Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta Minister Lisad: 1. seaduseelnõu; 2. seletuskiri; 3. seletuskirja lisa (kooskõlastustabel). [email protected]

Meie 16.08.2024 nr 8-1/5424-1

1

Märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

LISA

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

Märkuse esitaja ja märkus/kommentaar Justiitsministeeriumi seisukoht

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab eelnõu ettepanekuga veelkord kaaluda eelnõuga kaasnevaid ebasoovitavaid

mõjusid ja nende lahendamise võimalusi, muu hulgas kaaluda vastuste kvaliteedi languse riski lahendamise võimalusena eelnõus

märgukirja ja selgitustaotluse eraldi käsitlemist nii, et kuni 15 kalendripäevane vastamise tähtaeg kohalduks üksnes märgukirjade

puhul.

Mitte arvestatud: VVTP 2023-2027

punktis 11.16 kirjeldatud Vabariigi

Valitsuse eesmärk („Lühendame

avaliku sektori maksimaalse vastamise

tähtaja seniselt 30-lt päevalt 15-le

päevale.“) on kiirendada nii

selgitustaotlustele kui ka

märgukirjadele vastamist. Lisaks

märgime, et märgukirja ja

selgitustaotluse eristamine on

pöördumise esitaja jaoks keeruline.

1. Eelnõuga lühendatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise maksimaalset tähtaeg 30-lt tööpäevalt 15-le tööpäevale. Nagu

kirjutasime Teile oma 30. jaanuari 2019. a kirjas nr 1.6- 9/72-1, siis REM-ile esitatud selgitustaotlusi sisuliselt läbi vaadates nähtus

neist, et ministeeriumilt eeldatakse selgitustaotlustele vastamisel selgitusi keerukatele küsimustele, peamiselt õigusaktis sisalduva

normi selgitamist konkreetses elulises olukorras, eesmärgiga tagada õigusakti õige rakendamine. Tavaliselt eeldab vastamine ka

faktiliste asjaolude ja võimaliku senise rakenduspraktika väljaselgitamist ning vastuses toodud selgituse edaspidise rakendamisega

kaasneva väljaselgitamist ja analüüsimist. Tihti on vajalik ka välja selgitada ja analüüsida Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide

eesmärke, nende sätteid ja Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Vajaduse korral esitatakse küsimus arvamuse saamiseks ka Euroopa

Komisjonile. Samuti on selgitustaotlusele vastates oluline välja selgitada vastuses toodud seisukoha edaspidise rakendamisega

kaasnev ja selle mõju analüüsimine, kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis väljatöötatud õigusaktidest on paljud seotud

mitmesuguste toetuste andmisega.

Teadmiseks võetud

2. Eelnõu mõjuna keskvalitsuse töökorraldusele märgitakse seletuskirjas, et märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele kuluv

aeg sõltub muu hulgas pöördumise keerukusest ja mahust ning neile asutustele, kelle töökoormus on vastamisel suurem, on

muudatusel ulatuslikum mõju. Samuti on üheks ebasoovitava mõju riskiks vastuste kvaliteedi langus täiendava ajasurve tõttu. Selle

riski maandamiseks pakutakse välja seadusega ettenähtud tähtaja pikendamise võimalus. Tähtaja pikendamiste osakaalu võimaliku

suurenemise riski aitab seletuskirja kohaselt muu hulgas lahendada täiendavate töötajate palkamine. Seejuures märgitakse, et

seaduse rakendamisega võivad kaasneda kulud, mis kaasnevad täiendava inimressursi värbamisega valitsemisalades, kus

Mitte arvestatud: eelnõuga ette nähtud

muudatustega kaasnevad kulude

katmiseks tuleb asutusel leida rahalised

vahendid olemasolevast eelarvest.

2

märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise koormus on väga suur. Samas seaduse jõustumine on kavandatud üldises korras

ning seda õigustab põhimõtteliste muudatuste puudumine võrreldes varasemalt kehtinud korraga. 2 (2) Arvestades, et üldine suund

on riigi teenistujate arvu vähendamine, mitte suurendamine, ja et riigiasutused ei ole saanud oma eelarve koostamisel sellise

võimalusega arvestada, ei saa seda pakkuda vastuste kvaliteedi languse lahendamise võimalusena.

3. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kättesaadavust,

kiirendades vastamist isikute pöördumistele. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punkti 11.16. kohane eesmärk on

parandada lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti.

Selgitame: VVTP 2023-2027 punktis

11.16 kirjeldatud Vabariigi Valitsuse

eesmärk („Lühendame avaliku sektori

maksimaalse vastamise tähtaja seniselt

30-lt päevalt 15-le päevale.“) on üks

osa strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud

vajalikest muutustest („Parandame riigi

ja kohalike omavalitsuste üksuste

teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust

ning vaatame üle vastutuse

jaotumuse.“). Punktiga 11.16 on antud

justiitsministeeriumile ülesanne muuta

MSVS-i. Teine osa „Eesti 2035“

kirjeldatud vajalikest muutustest

seondub VVTP 2023-2027 eesmärgiga

11.15.

4. Seletuskirjas väljatoodud negatiivne mõju vastuste kvaliteedile ajasurve tõttu on oluline ebasoovitav mõju, mis võib viia

tegevusprogrammi eesmärgile vastupidisele tulemusele. Teadmiseks võetud

5. Kuna selgitustaotlusele tuleb vastata viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul, ehk 30 kalendripäeva puhul on

tegemist maksimumtähtajaga, siis juhul, kui see on võimalik, vastatakse kiiremini. Kehtiv seadus ei piira mingil viisil võimalust

vastata lühema aja jooksul.

