Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 01.08.2024 nr 7-1/2662

Meie 30.08.2024 nr 7.2-2/24/20848-4

Kruusimäe kinnistute ja nende lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonna Kuusalu valla Kiiu aleviku

Kruusimäe kinnistute ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnused 35201:003:0433 ja

35201:003:0039, edaspidi planeering).

Planeeringu koostamise eesmärgiks on liita 8,6 ha ja 0,24 ha suurused kinnistud ning määrata uuele

krundile kasutamise otstarbed. Määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused puukooli

teenindusala rajamiseks, lahendatakse juurdepääsud ja määratakse vajalikud servituudid,

liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Oleme tutvunud esitatud planeeringu materjalidega ning tuvastanud, et planeeringu lahendus on

vastuolus meie 16.05.2024 kirjas nr 7.2-2/24/18442-4 esitatud seisukohtadega.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse

(edaspidi PlanS), liiklusseaduse (edaspidi LS) ning kliimaministri 27.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel

põhjustel.

1. PlanS § 126 lg 1 punkti 7 alusel on planeeringu ülesandeks koostada terviklik

liikluskorralduslik lahendus. Oleme oma seisukohtade kirja p 2 esitanud nõude, et: tuleb

luua eeldused kogujatee trassikoridori määramiseks planeeringu lõigus ning moodustada

transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus Mändlo-Kuusalu tee nr 3530059 jätkuvuse

tagamiseks. Tegevuskavana näeme vastavalt üldplaneeringus toodule, et

arendustegevusega seotud liiklus suunatakse kohalikule teedevõrgule ning planeeringuga

luuakse eeldused selle elluviimiseks.

Planeeringu põhijoonisel näidatud maakasutuse koondtabeli alusel ei ole kohaliku tee

Mändlo-Kuusalu tee nr 3530059 ümberehitamiseks transpordimaa sihtotstarbega krunte

kavandatud (vt joonis 1). Planeeringu eesmärk on kruntide moodustamine. Moodustatud

või moodustamata jäänud kruntide piiride muutmine on kehtestamise järgselt pikk ja

keeruline protsess. Kui kohalikule teele jääb krunt moodustamata, siis see raskendab

oluliselt kogujatee projekteerimist tulevikus, millega me ei nõustu.

2 (6)

Joonis 1. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Samuti asub kavandatav ringristmik ja ka olemasolev kohalik tee lisaks munitsipaalmaa

kinnisasjadele ka eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel: Kivikangru (katastritunnus

35201:003:0435), Kruusimäe (katastritunnus 35201:003:0432) ja Kruusimäe

(katastritunnus 35201:003:0041; vt joonis 2), mille maaomanikega koostöö tegemisese ja

nõusolekute saamise info puudub.

Planeeringu põhijoonisel näidatud ringristmiku lahendus on meie hinnangul liiga väike,

mistõttu ei ole manöövrid ohutud ning lisaks on talvist teehooldust keeruline teostada.

Märgime, et riigiteedel ehitatavate ringristmike minimaalne raadius on 13 meetrit.

Planeeringu põhijoonisel näidatud ringristmiku raadius on hinnanguliselt poole väiksem,

millest tulenevalt palume veenduda, et joonisel näidatud lahendus vastab normidest

tulenevatele nõuetele.

Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Sama kirja p 2 oleme märkinud, et: Riigi põhimaantee ristumiskohta km 38,5 planeeringu

juurdepääsuga mitte siduda, mida põhjendame avaliku huviga liiklusohutuse tagamiseks.

Eeltoodust tuleneval ei saa me nõustuda planeeringu põhijoonisel näidatud

liikluskorraldusliku lahendusega. Nimetatud jooniselt nähtub selgelt, et juurdepääs

planeeringualale on kavandatud olemasoleva riigitee nr 1 Tallinn-Narva tee km 38,5

ristumiskoha kaudu, mitte kohalikult Mändlo-Kuusalu teelt nr 3530058. Planeeringu

põhijooniselt puuduvad sõidusuundi tähistavad tingmärgid (punased nooled) selles suunas

(vt joonis 3).

3 (6)

Joonis 3. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Märgime, et riiklikus teeregistris on tee nr 3530058 nimi Mäe--Mändlo tee; vt joonis 4).

Joonis 4. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Oluline on, et teede nimedes ja numbrites segaduse vältimiseks tuleb planeeringu

põhijoonisele kanda kõikide planeeringualaga seotud teede numbrid ja nimetused. See on

vajalik selleks, et planeeringu seletuskiri ja joonised oleksid omavahel seotud.

Planeeringu seletuskirja p 9 Liiklus- ja parkimiskorraldus olete selgitanud, et:

Perspektiivne uus juurdepääs maanteelt Mändlo-Kuusalu teele on näidatud joonisel 5

lisatud teelõik, mis tuleb detailplaneeringu elluviimise korral seoses liiklustiheduse

kasvuga korrastada määral, mis tagab aastaringse läbitavuse nii sõiduauto kui veoautoga.

Sama on selgitatud ka seletuskirja p 16 Planeeringu elluviimise võimalused, et:

Liiklustiheduse suurenemise tõttu muutub seni halvas seisukorras kohalik vallatee veel

viletsamaks, mistõttu on käesoleva detailplaneeringu alasse lisatud ning ette nähtud valla

tee lõigu korrastamine.

4 (6)

Joonis 5. Väljavõte planeeringu kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonisest

Kui vaadata Maa-ameti kaldaerofotol (vt joonis 6) nähtavat tee seisukorda, siis meie

hinnangul seda vaid korrastamisega sõidetavaks ei ole võimalik saada. Eeldatavalt ei ole

tee kevadel ja sügisel läbitav ning on ilmne, et nii kitsal teelõigul ei ole võimalik klientidel

teineteisest mööduda ilma, et peaks teelt välja sõitma. Eeltoodust tulenevalt võime selgelt

prognoosida riigitee ristmiku eelistamist suuremal osal juhtudest.

Joonis 6. Väljavõte Maa-ameti fotolaost (vaade lõunast aprill 2024)

Seletuskirja p 9 on selgitatud, et: Peale Transpordiameti poolt riigi põhimaantee 1 Tallinn-

Narva ja kohaliku tee 3530059 Mändlo-Kuusalu km 38,5 ristumiskoha likvideerimist

kohustub Kuusalu Vallavalitsus koostöös detailplaneeringust huvitatud isiku ning

Transpordiametiga välja ehitama Mäe-Mändlo tee ning Mändlo-Kuusalu tee tolmuvaba

kattega.

Märgime, et planeeringust huvitatud isik ei saa seada Transpordiametile kohustust

kogujatee väljaehitamiseks seoses planeeritava arendusega põhjusel, et riigiteede

teehoiukava 2024-2027 (kinnitatud Vabariigi Valitsus 05.02.2024 korraldusega nr 25)

alusel ei ole kavandatud lähiajal riigitee nr 1 Tallinn-Narva tee ümberehitusi.

Lisame täiendavalt, et Transpordiamet ei võta kohustusi perspektiivsete kogujateede

projekteerimisel, ehitamisel ega hooldamisel, kui need ei tulene riiklikust huvist (vt

seisukohtade kirja p 2). Kui kohaliku tee ümberehitamine on vajalik planeeringu

elluviimiseks enne riigitee nr 1 Tallinn-Narva tee ümberehitust, siis on kohane seada see

kohustus planeeringust huvitatud isikule.

Avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste ehitamise kohustus

on tulenevalt PlanS § 131 lõikest 1 planeeringu koostamise korraldajal või huvitatud isikul.

2. Planeeringu põhijoonisel on näidatud riigitee kaitsevööndisse planeeritav reklaamtahvel,

mille asukoht on vastuolus LS § 53 lg 5 (vt joonis 7).

Joonis 7. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Reklaamtahvli asukoha planeerimisel tuleb arvestada, et selle sõiduteepoolse serva kaugus

riigiteevälimisest servast peab olema vähemalt 25 meetrit. Lisaks on oluline, et Euroopa

teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada

5 (6)

ainult rööpselt tee teljega. teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on

vähemalt 12 meetrit.

3. Meie seisukohtade p 3 on öeldud, et: Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua

välja EhS § 71 kohane riigitee kaitsevöönd.

Seletuskirjas täpsustada ning tuua välja riigitee kaitsevöönd. Planeeringu põhijoonisel

korrigeerida näidatud riigitee kaitsevööndi laiust. Märgime, et Euroopa teedevõrgu

maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni

50 meetrit. Praegune mõõt on antud riigitee ääres paiknevast tänavavalguste õhuliinist (vt

joonis 8).

Joonis 8. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Samuti puudub planeeringu põhijooniselt kavandatava piirdeaia kaugus riigitee äärmise

sõiduraja välimisest servast. Korrigeerida põhijoonist ja lisada vastav selgitus seletuskirja

(vt joonis 8). Piirdeaed peab jääma Kruusimäe kinnistu piiridesse. Kanda joonistele riigitee

kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused

riigitee katte servast (vt seisukohtade kirja p 13).

4. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel

kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta

endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks (vt

seisukohtade kirja p 15).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

6 (6)

Lisa:

- Lisa 1. Kruusimäe_dp_seletuskiri

- Lisa 2. Kruusimäe_dp_põhijoonis

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-11/7-2019

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald, Kiiu alevik

Huvitatud isik: Kangro OÜ

Planeerija: Triin Kask

Tartu 2024

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

SISUKORD

A SELETUSKIRI................................................................................................................................................ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk........................................................................................3

2. Arvestamisele kuuluvad dokumendid......................................................................................................... 4

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus........................................................................................................... 4

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs.................................... 5

5. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine................................................................................................ 6

6. Krundi ehitusõigus......................................................................................................................................6

7. Krundi hoonestusala piiritlemine ja tingimused.......................................................................................... 7

8. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine......................................................................................8

9. Liiklus- ja parkimiskorraldus........................................................................................................................9

10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad...................................................................................................... 11

10.1 Veevarustus- ja tuletõrje veevarustus.............................................................................................11

10.2 Kanalisatsioon ja sademevesi......................................................................................................... 12

10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus..................................................................................................... 12

10.4 Soojavarustus.................................................................................................................................13

10.5 Sidevarustus...................................................................................................................................13

11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted......................................................................................................... 13

12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks................................................................ 15

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded.......................................................................................... 16

14. Servituutide vajaduse määramine...........................................................................................................17

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................................................................ 17

16. Planeeringu elluviimise võimalused........................................................................................................ 17

17. Üldplaneeringu muutmise ettepanek, põhjendused ja selgitused............................................................19

18. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused................................................................................................................. 21

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE............................................................................................24

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID...................................................................... 25

2

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu vallavolikogu 13.12.2023 otsus nr 81 „Kiiu

aleviku Kruusimäe maaüksuste ja nende lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande

kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamine“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita 8,6 ha ja 0,24 ha suurused kinnistud ning

määrata uuele krundile kasutamise otstarbed. Määratakse ehitusõigus ja

hoonestustingimused puukooli teenindusala rajamiseks, lahendatakse juurdepääsud ja

määratakse vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning

haljastus.

Planeeringuala hõlmab kahte maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust: Kruusimäe

nimelised kinnistud 35201:003:0433 ja 35201:003:0039. Detailselt planeeritava ala suurus

on ligikaudu 8,84 ha, sellele lisandub Mändlo-Kuusalu tee ala ning juurdepääsutee Kiiu

viaduktilt mööda Mäe-Mändlo teed, ehk veel ca 2,3 ha, mis on vajalik juurdepääsude

lahendamisel. Detailplaneeringu ala on esitatud joonisel 1. Planeeritav ala asub

üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses osaliselt nn valgel alal. Valge ala üldplaneeringu

kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist

tulevikus ei piirata. Kuna käesoleva detailplaneeringuga maakasutust muudetakse, on

tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud

eelhinnang. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei kavandata detailplaneeringuga olulise

keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või

loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid

ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Ilma

üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest),

et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne

ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala

lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on

eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta

inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta

algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126

3

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 07.09.2019 mõõdistatud geodeetiline

alusplaan täpsusastmega 1:1000. Koostaja Pajupuu Holding OÜ (rk.10587880 Kuusalu v.

Kolga alevik EEG000369), töö nr 07SE19.

2. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

♦ Kuusalu valla üldplaneering (jõustunud 19.12.2001); ♦ Kuusalu valla heakorra eeskiri (jõustunud 06.04.2013); ♦ Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015); ♦ Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); ♦ Muud standardid, määrused ja seadused

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu alevikus, täpsemalt Kiiu aleviku

ja Kuusalu aleviku vahepealsel alal külgnedes Tallinn-Narva maantee ning avaliku

kasutusega valla teega nr 59-ga (Mändlo-Kuusalu tee). Planeeringuala asukoht on näidatud

situatsiooniskeemil (joonis 1). Planeeritavate Kruusimäe katastriüksuste (35201:003:0433 ja

35201:003:0039) suurused on vastavalt 86216 m² ja 2419 m2. Lisaks eelnimetatud

kinnistutele on planeeringualasse kaasatud Mändlo-Kuusalu tee ala ning juurdepääsutee

Kiiu viaduktilt mööda Mäe-Mändlo teed.

● Mändlo-Kuusalu tee on umbes 5 m laiune kruuskattega tee. Planeeringualasse on

hõlmatud teelõik, mis jääb Mändlo-Kuusalu tee (35201:003:0437) katastriüksusele.

● Mäe-Mändlo tee on 3 m laiune kruuskattega tee, mis jääb erinevate katastriüksuste

koosseisu: Kivikangru (35201:003:0435), Kruusimäe (35201:003:0432), Kruusimäe

(35201:003:0041), Mäe-Mändlo tee T2 (35301:001:1622), Kiiu-Huntaugu tee

(35301:001:1306), Mäe-Mändlo tee T1 (35301:001:1621), 11105 Kiiu-Soodla tee

(35201:003:0098).

Detailne lahendus antakse Kruusimäe katastriüksustele (vt joonis 4). Mõlema katastriüksuse

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Olemasolev maakasutus jaotub järgmiselt: haritav

maa 74774 m² + 1999 m², looduslik rohumaa 2738 m², muu maa 8704 m² + 420 m².

