Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.1-3/23/517 |
Registreeritud | 12.07.2023 |
Sünkroonitud | 10.10.2024 |
Liik | Korraldus |
Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
Sari | 1.1-3 Korraldused |
Toimik | 1.1-3/2023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Hans Keskrand (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km
13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu
eelprojekti koostamiseks“
lisa 1
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee 8 rekonstrueerimise Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu
eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine
Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Transpordiamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis
2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 72701:002:0567; 19801:001:2651
4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue ja Harku vallad (Hüüru, Püha, Kiia,
Kütke, Tutermaa, Kumna külad)
Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.
* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse
koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest
kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev
olukord
Põhimaantee nr 8 Tallinna–Paldiski km 13,9-24,2 asuv Harku–
Keila lõik läbib Harju maakonnas Harku ja Saue valdasid.
Tegemist on olemasoleva riigiteega, mis on oluliseks
ühenduslüliks Tallinna linna (sh Tallinnas asuvad sadamad)
ning riigitee nr 11 Tallinna ringtee vahel kagu suunal. Maantee
kannab olulist rolli Keila–Tallinna vahelise pendelliikluse
tagamisel ja on tähtsaks ühendusteeks Tallinna linna, Harku ja
Saue valdade ning Paldiski sadama vahel. Lõigul asub Hüüru
küla ja Vääna jõge ületav Hüüru sild, mille lammutamine tuleb
projektiga ette näha. Selle asemel tuleb projekteerida uus
tänapäevastele liikluskoormustele vastav ning kergliiklejate
vajadusi rahuldav sild.
Keskmine ööpäevane liiklussagedus riigitee 11191 Harku–
Rannamõisa ja riigitee 11410 Kiia–Vääna-Viti ristmike
vahelisel lõigul on 2020. aasta liiklusloenduse andmetel 11872
autot ööpäevas. Keskmine ööpäevane liiklussagedus riigitee
11410 Kiia–Vääna-Viti ja riigitee 11 Tallinna ringtee ristmike
vahelisel lõigul on 2020. aasta liiklusloenduse andmetel 7635
autot ööpäevas.
Keskmine katte laius lõigul on vahemikus 8,5-9,0 m.
5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on põhimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski km
13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu kaasaegsele ja
perspektiivsele liikluskoormusele vastava ristlõike,
sõiduradade arvu ja optimaalse kiiruse analüüsid ning sobiva
lahenduse projekteerimine, liiklusohutuse taseme tõstmine,
teede ristumiskohtadele optimaalse lahenduse leidmine,
kogujateede võrgustiku kavandamine, bussipeatuste
ohutustaseme tõstmine, jalg- ja jalgrattateede planeerimine,
jalakäijate ülekäigukohtade autode liiklusvoo suhtes
konfliktivabaks muutmine, rajatiste sh olemasolevate
müratõkete, truupide, seisukorra hindamine (kas on vajalik
säilitamine, renoveerimine või uue ehitamine), uue Hüüru silla
lahenduse välja töötamine koos vana silla
lammutamisprojektiga ning keskkonnameetmete analüüs ja
kavandamine, vajalike uuringute läbi viimine.
5.1.3. Lubatud suurim
sõidukiirus
100 km/h / kõrvalmaanteedel 80 km/h, põhjendatud juhtudel
madalam
5.1.4. Projekteerimise
lähtetase
rahuldav
5.1.5. Sõiduradade arv 2+2, muudel teedel vastavalt olukorrale
5.1.6. Ristlõige/
Sõidurada
Põhimaanteel 0,5+1,0+3,5+3,5+2,5+0,5 /Lähtuda juhisest
„Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Kinnitatud 27.07.2022
5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“
/asulates Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Põhjendatud juhul võib
kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise
norme ning muid juhendmaterjale.
5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda lisas 2 eskiisjoonisel toodud lahendusest.
Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.
5.2.3. Projekteeritavale põhimaanteele kavandada eritasandilised liiklussõlmed Hüüru, Kiia
ja Tutermaa piirkonda vastavalt lisas 2 toodud eskiisjoonisele. Põhimaanteele
täiendavaid mahasõite üldjuhul mitte projekteerida.
5.2.4. Näha ette olemasolevate põhimaantee mahasõitude ja ühendusteede sulgemine ning
nende ühendamine liiklussõlmedega ühendus- ja kogujateede kaudu.
5.2.5. Projekteerida tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja
liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,
liiklussagedusest ja liikluse koosseisust.
5.2.6. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või
selle ulatuse muutmine ning katte remont.
5.2.7. Projekti koosseisus näha ette projektalaga seotud muude riigiteede ja kohalike teede
ristmike rekonstrueerimine. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida
antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon
näidata joonisel).
5.2.8. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,
mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.
Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada
bussipeatuste asukohad.
5.3.2. Kohalikku liiklust teenindavad bussipeatused viia vajaduse ilmnemisel riigiteelt nr 8
kogujateedele, kõrvalteedele ja rampidele.
5.3.3. Bussipeatuste täpsed parameetrid lahendada projekteerimise käigus vastavalt tee
funktsioonile, liiklussagedusele ja kiirusele.
5.3.4. Näha ette alles jäävate bussipeatuste rekonstrueerimine.
5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).
5.3.6. Hinnata liiklussõlmede ja/või riste juurde kavandatavate bussipeatuste juures
parkimiskohtade vajadust ja vajadusel projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad
sõiduautodele ja jalgratastele.
5.4.Kergliiklusteed
5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest ja Üldplaneeringutest.
Kergliiklusteede asukohad võivad projekteerimise käigus täpsustuda.
5.4.2. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda Transpordiameti juhendist
„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“.
5.4.3. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.
5.5.Teega seotud rajatised
5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud
uuringute tulemustest projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,
eritasandilised ülepääsud kergliiklejatele (tunnel/viadukt) ja eritasandilised ülepääsud
(tunnel/ökodukt) ulukitele ning muud loomade, sh kahepaiksete liikumisega seotud
rajatised. Eskiisjoonisele kantud rajatiste asukohad võivad projekti koostamisel
mõnevõrra muutuda.
5.5.2. Näha ette uue Hüüru silla ehitamine.
5.5.3. Näha ette ulukiuuringu tulemustest lähtuvalt eritasandiliste loomade läbipääsu
võimaldavate ristete rajamine.
5.5.4. Näha ette kergliiklejate eritasandilised ristumised riigiteega nr 8.
5.5.5. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhisele „Riigimaanteede
valgustamise juhis“.
5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva
valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.
5.6.3. Üldjuhul kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate
tunnelite valgustamine.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette
kulumisvaru 1 cm.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.
5.7.4. Projektlahendus peab asulasisestel lõikudel arvestama ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste
erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded
5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,90-24,20 asuva
Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu
eelprojekti koostamiseks“.
5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde
juhis“.
5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,
maaradari kasutamine on lubatud.
☒ Hüdroloogilised uuringud ja
arvutused
Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmiku läbilaskvust ja määrata
teenindustaset ning katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust.
☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti
juhendile „Kergliikluse prognoosimise
juhend-2013“.
☒ Mürauuring Teostada mürauuring, mis võimaldab
selgitada välja müraleevendusmeetmete
vajaduse ja asukohad.
☒ Ulukiuuring Teostada ulukiuuring, mis võimaldab
välja selgitada olemasoleva ja
kavandatava transpordi ja loomade
liikumisteede vahelisi konfliktalasid ning
esitada leevendavaid meetmeid
elupaikade sidususe tagamiseks
☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus
mahus
5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☒ Keskkonnamõjude
eelhindamine
Enne ehitusloa andmist.
☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist.
☐ Ei kohaldu
Koostas: Hans Keskrand, projekteerimise üksuse projektijuht
Lisad:
1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem
2. Eskiisjoonis (eraldi failina), mis on menetluse ajal kätte saadav lingilt
https://pilv.mkm.ee/s/cUHTHYzkCgilyT6
Lisa 1 lisa. Projekteeritava riigitee 8 km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila teelõigu asukohaskeem
Km 13,9
Km 24,2
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Käesolevas dokumendis kasutatakse pädeva asutuse põhjendustes läbivalt järgmisi lühendeid
nr Õigusakt, dokument või muu viide Tekstis kasutatav lühend
1. Majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Maantee projekteerimisnormid, normid
2. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri
1. KOOSKÕLASTUSED
1.1. Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas
1 Keskkonnaamet
12.05.2023 nr 6-2/23/9705
Keskkonnaameti kooskõlastus on vajalik tulenevalt looduskaitseseaduse §-st 14, kui tegevus toimub kaitsealal,
hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis.
Keskkonnaamet on projekteerimistingimuste eelnõuga ning materjalidega tutvunud ning esitab järgnevad
märkused:
1. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski mnt 13,9-24,2 km asuv Harku–Keila lõik ületab Vääna jõge (VEE1094500) ja üle
10 km2 valgala pindalaga maaparandussüsteemi eesvoolu Pihuoja (VEE1095800). Vastavalt veeseaduse (edaspidi
VeeS) § 118 lg 2 p-le 2 on mõlemal kraavil kehtestatud veekaitsevöönd 10 m. Mõlemad veekogud on avalikult
kasutatavad. Vääna jõge ületava Hüüru silla lammutamiseks ja uue silla rajamiseks, ning ka vajadusel Pihuoja
peakraavi truubi rekonstrueerimisel, on vaja taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut, kui ehituse
käigus toimuvad tegevused veekogus (VeeS § 196 lg 2 p 4). Hüüru silla ehitusprojekt peab kirjeldama vana silla
lammutamise töid ning uue silla rajamiseks vajalikke töid, mahtusid ja lisatingimusi tööde tegemise viisi osas
(näiteks jõe ajutise ümbersuunamise ja ajutiste tammide ehitamise vajadus jms). Juhul, kui silla ehitamise käigus
muutub kaldajoon, on vajalik taotleda veeluba (VeeS § 187 p 17).
Kui Hüüru silla ehitamise käigus on vajalik Vääna jõe veekaitsevööndis eemaldada puid või võsa, siis on vajalik
Keskkonnaameti nõusolek puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis (VeeS § 121 lg 1).
2. Projekti tööde alas Kogujatee K1,6 juures on märgitud puurkaevu PRK00213892 sanitaarkaitsealaks 50 m, kuid
Keskkonnaametile teadaolevalt on puurkaevu PRK0021389 ümber moodustatud 10 m hooldusala. Projekti tööde
alale jäävad puurkaevu PRK00155743 sanitaarkaitseala 10 m, puurkaevude PRK00306194, PRK00050175 ja
PRK00014006 sanitaarkaitsealad 50 m. VeeS § 151 lg 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealas majandustegevus
keelatud. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada tulu, aga mis on ehitusloa/-teatise alune
tegevus. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski mnt 13,9-24,2 km asuva Harku–Keila lõigu ehitamine toimub ehitusloa alusel
ja seega ei ole tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud.
Keskkonnaamet ei tuvastanud, et puurkaevudele PRK0030619, PRK0005017 ja PRK0001400 oleks veevõtuks
antud veeluba, mistõttu võib eeldada, et veevõtt nimetatud puurkaevudest jääb alla 10 m3 ööpäevas. Vastavalt
VeeS § 154 lg 1 p-le 3 ja lg-le 3 ei moodustata puurkaevu ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett alla
kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett, vaid sellise puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala.
Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada kinnistu omanikul taotlus
Keskkonnaagentuurile (VeeS § 277). Taotlusesse tuleb märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu
kohta (alla 10 m3ööpäevas).
3. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu käigus tuleb kindlasti hinnata ehitustöödega kaasnevat mõju
veekogudele.
4. Olemasolev tee ja selle juurde planeeritud jalgtee ületavad Pihuoja (VEE1095800), mis on EELISe andmete
kohaselt peakraav valgala suurusega üle 25 km2 (Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt üle 10 km2). Peakraav on
Põhjendus/Selgitus:
1. Transpordiamet võtab teadmiseks ja arvestab veeseadusest
tulenevate nõuetega. Vääna jõge ületava Hüüru silla
lammutamiseks, uue silla rajamiseks ning vajadusel Pihuoja
peakraavi truubi rekonstrueerimisel on vaja taotleda
veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, kui ehituse käigus
toimuvad tegevused veekogus. Samuti arvestatakse, et kui
Hüüru silla ehitamise käigus on vajalik Vääna jõe
veekaitsevööndis eemaldada puid või võsa, siis on vajalik
Keskkonnaameti nõusolek puu- ja põõsarinde raieks
veekaitsevööndis.
2. Transpordiamet võtab teadmiseks ja arvestab veeseadusest
tulenevate nõuetega, et puurkaevude sanitaarkaitsealadel on
keelatud ehitustegevus ja kaevetööd. Transpordiamet käivitab
tegevused Keskkonnaameti ettepanekus nr 2 toodud
puurkaevude ööpäevaste tarbitavate veekoguste välja-
selgitamiseks ja teeb võimalusel taotlused nende puurkaevude
sanitaarkaitsealade muutmiseks hooldusaladeks.
3. Transpordiamet võtab teadmiseks ja arvestab keskkonnamõju
hindamisel ehitustegevusest kaasneva mõjuga veekogudele.
4. Transpordiamet võtab teadmiseks, et Pihuoja (VEE1095800)
peakraavi ehituskeeluvöönd on 50 m.
Transpordiamet võtab teadmiseks, et Vääna jõe
ehituskeeluvöönd on 50 m.
Harju maakonnaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus on
riigimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski märgitud oluliselt
muudetavaks/ümber ehitatavaks riigiteeks ning selles mahus
on ette nähtud ja riigitee sildade ja muude rajatiste ümber
ehitamine (sh kalda ehituskeeluvööndis).
Projekteerimistingimuste eelnõu vastab kõrgema tasandi
planeeringutele.
5. Arvestame asjaoluga.
6. Arvestame asjaoluga.
7. Arvestame asjaoluga.
8. Transpordiamet võtab teadmiseks ja arvestab KMH
eelhinnangu koostamisel keskkonnaministri 12.07.2006
määrusega nr 50 „Nahkhiirte Vääna-Viti, Vääna-Posti ja
Laagri püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
2
maaparandusseaduse § 4 lg 4 p-i 1 kohaselt eesvool. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 1 p-i 4 kohaselt
on üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolul ehituskeeluvöönd 50 m.
Olemasolev tee ja selle juurde planeeritud jalgteed ületavad Vääna jõge (VEE1094500, Hüüru põhitee sild). Ka
on üle Vääna jõe planeeritud Hüüru küla sild. Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi laiuseks on 50 m (LKS § 38 lg
1 p 3).
Kalda ehituskeeluvööndis on uute rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 4 kuni 6
toodud erandite korral. Näiteks ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui
juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 4 p 5) ja
kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale (LKS § 38 lg 5 p 9).
5. Vääna jõgi kuulub Saku paisust suubumiseni merre lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistusse7, kus on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis
tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine (LKS § 51 lg 1). Veesisesed
tööd tuleb planeerida suvisele madalvee perioodile (01.06-15.09). Enne seda perioodi võib lõhilaste mari olla
koelmutes veel koorumata ning setete tekkides, nende alla mattuda. Alates 15.09 aga algab uus koelmutsükkel,
kus lõhilased asuvad taas uusi kudepadjandeid kaevama.
6. Hüüru sildade juures on Vääna jões EELISe andmetel registreeritud II kaitsekategooria kaitsealune
liik paksukojalone jõekarp (Unio crassus; KLO9200092) ja III kaitsekategooria kaitsealune liik hink
(Cobitis taenia; KLO9102645). Kuna nimetatud liikide kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega
püsielupaika, siis rakendub liigi leiukohas isendi kaitse. Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik
surmamine on keelatud (LKS § 55 lg 1). Samuti on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine
ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal (LKS § 55 lg 1).
7. Enne Keilat Alajaama tee ümbruses on karuputke kolooniad. Kolooniaid läbib kavandatav kogujatee tähisega
K3.6. Ehitustegevusel on vajalik karuputke kolooniad kinni katta või vältida seal sõitmist/liikumist, et seemned
rasketehnikaga ei leviks. Pinnasetöödel tuleb enne muude tööde algust koloonia pinnas u 30 cm sügavuselt üles
kaevata ja Keskkonnaametiga kooskõlastatult lähimasse riigimaal asuvasse kolooniasse viia (või kokkuleppel
maaomanikuga mõnda teise lähimasse), seal maha panna ja siluda, töömasinad puhastada vältimaks seemnete
levikut.
8. Tegevus kattub Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaiga (KLO3000562) sihtkaitsevööndiga. Vääna-Posti nahkhiirte
püsielupaik on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vääna-Posti loodusala (EE0010175).
Püsielupaigas valitsev kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri 12.07.2006 määrusega nr 50 „Nahkhiirte
Vääna-Viti, Vääna-Posti ja Laagri püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri).
Püsielupaiga sihtkaitsevööndi lõunaosas on ette nähtud kaks juurdepääsuteed. Sihtkaitsevööndis on kaitse-eeskirja
kohaselt valitseja nõusolekul lubatud tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kinnistu või püsielupaiga tarbeks
(kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 1). Püsielupaigas tuleb vältida tee tähisega JP 2.1 ehituse puhul mürarikkaid töid 1.05-
30.08 ehk nahkhiirte sigimisperioodil, sealjuures teha töid pigem kevade poole, et vähendada müra mõju
talvituvatele nahkhiirtele maa-alustes hoones.
Ka teemaa raadamispiir asub osaliselt Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaiga piiranguvööndis ja sihtkaitsevööndis.
Kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndis kohustuslik säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisust
kõrghaljastuse üldilme säilitamiseks (kaitse-eeskirja § 6 lg 2). LKS § 30 lg 2 p-i 2 kohaselt on sihtkaitsevööndis
keelatud loodusvarade kasutamine st ka raietegevus.
ning selles esitatud kaitse-eesmärkidest, sh Natura ala kaitse-
eesmärkidest.
9. Arvestame asjaoluga ning kaasame projekteerimisse
käsitiivaliste eksperdi arvamuse.
10. Arvestame asjaoluga.
11. Arvestame asjaoluga.
12. Arvestame asjaoluga.
Otsused:
1. Arvestada projekti edasiste tegevuste kavandamisel ja
läbiviimisel Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-
2/23/9705 esitatud märkusega nr 1.
Projekti seletuskirjas tuua välja ehitaja kohustus tulenevalt
VeeS § 196 ehitustegevuse registreerimiseks
Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena. Kui
ehitamise käigus muutub kaldajoon, tuleb ehitajal taotleda
VeeS § 187 alusel veeluba. Kui ehitamise käigus on Vääna jõe
veekaitsevööndis vajalik eemaldada puid või võsa, siis on
ehitajal vajalik taotleda Keskkonnaameti nõusolek puu- ja
põõsarinde raieks veekaitsevööndis.
2. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste
läbiviimisel Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-
2/23/9705 esitatud märkusega nr 2.
Transpordiameti projekteerimisosakonnal esitada
järelepärimised Keskkonnaameti kirja punktis 2 esitatud
puurkaevude omanikele ning Transpordiametil esitada taotlus
vastavalt VeeS § 154 ning VeeS § 277 Keskkonnaagentuurile
sanitaarkaitsealade muutmiseks hooldusaladeks, kui
puurkaevude veetarbimine on <10 m3 ööpäevas.
3. Arvestada keskkonnamõju eelhinnangu koostamisel
Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud
märkusega nr 3.
Keskkonnamõjude hindamisel hinnata ehitustöödega
kaasnevat mõju veekogudele.
4. Võtta Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705
esitatud märkus nr 4 teadmiseks. Riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski
maanteesildade (näiteks Hüüru põhitee sild) ümber ehitamine
ja laiendamine on ette nähtud üldplaneeringu tasandil.
Mitte kavandada Hüüru küla kohaliku tee silda.
5. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste
läbiviimisel Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-
2/23/9705 esitatud märkusega nr 5.
Projekti seletuskirja lisada, et Vääna jõe veesisesed tööd tuleb
planeerida suvisele madalvee perioodile (01.06-15.09).
6. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste
läbiviimisel Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-
2/23/9705 esitatud märkusega nr 6.
