Kiri

KUMNA TEE 28b JA KUMNA TEE 30 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Kumna küla, Harku vald, Harjumaa

HUVITATUD ISIKUD: Lauri Liimand Piret Liimand

KOOSTAJA: Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ Reg nr 11069845, EEP000172 Tulika 20a, Tallinn 10613 tel: 5579123 e-post: ablokomotiiv@hot.ee

arhitekt Ivo-Martin Veelma Volitatud arhitekt, tase 7

2024 töö nr 1123

SISUKORD:

SELETUSKIRI:

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid. lk 1 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk lk 1 3. Planeeritava maa-ala asukoht ja suurus, üldandmed. lk 1-2 4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused. lk 2 5. Detailplaneeringu ruumilise arengu eesmärgid lk 2 6. Olemasolev olukord. lk 2-3 7. Maa-ala Harju maakonnaplaneeringus 2030+ lk 3 8. Maa-ala üldplaneeringus ja teemaplaneeringus. lk 3-4 9. Pllaneeringus kavandatu

9.1. Planeeritava maa-ala krundijaotus lk 4 9.2. Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted lk 4-5 9.3. Krundid. Hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad lk 5 9.4. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded lk 5 9.5. Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded lk 5 9.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted lk 5 9.7. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted lk 6

9.7.1. Jäätmete kogumine lk 6 9.8. Teede ja tehnovõrkude planeerimise põhimõtted lk 7

9.8.1. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted lk 7 9.8.2. Tehnovõrgud lk 7-8

9.9. Teisi planeeringu ruumilise arengu elluviimise põhimõtteid 9.9.1. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed. lk 8 9.9.2. Tuleohutusnõuded lk 8 9.9.3. Nõuded keskkonnatingimuste tagamiseks detailplaneeringu elluviimisel lk 8-9

10. Kehtivad kitsendused lk 9 11. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud lk 9 12. Planeeringu elluviimise tegevuskava lk 10 13. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud ja muud lähteandmed lk 10 14. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks lk 10 15. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine lk 10

JOONISED

 Asukoha plaan M 1:10000 joonis 1  Kontaktvööndi plaan M 1:2000 joonis 2  Tugiplaan M 1:1000 joonis 3  Maa-ala fotod  Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000 joonis 4  Illustratsioon joonis 5

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma

SELETUSKIRI.

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID

Detailplaneeringu koostamise alused: - Planeerimisseadus; - Harku Vallavolikogu otsus 29.02.2024 nr 15 Kumna külas Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine.

Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid: - Harju maakonnaplaneering 2030+; - Harku valla üldplaneering; - Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering; - Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032; - Harku valla jäätmehoolduseeskiri; - Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; - Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; - Eesti Standard EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded“; - Eesti Standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - Eesti Standardi EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes; - Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; - Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa: 1 Linnaplaneerimine; - Naabruses kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud; - muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksustest ühe 23292 m² suurusega tootmismaa krundi moodustamiseks ja ühe 978 m² suurusega transpordimaa krundi moodustamiseks. Planeeritavale tootmismaa krundile soovitakse määrata ehitusõigus ühe täiendava laohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Kumna tee 28b maaüksusest juurdepääsuks planeeringualale ning piirnevatele maaüksustele. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Kumna tee 30 kinnistul on üks laohoone, kus ladustatakse mööblit. Kumna tee 28b kinnistul on üks nõukogudeaegne lagunev laut-küün, mis on kavas lammutada. Kavas on rajada lammutava laut-küüni asemele laohoone, kus hakatakse ladustama mööblit. Maa-alal tegutseva mööblimüügiga tegeleva ettevõtte kasutuses on ka Kumna tee 32 kinnistul paiknev laohoone. Kaks olemasolevat ja üks kavandatav laohoone moodustavad ühe kompleksi.

3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHT JA SUURUS, ÜLDANDMED

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 kinnistud asuvad Harku vallas Kumna külas. Kinnistud paiknevad 11193 Kumna-Vääna maantee ja 11188 Kumna tee vahelisel maa-alal. Kumna tee 28b kinnistu (19801:001:3908) suurus on 6066 m², sihtotstarve tootmismaa 100%. Kumna tee 30 kinnistu (19801:001:2581) suurus on 18222 m², sihtotstarve tootmismaa 100%.