Katastriüksused on hoonestamata. Kinnistutel asub hulgaliselt piiranguid seoses teede ning

tehnovõrkude kaitsevööndite ning maaparandushoiualaga (Kiiu maaparandusala).

4

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

Planeeringualal olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil (joonis 2).

Planeeringuala piirneb põhjast transpordimaaga (1 Tallinn-Narva tee), ülejäänud piirinaabrid

on maatulundusmaa (6 katastriüksust) ja tootmismaa (3 katastriüksust) sihtotstarbega.

Juurdepääs kinnistutele on tagatud avaliku kasutusega valla teelt nr 59 (Mändlo-Kuusalu

tee). Läbi planeeringuala kulgeb kruusakattega tee, millega paralleelselt paiknevad

maagaasi ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 ja maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3.

Eelnimetatud torustike kaitsevööndis maakasutuse piirangu tulemusel on maa võsastunud

ning seal paikneb ka kogu planeeringuala kõrghaljastus. Üle planeeringuala kulgeb Elering

OÜ 110 kV kõrgepinge õhuliin Kallavere-Kuusalu. Detailplaneeringu algatamisel läbis ala

veel üks tundmatu 10kV õhuliin, mis likvideeriti planeeringu koostamise ajal (asukoht

näidatud tugiplaanil).

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, kerge languga lääne suunas. Kõrguste

erinevus planeeringuala erinevate osade vahel on ca 4,5 m. Olulisemad väikevormid

planeeringualal puuduvad.

Lähim alajaam 8498:(Kotka) paikneb planeeritavast hoonestusest loode suunas ca 300 m

kaugusel.

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeringuala asub Kiiu aleviku ja Kuusalu aleviku vahepealsel alal, kus see on

ümbritsetud peamiselt hoonestamata katastriüksustega. Tihedamalt asustatud

elamupiirkonnad algavad umbes 1 km kaugusel ida ja lääne suunas, lõuna suunda jäävad

suuremad metsamassiivid ja Kuusalu kruusakarjäär ning põhja poole üle maantee jäävad

erinevate suurustega maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused (põllumaad).

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asuvad Kruusimäe kinnistud haja-asustuses, nn valgel alal.

Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei

muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid

ja eraldi käsitlemist eeldavaid kitsendusi ega piiranguid.

Planeeritav ala piirneb kahest küljest transpordimaaga ning teistest külgedest

maatulundusmaa kruntidega, maa-ala sisse jääb Kuusalu gaasijaotusjaama teenindav

kolmest tootmismaa katastriüksusest koosnev maa-ala (näidatud tugiplaanil). Planeeringuala

piirinaabrid on toodud tabelis 1.

5

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala 1 Tallinn-Narva tee (35201:003:0174)

transpordimaa 100% 126588 m²

Kruusimäe (35201:003:0040) maatulundusmaa 100% 5660 m²

Liivapõllu (35201:003:0258) maatulundusmaa 100% 32378 m² Mändlo-Kuusalu tee (35201:003:0437)

transpordimaa 100% 2467 m²

Kuusalu gaasikraanisõlm (35201:003:0680)

tootmismaa 100% 120 m²

Kuusalu gaasijaotusjaam 2 (35201:003:0222)

tootmismaa 100% 611 m²

Kuusalu gaasireguleerpunkt (35201:003:0436)

tootmismaa 100% 418 m²

Vahe-Tagavälja 1 (35201:003:0326)

maatulundusmaa 100% 15289 m²

Koobaste (35201:002:0028) maatulundusmaa 100% 140158 m²

Kontaktvööndiks on valitud planeeritava maa-ala keskpaigast mõõtes 500 m raadiusesse

jääv ala. Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on

esitatud joonisel 5.

Kruusimäe kinnistud asuvad neljarealise Tallinn-Narva maantee ääres, millelt mahasõit

Mändlo-Kuusalu teele on käesoleva planeeringu koostamise hetkel võimalik ainult äärmiselt

sõidurajalt (liikudes Kiiu poolt Kuusalu poole). Tulevikus on planeeritud antud mahasõit

sulgeda ning ligipääs hakkab toimima ringiga (vt käesoleva seletuskirja ptk 9).

Planeeringuala Kontaktvööndis on algatatud veel 2 detailplaneeringut, millega antud

planeering arvestab. Elamumaade või hoonestatud maatulundusmaa katastriüksuste

poolsetele külgedele planeeritakse kaitsehaljastus võimaliku valgusreostuse, vaate või müra

vähendamiseks.

5. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga ühendatakse kaks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust üheks

katastriüksuseks. Planeeritava krundi piirid, pindala, sihtotstarbed ja muud näitajad on

toodud põhijoonisel (joonis 4).

6. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on määratud

krundi kasutamise sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim

6

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel on aluseks võetud Rahandusministeeriumi

poolt 2013. aastal koostatud juhend „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP

leppemärgid, 17.05.2015“. Eelnimetatud juhendis ei ole välja toodud konkreetselt puukooli

toimimiseks ette nähtud otstarvet, mistõttu on põhijoonisel tabelis välja toodud kõik

valdkonnaga haakuvad otstarbed. Ehkki määratud otstarbed võivad lubada erinevate

valdkondade ärilist tegevust, on käesolev detailplaneering koostatud ainult puukooliga

seonduva äri võimaldamiseks. See tähendab, et mis tahes muu tööstuse või äriga tegelemine planeeritaval alal ei ole lubatud.

Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta

rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad.

Planeeritakse puukooli toimimiseks vajalikud põllumajandushooned ja neid teenindavad rajatised. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ kohaselt on planeeritud ehitiste lubatud kasutamise otstarve:

♦ 12201 Büroohoone ♦ 12519 Muu tööstushoone ♦ 12529 Muu laohoone ♦ 12719 Muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone ♦ 12744 Elamu, kooli vms abihoone ♦ 12311 Kaubandushoone ♦ 12129 Muu lühiajalise majutuse hoone

Planeeringualale on ette nähtud kaks hoonestusala, millele on määratud mõnevõrra

erinevad tingimused. Tingimused on kirjeldatud käesoleva seletuskirja peatükkides 7 ja 8.

7. Krundi hoonestusala piiritlemine ja tingimused

Detailplaneeringuga on määratud kaks hoonestusala (edaspidi 1. etapp ja 2. etapp), mille

piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete

püstitamine keelatud (nii ehitusloakohustuslikud hooned kui rajatised). Rajatised on näiteks

kütteta kasvuhooned-tunnelid, mille konstruktsiooniks on kergelt lahti võetavad

metall-kaared (Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste

välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone). Väljapoole

hoonestusala on lubatud tehnorajatised.

Tööd liinide kaitsetsoonides on lubatud liini valdaja loal. Hoonestusalaks määratud maale on

7

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

haljastuse rajamine lubatud.

Kahe eraldiseisva hoonestusala planeerimise põhjuseks on katastriüksust läbivad

tehnovõrgud ja nende kaitsevööndid. Ehitusõiguse realiseerimist tuleb igal juhul alustada 1.

etapi hoonestusalalt, sest see paikneb maanteest kaugemal ning sealne piirangutest vaba

maa-ala on ka oluliselt ulatuslikum, võimaldades rajada kompaktse hoonete kompleksi. 2.

etapi ehitust võib alustada, kui 1. etapp on realiseeritud, aga ettevõttel on siiski vajadus ja

võimalus veel laieneda.