Projekti seletuskirja lisada, et Vääna jões Hüüru sildade juures
on II kaitsekategooria kaitsealune liik paksukojalone jõekarp
(Unio crassus; KLO9200092) ja III kaitsekategooria
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
3
Kuna tegevust planeeritakse Natura 2000 võrgustikku kuuluval Vääna-Posti loodusalal, siis juhime tähelepanu, et
otsustaja8 peab enne ehitusloa väljastamist kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust (KeHJS § 11
lg 2) ja andma eelhinnangu KeHJS § 6 lg 2 p-ist 22, § 6 lg-st 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu“ § 15 lg-st 8 tulenevalt. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang peab sisaldama Natura eelhindamist.
9. EELISe andmetel kattub tegevus tiigilendlase (Myotis dasycneme), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii),
tõmmulendlase (Myotis brandtii), veelendlase (Myotis daubentonii), pruun-suurkõrva (Plecotus auritus) ühise
elupaigaga ehk toitumisalaga. Toitumisala lõunaossa lisandub põhitee, juurdepääsuteed, ringteed, jalgteed,
viaduktid. Kõikide elupaiga vaatluste puhul on ulatuslikult isendeid vaadeldud, kõikide liikide puhul ligi 100 või
vähemalt 100 isendit, kuna püsielupaigas on olulised talvituspaigad maa-aluste hoonetena. See tähendab, et
elupaigas, väljaspool püsielupaika, tekib ulatuslik ja pöördumatu maastikuline kahju. Toitumisala killustub.
Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava9 kohaselt on ka hukkumine liikluses nahkhiirtele suurenevaks ohuteguriks10.
Keskkonnaameti hinnangul on vajalik lisainfo, s.t näiteks käsitiivaliste eksperdi arvamus. Kuigi tegevus
püsielupaika ei ulatu, ei ole kaudne mõju püsielupaigale ja liikidele välistatud.
10. Karjaniidu kinnistul11 on EELISe andmetel registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi põõsasmaran
(Potentilla fruticosa; KLO9313941) elupaik. Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega
püsielupaika, siis rakendub III kaitsekategooria liigi leiukohas isendi kaitse. Keelatud on III kaitsekategooria
taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8).
11. Tee möödub III kaitsekategooria kaitsealuse liigi teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia; KLO9200030)
elupaigast. Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub liigi
leiukohas isendi kaitse.
Keelatud on III kaitsekategooria selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8).
12. Tee läbib II kaitsekategooria kaitsealuse liigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana; KLO9116421) elupaika.
Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub liigi leiukohas isendi
kaitse. Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade
kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (LKS § 55 lg 61).
2 asub kinnistul katastritunnusega 72701:002:1929 3 asub kinnistul katastritunnusega 72701:002:1010 4 asub kinnistul katastritunnusega 72701:001:0890 5 asub kinnistul katastritunnusega 72701:002:0015 6 asub kinnistul katastritunnusega 19801:012:0591 7 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“ 8 Otsustaja on tegevusloa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 9 lg 1 kohaselt. 9 Kinnistatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150 10 Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava lk 24 tabel 8 p 7.3 11 katastritunnus 72501:001:0748
kaitsealune liik hink (Cobitis taenia; KLO9102645).
Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik
surmamine on keelatud (LKS § 55 lg 1). Samuti on keelatud
kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine
ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,
talvitumise ning rände ajal.
7. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste
läbiviimisel Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-
2/23/9705 esitatud märkusega nr 7.
Projekti koosseisus näidata karuputke kolooniate asukohad
ning seletuskirja lisada, et ehitustegevusel on vajalik karuputke
kolooniad kinni katta või vältida seal sõitmist/liikumist, et
seemned rasketehnikaga ei leviks. Pinnasetöödel tuleb enne
muude tööde algust koloonia pinnas u 30 cm sügavuselt üles
kaevata ja Keskkonnaametiga kooskõlastatult lähimasse
riigimaal asuvasse kolooniasse viia (või kokkuleppel
maaomanikuga mõnda teise lähimasse), seal maha panna ja
siluda, töömasinad puhastada vältimaks seemnete levikut.
8. Arvestada edasiste tegevuste läbiviimisel Keskkonnaameti
2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud märkusega nr 8.
Arvestada asjaoluga, et planeeritavad tee ehitustööd ei tohi
kahjustada Keskkonnaministri 12.07.2006 määrusega nr 50
„Nahkhiirte Vääna-Viti, Vääna-Posti ja Laagri püsielupaikade
kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ seatud kaitse-eesmärke.
KMH eelhinnangu koostamisel arvestada Natura eelhinnangu
koostamise vajadusega.
9. Arvestada edasiste tegevuste läbiviimisel Keskkonnaameti
2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud märkusega nr 9.
Projekti järgnevates etappides koostada täiendav käsitiivaliste
uuring ning küsida vastava eksperdi arvamus. Uuringu käigus
selgitada välja, kas kavandatud tegevustel on otseseid või
kaudseid mõjusid käsitiivalistele ja nende püsielupaigale.
10. Arvestada edasiste tegevuste läbiviimisel Keskkonnaameti
2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud märkusega nr 10.
Projekti seletuskirja lisada, et Karjaniidu kinnistul
(72501:001:0748) on registreeritud III kaitsekategooria
kaitsealuse liigi põõsasmaran (Potentilla fruticosa;
KLO9313941) elupaik ning keelatud on III kaitsekategooria
taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis
ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
11. Arvestada edasiste tegevuste läbiviimisel Keskkonnaameti
2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud märkusega nr 11.
Projekti seletuskirja lisada, et tee möödub III kaitsekategooria
kaitsealuse liigi teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia;
KLO9200030) elupaigast ning keelatud on III kaitsekategooria
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine
ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
12. Arvestada edasiste tegevuste läbiviimisel Keskkonnaameti
2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud märkusega nr 12.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
4
Projekti seletuskirja lisada, et tee läbib II kaitsekategooria
kaitsealuse liigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana;
KLO9116421) elupaika ning keelatud on looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja
kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik
häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
13. Ehitusprojektide koostamisel teha koostööd
Keskkonnaametiga.
14. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
2 Põllumajandus- ja
Toiduamet
09.05.2023 nr 6.2-2/21388
Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile arvamuse avaldamiseks
projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti
ja km 13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks. Eelnõus käsitletud tee ristub riigi poolt
korrashoitava maaparandusehitise ühiseesvooluga (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109580020000/001)
nimega Pihuoja ja piirneb osaliselt osaliselt maaparandusehitistega, millel paikneb maaparandussüsteemi drenaaž.
Projekti koostamisel peame vajalikuks:
1. Tagada tee maa-alal paikneval eesvoolul vee vaba vool, vastavalt maaparandusseaduse § 5.
2. Arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise nõuetekohane toimimine vastavalt
maaparandusseaduse § 47
3. Ehitusprojekti joonisele kanda olemasolev maaparandussüsteemi drenaaž. Drenaaži plaani saab
taotleda e-posti teel [email protected].
4. Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile
Kooskõlastamiseks
Otsused:
Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste
läbiviimisel Põllumajandus- ja Toiduameti 09.05.2023 kirjas nr
6.2-2/21388 esitatud tingimustega.
1. Projektlahendustes tagada tee maa-alal paikneval
eesvoolul vee vaba vool vastavalt maaparandusseaduse
§ 5.
2. Projektlahendustes tagada maaparandusehitise
nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse
§ 47.
3. Ehitusprojekti joonistel kajastada olemasolevad
maaparandussüsteemi drenaažid. Projekteerijal taotleda
Põllumajandus- ja Toiduametilt vastavad drenaaži
joonised.
4. Kooskõlastada ehitusprojektid Põllumajandus- ja
Toiduametilt
5. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja
poolt kooskõlastatuks.
3 Maa-Amet
11.05.2023
nr 6-3/23/7647-2
Projekteeritavas alas on järgmised riigi omandis olevad kinnisasjad, mille riigivara valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet:
Harku valla territooriumil:
o Alajaama tee 3a kinnisasja (tunnus 19801:001:3924; 100 % E; pindala 5801 m²) läbib projekteeritav kogujatee.
Tee on kavandatud läbi kinnisasja keskosa selliselt, et kinnisasja idaserva jääb teemaapiirist välja poole ligikaudu
300 m² suurune ala ning kinnisasja põhjaosale jääb teemaapiirist välja poole ligikaudu 2000 m² suurune ala.
Palume kavandada teemapiir ning äralõike ala selliselt, et pärast äralõike tegemist ei jääks kinnisasjadest alles
ebamõistlikult väikseid iseseisva kasutuseta maaüksuseid.
o Alajaama tee 13 kinnisasja (tunnus 19801:001:3570; 100% M; pindala 10.69 ha) lääneosale on projekteeritud
kogujatee selliselt, et ligikaudu 4400 m² suurune osa kinnisasjast jääb kinnisasja piiri ja uue tee teemaapiiri
vahelisele alale. Kinnisasi on antud kuni 1.10.2025 põllumajanduslikul eesmärgil rendile Priit Parile.
o Aaviku tee 6 kinnisasja (tunnus 19801:001:3569; 100% M; pindala 5.07 ha) keskosa läbib projekteeritud
kogujatee ning kinnisasja lääne- ja lõunaserva on projekteeritud asfaltkattega jalgtee. Kinnisasi on kuni 1.10.2028
antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le Metsaküla Piim.
o Puusepa kinnisasja (tunnus 19801:001:2661; 100% M; pindala 33 700 m²) keskosale ning loodeserva on
projekteeritud kogujatee.
o Liivatapõllu kinnisasja (tunnus 19801:001:2662; 100 % M; pindala 47 448 m²) loodeserva ning keskosale (kuni
Kopli ja Liivata kinnisasjadeni)on projekteeritud kogujateed. Lisaks eelnevale on kinnisasja idaserva (Paldiski
kergliiklustee L12 kinnisasjaga piirnevale osale) projekteeritud asfaltkattega jalgtee. Kinnisasi on kuni 1.10.2026
antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile Valentia OÜ-le.
Otsused:
Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasistes tegevuste
läbiviimisel Maa-ameti märkustega.
1. Tagada Maa-ameti volitusel olevatele kinnisasjadele ning
jagamisel moodustatavatele kinnisasjadele juurdepääsu
võimalused, kui teeprojekti käigus kaob ära olemasolev
juurdepääsuvõimalus. Teedevõrgustiku kavandamisel tagada,
et kinnisasju oleks võimalik ka edaspidi sihipäraselt kasutada.
2. Projekt esitada Maa-ametile arvamuse andmiseks.
3. Projekti koosseisus esitada krundijaotuskavad.
4. Edasiste tegevuste läbiviimisel arvestada, et reformimata
maadele kavandatud töid on võimalik teostada ja ehitamisega
alustada alles pärast reformimata maadel maareformi
läbiviimist. Enne ehitustegevuse alustamist näha ette
reformimata maade maareformimine.
5. Edasiste tegevuste läbiviimisel arvestada, et Maa-ameti
kinnisasjadele kavandatud teid on võimalik rajada, kui tee
ehitamiseks vajalik ala on riigivaraseaduses sätestatud korras
üle antud. Enne ehitustegevuse algust näha ette maade
omandamine vajalikus mahus.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
5
o Väike-Liivatapõllu (tunnus 19801:001:3741; 100% M; pindala 3032 m²) kinnisasja loodeserva on projekteeritud
kogujatee.
o Viljapõllu (tunnus 19801:001:3419; 100% M; 118 325 m²) kinnisasja läbib projekteeritud kogujatee, põhitee
ning asfaltkattega jalgtee. Kinnisasi on kuni 1.10.2025 antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le
Metsaküla Piim.
o Metsapõllu kinnisasja (tunnus 19801:001:2838; 100 % M; pindala 112 692 m²) loodeserva on projekteeritud
kogujatee, põhitee ning asfaltkattega jalgtee. Kinnisasi on kuni 1.10.2027 antud põllumajanduslikul eesmärgil
rendile AS-le Metsaküla Piim.
o Rohumaa (tunnus 19801:001:3448; 100 % M; pindala 3,95 ha) kinnisasja idaserva on projekteeritud kogujatee.
Kinnisasi on kuni 1.10.2025 antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le Metsaküla Piim.
Saue valla territooriumil:
o Nahkhiire kinnisasjale (tunnus 72701:002:1973; 100% M; pindala 3,56 ha) on projekteeritud kogujatee.
o Allikapõllu (tunnus 72701:001:1300; 100% M; pindala 3,62 ha) kinnisasja idaosale on projekteeritud kogujatee
ja põhitee. Kinnisasi on kuni 1.10.2027 antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le Alliku OS.
o Tade kinnisasja (tunnus 72701:001:1915; 100% M; pindala 45,60 ha) lääneserva on projekteeritud kogujatee.
Kinnisasi on kuni 1.10.2028 antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile Valentia OÜ-le.
Lisaks ulatub teemaapiir Saue vallas Kiia külas asuvale Kõrtsi maaüksusele (tunnus 72701:001:0943), mille osas
on maareform lõpule viimata. Maaüksus on kantud katastrisse 15.10.2014 Saue Vallavalitsuse 2.09.2014
korralduse nr 660 alusel (tekkelugu ostueesõigusega erastamine). Maa-ametile teadaolevalt ei jätkata
ostueesõigusega erastamise protsessi. Projektile hilisema seisukoha andmiseks Kõrtsi maaüksust puudutavas osas
palume Saue Vallavalitsusel edastada Maa-ametile allkirjastatud õiend Kõrtsi maaüksuse osas pooleli oleva
ostueesõigusega erastamise menetluse osas ning info maaüksuse osas esitatud maa erastamise ja/või tagastamise
taotluste olemasolu või nende puudumise kohta ning selgitused taotluste lahendamise kohta. Lisaks palume
selgitada mil viisil viiakse maaüksusel maareform läbi.
Projekti koostamisel palume arvestada järgnevaga:
1. Palume võimalusel tagada Maa-ameti volitusel olevatele kinnisasjadele ning jagamisel moodustatavatele
kinnisasjadele juurdepääsuteed, et kinnisasju oleks võimalik ka edaspidi sihipäraselt kasutada.
2. Palume edastada projekt Maa-ametile seisukoha andmiseks.
3. Palume lisada projektile krundijaotuskava joonised või joonised, milles on näidatud projekteeritud
kitsenduse pindala.
4. Reformimata maadele kavandatud töid on võimalik teostada ja ehitamisega alustada alles pärast
reformimata maadel maareformi läbiviimist.
5. Maa-ameti kinnisasjadele kavandatud teid on võimalik rajada alles pärast kui tee ehitamiseks vajalik ala
on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud.
6. Palume arvestada, et kasutusse antud kinnisasjade jagamine eeldab kasutuslepingute muutmist, mis
pikendab kõnealust protsessi.
7. Liivatapõllu kinnisasjale kavandatud kogujatee kuni Kopli kinnisasjani ja Tade kinnisasjale kavandatud
kogujatee paiknevad läheduses paiknevate puurkaevude sanitaarkaitsealas. Veeseaduse § 151 lõike 2
kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud samas lõikes toodud
juhtudel.
Lisaks eelnevale palume riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km
13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamisel arvestada, et teekaitsevööndisse jäävad riigi kaitse all
olev II klassi geodeetiline märk KIIA97 kaitsevööndiga 5 meetrit märgi keskmest ja tihendusvõrgu geodeetilised
märgid Hüüru (GPA ID 44531), Kapsaküla A (GPA ID 41895), Kindluseküla A (GPA ID 44269), nr 1268 (GPA
ID 44263). Märkide kaitsevööndiks on 3 meetrit märgi tsentrist. Nimetatud märgid tuleb võimalusel säilitada
endises asukohas, tähistada ja kaitsta ehitustööde ajal.
6. Edasiste tegevuste läbiviimisel arvestada, et kasutusse antud
kinnisasjade jagamine eeldab kasutuslepingute muutmist, mis
pikendab menetlusprotsessi.
7. Transpordiameti projekteerimisosakonnal esitada
järelepärimised puurkaevude omanikele ning
Transpordiametil esitada vastavalt VeeS § 154 ning VeeS §
277 taotlus Keskkonnaametile sanitaarkaitsealade muutmise
taotlus hooldusaladeks, kui puurkaevude veetarbimine on <10
m3 ööpäevas.
Alternatiivina kavandada juurdepääsutee kinnisasjale
alternatiivset teed mööda, mis ei läbi puurkaevu
sanitaarkaitseala.
8. Edasiste tegevuste läbiviimisel arvestada geoloogiliste
märkide piirangutest vastavalt Maa-ameti kirjas välja toodud
asjaoludele.
Projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide
asukoht ja kaitsevööndi ulatus.
Projekteeritavatel töödel teha koostöös kohaliku
omavalitsusega geodeetiliste märkide kaitsmise,
kontrollmõõtmiste, teisaldamise või likvideerimise vajaduse ja
korraldamisega.
9. Lugeda projekteerimistingimuse eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
6
Täiendava seisukoha
päringu vastus
29.06.2023
nr 6-3/23/7647-4
Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki
ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt 3 kitsendatakse inimtegevust. RAS
§ 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud
igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine,
pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning
künni- või mullatööde tegemine.
Kui töid tehakse kaitsevööndis on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Kui projektiga on
ettenähtud geodeetilise märgi teisaldamine, siis enne teisaldamist tuleb vastavalt „Geodeetiliste tööde tegemise ja
geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa
taotlemise kord“ (edaspidi Kord) § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab Korra § 4 lõigetes 2
ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesiaosakonna juhatajale (Karin
Kollo, e-post [email protected]).
Täiendavat infot märkide kohta saab vajadusel Maa-ameti geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi teisaldamisel
ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste
võrkude rajamise ja rekonstrueerimisejuhendist“. RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi
kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab kutseseadusega sätestatud
kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.
Korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada
geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud
mõõtmis- ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume
esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva
jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist.
Projekti töötsooni jäävad kohalikku polügonomeetria ja kõrgusvõrgu võrgu märgid. Vastavalt keskkonnaministri
28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi
kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise
töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus.
Projekteeritavatel töödel palume koostöös kohaliku omavalitsusega arvestada geodeetiliste märkide kaitsmise,
kontrollmõõtmiste, teisaldamise või likvideerimise vajaduse ja korraldamisega.
Palume projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide asukoht ja kaitsevööndi ulatus
Edastasite 27.06.2023 Transpordiameti ettepaneku kavandada Hüüru küla osale juurdepääs vastavalt edastatud
asendiskeemile läbi Harku liiklussõlme. Plaan on kavandada suundristmik Kiviaia tänava asemel Aiandi teele.
Edastatud asendiskeemi kohaselt on kogujatee kavandatud Gustavi (katastritunnus 72701:001:0646) ja Puhke
(katastritunnus 72701:001:0105) kinnisasjadele. Kinnisasjade riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja
volitatud asutus Maa-amet. Gustavi kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile.
Maa-amet nõustub kavandatud lahendusega. Palume esitada lõplik projektlahendus Maa-ametile
kooskõlastamiseks ning arvestada Maa-ameti 11.05.2023 kirjas nr 6-3/23/7647-2 toodud märkustega.
4 Muinsuskaitseamet
15.05.2023 nr 1.1-7/811-1
Projekteeritaval lõigul asuvad järgmised kultuurimälestised:
o 28725 Keila pastoraadi peahoone kaitsevöönd;
o 17472 Kivikalme kaitsevöönd;
o 18955 Asulakoht kaitsevöönd;
o 8872 Peeter Suure Merekindluse Vääna- Posti positsiooni varjenditevaheline tunnelisüsteem,
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet teeb tihedat koostööd Muinsuskaitseametiga, et
selgitada välja sobivaim lahendus muinsuskaitseala nõudeid
silmas pidedes. Transpordiamet arvestab Muinsuskaitseameti
nõuetega.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
7
22.05.2023 nr 1.1-7/811-2
o 1917. a. (täpne maanteega ristumise asukoht teadmata);
o 8874 Peeter Suure Merekindluse Vääna- Posti positsiooni rooduvarjend nr. 2, 1917. a. kaitsevöönd;
o 2968 Vääna-Posti kõrtsihoone, 19. saj. kaitsevöönd;
o 18957 Kultusekivi kaitsevöönd;
o 21533 Peeter Suure Merekindluse Vääna- Posti positsiooni loodepoolsed kaevikud koos jaovarjenditega,
kaitsevöönd.
