Harjumaa Raasiku vald Sarapuu (65101:002:0753) ja Pähkli detailplaneering

Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]>

Saadetud: 08.09.2021 10:01

Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]>

Teema: FW: Harjumaa Raasiku vald Sarapuu (65101:002:0753) ja Pähkli detailplaneering

Manused: image001.png; image002.png; image003.jpg; image004.png; image005.png;

image006.jpg; image007.jpg; image008.jpg; image009.jpg; image010.png; image011.jpg;

~WRD0000.jpg; Sarapuu DP-Tehnovorgud_.pdf; Sarapuu DP-Pohijoonis_.pdf; Sarapuu DP-

Seletuskiri.pdf; 5. Sarapiku ja Pähkli DP-le hüdrotehnikainseneri tähelepanekud.asice;

Mürahinnang_Sarapuu.pdf; Vastused märkustele.docx

From: Krista Einama <[email protected]> Sent: Wednesday, September 8, 2021 5:43 AM To: MNT Teed <[email protected]> Subject: FW: Harjumaa Raasiku vald Sarapuu (65101:002:0753) ja Pähkli detailplaneering Palun reg

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, September 7, 2021 5:10 PM To: Krista Einama <[email protected]> Cc: Elliko Kõiv <[email protected]> Subject: RE: Harjumaa Raasiku vald Sarapuu (65101:002:0753) ja Pähkli detailplaneering Tere Saadan Teile korrigeeritud Raasiku valla Sarapuu ja Pähkli detailplaneeringu lahenduse koos lisadega ning eraldi failiana ka vastused Teie märkustele. Ootame Teie tagasisidet, kas korrigeeritud lahendus oleks sobilik? Dokumendid manuses. Lugupidamisega, ------------------------------ Ingrid Saaroja Tallinna ja Harjumaa detailplaneeringute koordinaator OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29, Tallinn 503 6499

From: Krista Einama <[email protected]> Sent: teisipäev, 24. august 2021 14:43 To: [email protected] Cc: Elliko Kõiv <[email protected]> Subject: FW: Harjumaa Raasiku vald Sarapuu (65101:002:0753) ja Pähkli detailplaneering Tere,

Tänan koostöö eest, puhkuse tõttu olin vastamisega ajahädas. Kaasasin tagasisideme andmisse ka tehnovõrkude koordinaatori Elliko Kõivu. Annan tagasisidet liikluskorralduse osas. 1. Kavandatud mahasõidule on peale kantud nähtavuskolmnurgad, kuid peaks hindama, kas nähtavus on tagatud, vastasel korral tuleb juurdepääsutee ühendada kohaliku Kivimäe teele. Käsitleda seletsukirjas. 2. Jalgratta- ja jalgtee riigitee äärses lõigus kavandada riigiteest võimalikult kaugele kinnistute äärde. Riigitee selles asukohas on jäetud perspektiivseks kurvi õgvendamiseks. 3. Transpordiameti kirjas 7.1-2212192-2 27.01.2021 toodud punktid sh müra vajaksid käsitlemist. 4. Tehnovõrkude ja sadevee teema on detailsemat allpool:

4.1. DP aluseks on võetud Reaalprojekt OÜ töö nr P19039, kuid reaalne situatsioon on muutunud, tee ja valgustus on valmis ehitatud, aluseks tuleks võtta teostusjoonis, sest mahasõitude ja valgustuspostide auskohad ei vasta DP-s reaalsusele, need on nihkes. Seoses sellega ei vasta ka 07.01.2021 geoalusel toodud tehbovõrgud reaalsusele.

4.2. Tingmärkidest ei leidnud kavandatavat valgustusmasti (sinise ringiga tähistatud). Jääb arusaamatuks, kuhu paigaldatakse valgustusmast, mast asub kinnistupiiril aga kaabel valgusti suhtes nihkes, kuidas saab mast selliselt toimida? Mast jääb planeeringu alast välja. Kas uue masti paigaldamisel on tagatud vabaruum? Mida üldse selle mastiga soovitakse valgustada, kui ristmikku, siis on valgusti näidatud valesse suunda. Riigitee äärde on näidatud veel rida sinise tingmärguga valgusteid, mida tingmärkides selgitatud ei ole.

4.3.Teekattesse ei ole lubatud sidekaevu paigaldada, sidekaevu saaks kavandada ka mitte teekattesse (vt punase tähistatud ala). Samuti planeeringualast väljapoole kavandatud sidekaev ja kaabel.

4.4. Mitte kavandada veetrassi ühenduspunkt teekattesse, alternatiiv punasega märgitud

asukohas. Samuti planeeringualast välja kavandatud ühenduspunkt ja veetoru.

4.5.Planeeringualast jäävad küll välja, aga tingmärkides helesinine „Ol.ol. de63 torustik, mis tuleb välja vahetada de110 torustiku vastu“? Mida on näidatud tumesinise lainelise tingmärgiga?

4.5. Lahendus jääb planeeringualast välja? DP-s näidatud situatsioon ei vasta tegelikkusele. Alal

näidatud ka planeeritav elektrikaabel ja liitumiskilp oleks nagu olemasolev, seda eveys ei nähtu.

4.7. Planeeringu alas asub kollektor. Selgusetuks jääb, kuidas kõrguslikult ja kuhu valgub kavandatud kraavidest sademevesi. Näidata eesvoolud, lisada voolusuunad ning vooluhulgad.

4.8. Uus kraavitus ja sademeveesüsteem ei tohi halvendada riigitee alt vee läbindamist.

4.9. Seletuskirjas: „Läbi ala planeeritud kraavide kaudu juhitav vesi suunatakse ala ida-kirde küljel

olevasse kraavi, kust see on olemasoleva maaparandussüsteemi torustiku (2 x d280 mm) abil juhitud Aruküla peakraavi. Hinnangu alusel on see torustik visuaalsel vaatlusel korras aga pärast selles valgalas olevate DP-de väljaehitamist olemasolev torustik ei suuda kogu perspektiivset vooluhulka ära juhtida. Projekteerimise käigus tuleb arvutada täpsemad vooluhulgad ja selle alusel kas lisada veel üks torustik või asendada olemasolevad suurema läbimõõduga toruga“. Planeeringu alast väljas, kas DP-s ei peaks see osa olema ikkagi lahendatud?

Ühesõnaga kokkuvõte oleks, et DP joonisel peaks all olema hetkel kehtiv situatsioon, et nii planeeringu ala kui ka riigiteel paiknevate mahasõitude ja tehnovõrkude osa selgemini arusaadav oleks. Sademeveeosa on vajab selgitamist, peab olema realiseeritav. Tervitades Krista Einama

From: Krista Einama <[email protected]> Sent: Monday, August 23, 2021 12:01 PM To: Elliko Kõiv <[email protected]> Subject: Harjumaa Raasiku vald Sarapuu (65101:002:0753) ja Pähkli detailplaneering Tere, Elliko

Saadan Sulle arvamuse avaldamiseks dp tehnovõrkude joonise. Ootaks Sinu ettepanekuid. Olen selle tööga jokutanud, ja nüüd vaatasin, et tehnovõrkude osa on meie huve riivad. Jalgtee katte jääb liitumispunkti alla jne. Mis oleks õige dp ajal öelda. Aitäh, Krista

Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viirusetõrjega kontrollitud.

www.avast.com

Tallinn 2021

Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu müra- ja

vibratsioonihinnang

Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

2

Nimetus: Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang

Töö tellija: JAKOCH AGRO OÜ Reg nr 11127347 Harju maakond, Raasiku vald, Järsi küla, Männijaani, 75204

E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osales: Heli Milvek

Töö teostamisaeg: 28.04.2021

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

3

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4

1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus ................................................................................. 5

2 Kehtivad normtasemed .............................................................................................................. 7

3 Müra modelleerimise metoodika ........................................................................................... 8

4 Müratasemete hindamine ......................................................................................................... 9

5 Müra modelleerimise tulemused ......................................................................................... 10

6 Leevendavad meetmed ............................................................................................................ 14

7 Vibratsioon ..................................................................................................................................... 16

Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 18

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................ 20

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

4

Sissejuhatus

Käesolev müra- ja vibratsioonihinnang koostati ala arendaja JAKOCH AGRO OÜ tellimusel Raasiku vallas Aruküla alevikus ja Kurgla külas paiknevate Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste detailplaneeringu jaoks. Müra- ja vibratsioonihinnangu koostamise vajadus tulenes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 25.02.2021. a kirjast nr 16-6/21-01992-002, milles juhiti tähelepanu, et raudteepoolses küljes võib tekkida müra- ja vibratsioonihäiringuid. Planeeringu koostamisel tuleb tagada, et müra ja vibratsiooni tasemed vastaksid nõuetele sh arvestades kumulatiivset müra (raudtee- ja teeliiklus koos).

Eelpool toodust lähtudes on vajalik hinnata planeeritaval alal esinevate müratasemete vastavust KeM määruses nr 71 kehtestatud normtasemetele. Vajadusel tuleb rakendada müra leevendavaid meetmeid ja kajastada antud meetmete mõju ka mürauuringus.

Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71).

Töö koostamisel lähtuti määrusest nr 71 ja arvestati standardiga EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Töö koosseisus esitatakse müramodelleeringu tulemustel põhinevad müra leevendusmeetmed, millest edasisel hoone projekteerimisel juhinduda.

Mürahinnangu koostamisel arvestati keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.

Vibratsiooni normtasemed on Eestis reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”.

Käesoleva töö raames teostati müratasemete modelleerimine LEMMA OÜ poolt aprillis 2021.

Töö raames kirjeldati alal kavandatavat tegevust ja alal valitsevaid tingimusi, anti ülevaade müra modelleerimise metoodikast ning selleks kasutatud lähteandmetest ja kirjeldati Eestis kehtivaid asjakohaseid piirnorme. Müra modelleerimise tulemusena esitati mürakaardid päevase ja öise aja kohta. Vastavalt modelleerimise tulemustele soovitati leevendavaid meetmeid. Vibratsioonihinnangu andmisel lähtuti piirkonnas varasemalt toimunud vibratsioonitaseme mõõtmisest ja varasematest sellekohastest kirjandusallikatest.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

5

1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus

Käesoleva müra- ja vibratsioonihinnangu eesmärk on hinnata ja analüüsida Raasiku vallas Aruküla alevikus ja Kurgla külas paiknevate Sarapuu ja Pähkli katastriüksustele kavandatavatele eluhoonetele auto- ja raudteeliikluse poolt tekitatava müra mõju.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksused asuvad Harjumaal Raasiku vallas Aruküla aleviku põhjaosas ja Kurgla küla lõunaosas, Aruküla-Kostivee kõrvalmaanteest (nr 11304) ida suunas ja Tallinn- Tapa raudteest põhja suunas.

