Kiri

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒

Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu

ümberehituse projekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 65301:001:5782; 65301:001:5780; 65301:001:5781;

65301:001:4152; 65301:001:3116; 65301:001:0593;

65303:001:0030, 65303:003:0182; 65303:002:0080

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Rae vald (Peetri ja Assaku alevikud ning

Rae, Lehmja, Kurna, Aaviku, Patika ja Suuresta külad) ja

Kiili vald (Mõisaküla küla)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1 ning eskiislahendus lisas

2.Eskiisjoonised.

*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Era-, munitsipaal või

muud riigiomandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse riigitee või selle koosseisu

kuuluvad teed ja rajatised ja millest on eeldatavalt vaja maavõõrandust, on vastavalt tähistatud

eskiisjoonistel (Lisa 2). Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks veel täiendava

teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa kuulub Euroopa

teedevõrgu maanteede hulka (E263) ning rahvusvahelisse

Trans European Network Transport (TEN-T)

teedevõrgustikku.

Põhimaantee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0

asuv Peetri‒Vaida lõik on olemasolev 2+2 sõidurajaga

maantee, kus liiklusohutuse taseme tõstmiseks kavandatakse

ümberehitusi.

Lõigul on kehtestatud perioodiline suurim lubatud sõidukiirus

110 km/h.

Aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused teelõigul jäävad

vahemikku 25 539 a/ööp (lõigu alguses) kuni 14 554 a/ööp

(lõigu teises pooles, 2020. aasta liiklusloenduse andmetel).

5.1.2. Projekti eesmärk Olemasoleva 2+2 sõidurajaga maantee ümberehitus

liiklusohutuse taseme tõstmiseks ja sõidumugavuse

parandamiseks ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Sealhulgas perspektiivse Aaviku liiklussõlme kavandamine,

põhimaantee ristumiskohtade, tagasipöörde- ja

vasakpöördekohtade sulgemine kavandades uusi juurdepääsu-

ja kogujateid, aeglustus- ja kiirendusradade normidele

vastavatesse viimine, eritasandiliste teeületuste lahendamine

bussipeatustes, vajadusel olemasolevate bussipeatuste asukoha

muutmine või likvideerimine, nähes ette uusi juurdepääsu- ja

jalgratta- ja jalgtee lõike, piirete ja tarastamise kavandamine

ning eritasandiliste ulukilahenduste kavandamine

rohekoridorides.

Lõigus Jüri liiklussõlm‒Vaida projekteerida lahendused, mis

võimaldavad tõsta suurima lubatud sõidukiiruse maanteelõigul

kuni 120 km/h.

Projekteerimisel on aluseks Novarc Group AS koostatud

eskiislahendus (Lisa 2), mis projekteerimise käigus täpsustub

ja täieneb.

Ümberehituse võib kavandada mitme projektina ja väljaehituse

etapiti (erinevatel aegadel).

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Lõigus Peetri‒Jüri liiklussõlm – 110 km/h

Lõigus Jüri liiklussõlm–Vaida – 120 km/h

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv Põhimaantee sõiduradade arvu ei muudeta (2+2).

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Lähtuda juhisest „Riigiteede liikluskorralduse juhis“.

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1 Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. Põhjendatud

juhul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide

projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

5.2.2 Projekti koostamisel lähtuda lisas 2 „Eskiisjoonised“ toodud teede ja rajatiste

eskiislahendusest, sh uute liiklussõlmede ja rampide asukohtadest. Projektlahendus

täpsustub ehitusprojekti edasise koostamise käigus.

5.2.3 Näha ette põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine vastavalt

eskiisjoonisel näidatule, sh olemasoleva riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee

ristmiku sulgemine ja 3824 Pildiküla ühendustee ristmiku sulgemine.

5.2.4 Juurdepääsud tagada läbi olemasolevate või projekteeritavate liiklussõlmede ning

kõrval-, koguja- ja juurdepääsuteede kaudu vajadusel kavandades uusi teelõike.

5.2.5 Projekteerida olemasolevatelt või projekteeritavalt kõrval-, koguja- ja

juurdepääsuteedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele, mille olemasolev

juurdepääs põhimaantee ümberehitusega likvideeritakse.

5.2.6 Põhimaantee parempoolsel teeküljel Sillaotsa parklas asuv maatulundusmaa

mahasõit säilib olemasoleva maakasutuse teenindamiseks.

5.2.7 Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või

selle ulatuse muutmine ja meetmed lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projektiga näha ette nende põhimaantee ääres asuvate bussipeatuste säilimine, kus on

olemasolev eritasandiline teeületusvõimalus (Lehmja, Vana-Aaviku) või kuhu see on

tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas kavandada.

5.3.2. Projekteerida uus peatus tee vasakule küljele Pildikülas (km 11,4) ning nihutada tee

paremal küljel asuv olemasolev Pildiküla peatus (km 11,9) uude asukohta km 11,4.

5.3.3. Ühendada lähestikku asuvad peatused (Annuse km 7,4 ja Allika km 8,2), vastavalt

eskiisjoonisel näidatule, sh kavandades ka eritasandilise teeületusvõimaluse.

5.3.4. Seoses kavandatava Rail Baltic rongijaamaga muuta Kungla peatuste asukohti sujuva

ümberistumise võimaldamiseks vastavalt eskiisjoonisel näidatule (kavandada

peatused km 9,85).

5.3.5. Kautjala peatused (km 16,3) põhimaantee ääres likvideerida, kavandada täiendav

peatus(ed) Patika sõlme. Sillaotsa peatused põhimaantee parklatest likvideerida,

kavandada peatused kõrvalmaanteele 11114 Jüri‒Vaida.

5.3.6. Analüüsida kohalike ja maakonna bussiliinide viimise võimalust osaliselt

kõrvalmaanteele 11114 Jüri‒Vaida ning vajadusel kavandada kõrvalmaanteele

täiendavad bussipeatused.

5.3.7. Põhimaanteel kavandada bussipeatused vastavalt tüübile „suletud tasku“,

kõrvalmaanteel „avatud tasku“.

5.3.8. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad

projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse

nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1

lõikest 3.

5.4.3. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel muu.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1. Lähtudes eskiislahendusest projekteerida vajalikud uued rajatised (eritasandilised

ülepääsud ulukitele ja kergliiklejatele) ning olemasolevate rajatiste ümberehitus.

5.5.2. Uued rajatised projekteerida kasutusajaga üldjuhul 100 aastat.

5.6.Teevalgustus

5.6.1 Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“, üldjuhul

kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate tunnelite

valgustamine.

5.6.2 Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Patika külas maaparandusehitise maa-ala (maaparandussüsteemi/ehitise kood

4108920010520/003) on kuivendatud drenaažiga ja seal paikneb eesvool. Piirkonda

kavandatavate kohalike teede projekteerimisel tagada maaparandussüsteemi

toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47.

5.7.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.7.5. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.6. Projektlahendus peab asulates arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-

20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus (Pirita

jõe sildade projekteerimisel)

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata, lähtuda eskiisjoonistele

kantud kergliiklusteedest

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Elle Tamm, projekteerimise osakonna projektijuht

Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiisjoonised (leitavad lingilt: https://www.mnt.ee/et/projekteerimistingimused)

Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõik

Km 7,3

Km 20,0

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Muinsuskaitseamet Alus: EhS § 31 lg 4 p 1; MuKS § 14, § 58 Kiri 21.09.2021 nr 5.1- 17.6/2551-1

1) Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigul asukohas Harju maakond, Rae vald paiknevad mälestised: kultusekivi reg-nr 18791 kv, kultusekivi reg-nr 18794 kv, kultusekivi reg-nr 18818 kv, kultusekivi Nõiakivi reg-nr 18734, kultusekivi reg-nr 18797, kivikalme reg-nr 18789 kv, hiiekoht Taara Tammemägi reg-nr 18714, püha: allikas ID 14017. Muinsuskaitseameti seisukoht: Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) näeb ette, et kui kinnismälestise või selle kaitsevööndi alal rajatakse ehitis kas detailplaneeringu või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste alusel, koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused (MuKS§ 61 lg 3, 4). Tuginedes muinsuskaitseseadusele ning üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale, otsustab Muinsuskaitseamet MuKS § 61 alusel loobuda eritingimuste koostamise nõudest, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda, ning annab käeolevaga omapoolsed tingimused, mis tuleb kanda projekti seletuskirja, soovitavalt eraldiseisva alapeatükina: Ümberehitatavale Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigule jäävad järgnevad arheoloogiamälestised: o Kultusekivi reg-nr 18791 kaitsevöönd; o Kultusekivi reg-nr 18794 kaitsevöönd; o Kultusekivi reg-nr 18818 kaitsevöönd; o Kultusekivi Nõiakivi reg-nr 18734 kaitsevöönd; o Kultusekivi reg-nr 18797 kaitsevöönd; o Kivikalme reg-nr 18789 kaitsevöönd; o Hiiekoht Taara Tammemägi reg-nr 18714. Lisaks jääb projektiala serva Tartu Ülikooli arheoloogiateadete andmebaasis registreeritud muistis: o Püha: allikas ID 14017 (katastril nr. 65301:001:0141).

2) Hiiekoht Taara Tammemägi (reg-nr 18714) on ajalooline looduslik pühapaik, mis koosneb pühast mäest ja pühast tammest mäe idaservas. Mäe pühaduse kohta on arvukalt arhiiviteateid, samuti on paiga usundilisest kasutamisest jälgi tänapäeval. Mäel võib leiduda ka arheoloogilist kultuurkihti. Ajalooliste allikate põhjal on teada, et kunagi kasvas mäel rohkem puid. Hetkel on mägi Maa-ameti kultuurimälestiste kaardil tähistatud tingmärgiga, kuid paik ise on olemuse poolest pindalaline mälestis (mida ümbritseb 50 m laiune kaitsevöönd) ning lähtuvalt mälestise olemusest pühapaigana ei saa eeldada seda üksnes tingmärgiga kuvatud 1 m² alal. Mälestise maa- alaliseks muutmise menetlus on Muinsuskaitseameti lähiaastate tööplaanis. Ajalooline looduslik pühapaik on olulise inimmõjuta rahvapärimuslik ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud asi või maa-ala (MuKS § 11 lg 6). Loodusliku pühapaiga puhul tuleb säilitada olemasolev olukord ja seetõttu Muinsuskaitseamet ei pea lubatavaks kaardil (vt Lisa 1) tähistatud alal tee-ehituste ja sellega seonduvad ehitustöid. Muinsuskaitse esmaseks põhimõtteks on mälestiste maksimaalne võimalik säilitamine. Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 3 sätestatud muinsuskaitse põhimõtete kohaselt tuleb mälestiste kaitsmisel lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused vähendama nende hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Muinsuskaitseseaduses sätestatud säilitamisprintsiibi kohaselt (§ 33) peab igaüks hoiduma tegevusest, mis võib mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Mälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, mälestise vaadeldavus ning arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

3) Kui Peetri‒Vaida lõigu rekonstrueerimisega seotud kaevetööd jäävad ülejäänud mälestiste kaitsevööndites olemasoleva teetammi sisse, ei ole arheoloogiline uuring nendel kaevetöödel vajalik. Väljapool olemasolevat teetammi toimuvatel kaevetöödel tuleb arheoloogiamälestiste kaitsevööndites tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks: kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised).

Põhjendus: 1) Võetakse teadmiseks ning info projektalal asuvatest

mälestistest kantakse projekti seletuskirja. 2) Tulenevalt Muinsuskaitseameti 21.09.2021 kirjas esitatud

nõudest, on muudetud eskiislahendust, nihutatud Trefi tee piirkonda kavandatud Aaviku liiklussõlme osaks olevat peale- ja mahasõitu Patika suunas niipalju, et hiiekoha Taara Tammemägi kaitsevööndisse teerajatisi ei kavandata. Nihutus tingib maavõõranduse vajaduse suurenemise külgnevast eraomandis olevast Teeäärse kinnisasjast (katastritunnus 65302:001:0093).

3) Võetakse teadmiseks ja arvesse. Objekti Kultusekivi Nõiakivi reg.nr 18734 kaitsevööndis eskiislahendusega tegevusi ei ole kavandatud.

4) Võetakse teadmiseks. 5) Võetakse arvesse ning info kajastatakse projekti

seletuskirjas. Otsus: Võtta esitatud info teadmiseks ning kajastada mälestiste asukohad ja nendega seonduv info projektis (asukohad ja kaitsevööndid joonistel, muu info ja kaitsekord seletuskirjas). Hiiekoha Taara Tammemägi kaitsevööndisse muudetud eskiislahenduse alusel tee-ehitust ei ole kavandatud.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

2

Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine

ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. Samamoodi tuleb arheoloogilised uuringud läbi viia Kultusekivi Nõiakivi reg-nr 18734 kaitsevööndis, arvestades muuhulgas asjaolu, et seal asub kirjeldatud püha allikas (kivist 50 m loodes). Allikas on tänapäevaks suuresti kuivanud, kuid pinnases võib leiduda arheoloogilisi leide seoses minevikus toimunud allika kasutamisega.

4) Arheoloogilisi uuringuid peab läbi viima vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Mälestised“ → „Majandustegevusteated ja pädevustunnistused“ → „Filtreerimine, arheoloogiamälestised“ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=activitylicence Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest. • Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist töödele kulunud maksumusest poole ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringutehuvitamine). • Kui tööd piirduvad ainult mälestise kaitsevööndi alaga, tuleb enne tööde algust esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis (MuKS § 59 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise teatise vorm). Teatise esitamine Muinsuskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Töödega ei ole lubatud alustada siiski enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. • Ülejäänud projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. • Kultusekivide liigutamine ja lõhkumine teetööde käigus on keelatud ning tagada tuleb neile sobiva keskkonna säilimine, vaadeldavus ja juurdepääs.

5) Asendiplaanile märkida mälestiste nimetus ning mälestiste ja nende kaitsevööndite ulatus. Info on kättesaadav Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised ). Lisada asendiplaanile märge arheoloogilise uuringu kohta. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

2 Põllumajandus- ja Toiduamet Alus: EhS § 31 lg 4 p 1; MaaParS § 50 lg 1 Kiri nr 02.09.2021 nr 6.2- 1/8103-1 ja e-kiri 28.09.2021

Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri-Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas, et eelnõus käsitletud projekteeritaval alal maaparandusseaduse mõistes maaparandusehitisi ei paikne. Tulenevalt eespool toodust ei ole Põllumajandus- ja Toiduametil projekteerimistingimuste kohta täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid. 28.09.2021 täiendav e-kiri: Täiendada tuleb Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri- Vaida lõigu ümberehituse projekteerimistingimuste eelnõud järgmiselt. Patika külas maaparandusehitise maa-ala (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108920010520/003) on kuivendatud drenaažiga ja seal paikneb eesvool. Piirkonda kavandatavate kohalike teede projekteerimisel tagada maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47. Drenaaži plaanid saab taodelda e-posti teel [email protected].

Otsus: Projekteerimistingimusi on täiendatud, lisatud on p 5.7.3 sõnastuses: „Patika külas maaparandusehitise maa-ala (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108920010520/003) on kuivendatud drenaažiga ja seal paikneb eesvool; piirkonda kavandatavate kohalike teede projekteerimisel tagada maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47.“

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

3

2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Rae Vallavalitsus Kiri 24.09.2021 nr 6-6/7713-3 ja e-kiri 28.09.2021

1) Palume projekteerimistingimustes arvestada Hendrikson&Ko Riigi tee 2 Tallinn– Tartu–Võru–Luhamaa km 6,8-20,0 lõigu eskiisprojekti liiklusmüra modelleerimise töös nr 20003726 välja toodud seisukohtadega müratõkkeseinte paigaldamise vajalikkuse osas. Kuigi töös on lähtutud piirväärtusest, siis uute planeeringute ja ehituste puhul peame vajalikuks lähtuda sihtväärtusest. Töö joonisel 1.1 peame vajalikuks lahendada müratõkkesein B2 skeemi kohaselt, sest Vallavalitsusele teadaolevalt on Rae küla Järve tee 8a//Reinu kinnistule (65301:002:1269) tõusnud müratase oluliselt pärast seda, kui teisele poole Tallinn-Tartu maanteed rajati müratõkkesein. Liiklusmüra hakkas põrkuma/peegelduma seinast Järve tee 8 kinnistu poole. Palume võtta arvesse ja lisada projekti kõik töös tehtud ettepanekud uute seinte rajamiseks ja olemasolevate pikendamisteks. 2) Kergliiklusteede projekteerimisel palume min. laiuseks planeerida 3 m. 3) Kergliiklusteed ja bussipeatused palume projekteerida valgustusega. 4) Uue kergliiklustee märkimisel KOVi omandisse palume lähtuda asjaolust, kas uue teeni viib juba hetkel KOVi hallatav kergliiklustee. Ehk palume vältida selliste kergliiklustee lõikude KOVile määramist, kus ei ole läheduses ol.ol KOVi hooldatavaid kergliikusteid. Vastasel korral on uute eraldiseisvate lõikude haldamine KOV’ile ebamõistlikult kulukas. 5) Müratõkkeseinad palume edaspidi lahendada looduslike materjalidega, mitte lausmetall- ja plastikseinad. 6) Asendiplaanil km 6,3-7,7. Linna suunduvale bussipeatusele (bp) jalakäijate ligipääs kergliiklustee kaudu liialt suure ringiga. Tegelikkuses hakkab jalakäija otsima kõige otsemat teed. Kui kalded lubavad, palume tunnelist bp- sse viiv kergliiklustee suunata otsemat teed (nt heki tagant ol.ol kruusatee asukoha kaudu). 7) Asendiplaanil km 6,3-7,7. Selgusetuks jäi Tallinna suunas Nurme (R7) bp täpne asukoht. Kas olemasolev Nurme bp on mõeldud likvideerida ja liita uue bussipeatusega maanteel? 8) Asendiplaanil km 9,2-10,6. Lehmja bp juures olev tunnel on amortiseerunud, peame vajalikuks selle rekonstrueerimist nõuetele vastavaks ja kaasaegseks. 28.09.2021 e-kirjas on täpsustakse, et kui tunnel vastab endiselt 2014.a hinnangus toodule, võib piirduda hoolduse, koristuse ja kerge remondiga. 9) Asendiplaanil km 12-15,4. Palume KOV’i tolmuvaba kattena märgitud teed planeerida mustkattega (vähemalt 2.5 kordne pindamine). Sama ka teistel km lehtedel. 10) Asendipaanil km 15-17,8. Palume arvestada, et vald ei võta hallata teid mis on vajalikud juurdepääsuks Kiili elanikele kuna on ebamõistlik kulutada Rae maksumaksja vahendeid naabervalla teenuste pakkumiseks. Eeltoodust tulenevalt palume KOV omandisse määrata ainult sellised teed, mis on vajalikud tegelikkuses ol.ol KOV’i maksumaksja teenindamiseks. 11) Asendipaanil km 15-17,8. Kautjala bp likvideerimine. Kas peatuse likvideerimise planeerimisel on eelnevalt välja selgitatud, milline on Kautjala bussipeatuse kasutatavus? Võttes arvesse ka kohalike elanike 17.09.2021 pöördumist Transpordiameti poole (e-postilt [email protected]) peatuse likvideerimise plaaniga seoses, ei pea ka KOV õigeks ega ootuspäraseks Kautjala peatuse likvideerimist. Kohalikud elanikud on oma pöördumises välja toonud ka põhjendused, millega KOV nõustub. KOV’i jaoks on oluline, et ühistranspordi kättesaadavus planeeritavast muudatusest ei halveneks ja arvestataks kohalike elanike vajadustega. 28.09.2021 e-kirjaga esitati palve jätta arvestamata Rae VV 24.09.2021 kirja nr 6-6/7713-3 p 11 ja selle asemel võtta arvesse varasemalt Teamsi vahendusel toimunud koosolekul kokkulepitu. 12) Palume planeerida võimalikud bussipeatused teenindamaks juba praegu rajatavat Suusakeskust, mis hakkab olema nii Harjumaa kui ka teiste lähimaakondade tähtsusega vaba-aja-rekreatsiooni ja spordikeskus. 13) Asendiplaanil 19,5 – 20,8 km. Sillaotsa bp likvideerimine ja viimine Jüri-Vaida teele. Kas ümberkorralduse planeerimisel on koostöös Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega välja selgitatud, kas kõik seni teenindavad liinid õnnestub suunata Jüri-Vaida tee bp-sse? KOV’i jaoks on oluline, et ühistranspordi kättesaadavus planeeritavast muudatusest ei halveneks ja arvestataks kohalike elanike vajadustega