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma 1/10

Huvitatud isikud: Lauri Liimand, Piret Liimand

Projekteerija: Ivo-Martin Veelma Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ Tulika tn 20a, Tallinn tel: 5579123 e-post: ablokomotiiv@hot.ee

4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED Planeritav ala paikneb Harku vallas Kumna külas. Keila linn on linnulennul 3 km kaugusel edelas; 8 Tallinn-Paldiski maantee (Tutermaa ristmik) on 1,4 km kaugusel kagus. Planeeritav ala paikneb 11193 Kumna-Vääna maantee, 11188 Kumna tee ja Mõnumetsa tee vahele jääva lao- ja põllumajandushoonetega hoonestatud u 1,7 km² suuruse ala põhjaosas. Harku valla üldplaneeringus on maa-ala juhtsihtotstarbeks tootmismaa. Kinnistute sihtotstarve sel alal on enamuses tootmismaa, vähemal määral maatulundusmaa. Kinnistute suurused on vahemikus 0,11-9,28 ha.

Planeeritavast alast lõuna ja ida pool, Mõnumetsa tee 1 kinnistul, on valdavalt nõukogudeaegse hoonestusega laudakompleks. Hooned on 1-korruselised, viilkatustega. Enamus hooneid on rekonstrueeritud (katused vahetatud jms). Vahetult planeeritava ala lõuna küljel, Kumna kergliiklustee L14 teisel küljel, on puurkaevuga karjamaa. Planeeritava ala lääne küljel, Kumna tee 32 kinnistul, on uus laohoone. Hoone on 1-korruseline, madala viilkatusega. Hoone seinad on sandwich paneelidest, katusekatteks SBS-kate. Sarnane hoone on ka planeeritaval alal, Kumna tee 30 kinnistul. Planeeritaval alal Kumna tee 28b kinnistul ning kõrval olevatel Mõnumetsa tee 1a ja Mõnumetsa tee 1 kinnistutel, on kasutuseta nõukogudeaegsed 1-korruselised põllumajandushooned. Seinad on silikaattellistest või kaetud eterniitplaatidega, katusekatteks eterniit.

Kirde pool, 11193 Kumna-Vääna maantee teisel küljel, on põllud. Kahele põllumaa kinnistule kavandatakse päikeseparki. Lääne pool, 11188 Kumna tee teisel küljel on üksikelamud. Hoonestatud kruntide suurused on vahemikus 1045-3576 m². Elamud on enamuses 1-korruselised, valdavalt erinevate kalletega viilkatustega. Kruntidel on hulgaliselt abihooneid.

Detailplaneeringuga kavandatakse Kumna tee 28b kinnistul paikneva nõukogudeaegse kasutuseta põllumajandushoone asendamist uue laohoonega. Kumna tee 30 ja 32 olevale kahele laohoonele lisandub üks sarnase suuruse ja välimusega laohoone. Ruumiliselt on muudatus suhteliselt väike. Muudatus on rohkem arhitektuurne-visuaalne – silikaattellised ja eterniit asenduvad plekiga (sandwich paneeliga). Kõrguseliselt on olemasolev laut-küün ja kavandatav laohoone sarnased, laohoone on laiem ja pikem.

5. DETAILPLANEERINGU RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu ruumiliseks eesmärgiks on: - Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 kinnistute liitmine, et moodustada üks kompaktse kujuga krunt; - seada ehitusõigus ühe uue laohoone ehitamiseks; - moodustada Kumna tee 28b kinnistu osast planeeritava ala ja idapoolsete tootmismaa sihtotstarbega kruntide juurdepääsuteele eraldi avaliku kasutusega transpordimaa sihtotstarbega krunt.

