Ettepanekud Tõrva valla II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta

TÖÖ NR 2025-207

Juhatuse liige: Erki Kõnd

Projektijuht, vastutav planeerija: Teele Nigola

KSH juhtekspert: Noeela Kulm

KSH juhteksperdi abi,

keskkonnaekspert:

Triin Sarnit

Kontrollija: Ene Kõnd

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

X= 6430466.25, Y= 613558.71

TÕRVA VALLA TUULEENERGEETIKA II

ERIPLANEERINGU ASUKOHA EELVALIKU

LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM

Aprill 2026

Tellija: Tõrva vald

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

2 / 62

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

PLANEERINGUALA: Valga maakond, Tõrva vald, Helme-Karjatnurme vaheline ala ning Voorbahi

ja Reti piirkond

TÖÖ EESMÄRK: Eriplaneeringu koostamine Tõrva vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks

vajaliku taristu asukoha eelvaliku(te) tegemiseks ning keskkonnamõju

strateegiline hindamine (I etapi aruande koostamine)

TÖÖ LIIK: Eriplaneering (asukoha eelvalik) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA JA PLANEERINGU

KOOSTAMISE KORRALDAJA:

Tõrva Vallavalitsus

Kevade tn 1, Tõrva, 68605

Valga maakond

[email protected]

Kontaktisik: Andres Jurs

Ehitusspetsialist

Tel 506 9331

[email protected]

ARENDAJAD: TMV Green OÜ

Registrikood 16162236

Meistri tn 16, 13517 Tallinn

[email protected]

Vestman Solar OÜ

Registrikood 14819212

Tartu 4a, 71004 Viljandi linn

[email protected]

Tõrva 1 Energiapark OÜ

registrikood 17122374

Tartu mnt 82, 10112 Tallinn

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 5665 1909

http://www.kobras.ee

Kontaktisik: Teele Nigola - projektijuht, vastutav planeerija

Tel 518 7602

[email protected]

Noeela Kulm - KSH juhtekspert ja keskkonnaekspert

Tel 5693 9300, [email protected]

Triin Sarnit - KSH juhteksperdi abi ja keskkonnaekspert

Tel 5665 [email protected]

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

3 / 62

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 6

1.1. ÜLEVAADE PLANEERITUD TEGEVUSEST ................................................................................................................................................ 7

1.1.1. TUULIKUTE TEHNILINE KIRJELDUS JA PAIGUTUS .............................................................................................................................. 7

1.1.2. ELEKTRITUULIKU VUNDAMENT.......................................................................................................................................................... 8

1.1.3. MONTAAŽIPLATSID ............................................................................................................................................................................ 9

1.1.4. TEED .................................................................................................................................................................................................... 9

1.1.5. ELEKTRIÜHENDUS ............................................................................................................................................................................... 9

1.1.6. TÄIENDAVAD EHITISED .................................................................................................................................................................... 10

1.2. KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERINGU MENETLUSPROTSESS ............................................................................................... 10

1.3. PLANEERINGUALADE KUJUNEMINE .................................................................................................................................................... 12

1.4. ASUKOHA EELVALIKU KRITEERIUMID ................................................................................................................................................. 14

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA METOODIKA ................................................ 16

2.1. METOODIKA ......................................................................................................................................................................................... 16

2.1.1. ALTERNATIIVID ................................................................................................................................................................................. 18

2.1.2. UURINGUD JA ANALÜÜSID .............................................................................................................................................................. 18

2.2. KSH RUUMILINE ULATUS .................................................................................................................................................................... 20

3. SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ........................................................ 21

3.1. KÕRGEMALSEISVAD ARENGUDOKUMENDID ..................................................................................................................................... 21

3.1.1. REPOWEREU TEGEVUSKAVA .......................................................................................................................................................... 21

3.1.2. EESTI PIKAAJALINE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“................................................................................................................ 21

3.1.3. KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 ............................................................................................................................. 21

3.1.4. EESTI KESKKONNASTRATEEGIA 2030 ............................................................................................................................................. 22

3.1.5. EESTI KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISE ARENGUKAVA AASTANI 2030 .................................................................................. 22

3.1.6. EESTI ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 ......................................................................................................... 22

3.1.7. VALGA MAAKONNAPLANEERING 2030+ ..................................................................................................................................... 23

3.1.8. VALGA MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035 .......................................................................................................................... 24

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

4 / 62

3.1.9. VALGA MAAKONNA KOHALIKE OMAVALITSUSTE KLIIMA- JA ENERGIAKAVA 2035 ................................................................... 24

3.2. TÕRVA VALLA ÜLDPLANEERING ......................................................................................................................................................... 24

3.3. KOHALIKUD ARENGUDOKUMENDID .................................................................................................................................................. 25

4. ERIPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD,

SOTSIAALMAJANDUSLIKUD JA KULTUURILISED MÕJUD .................................................................................. 25

4.1. MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE JA POPULATSIOONIDELE, TAIMEDELE NING LOOMADELE.......................................... 27

4.2. MÕJU KAITSEALADELE, HOIUALADELE NING PÜSIELUPAIKADELE .................................................................................................... 29

4.3. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE (NATURA EELHINDAMINE) .................................................................................... 30

4.4. MÕJU VEEKVALITEEDILE JA VEEREŽIIMILE .......................................................................................................................................... 35

4.5. MÕJU PINNASELE, SH VÄÄRTUSLIKULE PÕLLUMAJANDUSMAALE ................................................................................................... 38

4.6. MÕJU MAASTIKULE, SH VÄÄRTUSLIKULE MAASTIKULE .................................................................................................................... 39

4.7. MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE ............................................................................................................................................................... 40

4.8. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE .................................................................................................................................................................... 41

4.9. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE............................................................................................................................................ 46

4.10. ASJAKOHASED SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD MÕJUD ..................................................................................................................... 48

4.11. MÕJU KULTUURIMÄLESTISTELE ........................................................................................................................................................ 50

4.12. MÕJU MAAVARAVARUDELE ............................................................................................................................................................. 51

4.13. JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................................................................................... 52

4.14. KLIIMAKINDLUSE HINDAMINE .......................................................................................................................................................... 53

4.15. MÕJU RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE........................................................................................................................................... 54

4.16. MUUD MÕJUD .................................................................................................................................................................................. 55

4.17. KUMULATIIVSE MÕJU VÕIMALIKKUS, ARVESTADES TEISTE ÜMBRUSKONNA ARENDUSPROJEKTIDEGA ..................................... 55

4.18. PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU ESINEMISE VÕIMALIKKUS ............................................................................................................... 56

5. OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM ........................................................................................................................ 56

6. KAASATAVAD NING KOOSTÖÖ TEGIJAD ......................................................................................................... 57

7. AJAKAVA ................................................................................................................................................................ 59

8. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................................... 60

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

5 / 62

Lisa 1. Tõrva vallavolikogu 12.09.2024 otsus nr 1-3/2024/14

Lisa 2. Linnustiku uuringu lähteülesanne

Lisa 3. Nahkhiire uuringu lähteülesanne

Lisa 4. Taimestiku uuringu lähteülesanne

Lisa 5. Samblike uuringu lähteülesanne

Lisa 6. Seente uuringu lähteülesanne

Lisa 7. Täiendav taimestiku uuringu lähteülesanne

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

6 / 62

1. SISSEJUHATUS

Tõrva valla eriplaneeringu (lühend EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (lühend KSH) koostamine

algatati Tõrva Vallavolikogu 12.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/14 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise aluseks olid TMV Green OÜ,

Vestman Solar OÜ, OÜ Evecon ning RNW Wind OÜ poolt esitatud taotlused algatada Tõrva vallas kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamine. Planeeringu ja KSH koostamiseks 16.04.2025 sõlmitud lepingu nr 7-

1/2025/3-9 kohaselt on huvitatud isikuteks Vestman Solar OÜ, TMV Green OÜ ning Tõrva 1 Energiapark OÜ.

Käesoleva Tõrva valla II EP eesmärgiks on eriplaneeringu objektiks oleva kahe tuulepargi ja nende toimimiseks

vajaliku taristu asukohtade eelvalikute tegemine ning tuuleparkidega kaasnevate asjakohaste

sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sh KSH aruande

koostamine täpsuses, mis võimaldab kohaldada planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 951 erisust. Planeeringu

algatamise otsuse kohane planeeringuala hõlmab Tõrva valla territooriumist ligikaudu 18,59 km2 (skeem 1).

Tuuleparkide huviala, kus otsitakse tuulikutele sobivaid asukohti on väiksem, ligikaudu 6,47 km2.

Skeem 1. Tõrva valla haldusterritooriumil II eriplaneeringu planeeringuala vastavalt planeeringu algatamise

otsusele.

PlanS § 95 lg 1 kohaselt koostatakse kohaliku omavalitsuse (lühend KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Arvestades,

et Tõrva vallas kehtivas üldplaneeringus ei ole määratud tuuleparkide asukohti, on vajalik koostada kohaliku

omavalitsuse eriplaneering. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ (edaspidi ORME) p 4 sätestab, et olulise ruumilise mõjuga ehitis on tuulepark Vabariigi Valitsuse

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

7 / 62

26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest

elektrituulikutest. Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” § 2 lg 19 alusel on tuulepark

mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest,

ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Tuulepargi teenindamiseks vajalik taristu on nt teed, montaaži-

ja laoplatsid, alajaamad, põhivõrguga liitumise maakaablid, akud jms ehitised, mis on tuulepargi toimimiseks

vajalikud.

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamisega võib kaasneda oluline mõju ehitise asukohas ja seda ümbritsevale

maakasutusele, mistõttu on oluline põhjalikult analüüsida, kuhu selline ehitis kõige paremini sobiks. Tõrva valla

koostatav eriplaneering annab vajadusel sisendi üldplaneeringu muutmiseks, kuid samal ajal arvestatakse

eriplaneeringu koostamisel üldplaneeringu nõuetega. Planeeringu koostamisega on lahutamatult seotud ka

asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sh

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsess. KSH viiakse läbi nii asukoha eelvaliku kui ka detailse

lahenduse etapis, kui planeeringut ei kehtestata PlanS § 951 kohaselt asukoha eelvaliku alusel. Eriplaneeringu

protsessist ja asukoha eelvaliku olemusest antakse täpsem ülevaade peatükis 1.2.

1.1. ÜLEVAADE PLANEERITUD TEGEVUSEST

Eriplaneeringus on esmase prioriteedina tuuleenergia arendamine, perspektiivselt ka energiasalvestite

rajamine. Lisaks nähakse planeeringus ette lahendus elektrienergia ülekandevõrguga liitumiseks, selleks on

eelistatud olemasolev või uus alajaam või liitumine otse 110 kV/330 kV elektriliinile. Planeeringus määratakse

ka tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste maakaablite võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused

koos kõikide alternatiividega. Eriplaneeringu käigus määratakse tuulepargis elektrituulikute arv (maksimaalselt

7 + 15 tk) ning kavandatav maksimaalne kõrgus kuni 285 m. Samuti kajastatakse informatiivselt võimalikke

energiasalvestite asukohtasid.

Tuulepargi planeerimisel arvestatakse järgnevaga:

 eriplaneeringualale ette nähtud kõrgemalseisvatest arendusdokumentidest tulenevate nõuetega, mille

ülevaade on esitatud peatükkis nr 3.1;

 Vabariigi Valitsuse 26.06.2003. a määrusega nr 184 „Võrgueeskiri”, mille tähenduses tuulepark koosneb

mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest

seadmetest ning on ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;

 samal planeeringualal võib planeeritav tuulepark koosneda mitmest eraldiseisvast elektrituulikute

grupist, millel on eraldi liitumispunkt, elektri-, sidevõrk ning juurdepääsuteede võrk;

 tuulikute lubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;

 lõplik tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringualal määratletakse mõjude hindamise

tulemusena lähtudes tuulikutele sobiva ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivse paiknemise

põhimõttest.

1.1.1. Tuulikute tehniline kirjeldus ja paigutus

Planeeritavas tuulepargis on kavas paigaldada kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Praegu on tuulikute

kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid teadaolevalt vahemikus 250-270 m tipukõrgusega. Seega on

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

8 / 62

planeeritavate tuulikute tiiviku ehk rootori eeldatav diameeter vahemikus 150–180 m ja torni/masti kõrgus

140–200 m.

Üldjuhul paigutatakse tuulikud valdava tuule suunas üksteisest 5–9 rootori läbimõõdu kaugusele ning teistes

suundades 3–5 läbimõõdu kaugusele. Tuulikute täpne vahekaugus sõltub valitud tehnoloogiast, soovitud

tootlusest, kohalikest tuuleoludest ja keskkonnapiirangutest.

Juhtivate tuulikutootjate seeriatootmises olevate maismaatuulikute maksimaalne võimsus ulatub praegu kuni

7,2 megavatini (MW). Kuna tehnoloogia areneb ja seadmete võimsus pidevalt kasvab, võib planeeringu

elluviimise ajaks turul olla ka võimsamaid mudeleid. Tootja Vestas andmetel suudavad kaasaegsed tuulikud

toota elektrienergiat tuulekiirusel 3–25 m/s (Vestas Wind Systems A/S, 2025).

Tuulikud on tavaliselt mati pinnaga ja heledat tooni (valged või hallid). See on vajalik nii tehnilistel põhjustel

kui ka lennuohutuse ja lindude turvalisuse tagamiseks, aidates tuulikutel maastikul paremini silma paista. Öise

nähtavuse ja lennuohutuse jaoks paigaldatakse tuuliku gondlile punased märgutuled.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi etapis

pole teada tuulikute täpsed asukohad ja nende lõplik arv ning see selgub edaspidises eriplaneeringu menetluse

etapis, sh arvestades mõjude hindamise tulemusi.

1.1.2. Elektrituuliku vundament

Pinnase ehitusgeoloogiast tulenevalt valitakse tuuliku vundamendi tüüp (skeem 2) ja tehniline lahendus.

Maismaa tuulikute levinuimaks vundamenditüübiks on gravitatsioonivundament ehk raudbetoonist

vundamendi tüüp. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp ja hoiab

tuulikut püsti raskusjõul (WSP Global Inc, 2025).

Skeem 2. Erinevad tuulikute vundamendi tüübid (WSP Global Inc, 2025)

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on 25-30 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusaluseks pinnaks

vastavalt 490 m2 või 707 m2. Vundamendi sügavus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib

ulatuda vahemikku ligikaudu 2–6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatava pinnase maht on seega u 2000 m3

(ehitusprojektid täpsustavad mahtusid vastavalt ala ehitusgeoloogiale). Pinnast kasutatakse osaliselt

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

9 / 62

vundamendi katmiseks. Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse

gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja

gravitatsioonivundamendist. Vaiad võivad ulatuda 10–20 m sügavusele, kuid vaiade kasutamisel on

väljakaevatava materjali hulk ja kasutatava betooni hulk oluliselt väiksem.

1.1.3. Montaažiplatsid

Tuulikute püstitamiseks on vaja rajada nn montaažiplatsid, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks

kraana ning muu vajalik rasketehnika. Samuti on montaažiplats vajalik, et hoiustada tuuliku detaile enne nende

paigaldamist. Montaažiplatsi suurus on valdavalt standardlahendus, mida vajadusel muudetakse lähtuvalt

asukoha eripärast. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale selleks, et kraanal oleks võimalik tuuliku

komponendid paika tõsta. Maakasutuse optimeerimiseks kasutatakse tuulepargi siseseid teid võimalusel

montaažiplatsi osana. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega (kohati 5-10 tonni/m2). Tuuliku ja

kraana detailide hoiustamiseks ja kraana püstitamiseks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet suurendama

ja detaile saab ladustada ka piirkonnas olevatel lagedatel aladel montaažiplatsi ja tee kõrval. Platsi peale

ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada näiteks ka tuuliku

hooldustöödeks ning tuuliku hilisemaks likvideerimiseks.

1.1.4. Teed

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis on vajalikud tuulikute püstitamiseks ja hilisemaks hoolduseks.

Tuuleparkide rajamisel püütakse maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevat teedevõrku, mida vastavalt

vajadusele rekonstrueeritakse. Töötavate tuulikute puhul tuleb ligipääsuteed aastaringselt ligipääsetavana

hoida. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius

on tavapäraselt ca 5 m ja teekoridori laius ca 10 m. Kuna teedel on vaja transportida eriti suuremõõtmelisi

detaile (nt tuulikulabad), tuleb sellega tee kurvide ja kallete rajamisel arvestada.

Lisaks tehnilistele nõuetele ja tee geomeetriale tuleb tuulepargi teedevõrgu planeerimisel arvestada ka

veerežiimi ja ohutusnõudeid. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade

kavandamine. Lisaks on vaja teede korrashoiu tagamiseks teega külgnevad kuivenduskraavid kavandada.

Tuulikute ja avalike teede vahel peab seejuures säilima ohutu vahemaa, mida reguleerib kliimaministri

17.11.2023. a määruse nr 71 § 63 lg 5, mille kohaselt määratakse elektrituuliku vähim kaugus avalikus kasutuses

oleva tee teekatte servast valemiga L=(H+0,5D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori ehk tiiviku

diameeter). Sellega tagatakse, et suuremõõtmeliste tuulikute võimalik mõjuala ei ulatuks avalikult kasutatavale

teele.

1.1.5. Elektriühendus

Tuulepargi toimimiseks võib olla eriplaneeringu alale vajalik rajada vähemalt üks alajaam. Tuulikud

ühendatakse tuulepargi alajaamaga maakaablitega. Tuulepargi alajaam rajatakse üldjuhul liitumispunkti

vahetusse lähedusse. Nii alajaam kui ka muu tuulepargi tugitaristu nähakse ette eelistatult eriplaneeringu alale.

Sellest tulenevalt võib planeeringu koostamise vältel planeeringuala laiendamine olla vajalik, et põhivõrguga

liitumine saaks toimuda planeeringuala piires.

Maakaablid paigaldatakse kuni 1,2 m sügavusse kaevikusse, kuid erandina võidakse paigutada maakaabel kuni

2 m sügavusele maaomanikuga kokkulepitud eritingimuse alusel. Tuulepargi alajaam peab elektrienergia

müümiseks olema ühendatud põhivõrguga. Lähim võimalik olemasolev põhivõrgu alajaam on Tõrva või Helme

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

10 / 62

alajaam. Samas on võimalik Eleringi nõusolekul rajada ka uus alajaam ning liituda sealt 110 kV/330 kV liinile.

Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine selgub eriplaneeringu koostamise käigus. Õhuliine ei planeerita.

Elektrivõrgu planeerimisel tuleb arvestada ka olemasolevate elektritaristute piirangutega. Planeeringualale või

lähedusse jääb Eleringi poolt hallatavaid elektripaigaldisi, mille puhul tuleb arvestada kaitsevööndiga, kus on

piiratud tegutsemine. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku

§ 70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73. Olemasolevate ehitiste

ohutuse tagamiseks tuleb lähtuda elektriliini paigutamisel 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva standardi EVS-

EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)

alusel. Selle standardi järgi on elektrituuliku torni telje ja lähima õhuliini juhtme vaheline vähim lubatud

horisontaalne kaugus (tuule puudumisel) võrdne tuuliku torni kahekordse kõrgusega.

1.1.6. Täiendavad ehitised

Planeeringualale võidakse paigaldada energiasalvesti ehk akupank, mis aitab tasakaalustada tuuleenergia

tootmise kõikumist. Akupanga ruumivajadus on ligikaudu 0,5-1 ha 50 MWh süsteemi jaoks. Võimalikud

akupanga tüübid on nt liitiumioonakud või vanaadium-redoks-akud ning üldjuhul kavandatakse nende

võimsus vastavalt tuulepargi võimsusele.

1.2. KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERINGU MENETLUSPROTSESS

Kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneering koosneb ühest või kahest etapist: asukoha eelvalikust või asukoha

eelvalikust ja detailsest lahendusest. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimine on viimasel juhul

kohustuslik mõlemas etapis. Kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki kavandava KOV eriplaneeringu

koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse

alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning

asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused (skeem 3).

