Üldkäskkiri

0

1

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

2

3

3-188 25.08.2024 Üldkäskkiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MART NIELSEN PNOEE-37008200210 2024-08-25 14:31:09

Lisa 1 Hankelepingu projekt.pdf

Lisa 1. HANKELEPINGU projekt

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT või tellija), registrikood

70008440, aadress Mäealuse 2/2, 12618, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel peadirektor …

ja

… (täitja), registrikood ……..….., aadress……., keda esindab seaduse alusel/ volikirja alusel …….

1 Üldandmed

1.1 Lepingu sõlmimise alus: riigihange "Rahvastikuregistri andmelao lahendus" (viitenumber

282515).

1.2 Rahastamisallikas: Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud Siseministeeriumi valdkondliku

digipöörde 2023-2024 algatuse „RR Andmelao lahenduse II etapp“ vahendid, toetuse kood

1S40-RF21-01212-RR4 (projekti nr 2021-2027.1.02.23-0012).

1.3 Poolte lepingulised kontaktisikud on:

1.3.1 Tellija kontaktisik …………., e-post ………., tel. ….…. või tema asendaja;

1.3.2 Täitja kontaktisik ………...…., e-post …….…., tel. ……...;

1.4 Lepingu lahutamatuks osadeks on järgnevad lisad:

1.4.1 Lisa 1.1 – SMIT käsunduslepingu üldtingimused;

1.4.2 Lisa 1.2 – ÜVA vorm;

1.4.3 Lisa 2 – Tehniline kirjeldus; 1.4.4 Lisa 2.1 – Logimise nõuded;

1.4.5 Lisa 2.2 – Lähtekoodi halduse ja ehitamise nõuded;

1.4.6 Lisa 2.3 – Nõuded dokumentatsioonile;

1.4.7 Lisa 2.4 – Rakendustevahelised integratsioonipõhimõtted;

1.4.8 Lisa 2.5 – Tehnilised nõuded tarkvaralahendustele;

1.4.9 Lisa 2.6 – Kodukord;

1.4.10 Lisa 3 – Täitja pakkumus;

1.4.11

1.5 Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke

alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud

teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.

1.6 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatud lepingu tõlgendamise

reeglitest ning prioriteetsuselt hankelepingust ning seejärel käsunduslepingu üldtingimustest.

Kui hankelepingus ei ole välistusi üldtingimustest, siis kohaldatakse üldtingimustes

sätestatut.

2 Lepingu ese

2.1. Täitja teostab koostöös tellija ja/või tema määratud arendusmeeskonnaga………. töid

(edaspidi ka teenus või tööd) ning tellija tasub nõuetekohaselt teostatud töö eest.

2.2. Lepingu kogumaksumus on maksimaalselt … eurot, millele lisandub käibemaks.

Kogumaksumus sisaldab ka kõiki intellektuaalomandiga seotud tasusid.

2.3. Täitja tagab lepingu kogumahu lepingukohase täitmise 12 kuu jooksul alates töödega

alustamisest.

2.4. Täitja meeskonna tööde maksimaalne maht:

2(5)

Meeskonnaliige ja roll Igakuine

orienteeruv

töövoog

töötundides

Maksimaalne

töötundide maht

kokku

Töötunni

hind km-ta

(pakkumus

est)

Meeskonnaliik

me töö

maksimaalne

hind kokku km-

ta

1 Juhtiv tarkvara arendaja või

tarkvaraarhitekt

80 800

2 Andmelao arendaja 110 1100

3 Tableau aruannete arendaja 90 900

4 IT-analüütik 120 1200

3. Lepingu täitmine

3.1 Täitja alustab lepingu täitmist esimesel võimalusel pärast selle sõlmimist, kuid mitte hiljem

kui 10 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates.

3.2 Tellija annab täitjale teada lepingu täitmise algustähtaja e-kirja teel. Tellijal on õigus

ühepoolselt nimetatud tähtaega edasi lükata vajaliku perioodi võrra põhjendatud vajaduse

esinemisel (nt taustakontrolli teostamine viibib). Tellija teavitab täitjat lepingu täitmise

hilisemast algustähtajast ja täitmisega viibimise põhjusest e-kirja teel.

3.3 Täitja esitab hankelepingu täitmise alustamise ajaks iga oma alltöövõtja nime, registrikood i,

kontaktandmed, teabe nende seaduslike esindajate kohta ning alltöövõtulepingu nimetuse,

kuupäeva, numbri ja summa. Samad andmed esitab täitja iga hankelepingu täitmise ajal

lisanduva alltöövõtja kohta.

3.4 Täitja rakendab tööde teostamisel pakkumuses esitatud meeskonnaliikmeid.

3.5 Töid teostatakse üldjuhul tellija asukohas.

3.6 Tellijal on õigus nõuda, et töö teostamiseks kasutatakse tellija töövahendeid.

4 Vastutus

4.1 Lisaks mujal lepingu dokumentides sätestatud tingimustele on tellijal õigus nõuda ja täitjal

on kohustus maksta leppetrahvi tarne üleandmisega viivitamisel 0,5 % vastava hankelepingu

kogumaksumusest iga viivitatud tööpäeva eest.

4.2 Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000

eurot iga rikkumise eest.

5 Tööde vastuvõtmine ja arveldamine

5.1 Arveldusperioodiks on kolm kuud välisvahenditest rahastatava hankelepingu korral.

5.2 Täitja esitab iga kvartali lõppedes eelmise kvartali kohta 5.-ndaks kuupäevaks tellija le

üleandmis-vastuvõtmisakti, kus on sätestatud eelmisel perioodil töötatud töötundide arv ja

kogumaksumus. Tellijal on õigus esitada täitjale täiendavaid arupärimisi ning selgitus i

kajastatud töötundide kohta.

5.3 Täitja esitab tellijale e-arve pärast arveldusperioodi üleandmis-vastuvõtmise akti(de)

allkirjastamist poolte poolt.

5.4 Arved tuleb edastada vastavalt Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis

nimetatud andmetele olema toodud tellija kontaktisiku perekonnanimi, riigihanke

viitenumber, hankelepingu number, riigihanke lepingu osa viitenumber ja toetuse kood 1S40-

RF21-01212-RR4. E-arve tuleb saata e-arvete operaatori kaudu. E-arve loetakse laekunuks

selle laekumise kuupäevast.

5.5 Arve maksetähtaeg on 21 kalendripäeva arvates nõuetekohase arve saamisest.

3(5)

5.6 Tellija kinnitab, et on teadlik, et välisvahendite kasutamisel toetuse saamiseks peab tööde

vastuvõtmine olema fikseeritud aktis ning kinnitatud juhtrühma poolt või muul kokkulepitud

viisil.

6 Välisvahendite kasutamisest tulenevad nõuded

6.1 Lepingut rahastatakse välisvahenditest.

6.2 Välisvahendite kasutamise lõpptähtpäev on 31.08.2029.

6.3 Kui tegevuste raames tekib avalik vaade kliendile, siis lisatakse võimalusel tööde teostaja

logo või viide töö teostajale.

6.4 Pooled on teadlikud ja kohustatud täitma nõudeid, mis kohalduvad partnerile ja Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud projektidele ning mis on

toodud:

6.4.1 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023056);

6.4.2 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise üldised tingimused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023254 );

6.4.3 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012).

7 Lepingu kehtivus ja selle muutmine

7.1 Leping loetakse sõlmituks hetkest, mil pooled on selle allkirjastanud ning kehtib kuni poolte

kohustuste täitmiseni.

7.2 Tellijal on õigus lepingu täitmise tähtaega pikendada tellijast või vääramatu jõu asjaolu

esinemisest tingitud viivituse võrra.

7.3 Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppu.

7.4 Tellijal on õigus hankeleping täitja suhtes erakorraliselt üles öelda hankelepingu olulise

rikkumise tõttu või muul üldtingimustes kehtestatud alusel.

8 Täitja kinnitused

8.1 Täitja avaldab ja kinnitab, et:

8.1.1 ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud

tingimustega;

8.1.2 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ja huve ning puuduvad

mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt

täita;

8.1.3 ta on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate käsunduslepingu üldtingimustega

ja kodukorraga.

Leping on allkirjastatud digitaalselt.

4(5)

Lisa 1.1 Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

Alus (täida need read, mis kohalduvad):

Riigihanke viitenumber: ….

Riigihanke nimetus: …

Hankeleping nr …., sõlmitud …. a.,

Hankelepingu osa viitenumber (15-kohaline): …

Välisvahenditest rahastatud projekti toetuse kood ja nimetus: …

Käesolevaga annab ………….. (täitja ettevõtte nimi) üle ning ……… (tellija asutuse nimi) võtab

vastu (edaspidi lepingu ese):

1. …….. (täida lepingu esemest tulenev võimalikult detailne sisu):

 tulemi puhul maksumus, etapi eesmärgi kirjeldus jne;

 arendus- või hooldusteenuse puhul töötunni hind, kogumaksumus, teostamise periood,

töötundide maht, vajadusel jira ticketite viited jne.

 Vajadusel täida allolev tabel

Meeskonnaliige

(roll)

Vastuvõetud

töö

Periood Teostatud

töötunnid

Töötunni

hind km-ta

Meeskonnaliikme

teostatud töö hind kokku

km-ta

Maksumus kokku km-ta:

Maksumus kokku km-ga:

Lepingu rahaline jää km-ta:

2. ………(dokumentide loetelu).

Üleantava lepingu eseme kogumaksumus on ………………. eurot (lisandub käibemaks).

………………. (täitja lepingujärgse kontaktisiku nimi) kinnitab, et lepingu ese on üle antud

tähtaegselt, vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

…………….. (tellija lepingujärgse kontaktisiku nimi) kinnitab, et vastuvõetud lepingu ese vastab

lepingus sätestatud tingimustele ning lepingu ese on üle antud ja vastuvõetud vastavalt lepingus

sätestatud tähtajale ja tingimustele.

5(5)

Käesolev üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.

Täitja:

…………………

/asutuse nimi/

…………………..

/allkirjastaja nimi/

/ Tellija:

…………………

/asutuse nimi/

…………………..

/allkirjastaja nimi/

Lisa 1.1. SMIT kasunduslepingu uldtingimused.pdf

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

KÄSUNDUSLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käsunduslepingu üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja

hankelepingu eritingimustest (edaspidi eritingimused) ning nende lisadest, mis reguleer ib käsundiandja (tellija) ja käsundisaaja (täitja) vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.

1. 2. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.3. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes

kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.4. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.4.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepinguliste kohustuste ja õiguste teostamiseks;

1.4.2. lepingu allkirjastajale on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega.

1. 5. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

2.1. Täitja poolt osutatavad teenused (edaspidi tööd või teenused) on määratletud lepingus ja

selle juurde kuuluvates dokumentides. Täitjale laieneb ka nende teenuste osutamise ja toimingute teostamise, sh kõrvalkohustuste täitmise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud teenuste hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse

kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning täitja osutab need teenused, teostab tööd ja toimingud lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.

2.2. Lepingu alusel ja selles toodud maksumuse eest teostab täitja ka nn sidustöid, mis ei ole lepingus sõnaselgelt sätestatud, kuid mille teostamine on headest tavadest ja täitja ametialasest professionaalsusest lähtudes nõutavad ja/või vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

2. 3. Tellija tasub reaalselt teostatud teenuste eest. Tellija ei tasu lepingu täitmisega seonduvate kulude, näiteks transpordi-, kontorikulude vms eest.

3. Lepingu täitmine

3.1. Tellija tagab eritingimustes määratud mahus ühtlase töövoo ja täitja sellekohase täitmise.

3. 2. Tellija nõudmisel teostab täitja töid tellija asukohas, sellisel juhul teostatakse töid tavapäraselt ajavahemikul esmaspäevast neljapäevani kell 8:30-17:00 ja reedel kell 8:30-15:45.

3.3. Lepingut täidetakse eesti keeles. Täitja meeskonnaliikme eesti keele oskus kõnes ja kirjas peab olema vähemalt tasemel, mis võimaldab meeskonnaliikmel vahetult osaleda nii meeskonnatöös (koosolekud jmt) kui teostada lepingu esemeks olevaid arendustöid ja saada

iseseisvalt, ilma täiendava tellija poolse juhendamiseta, aru tööülesannete ja tehniliste juhiste sisust ning tellijal kasutusel olevate töökeskkondade juhistest. Juhul, kui meeskonnaliikme eesti

keele oskus ei ole piisaval tasemel eelpool nimetatud osas, siis tagab täitja meeskonnaliikmele omal kulul tõlgi, sh juba sõlmitud lepingu täitmise olukorras, kui ilmnevad probleemid eespoolviidatud kompetentsidega.

3.4. Lepingu täitmisel on meeskonnaliikmel õigus vähemalt töölepingu seaduses ette nähtud põhipuhkusele. Sellest tingitud hankelepingu täitmist väiksemas mahus kui eritingimustes

määratud igakuine orienteeruv töövoog tundides kuus ei käsitleta hankelepingu mittekohase täitmisena või rikkumisena. Samuti ei käsitleta lepingu rikkumisena tellijast tingitud viivitust tööde tähtaegsel teostamisel seoses ebapiisavas mahus tööülesannete andmisega.

3. 5. Juhul kui lepingu täitmise ajal lepingus sätestatud töötundide mahu täitumine on takistatud täitjast sõltuvatel põhjusel (nt meeskonnaliikme haigestumine, vahetamine), arveldatakse

tegelikult töötatud töötundide eest.

3.6. Töid vahetult teostava meeskonnaliikme asendamine toimub tellija e-kirja teel antud nõusolekul. Täitja esitab tellijale meeskonnaliikme asendamise teate taotluse koos CV-ga tellija le

e-kirja teel vähemalt 20 päeva enne meeskonnaliikme asendamist, kusjuures täitja on kohustatud tagama, et uue meeskonnaliikme kompetentsus on võrdne või ületab lepingu sõlmimise aluseks

olevas hankes vastavale meeskonnaliikmele esitatud nõudeid (sh peab uue meeskonnaliikme kompetents olema võrdne või ületama hankemenetluses esitatud meeskonnaliikme hindamiskriteeriumite kohast kompetentsi).

3.7. Tellijal on õigus keelduda täitja poolt pakutavast asendusest, kui pakutav isik ei vasta eelnimetatud nõuetele või kui pakutava isiku kompetentside hindamisel ei oleks täitja pakkumus

olnud hankemenetluses edukas (s.o kohtleks teisi pakkujaid ebavõrdselt). 3. 8. Kui meeskonnaliikme asendamine toimub pärast lepingu sõlmimist ja punkti 5 alusel

läbiviidud taustakontrolli teostamise järgselt esimese 3 kuu jooksul, siis makstakse asendamise le

järgneva 3 kuu vältel meeskonnaliikmele ettenähtud tunnitasust 10 % väiksemat tunnitasu. 3. 9. Lisaks punktis 3.6 sätestatule kohustub täitja tellijat vähemalt 14 päeva kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ette teavitama meeskonnaliikmete planeeritud puhkustest ja lähetustest juhul, kui puhkuse või lähetuse kestus on 4 või rohkem kalendripäeva.

3. 10. Juhul, kui esineb vajadus teha erisusi lepingus kokkulepitud tehnilises lahenduses

ja tegemist on hankelepingu muutmisega RHS § 123 tähenduses, sõlmivad pooled hankelepingu muudatuse, ebaoluliste erisuste tegemiseks annab loa e-kirja teel tellija kontaktisik.

3.11. Tööde teostamise käigus tuleb täitjal vajadusel uuendada ka lepingu eseme dokumentatsiooni (kirjeldused, juhised, protsessianalüüs jmt) ja dokumentatsioon tellija le kokkulepitud viisil üle anda. Dokumentatsiooni üleandmisel eelistatakse elektroonilist vormi.

3. 12. Tellijal on õigus igal ajal lepingu täitmise käigus 3 (kolme) kalendripäevase etteteatamisega kokku kutsuda koosolekuid, kus täpsustatakse töökorraldust, tellija ja täitja

ootuseid vmt. 3.13. Tellija on kohustatud kõikidele täitja lepingu täitmisega seotud põhjendatud

küsimustele vastama hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul. Juhul, kui küsimusele vastamine

nõuab tellijalt pikemat analüüsi, on tellija kohustatud andma kolme tööpäeva jooksul täitjale täpse kuupäeva, millal tagasisidet antakse.

3. 14. Juhul, kui täitja meeskonnaliikmele on tagatud ligipääs tellija asukohale või infosüsteemidele või on tellija poolt talle kasutusse antud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) seadmed, kohustub täitja tagama ja vastutama täitja meeskonnaliikme poolt

alljärgnevate juhiste kohase täitmise: 3. 14.1. täitja meeskonnaliige kohustub talle eraldatud elektroonilist läbipääsukaart i

kasutama isiklikult ning registreerima sellega oma sisenemise ja väljumise tellija ruumides; 3. 14.2. täitja meeskonnaliige kohustub kasutama tellija poolt talle kasutamiseks antud IKT

seadmeid ja ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult ning üksnes lepingukohaste ülesanne te

kohaseks täitmiseks. IKT vahendite kasutamisel ei ole täitja meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning tellija logib nende tegevusi IKT seadmetes ja süsteemides.

3. 15. Tellija poolt meeskonnaliikmele antud IKT seadmete ja ligipääsude kasutamisel ei ole töövõtja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning tellija logib meeskonnaliikmete tegevusi IKT seadmetes ja süsteemides.

4. Täitja kohustused

Täitja on kohustatud: 4.1. osutama teenuseid omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel

kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade

kommetega ning osutama neid tellijale või tema osutatud isikutele kokkulepitud ajal ja korras. Kui pooled ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teisiti kokku leppinud, eeldatakse,

et füüsilisest isikust täitja osutab lepingus sätestatud teenused isiklikult. Täitja võib kohustuste täitmisel kasutada kolmandate isikute kaasabi, kuid mitte anda täitmist üle kolmandale isikule, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kusjuures täitja vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse ja

tegevusetuse eest. Kolmandate isikute kaasamine teenuste osutamisele toimub tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning tingimusel, et kaasatud

isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe vastuollu lepingutingimustega;

4.2. täitma lepingut tellija jaoks parima kasuga ning hoidma ära kahju tekkimise tellijale; 4.3. tegutsema lepingust tulenevate kohustuste täitmisel tellijale lojaalselt arvestades tellija

huvidega ning neid huve kaitsma; 4.4. andma tellijale viimase poolt nõutavas vormis teenuse osutamise kohta teavet, sh lepingu

täitmisega seotud tuludest ja kuludest; 4.5. arvestama tellija juhiste ja ettepanekutega ning tegema koostööd tellija poolt osutatavate

isikutega, sh teiste täitjatega. Kui täitja soovib tellija juhistest kõrvale kalduda, kohustub ta sellest

tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama ja tellija otsuse ära ootama. Juhul kui tellija juhistest kinnipidamisega kaasneks tellijale tõenäoliselt ebasoodus tagajärg, võib täitja

järgida tellija juhiseid alles pärast seda, kui ta on juhtinud tellija tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja tellija ei muuda sellele vaatamata juhiseid. Täitja kohustub teavitama tellijat kõigist lepingus sätestatud kohustuste täitmisega seotud asjaoludest, mis võivad ajendada tellijat oma

juhist muutma; 4.6. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, millised takistavad täitja kohustuste kohast täitmist, mõjutavad kvaliteed i saavutamist, maksumust või omavad lepingu täitmisele muud ebasoodsat mõju vms. Seejuures ei

anna eelnimetatud juhtumeil teavitamiskohustuse täitmine täitjale ilma tellija vastavasisulise lepinguga samas vormis antud nõusolekuta automaatselt õigust teenuste osutamise tähtaegu

ületada, mitte kinni pidada lepinguga teenuste suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms; 4. 7. tasuma omal kulul kõik lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud

tasud kolmandatele isikutele;

4.8. võimaldama tellijal või tellija kontaktisikul teostada igal ajal kontrolli lepingu täitmise mahu ja kvaliteedi jms üle;

4. 9. andma tellijale välja selle, mille ta on lepingu täitmisega seoses saanud ja loonud (sh seotud õigused), samuti selle, mille ta lepingu täitmiseks sai, kuid mida ta lepingu täitmisel ei kasutanud, dokumentatsiooni jms. Samuti kohustub täitja andma tellijale üle andmed kolmandate

isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses lepingu alusel üleantud materjalide (nimi, funktsioon teenuste osutamisel, õiguste maht jms) või osutatud teenustega;

4. 10. täitma muid teenuste osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi;

4.11. järgima tellija asukoha ruumide kasutamise korda ja teisi turvalisusega seotud

nõudeid ja piiranguid, mida tellija on täitjale tutvustanud enne lepingu täitmisele asumist või lepingu täitmise ajal;

4. 12. tagama, et täitja meeskonnaliige kasutab tellija poolt talle kasutamiseks antud ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult ning üksnes lepinguliste kohustuste kohaseks täitmiseks. Tellija poolt kasutada antud vahendite kasutamisel ei ole täitja meeskonnaliikmel

õiguspärast ootust privaatsusele ning tellija logib nende tegevusi seadmetes ja süsteemides; 4. 13. kasutama tellija poolt täitjale või tema meeskonnaliikmele lepingu täitmise käigus

kasutamiseks antud tellija vara otstarbekohaselt ja heaperemehelikult ning tagama vara kaitstuse ja säilimise. Täitja kannab varalist vastutust tema meeskonnaliikme tahtliku või hooletu käitumise tõttu tellijale tekitatud kahju eest;

4.14. täitma muid teenuse osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.

5. Taustakontroll 5. 1. Kõigi täitja meeskonnaliikmete osas viiakse enne nende poolt tööde teostamisega

alustamist läbi politsei ja piirivalve seaduse § 7(59) sätestatud taustakontroll (alus § 7 (59) lg 1 p 2).

5.2. Täitja on kohustatud informeerima tööle asuvaid meeskonnaliikmeid taustakontro lli teostamise vajadusest.

5.3. Taustakontrolli läbiviimiseks edastab täitja tellijale tellija etteantud nõusoleku vormil

vastava meeskonnaliikme kirjaliku nõusoleku hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul. Juhul, kui täitja ei edasta viidatud aja jooksul nõusolekut, loetakse see täitja poolseks viivituseks.

5.4. Kui meeskonnaliige keeldub taustakontrolliks nõusoleku andmisest, keeldub tellija vastava meeskonnaliikme tööle lubamisest ning nõuab meeskonnaliikme vahetamist.

5. 5. Tellijal on õigus keelduda meeskonnaliiget töid teostama lubamast, kui taustakontro lli tulemusena teatavaks saanud teabe kohaselt ei ole meeskonnaliige sobilik tellija töid teostama.

Lähtuvalt teabe tundlikkusest, ei avaldata täitjale taustakontrolli käigus saadud andmeid. 5.6. Juhul kui meeskonnaliige ei nõustu taustakontrolliga või ei osutu selle tulemusena tellija le

sobivaks, tagab täitja meeskonnaliikme kohese vahetamise. Kui konkreetses hankelepingus ei ole

sätestatud teisiti, siis nimetatud põhjusel meeskonnaliikme vahetamine ei ole aluseks tarne tähtaja muutmiseks.

6. Täitja õigused

Täitjal on õigus:

6. 1. nõuda tellijalt lepingutingimustest kinnipidamist; 6.2. saada tellijalt lepingu täitmise eest lepingus kokkulepitud tasu;

6.3. teha tellijale ettepanekuid lepingu täitmiseks, esitades selle kohta omapoolsed põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille tellija vaatab läbi ja teatab täitjale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta;

6.4. nõuda tellijast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist lepingu täitmisel; 6.5. nõuda koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

Tellija korraldab täitja eelkirjeldatud nõudmisel koosoleku 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates täitja vastavast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edastatud nõudmisest.

6. 6. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.

7. Tellija kohustused

Tellija on kohustatud: 7.1. maksma täitjale lepingu täitmise eest tasu vastavalt lepingus kokkulepitule; 7.2. looma täitjale lepingu täitmiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes sätestatule;

7. 3. andma täitjale lepingu täitmiseks juhiseid, kui täitja neid vajab ja vastavat soovi avaldab; 7.4. mitte tegema täitjale põhjendamatult takistusi lepingu täitmiseks;

7.5. vastu võtma täitja poolt nõuetekohaselt osutatud lepingujärgsed teenused; 7.6. osalema lepingu täitmisega seotud korralistel koosolekutel; 7.7. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.

8. Tellija õigused

Tellijal on õigus: 8. 1. nõuda täitjalt lepingutingimustest kinnipidamist; 8.2. õigus anda täitjale lepingu nõuetekohaseks täitmiseks juhiseid;

8.3. teostada igal ajal järelevalvet täidetava lepingu mahu, kvaliteedi ja muude tingimuste üle; 8. 4. põhjendatult keelduda kooskõlastamast täitja

esitatud ettepanekuid; 8.5. kutsuda kokku poolte koosolek, sellest täitjale võimalusel 3 (kolme) tööpäeva kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;

8.6. kaasata lepingu täitmisse tellija poolele (eelkõige maksja rollis) teisi riigiasutusi.

9. Lepingu maksumus, arveldamise kord

9.1. Lepingu maksumus sisaldab endas muuhulgas täitja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste loovutamine ja

isiklike õiguste osas kasutusõiguse ehk litsentsi andmine), samuti kõiki muid teenuste osutamiseks tehtud kulutusi.

9.2. Tellija tasub täitjale nõuetekohaselt osutatud teenuste eest vastavalt eritingimustes sätestatule, kas peale poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi ÜVA) allkirjastamist ning selle alusel esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või peale teenuste osutamist esitatud

arve saamist või füüsilisest isikust täitja korral peale poolte poolt ÜVA allkirjastamist. 9.3. Arve esitamise õigus tekib pärast ÜVA allkirjastamist poolte poolt.

9.4. ÜVA allkirjastavad kontaktisikud digitaalselt. Iga tellija kontaktisik on õigustatud tellija nimel ÜVA allkirjastama.

9. 5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 kalendripäeva arvates selle kättesaamises t , v.a juhul, kui kohalduvate välisvahendite tingimustest tuleneb ja on konkreetses hankelepingus

sätestatud teisiti. Juhul kui lepingu maksumus tasutakse füüsilisest isikust täitjale, makstakse lepingu täitmise eest hiljemalt 14. kalendripäeval pärast ÜVA allkirjastamist.

