Seisukohad Rukkiräägu detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Posti tn 34

90504, Haapsalu, Lääne maakond

Teie 09.03.2023 nr 6-1/2/23-3

Meie 27.03.2023 nr 7.2-2/23/5531-2

Seisukohtade väljastamine Rukkiräägu

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Lannuste külas asuva Rukkiräägu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

(katastritunnus 18401:001:0531, edaspidi planeering) algatamisest Haapsalu Linnavalitsuse

08.03.2023 korraldusega nr 273.

Planeeringu eesmärgiks on eraomanduses ärimaa kinnistu jagamine ja sihtotstarbe muutmine

neljaks elamumaa (u 1700 m2 – 2700 m2) ja üheks transpordimaa krundiks. Planeeritavatele

kruntidele määratakse ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused, teenindamiseks vajalike

tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning

liiklus- ja parkimiskorraldus.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 16111 Parila-Kiideva km 0,245-0,32. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 752 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Riigitee ristumiskohtade kavandamisel tuleb lähtuda normidest ja Transpordiameti juhisest

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ (edaspidi juhis). Lähtudes juhise tabelist 1

on väljaspool asulat, peatee liiklussagedusega 500-1500 sõidukit/ööp ning liituva tee

liiklussagedusega alla 20 auto/ööp ristmike (kõiki riigitee ristumiskohti käsitletakse juhendis

ristmikena) vaheline lubatud vähim vahekaugus 50 m. Juhul kui ristuva tee liiklussagedus on

suurem kui 20 autot/ööp, on ristmike vähim omavaheline kaugus 100 m. Juhise järgi loetakse

ristmikualaks ala, mis ulatub kuni ristmiku kõikide harude geomeetriliste elementide (nt

ringikõverate) lõpuni, mis on põhjustatud ristmikust. Arvestades üksikelamu teenindamiseks

rajatava ristmiku mõõtudega (pöörderaadius 5 m, tee laius vähemalt 3,5 m) on vajalik kaugus

ristmiku teljest teise ristmiku teljeni ca 64 m. Lähimad olemasolevad ristumiskohad asuvad

riigitee km 0,198 (kohalik tee Pärna tee), 0,201 (mahasõit Jüri kinnistule) ja 0,391 (mahasõit

Koolikoha kinnistule).

Alloleval joonisel on näidatud võimalikud uute mahasõitude asukohad (juhul kui

liiklussagedus on alla 20 a/ööp). Jooniselt lähtub, et kinnistule saab riigiteelt rajada ainult ühe

ristumiskoha ning osadele kruntidele tuleb juurdepääs rajada kogujatee kaudu.

2 (3)

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades riigitee

liiklusest põhjustatud häiringutega ning asjaoluga, et kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon, kavandada hoonestus tee kaitsevööndist väljapoole.

5. Seletuskirjas käsitleda detailplaneeringu vastavust kõrgematele planeeringutele.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

3 (3)

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, piire,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]