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande koostamise riigihanke

tehnilise kirjelduse kohaselt soovib hankija rakendada PlanS § 951 lõiget 1 (loobuda detailse lahenduse

koostamisest) ja EP asukoha eelvaliku etapp tuleb läbi viia mahus, et oleks võimalik esitada taotlus

projekteerimistingimuste saamiseks. Seega tuulepargi edasiseks kavandamiseks peale planeeringu

kehtestamist kasutatakse projekteerimistingimusi ning asukoha eelvaliku otsusesse lisatakse tingimused

projekteerimistingimuste andmiseks, et oleks võimalik tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu, nt

montaaži- ja ladustamise platside, alajaamade, põhivõrguga liitumise maakaablite, akude, juurdepääsuteede

jmt edasine kavandamine projekteerimistingimustega. Kui eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis siiski selgub,

et ei ole võimalik minna edasi projekteerimistingimustega, liigutakse edasi detailse lahenduse

väljatöötamisega.

Asukoha eelvaliku etapis määratakse kriteeriumite alusel välistamise meetodil kindlaks tuuleparkide ja nende

teenindamiseks vajaliku taristu arenduseks kõige sobivamad asukohad. PlanS § 951 lg 11 kohaselt määratakse

detailse lahenduse koostamisest loobumise korral PlanS § 951 lõikes 1 sätestatud juhul (st kui puuduvad

välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on

toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused) tuulepargi maakasutus- ja

ehitustingimused, sealhulgas elektrituulikute maksimaalne kõrgus, arv ja põhimõtteline asukoht kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Planeeringu I etapis leitud sobivad asukohad

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

11 / 62

kinnitatakse EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH vastuvõtmisega. Asukoha eelvaliku otsuse

vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et valitud asukoht on kõige sobivam kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks ning et ehitise asukoht, püstitamise üldised

tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku

tegemiseks (PlanS § 109 lg 2).

Skeem 3. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusprotsess asukoha eelvaliku koostamisel.

Eriplaneeringu menetlusprotsessi jooksul toimub kaasamise koosolek, avalik arutelu ja võimalus esitada

ettepanekuid (skeem 3). EP LS ja KSH programmile ettepanekute küsimisel on PlanS § 99 lg-tes 1 ja 2 alusel

eriplaneeringu menetlusse kaasatud isikutel võimalik esitada ettepanekuid 30 päeva jooksul. EP asukoha

eelvaliku ja KSH I etapi aruande vähemalt 30 päevase avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada

avaldatud töö kohta kirjalik arvamus. Kirjalikele arvamustele esitatakse eriplaneeringu koostamise korraldaja

poolt põhjendatud vastused 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. EP LS ja KSH programmile

ettepanekute küsimisel järgneb EP LS ja KSH programmi menetlusväline kaasamiskoosolek (PlanS kohaselt pole

nõutud). Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud, kus isikutel on võimalik kaasa rääkida kohapeal

ja kus KOV tutvustab avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nendele. Avalikud

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

12 / 62

arutelud korraldatakse planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate

keskustes.

26.06.2025 kuulutati välja PlanS ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu

kiirendamine) eelnõu 541 SE, mille tulemusena kohaliku omavalitsuse volikogu ei pea enam eriplaneeringut

vastu võtma, kuid siiski jääb kohustus kohaliku omavalitsuse volikogul eriplaneering kehtestada. Samuti pole

enam vaja EP LS ja KSH programmile avaliku väljapanekut ja ei toimu ka selle avaliku arutelu. Muudatus jõustus

18.07.2025.

1.3. PLANEERINGUALADE KUJUNEMINE

Tõrva Vallavolikogu otsusega (lisa 1) algatati II eriplaneering kolmel lahustükil (skeem 4): Helme-Karjatnurme

vahelise, Voorbahi ja Reti piirkonna planeeringualadel.

Reti ala

Huvitatud isiku nõusolekul tehti ettepanek Reti planeeringuala menetlusest välja arvata, kuna 07.05.2025

tuvastatud väike-konnakotka pesa (KLO9137115) tõttu on tuuleenergia arendamine alal välistatud. Seepärast

nimetatud piirkonda käesolevas dokumendis ja KSH I etapi aruandes edaspidi enam ei käsitleta.

Skeem 4. Planeeringualad tuuleparkide arendamiseks.

Mürapiirangud ja tuulikute asukohad

Skeemil 4 on näidatud eriplaneeringuala ulatus, eraldi määratud täpsemad alad, kuhu tuulikuid tohib paigutada

ning elektrituulikute esialgsed asukohad. Valga maakonnaplaneeringu kohaselt ei tohi öine müratase elu- ja

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

13 / 62

ühiskondlike hoonete juures ületada 40 dB. Selle nõude täitmiseks on tuulikute kavandamisel jäetud

olemasolevatest elu- ja ühiskondlikest hoonetest vähemalt 1000-meetrine puhverala (mõõdetuna tuuliku

mastist hooneni). Skeemil 4 on kujutatud kavandatavate tuulikute planeeringuala, millest väljaspool tuulikute

planeerimine ei ole eelnevalt kirjeldatud nõude tõttu lubatud.

Planeeringuala laiendamise ettepanek

Eriplaneeringu elluviimise ja teostatavuse tagamiseks tehakse ettepanek laiendada planeeringuala piire

vastavalt skeemile 5, selliselt kujuneb planeeringuala kogusuuruseks 34,54 km² (vt skeem 5).

Skeem 5. Ettepanek planeeringuala laiendamiseks.

Planeerimisseaduse kohaselt on võimalik kehtestada tingimusi ja ehituspiiranguid üksnes planeeringuala enda

piires. Otsustajale (KOV) piisava kindluse andmiseks, et planeering on edaspidi elluviidav, on vajalik

planeerimis- ja mõjude hindamise protsessi kaasata kogu tuuleparkidega kaasnev tugitaristu ja mõjuala.

Seetõttu peab planeeringulahendus hõlmama kogu tuulepargi toimimiseks vajalikku tervikut. Lisaks tuulikutele

endile ka müratundlike ehitiste piirangualasid, juurdepääsuteid ja elektriühendusi.

Üheks peamistest laiendamise vajadustest on nõuded elukeskkonna kaitsele. Planeeringuala laiendusega saab

määrata elamute ja tuulikute vahele 1000 m laiuse puhvervööndi, milles müratundlike ehitiste (näiteks uute

elamute) rajamiseks on määratud piirang. Elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks analüüsitakse müra

modelleerimise abil, millistes piirkondades on võimalus, et müratase ületab lubatud norme. Nende tulemuste

alusel seatakse piirangualad, mis välistavad uute elamute rajamise ülenormatiivsest mürast mõjutatud

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

14 / 62

keskkonda. Selleks, et neid vajalikke kitsendusi saaks ellu viia, peab planeeringuala laiendus hõlmama kogu

nimetatud piiranguala.

Kogu eriplaneeringu ala ulatuses on lubatud kavandada ja rajada tuulepargi toimimiseks vajalikku tugitaristut

(sh akud, põhivõrguga liitumise seadmed ja muud rajatised). Samas elektrituulikute püstitamisele kehtivad

täiendavad piirangud ja tervel planeeringualal neid rajada ei ole lubatud. See tähendab, et planeeringuala

laiendamisega ei kaasne võimalust kavandada rohkem elektrituulikuid ega paigutada neid väljapoole skeemil

5 näidatud kavandatavate tuulikute planeeringuala. Ala laiendamine on vajalik eranditult vaid tugitaristu

rajamiseks ning müratundlike hoonete piiranguala tagamiseks.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi lõpuks määratletakse tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu

võimalikud asukohad ja tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks (kui jätkatakse

projekteerimistingimuste menetlusega) või detailse lahenduse koostamiseks (kui ei ole võimalik jätkata

projekteerimistingimuste väljastamise menetlusega).

1.4. ASUKOHA EELVALIKU KRITEERIUMID

Kriteeriumite käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist. Kriteeriumite loetelu võib

planeeringu hilisemates etappides täpsustuda. Eriplaneeringu lähteseisukohtade etapis ei määrata täpseid

kaugusi eluhoonetest, ühiskondlikest hoonetest, riigiteedest jt (vt tabel 1), vaid antakse selgitused, kuidas

nendega arvestatakse. Elektrituulikute paigutamisel võetakse arvesse tabelis 1 toodud kriteeriumid.

Tabel 1. Asukoha eelvaliku kriteeriumid

Kriteerium Selgitus

Kaugus eluhoonetest ja

ühiskondlikest hoonetest

Olulisteks faktoriteks on müra normtaseme tagamine ja varjutuse

soovituslike normtasemete tagamine.

Potentsiaalselt sobivate alade valikul on arvestatud vähemalt 1000

m puhvriga elu- ja ühiskondlikest hoonetest (arvestatud

elektrituuliku mastist). Kaugus potentsiaalselt sobiva ala ja elamuga

hoonestatud kinnistu vahel võib väheneda vaid hoonestatud kinnistu

omaniku nõusolekul, kui on tagatud normide täitmine.

Eriplaneeringu koostamisel läbiviidava müraanalüüsi ja varjutuse

modelleerimisel puhvri ulatust vajadusel suurendatakse.

Eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi müratasemete ja varjutuse

modelleerimine.

Kaugus hoonetest (v.a eluhooned

ja ühiskondlikud hooned)

Kauguse määramisel võetakse arvesse avariiohtlike olukordade

tekkimise tõenäosust ja vajadusel müra normtasemeid.

Kaugus riigiteedest Vastavalt Kliimaministri 25.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ § 63 lg 5 tuleb määrata elektrituuliku vähim

kaugus teekatte servast vastavalt valemile L=(H+0,5D), kus L on

tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti

kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter

meetrites. Tuuliku kauguse määramisel lähtutakse tuuliku

vundamendi servast. Riigimaanteede välistava kauguse

väljaselgitamiseks tehakse koostööd Transpordiametiga.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

15 / 62

Tabel 1. jätk

Kaitstavad loodusobjektid

(kaitsealad, hoiualad, kaitsealused

liigid ja kivistised, püsielupaigad,

kaitstavad looduse üksikobjektid,

kohaliku omavalitsuse tasandil

kaitstavad loodusobjektid)

Tuulegeneraatoreid ei kavandata kaitstavatele loodusobjektidele.

Koostöös ekspertidega määratakse kaugused kaitsealuste lindude ja

nahkhiirte leiukohtadest ning kaitsealadest, hoiualadest ja

püsielupaikadest, mille kaitse-eesmärgiks on linnud ja nahkhiired.

Teiste kaitsealuste loomade, taimede ja seente puhul kaalutakse

puhvri määramise vajadust.

Kauguse määramisel kaitsealadest ja hoiualadest võetakse arvesse

ala kaitse-eesmärke.

Püsielupaikadele määratakse sõltuvalt liigist vajadusel välistav

puhver.

Vääriselupaigad riigimaal ja avalik-

õiguslikul maal ning lepinguga

kaitstud vääriselupaigad eramaal

Tuulegeneraatoreid ei kavandata vääriselupaikadele, mis asuvad

riigimetsas või avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas

metsas. Samuti ei kavandata tuulegeneraatoreid erametsas olevatele

vääriselupaikadele, mille kaitseks on leping sõlmitud.

Vastavalt vääriselupaiga eesmärgile (kasvukohatüüp, tunnusliigid)

hinnatakse puhvri määramise vajadus.

Väärtuslikud põllumajandusmaad Tuulealade planeerimisel võetakse arvesse üldplaneeringus

käsitletud väärtuslike põllumajandusmaade ruumikujusid, väärtusi.

Kriteerium Selgitus

Kaugus kohalikust avalikult

kasutatavast teest

Eriplaneeringu koostamise käigus selgub, kas on vajalik seada

tuuleparki välistav kaugus kohalikest teedest.

Veekogude ehituskeeluvöönd Lähtutakse looduskaitseseaduses sätestatust.

Kaugus elektriliinidest Koostööd tehakse liini võrguvaldajatega. Kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku § 70

lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määrusega nr 73. Olemasolevate ehitiste ohutuse tagamiseks tuleb

lähtuda elektriliini paigutamisel 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva

standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID

VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded

(SEN) alusel. Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne

kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule

puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus.

Kaugus teadaolevatest virgestus- ja

puhkealadest

Kauguse määramisel võetakse arvesse müra normtasemeid.

Kaugus projekteeritavatest

kaitstavatest aladest

Vajalik kaugus määratakse lähtuvalt projekteeritava kaitstava ala

kaitse-eesmärkidest.

Maardlad Lähtutakse maapõueseaduses sätestatust.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

16 / 62

Tabel 1. jätk

Kriteerium Selgitus

Kaugus Natura 2000 linnu- ja

loodusaladest

Kauguse määramisel lähtutakse Natura 2000 linnu- ja loodusalade

kaitse-eesmärgist ja ala terviklikkuse säilitamise nõudest selliselt, et

mõju avaldamine Natura võrgustiku aladele oleks välistatud. Samuti

võetakse arvsesse linnustiku kohapõhiseid uuringute tulemusi, mis

annavad sisendi Natura hindamisesse.

Kultuurimälestised (sh

pärandkultuuriobjektid ja looduslikud

pühapaigad)

Asukoha eelvaliku tegemisel arvestatakse kultuurimälestistega ning

nende kaitsevöönditega.

Väärtuslikud maastikud Tuulealade planeerimisel võetakse arvesse üldplaneeringus

käsitletud väärtuslike maastike ruumikujusid ning väärtusi.

Rohevõrgustik Tuulealade planeerimisel võetakse arvesse üldplaneeringu järgseid

rohevõrgustiku ruumikujusid ning hierarhilisi tasemeid. KSH I etapi

aruandes hinnatakse võimalikku mõju rohevõrgustiku toimimisele

ja sidususele.

Üleujutusalad, maalihete alad Planeeringualal kaardistatakse üleujutusalade, maalihete alade jne

esinemise oht ning võetakse seda arvesse.

Riigikaitseliste otstarvete- ja

piirangutega alad ning objektid

Tuulealade planeerimisel võetakse arvesse üldplaneeringus

käsitletud riigikaitsega seotud piiranguid ning

Kaitseministeeriumiga tehakse koostööd, et määrata iga

tuulikupositsiooni osas täpsed arendamise tingimused.

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA METOODIKA

2.1. METOODIKA

Eriplaneeringu koostamisel on keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine kohustuslik (PlanS § 95 lg 5,

KeHJS § 33 lg 1 p 2). Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatavad menetlusnõuded

tulenevad planeerimisseadusest. Nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning

kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Neid eesmärke on

võimalik ellu viia, kuna KSH viiakse läbi samaaegselt eriplaneeringu väljatöötamisega. KSH on

planeerimisprotsessis otsustuste tegemise abivahendiks, mis annab võimaluse arvestada keskkonnaaspekte ja

keskkonnaväärtusi planeeringu lahenduse kujundamise käigus, mitte tagantjärele.

Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes:

 kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust ning eeldatavalt mõjutatavat

keskkonda, kasutades olemasolevaid andmebaase (EELIS, eElurikkus, KESE, Maa- ja Ruumiamet, ETAK,

Metsaregister, Statistikaameti andmebaas, Keskkonnaagentuuri andmekihid, ELME projekti andmed jt)

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

17 / 62

ning alal eelnevalt teostatud seireid ning uuringuid. Lisaandmete saamiseks viiakse eriplaneeringu

raames läbi erinevaid uuringuid (vt allpool);

 analüüsitakse alade (tuuleparkide) realiseerumisega kaasnevat mõju ümbritsevale

keskkonnale, arvestades mõjude võimaliku vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja

pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa iseloomuga. Peamiselt analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat

looduskeskkonda (taimestik, loomastik, maastik, vääriselupaigad, rohevõrgustiku analüüs,

kliimamuutused (üleujutused, metsatulekahjud, maalihked, maavärinad, põud, äärmuslikud

kuumalained), looduslik mitmekesisus), kuid ka sotsiaal-majanduslikku keskkonda (sh antakse

inimese tervisele mõjuhinnang - lähtuvalt mürast, varjutusest jne), tehiskeskkonda ja

kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kultuurimälestised). Mõjude hindamisel

püsitakse eriplaneeringu vastava etapi täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab

eriplaneeringu vastava etapi koostamisel reguleerida ning mis on planeeringulahenduse etapi

puhul olulised;

 kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning tuuakse

välja tingimused, mida tuleks eriplaneeringu lahenduse koostamise käigus arvestada. Eriplaneeringu

täpsusaste määrab leevendavate meetmete detailsuse;

 hinnatakse kumulatiivseid ja kaudseid mõjusid ning koosmõju teiste tegevustega;

 tehakse koostööd asutustega, millel on mõju hindamise läbiviimiseks asjakohast teavet ning

kaasatakse avalikkus;

 antakse ülevaade kavandatava tegevuse vastavusest kehtivatele planeeringutele ja arengukavadele;

 analüüsitakse meetmeid, mis on kavandatud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja

leevendamiseks ning hinnatakse nende tõhusust;

 alternatiivide tekkimisel käsitletakse võimalikke alternatiive (need võivad seisneda tuulikute

paiknemises, arvus, kõrguses, ühenduskaablite või juurdepääsuteede asukohtades);

 mõju hindamise tulemusel tehakse põhjendatud ettepanek keskkonnaseire tingimuste määramiseks;

 antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja avalikkuse kaasamisest;

 vajadusel viiakse läbi Natura asjakohane hindamine;

 planeeringuala ja sellega seotud tegevused ei põhjusta riigipiiriülest mõju, mistõttu seda teemat KSH

aruandes eraldi ei käsitleta.

Mõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest (peamised juhendmaterjalid:

„Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“1, „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“2, „Juhised

Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“3) ning kasutatakse

üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodid vastavalt

vajadusele. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, pädevate asutuste, kohalike elanike,

planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse asjaomaste

1 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 2 Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. 3 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

18 / 62

asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekuid ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise

põhjendused.

Keskkonnamõjude olulisuse määramisel lähtutakse õigusaktides sätestatud normidest. KeHJS § 22 sätestab

„Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara“.

KSH programmi koostamise eesmärk on tuvastada võimalikud olulised mõjud ja valdkonnad, mis vajavad

hindamist. Keskkonnaelemendid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul olulist negatiivset mõju ei esine, jäetakse KSH

aruandes käsitlemata. See võimaldab keskenduda aruande koostamisel kõige olulisematele teemadele. Kui aga

KSH aruande koostamise käigus selgub lisanduva teabe põhjal, et mõni esialgu ebaoluliseks hinnatud valdkond

vajab siiski põhjalikumat käsitlemist, siis see lisatakse aruandesse.

2.1.1. Alternatiivid

Eriplaneeringuala asukoht on otsustatud Tõrva Vallavolikogu 12.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/14.

Alternatiivseid asukohti väljaspool planeeringuala otsuses välja toodud ei ole. Kui planeeringu koostamise

käigus tekivad kavandatu elluviimiseks alternatiivid, siis viiakse nende põhjalik analüüs läbi aruande koostamise

protsessis, mis tugineb täiendavatel aladel tehtud uuringute tulemustele ning tehniliste lahenduste

väljatöötamisele koostöös asjaomaste ametkondade ja valdkonna ekspertidega. KSH aruandes

dokumenteeritakse kõik protsessi käigus välja pakutud alternatiivsed lahendused (need võivad näiteks seisneda

tuulikute paiknemises, arvus, kõrguses, ühenduskaablite või juurdepääsuteede asukohtades) ning kirjeldatakse

parima lahenduse kujunemist, sealhulgas tuuleparkide lõplikke asukohavalikuid ja tehnilisi parameetreid koos

põhjendustega. Samas võib esineda ka võimalus, et kõigi planeeritud positsioonide eesmärgini arendamisel

täiendavalt alternatiivi/alternatiive ei teki.

Nn null alternatiiviks on olemasoleva olukorra jätkumine, tuuleparke ega energiasalvesteid ei rajata.

Olemasoleva olukorra jätkumine ei taga soovitud eesmärgi täitmist ning seda ei käsitleta võrreldava

alternatiivina, KSH aruandes antakse ülevaade tõenäolisest arengust juhul, kui strateegilist

planeerimisdokumenti ellu ei viida.

