Vaie

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Sandra Mikli

Advokaadibüroo Sorainen AS

[email protected];

[email protected]

Pärnu mnt 15

10141, Tallinn, Harju maakond

Teie 13.01.2022

Meie 22.02.2022 nr 1.2-2/22/893-3

VAIDEOTSUS

Austatud pr Mikli

14.12.2021.a korraldusele nr 1.1-3/21/536 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒

Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti

koostamiseks“ esitatud vaide osas.

RESOLUTSIOON

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4, Transpordiamet otsustab:

Jätta vaie 14.12.2021.a korraldusele nr 1.1-3/21/536 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse

projekti koostamiseks“ rahuldamata.

Vaideotsus jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamiseks on tulenevalt HMS § 87 lg-

st 1 ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras õigus esitada

kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

1. Vaidemenetluse ese ja asjaolud

Transpordiameti projekteerimisosakonna juhtivinseneri 14.12.2021.a korraldusega (edaspidi

korraldus) väljastati projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒ Võru‒Luhamaa km 7,3-

20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1

(edaspidi projekteerimistingimused).

13.01.2022.a esitati Transpordiametile vaie, milles vaide esitaja on taotlenud korralduse osaliselt

kehtetuks tunnistamist ning korralduse muutmist lisades projekteerimistingimustesse

eeltingimuse, mis on vajalikud Aaviku liiklussõlme viadukti edasiseks projekteerimiseks ja

2 (5)

rajamiseks ning tuua projekteerimistingimuste p-s 5.5 välja Aaviku liiklussõlme viadukt,

sealhulgas selle projekteerimise kohustus.

Seega on vaide esitaja taotlenud eelviidatud osas projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist

HMS 72 lg 1 punkti 2 mõttes ja asja uut otsustamist eelviidatud osas HMS § 72 lg 1 punkti 3

mõttes.

2. Transpordiameti seisukohad ja põhjendused

Vaide esitaja on taotlenud projekteerimistingimustes Aaviku liiklussõlme viadukti projekteerimise

ettenägemise.

HMS § 71 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, esitada vaide, HMS § 76 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse

vaides põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi.

2.1.Vaide esitaja õigusi ei ole rikutud, kuna projekteerimistingimused ei riku vaide esitaja

õigusi

Vaide lahendamisel tuleb hinnata, kas vaide esitaja õigusi on projekteerimistingimuste andmisega

rikutud. Vaide esitaja õiguste rikkumine eeldab, et vaide esitaja olukord oma õiguste teostamisel

muutus pärast projekteerimistingimuste andmist halvemaks. Käesolevas vaidluses saab see

omandiõiguse piiramise kontekstis tähendada seda, et vaide esitaja omandiõiguse teostamine on

projekteerimistingimuste andmise tulemusena piiratum võrreldes varasemaga ning seda

seonduvalt projekteerimistingimuste andmisega. Kui aga hinnata projekteerimistingimuste

andmise eelset ja järgset olukorda, tuleb asuda seisukohale, et vaide esitaja õiguslik positsioon ei

halvene projekteerimistingimuste andmise tulemusena.

Vaide esitaja on vaides välja toonud, et projekteerimistingimustega kavandatu kujutab endast

ebamõistlikku piirangut maaomaniku kinnistutele, kuna vaide esitaja ei saa neid kasutada

detailplaneeringus sätestatud eesmärgil. Selline väide ei ole õige. Ka enne

Projekteerimistingimuste väljastamist ei olnud vastustajale kuuluvatele kinnistutele tagatud

juurdepääs Aaviku liiklussõlme viadukti kaudu. Juurdepääs vaide esitaja kinnistutele jääb alles ka

pärast Projekteerimistingimuste andmist - Ameerika tee ristmiku sulgemist ei kavandata enne

eskiisis kavandatud juurdepääsutee rajamist.

Vaide esitaja on väitnud, et omandiõiguse riive seisneb selles, et projekteerimistingimustega

kavandatu tõttu ei saa vaide esitaja temale kuuluvaid kinnistuid kasutada detailplaneeringus

sätestatud eesmärgil. Vaidest ei tulene, mis põhjusel on vaide esitajal võimatu eesmärgipäraselt

kinnistuid kasutusse võtta ning kuidas on selle võimatuse põhjustanud projekteerimistingimuste

andmine, kuivõrd juurdepääs avalikult kasututavalt teelt vaide esitajale kuuluvatele kinnistutele

säilib. Projekteerimistingimused ei mõjuta detailplaneeringus määratud hoonestusalasid ega jäta

planeeringuala juurdepääsuta. Eskiislahendus on kavandatud põhimõttel, et juurdepääs Luure teele

ja Vana-Aaviku tee 1 maaüksuse detailplaneeringualale toimub eskiisis kavandatavalt uuelt

juurdepääsuteelt, eskiislahendust on täiendatud ja selles näidatud mahasõidu asukoht, mille kaudu

toimub ühendamine Luure teega.