Teadmiseks võetud

Siseministeerium

Siseministeerium kooskõlastab eelnõu märkides, et eelnõus väljapakutud lahendus võib suurendada nii halduskoormust kui

bürokraatiat ja seega võib lühema tähtaja kehtestamisega soovitud kasutegur muutuda näilikuks.

1. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 6 kohaselt on

vastamise esmaseks tähtajaks seatud viivitamatu vastamine. See tähendab, et isikule tuleb vastata väga lühikese aja jooksul, aega

viitmata. See on reegel, kuid selleks, et oleks mingi konkreetsem ajaline piir, on täiendavalt antud võimalus seda teha kuni 30

kalendripäeva. Erilise vajaduse korral võib vastata kahe kuu jooksul. Viivitamata vastamise põhimõte ei muutu, samuti ka see, et

erilise vajaduse korral võib vastamise tähtaega pikendada kahe kuuni. Leiame, et teenistujatele võib anda suunised asutusesiseste

korraldustega vastata pöördumistele 15 päeva jooksul, kuid mõistlik ei ole teha see kohustuslikuks. Sellest tulenevalt leiame, et

„viivitamata“ piiritlemine 15 kalendripäevaga ei ole vajalik.

Mitte arvestatud: asutusesisesete

suunist andmise võimalus ei ole seni

oodatud tulemuseni viinud.

2. Seletuskirja lk 4 on toodud aastast 2018 pärinev küsitlus. See on küll aastate tagune, kuid näitab, et ministeeriumides keskmiselt

võtab vastamine aega 22 päeva. Arvestada tuleb, et lähtutakse ju MSVS §-st 6, mis paneb esmalt kohustuse vastata viivitamatult.

Seletuskirjas märgitakse (lk 4 viimane lõik) muuseas lühidalt, et tuleks teha töökorralduslikke muudatusi ning alati ei pea vastama

asutuse juht.

Teadmiseks võetud

3

Siseministeeriumis suunatakse selgitustaotlused täitmiseks üldjuhul otse teenistujale, kes kootab vastuse ning sageli saadab vastuse

välja teenistuja ise või osakonna juhataja. Ministri 2 (4) või kantsleri allkirjastatud vastused on erandlikud. 2020. a sügisel sai

analüüsitud sama aasta juunis ja juulis Siseministeeriumile saadetud pöördumistele vastamise aeg. Kahe kuu statistika (keskmine)

näitas, et 54% pöördumistele vastati 25 kalendripäeva jooksul (sellest 45%-le vastati 15 kalendripäeva jooksul). Ka see näitab, et

vastamisega ei venitata, kuid vastuse koostamine suurel hulgal juhtudel on ajakulukam.

Leiame, et vastamiseks suunamise töövoo võimalik lühendamine või vastamise delegeerimine ei mõjuta vastuse koondamiseks

vajalikele ettevalmistustele vajaminevat aega. Tähtaja pikendamise teavitamisega seonduvad ettevalmistused ja teavitus ise võivad

tekitada omakorda täiendava halduskoormuse.

3. Ressursipuudusel või keerukamates küsimustes tekib juurde halduskoormust, kuna sellistel juhtudel tuleb pöördujale saata kiri

tähtaja pikendamise teavitusega. Nagu ka seletuskirjas on välja toodud, siis tihti tuleb selgitustaotlustele vastamiseks teha mitmete

normide omavaheliste seoste analüüs või täiendav lisateabe kogumine (nt täiendav kirjavahetus selgitustaotluse esitajaga, päringud

teistelt asutustelt, kohalikelt omavalitsustelt jmt) ning kaasata erinevate valdkondade esindajad, sh ka väljastpoolt asutust. Lisaks

muutub just ajaliselt keerukamaks asutusesisene kooskõlastamine olukorras, kus vastuse peab allkirjastama minister või kantsler.

Ka sellega võib kaasneda pöördujale kirja saatmine tähtaja pikendamise teavitusega, kusjuures „eriline vajadus“ võib antud juhul

olla mitmeti tõlgendatav.

Teadmiseks võetud

4. Siseministeeriumi valitsemisala asutused on aastaid otsinud kohti, kus kulusid kokku hoida ning oluliselt on vähenenud

isikkooseis. See tähendab ka seda, et teenistujate töölõigud on erinevad ning samu ülesandeid täitavaid teenistujad on võimalikult

vähe. Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamine nõuab sageli spetsiifilisi teadmisi. Seetõttu on tähtaja lühendamise korral üsna

keerukas saada õigeid vastuseid eelkõige puhkuste ajal, aga samuti ka muudel teenistuja äraolekutel (nt haigusleht, koolitused,

lähetus vmt). Kui eriteadmistega isik on eelnimetatud näidete tõttu tööülesannetest eemal, siis juba ainuüksi selline põhjus võib

kvalifitseeruda edaspidi „eriliseks vajaduseks“.

Teadmiseks võetud

5. Selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastatakse oma põhiülesannete täitmise kõrvalt. Teenistujatel ei ole korraga täitmisel mitte

üks või kaks pöördumist, vaid rohkem. Tähtaja lühendamisel võib kannatada kas põhiülesannete täitmise kvaliteet või märgukirjale

ja selgitustaotlusele sisukas vastamine. Mõlemad seetõttu, et taotlusele vastamine on surutud oluliselt lühemasse ajaperioodi ning

tähtaja pikendamine kahe kuuni saab siiski toimuda erilise vajaduse korral. Selliselt võib selgitustaotlustele vastamiseks antud

tähtaja lühendamine endaga kaasa tuua ajakriitilise olukorra, kus isikule tähtaegselt vastamiseks tuleb põhitööga seotud ülesannete

täitmine edasi lükata.

