Harjumaa Kuusalu vald Kruusimäe maaüksuste detailplaneeringule seisukoha küsimine
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/23/20848-1 |
| Registreeritud | 02.10.2023 |
| Sünkroonitud | 05.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kuusalu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kuusalu Vallavalitsus |
| Vastutaja | Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 02.10.2023 15:45
Adressaat: <[email protected]>
Teema: 7-1/2319-1 Seisukoha küsimine
Manused: Seisukoha küsimine .asice; Seisukoha küsimine.rtf
Seisukoha küsimine üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks.
Digiallkirjad
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri:
Tellija:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:20 000
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A4
1 25.10.2019
Situatsiooniskeem
DP-11/7-2019Kangro OÜ
Triin Kask
MAASTIKUARHITEKTUUR
Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
Allkiri:
Märkus: alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti
planeeringuala piir
Kruusimäe
OÜ Mändlo Puidu
Vahe-Tagavälja 1
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee
tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri:
Tellija:
Kuupäev:
Mõõtkava:
1:1000
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A2
2
27.10.2019
Tugiplaan
DP-11/7-2019
Kangro OÜ
Triin Kask
MAASTIKUARHITEKTUUR
Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa
Allkiri:
Märkused:
*Alusplaaniks on 07.09.2019 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:1000. Koostaja Pajupuu Holding OÜ (rk.10587880 Kuusalu v.
Kolga alevik EEG000369), töö nr 07SE19. Horisontaal- ja vertikaalsidumise alus: paigaldatud GPS punktid GPS0003, GPS0005, GPS0007,
GPS0011, GPS0014, GPS0018. Katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti kaardiserverist 02.09.2019.a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis.
Kõrgused EH2000 süsteemis.
*Tehnovõrkude piiranguvööndid saadud Maa-ameti kitsenduste kaardilt, joonisel kujutatud katkendjoonena mõlemal pool liini telge.
LEPPEMÄRGID
Olemasolev kõrghaljastus
Olemasolev üksik põõsas
Olemasolev kruusatee
Olemasolev hoone (gaasijaotusjaam)
Olemasolev tänavavalgustuspost
Olemasolev reklaampost
Looduslik rohumaa
Põõsastik
Planeeringuala piir (nihutatud 3 m väljapoole)
Olemasolevate katastriüksuste piirid
Maantee kaitsevööndi piir (50 m tee teljest)
110 kV KP õhuliin (kaitsevöönd 25 m)
0,4 kV MP õhuliin (kaitsevöönd 2 m)
MP maakaabel (kaitsevöönd 1 m)
10 kV KP õhuliin, mis likvideeriti DP koostamise ajal
Sidekaabel (kaitsevöönd 1 m)
Maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3 (kaitsevöönd 1 m)
Maagaasi ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38
(kaitsevöönd 10 m)
Juurdepääs katastriüksusele
Lubatav pöördesuund
Vaade 1: 22116 Gaasijaotus-, gaasimõõte- ja gaasireguleerjaam
arvestusrõhuga kuni 16 bar. Asub planeeringuala sees paiknevatel
tootmismaa sihtotstarbega katastriüksustel.
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri:
Tellija:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:17 000
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A4
3 05.11.2019
Väljavõte üldplaneeringust
DP-11/7-2019Kangro OÜ
Triin Kask
MAASTIKUARHITEKTUUR
Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
Allkiri:
planeeringuala piir
Kruusimäe
OÜ Mändlo Puidu
Vahe-Tagavälja 1
4
50
50
7
7
7
10
10
10
10
10
a
b
i h
o
o
n
e
3
6
0
m
²
t a
i m
e
d
e
v
a
r j u
t u
s
a
l a
d
9
t k
( s
u
u
r u
s
n
t 5
x
2
0
m
, h
k
u
n
i 5
m
)
i l l u
s
t r e
e
r i v
l a
h
e
n
d
u
s
K
a
a
r h
a
l l 2
.
6
0
0
m
²
K
a
a
r h
a
l l 1
.
6
0
0
m
²
m
a
j u
t u
s
-
h
o
o
n
e
1
0
0
m
²
m
a
j u
t u
s
-
h
o
o
n
e
1
0
0
m
²
5
k
o
n
t o
r
6
0
m
²
A ia g a p iirn e v m ü ü g ip la ts
ca 2 3 0 0 m ²
a
b
i h
o
o
n
e
3
0
0
m
²
Planeeritud
elektriliitumispunkt
Planeeritud
reklaamtahvel
30
30
K
a
a
r h
a
l l 3
.
6
0
0
m
²
1 T
A L L IN
N -N
A R
V A
T E
E
1 T
A L L IN
N -N
A R
V A
T E
E
P
a
r
k
l a
1
9
k
o
h
t
a
T
i i k
c
a
1
0
0
0
m
²
1. etapp
2. etapp
Planeeritud koolibussi
ümberkeeramiskoht
päikesepaneelide paigaldamiseks lubatud ala
Koolibussi ooteala/
bussipeatus
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee
tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri:
Tellija:
Kuupäev:
Mõõtkava:
1:1000
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A2
4
14.04.2022
Põhijoonis
DP-11/7-2019
Kangro OÜ
Triin Kask
MAASTIKUARHITEKTUUR
Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa
Allkiri:
Märkused:
*Alusplaaniks on 07.09.2019 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:1000. Koostaja Pajupuu Holding OÜ (rk.10587880 Kuusalu v.
Kolga alevik EEG000369), töö nr 07SE19. Horisontaal- ja vertikaalsidumise alus: paigaldatud GPS punktid GPS0003, GPS0005, GPS0007,
GPS0011, GPS0014, GPS0018. Katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti kaardiserverist 02.09.2019.a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis.
Kõrgused EH2000 süsteemis.
*Tehnovõrkude kaitsevööndid on saadud Maa-ameti kitsenduste kaardilt.
*Hoonete, reoveepuhasti, tiigi ja puurkaevu asukoht ja parameetrid on illustreerivad (põhimõttelised), täpsustatakse projektiga.
*Maantee kaitsevööndis ja tehnovõrkude kohal/liinide all haljastuse rajamise võimalus/nõuded tuleb täpsustada ja kooskõlastada vastavalt
Maanteeameti või tehnovõrgu valdajatega
*Rajatised (va tehnorajatised) on lubatud ainult hoonestusala piires. Maksimaalse ehitisealuse pinna sisse on arvestatud ka rajatiste ehitisealune pind.
LEPPEMÄRGID
Olemasolev kõrghaljastus
Olemasolev üksik põõsas
Olemasolev kruusatee
Olemasolev hoone (gaasijaotusjaam)
Olemasolev tänavavalgustuspost
Olemasolev reklaampost
Looduslik rohumaa
Olemasolev põõsastik
Planeeringuala piir (nihutatud 3 m väljapoole)
Olemasolevate katastriüksuste piirid
Maantee kaitsevööndi piir (50 m tee teljest)
10 kV KP õhuliin (k. vöönd 10 m)
110 kV KP õhuliin (k. vöönd 25 m)
0,4 kV MP õhuliin (k. vöönd 2 m)
MP maakaabel (k. vöönd 1 m)
Sidekaabel (k. vöönd 1 m)
Maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3 (k. vöönd 1 m)
Maagaasi ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38
(k. vöönd 10 m)
Olemasolevate tehnotrasside kaitsevööndid
Juurdepääs katastriüksusele
Lubatav pöördesuund
Juurdepääs hoonestusalasse
Planeeritud hoonestusala
Sobivad alad taimede kavatamiseks (õhuliinide all
vajalik kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga)
Lubatud ala päikesepaneelide paigaldamiseks
Planeeritud kaitsehaljastus
Planeeritud tee
Planeeritud piirdeaed
Planeeritud puurkaev
Planeeritud parkimiskohad
Planeeritud tiik (tuletõrjeveevõtukoht, kastmine, kuivendus)
Planeeritud biopuhasti
Planeeritud kütusemahuti asukoht
Planeeritud MP elektrikaabel ja elektrikilp
Planeeritud kergliiklustee (esialgne laius 2 m)
Planeeritud täiendav jalgtee (laius 1 m, servituut valla kasuks)
Planeeritud reklaamtahvel
8,86
Põllumajandusliku tootmisehitise maa
(TP); põllumajandusmaa (MP);
väikeettevõtluse hoone ja tootmise
hoone maa (ÄV); majutushoone maa
(ÄM)
12201 Büroohoone
12744 Elamu, kooli vms abihoone
12519 Muu tööstushoone
12529 Muu laohoone
12719 Muu põllu-, metsa-, jahi- või
kalamajandushoone
12311 Kaubandushoone
12129 Muu lühiajalise majutuse
hoone
TP2, TP 3
1. ETAPP
3500
9
14
2. ETAPP
1000
9
6
*Rajatiste all on mõeldud alla 20 m² ehitisealuse pinnaga
hooneid ja kasvuhooneid/varjutusalasid
*2. etapi hoonestusalas võib ehitama hakata alles siis kui
1. etapi ehitusõigus on reliseeritud.