9.6. Kui täitja on Eestis registreeritud ettevõte saadab täitja tellijale Eesti e-arve standardile

vastava e-arve e-arvete operaatori kaudu. Kui täitja ei ole Eestis registreeritud ettevõte, saadab täitja tellijale pdf formaadis e-arve e-posti aadressile arved@smit.ee. E-arve loetakse laekunuks

selle laekumise kuupäevast. 9. 7. Täitjal on õigus arve esitamise kohustus üle anda kolmandale isikule, teavitades sellest

eelnevalt tellijat e-kirja teel.

9.8. Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud tellija kontaktisiku perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hankelepingu number (kui on

asjakohane), hankelepingu osa viitenumber (kui on asjakohane) ning välisvahendite projekti toetuse kood (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava lepinguga).

9. 9. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve maksetähtaeg on kakskümmend

üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate välisvahendite tingimustest tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

9. 10. Juhul kui pooled on lepingus sätestanud lepingu maksimaalse maksumuse, käsitlevad pooled nimetatud summat indikatiivsena, st kui leping öeldakse kooskõlas lepingu tingimustega üles või on tellija esitanud lepingu alusel tellimusi lepingu lõppemise hetkeks

lepingu maksimaalsest maksumusest väiksemas mahus, ei kuulu maksimaalse maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe täitjale väljamaksmisele ega muul moel hüvitamisele.

9. 11. Juhul kui tellijal on alus nõuda täitjalt leppetrahvi ja/või kahju hüvitamist, on tellijal õigus leppetrahv ja/või kahjutasu maha arvata lepingu alusel täitjale tasumisele kuuluvast summast.

9.12. Juhul kui lepingu täitmisel selgub tellija soovidest tulenev vajadus täiendavate teenuste osutamiseks või teenuste osutamiseks viisil, mis erineb algselt kokkulepitust ning millega

kaasneb teenuste mahu muutumine, lepitakse lepingu maksumuse muutumine poolte vahel kokku lepinguga samas vormis.

9.13. Juhul kui teenuste osutamine ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib tellija lepingu

maksumust ühepoolselt alandada, teavitades sellest täitjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

10. Teenuste kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt

10.1. Lepingu täitmise kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus toodud nõuetele ja

antud teenustele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka lepingu täitmisega seotud dokumendid jms.

10.2. Pretensioonid meeskonnaliikme töö teostamise efektiivsuse ja kvaliteedi kohta annab tellija teada lisaks meeskonnaliikmele ka täitja lepingu kontaktisikule. Olulises ulatuses või korduvaid kõrvalekaldeid tellija juhiste järgimata jätmisel loetakse lepingu rikkumiseks.

10.3. ÜVA valmistab ette täitja vastavalt tellija poolt etteantud vormile, milles fikseeritakse täitja poolt teostatud tööd, töö teostamiseks kulunud tundide arv iga

meeskonnaliikme kohta, teostatud tööde kogumaksumus, tööde tähtaegsus ja vastavus lepingu tingimustele ning muud tähtsust omavad asjaolud.

10.4. Lepinguliste tööde üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt eritingimustes

sätestatule, ÜVA(de) allkirjastamisega poolte poolt. Tellijal on õigus keelduda nõuetele mittevastavate teenuste vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused.

10.5. Tellijal on kakskümmend tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud teenuste lepingutingimustele vastavust ning allkirjastada ÜVA. Tellija võib nimetatud tähtaega põhjendatud vajadusel pikendada.

10.6. Juhul kui tellija ei ole tähtaegselt ÜVA allkirjastanud ega teatanud tähtaja pikendamisest, loetakse lepingu ese vastuvõetuks ning vastuvõtmise hetkeks punktis 10.5

sätestatud tähtaja möödumisele järgnevat kalendripäeva. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu

kohaldamisele juhul, kui lepingut rahastatakse osaliselt või täielikult välisvahenditest. 10.7. Juhul kui tellija avastab vastuvõtmiseks esitatud lepingu esemes vigu, puudusi või

muu lepingutingimustele mittevastavuse, on täitja lepingu rikkumises ning rikkumise kõrvaldamine toimub tellija sellekohaste juhiste alusel.

10.8. Tellijal on õigus puudustega lepingu eseme vastuvõtmisest keelduda, näidates ära keeldumise põhjused või võtta puudustega lepingu ese vastu, lisades puuduste või vaegtööde nimekirja koos puuduste kõrvaldamise tähtajaga üleandmise-vastuvõtmise akti. ÜVA

allkirjastamisega kinnitab täitja, et on teadlik aktis märgitud puuduste kõrvaldamise ja vaegtööde teostamise tähtaegadest ning võtab kohustuse nendest tähtaegadest kinni pidada. Kõrvaldatud

puuduste kohta vormistatakse eraldi ÜVA. 10.9. Tellija ei tasusta aega, mis kulub täitjal korduvate vigade lahendamiseks (näiteks

samaliigiliste probleemide kordumine lähtekoodis vaatamata tellija varasemale tagasiside le

koodiülevaatuste käigus) ning Tellijal on õigus vähendada Täitjale makstavat tasu korduvate vigade ülevaatamise eest 70 euro võrra tunnis, millele lisandub käibemaks.

10.10. Kui tellijal puuduvad lepingu eseme osas pretensioonid, allkirjastavad pooled ÜVA.

10.11. Täitja annab tellijale koos ÜVAga üle lepingu eseme juurde kuuluva tehnilise ja

muu lepingu eseme kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku dokumentatsiooni tellija soovi kohaselt kas paberil ja/või elektroonilisel andmekandjal (CD/DVD vms) ja/või e-posti teel või paigaldab

selle tellija näidatud keskkonda. 10.12. Juhul kui lepingu esemeks on arendustööd ning arendustööde üleandmiseks ei ole

ÜVA allkirjastatud ja ei kohaldu punkt 10.6, loetakse arendustööde vastuvõtmise ajaks päeva,

mil tellija on töö tervikuna toodangukeskkonnas (live) kasutusele võtnud, välja arvatud juhul kui lepingut rahastatakse ka välisvahenditest.

10.13. Töötundide kajastamisele ja arveldamisele kohalduvad alljärgnevad põhimõtted: 10.13.1. täitja meeskonnaliige kohustub tellija projektihaldustarkvaras SMITi Jira (JIRA

Software) või kokkuleppel tellijaga muus keskkonnas, tellija poolt defineer itud

tööülesannete juurde märkima selle teostamisele kulunud töötundide arvu. Töötundide arv on kohustuslik registreerida iga tööpäeva lõpuks, kui tellija ja täitja ei lepi kokku

teisiti; 10.13.2. töötundide eest arveldamine toimub vastavalt projektihaldustarkvaras SMITi Jira

fikseeritud ja tellija poolt aktsepteeritud töötundide arvule.

10.14. Tellija poolt lepingu eseme vastuvõtmine ei vabasta täitjat vastutusest lepingu eseme üleandmisel-vastuvõtmisel avastamata jäänud osutatud teenuse puuduste või teenuse

mittenõuetekohasuse eest ning täitja kohustub lepingu eseme üleandmise hetkel esinenud vastavad vead või puudused kõrvaldama omal kulul mõistliku aja jooksul.

10.15. Kui täitja ei nõustu tellija poolt lepingu eseme vastuvõtmisest keeldumisel või

puudustega või vigadega vastuvõtmisel tuvastatud vigade või puuduste olemasoluga, on tellija l õigus nõuda ekspertiisi teostamist. Sel juhul tellib täitja tellija poolt osundatud lepingu eseme

puuduste või vigade tuvastamiseks tellijaga kokku lepitud isikult ekspertiisi. Kui ekspertiis i tulemusel ilmneb, et teenuse vastuvõtmisest keeldumine on olnud põhjendamatu, hüvitab tellija täitjale ekspertiisikulud, vastasel korral kannab ekspertiisikulud täitja. Kui ekspertiisi tulemuse l

ilmneb, et tellija osundatud lepingu eseme puudused või vead olid osaliselt põhjendatud, hüvitab tellija täitjale ekspertiisikulud proportsionaalselt üksnes nende puuduste või vigade osas

ekspertiisi kogukuludest, mille puudumist ekspertiis on tuvastanud. 11. Poolte vastutus. Vääramatu jõud

11.1. Pooled vastutavad lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Kohustuse rikkumise l

on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahende id vastavalt võlaõigusseadusele.

11.2. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenuste osutamine

ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenuste osutamine loetakse muuhulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita teenuste üleandmisel - vastuvõtmisel nõuetekohast

dokumentatsiooni, ei osuta teenuseid tähtaegselt, jätab tellijale lepingu täitmise kohta teabe esitamata vms.

11.3. Juhul kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi

5% lepingu maksumusest iga rikkumise eest. Juhul kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, on tellijal lisaks leppetrahvinõudele õigus ka leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

11.4. Juhul kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik,

on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumiste kõrvaldamiseks (edaspidi ettekirjutus), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuste iseloomust, rikkumise

asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem kui viis tööpäeva). Kirjeldatud ettekirjutuse tegemis t kohaldatakse vaid selliste kohustuste puhul, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ning kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja ei täida ettekirjutust

selleks antud tähtaja jooksul, peab täitja maksma tellijale 1 % lepingu maksumusest päevas iga rikkumise kõrvaldamisega viivitatud päeva eest, välja arvatud punktis 11.5.2 sätestatud juhtudel,

mil kohaldatakse nimetatud punktis sätestatud leppetrahvimäära. Samuti on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, kui täitja viivitab rikkumise kõrvaldamisega vaatamata tellija poolsele ettekirjutusele.

11.5. Juhul kui täitja viivitab teenuste osutamise või üleandmisega üle lepingus kokku lepitud tähtpäevade, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suuruseks on 1% (üks

protsent) osutamata teenuste maksumusest iga viivitatud päeva eest ja leping erakorralise lt ühepoolselt lõpetada.

11.5.1. Täitja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses täitja

poolt osutatud teenuste mittenõuetekohase osutamisega. 11.5.2. Punktist 14 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning tellijal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja nõuda leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga rikkumise eest. Antud punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub tellija täitjale üksnes faktiliselt osutatud teenuste osa eest, kui tellijal on

selle osa vastu huvi. 11.5.3. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt

leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Juhul kui ühe ja sama rikkumise eest võimaldab leping nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on tellijal õigus otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab.

11.5.4. Tellijal on õigus teenuste eest tasumisel vähendada lepingu maksumust leppetrahvi

summa võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmise le sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda täitjalt täiendavalt ka

kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 11.5.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal

õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtaegselt tasumata

summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest. 11.6. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei

loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

11.7. Poolte koguvastutus lepingu täitmisel on piiratud lepingu kogumaksumusega, v.a konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel tahtlikult või raskest hooletusest.

11.8. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue eritingimuses toodud summas iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat

tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda. 11.9. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses ja mujal lepingus

sätestatule muuhulgas: 11.9.1. mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte asumine; 11.9.2. valeinfo esitamine;

11.9.3. lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaa lse omandi õigused) puudumine;

11.9.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;

11.9.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; 11.9.6. lepingu täitmisel korduv (vähemalt kahel korral) VÕS §-des 5 ja 6 sätestatud hea

usu ja mõistlikkuse põhimõtete mittejärgimine, sh koostöö takistamine tellija ja tema määratud isikute vahel ja lepingus määratud eesmärkide saavutamise takistamine;

11.9.7. p-s 14 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;

11.9.8. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine; 11.9.9. tähtaegselt lepingu täitmata jätmine selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud

eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistlik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada lepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;

11.9.10. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija

digiallkirjastatud nõusolekuta, v.a kui täitja on arve esitamise õiguse üle andnud kolmanda le isikule.

12. Teadete edastamine ja kontaktisikud

12.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole

nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. 12.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmete l.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt teavitama teist poolt. Juhul kui pool on

lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitanud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks,

kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. 12.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud

kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 12.4. Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Igal tellija lepingus määratud

kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu

muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu eseme või tähtaja oluline muutmine jms), lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude

esitamine. 13. Omandiõigus. Autoriõigused. Dokumentide ja teabe säilitamine

13.1. Lepingu alusel täitja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes teenuste osutamise resultaadid ja

nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused (edaspidi „õigused“) lähevad lepingu eseme vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu eest täies mahus üle tellijale. Lepingu eseme suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas, mis oma

olemuselt üleantavad ei ole, sh autori isiklikud õigused, annab täitja tellijale arvates lepingu eseme üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi.

13.2. Hankelepingu täitmise ajal on tellija määratud isikul õigus muuta tarkvara lähtekoodi, mille suhtes täitja arendustöid teostab. Täitjal on keelatud takistada tellija määratud isikul tarkvara lähtekoodile ja dokumentatsioonile juurdepääsu, muudatuste tegemist ja teostada

mistahes muudatusi tellija määratud isiku poolt tehtud muudatustes ilma tellija eelneva nõusolekuta. Täitjal ei ole õigust nõuda eraldi tasu intellektuaalse omandi õiguste eest

hankelepingu täitmise ajal.

13.3. Tellijal või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjal, on pärast lepingu eseme vastuvõtmist muuhulgas õigus omal äranägemisel otsustada lepingu eseme kasutamisega

seonduvad asjaolud, sh reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta, otsustada lepingu eseme avaldamise

viis, lepingu eseme kasutamise algusaeg ja tingimused, teha muudatusi, täiendusi ja parandusi

lepingu esemes või lepingu esemeks olevas teoses, selle pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada lepingu esemele teiste isikute teoseid ja õigus vaidlustada lepingu eseme või lepingu

esemeks oleva teose, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda lepingu eseme kasutamise lõpetamist

(ainulitsents koos all-litsentseerimisõigusega). Täitja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas ainulitsents anda.

13.4. Lepingu eseme kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib

kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. 13.5. Täitjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust kasutada lepingu eset

või lepingu esemeks olevat teost või selle iseseisva tähendusega osasid või õigusi. 13.6. Täitja poolt lepingu alusel kogutud teave või selle töötlused loetakse tellija

omandiks ja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on täitja kohustatud viivitamatult omal

kulul üle andma tellijale kogu tema valduses oleva sellise teabe. Samuti kuulub tellija le andmekandja, mille vahendusel lepingu ese või selle juurde kuuluvad dokumendid

reprodutseeritakse, omandiõigus. 13.7. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,

spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud täitja poolt või sattunud täitja valdusesse

või kontrolli alla lepingu alusel teenuste osutamisel, loetakse tellija omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on täitja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel kohustatud oma kulul

viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid.

13.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste

kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest täitjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja

lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui täitja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd.

13.9. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue teenuste osutamisel toimunud autoriõigus te

rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest täitja. 13.10. Lepingu alusel üle antud õigused ja litsents hõlmab kõiki edasisi tulemi arendusi.

Lepingu alusel annab täitja tellijale õiguse luua oma äranägemisel tuletatud teoseid tulemi edasiarendamise teel.

13.11. Täitjal on õigus tulemit või selle osa kasutada näidisena oma loomingut sisaldavas

portfoolios, sealhulgas avaldada portfoolio digitaalsel kujul või paberkandjal, üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul.

13.12. Tulemi üleandmisega tellijale läheb täitjalt tellijale või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjale, üle õigus tulemit ja selle dokumentatsiooni muuta, täiendada, kasutada mistahes viisil ilma täiendava tasuta. Nimetatud õiguse üleminek jääb kehtima ka lepingu

lõppemisel mistahes põhjusel. 13.13. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused lepingu täitmise käigus loodava töö

tulemi kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajaks, mil tarne on üle antud, kuid pole veel lepingukohaselt tellija poolt vastu võetud.

13.14. Täitja kohustub tagama, et isiklikud õigused on teostatavad muuhulgas

alljärgnevas ulatuses: 13.14.1. tellijal või tellija tellimusel või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjal ja

maksja tellimusel, on kolmandatel isikutel õigus teha üle antud tulemis muudatusi ning seda täiendada ilma täitja nõusolekuta;

13.14.2. tellijal või tellija tellimusel või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjal ja

maksja tellimusel, on kolmandatel isikutel on õigus lisada tulemile teiste autorite teoseid ilma täitja nõusolekuta;

13.14.3. tulemi üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tulem on üldsusele esitamiseks valmis ning täitja on loobunud õigusest seda ise avalikustada, välja arvatud tellija või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksja, eelneval kirjalikul nõusolekul.

13.15. Täitja kinnitab ja tagab, et: 13.15.1. täitja on vastavad õigused täielikult omandanud oma töötajate, töövõtjate,

alltöövõtjate või koostööpartneritega sõlmitud lepingute alusel ning täitjal on lepingu

alusel õigus nimetatud varaliste õiguste võõrandamiseks ning isiklike õiguste litsentseerimiseks tellijale või maksjale;

13.15.2. alates lepingu sõlmimisest puuduvad temal, tema töötajatel, töövõtjatel, alltöövõtjatel, koostööpartneritel tellija või maksja vastu mistahes nõuded tuleneva lt

varaliste autoriõiguste ja litsentseeritud isiklike õiguste võimalikust rikkumisest; 13.15.3. juhul kui tulemi kasutamine on takistatud kolmandate isikute intellektuaalomand i

õigustest või nende rikkumisest tulenevate nõuete tõttu, on täitja kohustatud nimetatud

takistused omal kulul kõrvaldama; 13.15.4. täitja ei paku tulemit ja/või sellega äravahetamiseni sarnaseid teoseid ja/või

tuletatud tulemit kolmandatele isikutele. Äravahetamiseni sarnasuse määramise l arvestatakse tulemi ning selle kujunduse jäetavat üldmuljet, kusjuures suuremat osatähtsust omistatakse tulemis sisalduvatele autoriõigusega kaitstud elementidele.

14. Konfidentsiaalsus

14.1. Täitja hoiab lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid.

Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub täitja hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on

täitjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

14.2. Konfidentsiaalse teabe avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene teabe avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele,

pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud teavet avaldama. Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

14.3. Täitja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid

konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhus liku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

14.4. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

14.5. Muuhulgas kohustub täitja tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning

muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse

tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14.6. Täitja ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile,

elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval

kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.

15. Nõuete ja kohustuste üleandmine ja lepingu ülesütlemine

15.1. Tellijal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades täitjale vähemalt 60 kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on tellijal ka juhul, kui pooled on kokku leppinud

tähtajalises lepingus. Käesoleva punkti alusel lepingu ülesütlemisel kohustub tellija tasuma täitjale ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle osutatud teenuste eest, muud summad hüvitamise le

ei kuulu. 15.2. Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

15.2.1. teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt määratud

mõistliku tähtaja jooksul; või 15.2.2. tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

15.2.3. rikkumine on korduv. 15.3. Lepingu ülesütlemisel tellija süü tõttu, on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu lõppemise

hetkeks faktiliselt osutatud teenuste või üle antud resultaatide eest, mida tellijal on

tegelikkuses võimalik kasutada. 15.4. Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

15.4.1. lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on

peatanud lepingu täitmist kauem kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest; või

15.4.2. teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või

tema varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul olulise lt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu nõuetekohase täitmise.

15.5. Lepingu lõppemise kohase arvelduse kohustub tellija teostama kahe kuu jooksul lepingu lõppemise hetkest.

15.6. Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivuses t,

jäävad kehtima peale lepingu lõppemist.

16. Lõppsätted

16.1 Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise

kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega. 16.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras. 16.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped lepingu eseme suhtes

kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas jms). 16.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole tellija poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud

õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või riigi äriühingule. 16.5. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Juhul kui lepingu mõni säte

osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga

kooskõlla. 16.6. Juhul, kui lepingu dokumendid on omavahel vastuolus, lähtutakse järgmises t

prioriteetsuse järjekorrast: 1) leping; 2) üldtingimused; 3) muud lepingu dokumendid. 16.7. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

Lisa 2 Tehniline kirjeldus.pdf

Lisa 2 - Tehniline kirjeldus

Hanke nimetus: Rahvastikuregistri andmelao lahendus

 Hanke nimetus: Andmelao infosüsteemi (sh Tableu aruanded) ja andmeanalüütika arendus - ja hooldustööd

o 1. Hankelepingu ese

o 2. Projekti taustainformatsioon  2.1. Mõisted ja tehnoloogiad

 2.1.1. Üldine kirjeldus

 2.1.2. Rahvastikuregistris ja selle rakendustes kasutatavad tänased tehnoloogiad

 2.1.3 Rahvastikuregistris ja selle rakendustes hetkel teadaolevad tulevased tehnoloogiad

 2.1.4. Arendus- ja hooldustööd

o 3. Hetkeolukorra kirjeldus  3.1. RR andmeladu

 3.2. Aruandlus  3.2.2. Lisaks andmelaos realiseeritud aruannetele aruandluse

praegused praktikad

o 4. Arendustöö eesmärk ja tulemid  4.1. Eesmärk

 4.2. Minimaalne tulem o 5. Nõuded projektile

 5.1. Üldised nõuded

 5.2. Tehnoloogilised nõuded  5.3. Funktsionaalsed nõuded

 5.4. Mittefunktsionaalsed nõuded o 6. Üldine töökorraldus

1. Hankelepingu ese

Andmelao infosüsteemi (sh Tableu aruanded) ja andmeanalüütika arendus - ja hooldustööd.

Täitja teostada on allikandmebaasi andmete, andmelao andmelettide ning aruannete detailanalüüs,

andmelao ja aruannete disain ning arendustööd.

Täitjale rakenduvad ja on kohustuslik järgida hankes toodud üldnõudeid sõltumata asjaolust, kas need on toodud käesolevas tehnilises kirjelduses.

2. Projekti taustainformatsioon

2.1. Mõisted ja tehnoloogiad

2.1.1. Üldine kirjeldus

Rahvastikuregistri andmekogu koosneb rahvastikuregistri tuuminfosüsteemist (rahvastikuregis tr i

andmebaas ning liidesed) ja selle rakendustest: rahvastikuregistri menetlustarkvarast, rahvastikuregistri iseteenindusportaalist ja rahvastikuregistri andmelaost koos ärianalüüs i

tarkvaraga Tableau. Lisaks väiksemad toetavad rakendused: haldusandmed, teavitussüsteem, broneerimissüsteem, rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteem, ametnikuportaal eesti.ee-s ja DIGIS.

Rahvastikuregistri tuuminfosüsteemi näol on tegemist tarkvaraga, mis võeti kasutusele

2010. aastal, kuid arhitektuur ja tehnilised valikud on tehtud ca 15 aasta tagasi. Rahvastikuregistrisse tehti 2022. aastal ~177 miljonit päringut. Rohkem kui 75%

operatiivandmebaasist sisaldab Xtee teenuste päringute logisid. Rahvastikuregistrisse teevad päringuid enamus riigiasutusi, kohalikud omavalitsused ja ka erasektori ettevõtted (suurimad on pangad ja laenukontorid). SMIT on välja töötanud rahvastikuregistri uue arhitektuurivisiooni, mis

näeb ette mikroteenustel ja konteinerarhitektuuril põhinevaid lahendus i. Monoliitarhitektuurist väljumiseks on rahvastikuregistri uuendamine jaotatud etappidesse:

1. Haldusandmete Progress platvormilt välja viimine:

1. Kodifikaatorid; 2. Asutused;

3. Häälestusparameetrid; 4. Aadresskomponendid.

2. Päringute arvestus – päringute logimise ja sellega seonduv Progress platvormilt üleviimine

uuele lahendusele: 1. X-tee päringud;

2. Päringud isikute kohta (järelevalve). 3. Audit logi – kuidas jälgida andmete muutumist ajas (kirjete versioneerimine). 4. Valijate arvestus – valmistega seotud tabelite, andmete ning loogika Progress platvormilt

välja viimine ja andmete kasutajatele uute teenuste loomine. 5. Progress ABL programmeerimiskeeles kirjutatud äriloogika uuele keelele

ümberkirjutamine: 1. MT-liides (rahvastikuregistri menetlustarkvara andmevahetusliides); 2. X-tee v6;

3. RRAdmin (rahvastikuregistri andmebaasis olevate andmete haldamiseks kasutusel olev klientrakendus).

6. Progress OpenEdge andmebaasi väljavahetamine: 1. Andmemudeli loomine; 2. Andmetele juurdepääsu kihi (Data Access Layer) ümberkirjutamine vastavaks

uuele andmebaasile; 3. Andmete siire.

Koos rahvastikuregistri tuuminfosüsteemiga arendati rahvastikuregistri menetlustarkvara

infosüsteem, mille kasutajaliides ei ole veebipõhine, vaid on töölaua rakendus („paks

klient“), mille haldamisega (paigaldamisega, uuendamisega) peavad kohalikud omavalitsused (KOV) või muu asutus ise hakkama saama ja turvameetmed ei ole lõpuni

kontrollitavad Siseministeeriumi haldusala poolt.

Rahvastikuregistri iseteenindusportaal www.rahvastikuregister.ee valmis 2019. aastal ja järjepidevalt on selle kaudu kättesaadavaks tehtud erinevaid rahvastikuregistri teenuseid.

Rahvastikuregistri andmelao infosüsteem koos kaasaegse andmeanalüütika

vahendiga (ärianalüüsi tarkvaraga) Tableau.

2.1.2. Rahvastikuregistris ja selle rakendustes kasutatavad tänased tehnoloogiad

Rahvastikuregistri andmekogu koosneb peamiselt järgmistest rakendustest (sh ülevaade käesoleval hetkel kasutatavatest tehnoloogiatest):

Rahvastikuregister (RR) – andmekogu tuuminfosüsteem, mille keskmeks on andmekogu

andmeid hoidev andmebaas Progress OpenEdge platvormil. Rahvastikuregistri infosüsteem pakub X-tee teenuseid nii andmekogu alamsüsteemidele kui ka avalikule ja erasektorile. Teenused on

realiseeritud keeles OpenEdge Advanced Business Language (ABL) ning neid käitatakse OpenEdge WebSpeed keskkonnas. SOAP X-tee teenused. Rahvastikuregistri andmebaasis olevate andmete haldamiseks on kasutusel klientrakendus „RR Admin“, mis põhineb Progress WebClient

tehnoloogial. Lisaks on rahvastikuregistri infosüsteemis komponendid, mille ülesandeks on Maa- ametiga aadressandmete sünkroniseerimine ning andmevahetus teiste riikidega;

Rahvastikuregistri menetlustarkvara (MT) – vastavalt pädevusele ja õigustele võimaldab

kasutajal: teha päringuid isikuandmete, dokumentide, kannete ja toimikute kohta; menetlustoiminguid ja kandeid; tõendite ja väljavõtete väljatrükke; andmete ja kannete parandamist; aruandlust ja statistika päringuid; aadressmuudatuste ja valimisteat iste

edastamist ja vastuvõtmist; kasutajate, rollide ja õiguste haldamist ning järelevalvetoiminguid. Kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: Arenduskeeleks C#. Alusraamistikuks

.Net Framework 4.7. Andmebaasihaldussüsteemina on kasutusel Microsoft SQL Server. Suhtluse l andmebaasiga kasutatakse lisa raamistikku Entity Framework (EF). Klientrakenduseks on töölauarakendus, mille loomisel on kasutatud lisa raamistikku Windows Forms (WinForms).