2.1.2. Uuringud ja analüüsid

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi koostamiseks viiakse läbi või on juba läbi viidud

järgnevad uuringud ja analüüsid:

 linnustiku uuring – linnustiku uuringu ülesandeks on selgitada välja ja kaardistada kaitstavate

linnuliikide elupaigad potentsiaalsel tuulepargi alal ning selle 500 m puhvris, selgitada välja

haudelinnustiku koosseis ja arvukus potentsiaalsel tuulepargi alal ning leida väärtuslikuma linnustikuga

piirkonnad. Samuti pakkuda välja leevendusmeetmed linnustikule avalduvate oluliste mõjude

leevendamiseks ja anda hinnang Natura 2000 linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele. Koondatakse

olemasolevad linnustikualased andmed järgnevatest infoallikatest: EELIS (Eesti looduse infosüsteem),

Keskkonnaagentuur ja PlutoF; Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs, riigihange nr 239156; kaardikihid Keskkonnaagentuuri ruumiandmete

teenusest. Töö koostamisel lähtutakse Mägi, M., Saag, P., Eesti Mereinstituut (2025) koostatud

juhendist „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. Metoodika on

lisatud lisasse 2;

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

19 / 62

 nahkhiirte uuring – eesmärgiks on hinnata piirkonnas kaitsealuste nahkhiirte levikut, et hinnata

kavandatavate tuuleparkide võimalikku mõju nahkhiirtele. Töö koostamisel lähtutakse Mägi, M., Saag,

P., Eesti Mereinstituut (2025) koostatud juhendist „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja

järelseire miinimumnõuded“. Koondatakse olemasolevad andmed (varasemad uuringud, seirete

andmed, andmebaaside kanded jms). Igale alale paigutatakse eelneva kaardianalüüsiga leitud

potentsiaalsesse kuumkohta vähemalt üks automaaregistraator (püsipunkt). Automaatregistraator(id)

püsipunktides jäetakse tööle kogu välitööde ajavahemikuks, soovitavalt 1. maist kuni 20. septembrini.

Metoodika on lisatud lisasse 3;

 nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi visualiseeringud

(fotomontaažid) – visualiseeringud tehakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on

elektrituulikud nähtavad ning kus paikneb mõni avalikult kasutatav objekt (nt puhkeala, ühiskondlik

hoone, suurema kasutajate hulgaga teelõigud) või asub mõni suurem asula (5 km raadiuses). Visuaalse

mõju hindamisel juhindutakse meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju

hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist4, mis on kohaldatavad maismaa tuuleparkidele.

Tuulikupargi nähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPRO 4.2 funktsiooni ZVI (zone

of visual impact) või sellel hetkel kõige uuemast mudelist;

 mürauuring – sisaldab müra leviku modelleerimist lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest,

alajaamade trafod, salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva keskkonna andmetest ning

analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara

WindPro. Müra leviku modelleerimisel lähtutakse kõige võimsamate turul saadaolevate

tuulegeneraatori mudelite parameetritest ning asukohavaliku analüüsi tulemustena saadud aladele

maksimaalselt paigutavate tuulikute arvust ja arendajate analüüsidel põhinevatest asukohtadest.

Samuti on võimalik leevendusmeetmena seada piirang paigaldavate tuulegeneraatorite müratasemele.

Tuulikute võimalike asukohtade määramisel lähtutakse müratundlike objektide suhtes seejuures kõige

ebasoodsamast olukorrast. Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaardil nii, et neid on võimalik

võrrelda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja maakonnaplaneeringuga kehtestatud

müra normtasemetega. Müra mõju hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian,

Latvian & Lithuanian Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju

hindamise juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine“5;

 varjutuse modelleerimine – varjutuse modelleerimiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPro.

Varjutuse modelleerimine teostatakse esimesena halvima võimaliku olukorra kohta. Kui sel juhul

ületatakse Kliimaministeeriumi tellitud juhises toodud norme, siis tehakse arvutused ka reaalse

tõenäolise stsenaariumi kohta, arvestades päikesevalguse levikut takistavaid objekte (hooned, puud

jmt), piirkonna reaalsed meteoroloogilisi tingimusi (päikesepaiste kestus, tuule suund) ja

prognoositavat tuulikute tööaega. Reaalse varjutuse kestuse arvutamisel arvestatakse otsese

päikesepaiste kestust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega eri

tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel. Metsaaladele

4 Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist, AB Artes Terrae OÜ,

2020 5 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon,

varjutamine.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

20 / 62

tuuleparkide planeerimisel on asjakohane reaalse varjutuse kestuse arvutamisel arvestada ka puistute

paiknemist, sest kui tundliku objekti ja tuuliku vahel paikneb varju levikut takistav objekt (mets, hooned

vms), ei jõua tuulegeneraatori vari tundliku objektini. Varjutuse modelleerimisel lähtutakse

Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (2025) poolt koostatud

juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine“;

 rohevõrgustiku toimimise ja sidususe eksperthinnang – mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis

valdavalt olemasoleva materjali (sh arvestatakse rohevõrgustikus juba toimunud muutusi ja

teadaolevaid tulevasi muutusi, nt väljastatud projekteerimistingimused, ehitusload või kehtestatud

planeeringud) ja kaardianalüüside põhjal. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest

olemasolevates tuuleparkides hindamaks võimalikku killustumise ja rändetõkete tekkimist ning mõju

rohevõrgustiku funktsioonide jätkumisele. Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse juhenditest: Mägi,

M., Saag, P., Eesti Mereinstituut (2025) „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire

miinimumnõuded“ ning Keskkonnaagentuur (2023) „Rohevõrgustiku planeerimise juhend“;

 taimestiku, seente, samblike ja vääriselupaikade inventuur – uuring teostatakse 2025. aasta

vegetatsiooniperioodi jooksul ning vajadusel korratakse seda 2026. aastal esialgsete tuulikute, teede

ja maakaabelliinide võimalikel asukohtadel,l, et hinnata kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele

mitmekesisusele, erinevatele ökosüsteemidele ning kaitstavatele liikidele ja elupaikadele, samuti

võimalike invasiivsete võõrliikide jõudmist alale. Aruande koostamisel lähtuti Mägi, M., Saag, P., Eesti

Mereinstituut (2025) koostatud juhendist "Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire

miinimumnõuded“. Väliuuringutele eelnes andmebaaside (EELIS, LVA, PlutoF) analüüs piirkonnas

olevate kaitsealuste taime-, seene- ja samblikuliikide ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide teadaolevate

leiukohtade kaardistamiseks. Metsa-, soo- ja poollooduslike elupaikade määramisel lähtuti

loodusdirektiivi metsa6-, soo7- ja pool-looduslike elupaikade8 inventeerimise juhenditest. Metoodika

on esitatud lisas 4 ja 7. Planeeringuala piires EELIS-esse kantud vääriselupaigad on inventeeritud kõik

viimase viie aasta jooksul ja neid uuesti ei inventeerita. Taimestiku inventeerimisel vaadatati kooslused

üle ja kui leiti vääriselupaiga tunnustele vastavad alad, siis vääriselupaigaks määramise ettepanek koos

tulemustega edastataks Keskkonnaametile ning Keskkonnaagentuurile. Taimestiku, seente ja samblike

uuringute lähteülesanded on esitatud lisades 4, 5, 6 ja 7.

2.2. KSH RUUMILINE ULATUS

Vastavalt Tõrva valla eriplaneeringu algatamise otsusele ning planeeringuala laiendamise ettepanekule hõlmab

planeeringuala Tõrva valla territooriumil ligikaudu 34,54 km² suuruse ala (vt skeem 2). See pindala on ühtlasi

KSH ruumiliseks ulatuseks ja otseseks mõjupiirkonnaks. Mõjualana vaadeldakse ka väljaspoole eriplaneeringu

ala jäävaid alasid. Mõjuala ulatus sõltub väga palju mõju liigist ja mõju retseptorist. Inimese jaoks on ruumiliselt

kõige kaugemale ulatuvamaks (kõige ulatuslikum) visuaalne mõju, väiksema ulatusega on müra ja varjutuse

mõju. Visuaalne mõju võib ulatuda Tõrva vallast väljapoole naaberomavalitsustesse (Mulgi, Viljandi, Valga,

Otepää ja Elva valda).

6 Palo, A. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. 7 Pajula, R., Ilomets, M. 2012. Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

8 Pärandkoosluste Kaitse Ühing, 2010. Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

21 / 62

3. SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA

3.1. KÕRGEMALSEISVAD ARENGUDOKUMENDID

3.1.1. REPowerEU tegevuskava

Euroopa Komisjon avaldas 18.05.2022 REPowerEU tegevuskava9, mille eesmärk on pakkuda lahendusi Venemaa

sõjast Ukrainas põhjustatud probleemidele ja ülemaailmsel energiaturul tekkinud kriisile. REPowerEU kava

keskmes on taastuvenergia kiirem kasutuselevõtt ning energia säästmise tõhustamine, et kiirendada EL

energiasõltumatust ja hoogustada rohepööret, mis alandaks aja jooksul energiahindu. Sellega seoses algatati

energiamajanduse korralduse seaduse muudatus, mis jõustus 01.11.2022 ning millega seatakse eesmärgiks, et

aastaks 2030:

 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (s.o

elektri-, transpordi-, soojus- ja jahutusenergia summaarne lõpptarbimine kokku);

 peab kogu Eestis tarbitav elekter olema toodetud taastuvatest energiaallikatest.

Enne seda oli seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peab taastuvenergia moodustama riigisisesest energia

summaarsest lõpptarbimisest 42% ning taastuvelekter moodustama elektrienergia kogutarbimisest 40%. 2023.

aastal oli taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest Eestis 41 %, mis on Euroopa Liidu riikide seas

paremuselt viies näitaja. Elektritarbimisest moodustas Eurostati viimastele andmetele toetudes 2024. aastal

taastuvenergia 31,8%, mis oli võrreldav aasta varasemaga, kuid pikemas plaanis ilmestab selget trendi kasvu

suunas (Eesti Taastuvenergia Koda, 2025). Uute eesmärkide täitmisel on märkimisväärne roll tuuleenergial.

Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis toota Eestis taastuvelektrit ning muuta seeläbi meie elektritootmist

tulevikukindlamaks ning keskkonnasäästlikumaks. Tuuleenergia arendamiseks on vajadus leida Eestis

tuuleparkide arendamiseks sobilikke alasid ja seega toetab Tõrva valla tuuleenergeetika eriplaneering

REPowerEU tegevuskava eesmärke.

3.1.2. Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“

Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline,

teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas

elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja

positiivseid mõjusid parimal viisil kasutada. Arengustrateegia toob välja vajaduse suurendada Eestis

taastuvenergia osakaalu ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. „Eesti 2035“ tegevuskava seab aastaks 2035

kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 miljonit tonni CO2-ekvivalenti.

3.1.3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused on arengudokument, kus esitatakse Eesti riigi kliimapoliitika pikaajaline visioon ja

valdkondlikud poliitikasuunised. Eesti kliimapoliitika eesmärgiks on 2050. aastaks olla konkurentsivõimeline,

teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vajalik

kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja

sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

9 commission.europa.eu/topics/energy/repowereu_et

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

22 / 62

Kliimaneutraalsuse saavutamine eeldab taastuvenergia osakaalu suurenemist. Eriplaneeringu elluviimine loob

eeldused Tõrva vallas tuuleenergeetika arendamiseks, toetades seeläbi taastuvenergia tootmise suurenemist

Eesti riigis.

3.1.4. Eesti keskkonnastrateegia 2030

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva

arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks valdkondlikele

arengukavadele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja

sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Eesti keskkonnastrateegia 2030 dokumendis on välja toodud, et kliimamuutuste leevendamiseks ning

õhusaaste vähendamiseks peaks Eesti riik tulevikus kindlasti mitmekesistama oma energia tootmiseks

kasutatavate allikate valikut. Seejuures on täpsustatud, et energia tootmine peaks olema kombinatsioon

kohalikest, nii taastumatutest (põlevkivi, turvas) kui ka taastuvatest (biomass, tuul, vesi, päike, prügilagaas,

jäätmed) energiaallikatest ning taastuvenergiaallikate ja mikroenergeetiliste lahenduste kasutuselevõtt peaks

võrreldes tänasega oluliselt suurenema. Energiavaldkonna üheks eesmärgiks on toota elektrit mahus, mis

rahuldab Eesti tarbimisvajadust ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese

keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.

Eriplaneeringu elluviimisel suureneb taastuvenergeetika osakaal Eesti riigi elektritootmises, seega on

eriplaneering kooskõlas Eesti keskkonnastrateegia 2030 dokumendiga.

3.1.5. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti

riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja

tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet

kliimamuutustele. Kliimamuutustega kohanemise üheks eelduseks on energiasõltumatuse saavutamine ja

varustuskindluse tagamine. Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate

tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus

energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele

kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

3.1.6. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2035

Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 kirjeldab eesmärke ja tegevusi energiajulgeoleku

tagamiseks konkurentsivõimelise hinnaga üleminekul kliimaneutraalsele energiatootmisele aastaks 2050.

Arengukava on koostatud lähtudes Eesti ja Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja

suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning arengustrateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, milles on

muuhulgas vajaliku muutusena välja toodud üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades samas ka

energiajulgeolek.

Fossiilkütuste asendamine heitevabade energiaallikatega on pikaajaline protsess. Euroopa Liidu eesmärk on

jõuda 2030. aastaks energia kogutarbimises vähemalt 42,5% taastuvenergia osakaaluni, tehes pingutusi 45%

eesmärgi täitmiseks. Eestis oli taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest 2023. aastal 41%

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

23 / 62

ja aastaks 2030 on kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses seatud eesmärgiks 65%. Kaugem eesmärk

on jõuda Euroopa Liidus 2050. aastaks süsiniku netoheite nulli viimiseni. Eestis on selle eesmärgi täitmiseks

kavandatud sama siht strateegias „Eesti 2035“ ja regulatiivselt sätestamiseks koostamisel olevas kliimakindla

majanduse seaduse eelnõus. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aastaks puhta

elektrienergiaga. 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada turupõhiselt ehk

tegevustoetusteta.

2035. aasta vaates aitavad ENMAK 2035 kavandatud tegevused (nt võrgu arendamine, kütusevabade

energiaallikate osakaalu suurendamine eelkõige tuule ja päikeseparkide rajamise abil, investeerimisriskide

maandamine) saavutada elektri lõpphinda, mis jääb alla võrdlusriikide Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome

keskmise elektri lõpphinna, ning vähendavad hinnavahet Soome elektri lõpphinnaga. Soodsam elektri lõpphind

aitab kaasa erinevate sektorite elektrifitseerimisele. Eelkõige taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab

hoida elektrienergia lõpphinda võrdlusriikide keskmise elektri lõpphinnaga taskukohase ja

konkurentsivõimelisemana.

Tuuleenergia on taastuv energialiik. Eriplaneeringu elluviimine loob eeldused suurendamaks riigi

energiavarustuses taastuvenergia osakaalu ja piirkondlikku energiatootmist, mistõttu aitab eriplaneering kaasa

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030, strateegias „Eesti 2035“ ja Eesti

energiamajanduse arengukavas aastani 2035 kehtestatud eesmärkide saavutamisele ning arengusuundade

elluviimisele.

3.1.7. Valga maakonnaplaneering 2030+

Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on toetada maakonna sellist ruumilist arengut, mis tagab

tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv väheneb, samuti on

eesmärgiks tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -

võimalustega.

Maakonnaplaneeringus on toodud tuuleenergia objektide kavandamise üldised tingimused:

 Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja

tuuleparkide planeeringud ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel

ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. Riigikaitseliste huvide tagamiseks on tarvis

Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulegeneraatori või tuulepargi kavandamise

algstaadiumis;

 tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaanteest olema võrdne tuuliku

kogukõrgusega (masti kõrgus ja tiiviku laba pikkus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma

avariiohtu leevendavatest meetmetest;

 tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus raudtee kaitsevööndi piirist olema võrdne

tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma

avariiohtu leevendavatest meetmetest;

 tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel

leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel tuleb seada eesmärgiks

seadusandluse järgse kõige rangema tööstusmüra ekvivalenttaseme normväärtuse tagamine ehk II

kategooria elamumaa puhul 50 dB päeval ning 40 dB öösel;

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

24 / 62

 tuulikute ja tuuleparkide, kui maastikul domineerivate objektide, kavandamisel lähtuda

maastikuväärtuste säilimisest.

Valga maakonnaplaneering 2030+ toetab taastuvenergia arendamist maakonnas, seades taastuvenergia

objektide kavandamiseks ka üldised tingimused. Tõrva valla II eriplaneeringu koostamine on

maakonnaplaneeringuga kooskõlas.

3.1.8. Valga maakonna arengustrateegia 2035

Valga maakonna arengustrateegias 2035+ käsitletakse nelja prioriteetset valdkonda inimareng;

majandusareng; tehniline taristu ja ühistransport; turism ja maine. Neist lähtuvad Valgamaa neli strateegilist

eesmärki:

1) Valgamaa on kvaliteetse elukeskkonnaga hästi toimiv maakond.

2) Valgamaa on ettevõtlik maakond, kõrget lisandväärtust loovate, ekspordipotentsiaali suurendavate ja

elanike heaolu tagavate töökohtadega.

3) Valgamaa on looduskeskkonda väärtustav kiirete ühendustega maakond.

4) Valgamaa on atraktiivne ja hea mainega külastuskeskkond.

Eriplaneering toetab Valgamaa arengustrateegia eesmärki, leides elektrienergia tootmiseks võimalikud

arendusalad.

3.1.9. Valga maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava 2035

Valga maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavas 2035 on kirjas, et strateegilised eesmärgid

aastaks 2030 on vähendada kliimamõju: „Vähendada energeetika- ja transpordisektori lõpptarbimisest

tulenevat süsihappegaasi heitkogust 2030. aastaks 12% ehk 14,8 tuhande tonni võrra, mis moodustab 5% kõigi

sektorite koguheitest, võrreldes aastaga 2021.“ Samuti panustatakse eriplaneeringu protsessis elanikkonna

teadlikkuse suurendamisele taastuvenergiakasutuse osas.

Eriplaneering toetab Valga maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava 2035 eesmärke, leides

elektrienergia tootmiseks võimalikud arendusalad ja tõstes avalikustamise käigus teadlikkust

taastuvenergiakasutuse osas.

3.2. TÕRVA VALLA ÜLDPLANEERING

Tõrva valla üldplaneering kehtestati Tõrva Vallavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 1-3/2024/6. Tõrva valla

ruumilise arengu vajadused lähtuvad kohalike väärtuste ja looduskeskkonna säilitamise, inimsõbraliku elu- ja

ettevõtluskeskkonna loomise ning eriilmeliste piirkondade jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest.

Põhivõrguga ühendatavaid tööstuslikke elektrituulikuid Tõrva valla territooriumile üldplaneeringuga ei

planeeritud. Üldplaneeringu kohaselt tuleb arendussoovi tekkimisel elektrituulikute planeerimiseks algatada

kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Otsus elektrituulikuid planeerida eriplaneeringuga tuleneb senistest

suunistest, millest lähtuti üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Suunised tuuleenergeetika tootmiseks

arendusalade kavandamiseks üldplaneeringutega esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

koostöös Kaitseministeeriumiga 2020. a jaanuaris. Tõrva vald kuulus omavalitsuste hulka, kus tuuleenergeetika

arendamiseks üldplaneeringuga arendusalasid riigikaitselistest piirangutest tulenevalt ei olnud võimalik

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

25 / 62

planeerida 15+ aasta perspektiivis. Arvestades üldplaneeringu ajalist perspektiivi, siis tuuleenergeetika

arendamise võimalust ja arendusalade määramist üldplaneeringu eelnõu koostamisel ei käsitletud.

Lisatingimusena käsitletakse tingimust - riigitee lähedusse kavandatavatel ükskõik mis otstarbega mastidel

peab nende kaugus riigitee muldkehast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kogukõrgusega. Tuulikute

rajamisel tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus.

Eriplaneering toetab Tõrva valla üldplaneeringu eesmärki toetada ettevõtluskeskkonna loomise ning

eriilmeliste piirkondade jätkusuutliku edasiarendamise põhimõtet.