Põhjendus: 1) „Atmosfääriõhu kaitse seaduse“ (AÕKS) ja keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ mõttes on Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa maantee näol tegemist olemasoleva müraallikaga ning seda ümbritsevad müratundlikud alad on käsitletavad olemasolevate aladena, mistõttu kehtivad neil määruse nr 71 alusel müra piirväärtused. Transpordiamet lähtub müraolukordade hindamisel ja leevendusvajaduse määramisel kehtivatest normtasemetest. Teeprojekti mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 20003726) alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses olukorras eluhooneteni ulatuvad müratasemed vastavad KeM määrusega nr 71 kehtestatud liiklusmüra piirväärtustele. Näiteks Järve tee 8a // Reinu kinnisasjal (katastritunnus 65301:002:1269) on 110 km/h tingimustes päevane müratase 63 dB, öine 55 dB (120 km/h antud lõigul ei kehtestata). Mürauuringu alusel ei esine riigiteedega külgnevatel lõikudel müratundlike hoonete fassaadidel normtasemete ületamisi, mistõttu ei ole müraleevendusmeetmeid kavandatud. Perspektiivne olukord (20 aastat alates ehitusest) liiklussageduse kasvu tingimustes võib mürauuringu alusel tuua kaasa piiripealseid olukordi või normtasemete väikseid ületamisi. Arvestades, et teelõik kuulub Transpordiameti poolt koostatava strateegilise mürakaardi koosseisu ja selle olukorda hinnatakse AÕKS alusel iga viie aasta järel ning normtaseme ületuse korral kuuluvad olukorrad leevendamisele välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavas, siis käesolevalt ei ole leevendusmeetmete rakendamine põhjendatud ning see toimub reaalse vajaduse tekkimisel. 2) Transpordiamet kavandab üle-Eesti tüüpselt 2,5 m laiuseid jalgratta- ja jalgteid, kuid põhjendatud juhtudel, sh lõikudes, kus on ette näha suurt kergliiklustee kasutajaskonda, vajadusel ka laiemaid. Projekteerimistingimuste p 5.5.3 täiendatakse ja sõnastatakse: „Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel muu.“ 3) Transpordiamet kavandab valgustuse vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“, sinna alla kuuluvad kindlasti liiklussõlmed, uued rambid, jalakäijate tunnelid ja bussipeatused. Osaliselt ka kergliiklusteed, nt lõikudes, mis asuvad liiklussõlmedes ja bussipeatuste läheduses. Projekteerimise järgmistes etappides kaasatakse Rae Vallavalitsus, et vajadusel täpsustada lõigud, kuhu Transpordiamet valgustust ei kavanda, aga kus võib vajadus valla

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

4

hinnangul esineda. Nendes lõikudes valgustuse rajamises ja võimalikus kaasrahastamises lepitakse kokku eraldi. 4) Projekteerimistingimustega ei määrata ära kergliiklusteede tulevast omandit, see tuleb kokku leppida eraldi vastavas koostööleppes. Eskiislahenduses on toodud indikatiivne jaotus. 5) Eskiislahenduse alusel on ette näha vajadus vähemasti ühe olemasoleva müraseina ümberehituseks, uusi müraseinu ei ole kavandatud. Täpsed müraseina ümberehitusel kasutatavad materjalid otsustatakse põhiprojektis. Eeldatavalt olemasoleva seina ümberehitusel ei ole ettepanekut võimalik arvestada, kuna lähtutakse juba antud müraseina puhul kasutatud materjalidest. Täpselt selgub see siiski põhiprojekti faasis. 6) Tunneli ja bussipeatuse vahelise kergliiklustee paigutus on eskiislahenduses tingitud kõrguslikust aspektist, kergliiklustee peab tunnelist väljudes esmalt jõudma maapinnaga samale tasandile, seejärel ühendatakse bussipeatusega. 7) Põhimaantee ääres ei ole Nurme nimelist bussipeatust, ilmselt on silmas peetud Annuse peatust. Annuse peatust tänases asukohas ei ole võimalik mitmetel põhjustel säilitada (sh seoses Tallinna väikese ringtee projektlahendusega) ning selle asemel on kavandatud perspektiivse kergliiklustunneli piirkonda uus peatus, mis asendab Annuse ja Allika peatuseid ühendades need. 8) 2014. aastal on teostatud kõnealuse jalakäijate tunneli seisukorra hinnang, mis rajatise konstruktsiooni seisukorra ja kandevõime hindab heaks. Seega käsitleb Transpordiamet ettepanekut tunneli hooldusele, koristusele ja kergele remondile suunatuna ning võtab arvesse jooksva hoolduse kavandamisel. 9) Küsimus on terminoloogias. Terminil mustkate on kitsam tähendus kui terminil tolmuvaba kate, sh tolmuvaba katte all ei ole silmas peetud kruuskatet. Tolmuvaba katte all peab Transpordiamet silmas erinevaid kombinatsioone kattega teest, mille pealmise kihi moodustab tavaliselt pindamine või asfalteerimine. Tee konstruktsioon määratakse edasise projekteerimise käigus lähtuvalt perspektiivsest liiklussagedusest ja -koosseisust. Selguse huvides lisatakse seletuskirja täpsustus, mida on silmas peetud tolmuvaba katte all ning et sellega ei ole silmas peetud kruuskattega teed. 10) Arvamus võetakse teadmiseks. Projekteerimistingimustega ei määrata ära teede tulevast omandit, see tuleb edaspidi kokku leppida eraldi vastavas koostööleppes kas Rae või Kiili Vallavalitsusega. 11) Kautjala bussipeatusega seonduvat on arutatud Rae Vallavalitsuse esindajatega eskiislahenduse koostamise käigus töökoosolekutel ning tulenevalt 28.09.2021 Rae Vallavalitsuse töötaja Jana Suurthal e-kirjast käsitleb Transpordiamet 24.09.2021 kirjas esitatud ettepanekut kommunikatsioonihäirena. Detailselt on Kautjala bussipeatustega seonduvat avatud käesoleva dokumendi p 2.2.20. 12) Perspektiivne suusakeskus paikneb põhimaanteel asuvate Vana-Aaviku ja Kautjala bussipeatuste vahel. Suusakeskuse

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

5

juurdepääs on lahendatud Aaviku liiklussõlme kaudu ning ka kergliiklejate ühendus on mõeldud Aaviku liiklussõlme suunalt, kus asuvad Vana-Aaviku bussipeatused. 13) Eskiislahendus on läbi arutatud MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Transpordiameti ühistranspordi osakonnaga ning on jõutud ühisele arusaamale selles, et eskiislahenduse realiseerumisel vaadatakse üle maakonna ja kohalike liinide marsruudid ning võimalusel viiakse liine kõrvalmaanteele 11114 Jüri‒Vaida. Otsus: Võtta arvesse punktides 1 ja 8 esitatud ettepanekuid ning punktides 2, 5 ja 13 esitatut võtta arvesse osaliselt või edasise projekteerimise käigus võimalusel. Punktides 3, 4, 6, 7, 9, 10, 12 esitatu jätta arvestamata. Punktis 11 esitatut käsitleda kommunikatsioonihäirena.

2 Kiili Vallavalitsus Kiri 24.09.2021 nr 8-4/495- 2

Kiili Vallavalitsus olles tutvunud riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuv Peetri‒ Vaida lõigu projekteerimistingimuste eelnõuga leiab, et uue ühendustee rajamisel on kõige mõistlikum pakutud variantidest Variant B.

Põhjendus: Avalikustamise käigus laekunud tagasiside alusel otsustab Transpordiamet jätkata juurdepääsutee alternatiiviga A. Tagasiside juurdepääsutee alternatiivide A, B ja C kohta laekus üksikutelt maaomanikelt ning Kiili ja Rae Vallavalitsuselt. Otsustamisel sai määravaks asjaolu, et alternatiiv A kattub suures osas looduses juba olemas oleva teedevõrgustikuga, alternatiiv väldib lisaliikluse suunamist kitsale Mäe teele ning alternatiivi eelistab kohalik omavalitsus, mille territooriumil tee kulgema hakkab. Eskiislahendusse jäetakse alternatiiv A. Otsus: Jätta eeltoodud põhjusel ettepanek arvestamata.

3 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus

- Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

4 Maa-amet Kiri 16.09.2021nr 6- 3/21/13548-3

1) Projekti alas on järgmised riigi omandis olevad kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet:

 Järvetee kinnisasjale (tunnus 65301:001:4622) on näidatud perspektiivne trammitee.  Rae vallas Lehmja külas asuva Viaduktitee 4 kinnisasjale (tunnus 65301:001:4625) on projekteeritud tee ja kergtee. 3,49 ha suurusest Viadukti tee 4 kinnisasjast on ette nähtud ligikaudu 11 145 m² suurune äralõige. Projekteeritava riigitee omanikuks saab Transpordiamet ning kergtee omanikuks kohalik omavalitsus.  Projekteeritud kergtee ulatub Rae vallas Pildikülas asuva Kirsi tee 2a kinnisasja (tunnus 65301:001:4626) lääneserva. Projekti kohaselt on tegemist kohaliku omavalitsuse omandisse mineva kergteega.  Rae vallas Aaviku külas asuvale Tuule kinnisasjale (tunnus 65301:001:4513) on projekteeritud kergtee ja riigiteed. Äralõike ala hõlmab tervet kinnisasja. Projekteeritava riigitee omanikuks saab Transpordiamet ning kergtee omanikuks kohalik omavalitsus. Tuule tee kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile OÜ- le MOLTER Agro (leping nr 7-8/21/165 kehtivusega kuni 01.10.2026).

Põhjendus: 1) Punktis esitatud info võetakse teadmiseks. Teeotsa kinnisasjal (tunnus 65302:001:0088) muudetakse teerajatiste kavandamiseks vajalike äralõigete pindalaid (vähendatakse neid). Juurdepääs idapoolsele lahustükile lahendataks eskiislahendusega kavandatavalt uuelt teeosalt tingimusega, et mahasõit jääb kasutatavaks üksnes maatulundusmaa maakasutuse tarbeks (st mahasõidul ei toimu igapäevast liiklust, mahasõitu kasutatakse üksikutel kordadel aastas). Läänepoolsetele lahustükkidele on võimalik juurdepääs tagada olemasolevalt Trefi teelt.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

6

 Rae vallas Aaviku külas asuvale Teeveere kinnisasjale (tunnus 65302:001:0089) on projekteeritud riigitee (II etapp, tulevane omanik Transpordiamet). 3,11 ha suuruse kinnisasja lõunaosast on ette nähtud ligikaudu 13 195 m² suurune äralõike ala.  Rae vallas Aaviku külas asuvale Teeotsa kinnisasjale (tunnus 65302:001:0088) on projekteeritud riigitee. 4,66 ha suuruse kinnisasja idaosast on ette nähtud ligikaudu 34 380 m² suurune äralõige. Teeotsa kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile OÜ-le Põllutehnika (leping 7-8/20/831 kehtivusega kuni 01.10.2025). Projekteeritav tee läbib Teeotsa kinnisasja kolmes erinevas asukohas. Äralõike alasse on kaasatud ka teede vaheline suurem põllumaa ala. Kuna Teeotsa kinnisasjale säilib juurdepääs piirnevalt munitsipaalomandis olevalt Trefi teelt (tunnus 65301:001:3289), jääb Maa-ametile arusaamatuks põllumaale kavandatud teemaa vajadus. Võimaldamaks Teeotsa kinnisasja otstarbekat kasutust ka edaspidi, palume Transpordiametil kavandada äralõike ala vaid tee rajamiseks vajalikule alale või alale, millele pärast projekteeritava riigitee rajamist, puudub ligipääs.

2) Projekti alas on järgmised katastrisse kantud maaüksused, mille osas on maareform lõpule viimata:  Rae vallas Aaviku külas asuvat Ameerika põik L1 maaüksust (tunnus 65301:001:5672) läbib projekteeritav riigitee. Tegemist on maantee äärse maaribaga.  Rae vallas Veskitaguse külas asuvat 11114 Jüri-Vaida tee maaüksust (tunnus 65301:001:5484) läbib projekteeritav riigitee. Maaüksusel asub olemasolev tee. Maa-ameti reformimata maade rakenduse kohaselt on tegemist Transpordiameti eelvalikuga maaüksusega. Palume Rae Vallavalitsusel esitada Maa-ametile kohaliku omavalitsuse väljastatud allkirjastatud õiend nimetatud reformimata maa-alade osas esitatud maa erastamise ja/või tagastamise taotluste olemasolu või nende puudumise kohta ning selgitused taotluste lahendamise kohta. 3) Projekti töötsooni või selle lähedusse jääb 2 geodeetilise võrgu märki: tihendusvõrgu märk „Lepassaare- A“ nr 63-842-5341 (GPA ID 46801), mille kaitsevöönd on 3 m märgi tsentrist ja seinareeper nr 63-751-92004 (GPA ID 92418), mille kaitsevöönd on 0,5 m horisontaalsuunas ja 3,2 m vertikaalsuunas. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni-või mullatööde tegemine. Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgikaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“). Geodeetilised märgid nr 63-842-5341 ja 63-751-92004 tuleb võimalusel säilitada oma senises asukohas. Kui geodeetilisi märke ei ole võimalik praeguses asukohas säilitada tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärsete (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetiliste märkidega. Kui ehitustöid tehakse geodeetiliste märkide kaitsevööndis, tuleb tähistada looduses geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd ning kaitsta ehitustööde ajaks. Kui tööde käigus saab rikutud märgi tähistus (näiteks tunnuspost) tuleb see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kui töid teostatakse geodeetilise märgi kaitsevööndis, siis peale tööde lõpetamist on vaja teostada geodeetilise märgi kontrollmõõtmised. Enne geodeetilise märgi teisaldamist või kontrollmõõtmisi tuleb vastavalt geodeetiliste tööde korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). Tihendusvõrgu märkide teisaldamisel või sellega seonduvate ehitus-, mõõtmis-ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohaliku geodeetilise võrgu rajamise ja rekonstrueerimise juhendist“ (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Kohaliku-geodeetilise-vorgu-rajamise-ja-rekonstrueerimise- juhend.pdf?t=20180511112316), mõõtmismetoodika kirjeldus on sätestatud juhendi peatükis 6.1. Kõrgusvõrgu reeperite teisaldamisel ning sellega seonduvate ehitus-, mõõtmis-ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda geodeetiliste tööde korra § 5 lõikes 5 sätestatust ja „Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendist“

2) Punktis esitatud info võetakse teadmiseks. 3) Punktis esitatud info võetakse teadmiseks ja

projekteerimisel arvesse, info geodeetiliste märkide asukohtadest ja kaitsekorrast kantakse projekti seletuskirja. „Lepassaare-A“ nr 63-842-5341 (GPA ID 46801) ei jää projektalasse.

4) Rail Baltic Eesti AS on kaasatud käesolevasse projekteerimistingimuste menetlusse ja on esitanud arvamuse. 5) Punktis esitatu võetakse teadmiseks. 6) Punktis toodu võetakse teadmiseks ning põhiprojekt(id) esitatakse Maa-ametile seisukoha andmiseks. Otsus: Eskiislahendust on täpsustatud punktis 1 toodu osas. Punktides 2-6 esitatud info võtta teadmiseks, sh esitada põhiprojekt(id) Maa-ametile seisukoha andmiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

7

(https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Riikliku-korgusvorgu-juhend_2006.pdf?t=20180511112319). RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetilise töö aruanne pärast kontrollmõõtmisi või teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse teostatud mõõtmis-ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist. Projekti töötsooni jääb 8 kohaliku geodeetilise võrgu märki: nr 63-842-12038 (GPA ID 223590), nr 63-842-12588 (GPA ID 228272), nr 63-842-802 (GPA ID 46837), nr 63-842-7998 (GPA ID 46816), nr 63-842-3663 (GPA ID 46783), nr 63-753-10102 (GPA ID 228637), nr 63-752-310 (GPA ID 226160) ja nr 63-752-10 (GPA ID 42696). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3meetrit märgi tsentrist. Palume koostöös kohaliku omavalitsusega täiendada seletuskirja nimetatud kohaliku geodeetilise võrgu märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamise või kõrvaldamise menetluse osas. 4) Projekteeritav ala kattub Rail Balticu raudteetrassiga. Palume kooskõlastada projekteeritud lahendus OÜ- ga Rail Baltic Estonia. 5) Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Asendiplaani kohaselt kattuvad uued või pikendatavad kohalikud tolmuvaba kattega teed osaliselt Kurna turbamaardla (registrikaart nr 543) hästilagunenud tubra passiivse reservvaru 5.plokiga ning aktiivse reservvaru 3.plokiga. Maardlaga kattuvas osas asub projekteeritav ala olemasolevate kraavide läheduses, jäädes lisaks suures osas ka olemasolevatele teedele. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust arvata, et projekteerimistingimuste eelnõus ning Novarc Group AS koostatud eskiisprojektis „Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 lõigu eskiisprojekt“ (töö nr 1557) kirjeldatud tööd halvendaksid maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Ehitustööde käigus palume arvestada MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ toodud nõuetega. Maa-amet lubab maardlaga kattuval alal Harju maakonnas Rae vallas teostada projekteerimistingimuste eelnõus ning Novarc Group AS koostatud projektis „Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 6,8-20,0 lõigu eskiisprojekt“ (töö nr 1557) kirjeldatud töid. 6) Palume edastada valminud põhiprojekt Maa-ametile seisukoha andmiseks. Kuivõrd projekteeritud teede rajamiseks kavandatud äralõigete ala eeldab muuhulgas ka põllumajanduslikul eesmärgil rendile antud kinnisasjade osas rendilepingute muutmist, palume teavitada Maa-ametit äralõigete lõpliku ala suurusest esimesel võimalusel. Juhime tähelepanu, et tee ehitamisega ei saa alustada enne, kui projektis näidatud äralõikeala on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud. Tulenevalt eelnevast ei nõustu Maa-amet enne äralõigete üle andmist tee ehitamiseks ehitusloa andmisega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

8

5 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (edaspidi ELASA) E-kiri 28.08.2021

Projekti alasse jäävad ELA SA sidevõrgu objektid ELA085 ja ELA094 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu. Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see ELA SA haldusega.

Otsus: Taotleda ELASA halduselt tehnilised tingimused ja projekt kooskõlastada ELASA haldusega.

6 Adven Eesti AS - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

7 AS Elveso Kiri 17.09.2021 nr 4-7/2033-1

1.1. Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada kuni toimiva eelvooluni vastavalt ÜVK arengukavale 1.2. Teemaalt sademevee ärajuhtimise lahenduse koostamisel välistada keskkonna saastamise risk. 1.3. Kõik olemasolevad maaparandussüsteemid peavad jääma toimima. 1.4. Teed ja kergliiklusteed võimalusel mitte projekteerida olemasolevate ÜVK rajatiste kaitsevööndisse. 1.5. Kõik olemasolevad kaevud, siibrid, mis jäävad projekteeritud tee alla, projekteerida ümbertõstetavateks tee kõrvale transpordimaa serva rohealale. 1.6. AS ELVESO tehnilised üldnõuded projekteerimisele ja ehitamisele leiab meie kodulehelt: http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/. 1.7. Vastuolude esinemisel AS ELVESO tehniliste üldnõuetele ja AS ELVESO poolt väljastatud eelnõu arvamuse vahel lähtutakse AS ELVESO arvamusest. 1.8. Projekt kooskõlastada AS-ga ELVESO enne ehitusloa taotlemist. 1.9. Tehnilised tingimused kehtivad kuni tehniliste tingimuste väljastamise aluseks olnud asjaolude muutumiseni (sh, näiteks, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava muutmine, piirkonna ÜVK lahenduste põhimõtteline muutmine ÜVK arendustegevuse käigus, üldplaneeringu muutmine jms ), maksimaalselt üks aasta väljastamisest.

Otsus: Arvestada projekteerimise käigus AS Elveso tehniliste tingimustega (kiri 17.09.2021 nr 4-7/2033-1). Esitada projekt enne ehitusloa menetlust kooskõlastamiseks.

8 AS Gaasivõrk - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

9 OÜ Elektrilevi -

10 Elisa Eesti AS -

11 Elering AS e-kiri 21.09.2021

Elering AS poolsed tehnilised tingimused nr 12-9/2021/437 projekti koostamiseks edastatud e-kirjaga 21.09.2021.

Otsus: Arvestada projekteerimise käigus Elering AS tehniliste tingimustega nr 12-9/2021/437 (21.09.2021).

12 OÜ Rail Baltic Estonia Kiri 17.09.2021 nr KV2021-203

Saatsite meile 25.08.2021 kaasamismenetluse raames e-posti teel arvamuse avaldamiseks riigitee nr 2 Tallinn‒ Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3–20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekteerimistingimuste eelnõu. OÜ Rail Baltic Estonia poolsed märkused kõnealuse projekteerimistingimuste eelnõu kohta on alljärgnevad: 1) 13.02.2018 kehtestati riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, millega määrati ligi 350 m laiune trassikoridor koos teede ristumisteks vajalike aladega Rail Baltica (RB) raudtee rajamiseks. RB Harju maakonnaplaneeringu koridoris sätestatud piirangud, sh maakasutustingimused kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Lõplik raudtee paiknemine ning tehniline lahendus selguvad ehitusloa menetluse raames. Eeldatav ehitusloa väljastamise aeg antud lõigus on 2022. aasta teises pooles. 2) Joonistele peab olema kantud punktis 1 nimetatud maakonnaplaneeringu järgne trassikoridor ning kaasnevalt tuleb projekteerimisel arvestada Rail Baltica projektiga ja maakonnaplaneeringust tulenevate tingimustega. 3) Enne projektlahenduse väljatöötamist tuleb taotleda Rail Baltic Estonia OÜ-lt tehnilised tingimused. 4) Enne ehitustegevuse algust tuleb projekt Rail Baltic Estonia OÜ-ga kooskõlastada.