Klient ja server rakenduse vahelises suhtluses kasutatakse lisa raamistikku Windows Communication Foundation (WCF), kasutusel SOAP protokoll. Liidestamiseks kasutatakse

SOAP X-tee teenuseid, rahvastikuregistri tuuminfosüsteemiga suhtlusel on kasutusel veel tänaseks legacy X-tee sõnumiprotokoll.

Rahvastikuregistri iseteenindusportaal (e-rahvastikuregister, www.rahvastikuregister.ee) – iseteenindusportaal, milles on võimalik inimesel vaadata ja muuta enda, oma alaealiste laste ja

eestkostetavate rahvastikuregistris olevaid andmeid ning piirata oma andmetele juurdepääsu. Lisaks on võimalik esitada elektroonilisi avaldusi (näiteks elukoha ja sünni registreerimiseks),

tellida perekonnasündmuste tõendeid, teha nime sobivuse ja sugulussuhete päringuid ning kasutada muid RR teenuseid. Kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: Arenduskeelteks on Java ning

TypeScript. Andmebaasiks on PostgreSQL ja Redis. Alusraamistikeks on Spring Framework ja Angular. Serverrakenduste puhul kasutatud lisaraamistikku Spring Boot. Veebipõhise klient- ning

serverrakenduste vaheliseks suhtluses kasutatakse REST põhist lahendust (JSON sõnumid). Teiste rakendustega suhtluseks kasutatakse SOAP X-Tee teenuseid. Automatiseeritud testide loomiseks

kasutatakse Selenium raamistikku, lisaks veel ka TestNG ja JUnit raamistikku koos PageFactory mustriga.

Rahvastikuregistri andmeladu – töölauarakendus RR ja MT statistika vaatamiseks ja töötlemiseks. Andmelao kasutajateks on Siseministeeriumi töötajad, sh

järelevalveametnikud, SMIT registripidajad, menetlejad - KOV ametnikud, jm menetlejad, kellele on vastav ligipääs ja aruandlus loodud. Vastavalt pädevustele ja õigustele saab andmelaos luua

uusi ja vaadata juba loodud aruandeid. Kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: Arenduskeeleks on Python, andmebaasi skriptide jaoks PL/pgSQL tulenevalt andmebaasihaldussüsteemist, andmebaasihaldussüsteem PostgreSQL, tegevuste ajastamiseks töövoohaldussüsteem Apache

Airflow, raportite esitamiseks ärianalüüs i tarkvara Tableau, SMIT UAA kasutajate autentimise lahendus, mis on integreeritud RIA TARA-

ga, kasutajad ja kasutajagrupid on kirjeldatud Active Directory-s. Autoriseerimine toimub Tableau tarkvara siseselt.

Rahvastikuregistri haldusandmed – mikroteenused

rahvastikuregistri kodifikaatorite/klassifikaatorite, häälestuse parameetrite, asutuste ja aadresskomponentide haldamiseks ning propageerimiseks vajalikesse rakendustesse ning nende keskkondadesse. Rahvastikuregistri rakendused kasutavad haldusandmeid nii vajaduspõhiselt kui

endale dubleerimiseks. Samuti on realiseeritud teenused andmete esitamiseks kolmandatele osapooltele X-tee vahendusel. Kasutatakse järgmiseid tehnoloogia id : Arenduskeeleks on C#, andmebaasiks PostgreSQL, liidestamiseks REST X-tee teenuseid ja

RabbitMQ sõnumiservereid. SMIT UAA kasutajate autentimise ja autoriseerimise lahendus, mis on integreeritud RIA TARA-ga, kasutajad ja kasutajagrupid on kirjeldatud Active Directory-s

Rahvastikuregistri broneerimissüsteem – mikroteenus, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse

perekonnaseisuametnikul: seadistada kalendrisse perekonnaseisutoiminguteks kasutatavaid ruume ja nende parameetreid; määrata tööaeg, millal perekonnaseisutoiminguid teostatakse, lisada

kalendrisse muid sündmuseid (nt puhkused), mil perekonnaseisutoiminguid ei teostata; reserveerida kalendris perekonnaseisutoimingute läbiviimiseks aeg, sh puhveraeg sündmuse ettevalmistamiseks; muuta kalendris aega. Kodanikul on võimalik läbi RR iseteenindusportaa l i

vaadata, valida ja märkida perekonnaseisutoiminguks (nt lahutuse või abielu registreerimine) sobiv aeg.

Kasutatakse järgmiseid tehnoloogiaid: Arenduskeeleks on C#, andmebaasiks PostgreSQL, liidestamiseks kasutatakse REST X-tee teenuseid.

Rahvastikuregistri teavitussüsteem – mikroteenus, mis edastab automaatteavitusi inimese le tema esitatud avalduste ja registriandmetega toimunud muudatustest. Avalduse esitajale

saadetakse teavitus e-posti aadressile ja rahvastikuregistri iseteenindusportaali, kui esitatud avaldusega seoses on toimunud muudatus. Lisaks saab ruumi omanik automaatselt teada tema

ruumi aadressil elukoha registreerinud elanike elukohaga seotud muudatustest – omaniku ruumi elukoha registreerinud inimese või omaniku eluruumist elukoha mujale registreerinud inimese

kohta. Kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: Arenduskeeleks Java ja C# andmebaasiks PostgreSQL, liidestamiseks kasutatakse REST X-tee teenuseid ja RabbitMQ sõnumiservereid.

2.1.3 Rahvastikuregistris ja selle rakendustes hetkel teadaolevad tulevased tehnoloogiad

SMIT on välja töötanud rahvastikuregistri uue arhitektuurivisiooni, mis põhineb mikroteenuste ja konteinerarhitektuuri lahendusel.

1. Pakutavad tehnoloogilised lahendused peavad: 1. Olema pilvesõbralikud ehk sobima SMITi pilvekeskkonda (Kubernetes) ja

Riigipilve. 2. Arvestama SMITis infosüsteemide arendamisele kehtestatud nõuetega, sealhulgas

turva- ning logimisnõuetega. 3. Arvestama tehnoloogia ja komponentide valikus RR tulevikuvisiooniga. 4. Arvestama SMITis juba loodud või loodavate sarnaste lahendustega (sh

arhitektuuri nõukogu suunised) komponentide taaskasutatavuse kontekstis. 5. Andmesiirdel ja uuele tehnoloogilisele lahendusele ümberlülitumisel olema

täidetud rahvastikuregistri teenuslepe (SLA). 6. Olema liidestatud SMIT keskse kasutajate autentimise ja autoriseerimise

lahendusega (UAA), mis on integreeritud RIA TARA-ga. UAA lahendus: The User

Account and Authentication Service (UAA). Kasutajad ning kasutaja grupid on kirjeldatud SMITi Active Directory-s. Suhtluseks kasutatakse OpenID Connect

protokolli. 7. Komponentide vaheliseks suhtluseks kasutama SSL kanalit. 8. Tehniliste komponentide API-del eksisteerima automaatselt genereeritud

dokumentatsioon (näiteks Swagger). 9. Kasutajaliidese olekut (state) hoidma kliendi liidese poolel ja teenused on ise

olekuta. 10. Kasutama PostgreSQL ja/või MS SQL andmebaasi. 11. Kasutama tehnoloogiaid: .NET (C#), .NET (Angular raamistik) või Java (Spring

raamisik). Samuti Progress OpenEdge platvorm. 12. Tagama andmed vähemalt UTF-8 kodeeringus.

13. Tagama, et kasutajaliides on lahus arendatav, pakendatav, versioneeritav ja paigaldatav.

14. Kasutama x-tee REST-i põhist sõnumiprotokolli X-Road: Message Protocol for

REST. 15. Tagama teenuste tarbimise x-tee turvaserveri vahendusel.

16. Kasutama kas X-tee sõnumiruumi tehnoloogiat või RabbitMQ-d. 17. Olema kaetud ühiktestidega vastavalt SMIT-s kehtivale kvaliteediväravale. 18. Olema vormistatud selliselt, et rakenduse tehnilised komponendid kaitsevad

iseennast sh valideerivad nende poole pöördunud kasutaja või tehnilise teenuse õiguseid.

19. Olema vormistatud selliselt, et andmebaasi komponenti ei ole kasutatud integratsioonivahendina.

20. Olema vormistatud selliselt, et andmebaasi pöördutakse ainult rakenduse jaoks eraldatud süsteemsete kasutajatega.

21. Olema rakendusse loodud võimekus leida vajadusel mitme andmebaasi instants i seast peamine, kuhu on võimalik kirjutamispäringuid saata. Vaikeseadistuses

kasutab SMIT PgBouncer-it. 22. Olema vormistatud selliselt, et äriväärtusest tulenevalt tõestusväärtust omavad

andmebaasi tabelite kirjed on räsiaheldatud. Aheldamisel lahendus peab arvestama

vajadusega andmeid kustutada säilitus tähtaja möödudes. 2. Rakenduse levitamise lahendus peab olema kõigis keskkondades sama. Keskkonnapõhised

parameetrite väärtused peavad olema loetavad keskkonnamuutujast.

2.1.4. Arendus- ja hooldustööd

Arendus- ja hooldustöödeks on:

2.1.4.1. analüüsitööd – süsteemi-, äri- ja/või andmeanalüüs; tellija ja/või äripoolega analüüsikoosolekute läbiviimine projekti tööde teostuseks, analüüsi dokumentatsiooni

koostamine, muutmine ja uuendamine; süsteemi nõuete ja vajalikku funktsionaalsuse, andmeobjektide ja seoste (sh erinevate diagrammide loomine), andmemudelite kirjeldamine (sh arendusülesannete kirjeldamine arendajatele); süsteemi nõuete ja funktsionaalsuse selgitamine

osapooltele; süsteemi disaini väljatöötamisel osalemine pakkudes erinevaid kliendile parimaid lahendusi arvestades infosüsteemi kui tervikut. Vastavalt koostatud analüüsidokumentatsioonile

Tableau aruannete testimine; jm tööd, mis kuuluvad analüüsitööde hulka;

2.1.4.2. andmeteadustööd – struktureeritud info erinevatest allikatest kombineerimine; andmemudelite loomine; töö dokumenteerimine; suurandmete (big data – äärmiselt suured andmekogumid), arvutuslik analüüs mustrite, trendide ja seoste loomiseks;

andmeanalüüsi ja arendustööde toetamine; jm tööd, mis kuuluvad andmeteadustööde hulka;

2.1.4.3. programmeerimistööd/arendustööd – tarkvara lähtekoodi, automaattestide ja ühiktest ide kirjutamine ja täiendamine; lähtekoodi ülevaatamine ja parandamine vastavalt koodistiil i

reeglitele; oma töö tulemuse tutvustamine (demo) huvigruppidele; andmesiirde teostamine; töö dokumenteerimine; andmemudelite loomine/täiendamine; tarnepakkide koostamine;

andmevahetus- ja liidestustööde tegemine/arendamine; tiimis kokku lepitud tarkvaraarenduse loogika rakendamine; süsteemi disaini väljatöötamisel osalemine pakkudes erinevaid tehnilis i lahendusi (sh nõuete tehniline analüüsimine), arvestades süsteemi kui tervikut. Struktureeritud info

erinevatest allikatest kombineerimine, andmelettide arendamine ja testimine; andmelao ja ELT protsessi seadistamine, laadimisvastavuste kontrolli teostamine; jooksvate muudatusvajaduste

realiseerimine; arvestades agiilset arendusmeetodit jooksvalt muudatuste töösse võtmine ja realiseerimine; jm tööd, mis kuuluvad programmeerimis/arendustööde hulka;

2.1.4.4. testimistööd (käsitsi- ja automaatestimine) – vastavalt spetsifikatsioonide le ja arendusülesannetele testimine, loodud dokumentatsiooni üle

vaatamine/valideerimine; testjuhtumite loomine ja täiendamine valminud lahenduse testimiseks;

automaattestide kirjutamine ja täiendamine; manuaaltestimine; andmevahetus- ja liidestustööde testimine, testandmete loomine jm tööd, mis kuuluvad testimistööde hulka;

2.1.4.5. juurutustööd – tarkvara levitamine (sh installeerimine riistvarale), seadistamine ja

paigaldamine (reliisimine/ release) projektis kasutusel olevatesse keskkondadesse; juhendmaterjalide koostamine erinevatele sihtrühmadele; koolitamine; jm tööd, mis tagavad

tarkvara eduka kasutuselevõtu toodangukeskkonnas; jm tööd, mis kuuluvad juurutustööde hulka;

2.1.4.6. koolitused – praktiliste koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine erinevate le sihtrühmadele (lõppkasutajad, administraatorid, rahvastikuregistri klienditoe liikmed,

Siseministeerium); lähtuvalt sihtrühma vajadusest tarkvara juhendmaterjalide ja kasutusjuhend ite koostamine ja täiendamine;

2.1.4.7. dokumentatsiooni koostamine – dokumentatsiooni loomine, täiendamine ja üleandmine täitja poolt digitaalsel kujul tellija Wiki (Atlassian Confluence) keskkonnas;

juhendite koostamine ja täiendamine vastavalt tellija juhistele ja hanke alusdokumentide Lisale 2 (Nõuded lahendusele ja dokumentatsioonile);

2.1.4.8. hooldustööd – olemasolevate infosüsteemide käideldavuse/töökindluste (nt

päringute optimeerimistööd, komponentide versioonide uuendamised jne) tagamine; tarnitud tarkvara modifitseerimine eesmärgiga parandada vigu, jõudlust ja muid näitajaid (nt süsteemi muudatused, et tulla toime muutustega tarkvara keskkonnas); jm tööd, mis

kuuluvad hooldustööde hulka;

2.1.4.9. disainimistööd – vajadusel kasutajauuringute läbiviimine, kasutuslugude kirjeldamine, ekraanijooniste loomine, stiiliraamatute loomine ja täiendamine ning ühtse disaini hoidmine kogu

arenduse vältel;

2.1.4.10. tehnilise lahenduse arhitektuuritööd – tehnoloogiliste otsuste vastuvõtmine, sh infosüsteemi projekteerimine ja arendamine; infosüsteemide ja toodete valmimise tagamine;

tarkvaraarenduse protsesside, meetodite, parimate praktikate ja standardite välja töötamine (jälgimine); tiimiliikmete juhendamine ja nõustamine, et tagada projekti või rakenduse versiooni õigeaegne ja spetsifikatsioonikohane valmimine; arhitektuuri ja projekteerimislahenduste välja

töötamine ja dokumenteerimine; teabe edastamine sihtrühmadele (klient, tooteomanik, süsteemiadministraator, tehniline juht), et tagada projekteerimise ja arhitektuuri nõuetelevastavus

ning õigeaegsed tarned; jm tööd, mis kuuluvad arhitektuuritööde hulka;

2.1.4.11. Tableau aruannete tööd – aruannete/juhtimislaudade loomine, visualiseerimine (visualiseerimine tähendab erinevat tüüpi diagramme, graafikuid, erineva tasemega kaarte, tabeleid jne); visuaali teostuseks kliendi soovide ja vajaduse väljaselgitamine

ning Tableaus parimate/tellija ootustele vastavate visuaalsete lahenduste pakkumine; statistika, lineaarse algebra, tõenäosusteooria ja andmestruktuuride teadmiste oma töös rakendamine;

tööde dokumenteerimine vastavalt tellija juhistele ja hanke alusdokumentide Lisale 2 (Nõuded lahendusele ja dokumentatsioonile); vastavalt koostatud analüüsidokumentatsioonile Tableau aruannete arendamine ja testimine. jm tööd, mis kuuluvad

Tableau aruannetega seotud tööde hulka.

3. Hetkeolukorra kirjeldus

3.1. RR andmeladu

Andmeladu on kasutajatele kättesaadav 01.01.2024.

 Loodud on andmelao arhitektuur, osas, mis katab senist vajadust  Andmelao tehnoloogiline lahendus:

o Andmete laadimine - Apache Airflow o Andmebaas - PostgreSQL o Andmete visualiseerimise tarkvara - Tableau

o Andmete transformatsioon - Python  Andmelao andmesiirde kiht, baasis on 2 ODS skeemi

o ods_rr, mis on täidetud RR andmetega o ods_mt, mis on täidetud MT andmetega

 Loodud on vahetabelid ja andmeletid

 Loodud on kasutajate autentimise ja autoriseerimise lahendus: o kasutajate tuvastus: UAA,

o kasutajate autoriseerimine: Tableau, o kasutaja haldus: AD (Orbiit).

 Loodud on andmete logimise lahendus ja tööle on rakendatud andmejälgija

o Andmejälgijasse edastatakse andmed isikustatud aruannete vaatamisel  Loodud on liidestus Eesti avaandmete portaaliga

3.2. Aruandlus

3.2.1. Aruanded andmelaos

3.2.1.1. Andmelaos on realiseeritud kokkuvõtlikult 3 eri tüüpi aruanded:

 juhtimislauad - erinevaid visualiseerimise võimalusi kasutav kompleksaruannet (koosneb mitmest andmekomplektist) ja/või on loodud Tableau workbook võimalusi kasutades.

 aruanded - aruanded, mille sisend tuleneb ühest konkreetsest andmehulgast, võib sisaldada erinevaid visuaale, mitte ainult tabelaruannet

 kompleks aruanded - aruanded, mille sisend tuleneb mitmest erinevast andmekoosseisust.

3.2.1.2. Aruannete jagunemine:

 isikustatud andmetega: o rahvastiku detailaruanded

o menetluse detailaruanded  isikustamata andmetega:

o rahvastiku koondaruanded o menetluse koondaruanded

 järelevalve aruanded o siseministeeriumi järelevalve aruanded (sh kvaliteedi aruanne) o kohalike omavalitsuse järelevalve

3.2.2. Lisaks andmelaos realiseeritud aruannetele aruandluse praegused praktikad

Rahvastikuregistri aruandluse üldine eesmärk on toetada andmevajadusi:

 avaliku ülesande täitmisel - aruandeid kasutavad riigiasutused (sh SIM või SMIT) ja KOV- id oma tööülesannete täitmiseks.

 õigustatud huvi täitmisel - välised osapooled (füüsilised isikud, juriidilised isikud, riigiasutused) esitavad taotluse andmetele ligipääsuks. Siseministeerium hindab õigustatud

huvi olemasolu ning positiivsel juhul saavad andmetele ligipääsu.  Aruanded on jaotatud nelja erinevasse loogilisse gruppi eelkõige selle järgi, kuidas neile

ligi saab ning kes on nende peamisteks tarbijateks: o Vajaduspõhine aruandlus – kaetakse ära need kasutusjuhud, mida olemasolevad

valmis tehtud aruanded ei toeta. Vajaduspõhine aruanne on koostatud vastavalt

üksiku kasutaja vajadustele just tema tööülesannete täitmiseks. o Menetluste aruandlus – kajastab ainult neid andmeid, mis on tekkinud

Rahvastikuregistriga seotud menetluste käigus. Andmestik baseerub eraldi Menetlustarkvara andmebaasi andmetel. Aruanded jagunevad:

 Automaatne aruanne - MT kaudu kättesaadav aruanne, mis genereeritakse

kindla sagedusega (genereerimise graafik määratud iga aruande kohta eraldi).

 Tellitav aruanne - Menetlustarkvara rakenduse kaudu kättesaadav aruanne, kus kasutaja defineerib aruande filtrid ning käivitab selle. Aruanne koostatakse öiste andmetöötluste käigus ning on kättesaadav järgmise l

päeval Menetlustarkvara rakenduse kaudu. o Rahvastikuregistri aruandlus – baseerub ainult nendel andmetel, mis on kantud

Rahvastikuregistrisse. Aruanded on kättesaadavad läbi Menetlustarkvara aruandluskeskkonna, ning selle aluseks on RR-i andmebaas. Analoogselt MT aruandlusega jaguneb ka RR aruandlus omakorda automaatseks ja tellitavaks.

 RR aruandeid, mis saadakse kätte MT-st on hetkel veel 18. o Organisatoorne aruandlus – ametisisene aruandlus, mis koostatakse käsitsi SMIT- i

töötajate poolt ning edastatakse SMIT-i ja Siseministeeriumi ametnikele tööalaseks kasutamiseks. Baseeruvad erinevate andmestike peal (Rahvastikuregistr i andmebaas, Menetlustarkvara andmebaas, JIRA jne).

4. Arendustöö eesmärk ja tulemid

4.1. Eesmärk

Andmelao infosüsteemi (sh Tableu aruanded) ja andmeanalüütika arendus - ja hooldustööd. Täitja

teostada on andmete/aruannete/andmelettide detailanalüüs ja arendus, andmelao arhitektuur i, andmesiirde, logimislahenduse, autentimis- ja autoriseerimislahenduse ning dokumentatsioon ja

muud arendustegevustega seotud tööd. Täitja teostada on kõik tööd, ka need, mis ei ole tehnilises kirjelduses nimetatud, kuid on vajalikud punktis 4.2 toodud tulemi saavutamiseks.

4.2. Minimaalne tulem

4.2.1. Täitja on teostanud andmelaos aruannete/andmelettide loomiseks vajalike andmete

detailanalüüs allikandmebaasis.

4.2.2. Täitja on teostanud aruannete ja andmelettide detailanalüüsi ärikasutajaga.

4.2.3. Täitja on teostanud tehnilise analüüsi andmelao arendustööde (laadimisplatvorm, tabelid alndmelao baasis või muud tulemi saavutamiseks teostatavad tööd) teostamiseks.

4.2.4. Täitja on arendanud aruannete/kompleksaruannete/juhtimislaudade loomiseks vajalikud

vahetabelid ja andmeletid.

4.2.5. Täitja on arendanud vähemalt 10 aruannet Tableaus.

4.2.6. Täitja on arendanud vähemalt 2 kompleksaruannet Tableaus.

4.2.7. Täitja on arendanud vähemalt 2 juhtimislauda Tableaus.

4.2.8. Täitja on läbi viinud detailanalüüsi haldusreformi eelse ja järgse aadressandmete vastavuse

osas (allikandmebaasis, andmelaos) loodud on seosed, andmed on aruannetes kasutatavad ja kvaliteetsed ning töö on dokumenteerinud.

4.2.9. Täitja on loonud uue andmebaasiga liidestuse ja toimub andmete laadimine.

4.2.10. Täitja on edasiarendanud olemasolevat laadimisplatvormi (iga allikandmebaas on viidud eraldi laadimistegumile ning järgnevad seosed andmelaos toimivad), laadimised on optimeeritud.

4.2.11. Täitja on loonud punktis 3.2.1.1. toodud aruannete loomise aluseks oleva stiiliraamatu.

4.2.12. Täitja on dokumenteerinud vastavalt olemasolevale struktuurile ja reeglitele teostatud tööd (andmemudelid, seosed, tehnilised tööd jm).

5. Nõuded projektile

5.1. Üldised nõuded

5.1.1. Rollid projektis

5.1.1.1. Täitja teostab kõik käesoleva hanke tulemite saavutamiseks vajalikud tööd hankesse esitatud meeskonnaga, sh annab detailse sisendi töödeks, mis on seotud nende teostada olevate arendustöödega, kuid SMIT reeglite töttu ei saa ise teostada.

5.1.1.2. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (tellija) annab sisendina tehnilised nõuded ja valideerib täitja tõid.

5.1.1.3. Siseministeerium annab sisendina ärinõuded ning valideerib täitja tõid.

5.1.2. Hangitavad meeskonnaliikmed

Nõuded meeskonnaliikmetele kirjeldatud Lisas Vastavustingimused

5.1.2.1. JUHTIV TARKVARAARENDAJA VÕI TARKVARAARHITEKT

5.1.2.2. ANDMELAO ARENDAJA

5.1.2.3. TABLEAU ARUANNETE ARENDAJA

5.1.2.4. IT-ANALÜÜTIK

5.1.3. Pakkumuse vastavus

Pakkumuse vastavustingimused käesoleva seotud hanke Lisades - Hindamiskriteeriumid ja vastavustingimused

5.2. Tehnoloogilised nõuded

5.2.1. Teenuse live keskkondade tingimused:

5.2.1.1. käideldavus - K1 suurem või võrdne 90% aastas ning maksimaalne lubatud ühekordsete

katkestuste summaarne pikkus on kuni 24 tundi nädalas;

5.2.1.2. terviklus - T2 info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalikud on perioodilised info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollid;

5.2.1.2. konfidentsiaalsus - S2 salajane info: info kasutamine lubatud ainult teatud kindlate le kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi

korral.

5.2.2. Hanke teostus peab ühtima punktis 3.1. toodud lahendusega ja vastama Tehnilises kirjelduses ja Lisades 2.1-2.5 toodud nõuetele.

5.3. Funktsionaalsed nõuded

5.3.1. Detailanalüüs

Tulemi täitmiseks viib täitja läbi aruannete, andmelettide, andmelaadimise või muu tehnilise detailanalüüsi ning loob disaini ning teostab arendustööd. Täitja viib läbi analüüsiprotsessi (sh

analüüsikoosolekud, analüüsikoosolekute protokollimine, analüüsidokumentatsiooni loomine Wikis jm).

5.3.2. Andmesiirde kiht

Lahenduse käigus täitja vajadusel täiendab andmetega andmesiirde kihti, mis võimaldab luua

punktis 4.2. toodud aruanded. Täitja dokumenteerib kõik täiendused.

Peab töötama andmevahetus, ETL peab töötama nii, et saaks andmed kätte:

 loodud ETL protsessid RR andmete toomiseks Staging alasse  loodud ETL protsessid MT andmete toomiseks Staging alasse

Laadimiste kirjeldused:

 ETL protsessi kirjeldus Wikis (kokkulepitud laadimiste sagedus, inkrementaalsus,

kehtivad kirjed, kustutatud kirjed). Ühenduse loomine, parameetrid.

5.3.3. Andmeletid

Lahenduse käigus loob täitja vajalikud andmeletid, mis võimaldavad luua punktis 4.2. kirjeldatud aruanded. Andmelettide arv selgub käesoleva täitmise raames.