Teadmiseks võetud

6. MSVS taotlusele vastamise tähtaja pikendamise alus on nii kehtivas õiguses kui ka eelnõu kohaselt vastuse keerukus. Toome ka

näitena olukorra, kus on põhimõtteliselt mõistlikum põhjendatud juhul vastata mitmele taotlusele koos. Näiteks võib olla tegemist

taotlusega, millele tuleb vastata mitmes osas: avaliku teabe seaduses toodud teabenõudele (viivitamatult hiljemalt 5 tööpäeva

jooksul pikendamise võimalusega kokku kuni 15 tööpäeva), MSVS selgitustaotlusele ning ka isikuandmete kaitse üldmääruses

toodud andmesubjekti päringule (viivitamatult hiljemalt ühe kuu jooksul pikendamise võimalusega kuni kahe kuuni). Arusaadavalt,

kui on tegemist vaidega või kaebusega vms, ei saa vastamise tähtaegu nö ühildada. MSVS mõistes õigusselgituse andmine võib

aga olla arusaadavam koos sisulise vastuse andmisega näiteks andmesubjekti päringule. Samas, eelnõu kohase 15 kalendripäeva

pikendamise põhjenduseks ei saa olla üksnes eelnimetatu. Seega võib tekkida olukord (ja halduskoormus), kus ühele taotlusele

vastatakse mitmes jaos tähtaegade senisest suurema erisuse tõttu.

Teadmiseks võetud

7. Leiame, et eesmärgipärane on käsitleda laiemalt ka võimalikke eelnõuga kaasnevaid mõjusid, kuigi seletuskirjas on toodud, et

seaduseelnõu rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Käesolevas kirjas on esitatud mitmed

põhjused, mis kaasnevad selle eelnõu seadusena rakendamisel ning selgitustest nähtub, et need omavad asutuste tööle eelduslikult

Arvestatud: Ettepanekut arvestatakse

nimetatud ettepanekus VTK

menetlemise raames.

4

ka mõju. Väljatöötamiskavatsuses kaalutakse ka erinevaid alternatiive, kuidas kehtivat õigust paremini rakendada. Ehk aitab eelnõu

eesmärki täita ühe meetmena hoopis alusetute, pahatahtlike ja korduvate pöördumiste tagastamiseks õigusliku aluse loomine.

Vastavasisulise väljatöötamise kavatuste tegi Justiitsministeerium vanglate kontekstis (31.05.2023 nr 8-1/4006). Leiame, et

vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu VTK-s kirjeldatud probleemkohta tuleb vaadata laiemalt kogu avaliku sektori

kontekstis, mitte kitsalt vanglate ja kinnipeetavate kontekstis.

8. Seletuskirjas tuuakse esile, et seaduse rakendamisega võivad kaasneda kulud, mis kaasnevad täiendava inimressursi värbamisega

valitsemisalades, kus märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise koormus on väga suur. Märgime, et meie valitsemisala

asutused töötavad põhiülesannete täitmiseks nii väikses koosseisus kui võimalik. Võimalikku kulude suurust ning täiendava

inimressursi värbamise vajalikkust ei ole aga võimalik hinnata eelnõu kooskõlastamiseks ettenähtud aja jooksul.

Teadmiseks võetud

9. Planeeritud muudatuse tõttu võib tekkida olukord, kus tähtaja pikendamine ei ole erand, vaid reegel. See tähendab omakorda, et

pöördumistele vastamise asemel kulub teenistujate aeg osaliselt tähtaja pikendamise teavituste koostamisele. Arvesse tuleb võtta

ka maailmas ja ühiskonnas toimuvat. Seletuskirjas välja toodud vastamise statistika jääb viimaste aastate suurte kriiside eelsesse

aega. Kriiside kontekstis on aga pöördumiste hulk teatud valdkondades periooditi märkimisväärselt kasvanud.

Teadmiseks võetud

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit ei kooskõlasta eelnõu alljärgnevatel põhjustel:

1. Arusaamatuks jääb, millist seni lahendamata küsimust kooskõlastamiseks saadetud eelnõuga lahendatakse. Eelnõu seletuskirjast

selgub, et valdavale osale märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastatakse kiiremini kui 30 kalendripäeva ehk riigi ja kohaliku

omavalitsuse üksuse asutused järgivad seaduses sätestatud viivitamata vastamise kohustust ega venita põhjendamatult vastamisega.

Seletuskirjast nähtub, et kõigest vähene osa märgukirjadest ja selgitustaotlustest vajab vastamise tähtaja pikendamist. Seega näitab

praktika, et kehtiv regulatsioon on ennast õigustanud.

Selgitame: Kavandatud muudatuse

eesmärk on parandada riigi ja kohaliku

omavalitsuse üksuste teenuste

kättesaadavust, kiirendades vastamist

isikute pöördumistele

2. Arvestades kohalike omavalitsuste laia vastutusvaldkonda, saadetakse kohalikele omavalitsustele igapäevaselt palju märgukirju

ja selgitustaotlusi. Vastamistähtaja lühendamine 30 kalendripäevalt 15 kalendripäevale suurendaks teenistujate töökoormust, sest

lisaks pöördumiste paljususele, on pöördumised sageli keerukad ning vajavad vastamiseks täiendavat analüüsi, teabe kogumist ja

mitmete osapoolte kaasamist, mis omakorda nõuab aega.

Teadmiseks võetud

3. Märgime, et kirja sisu, teema olulisuse, muude tööülesannete või ka näiteks ametniku puhkuse, haiguse tõttu, ei pruugi olla

võimalust vastata eelnõuga kavandatava tähtaja jooksul. Vastamise tähtaja vähendamine toob kaasa keerukamatele ja

mahukamatele selgitustaotlustele vastamise tähtaja regulaarse pikendamise, sest tihti ei ole võimalik 15 kalendripäevaga sisulisi

seisukohti kujundada õige ja ammendava vastuse andmiseks. Pidev vastamistähtaegade pikendamine ning pikenduskirjade

koostamine pärsib asutuse efektiivset ressursikasutust ja toimimist ning toob kaasa täiendava töökoormuse ametnikele ja asutusele.