35201:003:0433)
86216
35201:003:0433)
Kruusimäe
(35201:003:0039)
2419
0-50°
5 0 0 m
1 T
A
L L
IN
N
- N
A
R
V A
T E
E
M
Ä
N
D
L
O
-
K
U
U
S
A
L
U
T
E
E
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee
tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri:
Tellija:
Kuupäev:
Mõõtkava:
1:5000
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A3
5
30.12.2020
Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
DP-11/7-2019 Kangro OÜ
Triin Kask
MAASTIKUARHITEKTUUR
Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa
Allkiri:
1
1
2
3
4
2
3
4
LEPPEMÄRGID
KÄESOLEVA DETAILPLANEERINGU ALA
KIIU ALEVIKU KAMBRIKANTSI JA MÄNNITUKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING. Eesmärk kinnistute piiride ja
sihtotstatrbe muutmine, täiendava ehitusõiguse määramine. Algatatud 31.05.2017.
KUUSALU KÜLA KOOBASTE KINNISTU DETAILPLANEERING. Esmärk kinnistu jagamine elamu-, äri- ning sotsiaalmaa
kruntideks, ehitusõiguse määramine, tehnovarustuse, juurdepääsutee, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorra
lahendamine ning kõigi vajalike piirangute ja servituutide täpsustamine. Algatatud 07.04.2016.
KOOLI JA STAADIONI DETAILPLANEERING. Kehtestatud 23.02.2005.
Maaparandussüsteemiga hõlmatud maa-ala
Algatatud detailplaneering
Kehtestatud detailplaneering
Olemasolev metsamaa
Olemasolev põllumaa
Olemasolev õueala
Planeeritud hoonestusala
Kultuurimälestis
Puurkaev koos sanitaarkaitsevööndiga
Kontaktvööndi raadius 500 m
Lubatud sõidusuunad
Juurdepääs planeeringualale
Olemasolev alajaam 8498:(Kotka)
Planeeritud elektri MP kaabel alajaamast kuni liitumiskilbini
Märkus: alusena on kasutatud Maa-ameti planeeringute kaarti
OTSUS EELNÕU
Kiiu
xx. xx 2023 nr xx
Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste ja nende lähiala
detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning
detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise
mittealgatamine
Kuusalu Vallavalitsuse 10.09.2019 korraldusega nr 664 on algatatud Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks oli maaüksuste liitmine ning moodustatavale kinnistule ehitusõiguse andmine puukooli teenindavate hoonete ning rajatiste püstitamiseks. Juurdepääs kavandati olemasolevalt avaliku kasutusega teelt (Mändlo-Kuusalu tee) ning olemasolevalt Tallinn-Narva mnt mahasõidult. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav ala haja-asustuses osaliselt nn valgel alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Kuusalu Vallavalitsuse planeeringute komisjon tutvus 04.09.2019 koosolekul esitatud avaldusega ning toetas detailplaneeringu algatamist. Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti hinnangul soovitud tegevus keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist ning eelhinnangu andmist ei vajanud. Detailplaneeringu sisuline menetlus peatus seoses Covid-19 piirangutega, mis algasid koheselt peale eskiislahenduse avalikustamist. Eskiislahenduse avalikustamisel jõudsid lähiala elanikud esitada vastuväited ning ettepanekuid planeeritava osas ning planeeringu koostaja korrigeeris eskiislahendust, kuid seoses piirangutega ei olnud võimalik korraldada sisulisi arutelusid. Transpordiameti poolt anti detailplaneeringu menetluses teada (11.06.2021 kiri nr 7.1-2/21/12074-2), et seni Kruusimäe kinnistuid teenindava põhimaantee ristumiskohas km 38,5 täiendava pöördeliikluse genereerimisega ei saa nõustuda, kuna ristumiskohas puuduvad normide kohased aeglustus- ja kiirendusrajad. Maakasutuse sihtotstarbe muutmisel ärimaaks on vajalik Transpordiameti tingimuste kohaselt juurdepääs lahendada läbi kohaliku teedevõrgu.
Detailplaneeringu menetluse ning juurdepääsutee teema on olnud Kuusalu Vallavalitsuse istungil arutlusel 12.05.2022 ning 29.09.2022. Vallavalitsus on soovinud avaliku arvamuse kogumist ning vallavolikogu komisjonide arvamust. Kuusalu Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon arutas 04.08.2022 koosolekul ja leidis, et tuleb leida lahendus kogujatee välja ehitamiseks. Vallavolikogu eelarve ja arengukomisjon arutas 12.09.2022 koosolekul ning otsustas, et Kuusalu valla eelarves puudub rahaline võimalus antud mahus tee renoveerimiseks või rajamiseks.
Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus teistkordselt 20.03.2023 koosolkeukul Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste detailplaneeringu ja juurdepääsutee lahendusega, kuulas ära maaüksuste omaniku selgitused ning otsustas toetada detailplaneeringu menetluse jätkamist ning uue liikluskorralduse lahenduse kavandamist. Maaüksuste omanik kinnitas soovi jätkata detailplaneeringu koostamisega ning andis info, et on valmis panustama kruusakattega tee rajamise 20 % tee rajamise maksumusest.
Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus teistkordselt 05.04.2023 koosolekul esitatud materjalide ning volikogu eelarve – ja majanduskomisjoni seisukohaga ja otsustas toetada Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksustel üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist.
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus. Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected]; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee.
Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 13 punktist 2 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2015 a tellitud „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ juhendmaterjali põhjal.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades KSH eelhinnangu juhendit (R.Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt). Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse eelnõu lisas 1.
Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitab Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks.
Rahandusministeerium esitas oma seisukoha:
Keskkonnaamet esitas oma seisukoha:
Transpordiamet esitas oma tingimused:
Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõigetest 6 ja 10, paragrahvi 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 33 lg 2 punktidest 1, 3 ja 4, paragrahvi 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, paragrahvi 35 lõikest 5 ning paragrahvi 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest, paragrahvi 6 lõike 2 punktist 10 ja sama paragrahvi lõikest 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ paragrahv 13 punktist 2, koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust ja Kuusalu Vallavalitsuse xx.xx.2023 ettepanekust, lõpetada Kuusalu Vallavalitsuse 10.09.2019 korraldusega nr 664 on algatatud Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste detailplaneeringu menetlus ning algatada Kuusalu valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlus, Kuusalu Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus või esitada vaie Kuusalu Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulve Märtson
volikogu esimees
Esitaja: vallavalitsus
Lisa 1
Kuusalu Vallavolikogu
xx.xx.2023.a
otsusele nr
KIIU ALEVIKU KRUUSIMÄE KINNISTU
DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 6 lg 2 punkti 22 ja lõike 4, § 33 lg 1 punkti 4 ja lg 2 punkti 4 ja lõike 3 – 6, § 35 lõike 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita kaks 8,6 ha (35201:003:0433) ja 0,24 ha (35201:003:0039) suurused kinnistud ning määrata uuele krundile kasutamise otstarve ja eesmärk. Määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused puukooli teenindusala rajamiseks, lahendatakse juurdepääsud ja määratakse vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu algatamise taotluses sooviti ehitisaluse pinnaga hõlmata ka poollooduslik kooslus. Detailplaneeringu algatamise menetluse käigus on selgunud, et taotletud ehitusalusel pinnal paiknevad looduskaitselised poollooduslikud kooslused. Detailplaneeringu edasise menetluse käigus korrigeeritakse ehitusala selliselt, et ehitusala ei hõlmaks poollooduslikke kooslusi ega metsamaad.