Vaide esitaja on taotlenud projekteerimistingimuste täiendamist viisil, et

3 (5)

projekteerimistingimustesse lisatakse vajalikud eeltingimused Aaviku liiklussõlme viadukti

edasiseks projekteerimiseks ja rajamiseks. Vastustaja selgitab, et viadukti plaanilise ja kõrgusliku

kokkusobimisega on eskiisis arvestatud, samuti on arvestatud ruumivajadusega ning nähtud ette

perspektiivsed võõrandused – seega projekteerimistingimustes on piisavalt määratletud viadukti

projekteerimiseks vajalikud tingimused. Transpordiamet on teedeehituse eriteadmistega isik, keda

võib käsitleda kompetentsikeskusena, seega suudab vastustaja määrata, millised tingimused on

vaja projekteerimistingimustes määratleda, et nende alusel viadukti põhiprojekti koostamine

võimalik oleks.

Seega puudub selline vaide esitaja omandiõiguse riive, mis oleks seotud projekteerimistingimuste

andmisega ning halvendaks vaide esitaja kui kinnistute omaniku olukorda võrreldes varasemaga.

Ainuüksi eeltoodu on aluseks vaide rahuldamata jätmiseks.

Lahendis 3-3-1-59-11 (p 19) on kolleegium märkinud, et tugimaantee ümberpaigutamine

(mille korral viidi tee kaebajale kuuluvast teenindusjaamast kaugemale juhtides nii liiklusvood

eemale) ei takista kaebajal kinnistu kasutamist soovitud viisil; välistada ei saa, et maantee

ehitamise tagajärjel muutub kinnistu senine kasutus majanduslikult ebaotstarbekaks, see olukord

poleks aga võrdsustatav senise kasutuse takistamise või piiramisega. Seega on Riigikohus olnud

seisukohal, et tee trassi nihutamine kinnistust eemale ei takista või piira kinnisasja kasutamist.

Seega ei ole projekteerimistingimuste andmisega rikutud vaide esitaja õigust oma omandit vabalt

vallata ja kasutada.

Eeltoodust tuleneb, et vaide esitaja omandiõigust ei ole projekteerimistingimuste andmisega

rikutud, kuna projekteerimistingimuste andmine ei mõjuta vaide esitajat viisil, mis võrreldes

varasemaga halvendaks vaide esitaja kui kinnistute omaniku olukorda.

Lisaks selgitab vastustaja, et vaide esitajal ei ole õiguslikku alust nõuda vastustajalt Aaviku

liiklussõlme viadukti väljaehitamist, isegi kui projekteerimistingimusi muuta vaides taotletud

viisil. Vastustajal on õigus realiseerida Projekteerimistingimusi etapiviisiliselt vastavalt riigi

rahalisele võimalustele. Seega ei muudaks ka vaide rahuldamine vaide esitaja õiguslikku

positsiooni.

Vaide punktis 8 toodud viited Rae valla üldplaneeringule ja Harju maakonnaplaneeringule ei ole

asjakohased, kuivõrd Aaviku liiklussõlme viadukt on uus rajatis – arusaamatuks jääb, milles

seisneks Aaviku liiklussõlme viadukti puhul olemasolevate teede ja ajalooliste teekoridoride ära

kasutamise võimalus; samuti on vaide esitaja kinnistutele tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt, projekteerimistingimuste andmise tulemusena ei kaota vaide esitaja juurdepääsu oma

kinnistutele.

2.2. Vaide esitaja ettevõtlusvabadust ei ole projekteerimistingimuste andmisega piiratud

Vaide punktis 12 on vaide esitaja välja toonud, et vaide esitaja planeeritud logistikakeskuse

toimimiseks ja rajamiseks on tähtis ligipääs kinnistutele ning oluline on, et oleks tagasipöörde

võimalus vaide esitaja kinnistutelt Tallinna poole.

Vastustaja rõhutab veelkord, et juurdepääs planeeringualale säilib. Isegi, kui

projekteerimistingimusi muuta vaides taotletud viisi, et ole vaide esitajal õiguslikku alust nõuda

4 (5)

vastustajalt Aaviku liiklussõlme viadukti väljaehitamist ega detailplaneeringu elluviimiseks

vajalike tegevuste tegemist. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane vaide punktis 13 esitatud

väited – arusaamatuks jääb, mis põhjusel jääb viadukti hilisemas etapis projekteerimine ettevõtete

mureks. Lisaks selgitab vastustaja, et viadukti plaanilise ja kõrgusliku kokkusobimisega on

eskiisis arvestatud, samuti on arvestatud ruumivajadusega ning nähtud ette perspektiivsed

võõrandused.

