Vaie

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Marit Toom

Advokaadibüroo Kaevando &

Partnerid

marit.toom@mklaw.ee

Roseni 7

10111 Tallinn

Teie 13.01.2022

Meie 22.02.2022 nr 1.2-2/22/895-3

VAIDEOTSUS

Austatud pr Toom

14.12.2021.a korraldusele nr 1.1-3/21/536 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒

Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti

koostamiseks“ esitatud vaide osas.

RESOLUTSIOON

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4, Transpordiamet otsustab:

Jätta vaie 14.12.2021.a korraldusele nr 1.1-3/21/536 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse

projekti koostamiseks“ rahuldamata.

Vaideotsus jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamiseks on tulenevalt HMS § 87 lg-

st 1 ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras õigus esitada

kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

1. Vaidemenetluse ese ja asjaolud

Transpordiameti projekteerimisosakonna juhtivinseneri 14.12.2021.a korraldusega (edaspidi

korraldus) väljastati projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒ Võru‒Luhamaa km 7,3-

20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1

(edaspidi projekteerimistingimused).

13.01.2022.a esitati Transpordiametile vaie, milles vaide esitaja on taotlenud korralduse kehtetuks

tunnistamist.

2. Transpordiameti seisukohad ja põhjendused

2.1.Vaide esitaja on seisukohal, et korraldus on vastusolus Koostöölepingu ja Detailplaneeringuga

ning korralduse andmisel on rikutud EhS § 26 lg 3 p 1 ja 2. Selline seisukoht ei ole õige.

2 (6)

Vaide esitaja on viidates Koostöölepingu punktile 2.3 väitnud, et Maanteeamet võttis

kohustuse kooskõlastada ristmiku teekaitsevööndi ulatuses Ameerika tee

projekteerimistingimused. Vastustaja selgitab, et Koostöölepingu punkt 2.3 on sõnastatud:

„2.3. Amet kooskõlastab ristmiku teekaitsevööndi ulatuses Ameerika tee

projekteerimistingimused 30 päeva jooksul, kui need ei ole vastusolus arvestamisele kuuluvate

dokumentidega ja kehtiva õigusega.“

Vastustaja selgitab, et viidatud punktis ei käsitleta mitte ristmiku projekteerimistingimusi, vaid

Ameerika tee projekteerimistingimusi.

Lisaks selgitab vastustaja, et hetkel on riigitee ja Ameerika tee ristmiku näol tegemist

Koostöölepingu punkti 2.1 mõistes ajutise ristmikuga. Koostöölepingu punkti 2.1.6 kohaselt

kohustub Süda Maja omal kulul korraldama ajutise ristmiku Ameerika teel Tallinn-Tartu

maanteele parempöörde sulgemise hiljemalt Vana-Aaviku liiklussõlme kasutuselevõtmise

ajaks. Korraldusega antud projekteerimistingimuste alusel asutaksegi Aaviku liiklussõlme

projekteerima.

Lisaks tuleneb Koostöölepingu punktist 2.3, et arvesse tuleb võtta asjakohaseid dokumente ja

kehtivat õigust. Koostööleping on sõlmitud rohkem kui 11 aastat tagasi. Selle aja jooksul ei

ole vaide esitaja realiseerinud arendusprojekte, mille jaoks oli Koostöölepingus toodud

liikluslahenduste ehitamine vajalik, ristmiku kaudu toimub käesoleval ajal üksnes

maatulundusmaa teenindamine. Vaide esitaja ei saa eeldada, et Transpordiamet peab vaide

esitaja potentsiaalset arendust silmas pidades liiklusohutuse kaalutlused teisejärguliseks jätma.

Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa on rahvusvaheline põhimaantee. Tee liiklussagedus

kinnisasjaga külgnevas lõigus on 14554 autot ööpäevas 2020.a seisuga. Teel on kehtestatud

perioodiliselt kiirusrežiim 110 km/h. Tegemist on liiklussageduse alusel I klassi maanteega.