3.3. KOHALIKUD ARENGUDOKUMENDID

Tõrva valla arengukava aastani 2035 on valminud 2025. aastal eesmärgiga planeerida Tõrva valla pikaajalist

arengut aastani 2035. Selles on valla majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja looduslikku keskkonda arvestades

kokku lepitud kohaliku omavalitsuse tulevikuvisioonis, eesmärkides ning nende saavutamise viisides.

Tõrva valla arenguks on kavandatud 4 strateegilist suunda:

 Ela Tõrvas (avalike teenuste arendamise teemad: haridus ja noorsootöö; kogukonnad ja kultuur;

tervishoid ja sotsiaal; keskkond ja kommunaal; rahvatervis; liikumine ja sport; rahvaturvalisus);

 Investeeri Tõrva (ettevõtlus);

 Tule Tõrva (külastuskeskkond, elamuarendus ja mainekujundus);

 Valla Juhtimine (valla juhtimine, sh protsessid, inimesed, ressursid).

Tõrva valla arengukava lisaks olev tegevuskava on dünaamiline dokument, mis näeb ette strateegilised

tegevused arengukavas planeeritud eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskavas on vajaliku meetmena välja

toodud tööstusalade taristu arendamine, uute energialahenduste jms kasutuselevõtmine kohtades, kus on

selleks eeldused ja valmisolek.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu ja KSH koostamisel peetakse silmas valla arengukavas esitatud

valla visiooni ja väärtusi ning strateegilisi eesmärke.

4. ERIPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD

KESKKONNAMÕJUD, SOTSIAALMAJANDUSLIKUD JA KULTUURILISED

MÕJUD

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis selgitatakse välja planeeringu elluviimisega eeldatavalt

kaasneda võivad asjakohased mõjud10, sh nii keskkonnamõjud kui ka olulised mõjud11 ning nende hindamise

ulatuse vajadus KSH I etapi aruandes.

Tuuleenergia kasutamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale on seotud nelja etapiga:

 ala ettevalmistus – vajadusel metsa raadamine, pinnasetööd, maa kuivendamine jne;

10 Asjakohased mõjud – hõlmab nii konkreetse planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid kui ka kõiki tavalisi mõjusid ulatuses,

mis konkreetse planeeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist. Asjakohaste mõjude hindamise vajadus tuleneb PlanS § 4 lg 2

p 5. 11 Oluline mõju – keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

26 / 62

 ehitustegevus – tuulepargiks vajalike infrastruktuuride väljaehitamine (teed, sidekaablid,

alajaam, elektriliinid, tuulikute montaaž, akud jne);

 energia tootmine – tuulikute töötamine, taristu hooldamine;

 tegevuse lõpetamine – vanade tuulikute likvideerimine ja vajadusel ka muude infrastruktuuride

eemaldamine või vanade tuulikute asendamine uute tuulikutega.

Ettevalmistuse ja ehitustegevuse etapis toimub taimestiku (sh puittaimestiku) ja pinnase eemaldamine

ehitusaladelt, millega kaasneb taimekoosluste ning elupaigatüüpide kadu. Tegemist on lokaalse ja kohapõhise

mõjuga. Elupaikade ja taimekoosluste kadu piirdub tuulikute ehitusplatsidega ning tuulepargiga kaasneva

taristu ehitusaladega. Lisaks kaasneb tuulepargi infrastruktuuri väljaehitamisega koosluste ja elupaigatüüpide

fragmenteerumine, mille tulemusena väheneb vaadeldaval alal üldine liikide arvukus ja olemasolevate liikide

geneetiline varieeruvus. Tegemist on kaudse mõjuga, mis avaldub kõige tugevamalt tuulepargi arendusalal ja

selle lähiümbruses. Alast kaugemale liikudes mõju järk-järgult nõrgeneb, samas tuleb arvestada kumulatiivset

efekti teiste ehitistega.

Igasuguse ehitustegevusega kaasneb ehitusmüra, mille peamiseks allikaks on ehitusmasinad. Tegu on

lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast tööde teostamist. Lisaks kaasneb ehitustegevusega liikluskoormuse

suurenemine, mis võib mõjutada eriplaneeringu alal olevate teede seisundit ja välisõhu kvaliteeti (tolm). Ehitus-

ja lammutamisetapiga kaasnevad häiringud (eelkõige müra) on lokaalsed (ei ulatu ehitusalast kaugele) ning

mööduvad (häiringud lõppevad pärast vajalikke töid).

Tuulepargi väljaarendamisel võidakse rajada kuivenduskraave (nt teede ehitusel). Lisaks kuivendusmõju

avaldumisele võib uute kraavide juhtimisega olemasolevatesse vooluveekogudesse kaasneda settekoormuse

suurenemine, mis võib kahjustada vooluveekogumi seisundit.

Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on seotud erinevate häiringutega, nagu näiteks müra ja valguse-varjude

vilkumine. Lisaks tuulikutest tulenevatele häiringutele võib inimkartlikele loomadele häirivaks osutuda ka

senisest intensiivsem inimeste liikumine piirkonnas. Tuulikutest tulenevad häiringud halvendavad

olemasolevate elupaikade kvaliteeti, mille tagajärjena ei pruugi isendid enam kasutada tuulepargi alal või selle

läheduses paiknevat elupaika või kasutavad seda harvemini (populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala

väheneb). Elupaiga kvaliteedi langus võib avalduda erinevatel viisidel. Peale ala vältimise võib häiringutest

tulenev stress mõjutada näiteks negatiivselt isendite järglaste saamist. Häiringute mõju ulatus ja olulisus on

erinev, sõltudes liigist ja liigirühmast ning võimalikust harjumisest tuulikutega. Tuulepargist tulenevad ning

elupaiga kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamise ajal kui ka

lammutamisetapis.

Käsitiivaliste ja lindude puhul tuleb arvestada tuulepargi kasutusaegsete mõjude hulka lisaks

kokkupõrkesuremuse ohtu ning barjääriefekti. Lindudel ja käsitiivalistel on oht tuulikuga kokkupõrkel end

vigastada ning hukkuda. Tuulikutega kokkupõrkeohu vältimiseks peavad nad lendama tuulepargist mööda või

kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab energiakulu. Barjääriefekt avaldab

olulisemat mõju suuremate tuuleparkide puhul või juhul, kui tuulepark rajatakse lindude või nahkhiirte

regulaarsele liikumisteele (nt rändeteele või igapäevasele lennuteele pesitsusala ja toitumisala vahel).

Inimeste elukeskkonna heaolu seisukohalt on oluline tähelepanu pöörata tuulikute töötamisel müra ja

varjutuse tekkele ning visuaalsetele muutustele maastikupildis.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

27 / 62

Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes kuni 35 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on arendajal võimalik

samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud kokkulepete saavutamisel, vanad tuulikud moderniseerida

või tuulepark likvideerida ning ala valdaja saab anda korrastatud ehitise alusele pinnale mõni muu sobiv

funktsioon (nt metsamaana kasutamine). Eelistatud on ala kasutamine tuulepargina.

Tuulepargi likvideerimisega kaasnevad mõjud on suures osas sarnased ehitusetapis avalduvate mõjudega, kuna

kasutatakse sarnaseid protseduure ja seadmeid. Lammutustööde ajal avalduvad erinevad häiringud (masinate

vibratsioon, müra ja inimhäiring). Tuulepargi likvideerimise järgselt kaob visuaalne häiring, samuti mürahäiring,

kokkupõrkeoht lindudele ja käsitiivalistele.

4.1. MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE JA POPULATSIOONIDELE, TAIMEDELE

NING LOOMADELE

KSH aruandes hinnatakse tuuleparkide rajamiseks sobivate alade valikul kavandatava tegevuse elluviimise mõju

bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele. Vaadeldavas asukohas

taimede ja loomade populatsioonide kirjeldamiseks kasutatakse olemasolevaid andmebaase (nt EELIS, Maa-ja

Ruumiameti geoportaal, metsaportaal) (vt tabel 2). Mõju hindamiseks kasutatakse kvalitatiivseid

hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms).

Tabel 2. Planeeringualade kattumine ja piirnemine kaitstavate liikide leiukohtadega ja vääriselupaikadega

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Kaitsealused

loomaliigid (EELIS,

10.03.2026)

I kaitsekategooria - Clanga pomarina

(väike-konnakotkas, KLO9132095),

Clanga pomarina (väike-konnakotkas,

KLO9132137)

II kaitsekategooria - Picoides

tridactylus (laanerähn, KLO9129000),

Accipiter gentilis (kanakull,

KLO9123636) Plecotus auritus (pruun-

suurkõrv, KLO9104485), Myotis

brandtii (tõmmulendlane,

KLO9100192), Myotis daubentonii

(veelendlane, KLO9104484), Eptesicus

nilssonii (põhja-nahkhiir, KLO9104486)

III kaitsekategooria Lissotriton vulgaris

(tähnikvesilik, KLO9125358), Bufo bufo

(harilik kärnkonn, KLO9125357),

Glaucidium passerinum (värbkakk,

KLO9128996), Riparia riparia

(kaldapääsuke, KLO9124269), Ciconia

ciconia (valge-toonekurg,

KLO9105773)

Tuulepargid võivad mõjutada loomaliikide

populatsioone negatiivselt. Negatiivne

mõju avaldub eelkõige siis, kui

ehitustegevust kavandatakse liigi elupaigas

või selle vahetus läheduses.

Tuulikuparkidega kaasnevat mõju

kaitsealustele loomaliikidele hinnatakse

KSH aruandes.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

28 / 62

Tabel 2. jätk

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Kaitsealused seene- ja

samblikuliigid (EELIS,

10.03.2026)

III kaitsekategooria - Junghuhnia

pseudozilingiana (haavanääts,

KLO9600952), Lobaria pulmonaria

(harilik kopsusamblik KLO9702515)

Tuuleparkidega kaasnevat mõju

kaitsealustele seeneliikidele ja samblikele

hinnatakse KSH aruandes.

Kaitsealused seene- ja

samblikuliigid (EELIS,

10.03.2026)

III kaitsekategooria - Junghuhnia

pseudozilingiana (haavanääts,

KLO9600952), Lobaria pulmonaria

(harilik kopsusamblik KLO9702515)

Tuuleparkidega kaasnevat mõju

kaitsealustele seeneliikidele ja samblikele

hinnatakse KSH aruandes.

Kaitsealused

taimeliigid (EELIS,

10.03.2026)

III kaitsekategooria - Platanthera

chlorantha (rohekas käokeel,

KLO9344250), Neckera pennata

(sulgjas õhik, KLO9401997,

KLO9405541, KLO9405732,

KLO9338851, KLO9401107), Epipactis

helleborine (laialehine neiuvaip

KLO9301930), Huperzia selago (harilik

ungrukold KLO9302364, KLO9302365)

Kaitsealustele taime- ja samblaliikidele

avaldub negatiivne mõju eelkõige siis, kui

ehitustegevust kavandatakse liigi

kasvukohas või selle vahetus läheduses.

Tuulikute asukohtade valikul on võimalik

negatiivset mõju liikidele ära hoida.

Tuuleparkidega kaasnevat mõju

kaitsealustele taime- ja samblaliikidele

hinnatakse KSH aruandes.

Bioloogilise mitmekesisuse säilimine on tagatud juhul, kui elupaigad ja liikide levikukohad on omavahel seotud

ning toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Seetõttu on oluline hinnata planeeringu mõju valla

rohevõrgustiku sidususele. Mõju rohevõrgustikule on käsitletud täpsemalt ptk 4.7.

Tuulepargi arendamisega kaasnev mõju taimestikule on seotud ehitustöödega. Ehitustööde käigus hävitatakse

tuulikute ehitusplatsidel ja tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladel olemasolev taimkate. Kui arendataval alal

kasvab mets, ei ole vajalik metsa raadamine kogu arendusalalt. Puud on vaja eemaldada vaid tuulikute

ehitusplatsidelt ja vundamendialadelt ning tuulepargiga kaasneva taristu ehitusaladelt (teede koridorid,

alajaama plats jne).

Mõju taimestikule võib olla oluline juhul, kui tuulepargi arendusalale jäävad kaitsealused taimeliigid. Seetõttu

viidi 2025. aastal läbi taimestiku inventuur ning 2026. aastal korratakse seda vajaduspõhiselt võimalike

tuulikupositsioonide ja valikuliselt ka taristu kavandatavatel aladel. Inventuur viidi läbi vastavalt lisadele 4 ja 7

ning selle põhjal esitatakse leevendusmeetmed kaitsealuste liikide kaitseks.

Tuuleparkide rajamisega kaasnev negatiivne mõju loomadele avaldub kõige tugevamalt ja selgemalt lindudele

ning käsitiivalistele. Asukohavaliku analüüsiks koondatakse olemasolev andmestik eriplaneeringu ala linnustiku

ja käsitiivaliste kohta. Piirkonna linnustikule ja käsitiivalistele olulisemate alade väljaselgitamiseks viiakse läbi

valdkonna ekspertide poolt täiendavad uuringud (loe täpsemalt ptk 2.1.2, lisa 2 ja 3). Koostöös ekspertidega

leitakse elektrituulikute arendamiseks sobivaimad alad eelvalikualade piires ning antakse hinnang

tuulepargiala/-alade väljaarendamisega kaasnevale võimalikule mõjule linnustikule ja nahkhiirtele.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

29 / 62

Mõju lindudele ja käsitiivalistele võib olla oluline, kui tuulepark jääb lindude või käsitiivaliste jaoks olulisele

pesapaigale, rändekoridorile või koondumispaigale.

Tuuleparkide arendamisega seonduv mõju metsloomadele on seotud eelkõige mõju avaldumisega nende

elupaikadele ja liikumisteedele, mistõttu hinnatakse tuuleparkide arendamise mõju metsloomadele läbi

rohevõrgustiku (analüüsides kavandatava tegevuse elluviimise mõju rohevõrgustikule). Lisaks antakse ka

ülevaade kirjandusallikatest leitava informatsiooni kohta.

4.2. MÕJU KAITSEALADELE, HOIUALADELE NING PÜSIELUPAIKADELE

Eriplaneeringu alale ja selle lähedusse jäävad kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad (vt tabel 3). Eriplaneeringu

asukoha eelvaliku koostamisel välistatakse tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuride rajamist nimetatud

looduskaitselistele objektidele. See omakorda tähendab, et ehitustöödega kaasnevad otsesed mõjud on neile

välistatud. Siinkohal on silmas peetud taimekoosluste, elupaigatüüpide, pinnase ja maastiku kadu. Kaudsete

mõjude (veerežiimi muutus, müra jne) kohta antakse eraldi hinnang KSH aruandes, kui selgitatakse välja

tuulepargialadele sobivaimad asukohad.

Tabel 3. Planeeringualadega kattuvad ja vahetus läheduses asuvad kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Projekteeritavad

kaitsealused alad ja

objektid (EELIS,

10.03.2026)

projekteeritav metsaelupaikade

looduskaitseala 977800148

Tuulepargialadele sobivate

asukohtade leidmisel on oluline

arvestada lisaks olemasolevatele

looduskaitseobjektidele ka

projekteeritavate looduskaitseliste

objektidega, kus kaitseväärtuste

esinemise tõttu kaalutakse ala või

objekti kaitse alla võtmist.

Hoiuala (EELIS,

10.03.2026)

Helme jõe hoiuala KLO2000096 Tuuleparkidele sobivate alade

leidmisel tuleb arvestada kaitse-

eeskirjades ning

looduskaitseseaduses sätestatud

piirangutega ning eesmärkidega.

Püsielupaik (EELIS,

10.03.2026)

Koorküla väike-konnakotka püsielupaik

KLO3002824

Karjatnurme väike-konnakotka püsielupaik

KLO3002805

Holdre kaljukotka püsielupaik KLO3002815

Kähu kanakulli püsielupaik KLO3000713

Veisjärve väike-konnakotka püsielupaik

KLO3001340

Püsielupaigas kehtib

looduskaitseseaduse kohaselt

sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi

kaitsekord. Tuuleparkidele sobivate

asukohtade määramisel peab jälgima,

et kavandatavate tegevuste

elluviimisel säiliksid liigi püsielupaigad

ning liigile vajalikud

elupaigatingimused.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

30 / 62

Tabel 3. jätk

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Kaitseala (EELIS,

10.03.2026)

Viira looduskaitseala KLO1000701,

Rubina looduskaitseala KLO1000192

Helme kiriku park KLO1200117

Helme mõisa park KLO1200081

Tikste maastikukaitseala KLO1000196

Tuuleparkidele sobivate alade

leidmisel tuleb arvestada kaitse-

eeskirjades ning

looduskaitseseaduses sätestatud

piirangutega ning eesmärkidega.

Kaitstav looduse

üksikobjekt (EELIS,

10.03.2026)

Helme koopad KLO4001233

Helme Liivakivi paljand; Liivakivipaljand

Viljandi-Helme-Leebiku teeristil

KLO4001118

Tuuleparkidele sobivate alade

leidmisel tuleb arvestada kaitse-

eeskirjades ning

looduskaitseseaduses sätestatud

piirangutega ning eesmärkidega.

4.3. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE (NATURA EELHINDAMINE)

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada ehk kas on nõutud asjakohase hindamise läbiviimine.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning

sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on

võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või

mõju ei ole välistatud. Kui ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele

on välistatud, ei ole vaja alustada asjakohase hindamise läbiviimist. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi

kaasnevate ebasoodsate mõjude kohta, tuleb läbi viia asjakohane hindamine.

Eelhindamine hõlmab endas järgmisi samme:

 kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks

vajalik;

 mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või

kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;

 kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus, eelkõige kaitse-eesmärgiks

seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal;

 tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine.

Eelhindamise käigus arvestatakse üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.

1. Kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

Eriplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura alade kaitsekorraldusliku tegevusega ega ole

selleks vajalik, st eriplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades

määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

2. Mõjuala ulatuse määratlemine

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

31 / 62

Mõjuala hõlmab potentsiaalseid sobivaid alasid eriplaneeringu alal ning nende lähiala. Olenevalt avalduva mõju

iseloomust võib mõjuala ulatuda potentsiaalsest sobivast alast paarikümne meetrini (nt kuivenduskraavi

kuivendusmõju), sadade meetriteni (nt müra mõju) või mitme kilomeetrini (nt lindude kokkupõrkeoht).

3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Eriplaneeringu koostamisel välistatakse tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri rajamine Natura 2000

võrgustiku linnu- ja loodusaladele. Tabelis 4 esitatakse eriplaneeringu alal potentsiaalselt sobivate alade

lähedusse jäävate Natura alade iseloomustus. Tabelis on tärniga märgitud esmatähtsa kaitsestaatusega

looduslikud elupaigatüübid ja liigid. Need on hävimisohus looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest

kannab Euroopa Ühendus erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur osa nende elupaigatüüpide

looduslikust levilast jääb Euroopa Liidu territooriumile. Ülevaade Natura alade paiknemisest Tõrva vallas on

esitatud skeemil 6.

Skeem 6. Planeeringualade ning Tõrva valla ja selle naabervaldade Mulgi ja Viljandi valla haldusterritooriumil

Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine (alusandmed: EELIS, 30.06.2025).

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu LS ja KSH programm

Töö nr 2025-207 ad

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ 32 / 62

Tabel 4. Potentsiaalselt sobivate alade lähedusse jäävad Natura 2000 alad ning nende iseloomustus

Natura ala Kaugus/paiknemine Kaitse-eesmärk12 Kirjeldus13 Ohutegurid14

Rubina linnuala

RAH0000097

Põhjapoolse

lahustükist kaugus

725 m,

lõunapoolsest

lahustükist 1600 m

kaugusel

Liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on laululuik

(Cygnus cygnus), väikepistrik

(Falco columbarius),

kalakotkas (Pandion

haliaetus) ja kaljukotkas

(Aquila chrysaetos).