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma 2/10

6. OLEMASOLEV OLUKORD.

Kinnistud. Kumna tee 28b kinnistu suurus on 6066 m², sihtotstarve tootmismaa 100%. Kumna tee 30 kinnistu suurus on 18222 m², sihtotstarve tootmismaa 100%. Naaberkinnistud. Maa-ala kirde küljel on Kumna kergliiklustee L16 kinnistu (sihtotstarbeta maa 100%, kergliiklusteed ei ole veel rajatud) ja 11193 Kumna-Vääna maantee. Ida küljel on hoonestamata Rebase maatulundusmaa 100% sihtotstarbega kinnistu ja Mõnumetsa tee 1a tootmismaa 100% sihtotstarbega kinnistu. Lõuna küljel on Kumna kergliiklustee L14 (transpordimaa 100%) ja Kumna tee 28 hoonestamata tootmismaa 100% sihtotstarbega kinnistu. Lääne pool on Kumna tee 32 laohoonega hoonestatud kinnistu (tootmismaa 90% / ärimaa 10%). Maastik. Maa-ala on tasane, vähese kõrghaljastusega loopealne. Kumna tee 30 kinnistul on uus laohoone ja ümber sell rajatud uued platsid ja laadimisalad. Hoone paikneb põhja-lõunasuunaliselt kinnistu lääne küljel. Laadimisalad on kinnistu põhja ja lõuna osas. Ida küljel on läbisõidutee ja manööverdusplats. Kinnistu põhjaservas on rohumaa riba. Kumna tee 28b kinnistu on maha jäetud ja võsastuv. Hoone paikneb põhja-lõunasuunaliselt kinnistu keskel. Lõuna küljel on laiem juurdepääsutee. Ida küljel on laiem läbisõidutee. Põhja küljel on betoonplokkidest madala müüriga piiratud plats. Lääne küljel on võsastuv rohumaa. Maapind on 11193 Kumna-Vääna maantee ja põhja pool olevate põldude suhtes kõrgemal. Hoonestus. Kumna tee 28b kinnistul on lagunev laut-küün (Ehitisregistri kood: 120586289). Lauda osa silikaattellistest seintega, küüni osal on eterniitplaatidest seinad. Katusekatteks on eterniit. Hoone ehitisealune pind on 1438 m²; kõrgus 11 m. Kumna tee 30 kinnistul on uus laohoone (Ehitisregistri kood: 121358032). Laohoone on sandwich paneelidest seintega ja plekk-katusega. Hoone ehitisealune pind on 5054 m²; kõrgus 10 m. Kumna tee 32 kinnistul on Kumna tee 30 laohoonele sarnane uus laohoone, mis kuulub samale omanikule. Toimivad ühe kompleksina. Teed. Pääs maa-alale on lõuna küljel 11188 Kumna teelt lähtuvalt juurdepääsuteelt (Kumna kergliiklustee L14 kinnistul) ning lääne küljel läbi Kumna tee 32 kinnistu. Tehnovõrgud. Kumna tee 30 kinnistul on olemas elektri- ja sidevarustus. Kumna tee 28b kinnistu tarbeks on paigaldatud elektrimaakaabel ja liitumiskilp. Piirangud. Maa-alale ulatub 11193 Kumna-Vääna maantee 30 m tee kaitsevöönd ja 11188 Kumna tee kuni 30 m tee kaitsevöönd. Olemasoleva keskpinge õhuliinil on 10+10 m kaitsevöönd. Olemasoleva madalpinge maakaabli ja liitumiskilbi isiklik kasutusõigus.

7. MAA-ALA HARJU MAAKONNAPLANEERINGUS 2030+

Harju maakonnaplaneering 2030+ planeeritavale alale maakasutuspiiranguid ei sea. Planeeritavale alale rohevõrgustik ei ulatu. 11193 Kumna-Vääna maantee äärde ja 11188 Kumna tee äärde on kavandatud kergliikusteed. Kumna tee 30 ja 32 kinnistute ulatuses on kergliiklustee rajatud. Detailplaneering vastab Harju maakonnaplaneeringule 2030+.

8. MAA-ALA ÜLDPLANEERINGUS JA TEEMAPLANEERINGUS

Harku valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tootmismaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Tootmismaadena mõeldakse üldplaneeringus tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maad, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordikoormusest tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maad, samuti tehnorajatiste maad, mille puhul tuleb arvestada

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma 3/10

tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana lubatakse kõikidele tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni kavandamine (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina).

Planeeritava krundi pos 1 sihtotstarbeks on planeeritud tootmismaa 100%. Detailplaneeringus kavandatu vastab Harku valla üldplaneeringule.

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering

Planeeritav ala asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja tiheasustusalal. Teemaplaneering täiendab ja täpsustab üldplaneeringus toodud planeerimise reegleid.

