Kiri

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-11/7-2019

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald, Kiiu alevik Huvitatud isik: Kangro OÜ Planeerija: Triin Kask

Tartu 2022

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________ 3

2. Arvestamisele kuuluvad dokumendid _____________________________________ 3

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus ______________________________________ 4

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste

analüüs___________________________________________________________________ 4

5. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ________________________________ 6

6. Krundi ehitusõigus _____________________________________________________ 6

7. Krundi hoonestusala piiritlemine ja tingimused _____________________________ 7

8. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________ 8

9. Liiklus- ja parkimiskorraldus _____________________________________________ 8

10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 10

10.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus ________________________________________ 10

10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ______________________________________________ 11

10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus ____________________________________________ 11

10.4. Soojavarustus ___________________________________________________________ 12

10.5. Sidevarustus ____________________________________________________________ 12

11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ______________________________________ 12

12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ______________ 13

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 15

14. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 15

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________ 15

16. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________ 16

B KOOSKÕLASTUTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ____________________ 18

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID _________ 19

Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:20 000 __________________________________________ 19

Joonis 2. Tugiplaan M 1:1000 ___________________________________________________ 19

Joonis 3. Väljavõte üldplaneeringust M 1:17 000 ___________________________________ 19

Joonis 4. Põhijoonis M 1:1000 __________________________________________________ 19

Joonis 5. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:5000 __________________________ 19

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu vallavalitsuse 10.10.2019 korraldus nr

664 „Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande

kinnitamine“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita 8,6 ha ja 0,24 ha suurused kinnistud ning

määrata uuele krundile kasutamise otstarbed. Määratakse ehitusõigus ja

hoonestustingimused puukooli teenindusala rajamiseks, lahendatakse juurdepääsud ja

määratakse vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning

haljastus.

Planeeringuala hõlmab kahte maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust: Kruusimäe

nimelised kinnistud 35201:003:0433 ja 35201:003:0039. Planeeringuala suurus on ligikaudu

8,84 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kuusalu valla kehtiva

üldplaneeringuga. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid

negatiivseid keskkonnamõjusid. Arvestades planeeritava tegevuse mahtu ei ole vajalik

koostada KSH eelhinnangut ning ei ole vaja läbi viia KSH menetlust.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 07.09.2019 mõõdistatud geodeetiline

alusplaan täpsusastmega 1:1000. Koostaja Pajupuu Holding OÜ (rk.10587880 Kuusalu v.

Kolga alevik EEG000369), töö nr 07SE19.

2. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Kuusalu valla üldplaneering (jõustunud 19.12.2001);

 Kuusalu valla heakorra eeskiri (jõustunud 06.04.2013);

 Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Muud standardid, määrused ja seadused

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

4

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu alevikus, täpsemalt Kiiu aleviku

ja Kuusalu aleviku vahepealsel alal külgnedes Tallinn-Narva maantee ning avaliku

kasutusega valla teega nr 59-ga (Mändlo-Kuusalu tee). Planeeringuala asukoht on näidatud

situatsiooniskeemil (joonis 1). Planeeritavate Kruusimäe katastriüksuste (35201:003:0433 ja

35201:003:0039) suurused on vastavalt 86216 m² ja 2419 m2.

Mõlema katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Olemasolev maakasutus

jaotub järgmiselt: haritav maa 74774 m² + 1999 m², looduslik rohumaa 2738 m², muu maa

8704 m² + 420 m². Katastriüksused on hoonestamata. Kinnistutel asub hulgaliselt piiranguid

seoses teede ning tehnovõrkude kaitsevööndite ning maaparandushoiualaga (Kiiu

maaparandusala). Planeeringualal olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil (joonis 2).

Planeeringuala piirneb põhjast transpordimaaga (1 Tallinn-Narva tee), ülejäänud piirinaabrid

on maatulundusmaa (6 katastriüksust) ja tootmismaa (3 katastriüksust) sihtotstarbega.

Juurdepääs kinnistutele on tagatud avaliku kasutusega valla teelt nr 59 (Mändlo-Kuusalu

tee). Läbi planeeringuala kulgeb kruusakattega tee, millega paralleelselt paiknevad

maagaasi ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 ja maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3.

Eelnimetatud torustike kaitsevööndis maakasutuse piirangu tulemusel on maa võsastunud

ning seal paikneb ka kogu planeeringuala kõrghaljastus. Üle planeeringuala kulgeb Elering

OÜ 110 kV kõrgepinge õhuliin Kallavere-Kuusalu. Detailplaneeringu algatamisel läbis ala

veel üks tundmatu 10kV õhuliin, mis likvideeriti planeeringu koostamise ajal (asukoht

näidatud tugiplaanil).

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, kerge languga lääne suunas. Kõrguste

erinevus planeeringuala erinevate osade vahel on ca 4,5 m. Olulisemad väikevormid

planeeringualal puuduvad.

Lähim alajaam 8498:(Kotka) paikneb planeeritavast hoonestusest loode suunas ca 300 m

kaugusel.