Otsus: Arvestada projekteerimise käigus OÜ Rail Baltic Estonia 17.09.2021 kirja KV2021-203 tingimustega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

9

13 Telia Eesti AS - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

14 Patika küla elanik J.H. (Selgituse küsimine) Sain Teie käest 26.08.2021 vastuse, milles selgitasite Mõisaküla, Kiili vald sissesõidu tee muudatusi. Esmalt selgitasite, et ”Projekteerimistingimuste menetlusse oleme menetlusosalistena kaasanud kõik vahetult projekteeritud teelahendusest puudutatud kinnistud (nt kellelt on vaja maavõõrandust, kelle kinnistult likvideeritakse juurdepääs või kavandatakse mõni teelahendus) ning lisaks kõik piirinaabriks olevad kinnistud. Ka Oja tee taga asuva asumi, keda ristmiku sulgemine vahetult puudutab (kuigi nad ei ole piirinaabrid). Sellise aluse kaasatavate ringi määratlemiseks annab Ehitusseadustik. Igakordselt katsume leida optimaalse kaasatute ringi ja mitte koormata oma teadetega inimesi, keda see info ei puuduta. Selgitan, et kui tunnete teema vastu huvi ja leiate, et Teil on puutumus, võtame kindlasti Teie arvamuse menetluse käigus vastu ja kaalume Teie esitatavaid ettepanekuid.”

1. Olles tutvunud PT kaaskirjaga väljastatakse 7 aasta kehtivusega projekt, eesmärgiga olemasoleva 2+2 sõidurajaga maantee ümberehitus liiklusohutuse taseme tõstmiseks. Sealhulgas perspektiivse Aaviku liiklussõlme kavandamine. Palun täpsustage, mille ehitusseadustiku alusel soovitakse PT väljastada olemasoleva avaliku kasutatava riigitee rekonstrueerimiseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel? Antud PT eelnõu ja kavandatav tegebvus ei arvesta Rae valla üldplaneeringu põhimõtteid, mille tõttu ei ole võimalik PT andmise raames üldplaneeringut muuta. Planeerimisseadus sätestab üheselt, et maakonnaplaneeringut või üldplaneeringu muutmine on võimalik vaid läbi detailplaneeringu ning PT abil sellise menetluse läbi viimine ei ole võimlik. Eeltoodust tulenevalt leian, et kõik Mäe tee elanikud on vastava planeeringu huvitatud isikud. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et Mäe tee on ehitatud ning korrastatud Mäe tee elanike vahenditest ning olnud eratee ning hilisemalt Patika silla ehituse käigus tee vallale antud, kuivõrd toimus Tartu mnt-lt mahapööramine ajutiselt läbi Mäe tee.

2. Teiseks selgitasite, et “Rae vald on eskiislahendusest teadlik, oleme eskiisi väljatöötamise käigus korraldanud mitmeid töökoosolekuid. Vald on huvitatud, et rajame ristmiku sulgemise korral alternatiivse juurdepääsutee. Oleme kaalunud ka juurdepääsutee ühendamist Tallinna poole, Trefi teele, aga see ei osutu mitmel põhjusel sobilikuks (puudub jalakäijatele mõistliku pikkusega ühendus bussipeatustesse, Tallinna suunas liikumiseks oleks vaja sõita ikkagi kõigepealt mitu kilomeetrit tagasi Patika sõlme), mistõttu on põhjendatud rajada juurdepääsutee just Patika sõlmeni. Sellesisulise soovi on Oja tee piirkonna elanikud tegelikult rohkem kui aasta tagasi toonasele Maanteeametile ka väljendanud.” Palume selgitada, mis on antud töökoosolekute raames olnud Rae valla ettepanekud ning millised on põhjused olnud, et antud koosolekutele ei ole kaasatud kohalikke elanikke ning huvitatud isikuid? 3. Täiendavalt soovime selgitada, et kaasiku teel asub 9 elamumaa kinnistut, millest nelja osas käib ka hetkel arendustegevus. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kuidas sai Kiili vald anda välja ehitusõigused kinnistutele, kui ei ole lahendatud juurdepääsu probleemid. Antud asjaolu, et Mäe teed peavad hakkama läbima 9 kinnistu elanikud, lisaks ehitustransport, tõuseb Mäe tee koormus oluliselt, arvestades asjaoluga, et igapäevaseks kasutamisks on hetkel Mäe tee kasutuses 14 kinnistu elaniku poolt. Eeltoodust tulenevalt ei saa kuidagi väita, et liikluskoormus Mäe teel oluliselt ei suurene, kui sisuliselt hakkaks igapäevaselt läbima sama teed ligemale kaks korda rohkem isikuid. Eeltoodust tulenevalt kuivõrd tõuseks antud planeeringu tõttu oluliselt ka liikluskoormus Mäe teel on vajalik Mäe tee elanike kaasamine antud projekti.

Selgitused: 1. Riigitee projekteerimistingimused antakse EhS § § 99

lõigete 1 ja 2 alusel hajaasustusalas. Rae valla kehtiv üldplaneering kajastab perspektiivset Aaviku sõlme.

2. Teelõik, millele eskiislahendus on koostatud ning mille raames erinevaid paikseid alternatiive kaalutud, on pikk. Konkreetselt Oja tee asumi piirkonda kavandatavat teelahendust puudutavana on Rae Vallavalitsuse poolne ettepanek olnud ühendada Oja tee asum Trefi teega, mida arutati ja kaaluti. Trajektoorist loobuti, kuna kergliiklejale kujuneks teekond bussipeatusse oluliselt pikemaks kui teekond Patika sõlme. Samuti tuleks sõidukijuhil Oja tee asumist Tallinna saamiseks sõita Trefi teeni, pöörata põhimaanteel Patika suunas, sõita Patika liiklussõlmeni, kus teha tagasipööre võtta suund Tallinna suunas. Transpordiamet ei hinda antud lahendust kasutajasõbralikuks, mistõttu oli eskiislahenduses välja pakutud kolm lühemat ja otsemat juurdepääsutee trajektoori Patika sõlme. Teeprojekti ei saa koostada rahvakoosoleku vormis. Teedeinsener töötab nõudeid, kehtivaid piiranguid ja tehnilisi norme arvestades välja teelahenduse eskiisi esmase versiooni, misjärel seda arutatakse seotud ametkondadega ja omavalitsustega (antud juhul näiteks Rae Vallavalitsusega ja MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus), viiakse sisse muudatusi-täpsustusi ning seejärel toimub maaomanike ja avalikkuse kaasamine ja tagasisidestamine läbi projekteerimistingimuste menetluse. Peale seda tehakse eskiisis vajadusel täiendavad muudatused/täpsustused ja selle alusel jätkub detailne projekteerimine. Eelprojekti/ põhiprojekti faasis toimub krundijaotuskavade koostamine ning kooskõlastamine maaomanikega.

3. Kiili vallas toimuvat elamuehitust puudutavates küsimustes ei ole Transpordiamet kohane adressaat vastama. Need küsimused tuleb suunata ehitusõiguse andjale.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

10

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk nr

Tee km

Kinnisasja nimi ja katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Km 7- 8

Undiaugu 65301:002:0172 M. K.

(Selgituse küsimine) Tekkis paar küsimust antud planeeringu ja meie krundi kasutamise osas - me oleme esialgse lubaduse andnud, et mõistlikel tingimustel oleme nõus tunneli ehitusega ja meie krundilt tüki müümisega, kuid nüüd tuleb väikese üllatusena ajutine tee läbi hoovi ja kreegiaia. Kas või kuidas on võimalik antud lahenduse ajalist aega võimalik teada saada?

Selgitused: Ajutine tee on vajalik üksnes juhul kui kõrval asuva arenduse teedevõrgustik ei ole tunneli rajamise ajaks välja ehitatud. Seda põhjusel, et kui kergliiklustunnelit hakatakse kasutama, siis inimestel on sellel teeküljel vaja jõuda mõne olemasoleva teeni tunnelist paremal või vasakul suunal ning ei saa jätta seda ühendust täiesti lahendamata. Ajutine nn kollane tee markeerib täna olemasolevat juurdepääsuteed ja tunneli poolses osas jätkub heinamaal (tehes tunneli suudme ümber kaare). Juhul kui seda ühendust on vaja rajada, siis projekteerimise käigus kavandatakse tee ja aia (õueala) vahele aed privaatsuse säilitamiseks (juhul kui maaomanikud samuti seda soovivad). Maaomanik kaasatakse projektlahenduse koostamise käigus. Praegu ei ole konkreetselt teada, millal järgmisesse projekteerimisfaasi jõutakse. Tegemist pikalt ette vaatava plaaniga, mis on esimese sammuna vajalik seotud osapooltele tutvustada ja avalikustada ning misjärel hakatakse (lõikude kaupa) määrama rahastust ning realiseerimisaega.

2 Km 7- 8

Krati tee 8 65301:001:2777 Krati tee 10 65301:001:2778

Käesolev vastus on Cold Trade OÜ esialgne arvamus Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒ Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekteerimistingimuste eelnõu kohta. Cold Trade OÜ peab võimalikuks, et soovib oma arvamust täiendada arvestades käesolevas arvamuses püstitatud küsimustele saadavaid Tranpordiameti vastuseid. 1.Transpordiamet teatas Cold Trade OÜ-le tema kaasamisest Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekteerimistingimuste menetlusse, kuna Cold Trade OÜ on kinnistu Krati tee 8 omanik ja Krati tee 8 kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. 2. 25.08.2021.a teatele lisatud projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt on eraomandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse riigitee või selle koosseisu kuuluvad teed ja rajatised ja millest on eeldatavalt vaja maavõõrandust, tähistatud eskiisjoonistel. 3. Olles tutvunud projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisjoonisele Krati tee 8 kinnistuga seoses märgitud planeeritava lahendusega, ning Transpordiameti projektijuht Elle Tamme 15.09.2021.a elektronkirjas antud selgitustega vastuseks Krati tee 8 (kaas)omaniku Cold Trade OÜ küsimustele, peab Cold Trade OÜ oluliseks saada täiendavat teavet. Kuna Cold Trade OÜ-l puudub teede planeerimise alane pädevus, peab ta enne talle kuuluva maa võõranduse kavatsuse osas lõpliku seisukoha andmist vajalikuks saada täiendavaid selgitusi kavandatud maavõõranduse, sh selle mahu, põhjenduste kohta. 4. Elle Tamme selgituste kohaselt on Krati tee 8 kinnisasja piirkonda kavandatud perspektiivne põhimaanteega ristuv kergliiklustunnel (või viadukt). Selle rajamiseks ja ühtlasi tunnelini/viaduktini viiva kergliiklustee rajamiseks on vajalik maavõõrandus Krati tee 8 kinnisasjast.

Põhjendus: Krati tee 8 kinnisasja piirkonda on eskiislahendusega kavandatud perspektiivne põhimaanteega ristuv kergliiklustunnel. Selle rajamiseks ja ühtlasi tunnelini viiva kergliiklustee rajamiseks on vajalik maavõõrandus Krati tee 8 kinnisasjast, mis asub kavandatava rajatise vahetus läheduses. Perspektiivne tunneli ruumivajadus on suurem kui mahutab riigitee alune teemaa, samuti ulatuvad eramaadele tunneli seotud kergliiklustee ühendused ja kergliiklustee hargnemine bussipeatustesse. Kuivõrd I klassi teele vastaval põhimaanteel ei ole lubatud teeületused samas tasandis, on tunneli vajadus otseselt seotud põhimaantee bussipeatustega. Kavandatava tunnel juurde on kavandatud bussipeatused (Annuse ja Allika peatuste liitmisel tekkiv uus peatus), millega seotud teeületus on sellega viidud eritasandiliseks. Tunneli ja bussipeatuste asukoht on kooskõlas Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga ning võimaldab Järveküla kooli ja ka Spot of Tallinnaga seotud kergliiklejatele ohutu pääsu teisele poole põhimaanteed (ühendus Rae külaga). Olemasolev asustus ei võimalda tunnelit rajada igale poole, samuti ei ole mõni asukoht tehniliselt ja majanduslikul otstarbekas või teostatav (nt analüüsiti tunneli kavandamise võimalusi Reti tee otsa, kus olemasoleva hoonestuse tõttu ei õnnestu tagada nõutud kaldeid ja vältida suuremahulisi ümberehitusi, sh müraseina ümberehitust). Eskiislahendusele on helesinise täiteta tingmärgiga kantud perspektiivset planeeringutest tulenevat teedevõrgustikku, mida eskiisiga ei kavandata ja mis on kajastatud illustratiivsel eesmärgil, et näidata eskiislahenduse sidumist ja kooskõla naaberalade perspektiivsete arendustega. Eskiislahenduse tasandil on võõrandatavate alade piirid ja pindalad esialgsed, need selguvad täpselt peale krundijaotuskava koostamist järgmises projekteerimisetapis. Avalikustamisele suunatud eskiislahenduses näidatud maavõõranduse vajadus arvestas nii

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

11

5. Eskiisilt on nähtav, et Krati tee 8 kinnisasja ületav kergliiklustee planeeritakse viisil, et see hakkaks kulgema Krati tee 8 maal alates Reti põik tee pöördest uue teena diagonaalselt ja hargnevalt üle kogu kinnisaja ja suubuks teisel pool põhimaanteed alles planeeritavale kergliiklusteele.

6.Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt on kavas ühendada lähestikku asuvad peatused (Annuse km 7,4 ja Allika km 8,2), vastavalt eskiisjoonisel näidatule, sh kavandades ka eritasandilise teeületusvõimaluse. Ehkki eskiisist ei nähtu selgelt, et Krati tee 8 piirkonda kavandatakse just seda ühendatud peatust, võib seda eeldada. 7. Kergliiklustee ja viadukti/tunneli sel viisil planeerimise põhjendused ei ole Krati tee 8 omanikule arusaadavad. Kavandatav maavõõrandus hõlmab arvestatavat osa kogu Krati tee 8 kinnisasjast ning ka nii suures ulatuses planeeritava maavõõranduse maht ei ole hetkel kinnisasja omanikule mõistetavad. Krati tee 8 kinnistu asub piirkonnas, mida Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 2030+ (01. september 20191) märgib kui Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee ääres asuv ulatuslik äripiirkond peamiselt väiksemate ladude ja „stock-office“ tüüpi hoonestusega, mis sobib mürarikkamasse keskkonda. Kergliiklusteede ja põhimaanteega ristuva kergliiklustunneli (või viadukti) asukoht peaks vastama piirkonna reaalsetele olemasolevatele ja perspektiivis oluliseks peetavatele liiklusvajadustele. On ebaselge, milliste vajaduste rahuldamiseks on kavandatud kergliiklusteed just Krati tee 8 kinnistut lõikama ja on kavandatud tunnel või viadukt just asukohta, kus mõlemal pool põhimaanteed puuduvad kergliiklusteed ja ka vahetu elamupiirkond. Selliselt suunaks kergliiklustee jalakäijad ning ratturid neile tegelikult huvipakkuva trassi (kodu-kool-sport) asemel hoopis ärihoonestuse vahele ja väga lähedalt mööda eramute õuealadest. 9. Eeltoodust tulenevalt palume selgitada: - miks on valitud Krati tee 8 piirkonnas kergliiklustunneli (või viadukti) asukohaks just eskiisile märgitud asukoht, kus ei asu käesoleval ajal kergliiklusteid kummalgi pool põhimaanteed; - miks ei või kergliiklustee tunneli/viaduktini paikneda Krati tee 8 kinnisasja piirilähedasel alal (Reti tee põik pikendusest otse või sellest lõunapoolsemalt põhimaantee suunas, kus puudub elumaja ja selle hooviala), vaid peab seda diagonaalselt lõikama; - miks on vajalik kergliiklustee täiendav hargnemine Krati tee 8 kinnisasja maal, mis suurendab selgelt kavandatava maavõõranduse mahtu; - millega on põhjendatud Krati tee 8 kinnistust kogu põhimaanteega piirneva laia ala võõrandamise kavatsus, ehkki Krati tee 8 kinnistu põhjapoolset osa kavandatav kergliiklustee kuidagi ei haara, - kas planeeritava võõranduse tulemusel jääks Krati tee 8 omanikule kaks lahustükki või hõlmaks võõrandus kogu Reti teest lõuna poole jäävat osa (Krati tee 8 kinnistu paikneb esimese eskiisijoonise paremas servas ja eskiis ei kata kogu kinnistut, seega jääb Krati tee 8 kinnisasja kogu planeeritud maavõõranduse maht ebaselgeks).

tunneli kui viadukti rajamiseks vajaliku maa-alaga. Skeem viaduktilahenduste tööversioonist:

Praeguseks hetkeks on toimunud rajatise eelvalik tunneli ja viadukti vahel, mille tulemusena jätkatakse tunneli kavandamist. Seega saab öelda, et viadukti alternatiivide rajamisest on loobutud ning korrigeeritud eskiislahenduses on võõrandatava ala pindala Krati tee 8 kinnisasjast selle tõttu vähenenud. Tunneli asukoht vastab Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule ning seotakse mõlemal pool teed kergliiklusvõrgustikega. Tunneli nihutamine Nurme tee ristmiku piirkonda ei ole põhjendatud. Nurme tee ristmik põhimaanteega likvideeritakse. Sinna piirkonda ulatuvad mõlemal teeküljel Tallinna väikese ringtee aeglustus- ja kiirendusrajad, mis omakorda on käesolevas eskiislahenduses kokku sobitatud bussitasku kiiludega selliselt, et bussitasku elemendid kiirendusradadega ei kattu. Tunneli nihutamise korral kaugeneks bussipeatus (kuna peatuse asukohta ei saa Tallinna väikese ringtee tõttu Tallinna poole nihutada) teeületusvõimalusest märkimisväärselt. Kinnisasjast maa omandamine toimub järgmises projekteerimisfaasis peale seda kui on valminud krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele (käesoleval ajal reguleerib omandamist kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus KAHOS), riigile omandatav maa-ala kompenseeritakse maaomanikule hüvitusväärtuse alusel ning protsess viiakse läbi maaomanikuga läbirääkimiste teel. Hindamisel võetakse aluseks maaomandi jagamise eelne seis ja jagamise eelse maa potentsiaal läbi ühe suure maatüki, sh arvestades kehtivaid planeeringuid. Käesoleval hetkel on Maa-ameti andmetel Krati tee 8 kinnisasja sihtotstarve elamumaa 100%. Kinnisasi asub kehtiva detailplaneeringuga alal. Kükita kinnistu ja Undiaugu kinnistu maatüki II detailplaneeringu kohaselt ( DP0297 kehtestatud Rae Vallavalitsuse korraldusega 30/10/2007) vastab Krati tee 8-le krunt positsiooniga 4, mille sihtostarve on detailplaneeringus määratud EE 100% (elamumaa).

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

12

10. Cold Trade OÜ soovib saada teavet ka kõigi kergliiklustunneli/viadukti ja sellele juurdepääsutee kaalutud teiste võimalike alternatiivide kohta. 11. Krati tee 8 kinnisasja lähipiirkonnas asub populaarne spordikeskus Spot of Tallinn. Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuringus (Hendrikson ja Ko OÜ, 20182) on märgitud, et valla üldplaneeringu käigus on oluline luua turvaline ühendus Rae külast Järveküla kooli/Spot of Tallinn’asse kui olulisse tõmbepunkti. Osundatud on, et „Turvaline otsetee (sh ka rattateega) võimaldab Rae küla lastele ka iseseisvamat liikumist (sõltumatust vanematest või ühistranspordist).“ Kui Krati tee 8 kinnistule planeeritavad kergliiklusteed on kavandatud arvestades just selle märgitud ühenduse vajadust, võiks Cold Trade OÜ arvates olla loogiline pigem tunneli (või viadukti) rajamine Spot of Tallinnale võimalikult lähedasse kohta. Just spordikeskuse juures on ka olemas täpselt sama kaugele põhimaantee suunas kulgev teelõik kui seda pakub Reti tee. Põhimaanteeni ulatuv katastriüksus 65301:001:3426 paikneb kohakuti üle põhimaantee oleva Nurme teega, mis ristub omakorda juba olemasoleva vahe teega ning võimaldaks samuti põhimaantee ületamise probleem lahendamist, seejuures ilma elamumaa sihtotstarbega maast suure võõranduseta. 12.Enne vastusteta nimetatud küsimustele ei saa Cold Trade OÜ kahjuks kujundada oma lõplikku seisukohta maavõõranduse ettepaneku osas. Hetkel Cold Trade OÜ maa võõrandamiseks nõusolekut anda ei saa, kuid ei soovi sellest võimalusest ka keelduda. Seoses maa võõrandamise hinnaga peab Cold Trade OÜ oluliseks, et maa võõrandamise korral vastaks maa omandiõiguse kaotuse eest makstav kompensatsioon maa võõrandamiskokkuleppe sõlmimise aegsele tavalisele väärtusele. Samuti soovib Cold Trade OÜ nende kulude hüvitamist, mis tekivad olulise maaosa kaotuse tõttu maatüki uue planeerimise vajadusega. Cold Trade OÜ vajab planeeringuga seotud kulude suuruse väljaselgitamiseks täiendavat aega, kuid on ilmne, et ilma uue planeerimiseta ei ole omanikul selgust talle alles jääva maaosa kasutamise võimaluste kohta ja sellised kulud on seotud otseselt maa võõrandamisega. Samuti on põhjendatud vajalike õigusabikulude hüvitamine, mida Krati tee 8 omanik seoses tema kaasamisega haldusmenetlusse kannab. Cold Trade OÜ soovib, et nii kinnistu väärtuse langemine kui muud kulud hüvitatakse koheselt võõrandamiskokkuleppe sõlmimise ajal.