- Teeäärne maaüksuse osa peab reeglina jääma 5 m ulatuses hoonestamata, et tagada teel liikumise ohutus, tee hooldus, lume koristamise võimalused ja nähtavusalad, erandina võib teele lähemale paikneda alajaam või pumpla. Planeeritava hoonestusala kaugus teemaa kruntidest on vähemalt 8 m.

- Tootmismaa või ärimaa sihtotstarbega krundist võib hoonestada kuni 70%, kui kehtestava detailplaneeringuga ei määrata mõjuvatel põhjustel teisiti (nt paikneb tootmis- või ärikrunt teiste samalaadsete kruntide vahel, mille piires ei pea olema kaitsehaljastust vms kaitsevööndeid). Planeeritaval tootmismaa krundil pos 1 on täisehitus kuni 45%.

- Detailplaneeringuga tuleb määrata kruntide minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides ja kaitsehaljastuse paiknemine krundil. Kui planeeritav tootmisala külgneb elamuala või ühiskondlike hoonetega, tuleb tootmismaa territooriumil ette näha piisavad haljastatud puhvertsoonid tootmisalalt leviva keskkonnamõju leevendamiseks. Planeeritaval tootmismaa krundil pos 1 on haljastuse osatähtsus 23,4%. Krundi pos 1 lõuna küljele on kavandatud kõrghaljastusega haljasalad, mis on osa teedeäärsetest miljöödloovatest haljasvöönditest.

- Tootmismaa krunte ja tootmismaa kõrvalsihtotstarbega krunte võib piirata liikumist takistava läbipaistva piirdeaiaga, mille rajamisel peab arvestama ptk 3.14 toodud tingimusi või vajadusel müratõkkeaedadega, mille kõrgus tuleb kindlaks määrata kas detailplaneeringus või ehitusprojektis lähtuvalt müra leevendamise põhjendatusest. Teemaplaneeringuga on keelatud üle 1,5 m kõrguste aedade rajamine välja arvatud juhul, kui piirdeaedade püstitamine on lubatud kehtestatud detailplaneeringu või ehitusloaprojektiga. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine v.a. piirded, mis on vajalikud müratõkke eesmärgil või vajalikud tööstusterritooriumi piiramiseks. Planeeritavale tootmismaa krundile pos 1 piirdeaeda ei ole kavandatud.

9. PLANEERINGUS KAVANDATU

9.1. Planeeritava maa-ala krundijaotus. Detailplaneeringus on kavandatud üks tootmismaa 100% sihtotstarbega krunt ja kaks transpordimaa 100% sihtotstarbega krunti. Teine transpordimaa 100% sihtotstarbega krunt (pos 3) on kavandatud maa-alast, millel paikneb osa alajaamast. Krunt on mõeldud liitmiseks Kumna kergliiklustee L14 krundiga, et olemasolev alajaam jääks kogu ulatuses ühele transpordimaa krundile. Kavandatavad transpordimaa sihtotstarbega krundid pos 2 ja pos 3 antakse peale detailplaneeringu kehtestamist tasuta üle kohalikule omavalitsusele.

9.2. Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted. Krundi pos 1 hoonestusala on planeeritud ühtse suure alana. Hoonestusala võimaldab uue laohoone paigutamisel kahte orientatsiooni varianti- järgida Kumna tee 30 ja 32 laohooneid või lõuna pool oleva laudakompleksi hoonestust. Hoonestusala kaugus läänepoolsest krundi piirist on 4 m; ida küljel 8 m ja lõuna küljel 8 m kruntide pos 1 ja pos 2 vahelisest piirist ja selle pikendusest lääne poole. Kirde küljel on hoonestusala piiriks maantee 30 m tee kaitsevöönd, hoonestusala kaugus krundi piirist 12,5-13,5 m.

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma 4/10

Olemasolev laohoone paikneb krundi lääne serval paralleelselt krundi piiriga. Laadimispääsud on hoone põhja- ja lõunapoolsetes otstes. Uus laohoone on kavandatud krundi ida küljele paralleelselt krundi piiriga. Põhilised laadimispääsud on kavandatud hoone põhja- ja lääne külgedele, kaubiku laadimispääs lõuna küljele.