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeringuala asub Kiiu aleviku ja Kuusalu aleviku vahepealsel alal, kus see on

ümbritsetud peamiselt hoonestamata katastriüksustega. Tihedamalt asustatud

elamupiirkonnad algavad umbes 1 km kaugusel ida ja lääne suunas, lõuna suunda jäävad

suuremad metsamassiivid ja Kuusalu kruusakarjäär ning põhja poole üle maantee jäävad

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

5

erinevate suurustega maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused (põllumaad).

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asuvad Kruusimäe kinnistud haja-asustuses, nn valgel alal.

Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei

muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid

ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid.

Planeeritav ala piirneb kahest küljest transpordimaaga ning teistest külgedest

maatulundusmaa kruntidega, maa-ala sisse jääb Kuusalu gaasijaotusjaama teenindav

kolmest tootmismaa katastriüksusest koosnev maa-ala (näidatud tugiplaanil). Planeeringuala

piirinaabrid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

1 Tallinn-Narva tee (35201:003:0174)

transpordimaa 100% 126588 m²

Kruusimäe (35201:003:0040) maatulundusmaa 100% 5660 m²

Liivapõllu (35201:003:0258) maatulundusmaa 100% 32378 m²

Mändlo-Kuusalu tee (35201:003:0437)

transpordimaa 100% 2467 m²

Kuusalu gaasikraanisõlm (35201:003:0680)

tootmismaa 100% 120 m²

Kuusalu gaasijaotusjaam 2 (35201:003:0222)

tootmismaa 100% 611 m²

Kuusalu gaasireguleerpunkt (35201:003:0436)

tootmismaa 100% 418 m²

Vahe-Tagavälja 1 (35201:003:0326)

maatulundusmaa 100% 15289 m²

Koobaste (35201:002:0028) maatulundusmaa 100% 140158 m²

Kontaktvööndiks on valitud planeeritava maa-ala keskpaigast mõõtes 500 m raadiusesse

jääv ala. Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on

esitatud joonisel 5.

Kruusimäe kinnistud asuvad neljarealise Tallinn-Narva maantee ääres, millelt mahasõit

Mändlo-Kuusalu teele on käesoleva planeeringu koostamise hetkel võimalik ainult äärmiselt

sõidurajalt (liikudes Kiiu poolt Kuusalu poole). Tulevikus on planeeritud antud mahasõit

sulgeda ning ligipääs hakkab toimima ringiga (vt käesoleva seletuskirja ptk 9).

Planeeringuala Kontaktvööndis on algatatud veel 2 detailplaneeringut, millega antud

planeering arvestab. Elamumaade või hoonestatud maatulundusmaa katastriüksuste

poolsetele külgedele planeeritakse kaitsehaljastus võimaliku valgusreostuse, vaate või müra

vähendamiseks.

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

6

5. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga ühendatakse kaks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust üheks

katastriüksuseks. Planeeritava krundi piirid, pindala, sihtotstarbed ja muud näitajad on

toodud põhijoonisel (joonis 4).

6. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on määratud

krundi kasutamise sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim

lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel on aluseks võetud Rahandusministeeriumi

poolt 2013. aastal koostatud juhend „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP

leppemärgid, 17.05.2015“. Eelnimetatud juhendis ei ole välja toodud konkreetselt puukooli

toimimiseks ette nähtud otstarvet, mistõttu on põhijoonisel tabelis välja toodud kõik

valdkonnaga haakuvad otstarbed. Ehkki määratud otstarbed võivad lubada erinevate

valdkondade ärilist tegevust, on käesolev detailplaneering koostatud ainult puukooliga

seonduva äri võimaldamiseks. See tähendab, et mis tahes muu tööstuse või äriga

tegelemine planeeritaval alal ei ole lubatud.

Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta

rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad.

Planeeritakse puukooli toimimiseks vajalikud põllumajandushooned ja neid

teenindavad rajatised. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ kohaselt on planeeritud ehitiste lubatud kasutamise otstarve:

 12201 Büroohoone

 12519 Muu tööstushoone

 12529 Muu laohoone

 12719 Muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone

 12744 Elamu, kooli vms abihoone

 12311 Kaubandushoone

 12129 Muu lühiajalise majutuse hoone

Planeeringualale on ette nähtud kaks hoonestusala, millele on määratud mõnevõrra

erinevad tingimused. Tingimused on kirjeldatud käesoleva seletuskirja peatükkides 7 ja 8.

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

7

7. Krundi hoonestusala piiritlemine ja tingimused

Detailplaneeringuga on määratud kaks hoonestusala (edaspidi 1. etapp ja 2. etapp), mille

piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete

püstitamine keelatud (nii ehitusloakohustuslikud hooned kui rajatised). Rajatised on näiteks

kütteta kasvuhooned-tunnelid, mille konstruktsiooniks on kergelt lahti võetavad metall-

kaared (Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega

eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone). Väljapoole hoonestusala

on lubatud tehnorajatised.