Seega riigiteel on olukord oluliselt muutunud, kasvanud on riigitee nr 2 liiklussagedus ning

kehtestatud kiirusrežiim. Transpordiamet on kavandamas täiendavaid meetmeid lõigu

liiklusohutuse tõstmiseks, sh Aaviku liiklussõlme kavandamist, ning riigitee ümberehituse

vajadust on projekteerimistingimuste andmisel vaadeldud km 7,3-20,0 lõigus tervikuna.

Vajadus tagada sujuv ja ohutu liiklus riigiteel nr 2 on kaalukam vaide esitaja vajadusest

säilitada ristumiskoha kaudu juurdepääs endale kuuluvatele kinnistutele (kusjuures vastustaja

tagab alternatiivse juurdepääsu). On ilmne, et iga ristumiskoht riigiteel kätkeb endas selle

kaudu sooritatavate manöövrite tõttu täiendavaid liiklusohtusid, kuna vastavate manöövrite

sooritamisel on sõiduki kiirus tavalise liiklusvoo kiirusega võrreldes oluliselt väiksem.

Seega on riigiteel nr 2 alates Koostöölepingu sõlmimisest oluliselt muutnud liiklusolukord,

samuti on pärast Koostöölepingu sõlmimist kehtestatud Rae valla üldplaneering (vt

vaideotsuse p 2.2).

2.2.Planeerimisseaduse § 74 lg 5 kohaselt on üldplaneering projekteerimistingimuste andmise

alus, EhS 26 lg 3 punkti 3 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada

üldplaneeringus määratud tingimusi. Seega tuleb üldplaneeringust lähtuda

projekteerimistingimuste andmisel ehitusloa kohustuslike avaliku huviga rajatiste ehitamiseks

detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. Alal kehtib Rae valla

üldplaneering, mis on kehtestatud Rae vallavolikogu otsusega 21.05.2013 nr 462.

Üldplaneeringu kohaselt:

3 (6)

- Paljuski tingib teede kavandamise vajaduse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee I klassi

maanteeks reokonstrueerimine – I klassi maanteele peale- ja mahasõidud saavad toimuda vaid

liiklussõlmedes. (Seletuskirja p 6.9)

- Põhimaanteede ääres paiknevate ärimaade ahendamisel tuleb juurdepääsude kavandamisel

arvestada, et uute samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole lubatud.

Ärimaade väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel. (seletuskirja p

4.6)

- Põhimaanteede ääres paiknevate tootmis- ja ärimaade arendamisel tuleb juurepääsude

kavandamisel arvestada, et uute samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele

ei ole lubatud. Tootmis- ja ärimaade välja arendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus

põhimaanteedel. (Seletuskirja p 4.7)

- Põhimaanteedele – Tallinn.Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee, ei ole lubatud

rajada uusi samatasandilisi peale- ja mahasõite. Uusi mahasõite üldplaneeringuga ei

kavandata, hetkel olemasolevad mahasõidud säilivad senise maakasutuse tarbeks ning ei jää

pikas perspektiivis kasutusele.(Seletuskirja p 5.6.1)

- Kõikide teede, sh kergliiklusteede ristumised põhimaanteedega (Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee ja Tellinna ringtee) tuleb rajada ja rekonstrueerida eritasandilisena.

(Seletuskirja p 5.6.1)

- Põhimaanteedele – Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee, ei ole lubatud

rajada uusi samatasandilisi peale- ja mahasõite. Liitumine põhimaanteedega saab toimuda

ainult kavandatud sõlmede kaudu (tähistatud üldplaneeringu maakasutuskaardil).

(Seletuskirja p 5.6.1)

- Äri- ning tootmismaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteedel

(Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna ringtee). (Seletuskirja p 5.6.1)

Ehitusseadustiku § 32 punkti 2 tuleb jätta projekteerimistingimused väljastamata,

kui projekteerimistingimused oleksid vastuolus üldplaneeringuga. Vastustaja kohustus

projekteerimistingimuste andmisel üldplaneeringust lähtuma ja selles osas vastustajal

kaalutlusruumi ei olnud.

