Kiri

EELNÕU

01.08.2023

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse muutmise seadus

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

§- s 6 asendatakse tekstiosa „30 kalendripäeva“ tekstiosaga „15 kalendripäeva“.

1

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse muutmise eelnõu

seletuskiri

01.08.2023

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse avalike teenuste kiirema kättesaadavuse eesmärgil märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust (MSVS),

lühendades märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega 30 kalendripäevalt 15

kalendripäevale.

Kehtiva MSVS järgi tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata viivitamata, kuid mitte

hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt

vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni, teavitades

märgukirja või selgitustaotluse esitajat tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.

Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata mitte hiljem

kui 15 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Säilib viivitamata vastamise kohustus ning

erilise vajaduse korral tähtaja pikendamise võimalus kuni kahe kuuni. Tähtaja pikendamisest ja

selle põhjusest tuleb märgukirja või selgitustaotluse esitajat teavitada.

Muudatus puudutab eelkõige riigi või kohaliku omavalituse üksuse asutusi, kuid märgukirja või

selgitustaotluse adressaadiks võib olla ka mittetulundusühing, sihtasutus, füüsilisest isikust

ettevõtja ja äriühing sellise teabe puhul, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse

eelarveliste vahendite kasutamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku

õiguse talituse nõunik Kaidi Meristo ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]) ning eelnõu

mõjuhinnangu on koostanud sama talituse nõunik Kadri Pungas ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 18. mail 2023 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks

2023–20271. Programmi punkt 11.16 sätestab: „Lühendame avaliku sektori maksimaalse

vastamistähtaja seniselt 30-lt päevalt 15-le päevale.“.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe

2

2. Seaduse eesmärk

Kavandatud muudatuse eesmärk on parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste

kättesaadavust, kiirendades vastamist isikute pöördumistele, mis puudutavad asustuste või

organite töö korraldamist või valdkonna arengu kujundamist, avaliku elu või riigivalitsemisega

seotud teavet, teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või

lisateabe kogumist ning selgitusi asutuse poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja

asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse

kohta.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega

ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse MSVS §-i 6, vähendades märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise

maksimaalset tähtaega 30 kalendripäevalt 15 kalendripäevale.

Seaduse kehtiva redaktsiooni järgi tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata viivitamata,

kuid mitte hiljem, kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral

lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni, teavitades

märgukirja või selgitustaotluse esitajat tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.

Kavandatud muudatuse järgi tuleb endiselt märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata

viivitamata. 15 kalendripäeva on maksimaalne aeg, mille jooksul tuleb pöörduja küsimusele

vastata. Erilise vajaduse korral on võimalik tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Tähtaja

pikendamisest ja selle põhjusest tuleb märgukirja või selgitustaotluse esitajat teavitada.

MSVS näeb ette märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise kujul ette ühe haldustoimingu.

Üldseadusena reguleerib sellise toimingu sooritamise korda haldusmenetluse seadus2 (HMS),

mis konkreetseid tähtaegu haldusmenetluse läbiviimisele ei kehtesta (v.a vaidemenetlus).

Üldise põhimõttena sätestab HMS, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele (HMS § 5 lg 2), Menetlustoimingud tuleb teha viivitamata, kuid seaduses või määruses

sätestatud tähtaja jooksul (HMS § 5 lg 4). Need põhimõtted kehtivad ka selgitustaotlustele ja

märgukirjadele vastamisel. MSVS sätestab märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise

täpsema korra, sealhulgas pöördumistele vastamise tähtaja.

MSVS ei sätesta igasugusele pöördumisele vastamist. Haldusmenetluse käigus toimuv

infovahetus toimub HMS-iga reguleeritud üldises korras või vastavat menetlust reguleerivas

eriseaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.

Märgukiri on MSVS kohaselt isiku pöördumine, millega isik;

1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna

arengu kujundamiseks;

2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet (MSVS § 2 lg 1).

Selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik:

2 RT I, 03.02.2023, 14

3

1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi,

sünteesi või lisateabe kogumist;

2) taotleb õigusalase selgituse andmist riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse

väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate

õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (MSVS § 2 lg 2).

Kui pöördumises taotletakse avalikule teabele juurdepääsu võimaldamist, vastatakse

pöördumisele avaliku teabe seaduses3 (AvTS) sätestatud korras. Teabenõue tuleb täita

viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lg 1). Keerulisemate juhtumite

puhul on võimalik teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani (AvTS § 19).