Põhijoonisel on 1. etapile näidatud hoonete põhimõtteline paiknemine, mahud ja

kasutusotstarbed, mida võib ehitusprojektiga vastavalt vajadusele muuta, aga arvestada

tuleb järgmiseid põhimõtteid:

♦ Mida lähemale olemasolevatele elamutele, seda madalamaks lähevad hooned; ♦ Kaarhallid peavad elamualast paiknema võimalikult kaugel paralleeselt või risti

gaasitrassidega; ♦ Ettevõtte klientidele mõeldud parkla peab jääma elamutest võimalikult kaugele valla

tee lähedale; ♦ Ehitamist alustada suunaga lääs-ida, st et kuna käesoleva detailplaneeringu

hoonestuse mahud on esitatud arvestades perpektiiviga, siis planeeringu realiseerimist alustada olemasolevatest elamuhoonetest võimalikult kaugemast otsast;

♦ Piirkonnas on oluline säilitada visuaalne korrastatus ja maanteelt avanev vaade ei tohi rikkuda Kiiu ja Kuusalu alevike üldist muljet.

Hoonestusala asukoha kavandamisel on lähtutud peamiselt tehnovõrkude kaitsevöönditest

ja teede kaitsevöönditest tulenevatest piirangutest. Elamuala poolt jääb kavandatav

hoonestusala 30 m kaugusele krundipiirist. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle

sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

8. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kavandatava ärifunktsiooni teenindamiseks vajaliku hoonestuse

projekteerimise võimaldamisega. Lubatud on püstitada kuni 20 puukooli teenindamiseks

vajalikku hoonet ja rajatist (määrusekohased otstarbed loetletud ptk 6). Maksimaalne lubatud

korruselisus on 2 ning suurim lubatud kõrgus maapinnast 9 m. Lubatud katusekalle on

0-50O. Põhilised arhitektuurinõuded on esitatud ka põhijoonisel tabelina (joonis 4). Hooned

tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi.

Lisaks eelnevale tuleb arvesse võtta, et maanteelt nähtavate hoonete arhitektuurne

8

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

lahendus peab olema läbi mõeldud.

Elamuala poolt blokeeritakse vaade kaitsehaljastusega. Keelatud on erksate ja keskkonda

sobimatute värvuste kasutamine hoonete (ka kaarhallide) välisviimistluses. Sobivad

värvused on hall, pruun, beež, roheline, must. Taimede varjutamiseks rajatavad

kasvuhooned/tunnelid peavad olema visuaalselt esteetilised, st kui katted on tuule või

muude tegurite tõttu rebenenud või lahti tulnud, tuleb need koheselt parandada või välja

vahetada. Kui katted talveperioodiks eemaldatakse, tuleb need paigutada kaarhallidesse.

Ala visuaalse korrashoiu tagamiseks tuleb samuti kaarhallides hoida kogu tehnika ja

tööriistad, mida parasjagu ei kasutata.

Piirdeaedade rajamisel peab arvestama keskkonda sobivusega. Keelatud on kasutada

massiivseid plankaedu või plekkaedu. Kasutada võib võrkaedu või paneelaedu.

Kuritegevuse ja metslooma kahjude vähendamiseks on planeeritud aiaga piirata kogu ala,

millel taimi kasvatatakse ehk mõlemad planeeringualsse jäävad Kruusimäe kinnistud (piirde

kõrgus kuni 2 m). Hoonestusalasse jääv müügiplats piiratakse veel omakorda aiaga (piirde

kõrgus kuni 1,75 m). Piirete rajamisel ei tohi kahjustada tehnovõrke ega mõjutada

liiklusohutust.

9. Liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on olemas avaliku kasutusega valla teelt nr 59

(Mändlo-Kuusalu tee). Olemasoleva juurdepääsu asukoha muutmist pole kavandatud.

Juurdepääsu asukoht ning väljasõidul lubatud pöördesuunad on näidatud tugiplaanil ja

põhijoonisel.

Põhijoonisel (joonis 4) on toodud soovituslik juurdepääsu asukoht hoonestusalasse ja

põhimõtteline juurdepääsutee lahendus ning parkimislahendus. Parkimine lahendatakse

krundisiseselt maapealse parkimisena. Klientide parkla on ette nähtud Mändlo-Kuusalu teelt

kavandatava eraldi sissesõidu baasil. Võttes aluseks standardi EVS 843:2016

"Linnatänavad", on maksimaalse ehitusõiguse realiseerimise korral vaja tagada 19

parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne vajadus selgub edaspidise projekteerimise käigus.

Parkimiskohtade arvutuse käik on näidatud tabelis 2.

9

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

Tabel 2. Parkimiskohtade arvutus

Ehitise liik Ehitise asukoht

Ehitise max suletud brutopind (m²)

Sõiduautode parkimisnormatiiv ja kohtade arv

Tööstusettevõte/ladu äärelinn 3600 1/250= 14,5 kohta Büroohoone äärelinn 100 1/90= 1 koht Kaubandushoone äärelinn 300 1/100= 3 kohta

Koostamisel oleva uue üldplaneeringuga on muuhulgas ette nähtud Tallinn- Narva maantee

ohutumaks muutmine. Planeeritakse mitmete mahasõitude, kaasa arvatud mahasõit

Mändlo-Kuusalu teele, sulgemist. Perspektiivne uus juurdepääs maanteelt Mändlo-Kuusalu

teele on näidatud joonisel 5. Skeemile on lisatud teelõik, mis tuleb detailplaneeringu

elluviimise korral seoses liiklustiheduse kasvuga korrastada määral, mis tagab aastaringse

läbitavuse nii sõiduauto kui veoautoga ning on näidatud põhimõtteline Mäe--Mändlo tee ja

Mändlo--Kuusalu tee ristmiku lahendus.

Koolilaste ohutu liikumise tagamiseks tuleb Mändlo--Kuusalu tee äärde rajada ka

kergliiklustee ja bussipeatus koos koolibussi ümberkeeramiskohaga. Selleks on käesolevas

planeeringus vabaks jäetud 10 m ala (peab ära mahtuma ca 3 m laiune kergliiklustee koos

perspektiivse tänavavalgustusega ning sõidutee ja kergliiklustee vaheline haljasriba, mis on

muuhulgas vajalik lumetõrjeks. Koolibussi ümberkeeramine toimub planeeritava parkla alal.

Parkla peab võimaldama ümberkeeramise ilma valla teel tagurdamiseta (joonis 4). Lisaks

teeäärsele kergliiklusteele on ette nähtud täiendav ca 1 m laiusega ja loodusliku kattega

(multš vms) jalgtee, mis kulgeb läbi planeeritava kinnistu ning jääb valdavalt

kaitsehaljastusega samale alale (vt joonis 4). Piirdeaed tuleb antud lõigul liikumise ja jalgtee

hooldamise võimaldamiseks rajada vähemalt 3,5 m kaugusele kinnistu piirist. Jalgteele

seatakse servituut või isiklik kasutusõigus valla kasuks. Hetkel jääb osa juurdepääsuteed

Kruusimäe (35201:003:0041, 35201:003:0432) ja Kivikangru (35201:003:0435) kinnistutele,

vajalikele lõikudele on ette nähtud servituudi seadmine (vt joonis 4).