2.3.Projekteerimistingimustega ei ole võimalik määrata riigitee nr 2 ja Ameerika tee

ristumist vaide esitaja soovitud viisil. Kuigi vaide esitaja on vaid taotlenud korralduse

kehtetuks tunnistamist, on vaide esitaja eesmärk saavutada olukord, kus riigitee nr 2 ja

Ameerika tee ristumine oleks lahendatud nii, nagu ta praeguseni on olnud lahendatud.

Olukorras, kus ehitatakse välja ja võetakse kasutusele Aaviku liiklussõlm, läheks olukord, kus

säiliks ka riigitee nr 2 ristumiskoht Ameerika teega, vastuollu Projekteerimisnormidega —

Projekteerimisnormide p 5.1 lg 2 kohaselt peab I klassi maanteel ristmike vaheline kaugus

olema 5 km, lg 4 kohaselt ei tohi parempöördega maha- ja pealesõit kiirteedel ja I klassi

maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km ning p 5.2.1 lg 2 sätestab, et I klassi maanteel

ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Ameerika tee lihtristmik asub ca 1,2

km kaugusel Jüri liiklussõlmest ja ca 950m kaugusel projekteeritavast Aaviku liiklussõlmest,

mistõttu tagatud ei ole ristmikevahelise miinimumkauguse nõue. Ristmikul puuduvad

aeglustus- ja kiirendusrajad, mistõttu on ristmiku kasutamine põhimaantee liiklussagedust ja

kiirusrežiimi arvestades liiklusohtlik (ristmiku kaudu toimub käesoleval ajal üksnes

maatulundusmaa teenindamine). Transpordiamet riigitee valitsema volitatud asutusena peab

tagama riigitee korrakohase kasutamise ning ohutuse. Ristmiku säilitamine põhimaantee

olemasoleva liiklussageduse ja kiirusrežiimi tingimustes on liiklusohtlik ja vastuolus

4 (6)

Projekteerimisnormide sätetega. EhS § 26 lg 3 p 2 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste

andmisel arvestada, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktidega.

Õiged ei ole vaide punktides 3.2 ja 4.1 esitatud väited. Vaide esitaja on väitnud, et mahasõit ei

moodusta teega, millelt maha sõidetakse, ristmikku Projekteerimisnormide tähenduses. See

seisukoht ei ole õige – Projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 1 kohaselt on mahasõit sõiduteega

külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja

muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi; ristmik

on samatasandiliste teede lõikumisel moodustunud ala. Seega ei ole riigitee ja Ameerika tee

ristumiskoha näol tegemist mahasõiduga – Ameerika tee läbib mitut kinnistut, seega on riigitee

nr 2 ja Ameerika tee ristumiskoha näol tegemist ristmikuga. Projekteerimisnormide p 5.2.1 lg

2 kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud.

Edasi on vaide punktis 3.2 märgitud, et projekteerimistingimuste kohaselt on kavas

olemasoleva juurdepääsu asukohta rajada mahasõit bussipeatusesse. Projekteerimisnormide

kohaselt ei ole bussipeatuse näol tegemist mahasõiduga. Bussipeatusesse sõit toimub peatuse

osaks oleva aeglustuskiilu kaudu, välja kiirenduskiilu kaudu. Projekteerimisnormide p 5.2.13

lg 2 kohaselt I ja II klassi maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema suletud taskuga; p 7.3

kohaselt tuleb bussipeatuste asukohad kavandada lähtudes üldisest planeerimislahendusest,

regulaarse bussiliikluse olemasolust ja nad peavad olema kooskõlas jalgteede ning

ülekäigukohtadega. Eeltoodud nõuetest on bussipeatuse asukoha valikul

projekteerimistingimustes lähtutud.

I klassi maanteele kavandatav ja perspektiivsele kiirusrežiimile 120 km/h vastav bussitasku on

koos aeglustus- ja kiirendusosadega, mis võimaldavad bussil sujuvalt 120 km/h liiklusvoost

eralduda või sellega ühineda, ca 900 m pikkune. Peatuste asukohavalikul on arvestatud

olemasoleva kergliiklustunneli asukohaga ning asjaoluga, et peatusetasku paiknemine ei

satuks konflikti Aaviku sõlme osaks oleva mahapöörde aeglustusrajaga Trefi tee piirkonnas.