Eraomandis säilivale maaosale detailplaneeringu koostamisega seotud kultusi Transpordiamet ei hüvita. Maaüksusest osa võõrandamine riigitee transpordimaaks eraomandis säilivale kinnistuosale detailplaneeringu koostamise kohustust kaasa ei too, mistõttu puudub Transpordiametil seos detailplaneeringu koostamiseks kantavate kuludega. Samuti ei kompenseeri Transpordiamet õigusabi kulusid, mida omanik on vabal tahtel kandnud seoses projekteerimistingimuste menetlusse kaasamisega. Kinnistu väärtuse võimalikku vähenemist selgitatakse maa hindamise käigus, kui algatatakse kinnistuosa võõrandamise menetlus. Otsus: Lugeda selgitused antuks ning jätta ettepanekus esitatud arvamused tunneli/viadukti nihutamise ning kulutuste kompenseerimise osas arvestamata.

3 Km 8- 9

Järve tee 16 65301:001:0138 A. A.

1.Palun edasisel projekteerimisel arvestada vajadusega tõsta müratõkete efektiivsust. Aastal 2014 tellisime mürauuringu, millest selgus et liikusmüra tase minule kuuluval kinnistul Järve tee 16 Assaku alevik ei vasta normidele. 2. T-kujulisel ristmikul mis asub Järve tee 16 kõrval regulaarselt toimuvad ohtlikud olukorrad, ning autojuhid vajutavad signaali, et vältida kokkupõrget. See ka tekitab müra. Ma arvan, et olukorda võiks lahendada ringliiklusega ristmik. 3. Künnis mis asub Järve tee 16 maja ees (Riigimaanteele 11330 Järveküla-Jüri km 5,34) rahustab kiirust, kuid samal ajal tekitab müra ja vibratsiooni. Ma palun eemaldada künnist. Kui rajada punktis 2 mainitud ringliiklusega ristmik, see võib rahustada kiirust künnise asemel.

Põhjendus: 1. Teeprojekti mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 20003726) alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses olukorras eluhooneteni ulatuvad müratasemed vastavad KeM määrusega nr 71 kehtestatud liiklusmüra piirväärtustele. Järve tee 16 kinnisasjal (katastritunnus 65301:001:0138 ) on 110 km/h tingimustes päevane müratase kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri poolses küljes 62 dB, öine 54 dB ning põhimaantee poolses küljes 61 dB ja 53 dB (120 km/h antud lõigul ei kehtestata). Seega mürauuringu alusel ei esine riigiteedega külgnevatel lõikudel müratundlike hoonete fassaadidel normtasemete ületamisi, mistõttu ei ole müraleevendusmeetmeid kavandatud. Perspektiivne olukord (20 aastat alates ehitusest) liiklussageduse kasvu tingimustes mürauuringu alusel antud kinnistul normtasemete ületamisi tuua ei tohiks, kuid arvestades, et teelõik kuulub Transpordiameti poolt koostatava strateegilise mürakaardi koosseisu, hinnatakse selle olukorda Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel iga viie aasta järel. Normtaseme ületuse korral kuuluvad olukorrad leevendamisele välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavas. 2. ja 3. Ettepaneku punktides 2 ja 3 käsitletud ristmikuala ei kuulu eskiisprojekti töömahtudesse ning käesolev projekteerimistingimuste menetlus seda ei puuduta. Järve tee 16 kinnisasja vahetus läheduses on koostamisel Assaku aleviku Vana-Kongo ja Vana- Tartu mnt 80 detailplaneering, mille eskiislahenduse kohaselt on kavandatud riigiteede 11330 Järveküla‒Jüri ning Assaku ühendustee ristmiku ümberehitus ringristmikuks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

13

Seega vaadeldakse ettepanekus käsitletud riigitee ristmikku ja kavandatakse sinna perspektiivne lahendus eelnimetatud detailplaneeringulahenduse väljatöötamise käigus. Otsus: Jätta ettepanekud eeltoodud põhjustel arvestamata.

4 Km 9- 10

Künka tee 5a 65301:002:0335 E. V.

Kindlasti ei ole ma nõus heauskselt loovutama kõrge emotsionaalse väärtuse (see maa on juba mitu põlvkonda kuulunud minu esivanematele ja plaanis oli seda elamiseks kasutada minu poegadel) ning 9 km Viru platsist olev maa on kindlasti ka väga väärtuslik elu- ja ärimaaks. Seoses aastaid tagasi ehitatud müratõkkega võtsite ära võimaluse sõita kinnistult välja Tartu maanteele. Praegu piirneb kinnistu Tartu maanteega ja teistest külgedest on ümbritsetud eramaadega. Kõigepealt sooviks lahendust, mis lubaks tagasi saada probleemivabalt väljapääsu oma kinnistult. Kas oleks võimalik taastada tee Päästeameti kõrvalt? Loodan, et ehitatav tee ei tekita põliselanikele järjekordset probleemi elus hakkama saamiseks.

Põhjendused: Künka tee 5a kinnistule ei ole eskiislahendusega tegevusi kavandatud ega ole teada maavõõranduse vajadust. Antud kinnistu kõrval asub olemasolev mürasein, seda on kavandatud teatud määral ümber ehitada seoses vajadusega pikendada seina ees asuvat põhimaantee aeglustusrada. See tegevus toimub riigitee alusel maal, teemaad on esialgsel hinnangul selleks piisavalt. Eskiisjoonisel Künka tee 5a kinnistuga kattuvalt on informatiivsel eesmärgil kujutatud Rae valla üldplaneeringuga kavandatav perspektiivne trammikoridor, mis on eskiisjoonistel kajastatud üksnes lahenduste kokkusobivuse huvides illustratiivselt. Transpordiamet trammiteed ei kavanda ja käesolev menetlus seda ei puuduta. Uut mahasõitu (ega endist) põhimaanteele rajada ei saa, seda ei võimalda kehtivad maanteede projekteerimisnormid (majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“), mille kohaselt antud teel selle funktsiooni (põhimaantee), liiklussagedust ning kiirusrežiimi arvestades samatasandilised ristumised ei ole lubatud. Otsus: Jätta arvamus arvestamata.

5 Km 9- 10

Rukki tee L1 65301:001:2886

Palume kaaluda meie ettepanekut mahasõidu lisamisega:

Põhjendus: Skeemil näidatud asukohas puudub põhimaanteel ristumiskoht, tegemist oleks uue ristumiskoha rajamisega. Vastavalt majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisale „Maanteede projekteerimisnormid“ antud tee funktsiooni (põhimaantee), liiklussagedust ning kiirusrežiimi arvestades samatasandilised ristumised ei ole lubatud, mistõttu eskiislahendusega põhimaanteelt uusi samatasandilisi juurdepääse ei kavandata. Otsus: Jätta ettepanek arvestamata.

6 Km 9- 10

Põrguvälja tee 35//37//39 65301:002:0216 65301:002:0218 65301:002:0220

Olles tutvunud Transpordiameti poolt edastatud Novarc Group AS poolt koostatud Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Km 7,3-20,0 asuva Peetri-Vaida lõigu ümberehituse projekteerimistingimuste projekti eskiislahendusega (Töö nr 1557), avaldab AS Kinnisvara Info, kui piirnevate kinnisasjade (Põrguvälja tee 35//37//39 kinnistud) omanikuna, omapoolse arvamuse alljärnevas:

Põhjendus: Eskiisjoonistel on informatiivsel eesmärgil kujutatud Rae valla üldplaneeringuga kavandatav perspektiivne trammikoridor, mis on eskiisjoonistel kajastatud üksnes lahenduste kokkusobivuse hindamise huvides, st illustratiivselt. Transpordiamet trammiteed ei kavanda ja käesolev menetlus seda ei hõlma. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

14

kuigi kõnealusele teeprojektiga ei lahendata Tallinna Lennujaama ja Jüri aleviku vahelise ala kergrööbastranspordi ühendamise eskiisprojekti, siis arvestades asjaolu, et Tuulekaru OÜ poolt töö nr 002-19 raames koostatud viimati nimetatud trammitee perspektiivne eskiislahendus kajastub ka juuresoleva projektdokumentatsioonil, peame oluliseks avaldada ka kõnealuses menetluses, et AS Kinnisvara Info ei nõustu välja töötatud trammitee ühendustee eskiislahendusega, mis näeb ette perspektiivse trammitee trassi kulgemist läbi Põrguvälja tee 37 ja Põrjuvälja tee 39 kinnistute. Selline trammitee lahendus kahjustaks olulisel määral AS Kinnivara Info huve piirates kinnistute eesmärgipärast kasutamist, mõjutades sh planeeritavat ehitus- ja majandustegevust Põrguvälja 35//37//39 kinnistutel kolme kinnistu ainukasutusõiguse tervikus. AS Kinnisvara Info vaidlustab trammitee eskiislahenduse ka Rae valla Põhja piirkonna üldplaneeringu menetluses.

7 Km 10-11

Rukki tee 20 65301:001:2893 Rukki tee 22 65301:001:2894 Rukki tee 24 65301:001:2897 Rukki tee 26 65301:001:2899 Rukki tee L1 65301:001:2886 Kaera tee L2 65301:001:2889 Kaera tee 65301:001:2887

(Selgituse küsimine) Uurisin jooniseid ja seletusi. Ei leidnud viidet sellele, kas meie Rukki tee 20-30 (Tartu mnt-ga külgnevad kinnistud) saavad kuidagi Tartu maantee modifitseerimisest mõjutatud – st, kas tekivad laiendatud teekaitsevööndid vm, mis kinnistutele detailplaneeringuga määratut võivad muuta? Tartu mnt maha- ja pealesõit on paigutatud Võsa kinnistule. Rukki tee pikendus lõikab Rukki tee 20 kinnistu lõunaserva ja selle ehitusõiguse alasse.

Selgitused: Põhimaanteele kiirusmuuteraja lisandumise võrra riigitee küll laieneb, kuid see asjaolu kehtestatud detailplaneeringutes määratud ehitusõigust ei muuda, st ei vähenda ega nihuta hoonestusala asukohta. Riigitee uus peale- ja mahasõit on kavandatud Võsa kinnistule (65301:001:0213, munitsipaalmaa), kuhu on kehtiva detailplaneeringuga perspektiivne teedevõrgustik planeeritud. Eskiisi teedelahendus ei kattu Rukki tee 20 hoonestusalaga, sest ei ulatu nii kaugele. Eskiislahenduse koostamisel Rukki tee piirkonnas oli aluseks varem koostatud teeprojekt (Reaalprojekt OÜ töö nr VP14018). Muudatus on üksnes peatee trajektooris põhimaantee peale- ja mahasõidu üleminekul Rukki teeks, kus tulenevalt tee funktsioonist ja eeldatavast liiklussagedusest, antakse eesõigus põhimaanteelt tulevale või sinna suunduvale sõidukile.

8 Km 10-11

Maanteevahe 65301:002:1692

(Selgituse küsimine) Kas palun selgitaksite, mis muudatused kaasnevad Maanteevahe (Lehmja küla) kinnistu omanikule?

Selgitus: Harjumaal Rae vallas Lehmja külas asuvale Maanteevahe kinnisasjale (katastritunnus 65301:002:1692) eskiislahenduse kohaselt tee-ehitust ega sellega seonduvaid tegevusi kavandatud ei ole. Kinnistu on kaasatud menetlusse piirinaabrina teavitamise eesmärgil. Eskiisjoonistele on kantud lahenduste sidumise ja kokkusobivuse hindamise eesmärgil helesinise tingmärgiga perspektiivsetest tee-, raudtee ja trammitee projektidest ning ka detailplaneeringutest tulenevat teedevõrgustikku illustratiivses tähenduses, et hinnata erinevate lahenduste kokkusobivust.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

15

9 Km

11-12 Tuuleveski 65301:002:1013

Seoses kavandatava ümbersõidu rajamisega, taotleb OÜ Tuuleveski maa vahetust, 1:1le. Oletatav maaasukoht on määratud kaasasaadetavas manuses.

Põhjendused: Kinnisasjade vahetuse võimalusi on põhjendatud edaspidi kaaluda, seda enam kui samas piirkonnas esineb vahetamiseks sobilikku riigimaad. Maade hindamine ja asendusmaa valik toimub eel- või põhiprojekti koostamise lõpus peale seda kui on valminud krundijaotuskava, kus on eramaast omandatava maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. Otsus: Võtta teadmiseks, et maaomaniku eelistus on eramaast omandatava maa vahetamine riigimaaga, vastavas projekteerimisfaasis võimalusel arvestada.

10 Km 11-12

Tartu mnt 200 // Bensiinijaama 65301:001:1586

R&R Real Estate OÜ ja Tartu Terminal AS opereerivad tankla-teenindusjaama Jüris, Bensiinijaama/Tartu mnt 200. Projekteerimistingimuste eelnõu seletuskirja p 3.1.3 alapunkt 4 kohaselt on kavas likvideerida 11332 Jüri bensiinijaama tee mahasõit kuni viadukti aluse teeni. Oleme nõus, et likvideeritakse tanklast Bensiinijaama tee kaudu väljasõit riigiteele 2, kuid teeme ettepaneku, et alles jääks tankla ühendus Viadukti teega Bensiinijaama tee kaudu. Mõistame, et Bensiinijaama tee sulgemise eesmärk on välistada tankla kasutamist otseläbipääsuks riigiteele 2 ning sellest tulenevat viimase liikluskoormuse kasvu antud asukohas. Leiame aga, et see eesmärk on võimalik saavutada olemasoleva Bensiinijaama tee ümberehituse ja tankla liikluskorralduse muutmise abil, mis muudaksid tankla maa-alalt läbisõitmise liiklejaile aeglasemaks (künnised, pöördeid nõudvad liiklusskeemid koos füüsiliste piiretega jms). Sellest tulenevalt teeme ettepaneku näha projekteerimistingimustes ette Bensiinijaama tee liikluslahenduse muutmine viisil, mis vähendaks sellel sõidukite kiirust ja seega poleks mugavalt kasutatav riigimaanteele kiireks ligipääsuks, kuid ei sulgeks teed täielikult. Kinnitame, et oleme valmis igakülgseks koostööks, avatud aruteluks ja ka investeeringuteks (sh Bensiinijaama tee omandamiseks), et leida kõigile pooltele sobiv lahendus.

Põhjendus: Riigitee 11332 rambi ja rambilt perspektiivse juurdepääsu säilitamist Tartu mnt 200/Bensiinijaama kinnisasjale on võimalik edaspidi kaaluda tingimusel, et leitakse projektlahendus, mis välistab liiklussõlme tekkimise (välistada tuleb olukord, et läbi tankla territooriumi hakkab sõidukijuht lõikama otsides nii lühimat teed põhimaanteele). Ettepanekus esitatud lahenduse projekteerimine väljub riigitee eskiislahenduse raamidest, mistõttu initsiatiiv projektlahenduse leidmiseks peab tulema huvitatud isikult. Eskiislahenduses on rambile projekteeritud kergliiklustee, ristmik põhimaanteega suletakse, need põhimõtted jäävad kehtima ka siis kui kinnisasja juurdepääsuga seotud ettepanek on võimalik edaspidi rahuldada. Otsus: Võtta ettepanek teadmiseks, riigitee eskiislahendust mitte muuta. Kaaluda edaspidi huvitatud isiku poolt esitatavaid lahendusi pidades silmas eesmärki - vältida liiklussõlme teket.

11 Km 11-12

65301:002:0009 Kõrtsi tee 3

Ei ole nõus antud lahendusega, kuna see ei arvesta kehtiva detailplaneeringuga. 1. Teid ei saa ehitada Kõrtsi tee 3 kinnistule kuna detailplaneeringu järgi on tegemist haljasalaga. Mis on oluline osa töötajate rekreatsioonist. 2. Kergliiklustee nii suure maantee ääres pole inimsõbralik lahendus. Palun viia kergliiklustee kulgema Tartu mnt paralleelselt aga mitte otse selle ääres, näiteks sobiks kergliiklustee väiksema liiklussagedusega Põrguvälja tee äärde. 3. Juhul kui siiski nähakse vajadust et kergliiklejad peaks viibima põhimagistraalile nii lähedal siis tuleks viia kergliiklustee teisele poole Tarut mnt

Põhjendus: Teelahendusel ei ole kattuvust kehtestatud detailplaneeringus määratud hoonestusalaga ning ei esine vastuolusid kehtivate nõuetega tuleohutusele ja tuleohutuskujadele. Tulenevalt läbirääkimistest maaomaniku esindajaga on otsitud kompromissi teelahenduse ning kinnistule kavandatava perspektiivse ehitustegevuse laienemise vahel. Väljavõttel on esitatud esialgne eskiislahendus koos kehtivas detailplaneeringus määratud hoonestusala ning piirangutega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

16

4. Kavandatav tee ei saa läbid Kõrtsi tee 3 kinnistut kuna see on detailplaneeringust tulevale hoonestus alale liialt lähedal, vajalik on tuleohutusest tulenevad kujad ning ligi pääs ning turvalisusest tulenev aed. 5. Kavandatav tee ei saa läbida Kõrtsi tee 3 kinnistut kuna selle alla jääks maaall olevad tuletõrjevee mahutid ning torustikud

Läbirääkimiste tulemusel on eskiislahendust muudetud, et võimaldada hoone laiendamist ning laiendatud hoone perimeetri ümber veokite liiklemist: Tallinna-suunalise pealesõidu asukoht on nihutatud hoonest eemale, kergliiklusteede paigutust on muudetud, võrgustikuks sidumise eesmärgil on kinnistuga kattuv kergliiklustee lõik säilitatud, algselt tunnelisse kavandatud kergliiklustee teeületus on lahendatud samatasandilisena (asub valgustataval alal). Väljavõte uuest lahendusest koos joonisele kantud veokite šablooni kujutisega:

Sellega on Kõrtsi tee 3 kinnistust võõrandatava ala pindala vähendatud ca 1200 m2 võrra. Täiendavaid muudatusi teelahenduses ilma liiklusohutuses kaotamata ja maanteede projekteerimisnormidega vastuollu minemata ei ole võimalik kavandada. Teelahenduse kattuvust tuletõrjevee mahutite ja torustikega ei ole tuvastatud. Uue riigitee lõigu rajamisel moodustub sellele riigitee kaitsevöönd. Kaitsevööndite ulatused on määratud EhS § 71. Transpordiamet selgitab, et riigitee kaitsevööndis ei esine tulenevalt EhS § 70 automaatset ehituskeeldu, Transpordiamet riigiteed valitsema volitatud asutusena otsustab kaitsevööndisse ehitusloakohustusliku ehitustegevuse kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise igakordselt konkreetse projekt- või planeeringulahenduse alusel kaalutlemise tulemusel. Kehtiv detailplaneering võimaldab Kõrtsi tee 3 kinnisasjale kavandada täiendavat ehitusõigust. Riigitee eskiislahendus on koostatud arvestusega, et säiliks kinnisasjal hoone laiendamise võimalus koguosas (väljaspool põhimaantee kaitsevööndit) ja laiendatava hoone perimeetri ümber oleks tagatud sõidukite liikumine. Otsus: Jätkata teelahenduse kavandamist uuendatud eskiislahenduse alusel.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

17

12 Km 11-12

65301:002:1180 Kaevu tee 8 K. L.

1.Omalt poolt soovime, et teostataks uued müratugevuse mõõtmised. Müraseinale paigaldada müra külast eemale suunav kaar, sest tee on tõstetud kõrgemale ja selletõttu on mürasein liiga madal ning ei täida seetõttu eesmärki. Samamoodi peaks olema paigaldatud müra eelbarjäärid ning mürabarjäärid küla otstesse. 2.Kuidas on plaanis lahendada sadevete äravool teelt? Hetkel jookseb see tee pealt meile aeda, ehitatud truubid on umbes ja ei täida eesmärki. 3.Bussipeatustes peaks olema kindlasti paigaldatud bussiootepaviljonid koos rattaparklaga, puhkealad koos WC-ga.