Loodud on andmeletid vastavalt detailanalüüsis välja selgitatud andmestikule, järgides nimetamise

reegleid ja SMIT arendusreegleid. Andmed on puhastatud. Andmelettides toodud andmed katavad aruannete andmevajaduse nii käesoleva seisu, kui mineviku seisu osas (vastavalt detailanalüüs i sisendile).

Punktis 4.2. tulemite lõplik valideerimine tellija poolt toimub LIVE keskkonnas.

5.3.4. Aruanded (punkt 3.2.1.1.)

Tableau's on realiseeritud (arendatud, visualiseeritud, testitud) punktis 4.2. toodud aruanded ja juhtimislauad. Andmelao andmete alusel loodud Tableau aruannetes vastavad andmed RR ja MT

andmete alusel loodud aruannete andmetele.

Hangitud aruannete teostamiseks aruannete, kompleksaruannete ja juhtimislaudade disaini (mh aruande visuaalid: filtrid, graafikud, tabelite ridade ja veerud koos nimetustega jne) ning

andmekomplekti selgitatab välja täitja punktis 5.3.1. toodud detailana lüüsi protsessis. Tööde teostamisel arvestatkse olemasolevat kasutajaõiguste süsteemi ning tulem peab sellega ühtima. Kui tegemist on isikustatud aruannetega, siis peab töötama andmejälgija.

Täitja poolt on loodud aruannete ja juhtimislaudade dokumentatsioon ja vajadusel juhised (Wikis/Tableau aruandes tooltip'ina vm tellitud viisil) lõppkasutajale.

Punktis 4.2. tulemite lõplik valideerimine tellija poolt toimub LIVE keskkonnas.

5.4. Mittefunktsionaalsed nõuded

5.4.1. Aruannete logimine

Andmelao andmestiku pealt tehtud kõik päringud (nii rakenduskiht kui ka andmebaas) on vaja logida (kes, millal ja mida tegi). Andmelao päring on teatud kriteeriumitel baseeruv otsing. Päringu tulemuste logimist käsitletakse punktis 5.4.2. Aruannete logimisel tuleb lähtuda SMIT logimise

nõuetest hanke Lisa 2.1 Logimise nõuded.

5.4.2. Aruande tulemuste logimine

Aruande tulemused jagunevad logimise vajaduse põhiselt kaheks:

 Konkreetse isikuga seostatav aruande tulemus. Isik on päringu tulemuste põhjal tuvastatav. Lisaks aruannetele endile tuleb logida, kas päring peab olema andmejälgijas peidetud

rahvastikuregistri seaduse § 45 lõike 3 alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018013?leiaKehtiv).

 Aruande tulemus, mis ei ole konkreetse isikuga seostatav.

5.4.3. Andmete kustutamine

Andmeladu peab toetama andmete loogilist kustutamist, st kui alliksüsteemis märgitakse vastav kirje kustutatuks, siis märgitakse vastav staatus ka andmelao kirje juurde.

5.4.4. Ligipääsetavus

Tuleb tagada olukord, kus andmelao kasutaja ei pääseks ligi rohkematele andmetele kui talle

juurdepääsuloaga õigused anti.

5.4.5. Andmete terviklikkus

Tagatud peab olema andmete terviklikkus ning selle kontroll operatiivsüsteemide ja andmelao vahel.

5.4.6. Jõudlus

Lihtsamad aruanded (tulevad ainult andmelettidelt) ja valdkonna töölaua avamine ei tohi võtta aega rohkem kui 95% juhtudest 7 sekundit ja 100% juhtudest 20 sekundit. Keerukamad aruanded võivad aega võtta 95% juhtudest maksimaalselt 1 minuti ja 100% juhtudest 5 minutit. Lihtsamad

päringud/aruanded on need, kus andmeid päritakse ühe andmeleti pealt ja tulemuste arv jääb alla 50 000 kirje. Keerukamad päringud/aruanded on need, kus andmeid päritakse mitme andmele t i

ja/või andmetabeli pealt ja tulemus on üle 50 000 kirje.

5.4.7. Skaleeritavus

Andmelao andmekoosseisu peab olema võimalik tulevikus täiendada ja laiendada, sealhulgas uute andmeallikatega sidumine, olemasolevate andmetabelite täiendamine, täiendavate andmelett ide,

andmetabelite, kasutajate, kasutajagruppide ja juhtimislaudade loomine, mõistliku vaevaga

5.4.8. Sonar ja automaattestid

Lähtekoodi kvaliteedist ja tehnoloogilisest võlast ülevaate saamiseks kasutatakse platvormi SonarQube ja Täitjal on kohustus SonarQube’i poolt leitud lähtekoodi vead ja halvad lõhnad (code smells) parandada.

Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema:

 SonarQube-i poolt leitud lähtekoodi vead ja halvad lõhnad (code smells) parandatud (uut tehnoloogilist võlga tekitada ei tohi);

 läbinud edukalt SMITis kehtiva kvaliteedivärava (SonarQube-is Quality Gate);

 edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid, mis peale järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see

konkreetne funktsionaalsuse osa on endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada. Automaattestid on arenduse osa, mida teostab täitja.

6. Üldine töökorraldus

6.1. Tööde teostamisel järgitakse hanke Lisades 1, 1.1, 2.1, 2.2, 2.3, 2.4, 2.5, 2.6 toodut ja on

kohustuslikud täitjale järgimiseks, muuhulgas:

6.1.1. Väljaspool Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) ning selle haldusala ruume töötamisel transpordikulusid, sidekulusid, ruumide renti jms Hankija ei

hüvita.

6.1.2. Tööde teostamine toimub vastavalt Scrum agiilse tarkvara arendamise raamistikule osaledes töös SMIT andmeanalüütika tiimi liikmetena. Projekti kestvusel on täitja kohustatud osalema

Scrum rutiinidel, mh igapäevastel standup'idel, sprindi planeerimistel ja retrol.

6.1.3. Projekti juhtimisel lähtutakse agiilse projektijuhtimise põhimõtetest.

6.1.4. Projektihaldustarkvaraks on SMITi Jira (JIRA Software), mida kasutatakse arendustööde ning vigade ja probleemide registreerimiseks tööülesannetena ning tööülesannete täitmise

jälgimiseks ja töötundide registreerimiseks. Jira hoitakse igapäevaselt ajakohasena.

6.1.5. Projekti dokumendihalduskeskkonnaks on SMITi Wiki (Atlassian Confluence) ning selle keskkonna kasutamine on Täitjale kohustuslik andmelao lahenduse dokumentatsiooni (sh

spetsifikatsiooni, liideste kirjelduse, EA arhitekruuri joonised jne) loomiseks ja muutmiseks.

6.1.6. Lähtekood peab olema piisavalt kommenteeritud, et hiljem oleks võimalik teha edasiarendusi või parandusi.

6.1.7. Arendustööde tulemusel valmiva lähtekoodi hoidmiseks on SMITi Git koodirepositoor ium

(Atlassian Bitbucket).

6.1.8. Tarkvara järjepidevaks integreerimiseks ja tarnimiseks (CI/CD) kasutatakse Atlassian Bamboo-d.

6.1.9. Tellija jätab endale hankelepingu tingimuste piires õiguse ühepoolselt täiendada ja muuta üldist töökorraldust, sh arendusnõudeid, teavitades Täitjat kirjalikult ette 1 (üks) kuu.

Lisa 2.1 Logimise nouded (sh valisele partne....pdf

Logimise nõuded (sh välisele partnerile) Nõuded logimisele, arendus-tiimidele ning välistele partneritele (täitmist kontrollib meeskond, kes välist teenust tellib):

1. Logimiseks tuleb kasutada alus süsteemi võimalusi ja standardseid teeke. 2. Logi peab olema loetav tekstilisel kujul UTF-8 kodeeringus. 3. Süsteemispetsiifilised andmed logikirjes peab võimaluse korral koostama JSON-formaadis. 4. Logitavates andmetes tuleb enne logifaili kirjutamist kodeerida kõik mittekuvatavad ( ) sümbolid, süsteemispetsiifilised andmed, logides non-printable sisalduvad kasutaja sisestatud väärtused ning välja- ja reaeraldajad (st kogu kasutaja sisendit peab olema võimalik taastada, va punktis 8 toodud andmed), välistamaks logisüste ja sellega seonduvaid ründeid. Logitavad andmeväljad eraldatakse tabulatsiooniga. 5. Juhul kui ühe päringu kohta tekib kirjeid mitmesse logisse, siis peab olema võimalik neid kirjeid ühise välja abil siduda. Selleks ei sobi kellaaeg, aga sobib näiteks unikaalne päringu ID. 6. Kõik väljanimede kirjeldused, parameetrite nimetused ja muu informatsioon peab olema võimalusel inglise keeles. 7. Logitud peavad olema kõik tegevused andmetega, sh: 7.1. kõik autentimise katsed (hoolimata tulemusest); 7.2. kõik kasutajate poolt algatatud tegevused; 7.3. kõik taustaprotsesside tegevused; 7.4. nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud tegevused. 8. Andmed, mida on keelatud logida: 8.1. kasutajate autentimisega seotud saladust või salasõna teksti või räsi kujul; 8.2. privaatvõtmed; 8.3. seansivõtme väärtus (nt seansi tokenid või -küpsised) – logida võib ainult seansivõtmest tuletatud räsi või muud pöördumatut tuletist; 8.4. andmebaasidest tagastatud päringute täisvastused tekstilisel kujul – logida võib andmete tagastamise fakti või vastuse pikkust; 8.5. biomeetriliste andmete väärtust taasesitamist võimaldaval kujul; 8.6. andmed, mille logimise keeld tuleneb õigusaktidest (nt krediitkaardiandmed). 9. Sisendandmed peavad olema eristatavad rakenduselt endalt pärinevatest andmetest, kuid olema arusaadavad ilma rakenduse andmebaasita. 10. Logikirjed jaotatakse võimalusel järgnevalt (eraldi konfigureeritavatesse failidesse): 10.1. Seansilogi - info kasutajate tuvastamise, rakendusse või kõrgema turvalisusega rakenduse osasse sisenemiste, väljumiste, seansi aegumise, tühistamiste jmt kohta. 10.2. Tegevuslogi - kogu informatsioon kasutajate ja taustaprotsesside tegevuste kohta koos sisendparameetritega (sh väliste ressursside kasutamise kohta). Tegevuse- ja seansilogi kirjes peab olema vähemalt: 10.2.1. Silumislogi - arendajate jaoks vajalik debug info, toodangukeskkonnas peaks debug vaikimisi välja olema lülitatud; 10.2.2. Turvalogi/auditlogi - turvalisusega seotud eeldefineeritud sündmused, mis võimaldavad tuvastada, mis tegevusi mis järjestuses tehti ning leida viiteid võimalikele turvaprobleemidele (SQL injection, IP muutus seansi keskel kui see pole lubatud, kasutaja käivitas käsu, mida tal ei ole lubatud käivitada jms). Sinna kuuluvad turvalisuse seisukohalt kriitilised sündmused (sisenemine, väljumine, kasutaja loomine, rolli muut(u)mine, seadistuste muut (u)mine) ning tegevused, mis toovad kaasa rahalisi või juriidilisi tagajärgi. 10.3. Vealogi - erinevate veaolukordade info, mida võimalusel jaotada kaheks: 10.3.1. tehniline vealogi - erinevad süsteemsed veateated (probleemid liidestega, süsteemsete taustatööde veateated, vead, mida ei ole püütud (unhandled exceptions)); 10.3.2. kasutajate vealogi - kasutajate tegevuse tõttu esile kutsutud vead mis on käsitletud (handled exceptions). 11. Logide spetsiifika (mida logitakse, kuidas sündmused logifailidesse on jagatud, rakendusspetsiifiliste logide struktuur ja detailid) peavad olema kirjeldatud teenuse dokumentatsioonis. 12. Logimine peab olema optimeeritud, st et peab vältima liigsete logiandmete edastamist logihaldussüsteemi ning välistama informatsiooni dubleerimist logides, juhul kui seda ei ole eraldi nõutud. Vajaduse korral filtreeritakse logid teenuses. 13. Logimisvahendid ja informatsioon logi kohta peab olema kaitstud volitamata muudatuste, hävitamise ja juurdepääsu eest. 14. Logisid peab logi edastav teenus saatma reaalajas SMIT’i kesksesse logihaldussüsteemi. Kasutusel peab olema ühtne NTP (Network Time Protocol) ajateenus. 15. Logide keskne kogumine sisaldab: 15.1. reaalajas saadetavate logivoogude vastuvõtmist ja salvestamist; 15.2. salvestatud logivoogude arhiveerimist olenevalt saadetavate logide tüübist ja neile kehtestatud säilitustähtaegadest. 16. Salvestatavad logiandmed signeeritakse digitaalselt. 17. Logiandmete turvaliseks edastamiseks SMITi kesksesse logihaldussüsteemi väljapoolt SMITi hallatavat taristut peab kasutama VPNi või mTLS-i ühendust. 18. Arhiiviväärtusega logide terviklus peab olema tagatud kolmanda poole usaldusteenuse (nt. TrueTrail) abil. 19. Tõestusväärtusega logisid ei tohi hoiustada ega töödelda rakenduse serveris või andmebaasis. Selline kirje on vaid informatiivse väärtusega ning seda logikirjena ei käsitata. 20. Ligipääs logiandmetele 20.1. Logikeskkondadele ligipääs peab olema kitsendatud ja piiratud, logides sisalduvaid andmeid tohib töödelda vaid kasutaja, kellel on selleks õigus ja teadmusvajadus. 20.2. Logisid on keelatud töödelda väljaspool lubatud keskkondi (kaasarvatud kopeerida). Arhiveeritud ja väljaspool logitaristut hoitavad või edastatavad logiandmed on alati krüpteeritud. 20.3. Logisid ei tohi avalikustada ega jagada teistele osapooltele, kui selleks ei ole põhjendatud vajadust. 20.4. Logide töötlemisel peab järgima andmete töötlemisel kehtivaid isikuandmete ning avaliku teabe töötlemist reguleerivaid õigusakte, sh täitma konfidentsiaalsuse kohustust nii töö- või teenistussuhte ajal kui ka pärast selle lõppemist. 21. Logide säilitustähtaegade määramine ja kustutamine peab vastama andmekogu põhimääruses või teenuse kokkuleppes sätestatud tingimustele. 22. Säilitustähtaja määramisel peab silmas pidama, et ressursikasutus oleks proportsionaalne ja mõistlik. 23. Kui logide säilitusaega ei ole teenuse dokumentatsioonis täpsustatud, peab logisid hoidma käesoleva aasta kohta ning säilitama neid kuni ühe aasta. 24. Logimise puhul kehtivad vähemalt sama taseme turvanõuded, mida on rakendatud logitavale teenusele. 25. Kui rakenduse äriloogika ei vasta kehtestatud nõuetele tuleb tehnoloogilist lahendust eelnevalt infoturbeosakonnaga kooskõlastama.

Logikirjes peab sisalduma vähemalt teave, et vastata küsimustele: kes, millal, mida, kus ja kust süsteemis tegi ning mis oli tegevuse tulemus.

Logikirje miinimumnõuded on

1. Logikirjes (minimaalselt tegevus- ja seansilogi) peab sisalduma vähemalt teave, et vastata järgmistele küsimustele: 1.1. on tegevuse teostaja, sealjuures:KES 1.1.1. peab ta olema unikaalne vähemalt teenuse piires; 1.1.2. peab ta olema seostatav füüsilise isikuga, kui see on võimalik; 1.1.3. tema automaatprotsessid peavad olema selgelt tuvastatavad. 1.2. on ajamärgistus, mis sisaldab täpset sündmuse kuupäeva ning kellaaega, sealjuures peab aeg olema: MILLAL 1.2.1. vähemalt sekundi täpsusega; 1.2.2. UTC ajavööndis; 1.2.3. ajaformaadis ISO8601 koos ajavööndi infoga, näiteks formaat YYYY-MM-DDTHH:mm:ss.SSSZ. 1.3. on logitava tegevuse või sündmuse liik või klass, näiteks kasutaja tuvastamine, administreerimine, operatsioon ja kasutus, ning liigi või MIDA klassi tegevuse detailid. Märgitakse: 1.3.1. üheselt tuvastatav viide objektile või selle komponendile, mida kasutati; 1.3.2. tegevuse tüüp, näiteks , või kasutatud meetod ja nende sisendandmed;login, timeout, search, request, query 1.3.3. tegevusega seotud muud andmed ja sisendväärtused, mida tegevuse käigus töödeldi või mis on olulised, näiteks failide nimed, päringu objektid, autentimismeetod. 1.4. on süsteemi identifikaator, mille abil on võimalik teha kindlaks täpne rakendus ja selle instants, mille suhtes tegevus tehti.KUS 1.5. on seadme unikaalne identifikaator, näiteks nimi, IP-aadress või seadme sertifikaat, kust tegevus toime pandi, sealjuures peab:KUST 1.5.1. identifikaatori abil olema võimalik üheselt tuvastada seade, kust sündmus toime pandi; 1.5.2. IP-aadressi puhul olema tuvastatav lõppseadme IP-aadress. 1.6. – kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis päringute vastuseid täies mahus ei salvestata. Logisse peab kirjutama tulemust kirjeldavad TULEMUS andmed, näiteks tulemuse tüüp (success, attempt, failure, error), vastuse suurus (nii baitides kui ka ridade arvuna).

Logikirje elementide soovituslik järjestus:

{when}\t{where}\t{what}\t{whence}\t{who}\t{procid?}\t{result}\t{msg-payload?}

Lisa 2.2 Lähtekoodi halduse ja ehitamise nõuded arendajale 04.07.24.pdf

a. b. c. d. e.

Lähtekoodi halduse ja ehitamise nõuded Versioonihalduse kasutamine

Tarkvara lähtekoodi halduseks tuleb kasutada aadressil asuvad GIT repositooriumi (ligipääs antakse projekti põhiselt).https://source.smit.sise Tarkvara versioonihalduses jälgitakse üldises mõistes protsessi ( ) või Git-flow http://nvie.com/posts/a-successful-git-branching-model/ Feature-

( ) protsessi.branche-workflow https://www.atlassian.com/git/tutorials/comparing-workflows/feature-branch-workflow Git-flow lähenemist on sobilikum kasutada siis, kui tarkvara versioonide väljastamine on aeglasem ja harvem ning versioonides toimuvad stabiliseerimisperioodid, samuti kui on vaja mitut erineva funktsionaalsusega versiooni pikaajaliselt toetada. Teine mudel sobib neile kes on rohkem automatiseerinud oma paigaldus ja tarneprotsessid ning kasutavad kas või töövooge.Continuous Delivery Continuous Deployment

Iga JIRA pileti realiseerimise alguses loob arendaja JIRA abil (kasutades JIRA sees pileti juures käsku create branche) nimelisest "develop" harust endale vastava konvensiooni (vt. joonis) põhiselt nimelise haru, kus arendust tehakse."feature/xxx" Konfliktide vältimiseks peab kesksest harust järjepidevalt enda harusse muudatused mestima. Piletis realiseeritud lähtekoodi üleandmiseks SMIT-ile tuleb minna versioonihaldus keskkonna ( vastava tarkvara ruumi https://source.smit.sise) ning valida sealt tab ning luua uus , kus tuleb määrata lähteharuks enda tehtud arendusharu ning lõppharuks keskne pull-requests pull-request haru. Ülevaatajaks tuleb valida SMIT poolne kontakt ning sisuks täiendavad kommentaarid, mida silmas pidada antud tarnes (näiteks et muutus konfiguratsioon või baas vms).

Tarne üleandmise eelduseks on, et üleantav kood vastab kõikidele kokkulepitud nõuetele, mis arenduse alguses on fikseeritud või on konkreetsed puudused toodud välja kirjelduses;pull-requesti Tarne loetakse vastuvõetuks, kui on toimunud vastavad tegevused:

Bamboo ehitusserver on edukalt üleantava haru ära ehitanud SonarQube analüsaator näitab, et SMIT poolt kasutatav on läbitudQuality Gate SMITi poolne vastuvõtja on tarnele teinud koodi analüüsi ja need heaks kiitnud Kood on ilma konfliktideta süsteemi poolt mestitud harusse ( on täidetud)"develop" pull-request Kõik tarnes sisalduvad on seotud konkreetsete JIRA piletinumbritega kujul XXXX-YYYcommitid

-i Pull-request kinnitamisel automaatselt kustutatakse vastav arendaja poolt tehtud haru ära, kui mestimine on olnud edukas; Pull-request-i võib SMIT tagasi lükata, kui seal esineb puudusi või alustada seal sees dialoogi puuduste kõrvaldamiseks (koodi ülevaatuse tegemisel lisatakse kommentaarid otse koodi ridade vahele);

-Pull-request i kirjeldus peaks kokkuvõtlikult selgitama üleantava tarne sisu.

Bamboo (CI/CD) kasutamine

Igal tarkvaral on bamboos defineeritud 1 ehitusplaan, mis ehitab ennast " " või " " haru pealt automaatselt (haru valik sõltub, develop master|main kumba protsessi kasutatakse koodi halduseks). Arendajad peaksid oma arendusi tegema " harudes, mida automaatselt Bamboo on võimeline ehitama. Samuti saab vajadusel feature" seadistada Bambood ehitama kõik harusid, mida git-ist leitakse (https://docs.atlassian.com/bamboo-specs-docs/9.4.1/specs.html?yaml#plan-

)branches Bamboo ehitusplaan ehitab koodi, teeb koodile staatilist analüüsi, võimalusel turvaanalüüsi, jooksutab testid ning olenevalt harust siis paigaldusplaan paigaldab lõpuks rakenduse määratud keskkonda (feature harude puhul paigaldusi ei toimu). Git-flow puhul on reeglina ehitusplaan liidestatud " haruga ning paigaldatakse tulem arenduskeskkonda, testi ja toodangu jaoks develop" versioonid tekivad harude pealt (" " harud reeglina), mida paigaldatakse Bamboo kaudu käsitsi.release Feature-branche-workflow protsessi puhul on ehitusplaan liidestatud " haruga, mille tulemus paigaldatakse automaatselt master|main" testkeskkonda. Võimalus on selle kõrvale luua ka täiendavaid harusid ja siduda neid konkreetse keskkonnaga - näiteks paigaldatakse " "develop automaatselt arenduskeskkonda.

Toodangu keskkonda paigaldus tehakse käsitsi Bamboo sees ning sinna paigaldatakse sama tulem, mis läks testi. Bamboo paigaldusprojekt luuakse eraldi git-i spec repona (nimekuju xxx-deploy) ning Bamboo paigaldusprojekti sees on iga keskkond defineeritud eraldi Bamboo "env"-ina ( ).https://docs.atlassian.com/bamboo-specs-docs/9.3.0/specs.html?yaml#environments

Lisa 2.3 Nouded dokumentatsioonile.pdf

Nõuded infosüsteemi dokumentatsioonile Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele

Sisukord

Süsteemi üldine kirjeldus Andmemudel Kasutaja õiguste ja tegevuste vastavustabel Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon Arhitektuuridokument Seadmete ja tarkvara kasutajakesksed juhendid Paigalduse ja administreerimise juhend Lähtekood (sh andmebaasi struktuur) Koormustestide dokumentatsioon Taasteplaani tegemise juhend

Süsteemi üldine kirjeldus

Eeldus dokumendile

Otstarve Kirjeldada süsteemi üldine olemus

Sisu Dokument sisuks on:

Süsteemi eesmärk sh probleem, mida lahendab ja/või väärtus, mida pakub Süsteemi üldine ülesehitus ning selle protsessid Sisemised ja välised komponendid, nende vahelised liidestumised Peamised nõuded ja vajadused

Sihtgrupp Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud, ärianalüütikud, süsteemianalüütikud, täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja edasiarendajad, testijad, arhitektid, tootejuhid.

Andmemudel

Eeldus dokumendile Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon

Otstarve Kirjeldada andmeobjekte ja nendevahelisi seoseid

Sisu Andmebaasi põhjal luua andmetabelite ja -objektide seosdiagramm

Sihtgrupp Tellija, peakasutajad, rakenduse administraatorid

Kasutaja õiguste ja tegevuste vastavustabel

Eeldus dokumendile

Süsteemi üldine kirjeldus

Otstarve Kirjeldada kasutaja rollide õigusi erinevates kasutuslugudes ja tegevustes

Sisu CRUD maatriks

Sihtgrupp Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud, ärianalüütikud, süsteemianalüütikud, täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja edasiarendajad, testijad, arhitektid, tootejuhid.

Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon

1. 2. 3.

4. 5.

6.

Eeldus dokumendile

Süsteemi üldine kirjeldus

Otstarve Kirjeldab detailselt üleantavaid teenuseid/kasutuslugusid

Sisu Teenuste/kasutuslugude detailse kirjelduse sisuks on:

Tehnilised parameetrid; Veateated/Hoiatused; Teostatavad kontrollid; Funktsionaalsuse enda põhiprotsess ja mõned sagedamini esinevad alternatiivsed protsessid (vastavalt vajadusele); Üldine kirjeldus, kuidas ja kus kajastub antud teenus/kasutuslugu tervikprotsessis; Nõudeid ja reegleid toetavad (sisu mõistmisele kaasaaitavad) pildid, diagrammid, tabelid, loendid Andmevahetuse teenuste kirjeldus (andmete küsimine/vastuvõtmine, turvalisus, teenuse andmestik, klassifikaatorid, xml/xsd schema ) Protsesside UML vaated

Sihtgrupp Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud, ärianalüütikud, süsteemianalüütikud, täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja edasiarendajad, testijad, arhitektid, tootejuhid.

Arhitektuuridokument

Eeldus dokumendile

Süsteemi üldine kirjeldus

Otstarve Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi üldist ehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise korda. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest

Sisu Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:

Topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms) Nõuded arhitektuurile (operatsioonisüsteem, andmebaasid, liidestused, rakendusserverid, raamistikud, teenused) Nõuded käideldavusele (süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused, kättesaadavus, andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms) Liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest. Liideste kirjeldused/otstarve Süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja millal pöördub n teenuse poole) kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks

Sihtgrupp Arhitekt, administraator, turvaspetsialist

Seadmete ja tarkvara kasutajakesksed juhendid

Eeldus dokumendile

Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon

Otstarve Teenuse funktsionaalsuse kasutamiseks ja kasutuslugude läbimiseks vajalikud juhised

Sisu Igale esitluskihile peab olema koostatud eraldi kasutusjuhend, mis kirjeldab vastava komponendi funktsionaalsuse kasutusvoo põhiselt. Kirjeldus tarkvara ja seadmete kasutamise üldisest protsessist, protsessi olulisemate sammude kirjeldus. Koostatakse projekti lähteanalüüsi aluseks võttes. Tarkvara kasutusjuhend on aluseks kasutajate koolitamisel. Kasutajajuhend kirjeldab kõiki kasutajate funktsionaalsusi koos tööprotsesside kirjeldusega ning ekraanipiltide vormis näidetega. Haldusliidese kasutusjuhend (peakasutaja ja rakenduse administraatori funktsionaalsus) peab olema eraldi tavakasutaja kasutusjuhendist.