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnas, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Kruusimäe kinnistu asub Kiiu aleviku ning Peterburi mnt läheduses ja selle läbi omab head ühendust lähipiirkonna suuremate keskustega. Teenused, mida hakatakse detailplaneeringu järgselt pakkuma on asukoha tõttu inimestele lihtsasti kättesaadavad. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga.
Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Kinnistu paikneb tähtsamate taristute läheduses ning omab head ühendust valla suuremate teede läbi ka valla ja maakonna keskustega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga.
Kuusalu valla arengukava 2012-2032 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalust pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga.
Vastavalt Kuusalu valla ühisvee ja -kanalisatsiooni kavale ei ole antud piirkonda kavandatud ühisvee ega -kanalisatsiooni väljaehitamist.
Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt kuulub kinnistu hajaasustuse piirkonda. Tegemist on üldplaneeringu kohaselt osaliselt valge alaga, kus ei ole maa sihtotstarve määratud ning osaliselt parandatud maa-ala. Arvestades uue kinnistu ulatuslikumat hoonestamist tootmise ja äri eesmärgil muutub piirkonna olemasolev struktuur selliselt, et detailplaneeringut tuleb käsitleda üldplaneeringut muutvana.
2.2. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.
3. Mõjutava keskkonna kirjeldus
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest.
3.1. Maakasutus
Planeeringuala hõlmab Kuusalu aleviku Kruusimäe maaüksust (katastriüksus 35201:003:0433; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 86216 m2) ja Kruusimäe maaüksust (katastriüksus 35201:003:0039; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 2419 m2). Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringuala piirneb põhjast 1 Tallinn-Narva tee (katastriüksus 35201:003:0174 ja 35301:001:1253), kirdest Koobaste (katastriüksus 35201:002:0028) ja Serva (katastriüksus 35301:001:1386), idast Vahe-Tagavälja (katastriüksus 35201:003:0326), lõunast Tagavälja (katastriüksus 35201:003:0920), edelast Puidu (katastriüksus 35201:003:1240), Mändlo-Kuusalu tee (katastriüksus 35201:003:0437), Kruusimäe (katastriüksus 35201:003:0432), läänes Liivapõllu (katastritunnus 35201:003:0257 ja 35201:003:0258) kinnistutega.
3.2. Vee kasutus
Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Lisaks kulub kasvatavate taimede kastmiseks vett. Planeeringuala veevarustuseks on planeeritud rajatav puurkaev. Tuleohutuse tagamiseks tuleb tagada nõuetekohased süsteemid võimalike tulekahjude kustutamiseks. Tuleohutusnõuete tagamiseks on planeeritud rajatav tiik. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.
Joonis 1. Planeeringuala põhjavee kaitstus.
Planeeringualal on Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,5 kuni 1 l/sm.
3.3. Muude loodusressursside kasutus
Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.
3.4. Looduskeskkonna kirjeldus
3.4.1. Pinnas
Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Kinnistu kõrgus jääb 47,5-43 m vahemikku ning kõrgus väheneb lääne suunas.
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50-150 kBq/m3).
Joonis 2. Radooniriski kaart planeeringualal
3.4.2. Taimestik ja loomastik
Kinnistu looduslik keskkond on suuresti esindatud looduslike rohumaade poolt. Looduslik rohumaa on tugevalt inimese poolt mõjutatud ja hooldatud. Seega ei ole looduslik taimestik säilinud. Loodusliku taimestiku puudumisel puuduvad ka sobivad varjekohad suurloomastikule. Loomastikust on tõenäoliselt esindatud vaid niidule sobilikud pisiimetajad.
Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal valdavalt leostunud mullad ja rähkmullad (Ko;K). Lisaks paiknevad planeeringualal väiksemal nõrgal leetunud mullad (LkI) (Joonis 3).
Joonis 3. Planeeringuala mullastiku jaotus
3.4.3. Veestik
Planeeringualast 200 m raadiuses ei leidu looduslikke veekogusid. Lähim veekogu on ca 150 m kaugusel paiknev inimtekkeline tiik.
3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad
Planeeringualal ei leidu EELIS andmete kohaselt (26.07.2023) inventeeritud kaitse-eesmärgil olevaid elupaigatüüpe ja liike. Planeeringualast 100 m raadiuses ei leidu teisi kaitsealuseid üksikobjekte ega püsielupaiku.
3.5 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad
Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi.
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
4.1.1 Mõju pinnasele
Detailplaneeringu eesmärgiks on Kruusimäe kinnistute liitmine ja hoonestamine. Uuele hoonestusalale ehitiste rajamisega on vajalik pinnast eemaldada ja ette valmistada. Mõjud piirnevad planeeringualaga on lühiajalised ja pöördumatud. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid eeldatavasti ei kaasne tööga olulist negatiivset mõju pinnasele. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett.
4.1.2 Mõju veestikule
Planeeringu elluviimisel rajatakse uued hooned, mille toimimiseks on vaja veevarustust. Kinnistu veevarustus on kavandatud lahendada rajatava puurkaevu põhiselt. Piirkonna põhjaveevarud on suured ning ei ole põhjust arvata, et kinnistu veevarustuse tagamine peaks mõjutama oluliselt põhjavee varusid. Vajadusel plaanitakse rajada tiik taimede kastmiseks ning tuletõrjevee ammutamiseks.
Planeeringuala ei asu reoveekogumisalal, ning piirkonda ei ole planeeritud reoveekogumisala moodustamist. Reoveekogumisalaga puudumisel tuleb olmereoveed suunata kas omapuhastisse või kinnisesse kogumismahutisse. Reovete küsimus on käesolevalt rajatava biopuhasti läbi.. Omapuhastussüsteemi hooldustöid tuleb teostada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele. Puhastusprotsessi käigus tekkiv reoveesete tuleb anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat luba omavale isikule. Omapuhastisse kogunev lagunematu aine või kogumismahutis kogutud reovesi tuleb süsteemi perioodiliselt tühjendada vastavat luba omava isiku poolt.
Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi.
Nõuetekohaste süsteemide rajamisel ei avaldu negatiivset mõju veevarustusele ega veestikule üldisemalt. Juhul kui siiski kavandatud tegevuse juures avaldub ülemäära suur mõju veevarustusele on võimalik planeeringu käigus rajada tiik, mis vähendab koormust põhjaveele ja aitab suunata kinnistu sademeveed tiiki.
4.1.3 Mõju õhule
Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.
4.1.4 Mõju kliimale
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Tasakaaluks on kavandatud tegevuse eesmärk taimede kasvatamine ja turustamine. Arvestades tegevuse olemust on kavandataval tegevusel positiivne mõju kliimamuutuste pidurdamisele.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale
Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Arvestades planeeringu olemust ei ole põhjust arvata, et suureneb avarii olukorra tekkimine või kavandatud tegevuse raames suureneb oht inimese tervisele või keskkonnale.
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Planeeringuala visuaalne ulatus muutub oluliselt. Hooldatud põllumaast muutub visuaalselt hoonestatud tootmisalaks. Tootmistegevus hõlmab küll suures osas haljastust ja rohelust aga on sellegi poolest tootmistegevus. Visuaalne mõju ulatuv mõnevõrra planeeringualast välja, kuid arvestades, et tegemist on haljastust tootva ettevõtlusega ei ole visuaalne häiring oluline. Planeeringuga kaasneb ka tootmissaaduste transport juurdepääsuteelt. Täiendav transport avaldab mõju juurdepääsuteele ning sellest tulenevalt ka eraisikute transpordile koduni. Planeeringu käigus on vajalik parandada juurdepääsuteed ja teha tee kasutuskõlblikuks transpordisõidukite jaoks. Kui juurdepääsutee korrastatakse paraneb ka kohalike inimeste juurdepääsuvõimalused kodudesse ning sellega paraneb kohalike inimeste igapäevane heaolu.