Põhjendus: 1. Teeprojekti mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 20003726) alusel nähtub,

et tee rekonstrueerimise järgses olukorras eluhooneteni ulatuvad müratasemed ei küündi KeM määrusega nr 71 kehtestatud liiklusmüra piirväärtusteni. Kaevu tee 8 kinnisasjal (katastritunnus 65301:002:1180) on 110 km/h tingimustes päevane müratase põhimaantee poolses küljes 60 dB, öine 52 dB (120 km/h antud lõigul ei kehtestata). Seega mürauuringu alusel ei esine riigiteedega külgnevatel lõikudel müratundlike hoonete fassaadidel normtasemete ületamisi, mistõttu ei ole kavandatud muudatusi olemasoleva müraseinaga ega täiendavaid meetmeid. Sellegipoolest, kuna teelõik kuulub Transpordiameti poolt koostatava strateegilise mürakaardi koosseisu, hinnatakse selle olukorda perioodiliselt - Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel - iga viie aasta järel. Normtaseme ületuse korral kuuluvad olukorrad leevendamisele välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava raames. Järgmine tegevuskava valmib 2023. aasta teises pooles. 2. Riigitee ümberehitust kavandades on eesmärk vältida teelt kogutavate sademevete valgumist eramaadele. Teelahenduse projekteerimisel nähakse vajadusel ette täiendavate meetmete (nt kraavituse või drenaažtoru) kavandamine müraseina taha, mis väldib sademevee sattumise eramaadele. Esitatud info võtame teadmiseks ja teehooldajale on antud ülesandeks vaadata üle olemasolevate sademeveesüsteemide hoolduse vajaduse konkreetse müraseina taga asuvas lõigus. 3. Bussiootekodade ja rattaparklate vajadust kaalutakse iga peatuse kaupa järgmises projekteerimisetapis. WC ja puhkealade kavandamise vajadust Transpordiamet eskiislahenduses käsitletud bussipeatustesse ei näe, kuna tegemist ei ole bussijaamade ega kaugliini peatustega, peatused teenindavad maakonna ja kohalikke liine. Otsus: Jätta ettepanek 1 arvestamata. Ettepanekut 2 arvestada ning järgnevates projekteerimisfaasides tagada projektlahendus, mis väldib riigiteelt kogutava sademevee sattumise eramaadele. Ettepanekut 3 kaaluda ja vajadusel rattaparklad ja ootekojad projekteerida põhiprojekti koostamise käigus.

13 Km 13-14

Lõuna tee 2 65301:001:2788 Lõuna tee 65301:001:2792 Lõuna tee 1 65301:001:3065 Tunneli tee 1 65301:001:3066 Lõuna tee 8 65301:001:3067 Lääne tee L1 65301:001:3068 Tunneli tee 2 65301:001:3069 Tunneli tee 65301:001:3070 Lääne tee 1 65301:001:3071 Lääne tee 2 65301:001:3072

I. Asjaolud 1.1. 25.08.2021 kirjaga nr 8-1/21-134/20586-1 kaasas Transpordiamet AS-i Süda Maja (pankrotis) kui piirneva kinnisasja omaniku, kelle õigusi või huve taotletav ehitamine puudutab, Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu ümberehituse projekteerimistingimuste (edaspidi Projekt) menetlusse. Kirja kohaselt on projekti eesmärgiks muuhulgas põhimaantee ristumiskohtade sulgemine. 1.2. AS-ile Süda Maja (pankrotis) kuulub Harju maakonnas, Rae vallas, Kurna külas asuv kinnisasi registriosa numbriga 12100102 (edaspidi Ameerikanurga kinnistu), mis piirneb menetluses oleva Riigitee 2 katastriüksusega ning millele juurdepääs on tagatud Riigitee 2, täpsemalt Tartu mnt ja Ameerika tee ristumiskoha (edaspidi Juurdepääs) kaudu. 1.3. Novarc Group AS-i poolt koostatud Projekti eskiislahendus (töö nr 1557) näeb ette Juurdepääsu sulgemise. 1.4. Maanteeameti, Rae Vallavalitsuse ja AS-i Süda Maja vahel kehtib 16.11.2010 sõlmitud koostööleping (edaspidi Leping), milles on kokku lepitud Ameerikanurga arendusala liiklussõlmede põhimõttelistes lahendustes ja antud liiklussõlmede rajamiseks koostöö korraldamises (vt. lepingu koopia käesoleva kirja lisas 1). Lepingu punkti 2.2 kohaselt sisaldab kokkulepitud alaline lahendus endas parempööret Tallinn- Tartu maanteelt Ameerika teele.

Põhjendus: Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa on rahvusvaheline põhimaantee. Tee liiklussagedus kinnisasjaga külgnevas lõigus on 14554 autot ööpäevas 2020. aasta seisuga. Teel on kehtestatud perioodiliselt kiirusrežiim 110 km/h. Tegemist on liiklussageduse alusel I klassi maanteega. Teede projekteerimisel on aluseks majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Nimetatud määruse lisa p 5.1 lg 2 kohaselt on I klassi maanteel ristmike vaheline kaugus 5 km ning p 5.2.1 lg 2 sätestab, et I klassi maanteel ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. EhS § 26 lg 3 punkti 2 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktidega. Ameerika tee lihtristmik asub ca 1,2 km kaugusel Jüri liiklussõlmest, mistõttu tagatud ei ole ristmike vahelise miinimumkauguse nõue. Ristmikul puuduvad aeglustus- ja kiirendusrajad, mistõttu on ristmiku kasutamine põhimaantee liiklussagedust ja kiirusrežiimi arvestades liiklusohtlik (ristmiku kaudu toimub käesoleval ajal üksnes maatulundusmaa teenindamine). Transpordiamet riigitee valitsema volitatud asutusena peab tagama riigitee korrakohase kasutamise ning ohutuse. Ristmiku säilitamine põhimaantee olemasoleva liiklussageduse ja kiirusrežiimi tingimustes on liiklusohtlik ja vastuolus eelviidatud maanteede projekteerimisnormide sätetega. Riigitee eskiislahendusega on kavandatud uus

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

18

1.5. Rae Vallavolikogu 17.04.2012. a. otsusega nr 323 kehtestati Kurna küla Ameerikanurga tehnopargi ja teede detailplaneering (DP0650, edaspidi Detailplaneering), mille lisaks on eelpool nimetatud kolmepoolne Leping. II. AS Süda Maja arvamus AS Süda Maja (pankrotis) ei nõustu Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3- 20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti projekteerimistingimuste eelnõuga osas, mis puudutab eskiislahendust, mis näeb ette Tallinn-Tartu mnt - Ameerika tee ristmiku likvideerimise ja sellega ühtlasi juurdepääsu likvideerimise Ameerikanurga kinnistule, kuna see on vastuolus meievahelise Lepinguga ning kehtiva Detailplaneeringuga. Palume Teie poolt esitatud eskiislahendust korrigeerida selliselt, et see oleks kooskõlas meievahelise Lepinguga ning vastaks kehtivale Detailplaneeringule.

juurdepääsutee, mis võimaldab ristmiku sulgemisel alternatiivse juurdepääsu kinnistutele, mistõttu projekteerimistingimuste andmine ei kahjusta AS-i Süda Maja huve. Transpordiamet on seisukohal, et 16.11.2010 sõlmitud kolmepoolset kokkulepet ei ole võimalik täita, kuivõrd selle täitmine läheks vastuollu maanteede projekteerimisnormidega. Juurdepääs Ameerikanurga tehnopargi ja teede detailplaneeringualale on eskiislahendusega tagatud, selleks on kavandatud alternatiivne juurdepääsutee Trefi tee suunalt Ameerika teeni. Otsus: Jätta ettepanek ülaltoodud põhjendustel arvestamata. Eskiislahendusega on tagatud alternatiivne juurdepääs Ameerikanurga kinnisasjale (registriosa 12100102) ning Ameerikanurga tehnopargi ja teede detailplaneeringualale.

14 Km 14-15

Ameerika põik 65302:001:0017 Ameerika põik 1 65302:001:0024 Ameerika põik 3 65302:001:0025 Ameerika põik 5 65302:001:0026 Ameerika põik 7 65302:001:0027 Ameerika põik 9 65302:001:0028 Luure tee 65302:001:0023 Luure tee 2 65302:001:0049

Kiri 20.09.2021. Vintselle OÜ-le kuuluva ala suhtes on kehtestatud Vana-Aaviku I maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Rae vallavolikogu otsusega 27.07.2004, millega on otse Ameerika tee mahasõidu alast ette nähtud kogujatee, millega omakorda on ette nähtud Aaviku kinnistult pealesõit Tartu mnt-le. Transpordiameti poolt esitatud eskiislahendus on meie hinnangul piirkonna jaoks üldjoontes sobilik, kuigi ei ole meile kuuluvate kinnistute osas Vana-Aaviku I mü detailplaneeringuga kooskõlas. Seetõttu esitame käesolevaga mõned täpsustused ja ettepanekud. Ettepanekud Oleme valmis kaaluma planeeringujärgsest lahendusest loobumist juhul, kui on täidetud järgmised eeldused: 1. Olemasolevat Ameerika tee ühendust meile kuuluva kinnisasjaga ei tohi likvideerida enne kui uus taristu on välja ehitatud. Ameerika tee ühendus on hetkel ainus ligipääs Vintselle OÜ-le kuuluvale kinnistule. 2. Joonisel 1557_ES_TL-4-205_v01.pdf (edaspidi kui Joonis) punase joonega märgitud viadukt üle Tartu mnt tuleb ehitada välja samaaegselt teiste planeeritud esimese etapi töödega. VÕI ALTERNATIIVSELT. Tuleb välja ehitada Ameerika ja Võilille krunte läbiv tee kuni Tallinna ringteeni (Joonisel märgitud türkiissinisega). 3. Teed tuleb välja ehitada arvestusega, et Vintselle OÜ-le kuuluvale kinnistule arendatakse tulevikus logistikapark (liikluskoormuselt võrreldav Tänassilma tööstuspargiga Saku vallas). Rajatav arendus koondab tõenäoliselt mitmeid logistikaga tegelevaid ettevõtteid, mistõttu peavad teed olema ehitatud selliselt, et nendel oleks võimalik liigelda täismassiga autorongidel. 4. Bussipeatus, mis on Transpordiameti poolt hetkel projekteeritud transpordimaa kinnistu Tallinna poolsesse serva, võiks bussipeatust kasutavate jalakäijate ohutuse huvides asuda võimalikult lähedal Tartu mnt-d läbivale tunnelile. Täpstustused. Tehnilised märkused eskiisi osas: 5. Kohalik tee – hetkel puudub mahasõit Aaviku kinnistule. Mahasõit tuleb ette näha detailplaneeringus ettenähtud asukohta Luure tee transpordimaa krundile kat. tunnus 65302:001:0023; 6. Projekteerimistööde puhul tuleb arvestada ka Vintselle OÜ-le kuuluvat kinnistut tulevikus teenindavate tehnovõrkude rajamise vajadusega. Osaliselt jäävad tehnovõrgud tõenäoliselt Tartu mnt alla (näiteks elektrikaabel, vesi, kanalisatsioon). Edasine projekteerimistöö dokumentatsioon käesolevas lõigus kirjeldatu osas palume esitada meile kooskõlastamiseks;

Põhjendus: 1. Antud projekteerimistingimustega ei kavandata Ameerika tee ristmiku sulgemist enne eskiisis kavandatud juurdepääsutee rajamist. 2. Aaviku liiklussõlme viadukt on eskiislahenduses märgitud kui II etappi kuuluv lõik. Seda põhjusel, et viadukti kavandamine ei ole seotud Transpordiameti eesmärgiga ehitada põhimaantee liiklusohutumaks, vaid viadukt võimaldab lähipiirkonnas asuvate kinnistute ja perspektiivsete arendusalade ladusamat ühendust Tallinnaga või ka kahe teekülje vahel. Teelahenduste ehitusaega ja rahastamist ei ole tänaseks otsustatud. 3. Tee konstruktsioon määratakse edasise projekteerimise käigus põhiprojekti faasis. 4. I klassi maanteele kavandatav ja perspektiivsele kiirusrežiimile 120 km/h vastav bussitasku on koos aeglustus- ja kiirendusosadega, mis võimaldavad bussil sujuvalt 120 km/h liiklusvoost eralduda või sellega ühineda, ca 900 m pikkune. Peatuste asukohavalikul on arvestatud olemasoleva kergliiklustunneli asukohaga ning asjaoluga, et peatusetasku paiknemine ei satuks konflikti Aaviku sõlme osaks oleva mahapöörde aeglustusrajaga Trefi tee piirkonnas. Nimetatud aeglustusraja projekteerimisel on lähtutud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ sätestatud nõuetest aeglustusraja pikkusele ja mahapöörde raadiusele. 5. Eskiislahendus on kavandatud põhimõttel, et juurdepääs Luure teele ja Vana-Aaviku tee 1 maaüksuse detailplaneeringualale toimub eskiisis kavandatavalt uuelt juurdepääsuteelt. 6. Ettepanekut kaalutakse projekteerimise järgmistes etappides, võimalusel välditakse teelahenduse ja perspektiivsete tehnovõrkude kattumist. 7. Transpordiamet kavandab vahetult põhimaantee liikluslahendusega seonduvad kergliiklustee lõigud (nt bussipeatuste ühendused) vastavalt eskiisjoonistele. Kergliiklejate teeületus on kavandatud Vana-Aaviku kergliiklustunneli kaudu, mitte üle viadukti. 8. Projekteerimistingimuste menetluses esitatud arvamuste ja ettepanekutega ning Transpordiameti põhjenduste ja otsustega nende kohta, on võimalik tutvuda käesoleva korralduse lisa näol. 9. Eskiislahenduse realiseerumise ajakava ei ole täna otsustatud. Tõenäoline on teelahenduse realiseerumine lõikude kaupa erinevatel aastatel järgneva ligikaudu 7 aasta vältel. 10. Maade omandamine toimub järgmises projekteerimisfaasis peale seda kui on valminud krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. Omandamine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele, riigile omandatav maa-ala kompenseeritakse maaomanikule hüvitusväärtuse alusel ning protsess viiakse läbi maaomanikuga läbirääkimiste teel.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

19

7. Kõnni- ja kergliiklusteed (mujal rohelisega märgitud) tuleks kohe ette näha ka Tartu mnt lõunapoolsel küljel olevatele teedele (sh viaduktile); 8.Soovime, et Vintselle OÜ-d kaasatakse edasisse menetlusse. Soovime lisaks saada ka ärakirju teiste Jüri ja Vaida vahelise lõigu maaomanike (sh Rae vallavalitsus) vastustest projekteerimistingimustele. 9.Samuti palume Transpordiametil täpsustada vähemalt ligikaudset ajakava, millal plaanitud muudatused võidakse ellu viia. 10.Oleme kindlasti avatud läbirääkimisteks ja valmis tegema koostööd, kaasa arvatud võõrandatava transpordimaa hinna ja suuruse osas. Täiendav e-kiri 08.11.2021 (selguse huvides numeratsioon jätkub) Saadame omalt poolt veelkord seisukohad projekteerimistingimuste eelnõu juurde. 11.Peamised märkused on meil Teie kirjas märgitud punkti 2 osas. Vintselle OÜ kui kinnistu omaniku huvid on esitatud projekteerimistingimuste eelnõuga igal juhul kahjustatud, sest muudetakse oluliselt kehtivas detailplaneeringus toodud lahendust. Vintselle OÜ ei ole tänaseks loobunud detailplaneeringus toodu elluviimisest. Isegi, kui detailplaneering sisaldab tänases kontekstis vananenud lahendusi, on need kehtivad. Vintselle OÜ-l on õiguspärane ootus detailplaneeringuga antud ehitusõiguse realiseerimiseks. 12.Meie hinnangul on projekteerimistingimustega vajalik juba esimeses etapis vähemalt ette näha ka viadukti projekteerimine ja algatada vastavad maakorraldustoimingud. Sellekohane töövõtt peaks sisalduma ka projekteerimistingimuste eelnõus. Viadukti projekteerimine annab kõikide huvitatud osapooltele võimaluse soovi korral leida koostööpartnereid viadukti väljaehitamiseks juhul, kui Transpordiamet seda ei tee. Selguse huvides toome välja, et esimese eelistusena palume siiski kaaluda viadukti väljaehitamist. Käesoleval hetkel ei ole Transpordiametile teada isegi viadukti maksumus, et langetada põhjalikult kaalutletud otsus. Viadukti ehitamata jätmine rikub oluliselt piirkonna kinnistu omanike subjektiivseid õigusi. Vintselle OÜ-le kuulub kõnealuses piirkonnas 33 kinnisasja kogupinnaga 274 320 m², kuhu omanik soovib lähitulevikus rajada tööstuspargi, milles hakkaks tõenäoliselt enamjaolt tegutsema logistikaettevõtted. Võimaluseta kinnistuga vahetult piirnevatelt aladelt teostada tagasipööret Tallinna ringtee suunal, on kõnealustel kinnistutel aga keeruline mistahes äritegevust arendada. Kui Transpordiamet ei tegele viadukti projekteerimise ja väljaehitamisega juba esimeses etapis, jääks see paratamatult ühe või üksikute ettevõtete probleemiks, mis oleks rajatise mastaapi arvestades selgelt liiga koormav. Teadmata, kas ja milliste kuludega on viadukti võimalik ehitada, on arendustegevust antud piirkonnas võimatu läbi viia. Juhul kui Transpordiamet isegi ei kaalu minimaalselt viadukti esimeses etapis projekteerimist ja maakorraldustoimingute tegemist, oleme sunnitud vaidlustama projekteerimistingimused, mh kaalutlusnormide järgimata jätmise tõttu. 13.Oma kirja punktis 5 olete nentinud, et mahasõit Vana-Aaviku tee 1 maaüksuse detailplaneeringu alale ja Luure teele toimub eskiisis kavandatud juurdepääsuteelt. Videokonverentsil täpsustasime ja Transpordiamet kinnitas, et Transpordiamet täiendab joonist ning ehitab kohaliku tee mahasõidu välja kruntide piirini sarnaselt teiste lähedalasuvate kruntide mahasõitudega. Kõnealuse mahasõidu ja kohaliku tee väljaehitamisel palume samuti arvestada asjaoluga, et viidatud teelõigul on planeeritud liiklema täismassiga autorongid.

11. Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa on rahvusvaheline põhimaantee. Tee liiklussagedus kinnisasjaga külgnevas lõigus on 14554 autot ööpäevas 2020. aasta seisuga. Teel on kehtestatud perioodiliselt kiirusrežiim 110 km/h. Tegemist on liiklussageduse alusel I klassi maanteega. Teede projekteerimisel on aluseks majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Nimetatud määruse lisa p 5.1 lg 2 kohaselt on I klassi maanteel ristmike vaheline kaugus 5 km ning p 5.2.1 lg 2 sätestab, et I klassi maanteel ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. EhS § 26 lg 3 punkti 2 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktidega. Ameerika tee lihtristmik asub ca 1,2 km kaugusel Jüri liiklussõlmest, mistõttu tagatud ei ole ristmike vahelise miinimumkauguse nõue. Ristmikul puuduvad aeglustus- ja kiirendusrajad, mistõttu on ristmiku kasutamine põhimaantee liiklussagedust ja kiirusrežiimi arvestades liiklusohtlik (ristmiku kaudu toimub käesoleval ajal üksnes maatulundusmaa teenindamine). Transpordiamet riigitee valitsema volitatud asutusena peab tagama riigitee korrakohase kasutamise ning ohutuse. Ristmiku säilitamine põhimaantee olemasoleva liiklussageduse ja kiirusrežiimi tingimustes on liiklusohtlik ja vastuolus eelviidatud maanteede projekteerimisnormide sätetega. Riigitee eskiislahendusega on kavandatud uus juurdepääsutee, mis võimaldab ristmiku sulgemisel alternatiivse juurdepääsu kinnistutele, mistõttu projekteerimistingimuste andmine ei kahjusta OÜ Vintselle huve. Eskiislahenduse elluviimine loob ohutu ja nõuetele vastava juurdepääsu riigiteelt, see omakorda võimaldab realiseerida Vana-Aaviku tee 1 maaüksuse detailplaneeringut ja selles määratud kruntide ehitusõigust. Juurdepääs planeeringualale on eskiislahendusega tagatud, selleks on kavandatud alternatiivne juurdepääsutee Trefi tee suunalt Ameerika teeni. 12. Eskiislahenduses on toodud Aaviku liiklussõlme terviklahendus, sh viadukt üle põhimaantee. Projekteerimistingimused antakse eskiisi alusel, so terviklahendusele. See võimaldab veenduda, et tagatud on sõlme terviklahenduse realiseeritavus ja hinnata selleks vajalikku maavajadust tervikuna. Projekteerimistingimustega ei määrata eskiislahendusega kavandatud teede ja sõlmede projekteerimise või rajamise aega ega rahastajat. Need küsimused lahendatakse projekteerimistingimustest eraldiseisvalt ning see ei ole käesoleva menetluse ülesanne. Eskiislahendusega kavandatud teelahenduste realiseerumise ajakava ega rahastamist ei ole täna otsustatud. Ühtlasi toob Transpordiamet välja, et OÜ-le Vintselle kuuluvatelt kinnistutelt ei ole ka täna võimlaik teostada kohest tagasipööret Tallinna suunal, selline pööre toimub täna järgmises liiklussõlmes (Patika liiklussõlm). Seega Aaviku liiklussõlme osalise realiseerumise korral olukord Tallinna suunas liikumiseks võrreldes tänasega ei halvene. 13. Eskiislahendus on kavandatud põhimõttel, et juurdepääs Luure teele ja Vana-Aaviku tee 1 maaüksuse detailplaneeringualale toimub eskiisis kavandatavalt uuelt juurdepääsuteelt. Eskiislahendust on täiendatud ja selles näidatud mahasõidu asukoht, mille kaudu toimub ühendamine Luure teega. Otsus: Arvestada punktides 1, 5 ja 13 esitatud ettepanekuid. Mitte arvestada punktides 2, 4 ja 7 esitatut. Punktides 3 ja 6 esitatut kaaluda järgmistes projekteerimisfaasides. Punktides 8, 9, 10, 11 ja 12 võtta teadmiseks maaomaniku seisukoht ning lugeda Transpordiameti selgitused antuks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

20

15 Km 14-15

Lepiku 65301:001:3958 Padriku 65301:001:3959 ja 65301:001:3960 M. L.