Tööd liinide kaitsetsoonides on lubatud liini valdaja loal. Hoonestusalaks määratud maale on

haljastuse rajamine lubatud.

Kahe eraldiseisva hoonestusala planeerimise põhjuseks on katastriüksust läbivad

tehnovõrgud ja nende kaitsevööndid. Ehitusõiguse realiseerimist tuleb igal juhul alustada 1.

etapi hoonestusalalt, sest see paikneb maanteest kaugemal ning sealne piirangutest vaba

maa-ala on ka oluliselt ulatuslikum, võimaldades rajada kompaktse hoonete kompleksi. 2.

etapi ehitust võib alustada, kui 1. etapp on realiseeritud, aga ettevõttel on siiski vajadus ja

võimalus veel laieneda.

Põhijoonisel on 1. etapile näidatud hoonete põhimõtteline paiknemine, mahud ja

kasutusotstarbed, mida võib ehitusprojektiga vastavalt vajadusele muuta, aga arvestada

tuleb järgmiseid põhimõtteid:

 Mida lähemale olemasolevatele elamutele, seda madalamaks lähevad hooned;

 Kaarhallid peavad elamualast paiknema võimalikult kaugel paralleeselt või risti gaasitrassidega;

 Ettevõtte klientidele mõeldud parkla peab jääma elamutest võimalikult kaugele valla tee lähedale;

 Ehitamist alustada suunaga lääs-ida, st et kuna käesoleva detailplaneeringu hoonestuse mahud on esitatud arvestades perpektiiviga, siis planeeringu realiseerimist alustada olemasolevatest elamuhoonetest võimalikult kaugemast otsast;

 Piirkonnas on oluline säilitada visuaalne korrastatus ja maanteelt avanev vaade ei tohi rikkuda Kiiu ja Kuusalu alevike üldist muljet.

Hoonestusala asukoha kavandamisel on lähtutud peamiselt tehnovõrkude kaitsevöönditest

ja teede kaitsevöönditest tulenevatest piirangutest. Elamuala poolt jääb kavandatav

hoonestusala 30 m kaugusele krundipiirist. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle

sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

8

8. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kavandatava ärifunktsiooni teenindamiseks vajaliku hoonestuse

projekteerimise võimaldamisega. Lubatud on püstitada kuni 20 puukooli teenindamiseks

vajalikku hoonet ja rajatist (määrusekohased otstarbed loetletud ptk 6). Maksimaalne lubatud

korruselisus on 2 ning suurim lubatud kõrgus maapinnast 9 m. Lubatud katusekalle on 0-

50O. Põhilised arhitektuurinõuded on esitatud ka põhijoonisel tabelina (joonis 4). Hooned

tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi.

Lisaks eelnevale tuleb arvesse võtta, et maanteelt nähtavate hoonete arhitektuurne

lahendus peab olema läbi mõeldud.

Elamuala poolt blokeeritakse vaade kaitsehaljastusega. Keelatud on erksate ja keskkonda

sobimatute värvuste kasutamine hoonete (ka kaarhallide) välisviimistluses. Sobivad

värvused on hall, pruun, beež, roheline, must. Taimede varjutamiseks rajatavad

kasvuhooned/tunnelid peavad olema visuaalselt esteetilised, st kui katted on tuule või

muude tegurite tõttu rebenenud või lahti tulnud, tuleb need koheselt parandada või välja

vahetada. Kui katted talveperioodiks eemaldatakse, tuleb need paigutada kaarhallidesse.

Ala visuaalse korrashoiu tagamiseks tuleb samuti kaarhallides hoida kogu tehnika ja

tööriistad, mida parasjagu ei kasutata.

Piirdeaedade rajamisel peab arvestama keskkonda sobivusega. Keelatud on kasutada

massiivseid plankaedu või plekkaedu. Kasutada võib võrkaedu või paneelaedu.

Kuritegevuse ja metsloomakahjude vähendamiseks on planeeritud aiaga piirata kogu ala,

millel taimi kasvatatakse ehk kogu planeeringuala (piirde kõrgus kuni 2 m). Hoonestusalasse

jääv müügiplats piiratakse veel omakorda aiaga (piirde kõrgus kuni 1,75 m). Piirete rajamisel

ei tohi kahjustada tehnovõrke ega mõjutada liiklusohutust.

9. Liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on olemas avaliku kasutusega valla teelt nr 59 (Mändlo-

Kuusalu tee). Olemasoleva juurdepääsu asukoha muutmist pole kavandatud. Juurdepääsu

asukoht ning väljasõidul lubatud pöördesuunad on näidatud tugiplaanil ja põhijoonisel.

Põhijoonisel (joonis 4) on toodud soovituslik juurdepääsu asukoht hoonestusalasse ja

põhimõtteline juurdepääsutee lahendus ning parkimislahendus. Parkimine lahendatakse

krundisiseselt maapealse parkimisena. Klientide parkla on ette nähtud Mändlo-Kuusalu teelt

kavandatava eraldi sissesõidu baasil. Võttes aluseks standardi EVS 843:2016

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

9

"Linnatänavad", on maksimaalse ehitusõiguse realiseerimise korral vaja tagada 19

parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne vajadus selgub edaspidise projekteerimise käigus.