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Käesolevalt on planeeringutega hõlmatud kinnistul maatulundusmaa sihtotstarve. Kruusimäe kinnistutele tootmistegevus ei ole sellise iseloomuga tegevus, mis peaks mõjutama piirkonna väärtust. Juurdepääsutee rekonstrueerimise tagajärjel paraneb kohaliku inimeste transpordi võimalused ning selle läbi kasvab nii inimeste heaolu kui ka piirkonna väärtus. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses sätestatut.
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale
Planeeringualal ega selle läheduses ei ole looduskaitselisi loodusobjekte ega Natura 2000 alasid.
4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Planeeringuala läheduses on menetluses kaks detailplaneeringut Kambrikantsi ja Männituka detailplaneering ja Väike-Tagavälja detailplaneering. Kambrikantsi ja Männituka detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kambrikantsi ja Männituka kinnistute ümberkruntimine ja uuele moodustatud kinnistule ehitusõiguse määramine. Väike-Tagavälja detailplaneeringu eesmärk on ebaseaduslikult rajatud garaaži seadustamiseks. Menetluses olevate detailplaneeringutega puudub seos Kruusimäe detailplaneeringuga. Kavandatud tegevus ei oma koostoimes teiste menetluses olevate detailplaneeringutega kumulatiivset mõju, sest kõik kolm planeeringut omavad vaid lokaalset mõju.
Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (x), mille kohaselt on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
6. Kokkuvõte
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Eelhinnangu koostas:
Margus Kirss
Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
Lisa 2
Kuusalu Vallavolikogu
xx.xx.2023.a
otsusele nr
KIIU ALEVIKU KRUUSIMÄE MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE
Kruusimäe maaüksus:
Katastritunnus: 35201:003:0433.
Kinnistu pindala: 86216 m²
Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.
Kruusimäe maaüksus:
Katastritunnus: 35201:003:0039.
Kinnistu pindala: 2419 m²
Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.
Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest.
I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS
Taotlus detailplaneeringu algatamiseks.
II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
1. Maaüksuste liitmine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine puukooli ja selle teenindusala kavandamiseks.
2. Ärimaa sihtotstarbega ala teenindamiseks vajaliku juurdepääsu kavandamine Kiiu viaduktilt Mäe-Mändlo (3530058) ning Mändlo-Kuusalu teelt (3530059) teedelt. Anda lahendus koolilaste bussiooteala ning kergliiklusteede osas, mis tagaksid jalakäijatele ohutu liiklemise intensiivistuva liikluskoormuse korral.
3. Alale arhitektuursete tingimuste määramine, mis tagaksid sobiva visuaalse lahenduse nii Tallinn-Narva maanteelt kui ka kohalikult teelt.
4. Ala teenindava taristu kavandamine ja tehnovarustuse lahendamine.
5. Kõigi vajalike piirangute määramine.
6. Planeeringu elluviimiseks vajalik kokkulepete ning ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks.
III DETAILPLANEERITAVA ALA ULATUS
Detailne lahendus anda Kruusimäe maaüksuste ulatuses. Kuna planeeritav äri- ja/või tootmismaa muudab olulisel määral piirkonna liikluskoormust, siis arvestada detailplaneeritavasse alasse
maaüksustega piirnev Mändlo-Kuusalu tee ala ning juurdepääsutee Kiiu viaduktilt mööda Mäe-Mändlo teed.
IV ARVESTAMISELE KUULUVAD PROJEKTID
1. Kuusalu valla üldplaneering.
2. Kuusalu vallavolikogu 26.08.2005 otsusega nr 11 kehtestatud Kiiu küla Taga-Kaasiku kinnistu detailplaneering.
V OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD
1. Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.
VI NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD
1. Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega.
2. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500.
3. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist.
VII NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
1. Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.
2. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ning vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele 1.1-1/50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
3. Alale kavandada bussiooteala koolibussi teenindamiseks.
4. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse kohta.
5. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale ning miljööväärtuslikule alale sobivad arhitektuursed tingimused.
6. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid:
6.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet;
6.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;
6.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites.
7. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama
Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise
tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta
rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad.
8. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid,
torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevöönditega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas. Seletuskirjas tuua välja puukooli teenindamiseks vajaliku puurkaevu mõju Priiuse kinnistul oleva ja kõrval olevat elamuala teenindavale puurkaevule.
9. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sadevee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte
halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi ning tagada alal asuva
maaparandussüsteemi toimimine.
VIII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ
1. Transpordiamet.
2. Päästeameti Põhja päästekeskus.
3. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad.
4. Kinnistu omanik.
5. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse.
IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD
1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Lepingu projekti edastab vallavalitsuse planeeringute spetsialist huvitatud isikule.
2. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks.
3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:
3.1Väljavõtet üldplaneeringust;
3.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;
3.3 Eskiisi seletuskirja;
3.4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust;
4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.
5. Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu põhilahendus esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude valdajatega korraldab planeeringu kooskõlastamise huvitatud isik või siis tema poolt valitud planeeringu koostaja.
6. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud. Vajadusel esitab planeerija detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris).
7. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.
8. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.
9. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. Juhul, kui planeeringu lahendus näeb ette juurdepääsuservituudi, siis on selle sõlmimine enne detailplaneeringu kohustust huvitatud isikute vahel kohustuslik.
10. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates.
11. Kehtestamiseks esitada Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku andmekogu (PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt PLANK-i kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse planeeringu koostajale korrigeerimiseks enne kehtestamist.
12. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe eksemplari paberkandjal.
Lähteülesande koostas: K.Raudla
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. Kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Keskkonnaamet 02.10.2023 nr 7-1/2319-1
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Transpordiamet
Seisukoha küsimine
Kuusalu Vallavalitsusel on menetluses Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja
35201:003:0039) detailplaneering. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek 8,8 ha suuruse, 100 %
maatulundusmaa sihtotstarbega ja hoonestamata maaüksuste liitmiseks ning neile ehitusõiguse
määramine puukooli teenindusala rajamiseks koos ärimaa sihtotstarbe määramisega.
Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav ala haja-asustuses osaliselt nn valgel alal. Valge ala
üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle
muutmist tulevikus ei piirata. Detailplaneering on algselt algatatud üldplaneeringu kohasena,
kuid tulenevalt suurenenud ehitusmahtudest ning vajadusest kavandada alale uus juurdepääsu
tee, mis mõjutab oluliselt suuremat hulka elanikest, on Kuusalu vallavolikogu komisjonid teinud
ettepaneku algatada uus, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlus.
Koostatud on keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang ning vastav eelnõu
Palume seisukohti detailplaneeringu algatamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise
vajaduse määramise osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
Vallavanem
Lisad: 1. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude
hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu koos eelhinnanguga;
2. Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste detailplaneering.