1. Seoses TUULE (65301:001:4513) kinnistule ehitatava tee ja Aaviku tee liitumise kohas võiks olla kergliiklustee ülekäigu kohas on lamav politseinik, kuna kiirused on siin tihti 50km alas ca 70-90km (Joonis 1 –märge „lamav politseinik 1“. (Võib olla kõrgendatud ristmik). Rajatavat uut teed ei tohiks tõsta tänasest heinamaast väga kõrgele, et maha sõidud ei oleks mäest alla. Aaviku ja Tuule tee ristmik võik olla laugjas Tartu maantee suunas ning Padriku ja EROSE ristmik võiks olla suhteliselt madal, et maha sõidud nii PADRUKU ja EROSE kinnistule ei oleks mäest alla. Enne ootepaviljoni võiks olla veelkord lamav politseinik, mis aeglustaks kiirust lähenevale ristmikule (Joonis 1 – märge „Lamav politseinik 2“. Täna on meil olemas samas kohas lamav politseinik ning see tublisti mõjutab liikumis kiirust kuna sellel teel liigub üle 50 auto päevas kes tavaliselt kiirustavad kinnistule KUUESALU (65302:001:0012). 2. Antud lõigule ei soovi tänava valgustust. Täna peegeldab Jürist ja Tallinna poolt seda piisavalt, et öösel on valge. 3. Kergliiklus tee võiks kohe rajada nagu igal pool mujal paralleelsel teega, see poolitamine on väga imelik sest osaliselt on seal see tee killustik, freesasfalt ja kruus (vee loigud ning augud), et see jääks väga-väga kole. Lisaks selle kasutamine selliselt oleks rullitajatel, tõuksiga lastel keeruline ning tulemuseks inimesed seda ei kasutaks. Raskendab Tartu mnt. bussipeatusele liiklejate liikumist.

4. KUUESALU (65302:001:0012) kinnistule liiklevad autod läbivad teist minu omandis eramaad PADRIKU (65301:001:3959) igapäevaselt ning see on suureks probleemseks kohaks juba aastaid ning suur tülide algataja. Suvel sealt liiklejad ajavad ülesse talumatu tolmu ning lisaks aegajalt ka prahti. KUUESALU kinnistul toimub äritegevus juba üle 5 aasta ning igapäev liikleb üle 50 auto päevas ning neile on vaja tagada otsene ligipääs riigimaanteelt (Joonis 2). Vajadusel kaasan ka Rae Valla kes kindlasti toetaks seda otsust antud lõigule tee rajada. Kui selle tee ehitusega on vaja midagi läbi rääkida siis palun kindlasti seda teha ega jätta seda mitte rajamata. Kui tee rajamine on liiga palju siis vähemalt teha sinna maha sõit ning leian vahendid, et see lõpuni ehitada. Sarnased maha sõidud on planeeritud Viadukti põik 2, Assakul, Peetris, Patikal, seega eeldan, et on planeerimise küsimus.

Põhjendus: 1. Tee tehnilise ja kõrgusliku lahenduse projekteerimine algab järgnevas projekteerimisetapis, mil väljatoodud asjaolusid kaalutakse ning võimalusel ja vajadusel arvestatakse. 2. Täpse valgustuslahenduse väljatöötamine on samuti järgneva projekteerimisetapi ülesanne. Eeldatavalt perspektiivsele põhimaanteed ja kõrvalmaanteed ühendavale uuele teelõigule teevalgustust ei kavandata, kuid Rae Vallavalitsus on toonud esile kõikide kergliiklusteede valgustamise vajadust, mistõttu perspektiivselt tuleks arvestada kergliiklustee valgustamise võimalusega. Tänapäevased LED valgustid ei põhjusta valgusreostust, kuna ei kuma valgusti taha ja suunavad valgusvihu efektiivselt piki teed. 3. Ettepanekut on arvestatud ning eskiislahendust on täiendatud, kavandatud on katkematu sirgjooneliselt kulgev kergliiklustee.

4. Ettepanekus toodud skeemil tähistatud asukohta uut mahasõitu ei ole võimalik kavandada. Mahasõitu taotletakse Aaviku liiklussõlme viaduktile suunduvale teeosale, kus mulde kõrgus maapinnast on ca 4 meetrit ning kuhu ristumiskoha kavandamine ei ole liiklusohutuse kaalutlustel lubatav (asukoht kurvis). Juurdepääs Kuusesalu (65302:001:0012) kinnisasjale säilib, kuna uuel teelõigul säilitatakse katastriüksuseni viiva pinnastee ristmik praeguses asukohas.

5. Ettepanek võetakse arvesse järgnevas projekteerimisetapis, tagatakse olemasoleva kraavituse toimivus ja kraaviga ristumisel projekteeritakse truup.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

21

5. TUULE kinnistult PADRIKU (65301:001:3959) kinnistule maha sõidu juures on kraav kuhu tuleb ehitada uus truup.

6. Ei tea kuidas tee ehitus mõjutab TUULE ja PADRIKU kinnistul pinnasevee ära voolamist peale tee ehitust, hetkel on kevadeti lodjumaa Aaviku tee poolsel osal. Kuivendus süsteem on ehitaud ENSV ajast ning tõenäoliselt vajaks see puhastamist või taastamist kui antud lõiku ehitatakse.

6. Teeprojekti koostamisel tagatakse kraavituse ja truupide toimivus. Teelt kogutavad sademeveed juhitakse ära. Vajadusel nähakse ette olemasolevate kraavide puhastamine või uuendamine. Otsus: Ettepanekuid 1, 2 ja 6 kaaluda projekteerimise järgmistes etappides. Ettepanekut 3 on arvestatud (eskiisjoonist on täiendatud) ning ettepanekut 5 arvestada järgnevas projekteerimisfaasis. Ettepanekut 4 mitte arvestada.

16 Km 14-15

65302:001:0012 Kuusesalu R. R.

(Selgituse küsimine) Seoses Tallinn-Tartu-Luhamaa km 7,3-20 ümberehitusega tekib meil küsimus, kuidas hakkab välja nägema pääs minu kinnisasjale Kuusesalu, Patika küla katastritunnus 65302:001:0012? Kuidas on projekteerimistingimustes planeeritud tee minu katastriüksuse juurde ?

Selgitus: Juurdepääs 65302:001:0012 katastriüksusele säilib tänasel viisil, kuna kavandatavalt põhimaanteed Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa ja kõrvalmaanteed Jüri‒Vaida ühendaval uuel teelõigul säilitatakse katastriüksuseni viiva pinnastee ristmik praeguses asukohas.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

22

17 Km

14-15 Vana-Aaviku tee 6 65301:001:4181 Vana-Aaviku 65302:001:0110 Vaarika tee 1 65301:001:5374 Vanessa 65301:001:4177 Vanessaheina 65301:001:4180 Vanessakaare 65301:001:4179 Vanessamäe 65301:001:4176 Vanessapõllu 65301:001:4178

Olen omalt poolt kaardile markeerinud mind kui eraisikut puudutavad kommentaarid elamumaa Vaarika tee 1 (65301:001:5374) osas ja ühe vähemtähtsa kommentaari minu ettevõtte OÜ Madegar omandis oleva 65301:001:418 kinnistu osas.

Põhjendus: 1. Skeemil tähistatud ettepanekut on arvestatud ning eskiislahendust on täiendatud selliselt, et riigiteel 11114 Jüri‒Vaida asuv ristumiskoht suletakse ning eskiislahenduses algselt likvideeritavana näidatud mahasõit säilitatakse juurdepääsu tagamiseks uuele kavandatavale teele. Liiklusohutuse seisukohast on tegemist parema lahendusega. 2. Tee täpse tehnilise ja kõrgusliku lahenduse projekteerimine algab järgnevas projekteerimisetapis. Tõenäoliselt ettepanekut ei ole võimalik arvestada, kuna teemaa peab mahutama lisaks kergliiklusvõrgustikule ka veeviimarid (sh võimaliku kraavituse), täpsemalt selgub edasise projekteerimise käigus. 3. Ettepanek võetakse arvesse ning eskiislahendust täiendatakse, kavandatakse katkematu sirgjooneliselt kulgev kergliiklustee. 4. Ettepanekut on arvestatud ning eskiisjoonisel mahasõidult eemaldatud Vaarika teele suunav haru.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

23

5. Ettepanekut on arvestatud ja eskiisjoonisel võõrandatava ala piir laiendatud. Silmas tuleb pidada, et eskiislahenduse tasandil on võõrandatavate alade piirid esialgsed, täpselt pannakse need paika järgmises projekteerimisetapis. Otsus: Arvestatud on punktides 1, 3, 4 ja 5 esitatud ettepanekuid. Ettepanekus 2 esitatu selgub edasise projekteerimise käigus.

18 Km 14-15

Vana-Aaviku tee 9 65302:001:0100

Täname, et olete meid kaasanud detailplaneeringu menetluse protsessi. Suures plaanis oleme nõus saadud kirjas kirjeldatud põhimõtetega.

Meie sooviks oleks ainult ,et meie kinnistu Vana Tartu maantee poolsele osale ( kogujatee jagab kinnistu kaheks osaks.) nähtaks ette kaks täiendavat sissesõiduteed uuelt ehitatavalt kogujateelt. Hetkel on planeeringus sissepääs Vana –Aaviku teelt ette nähtud. Mõistlik oleks ajakohane sissesõidu teede hulk ja paigutus kehtestada juba detailplaneeringus ,et vältida tulevikus segadusi vajalike sisse sõidu teede kohtade ja arvuga.

Jälgides kuidas on arenenud Tartu mnt. ja koguja teede ümbrus Tallinna poole liikudes eeldame, et tootmis –ja logistika kinnistute teke jätkub ka edaspidi Tartu suunal liikudes. Soovitud sissesõiduteede arvu suurendamine jälgiks prognoositavat kinnistute kasutus vajadust.

Põhjendus: Riigiteid ja antud juhul eskiislahenduse kohast teedevõrgustikku projekteeritakse riigitee projekteerimistingimuste alusel, tegemist ei ole käesoleval juhul detailplaneeringu koostamisega ega detailplaneeringu menetlusega. Eskiislahenduses kavandatud teede rajamiseks tulevikus on projekteerimistingimuste andmine ja eskiislahenduse koostamine esimene samm. Järgnevalt koostatakse teeprojekt eel- või põhiprojekti faasis. Erakinnistutele uute mahasõitude rajamine saab toimuda huvitatud isiku poolt ja rahastamisel ning teeomanikult taotletavate nõuete alusel. Antud juhul täna olemasolevat teed ei ole, mistõttu selleni on võimalik jõuda peale eskiisjoonise väljavõttel sinise tooniga tähistatud kogujatee väljaehitust.

Kuna antud kogujatee funktsioon on kinnistutele juurdepääsude tagamine, siis sellelt teelt täiendavate juurdepääsude võimaldamine tee funktsiooniga vastuolus ei ole. Otsus: Lugeda selgitused antuks. Kavandatavalt kogujateelt kinnistutele täiendavate juurdepääsude kavandamine selle tee funktsiooniga vastuolus ei ole.

19 Km 15-16

Teeäärse 65302:001:0093

Ettepanek ja vastuväide nr 1: Tenlion OÜ-le kuulub riigimaantee äärde jääv kinnistu katastritunnusega 65302:001:0093, aadress Harjumaa, Rae vald, Aaviku küla, Teeäärse. Antud kinnistuga on projekteerimistingimuste järgi planeeritud piirnema väikeulukitunnel km 15,32.

Põhjendus: 1. Kavandatav väikeulukitunnel paikneb Rae valla üldplaneeringu kohases rohekoridoris, kuhu see on kavandatud selleks, et tagada rohekoridori toimimine peale põhimaantee ümberehitust, mil teelõik Jüri‒Vaida vahel tarastatakse. Eskiislahenduse koostamise

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

24

Teeäärse kinnistu (katastritunnus 65302:001:0093) omanikuna soovime tähelepanu juhtida, et km 15,31 planeeritud väikeulukitunnel jääb väga lähedale ehitusjärgus olevale turismiobjektile (Aaviku suusamägi) ning samuti antud objekti teenindamiseks loodavale maha- ja pealesõidule. On äärmiselt ebatõenäoline, et antud koridoris hakkaksid tulevikus liikuma väikeulukid. Lisaks näeb Teeäärse kinnistu (katastritunnus 65302:001:0093) majandusplaan ette, et antud kinnistul ei saa olema väikeulukite jaoks vaba liikumistee, vaid asuvad liikumist piiravad rajatised (nt piirdeaed tulenevalt rajatavast liiklussõlmest). Sellest tulenevalt ei ole mõistlik antud kinnistuga piirnevalt rajada väikeuluki tunnelit, sest see ei leiaks tulevikus lihtsalt erinevate piirangute tõttu kasutust ning sinna puuduks piirnevalt kinnistult vaba ligipääs. Sisuliselt samale järeldusele on jõudnud ka projekteerimistingimuste seletuskiri, mis ütleb (lk 14 viimane lõik): "Km 15 ristuva rohekoridori toimivus on häiritud kavandatava Aaviku LS-e ja E263 paremale, Ringi DP alale rajatava suusamäe ja seda teenindaval Trefi tee liikluse tõttu." Meie ettepanek on mitte rajada Teeäärse kinnistuga (katastritunnus 65302:001:0093) piirnevalt väikeulukite tunnelit, vajadusel nihutades antud tunneli asukohta antud kinnistuga piirnevast väljapoole või loobuda antud piirkonda väikeulukitunneli rajamisest. Ettepanek: 2: Projekteerimistingimused näevad ette, et turismiobjektina Aaviku suusamäe rajamise, Trefi tee rajamise ning vastavate maha- ja pealesõitude tõttu tuleb transpordimaana kasutusele võtta osa Teeäärse kinnistust (katastritunnus 65302:001:0093). Seega Teeäärse kinnistu (katastritunnus 65302:001:0093) mõistlik kasutusotstarve muutub suure tõenäosusega turismiobjekti teenindamisega seotud objektiks. Seetõttu oleks projekteerimise käigus mõistlik näha ette otsene ja lihtne transpordi ligipääs ka antud kinnistule, sest turismiobjekt vajab teenindamiseks täiendavat maa-ala, olgu selleks parkla, suusalaenutuspunkt, tankla või hotell, mille tõenäolisteks asukohtadeks on turismiobjektiga piirnevad kinnistud. Tulenevalt käimasolevatest ja plaanitud ehitustöödest ei saa eeldada, et Teeäärse kinnistu (katastritunnus 65302:001:0093) senine sihtotstarve jääb kehtima ka tulevikus ning igasugune muu sihtotstarve ja mõistlik transpordilahendus eeldaks mugavat transpordi ligipääsu ka antud kinnistule. Meie ettepanek on näha projektis ette mugav ja kiire transpordi ligipääs kinnistule 65302:001:0093, et oleks hea ligipääs ka potentsiaalse turismiobjekti teeninduspiirkonda jäävatele kinnistutele.

käigus analüüsiti koostöös ulukieksperdiga meetmete valikut ning võttes arvesse piirkonna olemasolevat situatsiooni ja tegevusi (nt veokite liiklus suusamäe rajamisel) ning perspektiivi (nt suusamäe kasutuselevõtt), valiti rohevõrgustiku toimivust tagavaks meetmeks väikeulukitunnel. Tulenevalt kehtivast Rae valla üldplaneeringust ei ole väikeulukitunneli ära jätmine põhjendatud. 2. Põhimaantee peale- ja mahasõidudele ei ole liiklusohutuse seisukohast võimalik ristmike rajamine, sest seal toimub kiirendamine ja aeglustamine, et ühineda põhimaanteel suurel kiirusel liikuva liiklusvooga (perspektiivselt arvestatakse lõigus Jüri liiklussõlm – Vaida liiklussõlm kiirusrežiimi 120 km/h kehtestamisega). Teeäärse kinnisasjale (katastritunnus 65302:001:0093) pääseb põhimaantee peale- ja mahasõidu lõppu projekteeritud ringristmikult, mille üks haru suundub Tref teele, kust on võimalik tagada juurdepääs Teeäärse kinnisasjale. Seoses Muinsuskaitseameti 21.09.2021 kirjas esitatud nõudega, on muudetud eskiislahendust ja nihutatud Trefi tee piirkonda kavandatud Aaviku liiklussõlme osaks olevat peale- ja mahasõitu Patika suunas niipalju, et hiiekoha Taara Tammemägi kaitsevööndisse teerajatisi ei kavandata. Nihutus tingib maavõõranduse vajaduse suurenemise külgnevast eraomandis olevast Teeäärse kinnisasjast (katastritunnus 65302:001:0093). Algselt oli võõrandatava osa pindalaks 2595 m2, muudetud eskiislahenduse kohaselt on selleks 6317 m2 (eskiislahenduse tasandil on võõrandatavate alade piirid ja pindalad esialgsed, need selguvad täpselt krundijaotuskava koostamisel järgmises projekteerimisetapis). Otsus: Jätta ettepanekud arvestamata.

20 Km 16-17

Korba 65303:001:0028 Konda 65303:001:0029 65303:002:0019 Kareste 65303:001:0170 Kuremäe tee 14 65303:001:0241 Keapa 65303:001:0273

Esitasime 2020. aasta aprillis selgituse Kautjala bussipeatuse (mõlemal suunal) säilitamise vajaduse põhjendusega. Käesoleval aastal rajati bussipeatustesse bussitaskud, eraldussaar ja paigaldati valgustus, mis andis põhjust lootuseks, et bussipeatused säilivad. Nüüd aga seisame sama olukorra ees kui poolteist aastat tagasi. Projekteerimistingimuste eelnõust nähtub, et Kautjala bussipeatused Tallinn-Tartu- Võru-Luhamäe põhimaantee ääres on ette nähtud likvideerida, kavandatud täiendav peatus Patika liiklussõlme. Mõistame, et peatuste kaotamine on tingitud piirkiiruse tõstmise plaanist Jüri-Vaida lõigul. Sellegipoolest leiame, et Kautjala bussipeatus tuleb säilitada järgmistel kaalutlustel: • Kautjala bussipeatust kasutavad pidevalt Kautjala ja Patika külade elanikud, kellel puudub sõiduauto kasutamise võimalus või kes on teinud keskkonnateadliku valiku ühistranspordi kasutamise heaks. Osa neist on eakamad, kellel oleks põhjendamatult raske või võimatu kõndida kaugemasse bussipeatusesse Patikal või Aavikul. • Bussiliiklus Vana-Tartu maanteel ei rahulda Tallinnasse sõitjate vajadusi – buss sõidab vaid paar korda päevas, sageli ebasobivatel aegadel, sõiduaeg on pikk, talviti on

Põhjendus: Kautjala bussipeatuste likvideerimise peapõhjuseks on eritasandilise teeületusvõimaluse puudumine. Eskiislahenduse koostamise käigus on põhjalikult analüüsitud, milliseid ümberehitusi oleks vaja selleks, et säilitada kavandatud kiirusrežiimile vastavad ja maanteede projekteerimisnorme järgivad ohutud bussipeatused põhimaanteel, sh eritasandiline teeületus. Kautjala peatuste säilitamiseks oleks vaja kavandada järgnevad meetmed:

- Jalakäijate eritasandilise teeületuse lahendamiseks kavandada kas jalakäija tunnel või jalakäija viadukt üle 2+2 põhimaantee.

- Ümber ehitada ca 1 km pikkuses lõigus olemasolevat müraseina ja laiendada teed (sh mahutada nõlvad), et kavandada nõuetekohane suletud bussitasku vajalikus pikkuses koos aeglustus- ja kiirendusradadega.

- Jalakäijate tunneli rajamise korral tõsta olemasoleva 2+2 põhimaantee profiili ca 900 m pikkuses lõigus kogu ristlõike laiuses, st ümber ehitada kogu katend.