Vastamise tähtaja lühendamine võib tekitada ka olukorra, kus pöördumise esmase tähtaja jooksul lahendamise asemel kasutatakse

võimalust tähtaja pikendamiseks kuni kaheks kuuks.

Teadmiseks võetud

4. Kohalikud omavalitsused tegutsevad piiratud ressursi tingimustes ning märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastavad valdkonna

spetsialistid, kes vastava valdkonna asju sisuliselt menetlevad. Vastamitähtaja lühendamine 15 kalendripäevani toob kaasa ohu, et

haldusorganile esitatud taotluste menetlused venivad, sest spetsialist, kelle ülesanne on nt toimetuleku toetuse taotlust menetleda

(sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 2 kohaselt on menetluse tähtaeg 5 tööpäeva), on samaaegselt kohustatud ajalisest survest

tulenevalt vastama selgitustaotlusele. Seega võib kaasneda eelnõu vastuvõtmisega taotluste läbivaatamise ja menetluste tähtaegade

pikenemine, seda eriti menetluste puhul, kus seadusandja on sätestanud lühikesed tähtajad (nt ehitusseadustik (EhS) § 36 lg 2

ehitusteatise menetlus (10 kalendripäeva); EhS § 48 lg 2 kasutusteatise menetlus (10 kalendripäeva); EhS § 124 lg 3 puurkaevu või

-augu kooskõlastamine (10 tööpäeva); lastekaitse seadus § 29 lg 3 abivajava lapse juhtumikorralduse algatamine (10

Teadmiseks võetud

5

kalendripäeva)). Sellisel kujul ei toeta eelnõu eesmärki kiirendada menetluste läbiviimist, vaid vastupidiselt võib kaasa tuua senisest

veelgi pikemad taotluste läbivaatamise menetlusajad.

5. Eelnõu seletuskirja punktis 6.1.1. (lk 6) on märgitud, et „Samuti võib üksikutes asutustes osa töötajate koormus oluliselt

suureneda, mis toob kaasa täiendavate töötajate palkamise vajaduse. Eelduslikult on võimalik need olukorrad siiski lahendada

sisemiste ümberkorralduste ja tööprotsesside muutmise ja optimeerimisega.“ Meie hinnangul ei ole taolised eeldused asjakohased,

kuna ei tugine analüüsile. Sama hästi võib eeldada, et enamjaolt on avalikud teenistujad ülekoormatud. Pigem võib kinnitada, et

sisemiste ümberkorralduste, tööprotsesside muutmise ja optimeerimiste ressurss on ammendatud ja igasugune täiendav koormus

tekitab lisaressursside vajaduse.

Teadmiseks võetud

6. Arvestades paljude kohalike omavalitsuste piiratud ametkonda, kus tihti ongi valdkonna eest vastutav ainult üks ametnik, tekitab

vastamise tähtaja lühendamine olulisi probleeme asutuse igapäevatöö korraldamisel ja planeerimisel – võib kannatada vastuse

kvaliteet, pole aega infot koguda ja analüüsida. Kokkuvõttes kannatavad päringu esitaja huvid, kes ei saa põhjalikku ja kontrollitud

vastust. Näeme, et soovitud seadusemuudatus selle praeguses sõnastuses ja sisus teenib pelgalt kommunikatsioonilist eesmärk

avaliku sektori efektiivsuse tõstmise näitamiseks. Töö sisulist kvaliteeti ega paremat teenindamist seadusemuudatus ei taga.

Teadmiseks võetud

7. Eelnõu väljatöötamisel on jäetud tegemata sisuline mõjuanalüüs, milline mõju on muudatusel kohaliku omavalitsuse eelarvele.

Eelnõus on vastuoluliselt asutud seisukohale, et seaduse rakendamisega ei kaasne märkimisväärseid kulusid, samas mööndakse, et

seaduse rakendamisega kaasnevad kulud täiendava inimressursi värbamisega. Eelnõu ettevalmistajate meelest ei ole tegemist

märkimisväärse kuluga, samas kui täiendava töökoha loomine ja selle täitmine on oluline ja vägagi märkimisväärne lisakulu niigi

üha pingelisemaks muutuvale eelarvele. Eelnõu kohaselt täiendavaid vahendeid lisanduvate kulude katteks riigieelarves ette ei

nähta. Piiratud ressursi ning pingelise eelarve tingimustes on vahendite leidmine täiendava töökoha loomiseks ja pädeva töötaja

leidmiseks kulu, mille katmiseks vahendite leidmine on keeruline.

Selgitame: Märgukirjale vastamise

tähtaja lühendamisest tulenevad

täiendavate kulude suurus sõltub

konkreetse KOV või asutuse töö

eripärast ja vastuse menetlemise tähtaja

lühendamiseks vajalikest tegevustest.

Eelnõu koostajal ei ole võimalik eelnõu

menetlemise käigus kõikide asutuste

tegevusi ja selleks vajalikke kulutusi

ette näha.