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-11/7-2019
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald, Kiiu alevik Huvitatud isik: Kangro OÜ Planeerija: Triin Kask
Tartu 2022
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
2
SISUKORD
A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________ 3
2. Arvestamisele kuuluvad dokumendid _____________________________________ 3
3. Olemasoleva olukorra iseloomustus ______________________________________ 4
4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste
analüüs___________________________________________________________________ 4
5. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ________________________________ 6
6. Krundi ehitusõigus _____________________________________________________ 6
7. Krundi hoonestusala piiritlemine ja tingimused _____________________________ 7
8. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________ 8
9. Liiklus- ja parkimiskorraldus _____________________________________________ 8
10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 10
10.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus ________________________________________ 10
10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ______________________________________________ 11
10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus ____________________________________________ 11
10.4. Soojavarustus ___________________________________________________________ 12
10.5. Sidevarustus ____________________________________________________________ 12
11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ______________________________________ 12
12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ______________ 13
13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 15
14. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 15
15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________ 15
16. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________ 16
B KOOSKÕLASTUTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ____________________ 18
C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID _________ 19
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:20 000 __________________________________________ 19
Joonis 2. Tugiplaan M 1:1000 ___________________________________________________ 19
Joonis 3. Väljavõte üldplaneeringust M 1:17 000 ___________________________________ 19
Joonis 4. Põhijoonis M 1:1000 __________________________________________________ 19
Joonis 5. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:5000 __________________________ 19
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
3
A SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu vallavalitsuse 10.10.2019 korraldus nr
664 „Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande
kinnitamine“.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita 8,6 ha ja 0,24 ha suurused kinnistud ning
määrata uuele krundile kasutamise otstarbed. Määratakse ehitusõigus ja
hoonestustingimused puukooli teenindusala rajamiseks, lahendatakse juurdepääsud ja
määratakse vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning
haljastus.
Planeeringuala hõlmab kahte maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust: Kruusimäe
nimelised kinnistud 35201:003:0433 ja 35201:003:0039. Planeeringuala suurus on ligikaudu
8,84 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kuusalu valla kehtiva
üldplaneeringuga. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid
negatiivseid keskkonnamõjusid. Arvestades planeeritava tegevuse mahtu ei ole vajalik
koostada KSH eelhinnangut ning ei ole vaja läbi viia KSH menetlust.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 07.09.2019 mõõdistatud geodeetiline
alusplaan täpsusastmega 1:1000. Koostaja Pajupuu Holding OÜ (rk.10587880 Kuusalu v.
Kolga alevik EEG000369), töö nr 07SE19.
2. Arvestamisele kuuluvad dokumendid
Kuusalu valla üldplaneering (jõustunud 19.12.2001);
Kuusalu valla heakorra eeskiri (jõustunud 06.04.2013);
Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);
Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
Muud standardid, määrused ja seadused
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
4
3. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu alevikus, täpsemalt Kiiu aleviku
ja Kuusalu aleviku vahepealsel alal külgnedes Tallinn-Narva maantee ning avaliku
kasutusega valla teega nr 59-ga (Mändlo-Kuusalu tee). Planeeringuala asukoht on näidatud
situatsiooniskeemil (joonis 1). Planeeritavate Kruusimäe katastriüksuste (35201:003:0433 ja
35201:003:0039) suurused on vastavalt 86216 m² ja 2419 m2.
Mõlema katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Olemasolev maakasutus
jaotub järgmiselt: haritav maa 74774 m² + 1999 m², looduslik rohumaa 2738 m², muu maa
8704 m² + 420 m². Katastriüksused on hoonestamata. Kinnistutel asub hulgaliselt piiranguid
seoses teede ning tehnovõrkude kaitsevööndite ning maaparandushoiualaga (Kiiu
maaparandusala). Planeeringualal olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil (joonis 2).
Planeeringuala piirneb põhjast transpordimaaga (1 Tallinn-Narva tee), ülejäänud piirinaabrid
on maatulundusmaa (6 katastriüksust) ja tootmismaa (3 katastriüksust) sihtotstarbega.
Juurdepääs kinnistutele on tagatud avaliku kasutusega valla teelt nr 59 (Mändlo-Kuusalu
tee). Läbi planeeringuala kulgeb kruusakattega tee, millega paralleelselt paiknevad
maagaasi ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 ja maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3.
Eelnimetatud torustike kaitsevööndis maakasutuse piirangu tulemusel on maa võsastunud
ning seal paikneb ka kogu planeeringuala kõrghaljastus. Üle planeeringuala kulgeb Elering
OÜ 110 kV kõrgepinge õhuliin Kallavere-Kuusalu. Detailplaneeringu algatamisel läbis ala
veel üks tundmatu 10kV õhuliin, mis likvideeriti planeeringu koostamise ajal (asukoht
näidatud tugiplaanil).
Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, kerge languga lääne suunas. Kõrguste
erinevus planeeringuala erinevate osade vahel on ca 4,5 m. Olulisemad väikevormid
planeeringualal puuduvad.
Lähim alajaam 8498:(Kotka) paikneb planeeritavast hoonestusest loode suunas ca 300 m
kaugusel.
4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs
Planeeringuala asub Kiiu aleviku ja Kuusalu aleviku vahepealsel alal, kus see on
ümbritsetud peamiselt hoonestamata katastriüksustega. Tihedamalt asustatud
elamupiirkonnad algavad umbes 1 km kaugusel ida ja lääne suunas, lõuna suunda jäävad
suuremad metsamassiivid ja Kuusalu kruusakarjäär ning põhja poole üle maantee jäävad
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
5
erinevate suurustega maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused (põllumaad).
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asuvad Kruusimäe kinnistud haja-asustuses, nn valgel alal.
Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei
muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid
ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid.
Planeeritav ala piirneb kahest küljest transpordimaaga ning teistest külgedest
maatulundusmaa kruntidega, maa-ala sisse jääb Kuusalu gaasijaotusjaama teenindav
kolmest tootmismaa katastriüksusest koosnev maa-ala (näidatud tugiplaanil). Planeeringuala
piirinaabrid on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala
1 Tallinn-Narva tee (35201:003:0174)
transpordimaa 100% 126588 m²
Kruusimäe (35201:003:0040) maatulundusmaa 100% 5660 m²
Liivapõllu (35201:003:0258) maatulundusmaa 100% 32378 m²
Mändlo-Kuusalu tee (35201:003:0437)
transpordimaa 100% 2467 m²
Kuusalu gaasikraanisõlm (35201:003:0680)
tootmismaa 100% 120 m²
Kuusalu gaasijaotusjaam 2 (35201:003:0222)
tootmismaa 100% 611 m²
Kuusalu gaasireguleerpunkt (35201:003:0436)
tootmismaa 100% 418 m²
Vahe-Tagavälja 1 (35201:003:0326)
maatulundusmaa 100% 15289 m²
Koobaste (35201:002:0028) maatulundusmaa 100% 140158 m²
Kontaktvööndiks on valitud planeeritava maa-ala keskpaigast mõõtes 500 m raadiusesse
jääv ala. Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on
esitatud joonisel 5.
Kruusimäe kinnistud asuvad neljarealise Tallinn-Narva maantee ääres, millelt mahasõit
Mändlo-Kuusalu teele on käesoleva planeeringu koostamise hetkel võimalik ainult äärmiselt
sõidurajalt (liikudes Kiiu poolt Kuusalu poole). Tulevikus on planeeritud antud mahasõit
sulgeda ning ligipääs hakkab toimima ringiga (vt käesoleva seletuskirja ptk 9).
Planeeringuala Kontaktvööndis on algatatud veel 2 detailplaneeringut, millega antud
planeering arvestab. Elamumaade või hoonestatud maatulundusmaa katastriüksuste
poolsetele külgedele planeeritakse kaitsehaljastus võimaliku valgusreostuse, vaate või müra
vähendamiseks.
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
6
5. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga ühendatakse kaks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust üheks
katastriüksuseks. Planeeritava krundi piirid, pindala, sihtotstarbed ja muud näitajad on
toodud põhijoonisel (joonis 4).
6. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on määratud
krundi kasutamise sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim
lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.
Krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel on aluseks võetud Rahandusministeeriumi
poolt 2013. aastal koostatud juhend „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP
leppemärgid, 17.05.2015“. Eelnimetatud juhendis ei ole välja toodud konkreetselt puukooli
toimimiseks ette nähtud otstarvet, mistõttu on põhijoonisel tabelis välja toodud kõik
valdkonnaga haakuvad otstarbed. Ehkki määratud otstarbed võivad lubada erinevate
valdkondade ärilist tegevust, on käesolev detailplaneering koostatud ainult puukooliga
seonduva äri võimaldamiseks. See tähendab, et mis tahes muu tööstuse või äriga
tegelemine planeeritaval alal ei ole lubatud.
Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama
Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise
tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta
rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad.
Planeeritakse puukooli toimimiseks vajalikud põllumajandushooned ja neid
teenindavad rajatised. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise
kasutamise otstarvete loetelu“ kohaselt on planeeritud ehitiste lubatud kasutamise otstarve:
12201 Büroohoone
12519 Muu tööstushoone
12529 Muu laohoone
12719 Muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone
12744 Elamu, kooli vms abihoone
12311 Kaubandushoone
12129 Muu lühiajalise majutuse hoone
Planeeringualale on ette nähtud kaks hoonestusala, millele on määratud mõnevõrra
erinevad tingimused. Tingimused on kirjeldatud käesoleva seletuskirja peatükkides 7 ja 8.
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
7
7. Krundi hoonestusala piiritlemine ja tingimused
Detailplaneeringuga on määratud kaks hoonestusala (edaspidi 1. etapp ja 2. etapp), mille
piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete
püstitamine keelatud (nii ehitusloakohustuslikud hooned kui rajatised). Rajatised on näiteks
kütteta kasvuhooned-tunnelid, mille konstruktsiooniks on kergelt lahti võetavad metall-
kaared (Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega
eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone). Väljapoole hoonestusala
on lubatud tehnorajatised.
Tööd liinide kaitsetsoonides on lubatud liini valdaja loal. Hoonestusalaks määratud maale on
haljastuse rajamine lubatud.
Kahe eraldiseisva hoonestusala planeerimise põhjuseks on katastriüksust läbivad
tehnovõrgud ja nende kaitsevööndid. Ehitusõiguse realiseerimist tuleb igal juhul alustada 1.
etapi hoonestusalalt, sest see paikneb maanteest kaugemal ning sealne piirangutest vaba
maa-ala on ka oluliselt ulatuslikum, võimaldades rajada kompaktse hoonete kompleksi. 2.
etapi ehitust võib alustada, kui 1. etapp on realiseeritud, aga ettevõttel on siiski vajadus ja
võimalus veel laieneda.
Põhijoonisel on 1. etapile näidatud hoonete põhimõtteline paiknemine, mahud ja
kasutusotstarbed, mida võib ehitusprojektiga vastavalt vajadusele muuta, aga arvestada
tuleb järgmiseid põhimõtteid:
Mida lähemale olemasolevatele elamutele, seda madalamaks lähevad hooned;
Kaarhallid peavad elamualast paiknema võimalikult kaugel paralleeselt või risti gaasitrassidega;
Ettevõtte klientidele mõeldud parkla peab jääma elamutest võimalikult kaugele valla tee lähedale;
Ehitamist alustada suunaga lääs-ida, st et kuna käesoleva detailplaneeringu hoonestuse mahud on esitatud arvestades perpektiiviga, siis planeeringu realiseerimist alustada olemasolevatest elamuhoonetest võimalikult kaugemast otsast;
Piirkonnas on oluline säilitada visuaalne korrastatus ja maanteelt avanev vaade ei tohi rikkuda Kiiu ja Kuusalu alevike üldist muljet.
Hoonestusala asukoha kavandamisel on lähtutud peamiselt tehnovõrkude kaitsevöönditest
ja teede kaitsevöönditest tulenevatest piirangutest. Elamuala poolt jääb kavandatav
hoonestusala 30 m kaugusele krundipiirist. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle
sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
8
8. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete
seadmisel on lähtutud kavandatava ärifunktsiooni teenindamiseks vajaliku hoonestuse
projekteerimise võimaldamisega. Lubatud on püstitada kuni 20 puukooli teenindamiseks
vajalikku hoonet ja rajatist (määrusekohased otstarbed loetletud ptk 6). Maksimaalne lubatud
korruselisus on 2 ning suurim lubatud kõrgus maapinnast 9 m. Lubatud katusekalle on 0-
50O. Põhilised arhitektuurinõuded on esitatud ka põhijoonisel tabelina (joonis 4). Hooned
tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi.
Lisaks eelnevale tuleb arvesse võtta, et maanteelt nähtavate hoonete arhitektuurne
lahendus peab olema läbi mõeldud.
Elamuala poolt blokeeritakse vaade kaitsehaljastusega. Keelatud on erksate ja keskkonda
sobimatute värvuste kasutamine hoonete (ka kaarhallide) välisviimistluses. Sobivad
värvused on hall, pruun, beež, roheline, must. Taimede varjutamiseks rajatavad
kasvuhooned/tunnelid peavad olema visuaalselt esteetilised, st kui katted on tuule või
muude tegurite tõttu rebenenud või lahti tulnud, tuleb need koheselt parandada või välja
vahetada. Kui katted talveperioodiks eemaldatakse, tuleb need paigutada kaarhallidesse.
Ala visuaalse korrashoiu tagamiseks tuleb samuti kaarhallides hoida kogu tehnika ja
tööriistad, mida parasjagu ei kasutata.
Piirdeaedade rajamisel peab arvestama keskkonda sobivusega. Keelatud on kasutada
massiivseid plankaedu või plekkaedu. Kasutada võib võrkaedu või paneelaedu.
Kuritegevuse ja metsloomakahjude vähendamiseks on planeeritud aiaga piirata kogu ala,
millel taimi kasvatatakse ehk kogu planeeringuala (piirde kõrgus kuni 2 m). Hoonestusalasse
jääv müügiplats piiratakse veel omakorda aiaga (piirde kõrgus kuni 1,75 m). Piirete rajamisel
ei tohi kahjustada tehnovõrke ega mõjutada liiklusohutust.
9. Liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeringualale on olemas avaliku kasutusega valla teelt nr 59 (Mändlo-
Kuusalu tee). Olemasoleva juurdepääsu asukoha muutmist pole kavandatud. Juurdepääsu
asukoht ning väljasõidul lubatud pöördesuunad on näidatud tugiplaanil ja põhijoonisel.
Põhijoonisel (joonis 4) on toodud soovituslik juurdepääsu asukoht hoonestusalasse ja
põhimõtteline juurdepääsutee lahendus ning parkimislahendus. Parkimine lahendatakse
krundisiseselt maapealse parkimisena. Klientide parkla on ette nähtud Mändlo-Kuusalu teelt
kavandatava eraldi sissesõidu baasil. Võttes aluseks standardi EVS 843:2016
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
9
"Linnatänavad", on maksimaalse ehitusõiguse realiseerimise korral vaja tagada 19
parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne vajadus selgub edaspidise projekteerimise käigus.
Parkimiskohtade arvutuse käik on näidatud tabelis 2.
Tabel 2. Parkimiskohtade arvutus
Ehitise liik Ehitise
asukoht
Ehitise max suletud
brutopind (m²)
Sõiduautode
parkimisnormatiiv ja
kohtade arv
Tööstusettevõte/ladu äärelinn 3600 1/250= 14,5 kohta
Büroohoone äärelinn 100 1/90= 1 koht
Kaubandushoone äärelinn 300 1/100= 3kohta
Koostamisel oleva uue üldplaneeringuga on muuhulgas ette nähtud Tallinn- Narva maantee
ohutumaks muutmine. Planeeritakse mitmete mahasõitude, kaasa arvatud mahasõit
Mändlo-Kuusalu teele, sulgemist. Perspektiivne uus juurdepääs maanteelt Mändlo-Kuusalu
teele on näidatud skeemil 1. Skeemile on lisatud teelõik, mis tuleb detailplaneeringu
elluviimise korral seosel liiklustiheduse kasvuga tolmuvaba katte alla viia.
Skeem 1. Väljavõte Tallinn-Narva maantee planeerimisettepanekust, mida on täpsustatud käesoleva
detailplaneeringu kontektis
Koolilaste ohutu liikumise tagamiseks tuleb sama tee äärde rajada ka kergliiklustee ja
bussipeatus koos koolibussi ümberkeeramiskohaga, selleks on käesolevas planeeringus
vabaks jäetud 10 m ala ning koolibussi ümberkeeramine toimub planeeritava parkla alal.