- Võõrandada maa-alasid eraomandis olevatest kinnistutest, et jalakäijate tunnel/viadukt ja bussitaskud rajada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

25

kitsal maanteel libe ja ohtlik. Eelnõu näeb ette analüüsida kohalike ja maakonna bussiliinide viimise võimalust osaliselt kõrvalmaanteele 11114 Jüri-Vaida ning vajadusel täiendavate pussipeatuste kavandamist sinna. Arvestades bussiliini marsruudi ja sõiduaja olulist pikenemist kõrvalmaanteele viimisel, kahtleme sügavalt nende muudatuste tõenäolisuses, ning oleme veendunud, et elanike vajadusi rahuldava ühistranspordi kasutamise võimalused halvenevad igal juhul, tabades kõige valusamalt eakaid elanikke. • Väljendame oma muret vastuolu pärast maal elamise soodustamise riikliku propaganda ja tegelike võimaluste vahel, kus olukorda pigem halvendatakse. Kautjala peatuse kasutusulatuses asub palju perspektiivset elamumaad ja otstarbekohase ühistranspordi võimalused selles piirkonnas on vaja säilitada. • Samuti leiame, et eelnõus pakutud lahendused kogumisteedele, mille kaudu jõuaksid bussipeatustesse koolilapsed Kiili valla Mõisakülast, on koostatud maaomanikega nõu pidamata ja neile kahjulikke lahendusi peale surudes. Eeltulenevast lähtuvalt palume säilitada bussipeatused mõlemal suunal, rajada ilmastiku vastu kaitset pakkuv bussiootepaviljon ka Tallinna suunale ning kavandada maantee ületamiseks ohutu lahendus jalakäijatele, mida saaks tulevikus kasutada ka kergliiklusega ligipääsemiseks rajatava suusamäe puhkealale. Uute kogumisteede planeerimisel palume parimate lahenduste väljaselgitamiseks suhelda maaomanikega ja arvestada nende ettepanekutega. Veel juhime tähelepanu, et praegu eelnõus välja pakutud lahendus, millega likvideeritakse Kautjala bussipeatus, ei taga lisaks praeguste elanike ühistranspordi kasutamise vajadusele perspektiivselt ka suusamäe ja selle kõrvale rajatavate muude vabaaja veetmise võimaluste kasutajate ühistranspordiga saabumise võimalusi. Leiame, et kõiki osapooli rahuldava lahenduse välja töötamiseks tuleks siin päriselt kaasata nii kogukond kui ka Rae Vallavalitsus. Palume kaasata meid ka ehitusloa menetlusse.

Samal ajal on peatuse kasutajate arvud väikesed (2019. aastal parempoolses peatuses maakonnaliinide lõikes sisenejaid 12 inimest aastas, vasakpoolses peatuses 770 inimest aastas; 2020. aastal vastavalt 8 ja 388 inimest ning 2021. aastal esimesel 6 kuul 13 ja 127 inimest) ehk siis kõige kõrgema kasutusega aastal keskmiselt 2 inimest päevas. Kautjala peatustest paarisaja meetri lõikes asuvad kõrvalmaanteel 11114 Jüri‒Vaida Korba bussipeatused ning läänepoolse teekülje puhul on eskiislahenduses kavandatud lisapeatuse rajamine Patika sõlme. Eskiislahenduse väljatöötamisel on peetud nõu nii Rae Vallavalitsusega, MTÜ-ga Põhja- Eesti Ühistranspordikeskus kui Transpordiameti ühistranspordi osakonnaga ning jõutud ühisele arusaamale eskiislahenduse osas. Samuti on jõutud ühisele arusaamale selles, et eskiislahenduse realiseerumisel vaadatakse üle maakonna- ja kohalike liinide marsruudid ning võimalusel viiakse liine kõrvalmaanteele 11114 Jüri‒Vaida. Antud tegevus on vajalik ja omab tähtsust ka teelõigu teiste bussipeatuste kontekstis (nt Sillaotsa peatuse viimine kõrvalmaanteele). Seega Kautjala peatuste likvideerimise korral bussiühendus piirkonnas säilib, seda vahetus läheduses olevate Korba ja lähistele kavandatava Patika peatuse kaudu, st ühistransport on kavandatud viisil, et tagatud on edaspidine ühistranspordi pakkumine. Eelnevat kokku võttes – kuna Kautjala peatuste säilitamine nõuaks väga suuri investeeringuid olukorras, kus tee seisund antud lõigul ei tingi olulisi ümberehitusi või investeeringuid (katted uued, müraseinad olemas jms), peatuste kasutajaskond on väike ning alternatiivsed peatused riigiteede võrgustikul on olemas (ja Patika sõlmes lisapeatus rajamisel), ei ole peatuste säilitamine põhimaanteel otstarbekas ja põhjendatud. Kuivõrd eskiislahenduse realiseerimine võtab aega, on kiirmeetmena rajatud Kautjala peatustesse valgustust ning parendatud peatusetaskuid. Peatused säilivad ja neid kasutatakse kuni eskiislahenduse realiseerumiseni veel paar kuni mõni aastat. Kiirmeetmena teostatud tegevused parandasid riigiteel ohutust, kuid ei ole perspektiivis piisavad (vajalik on kergliiklejate eritasandisse viimine). Suusamägi paikneb Vana-Aaviku ja Kautjala peatustest analoogsel kaugusel. Juurdepääs perspektiivsele suusamäele on seotud Trefi teega, mille kaudu on lahendatud sõidukite juurdepääs. Kergliiklejate juurdepääs suusamäele on kavandatud Vana-Aaviku bussipeatuste kaudu, kus asub olemasolev kergliiklustunnel. Otsus: Ettepanekut ülaltoodud kaalutlustel mitte arvestada. Kaasata ettepaneku esitajad antud riigitee lõiguga (ja Kautjala peatusega) seotud ehitusloa menetlusse.

21 Km 16-17

Oja tee 2 30501:001:0009 Oja tee 3 30501:001:0005 Oja tee 4 30501:001:0007 Oja tee 5 30501:001:0006 Oja tee 6 30501:001:0008

Olles tutvunud projekteerimistingimuste eelnõu ja lisaks oleva projektiga teeme ettepaneku, kui olemasoleva Kaasiku tee rekonstrueerimine, laiendamine ja avalikuks teeks määramine ei ole võimalik, lahendada Mõisaküla küla osa (Oja talu jt) juurdepääs sõidukitele sh raskeveokitele nii Tallinna kui Tartu poolt Aaviku liiklussõlme kaudu. Palume siiski säilitada Kautjala bussipeatused mõlemas suunas ning kaaluda Kaasiku tee rekonstrueerimist jalakäijate tarbeks sh määrata tee avalikult kasutatavaks.

Põhjendus: Ettepanekus käsitletud juurdepääsutee alternatiivi kaaluti eskiislahenduse koostamise käigus. Alternatiiv jäeti kõrvale kahel põhjusel. Esiteks oleks jalakäija teekond lähimasse bussipeatusesse oluliselt pikem (Vana-Aaviku peatusesse üle 3 km, seejuures Patika peatustesse ühendustee puudub). Teiseks tuleb arvestada Aaviku sõlme etapiviisilise realiseerimise võimalusega, st sõlme viaduktiosa hilisema rajamisega. See tähendaks Mõisaküla asumist Tallinna suunas sõita soovijale esmalt teekonda kuni Trefi teeni, sealt pääsu põhimaanteele Patika suunas kulgevale sõidusuunale ning alles Patika sõlmes võimalust võtta suund Tallinnasse. Transpordiamet hindab nii jalakäija kui sõidukiga liikleja seisukohalt seda trajektoori ebamõistlikuks, mistõttu eskiislahenduses on kavandatud juurdepääsutee Patika sõlme. Juurdepääsutee kaudu on tagatud nii sõidukite kui kergliiklejate liikumine.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

26

Kautjala bussipeatuste säilitamine ei ole võimalik, sellekohased põhjendused on loetletud ja lahti seletatud käesoleva dokumendi p 2.2.20. Bussiühenduse tagamiseks on eskiisis kavandatud lisapeatus Patika sõlme. Kaasiku tee ei ole riigitee, mistõttu tõstatatud küsimuste lahendamine ei kuulu Transpordiameti pädevusse. Otsus: Jätta ettepanekud ülaltoodud põhjustel arvestamata.

22 Km 17-18

Kriilepõllu 65303:002:0253 A. Z.

Maa jagatakse kahte eri osassa ja väärtus langeb. Olen planeerinud tulevikus kallist lahendust. Samuti kui nii suur liiklus tee ehitatakse , selle alla läheb maad ja ka tee ymbruse maad kaotavad väärtuse. Praeguses teates mina ei ole nöus ega anna luba rikkuda kinnistust. Ja kas pääseme kinnistuse kaotusest , selle väärtusest, minulle omistajana sopimuksen.

Põhjendus: Kavandatav juurdepääsutee jagab paratamatult kinnisasja kaheks osaks. Siiski mõlema maa-ala pindalad on küllalt suured (ca 4 ha ja 19 ha), et moodustuvad maaüksused on eraldiseisvalt kasutatavad ning mõlemale maaüksusele tekib tee rajamisel juurdepääs. Seega tee rajamisel maa väärtuse langus ei ole tõenäoline, pigem vastupidi. Maade omandamine toimub edasises projekteerimisfaasis peale seda kui on valminud krundijaotuskava, kus on maaeralduse piir ja pindala täpselt fikseeritud. Vastavalt Rae Vallavalitsuse kirjas 11.10.2021 nr 6-1/8991-1 toodule käsitleb Transpordiamet, et ühtlasi on Transpordiametil vajalik esitada detailplaneeringu algatamise taotlus Oja asumi juurdepääsutee osale, mis kattub rohevõrgustikuga. Maade omandamine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele, riigile omandatav maa- ala kompenseeritakse maaomanikule hüvitusväärtuse alusel ning see toimub maaomanikuga läbirääkimiste teel. Otsus: Jätkata juurdepääsutee kavandamist üle Kriilepõllu kinnisasja. Projekteerimise järgmises faasis teha tihedat koostööd maaomanikuga.

23 Km 17-18

Mäe tee 15 // Ärdla 65303:002:0093 Mäe tee 12 5303:002:0230 T. S.

1.Tutvunud PT eelnõuga jääb ebaselgeks millise ehitusseadustiku paragrahvi alusel PT soovitakse väljastada. PT eelnõu kohaselt soovitakse väljastada PT olemasoleva avalikult kasutatava riigitee rekonstrueerimiseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel. Uute kogujateede kavandamine ei ole olemasoleva tee rekonstrueerimine. Isegi juhul kui eeldada, et detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik tee ehitusprojekti koostamiseks, peab PT igal juhul arvestama ehitusseadustikus sätestatud põhimõtteid ning muuhulgas vastama üldistele arengudokumentidele (Rae valla üldplaneering, Harju maakonnaplaneering jms). PT eelnõu ja kavandatav tegevus ei arvesta Rae valla üldplaneeringu (edaspidi Rae ÜP) põhimõtteid. Üldplaneeringut muutva PT andmine ei ole lubatud. Planeerimisseadus sätestab väga selged põhimõtted, kuidas maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu muutmine on võimalik ning läbi PT menetluse seda teha ei saa. Rae Vallavolikogu 21. mai 2021 otsusega nr 462 kehtestatud Rae ÜP kohaselt kavandatakse Patika külas kogujateid (variandid A, B, C) Rae ÜP-s määratud rohevõrgustiku alale. Rae ÜP kohaselt on rohevõrgustiku ala detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamise kohustusega ala, mistõttu on PT eelnõu üles ehitatud valedel alustel. Kuigi Rae valla ÜP kaart perspektiivsete teede osas võib olla indikatiivne ning neid ongi võimalik täpsustada kas PT või DP menetluse käigus annab Rae ÜP selge suunise, millisel juhul tuleb seda kindlasti lahendada DP käigus sh on Rae ÜP maakasutuskaardil märge, et kõikide kavandatavate teede asukohad täpsustavad DP-de koostamise käigus. Samuti rõhutab Rae ÜP, et juurdepääsuteede kavandamisel tuleb eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad ära olemasolevat teede võrku. Mistõttu meie hinnangul ei vasta PT eelnõu Rae ÜP-le.

2. PT eelnõust ega koostatud eskiisprojektist ei selgu, kuidas on jõutud Patika külas Ärdla talu (Mäe tee 15 // Ärdla) maadel juurdepääsutee variantideni A, B ja C. Novarc

Põhjendus: 1. Detailplaneeringu koostamise vajaduse määramisel on otsustajaks kohalik omavalitsus. Transpordiamet esitas Rae Vallavalitsusele täpsustava pöördumise ning sai sellele vastuse. Vastavalt Rae Vallavalitsuse kirjas 11.10.2021 nr 6-1/8991-1 toodule käsitleb Transpordiamet, et vajalik on esitada detailplaneeringu algatamise taotlus Oja asumi juurdepääsutee osale, mis kattub rohevõrgustikuga (vt lisatud skeem, rohevõrgustikuga kattuv teelõik skeemil oranži tooniga). Eskiislahendust täiendatakse märkega, et antud teelõigu kavandamiseks esitatakse detailplaneeringu algatamise taotlus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

27

Group AS koostatud eskiisprojekti seletuskiri punkt 3.2.2. alapunkt 7 märgib järgmist: Kaasiku tee MS km 16,67 paremal ja tagasipöördekoha likvideerimisel tuleb Oja tee asumi (Kiili vald) ühendus teedevõrguga tuleb tagada Patika liiklussõlme kaudu. PT menetluseks on esitatud kolm võrdväärset alternatiivi uue juurdepääsutee trassi kulgemisele - A, B ja C. Uute JP teede pikkus on 1,1 … 1,4 km. Erinevus on selles, kui pikalt saab JP tee trassi paigutada olemasolevatele kohalikele teedele. Palume täpsustada, millal ja kuidas toimus trassivalik, kes esitas alternatiivid, millised olid kaalutlused, miks maaomanikke ei ole trassivalikusse kaasatud?

3. Miks ei ole kaalutud Kiili valla Mõisaküla küla osa ühendamist Aaviku küla poolt, kus ala piirneb riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvate maadega ning kuhu juba on rajatud või ollakse rajamas teedevõrku avalikult kasutatava objekti (suusamägi) külastamiseks. Samuti ei ole kaalutud alternatiivi mahutada Kaasiku teele juurdepääs olemasolevasse Tallinn-Tartu maantee teekoridori. Suusamäe ristmiku juurde juba rajatakse/rajati lisaradu, miks ei ole kaalutud lisaradade kavandamist kuni olemasoleva Kaasiku teeni vajadusel laiendades teekoridori riigile kuuluvale maale. Mõistame Kaasiku tee Tallinn-Tartu maanteele otsepääsu sulgemise vajadust sõidukitele, kuid Rae valla põlistalu arvelt ei pea lahendama Kiili valla oskamatut planeerimist. Ei ole aktsepteeritav olukord, kus Kiili vald väljastab Mõisaküla külla üha uusi projekteerimistingimusi ja ehituslube ilma, et oleks lahendatud ohutud juurdepääsud Kiili vallast.

4. Kõikide Mäe tee 15 // Ärdla kinnistut läbivate trassivalikute puhul on need kavandatud kasutatavale põllumajanduslikule maale. Kavandatud tee halvendab maade kasutamist, samuti lõhuks tee rajamine täielikult maaparandussüsteemid, kuna ala on valdavas osas drenaažitorustikega kaetud. Valikuvariantidest C muudaks Mäe tee elanike elukeskkonna oluliselt halvemaks, kuna Mäe tee teekoridor on kitsas ning tegemist on sisuliselt olemasoleva tupiktänavaga ning Baasi tee olemasolevat vana kruusateed kasutavad valdavalt vaid kohalikud jahimehed kui viivad metsloomadele söötmiskohta süüa. Läbisõidutee kavandamine Mõisaküla küla Oja asumisse suurendaks Mäe tee liikluskoormust 100%, kuna sealses asumis on autokasutajaid pea sama palju kui täna Mäe tee majapidamistes. Variant B on kavandatud täielikult Patika peakraavi peale, millele rakenduvad veeseadusest tulenevad piirangud. Kui täna räägitakse maailmas üha enam loodussäästvamast majandamisest ning väärtuslike põllumajandusmaade säilitamisest, siis teede laiendamine olemasolevale väärtuslikule põllumaale ei ole jätkusuutlik tegevus. Tuleb tõdeda, et lühiajaliselt ilmselt ongi kõige odavam viis järjepidevalt laiendada transpordimaa kinnistuid põllumajanduslike maade arvelt, kuid pikemas perspektiivis on tegu väga lühinägeliku ning kuritegeliku teoga järgnevate põlvede arvelt. Eesti mastaape arvestades ei pea võtma eeskuju suurriikidest, kus maanteed hõlmavad üha laiemaid alasid. Kavandatu on väga autokeskne ning soosib autostumist veelgi, kuna projektiga tutvudes on prognoositav, et võimalused ühistranspordiga liiklemiseks halvenevad oluliselt. 5. Projekteerimistingimuste punkti 5.3.5 kohaselt likvideeritakse Kautjala

bussipeatused ning punkti 5.3.6 kohaselt tuleb analüüsida kohalike ja maakonna bussiliinide viimise võimalust osaliselt kõrvalmaanteele Jüri-Vaida ning vajadusel kavandada kõrvalmaanteele täiendavad bussipeatused. Patika liiklussõlme on kavandatud täiendav bussipeatus sissesõidule (tõusule). Selle peatuse mõttest on väga keeruline aru saada, kuna a) talvel bussid sealt peatusest ilmselt edasi ei pruugi saada b) olemasolev peatus sobib ideaalselt kui buss tuleb üle viadukti Jüri poolt ja pöörab Vaida suunas. Kautjala peatuste likvideerimine on arusaadav liiklusohutuse seisukohalt, kuid mitte inimeste heaolu arvestades sh PT eelnõu kohaselt isegi mitte ei öelda, et peab kavandama

2. Mõisaküla asumi Patika sõlmega ühendamiseks kavandatava juurdepääsutee alternatiivid A, B ja C lähtuvad võimalikult lühikese teekonna leidmise vajadusest, kuna sama teed hakkavad bussipeatusesse pääsemiseks kasutama ka kergliiklejad. Trassivalik alternatiivide A, B ja C vahel jäeti sihilikult lahtiseks ja otsustada peale projekteerimistingimuste avalikustamist, et projekteerimistingimuste menetluse raames saada sisend puudutatud asutustelt, piirinaabritelt ja maaomanikelt. Eskiislahenduse koostamise käigus analüüsiti ka teisi trassialternatiive, mis erinevate puuduste tõttu varem või hiljem kõrvale jäeti. Eelkõige on kõikide teiste alternatiivide puhul puuduseks suurem teepikkus. 3. Ettepanekus käsitletud juurdepääsutee alternatiive kaaluti eskiislahenduse koostamise käigus. Aaviku tee suunaline alternatiiv jäeti kõrvale kahel põhjusel. Esiteks oleks jalakäija teekond lähimasse bussipeatusesse oluliselt pikem (Vana-Aaviku peatusesse ca üle 3 km, seejuures Patika peatustega ühendav tee puudub). Teiseks tuleb arvestada Aaviku sõlme etapiviisilise realiseerimisega, st sõlme viaduktiosa hilisema rajamisega. See tähendaks Mõisaküla asumist Tallinna suunas sõita soovijale esmalt teekonda kuni Trefi teeni, sealt pääsu põhimaanteele Patika suunas kulgevale sõidusuunale ning alles Patika sõlmes võimalust võtta suund Tallinnasse. Transpordiamet hindab nii jalakäija kui sõidukiga liikleja seisukohalt seda trajektoori ebamõistlikuks, mistõttu eskiislahenduses on kavandatud juurdepääsutee Patika sõlme. Põhimaanteega paralleelse juurdepääsutee pikkus (ca 2 km) on samuti suurem eskiisis esitatud alternatiividest, ühtlasi oleks sel juhul vaja tee viia välja Mäe teele. Mäe tee vältimise vajadusele on viitatud mitmes avalikustamise käigus esitatud kirjas.