Rubina linnuala (kattub Rubina loodusalaga) paikneb Sakala

kõrgustiku kaguosas. Suurema osa linnualast moodustab

Rubina soo, mis asub lainja moreentasandiku ulatuslikus nõos,

mille lohkudesse jäid pärast mandrijää taandumist väikesed

järved, millele viitavad hajusalt paiknevad 30–40 cm paksused

järvemudakihid turba all. Rubina raba on vana ja paksu

turbalasundiga (kuni 9,7 m) hästi väljakujunenud raba, mis oma

taimkattelt on üleminekuline Ida-Eesti tüübilt Lääne-Eesti

tüübile. Linnualale jääv Veisjärv on võrdlemisi suur (pindala 481

ha) ning ainus siinses nõos senini püsinud jäänuk

pärastjääaegsest suuremast jääpaisjärvest. Järve suurim

sügavus on 4 m ja keskmine sügavus vaid 1,3 m, veekogu

põhjas lasub kuni 4,5 meetri paksune mudakiht. Veisjärv

kuulub Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede hulka, vesi on

keskmise karedusega, kihistumata. Rubina linnuala paikneb

kogu ulatuses loodusmaastikus, inimasustus ja

põllumajanduslikult kasutatavad maad loodusalal puuduvad.

Mitmekesine maastik on heaks elupaigaks paljudele

kaitsealustele liikidele.

Rubina linnuala on üks viiest paremast kalakotka (Pandion

haliaetus) elupaigast. Teised linnuala olulised linnuliigid on

laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius).

Tegemist on liikidega, kelle arvukus linnualal moodustab

vähemalt 1% Eesti minimaalsest arvukusest.

Oht alale tuleneb

võimalikust

metsamajandusest.

Suur kuivenduse

mõju; kraavide

likvideerimisel võtab

taastumine aega.

12 Vastavalt 05.08.2004 vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. 13 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur). Andmed seisuga 01.07.2025 14 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur). Andmed seisuga 01.07.2025

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu LS ja KSH programm

Töö nr 2025-207 ad

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ 33 / 62

Tabel 4. jätk

Natura ala Kaugus/paiknemine Kaitse-eesmärk Kirjeldus Ohutegurid

Rubina

loodusala

RAH0000004

Kaugus 725 m I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised

järved (3140),

huumustoitelised järved ja

järvikud (3160), rabad (*7110),

nokkheinakooslused (7150),

vanad loodusmetsad (*9010),

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0); II lisas

nimetatud liik, mille isendite

elupaika kaitstakse, on harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis).

Rubina loodusala (kattub Rubina linnualaga) paikneb Sakala

kõrgustiku kaguosas. Suurema osa loodusalast moodustab

Rubina soo, mis asub lainja moreentasandiku ulatuslikus nõos,

mille lohkudesse jäid pärast mandrijää taandumist väikesed

järved, millele viitavad hajusalt paiknevad 30–40 cm paksused

järvemudakihid turba all. Rubina raba näol on tegemist vana ja

paksu turbalasundiga (kuni 9,7 m) hästi väljakujunenud rabaga,

mis oma taimkattelt on üleminekuline Ida-Eesti tüübilt Lääne-

Eesti tüübile. Loodusalale jääv Veisjärv on võrdlemisi suur

(pindala 481 ha) ning ainus siinses nõos senini püsinud jäänuk

pärastjääaegsest suuremast jääpaisjärvest. Järve suurim

sügavus on 4 m ja keskmine sügavus vaid 1,3 m, veekogu

põhjas lasub kuni 4,5 meetri paksune mudakiht. Veisjärv

kuulub Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede hulka, vesi on

keskmise karedusega, kihistumata. Rubina loodusala paikneb

kogu oma ulatuses loodusmaastikus. Inimasustus ja

põllumajanduslikult kasutatavad maad loodusalal puuduvad.

Mitmekesine maastik on heaks elupaigaks paljudele

kaitsealustele liikidele.

Oht alale tuleneb

võimalikust

metsamajandusest.

Suur kuivenduse

mõju; kraavide

likvideerimisel võtab

taastumine aega.

Tikste

loodusala

RAH0000239

Kaugus ca 300 m

I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on jõed ja

ojad (3260) ning vanad

loodusmetsad (*9010)

Tikste loodusala Valgamaal hõlmab järsuveerulist Pokardi orgu

ning orus paiknevat Pokardi ja Tikste paisjärve. 150-200 m

laiune järsuveeruline org algab endise Helme kirikumõisa

juurest ja suubub Õhne jõe lammile. Suudmeosas ulatub oru

sügavus 15 meetrini. Piki loodusala voolab Pokardi oja, mis

läbides Pokardi paisjärve ja Tikste järve suubub Õhne jõkke.

Oja paremale kaldale jääb Tikste oru allikaala ja Pokardi allikas.

Loodusala üldine väärtus seisneb väärtuslikes metsades ja

looduslikus jõesängis koos paljandi ja allikatega

Inimmõju - metsa

risustamine

puhkemajanduse

poolt.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu LS ja KSH programm

Töö nr 2025-207 ad

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ 34 / 62

Tabel 4. jätk

Natura ala Kaugus/paiknemine Kaitse-eesmärk Kirjeldus Ohutegurid

Palakmäe

loodusala

RAH0000607

Kaugus ca 700 m I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on jõed ja ojad

(3260) ning lamminiidud (6450); II

lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on

tiigilendlane (Myotis dasycneme),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus

cecilia) ja paksukojaline jõekarp

(Unio crassus)

Palakmäe loodusala asub Valgamaal ning ala pindala on ca

140 ha. Loodusala on kahe elupaiga - jõgede ja ojade ning

lamminiitude - kaitseks. Loodusala tuumiku moodustavad

Helme ja Õhne jõgi ning Õhne jõeluht. Loodusalal on väike-

konnakotka elupaik.

Võsastumine

Keisripalu

loodusala

RAH0000676

Idas ca 1900 m I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on vanad

loodusmetsad (*9010) ja

rohunditerikkad kuusikud (9050)

Tervikuna metsamaale jääv Keisripalu loodusala asub Valga

maakonnas. Alal esinevad metsakooslused on

loodusdirektiivis nimetatud I lisas, olles seega nii riiklikult

kui ka rahvusvaheliselt ohustatud ja haruldased kooslused,

mille kaitse tagamise osas on Euroopa Liidul ja selle

liikmesriikidel eriline vastutus.

Metsaraie

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

35 / 62

4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine

Rubina linnuala (RAH0000097) kõik lahustükid asuvad planeeringuala lähedal. Linnuala koosneb kokku kolmest

lahustükist. Nii ehitusaegne kui ka tuulepargi töötamisaegne müra ulatub linnualale ja võib halvendada linnuala

eesmärgiks olevate liikide elupaikade kvaliteeti. Lisaks võivad tuulikud halvendada väikepistriku, kalakotka ja

kaljukotka toitumisvõimalusi ning võib esineda kokkupõrkeoht tuuliku labadega. Samuti võivad tuulikud

osutada oluliseks barjääriefektiks laululuigele rändel. Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb

läbi viia asjakohane hindamine.

Rubina loodusala (RAH0000004) on moodustatud järvede ja järvikute, rabade, vanade loodusmetsade,

soostuvate ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitseks. Lisaks on ala eesmärgiks hariliku

vingerja elupaiga kaitse. Peamine oht loodusalale on seotud metsamajandamise ja kuivendamisega. Tuulepargi

arendamisega seotud tegevusi loodusalale ei planeerita. Kuna vahemaa algatamisjärgsest planeeringualast ja

võimalikest tuuliku positsioonidest on vähemalt 600 meetrit, siis tuuliku vundamentide alla jääva ala ja tuulikuid

omavahel ühendavate tee muldkehade lokaalse kuivendusega seotud mõjud ei ulatu sinnani. Seega on

ebasoodsa mõju ulatus loodusalale välistatud ning asjakohase hindamise läbiviimine KSH käigus ei ole vajalik.

Tikste loodusala (RAH0000239) eesmärk on jõgede, ojade ja vanade loodusmetsade kaitse. Loodusala väärtuste

peamiseks ohuteguriks peetakse inimmõju, mis tuleneb metsa risustamisest puhkemajanduse kaudu.

Kavandatava tuulepargi kontekstis puhkemajanduse arendamine ei ole eesmärgiks. Võimalike tuulikute

asukohtadest on vahemaa piisavalt suur (üle 2 km, väiksema vahemaa välistab asustus) - loodusalale ei ulatu

selliseid mõjusid, mis kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpide pindala ja seisundit võiksid mõjutada,

mistõttu ei kaasne eelpool nimetatud elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju. Seega võib ebasoodsa mõju

loodusalale lugeda välistatuks ning asjakohase hindamise läbiviimine KSH käigus ei ole vajalik.

Palakmäe loodusala (RAH0000607) eesmärk on jõgede, ojade ja lamminiitude kaitse. Loodusala tuumiku

moodustavad Helme ja Õhne jõgi ning Õhne jõeluht. Loodusala väärtuste peamiseks ohuteguriks peetakse

võsastumist. Võimalike tuulikute asukohtadest on vahemaa piisavalt suur (üle 2 km, väiksema vahemaa välistab

asustus), loodusalale ei ulatu selliseid mõjusid, mis kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpide pindala ja

seisundit võiksid mõjutada, mistõttu ei kaasne eelpool nimetatud elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju. Seega

võib mõju loodusalale lugeda välistatuks ning asjakohase hindamise läbiviimine KSH käigus ei ole vajalik.

Keisripalu loodusala (RAH0000676) hõlmab loodusväärtuste poolest esinduslikumat osa suuremast

metsamassiivist. Enamik (52%) loodusala pindalast on kaetud väga hea esinduslikkusega

metsaelupaigatüüpidega. Võimalike tuulikute asukohtadest on vahemaa piisavalt suur (üle 2 km, väiksema

vahemaa välistab asustus), loodusalale ei ulatu selliseid mõjusid, mis kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpide pindala ja seisundit võiksid mõjutada, mistõttu ei kaasne eelpool nimetatud elupaigatüüpidele

ebasoodsat mõju. Seega võib mõju loodusalale lugeda välistatuks ning asjakohase hindamise läbiviimine KSH

käigus ei ole vajalik.

4.4. MÕJU VEEKVALITEEDILE JA VEEREŽIIMILE

Pinnavesi

Eriplaneeringu alal potentsiaalselt sobivatele aladele jäävad pinnaveekogud on toodud tabelis 5.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

36 / 62

Tabel 5. Planeeringualadel asuvad veekogud

Kuna ehitustöid veekeskkonnas otseselt ei kavandata ning ka tuuleparkide teenindamiseks vajalikku

infrastruktuuri saab rajada ilma otseselt vette ehitamata, ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse elluviimisel

avaldub veekogudele oluline negatiivne mõju. Samas tuulepargi arendamisega võib kaasneda ebasoodne mõju

veekogudele, kui ehitisi kavandatakse ehituskeeluvööndisse või kui ehitustegevuse käigus rajatakse uusi

kraave, mis suunatakse olemasolevasse veekogusse. Tuulepargi täpsema lahenduse koostamisel on

tuulepargiga kaasnevaid infrastruktuure võimalik paigutada selliselt, et ebasoodsat mõju veekogudele ei

avalduks või et kaasnev mõju veekogudele oleks minimaalne. KSH I etapi aruandes tuuakse välja tuuleparkide

võimalik mõju veekogudele, kui on selgunud tuulikute ja nende toimimiseks vajaliku taristu võimalik

paiknemine eelvalikualadel.

Märgalad

Eriplaneeringu alal asuvad märgalad (tabel 5). Tuulikute ja selle teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine

märgaladele eeldab kuivenduskraavide rajamist. Vastavalt kokkuleppele arendajate ning omavalitsuse vahel

tuulikuid tabelis 5 nimetatud märgaladele ei paigutata, et tagada ökosüsteemi säilimine. Kavandatava tegevuse

elluviimisega kaasnevat mõju märgaladele käsitletakse KSH I etapi aruandes, kui selguvad tuulikute ja nende

toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivamad asukohad.

Eriplaneeringu alale jäävad mitmed maaparandussüsteemid. Tuulepargi väljaarendamisel on vaja tagada

olemasolevate maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine. Maaparandussüsteemi eesvooludele

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Veekogud

(EELIS,

10.03.2026)

Pokardi oja VEE1014700, Koriste oja VEE1015100,

Jaoma peakraav VEE1014400, Eenuse oja

VEE1015200, Helme jõgi VEE1014800, Peetrijaani

oja VEE1015000, Ritsu järv (VEE2020370).

Veekogudel kehtivad vastavalt

looduskaitseseadusele

ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd

ning vastavalt veeseadusele

veekaitsevöönd, milles tegevused on

reguleeritud nimetatud seadustega.

Sood (EELIS,

10.03.2026)

Helme jõgi: Lõve lammisoo, Pori Kuke lammisoo,

Helme jõgi: Salu lammisoo, Linna põhjapoolne

madalsoo, Helme jõgi: Voorbahi lammisoo, Linna

Püre madalsoo, Linna Ruusa madalsoo, Koriste

oja luht, Linna Uue-Kogri madalsoo, Linna Rävali

madalsoo, Linna Lümatu madalsoo, Koriste

madalsoo, Helme silla tagune koprasoo, Helme

linnuse alune madalsoo, Ridassoo (Juksi soo),

Polli soo (Põrgapolli soo), Ridassoost loodesse

jääv raba, Ridassoost loodesse jääv siirdesoo,

Ridassoo idaserva siirdesoo, Helme Kirikuküla

Mäe-Tiidu madalsoo, Helme Kirikuküla Udumäe

madalsoo, Polli soo (Põrgapolli soo) kaguosa,

Laugaste Juksi madalsoo, Helme Metsaküla -

Laugaste vaheline madalsoo, Ridassoo

lääneserva siirdesoo.

Kokkuleppeliselt eelmise veeru

nimekirjas toodud märgaladele

tuulikuid ei paigutata.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

37 / 62

on maaparandusseaduse § 48 alusel kehtestatud kaitsevöönd. Maaparandussüsteemi eesvoolude

kaitsevööndis on kinnisasjade kasutamine kitsendatud. Kõik tegevused seoses maaparandussüsteemidega

tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

Põhjavesi

Eriplaneeringu alal varieerub põhjavee (esimese aluspõhjalise põhjaveekihi) kaitstus ulatuslikult. Esineb nii

kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alasid (Maa- ja Ruumiameti geoportaali 1:400

000 geoloogilise kaardirakenduse andmed, 30.06.2025). Võimalik negatiivne mõju põhjaveele on eelkõige

seotud avariiolukordadega. Avariiolukorrad on võimalikud tuulepargi ehitus-, opereerimise ja

demonteerimisetapil. Ehitustegevuse ja demonteerimise etapil on eelkõige riskiks kasutatavate ehitusmasinate

kütuse või muu kemikaali lekked. Opereerimise etapis võib suurimaks reostuse riskiallikaks pidada tuuleturbiini

gondlis asuvas käigukastis kasutatavat õli (kokku kuni ca 400 l tuuliku kohta). Gondli purunemisel või ebaõige

õlivahetuse korral võib õli sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Rahvusvahelise praktika

põhjal tuulikutel selliseid vigu ei esine, samuti teostatakse õlivahetust spetsialiseeritud ettevõtete ja

kvalifitseeritud spetsialistide poolt, mistõttu reostuse risk on suure tõenäosusega olematu. Õnnetuste tekkimise

korral on peamine abinõu päästeteenistuse kiire reageerimine ja õlireostuse likvideerimine. Operatiivse info

tuuleturbiini seisundist tagavad elektroonilised seire- ja juhtimissüsteemid ning tuulepargi haldajal peaks

samuti olema õnnetusjuhtumite lahendamiseks vastav juhendmaterjal. Avariiolukordade tekkimise riski

maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju

ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest

ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning

juhistele. Avariiolukorrad on erandid ning ei iseloomusta tavapärast olukorda.

Tuuliku vundamendi lahendus sõltub eelkõige vaadeldava asukoha ehitusgeoloogilistest tingimustest.

Pehmemates pinnastes on lisaks tavalisele raudbetoon vundamendile (mis üldjuhul ulatub 2-3 meetrit

pinnasesse) vaja kasutada ka vaiasid. Vaiade arv ja mõõtmed olenevad samuti pinnase omadustest. Näiteks

väga pehme pinnase puhul võivad vaiad ulatuda umbes kuni 20 m sügavuseni. Üldjuhul on vaiade läbimõõt

keskmiselt ca 50 cm. Arvestades tuuliku vundamendi tehnilist lahendust ja mõõtmeid ei mõjuta see põhjavee

liikumist või kvaliteeti. Igasuguste puurimistööde või muude maapinna sügavustes läbiviidavate tööde puhul

on vajalik ehitustööde käigus tagada, et ei tekiks erinevate põhjaveekihtide vertikaalset segunemist.

Tuuliku kavandatav asukoht paikneb puurkaevust vähemalt 1000 meetri kaugusel. Selline puhver tagab, et

piirkonna majapidamiste puurkaevudele puuduvad mõjud. Tuulikute aluste rajamisel on tegu ehitustöödega,

mis vastavad oma iseloomult tavapärastele ehitustöödele. Ehitustööde käigus tekkival vibratsioonil ei ole

negatiivset mõju põhjaveele ja elanike veevõtule. Nende töödega kaasnev vibratsioon jääb üldjuhul lühiajalise

ja lokaliseeritud mõjuga piiridesse (maksimaalselt 300 m) ning ei ole intensiivsuse ega kestuse poolest selline,

mis võiks mõjutada põhjaveekihi hüdraulikat või põhjustada muutusi puurkaevude veetasemes ja veevoolu

režiimis. Muid vibratsiooni mõjusid on käsitletud ptk 4.9.

Avariiolukorrad on erandlikud ega iseloomusta tavapärast olukorda. Tuulikute rajamine ei mõjuta piirkonna

elanike joogiveevarustust püsivalt, kuna sellega ei kaasne põhjaveetaseme alandamist ega põhjavee kvaliteedi

muutust. Kuigi avariiolukorrad on vähetõenäolised, käsitletakse nende võimaliku esinemise ja nendega

kaasnevate mõjude ulatust KSH käigus. Samuti hinnatakse ehitusperioodi võimalikke ajutisi mõjusid

põhjaveele. Hinnang esitatakse eksperthinnangu vormis.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

38 / 62

4.5. MÕJU PINNASELE, SH VÄÄRTUSLIKULE PÕLLUMAJANDUSMAALE

Tuulepargi infrastruktuuride rajamine eeldab pinnasetöid. Näiteks uute teede rajamisel kooritakse kasvupinnas

ja ehituseks mittesobiv pinnas ning asendatakse see teetammi koostises vajalike materjalidega. Väljakaevatud

pinnast saab kasutada teistes kohtades maapinna täitmiseks, pinnase viljakat kihti ka haljastuse rajamisel vms

eesmärgil. Tuulepargi ehitamise käigus eemaldatava huumuskihi/mulla võimalikult kiiresti laiali ajamine samas

asuvale põllumajandusmaale on mulda kui keskkonda säästev lahendus ning sellisel viisil saab mullaelustik

eeldatavasti kõige vähem kahjustatud. Eemaldatava mulla kasutamine põllumajandusmaal saab toimuda

maaomaniku nõusolekul. Pinnase teisaldamine piirdub tuulikute ehitusplatsidega ning tuulepargiga kaasneva

taristu ehitusaladega ja seetõttu ei saa tuulepargi väljaarendamisel mõju pinnasele lugeda oluliseks.

Valga maakonnaplaneeringu kohaselt käsitletakse maakonna väärtuslike põllumajandusmaadena Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi poolt määratud väärtuslike põllumajandusmaa alasid/massiive. Väärtuslik

põllumajandusmaa on maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva

maa massiiv, mille keskmiseks boniteediks on 40 hindepunkti. Väärtuslike põllumajandusmaade

väljaselgitamise ja neile kasutustingimuste seadmise eesmärk on, et väärtuslikku maad kasutatakse üksnes

põllumajanduslikul eesmärgil. Maakonnaplaneeringus väärtuslikke põllumajandusmaid ei määrata.

Maakonnaplaneeringus kavandatakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed.