Olemasolev laohoone on 1-korruseline. Olemasolev laut-küün lammutatakse. Kavandatav laohoone on sarnane olemasolevale laohoonele, 1-korruseline.

Krundile pos 1 võib rajada ka ühe kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ehitise (näiteks prügimaja). Ehitisealune pind peab mahtuma krundi suurima ehitisealuse pinna sisse. Paikneda võib hoonestusalas.

9.3. Krundid. Hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad.

Krunt pos 1 Krundi suurus on 23292 m². Sihtotstarve tootmismaa 100%. Hoonete korruselisus 1. Hoonete suurim ehitisealune pind 10500 m²; sh olemasolev laohoone ehitisealuse pinnaga 5054 m². Krundil võib olla kaks hoonet. Hoonete suurim kõrgus maapinnast kuni 11,0 m. Krundi hoonestustihedus 0,45. Krundile pos 1 võib rajada ka ühe kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 4 m kõrguse ehitise (näiteks prügimaja).

Krunt pos 2 Krundi suurus on 978 m². Sihtotstarve 100% transpordimaa. Krunt on avaliku kasutusega.

Krunt pos 3 Kumna tee 30 kinnistu osast kavandatud krunt, millel paikneb osa alajaamast. Soovitav liita Kumna kergliiklustee L14 kinnistuga. Siis jääb olemasolev alajaam täies ulatuses ühele transpordimaa kinnistule. Krundi suurus on 18 m². Sihtotstarve 100% transpordimaa. Krunt on avaliku kasutusega.

9.4. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded Olemasolev laohoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga, madala viilkatusega hall. Uus laohoone on kavandatud sarnane. ▪ Katuse kalle 0-10°. ▪ Katusekatte materjaliks plekk, SBS-kate. Seintel võib kasutada plekki (k.a. sandwich paneel), betooni,

COR-TEN terast, fassaadiplaati. ▪ Kuna planeeritav ala hoonestus moodustab Kumna tee 32 kinnistuga ühe kompleksi, siis on soovitav

rajada uus laohoone arhitektuurselt sarnane Kumna tee 30 ja 32 olemasolevate laohoonetega.

Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ehitis (näiteks prügimaja): ▪ Katuse kalle vaba. ▪ Katuse ja seinte materjali kasutus vaba. ▪ Värvitoonidena kasutada maastikku ja keskkonda sulanduvaid toone, mitte kasutada kirkaid värvitoone.

9.5. Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded Krundile pos 1 piirdeaeda ei ole kavandatud.

9.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Maa-ala maapind ja selle kõrgused on põhiosas väljakujunenud. Kõrgusmärgid on vahemikus 37.19- 39.12. Seda ei kavandata muuta. Kõvakattega platside kalded antakse immutusalade suunas. Vältida sademevee- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele, sh teemaale.

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma 5/10

9.7. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted. Maa-ala paikneb loopealsel. Pinnase kiht on väga õhuke. Kõrghaljastus on minimaalne. Kumna tee ääres kasvab paar puud. Lammutatava lauda-küüni servad on võsastunud. Maa-ala kirdenurgas kasvab kuusehekk. Krundil pos 1 on haljaspinda 23,4%; kogu planeeritaval alal 25,2%. Krundi kirde, ida ja osaliselt lõuna külgedele on kavandatud ühtne haljasvöönd, milles on ka sademevete immutusalad. Lõuna küljele on kavandatud istutada põõsaste, puude gruppe (näiteks kadakas, mänd). Eraldi haljasala on krundi pos 1 ja Kumna tee 32 kinnistute piiril, mida on kavas laiendada olemasoleva asflatplatsi arvelt. Haljasala Kumna tee poolses servas kasvavad mõned leht- ja okaspuud. Kõrghaljastust on kavas täiendada põõsaste, puude gruppidega (näiteks kadakas, mänd). Kitsam haljasala-sademevete immutusala on kavandatud kahe laohoone vahele.