4. Avalikustamise käigus esitatud tagasisidet arvesse võttes on Transpordiamet

valinud välja juurdepääsutee variandi A, mis võetakse projekteerimise järgmistes etappides aluseks. Mäe tee 15 // Ärdla kinnisasjal (katastriüksuse tunnus 65303:002:0093) kattub juurdepääsutee variant A valdavalt olemasoleva pinnasteega paiknedes sellega samas asukohas. Uut teelõiku on kõnealusel kinnisasjal vaja kavandada ca 100 m. Seega on alternatiivi valikul võetud arvesse avalikustamise käigus esitatud tagasisidet ning

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

28

Jüri-Vaida teele peatused, vaid alles asutakse analüüsima, kas on võimalik. Analüüsitud ei ole võimalust luua Kautjala peatusesse analoogselt Vana-Aaviku peatusega eritasandiline jalakäijate tee. Äsja ehitati välja bussitasku linnast tulevatele bussidele, mistõttu tekitab küsimusi avaliku raha otstarbekas kasutamine. Lisaks tuleb juhtida tähelepanu, et Jüri-Vaida tee on kitsas ning kurviline ning need vähesed ühissõidukid, mis mööda seda sõidavad talvel sageli loobuvad selle tee kasutamisest ning pööravad Patikalt Tallinn-Tartu maanteele, sest Jüri-Vaida tee kasutamine on liiga ohtlik. Eeltoodut arvestades soovitatakse PT kohaselt tekitada olukord, kus Kautjala peatuse läheduses (ja ka Mõisaküla küla osas nn Oja asumis) elavad inimesed peaksid liikuma, kas Patikale või Vana-Aavikule, mis ei ole kummalgi juhul mõistlik kaugus ühistranspordipeatusest. Tallinna ümbruses umbkaudu 40 km raadiuses peaks igal juhul soodustama ennekõike ühistranspordi lahendusi, et vähendada autostumist suuremates keskustes (Tallinnas), kuna heade ühistranspordiühenduste kavandamine loob võimalused, et igapäevaselt suuremates asulates tööl käivad inimesed eelistaksid isikliku auto asemel mugavat (ja kiiret) ühistransporti.

6. Kuigi oleme korduvalt teinud ettepaneku kavandada Patika külla müratõkkeseinad Mäe teega külgnevale alale ja külaselts on teinud ettepaneku kavandada müratõkkeseinad ka Jüri-Vaida tee ääres olevate majapidamiste tarbeks, mis paiknevad võrreldes Mäe teega teisel pool Tallinn-Tartu maanteed, siis eskiisprojekti kohaselt müratõkkeid järjekordselt kavandatud ei ole. Eskiisprojektis viidatud Hendrikson & Ko OÜ tööd nr 20003726 ei ole materjalidele lisatud, seega ei ole olnud võimalik kõigi alusdokumentidega tutvuda. Tänane olukord müra mõttes Mäe tee elanike jaoks juba on halb. Mäe tee elamud asuvad ajalooliselt Tallinn-Tartu maanteele väga lähedal. Õigupoolest kunagi kui teed neljarealiseks ehitati, siis laiendati maanteed Mäe tee suunas. Hoolimata sellest, et elanikud on paigaldanud endale mitmekordsed aknad on mürafoon häiriv nii päevasel kui ka öisel ajal. Palume teostada koostöös Terviseametiga reaalsed müra mõõtmised, mitte ainult modelleerimine ning projektis ette näha Mäe tee majade kaitseks müratõkkesein.

7. PT eelnõu punktis 5.12 on märgitud, et keskkonnamõjude eelhindamine teostada enne ehitusloa taotlemist. Kuigi 2020. aastal jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt PT käigus hinnangut koostama ei pea, siis kas on otstarbekas koostada teeprojekt, mille mõju asutakse hindama alles ehitusloa menetluses? Projekti koostamine on kallis, selle ümbertegemine on samuti kulukas ning võimalike mõjude väljaselgitamine enne põhiprojekti koostamist võib olla odavam kui pärast parandusi teha. Amet peaks ju riigi raha kasutama võimalikult säästlikult ja otstarbekalt. Kokkuvõtvalt leiame, et PT eelnõu on täis vastuolusid, ei vasta Rae valla üldplaneeringule, sellisel kujul projekt ei ole ellu viidav ning riivab liigselt Patika küla elanike huve, ei arvesta kaasaaegseid planeerimispõhimõtteid ning loodussäästvama majandustegevuse vajadusega. Võimalikesse trassivalikutesse ei ole maaomanikke õigeaegselt kaasatud, kaalutud ei ole projektiga kaasnevaid mõjusid. Palume kaasata edaspidisesse menetlusse sh anda teada, millal toimub PT eelnõu avalik arutelu. Enne seda soovime kirjalikku vastust oma pöördumisele ja puuduvate materjalide esitamist.

valitud trajektoor, mis võimalikult kattub olemasoleva teedevõrgustikuga ja võimalikult lühikeses lõigus kulgeb põllumajanduslikus kasutuses maal ning mis mh väldib Mäe teed. Transpordiametile on teada, et perspektiivne juurdepääsutee kattub maaparandussüsteemide alaga. Juurdepääsutee rajamiseks koostatakse teeprojekt, selle koostab kutsetunnistusega teedeinsener. Arvesse võetakse drenaažvõrgustiku paiknemist ning projekteeritakse teelahendus, mis tagab selle jätkuva toimimise. Lahendus kooskõlastatakse Põllumajandus- ja Toiduametiga, maaomanikega ja tehnovõrgu valdajatega.

5. Eskiislahenduse koostamise käigus on piisavalt põhjalikult analüüsitud meetmeid, mida oleks vaja rakendada Kautjala peatuste säilitamiseks. Jõutud on otsusele, et peatuse säilitamine ja selleks vajalikud suured ümberehitused on ebamõistlikud, aru on saadud, et peatusele on olemas alternatiivid, sh eskiis näeb ette lisapeatuse ja juurdepääsutee, mistõttu on otstarbekas ja avalikkuse suhtes aus see otsus ka välja öelda. Seoses projekteerimistingimuste p 5.3.6 - kuna täna ei ole selge riigitee ümberehituse aeg, ei ole täna otstarbekas hakata bussiliine ümber paigutama. See on eesmärgipärane siis kui on selge ümberehituse ehitusaasta ning valmimas on tee põhiprojekt, reaalne muudatus taristus on vahetult toimumas. Ettevalmistused ehituseks võtavad tavapäraselt mitu aastat, mille jooksul jõuab tänastes bussiliinides toimuda põhimaantee ümberehitusest sõltumatuid muudatusi. Transpordiamet lähtub MTÜ-ga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ning ameti enda ühistranspordi osakonnaga peetud arutelu tulemustest, kus asjatundjad pidasid muudatuste tegemist liinivõrgustikus põhjendatuks ja teostatavaks. 6. Teeprojekti raames on koostatud mürauuring (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 20003726), mille alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses olukorras eluhooneteni ulatuvad müratasemed vastavad KeM määrusega nr 71 kehtestatud liiklusmüra piirväärtustele. Mürauuringu alusel ei esine riigiteedega külgnevatel lõikudel müratundlike hoonete fassaadidel normtasemete ületamisi, mistõttu ei ole müraleevendusmeetmeid kavandatud. Perspektiivne olukord (20 aastat alates ehitusest) liiklussageduse kasvu tingimustes võib mürauuringu alusel tuua kaasa piiripealseid olukordi või normtasemete väikseid ületamisi. Teelõik kuulub Transpordiameti poolt koostatava strateegilise mürakaardi koosseisu ja selle olukorda hinnatakse Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel iga viie aasta järel. Normtaseme ületuse korral kuuluvad olukorrad leevendamisele välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavas. Strateegilise mürakaardi koostamisel viiakse lisaks müra leviku modelleerimisele läbi müratasemete mõõtmised pädeva mõõtja poolt aadressil Baasi tee 1, Patika. Järgmine tegevuskava valmib 2023.a teises pooles. 7. Teeprojektiga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ning projektalal ei ole puutumust Natura 2000 võrgustiku aladega, mistõttu KMH koostamine ei ole kohustuslik. Vastavalt kehtivale seadusandlusele koostatakse konkreetse projektala lõikes enne ehitusloa andmist KMH eelhinnang (selle koostamist alustatakse juba projektlahenduse väljatöötamise käigus, mistõttu projekt saab selles osas asjakohast sisendit), mis arvestades teeprojektiga kavandatavate ümberehituste olemust, mahtu, paiknemist ning kehtivaid piiranguid ja väärtusi analüüsib veelkord KMH vajadust. KMH vajadusel ilmnemisel koostatakse KMH ning selle läbiviimiseks vajaliku ajaga arvestatakse projekti ajagraafikus. Riigiteede rekonstrueerimis ja ehitusprojektide ettevalmistus on tavapäraselt paari kuni mitmeaastane protsess. Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

29

Jätta ettepanekud 2-7 ülaltoodud põhjendustel arvestamata. Ettepanek 1 arvestada, Rae Vallavalitsusele esitada detailplaneeringu algatamise taotlus Oja asumi juurdepääsutee lõigu kavandamiseks (alternatiiv A), mis kattub rohevõrgustikuga.

24 Km 17-18

Tähekese 65303:002:0129 H. P.

Saan aru, et projekteeritakse uut teed. Sain Tähekese kinnistu päranduseks abikaasalt ja ma ise pole veel seal käinud. Tean, et hetkel pole kinnistuni teed- seega sobiks minule parima lahendusena variant A. Kas sellisel juhul tuleneks ka minule sellega mingeid kohustusi?

Põhjendus: Antud juurdepääsutee projekteeriks ja rajaks on Transpordiamet. Avalikustamise käigus laekunud tagasiside alusel otsustab Transpordiamet jätkata juurdepääsutee alternatiiviga A. Otsus: Võtta ettepanek trassialternatiivi osas arvesse.

25 Kivita 65301:001:5863 ja 65301:001:5862 Uus-Kivita 65301:001:5860 ja 65301:001:5861 J. U.

(Selgituse küsimine) Näen, et kogujatee indikatiivne asukohta on ka uuendatud. Tänan. Eeldan, et täpne asukoha määramine siis hakkab millalgi hilisemas faasis.

Selgitus: Juurdepääsutee asukohta Kivita kinnisasjal (65301:001:5863) täpsustati eskiisis vastavalt eelnevale infovahetusele. Järgnevates projekteerimisfaasides tehakse koostööd maaomanikega, kelle maale teerajatised on kavandatud.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks“ lisa 2

30

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja lähiaadress Katastritunnus Alukse 65303:002:0017 Ammuta tee 1 65301:001:5738 Ammuta tee 3 65301:001:5735 Ammuta tee 5 65301:001:5734 Ammuta tee 7 65301:001:5736 Ammuta tee 9 65301:001:5737 Antulametsa 65303:001:0337 Atsimäe 65303:003:0113 Baasi tee 1 65303:002:0020 Ellamaa 30401:001:0386 Evarti 65303:001:0249 Jõekääru 65303:002:0087 Jõeääre 65303:002:0086 Järve põik 1 65301:001:2974 Järve põik 3 65301:001:1940 Järve põik 5 65301:001:3014 Järve põik 5a 65301:001:0526 Järve tee 10 65301:001:1590 Järve tee 12 65301:001:1640 Järve tee 14 65301:001:1650 Järve tee 8 65301:001:0141 Kaera tee L1 65301:001:2888 Kaeraheina 65303:001:0367 Kaevu tee 10 65301:002:1350 Kaevu tee 12 65301:002:0940 Kaevu tee 2 65301:002:1472 Kaevu tee 2a 65301:002:1473 Kaevu tee 2b 65301:002:1474 Kaevu tee 4 65301:002:1570 Kaevu tee 6 65301:002:1210 Kasteheina 65303:001:0366

Kesk tee 28 65301:003:0881 Kesk tee 30 65301:003:0883 Kesk tee 32 65301:003:0885 Kesk tee 34 65301:003:0886 Kesk tee 36 65301:003:0887 Kesk tee 38 65301:003:0888 Kesk tee 40 65301:003:0889 Kesk tee 42 65301:003:0891 Kiire 65303:002:0440 Kirsimetsa 30401:001:1663 Kivita 65303:003:0174 Kohu 65303:001:0061 Kohula 65302:001:0102 Kohutalu 65303:001:0325 Kokotsa 65303:001:0342 Krati tee 12 65301:001:2779 Krati tee 14 65301:001:2781 Kriile 65303:001:0328 Kriilemäe 65303:002:0254 Kroosi 65301:001:3468 Kruusi 65303:001:0338 Kungla 65301:001:0450 Kuuspuu tee 2 65301:001:4842 Kuuspuu tee 4 65301:001:4843 Kuuspuu tee 6 65301:001:4844 Kõrtsi tee 5 65301:002:1283 Kõrtsi tee 7 65301:002:1285 Käbiheina 65303:001:0368 Kärdla 65303:002:0220 Künka tee 5 65301:002:0093 Laagrivälja 65303:003:0103 Lauri 65302:001:0031 Lillemäe 65303:002:0170

Metsaserva 30401:001:1456 Mäe tee 10 65303:002:0183 Mäe tee 14 65303:002:0240 Mäe tee 2 65301:001:5732 Mäe tee 4 65303:002:0110 Mäe tee 6 65303:002:0218 Mäe tee 8 65303:002:0172 Nabala tee 2 65301:001:5733 Nurme tee 1 65301:002:0068 Paju 65303:002:0023 Paplimäe 65303:002:0006 Patika saekaater 65303:001:0033 Pihlaka 65303:002:0055 Prügi 65301:002:0100 Purika 65303:002:0139 Purila 65303:002:0138 Põllu 65303:001:0123 Põllumäe 65303:003:0096 Põrguvälja tee 25 65301:002:0439 Põrguvälja tee 27b 65301:001:3537 Põrguvälja tee 29 65301:002:1683 Põrguvälja tee 31 65301:002:0151 Pähklimäe tee 1 // Rukki tee 11 65301:001:4073 Raidkivi 65303:001:0251 Raja 65303:002:0015 Rangi 65301:001:5033 Rangipõllu 65303:001:0013 Reti põik 5 65301:001:1550 Reti tee 4 65301:001:2535 Reti tee 6 65301:001:1405 Reti tee 8 65301:001:1407

Rukki põik 2 65301:001:2909 Rukki tee 1 65301:001:5458 Rukki tee 10 65301:001:2924 Rukki tee 12 65301:001:4919 Rukki tee 16 65301:001:2891

Rukki tee 18 65301:001:2892 Rukki tee 2 65301:001:2914 Rukki tee 21a 65301:001:3896 Rukki tee 28 65301:001:2902 Rukki tee 30 65301:001:2904 Rukki tee 5 65301:001:3233 Rukki tee 6 65301:001:2918 Rukki tee 7 65301:001:4074 Rukki tee 8 65301:001:2922 Rukki tee L2 65301:001:3897 Siimu 65301:001:0177 Sillaotsa 65303:003:0148 Suure-Rangi 65301:001:3405 Suur-Kirsimäe 65301:002:0325 Tagavälja 65303:002:0005 Tammemäe 30401:001:1664 Tiigi 65301:001:3406 Trangi 65301:001:5032 Trangi 65303:002:0123 Tõnuni 65301:002:0563 Tähe 65303:002:0128 Töökoja 65303:001:0026 Urba 65303:001:0050 Urba 65303:002:0130 Uuekohu 65303:001:0326 Uuetammi 65303:003:0537 Uus-Evarti 65301:001:5407 Uus-Korba 65303:002:0018

Uus-Sillaotsa 65303:003:0275 Uus-Viskari 65301:002:0887 Vana-Aaviku 65302:001:0120 Vana-Aaviku tee 11 65302:001:0105 Vana-Meeritsa 65301:001:2210 Vana-Saarevälja 65303:002:0238

Vanatamme 65303:003:0233 Vanatammi 65303:003:0524 Vanatammi 65303:002:0180 Vana-Tartu mnt 79a 65301:001:1479 Vana-Tartu mnt 79b 65301:001:2646 Vana-Tartu mnt 85 65301:001:2399 Veski tee 1 65301:001:0157 Veski tee 2 65301:001:0980 Veski tee 4 65301:001:0840 Veski tee 5 65301:001:2976 Veski tee 6 65301:001:0850 Viadukti põik 2 65301:002:0215 Viadukti põik 6 65301:002:1770 Viadukti tee 1 65301:002:1750 Vihamaa 65303:002:0027 Vihuli 65303:002:0136 Vihuli 65303:002:0135 Viskari tee 2 65301:001:5435 Väike-Alliku 65301:002:0050 Väljaaru 65303:001:0262 Väljaääre 65303:002:0189 Ädala 65303:001:0270 Ärdla 65303:001:0130 Ööbiku tee 14 65301:001:2890

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

14.12.2021 nr 1.1-3/21/536

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2

Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva

Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti

koostamiseks

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒ Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km

7,3-20,0 asuv Peetri‒Vaida lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused

65301:001:5782; 65301:001:5780; 65301:001:5781; 65301:001:4152; 65301:001:3116;

65301:001:0593; 65303:001:0030, 65303:003:0182; 65303:002:0080) Harju maakonnas Rae

vallas (Peetri ja Assaku alevikes ning Rae, Lehmja, Kurna, Aaviku, Patika ja Suuresta külades) ja

Kiili vallas Mõisaküla külas.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks

olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas.

Projekti eesmärk on olemasoleva 2+2 sõidurajaga maantee ümberehitus liiklusohutuse taseme

tõstmiseks ja sõidumugavuse parandamiseks ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Sealhulgas on eesmärk perspektiivse Aaviku liiklussõlme kavandamine, põhimaantee

ristumiskohtade, tagasipöörde- ja vasakpöördekohtade sulgemine kavandades uusi juurdepääsu-

ja kogujateid, aeglustus- ja kiirendusradade normidele vastavatesse viimine, eritasandiliste

teeületuste lahendamine bussipeatustes, vajadusel olemasolevate bussipeatuste asukoha muutmine

või likvideerimine, nähes ette uusi juurdepääsu- ja jalgratta- ja jalgtee lõike, piirete ja tarastamise

kavandamine ning eritasandiliste ulukilahenduste kavandamine rohekoridorides. Lõigus Jüri

liiklussõlm ‒ Vaida on eesmärgiks projekteerida lahendused, mis võimaldavad tõsta suurima

lubatud sõidukiiruse maanteelõigul kuni 120 km/h.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

2

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib

projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:

Katastritunnus

Kinnisasja

nimi

Ameerika põik 65302:001:0017

Ameerika põik L1 65301:001:5672

Jõekääru 65303:002:0087

Jõeääre 65303:002:0086

Kaera tee 65301:001:2887

Kaera tee L1 65301:001:2888

Kivita 65301:001:5862

Kivita 65301:001:5863

Kivita 65303:003:0174

Krati tee 8 65301:001:2777

Kriilepõllu 65303:002:0253

Kungla 65301:001:0450

Kõrtsi tee 3 65301:002:0009

Laagrivälja 65303:003:0103

Lillemäe 65303:002:0170

Mäe tee 15 // Ärdla 65303:002:0093

Nabala tee 2 65301:001:5733

Paju 65303:002:0023

Prügi 65301:002:0100

Purika 65303:002:0139

Purila 65303:002:0138

Põlendiku 65301:001:0934

Põllumäe 65303:003:0096

Rukki tee 18 65301:001:2892

Rukki tee L2 65301:001:3897

Suure-Rangi 65301:001:3405

Tarmeku 65301:001:2084

Teeotsa 65302:001:0088

Teeveere 65302:001:0089

Teeäärse 65302:001:0093

Tiigi 65301:001:3406

3

Trangi 65303:002:0123

Tuule 65301:001:4513

Tuuleveski 65301:002:1013

Undiaugu 65301:002:0172

Vana-Aaviku 65302:001:0110

Vana-Aaviku tee 6 65301:001:4181

Vana-Aaviku tee 9 65302:001:0100

Vana-Meeritsa 65301:001:2210

Vanatammi 65303:002:0180

Viadukti põik 6 65301:002:1770

Vihuli 65303:002:0135

65301:001:5638

65301:001:5692

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid.

Projekteerimistingimused antakse kehtivusajaga 7 aastat (tulenevalt teelahenduse võimalikust

realiseerimisest mitme projektina ja väljaehitusest erinevates etappides).

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0

asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

4

3. Projekteerimistingimused antakse 7 aastaks.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Peetri‒Vaida lõigu projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhtivinsener

projekteerimise osakond

Saatja: Egle Meelind <[email protected]>

Saadetud: 15.12.2021 15:27

Adressaat: Egle Meelind <[email protected]>

Teema: AS A&P Mets: Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒

Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks

Manused: image001.jpg; 1.1-321536 14.12.2021 Korraldus.asice

From: Klaus Vinkman <[email protected]> Sent: Wednesday, December 15, 2021 11:51 AM To: [email protected] Cc: Ülo Vendland <[email protected]>; Sandra Mark <[email protected]> Subject: FW: Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks Tere Palun arvestada projekteerimise käigus A&P Mets AS-le kuuluvale Põllumäe (65303:003:0096) kinnistule ligipääsu tagamisega Jüri-Vaida teelt. Kinnistu piirneb Jüri-Vaida tee ja Jüri-Vaida tee L2 maaüksustega. Lugupidamisega Klaus Vinkman

metsandusspetsialist/ AS A&P Mets Näituse 25 50409 Tartu Mob: +372 5309 5509 [email protected] Tartus - Näituse 25 / Viljandis - Arkaadia aed 5

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, December 14, 2021 5:08 PM Subject: Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0 asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks

Tere!

Teile on saadetud Transpordiameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.

Pealkiri: Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 7,3-20,0

asuva Peetri‒Vaida lõigu ümberehituse projekti koostamiseks

Registreerimise kuupäev: 14.12.2021

Registreerimise number: 1.1-3/21/536.

Dokument on manuses.

Transpordiamet

Valge 4

11413 Tallinn

kliendiinfo 620 1200, [email protected]

www.transpordiamet.ee