Tõrva valla üldplaneeringu koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määramisel tuginetud Valga

maakonnaplaneeringule 2030+ (2017). Maakonnaplaneeringus olev väärtusliku põllumajandusmaa kiht on

informatiivne. Väärtuslikud põllumajandusmaad on maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa

(haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) massiivid külades ja alevikes, mille suurus on kaks hektarit või

rohkem ning mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või kõrgem Valga maakonna põllumajandusmaa

kaalutud keskmisest boniteedist (40). Väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine ja kaitse on vajalik

toidujulgeoleku kindlustamiseks.

Tuuleparkide arendamiseks kõige sobivamate asukohtade valikul arvestatakse väärtuslike

põllumajandusmaadega (vt skeem 7). Väärtuslike põllumajandusmaadega arvestamine ei tähenda tingimata

seda, et ehitamine neile oleks täielikult keelatud, vaid seda, et tuuleenergia arendamiseks sobivaimate

asukohtade valikul leitakse selline lahendus, mis tagaks võimalikult suures ulatuses väärtuslike

põllumajandusmaade säilimise. Tuulepargi rajamisega põllumaale ei kaasne terviklike põllumassiivide

hävimine. Hävineb vaid see osa, mis jääb uute ehitiste (teed, tuuliku vundament, alajaam) alla. Kuna tuulikud

peavad paiknema üksteisest teatud kaugusel, tähendab see, et suurem osa väärtuslikust põllumaast siiski säilib,

kuid kaasneda võivad ka tuulikutele juurdepääsude rajamisega seotud mõjud, kui juurdepääsude rajamisega

kaasneb põllumajandusmaa, eelkõige väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemine mitmeks väiksemaks

massiiviks. Kui see on aga vältimatu, siis soovitatavalt ei tohiks jagunemise tulemusena moodustuda alla kahe

hektari suurust põllumajandusmaa massiivi nagu seda sätestab Tõrva valla üldplaneering (2024).

Samuti tuleb arvesse võtta, et üks tegevus ei välista teist ehk tuulepargialal on võimalik üheskoos nii

põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine. Seetõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju Tõrva valla

väärtuslikele põllumajandusmaadele ei avaldu. Siiski, kuna väärtuslikud põllumajandusmaad on üheks

tuulepargialade valiku kriteeriumiks, on teema edasine käsitlemine KSH I etapi aruandes vajalik.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

39 / 62

Skeem 7. Planeeringualade kattuvus väärtuslike põllumajandusmaadega vastavalt Tõrva valla üldplaneeringule.

4.6. MÕJU MAASTIKULE, SH VÄÄRTUSLIKULE MAASTIKULE

Tuulikud on maastikul domineerivad objektid, mis mõjutavad maastiku üldpilti. Tõrva valla üldplaneeringuga

on esitatud väärtuslike maastike ja miljööväärtusliku ala piirid. Voorbahi eriplaneeringu alal ei ole kattumist

Valga maakonnaplaneeringus ega valla üldplaneeringus määratud väärtusliku maastikega, kuid Helme-

Karjatnurme vaheline planeeringuala kattub osaliselt Helme ümbruse väärtusliku maastikuga (vt skeem 8).

Samas elektrituulikuid ei planeerita väärtuslikule maastikule. Lisaks ei kattu planeeringualad üldplaneeringus

toodud miljööväärtuslike aladega (skeem 8).

Kuna elektrituulikute planeerimine väärtuslikele maastikele on välistatud, käsitletakse KSH I etapi aruandes

eelkõige tuuleparkidega kaasneva teedevõrgustiku (ühendus maanteedega) mõju väärtuslikule maastikule.

Mõju hindamisel lähtutakse Tõrva valla üldplaneeringus toodud maastike väärtuste kirjeldustest ja alade

piiridest, sest üldplaneeringus on väärtuslike maastike alade piire täpsustatud võrreldes

maakonnaplaneeringuga. Lisaks on kokkulepe kohaliku omavalitsusega, et kasutatakse maksimaalselt ära

olemasolevat teedevõrgustikku.

Lisaks viiakse KSH I etapi aruande koostamisel läbi nähtavusanalüüs ja tuulepargi visualiseeringud

(fotomontaažid). Visualiseeringud tehakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on elektrituulikud

nähtavad ning paikneb mõni avalikult kasutatav objekt või suurem asula.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

40 / 62

Skeem 8. Tõrva valla üldplaneeringus määratud väärtuslike maastike ja miljööväärtuslike alade paiknemine

planeeringualade suhtes.

4.7. MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE

Tõrva valla üldplaneeringuga täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku alade piire

ja kasutustingimusi. Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis

koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või

keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge

elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on

tagada rohelise võrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade

hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid.

Tuulepargi püstitamine eeldab elektrituulikute juurde hooldusteede rajamist, lisaks võtavad enda alla

looduslikku ala tuulikute montaažiplatsid ja vundamendialused platsid. Kuna tuulikud peavad paiknema

üksteisest teatud kaugusel (vahemaa sõltub rajatavate tuulikute parameetritest), tähendab see, et tuulepargi

väljaehitamisel moodustub vaadeldavasse asukohta üsna suur teede ja platside võrgustik. Kui teed läbivad

rohevõrgustiku koridore või tuumalasid, kahjustab see otseselt rohevõrgustiku sidusust. Rohevõrgustiku

sidusust mõjutavad ka tuulikutega kaasnevad häiringud. Tuulikute olemasolu ja nende töötamisega kaasnev

müra, vibratsioon ning varjude liikumine võib häirida liike ning viia selleni, et liigid väldivad edaspidiselt

tuuleparki ja selle lähiümbrust. Eriti pelglike liikide puhul võib see tähendada näiteks, et tuulepargi vahetus

läheduses paiknev rohevõrgustiku koridor enam ei toimi või tuumala väärtus kahaneb.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

41 / 62

Skeem 9. Tõrva valla rohevõrgustiku kattuvus vastavalt kehtivale üldplaneeringule planeeringualadega.

Skeemil 9 on näha, et Voorbahi planeeringuala kattub Tõrva valla üldplaneeringus rohevõrgustiku tugialaga

nr 28. Tugialal tuleb tagada rohevõrgustiku toimimine ning selleks koostatakse eksperthinnang.

Eksperthinnang lähtub Mägi, M., Saag, P., Eesti Mereinstituut (2025) koostatud juhendist „Tuuleparkide

elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. Selle kohaselt: „Mõju on suure tõenäosusega

oluline, kui looduslike alade kumulatiivne kadu ületab 10% RV elemendi pindalast, tuulikuplatsid paiknevad

ulukite olulistel liikumisaladel üksteisele lähemal kui 400 m, tuulikud paigaldatakse RV koridoridesse, mis on

kitsamad kui 400 m, tuulikud paigaldatakse RV koridoride suudmetesse või ristumiskohtadesse, tuulikud

paigaldatakse RV juba teadaolevatesse konfliktikohtadesse.“ Seetõttu on eriti oluline edasistes etappides leida

lahendus, mis arvestaks rohevõrgustiku sidususe tagamise nõudega.

KSH I etapi aruandes hinnatakse mõju rohevõrgustikule. Tuulikupargi mõju rohevõrgustikule sõltub nii

rohevõrgustiku elemendi olemusest kui ka tuulikupargi reaalsest ruumilisi-tehnilisest lahendusest.

Rohevõrgustiku sidususe ja toimise tagamiseks tuleb vajadusel välja töötada vajalikud meetmed tuuleparkide

asukoha eelvaliku etapi lahenduse väljatöötamisel.

4.8. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE

Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist on seostatud tuulikute labadega, mis on valmistatud

peamiselt klaasplastist ning kuluvad välitingimustes sademete ja tuule mõjul. Kuigi uuringuid selles valdkonnas,

nagu ka mikroplasti tekkemehhanismide kohta üldiselt, on veel vähe, viitavad senised tulemused sellele, et

tuulepargid ei ole märkimisväärne mikroplasti allikas. Seni läbiviidud uuringud näitavad, et kuigi tuuleparkide

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

42 / 62

piirkondades esineb mikroplasti, ei vasta selle koostis tuulikute labade materjalile. Lisaks ei ole täheldatud, et

mikroplasti kontsentratsioon tuuleparkide aladel oleks kõrgem võrreldes ümbritsevate piirkondadega15.

Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga ja KSH I etapi aruandes teemat täiendavalt ei käsitleta.

Tuulepargiga kaasnev mõju õhukvaliteedile on seotud selle füüsikalise mõjutamisega ehk müraga. Välisõhus

leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv

soovimatu või kahjulik heli.

Tuuliku poolt tekitatav müra jaotatakse kaheks: aerodünaamiline müra, mida tekitab tiivikulaba liikumine ja

tuul ning mehaaniline müra, mida tekitab elektrituuliku generaator ja käigukast. Tuulikute puhul inimesele

kuuldavat ja suurimat müra põhjustab peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik müra, teiste

müraallikate osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab

vähendada nt rootori pöörete arvu vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörete arv väiksem ja sellega

koos ka müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, samas tugevneb ka looduslik

mürafoon. Müraemissioon suureneb tuuliku mootori võimsuse suurenemisel.

Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastuvõetud määrusega

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning

töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Eraldi normatiivid on kehtestatud

liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed

müraallikad, sh elektrituulikud.

Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

 I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;

 II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,

rohealad;

 III kategooria – keskuse maa-alad;

 IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Elamumaad ja maatulundusmaal asuvate elamute õuealad loetakse müra hindamisel II kategooria aladeks.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

 müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

 müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

15 Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018. Microplastics in a wind farm area: A case study at

the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

43 / 62

Tabel 6. Tööstusmüra normtasemed (päeval kl 07.00-23.00/öösel kl 23.00-07.00, dBA)

Ala kategooria

üldplaneeringu

alusel

I kategooria -

virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed

alad

II kategooria -

haridusasutuste,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu

maa-alad, rohealad

III kategooria -

keskuse maa-

alad

IV kategooria -

ühiskondlike

hoonete maa-

alad

Müra sihtväärtus 45 / 35 50 / 40 55 / 45

Müra piirväärtus 55 / 40 60 / 45 65 / 50

Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel üldjuhul lähtuda müratundlike

alade suhtes piirväärtuse tagamise vajadusest. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel (elamumaadel ja

hajaasustuses maatulundusmaal asuva elamu õuealal) on päeval (07.00-23.00) 60 dB(A) ja öösel (23.00-07.00)

45 dB(A) (tabel 6). Sihtväärtuse rakendamise vajadus on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt

üksnes väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatava seni hoonestamata uue

müratundliku ala puhul, kusjuures müratundlikuks loetakse ala, mis on üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ja millele on kehtestatud müra normtasemed. Õigusakti definitsiooni järgi tuleb olemasolevate

müratundlike alade puhul lähtuda seega piirväärtuse tagamise vajadusest. Samas tuleb meeles pidada, et

sihtväärtuse tagamise vajadus on siiski pärast 2002. aastat16 realiseeritud müratundlike alade planeeringutele,

mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega või kellel oli toona õigustatud

ootus taotlustaseme tagamise osas17. Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski eesmärgiks kõikide

müratundlike alade suhtes rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head

tingimused lähimatel müratundlikel aladel. II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40

dB öösel. Ka Valga maakonnaplaneeringus 2030+ on sätestatud nõue, et „Uute tuuleparkide kavandamisel

tuleb eesmärgiks seada seadusandluse järgse kõige rangema tööstusmüra ekvivalenttaseme normväärtuse

tagamine ehk II kategooria elamumaa puhul 50 dB päeval ning 40 dB öösel“. Kuna tuulikud töötavad

ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB).

Müra normtasemete tagamiseks vajalik vahemaa tuulikute ja elamumaade vahel oleneb tuulikute konkreetsest

asetusest (olenevalt, millises suunas on tuulikud rohkem lähestikku gruppides ja seega suurema koosmõjuga).

Tuulepargi ehitamise ja lammutamise etapiga kaasneb tavaline ehitustegevuse müra, mille allikaks on eelkõige

ehitamise ja lammutamise käigus kasutatavad masinad. Tegemist on lühiajalise ja pöörduva mõjuga, st

tavapärasest suurem müra esineb ainult ehitus- või lammutusperioodil ning tegevuste lõppemisel see lakkab.

Ehitustegevuse ajaks on vastuvõtja juures kehtestatud piirväärtused öisele ehitusmürale.

KSH läbiviimisel tehakse tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku modelleerimist

(mürakaart) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andmetest, müraalasest

olukorrast (piirkonna teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaardid

koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara WindPro. Müra mõju hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi

16 Siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“). 17 Varasemalt oli sihtväärtuse asemel taotlustase.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

44 / 62

tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud juhendist „Tuuleparkide

keskkonnamõju hindamise juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine.“ (valmis 14.02.2025). Sellest

juhendist lähtutakse muuhulgas ka vibratsiooni ja varjutamise mõju hindamisel.

Madalsageduslik müra ning infraheli

Tuuleenergia rajatised genereerivad helisid väga erinevates sageduspiirkondades, sealhulgas madalatel ja väga

madalatel sagedustel. Teaduslikult defineeritakse madalsageduslik heli helilainetena vahemikus 20-200 Hz,

samas kui infraheli hõlmab sagedusi alla 20 Hz.

Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus)

kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline

madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.

Madalsageduslikku müra on peetud tuulikute puhul läbivalt oluliseks teemaks, kuna tuulikute puhul toimub

müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega osa

kiiremini kui madalsageduslik osa18. Madalsageduslik müra (ja ka laiaspektrilise müra madalsageduslik

komponent) levib kaugemale kui kesk- ja kõrgsageduslik müra, kuna võrreldes kesk- ja kõrgsagedusliku

müraga ei sumbu see nii efektiivselt atmosfääris ja erinevates tõketes. Heli kõrgemad sagedused neelduvad

(sumbuvad) efektiivsemalt erinevates ainetes (sh gaasides ehk ka õhus). Madalsageduslikku müra summutavad

aga peamiselt ainult massiivsed kehad (nt paksud seinad hoonetel) ning seetõttu on avamaastikus suhteliselt

suure vahemaa korral (nt 1 km või rohkem) madalsageduslik müra mõnevõrra paremini kuuldav ning eristatav

kui kesk- või kõrgsageduslik müra (mis on suuremal vahemaal olulisel määral juba ümbritsevas keskkonnas

sumbunud).

Müraallikatest eemaldudes võib tajuda efekti, mille kohaselt ühest ja samast müraallikast lähtuva müra spekter

tundub kuulaja jaoks mõnevõrra madalam (kuna kõrgsageduslik heli komponent sumbub ning hajub

efektiivsemalt). Seetõttu võib ka tuulikust kaugemale liikudes tajuda, et kaugemale kostub pigem madalama

sagedusega müraspekter. Samas tuuliku juures ei ole madalama sagedusega helide osa domineeriv. Sama

nähtus on tunnetatav ka teiste müraallikate puhul – ka nt maanteest eemaldudes tundub kaugemal valdav

madalamatel sagedustel liiklusmüra.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendis „Tuuleparkide keskkonnamõju

hindamise juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine“ jõuti järeldusele: „Üldiselt on madalsageduslikku

müra mõjuhinnangutes käsitletud vaid inimese tervise kontekstis. Hinnangutes on välja toodud peamiselt kaks

järeldust: a) tuulikute tööst tingitud madalsageduslikku müra ei saa seostada tervisemuredega; b) selleks, et

tekiks tervisemõjusid, peab esinema kõrge (intensiivne) helirõhk, mida kaasaegsete tuulikute töötamisega ei

kaasne. Üheski analüüsitud mõjude hinnangus ei ole madalsagedusliku müra mõju käsitletud olulisena,

mistõttu ei ole ühelgi juhul määratud ka leevendusmeetmeid.“

Infraheli piirväärtused siseruumides (elamutes ja ühiskasutusega hoonetes) on reguleeritud sotsiaalministri

12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid". Väliskeskkonna infraheli osas piirnormid puuduvad.

18 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

45 / 62

Tuulikute infraheli hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud juhendist (Estonian,

Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025). Arvutuslikku hindamist ei teostata, kuna:

 teadusuuringute põhjal jääb tuulikute tekitatud infraheli alla inimese tajuläve;

 puudub oluline mõju inimeste tervisele.

Eelöeldut kinnitavad nimetatud juhendi peatükk 2.4.2, Terviseameti tuuleparkide veebilehe info ja

Sotsiaalministeeriumi 10.03.2025 kiri nr 5.1-2/679-1.

Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud juhendis (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025)

on kirjas: „Teadusuuringud ei ole tuvastanud otsest seost tuulikute poolt tekitatava infraheli ja

terviseprobleemide vahel ehk puuduvad tõendatud põhjuslikud seosed“. Samuti on lisas 1 jõutud järeldusele:

„Tuulikute tööga kaasneva infraheli ja selle võimaliku negatiivse tervisemõju osas viidatakse sageli uuringutele,

mis ei ole läbi viidud üldtunnustatud teadustöö aluspõhimõtetele tuginedes“.

Terviseameti kodulehel on ülevaade uuringutest19. Pikaajalisi uuringuid tuuleparkide tervisemõjude kohta

läheduses elavatele inimestele on tehtud nii Euroopas kui mujal maailmas. Infraheli mõju inimese tervisele on

põhjalikult uuritud Soomes, kus 2020. aastal viidi läbi valitsuse tellitud uuring. Uuringu eesmärk oli selgitada,

kas tuulikute tekitatud infraheli võib põhjustada tervisekaebusi, nagu peavalu, pearinglus ja unehäired.

Pikaajaliste mõõtmiste, kuulmiskatsete ja elanike küsitluste tulemusel jõuti järeldusele, et tuulikute tekitatud

infraheli ei põhjusta füüsilisi sümptomeid. Teadlased tuvastasid, et tervisekaebused on pigem seotud

psühholoogiliste teguritega, nagu isiklik tundlikkus või negatiivne suhtumine tuuleparkidesse, mitte

infraheliga20. Terviseamet jõuab järeldusele: „Kokkuvõttes viitavad uuringud sellele, et kuigi tuuleparkide

läheduses elavad inimesed võivad kogeda ärritust ja stressi, puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid

otsest seost tuuleparkide pikaajalise kokkupuute ja tervisemõjude vahel. Teadusuuringud selles valdkonnas

jätkuvad, et paremini mõista tuuleparkide mõju inimeste tervisele ja heaolule“.

Sotsiaalministeeriumi 10.03.2025 kirjas nr 5.1-2/679-1 on esitatud järgmine informatsioon: „Tuulikute infraheli

ei ole tervisele ohtlik. Infraheli tõendatult ohtlik tase on alates 100-120 dB. Tuulikute vahetus läheduses

mõõdetud infraheli tasemed jäävad vahemikku 60-70 dB, mis on madalam, kui paljud muud igapäevased

allikad ja jääb ka allapoole inimese eluruumide sees kehtestatud normile 85 dB. Kui tuulikute infraheli on tuuliku

lähedal ca 70 dB, siis me ei eelda, et see inimese kodu lähedal võiks kasvada ohtliku tasemeni. Uuema

tehnoloogiaga tuulikute infraheli tase võib tuuliku vahetus läheduses jääda isegi alla 50 dB – see tähendab

ühtlasi ka seda, et uuemad tuulikud on üldjuhul tegelikult vaiksemad.“

Eestis on teostatud infraheli mõõtmisi viimati Sopi-Tootsi tuulepargis ajavahemikus 27.-28.03.2025, 04.-

05.04.2025 ja 28.-29.04.2025. Mõõtmistulemused näitasid, et infraheli tase ei ületanud lubatud piirväärtust ei

tuulikute lähedal, elamualadel ega elamutes sees. Tulemused olid vahemikus LpG 48,1-59,9 dB. Kuigi infraheli

norm on ette nähtud ruumides, saab seda rakendada ka välisõhus. Infraheli tasemed juba tuulikute lähedal olid

19 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid 20 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T.,

Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M., 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the

Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

46 / 62

normist väiksemad. Hoonetes sees on mõõtmistulemused veidi väiksemad kui väljas, seega võib järeldada, et

kui infraheli tase väljas vastab normile, siis on norm tagatud ka hoone sees. 21

Seega tänaste teadmiste kohaselt (teaduskirjandusele tuginedes) ei ole infraheli oluline keskkonnamõju

elektrituulikutest tulenevalt. KSH aruandes käsitletakse infraheli mõju üksnes juhul, kui aruande koostamise

ajaks (võrreldes 2026. aasta märtsi seisuga) on pädevad riigiasutused avaldanud uued suunised, mis nõuavad

põhjalikumat hindamist. Uute suuniste puudumiseni lähtutakse eeldusest, et tuulikute tekitatud infraheli

hinnatakse ekspert hinnanguga ning madalsagedusliku heli kohta teostatakse müra modelleerimise lähtudes

juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ Estonian, Latvian

& Lithuanian Environment OÜ (14.02.2025).