Kuna projekteeritava maanteelõigu piirkonnas on palju kultuurimälestisi ja tegu on arheoloogiatundliku alaga, siis
palume kirjale vastamise aega pikendada kuni 26. maini 2023.
Muinsuskaitseametile esitati materjalid Projekteerimistingimuste andmine Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-
24,2 asuva Harku-Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku-Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks.
Teeplaneeringu ja -projekti käigus tuleb lähtuda muinsuskaitse üldpõhimõtetest (muinsuskaitseseadus; MuKS § 3),
mille kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohus. Kultuuripärandi kaitsel
peavad mälestistele suunatud tegevused vähendama nende hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Aladel,
kus leidub arheoloogiapärandit (nii riigi kaitse all olevaid mälestisi kui ka teada olevaid, kuid mitte veel kaitse alla
võetud muistiseid), tuleb pärandit maksimaalselt säästa ja säilitada ning lähtuda vähima võimaliku sekkumise
põhimõtetest. Kui on vajadus teha arheoloogiline uuring, tuleb seda kavandades lähtuda minimaalse sekkumise
põhimõttest (MuKS § 46 lg 3).
Muinsuskaitseseaduse järgi tehakse kinnisasjal, kus ameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda
arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, keskkonnamõju hindamise (KMH) ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses keskkonnamõju hindamise käigus arheoloogiline uuring, seda ka
seni mitte riigi kaitse alla jõudnud objektidel. Vastavalt Muinsuskaitseameti kokkuleppele Transpordiametiga
22.03.2021 tuleb suurte teeehitusprojektide koosseisus teostada arheoloogiline uuring kolmes etapis:
o KMH koostamise etapis tehakse planeeringu alal arheoloogilise uuringu I etapp (arhiiviuuring), et välja
selgitada mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi esinemine ning määratleda tegevuskava II etapiks;
o arheoloogilise uuringu II etapp (maastikuleire/eeluuring) näeb ette I etapil kindlaks tehtud muististe
kontrolli maastikul ning hindamist, kas muistised ning kaitsealused mälestised jäävad ehitustööde alale ja
vajavad arheoloogilisi uuringuid ehitustööde käigus. Sisuliselt on tegu arheoloogiliste eeluuringutega,
mille tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning
seda, kuhu oleks mõistlik rajatised planeerida, et kahju arheoloogiapärandile, sh väljakaevamistega seotud
kulu, oleks minimaalne;
o arheoloogilise uuringu III etapp näeb ette uuringuid (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajadusel
arheoloogilised kaevamised) paikades, kus II etapi ehk eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda
arheoloogiline kultuurkiht ning kaitsealusel mälestisel.
Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise
materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka
hammasteta kopp.
Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d
69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ →
„Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Mälestise liik: arheoloogiamälestised või Tegevusala: Uuringukava
koostamine ja uuringu tegemine/ Arheoloogiline uuring“
Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja ning tingimuste (nt külmunud maa ja miinuskraadidega
ei ole arheoloogilise uuringu korrektne teostamine võimalik) kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna
vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt
(MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu
toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest. Enne tööde
teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Tööde tegemise luba väljastatakse pärast
arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.
Otsus:
1. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste
läbiviimisel Muinsuskaitseameti 22.05.2023 kirjas nr 1.1-
7/811-2 esitatud põhimõtetega kultuurimälestiste
säilitamiseks.
Projekti seletuskirjas ja joonistel tuua välja
muinsuskaitsealused objektid.
2. Arvestada Muinsuskaitseameti ja Transpordiameti
kokkuleppega ning viia läbi arheoloogiline uuring kolmes
etapis. Eelprojekti mahus teostatakse uuringu I etapp. II ja III
etapi vajalike tööde maht kirjeldada projekti seletuskirjas.
3. Mitte arvestada ettepanekuga säilitada Keila pastoraadi
peahoone (reg-nr 28725) juurdepääs riigimaanteelt nr 8
Tallinn–Paldiski. Olemasolev ristumiskoht on vastuolus
maantee projekteerimisnormidega ega taga riigitee
ristumiskohal ohutust.
4. Võtta teadmiseks Muinsuskaitseameti arvamus Hüüru külas
pärandkuluuri objektide säilitamise osas. Tegemist ei ole
riikliku kaiste all olevate objektidega, kuid projekteerimisel
ning ehitamisel arvestame võimalusega
pärandkultuuriobjektide säilitamiseks, kui see on tehniliselt
võimalik. Projekti koostamisel selgitame välja, milliseid
meetmeid on sobilik ja vajalik rakendada.
5. Kooskõlastada ehitusprojektid Muinsuskaitseametiga.
6. Lugeda projekteerimistingimused kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
8
Asendiplaanidele märkida mälestise nimetused ning mälestise ja kaitsevööndi ulatused. Info on kättesaadav Maa-
ameti kultuurimälestiste kaardikihil (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised). Lisada
asendiplaanile märge arheoloogilise uuringu vajaduse kohta.
Väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala toimuvatel kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja
sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Keila pastoraadi peahoone (reg-nr 28725) kaitsevööndis maanteest kagus tagada Martin Lutheri mälestussamba
platsi säilimine ja juurdepääs maanteelt.
Hüüru külas palume tagada pärandkultuuriobjektide säilimine.
Projekti dokumentatsioon esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Harku Vallavalitsus - Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja
ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
2a Saue Vallavalitsus
kiri nr 5-5/7138-8
Saue Vallavalitsus ei toeta pakutud lahendust. Pakutud lahendus ei arvesta ajalooliselt välja kujunenud asustust,
killustades selle. Ühtlasi tundub see tervikuna olevat majanduslikult ebamõistlik. Valla eelistuseks, mida oleme
ka varasemalt kohtumistel väljendanud, on ringteedega lahendus, mis võimaldab liikluskorralduse lahendada
kompaktsemalt säilitades asumi eri osade sidususe. Peame seda kohasemaks lahenduseks, pidades silmas, et
olulised liikluskoormused (sh perspektiivselt kasvavad) lisanduvad eelkõige seotuna Juuliku Tabasalu ristmikuga.
Samuti arvestame, et Tallinna linna suunas kanaliseeerub Paldiski maantee kaherealiseks ja selle laiendamise
perspektiiv ei ole teada. Meie kaalutlust toetab ka asjaolu, et Hüüru ja Keila vahelisel alal puuduvad perspektiivsed
tiheasustusalad, mis lisaksid tulevikus juurde liikluskoormust. Keila-taguste alade ja eriti transiitliikluse ja
raskeveokite suunamisel on valla selge eelistus nn Tallinna ringtee suund.
Alternatiivina eeltoodule ja Transpordiameti lähteülesandele peame asjakohaseks võtta uuesti aruteluks
kolmerealine lahendus, mille on Transpordiamet varasemalt ise eskiisprojekti tasemel tellinud, pidades seda toona
järelikult sobilikuks. Selline lahendus oleks oluliselt ökonoomsem tervikuna ning võimaldaks Hüüru küla lõigus,
olemasolevate ristumiste sulgemise vajaduse korral, mahutada ära ka kohaliku kogujatee maanteesilla kõrval.
Pakutud lahenduse kontekstis, seda kontseptuaalselt jätkuvalt toetamata, oskame teha järgmised tähelepanekud.
1. Lahendusega jaguneb küla mitmeks osaks ja erinevad piirkonnad peavad hakkama külakeskusesse
pääsemiseks oluliselt pikemaid vahemaid sõitma. Seetõttu näeme valla poolt vajadust kergliikluse
võimalikult heale ja lühidale korraldusele kõikide teenuspunktide ühendusteks. Meie hinnangul tuleks
rajada lisakäigud silla alt. Saame aru, et seal on madal ning kitsas ja silla liigne tõstmine samuti ei ole
sobilik, aga kui kaugem läbipääs uuest rajatavast tunnelist võimaldab teha sujuvad serpentiinid
jalgratastele ja erivajadusega liikujatele, saaks antud lisakäigud lahendada ainult trepiga.
2. Oluline on samuti, et kõik uued ühendusteed suunaga perspektiivsetele ristmikele tuleb rajada
Transpordiameti poolt täies mahus ja koos kergliiklusteedega. Valla poolt soovime samuti rõhutada, et kui
Põhjendus:
1. Transpordiamet arvestab esitatud ettepanekut kavandada
võimalus jalakäijatele pääseda Hüüru silla alt teisele poole
maanteed, kui tehniliselt on silla alt jalakäijate läbipääsu
võimalus teostatav.
2. Transpordiamet kavandab riigitee ehitamist terves mahus
ning tagab kõigile suletud ristumiskohtadele ka
alternatiivsed juurdepääsuteed läbi kavandatavate
kogujateede ja/või kohalike teede. Juurdepääsud
erinevatele küladele ja kinnistutele on kavandatud läbi
liiklussõlmede.
3. Transpordiamet kavandab projekti mahus ka vajalikud
kergliiklusteed ja teeületuskohad (kergliiklusteetunnelid),
et oleks tagatud kergliiklusteede sidus ühendus.
Otsus:
1. Kaaluda Hüüru silla kavandamisel kergliiklejate läbipääsu
võimalusi silla alt teisele poole maanteed. Transpordiamet
arvestab esitatud ettepanekuga, kui seda on võimalik
tehniliselt lahendada.
Hüüru silla alt jalakäijate läbipääsu võimalus selgitada
välja eelprojekti käigus.
2. Tegemist on arvamusega. Võtame arvamuse teadmiseks.
3. Tegemist ei ole konkreetse ettepanekuga, mille osas on
võimalik otsust langetada. Võtame arvamuse teadmiseks.
Andsime täiendava selgituse ülalpool.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
9
sild tahetakse nö esimeses etapis teha täislaiuses rajatisena, siis tuleb täismahus lahendada samas etapis ka
kõik väljasõidu/-pääsu kogujateed, mille vajaduse silla ehitamisega seonduv ristmike sulgemine tingib.
3. Kogu projekti mahus on oluline pöörata tähelepanu kergliikleijate ohutusele ning rajada täismahus sidus
jalg- ja jalgrattatee võrgustik lõikudes, kus see hetkel puudub
2b Saue Vallavalitsus
kiri nr 10-11/3900-2
Saue Vallavalitsus, olles kuulanud ära Transpordameti (TA) ja projekteerijate poolt avalikul arutelul esitatud
selgitused, jääb oma 27.04.2023 kirjas nr 10-11/3900-1 esitatud seisukohtade juurde.
Varasemale täiendavalt soovime lisada, et:
1. Põhjendatud ei ole meie hinnangul Hüüru mõisas 25. mail 2023.a. toimunud avalikul arutelul TA esindaja poolt
esitatud seisukoht, et Tallinnasse sissesõit ei ole piisavalt oluline argument, kuna oluline on ka liiklusvooguse
suundumine Paldiski maanteelt JuTa-le. Selles osas väidame, et kõik Pärnu maantee poole suunduvad liiklusvood
on otstarbekas suunata sinna kohe mööda Tallinna „suurt ringteed“ ning prioriteetne oleks välja arendada
neljarealisena koos ümbersõitudega Keila linnas Valingu-Keila-Paldiski maanteelõik. Ainus liiklussuund, mis
Keila -Harku neljarealiseks arendamiseks kasu võiks saada on Keilast Tabasallu liikuv transport, aga need mahud
on kindlasti ebaproportsionaalselt väikesed nii suure investeeringu tegemiseks. Küll halveneb kõikide teiste
liiklejate olukord, sh Hüüru kogukonna oma, kelle põhiline liikumissuund on Tallinna kesklinna suund ja
lisakoormuste suunamine Keila-Tallinn lõigule ilma Tallinna sissesõitu lahendamata ainult suurendab ummikuid
samal sissesõidu lõigul. Murelikuks teeb koosolekul väljendatud seisukoht, et TA-l puudub igasugune koostöö ja
teadmine Tallinna sissesõidu arenguperspektiivide kohta Tallinna linna piirides.
2. Nõustuda tuleb koosolekul esitatud väitega, et nii mastaapne arendustegevus ei ole kooskõlas eesmärgiga
suunata inimesi rohkem kasutama keskkonnasõbralikumat ühistransporti (rong, buss), mille arendamisse
samaaegselt suuri investeeringuid, eriti raudtee puhul tehakse. Vastupidi, halveneb ligipääs bussipeatustele,
sealjuures nihkub Hüüru bussipeatus põhjendamatult lähedale Harku-Tabasalu ristmikule kavandatud peatusele
(JuTa projektis) ja samas eemale küla keskusest.
3. Kindlasti tuleb rõhutada, et on täiesti ebamõistik ehitada välja neljarealine sillalahendus koos kõigi uute
ligipääsuteedega enne, kui ei ole täpselt teada, kuna valmib tee ise kogu ulatuses. Tulemuseks võib vastasel korral
olla kummaline ereldiseisev monstrum, mis oluliselt halvendab kohalike elanike olukorda, aga mis jääb
terviklahenduseta aastateks. Seda riski süvendab asjaolu, et hetkel toimub kavandamine majandustsüki tipu
prognooside pealt, sarnaselt nagu see toimus aastatel 2007-2009, kui tehtud prognoosid on tänase tegelikkkusega
võrreldes osutunud täiesti ebarealistlikeks. On äärmiselt tõenäoline, et eelseisvatel aastatel näeme me tsükli
pöördumist pikemaks ajaks. Samuti mõjutavad transpordivoogusid paratamatult vajalikud struktuursed
muudatused ühistranspordikorralduses.
Eeltoodut silmas pidades palune Transpordiametil veelkord tõsiselt kaaluda meie ettepanekut hinnata ümber ja
muuta lähteülessannet ning lahendada Keila-JuTa lõik 2+1 realisena, mis on oluliselt ökonoomsem ja meie
hinnangul oludele sobivaim lahendus, võimaldades Hüüru silla rekonstrueerida kas kahe või kolmerealisena.
Selliselt oleks tagatud teie poolt koosolekul korduvalt rõhutatud turvalisuse eesmärk oluliselt kohalikku
elukorraldust muutmata.
Juhime tähelepanu, et koosolekul kõlas korduvalt ka eksitav väide selle kohta, et Saue valla üldplaneering näeb
sellel lõigul neljarealise teelahenduse ette. Saue valla kehtiva üldplaneeringu seletuskirja p 10 alapunkti kohaselt
„Tallinn-Paldiski maantee – 2012 a. kehtestatud Saue valla üldplaneeringu järgses trassikoridoris, 2+2 rajalisena
Tallinnast Juuliku-Tabasalu tee ristmikuni ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani.
Laiendamisvõimaluse säilitamiseks olemasoleva laiusega lõigul on lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile
üldplaneeringuga ette nähtud ka täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m, kus ehitamine on lubatud ainult
Transpordiameti loal;
Põhjendus:
1. Transpordiamet tugineb riigiteede arendamisel vajaduse
põhisusest ning kehtivatest Eesti õigusnormidest.
Riigimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski arendusvajadus tuleneb
vajadusest tagada rahvusvahelise maantee ja riigi
põhimaantee ohutuse ja korrakohase kasutamise
eesmärkidest. Riigitee nr 8 liiklussagedused on aastate
jooksul oluliselt kasvanud ning vastavalt 2022. aastal
koostatud liiklusuuringule on riigitee 2+2 maanteeks
ümber ehitamine vajalik tagamaks normide kohane
(minimaalne) riigitee ohutus ja korrakohane toimine.
Tegemist on riigitee ohutuse ja korrakohase kasutamise
eesmärkidele tuginedes vajaliku investeeringuga.
Transpordiametil on ülevaade ka Tallinna linna kavadest ja
nende strateegilistest dokumentidest. Vastavalt Tallinna
linna Haabersti linnaosa üldplaneeringule on Tallinna linna
sisene Paldiski maantee ette nähtud
perspektiivseks/rekonstrueeritavaks põhitänavaks. Sh on
ette nähtud perspektiivsed mitmetasandilised ristmikud
Tähetorni/Tammi tee ristmikule, Järvekalda tee ristmikule
tagamaks ka Tallinna linna siseselt riiklikult olulise tee
ühendus sadamaga. Harju maakonnaplaneeringus on
samuti märgitud riigitee nr 8 Tallinna linna sisene lõik
oluliselt muudetavaks/rekonstrueeritavaks teeks.
2. Vastavalt riiklikele ja kohalikele strateegilistele
dokumentidele ei ole riigiteega nr 8 Tallinn–Paldiski
Tallinn–Keila lõigule ette nähtud täiendavaid
perspektiivseid transpordiliike, liikumisteekondi ega
liikumismeetodeid. Ainukeseks liikumisvõimaluseks antud
lõigul on sõiduteede või kergliiklusteede (jalakäijana või
jalgratturina) kaudu. Paljud külad ja asumid jäävad
kergliiklejale lähtepunktist sihtpunktini liiga kaugele ning
liikumiseks kasutatakse valdavalt sõiduautosid.
Alternatiivseid liikumismeetodeid antud lõigus riiklikes
ega kohalikes strateegilistes dokumentides kavandatud ei
ole.
Arvestame kohalike elanike arvamusi bussipeatuste
kavandamisel. Võimalusel näeme ette bussipeatuste
nihutamise ja lisame kavandatud lahendusse ka
täiendavaid bussipeatusi.
Tulenevalt Hüüru külas paiknevatest kitsastest oludest ei
ole bussipeatuse kavandamine olemasolevasse asukohta
võimalik ning tuleb nihutada põhja suunas. Arvestades
Saue valla üldplaneeringut areneb Hüüru küla
tiheasustusala üha enam põhja (Tallinna) suunas ning ka
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
10
Eeltoodust järeldub üheselt, et neljarealine lahendus on prioriteetsena kavandatud JuTa ristmikuni. Omaaegseid
põhjendusi selleks esitasime oma eelmises pöördumises. Sealt edasi Keila suunas küll on ette nähtud laienemise
võimalused, kuid sellel lõigul on selgelt eristuv lähenemine, mis küll reserveerib vajaliku perspektiive teekoridori,
aga kehtiv üldplaneering ei näe sellel teelõigul ette tingimata neljarealist lahendust, selgesõnasliselt on
määrateltud ainult teekoridori asukoht. Samuti puuduvad sellel lõigul üldplaneeringu kaardilahenduses
perspektiivsed eritasandilised ristmikud, erinevalt JuTa trajektoorile märgitutest. Eeltoodu võib meie hinnangul
tõstatada küsimuse teemaplaneeringu vajadusest, kui soovitakse igal juhul edasi liikuda neljarealise lahendusega.
Probleemiks, millega eraldi tegeleda jääb jalakäijate tunnel Veski teed ja Jõe teed ühendavas piirkonnas, mille
puhul tuleks hinnata alternatiivina selle nihutamise võimalikkust Keila suunas, kus tee pikkiprofiil samuti taas
tõuseb. Sellisel juhul jaotuks bussipeatused Kiia-Harku lõigul ühtlasemalt ja oleks paremini seotud asustusega,
samuti teenindaks tunnel paremini kohapealset jalg- ja jalgrattaliiklust liikumisel asustuse eri piirkondade vahel.
Kokkuvõtvalt Saue Vallavalitsus jätkuvalt ei toeta esitatud ja avalikustatud eskiislahendust.
eskiisis näidatud asukohta võib erinevate huvigruppide
vaates pidada õigeks.
Analüüsime võimalusi Hüüru bussipeatuse nihutamise
võimalusi. Võimalusel kavandame need Vääna jõele
lähemale, kuid tulenevalt ruumipuudusest tuleb need
endiselt kavandada Vääna jõest põhja poole (Tallinna
poole).
3. Transpordiamet kavandab riigiteid (sh riigiteed nr 8
Tallinn–Paldiski) vastavalt riigi rahalistest võimalustest
lähtuvalt, et tagada taga riigiteede vastavus Eesti
õigusnormidele.