Nimetatud aeglustusraja projekteerimisel on lähtutud Projekteerimisnormides sätestatud

nõuetest aeglustusraja pikkusele ja mahapöörde raadiusele.

2.4.Vaide esitaja õigusi ei ole rikutud, kuna projekteerimistingimused ei riku võrreldes

varasemaga vaide esitaja olukorda. Vaide lahendamisel tuleb hinnata, kas vaide esitaja

õigusi on projekteerimistingimuste andmisega rikutud. Vaide esitaja õiguste rikkumine eeldab,

et vaide esitaja olukord oma õiguste teostamisel muutus pärast projekteerimistingimuste

andmist halvemaks. Käesolevas vaidluses saab see omandiõiguse piiramise kontekstis

tähendada seda, et vaide esitaja omandiõiguse teostamine on projekteerimistingimuste

andmise tulemusena piiratum võrreldes varasemaga ning seda seonduvalt

projekteerimistingimuste andmisega. Kui aga hinnata projekteerimistingimuste andmise eelset

ja järgset olukorda, tuleb asuda seisukohale, et vaide esitaja õiguslik positsioon ei halvene

projekteerimistingimuste andmise tulemusena.

Tee trass määratakse kindlaks asjakohase planeeringu kehtestamisega; teema- või

üldplaneeringu koostamise käigus määratakse kavandatava tee lõplik asukoht, mis muutub

õiguslikult siduvaks vastava planeeringu kehtestamisel.1 Riigitee eskiislahendusega on

kavandatud uus juurdepääsutee, mis võimaldab ristmiku sulgemisel alternatiivse juurdepääsu

1 RKHK 3-3-1-59-11 p 15.

5 (6)

vaide esitaja kinnistutele, juurdepääs Ameerikanurga tehnopargi ja teede

detailplaneeringualale on projekteerimistingimustega tagatud - selleks on kavandatud

alternatiivne juurdepääsutee Trefi tee suunalt Ameerika teeni. Projekteerimistingimustega ei

kavandata Ameerika tee ristmiku sulgemist enne eskiisis kavandatud juurdepääsutee rajamist,

mistõttu projekteerimistingimuste andmine ei kahjusta vaide esitaja huve.

Vaide punktis 5.3 on välja toodud, et projekteerimistingimustes toodud lahendusega tekib

ebamäärane olukord selles osas, millal alternatiivne juurdepääsutee rajatakse ja kes selle

rajamist finantseerib. Vastustaja selgitab, et vaide esitajal ei ole õiguslikku alust nõuda, et riik

või kohalik omavalitsus teatud aja jooksul tee ehitamist rahastaks või annaks eraõiguslikule

isikule kinnituse, et teatud kindlaks ajaks avalikult kasutatav tee valmib. Vaide esitaja õiguste

ja huvide seisukohal on oluline, et projekteerimistingimuste kohaselt ei suleta riigitee nr 2 ja

Ameerika tee ristumiskohta enne, kui alternatiivne juurdepääs on valminud. Samuti ei ole

asjakohane vaide punktis 5.4 esitatud seisukoht, et eskiislahendusega ei ole tagatud see, et

alternatiivne juurdepääsutee rajatakse selliste parameetritega, mis võimaldab raskeveokite

liiklust. Vastustaja selgitab, et projekteerimistingimustega ei ole määratud tee katendit ehk ei

ole määratud kindlaks tee kandevõimet.

Vaide esitajal ei ole õiguspärast ootust seni kehtiva olukorra kehtimajäämisele. Liiklusohutus,

mis mh avaldub kinnipidamises Projekteerimisnormidest, on ülekaalukas avalik huvi, mille

ees vaide esitaja erahuvi taandub.

Seega puudub selline vaide esitaja õiguste riive, mis oleks seotud projekteerimistingimuste

andmisega ning halvendaks vaide esitaja kui kinnistute omaniku olukorda võrreldes

varasemaga. Ainuüksi eeltoodu on aluseks vaide rahuldamata jätmiseks.