Parkimiskohtade arvutuse käik on näidatud tabelis 2.

Tabel 2. Parkimiskohtade arvutus

Ehitise liik Ehitise

asukoht

Ehitise max suletud

brutopind (m²)

Sõiduautode

parkimisnormatiiv ja

kohtade arv

Tööstusettevõte/ladu äärelinn 3600 1/250= 14,5 kohta

Büroohoone äärelinn 100 1/90= 1 koht

Kaubandushoone äärelinn 300 1/100= 3kohta

Koostamisel oleva uue üldplaneeringuga on muuhulgas ette nähtud Tallinn- Narva maantee

ohutumaks muutmine. Planeeritakse mitmete mahasõitude, kaasa arvatud mahasõit

Mändlo-Kuusalu teele, sulgemist. Perspektiivne uus juurdepääs maanteelt Mändlo-Kuusalu

teele on näidatud skeemil 1. Skeemile on lisatud teelõik, mis tuleb detailplaneeringu

elluviimise korral seosel liiklustiheduse kasvuga tolmuvaba katte alla viia.

Skeem 1. Väljavõte Tallinn-Narva maantee planeerimisettepanekust, mida on täpsustatud käesoleva

detailplaneeringu kontektis

Koolilaste ohutu liikumise tagamiseks tuleb sama tee äärde rajada ka kergliiklustee ja

bussipeatus koos koolibussi ümberkeeramiskohaga, selleks on käesolevas planeeringus

vabaks jäetud 10 m ala ning koolibussi ümberkeeramine toimub planeeritava parkla alal.

Parkla peab võimaldama ümberkeeramise ilma valla teel tagurdamiseta (joonis 4). Lisaks

teeäärsele kergliiklusteele on ette nähtud täiendav ca 1 m laiusega ja loodusliku kattega

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

10

(multš vms) jagltee, mil kulgeb läbi planeeritava kinnistu ning jääb valdavalt

kaitsehaljastusega samale alale (vt joonis 4). Piirdeaed tuleb antud lõigul liikumise

võimaldamiseks rajada vähemalt 1 m kaugusele kinnistu piirist. Jalgteele seatakse servituut

või isiklik kasutusõigus valla kasuks.

Käesoleva detailplaneeringu mahus Mändlo-Kuusalu tee muutmist ega tee ümber ehitamist

ei kavandata ning seega lõplikke lahendusi ei määrata, aga arvestades võimaliku tee

laiendamise ja kergliiklustee asukohaga, on Mändlo-Kuusalu tee äärne hoonestusala ja

parkla planeeritud tee servast 10 m kaugusele (joonis 4). Ehkki kogu planeeringuala on

kavas ümbritseda piirdeaiaga, tuleb vajaduse korral vabastada kergliiklustee jaoks vajalik

osa, st tõsta piire tee äärest kaugemale või rajada see kohe 10 m kaugusele nagu on

näidatud ka planeeringu põhijoonisel.

Seoses senise maatulundusmaa otstarbega maa-ala muutumisega ärimaaks, kasvab

kohalikel teedel liikluskoormus. Planeeritava ala omanik on kohustatud äritegevuseks

kasutatavad teed hoidma läbipääsetavad sõiduautodele, st teel parkimine ja

manööverdamine pole lubatud ning teekate peab olema püsivalt korras.

10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritaval krundil puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse

tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse edasise projekteerimise

käigus.

10.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Veevarustus tagatakse planeeritavast puurkaevust. Puurkaevude rajamine toimub

vastavalt Ehitusseadustikus sätestatule (peatükk 14). Puurkaevu projekteerimine, rajamine,

kasutusele võtmine, ümberehitamine, lammutamine ja konserveerimine peab toimuma

keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 nõuete kohaselt.

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja

hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka

ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tehnilises normis, sealhulgas

asjakohases standardis (EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“).

Tulenevalt äri- ja tootmistegevusest tuleb tule kustutamiseks vajaminev veevaru tagada

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

11

hoonestatavale krundile paigaldatava(te)st aastaringselt kasutatava(te)st veemahuti(te)st.

Veevõtukoha asukohavalikul tuleb järgida, et oleks tagatud tuletõrjeautole aastaringne

juurdepääs ning ringipööramise võimalus. Mahutite vajalik mahutavus ja täpne asukoht

määrata hoone(te) ehitusprojektides.

Tuletõrje veevajaduse võib tagada ka tehisveekogu rajamisega katastriüksusele.

Põhijoonisel (joonis 4) on esitatud tehisveekogu põhimõtteline asukoht. Tuletõrje tehislik

veevõtukoht peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ning standarditele.