Käesoleva detailplaneeringu mahus Mändlo-Kuusalu tee parameetrite muutmist ega tee

suuremamahulist ümber ehitamist ei kavandata ning seega lõplikke lahendusi ei määrata,

aga arvestades võimaliku tee laiendamise ja kergliiklustee asukohaga, on Mändlo-Kuusalu

tee äärne hoonestusala ja parkla planeeritud tee servast 10 m kaugusele (joonis 4). Samuti

võib antud asukohas piirdeaia rajada teekattest minimaalselt 10 m kaugusele nagu on

näidatud ka planeeringu põhijoonisel.

Seoses senise maatulundusmaa otstarbega maa-ala muutumisega äri- ja tootmismaaks,

kasvab kohalikel teedel liikluskoormus. Planeeritava ala omanik on kohustatud

äritegevuseks kasutatavad teed hoidma läbipääsetavad sõiduautodele, st teel parkimine ja

10

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

manööverdamine pole lubatud ning teekate peab olema püsivalt korras. Huvitatud isik on

kohustatud finantseerima kuni 20% uue kogujatee rekonstrueerimiskuludest, aga mitte

rohkem kui 20 000€ ulatuses. Kulud hõlmavad uue kogujatee korrastamist ja tolmuvaba

katte alla viimist.

10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritaval krundil puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse

tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse edasise projekteerimise

käigus.

10.1 Veevarustus- ja tuletõrje veevarustus

Veevarustus tagatakse planeeritavast puurkaevust. Puurkaevude rajamine toimub

vastavalt Ehitusseadustikus sätestatule (peatükk 14). Puurkaevu projekteerimine, rajamine,

kasutusele võtmine, ümberehitamine, lammutamine ja konserveerimine peab toimuma

keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 nõuete kohaselt.

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja

hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka

ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tehnilises normis, sealhulgas

asjakohases standardis (EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“).

Tulenevalt äri- ja tootmistegevusest tuleb tule kustutamiseks vajaminev veevaru tagada

hoonestatavale krundile paigaldatava(te)st aastaringselt kasutatava(te)st veemahuti(te)st.

Veevõtukoha asukoha valikul tuleb jälgida, et oleks tagatud tuletõrjeautole aastaringne

juurdepääs ning ringi pööramise võimalus. Mahutite vajalik mahutavus ja täpne asukoht

määrata hoone(te) ehitusprojektides.

Tuletõrje veevajaduse võib tagada ka tehisveekogu rajamisega katastriüksusele.

Põhijoonisel (joonis 4) on esitatud tehisveekogu põhimõtteline asukoht. Tuletõrje tehislik

veevõtukoht peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ning standarditele.

Maksimaalse ehitusõiguse (3500 m²) realiseerimisel olekas vajalik vooluhulk 30 l/s ning

tulekahju arvutuslik kestus 6 h. Seega tehisveekogu peaks sisaldama kasutatavat vett

vähemalt 648 l. Põhijoonisel näidatud 1000 m² pindalaga tiigi sügavus peaks olema 1,85 m

11

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

(vett põhjast kuni veepinnani on 1,85 m), siis oleks kasuliku vee hulk 650 l. Arvutusel on

arvestatud, et veekogu põhjast 0,5 m (põhjas sisalduvad setted ja sade) ja veekogu

pealmisest pinnast 0,7 m (külmumispiir) ei kuulu kasutatava vee hulka. Vastav veekogu ning

paiknevus katastriüksusel lahendatakse eraldi projektina. Arvestada siseministri 01.03.2021

jõustunud määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardi EVS

812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ nõudeid.

10.2 Kanalisatsioon ja sademevesi

Hoonetes tekkiv reovesi on planeeritud juhtida biopuhastisse. Puhasti võimalik asukoht on

esitatud põhijoonisel (joonis 4), täpne asukoht ja parameetrid lahendatakse projektiga.

Asukoht valida puurkaevust allavoolu ning arvestada tuleb kehtivaid kujasid. Heitvesi

immutada puurkaevust võimalikult kaugele haljaspinnale. Puurkaevudest võib immutada

minimaalselt 60 m kaugusele, seega tuleb arvestada, et immutuskoht ei kitsendaks

naaberkinnistute õigusi. Immutuskohta planeeringu joonisel ei ole näidatud, see tuleb valida

edaspidise projekti mahus arvestusega, et Immutuskoha 60 m raadius tohib naaberkinnistule

ulatuda ainult naaberkinnistu omaniku nõusoleku alusel. Puhastile peab olema tagatud pidev

ligipääs fekaaliautoga (septiku puhastamiseks). Alternatiivne lahendus on rajada kinnine

mahuti, mille asukoha valikul lähtuda samadest tingimustest. Imbväljaku rajamine on

tulenevalt kaitsmata põhjaveega alal paiknemisest keelatud.

Krundi vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademevee juhtimist naaberkruntidele.

Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse. Vertikaalplaneerimisega juhtida katuselt ja parkimisalalt tulev sademevesi

pinnasesse omal krundil või võimalusel koguda see maksimaalselt mahutitesse või tiiki, et

seda oleks võimalik kasutada taimede kastmiseks ning seega vältida puurkaevu vee liigset

kasutamist. Tiigivett saab lisaks taimede kastmisele kasutada tuletõrjevee allikana, kui tiik

rajatakse vastavalt nõuetele.

10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilisetele tingimustele nr 466460.

Olemasolevast alajaamast AJ 8498:(Kotka) on objektile ette nähtud fiidrilt F4 0,4 kV

maakaabelliin. Alajaama paiknemine ja planeeritud maakaabli põhimõtteline kulgemine

näidatud joonisel 5. Kinnistu piiri lähedale avaliku tee äärde on planeeritud 0,4 kV

liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist

12

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

objektini näha ette maakaabliga.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, kaabel on planeeritud tee äärde

haljaspinna alla. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite

kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana

(planeeritud 0,4 kV MP kaablile 1 m kummalgi pool liini telge). Servituudiala on ette nähtud

ka väljaspool detailplaneeringu ala kulgevate kaablite trassidele.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda

Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada

moodustatud kinnistute aadressid.

Lubatud on taastuvenergia kasutamine, päikesepaneelide paigaldamiseks lubatud ala on

esitatud põhijoonisel (joonis 4).

10.4 Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud lahendada lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise

viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on

keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia

kasutamine. Õhksoojuspumpasid pole lubatud paigaldada hoonete elamuala poolsele

küljele.

10.5 Sidevarustus

Käesolevad detailplaneeringus sidevarustust ei käsitleta. Lahendatakse vajadusel

edaspidise projekteerimise käigus.