Vastavalt Raasiku Vallavalitsuse 12.01.2021. a otsusele nr 6 on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks jagada praegused maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused elamumaa katastriüksusteks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Detailplaneeringuga jagatakse Sarapuu kinnistu 27-ks üksikelamumaa (EP) krundiks, Pähkli maaüksus üheksaks kaksikelamumaa krundiks. Lisaks moodustatakse Sarapuu kinnistust kaks haljasala maa krunti (HP), kaks tee ja tänava maa krunti (LT). Kolmas tee ja tänava maa (LT) krunt moodustatakse osaliselt Sarapuu ning osaliselt Pähkli maaüksusest. Lisaks jääb planeeringualasse olemasolev 52 m2 suurune tootmismaa kinnistu „Sarapiku alajaam“, millele on märgitud sihtotstarbeks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE).

Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt asub Sarapuu katastriüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega tiheasustusalas, mis on kavandatud Aruküla aleviku elamu maa- alaks. Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt jääb Pähkli katastriüksus väljapoole tiheasustusala Kurgla külasse. Pähkli katastriüksus jääb hajaasustusala piirkonda ja seal ei ole määratud maakasutuse juhtotstarvet. Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringu seletuskirjale hajaasustusalal, kus ei ole juhtotstarvet määratud, on perspektiivis lubatud kõik katastri sihtotstarbed kui need sobivad piirkonda ja kavandatav tegevus lähtub üldplaneeringus etteantud tingimustest.

Peamise müra- ja vibratsiooniallikana käsitletakse käesolevas mürahinnangus planeeringualaga piirnevat Tallinn-Tapa raudteed. Samuti arvestatakse planeeringualast lääne suunda jääva Aruküla-Kostivee kõrvalmaantee potentsiaalset mõju. Muud olulised müra- või vibratsiooniallikad nagu tööstus või tehnoseadmed piirkonnas teadaolevalt puuduvad.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

6

Joonis 1. Väljavõte detailplaneeringu põhijoonisest.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

7

2 Kehtivad normtasemed

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71.

Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Elamu maa-alad on käsitletavad määruse 71 mõistes II kategooria aladena. Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt asub Sarapuu katastriüksus elamu maa-ala juhtotstarbega alal, mille puhul on tegemist tiheasustusalaga ehk antud ala osas rakendub müra piirväärtus. Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt asub Pähkli katastriüksus hajaasustusalal, mis on määruse 71 mõistes samuti II kategooria ala, kuid sellele kohaldub müra sihtväärtus. Liiklusmüra sihtväärtused II kategooria aladel on 55 dB päeval ja 50 dB öösel japiirväärtused II kategooria aladel on 60 dB ja 55 dB (teepoolsel küljel 65 dB ja 60 dB).

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

8

3 Müra modelleerimise metoodika

Müra leviku hindamine toimus modelleerimise teel ning selleks kasutati vastavat tarkvarapaketti SoundPlan Essential 5.0. SoundPlan Essential on maailmas ühe enimkasutatava tarkvara SoundPlan kompaktversioon. Antud pakett sisaldab kõiki Euroopa Liidus müraarvutusteks soovitatavaid meetodeid tee-, raudtee-, tööstusmüra hindamiseks. Tarkvara võimaldab modelleerida nii üksikute müraallikate müralevi kui ka eriliigiliste müraallikate koostoimet, koostada mürakaarte, kavandada müraleevendusmeetmeid, arvutada müratasemeid hoonete fassaadidel ja huvipakkuvates punktides.

Teeliikluse müra hindamiseks kasutati Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB- Routes-96 (SETRA-CERTU-LCPC-CSTB)", mis on avaldatud Prantsusmaa Teatajas (Journal Officiel) 10. mail 1995 pealkirja all "Arrêté du 5 mai 1995 relatif au bruit des infrastructures routières, Article 6" ja Prantsusmaa standardis "XPS 31-133". Tegu on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 2002/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele autotranspordist tuleneva müra hindamiseks.

Rongiliiklusest tuleneva müra modelleerimiseks kasutati Madalmaade siseriiklikku arvutusmeetodit, mis on esitatud 20. novembril 1996 avaldatud dokumendis "Reken- en Meetvoorschrift Railverkeerslawaai '96, Ministerie Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer" (RMR 2002). Tegu on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 2002/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele raudteetranspordist tuleneva müra hindamiseks.

Eestis puuduvad reaalsed pikaajaliselt mõõdetud rongide poolt põhjustatud müratasemete vastavad väärtused. Seetõttu lähtuti vastavas arvutusmeetodis toodud rööbastranspordi kategoriseerimisest. Vastavalt RMR 2002 arvutusmeetodile on müratasemete modelleerimisel kasutatud järgmisi kategooriaid:

a) elektrireisirongid on kõige lähedasemad kategooriale 3 – ketaspiduritega reisirongid; b) diiselreisirongid on kõige lähedasemad kategooriale 6 – ketaspiduritega diiselrongid; c) kaubarongid on kõige lähedasemad kategooriale 4 – klotspiduritega kaubarongid.

Müratasemete modelleerimiseks kanti programmi olemasolev ja planeeringuga kavandatav hoonestus koos kõrgustega. Olemasoleva hoonestuse osas lähtuti Ehitisregistri andmetest.

Teede paiknemine digitaliseeriti aluskaardilt. Maapinna profiil sisestati Maa-ameti kõrgusandmete abil. Müratasemete hindamisel arvestati hoonete seintest tingitud peegeldusi (koefitsiendiks arvestati 1, siledad pinnad).

Müra modelleerimise tulemusena koostati mürahinnang. Mürakaardid on arvutatud päevase (7-23) ja öise (23-7) ajavahemiku kohta. Samuti on esitatud müratasemete kaart kavandatavate hoone fassaadidel.

Müratasemed modelleeriti kahe meetri kõrgusel maapinnast, mis võimaldab hinnata müra mõju hoonete õuealadel inimese kuulmise kõrgusel. Tegu on siseriiklikes mürakaartides tavapäraselt kasutatava modelleerimiskõrgusega.

Haljastuse müratõkestavat mõju modelleeringus arvestatud ei ole. Müra modelleerimisel seati arvutussammuks 5×5 meetrit ning kaartidel esitati mürakontuurid 5 dB kaupa.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

9

4 Müratasemete hindamine

Arvestades uue planeeritava tee paiknemist, siis on käesolevas hinnangus leitud arvutuslikult tee liikluskoormus lähtudes parkimiskohtade arvust. Uue planeeritava tee liikluskoormuseks on arvestatud maksimaalselt 360 sõidukit ööpäevas ning paariselamute juures 182 sõidukit ööpäevas. Arvutuslikult leitud liikluskoormusi võib pidada ülehinnatuks. Liikluskiirusena on kasutatud 50 km/h ning raskeliikluse osakaalu uutel planeeritavatel teedel ei arvestatud (jääb eeldatavalt alla 1 %).

Planeeringualadest lääne suunda jääva Aruküla-Kostivee kõrvalmaantee liikluskoormuseks on käesolevas hinnangus arvestatud vastavalt Maanteeameti andmetele 1368 sõidukit ööpäevas arvestusega, et päevasel ajal moodustavad raskeveokid kogu päevasest liiklusest 3% ning öisel ajal kogu öisest liiklusest 1%. Liikluskiirusena on kasutatud 50 km/h.

Öise- ja päevase sõidukite arvu leidmisel on arvestatud põhimõttega, et 95% kogu ööpäevasest liiklusest moodustab päevane liiklus ning 5% kogu ööpäevasest liiklusest öine liiklus.

Planeeringualast lõuna suunda jääva Lammassaare tee (nr 6510006) kohta puuduvad liiklussageduse andmed, sest tegu on kohaliku teega. Nimetatud teega ning teiste olemasolevate piirkonnas paiknevate sisetänavatega ei ole müramudelis arvestatud, sest nende panus müratasemete kujunemisse on ebaoluline.

Rongiliikluse müra modelleerimisel kasutatud kaubarongide arvu ning vagunite arvu aluseks on võetud AS Eesti Raudtee esitatud andmed (2020 aasta seisuga). Reisirongide arvu aluseks on võetud AS Eesti Liinirongid (Elron) sõidugraafik.

Müra modelleerimisel on arvestatud, et planeeringualaga piirneval Tallinn-Tapa raudteelõigul liigub 64 reisirongi (28 elektrirongi, sh 2 öisel perioodil ja 36 diiselrongi, sh 1 öisel perioodil) ning 12 kaubarongi ööpäevas. Kuna AS-l Eesti Raudtee ei ole andmeid kaubarongide ööpäevase jaotuse kohta, siis käesolevas mürahinnangus arvestati, et öisel ajal sõidab 80% ning päevasel ajal 20% kaubarongidest.

Diisel- ja elektrireisirongidel on 2–4 vagunit. Käesolevas mürahinnangus on keskmiseks vagunite arvuks arvestatud 3,5 vagunit. Kaubarongide keskmine vagunite arv on 2020 a andmetel 41 vagunit, kuid perspektiivselt võivad kaubarongid olla 57 vaguniga (maksimaalne lubatud pikkus antud raudteelõigul). Seega on mürahinnangus arvestatud 57 vaguniga.

Andmed rongide sõidukiiruste kohta on saadud AS Eesti Raudtee käskkirjast nr 11-1/2, millega on kinnitatud rongide lubatud sõidukiirused1. Rongide sõidukiiruseks on arvestatud reisirongidel kuni 120 km/h ja kaubarongidel 80 km/h.

1 https://evr.ee/et/arikliendile#liiklusgraafikud

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

10

5 Müra modelleerimise tulemused

Müra modelleerimise tulemustest selgus, et reisi- ja kaubarongide ööpäevaste liiklussageduste korral ulatuvad planeeritava ala raudtee äärsele alale päevaajal 55–60 dB samatugevustsoonid ning ööajal 50–55 dB samatugevustsoonid. Raudteele kõige lähedamale kavandatava hoone raudteepoolsel fassaadil tekivad müratasemed, mis päevaajal võivad ulatuda kuni 56,1 dB ja öisel ajal kuni 51,9 dB (Joonis 2-l punkt 4). Raudteest kaugemale kavandatavate hooneteni ulatuvad päevasel ajal 45–50 dB samatugevustsoonid ning öisel ajal 40–45 dB (põhja suunas kavandatavate hoonete juures jääb isegi <40 dB) samatugevustsoonid.