8. Kuigi puuduvad ratsionaalsed põhjendused seni praktikas edukalt toiminud märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise

regulatsiooni muutmiseks, märgime, et siiski jääb arusaamatuks, miks ei ole analüüsitud ja kaalutud muid alternatiive (nt arvestada

vastamise tähtaega tööpäevades, mitte kalendripäevades nagu eelnõus), mis ühelt poolt oleks kantud eesmärgist kiirendada

vastamist, samas teiselt poolt arvestaks ka töökoormuse kasvu proportsionaalsust ning vähendaks ajalist ja finantsilist survet ning

panustaks enam vastuste kvaliteedile. Märgime samuti, et kohalikel omavalitsustel on võimalus oma sisemiste kordadega astuda

samme üldise vastamise tähtaja lühendamiseks. Näiteks Tallinn on omal algatusel võtnud eesmärgiks lühendada märgukirjadele ja

selgitustaotlustele vastamise üldist tähtaega 15 tööpäevale.

Selgitame: selline alternatiiv oli

kaalumisel eelmise MSVS eelnõu

menetlemise ajal, kuid jäi Riigikogu

menetluses kõrvale põhjusel, et

selgitustaotluse esitajal on keeruline

tööpäevade üle arvet pidada.

Alternatiivi on on kaalutud ka

juuresoleva eelnõu menetlemisel, kuid

poliitiliselt on otsustatud jääda VVTP-s

esitatud eesmärgi juurde.

Presidendi Kantselei

Toetame eelnõu seletuskirjas (lk 4) toodud Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumide arvamust, kes suhtusid

märgukirjade ja selgitustaotlustele vastamise tähtaja lühendamisele kriitiliselt. Leiame samuti, et vastamise tähtaja lühendamine Teadmiseks võetud

6

30-lt kalendripäevalt 15-le (sisaldab nii puhkepäevi, kui riigipühasid), suurendab oluliselt kirjadele vastavate töötajate ja ametnike

halduskoormust ega võimaldada neil kvaliteetselt täita oma põhiülesandeid. Kuna Vabariigi Presidendi ja tema kantselei poole

pöördutakse väga erinevaid valdkondi puudutavate probleemide ja küsimustega, samuti tehakse niinimetatud massipostitusi

(näiteks sajad arvamused mõne seaduse kohta), mis nõuavad vastajalt enam aega probleemiga tutvumiseks ja analüüsiks, siis

seaduseelnõus välja pakutud 15 kalendripäevane vastamise tähtaeg ei täida muudatuste eesmärki – parandada riigi ja kohaliku

üksuste teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Riigikogu Kantselei

Riigikogu töö eripärast lähtudes me ei toeta märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise tähtaja lühendamist. Enamjaolt on

väljatöötatud õigusakte ja eelnõusid puudutavatele kirjadele pädevad selgitusi jagama Riigikogu komisjonid. Komisjonide istungid

toimuvad kindla graafiku alusel (RKKTS § 47 lg 1 kohaselt üldjuhul E-N, üldjuhul ei toimu komisjonide istungeid ka Riigikogu

täiskogu töötsüklile järgneval nädalal). See tähendab, et sisuliselt kahe nädala jooksul peab valmima vastuse projekt, komisjon peab

jõudma seda arutada ja lõplik vastus jõutakse allkirjastada ja välja saata. Samal ajal võib vastuse koostamine olla aja- ja töömahukas,

vajada vastuseid partnerasutustelt ja arhiivilt, peab selguma, milliseid muudatusettepanekuid komisjon toetab vms. Enim

pöördumisi toovad kaasa just need eelnõud ja teemad, millega kaasnev töökoormus on ka Riigikogu-siseselt suurem, nt hulgaliste

muudatusettepanekute ja pikkade arutelude tõttu. Kiirustamise ja ajapuuduse korral võivad vastused muutuda vähem sisuliseks ja

rohkem formaalseks, mis on vastupidine kavandatavale eesmärgile tõsta teenuste kvaliteeti. Ehkki seadus võimaldab tähtaega

pikendada, on see mõeldud erandjuhuks, seega ei saa tähtaja pikendamine olla reegel. Tähtaja pikendamine suurendab ka

bürokraatiat ja töökoormust, sest isikut tuleb tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest teavitada. Alternatiivina teeme ettepaneku

säilitada Riigikogule suunatud kirjade puhul senine vastamistähtaeg erisusena

Mitte arvestatud: erisuse tegemiseks

puudub eristuv põhjendus.

EELNÕU

12.08.2024

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse muutmise seadus

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-

s 6 asendatakse tekstiosa „30 kalendripäeva“ tekstiosaga „15 kalendripäeva“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ........ ........................... 2023. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ........ ........................... 2023. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse muutmise eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse avalike teenuste kiirema kättesaadavuse eesmärgil märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust (MSVS),

lühendades märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega 30 kalendripäevalt 15

kalendripäevale.

Kehtiva MSVS järgi tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata viivitamata, kuid mitte

hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt

vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni, teavitades

märgukirja või selgitustaotluse esitajat tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.

Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata mitte hiljem

kui 15 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Säilib viivitamata vastamise kohustus ning

erilise vajaduse korral tähtaja pikendamise võimalus kuni kahe kuuni. Tähtaja pikendamisest ja

selle põhjusest tuleb märgukirja või selgitustaotluse esitajat teavitada.

Muudatus puudutab eelkõige riigi või kohaliku omavalituse üksuse asutusi, kuid märgukirja või

selgitustaotluse adressaadiks võib olla ka mittetulundusühing, sihtasutus, füüsilisest isikust

ettevõtja ja äriühing sellise teabe puhul, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse

eelarveliste vahendite kasutamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku

õiguse talituse nõunik Kaidi Meristo ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]) ning eelnõu

mõjuhinnangu on koostanud sama talituse nõunik Kadri Pungas ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 18. mail 2023 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks

2023–20271. Programmi punkt 11.16 sätestab: „Lühendame avaliku sektori maksimaalse

vastamistähtaja seniselt 30-lt päevalt 15-le päevale.“.