Esitluskihi kasutusjuhendi minimaalne ülesehitus:

lühitutvustus üldine kirjeldus koos komponentidega autentimine (kui eksisteerib) komponentide detailne kirjeldus koos kõikide funktsionaalsustega Rollide kirjeldus ja õigused

Sihtgrupp Tarkvara kasutajad, peakasutaja, rakenduse administraator

Paigalduse ja administreerimise juhend

1.

2. 3. 4.

a. b. c. d. e.

Eeldus dokumendile Arhitektuuridokument

Süsteemi üldine kirjeldus

Otstarve Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele

Sisu Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:

süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid. Konfiguratsioonifailide kirjeldus koos asukohtadega failisüsteemis; logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu, mida, logide struktuur; rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus (komponentide taaskäivituse vajadus parameetrite muutmisel); paigaldamise protseduurid.

Nõuded rakenduse komponentidele Rakenduse paigaldus (Vajalik tarkvara ja konfigureerimine, rakenduse pakkimine ja paigaldamine) Andmete alglaadimine Varundusskript Monitooringu kirjeldus

Juhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste seadistustega. Paigaldamise protseduurid peavad olema kirjutatud selliselt (samm sammult), et süsteemiadministraator suudab rakenduse paigaldada ilma kõrvalise abita.

Sihtgrupp Peakasutaja, projektijuht, süsteemiadministraator

Lähtekood (sh andmebaasi struktuur)

Eeldus dokumendile Arhitektuuridokument

Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon Andmemudel Kasutaja õiguste ja tegevuste vastavustabel Prototüüp

Otstarve Lähtekood on vajalik selleks et kompileerida rakendust, ning võimaldada tulevikus rakenduse muutmist.

Sisu Lähtekood peab olema hästi struktureeritud, piisavalt dokumenteeritud ning võimalikult lihtne, et sellest saaksid aru ka teised arendajad. Lähtekood peab vastama MFNile Lähtekood peab olema pakendatud vastavalt versioonimisjuhendile. Rakenduste lähtekood peab olema piisavalt modulaarne, et seda saaks tulevikus lihtsasti täiendada ning muuta.

Koormustestide dokumentatsioon

Eeldus dokumendile Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon

Prototüüp (ainult kasutajaliidesega rakenduse puhul) Arhitektuuridokument

Otstarve Määrata kindlaks arendusetapil testitavad kasutuslood ja liidesed (sh välja tuua need, mille puhul rakendatakse koormusteste) tuues välja nende järjekorra.

Sisu Järjestatud (võib olla ka paralleelne) nimekiri kasutuslugudest ja liidestest (vajadusel määrates nende ulatust) koos märkega, mis on koormustestiga tagatud ning millel on testandmed

Sihtgrupp Tellijapoolne projektijuht, vastuvõtutestijad

Taasteplaani tegemise juhend

Otstarve Kirjeldada erisused, millega tuleb arvestada taasteplaani loomisel

1. 2.

3.

Sisu Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:

süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus; varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid rakendusserverist ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid; süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide spetsifikatsioonid

Sihtgrupp Arhitekt, süsteemiadministraator, turvaspetsialist, äri, tellijapoolne projektijuht

Lisa 2.4 Rakendustevahelised integratsiooni....pdf

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.

1. 2. 3. 4.

1.

2.

3.

4. 5. 6.

Rakendustevahelised integratsioonipõhimõtted

Sünkroonne ja asünkroonne suhtlusviis Integratsioon süsteemide vahel (nii välised kui sisemised)

Sõnumivahetuse nõuded (MQ) Sõnumivahetuse mudelid Sõnumid Sõnumiserveri kanalid Sõnumi edastamine Ühenduskiht

REST API ja HTTP/JSON API rakenduste teenuste arendamise nõuded Kontekst Üldised nõuded API-le

Ressurside URL-i kujud Ressursside nimetamine Toimingud ressurssidega Otsingu tugi API ressurssides API ressursside/teenuste versioneerimine API veahaldus API rakenduse kättesaadavus Tuvastamine

SOAP teenuste arendamise nõuded SOAP teenuste tarbimise head tavad

Sünkroonne ja asünkroonne suhtlusviis Rakendused saavad omavahel suhelda s või :ünkroonselt asünkroonselt

S – teenuskutse tegija ootab seni kuni teenusepakkuja poolt on vastus saadaval. Samaaegselt võib toimuda üks toiming:ünkroonne suhtlemine

Üks laialdasemalt kasutatud suhtlusstiile; Kontseptuaalne lihtsus võimaldab hõlpsalt rakendada; Enamikes olukordades sobiv suhtlusstiil; Tihedalt seotud HTTP protokolliga, kuid on ka teisi protokolle, nt RPC; Sünkroonse integratsiooni puhul on eelistatud protokolliks HTTP ning andmeformaadiks JSON; SOAP/XML lahendusi kasutada ainult nö olemasolevate süsteemidega liidestamisel, kus muid võimalusi ei ole; Kasutada saab nii X-tee integratsiooni kui ka otse tehtavaid HTTP teenuseid; Kõige levinum stiil HTTP teenuse loomisel on , kuid on võimalus ka kasutada -i(ainult läbi eelneva kooskõlastuse) REST GraphQL

As – teenuskutse tegija ei oota teenusepakkuja poolt vastust. Samaaegselt võib toimuda mitu toimingut:ünkroonne suhtlemine ehk sõnumivahetus

Sobib hästi hajussüsteemi, -arhitektuuri jaoks; Teenused ei ole omavahel seotud, sest suhtlemiseks kasutatakse sõnumisiini, mis võimaldab rakenduste vahel sõnumeid vahetada. Andmevahetusformaadiks võib tekstiliste andmete puhul samuti eelistada JSON-it Andmevahetuseprotokollina on soovituslik kasutada AMQP protokolli

Allikas: Gupta, P. (05.06.2018). Patterns for Microservices – Sync vs. Async. DZone. https://dzone.com/articles/patterns-for-microservices-sync-vs-async

Integratsioon süsteemide vahel (nii välised kui sisemised)

Rakendusi omavahel integreerides peame peamiselt arvestama kolme aspekti. Kas kaks omavahel liidestavat komponenti on määratletud sama andmekogu alla, ehk toimub andmekogu sisene integratsioon või toimub andmekogu ülene integratsioon ning kas üks liidestavatest komponentidest asub välisperimeetris/õues (taotluskeskkonnad).

Andmekogu on see süsteem, mis on määrusega registreeritud, kui on segadus, konsulteeri oma tooteomanikuga.

Andmekogusiseseid integratsioone või liidestus lahendusega, mis ei kuulu ühegi andmekogu alla, võib teha nii sünkroonselt kui asünkroonselt ning ei pea kasutama X-TEEd; Andmekogude vahelisi integratsioone tohib teha ainult üle X-TEE ning tulenevalt X-TEE piirangutest, siis täna ainult sünkroonselt (lähtuda tuleb X-

;TEE dokumentatsioonist) Komponendid, mis asuvad välisperimeetris/õues (igasugu veebid, taotluskeskkonad jms), ei ole lubatud otse liidestuda sisemiste süsteemidega sh. X-TEE-ga (neil tuleb sisevõrku teha vaheadapter, mis päringud edastab); Kui andmekogu soovib andmeid pärida lahenduselt, mis ei kuulu andmekogusse, võib seda teha ilma X-TEEd kasutamata. Kui sisemine süsteem pärib andmekogu käest andmeid, tuleb kasutada X-TEEd. Välist rakendust disainides, tuleks pöörata tähelepanu, et selle mõju sisemistele komponentidele oleks minimaalne (turva, käideldavus, terviklikkus). Eriti arvesse võtta olukordi, kus väline rakendus võib rünnaku alla sattuda.

1. 2. 3.

Sõnumivahetuse nõuded (MQ)

Sõnumivahetuse mudelid

Lubatud on kasutada vastavalt vajadusele nii publish/subscribe (queue - järjekorrad), kui point-2-point (topic - teemad) mudelit.

Sõnumid

Kui ei ole määratud teisiti, on nõutud tekst tüüpi sõnumite kasutamine Kui sõnumi sisu on JSON dokument, tuleb seda valideerida kasutades json-schema validaatorit (https://github.com/fge/json-schema-validator) või sellega samaväärset lahendust Binaarkujul failide edastamiseks läbi sõnumite tuleb kasutada tekst tüüpi sõnumit, ning faili sisu lisada Base64 kodeeritud kujul Küsimus-vastus (request-response) tüüpi sõnumivahetuses tuleb küsimuse vastust identifitseerida korrelatsiooni identifikaatoriga (correlation-id)

Sõnumiserveri kanalid

Juhul kui kanalite nimetused ning nende sisu ei ole eelnevalt kokku lepitud, tuleb kasutatavate kanalite arv ning nimetused kooskõlastada SMIT- iga Juhul kui sõnumite sisu on XML dokument, tuleb kanalite nimed koos tema sisuga defineerida XML-i kirjeldavas dokumendis (XSD-s)

Sõnumi edastamine

Kanalite nimetuste nimekonventsioonina järgida üldjoontes malli: "[andmete omanik].[sõnumis olevad andmed]" näiteks: "amr.ametijuhend"

Küsimus-vastus (request-response) tüüpi sõnumivahetuse puhul lisada suffiksina kanalinimele vastavalt Request või Response - näide manuses näiteks "amr.ametijuhendRequest" ja "amr.ametijuhendResponse"

Sõnumiedastuse ühelt-mitmele (topic) puhul lisada suffiksina kanalinimele vastavalt Topic - näide manuses. näiteks "amr.ametijuhendTopic"

Sõnumiedastuse ühelt-ühele, ilma vastust ootamata (queue) tüüpi sõnumivahetuse puhul lisada suffiksina kanalinimele vastavalt Queue - näide manuses

näiteks "amr.ametijuhendQueue"

Ühenduskiht

Juhul kui ole määratud teisiti, käib suhtlus sõnumiserveriga TCP tasemel (vm tase oleks kiire aga mõistlik on sõnumiserver hoida rakendusest väljaspool, et tagada käideldavus)

REST API ja HTTP/JSON API rakenduste teenuste arendamise nõuded

Kontekst

REST on arhiekturistiil, mis kirjeldab nõuded/piirangud rakenduste loomiseks, võttes aluseks veebiarhitektuuri (world-wide-web ehk www)

REST puhul on peamine informatsiooni abstraktsioon ressurss (ingl resource). Mistahes teave, mida saab nimetada, võib olla ressurss. (Fielding, 2000)

Ressurss varieerub ajas ning tähistab konkreetsel ajahetkel olemite kogumit või väärtusi (Fielding, 2000). Väärtused võivad olla ressursi esitused (ingl resource representation) ja/või ressursi identifikaatorid (ingl resource identifier). REST-komponendid, teisisõnu omavahel suhtlevad rakendused, teevad toiminguid ressurssidega, kasutades ressursi esitust praeguse või kavandatud oleku fikseerimiseks ja selle esituse ülekandmiseks rakenduste vahel. (Fielding, 2000)

Allikas: Fielding, R. T. (2000). Architectural Styles and the Design of Network-based Software Architectures. University of California, Irvine. https://www.ics. uci.edu/~fielding/pubs/dissertation/rest_arch_style.htm

Üldised nõuded API-le

API-del peaks olema loodud dokumentatsioon, mis sisaldab detailset api kirjeldust. Soovituslik on läheneda API-FIRST, ehk api kirjeldatakse ära ja siis luuakse implementatsioon.

Võib kasutada näiteks: https://swagger.io/

1. a.

2. a.

3. a.

4. a.

5. a.

1. a.

2. 3.

a.

1. a. b. c.

i. 1.

d. e.

1. a.

2. a. b.

1. 2. 3.

a.

1. a.

1.

API-i juures kasutatavatel andmekomplektidel (eeldatavasti siis JSON dokumendid) peaksid eksisteerima "schema" kirjeldused. Soovituslik on see teha API enda kirjelduse juures, kus saab API väljakutsed lihtsasti siduda "schema" objektidega.

Schemad on vajalikud nii kommunikeerimisel teiste osapooltega, kes API-t kasutavad, kui ka võimaldab luua paremini valideerimisloogikat lähtekoodis.

Ressurside URL-i kujud

/X - tagastab ressursi X massiivi. /persons

/X/{id} - tagastab konkreetse X ressursi id järgi /persons/1 - tagastab isiku 1

/X/Y - tagastab X listi, mida on filtreeritud Y järgi /persons/applications - üldiselt ei kasutata aga võiks tähendada: anna kõik isikud, kus on mõni taotlus küljes

/X/{id}/Y - tagastab ressursi Y listi, mis on X id-ga seotud /persons/1/applications - tagastab kõik isiku 1 taotlused

/X/Y/{id} - tagastab X ressursi listi, mida on filtreeritud Y id järgi /applications/persons/1 - anna kõik isiku 1 taotlused

{id} ehk id kui path variable-ga identifitseeritakse ressursi

Ressursside nimetamine

Lihtsad ja arusaadavad ressursid vastavalt äriloogikale ja seostele Nt /persons/1/applications

Ressursi nimetus mitmuses väljendab, et ressurss on mitmuses Ressursside nimetamisel ei kasutata käske (nt )/getPersons või /createPerson ei ole õige

Ressursi nimetamise asemel väljendavad HTTP käsud/meetodid ressurssidega tehtavaid toiminguid (vt )Toimingud ressurssidega

Toimingud ressurssidega

Ressursidega toiminguteks tuleb kasutada HTTP käske. Nt /persons puhul GET /persons - tagastab massiivi kõikidest isikutest POST /persons - loob uue isiku DELETE /persons - antud kontekstis vähetõenäoline kasutus, aga kustutab olemasolevad isikud ja nende seosed

Sõltub ärivajadusest, kas rakenduses on otsustatud, et tegemist on loogilise või füüsilise kustutamisega Mitte kasutada DELETE-i loogiliseks JA füüsiliseks kustutamiseks ilma, et API ressurss väljendaks, millega täpselt tegemist

PUT /persons - antud kontekstis vähetõenäoline kasutus, aga asendab kõik olemasolevad kirjed PUT teenuskutse sisendiga täies mahus PATCH /persons - antud kontekstis vähetõenäoline kasutus, aga asendab kõikidel olemasolevatel kirjetel PATCH teenuskutse sisendiga antud konkreetsete väljade väärtused

Otsingu tugi API ressurssides

Kui tahta sorteerida, filtreerida, otsida, siis kasutada query parameetrit ehk päringu keerukus viia ‘?’ taha Nt GET /persons?name=X&age=Y

Kui API võib tagastada pikki nimekirku, siis tuleb kindlasti kasutada osade kaupa küsimist (ingl )pagination/paging Nt /persons?limit=25&offset=50 vaikimisi limit=10 ja offset=0

API ressursside/teenuste versioneerimine

API versioonimine on loomulik API muutuste juhtimise osa

Iga kasutuses oleva API muudatus peab olema tagasiühilduv Uus versioon tuleb luua nt kui muudetakse API sisendi/väljundi struktuuri; eemaldatakse mõni väli Uue versiooni loomisel peab eelmine versioon toetatud olema

Vanade versioonide eemaldamine eeldab tarbijatega kokkulepet ja vastavat protsessi/reeglistikku

Näide -

Versiooninimes kasutada v eesliidet ning väikeste versioonide asemel kasutada suuri versiooni numbreid, nt v1, v2, v3 Versiooninumber tuleb hoida URL-i sees kõige vasakul pool: /v1/persons

: Kõige lihtsam versioonimine, aga Märkus ei ole REST arhitektuuristiiliga kooskõlas

API veahaldus

API rakenduses peab olema lahendatud, kuidas vigu hallatakse ning neid tarbijatele väljastatakse

1.

1. a.

Luua korrektne veahaldus HTTP koodide põhiselt (seda mõistavad hästi ka teised süsteemid) 200 - OK 400 - Bad Request from client 500 - Internal Server Error 304 - Not Modified 404 – Not Found 401 - Unauthorized 403 - Forbidden Lisaks veakoodile lisada ka detailsem veateade {"status" : "401", "message":"Authentication Required","code": 20003}

API rakenduse kättesaadavus

Kogu rakenduse API võiks kättesaadav olla eraldi domeeninime või kausta alt Nt api.rakendus.smit või rakendus.smit/api/

Tuvastamine Tuvastamist või isikustatud päringute tegemisel, peab identifitseerimist määratleb token (JWT) või vastav räsi minema HTTP päringu päisess (headers).

SOAP teenuste arendamise nõuded Liidesed luuakse põhimõttel kasutades SOAP Document Literal sõnumivahetuse põhimõtet;Contract-First XSD-sse peab saama sisse viia uuendusi, ilma et olemasolevate kasutamine oleks häiritud;

Nõuded XML schemale:

Complex Type definitsioonid:

tohivad sisaldada ainult tüüpi komponenti kordsustega minOccurs="1" ja maxOccurs="1".sequence model group ei tohi sisaldada atribuutide deklaratsioone. liik ( ) peab olema .variety element-only

Sequence peab koosnema kas:

ühest deklaratsioonist kordsustega ja element minOccurs="0" maxOccurs="unbounded" nullist või rohkemast deklaratsioonist minimaalse kordsusega või , maksimaalse kordusega element minOccurs="0" minOccurs="1" maxOccurs="

ning lõppema deklaratsiooniga atribuutidega processContents="lax" minOccurs="0" maxOccurs="unbounded" namespace="##any".1" any

Näide

<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?> <xs:schema targetNamespace="http://ametnik.smit/services" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema" elementFormD efault="qualified" xmlns:veeb="http://ametnik.smit/services" xmlns:smit="http://ametnik.smit/smit">

<xs:annotation> <xs:documentation xml:lang="et"> Näitedokumendi dokumentatsioon (seletav ja kirjeldav tekst) </xs:documentation> </xs:annotation>

<xs:complexType name="Ametijuhend"> <xs:sequence> <xs:element name="isikukood" type=" "xs:string /> <xs:element name="failiNimi" type=" "xs:string /> <xs:element name="failiSuurus" type=" "xs:int /> <xs:element name="failiLaiend" type=" "xs:string /> <xs:element name="fail" type=" "xs:base64Binary /> </xs:sequence> </xs:complexType>

Struktuur kus viimane element on kordsusega ei ole XML Schema 1.0 nõuete alusel deklaratsioon lubatud minOccurs="0" any Unique Particle reegli tõttu. Vastavat reeglit on korrigeeritud XML Schema 1.1 versioonis. Juhul kui tööriistad ei toeta vastavat deklaratsiooni võib Attribution

selle ära jätta eeldusel et on tagatud selle eesmärk - vastuvõtjale tundmatute elementide lisamine struktuuri lõppu ei põhjusta vastuvõtjas valideerimisviga.

<xs:element name="AmetijuhendRequest"> <xs:annotation> <xs:documentation xml:lang="et"> Ametijuhendi(te) pärimiseks vajaliku sõnumi element. </xs:documentation> <xs:appinfo> <smit:queue>amr.ametijuhendRequest</smit:queue> </xs:appinfo> </xs:annotation> <xs:complexType> <xs:sequence> <xs:element name="asutusId" type=" "xs:integer /> <xs:element name="aktiivsedOnly" type=" "xs:boolean /> <xs:element name="isikukood" type=" "xs:string minOccurs="0" /> <xs:element name="yksusId" type=" "xs:integer minOccurs="0" /> <xs:element name="muudetudAlates" type=" "xs:date minOccurs="0" /> <xs:element name="muudetudKuni" type=" "xs:date minOccurs="0" /> </xs:sequence> </xs:complexType> </xs:element> <xs:element name="AmetijuhendResponse"> <xs:annotation> <xs:documentation xml:lang="et"> Ametijuhendi(te) päringu vastusena tagstatav sõnumi element. </xs:documentation> <xs:appinfo> <smit:queue>amr.ametijuhendResponse</smit:queue> </xs:appinfo> </xs:annotation>

<xs:complexType> <xs:sequence> <xs:element name="Ametijuhend" type="veeb:Ametijuhend" minOccurs="0"/> </xs:sequence> </xs:complexType> </xs:element>

<xs:element name="AmetijuhendTopic"> <xs:annotation> <xs:appinfo> <smit:topic>amr.ametijuhendTopic</smit:topic> </xs:appinfo> <xs:documentation xml:lang="et"> Ametijuhendi(te) uuenemisel publitseeritava sõnumi sisu </xs:documentation> </xs:annotation> <xs:complexType> <xs:sequence> <xs:element name="Ametijuhend" type="veeb:Ametijuhend" minOccurs="0"/> </xs:sequence> </xs:complexType> </xs:element>

<xs:element name="AmetijuhendQueue"> <xs:annotation> <xs:appinfo> <smit:queue>amr.ametijuhendQueue</smit:queue> </xs:appinfo> <xs:documentation xml:lang="et"> Ametijuhendi(te) uuenemisel publitseeritava sõnumi sisu </xs:documentation> </xs:annotation> <xs:complexType> <xs:sequence> <xs:element name="Ametijuhend" type="veeb:Ametijuhend" minOccurs="0"/> </xs:sequence> </xs:complexType> </xs:element>

</xs:schema>

SOAP teenuste tarbimise head tavad

1.

2. 3.

Nt Java puhul dünaamilise keele (nt Groovy) kasutamine SOAP päringute/vastuste konverteerimiseks selle asemel, et WSDL-ist klasse genereerida ning tekitada töömahtu ja pallastkoodi. Näidis SOAP-ist andmete kättesaamiseks: https://stackoverflow.com/questions/39526932/groovy-parse-soap-response-xml-to-get-data Näidis SOAP päringute koostamiseks: https://stackoverflow.com/questions/42290675/groovy-markupbuilder-how-to-create-markup-and-append- string

Lisa 2.5 Tehnilised nõuded tarkvaralahendustele 04.07.24.pdf

Tehnilised nõuded tarkvaralahendustele

Käesolevad nõuded/põhimõtted spetsifitseerivad millele peaksid loodavad tarkvara komponendid vastama, et nad ei oleks infrastruktuurist jäigalt sõltuvuses, töötaksid SMIT majutusplatvormil, nende skaleerimist ja paigaldamist saaks automatiseerida ning tehnoloogiline võlg on hallatav ja mõõdetav. Dokument on abimaterjal arendajatele ja arhitektidele kes konkreetset tarkvaralahendust disainivad.

Kategooria Nõue Laiendatavus Kommentaar

Üldine

Rakendused luuakse põhimõttel, kus ühte paigaldatavasse komponenti ei panda kokku sisult väga erinevat funktsionaalsust, vaid pigem jaotatakse vajadusel erinevate komponentide vahel. Komponentideks jaotamine toimub sisulistest, mitte tehnilistest funktsionaalsustest lähtudes v.a kasutajaliideste eraldamine eraldi rakendusteks. (vt. B )ounded Context

KOHUSTUS Komponentideks jaotamisel mitte lähtuda tehnilitest mõõdikutest nagu koodiridade arv või et tõstame näiteks tehnilise funktsionaalsuse nagu logimise eraldi komponendiks. Kui üks komponent on jäigas sõltuvuses teisest ( ei saa tööprotsessi lõpuni viia või ei saa paigaldada, kui teine ei vasta samal ajal), siis on tegemist hajusa monoliidiga ja tuleks need komponendid kokku tõsta koodi tasemel. Täiendavat lugemist: http://martinfowler.com

/articles/microservices.html https://martinfowler. com/bliki/BoundedContext.html

https://microservices.io/microservices/general /2018/11/04/potholes-in-road-from-monolithic-hell. html

Komponent peab jooksma vähemalt 2 instantsi peal, et vältida platvormi muudatuste käigus tekkida võivaid katkestusi.

KOHUSTUS Konteinerplatvormile paigaldatud rakenduste puhul peaks vähemalt toodangu keskkonnas minimaalselt 2 instantsi jooksma, et vältida katkestusi.

Eelistada ka jõudluse vaates komponentide hulga tõstmist, mitte tõsta olemasolevate komponente ressursikasutust. Näiteks mitte teha VM-e suuremaks (mälu/CPU vaates).

Rakendust ehitatakse ja pakendatakse SMIT CI/CD lahendusega (Bamboo) ning komponendile kohandatakse automaatset staatilise koodi analüüsi vastavalt SonarQube profiilile, mille tulemused on kättesaadavad SMIT SonarQube keskkonnast. Lähtekood ei tohi sisaldada vigu mis on analüsaatori poolt leitud.

KOHUSTUS Kehtib nii loogika kui kasutajaliidese komponendi puhul. Minimaalne on vaikeprofiil, kui arendajad ei lepi kokku täiendavates nõuetes. Täiendav info: Tehnoloogilise võla mõõtmine (SonarQube)

Lähtekood on UTF-8 formaadis ning tekstilised väärtused tuleb liigutada tõlkefailidesse (i8n), lisaks mitte kasutada Deprecated meetodeid.

KOHUSTUS

Rakenduse lähtekoodi haldus toimib SMITi kesksete versioonihalduspõhimõtete järgi.

KOHUSTUS Kehtib nii loogika kui kasutajaliidese komponendi puhul. Lisainfo leiab dokumendist: "Lähtekoodi

"halduse ja ehitamise nõuded arendajale

Keskkondadesse rakenduste paigaldamine on automatiseeritud SMIT CI /CD mehhanismidega.

KOHUSTUS Kasutatakse Bamboo paigaldusplaane: https://co nfluence.atlassian.com/bamboo/deployment- projects-338363438.html

Kokku ehitatatud rakendust peab saama paigaldada erinevatesse keskkondadesse, ilma et seda peaks uuesti kokku ehitama.

KOHUSTUS Konfiguratsioon määratakse keskkonna muutujatena või muude rakenduseväliste võimalustega (näiteks Kubernetes configmap)

Auditlogi tuleb markeerida ära logikirjetes, et oleks pärast otsingus eristatav

KOHUSTUS

Rakendustel puudub ligipääs avalikku internetti (sh klientidel). Kui on vajalik ligipääs äriandmetele väljaspool SMIT võrku, tuleb tellida webproxy ligipääs.

KOHUSTUS

Rakenduste sõltuvuste (maven,npm jne) allikana tuleb kasutada SMIT sisest keskset repositooriumi (Artifactory) .