Planeeritava ala raudtee-äärsele alale ulatuvad päevase aja müratasemed on suuremad seetõttu, et päeva ajal on kaubarongide liiklussagedus suurem.

Aruküla-Kostivee kõrvalmaanteele lähima teepoolse kavandatava hooneni ulatuvad päevasel ajal 45–50 dB samatugevustsoonid ning öisel ajal 40–45 dB samatugevustsoonid. Aruküla- Kostivee kõrvalmaantee äärde kavandatava lähima hoone teepoolsel fassaadil tekivad müratasemed, mis päevasel ajal võib ulatuda 47,6 dB-ni ja öisel ajal 43,8 dB-ni. Hoonete sisehoovi poolsetel külgedel on müratasemed madalamad, kuna hooned ise omavad müra varjestavat mõju.

Müra modelleeringust ilmnes, et planeeritavale alale kavandatavate hoonete juures on päeva- ja ööaja liiklusmüra piirväärtused tagatud. Üldplaneeringu kohaselt väljaspool tiheasustusala paikneval alal on tagatud müra sihtväärtuste järgimine.

Täpsemalt on modelleerimise tulemused kajastatud Joonis 2-l, Joonis 3-l ja Joonis 4-l.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

11

Joonis 2. Müratase fassaadidel korruste kaupa.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

12

Joonis 3. Müratase päeval 2 m kõrgusel.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

13

Joonis 4. Müratase öösel 2 m kõrgusel.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

14

6 Leevendavad meetmed

Planeeritava ala raudteega külgnevatel õuealadel ning lähima kavandatud eluhoone fassaadil tekivad modelleeringu kohaselt müratasemed, mis ei ületa liiklusmüra piirväärtuseid. Raudteest kaugematel aladel on tagatud liiklusmüra sihtväärtuse järgimine. Seega müra normtasemete järgimine on tagatud. Samas jäävad raudteele lähimad kavandatavad elamud, siiski raudteele võrdlemisi lähedale ning eeldada võib häiringu esinemist.

Ehituslike võtetega on võimalik tagada siseruumides head akustilised tingimused. Raasiku valla kehtiv üldplaneering näeb raudtee äärsetele aladele elamute planeerimisel ette vajadust leevendavate meetmete rakendamiseks. Seega edasisel projekteerimisel on soovitatav rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:

1. Hoonete välispiirete valikul tuleb lähtuda Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabelis 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" toodud väärtustest (Tabel 1).

Tabel 1. Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded (õhumüra isolatsiooni indeks R´tr,s,w) olenevalt välismüratasemest (väljavõte standardist).

Ruumi tüüp

Välismüratase LpA,eq,T vahemikus

Kuni

55 dB

56-60

dB

61-65

dB

66-70

dB

71-75

dB

76-80

dB

Üle 80 dB

Elu- ja magamistuba korteris ja

kõrgema kategooria hotellis,

magamisruum lasteaias,

puhkekodus, hooldeasutuses

ja ühiselamus.

30 35 40 45 50 55 Välismüratase on antud ruumi

jaoks liiga kõrge, selle

vähendamine nõuab

erimeetmeid.

Arvestades planeeringualal tekkivaid müratasemeid on ehituslike võtetega võimalik tagada elamute sees kehtestatud müra normtasemed. Standardi EVS 842:2003 kohaselt tuleb planeeritava ala raudtee äärde kavandatavate hoonete (kaks lähimat positsiooni) välispiirded eluruumide puhul projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. Teiste hoonete välispiirded projekteerida eluruumide puhul minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB.

R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul.

2. Soovitatav on hoonete ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid teepoolsetel (eriti Sarapuu kinnistule plaanitavate lõunapoolsete hoonete raudtee poolsetel külgedel) külgedel ja kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid hoonete sisehoovi poolsetele külgedele.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

15

3. Akende valikul eeskätt hoonete raudteepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50%, siis võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind.

Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.

4. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.

5. Kavandada puid ja/või hekki raudtee ja hoonestusala vahelisele alale. Haljastusel on inimesele psühholoogiline efekt, mistõttu inimesel väheneb müra tajumine, kui ta ei näe otseselt müraallikat. Müratõkke seisukohalt ei ole haljastus iseenesest hea leevendusmeede, kuna tema reaalne mürasummutusefekt on väike.

6. Raudteelt tuleneva müra vähendamiseks õuealal oleks võimalik kinnistu piirile müra levikut takistava piirdeaia rajamine. Paigutuslikult ei ole antud kinnistu piir otselt heaks asukohaks müratõkkele, kuid see aitaks siiski vähendada müra õuealal. Detailplaneeringus tuleks raudteepoolsesse külge lubada läbipaistmatu ning tavapärasest 1,5 m kõrgema (nt 2 m) piirde rajamist. Vajalik ei ole antud juhul spetsiaalselt müratõkkeelementidest sein, vaid piisav oleks näiteks ka kahekordsest laudisest piire (sobilik oleks lisaks puidule materjalina ka kivi, tellis või betoon, oluline on, et aia konstruktsioon oleks võimalikult vahedeta). Tavapärasest aiast suurema helilevikut takistav piire aitaks saavutada paremaid tingimusi elamu õuealal.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

16

7 Vibratsioon

Vibratsiooni levimist raudteest kavandatavate hooneteni mõjutab lisaks raudteele ja veeremile ka maapinna geoloogiline ehitus ning vibratsiooni hoonesse levimisel ka vundamendi ja hoonete kandekonstruktsioonide lahendused.

Vibratsiooni normtasemed on Eestis reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”.

Määrus kehtestab inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes (Tabel 2) ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

Tabel 2. Vibratsiooni piirväärtused vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 78 Hooned ja ruumid Vibratsiooni

toimeaeg Vibro- kiirenduse αv

piirväärtused, (m/s2) Vibro- kiirenduse tasemete Lαv

piirväärtused, (dB)

Olemasolevad

Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

Päeval 1,26×10–2 82

Öösel 8,83×10–3 79

Majutusettevõtete majutusruumid Päeval 1,26×10–2 82

Öösel 8,83×10–3 79

Tervishoiuteenuse osutamise ruumid, v.a haiglapalatid

Ööpäevaringselt 1,26×10–2 82

Haiglapalatid Ööpäevaringselt 8,83×10–3 79

Õppeasutuste ruumid, kus toimub õppetöö Päeval 1,26×10–2 82

Bürood ja haldushooned Päeval 2,52×10–2 88

Projekteeritavad

Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

Päeval 8,83×10–3 79

Öösel 6,31×10–3 76

Haiglapalatid Ööpäevaringselt 6,31×10–3 76

Täpseim viis vibratsioonitaseme hindamiseks on mõõta vibratsioonitaset hoones, milles esinevat vibratsioonitaset soovitakse teada saada. Antud juhul ei olnud see võimalik kuna hooned on alles kavandamisel ning planeeritav ala on hoonestamata.

Seetõttu tugineti vibratsioonitaseme hinnangu andmisel piirkonnas varem tehtud vibratsiooni

mõõtmisele2. Vibratsioonitasemete mõõtmised piirkonnas teostas Terviseameti Kesklabori

füüsikalabor 29.09.2020–30.09.2020. Müra ja vibratsiooni mõõtmiste aruande (13.10.2020 nr 6/4-6-2/1897) kohaselt on raudteest umbes 70 meetri kaugusel rongiliiklusest põhjustatud üldvibratsiooni hinnatud tase päevaajal 0,0005 m/s2 ning ööajal 0,0001 m/s2. Seega vibratsioonitasemed olid oluliselt madalamad vibratsioonile kehtestatud normtasemetest.

2 Terviseamet KESKLABORI FÜÜSIKALABOR. MÜRA JA VIBRATSIOONI MÕÕTMISTE ARUANNE 6/4-6-2/1897 13.10.2020

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

17

Vibratsioon on tajutav pigem raudtee kaitsevööndis ning varasemate uuringute alusel saab väita, et rongiliikluse tekitatud vibratsiooni mõjuala on kuni 18 meetrit3. Raudtee kaitsevöönd on 30 meetrit. Raudtee kaitsevööndisse hooneid ei kavandata.

Arvestades samas piirkonnas varasemalt teostatud vibratsioonitasemete mõõtmistulemusi ning varasemaid uuringuid on ebatõenäoline, et vibratsiooni normtasemed oleks raudteele lähimate hoonete juures Sarapuu kinnistul ületatud.

3 Tapa-Tartu raudtee lõigu 417,3-421,6 km olemasoleva silla asendamise ja kõverate ümberehitamise KMH aruanne, Estonian, Latvian &

Lithuanian Environment OÜ, 2020

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

18

Kokkuvõte

Käesolev müra- ja vibratsioonihinnang koostati ala arendaja JAKOCH AGRO OÜ tellimusel Raasiku vallas Aruküla alevikus ja Kurgla külas paiknevate Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste detailplaneeringu jaoks.

Käesoleva töö raames modelleeriti tee- ja rongiliiklusest põhjustatud müratasemed, koostati ekvivalentsete müratasemete kaardid päevaseks ja öiseks perioodiks. Modelleerimine viidi läbi lähtudes planeeringualaga piirneva raudteelõigu teadaolevatest rongide sõidugraafikutest ja Maanteeameti teeliikluse andmetest. Planeeringuala läbiva kavandatava teelõigu liikluskoormuse osas lähtuti arvutuslikust liiklussagedusest. Samuti anti hinnang rongiliiklusest tingitud vibratsioonitasemetele tuginedes piirkonnas varem teostatud vibratsiooni mõõtmisele.

Käesoleva tööga modelleeritud müratasemeid võrreldi kehtivate normväärtustega. Müra modelleerimise tulemustest selgus, et reisi- ja kaubarongide ööpäevaste liiklussageduste korral ulatuvad planeeritava ala raudtee äärsele alale päevaajal 55–60 dB samatugevustsoonid ning ööajal 50–55 dB samatugevustsoonid. Raudteele kõige lähedamale kavandatava hoone raudteepoolsel fassaadil tekivad müratasemed, mis päevaajal võivad ulatuda kuni 56,1 dB ja öisel ajal kuni 51,9 dB. Raudteest kaugemale kavandatavate hooneteni ulatuvad päevasel ajal 45–50 dB samatugevustsoonid ning öisel ajal 40–45 dB (põhja suunas kavandatavate hoonete juures jääb isegi <40 dB) samatugevustsoonid.