Eelnõuga muudetakse 2016. aasta 26. oktoobris jõustunud MSVS-i (RT I, 25.10.2016, 16)

redaktsiooni.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega.

1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe

2

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Kavandatud muudatuse eesmärk on parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste

kättesaadavust, kiirendades vastamist isikute pöördumistele, mis puudutavad asustuste või

organite töö korraldamist või valdkonna arengu kujundamist, avaliku elu või riigivalitsemisega

seotud teavet, teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või

lisateabe kogumist ning selgitusi asutuse poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja

asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse

kohta.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega

ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse MSVS §-i 6, vähendades märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise

maksimaalset tähtaega 30 kalendripäevalt 15 kalendripäevale.

Seaduse kehtiva redaktsiooni järgi tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata viivitamata,

kuid mitte hiljem, kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral

lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni, teavitades

märgukirja või selgitustaotluse esitajat tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.

Kavandatud muudatuse järgi tuleb endiselt märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata

viivitamata. 15 kalendripäeva on maksimaalne aeg, mille jooksul tuleb pöörduja küsimusele

vastata. Erilise vajaduse korral on võimalik tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Tähtaja

pikendamisest ja selle põhjusest tuleb märgukirja või selgitustaotluse esitajat teavitada.

MSVS näeb ette märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise kujul ette ühe haldustoimingu.

Üldseadusena reguleerib sellise toimingu sooritamise korda haldusmenetluse seadus2 (HMS),

mis konkreetseid tähtaegu haldusmenetluse läbiviimisele ei kehtesta (v.a vaidemenetlus).

Üldise põhimõttena sätestab HMS, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele (HMS § 5 lg 2), Menetlustoimingud tuleb teha viivitamata, kuid seaduses või määruses

sätestatud tähtaja jooksul (HMS § 5 lg 4). Need põhimõtted kehtivad ka selgitustaotlustele ja

märgukirjadele vastamisel. MSVS sätestab märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise

täpsema korra, sealhulgas sellistele pöördumistele vastamise tähtaja.

MSVS ei sätesta igasugusele pöördumisele vastamist. Haldusmenetluse käigus toimuv

infovahetus toimub HMS-iga reguleeritud üldises korras või vastavat menetlust reguleerivas

eriseaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.

Märgukiri on MSVS kohaselt isiku pöördumine, millega isik;

1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna

arengu kujundamiseks;

2 RT I, 03.02.2023, 14

3

2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet (MSVS § 2 lg 1).

Selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik:

1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi,

sünteesi või lisateabe kogumist;

2) taotleb õigusalase selgituse andmist riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse

väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate

õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (MSVS § 2 lg 2).

Kui pöördumises taotletakse avalikule teabele juurdepääsu võimaldamist, vastatakse

pöördumisele avaliku teabe seaduses3 (AvTS) sätestatud korras. Teabenõue tuleb täita

viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lg 1). Keerulisemate juhtumite

puhul on võimalik teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani (AvTS § 19).

Selgitustaotlusele ja märgukirjale vastamise tähtaja lühendamine4 oli planeeritud ka 2004.

aastal Riigikogu menetluses olevas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse eelnõu

(251 SE) esialgses tekstis, mille järgi märgukirjale või selgitustaotlusele tuli vastata viivitamata,

kuid mitte hiljem, kui 15 kalendripäeva jooksul selle saamisest (v.a õigusalased selgitused,

mille vastamise maksimaalne tähtaeg oli 1 kuu). Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise

keerukusest võis vastuse esitada kahe kuu jooksul selle saamisest. Lisaks vastamise tähtaja

muutmisele ühelt kuult 15 kalendripäevani täpsustati eelnõu ka haldusmenetlusele omase

viivitamatu vastamise kohustuse põhimõttega.

Riigikogu põhiseaduskomisjon vastamise tähtaja lühendamisega ei nõustunud ning muutis

eelnõu. Eelnõusse jäi viivitamata vastamise kohustuse põhimõte ja tähtaja pikendamise

võimalus, kuid seni kehtinud5 maksimaalse vastamise tähtaega ei muudetud. Küll aga täiendati

eelnõu tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest teavitamise kohustusega.

2018. aasta kevadel pöördus Eesti Tööandjate Keskliit valitsuse majandusarengu komisjoni

poole murega, et menetluslikud tähtajad on Eesti õiguses sätestatud liialt pikana. Muu hulgas

tegi liit ettepaneku lühendada selgitustaotlustele vastamise tähtaega seniselt 30 päevalt 14

päevale.

Enne asjakohase eelnõu ettevalmistamist uuris Justiitsministeerium selgitustaotlustele ja

märgukirjadele vastamise tegelikku praktikat6, küsides ministeeriumidelt ning Eesti Linnade ja

Valdade Liidult 2017. aastal ja 2018. a esimesel poolaastal esitatud selgitustaotluste ja

märgukirjade vastamise tegeliku tähtaja kohta. Samuti küsiti ministeeriumide ja liidu

seisukohta kavandatava muudatuse idee kohta. Saadud vastustest (Keskkonnaministeeriumi ja

Kultuuriministeeriumi dokumendihaldussüsteem sellist statistikat teha ei võimaldanud) selgus,

et ministeeriumide keskmine selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamise aeg on 22

kalendripäeva. Linnade ja valdade dokumendihaldussüsteem ei võimaldanud selgitustaotlusi ja 3 RT I, 07.03.2023, 11 4 Eelnõuga tunnistati kehtetuks avaldustele vastamise seadus (RT I 1994, 51, 857), mille järgi tuli märgukirjadele

ja avaldustele vastata hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse või märgukirja saabumisest. Täiendava uurimise

vajadusel võis tähtaega pikendada kahe kuuni. 5 Avaldustele vastamise seaduse § 3: „(1) Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on

kohustatud neile adresseeritud märgukirjad ja avaldused registreerima ja neile kirjalikult vastama hiljemalt ühe

kuu jooksul, arvates avalduse või märgukirja saabumisest. Täiendava uurimise vajadusel võivad riigiasutused,

kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud tähtaega pikendada kahe kuuni.“

6 Justiitsministeeriumi 07.01.2019 kiri nr 10-4/134-1. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/6162448

4

märgukirju teistest pöördumistest eristada ja küsitud statistikat anda. Tallinna linnal oli tema

andmetel võimalik 14 kalendripäeva jooksul vastata 77%-le neile esitatud märgukirjadest ja

selgitustaotlustest ning umbes 6%-l juhtudest vajas linn vastamiseks rohkem kui 30

kalendripäeva.