2022. aastal koostatud liiklusuuringust „Riigitee nr 8
Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila lõigu
eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 Harku–Hüüru lõigu
eelprojekti koostamine - Liiklusuuring“ (töö nr
ERC/22/2022) lähtub, et riigitee nr 8 km 13,9-15,1 lõigu
perspektiivne AKÖL on 14 900, mis teeb sellest I klassi
maantee. Arvestades, et rajatised (sillad, viaduktid,
tunnelid vms) kavandatakse 100 a perspektiiviga on sobilik
ja vajalik arvestada juba praegusel hetkel 2+2 maantee
ristlõikega.
Maantee projekteerimisnormid ei anna kaalutlusruumi I
klassi maanteel väiksema ristlõike kavandamiseks Hüüru
küla läbivas lõigus, kus 2+2 maantee kavandamisele on
kõige enam vastukaja. Sh tuleb arvestada ka rajatise
elueaga.
Täiendavad selgitused arvamustele:
- Saue valla üldplaneeringus on märgitud riigitee nr 8
Tallinn–Paldiski oluliselt muudetavaks riigiteeks ning
määratud sellele vastav riigitee koridor. Saue valla
üldplaneering ei määra riigitee 2+2 maantee lahendust,
vaid annab selleks võimaluse. Planeeringu seletuskirjas
sätestatult on oluliselt muudetav maantee koridor ära
näidatud maantee laiendamisvõimaluse säilitamiseks kogu
riigimaantee ulatuses. Riigitee kavandamine 2+2
maanteeks on Saue valla üldplaneeringu kohane ning
üldplaneering näeb ette ka riigitee laiendamise võimaluse.
Transpordiamet näeb vajadust viia riigitee nr 8 vastavusse
Eestis kehtivate õigusnormidega, et oleks tagatud riigitee
ohutus ja korrakohane toimimine. Sh toetab oluliselt
ümberehitamise vajadust ka maakonnaplaneering, mis on
alusdokument üldplaneeringute koostamiseks.
Riigi eriplaneeringu koostamine ei ole vajalik ning kehtiv
üldplaneering annab võimaluse näha ette riigitee
arendamine ja laiendamine.
Sh on Eesti Linnade ja Valdade Liit esitanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile 09.11.2020 kirjaga nr
5-1/351-4 ettepaneku kiirendada Tallinnast väljuva
Tallinn-Paldiski maantee neljarealiseks ehitamine kuni
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
11
Keilani. Kirjas on tehtud ettepanek lisada riigitee nr 8
Tallinn-Paldiski maantee neljarealiseks ehitamine lõigul
Harku – Keila, teehoiukavas ehitusaastateks 2025 – 2027.
- Transpordiamet kaalub võimalusi tagada jalakäijatele
võimalus pääseda Hüüru silla alt teisele poole maanteed.
Arvestame sellega, kui tehniliselt on silla alt jalakäijate
läbipääsu võimalus teostatav. Transpordiamet suhtleb
kohaliku omavalitsusega võimalike lahenduste läbi-
töötamisel kergliiklejate juurdepääsuvõimaluste
kavandamisel kohaliku tee nr 7270232 Jõe tee ja riigitee nr
11185 Hüüru–Alliku–Saue (rahvakeeli Veski tee) vahel.
Otsused:
1. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
2. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
3. Võimalusel kavandada eskiisis näidatud Hüüru bussipeatus
Vääna jõele lähemale.
4. Mitte arvestada ettepanekuga kaaluda riigitee nr 8 Tallinn–
Paldiski Tallinna ja Keila vahelisel lõigul 2+1 rajaliseks
kavandamiseks, kuna lähtuvalt maantee
projekteerimisnormidest ja koostatud liiklusuuringust on 2+2
maantee kavandamine vajalik.
3 Telia Eesti AS
e-kiri 12.05.2023 15:30
Teatame, et riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigul tuleb projekti koostamisel
arvestada kõigi projekteerimisalasse jäävate siderajatistega.
Antud maanteelõigu kogu pikkuses asuvad Telia vaskkaablid, mõnedes lõikudes ka optilised kaablid.
Projekteerimisel näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatiste kaitsmiseks, tagada normatiivsed
sügavused, vahekaugused või ehitada asendusrajatised.
Projekteerimiseks taotleda Teliast tehnilised tingimused. Projekt esitada kooskõlastuseks läbi Telia ehitajate
portaali https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/“.
Sõltuvalt projektlahendusest võib Telial olla huvi võrgu parendamiseks.
Otsused:
1. Võtta teadmiseks Telia Eesti AS esitatud seisukohad.
2. Projekteerimiseks taotleda Teliast projekteerimise tehnilised
tingimused ning projektlahendus kooskõlastada Telia Eesti
AS-ga.
4 AS Connecto Eesti
e-kiri 02.05.2023 13:56
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab
projekteerimistingimuste eelnõu.
Projekti alasse jäävad ELASA sidevõrgu objektid ELA054 ja ELA122. Projekteerimisel taotleda ELASA
sidevõrgu haldajalt projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see.
Otsused:
1. Võtta teadmiseks AS Connecto Eesti esitatud seisukohad.
2. Projekteerimiseks taotleda ELASA sidevõrgu haldajalt, AS
Connecto Eesti projekteerimise tingimused ning
projektlahendus kooskõlastada ELASA sidevõrgu haldajaga.
5 Kovek AS
e-kiri 09.06.2023 23:42
Küsite arvamust põhimaantee nr 8 Tallinna–Paldiski km 13,9-24,2 asuv Harku– Keila lõik läbib Harju
maakonnas Harku ja Saue valdasid, kus projektala hõlmab otselt AS Kovek ühisveevarustuse ja -
kanalisatsioonitorustikke (ÜVK-torustikud) või piirneb nendega.
Kiia külas jäävad torustikud teeprojekti alast välja. Kuid piirnevad tee projektalaga kinnistutel Posti tee 5 ja
Kiia tee 1.
Hüüru külas hõlmab projektala järgmisi kinnistuid, kus ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustikud:
Kat.tunnus Aadress IKÕ IKÕ sõlmimine
72701:002:0567 8 Tallinn-Paldiski tee EI -
72701:002:0377 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee L2 EI -
72601:001:0265 Veski kergtee L1 JAH 22.11.2012
Selgitus:
Transpordiamet kavandab riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski 13,9-
24,2 lõike järk järgult vastavalt kehtiva teehoiukavale, kui
riigitee lõigu rahastus on kindel. Taotleme täpsemad tehnilised
nõuded vastavalt konkreetsetele riigitee lõikudele, kus
tehnilised tingimused on vajalikud.
Otsused:
1. Seada riigitee ehitamise raames ümbertõstetavate
tehnovõrkudele isikliku kasutusõiguse servituudid koostöös
Kovek AS-ga.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
12
72701:002:1502 Marju tänav JAH
18.11.2010. /
17.08.2022
72601:001:0250 Veski kergtee L4 JAH 18.11.2010
72701:001:2006 Veski kergtee L10 JAH 24.11.2010
72701:004:0038 Priimula tee EI -
72701:004:0036 Piibelehe tee EI -
72701:001:0789 Lepiku tn EI -
72701:001:0766 Kalda tee L2 EI -
72701:001:2045 Muinasasula tee L1 JAH 18.10.2017
72601:001:1314 Muinasasula tee L3 EI -
72701:001:0145 Sillaotsa JAH 17.08.2010
72701:001:1979 Karjavälja JAH 19.08.2010
72701:001:1977 Mare JAH 26.08.2010
72701:001:1978 Vatsla kergtee L4 JAH 26.08.2010
72701:001:1872 Vatsla tee L2 JAH 19.12.2018
72701:002:1537 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee L3
pole ÜVK-
torusid
72601:001:0250 Veski kergtee L4 JAH 26.11.2010
Koos projekteerimis- ja ehitustegevusega soovime servituutide seadmise koostöös korda Saada.
Samuti Jõe tee kogujatee lähipiirkonda jäävad ÜVK-torustikud ning Jõe tee ja Paldiski mnt ja Veski tee ristmik
ÜVK-torustikud Hüüru põhitee silla alal
Lõigul asub Hüüru külas Vääna jõge ületav Hüüru põhitee sild, mille lammutamine nähakse projektiga ette
näha. Uue silla projekteerimisel tuleb ette näha uute torustike projekteerimine ja ehitamine, kuna torustikud
jäävad otseselt silla alasse. Kõiki tegevusi kavandades ja teostades tuleb ette näha ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooni häireteta toimimine.
2. Olemasolevate tehnovõrkude, millel puuduvad kasutusõiguse
servituudid, tuleb isikliku kasutusõiguse määramiseks
huvitatud isikul koostada vastavad joonised ja esitada need
Transpordiametile isikliku kasutusõiguse seadmiseks.
3. Projekti koostamisel arvestada Hüüru silla all olevate ÜVK
torustikega ning tagada nende toimimine koostöös tehnovõrgu
valdajaga.
4. ÜVK torustike tehniline lahendus täpsustada projekti
järgnevates etappides.
5. Mitte arvestada ettepanekuga projekteerida ega ehitada ÜVK
pikendus riigitee nr 11185 Hüüru–Alliku–Saue (rahvakeeli
Veski tee) ja eskiislahenduses esitatud kõrvalmaante nr K1.3
(Mättasoo kinnistul) ristmiku alla, kuna ÜVK kavandamise
kohustus on arendajal.
6. Projekti joonistel näidata planeeringutes ja arengukavades
esitatud perspektiivsete ÜVK rajatiste asukohad või nende
koridorid.
7. Projekteerimiseks taotleda Kovek AS projekteerimise
tehnilised tingimused konkreetsetes riigitee ehitamisega
seotud lõikudes.
8. Võtta teadmiseks Kovek AS esitatud seisukohtadega
dokumentide kooskõlastamisel.
9. Projektlahendused esitada Kovek AS-le kooskõlastamiseks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
13
Paldiski mnt ja Kalda tee ristmik – torustikud peavad toimima, vajadusel projekteerida uue või projekteerida
ringi tõstmine.
Veski tee ja Mättasoo kinnistu kaudu projekteeritav kogujatee ristmik
Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustiku otsad on varasemalt toodud Veski tee 14 lõuna-nurka, jäädes Veski
kergtee L11 krundile. Saue valla üldplaneeringu järgi on tiheasutusala laienemine teisel pool teed Jõekääru ja
Aasa tee suunas, kuhu tuleb ka ÜVK-teenus tagada. Projekteerimisel näha ette Veski tee ja Mättasoo kinnistu
kogujatee ristmikul torustike pikendamine Veski tee 17 ja / või Jõekääru tee 1 suunas. Torustiku rajamine
koostöös AS Kovek.
AS Kovek seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel
1. Projekti alal paigaldatud siibrite ja maakraanid spindli pikendused on kaetud malmist kapedega, kaevuluugid
malmist kaevukaantega, milliste tõstmine (või langetamine) planeeritava katte või haljastuse kõrgusele näha ette
projekti mahus. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega.
2. Projektialale jäävad torustikud tuleb kaitsta.
3. Torud, millede kaitsmine pole võimalik, projekteerida / rajada uued. Need näidata kooskõlastamisel koos
asjakohaste sõlmedega.
4. Projekt peab vastama kehtivatele õigusaktidele.
5. Sademevee juhtimine olemasolevasse fekaalkanalisatsiooni ei ole lubatud.
6. Olemasoleva torustiku või sulgearmatuuri kahjustamisel tuleb sellest koheselt informeerida AS-i Kovek ja
välja kutsuda tema esindaja avariiolukorra operatiivseks lahendamiseks. Võimalikud avarii-parandustöödega
seotud kulutused kannab ehituse Peatöövõtja.
7. Avarii-parandustööd tuleb teostada tehnilise järelevalve kontrolli all ja AS Kovek esindaja juuresolekul.
9. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike vajumisi, nihkumisi
jne. Kaevikute seinad tuleb toestada.
10. Olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni torustik peab toimima häireteta kogu ehituse vältel.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
14
12. Tööde teostamisel lähtuda Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”.
13. Ehituse käigus tagada vee- ja kanalisatsioonitorustike ja kaevude säilitamine. Ristumisel VK-torustikega
pidada kinni normidekohastest vahekaugustest- 0,3m.
14. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndis teostada tööd käsitsi.
15. Kohtades, kus kaabel rajatakse kinnisel meetodil, täpsutada enne rajamist ristuva vee-
ka kanalisatsioonitorustiku (VK-torustik) kõrgusmärgid koos vee-ettevõtjaga. Nende kohtade ülevaatamine
nädal enne tööde algust objektil.
16. Tööde teostamine ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis ainult AS Kovek tööajal so E-
R kell 8:00 – 16:30.
17. Olemasoleva VK-torustiku kahjustamisel tuleb sellest koheselt informeerida AS Kovek-it ja välja kutsuda
tema esindaja avariiolukorra operatiivseks lahendamiseks. Võimalikud avarii-parandustöödega seotud kulutused
kannab ehituse Peatöövõtja.
18. Enne tööde teostamist VK-torustike kaitsevööndis teavitada ehitustöödest AS-I Kovek. Teave telefonil: 679
6757, 5 666 7796, [email protected]
19. Enne kaevikute tagasitäitmist, vähemalt 5 tööpäeva varem kokkulepitud ajal, kutsuda kohale AS Kovek
esindaja tel. +372 679 6757).
6 Elering AS
10.05.2023 nr 12-
9/2023/208
1. Projekteeritavale alale ulatuvad Elering AS 110kV õhuliinide Harku – Veskimetsa L011/Harku – Kadaka L012,
Harku – Tabasalu L087/L088 ja Keila - Paldiski L178/L179 kaitsevöönd, mis on 25 m liini telgjoonest mõlemale
poole;
2. Projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud üldplaneeringut, tehnovõrkude detailplaneeringuid ja
servituudialasid;
3. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise
korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77.
(Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu
elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul
viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini
kaitsevööndis massiüritusi);
4. Maantee planeerida mitte lähemale kui 10 meetrit õhuliini elementidest (mast, tõmmits, masti vundament).
5. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud vähemalt 8,5 meetrine gabariit
tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C;
6. Tänavavalgustuse võib planeerida liini äärmisest juhtmest minimaalselt 5 meetri kaugusele. Valgusti
konstruktsiooni ning liini lähima faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon
kukub liini suunas (juhtme temperatuuri +60° juures);
7. Parkla ja jalgtee rajamisel õhuliini juhtmete alla arvestusega, et Elering AS ei vastuta õhuliinist tulenevate
ohtude eest (nt: jäide);
8. Kommunikatsioonide projekteerimisel võib 110 kV õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone paigaldada mitte
lähemale kui 5 m masti vundamendist. Kaevetöödel mitte vigastada 110 kV ÕL masti maanduskontuuri;
9. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni olemasolevate Elering AS liinide ja seadmete kohta piirkonna
käidukorraldajalt tel. 715 1310, 539 44581;
10. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja ristumise
lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (dwg). Failid saata aadressile
11. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse
esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt;
12. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected].
Põhjendus:
Transpordiamet kavandab riigitee nr 8 Tallinn‒Paldiski 13,9-
24,2 lõike järk järgult vastavalt kehtiva teehoiukavale, kui
riigitee lõigu rahastus on kindel. Taotleme täpsemad tehnilised
nõuded vastavalt konkreetsetele riigitee lõikudele, kus
tehnilised tingimused on vajalikud.
Transpordiamet võtab Elering AS esitatud tingimused
teadmiseks.
Riigitee planeerimisel ja kavandamisel nähakse vajadusel ette
olemasolevate õhuliini elementide ümbertõstmine.
Otsus:
1. Võtta Elering AS tehnilised tingimused teadmiseks ning
võimalusel arvestada nendega.
2. Mitte arvestada tehnilise tingimuse punktiga 4, et maanteed ei
või planeerida õhuliini elementidele lähemale kui 10 m. Kui
riigitee kavandamisele jääb õhuliini element ette, näha ette
õhuliini elemendi ümbertõstmine.
3. Projektlahendused kooskõlastada Elering AS.
4. Kirjeldada projekti seletuskirjas ehitaja kohustus liinirajatiste
kaitsevööndis tegevuse kooskõlastamiseks Elering AS-ga
5. Projekti valmides kooskõlastada projekt Elering AS-ga.
7 OÜ Strantum 1. Üldised tingimused Põhjendus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
15
e-kiri 12.05.2023
1.1. Koostatav projektlahendus peab tagama olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning
sademeveerajatiste (edaspidi ÜVK):
a) Säilimise ja kaitstuse,
b) juurdepääsu rasketehnikaga hooldus ja remonttöödeks.
1.2.Juhul, kui koostatava projektlahendusega ei ole võimalik eeltoodud nõudeid projektijärgselt tagada, tuleb
koostada OÜ Strantum nõuetele vastav ÜVK ümberpaigutusprojekt Teeprojekti mahus.
1.3.Arvestada Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas (OÜ Kiirvool töö töö nr 375/20) ja
Detailplaneeringutes Teeprojekti alasse kavandatud ÜVK rajatistega. Kui ÜVK rajatiste rajamine muutub peale
Teeprojekti realiseerimist võimatuks, siis lahendada Teeprojekti mahus vastavate ÜVK Rajatised ehitamine
mahus, mis võimaldavad peale Teeprojekti realiseerimist ÜVK arengukava järgsed ÜVK rajatised rajada (Näiteks:
rajada hülsid, tunnelid, teostada ÜVK rajatiste ümberpaigutamine, jne). Muul juhul kajastada ÜVK rajatised
perspektiivsetena.
1.4.Teeprojektist peab üheselt selguma, kas ja kui palju kavandatud konstruktsiooni ja vertikaali muutused
mõjutavad olemasolevaid ÜVK rajatisi ning millised on sellest tingitud ÜVK rajatiste ümberehitusvajadused.
1.5.Teeprojekti ja vajadusel ÜVK projekteerimisel lähtuda OÜ Strantum ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning
sademeveekanalisatsiooni (ÜVK) üldistest tehnilistest nõuetest ja juhistest https://strantum.ee/tehnilised-nouded-
ja-soovitused
1.6.ÜVK ehitustöödele antakse viie aastane garantii alates ÜVK vastuvõtmisest ja üleandmisest OÜ Strantumile.
1.7.Esialgne loetelu kaasnevatest OÜ Strantum ÜVK rajamis- ja ümberehitustöödest:
1.7.1. PK220+50 kuni PK223+00 (Tutermaa) lõigus paiknevad ja kavandatud tee alla jäävad reovee survetorustik
ja veetorustik:
a) Tõsta teekonstruktsioonist välja, Teealasse võiva jääda ainult Transpordiameti nõuetele vastavad
ristumised.
b) Vajadusel pikendada torustike hülsse mahus, mis võimaldab torustikku asendada (Remontida) ilma kavandatud
tee konstruktsiooni avamata.
1.7.2. PK241+00 kuni PK242+00: Arvestada/Kajastada/Täiendada Roadplan OÜ töös 20106-3 „T8-T11
liiklussõlm“ kavandatud Alajaama tee pikenduse sihil kavandatud ÜVK
2. Projektlahenduse kooskõlastamise kord
2.1.OÜ Strantum kooskõlastab projektlahenduse üldiselt Ehitusregistri www.ehr.ee ehitusloa/ehitusteatise
menetluses peale KOV või muu menetleja suunamist. Projektid, mis ei nõua kooskõlastamist Ehitusregistris või
mille kooskõlastamisesse KOV/Menetleja OÜ Strantum’it ei kaasa, kooskõlastab OÜ Strantum otse
1. Transpordiamet kavandab riigitee nr 8 Tallinn‒Paldiski 13,9-
24,2 lõike järk järgult vastavalt kehtiva teehoiukavale, kui
riigitee lõigu rahastus on kindel. Taotleme täpsemad tehnilised
nõuded vastavalt konkreetsetele riigitee lõikudele, kus
tehnilised tingimused on vajalikud. Eelduslikult on selleks
ajaks käesolevad tehnilised tingimused aegunud.
Transpordiamet võtab OÜ Strantum esitatud tehnilised
tingimused teadmiseks.
Otsused:
2. Võtta OÜ Strantum tehnilised tingimused teadmiseks.
3. Taotleda tehnilised tingimused enne riigitee eel- ja/või
põhiprojekti koostamist konkreetse riigitee lõigu ulatuses, kui
riigitee lõik on kantud riiklikusse teehoiukavasse ning on
tagatud riigitee lõigu rahastus.