Sarnaselt 2004. aastal Riigikogus menetletud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

seaduse eelnõuga4 (251 SE) on ka siinses eelnõus tähtaja määramisel lähtutud

kalendripäevadest. Mida lühem on vastajale antud tähtaeg, seda olulisem on, et vastaja saaks

talle antud aega reaalselt vastuse menetlemiseks kasutada. Riigi või kohaliku omavalituse

üksuse asutuste ametnikud ja töötajad menetlevad vastuseid esitatud pöördumistele

kalendripäevadel. Et vastamise tähtaeg ei sõltuks sellest, millises perioodis5 selgitustaotlus või

märgukiri asutusele esitatakse, on eelnõus vastamise maksimaalne tähtaeg esitatud

kalendripäevades.

Selgitustaotlusele ja märgukirjale vastamise tähtaja lühendamine6 oli planeeritud ka 2004.

aastal Riigikogu menetluses olevas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse eelnõu

(251 SE) esialgses tekstis, mille järgi märgukirjale või selgitustaotlusele tuli vastata viivitamata,

kuid mitte hiljem, kui 15 kalendripäeva jooksul selle saamisest (v.a õigusalased selgitused,

mille vastamise maksimaalne tähtaeg oli 1 kuu). Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise

keerukusest võis vastuse esitada kahe kuu jooksul selle saamisest. Lisaks vastamise tähtaja

muutmisele ühelt kuult 15 kalendripäevani täpsustati eelnõu ka haldusmenetlusele omase

viivitamatu vastamise kohustuse põhimõttega.

Riigikogu põhiseaduskomisjon vastamise tähtaja lühendamisega ei nõustunud ning muutis

eelnõu. Eelnõusse jäi viivitamata vastamise kohustuse põhimõte ja tähtaja pikendamise

võimalus, kuid seni kehtinud7 maksimaalse vastamise tähtaega ei muudetud. Küll aga täiendati

eelnõu tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest teavitamise kohustusega.

2018. aasta kevadel pöördus Eesti Tööandjate Keskliit valitsuse majandusarengu komisjoni

poole murega, et menetluslikud tähtajad on Eesti õiguses sätestatud liialt pikana. Muu hulgas

3 RT I, 07.03.2023, 11 4 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus 251 SE, algatatud 09.02.2004. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b7e947c-8cfb-3585-8a35-317a31b53505/margukirjale-ja-

selgitustaotlusele-vastamise-seadus 5 Kalendripäevades tähtaega arvestades võib nt jõulude ajal jääda pöördumisele vastamiseks 4 kalendripäeva

vähem, võidupüha ja jaanipäeva ajal 2 kalendripäeva vähem. 6 Eelnõuga tunnistati kehtetuks avaldustele vastamise seadus (RT I 1994, 51, 857), mille järgi tuli märgukirjadele

ja avaldustele vastata hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse või märgukirja saabumisest. Täiendava uurimise

vajadusel võis tähtaega pikendada kahe kuuni. 7 Avaldustele vastamise seaduse § 3: „(1) Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on

kohustatud neile adresseeritud märgukirjad ja avaldused registreerima ja neile kirjalikult vastama hiljemalt ühe

kuu jooksul, arvates avalduse või märgukirja saabumisest. Täiendava uurimise vajadusel võivad riigiasutused,

kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud tähtaega pikendada kahe kuuni.“

4

tegi liit ettepaneku lühendada selgitustaotlustele vastamise tähtaega seniselt 30 päevalt 14

päevale.

Enne asjakohase eelnõu ettevalmistamist uuris Justiitsministeerium selgitustaotlustele ja

märgukirjadele vastamise tegelikku praktikat8, küsides ministeeriumidelt ning Eesti Linnade ja

Valdade Liidult 2017. aastal ja 2018. a esimesel poolaastal esitatud selgitustaotluste ja

märgukirjade vastamise tegeliku tähtaja kohta. Samuti küsiti ministeeriumide ja liidu

seisukohta kavandatava muudatuse idee kohta. Saadud vastustest (Keskkonnaministeeriumi ja

Kultuuriministeeriumi dokumendihaldussüsteem sellist statistikat teha ei võimaldanud) selgus,

et ministeeriumide keskmine selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamise aeg on 22

kalendripäeva. Linnade ja valdade dokumendihaldussüsteem ei võimaldanud selgitustaotlusi ja

märgukirju teistest pöördumistest eristada ja küsitud statistikat anda. Tallinna linnal oli tema

andmetel võimalik 14 kalendripäeva jooksul vastata 77%-le neile esitatud märgukirjadest ja

selgitustaotlustest ning umbes 6%-l juhtudest vajas linn vastamiseks rohkem kui 30

kalendripäeva.