Maksimaalse ehitusõiguse (3500 m²) realiseerimisel olekas vajalik vooluhulk 30 l/s ning

tulekahju arvutuslik kestus 6 h. Seega tehisveekogu peaks sisaldama kasutatavat vett

vähemalt 648 l. Põhijoonisel näidatud 1000 m² pindalaga tiigi sügavus peaks olema 1,85 m

(vett põhjast kuni veepinnani on 1,85 m), siis oleks kasuliku vee hulk 650 l. Arvutusel on

arvestatud, et veekogu põhjast 0,5 m (põhjas sisalduvad setted ja sade) ja veekogu

pealmisest pinnast 0,7 m (külmumispiir) ei kuulu kasutatava vee hulka. Vastav veekogu ning

paiknevus katastriüksusel lahendatakse eraldi projektina. Arvestada siseministri 01.03.2021

jõustunud määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardi EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ nõudeid.

10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Hoonetes tekkiv reovesi on planeeritud juhtida biopuhastisse. Puhasti võimalik asukoht on

esitatud põhijoonisel (joonis 4), täpne asukoht ja parameetrid lahendatakse projektiga.

Asukoht valida puurkaevust allavoolu ning arvestada tuleb kehtivaid kujasid. Heitvesi

immutada puurkaevust võimalikult kaugele haljaspinnale. Puhastile peab olema tagatud

pidev ligipääs fekaaliautoga (septiku puhastamiseks). Alternatiivne lahendus on rajada

kinnine mahuti, mille asukoha valikul lähtuda samadest tingimustest. Imbväljaku rajamine on

tulenevalt kaitsmata põhjaveega alal paiknemisest keelatud.

Krundi vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademevee juhtimist naaberkruntidele.

Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse. Vertikaalplaneerimisega juhtida katuselt ja parkimisalalt tulev sademete-vesi

pinnasesse omal krundil. Vajadusel rajada tiik, kuhu juhtida liigvesi. Tiigivett saab kasutada

taimekasvatuses ning tuletõrjeveevõtukohana, kui tiik rajatakse vastavalt nõuetele.

10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilisetele tingimustele nr 361247.

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

12

Olemasolevast alajaamast AJ 8498:(Kotka) on objektile ette nähtud fiidrilt F4 0,4 kV

maakaabelliin. Kinnistu piiri lähedale avaliku tee äärde on planeeritud 0,4 kV liitumiskilp.

Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette

maakaabliga.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, kaabel on planeeritud tee äärde

haljaspinna alla. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite

kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana

(planeeritud 0,4 kV MP kaablile 1 m kummalgi pool liini telge). Servituudiala on ette nähtud

ka väljaspool detailplaneeringu ala kulgevate kaablite trassidele.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda

Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada

moodustatud kinnistute aadressid.

Lubatud on taastuvenergia kasutamine, päikesepaneelide paigaldamiseks lubatud ala on

esitatud põhijoonisel (joonis 4).

10.4. Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud lahendada lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise

viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on

keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia

kasutamine. Õhksoojuspumpasid pole lubatud paigaldada hoonete elamuala poolsele

küljele.

10.5. Sidevarustus

Käesolevad detailplaneeringus sidevarust ei käsitleta. Lahendatakse vajadusel edaspidise

projekteerimise käigus.

11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Tehnovõrkude kaitsevööndites haljastuse rajamise ja taimede kasvatamise tingimused peab

kokku leppima ja kooskõlastama tehnovõrkude valdajatega. Kõrgepingeõhuliinide koridoris

võib tegeleda põllundusega. Kokkuleppel liini valdajaga võib kasvatada istikuid, jõulukuuski

ja energeetilist võsa, puude kõrgus ei tohi ületada 4 m (vt foto 1). Maantee kaitsevööndis

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

13

haljastuse rajamise tingimused tuleb kooskõlastada Maanteeametiga.

Foto 1. Jõulukuuskede kasvatamine õhuliini all

Arvestades, et tegemist on puukooliga, on enamik planeeritavast haljastusest ajutine ja

olukord muutub pidevalt. Püsiv haljastus on vajalik rajada planeeringualaga kagu suunas

piirnevate elamualade kaitseks. Sinna rajatav haljastus peab blokeerima nii vaate kui

vähendama müra ja valgusreostust. Kasutada okaspuid, mis täidavad eesmärki ka

talveperioodil. Planeeringu kehtestamise järgselt tuleb esmajärjekorras rajada just

kaitsehaljastus.

Hoonestusala ja maantee vahelisele alale jääv jõulukuuskede istandus aitab vähendada

maanteega kaasnevaid häiringuid. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat

teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale

kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks.

Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat Kuusalu valla heakorra eeskirja.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete

sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus.

12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

14

vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ning ei põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara.

Arvestades, et planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal, tuleb taimekaitsevahendeid

ja väetisi kasutada minimaalselt. Järgida taimekaitseseadusest tulenevaid nõudeid ning

kasutada tohib ainult taimekaitsevahendite registrisse kantud taimekaitsevahendeid.