4. Arvestada tingimusega, et projektlahendus peab tagama
olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning
sademeveerajatiste toimivuse. Vajadusel näha ette nende
säilimine, kaitstus ning juurdepääs hooldus ja remonttöödeks.
5. Vajadusel näha ette olemasolevate rajatiste toimimiseks
vajalike tehnovõrgurajatiste ümbertõstmine.
6. Projekti koostamisel arvestada Harku valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arengukavas ja kehtestatud planeeringutes
kavandatud ÜVK rajatistega. Projektlahenduses näidata ära
arengudokumentides toodud perspektiivsete ÜVK rajatiste
asukohad.
7. Mitte projekteerida ega ehitada arengukavades ega
planeeringutes esitatud ÜVK rajatisi, kuna nende kavandamise
kohustus on arendajal ning käesolevad
projekteerimistingimused ega ehitusprojektid ei ole ÜVK
rajatiste kavandamiseks.
8. Mitte arvestada tehniliste tingimustega punktiga nr 1.6, kuna
see ei ole projekteerimiseks vajalik tingimus. Transpordiamet
sõlmib vajalikud kokkulepped tehnovõrgu valdajatega
vastavate tööde realiseerimisel.
9. Arvestada PK220+50 kuni PK223+00 (Tutermaa) lõigus tee
alla jäävatest ÜVK rajatistega. Vajadusel näha ette
tehnovõrkude ümbertõstmine.
10. Arvestada PK241+00 kuni PK242+00 kavandatava ÜVK
tehnovõrguga, kui see on Transpordiametiga kooskõlastatud.
11. Projektlahendused kooskõlastada OÜ Strantumiga.
12. Kaasata OÜ Strantum ehitusloa menetlusse.
8 MTÜ Põhja Eesti
Ühistranspordikeskus
12.05.2023 nr 5-6/32-1
Edastame Teile MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus arvamuse Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva
Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste
kohta.
Tallinn-Paldiski maanteel km 13,9-24,2 asuvad järgmised bussipeatused, kus peatuvad Harju maakonnaliinid:
Hüüru, Pühaküla, Vääna-Posti, Pihuoja, Tutermaa ja Künka. Kõik peatused on mõlemal suunal. Põhimaanteel
Otsus:
1. Arvestada ettepanekuga kavandada bussipeatused
põhimaantee äärde. Bussipeatused kavandada suletud
taskutena. Kui tulenevalt maantee projekteerimisnormidest ja
Transpordiameti juhenditest bussipeatusi põhimaantee äärde
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
16
sõidavad maakonnaliinid 107, 109, 118, 118A, 136, 145, 146, 148, 149, kaugliin 712 ning omavalitsuste siseliinid
H3, H6, H8, H11B, S2, S3, S4, S9, S11. Peatusi läbib keskmiselt 60 bussi päevas. Nimetatud maakonnaliinidega
teenindatakse Nõva, Vihterpalu, Harju-Risti, Padise, Rummu, Vasalemma, Maeru, Lehola, Kumna, Paldiski,
Kersalu, Treppoja, Niitvälja, Keila, Tutermaa, Vääna-Posti, Hüüru, ja Harku piirkonna elanikke. Kaugliin sõidab
liikumisteel Haapsalu – Linnamäe, Audevälja, Padise – Rummu – Keila – Tallinn. Liinide marsruudid on leitavad
https://web.peatus.ee.
Lisatud dokumendis on avalike liinide sisenemiste statistika jaanuarist 2022 kuni aprillini 2023.
Harku-Keila
peatuste statistika.11.05.2023.xlsx
Projekti ala põhimaanteel on mitmed ristmikud, mida kasutavad pööreteks vallade siseliinid.
Veski teed 11185 kasutavad Saue siseliinid S2, S4 ja S11. S2 alustab sõitu Hüüru peatusest ja teeb parempööret
Veski teele. S4 teeb vasakpööret Veski teelt Paldiski maanteele ning peatub ka Hüüru peatuses. S11 teeb
vasakpööret Veski teele.
Kurvi teed 11192 kasutavad Saue siseliinid S4 ja S9. S4 teeb vasakpööret Paldiski maanteelt Kurvi teele. S9 teeb
parempööret Paldiski maanteelt Kurvi teele ja vasakpööret Kurvi teelt Paldiski maanteele.
Kumna-Vääna teed 11193 kasutavad H6 ja H11B. Teevad vasakpööret Kumna-Vääna teelt Paldiski maanteele.
Kumna teed 11188 kasutavad Harku siseliinid H3, H6 ja H8. H3 teeb vasakpööret Kumna teelt Paldiski maanteele
ning ka parempööret Paldiski maanteelt Kumna teele. H6 teeb nii parempööret Kumna teelt Paldiski maanteele
kui ka vasakpööret. H6 samuti teeb Paldiski maanteelt vasakpööret Kumna teele. H8 teeb vasakpööret Paldiski
maanteel Kumna teele.
Praeguse sõiduplaani järgi H6 teeb Paldiski maanteelt vasakpööret Alajaama teele, kus ta teeb ringi ning väljub
parempöördega Paldiski maanteele et peatuda Künka peatuses (suunaga Tallinn). Selline marsruut oli tehtud
selleks, et lapsed ei ületaks teed ohtlikus kohas. Uues projektis peaks olema võimalus ohutult ületada teed selles
piirkonnas.
Lisatud dokumendis on omavalitsuste avalike siseliinide liikumisteedel olevate projekti ala ristmike pildid.
Riigitee 8
Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 siseliinid ja ristmikud.docx
Oleme seisukohal, et lisa 1 punktis 3 bussipeatustega seotud osas peavad jääma bussipeatused põhimaanteele ning
täiendavalt tuleb tagada peatused kogujateedele, kõrvalteedele ja rampidele. Seda põhjusel, et ühistranspordi
kasutajatele on oluline alg ja sihtpunkti vaheline ühendusaeg ning maakonna avalike bussiliinide suunamine
kogujateele ja rampidele on ajakaotus sõitjatele. Transpordi ja liikuvusearengukava 2021-2035 seatud eesmärgiks
on samuti vähendada sõiduautode kasutamise kasvu läbi ühistransporditeenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi läbi,
mille oluliseks osaks on teenusele kuluv aeg võrreldes auto kasutamisega.
Ristmike piirkondades, kogujateedele, kõrvalteedele ja rampidele rajatavad peatused peavad olema arvestusega,
et tagatud oleks peatus kõikides ristmikule sisenevatel ja väljuvatel teedel. Kõikidele peatustele peab olema
inimestele turvaline ligipääsetavus.
Peatuse ala pikkuse planeerimisel palume arvestada, et võimaldatud oleks kahe normaalbussi (min 12 m)
üheaegselt peatuse kasutamise võimalus.
Kiia – Vääna-Viti teed 11410 kasutavad liinid 109, 118, 118A, S3, H6. 109 ja H6 teevad Kiia – Vääna-Viti teelt
parempööret Paldiski maanteele ning ka Paldiski maanteelt vasakpööret Kiia – Vääna-Viti teele. 118A teeb Kiia
– Vääna-Viti teelt vasakpööret Paldiski maanteele ning 118 teeb Paldiski maanteelt parempööret.
kavandada ei ole võimalik, siis kavandada bussipeatused
kohalikele teedele ja/või kogujateedele.
2. Arvestada ettepanekuga, et kaks normaalbussi saaks
üheaegselt põhimaanteele kavandatud bussipeatuses peatuda.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
17
9 J.H
Kumna küla, Männiku tee
elanik
e-kiri 21.05.2023
Edastan riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2 Harku-Keila lõigu 2+2 maantee projekteerimistööde
ettepanekud seoses Kumna, Männiku tee elanike ligipääsude trassile planeerimisega.
1. Ligipääsu suund: Männiku tee – Keila linn
- Männiku teelt pealesõidu kiirendusrada Keila suunas (joonisel 1 märgitud sinisega)
2. Ligipääsu suund: Keila linn – Männiku tee
- Ligipääs Alajaama tee ja Männiku tee vahele (joonisel 2 märgitud sinise ja
rohelisega). Keilast liikudes liiklussõlmest Alajaama teele ja läbi tunneli/viadukti
Männiku teele
3. Ligipääsu suund: Männiku tee – Tallinn
- Tunneli/viadukti kaudu (joonis 2) ligipääs Männiku teelt Alajaama tee koguja teele
ning läbi sõlme Tallinnasse
4. Ligipääsu suund: Tallinn – Männiku tee
Põhjendus:
1. Riigiteega ristumiskohtade kavandamisel tuleb riigiteede
arendamisel ja projekteerimisel arvestada maantee
projekteerimisnormidest ja Transpordiameti juhenditest
tulenevate nõuetega. Vastavalt maantee
projekteerimisnormidele ja juhendmaterjalidele ei ole kohaliku
tee nr 1983015 Mõnumetsa tee (rahvakeeli Männiku tee)
ristumiskoha säilimine (sh väljasõit kiirendusrajaga) võimalik.
Esitatud ettepanek on vastuolus maantee
projekteerimisenormidega ja Transpordiameti juhenditega
tulenevalt minimaalsetest vahekaugustest kahe ristumiskoha
vahel. Sh on asjakohane märkida, et Teie poolt esitatud
ettepanek kiirendusraja kavandamiseks lõikuks riigitee nr 11
Tallinna ringtee Keila põhjapoolse ümbersõidu
aeglustusrajaga, mis ei ole normide kohane ning oleks
liiklusohtlik.
Juurdepääsuvõimalused kõigis suundades toimuvad läbi
kogujateede, kohalike teede ja Tutermaa liiklussõlme.
2. Tunnelit kohaliku tee nr 1980006 Alajaam tee ja kohaliku tee
nr 1983015 Mõnumetsa tee (rahvakeeli Männiku tee) vahel ei
ole majanduslikult mõistlik lahendada, kuna Tutermaa
liiklussõlme viadukt täidab sama eesmärgi – võimaluse saada
teisele poole riigiteed. Pakutud ettepanek eeldaks sõidukitel
endiselt Tutermaa liiklussõlme läbimist, mis kaotab ära Teie
poolt pakutud tunneli otstarbekuse.
Juurdepääsuvõimalused kõigis suundades toimuvad läbi
kogujateede, kohalike teede ja Tutermaa liiklussõlme.
3. Tunnelit kohaliku tee nr 1980006 Alajaam tee ja kohaliku tee
nr 1983015 Mõnumetsa tee (rahvakeeli Männiku tee) vahel ei
ole majanduslikult mõistlik, kuna Tutermaa liiklussõlme
viadukt täidab sama eesmärgi – võimaluse saada teisele poole
riigiteed. Pakutud ettepanek eeldaks sõidukitel endiselt
Tutermaa liiklussõlme läbimist, mis kaotab ära Teie poolt
pakutud tunneli otstarbekuse.
Juurdepääsuvõimalused kõigis suundades toimuvad läbi
kogujateede, kohalike teede ja Tutermaa liiklussõlme.
4. Juurdepääs kohalikule teele nr 1983015 Mõnumetsa tee
(rahvakeeli Männiku teele) on kavandatud läbi Tutermaa
liiklussõlme ja kohalike teede. Sh näeme võimalusel ette
juurdepääsu kavandamise lähtuvalt Teie esitatud punktist 5,
mis tagab loogilisema ühenduse Mõnumetsa teega.
5. Esitatud ettepanek on kohaliku teedevõrgustiku jätkuna
loogilises asukohas ning sobitub üleüldisesse teedevõrku
tagamaks loogilised ühendused ning ei vii Mõnumetsa teele
juurdepääsu üleliia pikaks. Edasistes projekti etappides
suhtleme sellel ühenduse tagamiseks maaomanike ja kohaliku
omavalitsusega ning võimalusel kavandame antud ühenduse.
6. Müraleevendusmeetmete vajadus selgitatakse välja peale
mürauuringu teostamist projekti järgnevates etappides.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
18
- Tutermaalt mahasõit sõlme ja Alajaama tee tunneli/viadukti kaudu ligipääs Männiku
Teele
5. Ligipääsu suund: Männiku tee – Kumna – Männiku tee
- Uus ühendustee Kumnasse (joonisel 4 rohelisega). Teede võrgustiku
rekonstrueerimine aastaringselt ka prügiauto ja suuremate ehitusmasinatega
Männiku teele ligipääsu tagamiseks.
6. Müratõkke sein
- Müratõkke seinade paigaldus (joonis 5 punasega)
Müratõkkeseinad kavandatakse igale poole, kus müratase
ületab Eestis kehtivaid müra piirnorme. Enne vastavate
uuringute teostamist ei ole võimalik müratõkkeseina asukohti
välja selgitada.
7. Päästeautode juurdepääsuvõimalused kõigis suundades
toimuvad läbi kogujateede, kohalike teede ja Tutermaa
liiklussõlme. Projektlahendus saadetakse tutvumiseks ja
arvamuse avaldamiseks ka Päästeametile.
Otsused:
1. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada pealesõit kohalikult
teelt nr 1983015 Mõnumetsa tee (rahvakeeli Männiku tee)
riigiteele nr 8 Tallinn‒Paldiski tulenevalt vastuoludest maantee
projekteerimisnormidega ja Transpordiameti
juhendmaterjalidega. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada
kiirendusrada tulenevalt vastuoludest maantee
projekteerimisnormidega ja Transpordiameti
juhendmaterjalidega.
2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada tunnel kohaliku tee nr
1980006 Alajaam tee ja kohaliku tee nr 1983015 Mõnumetsa
tee (rahvakeeli Männiku tee) vahele.
3. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada tunnel kohaliku tee nr
1980006 Alajaam tee ja kohaliku tee nr 1983015 Mõnumetsa
tee (rahvakeeli Männiku tee) vahele.
4. Mitte arvestada ettepanekuga.
5. Arvestada ettepanekuga ühendustee loomiseks. Ühendustee
võimalikkuse osas teha koostööd kohaliku omavalitsusega
ning näha ette ühendustee kavandamine kohaliku tee nr
1982389 Liinivälja tee ja kohaliku tee nr 1983015 Mõnumetsa
tee vahel.
6. Mitte arvestada esitatud müratõkkeseina kavandamise
ettepanekuga. Müratõkkeseina vajadus ja ulatus selgitatakse
välja projekti eelprojekti tasandil peale mürauuringu
koostamist.
7. Projekt saata arvamuse andmiseks Päästeametile
juurdepääsuvõimaluste tagamiseks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
19
7. Päästeameti ligipääs Männiku teele
- Päästeameti kiire ligipääsu võimaldamine Männiku teele Tallinnast ja Keilast
10 O.D.
Tutermaa küla elanik
e-kiri 22.05.2023 16:11
Olen Alajaama tee /Tutermaa küla/ elanik ja aja jooksul on tänav muutunud kasvavalt transiitliiklusega tänavaks.
Praeguse eskiisjoonise järgi on näha et Paldiski maanteelt Alajaama teele sissesõit on joonistatud tänava keskele
kus jäävad ette eelmisel aastal põllule paigaldatud kõrgepingeliinide postid, ning vahetult enne tänavale jõudmist
tuleb ületada mägi ja kogu liiklus saab olema minu kinnistu ees, mis on väga ebameeldiv. Seoses sellega meenub
mulle üks eelmine eskiisjoonis kus sissesõit Alajaama teele Paldiski maanteelt oli umbes seal kus on joonisel
nähtav Alajaama teel olev s-kurv kus puudub tiheasustus. Sellega saaks vähendada Alajaama tee transiitliiklust,
sest siis saavad liiklejad otse Paldiski maanteele või teistpidi Valingu poole liikelda läbimata Alajaama tee
tiheasustatud ala.
Põhjendus:
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Keila ümbersõidu projektiga on
ette nähtud kohaliku tee nr 1980006 Alajaama tee ja riigitee nr
8 Tallinn‒Paldiski ristmiku sulgemine. Alajaama tee ristmiku
sulgemine toob kaasa ka Alajaama teed läbiva liikluse
vähenemise, kuna enam ei ole võimalik kiiresti kahe
põhimaantee vahelt „lõigata“. Kavandatud kogujatee tagab
eelkõige ühenduse piirkonna elanikele ja ümbritsevatele
maaüksustele ning transiitliiklust kaasa ei too. Sh muutub
tulevikus juurdepääs ka Alajaama teele ka riigitee nr 11
poolsest küljest, mis peaks omakorda vähendama
transiitliikluse osakaalu Alajaama teele veelgi. Seega läbiks
Teie kinnistu eest sõidukitega eelkõige Teie enda küla
elanikud, mille osakaal ei ole väga suur liikluskorralduslikus
mõttes.
Teie poolt pakutud asukohta kogujatee kavandamine tükeldaks
olemasolevaid maaüksusi ebamõistliku suurusega tükkideks
ning mõjutaks omakorda teiste maaomanike õigusi ja huve.
Kavandatud kogujatee on kavandatud kõrgepingeliinide
postidest mööda ning takistuseks kogujatee kavandamisele ei
ole.
Otsus:
Mitte arvestada ettepanekuga. Kavandada kogujatee vastavalt
eskiisprojektis esitatud põhimõtetele.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
20
11 MTÜ Hüüru Külaselts
19.05.2023 nr. 1-9/20
MTÜ Hüüru Külaseltsi juhatus on koos heade seltsi liikmetega Paldiski mnt arenduse projekti läbi arutanud.
Arusaadavalt vajab Paldiski maantee koormusele vastavat välja arendamist. Me ei näe probleemi arenguga kaasas
käivate liikumisharjumuste muutumises. Üldiselt muutuvad kodudest väljasõiduteekonnad pikemaks ja see on
ohutuse tagamiseks paratamatu. Samas, kui teekonnad muutuvad pikemaks mitmeid kilomeetreid, siis peab
kaaluma ka alternatiive. Muuhulgas ka kõrvale jäetud alternatiive, et kogukond ka ise tajuks kavandatava
lahenduse eelised.
Oleme märganud, et seoses Tallinna ringtee pideva arenemisega on Paldiski mnt liikluskoormus vähenenud.
Ringtee areneb peatselt veelgi. Seetõttu me ise enam ei taju Hüüru külast läbisõitu tervet maakonda vaevava
pudelikaelana, mille lahendamiseks tuleks loobuda kohaliku kogukonna harjumustest, huvidest ja ootustest. Ehk
saab muudatused planeerida selliselt, et olulise osa saavad rahuldatud nii kogukonna, valla, kui ka riigi huvid.
Peame vältima olukorda, kus meil tekib Hüüru küla asemel lihtsalt neli eraldi küla. Küla peab saama projektist
arengutõuke.
Allpool külaseltsi tähelepanekud ja ettepanekud:
1. Paldiski mnt 2+2 sõiduraja variandis ei mahu Hüüru külast läbi. Külal on säilinud veel ajalooliste ehitiste
ja rajatiste näol mingi ajalugu ja nende olemasolu või kasutatavust ei tohiks ilma vältimatu põhjuseta
ohustada. Väärtused tuleks esile tõsta ja viisil, mis tekitaks võimaluse ka eraomanikul oma ajaloolise
väärtusega hoone paremaks kasutamiseks või eksponeerimiseks. Hüüru vana silla lammutamist me ausalt
öelda ette isegi ei kujuta. See peaks säilima väärikal kujul ka siis, kui seda ei saa enam reaalselt kasutada,
aga peab jääma siiski vaadeldav märk minevikust. Tõenäoliselt leiavad arhitektid ka vajadusel lahenduse.