4.9. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE

Müra

Mõju inimese tervisele on seotud eeskätt tuulikute lähedal elavate inimeste ja tuulikute töötamisest tuleneva

müra võimaliku mõjuga. Seda käsitleti täpsemalt ptk 4.8.

Tuulikud paigutatakse tundlikest aladest, sh elamualadest, sellisele kaugusele, mis välistab inimeste elukohas

tervist otseselt kahjustava ülenormatiivse müra esinemise. Arvestades, et müra normtasemed on kehtestatud

inimeste tervise kaitset ning põhjendatud häiringuid silmas pidades, tuleb müra normtasemetele vastavad

olukorrad lugeda vastuvõetavaks. Samas võib siiski välja tuua, et ka normtasemele vastav müra on tajutav, seda

eelkõige müra levikut soodustava tuule suuna korral ehk müra normtasemele vastav olukord ei taga siiski

täielikku vaikust ja häirimise intensiivsus on üsnagi subjektiivne (inimeste tundlikkus ja vastuvõtlikkus mürale

on erinev).

KSH I etapi aruandes käsitletakse tuulikutest tuleneva müra mõju inimesele tuginedes teaduskirjandusele ning

olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringutele ja arvestades käesoleva KSH raames tehtud

modelleerimisi.

Varjutus

Tuulikuparkide kavandamisel tuleb arvesse võtta ka varjutuse ning valguse vilkumise ja peegelduste esinemist,

kuna tegu võib olla elanike jaoks häiriva nähtusega.

Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis

ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ärahoidmiseks kasutatakse

kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.

Tuulikute pöörlevad labad põhjustavad liikuvaid varje, mis võivad olla inimestele häirivad. Varjutamise

esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirtega) ühel joonel. Varjude ulatus on seda

suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning

talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie

laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas.

Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaares. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestus

21 https://public-docs.enefitgreen.ee/sopi-tootsi/muramootmiste-selgitav-aruanne.pdf

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

47 / 62

tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene

päikesekiirgus (ilm on pilves).

Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes

heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale ning ühtlasi tuginetakse

Kliimaministeeriumi poolt tellitud juhendile (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025).

Vastavalt juhendile (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025) toimub varjutuse hindamine ühe-

või mitme-etapiliselt:

• kui halvim võimalik olukord ≤30 h/aastas või 30 min/päevas, siis edasisi samme ei ole vaja astuda;

• kui halvim võimalik olukord >30 h/aastas või 30 min/päevas, siis tuleb läbi viia reaaltingimustest

lähtuva olukorra arvutused;

• kui reaaltingimustest lähtuv olukord >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada ja rakendada

leevendusmeetmed.

KSH I etapi aruande koostamise käigus viiakse läbi varjutuse modelleerimine kasutades selleks tarkvara

WindPro. Kuna Eestis varjutusele normväärtus puudub, koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid vastavalt

Kliimaministeeriumi tellitud juhisele.

Vibratsioon

Tuulikute töötamisel tekib vibratsioon peamiselt seadme mehaanilistest osadest - generaatorist, käigukastist

ja laagrisüsteemidest. See vibratsioon võib kanduda läbi gondli ja torni vundamendi kaudu maapinda. Viimastel

aastakümnetel on tuulikute tootjad pööranud erilist tähelepanu vibratsiooni vähendamisele, seda eelkõige

seadmete kahjustuste vältimiseks ja käitamiskulude alandamiseks. Teadusuuringute22 (Borowski, 2019) põhjal

on tõestatud, et maismaatuuleparkide puhul langeb vibratsioonitase juba 300 meetri kaugusel tuulikutest alla

inimese tajuläve, mistõttu ei kujuta see ohtu inimeste tervisele. Samal järeldusel jõuab 10.03.2025

Sotsiaalministeerium oma kirjas nr 5.1-2/679-1 „Maismaatuuleparkide puhul on teadusuuringud23 leidnud, et

juba 300 m kaugusel tuulikutest jäävad vibratsiooni tasemed alla inimese tajuläve ehk ei kujuta ohtu inimestele

ja nende tervisele ega peeta tuulikute tööga kaasnevat vibratsiooni oluliseks häiringuks.“ Vibratsiooni

normtasemed Eestis on reguleeritud sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54, mis kehtestab piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Terviseamet oma kirjas „Kliimaministeeriumi koostatud „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendit“

arvesse võttes tuleb arvestada, et vibratsiooni levik sõltub muu hulgas piirkonna pinnaseomadustest ja

tuulikute võimsusest. Ettevaatusprintsiibist lähtudes on soovitatav negatiivsete (sealhulgas kumulatiivsete)

mõjude vältimiseks tagada, et tuulepargid paikneksid vibratsioonitundlikest hoonetest – sealhulgas elamutest

ja ühiskasutatavatest hoonetest – vähemalt 500 meetri kaugusel. /…/ Sellisel juhul ei ole vajalik täiendavate

vibratsiooniuuringute läbiviimine. Samuti ei ole soovitatav planeerida uusi vibratsioonitundlikke hooneid

tuulepargist lähemale kui 500 meetrit.“ Antud eriplaneeringu alusel on tuuliku ja elamu vahemaa 1000 m. Seega

22 Borowski, S. (2019). Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. . MATEC Web of

Conferences 302, 01002. 23 LUBW Landesanstalt für Umwelt, Messungen und Naturschutz Baden-Württemberg, 2016.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

48 / 62

arvestades eelnevat olulist negatiivset mõju kavandavatest tuuleparkidest ei tulene ja täiendavad vibratsiooni

arvutust ei teostata.

KSH aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et tuulikute tekitatud vibratsioon ei põhjusta olulist

keskkonnamõju ja KSH aruandes seetõttu teemat täiendavalt ei käsitleta.

4.10. ASJAKOHASED SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD MÕJUD

Alljärgnevalt antakse ülevaade eriplaneeringu elluviimisega kaasnevatele asjakohastele sotsiaal-majanduslikele

mõjudele. Täpsemalt käsitletakse kõiki alltoodud teemasid KSH I etapi aruandes.

Mõju kinnisvarale ja maakasutusele

Arvestades kogu tuulepargi pindala, jääb vaid väike osa kasutatavast maast otseselt plaanitavate rajatiste alla.

Enamus maa-alast säilib tuulepargis senisel kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi sihtotstarbeliselt.

Tuulepargi käitamisel on võimalik nii metsamajandusliku kui ka põllumajandusliku kasutuse jätkamine. Kui

tuulikute eluea lõppedes on maaomanikul või arendajal maa-ala arendamiseks muid soove, saab tuulikupargi

likvideerida ja anda alale muu sobiva funktsiooni.

Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et

kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise

perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine(Tomson A., 2025). Kinnisvara hinna väärtuse

langust põhjustab eelkõige inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes (Sunak & Madlener

2016) ning tuulikute nähtavus elamu piirkonnas maastikul (Gibbons 2015). Tuuleparkide rajamisega kaasnevat

võimalikku mõju kinnisvara hindadele hinnatakse KSH I etapi aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast

ning läbiviidud uuringute andmetest.

Mõju piirkonna turismile ja jahindusele

Tõrva valla mitmekesine looduskeskkond on loonud soodsad eeldused puhkemajanduse ja erinevate

turismiteenuste edasiseks arenguks. Piirkond pakub rikkalikke võimalusi nii loodus-, vee- kui ka jahindusega

seotud turismi edendamiseks.

Tuuleparkide rajamine võib mõjutada piirkonna turismipotentsiaali, kuna suuremõõtmelised tuulikud

muudavad traditsioonilisi maastikuvaateid ning võivad vähendada koha esteetilist väärtust. See mõju on eriti

märgatav loodusturismi ja maastikuvaadete nautimisele keskendunud sihtkohtades. Samas tuleb märkida, et

tuulikud võivad kujuneda ka iseseisvaks turismiatraktsiooniks. Näiteks Paldiskis on tuulepargid muutunud

külastusobjektiks ning nendega tutvumiseks on loodud isegi virtuaaltuur24.

Tuuleparkide mõju turismile tuleneb valdavalt visuaalsest aspektist, mistõttu on planeeringus ette nähtud

põhjalik nähtavusanalüüs ja fotomontaažid, et hinnata mõju antud sektoritele.

Kuna piirkond on oluline jahinduse seisukohast, analüüsitakse loomade käitumist tuulepargi alal

eksperthinnangu abil. Eksperthinnang tugineb teadusartiklitele.

24 https://procontent-tuurid.s3-eu-central-1.amazonaws.com/73-paldiski/tour/tour.html?language=et

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

49 / 62

Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele ja tööhõivele

Tuulepargi lähedusse jäävatel ettevõtetel tekib võimalus saada otseliini kaudu tuulepargist elektrit ilma

võrgutasu maksmata. Otseliini rajamise võimalus on tuulepargi alajaamast (tavapäraselt tuulepargi keskosas)

ca 15 km raadiuses. Eelkõige on tegemist energiamahukate ettevõtete ja/või taastuvenergiat eelistavate

ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid ettevõtteid kasutama

taastuvenergiat või tegema muudatusi oma tootmistegevuses ning soodustada piirkonda uute ettevõtete

rajamist. Võimalus otseliini kasutamiseks muudab piirkonna ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks suure

energiatarbega ettevõtetele, millega võivad kaasneda uued töökohad ka kohalikele elanikele. Samuti

planeeritakse pakkuda otseliini võimalust kavandatavasse tööstusparki.

Tuulepargi rajamisega kaasneb vajadus rajada uusi või rekonstrueerida olemasolevaid teid, millel on positiivne

mõju piirkonna infrastruktuurile. Koostöös valla ning kohalike elanikega on võimalik välja selgitada, milliste

teede rekonstrueerimine on vajalik valla ja kohalike elanike seisukohast ning millised teed oleksid olulised ka

juurdepääsu rajamiseks tuuleparkidele. Planeeringualadel asuvad riigiteed on toodud tabelis 8. Asukoha

eelvaliku tegemisel analüüsitakse olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määratakse

planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning

oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul). Transpordiamet ei võta

arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui

riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. Lisaks tuulepargi elektrivõrguga liitumisel

toimub ka piirkonna põhivõrgu rekonstrueerimine, mis suurendab elektri varustuskindlust.

Tabel 7. Potentsiaalselt sobivate alade kattumine riigiteedega

Kohalikule piirkonnale sotsiaal-majandusliku kasuna võib välja tuua rahalist kompensatsiooni. 19.07.2022 võeti

vastu maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millest tulenevalt täiendatakse keskkonnatasude

seadust peatükiga 31, mis käsitleb keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Keskkonnatasude seaduse muudatused

jõustusid 01.07.2023. Keskkonnatasude seadusega sätestatakse põhimõtted tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu määramise kohta. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu on keskkonnahäiringu hüvitamise

tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik. Maismaal paikneva

tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse

eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Keskkonnatasude seaduse § 37 lg 11 alusel kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt

kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva

tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku omavalitsuse üksus kord

aastas maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele. Maismaa tuulepargi mõjuala ulatub kuni

250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama

puhul kolme kilomeetri kaugusele tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Elukohaga seotud

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Riigiteed

(Teeregister,

30.06.2025)

Helme-Karjatnurme: läbib

kõrvalmaanteed Tõrva–Kirikuküla–

Karjatnurme tee (nr 23167)

Helme–Holdre–Taagepera tee (nr 23194)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

soovituse alusel tuleb tuulikuid rajada

riigiteedest kaugemale kui 1,5x(H+D)

(H = tuulegeneraatori masti kõrgus ja D =

rootori ehk tiiviku diameeter).

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

50 / 62

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava

aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Ülevaade on esitatud vastavalt programmi koostamise ajal kehtiva

keskkonnatasude redaktsiooni 01.09.2025 järgi. Samuti töötavad huvitatud isikud välja täiendava tasu

maksmise mudeli, mis võimaldab lisakompensatsiooni saamist mõjualase jäävatele elanikele.

4.11. MÕJU KULTUURIMÄLESTISTELE

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt

väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas ning vältida mälestist ja ümbritsevat

keskkonda kahjustavaid tegevusi. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada

teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kui tuulepargiga

kaasnevaid ehitisi kultuurimälestiste kaitsevööndisse ei kavandata, võib eeldada, et negatiivne mõju neile

puudub. Skeemil 10 on näidatud kultuurimälestiste paiknemine Tõrva vallas ning eriplaneeringu alal.

Eriplaneeringu alal tuuleenergeetika arendamiseks Voorbahi planeeringualadel kultuurimälestisi ei asu, kuid

Helme-Karjatnurme vahelisel planeeringuala kattub Helme pastoraadi pargiga, koos Helme pastoraadi

peahoone, Helme kirikuaia, Helme kiriku varemetega. Viimased asuvad lähimatest võimalikest tuulikute

positsioonidest 2000 meetri kaugusel, mistõttu tuulepargi ja alal vajaliku taristu ehitamise mõjuulatusse

kultuurimälestisi ei jää. KSH I etapi aruandes seatakse üldine tingimus, et arvestatakse kultuurimälestiste

säilimise nõudega ja muinsuskaitseseaduses sätestatud nõuetega.

Skeem 10. Kultuurimälestiste paiknemine Tõrva vallas potentsiaalselt sobivatel aladel (Tõrva valla

üldplaneering, 30.06.2025).

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

51 / 62

4.12. MÕJU MAAVARAVARUDELE

Eriplaneeringu alal tuuleenergeetika arendamiseks planeeringualadele jäävad maardlad on esitatud tabelis 8 ja

kujutatud skeemil 11. Maapõueseaduse § 14 lg 21 sätestab, et Kliimaministeerium või valdkonna eest vastutava

ministri volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist:

 turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei

ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega

geoloogilise uuringu loa taotlust;

 savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat

kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning mille kohta ei ole esitatud selle maavara

kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks;

 muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu

luba ning mille kohta ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa

taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tähtajaliselt

kuni 35 aastaks.

Tabel 8. Planeeringualade kattumine maardlatega

Objekti tüüp Objekti nimetus Nimetatud

kaevandamiseks

sobivate turbaalade

nimekirjas

Olulisus KSH kontekstis

Maardlad

(Maa-ja

Ruumiameti

geoportaal,

30.06.2025)

Helme-Karjatnurme:

Pirgapolli turbamaardla

(MRD0000741)

Ei Maavara kasutamist ja kaitset

reguleerib maapõueseadus

(vastu võetud 27.10.2016).

Tuulikute püstitamist

maardlatele käsitletaks

kooskõlas maapõueseaduses

sätestatuga.

Helme-Karjatnurme: Juuksi

(Juksi) turbamaardla

(MRD0000547)

Ei

MaaPS § 15 lõike 81 järgi võib MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute

kooskõlastamisel seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg

hakkab kehtima MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest.

Maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid kommunikatsioone rajada lisaks maavara

ammendumisele ka tingimusel, et on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Maardla ala

suhtes kooskõlastuse või loa andmisel analüüsitakse, kas taastuvenergia ehitise ehitamine halvendab

olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas. Kui halvendab, siis arvestatakse

kooskõlastuse või loa andmisel MaaPS § 14 lõikes 21 sätestatut.

Lisaks soovitatakse turbamaardla alale tuulepargi kavandamisel arvestada asjaoluga, et turba kaevandamisel

tekib tolm, mis levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Soodustavate ilmastikutingimuste (väga tugev tuul,

pikaajaline kuiv periood, madal õhuniiskus) koosesinemisel võib tolmu levik ulatuda ka väljapoole

turbatootmise ala. Tuulikutele langev turbatolm võib tavapärasest tõenäolisemalt tuua kaasa tuulikute

süttimise. Tuleohtlikul ajal on turbapinnasega alal oht tulekahju tekkimiseks.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

52 / 62

KSH läbiviimisel ja eriplaneeringu koostamisel arvestatakse maapõueseaduses sätestatuga ja hinnatakse

arendusalade kattumise võimalikkust maardlatega.

Skeem 11. Planeeringualade kattumine maardlatega (Maa-ja Ruumiameti geoportaal, 30.06.2025).

4.13. JÄÄTMETEKE

Tuulikupargi ehitusetapis tekkivad jäätmed on seotud tavapärase ehitusprotsessiga. Ehitustegevusega

kaasnevad jäätmed, nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased, on taaskasutatavad. Tööde käigus tekkiv

praht ja muud jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, mistõttu olulist negatiivset keskkonnamõju

jäätmetekkest ei avaldu.

Tuulikuid on vaja töötamise käigus hooldada. Hoolduste ja paranduste käigus tekkivate jäätmete kogus on

väga väike.

Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes kuni 35 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on maaomanikul/arendajal

võimalik samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud, tuulikuid moderniseerida või tuulepark

likvideerida ning ala valdaja saab anda korrastatud ehitise alusele pinnale mõni muu sobiv funktsioon (nt

metsamaana kasutamine). Amortiseerunud ja kasutuseta tuulikute demonteerimine on tuulepargi omaniku

kohustus. Planeeringus käsitletakse tuulikute utiliseerimist rakendussätetes. Umbes 85–90% demonteeritud

tuulikust läheb taaskasutusse. Sealhulgas tornid, vundamendid ja generaatorid. Suur osa materjalidest koosneb

betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada. Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem,

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

53 / 62

sest labades on kasutatud komposiitmaterjale. Samas valdkond areneb ja leitakse pidevalt mitmesuguseid

taaskasutuse võimalusi25.

Tuulikulabade keskkonnasäästlikuks käitlemiseks on viimasel ajal käivitatud mitmeid innovaatilisi algatusi, mille

hulka kuulub Euroopa Komisjoni toetatud REWIND-projekt26. Alates 2024. aastast keskendutakse selles

projektis uute tehnoloogiate väljatöötamisele, mis võimaldavad tuulikulabasid lahti monteerida, ümber

töödelda ja ringlusse võtta. Seni on kõige levinum meetod olnud labade põletamine või tuhastamine, kusjuures

saadud tuhka on võimalik kasutada näiteks ehitusmaterjalide valmistamisel.

Uute kasutusvõimaluste leidmist, näiteks:

 linnaruumi sisustamine (linnamööbel);

 mänguväljakute rajamine;

 kunstilised konstruktsioonid;

 täitematerjalid tsemenditööstuses.

Peamine eesmärk on leida võimalikult keskkonnasõbralikud ja ressursitõhusad lahendused tuulikulabade

käitlemiseks. Alternatiivseteks utiliseerimise meetoditeks on labade prügimäele ladestamine vastavalt Eestis

kehtivale seadusandlusele. Kuna tuuleparkide arendamisel toimub jäätmete käitlemine vastavalt

seadusandlusele ja heale tavale, siis ei saa eeldada olulise mõju tekkimist ja jäätmeteket rohkem KSH aruandes

ei käsitleta.

4.14. KLIIMAKINDLUSE HINDAMINE

Kliimamuutuste all mõeldakse eelkõige kasvuhoonegaasidest põhjustatud globaalse keskmise temperatuuri

tõusu, mis omakorda toob kaasa mitmeid teisi muutusi. Maismaa ja merealade temperatuuri tõus toob kaasa

liustike sulamise, maailmamere taseme tõusu, muutuse sademete hulgas ja jaotuses maailmas, mis omakorda

mõjutab väljakujunenud ökosüsteemide toimimist. Kuna inimene on sõltuvuses ökosüsteemide poolt

pakutavatest teenustest, mõjutavad kliimamuutused kaudselt või otseselt ka inimeste sotsiaalset ja

majanduslikku seisukorda.