Keelatud on mis tahes kemikaalide kasutamine puurkaevu hooldusala piires ja tiigile lähemal

kui 10 m. Reovett pole lubatud pinnasesse immutada, reovett tohib juhtida kas

omapuhastisse/biopuhastisse või vastavasse kinnisesse mahutisse. Mahuti puhul on

kogutud reovesi kohustuslik üle anda purgimisteenust osutavale ettevõttele, mis on

purgimisteenuse osutamiseks sõlminud lepingu vee-ettevõtjaga, et tagada reovee jõudmine

reoveepuhastisse. Mahuti või puhasti asukoht peab olema puurkaevust allavoolu võimalikult

kaugel, selle kuja ei tohi ühtida puurkaevu hooldusalaga. Puurkaevust allavoolu ja vähemalt

10 m kaugusele peavad jääma ka prügikastid, kompostikastid, võimalik kütusemahuti ja

parkimisplatsid. Väetisi, kütust jms tuleb hoida nõuetekohases lekkekindlas hoidlas.

Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid,

mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähtudes planeeringuala ja selle

lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning

sihtotstarbeline kasutamine olulist negatiivset keskkonnamõju.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse

detailplaneeringus esitatud tingimusi ja õigusaktides kehtestatud nõudeid. Õigusaktidega

kooskõlas toimuva tegevuse korral ei põhjusta detailplaneeringus kavandatu piirkonna

looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Samuti ei

avalda detailplaneeringuga kavandatud tegevus olulist negatiivset mõju tegevuse ala ja selle

lähi-ümbruse keskkonnatingimustele, sest ümbruskonna keskkonnatingimusi ei kahjustata.

Detailplaneeringus kavandatud tegevustega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega

lõhna teket. Vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju tuleb

vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid maanteel ega

läheduses asuvaid elanikke. Elanikele kaasnevate mõjude leevendamiseks on planeeritud

ka kaitsehaljastus.

Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus ja hooneid teenindavast

transpordist. Planeeringualal kavandatud tegevuse ruumilise negatiivse mõju

vähendamiseks järgida käesoleva detailplaneeringu ptk 7. ja 8. esitatud nõudeid.

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

15

Detailplaneeringus kavandatud tegevus ei põhjusta loodusvarade taastamisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja lähiala on juba

inimtegevuse poolt mõjutatud (muudetud) keskkond. Käesoleva detailplaneeringuga

kavandatud tegevuste tulemusena suureneb piirkonnas inimtegevuse mõju.

Eelnevast lähtudes sobib kavandatav tegevus lähiümbrusesse ilma, et piirkonnale või

planeeritavale katastriüksusele olulisi kahjulikke mõjusid kaasneks.

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe krundi piires

võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla

8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad hooned V ja VI kasutusviisiga hooned.

Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja

korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise

projekteerimise käigus.

14. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks).

Servituutide seadmine toimub kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

 piirkonna hea nähtavus ja valgustus

 selgelt eristatavad territooriumi piirded, korrashoid, jälgitavus

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

16

 valduse sissepääsude arvu piiramine, sissepääsude jälgimine, videovalve

 tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid

 süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine

 süttiva prügi kiire eemaldamine

Krundi omanikul on vajalik hoone ja rajatiste projekteerimisel ning hilisemal

ekspluateerimisel arvestada eelpool tooduga. Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb

tagada jätkuvalt hea nähtavus, jälgitavus ja valgustatus krundil.

16. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundivaldaja poolt. Krundisiseste teede,

parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi valdajal. Tehnovõrgud

rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudileping

sõlmitakse võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus ja teede seisukord).

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis

nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega

keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja

jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

17

(PlanS § 131 lg 1). Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus

kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku

saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg

2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab

nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa

Maanteeamet. Kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma

planeeringuala sisse.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kuusalu vallale kohustust detailplaneeringu alasse

jäävate detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks. Liiklustiheduse suurenemise tõttu muutub seni halvas seisukorras kohalik

vallatee veel viletsamaks, mistõttu on käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud väljapoole

planeeringuala jääva valla tee lõigu (vt skeem 1) tolmuvaba katte alla viimine. Arendaja on

kohustatud sellest finantseerima 5%. Vallaga sõlmitakse enne detailplaneeringu

kehtestamist leping, milles on sätestatud täpsed tingimused teede finantseerimise osas.

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

18

B KOOSKÕLASTUTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Planeeringu eskiisile korradati 11.03.2020 ka avalik arutelu,

mille tulemustel on planeeringu lahendust täpsustatud keskkonnatingimuste, juurdepääsude,

hoonete mahtude, paiknemise ja arhitektuurinõuete osas. Kooskõlastuste ja koostöö

kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte

nimetus

Kooskõlastuse number,

tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/koostaja

nimi

12.10.2020 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 361247 Rasmus Aavik

11.06.2021 Transpordiamet nr 7.1-2/21/12074-2 Marek Lind

Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering

19

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID

Joonis 1. Situatsiooniskeem _________________________________________ M 1:20 000

Joonis 2. Tugiplaan _________________________________________________ M 1:1000

Joonis 3. Väljavõte üldplaneeringust ___________________________________ M 1:17 000