Aruküla-Kostivee kõrvalmaanteele lähima teepoolse kavandatava hooneni ulatuvad päevasel ajal 45–50 dB samatugevustsoonid ning öisel ajal 40–45 dB samatugevustsoonid. Aruküla- Kostivee kõrvalmaantee äärde kavandatava lähima hoone teepoolsel fassaadil tekivad müratasemed, mis päevasel ajal võib ulatuda 47,6 dB-ni ja öisel ajal 43,8 dB-ni. Hoonete sisehoovi poolsetel külgedel on müratasemed madalamad, kuna hooned ise omavad müra varjestavat mõju.

Müra modelleeringust ilmnes, et planeeritavale alale kavandatavate hoonete juures on päeva- ja ööaja liiklusmüra piirväärtused tagatud. Planeeritava ala väljaspool tiheasustusala paikneva ala puhul on tagatud liiklusmüra sihtväärtuste järgimine.

Arvestades planeeringualal tekkivaid müratasemeid on ehituslike võtetega võimalik tagada elamute sees kehtestatud müra normtasemed. Standardi EVS 842:2003 kohaselt tuleb planeeritava ala raudtee äärde kavandatavate hoonete välispiirded eluruumide puhul projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. Teiste hoonete välispiirded projekteerida eluruumide puhul minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB.

Soovituslik on kavandada puid ja/või hekki raudtee ja hoonestusala vahelisel alal. Haljastusel on inimesele psühholoogiline efekt, mistõttu inimesel väheneb müra tajumine, kui ta ei näe otseselt müraallikat. Raudteelt tuleneva müra vähendamiseks kaaluda ka kinnistu piirile müra levikut takistava piirdeaia rajamist. Vajalik ei ole spetsiaalselt müratõkkeelementidest sein, vaid müra vähendava efektiga oleks näiteks ka kahekordsest laudisest vms materjalist helitihe piire.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

19

Käesolevas töös tugineti vibratsioonitaseme hinnangu andmisel piirkonnas varem tehtud vibratsiooni mõõtmisele. Piirkonnas toimunud vibratsioonitaseme mõõtmise kohaselt on raudteest umbes 70 meetri kaugusel rongiliiklusest põhjustatud üldvibratsiooni hinnatud tase päevaajal 0,0005 m/s2 ning ööajal 0,0001 m/s2. Seega vibratsioonitasemed on olnud oluliselt madalamad vibratsioonile kehtestatud normtasemetest.

Vibratsioon on tajutav pigem raudtee kaitsevööndis ning varasematest uuringutest selgub, et rongiliikluse tekitatud vibratsiooni mõjuala ei ulatu kaugemale kui on raudtee kaitsevööndi ulatus.

Sarapuu ja Pähkli katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang. Versioon 28.04.2021

20

Kasutatud kirjandus

OÜ Hendrikson & Ko. 2011. Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal „Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneeringu eskiis. Seletuskiri.

Eesti Standardikeskus. EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest"

Raasiku valla üldplaneering

Tapa – Tartu raudtee lõigu 417,3 – 421,6 km olemasoleva silla asendamise ja väikese raadiusega kõverate ümberehitamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Jaanuar 2020

Terviseamet Kesklabori Füüsikalabor. MÜRA JA VIBRATSIOONI MÕÕTMISTE ARUANNE 6/4-6- 2/1897 13.10.2020.

Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”

Riigikogu 15.06.2016. a seadus „Atmosfääriõhu kaitse seadus“

Keskkonnaministri 06.10.2016. a määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

R200,0

R200,0

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k 2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2,0

10,0

10,0

30, 0

160,0

98 ,5

15,0

1216

1858

1284

1278

1214

1200

1201

1992

2035

1651

1613

1202

1208

1202

1243

1202

1203

1211

1204

1211

1200

1497

1200

1955

10407

3076

3029

3000

3117

3079

3006

3198

3256

3040

1200

1253

1203

2218

5830

647

629

5201

1

2

3

4

6

8

5

39

7

9

10

12

11

13

14 15

1617

19

22 20

18

21 24

23

26

25

27

40

36

37

29

28

30

31

32

33

34

35

41

38

2,0

2,0

Raudtee kaitsevöönd

Maantee kaitsevöönd

Töö nr Mõõt Joonise nr

Joonis

Töö nimetus

Asukoht

Kuupäev

Koordinaator

Töö koostamisest huvitatud iskik

Jaanus Aavik

Ingrid Saaroja JAKOCH AGRO OÜ

20003676 1:500 4

Põhijoonis

OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29 Tallinn 10145

Projektijuht-planeerija

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli" DETAILPLANEERING

Raasiku vald

tel 740 9800 [email protected]

MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaani koostas 07.01.2021 a RADIAAN OÜ, töö nr 488G20. · Teede, haljastuse, tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse

ehitusprojekti koostamise käigus. · Riigitee 11304 Aruküla-Kostivere tee lahendus on peale kantud Reaalprojekt OÜ töö nr P19039 "Kõrvalmaantee nr

11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu rekonstrueerimine" alusel.

07.09.2021

Prügikonteineri võimlaik asukoht

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Juurdepääs krundile

Haljasala

Plan. krundi piir

Likvideeritav objekt

EP

Plan. maapealne hoonestusala

PK

Veekogu

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID

Säilitatav hoone / naaberhoone

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

EPk OE LT HP

1 Krundi pos. nr

Plan. ala piir

Plan. kergliikluse ala

Plan. autoliikluse ala

Kaksikelamu maa

Tee ja tänava maa

Üksikelamu maa

Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

Haljasala maa

Plan. kõrghaljastus

Plan. madalhaljastus

Alajaama kaitsevöönd

Perspektiivne jalgrada

Plan. lastemänguväljak

Plan. veekogu

Plan. põhihoone võimalik asukoht ja korruselisus (nt 2)2k

Plan. ajutise krundi piir

Võimalik perspektiivne juurdepääs naaberalale

Võimalik perspektiivne juurdepääs naaberalale

Võimalik perspektiivne juurdepääs naaberalale

Perroonile suunduv jalgtee

Varem projekteeritud tee

Varem projekteeritud kergliiklustee

Liiklusmärk 571 "Asula" ja 572 "Asula lõpp"

Nähtavuskolmnurk

Koostaja: Tellija: OÜ Hendrikson & Ko JAKOCH AGRO OÜ Ingrid SaarojaMännijaani, Järsi küla

projektijuht-planeerija 75204 Raasiku vald [email protected] Tellija esindaja: Tel: 617 7694 Jaan Koch [email protected]

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal „Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 20003676 Tallinn 2021

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

3

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................. 3

A – MENETLUSDOKUMENDID ................................................................................... 5

B – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 7

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ............................................ 7

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ............................................................. 7

2.1. Alusplaan ...................................................................................................... 7

2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................................... 7

2.3. Kitsendused .................................................................................................. 8

3. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ...................................................................... 8

4. PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS ......................................................... 10

4.1. Planeeringu vajaduse põhjendus .................................................................. 10

4.2. Planeeritaud maa-ala krundijaotus ............................................................... 10

4.3. Ehitusõigus.................................................................................................. 11

4.4. Liikluskorralduse põhimõtted ........................................................................ 12

4.5. Nõuded kruntide hoonestamiseks ................................................................. 12

Arhitektuursed nõuded .......................................................................... 12

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ............................................. 13

Planeeritavate ja olemasolevate servituutide vajadused ......................... 13

Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ................ 13

Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ........................................... 14

Radooniriski vähendavad tingimused ..................................................... 14

Vastavus müra ja vibratsiooni normtasemetele ...................................... 14

Tuleohutusnõuetele vastavus ................................................................ 15

Tehnovõrkudega varustatuse kirjeldus ................................................... 15

4.5.9.1. Elektrivarustus ............................................................................... 16

4.5.9.2. Tänavavalgustus ............................................................................ 16

4.5.9.3. Sidevarustus .................................................................................. 16

4.5.9.4. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus .................................................... 16

4.5.9.5. Sademevee ärajuhtimise lahendus ................................................. 17

4.5.9.6. Kütte lahendus ............................................................................... 17

4.6. Haljastus ja heakord .................................................................................... 18

Olemasolev haljastus ............................................................................ 18

Planeeritav haljastus ............................................................................. 18

Ühiskasutatav ala ................................................................................. 18

Jäätmekäitlus ja heakord ....................................................................... 18

4.7. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks ....................................... 19

4 Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

5. PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMINE ................................................. 19

C – LISAD ................................................................................................................. 20

D – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ..... 21

E – JOONISED .......................................................................................................... 23

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

5

A – MENETLUSDOKUMENDID

1. 31.08.2020 Detailplaneeringu algatamise taotlus

2. 19.11.2020 Raasiku Vallavalitsuse kiri nr 7-1/13-2 Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks

3. 15.12.2020

Keskkonnaameti kiri nr 6-5/20/19422-2 „Seisukoht Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas.“

4. 05.01.2021

Leping nr 7-1/13-3 detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise tellimise kulude kandmiseks, detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks

5. 12.01.2021

Raasiku Vallavolikogu otsus nr 6 „Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal „Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“

6. 26.01.2021

Raasiku Vallavalitsuse kiri nr 7-1/13-5 Detailplaneeringu algatamise teade. Kirja saajad vastavalt nimekirjale (piirinaabrid, üle tee naabrid, Keskkonnaamet, Päästeamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Raven OÜ, Elektrilevi, Telia Eesti AS, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).

7. 27.01.2021

Transpordiameti kiri nr 7.1-2/21/2192-2 „Seisukohtade väljastamine Raasiku vald Aruküla alevik Sarapuu katastriüksuse ja Kurgla küla Pähkli katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks“

8. 08.02.2021

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 1.10-17/21- 0054/527-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile „Raasiku vallas „Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneeringu algatamisest“

9. 25.02.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve ameti kiri nr 16-6/21- 01992-002 „Raasiku vallas „Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneeringu algatamisest“

10. 25.02.2021 Raasiku Vallavalitsuse kiri nr 7-1/13-8 Detailplaneeringu algatamise teade. Kirja saaja: AS Eesti Raudtee.