Harku vallavalitsuse seisukoha järgi oma haljaspinna min osakaal tootmismaa kruntidel 30%, et võimaldada sademevete imbumist krundisiselt. Krundil pos 1 on haljaspinda 23,4%. Antud asukohas on sademevete krundisiseks immutamiseks vajalik maa-ala palju väiksem. Kumna tee 32 ja 30 hoonete vahel immutamiseks <150 m² suurune ala. Sinna voolavad sademeveed u 6000 m² suuruselt alalt; immutusala ja sademevete ala suhe 1:40. See on olemas 2020.aastast saadik ja on toiminud probleemideta. Olemasolevat lahendust tutvustati kohal peal kahel erineval korral Harku vallavalitsuse ametnikele (veespetsialist Helena Uuspõllule; teedespetsialist Gert Gregor Källole ja tehnovõrkude spetsialist Henry Pritsile). Krundi pos 1 olemasoleva ja kavandatava hoone vahele planeeritakse sarnane lahendus. Immutusala suurus on u 350 m². Sinna voolavad sademeveed u 9300 m² suuruselt alalt; immutusala ja sademevete ala suhe 1:27. Krundi pos 1 on muudes osades on immutusala ja sinna voolavate sademevete suuruse ala suhe palju suurem.

Planeeritav krunt pos 1 ja Kumna tee 32 moodustavad ühe kompleksi. Kompleksil piirdeaeda ei ole, on ümbritsetud haljasvöönditega. Kumna tee 32 kinnistu lääne küljel on haljasvöönd üksiku männi ja kadakatega, suurte maakividega. Ideeliselt võiks sellist lahendust jätkata planeeritava ala lõuna küljel. Täiendades ka Kumna tee 32 haljasvööndit, tekib laokompleksi elamuala poole olevatele külgedele loopealsele iseloomuliku haljastusega vöönd.

Kumna tee 32 kinnistu lääne serv.

9.7.1. Jäätmete kogumine Krundi pos 1 prügikonteinerid paigutatakse krundi lõuna ossa kõvakattega platsile. Prügikonteinerite tarbeks võib rajada ka kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga jäätmemaja. Jäätmeid koguda liigiti (olmejäätmed, pakendijäätmed). Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Harku valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma 6/10

9.8. Teede ja tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

9.8.1. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Juurdepääs krundile pos 1 on 11188 Kumna teelt lähtuvalt juurdepääsuteelt (Kumna kergliiklustee L14 kinnistul ja krundil pos 2) ja läbi Kumna tee 32 kinnistu, millega planeeritav krunt pos 1 moodustab ühe kompleksi. Uusi ristumiskohti riigiteedega ei planeerita. 11188 Kumna teel on kiiruspiirang 40 km/h.

11193 Kumna-Vääna maanteel on 30 m laiune tee kaitsevöönd. Krundil pos 1 on teekaitsevööndi piir hoonestusala piiriks. 11188 Kumna teel on kuni 30 m laiune tee kaitsevöönd. Arvestades kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatud Kumna tee 32 hoone kaugust teest, teeb detailplaneering ettepaneku määrata tee kaitsevööndi laiuseks planeeritava ala ulatuses 20 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Ehitusseadustik: §71. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (1) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. (2) ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.

Parkimine on lahendatud oma krundil. Eesti Standardi EVS 843:2016 Linnatänavad järgi peaks krundile kavandama 10500/90=116,7 sõiduauto parkimiskohta. Olemasolevas ja kavandatavas hoones on mööblilaod, kus külastajaid ei käi. Prognoositav töötajate arv on 3. Krundile on planeeritud 10 parkimiskohta. Eesti Standardi EVS 843:2016 Linnatänavad järgi peaks krundile kavandama 10500 m²/200=52,5 jalgratta parkimiskohta või 3 töötajat/12=0,25 parkimiskohta. Vähim lubatud parkimiskohtade arv on 6. Krundile on planeeritud 6 parkimiskohta. Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohad on kavandatud olemasoleva ja kavandatava laohoone vahele. Täpsustada kavandatud hoone ehitusprojektiga.

9.8.2. Tehnovõrgud

Üldist. Krunt pos 1 moodustab ühe funktsionaalse terviku Kumna tee 32 kinnistuga. Tegemist on ühele omanikule kuuluvate ühe ettevõtte ladudega. Kumna tee 32 kinnistul on olemas veevarustus ja kanalisatsioon, elektri- ja sidevarustus. Planeeringuala asub perspektiivse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga (ÜVK) kaetaval alal. Peale ÜVK kohase vee- ja kanalisatsioonitrassi väljaehitamist piirkonda on maaüksuse igakordne omanik kohustatud 2 aasta jooksul trassi väljaehitamisest arvates liituma trassiga vee-ettevõtja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel. Pärast veetrassiga liitumist, kohustub puurkaevu omanik puurkaevu koheselt likvideerima.