2. Planeeritud 2+2 maantee läbiks küla kiirusega 60 km/h. Tallinna poolt tulles enne Hüüru küla oleks kiirus
100 km/h. Põhjuseid kiiruse langetamiseks me täpselt ei tea, aga võib eeldada et üheks põhjuseks on
liiklusmüra alandamine ja teiseks päästesõiduki maanteele pääsemise ohutuks tegemine. Teadmata midagi
liikluse planeerimise aluspõhimõtetest, julgeme arvata, et kiiruse lühiajaline (mõni kilomeeter) tõstmine
ja siis üsna järsk alandamine vähendab liikluse sujuvust ja seeläbi võibolla ka keskmist kiirust. Seepärast
teeme ettepaneku kaaluda varianti, et Paldiski mnt läbiks tulevikus Hüüru küla keskust (st ka silda) 1+1
sõiduraja lauselt. Enne ja pärast silda eralduks 1+1 sõidurajast kiirendus- ja aeglustusrajad ja kohati oleks
siis vastavalt laiem - seal kus ruumi on. Selliselt õnnestuks ehk ka selle 1+1 maanteel kiirust tõsta (rohkem,
kui 60 km/h), sest 1+1 maantee peaks tegema vähem müra ning väiksem vajadus aeglustada ja kiirendada
vähendab samuti müra. Subjektiivsel hinnangul peaks olema ka päästeautol võimalik suurema kiirusega
1+1 maanteele peale sõita, sest ühes reas liiklusvoogu on päästeauto juhil lihtsam jälgida. Samuti on ühes
reas liikudes liiklejal lihtsam jälgida vaid ees sõitjat (mida suuresti teevad autod juba ka ise), kui kahel
sõidurajal toimuvat.
3. Leiame, et äärmiselt oluline on muudatustega seoses vältida olemasoleva asumi vahel täiendava
transiitliikluse tekitamist. Muudatustega tuleks soodustada iga hoone juurest võimalikult lühemat teed pidi
kogujateele pääsemist. Seda eriti juhul, kui kinnistul asuva hoovi värav asub vahetult tee ääres. Samuti
peab arvesse võtma seni väljakujunenud liiklemise tavasid ja harjumusi. Praeguse plaani juures tekib
olukordi, kus liiklus satub kohta, kus varem polegi ühtegi kõrvalist autot liikunud. Alati saab muidugi uue
tee rajada, aga seal ümbruses olevad hooned, aiad, hekid, ristmikud jne ei ole liikluse suurenemise
arvestusega rajatud.
Eriti juhiks tähelepanu järgmistele kohtadele:
4. Aiandi tee liikluse juhtimine Tamme ja Salu tänava kaudu Kiviaia tänavalt lähtuvate peale- ja
mahasõitudele. Sh. Hüüru talli külastajad ja transport (ka rasketehnika).
5. Lepiku tänava pikendus üle põllu Priimula ja Piibelehe tee piirkonda. Esiteks peaks põllule rajataval teel
veel mingi piirkonnale vajalik mõju olema (tulevased arendused, kohaliku liikluse parendamine jms) ja
teiseks ei mahu 1+1 tee Priimul ja Piibelehe kanti ära. Seal on praegu lihtsalt laiem üks sõidurida.
Kavandatava silla asukohas pole kunagi mingit liiklust toimunud ja seal peaks oma hoove ümber ehitama
ka tee ääres asuvate kinnistute omanikud. Ka kolm ristmikku tuleks ümber ehitada ja lahendada
Põhjendused/Selgitused:
1. Riigitee nr 8 Tallinn‒Paldiski 2+2 maanteeks ümberehitamise
vajadus tuleneb riigitee kasvanud liiklussagedusest ning
maantee projekteerimisnormidest. Projekti eskiisi raames on
projekti koostaja Hüüru küla läbivas lõigus ruumiliselt läbi
töötanud 2+2 maantee viadukti lahenduse koos 2+2 riigitee
lõiguga ning oleme seisukohal, et 2+2 maantee mahub antud
teekoridoris Hüüru külast läbi ilma hooneid lammutamata.
Hüüru sild on ehitatud 1958. aastal ning selle seisukord on
halb. Antud silla säilitamine ei ole võimalik ega otstarbekas.
Riigitee ohutuse ja selle korrakohase toimimise tagamiseks on
sobilik ja vajalik kavandada olemasoleva Hüüri silla asemel
uus sild, mis vastaks Eestis kehtivatele nõuetele ning tagaks ka
silla kasutajate ohutuse ja piisava kandevõime.
2. Riigitee nr 8 Tallinn‒Paldiski 2+2 maanteeks ümberehitamise
vajadus tuleneb riigitee kasvanud liiklussagedusest ning
maantee projekteerimisnormidest. Vastavalt koostatud
liiklusuuringule ja tuginedes maantee projekteerimisnormidele
on riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski Hüüru küla läbiv lõik I klassi
maantee, mis tuleb minimaalselt kavandada 2+2 maanteeks.
Transpordiametil ei ole võimalik kõrvale kalduda maantee
projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendmaterjalide
minimaalsetest nõuetest ohutuse ja korrakohase toimivuse
tagamiseks. Sellest tulenevalt ei ole sobilik kaaluda 1+1 või
2+1 maantee ristlõikega variante.
Hüüru küla läbivas lõigus on kehtestatud piirkiirus, et tagada
suurem ohutus ja väiksem müratase, kuna olemasolev asustus
on sõiduteele väga ligidal.
Sh juhime tähelepanu, et 2+2 maantee ristlõike korral on
päästeautodel võimalik kiiremini lähtepunktist sihtpunkti
jõuda, kuna ei ole vajalik teostada ohtlikke manöövreid
vastassuuna kaudu. 2+2 maantee puhul on võimalik
tavaliiklejatel lasta päästeauto mööda sisemise sõidutee
sõiduraja kaudu.
3. Transpordiamet püüab maksimaalselt arvestada erinevate
osapoolte arvamuste ja seisukohtadega riigitee kavandamisel.
Riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski nõuetele vastavusse viimisega on
paratamatult vajalik olemasolevaid liiklemisteekondi ümber
kujundada ning selle jaoks on vajalik kavandada ka täiendavaid
kogujateid. Kogujateid kavandades püüame võimalikult palju
kasutada olemasolevat kohalikku teedevõrgustikku, et säiliks
liiklejatele olemasolev harjumuspärane liiklemiskeskkond.
Samas tähendab see ka seda, et seni vähem liiklust teenindanud
sõiduteed saavad mõningase täiendava liikluskoormuse
külaelanikele juurdepääsu tagamiseks. Transpordiamet
kohalikele teedele transiitliiklust (läbivat liiklust) ei kavanda.
4. Arvestades kogukonna arvamusi oleme võtnud seisukoha, et
juurdepääs Hüüru küla kirde küljele kavandatakse läbi Harku
liiklussõlme ja uue kogujatee. Sh kavandatakse suundristmik
Kiviaia tänava asemel Aiandi tee kaudu. Sellega on tagatud, et
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
21
kergliikluse ja jalakäijate jaoks ruum. Praegu mahub kogu liiklus kitsale külavaheteele ära. Aga tulevikus
peaks saama ristmikke ohutult ületada.
6. Kavandatav lahendus tekitab olukordi, kus teatud suunas muutub maanteele pääs oluliselt pikemaks. Eriti
näiteks Kalda tänavalt Keila poole liikumine.
7. Hüüru küla tervikuna kaotab olulises osas ligipääsu küla keskusele (Hüüru mõis). Küla on piisavalt suur
ja keskusele vajalik säilitada ka võimalikult hea ligipääs autodega. Tõmbekeskusele on ligipääs määrava
tähtsusega. Mitte vähem oluline ei ole ka kohalikule kogukonnale ligipääs keskkonnas tegevuste
korraldamisel.
8. Kavandatud bussipeatused peaks jääma praegusele asukohale lähemal. Küla nö raskuskese asub peatuste
praeguses asukohas.
9. Kohalik ettevõtlus (eelkõige Hüüru Veski, Hüüru Tall) ligipääsud peavad paratamatult saama uued
lahendused, aga ligipääsetavus ei tohi halveneda. Mõistame, et käesoleva projekti realiseerumine on
kauges tulevikus, aga perspektiiv ei saa ettevõtluse jaoks olla hääbumine. Seepärast peab uus lahendus
avama pigem uued võimalused.
10. Müratõkke sein on kavandatud skeemil vaid silla piirkonnas. Samas maanteele väga lähedal asuvaid
(maantee laienemisel eriti lähedal) majapidamisi ka Keila suunal ja Kalda teel. Vahetult küla keskuses
asuv mürasein peab omama mingit arhitektuurilist väärtust, mitte paistma välja kohalikke maanteest eralda
tõkkena.
Sisulisemad ettepanekud:
11. Aiandi ja Kiviaia tee liiklus tuleks koondada kokku uue teega paralleelselt Paldiski maanteega.
12. Vastavalt Aiandi või Kiviaia tee otsast saaks siis maanteele või maha sõita. Aga tuleks kaaluda, et sealt
samast saaks ka Paldiski mnt alt B kategooria sõidukiga (st kõrgusega umbes 2,5 m?) läbi sõita ja ka teiselt
poolt maanteele peale ja maha sõita. Tunnel võiks olla madal ja laiuse poolest ka ühe sõidureaga, st ühte
pidi eelisõigusega. See ei tohiks olla nii kulukas, kui uus sild üle jõe Piibelehe tänava piirkonnas. Samas
poleks seda silda siis ka vaja, sest võimalusega nt Aiandi teelt Keila poole sõita, saaks Vääna poolselt uuelt
ristmikult Saue suunas liikuda.
13. Kalda tee elanike olukorra parandamiseks võiks sealt lisaks kavandatud Vatsla teele viivale kavandada ka
Muinasasula teelt suunata liiklus eelmises punktis nimetatud tunneli juurde. Siis saaks ka Kalda teelt
mõistlikult Keila suunas liikuda. Muuhulgas saaks Kalda teelt siis ka paarisaja meetri kaugusel asuvasse
mõisa mitu km lühemat teed pidi.
14. Veski ja Jõe teed peaks ühendama samasugune madal ja eelisõigusega sõidusuunas tunnel koos jalgteega
nagu eelpool Kiviaia tn piirkonnas kirjeldatud. Mõis jääks külaga sellisel viisil seotuks ja küla osad ka
omavahel.
15. Kiviaia ja Kalda tee poolt autoga tulevad küla keskuse külastajad peaks saama teisel pool jõge kergliikluse
silla või tunneli läheduses väikese parkla. See asuks mõisale piisavalt lähedal, et kohalik liikleja ei läheks
mõisa minekuks suurele maanteele. Ühtlasi võiks selline parkla olla ka sõidujagamisega autode parkimise
koht.
16. Uuelt tänavalt Harkus võiks Alajaama teed pikendades pääseda Aiandi teele. See looks alternatiivse
võimaluse Saue ja Tallinna suunas liikumisel ja võimaldaks seeläbi eelpool kirjeldatud sõlmedes koormusi
vähenda (sh transiitliiklust).
Meile teadolevalt ootab Transpordiamet arendusega piirnevate kinnituste omanikelt projektile tagasisidet 26.
maiks 2023. Teema arutelu toimub Hüürus 25. mail ja me palume võimalusel pikendada vastmise tähtaega kahe
nädala võrra, et oleks võimalik vastuste koostamisel arvestada ka koosolekul saadud informatsiooniga ja oma
ettepanekutele saadud tagasisidega.
Hüüru küla kirdepoolse elamupiirkonna kohalikud teed (nt
Saare, Salu, Tamme, Lepiku, Pääsukese, Ööbiku ja Kiviaia
teed) jäävad teenindama üksnes kohalikke elanikke ning nende
teede kaudu ei suunata läbivat liiklust (nt Hüüru talli külastajad
või rasketehnika).
5. Hüüru küla kohaliku tee silla ja eskiisis esitatud kogujatee
lahenduse ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks
Saue vallavalitsus. Arvestades erinevate osapoolte ja avalikult
arutelult saadud tagasisidet oleme otsustanud, et otstarbekam
on antud piirkonnale tagada ühendus Harku liiklussõlme
kaudu, läbi kavandatava kogujatee.
Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia
tänavat ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla
kohaliku tee silla kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa
vahel on kergliiklejatele tagatud Hüüru silla kaudu.
6. Mõningane teekonna pikenemine on riigitee normide kohaseks
viimisel teatud olukordades vältimatu. Teekonna pikenemised
sõltuvad algus ja sihtpunktidest ning need võivad olla ajas
muutvad. Ei ole võimalik eeldada, et mitte kusalgi ei toimu
ühtegi muutust ning teekonnad ajas ei muutu. Oleme
arvestanud võimalikult palju kohalike teede struktuuri, et
tagada loogiline ja toimiv lahendus. Maantee
projekteerimisnormidele ja ohutusele tuginedes on
olemasolevate ristumiskohtade sulgemine vajalik ning
juurdepääsu tagamine põhimaanteele toimub läbi
kavandatavate liiklussõlmede.
7. Mõningane teekonna pikenemine on riigitee normide kohaseks
viimisel teatud olukordades vältimatu. Teekonna pikenemised
sõltuvad algus ja sihtpunktidest ning need võivad olla ajas
muutvad. Ei ole võimalik eeldada, et mitte kusalgi ei toimu
ühtegi muutust ning teekonnad ajas ei muutu. Riigitee ohutuse
tagamiseks on vajalik olemasolevad ristumiskohad sulgeda
ning tagada juurdepääs autodele läbi liiklussõlmede (antud
juhul läbi Hüüru liiklussõlme). Hüüru mõisale on küla elanikel
tänu Hüüru küla väiksusele võimalik juurde pääseda
kergliiklusteede kaudu. Hüüru mõis jääb mõistliku
jalutuskäigu kaugusel igast küla osast liikudes. Transpordiamet
kavandab ühenduste tagamiseks ka kergliiklustee tunneleid.
8. Bussipeatuste mõningane nihkumine on vajalik, et tagada
riigitee ohutus ja selle korrakohane toimimine. Analüüsime
võimalusi Hüüru bussipeatuse nihutamiseks. Võimalusel
kavandame need Vääna jõele lähemale, kuid tulenevalt
ruumipuudusest (kitsastest oludest Hüüru küla keskel) tuleb
need endiselt kavandada Vääna jõest põhja poole (Tallinna
poole).
9. Mõningane teekonna pikenemine on riigitee normide kohaseks
viimisel teatud olukordades vältimatu. Teekonna pikenemised
sõltuvad algus ja sihtpunktidest ning need võivad olla ajas
muutvad. Ei ole võimalik eeldada, et mitte kusalgi ei toimu
ühtegi muutust ning teekonnad ajas ei muutu. Hüüru tallidele
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
22
on tagatud juurdepääs Harku liiklussõlme kaudu ja Hüüru
veskile Harku liiklussõlme kaudu läbi kohalike teede.
10. Projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisprojekti koostamise
raames ei ole koostatud mürauuringut. Mürauuring koostatakse
projekti järgnevates etappides. Selle tulemustest lähtuvalt
nähakse ette müratõkkeseinad riigitee lõikudel, kus müra
piirnormid ülevatavad lubatut. Müratõkkeseina visuaalne
välimus valitakse projekti järgnevates etappides ning eesmärk
on, et müratõkkesein sobituks külakeskkonda.
11. Täiendavat kogujateed kavandada ei ole sobilik ega mõistlik.
Arvestades kogukonna arvamusi ning punktides 4 ja 5 antud
selgitustest lähtuvalt kavandame suundristmiku Kiviaia tn
asemel Aiandi tänavale ning juurdepääs Hüüru küla kirde
nurgale kavandame Harku liiklussõlme kaudu. Täiendava
paralleelse kogujatee kavandamine ei ole otstarbekas.
Ühenduste tagamisel on sobilik kasutada ära võimalikult palju
olemasolevaid kohalikke avalikke teid.
12. Transpordiamet tagab juurdepääsu Hüüru küla erinevatele
pooltele kogujateede ning liiklussõlmede kaudu. Sellega on
tagatud ka optimaalne lahendus igapäevaseks liikumiseks
tõmbepunktide ja kodu vahel (Tallinn, Saue, Keila, Harku
vms). Hüüru küla siseselt on tagatud jalakäijate ja jalgratturite
liikumine otse üle põhimaantee kergliiklustee tunnelite kaudu
ning üle jõe Hüüru silla kaudu. Transpordiamet selgitas
avalikul arutelul, miks sõiduautodele ei ole tehniliselt mõistlik
kavandada otse läbipääse üle põhimaantee. Tegemist oleks
kitsastes oludes tehniliselt kallite lahendustega, tagamaks
nõuetekohaseid nähtavusi ning pikikaldeid. Samuti tekitab
kõnealuste ühendusteede ja läbipääsude tegemine täiendava
läbiva liikluse elamute piirkonnale, mille vastu avalikul
arutelul oldi.
Hüüru küla kirde ja loode osade kinnistutele on ette nähtud
juurdepääsu tagamine läbi Harku liiklussõlme. Arvestades
kogukonna arvamusi ning punktides 4 ja 5 antud selgitustest
lähtuvalt kavandame suundristmiku Kiviaia tn asemel Aiandi
tänavale ning juurdepääs Hüüru küla kirde nurgale kavandame
Harku liiklussõlme kaudu.
13. Punktides 4, 5 ja 12 toodud põhjendustest lähtuvalt ei ole
tunneli kavandamine sobilik. Teisele poole maanteed tagatakse
juurdepääs kergliiklejatele läbi kavandatava
kergliiklusteetunneli. Sõiduautodele on teisele poole maanteed
võimalik sõita läbi Harku liiklussõlme. Vastavalt
üldplaneeringule on Kalda tee ühendatud kohaliku
teedevõrgustikuga läbi kohaliku tee nr 7270325 Muinasasula
tee ning see tagab juurdepääsu nii olemasolevale külaosale, kui
ka tulevastele arendustele, mis on ette nähtud Saue valla
üldplaneeringus.
14. Transpordiamet tagab juurdepääsu Hüüru küla erinevatele
pooltele kogujateede ning liiklussõlmede kaudu. Sellega on
tagatud ka optimaalne lahendus igapäevaseks liikumiseks
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
23
tõmbepunktide ja kodu vahel (Tallinn, Saue, Keila, Harku
vms). Hüüru küla siseselt on tagatud jalakäijate ja jalgratturite
liikumine otse üle põhimaantee kergliiklustee tunnelite kaudu
ning üle jõe Hüüru silla kaudu. Transpordiamet selgitas
avalikul arutelul, miks sõiduautodele ei ole tehniliselt mõistlik
kavandada otse läbipääse üle põhimaantee. Tegemist oleks
kitsastes oludes tehniliselt kallite lahendustega, tagamaks
nõuetekohaseid nähtavusi ning pikikaldeid. Samuti tekitab
kõnealuste ühendusteede ja läbipääsude tegemine täiendava
läbiva liikluse elamute piirkonnale, mille vastu avalikul
arutelul oldi.
Samuti tõstaks see riigimaantee muldkeha niivõrd kõrgele, et
tegemist ei oleks sõbraliku elukeskkonnaga Hüüru küla
keskosas.
Teekondade pikenemine on tulenevalt riigitee ohutuse
tagamisest ja maantee projekteerimisnormide kohaseks
viimisest paratamatud. Riigitee ohutuse tagamiseks on vajalik
olemasolevad ristumiskohad sulgeda ning tagada juurdepääs
autodele läbi liiklussõlmede (antud juhul läbi Hüüru
liiklussõlme). Hüüru mõisale on küla elanikel tänu Hüüru küla
väiksusele võimalik juurde pääseda kergliiklusteede kaudu,
mille jaoks kavandatakse ka kergliiklustee tunneleid.
15. Kirjeldatud parkla kavandamine ei ole käesoleva projekti
eesmärkidega seonduv ning ei ole riigitee arendamise
seisukohast (riigitee ohutuse ja korrakohase toimivuse
seisukohast) vajalik. Transpordiamet ei saa riigi vahendite eest
rajada kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete
arendushuvidest lähtuvaid vajadusi.
Transpordiamet kaalub projekti koostamise käigus „Pargi ja
reisi“ asukohtade kavandamist, juhul kui see on vajalik.
16. Arvestades kogukonna arvamusi kavandame juurdepääsu
Hüüru küla kirde küljele läbi Harku liiklussõlme uue
kogujatee, mis jõuab Aiandi teele. Sh kavandatakse
suundristmik Kiviaia tänava asemel Aiandi tee kaudu. Sellega
tagatakse, et Hüüru küla kirde poolne elamu piirkonna
kohalikud teed (nt Saare, Salu, Tamme, Lepiku, Pääsukese,
Ööbiku ja Kiviaia teed) jäävad teenindama üksnes kohalikke
elanikke ning nende teedele ei suunata läbivat liiklust.