11. 19.01.2021 Algatamise teade ametlikes teadaannetes

12. 25.01.2021 Algatamise teade Raasiku Valla planeeringute info lehel

13. 27.01.2021 Algatamise teade ajalehes Sõnumitooja

6 Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

7

B – SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK

Alusmaterjalid:

Raasiku Vallavolikogu 12.01.2021 a otsus nr 6 „Aruküla alevikus, Sarapuu

katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal „Sarapuu ja

Pähkli“ detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine “.

Raasiku valla üldplaneering (kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 a

otsusega nr 24).

Harju maakonnaplaneering 2030+.

Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015).

teised kehtivad õigusaktid, normid ja standardid..

Eesmärk:

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada praegu maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused elamumaa katastriüksusteks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS

2.1. ALUSPLAAN

Planeeringu koostamisel on aluseks Radiaan OÜ poolt 07.01.2021 a koostatud

töö nr 488G20.

2.2. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala koosneb Raasiku vallas Aruküla alevikus Sarapuu (katastritunnus:

65101:002:0753) ja Raasiku vallas Kurgla külas Pähkli (katastritunnus 65101:002:0734)

kinnistutest. Sarapuu kinnistu suurus on 53 913 m² ja Pähkli kinnistu suurus on 2,99 ha.

Mõlema kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

8 Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

Planeeritav ala paikneb Aruküla aleviku põhjaosas, külgnedes vahetult Sarapiku tee

äärse elamualaga. Planeeritavale alale on olemas juurdepääs raudtee äärselt

Lammassaare tee lõik 1 transpordimaa kinnistult, lisaks külgneb planeeringuala mitmes

kohas riigiteega nr 11304 Aruküla-Kostivere tee ning ala põhjaosas Kivimäe teega.

Planeeringuala suurus on 8,39 ha. Kinnistud on eraomandis, nende omanikuks on

JAKOCH AGRO OÜ. Kinnistud on hoonestamata.

Ala on tasase reljeefiga, kõrgused jäävad vahemikku 39,5 – 40,5 m, väheke tõuseb

maapind ala põhjaosas, kus on kõrgusmärgid 41,5 – 43,5 ringis. Kinnistud on osaliselt

kaetud metsaga.

Piirkonna maakasutus on planeeringuala ja Sarapiku tee vahelisel alal elamumaa,

planeeringualast idas paiknevad maatulundusmaa kinnistud. Alast lõunasse jääb raudtee

äärne tänav, Lammassaare tee ning raudtee. Teiselpool raudteed on Aruküla alevikus

olevad hoonestatud ja hoonestamata üksikleamumaa krundid. Alast põhjas on

maatulundusmaa kinnistud ja Kivimäe tee.

Olemasolev hoonestus lähialal on 1- kuni 2-korruselised ühepereelamud.

Lähim ühistranspordi peatus on Aruküla rongipeatus, mis paikneb planeeringuala kõrval,

lõunas. bussipeatus Aruküla raudteejaam paikneb Tallinna maantee ääres, ca 150 m

kaugusel planeeritavast alast. Aruküla Põhikool ja lasteaed paiknevad ca 1 km kaugusel,

samuti on läheduses kauplused jm esmatarbeteenuseid pakkuvad ettevõtted.

2.3. KITSENDUSED

Planeeringuala läbib keskpinge elektri õhuliin, kaitsevööndiga 10 m liinist mõlemale

poole. Sarapuu kinnistu lõunaosas jätkub keskpingeliin maakaablina (kaitsevöönd 1 m

kaablist). Sarapuu kinnistule ulatub osaliselt riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere tee

teekaitsevöönd, 30 m äärmise sõiduraja servast. (Vt täpsemalt joonis nr 3 „Tugiplaan“.)

3. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Sarapuu kinnistu tiheasustusalal, kus on

juhtotstarbeks määratud elamu maa-ala, mis on ÜP kohaselt ühe korteriga elamuid

(üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamuid ning

elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituva muu elamuid teenindava maakasutuse

juhtotstarbega maa-ala.

Eluhoonete piirkondlikud

hoonestustingimused Aruküla

alevikus (ÜP)

Kavandatud (DP)

Hoone tüüp üksikelamu ning kahe- või mitme

korteriga elamu ning ridaelamu.

üksikelamu

Hoone kõrgus üksikelamul 10 m, kahe- või

mitme korteriga elamul 12 m

10 m

Korruselisus üksikelamul 2, kahe- või mitme

korteriga elamul 3

2

Hoonete arv krundil 1 eluhoone ja kuni 2 abihoonet 1 eluhoone ja kuni 2

abihoonet

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

9

Hoonetevaheline min

kaugus

8 m 8 m

Max ehitisealune pind Üksikelamu min 240 m², rida- ja

korterelamu 500 m²

240 m²

Krundi täisehitus Max 20% Max 20%

Min krundi suurus

üksikelamu puhul

1200 m² 1200 m²

Piire Osaliselt läbipaistev, kõrgusega

max 1,6 m

50% ulatuses

läbipaistev, kõrgus kuni

1,6 m

Pähkli kinnistu paikneb üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalal, kus ei ole juhtotstarvet

määratud. Hajaasustusalal, kus ei ole juhtostarvet määratud, on perspektiivis lubatud kõik

katastri sihtotstarbed kui need sobivad piirkonda ja kavandatav tegevus lähtub

üldplaneeringus etteantud tingimustest.

Vastavus üldplaneeringus toodud eluhoonete piirkondlikele hoonestustingimustele Kurgla

küla piirkonnas, mis jäävad Aruküla aleviku tiheasustusala lähedusse ning mis on

võimalikud perspektiivsed alevikuga kokku kasvavad alad :

Eluhoonete piirkondlikud

hoonestustingimused Kurgla

küla piirkonnas (ÜP)

Kavandatud (DP)

Hoone tüüp Üksik- ja kaskikelamu kaksikelamu

Hoone kõrgus 10 m 10 m

Korruselisus 2 2

Hoonete arv krundil 1 eluhoone ja kuni 2 abihoonet 1 eluhoone ja kuni 2

abihoonet

Hoonetevaheline min

kaugus

8 m 8 m

Max ehitisealune pind 240 m² 240 m²

Krundi täisehitus lähtuvalt piirkondlikust tavast max 20%

Min krundi suurus

üksikelamu puhul

2000 m² 3000 m²

Piire Osaliselt läbipaistev, kõrgusega

max 1,6 m

50% ulatuses

läbipaistev, kõrgus kuni

1,6 m

Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kooskõlas Raasiku valla

üldplaneeringuga.

10 Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

4. PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS

4.1. PLANEERINGU VAJADUSE PÕHJENDUS

Detailplaneeringu lahendus näeb ette üldplaneeringus kavandatud arengu elluviimise, kus Aruküla aleviku elamuala laiendatakse aleviku põhjapoolsetel aladel ning Kurgla küla aladel, mis on vahetus kontaktis Aruküla aleviku planeeritud elamualadega.

Planeeringuala sobib hästi elamupiirkonna laiendamiseks, kuna see paikneb vahetult Aruküla rongipeatuse lähedal ning on tihedalt seotud alevikuga, mistõttu on kõik vajalikud esmatarbeteenused läheduses olemas. Aleviku laiendamine kompaktselt olemasolevate elamualadega vahetult külgnevatel aladel, kus on olemas hea ühistranspordi ühendus, on mõistlik ja keskkonda säästev, kuna selles piirkonnas elamine ei eelda isikliku sõiduauto olemasolu.

Alale on kavandatud ühiskasutatav pargiala, kuhu rajatakse laste mänguväljakud ja vaba aja veetmist soodustavad elemendid täiskasvanutele. Pargi ala on mitmest küljest ligipääsetav, mis teeb selle kasutamise mugavaks nii olemasolevate - kui ka uute elamualade elanikele. Eesmärk on suurendada sotsiaalset sidusust ja soodustada inimeste omavahelist suhtlust.

4.2. PLANEERITAUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS

Planeeringuga jagatakse Sarapuu kinnistu 27-ks üksikelamumaa (EP) krundiks, Pähkli maaüksus 9-ks kaksikelamumaa krundiks. Lisaks moodustatakse Sarapuu kinnistust kaks haljasala maa krunti (HP), kaks tee ja tänava maa krunti (LT). Kolmas tee ja tänava maa (LT) krunt moodustatakse osaliselt Sarapuu ning osaliselt Pähkli maaüksusest. Lisaks jääb planeeringualasse olemasolev 52 m² suurune tootmismaa kinnistu „Sarapiku alajaam“, millele on märgitud sihtotstarbeks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE).

Vastavalt Maakatastriseadusele § 181 on katastriüksuse sihtotstarbed järgmised:

Elamumaa (E) – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja

garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu -, suvila- ja

aiamajaalune, ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist

teenindav maa.

Transpordimaa (L) – liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks

ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga,

milleks on antud juhul teemaa.

Sotsiaalmaa (Üm) – maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel

tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik, milleks on antud juhul üldkasutatav maa

(avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned,

sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa,

lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa).

Tootmismaa (T) – tootmiseesmärgil kasutatav maa, mis on tootmis- ja tööstusehitiste

alune ja neid ehitisi teenindav maa, milleks on antud juhul tehnorajatiste maa, mis

moodustab iseseisva katastriüksuse (elektrivarustusega seotud ehitiste maa).

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

11

4.3. EHITUSÕIGUS

Kruntidele pos 1-27 on ette nähtud ehitusõigus igale krundile 1 üksikelamu ja kuni 2

abihoone ehitamiseks, ehitisealuse pinnaga kuni 240 m² ja brutopinnaga kokku kuni

480 m². Põhihoone kõrguseks on ette nähtud kuni 10 m maapinnast, abihoonete

kõrguseks kuni 5 m maapinnast. Kruntidele pos 28-35 on ette nähtud ehitusõigus igale

krundile 1 kaksikelamu ja kuni 2 abihoone ehitamiseks, ehitisealuse pinnaga kuni 240 m²

ja brutopinnaga kokku kuni 480 m². Põhihoone kõrguseks on ette nähtud kuni 10 m

maapinnast, abihoonete kõrguseks kuni 5 m maapinnast.