Parkla peab võimaldama ümberkeeramise ilma valla teel tagurdamiseta (joonis 4). Lisaks
teeäärsele kergliiklusteele on ette nähtud täiendav ca 1 m laiusega ja loodusliku kattega
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
10
(multš vms) jagltee, mil kulgeb läbi planeeritava kinnistu ning jääb valdavalt
kaitsehaljastusega samale alale (vt joonis 4). Piirdeaed tuleb antud lõigul liikumise
võimaldamiseks rajada vähemalt 1 m kaugusele kinnistu piirist. Jalgteele seatakse servituut
või isiklik kasutusõigus valla kasuks.
Käesoleva detailplaneeringu mahus Mändlo-Kuusalu tee muutmist ega tee ümber ehitamist
ei kavandata ning seega lõplikke lahendusi ei määrata, aga arvestades võimaliku tee
laiendamise ja kergliiklustee asukohaga, on Mändlo-Kuusalu tee äärne hoonestusala ja
parkla planeeritud tee servast 10 m kaugusele (joonis 4). Ehkki kogu planeeringuala on
kavas ümbritseda piirdeaiaga, tuleb vajaduse korral vabastada kergliiklustee jaoks vajalik
osa, st tõsta piire tee äärest kaugemale või rajada see kohe 10 m kaugusele nagu on
näidatud ka planeeringu põhijoonisel.
Seoses senise maatulundusmaa otstarbega maa-ala muutumisega ärimaaks, kasvab
kohalikel teedel liikluskoormus. Planeeritava ala omanik on kohustatud äritegevuseks
kasutatavad teed hoidma läbipääsetavad sõiduautodele, st teel parkimine ja
manööverdamine pole lubatud ning teekate peab olema püsivalt korras.
10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeritaval krundil puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse
tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse edasise projekteerimise
käigus.
10.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus
Veevarustus tagatakse planeeritavast puurkaevust. Puurkaevude rajamine toimub
vastavalt Ehitusseadustikus sätestatule (peatükk 14). Puurkaevu projekteerimine, rajamine,
kasutusele võtmine, ümberehitamine, lammutamine ja konserveerimine peab toimuma
keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 nõuete kohaselt.
Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse
tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et
tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja
hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka
ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tehnilises normis, sealhulgas
asjakohases standardis (EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“).
Tulenevalt äri- ja tootmistegevusest tuleb tule kustutamiseks vajaminev veevaru tagada
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
11
hoonestatavale krundile paigaldatava(te)st aastaringselt kasutatava(te)st veemahuti(te)st.
Veevõtukoha asukohavalikul tuleb järgida, et oleks tagatud tuletõrjeautole aastaringne
juurdepääs ning ringipööramise võimalus. Mahutite vajalik mahutavus ja täpne asukoht
määrata hoone(te) ehitusprojektides.
Tuletõrje veevajaduse võib tagada ka tehisveekogu rajamisega katastriüksusele.
Põhijoonisel (joonis 4) on esitatud tehisveekogu põhimõtteline asukoht. Tuletõrje tehislik
veevõtukoht peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ning standarditele.
Maksimaalse ehitusõiguse (3500 m²) realiseerimisel olekas vajalik vooluhulk 30 l/s ning
tulekahju arvutuslik kestus 6 h. Seega tehisveekogu peaks sisaldama kasutatavat vett
vähemalt 648 l. Põhijoonisel näidatud 1000 m² pindalaga tiigi sügavus peaks olema 1,85 m
(vett põhjast kuni veepinnani on 1,85 m), siis oleks kasuliku vee hulk 650 l. Arvutusel on
arvestatud, et veekogu põhjast 0,5 m (põhjas sisalduvad setted ja sade) ja veekogu
pealmisest pinnast 0,7 m (külmumispiir) ei kuulu kasutatava vee hulka. Vastav veekogu ning
paiknevus katastriüksusel lahendatakse eraldi projektina. Arvestada siseministri 01.03.2021
jõustunud määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardi EVS 812-
6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ nõudeid.
10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Hoonetes tekkiv reovesi on planeeritud juhtida biopuhastisse. Puhasti võimalik asukoht on
esitatud põhijoonisel (joonis 4), täpne asukoht ja parameetrid lahendatakse projektiga.
Asukoht valida puurkaevust allavoolu ning arvestada tuleb kehtivaid kujasid. Heitvesi
immutada puurkaevust võimalikult kaugele haljaspinnale. Puhastile peab olema tagatud
pidev ligipääs fekaaliautoga (septiku puhastamiseks). Alternatiivne lahendus on rajada
kinnine mahuti, mille asukoha valikul lähtuda samadest tingimustest. Imbväljaku rajamine on
tulenevalt kaitsmata põhjaveega alal paiknemisest keelatud.
Krundi vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademevee juhtimist naaberkruntidele.
Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse
teekraavidesse. Vertikaalplaneerimisega juhtida katuselt ja parkimisalalt tulev sademete-vesi
pinnasesse omal krundil. Vajadusel rajada tiik, kuhu juhtida liigvesi. Tiigivett saab kasutada
taimekasvatuses ning tuletõrjeveevõtukohana, kui tiik rajatakse vastavalt nõuetele.
10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilisetele tingimustele nr 361247.
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
12
Olemasolevast alajaamast AJ 8498:(Kotka) on objektile ette nähtud fiidrilt F4 0,4 kV
maakaabelliin. Kinnistu piiri lähedale avaliku tee äärde on planeeritud 0,4 kV liitumiskilp.
Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette
maakaabliga.
Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, kaabel on planeeritud tee äärde
haljaspinna alla. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite
kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana
(planeeritud 0,4 kV MP kaablile 1 m kummalgi pool liini telge). Servituudiala on ette nähtud
ka väljaspool detailplaneeringu ala kulgevate kaablite trassidele.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda
Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada
moodustatud kinnistute aadressid.
Lubatud on taastuvenergia kasutamine, päikesepaneelide paigaldamiseks lubatud ala on
esitatud põhijoonisel (joonis 4).
10.4. Soojavarustus
Soojavarustus on planeeritud lahendada lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise
viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on
keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia
kasutamine. Õhksoojuspumpasid pole lubatud paigaldada hoonete elamuala poolsele
küljele.
10.5. Sidevarustus
Käesolevad detailplaneeringus sidevarust ei käsitleta. Lahendatakse vajadusel edaspidise
projekteerimise käigus.
11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Tehnovõrkude kaitsevööndites haljastuse rajamise ja taimede kasvatamise tingimused peab
kokku leppima ja kooskõlastama tehnovõrkude valdajatega. Kõrgepingeõhuliinide koridoris
võib tegeleda põllundusega. Kokkuleppel liini valdajaga võib kasvatada istikuid, jõulukuuski
ja energeetilist võsa, puude kõrgus ei tohi ületada 4 m (vt foto 1). Maantee kaitsevööndis
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
13
haljastuse rajamise tingimused tuleb kooskõlastada Maanteeametiga.
Foto 1. Jõulukuuskede kasvatamine õhuliini all
Arvestades, et tegemist on puukooliga, on enamik planeeritavast haljastusest ajutine ja
olukord muutub pidevalt. Püsiv haljastus on vajalik rajada planeeringualaga kagu suunas
piirnevate elamualade kaitseks. Sinna rajatav haljastus peab blokeerima nii vaate kui
vähendama müra ja valgusreostust. Kasutada okaspuid, mis täidavad eesmärki ka
talveperioodil. Planeeringu kehtestamise järgselt tuleb esmajärjekorras rajada just
kaitsehaljastus.
Hoonestusala ja maantee vahelisele alale jääv jõulukuuskede istandus aitab vähendada
maanteega kaasnevaid häiringuid. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat
teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale
kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks.
Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat Kuusalu valla heakorra eeskirja.
Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.
Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete
sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus.
12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
14
vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja
lõhnareostust. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ning ei põhjusta
keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ja vara.