Veevarustus. Krundile pos 1 on kavandatud veevarustus Kumna tee 32 olemasoleva puurkaevu baasil. Plastist veetoru paigaldada vähemalt 1,8 m sügavusele planeeritavast maapinnast. Kavandatav veetarbimine on kuni 0,1 m³/ööpäevas. Kavandatud torustiku pikkus on 216 m. Veevarustuse lahendus täpsustada hoone ehitusprojektiga.

Kanalisatsioon. Krundile pos 1 kanalisatsioon on kavandatud kogumismahutiga. Kavandatav reovee hulk on kuni 0,1 m³/ööpäevas. Kavandatud torustiku pikkus on 13 m. Kanalisatsiooni lahendus täpsustada hoone ehitusprojektiga.

Sademeveed. Maa-ala paikneb loopealsel alal, kus sademeveed imbuvad kergelt maapinda. Hoonete katustelt ja kõvakattega platsidelt juhitakse sademeveed immutusaladele. Immutusalad (vööndid) on kavandatud krundi kirde ja ida külgedele, osaliselt ka lõuna küljele ning krundi keskkossa kahe hoone vahele. Immutusalad on kavandatud nõvadena, milles on jäme killustik ja/või sobiv taimestik.

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma 7/10

Sademevee hulk: Q=69,5x1x1,05+69,5x0,8x0,85=117 l/s; 20 minutiga 140 m³. Kavandatud immutusalade pindala on 1700 m²; keskmiselt 0,4 m sügavuse nõvana on mahtuvus 390 m³.

Soojusvarustus. Soojusvarustus lahendatakse õhk-õhk soojuspumpadega.

Elektrivarustus. Krundil pos 1 on olemas elektrivarustus. Liitumiskilp on krundi edela nurgas. Peakaitsme suurus on 80 A. Olemasolev hoone on ühendatud elektrivõrguga. Kavandatava hoone tarbeks on Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud leping (Liitumisleping nr 464293) uue võrguühenduse rajamiseks, mis tänaseks on teostatud. Liitumiskilp paikneb planeeritava krundi pos 2 loodenurgas. Peakaitsme suurus on 80 A.

Sidevarustus. Krundil pos 1 on olemas sidevarustus (olemasolevas laohoones).

Päikesepaneelid. Laohoonete katustele ja seintele võib paigaldada päikesepaneele. Päikesepaneelide paigaldamine maapinnale on keelatud.

9.9. Teisi planeeringu ruumilise arengu elluviimise põhimõtteid.

9.9.1. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed. Alal on hea vaadeldavus. Hooned on varustatud turvasignalisatsiooniga, valvekaameratega.

9.9.2. Tuleohutusnõuded

Normdokumendid: - Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; - Eesti Standard EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded“; - Eesti Standard EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.

Välistulekustutusvee vajadus on 20 l/s. Kumna tee 32 kinnistul on maa-alune 216 m³ tuletõrjevee mahuti. Hooned on VI kasutusviisiga (laohooned). Hoonete tuleohutuseklass TP-2. Hooned on 1-korruselised. Hoonestusala vähim kaugus naaberkinnistu piiridest on 4 m. Hoonestusala kaugus lähimast naaberhoonest on 10 m. Kavandatava tegevuse tuleohuks on 2.tuleohuklass (mööbli ladustamine). Kavandatav hoone peab vastama vähemalt II tulekaitsetasemele.

9.9.3. Nõuded keskkonnatingimuste tagamiseks detailplaneeringu elluviimisel

Olemasolev ja kavandatava tegevus, mööbli ladustamine) ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 6 (1) nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Kavandatud tegevuse puhul ei ole kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga, mis tooks kaasa ohu inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

Müra Planeeritaval alal toimuv tegevus (mööbli laod), ei ole tundlik maanteelt tuleva liiklusmüra suhtes. Seetõttu ei ole vaja rakendada erilisi leevendusmeetmeid. Müra tekib olemasoleva küün-lauda lammutamisel ja kavandatava laohoone ehitamisel. Ehitamisel tuleb arvestada öösel kehtivate rangemate müranormidega ja vältida müra põhjustavaid töid kella 21:00 ja 07:00 vahelisel ajal.

Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Harjumaa pinnase radooniriski kaardi järgi asub planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega (50-150 kBq/m³) maa-alal. Hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada radoonitõrje kompleksmeetmeid (sh hea töökvaliteediga ja hästi tehndatud liitekohtadega raudbetoonpõrand, radoonitõkkekile kasutamine jm). Projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda Eesti Standardi EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes nõuetest.

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma 8/10

Jäätmed. Jäätmete kogumine lahendada vastavuses Jäätmeseaduses ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetega. Jäätmete äravedu tuleb organiseerida jäätmeluba omava firma poolt. Kui lammutamise ja ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem ku 10 m³, tuleb ehitise kasutusloa taotlusele lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Liigiti kogutud sobilikud ehitusjäätmed võib taaskasutada kohapeal täitmisel, antud juhul purustatud silikaattelliseid, järgides õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

Haljastus. Uue täiendava haljastuse kavandamisel ja rajamisel lähtuda naabruskonnale iseloomulikust maastikupildist ja haljastuslahendusest. Säilitatav ja täiendavalt rajatav haljastus peavad moodustama ühtse harmoonilise terviku.

10. KEHTIVAD KITSENDUSED

- Olemasoleva 11193 Kumna-Vääna maantee 30 m tee kaitsevöönd krundil pos 1. - Olemasoleva 11188 Kumna tee 20 m tee kaitsevöönd krundil pos 1. - Olemasoleva keskpinge õhuliini 10+10 m kaitsevöönd krundil pos 1. - Olemasoleva madalpinge maakaabli ja liitumiskilbi isiklik kasutusõigus krundil pos 2.

11. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Majanduslik mõju Detailplaneeringu realiseerimisel saab tegutsev ettevõte laiendada ja tõhustada oma tegevust. Potentsiaalselt luuakse mõned uued töökohad. Laguneva hoone asendamisel uuega paraneb koha atraktiivsus ja tootmismaa kruntide väärtus. Planeeritaval tegevusel on positiivne majanduslik mõju.

Kultuuriline mõju Planeeringualal ja ümbruskonnas puuduvad muinsukaitsealused mälestised, miljööväärtuslikud alad jms, mistõttu ei ole alust eeldada, et uue laohoone rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud kohale sobilikud arhitektuurinõuded hoone rajamiseks.

Sotsiaalne mõju Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole märgatavat kestvat sotsiaalset mõju. Ajutine negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda lähiümbruse elanikele suurenenud mürataseme ja liiklussageduse näol ehitusperioodil.

Mõju looduskekkonnale Detailplaneeringu realiseerimisel on minimaalne mõju looduskeskkonnale. Detailplaneeringuga on kavandatud uus laohoone laguneva laut-küüni asemele olemasoleval tootmismaa sihtotstarbega maa-alal. Kasutusse võetakse juba varem hoonestatud ja kasutuses olnud maa-ala. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma 9/10

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Peale kehtestamist on detailplaneering aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavuses Eesti vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Elluviimise tegevuskava:

1) Katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse;

3) transpordimaa krunt pos nr 2 suurusega 978 m² ja transpordimaa krunt pos 2 suurusega 18 m² tasuta võõrandamine vallale;

4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni;

5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1 . 1 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud kasutusload.

13. PLANEERIGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD JA MUUD LÄHTEANDMED

 Maa-ala plaan (1A GEODEESIA OÜ, töö nr 24021; 17.04.2024, 30.07.2024).

14. NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS

- Kõik ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

15. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE.

Detailplaneeringu realiseerimisel ei tohi põhjustada kolmandatele osapooltele kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naaberkinnistute maakasutamise võimalusi. Kui kavandatud tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooletele, kohustub kahju tekitanud krundi igakordne omanik kahjud hüvitama. Kahju all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid- näiteks rikutud tee, haljastus, tehnovõrgud vms; samuti teel transpordi ebamõistlikult pikk kinnihoidmine jms.

Kumna tee 28b ja Kumna tee 30 maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Kumna küla, Harku vald. Töö nr 1123 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 02.09.2024. I.M.Veelma 10/10