KOHUSTUS Kõik välised sõltvused peavad olema sealt kättesaadavad.

Kõik välised sõltuvused tuleb rakenduse ehitamisprotsessikäigus läbi skaneerida Artifactory Xray töövahendiga ja mitte kasutada kõrge kriitilisusega turvanõrkuseid sisaldavaid teeke/komponente.

https://jfrog.com/help/r/jfrog-cli/cli-for-jfrog-xray

Kasutajaliidese sõltuvused/osad nagu JS,CSS,FONTS,GIF jms, mida kasutatakse kasutajaliidese kuvamisel, peavad rakenduse käivitusel tulema samast allikast.

KOHUSTUS Väliste sõltuvuste ja repode kasutamine ei ole lubatud (nagu välised cdn-id, google fonts, github jne). Arendamisel tuleb kontrollida browseri võrguliikluse lehelt, et välisperimeetrisse ei mindaks päringuid tegema.

Väliste teenuste nagu ReCaptcha, Google Analytics jms kasutamine ei ole lubatud.

KOHUSTUS Tuleb kasutada SMIT siseseseid lahendusi.

Rakenduse arhitektuuri koostamisel tuleks arvestada, et rakenduse koosseisu kuuluvaid komponente peab saama uuendada iseseisvalt.

Soovituslik kasutada "Blue-Green" paigalduspõhimõtteid.

Rakenduse loogikakomponentide üldine sisemine arhitektuur peaks järgima MVC mustrit.

Rakendustevahelisi integratsioone teostatakse kokkulepitud põhimõtete järgi (võimalikud variandid on XTEE, HTTP otse või MQ).

KOHUSTUS Kasutatavatest protokollidest olenemata teostatakse integratsioonid, lähtudes nõuetedokumendist: "Rakendustevahelised+int

"egratsioonimustrid

Kui loodav lahendus koosneb mitmest komponendist, on need lahus arendatavad, pakendatavad, versioneeritavad ja paigaldatavad. KOHUSTUS

Testitavus

Komponendil on olemas minimaalne genereeritav testandmete komplekt. Peamiselt koormustestide või suitsutestide läbiviimise keskkonna jaoks.

Test- ja toodangukeskkonnad peavad olema üksteisest lahus ning testandmed ei tohi olla toodanguandmed (v.a juhul kui tegemist ei ole avalike andmetega - näiteks aadressid).

Loogikakomponendil on olemas integratsioonitestid veebiteenuste või sõnumivahetusteenuste jaoks ning vajadusel täiendavad ühiktestid spetsiiflise äriloogika valideerimiseks.

KOHUSTUS Ühiktestide maht ja olemasolu on vabatahtlik.

Kasutajaliidese automaattestide kirjutamine, mis simuleerivad kasutaja käitumist põhivoogude taseme, on arendusmeeskonna otsustada.

Testide loomisel on soovitav kasutada ilma kasutajaliidesta sirvijat, et oleks võimalik kergesti testida ilma graafilist keskkonda omamata.

Rakenduse automaattestide mahtu tuleb analüüsida CI/CD mehhanismide abil ning tulemused peab publitseerima SMIT SonarQube keskkonnas. KOHUSTUS

Avaklikke teenuseid tuleb täiendavalt turvatestida. KOHUSTUS Turvatestide juhendid ja nõuded leiab dokumendist: " "Turvatestimine

Rakenduste poolt toodetavale logi väljundile tuleb kirjutada automaattestid KOHUSTUS Testid peavad veenduma, et rakenduses genereeritud logi vastab " " Logimise nõuded dokumendis kirjeldatud nõuetele

Kasutajaliides

Kasutajaliides tuleb täielikult eraldi arendada loogikakomponendist ning ei eelda selle implementatsiooni olemasolu.

KOHUSTUS

Kasutajaliides võib korraga suhelda mitme loogikakomponendiga.

Kasutajaliides ja loogikakomponent suhtelvad omavahel üle HTTP /WEBSOCKET protokolli ning ainult läbi eeldefineeritud liidestuse (vahetatakse ainult andmeid).

KOHUSTUS Võimalikud integratsioonitehnoloogiad: REST, graphQL, STOMP.

Kasutajaliidese olekut hoitakse kliendi poolel. Kas siis veebilehitsejas (sessionstorage) või sessioonis mis asub kasutajaliidest pakkuvas serverkomponendis.

Kasutajaliides vahetab loogikakomponendiga ainult andmeid, visuaalset sisu (nn. html-i javascripti) sellest komponendist ei laeta.

KOHUSTUS Vaikimisi on andmete formaat JSON

Kasutajaliides suhtleb loogikakomponentidega üle SSL kanali (SSL termineeritakse koormusjaoturis, kust kõik kasutaja päringud läbi lastakse).

KOHUSTUS

Kasutajaliides on soovitav arendada õhukese kliendina.

Äriloogika ja õigused

Komponentide vaheline andmevahetus peab olema turvaline või kaitstud kasutades TLS-i, mille sertifikaate verifitseeritakse. Autentimata ja/või krüpteerimata protokollide kasutamisel rakendatakse täiendavaid konfidentsiaalsust ja terviklust tagavaid turvameetmeid.

Nii sisemised kui välimised süsteemid peavad kasutaja tuvastamiseks kasutama SMIT kesksest tuvastamise teenust (UAA).

KOHUSTUS UAA on tuvastamislahendus, mis on integreeritud lisaks sisemisele parooliga tuvastamisele ka RIA Taraga, et saaks kasutada ID-kaart, Mobiil-Id või SmartId tuvastamisvõimalusi. Rakendustega integratsiooniks kasutame Open-ID protokolli. UAA liidestamise dokumentatsioon: https://docs. cloudfoundry.org/api/uaa/version/76.13.0/index. html#overview

Kasutajaid ja nende grupi või rollipõhiseid õiguseid tuvastatakse kesksest Active Directory andmebaasist. Andmetepõhised õigused (ACL) asuvad rakenduse juures andmebaasis.

KOHUSTUS Vähemalt üks roll peab asuma AD-s (ja selle küljes vastav UAA skoop), mis määratleb kas rakendusele saab ligi. Kehtib kõigi uute arenduste puhul. AD gruppidest võetakse info ja lisatakse see UAA tokeni skoopi. Eeldus on et AD gruppide külge lisatakse skoobi info ning rakendusel ei ole vaja minna AD-sse eraldi grupinfot küsima.

Komponendid suhtlevad omavahel ainult üle HTTP või JMS/AMPQ protokolli. Suurema jõudluse saavutamiseks on eelistatud sõnumivahetus.

KOHUSTUS Soovitus on kasutada protokolle üle turvalise kanali (HTTPS/AMPQS).

Komponent on sessioonivaba - kasutaja andmete hoidmiseks ei kasutata HTTP sessiooni, vaid iga päringuga valideeritakse kliendist "tokeni" kehtivust. Tokenile vastav kasutaja info peab asuma keskses tokeni hoidlas, kus on märgitud ka aegumistähtaeg.

KOHUSTUS Tokenite haldamise mehhanismina tuleb kasutada SMIT kesksest tuvastamise teenust.

Komponendid peavad ka omavahel saama autoriseerituna andmeid vahetada analoogselt kasutajaliidesele ilma sessioone tekitamata.

KOHUSTUS

Komponentide omavahelises integratsioonis peab iga komponent omama oma kontot, ei tohi taaskasutada kontosid, mis on väljastatud teistele rakendustele.

KOHUSTUS Kasutatakse AD-st väljastatavaid teenuskontosid läbi keskse tuvastamise teenuse.

Igal komponendil on oma andmebaas mille skeemi ja süsteemsete andmete muudatusi hallatakse komponendiga koos, kui komponent vajab andmete salvestamise võimekust.

KOHUSTUS Haldab kas rakendus ise või hallatakse eraldi automaatikaga.

Komponendi versiooniuuendusi teostatakse reeglina ilma katkestusteta teenuse töös (tehakse nn. instantsi haaval), andmebaasi muudatuste tegemisel tuleb tagada, et muudatus töötaks ka eelmise komponentide versioonidega (kohustuslike väljade mitmeetapiline sisseviimine jms)

Üks võimalikke lahendusi on näiteks "Blue-Green deployment" mehhanism.

Komponent käivitub ka ilma ühenduseta liidestetavate süsteemidega ehk on nn. nõrgalt liidestatud (v.a andmebaasid)

Komponent töötab osaliselt edasi ka liidestuste katkestuste puhul ja taastab töö peale katkestuste lõppemist, kõik ühendused on olekuta. "Stateful" ühendused nagu RMI ei ole lubatud kasutada.

KOHUSTUS Kui rakendusel mingi väline liidestus on maas, siis kas kasutatakse "Circuit Breakerit" või näiteks "retry" mehhanismi teatud pikkusega. Kui võrguühendus taastub, taastab komponent oma töö. Kui ootamine ei ole võimalik, peaks kindlasti "healthcheck" teada andma probleemist, mis võimaldab antud rakenduse vajadusel eemaldada teenindavate komponentide hulgast ja hiljem taastada.

Komponendil puudub eraldi väline konfiguratsioonifail - vajalik konfiguratsioon määratakse kas keskkonna muutujatena või kasutatakse muid platvormi pakutavaid võimalusi (Kubernetese secrets/configmap näiteks).

KOHUSTUS Rakenduse saladused, mida ei genereerita teenuste poolt automaatselt (näiteks andmebaas või s3) tuleb panna saladuste hoidlasse. Saladuste hoidlast saab saladus liikuda rakendusse ainult läbi CI/CD mehhanismi. Saladuste hoidla jaoks on SMIT-is olemas vastav teenus.

Suurte koormuste teenindamiseks vähemuutuvate andmete puhul kasutatakse rakendusserveris vajadusel vähemälusid mis on kesksed, kiired, kõrgkäideldavad ning ei sõltu konkreetse rakendusserveri instantsist. Ei kasuta mitte cachede replitseerimist vaid distributeeritud lahendust.

KOHUSTUS Võimalik kasutada näiteks Redist või olemasolevat andmebaasi selleks ettenähtud tabelite abil.

Komponendil on tööks kõik vajalikud teegid kaasa pakendatud, allolevast operatsioonisüsteemis mingite teekide olemasolu eeldada ei tohi.

Soovituslik komponendi pakendamisformaat on Docker konteiner, mis baseerub SMIT sisese Artifactory teenuse sõltuvustel.

Komponent on olekuta ehk kõik mis vaja hoida kauem kui üks süsteemiväline päring (request), salvestatakse kas andmebaasi või mõnda teise hoidlasse.

KOHUSTUS Oleku hoidmiseks kasutatakse väliseid teenuseid.

Komponent ei tohi eeldada failisüsteemi olemasolu, kus andmed säilitatakse. Mälus võib hoida ühe päringu sees opereeritavate andmete olekuid või andmebaasist taasloodavaid cachesid.

KOHUSTUS

Talletamiseks mõeldud binaarfailide jaoks tuleb kasutada eraldi failide hoidmise teenust, mis pakub vastavat veebipõhist teenust.

KOHUSTUS SMIT-is on selleks olemas eraldi sisemine S3 objektihoidla.

Komponentide poolt publitseeritavad REST teenused on versioneeritud, dokumenteeritud ning veahaldust tuleb teostada HTTP veakoodidega. Teenused on peavad olema dokumenteeritud OpenAPI spetsifikatsioonile vastavalt ning spetsifikatsioon peab olema vajadusel eraldi kättesaadav kolmandatale osapooltele.

KOHUSTUS Versiooninumber võib olla kas päises või URI-is. Teenuse tehnilises dokumentatsioonis wikis peab olema link OpenAPI spetsifikatsionile (SwaggerUI). API disainimisel lähtuda dokumendist: "Rakendustevahelised

"integratsioonipõhimõtted

Andmebaas

Andmebaaside vahelised integratsioonid ei ole lubatud. KOHUSTUS

Andmebaase komponentide integratsioonivahendina ei tohi kasutada (mitu erinevat komponenti ühe andmebaasi poole pöörduda ei ole lubatud).

KOHUSTUS See põhimõte ei tähenda et ühte sama loogika komponenti jõudluse mõistes skaleerides ei tohiks kasutada sama andmebaasi.

Andmeobjektide muutmisel tuleb luua ka migratsiooniskriptid mis teisendavad automaatselt olemasolevad andmed uuele kujule.

Migratsiooniskripte on soovitav käivitada paigaldusprotsessi ühe osana ja mitte määrata neid käivitatavaks iga rakenduse restardiga (see võib tekitada ebavajalikke lukke rakenduste restartimisel, kui neid on mitu instantsi)

Kõige lihtsam variant on määrata CI/CD keskkonna muutujaga, kas migratsioon käivitada. Mõistlik on migratsiooni teha ühe intsantsiga, kui see tehtud, siis teha vajadusel uuesti paigaldus mitme instantsiga. Alternatiiv on kasutada "job /task" tüüpi paigaldusmehhanisme tavalise rakenduse paigaldamise asemel.

Andmebaasi äriloogikat vaikimisi ei kirjutata (protseduurid ja triggerid). KOHUSTUS Kõrvalekalded tuleb defineerida ja põhjendada konkreetse komponendi arhitektuuridokumendis - lisaks tuleb ära näidata mehhanismid, kuidas funktsionaalsus töötab andmebaasis, kui kasutusel on mitu andmebaasi instantsi.

Andmebaasi pöördutakse ainult rakenduse jaoks eraldatud süsteemsete kasutajatena.

KOHUSTUS Mõeldud on, et andmebaasiga suheldakse läbi rakendusele eraldatud kasutaja. SYS ja POSTGRES tüüpi superuser kontodega baasis käia ei tohi.

Operatiiv- ja arhiivi andmebaasid on eraldi lahendused, kasutatakse kas eraldi arhiivibaase või mõnda muud spetsiaallahendust.

KOHUSTUS

Tekstiotsingute jaoks kasutatakse ainult täisteksti indekseid (Lucene või andmebaasi sisemine täistekstiotsing).

KOHUSTUS

Rakendusse tuleb luua võimekus leida vajadusel mitme andmebaasi instantsi seast peamine, kuhu on võimalik kirjutamispäringuid saata.

KOHUSTUS Eesmärk on, et saab vajadusel andmebaase maha võtta hooldustöödeks, ilma katkestusi tegemata.

Jõudlus

Komponendi sisemised alamosad suhtlevad omavahel võimalusel sõnumivahetuse või muude asünkroonsete meetodite abil, et välistada blokeeruvaid lõimesid ja tagada et iga alamtöö töötab eraldi lõimes, kasutades efektiivselt virtuaalmasinate mitut protsessorituuma - see soovitus ei kehti kui komponentide suhtlus peab toimuma ühe kasutaja transaktsiooni sees (mitte segamini ajada andmebaasi transaktsiooniga).

Lisainfo: , http://12factor.net/concurrency http://ww w.reactivemanifesto.org/

Pikalt töötavad operatsioonid tuleb viia eraldi taustaprotsessideks, mis toimivad ka mitmete instantside puhul, ehk taustatööde info peab olema salvestatud.

KOHUSTUS

Komponent peab peatumisel lõpetama käimasolevad protessid ning pikad taustaprotsessid peavad pooleli jääma ja käimasolev töö tuleb tagastada tööde nimekirja (näiteks "queue").

KOHUSTUS Lisainfo: http://12factor.net/disposability

Komponendis loodud protsessid peavad arvestama, et võib toimuda ootamatu rakenduse seiskumine ning selle tulemusel peavad samuti käimasolevad tööd minema järjekorda tagasi.

KOHUSTUS

Jõudluse kasvamisel saab automaatselt komponentide instantside hulka tõsta (horisontaalne skaleerimine) ning koormus jaotatakse instantside vahel laiali.

Ei tohiks kasutada nö. "scale-up" lahendust, kui seda ei määra konkreetne toote pakkuja.

Komponent peaks käima minema (olema valmis esimeste päringut teenindamiseks) kuni 60 sekundi jooksul

KOHUSTUS

Monitooritav us

Komponentide poolt publitseeritavad teenuste monitoorimiseks vajalik info on kättesaadav kokkulepitud formaadis ja protokolliga - soovitavalt REST formaadis.

KOHUSTUS Koormusjaotur peab aru saama, kas suunata liiklus konkreetsele nodele või mitte. Kõige lihtsam näide või näidis selleks on Spring Boot Actuator endpoint mis annab infot, kas /health rakendus on korras või mitte. Seda saab vastavalt täiendada ka lisainfoga. https://docs. spring.io/spring-boot/docs/current/reference/html

. /production-ready-endpoints.html

Komponenti on võimalik monitoorida APM tarkvara agendiga, mis oskab komponendi seest kõikide lähtekoodis realiseeritud protsesside kohta statistikat (sh. kasutamise sagedus, töötluse aeg) väljastada.

Toetatud tehnoloogiad leiab siit: https://docs. appdynamics.com/display/PRO45 /App+Server+Agents+Supported+Environments

Komponent logib enamus tegevused erinevatel tasemetel ning suunab need "stdouti" või sõnumitena sõnumiserverisse (auditlogi). Komponent ei tegele logifailide haldamisega.

KOHUSTUS Lisainfo: http://12factor.net/logs

Failihaldus

Kui teenus võtab vastu faili, siis tuleb seda skaneerida ennem baasi või objektihoidlasse salvestamist.

KOHUSTUS Kasutada tuleb SMIT-i poolt pakutavat MetaVault teenust.

Logimine

Erindite (Exception) kinnipüüdmisel tuleb logisse salvestada kogu stacktrace, mitte ainult veateade.

KOHUSTUS

Logimisel tuleb arvesse võtta Infoturbeosakonna poolt kehtestatud logimise nõudeid.

KOHUSTUS Lisainfot leiab dokumendist " " Logimise nõuded

Taaskasutus

Uut komponenti arendades, tuleks eelnevalt kontrollida, ega sellist pole juba eelnevalt SMIT-is välja töötatud. Eelistatud on kasutada olemasolevat lahendust teenusena ning äärmisel juhul paigaldada endale toode.

KOHUSTUS

Olemasoleva teenuse koodi eraldamine eraldi projektiks ja selle iseseisev edasiarendus peaks saama SMIT arhitektuuripaneeli heakskiidu, sellele võiks eelneda diskussioon olemasoleva tiimiga, et vajalikud muudatused nemad viiks sisse või aksepteeriksid muudatusettepanekuid.

KOHUSTUS

Kui arendatakse teenust, millele hakkavad olema kliendid väljaspool konkreetset infosüsteemi/lahendust, tuleks luua sellele iseseisev tehnilise liidestuse võimekus.

Üks võimalik tehniline lahendus on Kuberneteses Operator ( )https://operatorframework.io

Arvutitöökoht

Uued seadmed/lahendused peavad olema Windows või IOS põhised KOHUSTUS

Rakendus/lahendus peab olema suuteline vähemalt minor versioone ise uuendama.

KOHUSTUS

Rakenduse paigalduse või uuendamise käigus EI TOHI rakendus arvuti SERVICEID kinni"Disabled" panna (Näide... DocCheck pani ID kaardi serti edastuse teenuse kinni arvutites)

KOHUSTUS

Rakendus/lahendus ei tohi olla seotud ühe konkreetse lehitseja või selle versiooniga. Kõik Tehnoloogia valikute lehel olevad lehitsejad peavad olema toetatud ja testitud.

KOHUSTUS

Kui soovitakse arvutitöökohta paigaldada mingit rakendust/lahendust, siis tarkvara koos konfiguratsiooniga tuleb arenduselt ATKH-le

KOHUSTUS

Valdkond peab kontrollima enda lahendust standard ATK profiilis või eriprofiilis SMIT tehnikupoolt väljastatud seadmes ja kinnitama kas paigaldus on edukas ja vastab teenuse pakkumis nõuetele. Kui ei ole, siis annab infot mida on vaja konfiguratsioonis muuta.

KOHUSTUS

Rakendus peab olema käsurealt paigaldatav. KOHUSTUS

Rakendus ei tohi nõuda administreerimise õigust kasutamiseks KOHUSTUS

Lisa 2.6 Kodukord (1).pdf

Kodukord

Käesolev dokument kirjeldab üldised töökorralduse põhimõtted.

1. Üldise töökorralduse põhimõtted

1.1 Täitja esindaja võib kasutada isiklikku või täitja poolt väljastatud

töövahendeid tingimusel, et nende kasutamine ei takista projekti sujuvat

valmimist.

1.2 Juhul, kui töö teostamine toimub tellija ruumides, peavad tellija

ruumides viibivad täitja esindajad kinni pidama seal kehtivatest

sisekorraeeskirjadest, sh turvanõuetest, mis on tellija poolt täitjale

eelnevalt teatavaks tehtud.

1.3 Vajadusel täpsustavad pooled lepingu sõlmimisel projektimeeskonna

liikmete rollid ja nende ülesanded.

1.4 Täitja tagab tööde teostamise ajal igakülgse läbipaistvuse (sh

otsekontakt ja vajadusel

igapäevane suhtlus kõikide täitja meeskonna liikmetega).

1.5 Tööde teostamine toimub vastavalt Scrum agiilse tarkvara arendamise

raamistikule. Poolte kokkuleppel võib tööde teostamise viisi muuta,

lähtudes tõhususe, kvaliteedi, säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõtetest

ning arvestades vastavas tegevusvaldkonnas kehtivaid õigusakte,

standardeid ja head tava.

1.6 Täitja koostöös tellija kontaktisikuga valmistavad ette (analüüsivad ja

kirjeldavad) tööülesanded tellija projektihaldustarkvaras SMITi Jira

(JIRA Software). Regulaarselt toimuvad toote kuhja (backlog)

täpsustamise ja rafineerimise koosolekud (Backlog Refinement,

Grooming), kus analüüsitakse ja hinnatakse tööde eeldatavad

töömahud. Tööd tuleb jagada väiksemateks töödeks

(tükkideks/osadeks) viisil, mis võimaldab tellijale iga sprindi järel

saavutatut esitleda/tutvustada (demo).

1.7 Lepingu teostamine toimub sprintidena (Sprint), mille pikkus on

vaikimisi kaks nädalat, kui tellija ja täitja pole kokku leppinud teisiti.

1.8 Sprindi jooksul toimuvad igapäevaselt püstijalakoosolekud (Daily

Scrum, Standup), kus osaleb kogu arendusmeeskond, kui tellija ja täitja

pole kokku leppinud teisiti.

1.9 Igale sprindile eelneb vaikimisi planeerimiskoosolek (Sprint Planning),

kus võimalikult ühtlase detailsusega määratletakse etapis teostatavad

tööd, nende prioriteedid, teostajad ja/või eeldatav töömaht.

1.10 Kui töö käigus selgub vajadus töö jagamiseks väiksemateks osadeks,

tuleb seda teha koheselt.

1.11 Iga sprindi järel esitleb/tutvustab (demo) täitja

saavutatud tulemeid tellijale/huvigruppidele.

1.12 Iga sprindi järel esitab täitja ülevaate planeeritud ja tegelikult teostatud

arendustööde mahust (nn „põlemisgraafik“, Burndown chart, Sprint

Review) koos selgituste ja vajadusel tulemuslikkuse suurendamise

ettepanekutega.

1.13 Igale sprindile järgneb tagasivaatekoosolek (Retrospective, Retro), kus

tehakse tagasivaade viimasele lõppenud sprindile, mille käigus

analüüsitakse, kuidas kulges viimane sprint ja millised olid murekohad

ning kuidas neid järgmises sprindis vältida (vajadusel pannakse kirja

tegevuspunktid (action item)).

1.14 Kui täitja ei suuda põhjendada etapi/sprindi planeeritud tööde

teostamata jätmist või tellija ei pea põhjendusi veenvaks, on tellija l

õigus leping ennetähtaegselt üles öelda (vt SMIT käsunduslepingute

üldtingimuste p 15.2 ja SMIT töövõtulepingute üldtingimuste p 16.2)

ning korraldada lepingu sõlmimiseks uus seotud hange.

1.15 Arendusmeeskonnas on igapäevase suhtlusvahendina kasutusel

Rocket.Chat või MS Teams või mõni muu hetkel SMIT-s lubatud

suhtlusvahend, mida kasutatakse kiireloomuliseks ja operatiivseks

suhtluseks. Rocket.Chat-i või MS Teamsi või telefoni kaudu kokku

lepitud otsused tuleb kinnituseks fikseerida e-kirjaga või arutada ja

protokollida koosolekul.

1.16 Lepingu täitmisega seotud muu (igapäevane) teabevahetus toimub e-

kirja, telefoni, MS Teamsi või mõne muu hetkel SMIT-s lubatud

suhtlusvahendi teel või koosoleku vormis. Poolte projektijuhid tagavad

teabe edastamise ja saamise.

1.17 Pooled säilitavad projekti e-kirjad, MS Teamsi ja/või muudes

sõnumivahetuskeskkondades toimunud vestlused projekti ja

garantiiperioodi kehtivuse ajal.

1.18 Koosoleku kokkukutsumisel esitatakse päevakord ja eesmärk. Korralisi

koosolekuid võib poolte kokkuleppel tühistada (hiljemalt samal päeval

2-tunnise etteteatamise ajaga). Muude koosolekute kutsed tuleb esitada

vähemalt 3 (kolm) tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku

kutsele tuleb vastata esimesel võimalusel.

1.19 Koosoleku toimumise järel koostatakse memo (vastutab koosoleku

korraldaja), otsused protokollitakse ja saadetakse e-kirjaga koosolekul

osalenutele teadmiseks ja/või vajadusel kinnitamiseks.

1.20 E-kirja kasutatakse ametliku suhtluskanalina (va kui infot tuleb

vastavalt kodukorrale edastada täitja projektikeskkondade kaudu).

1.21 Kui e-kirjale oodatakse vastust, tuleb pealkirja real või kirja alguses see

üheselt määratleda. Vastust eeldavale e-kirjale tuleb vastata hiljemalt 3

(kolme) tööpäeva jooksul. Kui e-kirjale ei ole võimalik anda selle aja

jooksul sisulist vastust, tuleb hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul saata

sisulise vastuse andmise aeg.

1.22 Telefoni kasutatakse operatiivse ja olulise informatsiooni edastamiseks,

samuti kriisisituatsioonides. Telefonikõnele mitte vastates tuleb tagasi

helistada esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui järgmise tööpäeva

lõpus. Olulistel juhtudel (näiteks arendustööde juurutusfaasis) peavad

mõlema poole projektijuhid olema telefoni teel kättesaadavad ka pärast

ametlikku tööpäeva lõppu. Valmisolek lepitakse eraldi kokku.