Ministeeriumid ja Eesti Linnade ja Valdade Liit tähtaja lühendamist ei toetanud, kuna

selgitustaotlustele vastamise kiirus sõltub selle keerukusastmest ja asutuse igapäevatöö

korraldusest. Tihti tuleb selgitustaotlustele vastamiseks teha mitmete normide omavaheliste

seoste analüüs või täiendav lisateabe kogumine (nt täiendav kirjavahetus selgitustaotluse

esitajaga, päringud teistelt asutustelt, kohalikelt omavalitsustelt jmt) ning kaasata erinevate

valdkondade esindajad, sh ka väljastpoolt asutust. Lühem tähtaeg takistab ajaplaneerimist oma

igapäevatöö korraldamisel ja mõjub seega ka põhitöö kvaliteedile. Vastamine 14 päeva jooksul

osutub keeruliseks olukorras, kus ühel ametnikul on vaja samaaegselt vastata mitmele kirjale,

sh teabenõudele, millele tuleb vastata 5 tööpäeva jooksul.

Samuti tõid ministeeriumid oma seisukohtades välja, et MSVS § 6 kohaselt on asutustel

kohustus vastata selgitustaotlustele ja märgukirjadele viivitamata, mistõttu maksimaalset

tähtaega ei ole vaja muuta. Pikema tähtaja säilimine jätaks aega keerulisemate selgitustaotluste

analüüsiks ning säästaks aega tähtaja pikendamise teavituse koostamise arvelt. Isiku

teavitamine tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest suurendaks veelgi bürokraatiat.

MKM toetas tähtaja lühendamist märgukirjade ja nende selgitustaotluste osas, kus selgitust

küsitakse õigusaktis sisalduva normi kohta (MSVS § 2 lg 2 p 2). Selgitustaotlus, millele

vastamine nõuab teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist (MSVS § 2 lg 2 p 1), on

oluliselt töömahukam tegevus, mistõttu vastamise tähtaega on vaja tihtipeale pikendada.

Arvestades MSVS §-s 6 sätestatud viivitamata vastamise kohustuse põhimõtet ja asjaolu, et

adressaadile säilib võimalus pikendada keerukamatel juhtudel selgitustaotlusele ja märgukirjale

vastamise tähtaega, peaks 15 kalendripäevasest vastamistähtajast enamikel juhtudel piisama.

Ka senine praktika märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisel annab aluse arvata, et

mõningate töökorralduslike muudatustega on pöördumistele vastamine 15 kalendripäeva

jooksul võimalik. Selgitustaotluste vastamise aeg sõltub lisaks küsimuse keerukusest suuresti

ka asutuse sisesest töökorraldusest. Muu hulgas sellest, kui pikk on kirjade töövoog (nii

sissetulevate kirjade tee pikkus vastajani kui ka väljaminevate kirjade kooskõlastajate ring ning

allkirjastaja isik). Seadus ei nõua, et kirjadele vastab asutuse juht. Seega saab asutustes, kus

märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamine on asutuse juhi ülesanne, töövoogu lühendada

pöördumistele vastamise delegeerimisega.

8 Justiitsministeeriumi 07.01.2019 kiri nr 10-4/134-1. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/6162448

5

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju riigivalitsemisele

Kavandatav muudatus mõjutab kahte sihtrühma:

1) Isikud, kes pöörduvad asutuste poole märgukirjades ja selgitustaotlustes. Kogu

elanikkonnaga võrreldes on tegemist väikese sihtrühmaga.

2) Märgukirjade ja selgitustaotluste adressaadid ehk riigi-, kohaliku omavalitsuse või muu

avalik-õigusliku juriidilise isiku asutused, organid, ametnikud, töötajad või

kollegiaalorgani liikmed. Muudatus puudutab seega kõikide avaliku sektori asutuste

neid ametnikke ja töötajaid, kelle ülesannete hulka kuulub märgukirjadele ja

selgitustaotlustele vastamine ja/või selleks sisendi andmine. Eelduslikult on tegemist

keskmise suurusega sihtrühmaga.

Muudatus avaldab mõju keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele,

avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile ning avalikkuse usaldusele riigiasutuste

tegevuse suhtes.

6.1.1. Mõju keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele

Muudatustel on mõju avaliku sektori asutuste töökorraldusele märgukirjadele ja

selgitustaotlustele vastamisel, mida tuleb teha senisest lühema lõpptähtajaga. Mõju ulatus 2.

sihtrühmale (avaliku sektori asutused) on keskmine või väike, erinedes mõneti asutuste lõikes

sõltuvalt laekuvate pöördumiste mahust.

Peamiseks töökorralduslikuks muudatuseks, mis puudutab tervet sihtrühma, on vajadus

sisemine kord viia vastavusse uue nõudega. Samas ei kaasne sihtrühmale olulisi

kohanemisraskusi, sest ka praegu on asutustel kohustus vastata märgukirjadele ja

selgitustaotlustele viivitamata. Teatavad kohanemisraskused lühema tähtajaga toimetulekuks

avalduvad eelkõige olukordades, kus märgukirjade ja selgitustaotluste maht ja neile vastavate

ametnike ja töötajate töökoormus on suur. 2019. aasta alguses Justiitsministeeriumi poolt

kogutud andmetest selgus, et keskmiselt kulus ministeeriumidel märgukirjadele ja

selgitustaotlustele vastamiseks 22 kalendripäeva. Praktika näitab seega, et 15 kalendripäeva

nõue koos tähtaja pikendamise võimalusega eeldab asutustelt mõningate töökorralduslike

muudatuste tegemist, et märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele kuluvat aega

lühendada.

Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele kuluv aeg sõltub nii pöördumise keerukusest

ja mahust, asutuse töökoormusest (sh pöördumiste arvust) kui ka asutusesisesest

töökorraldusest kirjadele vastamisel (sh kooskõlastamise ja allkirjastamise praktika).

6

Asutustele, kus laekuvate märgukirjade ja selgitustaotluste arv on suurem ja seega ka

töökoormus neile vastamisel suurem, on muudatusel ulatuslikum mõju. Ebasoovitava mõju

riskina võib suureneda tähtaja pikendamiste osakaal selgitustaotlustele ja märgukirjadele

vastamisel, sest praktikas ei suudeta lühema tähtajaga toime tulla. Samuti võib üksikutes

asutustes osa töötajate koormus oluliselt suureneda, mis toob kaasa täiendavate töötajate

palkamise vajaduse. Eelduslikult on võimalik need olukorrad siiski lahendada sisemiste

ümberkorralduste ja tööprotsesside muutmise ja optimeerimisega. Samuti on üheks

ebasoovitava mõju riskiks vastuste kvaliteedi langus täiendava ajasurve tõttu. Seda riski aitab

maandada seadusega ettenähtud tähtaja pikendamise võimalus, mis aitab tagada vastuste

kvaliteeti ka keerukamate pöördumiste puhul.

Mõju avaldumise sagedus asutuste jaoks on suurem uue tähtajanõudega kohanemise perioodil

ning sõltub märgukirjade ja selgitustaotluste laekumise sagedusest. Mida sagedamini laekuvad

pöördumised, seda sagedamini võib muudatusega kohanemise perioodil tekkida olukordi, mis

eeldavad asutustelt senise töökorralduse korrigeerimist.

6.1.2. Mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile ning avalikkuse

usaldusele riigiasutuste tegevuse vastu

Sihtrühmale 1 (märgukirjade ja selgitustaotluste koostajad) avaldab muudatus mõju eelkõige

avalike teenuste parema (senisest kiirema) kättesaadavuse näol, millega kaasneb teatav

usalduse kasv riigi tegevuse vastu. Sihtrühmale 2 (avaliku sektori asutused) avaldub kaudne

mõju usalduse suurenemise ja avaliku sektori maine tõusuga.

Mõju ulatus on pigem väike, sest tõenäoliselt ei toimu sihtrühma käitumises muutusi. Nii mõju

ulatus kui ka avaldumise sagedus sõltuvad sellest, kui tihti sihtrühma kuuluv isik asutuste poole

pöördub: mida sagedamini on isikul positiivne (kiire ja professionaalne) kokkupuude avaliku

sektori asutustega, seda tõenäolisemalt suureneb ka tema usaldus riigi vastu. Ebasoovitava mõju

riskina võib lühema tähtaja tõttu langeda märgukirjadele ja selgitustaotlustele antavate vastuste

kvaliteet, mis vastupidiselt oodatule võib langetada avalike teenuste kvaliteeti ja avalikkuse

usaldust riigi tegevuse suhtes. Selle riski maandamiseks saavad asutused kasutada tähtaja

pikendamise võimalust, et tagada keerukamate pöördumiste korral vastuse piisav põhjalikkus

ja kvaliteet.

7. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega märkimisväärseid kulusid.

Seaduse rakendamisega võivad kaasneda kulud, mis kaasnevad täiendava inimressursi

värbamisega valitsemisalades, kus märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise koormus on

väga suur.

8. Rakendusaktid

Rakendusakte eelnõuga ei kavandata.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaja

lühendamine ei too endaga kaasa põhimõttelisi muudatusi võrreldes varasemalt kehtinud

7

korraga. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et vastata tuleb viivitamata ning keerulisemate

pöördumiste puhul jääb võimalus vastamise tähtaja pikendamiseks. Seetõttu ei ole tarvis

lisaaega muudatustega tutvumiseks ning seaduse jõustumine tavakorras on õigustatud.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele

ja Riigikantseleile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Vabariigi Presidendi Kantseleile, Õiguskantsleri

Kantseleile, Riigikohtule ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: Riigikohus Riigikogu Vabariigi Presidendi Kantselei Õiguskantsleri Kantselei Riigikontroll Eesti Linnade ja Valdade Liit Kaidi Meristo 54200081 [email protected]

Meie 10.08.2023 nr 8-1/5424