Planeeringuga määratakse järgmine ehitusõigus:

Krundi pos nr

Lubatud hoonete alune pind

Hoonete arv krundil (põhihoone + abihooned)

Hoone (abihoone) suurim lubatud kõrgus maapinnast;

Hoone (abihoone) korruselisus

1. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

2. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

3. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

4. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

5. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

6. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

7. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

8. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

9. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

10. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

11. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

12. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

13. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

14. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

15. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

16. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

17. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

18. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

19. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

20. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

21. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

22. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

23. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

24. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

25. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

26. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

27. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

28. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

29. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

30. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

31. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

32. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

33. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

34. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

35. 240 1+2 10 (5) 2 (1)

12 Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

4.4. LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED

Planeeritavatele üksikelamute kruntidele juurdepääsuks on kavandatud läbi planeeringuala kulgev, Aruküla-Kostivere teega paralleelne tänav, mis on mõlemast otsast ühendatud Aruküla-Kostivere teega. Põhjapoolse ühenduse projekteerimisel tagada, et normikohane nähtavus oleks tagatud, vajaduse korral likvideerida nähtavuskolmnurka jäävad põõsad ja puud. Kui nähtavust ei ole võimalik tagada, sii s tuleb planeeritud sisetänava põhjapoolne ühendus projekteerida , läbi krundi pos 40, Kivimäe teele.

Planeeritud kaksikelamute kruntidele juurdepääsuks on kavandatud ala läbiva tänava keskosast algav, ida-kirde suunas jätkuv tänav, mis lõpeb ristuva tänavaga, mille mõlemad otsad ulatuvad naaberkinnistute (Sarapiku ja Mahe) piirideni (võimalikud perspektiivsed ühendused naaberkinnistuga). Lisaks on ette nähtud võimalik perspektiivne ühendus naaberkinnistuga ala põhjaosas, kus planeeritud transpordimaa külgneb Sarapiku kinnistuga.

Lammassaare tee on ette nähtud välja ehitada kuni Ivani kinnistu juures oleva raudteepeatusse suunduva jalgteeni. Sõidutee viiakse asfaltkatte alla, lisaks rajatakse tänavavalgustus ja kõnnitee. Lisaks on ette nähtud kergliiklustee alates 11304 Aruküla- Kostivere tee äärde ehitatud, olemasolevast kergliiklusteest kuni Kivimäe teeni. Vt täpsemalt joonis nr 4 „Põhijoonis“.

Vastavalt EhS § 71 lg 2 on 11304 Aruküla-Kostivere tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 on tee kaitsevööndis keelatud muuhulgas ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Tee kaitsevööndisse on kavandatud osaliselt planeeritud sõidutee, planeeritud kergliiklustee, planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid ning planeeritud sidekaabel (vt täpsemalt Joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“). Planeeritud kanalisatsioonitrassi ristumine riigiteega tule ehitada kinnisel meetodil (vt täpsemal ptk 4.5.9. „Tehnovõrkudega varustatuse kirjeldus“).

Mürauuringu tulemusi ja müra nõudeid on käsitletud ptk 4.5.7 „Vastavus müra ja vibratsiooni normtasemetele“. Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohust usi endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.5. NÕUDED KRUNTIDE HOONESTAMISEKS

ARHITEKTUURSED NÕUDED

Hoonete korruselisus: põhihoone maksimaalselt 2 korrust, abihooned 1 korrus.

Hoone suurim lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast põhihoonel 10 m, abihoonetel

5 m.

Viimsitlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale ning hoonestuse

tüübile iseloomulikud materjalid (laudis, krohv, klaas, puhasvuukmüüristus,

dekoratiivsed metallpaneelid, fassaadiplaadid jne).

Hoonete välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,

madalakvaliteetne laudis.

Katusekalded vastavalt piirkondlikule tavale – viilkatus, kaldega 30-60º.

Kõikide hoonete puhul kasutada kaasaegset arhitektuuri, vältida väikeseid aknaruute.

Ehitusprojektis esitada koos põhihoonega ka abihoone( -te) projekt(-id). Abihoone(-te)

välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.

Hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP-3.

Krunte on lubatud piirata kuni 1,6 m kõrguse, vähemalt 50% ulatuses läbi paistva

taraga. Krundi tänavapoolne piire peab sobituma hoone arhitektuuriga ning piirde

kujundus ja kõrgus peab sobituma kõrvalolevate kruntide tänavapoolsete piiretega.

Tarade projekteerimisel arvestada, et need peavad kinni pidama nii väikese- kui ka

suurekasvulisi koeri.

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

13

Hooneid projekteerides võtta arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi.

Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendada võimalusel takistusteta

liikumise põhimõtetel.

MUUD NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS

Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama kõrged

hekid. Kinnistute vahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.

Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.

Ühiskasutatav ala kujundada mitmekesist ajaveetmist soodustavatel põhimõtetel

atraktiivseks vaba-aja veetmise kohaks.

Projekteerida lastemänguväljak, mille väikelastele mõeldud osa on piiratud madala

aiaga.

PLANEERITAVATE JA OLEMASOLEVATE SERVITUUTIDE VAJADUSED

Planeeritud tehnovõrkude toimimiseks vajalike servituutide ning juurdepääsuservituutide

seadmise vajadus ja ulatus on toodud joonisel nr 4 „Põhijoonis“. Planeeritud servituutide

vajaduse ulatus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimise staadiumis.

KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Elamukruntide sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada

immutamine omal kinnistul.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kõikide tegevuste

kavandamisel ja läbiviimisel tuleb vältida põhjavee reostuse tekitamist.

Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada

päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Planeeritavalt hoonestuselt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi

valguda naaberkinnistutele.

Planeeringuala peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt Jäätmeseadusele ja

Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

Välja tuleb ehitada planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised

vastavalt Jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

Raietöödeks peab taotlema Raasiku Vallalt raieloa. Raietöid ja pinnase täitmist ja -

koorimist tuleb teha planeeringualal väljaspool lindude pesi tsusperioodi, mis enamikel

liikidel kestab 1. aprillist kuni 31. juulini.

Valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks

ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem

madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud.

Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K.

Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks

näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

14 Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.

Ehitada välja tänavavalgustus ja vältida pimedate nurgataguste loomist. Soovitatav on

luua naabrivalve piirkond, kuid et seda teha, on vaja s oodustada avaliku ruumi

kujundamisel naabrite vahelist suhtlust. Selleks on planeeringus ette nähtud ühiskondliku

kasutusega ala, kuhu tuleb kavandada igapäevast ajaveetmist soodustavaid tegevusi.

Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse s tiiliga ja piisavalt

suuremõõtmeline, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.

RADOONIRISKI VÄHENDAVAD TINGIMUSED

Vastavalt Tulelaev OÜ poolt aprillis 2021 a teostatud tööle „Sarapuu ja Pähkli Raasiku

vald arendusala radoonisisalduse mõõtmine pinnasest“ mõõdeti kõrgeimaks

radoonisisalduseks 111 kBq/m3, mistõttu liigitub territoorium kõrge radoonisisaldusega

pinnasega alaks.

Soovitatav on radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks

nõuetekohasele ventilatsioonile, tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad

esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal

asuva põrandaaluse sundventilatsioon).

VASTAVUS MÜRA JA VIBRATSIOONI NORMTASEMETELE

LEMMA OÜ poolt on 28.04.2021 koostatud „Sarapuu ja Pähkli katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu müra- ja vibratsioonihinnang“ (vt Detailplaneeringu lisad), mille

eesmärk oli hinnata planeeritaval alal esinevate müratasemete vastavust KeM määruses

nr 71 kehtestatud normatiividele. Hinnangu kohaselt:

Müra modelleeringust ilmnes, et planeeritavale alale kavandatavate hoonete juures on

päeva- ja ööaja liiklusmüra piirväärtused tagatud. Planeeritava ala väljaspool

tiheasustusala paikneva ala puhul on tagatud liiklusmüra sihtväärtuste järgimine.

Arvestades planeeringualal tekkivaid müratasemeid on ehituslike võtetega võimalik

tagada elamute sees kehtestatud müra normtasemed. Standardi EVS 842:2003 kohaselt

tuleb planeeritava ala raudtee äärde kavandatavate hoonete välispiirded eluruumide

puhul projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga

elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. Teiste hoonete

välispiirded projekteerida eluruumide puhul minimaalselt selliselt, et mitmest erineva

heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB.

Soovituslik on kavandada puid ja/või hekki raudtee ja hoonestusala vahelisel alal.

Haljastusel on inimesele psühholoogiline efekt, mistõttu inimesel väheneb müra tajumine,

kui ta ei näe otseselt müraallikat. Raudteelt tuleneva müra vähendamiseks kaaluda ka

kinnistu piirile müra levikut takistava piirdeaia rajamist. Vajalik ei ole spetsiaalselt

müratõkkeelementidest sein, vaid müra vähendava efektiga oleks näiteks ka

kahekordsest laudisest vms materjalist helitihe piire.

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

15

Käesolevas töös tugineti vibratsioonitaseme hinnangu andmisel piirkonnas varem tehtud

vibratsiooni mõõtmisele. Piirkonnas toimunud vibratsioonitaseme mõõtmise kohaselt on

raudteest umbes 70 meetri kaugusel rongiliiklusest põhjustatud üldvibratsiooni hinnatud

tase päevaajal 0,0005 m/s2 ning ööajal 0,0001 m/s2. Seega vibratsioonitasemed on olnud

oluliselt madalamad vibratsioonile kehtestatud normtasemetest. Vibratsioon on tajutav

pigem raudtee kaitsevööndis ning varasematest uuringutest selgub, et rongiliikluse

tekitatud vibratsiooni mõjuala ei ulatu kaugemale kui on raudtee kaitsevööndi ulatus.

TULEOHUTUSNÕUETELE VASTAVUS

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja standardiga EVS 812- 6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Minimaalseks tuleohutusklassiks on planeeritud TP-3, mis ei keela kõrgema

tuleohutusklassiga hoone rajamist. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone

projektiga.

Planeeritud eluhoonete (I kasutusviis) arvestuslik tulekahju kestvus

EVS 812-6:2012+A1:2013 Tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik

veevooluhulk on 10 l/s. Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik

tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Tulekustutusvesi vooluhulgaga 10 l/sek tagatakse tuletõrjehüdrantidest, millest üks on

olemasolev ning paikneb Sarapiku tee ääres, Sarapiku tee 2 kinnistu ees, tänava maa-

alal. Teine tuletõrjehüdrant on ette nähtud planeeritavale tänava maa krundile (pos 36).