Ministeeriumid ja Eesti Linnade ja Valdade Liit tähtaja lühendamist ei toetanud, kuna

selgitustaotlustele vastamise kiirus sõltub selle keerukusastmest ja asutuse igapäevatöö

korraldusest. Tihti tuleb selgitustaotlustele vastamiseks teha mitmete normide omavaheliste

seoste analüüs või täiendav lisateabe kogumine (nt täiendav kirjavahetus selgitustaotluse

esitajaga, päringud teistelt asutustelt, kohalikelt omavalitsustelt jmt) ning kaasata erinevate

valdkondade esindajad, sh ka väljastpoolt asutust. Lühem tähtaeg takistab ajaplaneerimist oma

igapäevatöö korraldamisel ja mõjub seega ka põhitöö kvaliteedile. Vastamine 14 päeva jooksul

osutub keeruliseks olukorras, kus ühel ametnikul on vaja samaaegselt vastata mitmele kirjale,

sh teabenõudele, millele tuleb vastata 5 tööpäeva jooksul.

Samuti tõid ministeeriumid oma seisukohtades välja, et MSVS § 6 kohaselt on asutustel

kohustus vastata selgitustaotlustele ja märgukirjadele viivitamata, mistõttu maksimaalset

tähtaega ei ole vaja muuta. Pikema tähtaja säilimine jätaks aega keerulisemate selgitustaotluste

analüüsiks ning säästaks aega tähtaja pikendamise teavituse koostamise arvelt. Isiku

teavitamine tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest suurendaks veelgi bürokraatiat.

MKM toetas tähtaja lühendamist märgukirjade ja nende selgitustaotluste osas, kus selgitust

küsitakse õigusaktis sisalduva normi kohta (MSVS § 2 lg 2 p 2). Selgitustaotlus, millele

vastamine nõuab teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist (MSVS § 2 lg 2 p 1), on

oluliselt töömahukam tegevus, mistõttu vastamise tähtaega on vaja tihtipeale pikendada.

Arvestades MSVS §-s 6 sätestatud viivitamata vastamise kohustuse põhimõtet ja asjaolu, et

adressaadile säilib võimalus pikendada keerukamatel juhtudel selgitustaotlusele ja märgukirjale

vastamise tähtaega, peaks 15 kalendripäevasest vastamistähtajast enamikel juhtudel piisama.

Ka senine praktika märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisel annab aluse arvata, et

mõningate töökorralduslike muudatustega on pöördumistele vastamine 15 kalendripäeva

jooksul võimalik. Selgitustaotluste vastamise aeg sõltub lisaks küsimuse keerukusest suuresti

ka asutuse sisesest töökorraldusest. Muu hulgas sellest, kui pikk on kirjade töövoog (nii

sissetulevate kirjade tee pikkus vastajani kui ka väljaminevate kirjade kooskõlastajate ring ning

allkirjastaja isik). Seadus ei nõua, et kirjadele vastab asutuse juht. Seega saab asutustes, kus

märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamine on asutuse juhi ülesanne, töövoogu lühendada

pöördumistele vastamise delegeerimisega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

5

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju riigivalitsemisele

Kavandatav muudatus mõjutab kahte sihtrühma:

1) Isikud, kes pöörduvad asutuste poole märgukirjades ja selgitustaotlustes. Kogu

elanikkonnaga võrreldes on tegemist väikese sihtrühmaga.

2) Märgukirjade ja selgitustaotluste adressaadid ehk riigi-, kohaliku omavalitsuse või muu

avalik-õigusliku juriidilise isiku asutused, organid, ametnikud, töötajad või

kollegiaalorgani liikmed. Muudatus puudutab seega kõikide avaliku sektori asutuste

neid ametnikke ja töötajaid, kelle ülesannete hulka kuulub märgukirjadele ja

selgitustaotlustele vastamine ja/või selleks sisendi andmine. Sihtrühma täpset suurust ei

saa hinnata, sest nii pöördumiste maht kui ka tööprotsessid märgukirjadele ja

selgitustaotlustele vastamisel on asutuste lõikes erinevad.

Muudatus avaldab mõju keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele,

avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile ning avalikkuse usaldusele riigiasutuste

tegevuse suhtes.

6.1.1. Mõju keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele

Muudatustel on mõju avaliku sektori asutuste töökorraldusele märgukirjadele ja

selgitustaotlustele vastamisel, mida tuleb teha senisest lühema lõpptähtajaga. Mõju ulatus 2.

sihtrühmale (avaliku sektori asutused) on keskmine (st eeldab mõningaid ümberkorraldusi ja

kohanemist), erinedes mõneti asutuste lõikes sõltuvalt laekuvate pöördumiste mahust.