Arvestades, et planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal, tuleb taimekaitsevahendeid
ja väetisi kasutada minimaalselt. Järgida taimekaitseseadusest tulenevaid nõudeid ning
kasutada tohib ainult taimekaitsevahendite registrisse kantud taimekaitsevahendeid.
Keelatud on mis tahes kemikaalide kasutamine puurkaevu hooldusala piires ja tiigile lähemal
kui 10 m. Reovett pole lubatud pinnasesse immutada, reovett tohib juhtida kas
omapuhastisse/biopuhastisse või vastavasse kinnisesse mahutisse. Mahuti puhul on
kogutud reovesi kohustuslik üle anda purgimisteenust osutavale ettevõttele, mis on
purgimisteenuse osutamiseks sõlminud lepingu vee-ettevõtjaga, et tagada reovee jõudmine
reoveepuhastisse. Mahuti või puhasti asukoht peab olema puurkaevust allavoolu võimalikult
kaugel, selle kuja ei tohi ühtida puurkaevu hooldusalaga. Puurkaevust allavoolu ja vähemalt
10 m kaugusele peavad jääma ka prügikastid, kompostikastid, võimalik kütusemahuti ja
parkimisplatsid. Väetisi, kütust jms tuleb hoida nõuetekohases lekkekindlas hoidlas.
Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000
võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid,
mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähtudes planeeringuala ja selle
lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning
sihtotstarbeline kasutamine olulist negatiivset keskkonnamõju.
Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse
detailplaneeringus esitatud tingimusi ja õigusaktides kehtestatud nõudeid. Õigusaktidega
kooskõlas toimuva tegevuse korral ei põhjusta detailplaneeringus kavandatu piirkonna
looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Samuti ei
avalda detailplaneeringuga kavandatud tegevus olulist negatiivset mõju tegevuse ala ja selle
lähi-ümbruse keskkonnatingimustele, sest ümbruskonna keskkonnatingimusi ei kahjustata.
Detailplaneeringus kavandatud tegevustega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega
lõhna teket. Vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju tuleb
vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid maanteel ega
läheduses asuvaid elanikke. Elanikele kaasnevate mõjude leevendamiseks on planeeritud
ka kaitsehaljastus.
Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus ja hooneid teenindavast
transpordist. Planeeringualal kavandatud tegevuse ruumilise negatiivse mõju
vähendamiseks järgida käesoleva detailplaneeringu ptk 7. ja 8. esitatud nõudeid.
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
15
Detailplaneeringus kavandatud tegevus ei põhjusta loodusvarade taastamisvõime ega
looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja lähiala on juba
inimtegevuse poolt mõjutatud (muudetud) keskkond. Käesoleva detailplaneeringuga
kavandatud tegevuste tulemusena suureneb piirkonnas inimtegevuse mõju.
Eelnevast lähtudes sobib kavandatav tegevus lähiümbrusesse ilma, et piirkonnale või
planeeritavale katastriüksusele olulisi kahjulikke mõjusid kaasneks.
13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe krundi piires
võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla
8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad hooned V ja VI kasutusviisiga hooned.
Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja
korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise
projekteerimise käigus.
14. Servituutide vajaduse määramine
Servituudid seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi
ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks).
Servituutide seadmine toimub kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.
15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.”
EVS 809-1:2002.
Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
piirkonna hea nähtavus ja valgustus
selgelt eristatavad territooriumi piirded, korrashoid, jälgitavus
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
16
valduse sissepääsude arvu piiramine, sissepääsude jälgimine, videovalve
tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid
süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine
süttiva prügi kiire eemaldamine
Krundi omanikul on vajalik hoone ja rajatiste projekteerimisel ning hilisemal
ekspluateerimisel arvestada eelpool tooduga. Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb
tagada jätkuvalt hea nähtavus, jälgitavus ja valgustatus krundil.
16. Planeeringu elluviimise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev
detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele
ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja
kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.
Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundivaldaja poolt. Krundisiseste teede,
parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi valdajal. Tehnovõrgud
rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudileping
sõlmitakse võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus ja teede seisukord).
Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis
nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega
keskkonda.
Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega
seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise
või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja
jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
17
(PlanS § 131 lg 1). Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus
kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku
saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg
2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab
nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa
Maanteeamet. Kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma
planeeringuala sisse.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kuusalu vallale kohustust detailplaneeringu alasse
jäävate detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude
kandmiseks. Liiklustiheduse suurenemise tõttu muutub seni halvas seisukorras kohalik
vallatee veel viletsamaks, mistõttu on käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud väljapoole
planeeringuala jääva valla tee lõigu (vt skeem 1) tolmuvaba katte alla viimine. Arendaja on
kohustatud sellest finantseerima 5%. Vallaga sõlmitakse enne detailplaneeringu
kehtestamist leping, milles on sätestatud täpsed tingimused teede finantseerimise osas.
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
18
B KOOSKÕLASTUTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja
naaberkruntide omanikega. Planeeringu eskiisile korradati 11.03.2020 ka avalik arutelu,
mille tulemustel on planeeringu lahendust täpsustatud keskkonnatingimuste, juurdepääsude,
hoonete mahtude, paiknemise ja arhitektuurinõuete osas. Kooskõlastuste ja koostöö
kokkuvõte on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Kuupäev Asutuse või ettevõtte
nimetus
Kooskõlastuse number,
tingimused või seisukoht
Kooskõlastaja/koostaja
nimi
12.10.2020 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 361247 Rasmus Aavik
11.06.2021 Transpordiamet nr 7.1-2/21/12074-2 Marek Lind
Kiiu aleviku Kruusimäe kinnistu detailplaneering
19
C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD
MATERJALID
Joonis 1. Situatsiooniskeem _________________________________________ M 1:20 000
Joonis 2. Tugiplaan _________________________________________________ M 1:1000
Joonis 3. Väljavõte üldplaneeringust ___________________________________ M 1:17 000
Joonis 4. Põhijoonis ________________________________________________ M 1:1000
Joonis 5. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed __________________________ M 1:5000
Joonis 6. Illustreeriv joonis ______________________________________________ skeem
Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank
Reg. Kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Keskkonnaamet 02.10.2023 nr 7-1/2319-1
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Transpordiamet
Seisukoha küsimine
Kuusalu Vallavalitsusel on menetluses Kruusimäe maaüksuste (35201:003:0433 ja 35201:003:0039) detailplaneering. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek 8,8 ha suuruse, 100 % maatulundusmaa sihtotstarbega ja hoonestamata maaüksuste liitmiseks ning neile ehitusõiguse määramine puukooli teenindusala rajamiseks koos ärimaa sihtotstarbe määramisega.
Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav ala haja-asustuses osaliselt nn valgel alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Detailplaneering on algselt algatatud üldplaneeringu kohasena, kuid tulenevalt suurenenud ehitusmahtudest ning vajadusest kavandada alale uus juurdepääsu tee, mis mõjutab oluliselt suuremat hulka elanikest, on Kuusalu vallavolikogu komisjonid teinud ettepaneku algatada uus, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlus. Koostatud on keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang ning vastav eelnõu
Palume seisukohti detailplaneeringu algatamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise vajaduse määramise osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
Vallavanem
Lisad: 1. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude
hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu koos eelhinnanguga;
2. Kiiu aleviku Kruusimäe maaüksuste detailplaneering.
Kadi Raudla
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 20.11.2024 | 2 | 7.2-2/24/20848-6 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |
| Harjumaa Kuusalu vald Kiiu alevik Kruusimäe kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine | 21.10.2024 | 2 | 7.2-2/24/20848-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |
| Harjumaa Kuusalu vald Kiiu alevik Kruusimäe kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine | 21.10.2024 | 2 | 7.2-2/24/20848-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |
| Kiri | 30.08.2024 | 3 | 7.2-2/24/20848-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |
| Harjumaa Kuusalu vald Kiiu alevik Kruusimäe kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine | 01.08.2024 | 4 | 7.2-2/24/20848-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |
| Kiri | 26.10.2023 | 284 | 7.2-2/23/20848-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kuusalu Vallavalitsus |