kergliiklejate juurdepääsuks mnt nr 1 Tallinn-Narva ääres paiknevale

Aa bussipeatusele.

Planeeringu seletuskirjas on käsitletud vajadust ümber ehitada planeeringuga kavandatava

tegevuse realiseerimiseks riigitee nr 1 ja kohaliku tee Aa-Kohtla tee ristmik, kuid ei ole

välja toodud, et riigitee ristmiku ümberehitamiseks on vajalik EhS § 99 lg 3 alusel taotleda

meie käest nõuded projekti koostamiseks, ning samuti ei ole määratletud, kelle kohustus

on riigitee ristmiku ümberehitamine (PlanS § 131 lg 1 ja 2).

Riigitee ristmiku ümberehitamise ajalise kavandamise osas nõustume põhimõtteliselt

planeeringu seletuskirja p 3.16.2. „Planeeringu elluviimise tingimused“ toodud etappidega,

kuid parema arusaadavuse mõttes on sobilik riigitee ristumiskoha ümberehitamine seal

konkreetselt välja tuua.

3. Planeeringu seletuskirja p 3.7. lk 17 viidatakse liikuvusuuringule, mille kohaselt: /…/ tuleks

ristmike ümberehitamise vajadust hinnates arvestada olemasolevate kõrvalmaanteede

liiklussagedusi. Kui mnt nr 13123 Aa-Hooldekodu ristmik suletakse, siis selle tee liiklus

jaguneb tõenäoliselt järgmiselt: mnt nr 13121 Voorepera-Saka 50%, mnt nr 13194 Aa-Aa

rand 30% ning mnt nr 13133 Saka-Ontika-Toila 20%. Arvestades liiklussagedusi ning

raskeliikluse väga madalat osakaalu, siis ristmike ümberehitamisel tuleks eelkõige kaaluda

vasakpöörderaja ehitamisi peateele. Kiirendus- ja aeglustusradade rajamine

parempöörajatele ei ole otseselt vajalik.

Riigitee nr 13123 Aa-Hooldekodu tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023.

3 (4)

aastal oli 78 sõidukit, mis kolme erineva riigitee nr 1 ristmiku peale ümber jagunemisel

ilmselt ei too kaasa vajadust nendest ühegi ümberehitamiseks. Sellest tulenevalt ei ole meie

hinnangul vajalik eeltoodud lõigu lisamine planeeringu seletuskirja. Juhul kui kohalik

omavalitsus, huvitatud isik ja/või planeeringu koostaja peavad seda siiski vajalikuks, tuleb

planeeringu seletuskirjas määratleda konkreetsed tingimused (nt kui palju peab konkreetse

riigitee nr 1 ristmiku pöördeliiklussagedus suurenema), millal on vajalik nende riigiteede

ristmike ümberehitus ning samuti tuleb määratleda, kelle kohustus see on (PlanS § 131 lg

1 ja 2).

4. Planeeringu seletuskirja p 3.7. lk 19-20 on käsitletud bussipeatuste rajamist: Vastavalt

liikuvusuuringule hakkaksid tehase käivitumisel ja olemasoleva kohaliku tee nr 13123 Aa-

Hooldekodu tee sulgemisel läbivale liiklusele Aa mõisat teenindavad bussiliinid liikuma

kohaliku tee nr 13121 Voorepera-Saka tee kaudu. Nendel bussidel jääks läbimata

praegune Aa peatus ning tuleks välja ehitada uus bussipeatus mõlemale poole teed

Voorepera-Saka tee alguses. /…/ Lisaks on vajadusel võimalik rajada täiendav bussipeatus

näiteks Voorepera-Saka tee äärde mnt nr 13191 Soodumäe-Moldova-Aa tee ristmiku

piirkonda, et tagada juurdepääs ühistranspordile ka Moldova küla elanikele.

Vastavalt ühistranspordiseaduse § 13 lg 4 korraldab kohalik omavalitsus

ühistransporditaristu objektide planeerimist, rajamist ja korrashoidu. Planeeringu

seletuskirjast ei selgu, kelle (kohalik omavalitsus või planeeringu realiseerimisest

huvitatud isik) kohustus on planeeringu realiseerimisega kaasnevate uute bussipeatuste

rajamine (PlanS § 131 lg 1 ja 2).

Meil ei ole kommentaare KSH aruandele.

Planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristmiku ümberehitamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel

taotleda meie käest nõuded projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

3. Osaleme riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku

omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe

alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus korraldama ja

finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, riigitee ristmiku ümberehitamise ning sellega

seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse

hiljemalt enne ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile täiendavaks kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. BTT EP detailse lahenduse seletuskiri

2. BTT detaise lahenduse KSH aruanne

4 (4)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]