Samuti ei ole asjakohased vaide punktides 17 ja 18 esitatud väited. Vaide esitajal ei ole õiguslikku

alust nõude vastustajalt detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike tegevuste tegemist ja

rahastamist. Projekteerimistingimustes on liiklussõlm lahendatud tervikuna ning viisil, mis

võimaldab koostada ehitusprojekti. Eskiislahenduses on toodud Aaviku liiklussõlme

terviklahendus, sh viadukt üle põhimaantee. Projekteerimistingimused antakse eskiisi alusel, so

terviklahendusele. See võimaldab veenduda, et tagatud on sõlme terviklahenduse realiseeritavus

ja hinnata selleks vajalikku maavajadust tervikuna. Transpordiamet on teedeehituse eriteadmistega

isik, keda võib käsitleda kompetentsikeskusena, seega suudab vastustaja määrata, millised

tingimused on vaja projekteerimistingimustes määratleda, et nende alusel põhiprojekti koostamine

võimalik oleks.

Põhjendus, et Aaviku liiklussõlme rajamine on vajalik vaide esitaja äritegevuse sujuvaks

toimimiseks, ei ole asjaolu, millest vastustaja riigiteede ehitamist planeerides lähtuda saaks.

Vastustaja on juurdepääsude küsimuse projekteerimistingimustega ära lahendanud, juurdepääs

vaide esitaja kinnistutele on tagatud. Vajadus tagada sujuv ja ohutu liiklus riigiteel nr 2 on

kaalukam vaide esitaja vajadusest saada liikluslahendus, mis teeniks vaide esitaja ärihuve, veelgi

enam - vastustaja poolt logistikakeskuse tegutsemiseks vajalike lahenduste ehitamine ja

finantseerimine oleks õigusvastane. Vaide esitajale kuuluvatelt kinnistutelt ei ole ka täna võimalik

teostada kohest tagasipööret Tallinna suunal, selline pööre toimub täna järgmises liiklussõlmes

(Patika liiklussõlm). Seega Aaviku liiklussõlme osalise realiseerumise korral olukord Tallinna

suunas liikumiseks võrreldes projekteerimistingimuste andmisele eelnenud olukorraga ei halvene.

Vastustaja rõhutab, et vaide esitajale kuuluvatele kinnistutele on tagatud projekteerimistingimuste

tulemusena juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Seega on asjakohatu vaide punktis 14 esitatud

viide õiguskantsleri arvamusele; lisaks ei ole Aaviku liiklussõlme näol tegemist mahasõiduga.

Majandus- ja taristuministri 5.08.2015.a määruse „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ punkti 5.2.1 lg 1 kohaselt on mahasõit sõiduteega külgnevale kinnistule,

sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale,

sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi.

Eeltoodust tuleneb, et vaide esitaja ettevõtlusvabadust ei ole projekteerimistingimuste andmisega

piiratud, kuna projekteerimistingimuste andmine ei mõjuta vaide esitajat viisil, mis võrreldes

varasemaga takistaks või piiraks vaide esitaja tegelemist ettevõtlusega.

2.3. Tagasipöördest Tallinna suunal

Vaide punktides 19 ja 20 on vaide esitaja välja toonud, et Peetri-Vaida lõigu ääres tegutsevad või

hakkavad tegutsema tööstuspargid ning sellest tulenevalt on vajalik luua lahendused, kus

mõlemasuunaline liiklus riigiteel nr 2 oleks ohutu, samuti et Transpordiamet oleks pidanud

Projekteerimistingimuste andmisel kavandama nende kasutamiseks mõistlikud alused. Vaide

5 (5)

esitajale kuuluvatelt kinnistutelt ei ole ka täna võimlaik teostada kohest tagasipööret Tallinna

suunal, selline pööre toimub täna järgmises liiklussõlmes (Patika liiklussõlm). Seega Aaviku

liiklussõlme osalise realiseerumise korral olukord Tallinna suunas liikumiseks võrreldes tänasega

ei halvene.

HMS § 71 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, esitada vaide, HMS § 76 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse

vaides põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Vaiet ei saa

esitada avalike huvide kaitsmiseks.

Sellest hoolimata kinnitab vastustaja, et projekteerimistingimuste eesmärk on olemasoleva 2+2

sõidurajaga maantee ümberehitus liiklusohutuse taseme tõstmiseks ja sõidumugavuse

parandamiseks, vastustaja ülesanne ei ole kavandada kinnistute kasutamise aluseid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raido Randmaa

taristu haldamise teenistuse direktor

Kaidi Sulg

56354351, [email protected]

Elle Tamm

55976476, [email protected]