Otsused:
1. Võtta arvamused teadmiseks.
2. Mitte arvestada ettepanekuga säilitada Hüüru vana sild.
3. Mitte arvestada ettepanekuga kaaluda Hüüru küla läbivat
riigitee lõiku 1+1 ristlõikena. Ettepanek on vastuolus maantee
projekteerimisnormidega ja Transpordiameti
juhendmaterjalidega. Samuti ei tagaks 1+1 maantee Paldiski
maanteel piisavat läbilaskvust ning oleks liiklusohutuse
seisukohalt ohtlikum.
4. Kavandada suundristmik kohaliku tee nr 7270174 Kiviaia
tänava asemel kohaliku tee nr 7270231 Aiandi teele.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
24
Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagada Harku liiklussõlme
kaudu läbi kavandatava kogujatee, mis tuuakse välja kuni
Aiandi teeni.
5. Võimalusel kavandada eskiisis esitatud Hüüru bussipeatus
Vääna jõele lähemale.
6. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada Kiviaia tänava ja
Aiandi tee jaoks täiendav kogujatee paralleelselt riigiteega nr 8
Tallinn‒Paldiski.
7. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada sõiduautotunnel.
Kalda tee ühendada kohaliku teedevõrgustikuga läbi
kavandatava kohaliku tee nr 7270325 Muinasasula tee ja tee nr
7270226 Vatsla tee.
8. Mitte arvestada ettepanekutega sõiduauto tunnelite
kavandamiseks.
9. Mitte arvestada ettepanekuga parkimisalade kavandamiseks,
kuna see on vastuolus projekti eesmärkidega.
10. Arvestada ettepanekuga kavandada ühendustee Harku
liiklussõlme ja kohaliku tee nr 7270231 Aiandi tee vahel.
12 Männiku tee 11
19801:001:3266
Männiku tee 13
19801:001:3267
e-kiri 25.05.2023 11:44
Eskiisprojektist ei selgu, kuidas plaanitakse tulevikus lahendada juurdepääs Männiku tee kinnistutele. Seoses
sellega palume kaaluda võimalusi:
- jätta avatuks väljapääs Männiku teelt riigitee Tallinn-Keila suunale (Kumna küla mahasõidu kiirendusraja
pikendusele). See on samuti oluline operatiivteenistuste kiire juurepääsu seisukohalt;
- ühendada Männiku ja Alajaama tee tunneliga, mis tagaks lühema ja oluliselt liiklusohutuma (külavaheta)
juurdepääasu riigitee Keila-Tallinn suunale läbi kavandatava Harmeti liiklussõlme;
- Männiku tee ühendamist Kumna külaga ka läbi Kivikirsi tee paralleelselt olemasoleva kergliiklustee ja
riigiteega.
Samuti rõhutame, et igal juhul peab mõistlik ja toimiv liiklusskeem (nt Liinivälja tee pikenduse kaudu) toimima
juba teeehituse protsessi käigus; kohalikel elanikel ja ettevõtetel (s.h kaupa toovad veoautod, prügivedu jms) peab
olema tagatud võimalus mõistlikult liigelda.
Põhjendused/Selgitused:
1. Riigiteega ristumiskohtade kavandamisel tuleb
projekteerimisel arvestada maantee projekteerimisnormidest ja
Transpordiameti juhenditest. Vastavalt nõuetele ei ole
ristumiskoha säilimine võimalik tekitades liiklusohtlikke
olukordi kahe omavahel lähestikku oleva ristumiskoha vahel.
Juurdepääsuvõimalused (sh päästeteenistuse) on tagatud kõigis
suundades läbi Tutermaa liiklussõlme, kogujateede ja kohalike
teede.
2. Tunnelit kohaliku tee nr 1980006 Alajaam tee ja kohaliku tee
nr 1983015 Mõnumetsa tee (rahvakeeli Männiku tee) vahel ei
ole majanduslikult mõistlik kavandada, kuna Tutermaa
liiklussõlme viadukt täidab sama eesmärgi. Tunneli
kavandamine antud lõigus ei ole mõistlik ka tulenevalt
asjaolust, et igas suunas liikumiseks oleks autojuhil endiselt
vajalik sõita läbi Tutermaa liiklussõlme.
3. Arvestame ettepanekut kohaliku tee nr 1982389 Liinivälja tee
pikendamisega Mõnumetsa teeni. Tegemist oleks loogilise
jätkuna kohalikule teedevõrgule ning välistaks üleliigsed
ümbersõidud Mõnumetsa teele.
Otsused:
1. Mitte arvestada ettepanekuga jätta riigitee nr 8 Tallinn‒
Paldiski ja kohaliku tee nr 1983015 Mõnumetsa tee ristmik
avatuks. Projekt esitada arvamuse andmiseks Päästeametile.
2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada kohaliku tee nr
1983015 Mõnumetsa tee ja kohaliku tee nr 1980006 Alajaama
tee ühendamiseks tunnel.
3. Võimalusel arvestada ettepanekuga ühendamaks kohaliku tee
nr 1982389 Liinivälja tee kohaliku teega nr 1983015
Mõnumetsa teega. Teha täiendavat koostööd kohaliku
omavalitsusega ja maaomanikega.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
25
13 T.S.
Alajaama tee 1 KÜ
Rukkihundi OÜ
25.05.2023 19:49
Osalesin 9. mail arutelul Harku lasteaias. Olen ise Rukkihunt OÜ juhataja ja samas ka kõrvalasuva 4. korteriga
elumaja Alajaama tee 1 korteriühistu esimees.
Mis korteriühistut puudutab siis elanikud soovivad Paldiski mnt. 2 + 2-realiseks ehitamisel müratõkkeseina
tegemist kuna see 2-kordne maja asub kohe Paldiski mnt. ääres.
Kuna Paldiski mnt.-lt sisse- ja väljasõitmise võimalus kaob praegusest ristmikust üldse ära siis minu arusaamist
mööda jääb juurdepääs nii kortermajani kui ka Rukkihundi kinnistuni Tallinna ringtee poolt Alajaama teed kaudu
(kas Keila poolt tulles ka saab Alajaama teele pöörata ?). Paldiski mnt.-lt Keila poolt tulles tekib võimalus Kumna-
Harmeti juurest paremale keerata ja veidi aja pärast taas paremale uuele teele (praegu seal põllud, projektis
märgitud rohelisega) keerata mis kulgeb n.ö. kinnistute tagant ja jõuab Alajaama teele välja. Kusjuures juurdepääs
Rukkihundi kinnistule (19801:012:0519) saakski olema vaid sealtkaudu. Ma ise eelistaks, et see uus teeots tuleks
minuni jaotusvõrgu Keila alajaama poolsest nurgast. Kinnistu piirini ehitab vist teeotsa ikkagi Transpordiamet ?
Keila alajaama ligipääs oleks minu meelest ka sealtsamast. Vaevalt, et strateegiliselt tähtsa objekti nagu alajaam
on, ligipääs hakkaks olema läbi minu kinnistu ja ümber minu hoonete.
Tallinna poolt tulles on tõenäoliselt Rukkihundi kinnistuni jõuda veidi keerulisem. Oli vist vaja paremale maha
sõita, sealt Harmetist mööda, edasi ristmikult mitte Kumnasse vaid vasakule pöörata, Paldiski mnt. alt või ülevalt
läbi ja edasi mööda uut teed Alajaama tee poole. Ma teen ekspordiks aiamööblit ja eks rekkadel saab esialgu
keeruline olema minuni jõuda. Mul on praegu detailplaneering tegemisel ja eks see seisabki Transpordiameti
teedeehituse projekti taga. Millalgi on kindlasti vaja tootmist laiendada ja siis peab olenevalt juurdepääsust
vaatama kuhu ja mis hoonet on mõistlik paigutada.
Üks asi veel. Ma olen valmis mõtlema kas Rukkihundi kinnistule jäävat Paldiski mnt. teekaitsevööndi maad riigile
müüa.
P.S. Ma küll ei puutu ise asjasse aga olen nõus, et Tutermaa keskusest ca 1 km Tallinna poole (kilomeetripost on
vist 21.) võiks tee laiemaks minemise planeerida pigem praeguse põllu poole kui hakata teiselt poolt metsa maha
võtma. Seda enam, et seal on inimeste eluhooned.
Selgitused:
1. Müra leevendavad meetmed nähakse ette peale mürauuringute
(müra modelleerimise) teostamist. Riigiteega külgnevatele
lõikudele, kuhu vastavalt seadustele ja normidele on vajalik
kavandada müraleevendusmeetmed, nähakse ette
müraleevendusmeetmed.
2. Riigiteelt nr 8 Tallinn‒Paldiski jääb juurdepääs Alajaama teele
läbi Tutermaa liiklussõlme ja kavandatavate kogujateede.
Kohaliku tee nr 1980006 Alajaama tee ja Paldiski maanteelt
ristumine ei säili tulenevalt vastuoludest normidele ja
liiklusohutuse kaalutlustel.
Liiklussõlmede lahendused täpsustuvad projekti järgnevates
etappides ning liiklussõlmed kavandatakse sedasi, et kõik
suunad oleksid sõidukijuhtidele (sh raskeveokitele)
arusaadavad jõudmaks oma sihtpunkti.
3. Juurdepääsu asukoht Rukkihundi kinnisasjale tuleb välja
selgitada Teie poolt koostamisel oleva detailplaneeringu
raames. Transpordiametil ei ole vastuväiteid juurdepääsu
lubamiseks kavandatavalt kogujateelt.
4. Transpordiamet selgitab riigitee arendamiseks vajaliku
ruumivajaduse välja järgnevates projekti etappides ning sellega
seoses ka võõrandamiseks vajalikud maaüksuste alad. Kogu
riigitee kaitsevööndis olevate riigitee alust maad meil kindlast
vaja ei ole ning seda saab kinnisasja omanik kasutada vastavalt
seadustest tulenevaid piiranguid arvestades.
Otsus:
Tegemist on eelnõud puudutavate täiendavate küsimuste ja
arvamustega. Võtta arvamused teadmiseks.
14 L.L Hüüru küla, Kreegi talu
e-kiri 26.05.2023 10:28
Allpool olevad ettepanekud on elanikult, kes elab arvamuse avaldusele lisatud kaardil punktis, mis on tähistatud
# (lillas ringis). Kõik soovid ja murekohad on tähistatud lilla ringikesega/ruudukesega, mille keskel on number.
Esmalt tahan rõhutada, et kui pakutud projekt peaks esitatud kujul teoks saama, siis halvenevad oluliselt meie
pere, kuhu kuulub kolm põlvkonda, liikumisvõimalused ja elukvaliteet. Eriti suur mure on meil 2021. augustis
sündinud tütre pärast, sest on raske ette kujutada, kuidas ta hakkab aastate pärast koolis käima. Lisaks pikeneb
teekond lasteaeda. Jalgsi ja ka jalgrattaga liikujate ohutuse peale ei ole praegu üldse mõeldud. Pakutud lahendused
ei ole meile seega vastuvõetavad.
1. "Püha" bussipeatuse kadumine (on hetkel 100-150 m kaugusel) tähendab seda, et edaspidi hakkaks lähim
bussipeatus olema Hüürus ca 3,5 km või Kiias ca 5,5 km kaugusel.
2. Teisele poole teed (küla) pääseme väga pika ringiga ja juurdepääs kergliiklusteele on kauge. Kergliiklustee
hakkab olema meie majast teisel pool neljarealist teed. Linnulennult on tulevane kergliiklustee üle tee 100 m
kaugusel) ning mööda kogujateed ca 2,5 km kaugusel (eeldusel, et üldse jala saab üle hüüru liiklussõlme viadukti).
Kergliiklustee on seega väga oodatud, olen juba praegu usin rattaga Tallinnas tööl käija.
3. Palun kindlasti planeerida mürareostuse vähendamiseks müratõkkesein. Kaardil tähistatud lilla joonega.
4. Võimalusel rajada lisa ühendustee (200 m), mis vähendaks osadele külaelanikele väljasõitu viaduktile 800m
jagu.
5. Alternatiivina palun kaaluda tunneli rajamist, et oleks võimalik otse sõita "Kõrvalmaantee K1.7" peale.
Niimoodi paraneb juurdepääs kergliiklusteele ning teisele poole teed jäävale külale ja ei oleks vaja rajada
kogujateed K.15.
Põhjendused/Selgitused:
1. Arvestame külaelanike kirjalikke ja avalikul arvamusel
esitatud arvamustega, säilitamaks Pühaküla bussipeatus. Sh
kavandame selle jaoks ka täiendav kergliiklusteetunneli
Pühaküla bussipeatuse vahetusse lähedusse, et kergliiklejatel
oleks võimalik ohutult jõuda teisele poole riigiteed.
2. Võtame Teie arvamuse teadmiseks ning selgitame, et Pühaküla
bussipeatuse vahetusse lähedusse on kogukonna seisukohti
arvestades kavas kavandada kergliiklusteetunnel, mis tagab
külaelanike juurdepääsu ka teisele poole riigiteed.
3. Müra leevendavad meetmed nähakse ette peale mürauuringute
(müra modelleerimise) teostamist. Riigiteega külgnevatele
lõikudele, kuhu vastavalt seadustele ja normidele on vajalik
müratõkkeseinad kavandada nähakse müraleevendusmeetmed
ette.
4. Täiendava ühendustee (kohaliku tee) kavandamine ei ole
riiklik huvi. Täiendavate kohalike teede kavandamise osa
pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
5. Sõidutee tunneli kavandamine ca 600 m kaugusele
perspektiivsest liiklussõlmest ei ole majanduslikult mõistlik.
Hüüru liiklussõlm on kavandatud ca 600 m kaugusel, mis tagab
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
26
juurdepääsu kõikidele suundadele. Juhul kui kavandataks
eraldi viadukt üle põhimaantee, siis Tallinna ja Keila suunas
liikumiseks oleks endiselt vajalik läbida Hüüru liiklussõlme
ning sellest tulenevalt teekond ei lüheneks. Sh ei oleks
Transpordiameti hinnangul kahe külapoole vahel autoliiklus
väga suur, mis põhjendaks eraldi viadukti rajamist. Näeme ette
kergliiklusteetunneli kavandamise Pühaküla bussipeatuse
lähedusse, et tagada kergliiklejate võimalused riigitee
ületamiseks.
Otsused:
1. Tegemist on arvamusega. Võtame arvamuse teadmiseks.
Säilitada Pühaküla bussipeatuse asukohas bussipeatus.
Kavandada kergliiklustee tunnel Pühaküla bussipeatuse
vahetusse lähedusse, tagamaks kergliiklejate
teeületusvõimalused.
2. Tegemist on arvamusega. Võtame arvamuse teadmiseks.
Kavandada kergliiklustee tunnel Pühaküla bussipeatuse
vahetusse lähedusse, et tagada kergliiklejate
teeületusvõimalused.
3. Projekti järgmistes etappides teostada müra modelleerimine ja
näha ette vastavad müraleevendusmeetmed riigitee lõikudes,
kus müratase ületab seadusest tulenevaid piirnorme.
4. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada täiendav juurdepääs.
Kohalike teede kavandamine ei ole Transpordiameti
pädevuses.
5. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada sõidutee tunnel
esitatud asukohta.
15. U.O; Rohtlaane tee 7
Hüüru küla elanik
26.05.2023 14:09
Soovime teatada, et meie ei soovi kogumistee rajamist teele katastritunnusega 72701:002:1788, mis viib liikluse
Rohtlaane tee privaatsesse tänavasse. Sellega seoses teeme ettepaneku rajada hoonete (katastritunnus:
72701:002:0103) ja (katastritunnus: 72701:002:1791) kogumistee avalikule Marju teele (katastritunnus:
72701:002:1502).
Põhjendus:
Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee
nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh
on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka
juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.
Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks. Transpordiamet ei
soovi ega kavatse suunata sellele teele läbivat liiklust.
Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs läbi
kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava.
Otsused:
1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja
Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda
juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee
401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr
7270736 Marju tänava.
2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole, siis
kavandada juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 detailplaneeringu
lahendusele.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
27
16 Karjavälja
72701:001:1979
e-kiri 26.05.2023 19:28
e-kiri 26.05.2023 16:06
SRV Ehituse AS / Mare KV
Invest OÜ / Karatex Group
OÜ
Olete pöördunud meie poole arvamuse avaldamiseks seoses Harku-Keila teelõigu projekteerimistingimuste
menetlusega.
Mare ja Karjavälja kinnistute kohta on koostamisel detailplaneering, kus on kavandatud arendusala teenindav
peatee osaliselt Mare ja osaliselt Karjavälja kinnistule. Omanike võrdse kohtlemise printsiibil on tee kavandatud
mõlemale kinnistule võimalikult võrdses ulatuses.
Teekoridor kattub põhimõtteliselt teie poolt projekteeritava kogujateega Karjavälja kinnistul.
Meie palve on tee projekteerimisel arvestada detailplaneeringu järgse teekoridoriga. Teeme ettepaneku sõidutee
rajatised kavandada detailplaneeringus kavandatud kohta. Projekteerimisel palume arvestada samuti sellega, et
olemasolev reoveekanalisatsiooni torustik ei jääks sõidutee rajatiste alla. Omavalitsus ja võrguvaldaja eelistavad,
et tehnovõrgud ei jääks sõidutee alla.
Projekteeritav kogujatee:
Detailplaneeringu lahendus:
Oleme valmis lahendust koos teiega täpsemalt arutama. Soovi korral väljastame teile detailplaneeringu joonise
Põhjendus:
Transpordiametile teadaolevalt ei ole antud kogujatee lõigus
detailplaneeringuid algatatud ega kehtestatud.
Transpordiametil ei ole vastuväiteid kogujatee nihutamise
osas. Lahendust täpsustatakse eelprojekti koostamisel.
Otsused:
1. Arvestada ettepanekuga kavandada kogujatee K1.2 asukoht
lähtuvalt ettepanekust ja detailplaneeringu eskiisist.
Kavandatava kogujatee parameetrid kavandada vastavalt
eskiislahendusele.
2. Küsida arendajalt ajakohane geodeetiline uuring ja
detailplaneeringu eskiislahenduse joonised.
17. Kiia, Püha ja Hüüru küla
elanike ettepanekud
e-kiri 26.05.2023
Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2 Harku –Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 Harku Hüüru lõigu
eelprojekti projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise raames
Selgitused:
Üldine: Transpordiamet lähtub riigiteede arendamisel riiklikest
eesmärkidest, riiklikest planeeringutest,
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
28
25.05.23 Hüüru mõisas toimunud avalikul arutelul Transpordiameti tutvustatud riigitee 8 eskiisprojekti ja
eelprojekti juures jääb arusaamatuks, miks kaldutakse kavandatavate tegevuste juures kõrvale EL direktiivides ja
Eesti strateegilistes arengudokumentides ettenähtud arengusuundadest ja väärtuspõhistest eesmärkidest , mis
põhinevad üleilmsetel suundumustel ja säästval arengul.
Kavandatud tegevused põhinevad üksnes liiklusloenduse tulemustel, selle alusel tehtud autostumise
kasvuprognoosil ja põhjendamatul eeldusel, et Hüüru, Püha ja Kiia küla vaheline maanteelõik on tarvis igal juhul
2+2 maanteena välja ehitada. On ilmne, et sellisele järeldusele võimaldas jõuda üksnes tegevuse kahjustavate
mõjude ja alternatiivsete säästva arengu põhimõtetest lähtuvate võimaluste arvestamata jätmine.
Kohalike elanikena soovime näha riigimaanteede arendamist eranditult viisil, mis arvestab adekvaatselt tegevuse
kõigi oluliste mõjudega, eelistades alternatiivide olemasolul säästvaid lahendusi, eesmärgiga realiseerida
teadlikult EL säästva arengu põhimõtteid.
Kavandatava tegevuse peamised puudused ja vastuolud arengudokumentidega on järgmised:
1. Ebaõige on avalikul arutelul Transpordiameti väljendatud seisukoht nagu tuleneks Paldiski maantee 2+2
lahenduse väljaehitamise kohustus Harju maakonnaplaneeringust ja Saue valla üldplaneeringust. Harju
maakonnaplaneering 2030+ osas 4.1.1. Maanteed tuuakse välja kavandatavad perspektiivsed trassikoridorid, mh
nähakse ette: Tallinna-Paldiski (põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimine
liiklusohutuse ja läbilaskvuse tagamiseks.