Hüdrandi vajaliku kogusega veemahu tagamiseks tuleb asendada Sarapiku teel olev

DE 63 torustik DE 110-ga. Vt täpsemalt joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“. Teise

alternatiivina on võimalik planeeritud hüdrant ehitada kuivhüdrandina ning rajada maa -

alune tuletõrjevee mahuti, mis tagab vajaliku kustutusvee hulga. Täpne lahendus selgub

projekteerimise staadiumis.

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud

piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara

ja keskkonna ohutus. Selle täi tmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m.

Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut

ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule

levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle

poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa

välisservast.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb

arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonestus tuleb projekteerida vastavalt standardile

EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

TEHNOVÕRKUDEGA VARUSTATUSE KIRJELDUS

Tehnovõrkude riigitee alusele maale ja riigitee kaitsevööndisse kavandamisel lähtuda

Maanteeameti juhendist "Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise

kavandamisel". Tehnovõrkude paigaldamiseks riigitee alusele maale tuleb koostada

projekt. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada riigiteega risti ning kinnisel

meetodil. Kõik riigiteede kaitsevööndisse kavandatud ehitusloa kohustusega tööde

projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks (vastavalt EhS § 70 lg 2

p 2).

16 Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

Tehnovõrkude, liitumispunktide ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline

ning täpsustub projekteerimise staadiumis.

4.5.9.1. ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 28.01.2021 a väljastatud

tehnilistele tingimustele nr 368593.

Planeeringuga on kavandatud planeeritud teede ristumiskohale (krundile pos 36) uus

komplektalajaam. Alajaama asukoht näha ette võimalikult koormuskeskme lähedusse,

planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Uue alajaamade toide on planeeritud Sarapiku ja Tutiääre alajaamadest.

Planeeritud alajaamast on ette nähtud uutele objektidele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena

0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud tarbija krunt ide

piiridele, tee maa-alale mitmekohalised 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini

rajatakse maakaabliga. Planeeritud tehnorajatistele on ette nähtud servituudi vaja dusega

alad võrgu valdaja kasuks. Lisaks on kavandatud kõikide planeeritavate tänavate äärde

perspektiivsed 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused kehtivad kuni 28.01.2023.

4.5.9.2. TÄNAVAVALGUSTUS

Planeeritud tänavate äärde on ette nähtud tänavavalgustuse rajamine. Tänavavalgustus

ühendatakse olemasoleva 11304 Aruküla-Kostivere tee ääres oleva aleviku

tänavavalgustuse võrguga. Vt täpsemalt joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“.

4.5.9.3. SIDEVARUSTUS

Sidevarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS poolt 18.02.2021 väljastatud

telekommunikatsioonialastele tehnilisetele tingimustele nr 34850996. Planeeritud

tänavate äärde on ette nähtud sideliinid ning igale elamukrundile on kavandatud

individuaalne sisestus põhitrassist. Planeeritud sideliinide ühendus olemasoleva

sidevõrguga on ette nähtud planeeritud krundi pos 39 juures olemasoleval tee maal olev

MultiHöhle DB 7x14/10 multitoru, millele on planeeritud jätkukaev. Vt täpsemalt

joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“.

Telia Eesti AS tehnilised tingimused kehtivad kuni 17.02.2022.

4.5.9.4. VEE- JA KANALISATSIOONI LAHENDUS

Vee- ja kanalisatsioonilahendus ning tuletõrjevee lahendus on lahendatud vastavalt Raven OÜ poolt 01.02.2021 a väljastatud tingimustele „Aruküla alevik, Sarapuu mü ja Kurgla küla, Pähkli mü, detail planeeringu vee ja kanalisatsiooniga liitumise tingimused. “

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

17

Ette on nähtud välja ehitada Sarapiku teel ühendus DE 110 veetorule ringistades Sarapiku tee põhjapoolses osas oleva DE 63 toruga. Planeeritud kruntidele veevarustuse tagamiseks on ette nähtud igale krundile liitumispunktiga maakraan, kinnistu piirist kuni 1m kaugusele tänava maa-alale. Joogivee üheaegse tarbimise vajaduseks tuleb projekteerida ja välja ehitada PK-5 pumpla kinnistule mahuti suurusega 150 m3.

Planeeritud kruntidele on ette nähtud liitumispunktid planeeritud reovee torustikuga, mis on ette nähtud ühendada, maapinna kaldeid arvesse võttes, Sarapiku tee servas oleva kanalisatsiooni pumplaga, läbides maantee ala. Vajaduse korral tuleb projekteerida Sarapiku teel olevasse reoveepumplasse võimsamad pumbad (vajadus täpsustub projekteerimise staadiumis). Igale planeeritud krundile on ette nähtud liitumispunktid kontrollkaevude näol, tee maa-alale, kuni 1 m kaugusele krundi piirist. Vajaduse korral tuleb projekteerida ja ehitada välja surverahustuskaev enne reoveepumplat.

Planeeringuala tuletõrje vee vajaduseks on ette nähtud planeeritud ala keskossa, tänava maa-alale tuletõrje hüdrant. Hüdrandi vajaliku kogusega veemahu vajadus tagamiseks tuleb asendada Sarapiku teel olev DE 63 torustik DE 110-ga või rajada maa-alune tuletõrjevee mahuti, millest on tagatud vajalik tuletõrjevee kogus. Lahendus täpsustub projekteerimise staadiumis. Vt täpsemalt joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“ ja ptk 4.4.5 „Tuleohutusnõuetele vastavus“.

4.5.9.5. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMISE LAHENDUS

Elamukruntide sademevesi on ette nähtud immutada omal krundil. Tänavate maa-alade sademetevee ärajuhtimine on kavandatud planeeritud kraavide kaudu, mis on ette nähtud teede servadesse.

Sarapiku tee 2a ja 2b vaheliselt alalt Sarapuu kinnistule suubuv kraav on oluline Aruküla keskalalt liigvee ära juhtimiseks ning selle toimimine peab olema garanteeritud (Aruküla kuivenduskraavide projekt ehitisregistris: 220689843).

Vertikaalplaneeringu koostamisse on kaasatud diplomeeritud hüdrotehnika insener (vt lisa 5 „Aruküla alevikus Sarapiku katastriüksusel ja Kurgla külas Pähkli katastriüksusel ning lähialal “Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneeringule hüdrotehnikainseneri tähelepanekud“). Oluliste olemasolevate sademevee lahenduste toimivuse säilimiseks on planeeritud alale kavandatud kraavid vastavalt hüdrotehnika inseneri soovitustele. Planeeritud kraavid on ette nähtud ühendada idapoolse raudtee alusest truubist tuleva kraavi ja teekraaviga (planeeringuala lõunaosas). Samuti on ette nähtud planeeritud kraavide ühendus olemasoleva kraaviga krundil pos 39. Läbi ala planeeritud kraavide kaudu juhitav vesi suunatakse ala ida-kirde küljel olevasse kraavi, kust see on olemasoleva maaparandussüsteemi torustiku (2 x d280 mm) abil juhitud Aruküla peakraavi.

Hinnangu alusel on see torustik visuaalsel vaatlusel korras aga pärast selles valgalas olevate DP-de väljaehitamist olemasolev torustik ei suuda kogu perspektiivset vooluhulka ära juhtida. Projekteerimise käigus tuleb arvutada täpsemad vooluhulgad ja selle alusel kas lisada veel üks torustik või asendada olemasolevad suurema läbimõõduga toruga.

Uus kraavitus ja sademeveesüsteem ei tohi halvendada riigitee alt vee läbindamist.

4.5.9.6. KÜTTE LAHENDUS

Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte, päikesepaneelid vms) ning selle täpne lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.

18 Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

4.6. HALJASTUS JA HEAKORD

OLEMASOLEV HALJASTUS

Planeeritava ala on enamuses osas kaetud metsaga. Olemasolev haljastus on ette nähtud

võimalikult suures ulatuses säilitada. Likvideerida tuleks puud, mis jäävad planeeritud

tänavakoridori ning ehitatavate hoonete ehitustsooni. Täpne likvideeritava haljastuse hulk

selgub ehitusprojekti koostamisel.

PLANEERITAV HALJASTUS

Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette puude istutamine ühiskondlikult

kasutatavale krundile (pos 39). Lisaks on meeldiva elukeskkonna loomiseks ja liigilise

mitmekesisuse saavutamiseks soovitav kinnistutele rajada ka madalhaljastust.

Haljastuse rajamisel kasutada liike, mis vihjavad kinnistute (või tänavate) nimetustele

(erinevad sarapuu ja pähklipuu liike). Täpne haljastuse lahendus selgub ehitusprojekti

koostamisel. Parima lahenduse saavutamiseks ja atraktiivse keskkonna tekitamiseks

kaasata haljastuse projekteerimisse diplomeeritud maastikuarhitekt.

ÜHISKASUTATAV ALA

Krundile pos 39 on kavandatud ühiskasutusega pargiala (HP – haljasala maa), mis on

paigutatud selliselt, et see oleks võimalikult mugavalt juurdepääsetav nii planeeritava ala

elanikele, kui ka olemasolevate kinnistute elanikele, mis suurendab sotsiaalset suhtlust

ja ühistunnet. Samuti annab haljasala antud asukohas jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele

alternatiivse liikumistee planeeritavate kinnistute ja aleviku vahel. Kuna haljasala selles

asukohas jääb liikumistee äärde, on see kergesti ja loogiliselt juurdepääsetav kõigile

planeeritavate kinnistute elanikele ja seeläbi on tagatud selle võimalikult suur kasutus.

Kraavi olemasolu haljasalal suurendab selle atraktiivsust veelgi, muutes seal viibimise

nauditavaks ka täiskasvanutele. Laste mänguväljaku ümber on ette nähtud paigaldada

piirdeaed, mis tagab turvalisuse ka väikelastele.

Planeeritud pargialale tuleb luua ajaviitevõimalused igas vanuses inimestele – aiaga

piiratud mänguväljak väikelastele ja eraldiseisev mänguväljak suurematele lastele,

välijõusaal ja erinevad istumiskohad täiskasvanutele (kraavi kallastele, liikumisteede

äärde, mänguväljakule).