1.23 Projektihaldustarkvaraks on SMITi Jira (JIRA Software), mida

kasutatakse arendustööde ning vigade ja probleemide registreerimiseks

tööülesannetena ning tööülesannete täitmise jälgimiseks ja töötundide

registreerimiseks.

1.23.1 Vigade menetlemise käigus registreeritakse kõik poolte leitud

vead SMITi Jiras.

1.23.2 Täitja analüüsib vea kirjeldust ning selgitab välja vea põhjuse.

1.23.3 Vigadele määratakse tellija poolt kriitilisuse aste ning neid

asutakse parandama kriitilisuse järjekorras või muus tellija poolt

teatavaks tehtud järjekorras.

1.23.4 Garantiiperioodil asub täitja viga parandama vastavalt lepingus

sätestatud tingimustele.

1.24 Iga meeskonnaliige isiklikult on kohustatud registreerima töötunnid

SMITi Jiras iga tööpäeva lõpuks, kui tellija ja täitja ei lepi kokku teisiti.

1.25 Projekti dokumendihalduskeskkonnaks on SMITi Wiki (Atlassian

Confluence) ning selle keskkonna kasutamine on täitjale kohustuslik

dokumentatsiooni koostamiseks/täiendamiseks/muutmiseks.

Dokumenteerimine toimub vastavalt tellija juhistele või DHS

alusdokumentide lisale 7 (Nõuded lahendusele ja dokumentatsioonile).

1.26 Dokumentide hoidmise struktuur, selle täiendused ja muudatused

lepitakse kokku poolte projektijuhtide vahel.

1.27 Dokumentide lisamise, muutmise ja kustutamise reeglid lepitakse

kokku poolte projektijuhtide vahel, kes tagavad kokkulepitud reeglite

järgimise oma meeskonnas.

1.27.1 Projektimeeskonna liikmed (teostajad) vastutavad, et nende

poolt teostatud tööd on teostatud ja dokumenteeritud vastavalt

kokkulepitud töö eesmärgile ning tellija suunistele ja nõuetele

ning valdkonnas kehtivatele parimale praktikale.

1.28 Täitja on kohustatud järgima SMITis kehtivaid arendusnõudeid, sh

nõudeid lähtekoodile. Kehtivad arendusnõuded lisatakse igale hankele.

1.29 Lähtekoodi kvaliteedist ja tehnoloogilisest võlast ülevaate saamiseks

kasutatakse platvormi SonarQube ja täitjal on kohustus SonarQube-i

poolt leitud lähtekoodi vead ja halvad lõhnad (code smells) enne

tulemi/commiti üleandmist parandada. Kui selgub, et tulemi

üleandmisel olid lähtekoodis vead ja halvad lõhnad parandamata, on

tellijal õigus tulemit/commiti mitte vastu võtta.

1.30 Täitjal lasub kohustus teha teiste arendajate tulemitele koodiülevaa tust

(Code Review) tagamaks lähtekoodi vastavuse koodistiili reeglitele.

1.31 Lähtekood peab olema Täitja poolt piisavalt kommenteeritud, et hiljem

oleks võimalik teha edasiarendusi või parandusi.

1.32 Arendustööde tulemusel valmiva lähtekoodi hoidmiseks on SMITi Git

koodirepositoorium (Atlassian Bitbucket). Täitja meeskonnaliikmete le

luuakse tellija poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodi,

andmebaasimuudatuste ning muude tulemite või nende muudatuste

üleandmiseks.

1.33 Tarkvara järjepidevaks integreerimiseks ja tarnimiseks (Continuous

Integration, Continuous Deployment CI/CD) kasutatakse Atlassian

Bamboo-d.

1.34 CI töövoogude loomine arenduskeskkonnas on arendaja ülesanne.

1.35 Loodavad hanke tulemid antakse üle SMITi koodirepositooriumi kaudu

vastavalt tellija juhistele. Arendustööde tulemite üleandmine

(lähtekoodi tarne) toimub pideva integreerimise (CI) teel või

kokkulepitud sagedusega (nt iga arendustööde sprindi/etapi järel).

1.36 Tarne pre-live keskkonda toimub täitja ning tellija administraa tor i

koostöös.

1.37 Arendamisel lisatakse commitide (lähtekoodi repositooriumisse

lisamine) juurde Jira pileti nr, mille alusel muudatus sisse viiakse ning

lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit

sõnumi alguses peab olema alati projekti nimi, mille raames commit

tehakse ja informatsioon, kes antud commiti teeb (isiku nimi).

1.38 Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema:

1.38.1 iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid,

iseendaga vastuolus funktsionaalsust);

1.38.2 üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev

pole peale commiti katki);

1.38.3 SonarQube-i poolt leitud lähtekoodi vead ja halvad lõhnad (code

smells) parandatud (uut tehnoloogilist võlga tekitada ei tohi);

1.38.4 läbinud edukalt SMITis kehtiva kvaliteedivärava (SonarQube-is

Quality Gate);

1.38.5 edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas

oma enda sisseehitatud testid, mis peale järgnevaid võimalikke

arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne

funktsionaalsuse osa on endiselt korras, või läks katki ja tuleb

korrastada.

1.39 Tarnitav lepingu ese peab ühilduma tellija poolt nõutud tehnilise

lahendusega (erisused on lubatud tellija kontaktisiku kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekuga), sealhulgas:

1.39.1 järgima tellija poolt nõutud tehnilise lahenduse ideoloogiat

süsteemsete protseduuride osas ja infosüsteemi arhitektuurset

lahendust ja kasutusloogikat;

1.39.2 taaste- ja varundusprotseduurid peavad olema ühilduvad tellija

poolt soovitud tehnilise lahendusega;

1.39.3 lepingu ese ei tohi põhjustada süsteemi töö terviklikkuse või

muid toimimise häireid ega jõudluse langust;

1.39.4 lepingu ese peab olema tellija poolt nõutud infosüsteemiga

ühetaoline ning sobituma olemasolevatesse ekraanivormidesse

ja töövoogu;

1.40 Tööde teostamine ei tohi tekitada häireid tellija mistahes teiste

liidestatud süsteemide või teenuste talitluses, v.a juhul, kui see on tellija

ja täitja poolt eelnevalt kokku lepitud.

1.41 Lepingu alusel teostatud tööde raames loodud tulemid peavad olema

testitud etteantud funktsionaalsuste täitmise kinnitamiseks ja vastama

SMITis kehtivatele arendusnõuetele.

1.42 Tellija jätab endale hankelepingu tingimuste piires õiguse ühepoolselt

täiendada ja muuta üldist töökorraldust, sh arendusnõudeid, teavitades

täitjat kirjalikult ette 1 (üks) kuu.

Lisa 3 - 282515_hankepass_taiendavate_selgitustega.pdf

1 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:

-

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

282515

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed Ametlik nimi:

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Mäealuse tn 2/2

Hankija veebiaadress:

http://www.smit.ee

E-posti aadress:

hanked@smit.ee

2 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:

Avatud hankemenetlus

Pealkiri:

Rahvastikuregistri andmelao lahendus

Lühikirjeldus:

Rahvastikuregistri andmelao lahendus

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):

282515

Hanke liik:

Teenused

Hanke CPV-d: 72200000-7 Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused 72240000-9 Süsteemanalüüsi ja programmeerimisteenused 72250000-2 Süsteemi hooldus- ja tugiteenused 72254000-0 Tarkvara testimine 72267000-4 Tarkvara hooldus- ja parandusteenused

3 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi:

Registrikood:

Riik:

Aadress:

Üldine veebileht:

Kontaktisikud:

Kontaktide e-posti aadressid:

Kontaktide telefoninumbrid:

Ettevõtte suurus:

Töötajate arv:

Käive:

Valuuta:

Finantsalase võimekuse kirjeldus:

Tehnilise võimekuse kirjeldus:

Teostatud tööde kirjeldus:

Ettevõtja tegevusvaldkond:

4 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

5 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik:

E-post:

Telefon:

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

6 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

7 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

8 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

9 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

10 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

12 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

14 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

15 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

16 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

17 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

18 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;

19 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

20 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Hankija kontrollib käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise alust pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida. (RHS § 96 lg 2.1).

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT

Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides.

21 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

B: Majanduslik ja finantsseisund

ÜLDINE AASTAKÄIVE

Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:

Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“

Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase kahe(2) riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäive peab olema olnud igal aastal vähemalt 550 000 EUR. Pakkuja esitab andmed netokäibe kohta hankepassis. Hankija kontrollib tingimuse täitmist eduka pakkuja puhul vastavalt esitatud andmetele.

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 550000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus

TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE

Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: "nimekiri hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta." Avaliku sektori hankijad võivad võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“

22 / 22

Koostatud 20.08.2024 15:17:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“

Tingimuse selgitus: Pakkujal peab olema tehniline võimekus lepingu täitmiseks. Pakkuja peab olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks (2) arendus- ja hooldustöid sisaldavat lepingut, mille täidetud maksumus kokku on vähemalt 100 000 eurot (ilma käibemaksuta), st summa on täitjale lepingu alusel välja makstud.

Lepingute raames on realiseeritud laadimisseoste loomine vähemalt kahe alliksüsteemiga, mille peale on ehitatud andmeladu ning andmete analüüsi ja presenteerimise lahendused. Pakkuja võib kvalifitseerimiseks esitada ka mitu lepingut, mis vastavad ülalkirjeldatud tingimustele ning summeerida nende maksumused. Lepingud võivad olla teostatud ühe raamlepingu raames.

Hankija aktsepteerib lepinguid, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 48 kuu jooksul, st hankelepingute eest tasumisele kuuluvad summad on täitjale välja makstud selle aja sees. Lepingujärgsed tööd loetakse referentsperioodi jooksul teostatud üksnes osas, milles need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui lepingu täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi välisesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle osa ja väärtusega lepingust, milles need on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud) referentsperioodi jooksul.

Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2

Kirjeldus: Pakkuja esitab lepingute nimekirja koos andmetega lepingute sõlmimise ja täitmise kuupäeva, maksumuse ja teise lepingupoole (tellija nimi, e-posti aadress, telefon) kohta hankepassis. Riigihanke korral lisatakse viitenumber. Hankija jätab endale õiguse pöörduda taotleja esitatud lepingute teiste osapoolte (tellijate) kontaktisikute poole esitatud teabe kontrollimiseks, sh lepingute nõuetekohase täitmise kontrollimiseks. Täidetud nõuetekohaseks lepinguks ei saa esitada raamlepinguid, küll aga sobivad kvalifikatsiooni tõendamiseks raamlepingu alusel sõlmitud nõutava maksumusega (hanke)lepingud. Raamlepingu alusel peab olema sõlmitud (hanke)lepinguid, mida on täidetud nõudes toodud perioodil ja mahus. Täiendavalt ei ole hiljem lubatud lepingute nimekirja täiendada. Hankija kontrollib tingimuse täitmist ainult eduka pakkuja puhul ning võib selleks vajadusel küsida infot ka teise lepingu osapoole kaudu.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

Lisa 4 282515vastavustingimused.pdf

1 / 3

Koostatud 16.08.2024 18:00:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 282515 Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Hange: Rahvastikuregistri andmelao lahendus

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et on teadlik, et ta peab esitama iga hankelepingu täitmise alustamise ajaks iga oma alltöövõtja nime, registrikoodi, kontaktandmed, teabe nende seaduslike esindajate kohta ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. Samad andmed esitab täitja iga hankelepingu täitmisel lisanduva alltöövõtja kohta. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Andmed lepingusse, mida kasutatakse juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. ettevõtte aadress; 2. lepingu allkirjastaja nimi; 3. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vm); 4. lepingu allkirjastaja ametinimetus; 5. pakkuja kontaktisik lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number ja e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

3. Kas pakkujal on isikuid, kellel on volitus ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ning kelle olemasolu ei kajastu äriregistris? Kui jah, esitab pakkuja eelpool nimetatud isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning esinduse aluse, et hankija saaks nende puhul viia läbi kõrvaldamise aluste kontrolli vastavalt RHS § 95 lg 1 p 1- 3 ja 5. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

4. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Nõuet rakendatakse ka ühispakkujate ja alltöövõtjate suhtes. Pakkuja kinnitab, et tema (samuti ühispakkujate ja võimalike alltöövõtjate) elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

5. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui hankelepingu sõlmimine selle pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses (RSansS). Pakkuja kinnitab, et hankelepingu sõlmimine temaga ei riku rahvusvahelist sanktsiooni RSanS tähenduses. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad järgnevas hankemenetluses vajalikeks toiminguteks, raamlepingu sõlmimiseks ja raamlepingu täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja (juriidiline isik ja tema esindaja) esitades ühispakkuja esindaja volikirja.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

2 / 3

Koostatud 16.08.2024 18:00:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).

Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.

Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7).

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD JA TARNIJAD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

JUHTIV TARKVARAARENDAJA VÕI TARKVARAARHITEKT

3 / 3

Koostatud 16.08.2024 18:00:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

Pakkuja rakendab hankelepingu täitmisele juhtiva tarkvaraarendaja või tarkvaraarhitekti. Spetsialist peab vastama CV-s toodud nõuetele. Igasse rolli esitatatakse üks isik, rolle katta ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab spetsialisti CV hankija etteantud vormil. (Vabas vormis dokument)

ANDMELAO ARENDAJA

Pakkuja rakendab hankelepingu täitmisele andmelao arendaja. Spetsialist peab vastama CV-s toodud nõuetele. Igasse rolli esitatatakse üks isik, rolle katta ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab spetsialisti CV hankija etteantud vormil (Vabas vormis dokument)

TABLEAU ARUANNETE ARENDAJA

Pakkuja rakendab hankelepingu täitmisele Tableau aruannete arendaja. Spetsialist peab vastama CV-s toodud nõuetele. Igasse rolli esitatatakse üks isik, rolle katta ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab spetsialisti CV hankija etteantud vormil. (Vabas vormis dokument)

IT ANALÜÜTIK

Pakkuja rakendab hankelepingu täitmisele IT analüütiku. Spetsialist peab vastama CV-s toodud nõuetele. Igasse rolli esitatatakse üks isik, rolle katta ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab spetsialisti CV hankija etteantud vormil (Vabas vormis dokument)

Lisa 4.1 CV Vorm juhtiv tarkvaraarendaja ....pdf

Lisa 4.1 Curriculum Vitae vorm – / juhtiv tarkvaraarendaja või tarkvaraarhitekt / Hankija nimi: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440)

Riigihanke nimetus: Rahvastikuregistri andmelao lahendus Riigihanke viitenumber: 282515

Ees- ja perenimi:

Isikukood:

Keeleoskus kõnes ja kirjas (lepingu täitmine toimub eesti keeles):

Vastavustingimused rollile ja selle tõendamiseks esitatavad kohased andmed (kohustuslikud):

1. Isik omab

1.1. kõrgharidust, mis vastab vähemalt kvalifikatsiooniraamistiku 5.tasemele (https://www.hm.ee/kutse-ja-

taiskasvanuharidus/kvalifikatsioonid/kvalifikatsiooniraamistik)

Haridustase,

haridusasutus

Õppimisaeg

(alates - kuni kuu/aasta)

Lõpetatud

(jah / ei)

Omandatud

haridus

(keskharidus, bakalaureus,

magister vmt)

Põhieriala Välisriigis omandatud hariduse korral lisada

tõend/ lõputunnistuse koopia

2. Kogemused

Nõue Nõude täpsustus Pakkuja kirjeldab nõuete täitmist. Andmete

esitamisel tuleb lähtuda RHR-i

vastavustingimustes toodud nõuetest.

Vajadusel lisada ridu

Spetsialisti rollile vastav

tööstaaž kuudes

2.1. omab vähemalt 24 kuud

töökogemust v a ne ma r e nd a j a / juhtiv tarkvaraarendajana või

tarkvaraarhitektina viimase 5 aasta vältel enne

pakkumuse esitamise tähtaega.

Töökogemust võib tõendada

projektidega, sel juhul tuua

projektides välja töökogemus kuudes.

Töökogemuse perioodide ajalise

kattumise puhul arvestatakse

kattuvaid töökogemuse perioode

ühekordselt.

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt, kus

kogemus on omandatud (riigihanke projekti

korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

2.2. omab vähemalt 7-aastast

programmeerimiskogemust Töökogemust võib tõendada

projektidega, sel juhul tuua

projektides välja töökogemus kuudes.

Töökogemuse perioodide ajalise

kattumise puhul arvestatakse

kattuvaid töökogemuse perioode

ühekordselt.

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt, kus

kogemus on omandatud (riigihanke projekti

korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

2.3. omab vähemalt 3-aastast töökogemust Atlassiani tootepere toodetega: Bitbucket, Bamboo, Jira

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt, kus

kogemus on omandatud (riigihanke projekti

korral lisada selle number)

ja Confluence

Töökogemust võib tõendada

projektidega, sel juhul tuua

projektides välja töökogemus kuudes.

Töökogemuse perioodide ajalise

kattumise puhul arvestatakse

kattuvaid töökogemuse perioode

ühekordselt.

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

2.4. on täitnud pakkumuste

esitamise tähtpäevale eelneva

60 kuu jooksul vähemalt

kolme (3) andmeanalüütika ja

andmelao infosüsteemi

arendusprojektis juhtiv

tarkvaraarendaja või

tarkvaraarhitekti rolli, millest:

 vähemalt kahes (2)

projektis on kasutatud

Apache Airflow

töövoohaldusplatvormi,

Active Directory

kataloogiteenust ja Tableau

1. Projekt, kus kogemus on omandatud

(riigihanke projekti korral lisada selle

number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Roll projektis

Kogemuse/projekti kirjeldus

ärianalüüsi tarkvara

(nõutud on kõik nimetatud) ;

 vähemalt ühes (1) projektis

on kasutatud PostgreSQL

andmebaasihaldussüsteemi;

 vähemalt ühes (1) projektis

on kasutanud Python

programmeerimiskeelt;

 vähemalt kahes (2)

projektis peab olema tema

panus olnud kokku

vähemalt 2500 töötundi

(töötunnid peavad olema

teostatud ja tellija poolt

vastu võetud)

/vajadusel lisada ridu/

3. Hindamiskriteeriumite kohased andmed (mittekohustuslikud andmed, mille puhul on võimalik teenida hindamiskriteeriumides avaldatud punkte)

3.1. Osalemine

projektis/projektides, kus

on olnud vaja luua uuest

allikandmebaasist andmete

laadimine andmelattu.

Pakkumuses esitatud projektid ei tohi

olla alanud varem kui käesoleva hanke

algamisele eelnenud 60 kuu vältel.

1. Projekt, kus kogemus on omandatud

(riigihanke projekti korral lisada selle number)

Tellija kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

2. Projekt, kus kogemus on omandatud

(riigihanke projekti korral lisada selle number)

Tellija kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/ vajadusel lisada ridu/

Lisa 4.2 CV Vorm andmelao arendaja.pdf

Lisa 4.2 CV vorm – /andmelao arendaja /

Hankija nimi: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Riigihanke nimetus: Rahvastikuregistri andmelao lahendus

Riigihanke viitenumber: 282515

Ees- ja perenimi:

Isikukood:

Keeleoskus kõnes ja kirjas (lepingu täitmine toimub eesti keeles):

Vastavustingimused rollile ja selle tõendamiseks esitatavad kohased andmed (kohustuslikud):

1. Isik omab

1.1. kõrgharidust, mis vastab vähemalt kvalifikatsiooniraamistiku 5.tasemele (https://www.hm.ee/kutse - ja- taiskasvanuharidus/kvalifikatsioonid/kvalifikatsiooniraamistik)

Haridustase,

haridusasutus

Õppimisaeg

(alates - kuni kuu/aasta)

Lõpetatud

(jah / ei)

Omandatud

haridus

(keskharidus, bakalaureus, magister vmt)

Põhieriala Välisriigis omandatud hariduse korral lisada

tõend/ lõputunnistuse koopia

2. Kogemused

Nõue Nõude täpsustus Pakkuja kirjeldab nõuete täitmist. Andmete

esitamisel tuleb lähtuda RHR-i vastavustingimustes

toodud nõuetest.

Vajadusel lisada ridu

Spetsialisti rollile vastav

tööstaaž

kuudes

2.1. omab vähemalt 2-aastast töökogemust Python programmeerimiskeeles ja

SQL andmebaasi päringukeeles arendajana.

Töökogemust võib tõendada

projektidega, sel juhul tuua

projektides välja töökogemus kuudes.

Töökogemuse perioodide ajalise

kattumise puhul arvestatakse

kattuvaid töökogemuse perioode

ühekordselt.

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt,

kus kogemus on omandatud (riigihanke

projekti korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

2.2. omab vähemalt 2-aastast

töökogemust Atlassiani tootepere toodetega nt: Bitbucket, Bamboo, Jira ja Confluence.

Töökogemust võib tõendada projektidega, sel juhul tuua

projektides välja töökogemus

kuudes. Töökogemuse perioodide

ajalise kattumise puhul arvestatakse

kattuvaid töökogemuse perioode

ühekordselt.

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt,

kus kogemus on omandatud (riigihanke

projekti korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

2.3. omab vähemalt 1- aastast töökogemust suurandmetega (big data) äärmiselt suured andmekogumid, mida saab arvutuslikult analüüsida, et leida mustreid, trende ja seosed.

Töökogemust võib tõendada

projektidega, sel juhul tuua

projektides välja töökogemus

kuudes. Töökogemuse perioodide

ajalise kattumise puhul arvestatakse kattuvaid

töökogemuse perioode

ühekordselt.

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt,

kus kogemus on omandatud (riigihanke

projekti korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

2.4. on täitnud pakkumuste esitamise tähtpäevale eelneva 48 kuu jooksul vähemalt kolme (3) andmelao infosüsteemi ja andmeanalüütika arendusprojektis arendaja rolli, millest:

 vähemalt ühes (1) projektis on tegelenud andmete laadimisega ja kasutusel on olnud Apache

1. Projekt, kus kogemus on

omandatud (riigihanke projekti korral

lisada selle number)

Tellija, kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Teostatud töötunnid

Roll projektis

Kogemuse/projekti kirjeldus

Airflow töövoohaldusplatvorm;

 vähemalt ühes (1) projektis on kasutanud PostgreSQL andmebaasihaldussüsteemi;

 millest vähemalt kahes (2) projektis on tegelenud andmelettide arendamisega;

 millest vähemalt kahes (2) projektis peab olema tema panus olnud kokku vähemalt 1500 töötundi (töötunnid peavad olema teostatud ja tellija poolt vastu võetud).

/vajadusel lisada ridu/

3. Hindamiskriteeriumite kohased andmed (mittekohustuslikud andmed, mille puhul on võimalik teenida

hindamiskriteeriumides avaldatud punkte)

3.1. Osalemine projektis/

projektides, kus on loodud andmelaos andmekvaliteed i

raporteid.

1. Projekt, kus kogemus on omandatud

(riigihanke projekti korral lisada selle number)

Tellija kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

2. Projekt, kus kogemus on omandatud

(riigihanke projekti korral lisada selle number)

Pakkumuses esitatud projektid ei tohi

olla alanud varem kui käesoleva hanke

algamisele eelnenud 60 kuu vältel.

Tellija kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

Lisa 4.3 CV Vorm tableau aruannete arendaja.pdf

Lisa 4.3 CV vorm – /Tableau aruannete arendaja /

Hankija nimi: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Riigihanke nimetus: Rahvastikuregistri andmelao lahendus

Riigihanke viitenumber: 282515

Ees- ja perenimi:

Isikukood:

Keeleoskus kõnes ja kirjas (lepingu täitmine toimub eesti keeles):

Vastavustingimused rollile ja selle tõendamiseks esitatavad kohased andmed (kohustuslikud):

1. Isik omab

1.1. vähemalt keskharidust (sh on aktsepteeritud keskeriharidus)

Haridustase,

haridusasutus

Õppimisaeg

(alates - kuni kuu/aasta)

Lõpetatud

(jah / ei)

Omandatud

haridus

(keskharidus, bakalaureus, magister vmt)

Põhieriala Välisriigis omandatud hariduse korral lisada

tõend/ lõputunnistuse koopia

2. Kogemused

Nõue Nõude täpsustus Pakkuja kirjeldab nõuete täitmist. Andmete

esitamisel tuleb lähtuda RHR-i vastavustingimustes

toodud nõuetest.

Vajadusel lisada ridu

Spetsialisti rollile vastav

tööstaaž

kuudes

2.1. omab vähemalt 5-aastast töökogemust Tableau aruannete arendajana.

Töökogemust võib tõendada

projektidega, sel juhul tuua projektides välja töökogemus kuudes.

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt,

kus kogemus on omandatud (riigihanke

projekti korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

2.2. omab vähemalt 2-aastast

töökogemust Atlassiani tootepere toodetega: nt Bitbucket, Bamboo, Jira ja Confluence.

Töökogemust võib tõendada

projektidega, sel juhul tuua projektides välja töökogemus kuudes.

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt,

kus kogemus on omandatud (riigihanke

projekti korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

2.3. on täitnud pakkumuste

esitamise tähtpäevale

eelneva 48 kuu jooksul

vähemalt kolmes (3)

andmelao infosüsteemi ja

andmeanalüütika

arendusprojektis Tableau

1. Projekt, kus kogemus on

omandatud (riigihanke projekti korral

lisada selle number)

Tellija, kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Teostatud töötunnid

aruannete arendaja rolli,

millest:

 vähemalt kahes (2)

projektis on liidestanud

Tableau-ga

kaardirakendusi;

 vähemalt kahes (2)

projektis on arendanud

drillitavaid (drill-down

funktsiooniga

aruanded)

juhtimislaudu;

 vähemalt kolmes (3)

projektis peab olema

tema panus olnud kokku

vähemalt 2000 töötundi

(töötunnid peavad

olema teostatud ja tellija

poolt vastu võetud).

Roll projektis

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

3. Hindamiskriteeriumite kohased andmed (mittekohustuslikud andmed, mille puhul on võimalik teenida hindamiskriteeriumides avaldatud punkte)

3.1. osalemine SQL

arendajana andmelao

projektis/projektides.

Pakkumuses esitatud projektid ei tohi

olla alanud varem kui käesoleva hanke

algamisele eelnenud 60 kuu vältel.