Euroopa Liidu (lühend EL) eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside

netonullheitega majandus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi

kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta kasutusele ülemaailmseid kliimameetmeid. Euroopa

pikaajaline strateegiline visioon kliimaneutraalsusest on esitatud Euroopa Komisjoni teatises “Puhas planeet

kõigi jaoks” (28.11.2018). Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni

teatise kohta, milles Eesti toetas põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt

aastaks 2050.

Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia osatähtsuse suurendamine loob eeldused fossiilsete kütuste

põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Seega aitab tuuleparkide rajamine kliimamuutuste

mõjusid leevendada. Kuigi tuulepargi rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, mis mõjutab süsiniku

talletamist ja sidumist, siis nagu eelnevalt öeldud, piirdub raadamine tuulepargiga kaasneva taristu

25 Jäätmete ringlusesse võtmise ülevaade https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 26 https://cordis.europa.eu/project/id/101147226

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

54 / 62

ehitusaladega, mis moodustavad väikse osa kogu tuulepargialast. Enamus tuulepargi maa-alast säilib senisel

kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi metsamajanduslikul eesmärgil.

Kui ühelt poolt on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, siis teiselt poolt on vajalik

tähelepanu pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele (antakse ülevaade, kuidas tuulepark ise

kliimamuutustes vastu peab) ning sellele, kuidas prognoositavad kliimamuutused võivad planeeritavat

tegevust omakorda mõjutada. Seetõttu antakse KSH I etapi aruandes üldine hinnang ka kliimamuutuste mõjust

tuuleparkide toimimisele.

4.15. MÕJU RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE

Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline

ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 6 lg 2 kohaselt ei tohi ehitise

püstitamine vähendada raadioseadme töövõimet. KSH aruandes selgitatakse välja tuulikute püstitamise

võimalikkus lähtuvalt Kaitseväe strateegilise sidevõrgu raadiosidelinkide piiranguvööndite asukohtadest, sest

piiranguvööndisse planeeritud elektrituulikud võivad vähendada olulises ulatuses riigikaitseliste ehitiste

töövõimet. Vastava sisendi annab Kaitseministeerium. Lähtuvalt Keskkonnaagentuuri 2024. aasta uuringust

„Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine", on näidatud, et Kaitseministeeriumi

otsusega on Tõrva vald kõrguspiirangust vabastatud. 2025. aastal viidi ellu Mandri-Eesti riigikaitseliste

kõrguspiirangute leevendamiseks mõeldud kompensatsioonimeede (skeem 12). Kuigi tegevused on ellu viidud,

tuleb tuulikute asukohad ja kõrgused endiselt kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

55 / 62

Skeem 12. Riigikaitseline kõrguspiirang alates 2027. a (Keskkonnaagentuur, 2024)27

Vastavalt ehitusseadustikule, maakonnaplaneeringule ja üldplaneeringule tuleb riigikaitselise ehitise

piiranguvööndites Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõik planeeringud, projekteerimistingimused või

nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Tuulegeneraatorite rajamist

puudutavate planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga

võimalikult varases staadiumis. Sellest suunisest eriplaneeringu koostamisel ka lähtutakse.

4.16. MUUD MÕJUD

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH-s selgitatakse

täpsemalt tuulepargi võimalikku mõju mobiilsidele, raadiosidele ja televisioonisignaalile, tuginedes

sideoperaatorite senisele praktikale ja kogemusele ning kättesaadavale teaduskirjandusele.

KSH aruandes käsitletakse tuuleparkide võimalike tõrgete ja avariiolukordade esinemise võimalikkust ning

tagajärgi ja kirjeldatakse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada või vältida.

Tuulikud on tehnoseadmed, mille puhul võib ette tulla tehnilisi häireid. Tehnilise rikke tagajärjel on üheks

võimalikuks ohuteguriks tuuliku süttimine. Võimalikuks riskifaktoriks on ka tuulikute tiivikute jäätumine ja

tiivikult suurel kiirusel lahti murduvate jääkamakate oht. Lisaks käsitletakse KSH I etapi aruandes võimalikku

reostusohtu.

4.17. KUMULATIIVSE MÕJU VÕIMALIKKUS, ARVESTADES TEISTE ÜMBRUSKONNA

ARENDUSPROJEKTIDEGA

Kumulatiivsed mõjud võivad tekkida seoses teiste tuuleenergia arendusprojektidega eriplaneeringu ala

ümbruskonnas. Tõrva II eriplaneeringu LS ja KSH programmi koostamise ajaks (seisuga 12.09.2025)

planeeringualaga kattuvaid tuuleenergeetika arendusprojekte teadaolevalt ei ole, kuid on teada Tõrva vallas ja

piirnevates omavalitsustes:

 Tõrva vald tuulepargi I eriplaneering – Tõrva Vallavolikogu 25.10.2022 otsusega nr 1-3/2022/24

algatati Tõrva vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade

leidmiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeringuala asub Tõrva valla edelaosas ning hõlmab ligikaudu 115 km² suurust maa-ala;

 Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneering – Viljandi Vallavolikogu 27.06.2022 otsusega nr 79 algatati

Viljandi vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade

leidmiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeringuala hõlmab kogu Viljandi valla territooriumi, suurusega ligikaudu 1145 km2;

 Valga valla tuuleenergeetika eriplaneering – Valga Vallavolikogu 25.10. 2023 otsusega nr 81 algatati

Valga vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade

leidmiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeringuala hõlmab kogu Valga valla territooriumi, suurusega ligikaudu 74 km2.

Koosmõjude hindamise ulatus ja täpsusaste oleneb nimetatud tuuleenergia arendusprojektide menetlusetapist

ehk info olemasolust ning projektide lahenduste täpsusastmest. Mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine

võib esineda, on eelkõige visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt. Visuaalse ja müra mõju kumuleerumine on

27 Keskkonnaagentuur. 2024. Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

56 / 62

võimalik, kui arendatavad tuulepargid rajatakse üksteise lähedusse. Hinnang, kas visuaalse või müra mõjude

kumuleerumine on tõenäoline, antakse KSH I etapi aruandes, kui on selgunud eriplaneeringu alal tuuleparkide

arendamiseks sobivaimad asukohad. Kui mõjude kumuleerumine on tõenäoline, arvestatakse seda mõjude

üldises hinnangus. Lisaks arvestatakse KSH aruandes ka võimaliku kumuleeruva mõju avaldumist linnustikule,

loomastikule ning rohevõrgustikule.

4.18. PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU ESINEMISE VÕIMALIKKUS

Eriplaneeringu elluviimisega kaasnevat piiriülest keskkonnamõju esinemist ette näha ei ole.

5. OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM

Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

 eriplaneeringu ja KSH algataja ning kehtestaja on Tõrva Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostaja ja

koostamise korraldaja on Tõrva Vallavalitsus;

 eriplaneeringust huvitatud isikud on:

o TMV Green OÜ (registrikood 16162236, Meistri tn 16, 13517 Tallinn, e-post:

[email protected]);

o Vestman Solar OÜ (registrikood 14819212, Tartu 4a, 71004 Viljandi linn e-post:

[email protected]);

o Tõrva 1 Energiapark OÜ (registrikood 17122374, Tartu mnt 82, 10112 Tallinn, e-post:

[email protected]);

 eriplaneeringu koostamise konsultant ja KSH koostaja Kobras OÜ (registrikood 10171636, Riia

35, 50410 Tartu, e-post: [email protected]).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis

esitada eksperdirühma koosseis, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga ekspertrühma kuuluv

isik hindama (tabel 9).

Tabel 9. KSH ekspertrühma koosseis

Valdkond Ekspert

KSH juhtekspert Noeela Kulm (KSH juhteksperdi õigused,

KMH litsents KMH 0159)

Mõju looduskaitselistele objektidele, Natura asjakohane

hindamine

Noeela Kulm (KMH litsents nr KMH0159),

Kadri Hänni

Rohevõrgustiku analüüs, mõju inimese tervisele ja heaolule,

kliimamuutuste mõju, mõju looduskaitselistele objektidele,

Natura asjakohane hindamine, mõju kinnisvarale

Triin Sarnit

Mõju väärtuslikule maastikule ja väärtuslikule

põllumajandusmaale

Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt,

tase 7, kutsetunnistus nr 142815)

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

57 / 62

Tabeli 9. jätk

Valdkond Ekspert

Mõju märgaladele, pinna- ja põhjaveele Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH

litsents nr KMH0046)

Visualiseeringud ja fotomontaaž (visuaalne mõju) Kadri Kattai, Teele Nigola

Nähtavusanalüüs, varjutuse modelleerimine/hindamine OÜ Lemma: Piret Toonpere

Mõju linnustikule, sh Natura hindamises osalemine

linnustiku eksperdina

OÜ Loodusekspert: Ants Tull

Mõju nahkhiirtele OÜ Loodusekspert: Ants Tull

Mõju taimestikule Silvia Pihu FIE

Mõju seentele ja samblikele Mükofloora OÜ: Robin Gielen;

FIE Liis Marmor-Ohtla

Mõju vääriselupaikadele Laanehall OÜ: Ahto Täpsi

Müra mõju hindamine OÜ Lemma: Piret Toonpere

KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte.

Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid.

6. KAASATAVAD NING KOOSTÖÖ TEGIJAD

Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal

avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada

planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.

Eriplaneeringuga seonduvat kajastatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, üleriigilise levikuga

ajalehes Postimees, vallalehes Tõrva Teataja või kui ilmumissageduse tõttu ei ole vallalehes võimalik teavitada,

siis maakonnalehes Lõuna-Eesti Postimees. Lisaks on info avalikustatud Tõrva valla koduleheküljel (https://

kov.torva.ee/uldinfo). Teisi huvigruppe teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel).

PlanS § 99 lõike 2 kohaselt kaasatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse Maa- ja

Ruumiamet, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku

tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord

ja planeeringute kooskõlastamise alused” kohaselt koostatakse eriplaneering koostöös asutustega, kelle

valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike

omavalitsustega. Eriplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt

mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud

tabelis 10. Kui eriplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et eriplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist

valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

58 / 62

rajatiste valdajat, asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt eriplaneeringu

koostamisse.

Tabel 10. Kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad

KOOSTÖÖ TEGIJAD

Huvigrupp Asutus või isik

Ministeeriumid

Kaitseministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Ametid ja riigiasutused

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Päästeamet

Maa- ja Ruumiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Terviseamet

Muinsuskaitseamet

Eesti Geoloogiateenistus

Põllumajandus- ja Toiduamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Naaberomavalitsused

Viljandi Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus

Valga Vallavalitsus

Otepää Vallavalitsus

Mulgi Vallavalitsus

KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED

Huvigrupp Asutus või isik

Äriühingud ja ettevõtted

Eesti Erametsaliit

Riigimetsa Majandamise Keskus

Elektrilevi OÜ

Elering AS

Telia AS

Tele 2 Eesti AS

Elisa Eesti AS

Eesti Lairiba Arenduse SA

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO eesistuja on SA

Eestimaa Looduse Fond)

Seltsid ja MTÜd

MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda

MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Tõrva Jahimeeste Selts MTÜ

Helme Jahimeeste Selts MTÜ

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

59 / 62

Tabel 10. jätk.

KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED

Huvigrupp Asutus või isik

Seltsid ja MTÜd

Hummuli Jahiselts MTÜ

Rulli Kütid MTÜ

Tündre jahiselts MTÜ

MTÜ Eesti Metsa Abiks

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing

7. AJAKAVA

Järgnev ajakava on esialgne ja ligikaudne ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Skeemil 12 on

esitatud ajakava ainult II eriplaneeringu esimese osa ehk eelvaliku asukoha otsuse ja KSH I etapi aruande

koostamise kohta arvestusega, et asukoha eelvaliku otsuse järgselt on võimalik PlanS § 951 lg 1 alusel detailse

lahenduse koostamisest loobuda.

Skeem 12. Eriplaneeringu ja KSH ajakava, kui planeering kehtestatakse eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande

alusel.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

60 / 62

8. KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti õigusaktid

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

2. Kaitseministri määrus 26.06.2015 nr 16. Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid,

piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste

kohta.

3. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71. Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.

4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

5. Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12.2005.

6. Kliimaministri määrus 17.11.2023 nr 71. Tee projekteerimise normid.

7. Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, vastu võetud 19.07.2022.

8. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018.

9. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016.

10. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

11. Sotsiaalministri määrus 12.11.2025 nr 61. Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid.

12. Sotsiaalministri määrus 12.11.2025 nr 61. Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid.

13. Sotsiaalministri määrus 01.10.2025 nr 54. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord.

14. Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 615. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri.

15. Vabariigi Valitsuse määrus 01.10.2015 nr 102. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri.

16. Vabariigi Valitsuse määrus 25.12.2015 nr 133. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused

17. Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2003 nr 184 Võrgueeskiri

Muud allikad

1. AB Artes Terrae OÜ, 2020.Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju

hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist.

2. Borowski, S., 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental

pollution - case study. . MATEC Web of Conferences 302, 01002.

3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur). Andmed seisuga 01.07.2025

4. Eesti 2035, 2021. Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021.

https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

61 / 62

5. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf

6. Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs,

riigihange nr 239156.

7. Eesti Taastuvenergia Koda, 2025. 2024 taastuvenergia aastaraamat.

8. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju

hindamise juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine.

9. Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurement, Assessment

and Control.

10. Jäätmete ringlusesse võtmise ülevaade https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375

11. Keskkonnaagentuur, 2025. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS).

12. Keskkonnaagentuur, 2023. Rohevõrgustiku planeerimise juhend

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2023-07/20230619%20-%20KAUR%20-

%20Rohev%C3%B5rgustiku%20juhend.pdf.

13. Keskkonnaagentuur. 2024. Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine.

14. Metsaportaal https://register.metsad.ee/#/

15. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, täitmise aruanne Periood 2017-

2020 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-

kohanemine

16. LUBW Landesanstalt für Umwelt, Messungen und Naturschutz Baden-Württemberg, 2016.

17. Maa- ja Ruumiamet, 2025. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo.

18. Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen,

P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M., 2020.

Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the

Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34.

19. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (19. detsember 2019. a). Eesti riiklik energia-

ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). Allikas:

https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-03/Eesti%20riiklik%20energia-

%20ja%20kliimakava%20aastani%202030.pdf.

20. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

21. Mägi, M., Saag, P., Eesti Mereinstituut 2025. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja

järelseire miinimumnõuded.

22. OÜ Cumulus Consulting. 2025. Tõrva valla arengukava aasani 2035.

23. Pajula, R., Ilomets, M. 2012. Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi

hindamiseks.

24. Palo, A. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend.

25. Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamat.

Tõrva valla tuuleenergeetika II eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja

KSH programm

Töö nr 2025-207 a

Planeeringuala: Valga maakond, Tõrva vald

Koostaja: Kobras OÜ

62 / 62

26. Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

27. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, 2010. Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike

elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

28. Riigikogu otsus (9. veebruar 2023. a). Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Allikas:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-

03/310022023003%20%281%29.pdf.

29. Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018.

Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow

Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.

30. Terviseamet, 2025. https://www.terviseamet.ee/tuulepargid

31. Terviseamet, 2025. Sopi-Tootsi tuulepargi mürauuringu, sh madalsagedusliku müra ja

infraheli leviku ja helirõhutasemete mõõtmiste selgitav aruanne. https://public-

docs.enefitgreen.ee/sopi-tootsi/muramootmiste-selgitav-aruanne.pdf

32. Tõrva valla üldplaneering. Kehtestati Tõrva Vallavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 1-3/2024/6.

Allikas:

https://kov.torva.ee/documents/179506/39968629/Torva_YP_Seletuskiri.pdf/af36d776-

9d54-4b0f-9f27-638b307039ab.

33. Vabariigi Valitsus (20. oktoober 2017. a). Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Allikas:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-

03/Energiamajanduse%20arengukava%20aastani%202030.pdf.

34. Valga maakonna arengustrateegia 2035+.Tõrva Vallavolikogu määrus nr 2. Vastu võetud

05.02.2019. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/408022019052.

35. Valga maakonnaplaneeringu 2030+. Kehtestati Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega

nr 1-1/17-417. Planeeringute andmekogu. Allikas: https://riigiplaneering.ee/valga-

maakonnaplaneering-2030.

36. Vestas Wind Systems A/S V162-7,2 MW https://www.vestas.com/en/energy-solutions/onshore-wind-

turbines/enventus-platform/v162-7-2-mw (vaadatud 11.09.2025)

37. WSP Global Inc (28. Veebruar 2025. a). Getting Your Wind Farm On The Right Footing. Allikas:

https://www.wsp.com/en-gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tõrva Vallavalitsus

[email protected]

Kevade tn 1

68605, Valga maakond, Tõrva vald,

Tõrva linn

Teie 26.03.2026 nr 7-1/2026/4-3

Meie 20.04.2026 nr 7.2-1/26/25560-11

Ettepanekud Tõrva valla II eriplaneeringu

asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH

programmi kohta

Edastasite meile kui planeerimisseaduse (PlanS) § 99 kohaselt kaasatavale asutusele Tõrva valla

II tuulepargi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

ettepanekute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi asjakohasuse ja

piisavuse kohta hinnangute esitamiseks.

Tõrva vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja KSH koos vajalike uuringute läbiviimisega

tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks

(edaspidi eriplaneering II) algatati Tõrva Vallavolikogu 12.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/14.

Eriplaneering II algatamise ajal oli planeeringualasid kolm, mille kogupindala on ligikaudu 18,59

km². Esimene planeeringuala hõlmab ca 16,7 km² suurust maa-ala Karjatnurme-Helme vahel

(Kirikuküla, Karjatnurme ja Linna külad), teine planeeringuala hõlmab ca 1,55 km² suurust

Voorbahi küla piirkonda ja kolmas ala Reti küla loode osa, ca 0,34 km². Kuna tänaseks on Reti

piirkonnas tuvastatud väike konnakotka pesa, jäetakse see piirkond eriplaneeringualast välja.

Eriplaneeringu eesmärk on määrata tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu (nt teed,

alajaamad, liitumisliinid, akupangad) võimalikud asukohad. Valla kaaskirja kohaselt kavandatakse

maksimaalselt 23 kuni 250-280 meetri kõrgust maismaatuulikut ning võimalikke elektrienergia

salvestussüsteeme ning liitumisliinid planeeritakse maakaablitega. Lähteseisukohtades ja KSH

programmis on tuulikute maksimaalseks kõrguseks toodud 285 m.

2 (3)

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS) § 99 lg 1, lennundusseaduse (LennS), ehitusseadustiku

(EhS) ja Transpordiameti põhimääruse, esitab Transpordiamet Tõrva valla II tuulepargi

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekud, millega planeeringu

edasisel koostamisel tuleb arvestada.

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete

määramine

1.1. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete

määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb

analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata

planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad

riigiteedega ning ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul).

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma funktsioon.

Funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede

liigid ja riigiteede nimekiri“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003). Lähtudes

kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

on nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega liikide kaupa erinevad, riigiteega

ristumiskohtade arv on normidega piiratud.

1.2. Teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses

eriveostega ja ehitusaegsete veostega.

1.3. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute

teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku

arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

3 (3)

2.1. Normide § 63 lõike 5 kohaselt määratakse elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast

valemiga L=(H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on

tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.

2.2. Juhime tähelepanu, et üldjuhul loetakse üle 45 m kõrgused ehitised lennutakistusteks,

kuna kujutavad ohu lennuliiklusele. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik arvestada mh

tuulegeneraatorite märgistamisega, sh lennuohutustulede paigaldamisega (LennS § 35 lg

21).

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee

kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

3.2. Planeeringus vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa

on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab

Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata

igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda

kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

Transpordiamet on seisukohal, et lähteseisukohad ja KSH programm on asjakohane ja piisav.

Palume kohalikul omavalitsusel planeeringuala asukoha valikul ettepanekutega arvestada ja teha

planeeringu koostamise protsessis sisulist koostööd Transpordiametiga. Ettepanekute

mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning

koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Küsimuste korral palume pöörduda

kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Lähteseisukohad ja KSH programm, 1 fail

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]