JÄÄTMEKÄITLUS JA HEAKORD

Jäätmete kogumine toimub krundil, vastavalt Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale

(Raasiku Vallavolikogu 09.09.2014 määrus nr 21). Planeeringus on ette nähtud

prügikonteinerid igale elamukrundile ning lisaks tuleb välja ehitada planeeringuala

teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised vastavalt Jäätmeseadusele ja Raasiku

valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineritele peab olema tagatud juurdepääs nende

tühjendamiseks. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise

staadiumis.

Peale ehitustöid peab planeeringuala ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt

Jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale. Raietöödeks peab taotlema

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

19

Raasiku Vallalt raieloa. Raietöid ja pinnase täitmist ja -koorimist tuleb teha

planeeringualal väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab

1. aprillist kuni 31. juulini.

Hea ehitustava kohaselt peavad planeeringualale jääval krundil olema sõ idu- ja kõnniteed

ehitatud tolmuvaba kattega. Täpsem heakorrastus ja haljastuskava antakse

projekteerimise staadiumis.

4.7. NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS

Elektrilevi OÜ tingimus:

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Telia Eesti AS tingimused:

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.

Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,

kohaldatud standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

Tööjooniste koostamisel arvestada planeeritud hoonestuse alla jäävate sideehitiste

ümbertõstmisega/kaablite ümberlülitamisega.

Kõik Telia sideehitiste kaitsmise, säilitamise või ümberehitamisega seotud kulud

kannab tööde teostamisest huvitatud isik.

5. PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMINE

Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete ehitamist.

Krundile pos 39 kavandatud ühiskondlikult kasutatav ala ja mänguväljakud tuleb vastavalt

planeeringule projekteerid aja välja ehitada ning anda see pärast välja ehitamist tasuta

vallale üle.

Avalikuks kasutuseks mõeldud transpordimaa antakse pärast tee ja taristu valmimist ning

kasutusloa saamist vallale tasuta üle. Avalikult kasutatavate teedega seotud kohustused

peavad olema täidetud enne elamukruntide ükshaaval võõrandamist. Samuti peavad

olema välja ehitatud ühiskasutamiseks mõeldud tehnovõrgud. Detailplaneeringu

kehtestamise eel tuleb kohustuste täpsustamiseks sõlmida vallaga notariaalne leping.

Hooneid teenindavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni peavad olema välja

ehitatud enne eluhoonete ehituslubade väljastamist.

20 Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

C – LISAD

1. Võrguvaldajate tehnilised tingimused

Osaühing Strantum „Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused

detailplaneeringu koostamiseks“ , 15.02.2021.

Telia Eesti AS „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 34850996“,

18.02.2021.

Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused nr 368565“, 08.02.2021.

Adven Eesti AS „Gaasivõrguga liitumise detailplaneeringu tehnilised tingimused“,

21.01.2021.

2. Radooniraport, Tulelaev OÜ, aprill 2021 a.

3. Müra- ja vibratsioonihinnang, LEMMA OÜ, 28.04.2021

4. Ruumiline illustratsioon

5. aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi „Aruküla alevikus Sarapiku

katastriüksusel ja Kurgla külas Pähkli katastriüksusel ning lähialal “Sarapuu ja

Pähkli“ detailplaneeringule hüdrotehnikainseneri tähelepanekud“

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli“ detailplaneering

21

D – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED

Jrk. nr. Kooskõlastav- koostööd tegev organisatsioon, krundi omanik, piirinaaber

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse/ koostöö täielik ärakiri Kooskõlastus originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

1. Elektrilevi OÜ Detailplaneeringu digikaust.

2. Telia Eesti AS Detailplaneeringu digikaust.

3. Raven OÜ Detailplaneeringu digikaust.

4. Sarapuu ja Pähkli kinnistute omanik JAKOCH AGRO OÜ

Detailplaneeringu digikaust.

5. Päästeamet Detailplaneeringu digikaust.

6. Transpordiamet Detailplaneeringu digikaust.

7. AS Eesti Raudtee

23

E – JOONISED

1. Asukohaskeem

2. Ruumilise keskkonna analüüsi joonis

3. Tugiplaan M 1:1000

4. Põhijoonis M 1:1000

5. Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000

R200,0

R200,0

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k 2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2k

2,0

10,0

10,0

30, 0

160,0

98 ,5

15,0

MP 39,80 toru 38,60

MP 39,50 toru 38,30

MP 39,81 toru 37,62

MP 39,60 toru 36,76

MP 39,40 toru1 37,73

MP 39,53 toru 38,63

MP 40,55 toru 39,35

MP 41,88 toru 36,41

MP 41,95 toru 36,40

MP 40,0 toru 35,47 MP 40,0 toru1 37,17 toru2 38,16

MP 41,29 toru 36,79

MP 39,59 toru 38,39

1216

1858

1284

1278

1214

1200

1201

1992

2035

1651

1613

1202

1208

1202

1243

1202

1203

1211

1204

1211

1200

1497

1200

1955

10407

3076

3029

3000

3117

3079

3006

3198

3256

3040

1200

1253

1203

2218

5830

647

629

5201

1

2

3

4

6

8

5

39

7

9

10

12

11

13

14 15

1617

19

22 20

18

21 24

23

26

25

27

40

36

37

29

28

30

31

32

33

34

35

41

38

2,0

2,0

P

MP 39,40 toru 38,17

MP 39,70 toru 37,61

MP 39,50 toru 37,52

MP 39,70 toru 36,57

MP 39,50 toru 36,49

MP 39,40 toru 38,28

MP 39,40 toru 38,36

Raudtee kaitsevöönd

Maantee kaitsevöönd

Töö nr Mõõt Joonise nr

Joonis

Töö nimetus

Asukoht

Kuupäev

Koordinaator

Töö koostamisest huvitatud iskik

Jaanus Aavik

Ingrid Saaroja JAKOCH AGRO OÜ

20003676 1:500 5

Tehnovõrkude koondplaan

OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29 Tallinn 10145

Projektijuht-planeerija

Aruküla alevikus, Sarapuu katastriüksusel ja Kurgla külas, Pähkli katastriüksusel ning lähialal

„Sarapuu ja Pähkli" DETAILPLANEERING

Raasiku vald

tel 740 9800 [email protected]

MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaani koostas 07.01.2021 a RADIAAN OÜ, töö nr 488G20. · Teede, haljastuse, tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse

ehitusprojekti koostamise käigus. · Riigitee 11304 Aruküla-Kostivere tee lahendus on peale kantud Reaalprojekt OÜ töö nr P19039 "Kõrvalmaantee nr

11304 Aruküla-Kostivere km 0,0-2,609 lõigu rekonstrueerimine" alusel.

07.09.2021

Prügikonteineri võimlaik asukoht

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Juurdepääs krundile

Haljasala

Plan. krundi piir

Likvideeritav objekt

Plan. maapealne hoonestusala

PK

Veekogu

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID

Säilitatav hoone / naaberhoone

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

1 Krundi pos. nr

Plan. ala piir

Plan. kergliikluse ala

Plan. autoliikluse ala

Sissepääs hoonesse

Plan. kõrghaljastus

Plan. madalhaljastus

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Alajaama kaitsevöönd

Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev reovee kanalisatsioon

Olemasolev veetoru

Likvideeritav toru

Plan. trafoalajaam

plan. kõrgepinge kaablikoridor

Plan. madalpinge kaablikoridor

Plan. sidekanalisatsioon

Plan. sajuvee kanalisatsioonitorustik

Plan. reovee kanalisatsioonitorustik

Plan. veetorustik

Plan. elektri-mõõtekilp

Plan. tänavavalgustuse kaablikoridor

Plan. tuletõrjehüdrant

Olemasolev tänavavalgustuse kaabel

Olemasolev reovee survekanalisatsioon

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev keskpinge õhuliin

Olemasolev drenaažitoru

Perspektiivne jalgrada

Plan. lastemänguväljak

. Plan. kergliiklustee 140 m2 ulatuses kinnistul 65101:002:0109 Aruküla raudteejaam

Plan. kraav

Ol.ol. de63 torustik, mis tuleb välja vahetada de110 torustiku vastu

Ol.ol. reovee pumpla põhi 36,38

maapind 41,95

Plan. ühenduspunkt olemasoleva de110 veetoruga

Plan. tuletõrjehüdrant

Plan. ühenduspunkt olemasoleva KP kaabliga Tutiääre alajaamast.

Plan. ühenduspunkt Sarapiku alajaamast.

Olemasolev de63 veetoru asendatakse de110 veetoruga

Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP sidega Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega Plan. LP sidega Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega Plan. LP sidega Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega Plan. LP sidega Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega Plan. LP sidega Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega Plan. LP sidega Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP sidega Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega

Plan. LP sidega Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega

Plan. LP sidega

Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega

Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega

Plan. LP sidega

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega

Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega

Plan. LP sidega

Plan. tuletõrje-hüdrant

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega

Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. LP sidega

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega

Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega

Plan. LP sidega

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega

Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega

Plan. LP sidega

Plan. pos 1 elektri liitumiskilp Plan. LP sidega

Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. LP sidega

Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. LP sidega Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP sidega

Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. elektri liitumiskilp

Plan. LP sidega

Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. LP sidega

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega

Plan. LP sidega

Plan. LP kanalisatsiooniga Plan. LP veevarustusega

Plan. LP sidega

Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Plan. LP sidega

Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. 2-kohaline elektri liitumiskilp

Varem projekteeritud tee

Varem projekteeritud kergliiklustee

Olemasolev tuletõrjehüdrant

Plan. LP sidega

Plan. LP veevarustusega Plan. LP kanalisatsiooniga

Plan. pos 39 elektri liitumiskilp

Plan. piire

Plan. ühenduspunkt olemasoleva de63 veetoruga

Plan. ühenduspunkt olemasoleva reovee pumplaga

Plan. elektri liitumiskilp

P Plan. reovee kanalisatsiooni pumpla

Plan. ühenduspunkt olemasoleva

tänavavalgustusega

Plan. ühenduspunkt olemasoleva tänavavalgustusega

Olemasoleva maaparandussüsteemi torustik (2 x d280 mm). Projekteerimise käigus tuleb arvutada täpsemad vooluhulgad ja selle alusel kas lisada veel üks torustik või asendada olemasolevad torud suurema läbimõõduga toruga.

Plan. jätkukaev ja ühenduspunkt olemasoleva MultiHöhle DB

7x14/10 multitoruga