Peamiseks töökorralduslikuks muudatuseks, mis puudutab tervet sihtrühma, on vajadus

sisemine kord viia vastavusse uue nõudega. Samas ei kaasne sihtrühmale olulisi

kohanemisraskusi, sest ka praegu on asutustel kohustus vastata märgukirjadele ja

selgitustaotlustele viivitamata. Teatavad kohanemisraskused lühema tähtajaga toimetulekuks

avalduvad eelkõige olukordades, kus märgukirjade ja selgitustaotluste maht ja neile vastavate

ametnike ja töötajate töökoormus on suur. 2019. aasta alguses Justiitsministeeriumi poolt

kogutud andmetest selgus, et keskmiselt kulus ministeeriumidel märgukirjadele ja

selgitustaotlustele vastamiseks 22 kalendripäeva. Praktika näitab seega, et 15 kalendripäeva

nõue koos tähtaja pikendamise võimalusega eeldab asutustelt mõningate töökorralduslike

muudatuste tegemist, et märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele kuluvat aega

lühendada.

Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele kuluv aeg sõltub nii pöördumise keerukusest

ja mahust, asutuse töökoormusest (sh pöördumiste arvust) kui ka asutusesisesest

töökorraldusest kirjadele vastamisel (sh kooskõlastamise ja allkirjastamise praktika).

Asutustele, kus laekuvate märgukirjade ja selgitustaotluste arv on suurem ja seega ka

töökoormus neile vastamisel suurem, on muudatusel ulatuslikum mõju. Ebasoovitava mõju

riskina võib suureneda tähtaja pikendamiste osakaal selgitustaotlustele ja märgukirjadele

vastamisel, sest praktikas ei suudeta lühema tähtajaga toime tulla. Samuti võib üksikutes

asutustes osa töötajate koormus oluliselt suureneda, mis toob kaasa täiendavate töötajate

palkamise vajaduse. Riski saab leevendada osades asutustes sisemiste ümberkorralduste ja

tööprotsesside muutmise ja optimeerimise abil, kuid see pole võimalik nendes asutustes, kus

pöördumistele vastamise protsessid juba on muudetud võimalikult efektiivseks. Lisaks on

6

üheks ebasoovitava mõju riskiks vastuste kvaliteedi langus täiendava ajasurve tõttu. Seda riski

aitab maandada seadusega ettenähtud tähtaja pikendamise võimalus, mis aitab tagada vastuste

kvaliteeti ka keerukamate pöördumiste puhul. Tähtaja pikendamine toob kaasa täiendava

ajakulu, kuid see mõju on väga vähene, sest piirdub pöördujale kirja saatmisega tähtaja

pikendamise kohta.

Mõju avaldumise sagedus asutuste jaoks on suurem uue tähtajanõudega kohanemise perioodil

ning sõltub märgukirjade ja selgitustaotluste laekumise sagedusest. Mida sagedamini laekuvad

pöördumised, seda sagedamini võib muudatusega kohanemise perioodil tekkida olukordi, mis

eeldavad asutustelt senise töökorralduse korrigeerimist.

6.1.2. Mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile ning avalikkuse

usaldusele riigiasutuste tegevuse vastu

Sihtrühmale 1 (märgukirjade ja selgitustaotluste koostajad) avaldab muudatus mõju eelkõige

avalike teenuste parema (senisest kiirema) kättesaadavuse näol, millega kaasneb teatav

usalduse kasv riigi ja ametkonna tegevuse suhtes. Sihtrühmale 2 (avaliku sektori asutused)

avaldub kaudne mõju usalduse suurenemise ja avaliku sektori maine tõusuga.

Mõju ulatus on pigem väike, sest tõenäoliselt ei toimu sihtrühma käitumises muutusi. Nii mõju

ulatus kui ka avaldumise sagedus sõltuvad sellest, kui tihti sihtrühma kuuluv isik asutuste poole

pöördub: mida sagedamini on isikul positiivne (kiire ja professionaalne) kokkupuude avaliku

sektori asutustega, seda tõenäolisemalt suureneb ka tema usaldus riigi vastu. Ebasoovitava mõju

riskina võib lühema tähtaja tõttu langeda märgukirjadele ja selgitustaotlustele antavate vastuste

kvaliteet, mis vastupidiselt oodatule võib langetada avalike teenuste kvaliteeti ja avalikkuse

usaldust riigi tegevuse suhtes. Selle riski maandamiseks saavad asutused kasutada tähtaja

pikendamise võimalust, et tagada keerukamate pöördumiste korral vastuse piisav põhjalikkus

ja kvaliteet.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega märkimisväärseid kulusid.

Seaduse rakendamisega võivad kaasneda kulud, mis kaasnevad täiendava inimressursi

värbamisega valitsemisalades, kus märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise koormus on

väga suur. Võimalikud kaasnevad kulud kaetakse asutuste eelarvest.

8. Rakendusaktid

MSVS ei sisalda volitusnorme rakendusaktide andmiseks. Uusi rakendusakte eelnõuga ei

kavandata.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaja

lühendamine ei too endaga kaasa põhimõttelisi muudatusi võrreldes varasemalt kehtinud

korraga. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et vastata tuleb viivitamata ning keerulisemate

pöördumiste puhul jääb võimalus vastamise tähtaja pikendamiseks. Seetõttu ei ole tarvis

lisaaega muudatustega tutvumiseks ning seaduse jõustumine tavakorras on õigustatud.

7

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse andmiseks Vabariigi Presidendi Kantseleile, Õiguskantsleri

Kantseleile, Riigikohtule ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkustega. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Eelnõu kohta esitasid eriarvamuse või tegid täiendavaid ettepanekuid Eesti Linnade ja Valdade

Liit, Presidendi Kantselei ja Riigikogu Kantselei.

Laekunud märkused ja ettepanekud on koondatud seletuskirja lisas olevasse

kooskõlastustabelisse.