11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Tehnovõrkude kaitsevööndites haljastuse rajamise ja taimede kasvatamise tingimused peab

kokku leppima ja kooskõlastama tehnovõrkude valdajatega. Kõrgepingeõhuliinide koridoris

võib tegeleda põllundusega. Kokkuleppel liini valdajaga võib kasvatada istikuid, jõulukuuski

ja energeetilist võsa, puude kõrgus ei tohi ületada 4 m (vt foto 1). Maantee kaitsevööndis

haljastuse rajamise tingimused tuleb kooskõlastada Transpordiametiga.

13

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

Foto 1. Jõulukuuskede kasvatamine elektri õhuliini all

Arvestades, et tegemist on puukooliga, on enamik planeeritavast haljastusest ajutine ja

olukord muutub pidevalt. Püsiv haljastus on vajalik rajada planeeringualaga kagu suunas

piirnevate elamualade kaitseks. Sinna rajatav haljastus peab blokeerima nii vaate kui

vähendama müra ja valgusreostust. Kasutada okaspuid, mis täidavad eesmärki ka

talveperioodil. Planeeringu kehtestamise järgselt tuleb esmajärjekorras rajada just

kaitsehaljastus.

Hoonestusala ja maantee vahelisele alale jääv jõulukuuskede istandus aitab vähendada

maanteega kaasnevaid häiringuid. Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostajat

teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale

kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks.

Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat Kuusalu valla heakorra eeskirja.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete

sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus.

14

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ning ei põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara.

Arvestades, et planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal, tuleb taimekaitsevahendeid

ja väetisi kasutada minimaalselt. Järgida Taimekaitseseadusest tulenevaid nõudeid ning

kasutada tohib ainult taimekaitsevahendite registrisse kantud taimekaitsevahendeid.

Keelatud on mis tahes kemikaalide kasutamine puurkaevu hooldusala piires ja tiigile lähemal

kui 10 m. Reovett pole lubatud pinnasesse immutada, reovett tohib juhtida kas

omapuhastisse/biopuhastisse või vastavasse kinnisesse mahutisse. Mahuti puhul on

kogutud reovesi kohustuslik üle anda purgimisteenust osutavale ettevõttele, mis on

purgimisteenuse osutamiseks sõlminud lepingu vee-ettevõtjaga, et tagada reovee jõudmine

reoveepuhastisse. Mahuti või puhasti asukoht peab olema puurkaevust allavoolu võimalikult

kaugel, selle kuja ei tohi ühtida puurkaevu hooldusalaga. Puurkaevust allavoolu ja vähemalt

10 m kaugusele peavad jääma ka prügikastid, kompostikastid, võimalik kütusemahuti ja

parkimisplatsid. Väetisi, kütust jms tuleb hoida nõuetekohases lekkekindlas

hoidlas.Sademetest tuleb vabaneda nende tekkekohas nii et sademevesi ei reostuks.

Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid

looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,

vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest

vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Lisaks on lubatud rajada

tiik, mis vähendab koormust põhjaveele ja aitab suunata kinnistu sademeveed tiiki.

Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid,

mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähtudes planeeringuala ja selle

lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning

sihtotstarbeline kasutamine olulist negatiivset keskkonnamõju.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse

15

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

detailplaneeringus esitatud tingimusi ja õigusaktides kehtestatud nõudeid. Õigusaktidega

kooskõlas toimuva tegevuse korral ei põhjusta detailplaneeringus kavandatu piirkonna

looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Samuti ei

avalda detailplaneeringuga kavandatud tegevus olulist negatiivset mõju tegevuse ala ja selle

lähi-ümbruse keskkonnatingimustele, sest ümbruskonna keskkonnatingimusi ei kahjustata.

Detailplaneeringus kavandatud tegevustega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega

lõhna teket. Vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju tuleb

vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid maanteel ega

läheduses asuvaid elanikke. Elanikele kaasnevate mõjude leevendamiseks on planeeritud

ka kaitsehaljastus.

Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus ja hooneid teenindavast

transpordist. Planeeringualal kavandatud tegevuse ruumilise negatiivse mõju

vähendamiseks järgida käesoleva detailplaneeringu ptk 7. ja 8. esitatud nõudeid.

Detailplaneeringus kavandatud tegevus ei põhjusta loodusvarade taastamisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja lähiala on juba

inimtegevuse poolt mõjutatud (muudetud) keskkond. Käesoleva detailplaneeringuga

kavandatud tegevuste tulemusena suureneb piirkonnas inimtegevuse mõju.

Eelnevast lähtudes sobib kavandatav tegevus lähiümbrusesse ilma, et piirkonnale või

planeeritavale katastriüksusele olulisi kahjulikke mõjusid kaasneks.

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe krundi piires

võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla

8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad hooned V ja VI kasutusviisiga hooned.

Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja

korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise

projekteerimise käigus.

16

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

14. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks).

Servituut või isiklik kasutusõigus valla kasuks seatakse planeeringuala sisestele jalgteedele.

Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse avaliku tee servituudi leping Kruusimäe

(35201:003:0432) ja Kivikangru (35201:003:0435) kinnistute omanikega joonisel 4 näidatud

ulatuses.

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

♦ piirkonna hea nähtavus ja valgustus ♦ selgelt eristatavad territooriumi piirded, korrashoid, jälgitavus ♦ valduse sissepääsude arvu piiramine, sissepääsude jälgimine, videovalve ♦ tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid ♦ süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine ♦ süttiva prügi kiire eemaldamine

Krundi omanikul on vajalik hoone ja rajatiste projekteerimisel ning hilisemal

ekspluateerimisel arvestada eelpool tooduga. Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb

tagada jätkuvalt hea nähtavus, jälgitavus ja valgustatus krundil.

16. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundivaldaja poolt. Krundisiseste teede,

parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi valdajal. Tehnovõrgud

rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudileping

17

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

sõlmitakse võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus ja teede seisukord).

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis

nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega

keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja

jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus

(PlanS § 131 lg 1). Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus

kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg

2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab

nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa

Transpordiamet. Kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma

planeeringuala sisse.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kuusalu vallale kohustust detailplaneeringu alasse

jäävate detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks (välja arvatud olemasoleva valla tee korrastamine, mille kuludest kannab

omavalitsus 80%). Liiklustiheduse suurenemise tõttu muutub seni halvas seisukorras kohalik

vallatee veel viletsamaks, mistõttu on käesoleva detailplaneeringu alasse lisatud ning ette

nähtud valla tee lõigu (vt skeem 1) korrastamine. Enne detailplaneeringu kehtestamist

sõlmitakse notariaalne leping, milles kohustub detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isik

välja ehitama detailplaneeringuga kavandatud taristu enne hoonetele ehituslubade

taotlemist. Samuti kohustub isik osalema uue kogujatee (Mäe-Mändlo tee, Mändlo-Kuusalu

teelõik kuni planeeritava ala sissesõiduni) väljaehitamises kuni 20% (kuni 20 000€) suuruse

omaosalusega. Peale Transpordiameti poolt riigi põhimaantee 1 Tallinn-Narva ja kohaliku tee

3530059 Mändlo-Kuusalu km 38,5 ristumiskoha likvideerimist kohustub Kuusalu

18

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

Vallavalitsus koostöös detailplaneeringust huvitatud isiku ning Transpordiametiga välja

ehitama Mäe-Mändlo tee ning Mändlo-Kuusalu tee tolmuvaba kattega. Seni, kui ei ole

maanteelt mahasõitu likvideeritud, kohustub detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isik

tagama tolmuvaba juurdepääsu kuni planeeritava ala juurdepääsuni enne alale ehituslubade

taotlemist. Samas lepingus sätestatakse detailplaneeringuga kavandatud parkla kasutamine

koolilaste bussiootealana ning busside ümberkeeramise alana.

Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse avaliku tee servituudi leping Kruusimäe

(35201:003:0432) ja Kivikangru kinnistute omanikega.

17. Üldplaneeringu muutmise ettepanek, põhjendused ja selgitused

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

Üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks loetakse muuhulgas detailplaneeringud,

millega kavandatakse üldplaneeringujärgse maakasutuse muutmist.

Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on kohustus koostada detailplaneering, kui

kavandatakse teenindus-, kaubandus-, tööstus- ja laohooneid. Planeeritav ala asub

üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses nn valgel alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil

tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei

piirata.

Käsitletava detailplaneeringu puhul seisneb seega üldplaneeringu muutmine

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmises. Üldplaneeringu muutmise

ettepanek on esitatud skeemil 2.

19

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

Skeem 1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek. Värvuste jaotumine maa-alal ei tähenda funktsiooni

koondumist kindlasse asukohta, vaid et kogu maa-alale antakse ärimaa ja tootmismaa juhtfunktsioon.

Põhjendus: kuna üldplaneeringu tingmärkides ei ole värvust, mis tähistaks nii tootmise kui ärimaa

funktsiooni, on antud skeemile lisatud lihtsalt mõlemad. Üldplaneeringust on eraldi väljavõte esitatud

ka joonisel 3

Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Ehkki

käesolev detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, arvestab planeering

eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega. Kuidas täpsemalt, on kirjeldatud

alljärgnevas peatükis (ptk 18).

20

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

18. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused

Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnas,

eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust,

toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on

ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Kruusimäe kinnistu asub Kiiu aleviku ning

Peterburi mnt läheduses ja selle läbi omab head ühendust lähipiirkonna suuremate

keskustega. Teenused, mida hakatakse detailplaneeringu järgselt pakkuma on asukoha tõttu

inimestele lihtsasti kättesaadavad. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise

planeeringuga.

Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiirkonnale

omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Igapäevaelu toimimisel on suur roll

ühendustel oluliste keskustega. Kinnistu paikneb tähtsamate taristute läheduses ning omab

head ühendust valla suuremate teede läbi ka valla ja maakonna keskustega. Kavandatav

tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga.

Kuusalu valla arengukava 2012-2032 toob välja Kuusalu valla visiooni, milles “Kuusalu on

tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise

võimalust pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus.” Kavandatav tegevus on

kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Vastavalt Kuusalu valla ühisvee ja -kanalisatsiooni

kavale ei ole antud piirkonda kavandatud ühisvee ega kanalisatsiooni väljaehitamist.

Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt kuulub kinnistu hajaasustuse piirkonda. Tegemist on

üldplaneeringu kohaselt valge alaga, kus ei ole maa sihtotstarve määratud. Osaliselt on

tegemist parandatud maa-alaga. Arvestades uue kinnistu hoonestamist tootmise ja äri

eesmärgil muutub piirkonna olemasolev struktuur selliselt, et detailplaneeringut tuleb

käsitleda üldplaneeringut muutvana.

Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, üldplaneeringu muutmine

on võimalik eelkõige selleks, et tagada paindlikkust muutuvate olude ja vajadustega

arvestamisel. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja koostamine peab

olema kaalutletud, seega on antud peatükis esitatud põhjendused detailplaneeringu

21

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

eesmärkide sobivuse kohta ruumilisse keskkonda. Analüüsitud on planeeringujärgset kasu

nii avalikkusele kui planeeringust huvitatud osapoolele.

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise

tõenäosus on väga väike. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes

kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava

tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele.

Planeeringualal ei leidu EELIS andmete kohaselt kaitstavaid elupaigatüüpe ja liike.

Planeeringualast 100 m raadiuses ei leidu teisi kaitsealuseid üksikobjekte ega püsielupaiku.

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille

käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Hoone kasutusega kaasneb

energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Tasakaaluks on kavandatud tegevuse

eesmärk taimede kasvatamine ja turustamine. Detailplaneeringu raames on ette nähtud

võimalus rajada energia saamiseks päikesepark. Sellisel juhul toodetakse ning kasutatakse

taastuvenergiat, millel on positiivne mõju kliimale. Arvestades tegevuse olemust on

kavandataval tegevusel positiivne mõju kliimamuutuste pidurdamisele.

Planeeringuala visuaalne ulatus muutub oluliselt. Hooldatud põllumaa muutub visuaalselt

osaliselt hoonestatud tootmisalaks. Tootmistegevus hõlmab küll suures osas haljastust ja

rohelust aga on sellegi poolest tootmistegevus. Visuaalne mõju ulatub mõnevõrra

planeeringualast välja, kuid arvestades, et tegemist on haljastust tootva ettevõtlusega ei ole

visuaalne häiring oluline. Planeeringus on hoonestusele määratud arhitektuursed nõuded,

mis tagavad, et tegevus sobitub olemasoleva keskkonnaga.

Planeeringuga kaasneb tootmissaaduste transport juurdepääsuteelt. Täiendav transport

avaldab mõju juurdepääsuteele ning sellest tulenevalt ka eraisikute transpordile koduni.

Planeeringu käigus on vajalik parandada juurdepääsuteed ja teha tee kasutuskõlblikuks

transpordisõidukite jaoks. Kui juurdepääsutee korrastatakse, paranevad ka kohalike inimeste

juurdepääsuvõimalused kodudesse ning sellega paraneb kohalike inimeste igapäevane

heaolu. Arvastades, et senine mahasõit maanteelt suletakse ning selle asemel korrastatakse

ning ning täidetakse seni halvas seisukorras olnud tee, muutub igapäevane liiklemine

turvalisemaks. Lisaks nähakse ette ka uus bussipeatus ning kõnnitee koolilastele, mis

muudab senist olukorda veelgi mugavamaks ja suurendab piirkonna funktsionaalset

toimivust.

Kavandatud tootmistegevus ei ole sellise iseloomuga tegevus, mis mõjutaks negatiivselt

piirkonna väärtust. Senise põllumaa asemele rajatakse suures ulatuses jõulukuuskede

22

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

istandus, mis eeldatavasti vähendab maanteelt müra jõudmist lõuna suunda jäävate

elamuteni. Juurdepääsutee rekonstrueerimisega paranevad kohalike inimeste transpordi

võimalused ning selle läbi kasvab nii inimeste heaolu kui ka piirkonna väärtus. Kavandatav

tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse

looduskaitseseaduses sätestatut. Lisaks pakub äri- ja tootmismaa uusi töökoha võimalusi

ning on üldiselt läbi maksusüsteemi kasulik omavalitsuse eelarvele ja majandusele.