Joonis 4. Põhijoonis ________________________________________________ M 1:1000

Joonis 5. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed __________________________ M 1:5000

Joonis 6. Illustreeriv joonis ______________________________________________ skeem

Kruusimäe

OÜ Mändlo Puidu

Vahe-Tagavälja 1

4

50

50

7

7

7

10

10

10

10

10

a

b

i h

o

o

n

e

3

6

0

m

²

t a

i m

e

d

e

v

a

r j u

t u

s

a

l a

d

9

t k

( s

u

u

r u

s

n

t 5

x

2

0

m

, h

k

u

n

i 5

m

)

i l l u

s

t r e

e

r i v

l a

h

e

n

d

u

s

K

a

a

r h

a

l l 2

.

6

0

0

m

²

K

a

a

r h

a

l l 1

.

6

0

0

m

²

m

a

j u

t u

s

-

h

o

o

n

e

1

0

0

m

²

m

a

j u

t u

s

-

h

o

o

n

e

1

0

0

m

²

5

k

o

n

t o

r

6

0

m

²

A ia g a p iirn e v m ü ü g ip la ts

ca 2 3 0 0 m ²

a

b

i h

o

o

n

e

3

0

0

m

²

Planeeritud

elektriliitumispunkt

Planeeritud

reklaamtahvel

30

30

K

a

a

r h

a

l l 3

.

6

0

0

m

²

1 T

A L L IN

N -N

A R

V A

T E

E

1 T

A L L IN

N -N

A R

V A

T E

E

P

a

r

k

l a

1

9

k

o

h

t

a

T

i i k

c

a

1

0

0

0

m

²

1. etapp

2. etapp

Planeeritud koolibussi

ümberkeeramiskoht

päikesepaneelide paigaldamiseks lubatud ala

Koolibussi ooteala/

bussipeatus

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

1:1000

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A2

4

14.04.2022

Põhijoonis

DP-11/7-2019

Kangro OÜ

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa

Allkiri:

Märkused:

*Alusplaaniks on 07.09.2019 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:1000. Koostaja Pajupuu Holding OÜ (rk.10587880 Kuusalu v.

Kolga alevik EEG000369), töö nr 07SE19. Horisontaal- ja vertikaalsidumise alus: paigaldatud GPS punktid GPS0003, GPS0005, GPS0007,

GPS0011, GPS0014, GPS0018. Katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti kaardiserverist 02.09.2019.a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis.

Kõrgused EH2000 süsteemis.

*Tehnovõrkude kaitsevööndid on saadud Maa-ameti kitsenduste kaardilt.

*Hoonete, reoveepuhasti, tiigi ja puurkaevu asukoht ja parameetrid on illustreerivad (põhimõttelised), täpsustatakse projektiga.

*Maantee kaitsevööndis ja tehnovõrkude kohal/liinide all haljastuse rajamise võimalus/nõuded tuleb täpsustada ja kooskõlastada vastavalt

Maanteeameti või tehnovõrgu valdajatega

*Rajatised (va tehnorajatised) on lubatud ainult hoonestusala piires. Maksimaalse ehitisealuse pinna sisse on arvestatud ka rajatiste ehitisealune pind.

LEPPEMÄRGID

Olemasolev kõrghaljastus

Olemasolev üksik põõsas

Olemasolev kruusatee

Olemasolev hoone (gaasijaotusjaam)

Olemasolev tänavavalgustuspost

Olemasolev reklaampost

Looduslik rohumaa

Olemasolev põõsastik

Planeeringuala piir (nihutatud 3 m väljapoole)

Olemasolevate katastriüksuste piirid

Maantee kaitsevööndi piir (50 m tee teljest)

10 kV KP õhuliin (k. vöönd 10 m)

110 kV KP õhuliin (k. vöönd 25 m)

0,4 kV MP õhuliin (k. vöönd 2 m)

MP maakaabel (k. vöönd 1 m)

Sidekaabel (k. vöönd 1 m)

Maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3 (k. vöönd 1 m)

Maagaasi ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38

(k. vöönd 10 m)

Olemasolevate tehnotrasside kaitsevööndid

Juurdepääs katastriüksusele

Lubatav pöördesuund

Juurdepääs hoonestusalasse

Planeeritud hoonestusala

Sobivad alad taimede kavatamiseks (õhuliinide all

vajalik kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga)

Lubatud ala päikesepaneelide paigaldamiseks

Planeeritud kaitsehaljastus

Planeeritud tee

Planeeritud piirdeaed

Planeeritud puurkaev

Planeeritud parkimiskohad

Planeeritud tiik (tuletõrjeveevõtukoht, kastmine, kuivendus)

Planeeritud biopuhasti

Planeeritud kütusemahuti asukoht

Planeeritud MP elektrikaabel ja elektrikilp

Planeeritud kergliiklustee (esialgne laius 2 m)

Planeeritud täiendav jalgtee (laius 1 m, servituut valla kasuks)