1. Projekt, kus kogemus on omandatud

(riigihanke projekti korral lisada selle number)

Tellija kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

2. Projekt, kus kogemus on omandatud

(riigihanke projekti korral lisada selle number)

Tellija kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

Lisa 4.4 CV Vorm IT analuutik.pdf

Lisa 4.4 CV vorm – /IT-analüütik/

Hankija nimi: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Riigihanke nimetus: Rahvastikuregistri andmelao lahendus

Riigihanke viitenumber: 282515

Ees- ja perenimi:

Isikukood:

Keeleoskus kõnes ja kirjas (lepingu täitmine toimub eesti keeles):

Vastavustingimused rollile ja selle tõendamiseks esitatavad kohased andmed (kohustuslikud):

1. Isik omab

1.1. IT-alast kõrgharidust, mis vastab vähemalt kvalifikatsiooniraamistiku 5.tasemele (https://www.hm.ee/kutse-ja-

taiskasvanuharidus/kvalifikatsioonid/kvalifikatsiooniraamistik) ja vähemalt 5 aastast töökogemust IT-analüütikuna,

või

1.2. kõrgharidust (mitte IT-alane), mis vastab vähemalt kvalifikatsiooniraamistiku 5. tasemele (https://www.hm.ee/kutse-ja-

taiskasvanuharidus/kvalifikatsioonid/kvalifikatsiooniraamistik) ja 10 aastast töökogemust IT-analüütikuna.

Aktsepteeritakse ka välisriigi haridust.

Haridustase,

haridusasutus

Õppimisaeg

(alates - kuni kuu/aasta)

Lõpetatud

(jah / ei)

Omandatud

haridus

(keskharidus, bakalaureus, magister vmt)

Põhieriala Välisriigis omandatud hariduse korral lisada

tõend/ lõputunnistuse koopia

2. Kogemused

Nõue Nõude täpsustus Pakkuja kirjeldab nõuete täitmist. Andmete

esitamisel tuleb lähtuda RHR-i vastavustingimustes

toodud nõuetest.

Vajadusel lisada ridu

Spetsialisti rollile vastav

tööstaaž

2.1. omab töökogemust IT- analüütikuna vähemalt 5 aastat

(nõude 1.1 puhul) või omab töökogemust IT-analüütikuna vähemalt 7 aastat (nõude 1.2

puhul).

Töökogemust võib tõendada projektidega, sel juhul tuua projektides välja töökogemus kuudes. Töökogemuse perioodide ajalise kattumise puhul arvestatakse kattuvaid töökogemuse perioode ühekordselt.

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt,

kus kogemus on omandatud (riigihanke

projekti korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

Nõue Nõude täpsustus Pakkuja kirjeldab nõuete täitmist. Andmete

esitamisel tuleb lähtuda RHR-i vastavustingimustes

toodud nõuetest.

Vajadusel lisada ridu

2.2. omab vähemalt 2-aastast andmeanalüüsi töökogemust.

Töökogemust võib tõendada projektidega, sel juhul tuua projektides välja töökogemus kuudes. Töökogemuse perioodide ajalise kattumise puhul arvestatakse kattuvaid töökogemuse perioode ühekordselt.

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt,

kus kogemus on omandatud (riigihanke

projekti korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

2.3. omab vähemalt 2-aastast töökogemust Atlassiani tootepere toodetega: Jira ja Confluence.

Töökogemust võib tõendada projektidega, sel juhul tuua projektides välja töökogemus kuudes. Töökogemuse perioodide ajalise kattumise puhul arvestatakse kattuvaid töökogemuse perioode ühekordselt.

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt,

kus kogemus on omandatud (riigihanke

projekti korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

2.4. on täitnud käesolevas

hanke pakkumuste esitamise

tähtpäevale eelneva 48 kuu

jooksul vähemalt kolmes (3)

infosüsteemi arendusprojektis

IT-analüütiku rolli, millest:

 millest vähemalt kaks (2)

projekti on olnud

andmeanalüütika ja

andmelao infosüsteemi

arendamise projektid;

 ja andmelao

infosüsteemi ja

andmeanalüütika

projektis/projektides

peab olema tema panus

olnud kokku vähemalt

2000 töötundi (töötunnid

peavad olema teostatud

ja tellija poolt vastu

võetud).

1. Ettevõte/asutus, kus on töötanud/projekt,

kus kogemus on omandatud (riigihanke

projekti korral lisada selle number)

Kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse/projekti kirjeldus

Roll projektis

Teostatud töötunnid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

/vajadusel lisada ridu/

3. Hindamiskriteeriumite kohased andmed (mittekohustuslikud andmed, mille puhul on võimalik teenida

hindamiskriteeriumides avaldatud punkte)

3.2. Osalemine

andmeanalüütikuna enamas, kui

kahes (2) andmelao projektis.

Pakkumuses esitatud projektid ei tohi

olla alanud varem kui käesoleva hanke

algamisele eelnenud 60 kuu vältel..

1. Projekt, kus kogemus on omandatud

(riigihanke projekti korral lisada selle number)

Tellija kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

2. Projekt, kus kogemus on omandatud

(riigihanke projekti korral lisada selle number)

Tellija kontaktisiku nimi ja kontaktid

Kogemuse algus- ja lõppaeg kuu täpsusega

Kogemuse/projekti kirjeldus

/vajadusel lisada ridu/

Lisa 5 Uhispakkujate volikirja vorm (esi....pdf

Lisa 6 282515hindamiskriteeriumid.pdf

Koostatud 16.08.2024 18:25:38 1 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7620384/general-info

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 282515 Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Hange: Rahvastikuregistri andmelao lahendus

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk nr

Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod

Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav

1 Pakkumuse kogumaksumus Maksumus - vähim on parim

20

Juhtiva tarkvaraarendaja või tarkvaraarhitekti ühe töötunni maksumus käibemaksuta

Pakkuja kirjutab ühe töötunni maksumuse km-ta ja süsteem arvestab kokku rolli töötundide kogumaksumuse

800 tund (h) jah

Andmelao arendaja ühe töötunni maksumus käibemaksuta

Pakkuja kirjutab ühe töötunni maksumuse km-ta ja süsteem arvestab kokku rolli töötundide kogumaksumuse

1100 tund (h) jah

Tableau aruannete arendaja ühe töötunni maksumus käibemaksuta

Pakkuja kirjutab ühe töötunni maksumuse km-ta ja süsteem arvestab kokku rolli töötundide kogumaksumuse

900 tund (h) jah

IT analüütiku ühe töötunni maksumus käibemaksuta

Pakkuja kirjutab ühe töötunni maksumuse km-ta ja süsteem arvestab kokku rolli töötundide kogumaksumuse

1200 tund (h) jah

2 Spetsialistide kogemus (projektide arv) 1. Juhtiva tarkvaraarendaja või tarkvaraarhitekti osalemine projektis/ projektides, kus on olnud vaja luua uuest allikandmebaasist andmete laadmine andmelattu.

2. Andmelao arendaja osalemine projektis/projektides, kus on loodud andmelaos andmekvaliteedi raporteid.

3. Tableau aruannete arendaja osalemine SQL arendajana andmelao projektis/ projektides.

Kvaliteet - hankija hinnatav

60

Koostatud 16.08.2024 18:25:38 2 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7620384/general-info

4. IT analüütiku osalemine andmeanalüütikuna enamas, kui kahes (2) andmelao projektis.

3 Pakkuja kogemus Kvaliteet - hankija hinnatav

20

Kokku: 100

Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse kogumaksumus

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

2. Spetsialistide kogemus (projektide arv) Maksimaalsed projektid rolli kohta on 15 väärtuspunkti. Spetsialisti kogemus osas saab maksimaalse arvu punkte spetsialist, kes on osalenud rohkemates hindamiskriteeriumidele vastavates projektides. Teised spetsialistid saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: pakkumuse väärtus (projektide arv) / "suurim väärtus (suurim projektide arv)" * "osakaal (15 väärtuspunkti)".

3. Pakkuja kogemus Tableau litsentside (tehnilise toe) sertifitseeritud pakkujale antakse kvaliteedipunktid

Lisa 7 Hanketeade-viitenumber 282515 teate ver 4481498.pdf

EESTI: TARKVARA PROGRAMMEERIMIS- JA NÕUSTAMISTEENUSED RAHVASTIKUREGISTRI ANDMELAO LAHENDUS

Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord

1 Hankija

1.1 Hankija Ametlik nimi: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Ostja õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus Hankija tegevus: Avalik kord ja julgeolek

2 Menetlus

2.1 Menetlus Pealkiri: Rahvastikuregistri andmelao lahendus Kirjeldus: Rahvastikuregistri andmelao lahendus Menetluse tunnus: 949e9019-a8d5-4e70-a54d-39312a8bb95b Sisemine tunnus: 282515 Menetluse liik: Avatud Kiirendatud menetluse põhjendus: Menetluskorra kirjeldus: Avatud hankemenetlus

2.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Teenused Peamine liigitus (cpv): 72200000 Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused Täiendav liigitus (cpv): 72267000 Tarkvara hooldus- ja parandusteenused Täiendav liigitus (cpv): 72250000 Süsteemi hooldus- ja tugiteenused Täiendav liigitus (cpv): 72240000 Süsteemanalüüsi ja programmeerimisteenused Täiendav liigitus (cpv): 72254000 Tarkvara testimine

2.1.3 Väärtus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 282 000 Euro

2.1.4 Üldine teave Lisateave: Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks hankelepingu ühe pakkujaga. Teenuse osutamine ühe pakkuja poolt tagab hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise. Samuti võimaldab see rahaliste vahendite kokkuhoidu tugiteenuste arvelt. Õiguslik alus: Direktiiv 2014/24/EL

2.1.6 Kõrvalejätmise alused Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/ procurement/7620384/procurement-passport

5 Osa

5.1 Partii tehniline ID: LOT-0000

https://ted.europa.eu/TED Page 1/5

Pealkiri: Rahvastikuregistri andmelao lahendus Kirjeldus: Rahvastikuregistri andmelao lahendus Sisemine tunnus: 282515

5.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Teenused Peamine liigitus (cpv): 72200000 Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused Täiendav liigitus (cpv): 72267000 Tarkvara hooldus- ja parandusteenused Täiendav liigitus (cpv): 72250000 Süsteemi hooldus- ja tugiteenused Täiendav liigitus (cpv): 72240000 Süsteemanalüüsi ja programmeerimisteenused Täiendav liigitus (cpv): 72254000 Tarkvara testimine

5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik – jaotus (NUTS): Kesk-Eesti (EE009) Riik: Eesti Lisateave: -

5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik – jaotus (NUTS): Kirde-Eesti (EE00A) Riik: Eesti Lisateave: -

5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik – jaotus (NUTS): Lääne-Eesti (EE004) Riik: Eesti Lisateave: -

5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik – jaotus (NUTS): Lõuna-Eesti (EE008) Riik: Eesti Lisateave: -

5.1.2 Lepingu täitmise asukoht Riik – jaotus (NUTS): Põhja-Eesti (EE001) Riik: Eesti Lisateave: -

5.1.3 Eeldatav kestus Kestus: 13 Kuu

5.1.5 Väärtus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 282 000 Euro

5.1.6 Üldine teave Reserveeritud osalemine: Osalemine ei ole reserveeritud. Tuleb esitada lepingu täitmiseks määratud töötajate nimed ja nende kutsekvalifikatsioonid: Ei ole nõutud Hankeprojekt, mida rahastatakse täielikult või osaliselt ELi vahenditest Teave Euroopa Liidu vahendite kohta

ELi vahendite täiendavad üksikasjad: Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud Siseministeeriumi valdkondliku digipöörde 2023-2024 algatuse „RR Andmelao lahenduse II etapp“ vahendid, toetuse kood 1S40-RF21-01212- RR4.

Hanke suhtes kohaldatakse riigihankelepingut (GPA): jah

https://ted.europa.eu/TED Page 2/5

Lisateave: Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks hankelepingu ühe pakkujaga. Teenuse osutamine ühe pakkuja poolt tagab hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise. Samuti võimaldab see rahaliste vahendite kokkuhoidu tugiteenuste arvelt.

5.1.7 Strateegilised hanked

5.1.8 Juurdepääsetavuse kriteeriumid Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriume ei ole lisatud järgmise põhjendusega Põhjendus: Eraldi ligipääsetavuse nõudeid ei ole riigihankes kehtestatud seetõttu, et arendatavate toodete puhul järgitakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ nõudeid.

5.1.9 Valikukriteeriumid Kriteerium:

Liik: Sobivus tegeleda kutsealase tööga Selle kriteeriumi kasutamine: Ei kasutata

Kriteerium: Liik: Majanduslik ja finantsseisund Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/procurement-passport Selle kriteeriumi kasutamine: Kasutatakse

Kriteerium: Liik: Tehniline ja kutsealane suutlikkus Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/procurement-passport Selle kriteeriumi kasutamine: Kasutatakse

5.1.10 Pakkumuste hindamise kriteeriumid Kriteerium:

Liik: Hind Nimi: Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 20

Kriteerium: Liik: Kvaliteet Nimi: Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 60

Kriteerium: Liik: Kvaliteet Nimi: Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 20

Selle meetodi kirjeldus, mida kasutatakse juhul, kui hindamist ei ole võimalik kriteeriumide abil teostada: Pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalu märkimata jätmise põhjendus:

5.1.11 Hankedokumendid Hankedokumentide aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/general-info

5.1.12 Hanke tingimused Esitamise tingimused:

Elektrooniline esitamine: Lubatud Avalduse esitamise aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7620384/tenders

https://ted.europa.eu/TED Page 3/5

Keeled, milles võib pakkumusi või osalemistaotlusi esitada: eesti keel Elektrooniline kataloog: Ei ole lubatud Variandid: Ei ole lubatud Pakkumuste esitamise tähtaeg: 02/09/2024 11:00 +03:00 Tähtaeg, mille jooksul pakkumus peab kehtima: 4 Kuu

Teave avaliku avamise kohta: Avamise kuupäev: 02/09/2024 12:00 +03:00 Koht: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/

Lepingutingimused: Lepingu täitmine peab toimuma kaitstud tööhõive programmide raames: Ei E-arveldamine: Nõutav Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: ei Kasutatakse elektroonilisi makseid: jah

5.1.15 Meetodid Raamleping:

Ei kohaldata raamlepingut Teave dünaamilise hankesüsteemi kohta:

Ei kohaldata dünaamilist hankesüsteemi Elektrooniline oksjon: ei

5.1.16 Lisateave, vahendamine ja läbivaatamine Vahendusorganisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Läbivaatav organisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus TED eSender: Riigihangete register

8 Organisatsioonid

8.1 ORG-0001 Ametlik nimi: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Registreerimisnumber: 70008440 Postiaadress: Mäealuse tn 2/2 Linn: Tallinn Sihtnumber: 12618 Riik: Eesti Kontaktpunkt: ERLE EKS E-posti aadress: hanked@smit.ee Telefon: +372 59069818 Internetiaadress: http://www.smit.ee Hankija profiil: http://www.smit.ee Selle organisatsiooni rollid:

Hankija Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused

8.1 ORG-0002 Ametlik nimi: Riigihangete vaidlustuskomisjon

https://ted.europa.eu/TED Page 4/5

Registreerimisnumber: 1000123 Postiaadress: Tartu mnt 85 Linn: Tallinn Sihtnumber: 10115 Riik: Eesti E-posti aadress: vako@fin.ee Telefon: +3726113713 Selle organisatsiooni rollid:

Läbivaatav organisatsioon Vahendusorganisatsioon

8.1 ORG-0003 Ametlik nimi: Riigihangete register Registreerimisnumber: TED64 Linn: Tallinn Riik: Eesti E-posti aadress: register@riigihanked.riik.ee Telefon: +3726113693 Selle organisatsiooni rollid:

TED eSender

11 Teave teate kohta

11.1 Teave teate kohta Teate tunnus/versioon: d3cc1f1b-d34a-4c3e-a918-01ec508650dc - 01 Vormi liik: Hange Teate liik: Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Teate saatmise kuupäev: 16/08/2024 18:53 +03:00 E-saatja teate saatmise kuupäev: 16/08/2024 18:53 +03:00 Keeled, milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel

11.2 Avaldamisteave

https://ted.europa.eu/TED Page 5/5

Pakkumuse esitamise ettepanek.pdf

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Mäealuse 2/2, Tallinn 12618

Telefon 612 6200

E-post smit@smit.ee

Reg. kood 70008440

www.smit.ee

Pakkumuse esitamise ettepanek ja riigihanke alusdokumendid avatud hankemenetluses

„Rahvastikuregistri andmelao lahendus“ (viitenumber 282515)

1. Lisad

1.1. Lisa 1 – Hankelepingu projekt; 1.2. Lisa 1.1 – SMIT käsunduslepingu üldtingimused;

1.3. Lisa 1.2 – ÜVA vorm; 1.4. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus; 1.5. Lisa 2.1 – Logimise nõuded;

1.6. Lisa 2.2 – Lähtekoodi halduse ja ehitamise nõuded; 1.7. Lisa 2.3 – Nõuded dokumentatsioonile;

1.8. Lisa 2.4 – Rakendustevahelised integratsioonipõhimõtted; 1.9. Lisa 2.5 – Tehnilised nõuded tarkvaralahendustele; 1.10. Lisa 2.6 – Kodukord;

1.11. Lisa 3 – Hankepass (eRHR vorm); 1.12. Lisa 4 – Vastavustingimused (eRHR vorm);

1.13. Lisa 4.1 – CV Vorm juhtiv tarkvaraarendaja või tarkvaraarhitekt; 1.14. Lisa 4.2 – CV Vorm andmelao arendaja; 1.15. Lisa 4.3 – CV Vorm Tableau aruannete arendaja;

1.16. Lisa 4.4 – CV Vorm IT analüütik; 1.17. Lisa 5 – Ühispakkujate volikiri;

1.18. Lisa 6 – Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (eRHR vorm); 1.19. Lisa 7 – Hanketeade (eRHR vorm).

2. Riigihanke osadeks jaotamine

2.1. Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks hankelepingu (edaspidi leping) ühe pakkujaga. Teenuse osutamine ühe pakkuja poolt tagab hankija rahaliste

vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise. Samuti võimaldab see rahaliste vahendite kokkuhoidu tugiteenuste arvelt.

3. Olelusringi kulude arvestamine

3.1. Olelusringi kulusid arvestatakse läbi tunnitasu, pakkuja ja tema meeskonnaliikmete

kogemuse hindamise. Teisel viisil olelusringi kulusid arvestada ei ole võimalik, kuna kõik tehnoloogiad hangitavate tööde teostamiseks peavad kuuluma hankija IT profiili ja seeläbi näitavad need võimekust luua ressursisäästlikke lahendusi optimaalsete ressurssidega.

4. Pakkumuse vormistamine ja esitamine

4.1. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema tõesed, esitatud viisil ja piisava detailsusega, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.

4.2. Pakkumuse maksumused tuleb esitada eurodes täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. 4.3. Pakkumuse maksumuses kajastatud summad on hankijale lõplikud, sh sisaldavad

tasusid või muid makse, v.a käibemaksu, mis kajastatakse eraldi, ning selles toodud summade le ei lisandu täiendavaid väljamakseid ega kulutusi. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole

2(3)

lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning

tagasi lükata. 4.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt paberkandjal

allkirjastatud dokumente, esitada dokument skaneeritud kujul ning originaaldokument esitada ainult juhul, kui hankija nõuab originaali esitamist. 4.5. Alternatiivlahendused ei ole lubatud.

4.6. Iga viidet, mille hankija teeb hanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile ,

märgisele vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb hanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, märgisele või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on

täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi.

4.7. Samaväärse lahenduse pakkumisel esitab pakkuja seda tõendavad dokumendid või andmed. Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi või teenus vastab konkreetse märgise või

hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu

tõend on seaduse alusel eelduseks asja või teenuse pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7). 4.8. Samaväärsuse pakkumisel peab pakutav lahendus ühtima hankija olemasolevate süsteemidega ning toote või teenuse hind peab sisaldama kõiki migreerimisega seotud

lisatasusid. Pakkumuse samaväärsust kontrollivad ja hindavad hankija vastavate erialateadmistega töötajad.

5. Ühispakkumuse esitamine ja/või teise isiku vahenditele tuginemine. Heastamismeetmed

5.1. Ühispakkumuse esitamisel või teise isiku vahenditele tuginemisel tuleb iga ühispakkuja

või tuginetava isiku kohta, kelle majandus-ja/või finantsnäitajatele ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele tuginetakse, esitada hankepass koos kinnitustega kõrvaldamise

aluste puudumise kohta ja nendele kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta, mille osas isiku näitajatele tuginetakse, et hankija saaks teostada RHS § 103 toodud kontrollikohustuse. Samuti tuleb esitada välismaa äriühingu hankepass, kelle nimel esitab

pakkumuse filiaal. 5.2. Juhul, kui pakkujal esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 ning lõike 4

punktides 2–11 nimetatud alustest, peab pakkuja esitama hankija nõudmisel RHS § 97 kohased ja põhjendatud heastamismeetmed iga sellise esinenud asjaolu kohta.

6. Pakkumuste hindamine, pakkumuse maksumuse esitamine ja edukaks tunnistamine

6.1. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks

tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel. 6.2. Kui hindamise järgselt on enim võrdselt väärtuspunkte saanud üle ühe pakkumuse,

tunnistatakse edukaks pakkumus, milles pakutud maksumus on madalaim. Juhul, kui ka see kriteerium on saanud võrdselt punkte, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks

liisuheitmise, võimaldades nendel pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

7.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal

ajal enne lepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse.

3(3)

7.2. Hankija võib teha kõikide pakkumuste tagasilükkamise otsuse punktis 7.2.4 nimetatud

juhul või põhjendatud vajadusel omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

7.2.1. vajadus lepingu eset olulisel määral muuta; 7.2.2. riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja

seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

7.2.3. hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

7.2.4. kui hindamisele kuuluvaid pakkumusi on esitatud vähem kui kaks; 7.2.5. hankija projektile otsustatakse rahastust mitte tagada.

8. Muud tingimused

8.1. Hankija ootus huvitatud isikutele on, et huvitatud isikud teavitaks hankijat aegsasti RHR

kaudu riigihanke alusdokumentides avastatud vigade, ebatäpsuste ja ebaselguste parandamiseks ja/või teeks ettepaneku pakkujate hinnangul riigihanke eseme hankimiseks seatud ebaproportsionaalsete või põhjendamatute piirangute leevendamiseks.

8.2. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama ja hankijale välja saatma hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates päevast, mil hankija selle pakkujale välja saatis.

Mõjuval põhjusel võib hankija allkirjastamise tähtaega pikendada, andes edukale pakkujale sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada. Antud tähtaja jooksul lepingu allkirjastamisest keeldumist või lepingu täitmisele mitte asumist on hankijal õigus käsitleda,

kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist RHS § 119 lg 1 mõttes ning sel juhul tegutseb hankija edasi

vastavalt RHS-s sätestatule. 8.3. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Nõuet rakendatakse ka ühispakkujate ja alltöövõtjate suhtes.

8.4. RHR üldandmetesse/hanketeate lahtris "lepingu täitmise tähtaeg" määratud kuupäev tähendab lepingu kehtivust, mitte üksnes täitja kohustuste täitmise tähtaega ning lähtub seetõttu nii täitja kui tellija/maksja kohustuste nõuetekohase täitmise tähtaegadest, sh arve tasumiseks

kuluvast ajast. Pakkujal tuleb lepingu sõlmimise korral lähtuda enda kohustuste tähtaegsel täitmisel lepingu projektis või tehnilises kirjelduses määratud täitmise/lepingu eseme tarnimise

tähtajast. 8.5. Täitja esitab hankelepingu täitmise alustamise ajaks iga oma alltöövõtja nime, registrikoodi, kontaktandmed, teabe nende seaduslike esindajate kohta ning alltöövõtulep ingu

nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. Samad andmed esitab täitja iga hankelepingu täitmise l lisanduva alltöövõtja kohta.

4

5

6

7

8

9

Dokumendiregister	Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Viit	3-1/88
Registreeritud	25.08.2024
Sünkroonitud	26.08.2024
Liik	Üldkäskkiri
Funktsioon	3 Õigusteenindus. Hanked
Sari	3-1 Riigihangete käskkirjad
Toimik	3-1/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Erle Eks (õiguse ja hangete osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Väljaminev kiri	19.05.2025	1	12-1/80 🔒	Väljaminev kiri	smit
Sissetulev kiri	13.05.2025	1	3-13/111 🔒	Sissetulev kiri	smit
Üldkäskkiri	18.03.2025	1	3-1/58	Üldkäskkiri	smit
Üldkäskkiri	11.03.2025	1	3-1/55	Üldkäskkiri	smit
Üldkäskkiri	20.02.2025	1	3-1/50	Üldkäskkiri	smit
Leping	27.12.2024	3	3-3/3682 🔒	Leping	smit
Leping	06.11.2024	1	3-3/3633 🔒	Leping	smit
Sissetulev kiri	29.10.2024	1	3-13/169 🔒	Sissetulev kiri	smit
Sissetulev kiri	23.10.2024	1	12-1/222	Sissetulev kiri	smit	Siseministeerium
Sissetulev kiri	23.10.2024	1	12-1/222	Sissetulev kiri	smit	Siseministeerium
Üldkäskkiri	23.09.2024	1	3-1/93	Üldkäskkiri	smit
Üldkäskkiri	20.09.2024	3	3-1/92	Üldkäskkiri	smit
Üldkäskkiri	20.09.2024	3	3-1/92	Üldkäskkiri	smit
Väljaminev kiri	18.09.2024	1	3-17/445	Väljaminev kiri	smit
Väljaminev kiri	18.09.2024	1	3-17/445	Väljaminev kiri	smit
Üldkäskkiri	25.08.2024	1	3-1/88	Üldkäskkiri	smit
Üldkäskkiri	09.08.2024	273	3-1/53	Üldkäskkiri	smit
Leping	07.05.2024	1	4-2/520-10 🔒	Leping	smit
Sissetulev kiri	04.03.2024	28	12-1/2	Sissetulev kiri	smit	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiri	13.02.2024	48	1-3/169	Sissetulev kiri	smit	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Leping	30.11.2022	525	4-2/520-9 🔒	Leping	smit
Leping	30.03.2022	770	4-2/520-8 🔒	Leping	smit
Leping	17.11.2021	903	4-2/520-7 🔒	Leping	smit
Leping	27.05.2020	1442	4-2/520-6 🔒	Leping	smit
Leping	15.05.2020	1454	4-2/520-5 🔒	Leping	smit
Leping	22.07.2019	1752	4-2/520-4 🔒	Leping	smit
Leping	17.05.2019	1818	4-2/520-2 🔒	Leping	smit
Leping	17.05.2019	1818	4-2/520-3 🔒	Leping	smit
Leping	28.12.2017	2323	4-2/520-1 🔒	Leping	smit

Failid

Digiallkirjad

Seosed