Maaomanikule on detailplaneeringu elluviimine just käesolevas asukohas oluline, sest

omanikule juba kuuluv vastava tootmistegevuse jaoks sobiliku suurusega maa-ala paikneb

tähtsamate taristute läheduses ning omab head ühendust valla suuremate teede läbi ka

valla ja maakonna keskustega. Paiknemine ühe suurima riigimaantee ääres mõjub hästi ka

tegevuse eksponeerimise või reklaami aspektist.

23

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Planeeringu eskiisile korradati 11.03.2020 ka avalik arutelu, mille

tulemustel on planeeringu lahendust täpsustatud keskkonnatingimuste, juurdepääsude,

hoonete mahtude, paiknemise ja arhitektuurinõuete osas. Pärast detailplaneeringu

menetluse muutmist üldplaneeringut muutvaks menetluseks on detailplaneeringu uuendatud

eskiisile korraldatud 12.06.2024 teine avalik arutelu, mille tulemusel täpsustati

liikluslahendust. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/koostaja nimi

12.10.2020 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 361247 Rasmus Aavik 11.06.2021 Transpordiamet nr 7.1-2/21/12074-2 Marek Lind

24

Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID

Joonis 1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………..…m 1:50 000

Joonis 2. Tugiplaan……………………………………………………………..………...m 1:000

Joonis 3. Väljavõte üldplaneeringust………………………………………..………….m 1:17 000

Joons 4. Põhijoonis…………………………………………………………………….….m 1:1000

Joonis 5 Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed……………………………………….m 1:5000

Joonis 6. Illustreeriv joonis ………………………………………………………………..skeem

25

GPS0003

45.15

GPS0005

44.77

GPS0018

43.8

GPS0014

44.33

GPS0011

45.91

46.16

35201:003:0680 Kuusalu gaasikraanisõlm

35201:003:0039 Kruusimäe

35201:003:0040 Kruusimäe

35201:003:0174 1 Tallinn-Narva tee

35201:003:0258 Liivapõllu

35201:002:0028 Koobaste

35201:003:0222 Kuusalu gaasijaotusjaam 2

35201:003:0437 Mändlo-Kuusalu tee

35201:003:0436 Kuusalu gaasireguleerpunkt

35201:003:0435 Kivikangru

35201:003:0433 Kruusimäe

35201:003:0326 Vahe-Tagavälja 1

4

50

50

7

7

7

10

10

10

10

10

abihoone

360 m²

taimede varjutusalad 9 tk (suurus nt 5x20m, h kuni 5m)

illustreeriv lahendus

GPS0007

Kaarhall 2.

600 m ²

Kaarhall 1.

600 m ²

majutus-

hoone 100 m²

majutus-

hoone 100 m²

5

kontor 60 m²

Aiaga piirnev müügiplats ca 2300 m²

abihoone 300 m²

Planeeritud elektriliitumispunkt

Planeeritud reklaamtahvel

30

30

Kaarhall 3.

600 m ²

1 TALLINN-NARVA TEE

Tiik ca 1000 m²

1. etapp

2. etapp

koolibussi ümber keeramine toimub parklasiseselt

päikesepaneelide paigaldamiseks lubatud ala

Koolibussi ooteala/ bussipeatus (3x3 m plats koos varjualusega)

35201:003:0432

35201:003:1240 Puidu

Ettepanek ehitada ristmik ümber ringristmikuks, mille pöörderaadiused vähemalt 12,5 m

Parkla 19 kohta

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:1000

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A2

4 15.07.2024

Põhijoonis

DP-11/7-2019Kangro OÜ

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa

Allkiri:

Märkused: *Alusplaaniks on 07.09.2019 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:1000. Koostaja Pajupuu Holding OÜ (rk.10587880 Kuusalu v. Kolga alevik EEG000369), töö nr 07SE19. Horisontaal- ja vertikaalsidumise alus: paigaldatud GPS punktid GPS0003, GPS0005, GPS0007, GPS0011, GPS0014, GPS0018. Katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti kaardiserverist 02.09.2019.a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. *Tehnovõrkude kaitsevööndid on saadud Maa-ameti kitsenduste kaardilt. *Hoonete, reoveepuhasti, tiigi ja puurkaevu asukoht ja parameetrid on illustreerivad (põhimõttelised), täpsustatakse projektiga. *Maantee kaitsevööndis ja tehnovõrkude kohal/liinide all haljastuse rajamise võimalus/nõuded tuleb täpsustada ja kooskõlastada vastavalt Transpordiameti või tehnovõrgu valdajatega. *Rajatised (va tehnorajatised) on lubatud ainult hoonestusala piires. Maksimaalse ehitisealuse pinna sisse on arvestatud ka rajatiste ehitisealune pind.

LEPPEMÄRGID Olemasolev kõrghaljastus Olemasolev üksik põõsas Olemasolev kruusatee Olemasolev hoone (gaasijaotusjaam) Olemasolev tänavavalgustuspost Olemasolev reklaampost Looduslik rohumaa Olemasolev põõsastik

Planeeringuala piir (kogu ulatus joonisel 5) Olemasolevate katastriüksuste piirid Maantee kaitsevööndi piir (50 m tee teljest) 10 kV KP õhuliin (k. vöönd 10 m) 110 kV KP õhuliin (k. vöönd 25 m) 0,4 kV MP õhuliin (k. vöönd 2 m) MP maakaabel (k. vöönd 1 m) Sidekaabel (k. vöönd 1 m) Maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3 (k. vöönd 1 m) Maagaasi ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 (k. vöönd 10 m) Olemasolevate tehnotrasside kaitsevööndid

Juurdepääs katastriüksusele Lubatav pöördesuund Juurdepääs hoonestusalasse Planeeritud hoonestusala Sobivad alad taimede kavatamiseks (õhuliinide all vajalik kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga) Lubatud ala päikesepaneelide paigaldamiseks Planeeritud kaitsehaljastus Planeeritud tee Planeeritud piirdeaed

Planeeritud puurkaev

Planeeritud parkimiskohad

Planeeritud tiik (tuletõrjeveevõtukoht, kastmine, kuivendus)

Planeeritud biopuhasti

Planeeritud kütusemahuti asukoht

Planeeritud MP elektrikaabel ja elektrikilp

Planeeritud kergliiklustee (esialgne laius 3 m) Planeeritud täiendav jalgtee (servituut laiusega 3,5 m valla kasuks) Planeeritud teeservituut (vt ka joonis 2)

Planeeritud reklaamtahvel

8,86 Põllumajandusliku tootmisehitise maa

(TP); põllumajandusmaa (MP); väikeettevõtluse hoone ja tootmise

hoone maa (ÄV); majutushoone maa (ÄM)

12201 Büroohoone 12744 Elamu, kooli vms abihoone

12519 Muu tööstushoone 12529 Muu laohoone

12719 Muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone

12311 Kaubandushoone 12129 Muu lühiajalise majutuse

hoone TP2, TP 3

1. ETAPP

3500

9

14

2. ETAPP

1000

9

6

*Rajatiste all on mõeldud alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid ja kasvuhooneid/varjutusalasid

*2. etapi hoonestusalas võib ehitama hakata alles siis kui 1. etapi ehitusõigus on reliseeritud.

35201:003:0433) 86216

35201:003:0433) Kruusimäe

(35201:003:0039) 2419

0-50°