Planeeritud reklaamtahvel

8,86

Põllumajandusliku tootmisehitise maa

(TP); põllumajandusmaa (MP);

väikeettevõtluse hoone ja tootmise

hoone maa (ÄV); majutushoone maa

(ÄM)

12201 Büroohoone

12744 Elamu, kooli vms abihoone

12519 Muu tööstushoone

12529 Muu laohoone

12719 Muu põllu-, metsa-, jahi- või

kalamajandushoone

12311 Kaubandushoone

12129 Muu lühiajalise majutuse

hoone

TP2, TP 3

1. ETAPP

3500

9

14

2. ETAPP

1000

9

6

*Rajatiste all on mõeldud alla 20 m² ehitisealuse pinnaga

hooneid ja kasvuhooneid/varjutusalasid

*2. etapi hoonestusalas võib ehitama hakata alles siis kui

1. etapi ehitusõigus on reliseeritud.

35201:003:0433)

86216

35201:003:0433)

Kruusimäe

(35201:003:0039)

2419

0-50°

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 02.10.2023 nr 7-1/2319-1

Meie 26.10.2023 nr 7.2-2/23/20848-2

Seisukohtade väljastamine Kruusimäe

kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud 02.10.2023 kirjaga nr 7-1/2319-1 seisukohti Kruusimäe maaüksuste ja nende

lähiala detailplaneeringu (katastritunnused 35201:003:0433 ja 35201:003:0039, edaspidi

planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeritav ala paikneb osaliselt riigitee nr 1 Tallinn-Narva (edaspidi riigitee) km 38,875-39,115

kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 12136 autot.

Samal planeeringualal on algatatud Kuusalu Vallavalitsuse 10.09.2019 korraldusega nr 664 „Kiiu

aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“.

Detailplaneeringu eesmärgiks oli maaüksuste liitmine ning moodustatavale kinnistule ehitusõiguse

andmine puukooli teenindavate hoonete ning rajatiste püstitamiseks. Juurdepääs planeeringualale

kavandati olemasolevalt riigitee km 38,5 ja kohaliku Mändlo-Kuusalu tee nr 3530059

ristumiskohalt.

Oleme esitanud 27.12.2019 kirjaga nr 15-2/19/56413-2 seisukohad kõnealuse detailplaneeringu

koostamiseks ning 11.06.2021 kirjas nr 7.1-2/21/12074-2 täiendavalt selgitanud, et: „ … ei nõustu

seni Kruusimäe kinnistuid teenindava põhimaantee ristumiskohas km 38,5 täiendava

pöördeliikluse genereerimisega, kuna ristumiskohas puuduvad normidekohased aeglustus- ja

kiirendusrajad. Planeeringuala kinnistute maatulundusmaa sihtotstarbe muutmisel ärimaaks on

vajalik juurdepääs planeeringualale lahendada läbi kohaliku teedevõrgu (s.o kohaliku tee nr

3530059 Mändlo-Kuusalu) ja liiklussõlmede kaudu, mistõttu kohaliku teedevõrgu

rekonstrueerimine on vajalik arendusala realiseerimiseks. Juurdepääsude kavandamisel lähtuda

põhimõttest, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee“.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid) esitame seisukohad uue planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale on hetkel kavandatud tagada kohaliku Mändlo-Kuusalu tee nr

3530059 kaudu. Kuusalu valla koostatava üldplaneeringu raames koostatud liiklusuuringus

„Liikluskorraldus, sellega kaasnevad sotsiaal-majanduslikud mõjud ja müra leevendamise

meetmed põhimaanteel nr 1/E20 Tallinn-Narva Kuusalu valla territooriumil (30,7-63,6

km)“ nähakse ette riigi põhimaanteelt ristumiskoha km 38,5 sulgemise vajadus ja määratakse

kogujateede trassikoridorid. Uuringu kohaselt on kohalik tee 3530059 Mändlo-Kuusalu

2 (3)

kogujatee funktsioonis.

2. Palume luua eeldused kogujatee trassikoridori määramiseks planeeringu lõigus ning

moodustada transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus Mändlo-Kuusalu tee nr 3530059

jätkuvuse tagamiseks. Tegevuskavana näeme vastavalt üldplaneeringus toodule, et

arendustegevusega seotud liiklus suunatakse kohalikule teedevõrgule ning planeeringuga

luuakse eeldused selle elluviimiseks. Riigi põhimaantee ristumiskohta km 38,5 planeeringu

juurdepääsuga mitte siduda, mida põhjendame avaliku huviga liiklusohutuse tagamiseks.

Transpordiamet ei võta kohustusi perspektiivsete kogujateede projekteerimisel, ehitamisel ega

hooldamisel, kui need ei tulene riiklikust huvist.

3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane riigitee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

3 (3)

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Seletuskiri_Kruusimäe dp

- Lisa 2. 4.Põhijoonis_Kruusimäe dp

- Lisa 3. illustreeriv kruusimäe_p.paneelidega

- Lisa 4. liiklusskeem2

Jana Prost

5792 4753, [email protected]