Lahendis 3-3-1-59-11 (p 19) on kolleegium märkinud, et tugimaantee ümberpaigutamine

(mille korral viidi tee kaebajale kuuluvast teenindusjaamast kaugemale juhtides nii liiklusvood

eemale) ei takista kaebajal kinnistu kasutamist soovitud viisil; välistada ei saa, et maantee

ehitamise tagajärjel muutub kinnistu senine kasutus majanduslikult ebaotstarbekaks, see

olukord poleks aga võrdsustatav senise kasutuse takistamise või piiramisega. Seega on

Riigikohus olnud seisukohal, et tee trassi nihutamine kinnistust eemale ei takista või piira

kinnisasja kasutamist. Seega ei ole projekteerimistingimuste andmisega rikutud vaide esitaja

õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada.

Vaide esitaja ei saa projekteerimistingimuste vaidlustamisega vaidlustada

üldplaneeringust tulenevaid lahendusi ja põhimõtteid.

2.5.Arusaamatuks jääb vaides esitatud väide, et projekteerimistingimused ei arvesta

väljakujunenud keskkonna ega hoonestusega. Vaides ei ole põhjendatud, milles seisneb

väljakujunenud keskkonna ja hoonestusega mittearvestamine. Tegemist on vaide esitaja

paljasõnalise väitega, mida ei kinnita ükski vaides esile toodud faktiline asjaolu. Ristmiku

kaudu toimub käesoleval ajal üksnes maatulundusmaa teenindamine ning ristmiku ei suleta

enne, kui on valminud alternatiivne juurdepääs vaide esitajale kuuluvatele kinnistutele.

2.6.Teistes planeeringuliikides näiteks riigitee asukoha ja ristumiskohtade määratlemine ei

tähenda, et sellest tekiks automaatne siduvus Transpordiametile. Esiteks on Transpordiamet

vastavas protsessis kooskõlastaja rollis. Transpordiametil ei teki kas kooskõlastatud või

kooskõlastamata planeeringute alusel teede väljaehitamise kohustust. Planeeringud on

6 (6)

strateegilised dokumendid, mis kavandavad pikaajalist visiooni ruumi arengust. Võib juhtuda,

et mõned visioonid jäävad erinevatelpõhjustel realiseerimata. Projekteerimistingimustega on

tagatud juurdepääs detailplaneeringu alale riigiteelt nr 2.

Seega ei ole vaide esitajale kuuluvatele kinnistutele juurdepääsu võimalik lahendada nii, nagu

vaide esitaja soovib (olemasoleva olukorraga kehtimajäämisena), kuivõrd see ei oleks

kooskõlas kehtiva üldplaneeringu ega Projekteerimisnormidega. Vastustaja on

kaalutulusõigust teostanud õiguspäraselt, võttes arvesse olulisi asjaolusid ja kaalunud

põhjendatud huve.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga ning

projekteerimistingimuste andmisel tuli viidatud planeeringust lähtuda, samuti on

projekteerimistingimused kooskõlas Projekteerimisnormidega. Lähtumine üldplaneeringust ja

Projekteerimisnormidest ahendab vastustaja kaalutlusõigust projekteerimistingimuste

andmisel. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud ja jääb seadusega antud kaalutlusõiguse

piiridesse vastustaja otsus, et olukorras, kus vastustaja kinnistule tagatakse alternatiivne

juurdepääs ning olemasolev juurdepääs oleks vastuolus Projekteerimisnormidega, samuti on

olemasoleva juurdepääsu sulgemine põhjendatud liiklusohutuse kaalutlustel, ei ole vaide

esitajal ülekaalukat huvi liiklusohtusid suurendava ja läbivliikluse sujuvust takistava

juurdepääsu säilimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raido Randmaa

taristu haldamise teenistuse direktor

Kaidi Sulg

56354351, Kaidi.Sulg@transpordiamet.ee

Elle Tamm

55976476, Elle.Tamm@transpordiamet.ee