Saue valla kehtivas üldplaneeringus, peatükis 10 Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise
asukoha ja nendes tekkivate kitsenduste ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine kohaselt nähakse
ette: Tallinn-Paldiski maantee 2012.aasta kehtestatud Saue valla üldplaneeringujärgses trassikoridoris 2+2
rajalisena Tallinnast Juuliku-Tabasalu tee ristmikuni ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani.
Eeltoodu kinnitab, et otsest 2+2 lahenduse väljaehitamise kohustust planeeringutest ei tulene. Lisaks on
planeeringutes sätestatud eesmärke võimalik saavutada mitmete erinevate tegevuste koosmõjus ka ilma 2+2
lahenduseta.
2. Transpordiameti kavandav tegevus ei arvesta riigi strateegilistes arengudokumentides sätestatud väärtuspõhiste
eesmärkidega, milleks on säästev areng, keskkonnakoormuse vähendamine, müra ja saaste vähendamine,
kliimaneutraalsuse saavutamine, tervisliku tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise ja loomise vajadus jms.
Samuti ei arvestata vahenditega, mis on ettenähtud eesmärkide saavutamiseks. Transpordi ja liikuvuse valdkonnas
nendeks vahenditeks ennekõike autoliikluse vähendamine maanteedel teadlikult suunatud meetmete abil ehk
ühistranspordi kasutatavuse suurendamise kaudu ja raudteetranspordi senisest tõhusama kasutamise kaudu nii
reisijate kui kaupade veoks ning kohustuse kaudu eelistada uue taristu ehitamisel väikseima
keskkonnakoormusega alternatiive. Eelmärgitud eesmärkide suunas tuleb liikuda sõltumata liiklusloenduse
tulemustest, mis tähendab, et isegi liikluskoormuse suurenemise korral ei saa olla esimeseks meetmeks
sõiduradade juurde ehitamise ja kiiruse tõstmise kavandamine, kuna suurem kiirus maanteel põhjustab suuremat
müra ja saastet, kahjustab loodus-ja elukeskkonda, suurendab terviseriske ning töötab vastu väärtuspõhistele
eesmärkidele, mille riik on seadnud.
On põhjendamatu, et Transpordiamet on Paldiski maantee arendamisel juba enne projekteerimistingimuste
väljastamist, tegevuse eelnõu faasis jäigalt kinni enda valitud 2+2 lahenduses , lükates avalikul arutelul tagasi
kohalike elanike kõik katsed arutleda loodus-ja elukeskkonda säästvate alternatiivide osas kooskõlas riigi valitud
väärtuspõhiste eesmärkidega.
Alternatiivsete säästvate lahenduste arvestamise kohustus tuleneb transpordi ja liikuvuse arengukavast, milles
märgitakse, lk 15: Arendame transpordisüsteemi säästvalt. Taristu ja teenuste arendamise planeerimisel tuleb
arvestada ka seda, kui palju arendab kavandatav investeering säästvat liikuvust (nt kui palju vähendab see
keskkonnakoormust, suurendab ühistranspordi kasutajate arvu, toetab rohelist logistikat).
Transpordi ja liikuvuse arengukava lk 24 on toodud taristu arendamise üldpõhimõtted: Transpordisüsteemi
arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgitakse esmajärjekorras nn nelja astme printsiipi: enne kui
lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamisega, tuleb läbi kaaluda kõik muud alternatiivid, nt kas oleks
liiklusohutusprogrammidest ning näeb ette arendamisvajadusi
lähtuvalt riigiteede ohutuse ja toimivuse tagamiseks. Riigiteel
nr 8 Tallinn‒Paldiski on toimunud mitmeid hukkunuga
liiklusõnnetusi, palju raskeid liiklusõnnetusi ning
liiklussagedus on aastate jooksul kasvanud tasemele, mis
eeldab riigitee olulist ümberehitamist ning normidekohaseks
viimist.
Sh juhime tähelepanu, et Eesti seadused, normid ja standardid
põhinevad Euroopa Liidu direktiividel ning arvestavad
muuhulgas ka liiklusohutuse minimaalsete tasemete ja
riigiteede toimivuse tagamiseks. Üheks säästva arengu
põhimõtteks on ka liiklusohutuse tagamine.
1. Harju maakonnaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus on
märgitud riigitee nr 8 perspektiivseks või rekonstrueeritavaks
(sh oluliselt muudetavaks) maanteeks.
Juhime tähelepanu, et planeering ei kohusta kehtestatud kujul
täies ulatuses realiseerima, vaid annab üksnes võimaluse
edasiseks arendustegevuseks kavandatud mahus. Sh annab
selle võimaluse ka Harju maakonnaplaneering ja Saue valla
üldplaneering. Vajadust planeeringut realiseerida tuleneb
reaalsest olukorrast liiklusest ning arvestades riiklike huve, et
tagada riigiteel nr 8 õigusaktide ja normide kohane
liiklusohutus ja selle korrakohane toimivus, s.h arvestades ka
riigitee funktsiooni. Riigitee nr 8 ümberkavandamise vajadus
2+2 maanteeks tuleneb maantee projekteerimisnormide
minimaalsetest nõuetest, et tagada riigiteel ohutus ja toimivus.
Sh juhime tähelepanu, et Transpordiamet realiseerib
esmajoones üksnes riigitee nr 8 lõigud, kus see vajadus on
praeguste uuringute valguses suurem. Esmases mahus arendab
Transpordiamet riigitee lõiku km 13,9-17,25, kus vastavalt
liiklusuuringule on liiklussagedused kõige suuremad.
2. Riigi üheks strateegiliseks dokumendiks on Harju
maakonnaplaneering, millest lähtuvalt on ette nähtud riigitee
nr 8 liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamine, et tagada
õigusaktide ja normide kohane lahendus. Transpordiamet
lähtub taristu kavandamisel strateegilistest dokumentidest ning
võtab riigitee arendamisel kasutusele vajaminevad meetmed, et
tagada ka teised riiklike eesmärkide täitmised. On selleks
loodus- ja elukeskkonna kaitsmine, terviseriskide
leevendamine vms vastavalt keskkonnamõju eelhinnangule.
Liiklusuuring on projekti üheks lähteandmetest ning
Transpordiamet peab projekti koostamisel arvestama
liiklusuuringu tulemustega, et tagada õigusaktidest ja
normidest tulenev riigitee ohutus ja korrakohane toimimine.
3. Riigitee nr 8 vastab põhimaantee funktsioonile, kuna ühendab
pealinna ja Paldiski linna raudtee sõlmpunkti ja sadamaga
(näiteks Paldiski Lõunasadam).
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
29
võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate
kohandamistega.
Jääb arusaamatuks, kuidas aitab Transpordiameti valitud 2+2 lahendus parandada säästvat liikuvust, vähendab
keskkonnakoormust, suurendab ühistranspordi kasutajate arvu ja toetab rohelist logistikat, kuivõrd kõik
kavandatavad tegevused on suunatud vastupidisele, st keskenduvad autostumise kasvule ja autoliiklusele jätkuvate
eeliste loomisele uute kiirete ressursimahukate eritasandlitse lahenduse väljaehitamise näol, suurendades
keskkonnakoormust, müra ja saastet ning halvendades märkimisväärselt kohalike elanike elukeskkonda ja
suurendades terviseriske. Kui transpordi ja liikuvuse arengukavas ettenähtud alternatiivide arvestamine,
taristuprobleemide lahendamine nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate
kohandamistega oleks reaalselt kaalumist ja arvestamist leidnud, ei oleks 2+2 lahenduse eskiisprojektini ja
eelprojektini jõutudki.
3. Paldiski maantee arendamisel tuleb vaadata üle kõnealuse tee vastavus põhimaantee definitsioonile.
Majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 § 1 lg 2 järgi Põhimaantee ühendab pealinna teiste suurte
linnandega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja
piiripunktidega. Paldiski maantee sellisele määratlusele ei vasta, kuna maanteel puudub otseühendus pealinna ja
teiste suuremate linnade või sadamatega. Reaalselt ühendab Paldiski maantee Tallinna väikelinn Keilaga ning
otseühendus sadamatega Paldiski maanteel puudub. Eelmärgitust tulenevalt vastab Paldiski maantee määruse § 1
lg 3 järgi tugimaantee kirjeldusele, mille kohaselt Tugimaantee ühendab linnu omavahel ning linnu
põhimaanteedega.
Mis puudutab Paldiski maantee kuulumist üleeuroopalise TENT-T võrgustiku teede nimekirja, siis ka see nimekiri
vajab korrigeerimist, kuna Eesti suurusel riigil ei pea olema samas suunas paralleelselt 4-6 km vahega kulgevat
mitut TENT- võrgustiku teed, piisab kui TENT-T ühendus tagatakse riigiteede 11 ja 4 kaudu, mis kulgevad
Paldiski maanteega paralleelselt ja on juba 2+2 lahenduses väljaehitatud. Paldiski maantee tegelikust funktsioonist
lähtuv käsitlemine tugimaanteena võimaldaks hoida maanteeklassi madalamana ja aidata kaasa säästva arengu
eesmärkide paremale saavutamisele.
4. Riigimaateede arendamisel tuleb näha suuremat pilti, st ühe konkreetse maantee arendamisel tuleb arvestada
ka mõjusid ja võimalusi, mis tulenevad paralleelselt kulgevatest maateedest ja samuti raudteest. Antud juhul on
sedalaadi mõjud kavandatava tegevuse juures täielikult arvestamata, kuigi paralleelselt paiknevad maanteed ja
lähedal asuvad raudteeühendused pakuvad reaalseid võimalusi liikluskorralduslike meetmete kaudu Paldiski
maantee liikluskoormuse vähendamiseks, mis tooks liiklusprognoosi sellel teel madalamaks ja kaotaks vajaduse
uue ressursimahuka taristu ehitamiseks. Fakt on see, et riik on juba taganud kiire 2+2 põhimaantee ühenduse
Tallinna ja Keila vahele riigiteede 4 ( Tallinn-Pärnu-Ikla) ja 11 (Tallinna Ringtee) näol (mis on suures osas
väljaehitatud). Mõlemad on ühtlasi ka TENT-T võrgustikku kuuluvad teed ja kulgevad Paldiski maanteega
paralleelselt kõigest 4-6 km kaugusel.
Tallinna ja Keila vahelist kaugust arvestades oleks samasse suunda lisaks veel ühe 2+2 tee rajamine ressursi
raiskamine. Kui riik saab Tartu, Narva ja Pärnu suunal hakkama ühe 2+2 teega, saab hakkama ka Keila ja Tallinna
vahel. Erinevalt Paldiski maanteest, mis Keilast Tallinna jõudes 1+1 lahenduses jätkub, on riigiteede 11 ja 4
kasutamise korral tagatud Keilast Tallinnasse jõudes 2+2 lahenduse jätkumine ka Tallinna siseselt ning see asjaolu
võimaldab nende teede kasutamist Keila ja Paldiski suunalise transiidi ja pendelrände teenindamiseks senisega
võrreldes märkimisväärselt suurendada.
Riigiteede 4 ja 11 näol on reaalselt olemas koht, kuhu liikluskorralduslike meetmetega kõik Tallinna ja Keila
vahel kiiresti sõita soovijad suunata. Siis saab Paldiski maantee jääda asjakohaste kiirusepiirangute kaudu teeks,
mis sobib aastate jooksul väljakujunenud kohaliku liikluse jaoks ja pakuks alternatiivset aeglasema sõidu
võimalust Tallinna ja väikelinn Keila vahel sõitjatele, kes eelistavad säästvamat sõidustiili. Sellisel viisil saab
Paldiski maantee arendamisel edukalt realiseerida kõiki säästva arengu eesmärke, mis riigiteede 4 ja 11 juures
enam võimalikud ei ole.
Tagurlik ja ebamõistlik eeldada, et kõik maateed Tallinna ja Keila vahel tuleb tingimata 2+2 lahendusena välja
ehitada ja kiiresti läbivaks transiidikoridoriks muuta, kus pole kohta säästva arengu põhimõtete realiseerimiseks.
Transpordiamet lähtub määrusest Riigiteede liigid ja riigiteede
nimekiri. Käesoleva projekteerimistingimuste osaks ei ole
antud määruse muutmine.
4. Transpordiamet ei tegele raudtee projekteerimise ega
planeerimisega. Vastavalt riiklikele ja kohalikele
strateegilistele dokumentidele ei ole riigiteega nr 8 Tallinn–
Paldiski Tallinn–Keila lõigule ette nähtud täiendavaid
perspektiivseid transpordiliike, liikumisteekondi ega
liikumismeetodeid. Ainukeseks liikumisvõimaluseks antud
lõigul on sõiduteede või kergliiklusteede (jalakäijana või
jalgratturina) kaudu. Paljud külad ja asumid jäävad
kergliiklejale lähtepunktist sihtpunktini liiga kaugele ning
liikumiseks kasutatakse valdavalt sõiduautosid. Alternatiivseid
liikumismeetodeid antud lõigus riiklikes ega kohalikes
strateegilistes dokumentides kavandatud ei ole.
5. Transpordiametil on ülevaade ka Tallinna linna kavadest ja
nende strateegilistest dokumentidest. Vastavalt Tallinna linna
Haabersti linnaosa üldplaneeringule on Tallinna linna sisesel
Paldiski maantee ette nähtud
perspektiivseks/rekonstrueeritavaks põhitänavaks. Sh on ette
nähtud perspektiivsed mitmetasandilised ristmikud
Tähetorni/Tammi tee ristmikule, Järvekalda tee ristmikule, et
tagada Tallinna linna siseselt riiklikult olulise tee ühendus
sadamaga.
6. Transpordiameti poolt kavandatava maantee projekteerimisega
nähakse ette häiringute vähendamiseks vastavad
leevendusmeetmed, et tagada Paldiski maantee äärsetes
külades ja külgnevatel kinnistutel sobilik elukeskkond. Sh
nähakse ette kergliiklusteede, kergliiklusteetunnelite ja muu
taristu kavandamine, et tagada ohutud juurdepääsud ka Hüüru
küla siseselt.
Projektiga nähakse ette ühistranspordipeatuste (bussipeatuste)
kavandamine koostöös kohalike omavalitsuste ja MTÜ Põhja-
Eesti Ühistranspordikeskusega.
7. Projekti koostamisel arvestatakse Eestis kehtivate
õigusaktidega ja normidega ning projektiga nähakse ette
vastavad leevendusmeetmed mürast ja muudest häiringutest
tulenevate mõjude vähendamiseks. Näiteks projekti
koostamise etapis nähakse ette müra modelleerimine, millest
lähtuvalt kavandatakse müratõkkerajatised vms.
Transpordiamet tellib projekti elluviimiseks kõik vajalikud
uuringud (vastavalt nõuetele) ning tagab, et uuringu
tulemustega on projekti realiseerimisel arvestatud.
8. Transpordiametile on riiklikult pandud kohustuseks tagada
riigiteede ohutus ja nende korrakohane toimimine.
Transpordiamet kavandab riigitee rekonstrueerimist ohutusest,
toimivusest ning riigi strateegilistest dokumentidest lähtuvalt.
9. Transpordiamet kooskõlastab projekteerimistingimused ka
Keskkonnaametiga ja kõigi asjasse puutuvate asutustega, et
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
30
Pendelränne ning sellega seotud sundliikumine ja autostumise kasv leiavad kajastamist üleriigilises planeeringus
Eesti 2030+, samuti Harju maakonna arengustrateegias 2040+ ja mitmes teises arengudokumendis, sh transpordi
ja liikuvuse arengukavas. Mitte üheski eelmärgitud dokumendis ei käsitleta pendelrände ja autostumise kasvu
lahendusena uute sõiduradade ehitamise vajadust nagu Transpordiamet antud juhul kavandab, vaid lahendust
nähakse vastupidises tegevuses- vajaduses kahandada sõiduautoliiklust ja suurendada ühistranspordi kasutamist
ja senisest tõhusamat raudteetranspordi kasutamist nii reisijate kui kaupade veoks.
Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ lk 29 märgitaske: Erasõidukite asendamine ühissõidukitega on esmatähtis
suure liiklussagedusega linnades ja linnalähipiirkondades, kus eesmärk on leevendada autosõltuvuse
tagajärgiummikutest tulenevat ajakadu ja keskkonnaseisundi halvenemist; lk 44 märgitakse:
Ühistranspordisüsteem peab olema sedavõrd hea, et inimesed hakkavad seda autotranspordile eelistama.
Harju maakonna arengustrateegias 2040+ lk 24 märgitakse mh : Harju maakond on ainuke maakond, kus on
võimalik tekitada konkurents autotranspordile, kuid inimeste valmisolek ei ole seni olnud kõrge.
Järelikult peaks seda valmisolekut suurendama, mitte kompenseerima senist valmisoleku puudumist järjest uute
sõiduradade ehitamisega. Samas arengustrateegias märgitakse: Arvestades rahvastiku koondumist
pealinnaregiooni tuleb säästva arengu kontekstis mõelda keskkonnamõjude vähendamisele transpordisektoris.
Ühistranspordil on siin suur potentsiaal.
Kui arengukavades kirjeldatud ühistranspordi kasutamise kasvu soodustavad tegevused ellu viia, on võimalik
saavutada maanteedel erasõidukite arvu vähendamist ja vajadus kahjustavate mõjudega maanteede
arendusprojetide järele kahaneks.
Samuti rõhutatakse üleriigilises planeeringus Eesti 2030+, Harju maakonna arengustrateegias 2040+ ning
Transpordi ja liikuvuse arengukavas vajadust raudteetranspordi senistest tõhusama kasutamise vajadust inimeste
ja kaupade veos, kuna ka see aitab vähendada maanteeliiklust, mis on üks saastavamaid transpordiliike.
Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ lk 30 märgitakse: Mandri-Eesti toimepiirkondade omavahelisel
sidustamisel ja suuremate keskuste vaheliste liikumisvõimaluste tagamisel on tähtis roll reisirongiliiklusel. Selle
potentsiaali ilmestab fakt, et olemasolevate raudteetrasside lähikonnas elab tervelt 80% Eesti elanikest. See lubab
eeldada, et reisirongi kasutatavust saaks tuntavalt suurendada. Reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis,
mille abil on võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad. Maanteel ei saa kiirust samal määral
ja sama ohutult suurendada. Raudtee on olemas nii Tallinnas, Keilas kui Paldiskis. Läbimõeldud raudteetranspordi
korraldus suurendaks kindlasti selle transpordiliigi kasutajate arvu ja seeläbi väheneks vajadus maanteetranspordi
järele Paldiski mnt piirkonnas.
5. Transpordimeti kavandatav 2+2 lahendus on läbimõtlemata ja poolik lahendus, põhjustades juurde uusi
probleeme. Puudub sisuline mõte kavandada Paldiski maantee keskossa ehk Kiia, Püha ja Hüüru küla läbivale
lõigule 2+2 lahendust sõidukiirusega 100 km/h koos keerukate ja kulukate kogujateede ja sildadega olukorras,
kus Tallinna jõudes jätkub sama tee 1+1 lahendusena koos enam kui 10 fooriga, kus eelneval kihutamisel saadud
paari sekundiline ajaline võit ummikus seistes paarikümneminutiliseks ajakuluks muutub.
Olukorras, kus Transpordiametil puudub ülevaade Tallinna linna kavadest ja plaanidest Paldiski maantee 1+1
lahenduse linnasisese osa kohta, on põhjendamatu ja ennatlik kavandada ressursimahukaid uutele sõiduradadele
ja kiiruse suurendamisele suunatud lahendusi sama tee keskossa. Kuna Tallinna linna suunduvas piirkonnas asub
Harku järv koos rajatava uue promenaadiga ja samas käib ka hoogne uute elamute ehitus, on vähe tõenäoline, et
linn sooviks selle kõrvale rajada uusi sõiduradu, et teenindada Keila suunalist transiiti ja pendelrännet olukorras,
kus seda oleks võimalik suunata riigiteede 11 ja 4 kaudu Tallinnasse sealt, kus see linnaelanikke vähem häiriks.
6. Kavandatav tegevus ei arvesta negatiivsete mõjudega Paldiski maantee äärsete külade elukvaliteedile ja
kohalikule liikluskorraldusele. Transpordiameti lahendus näeb ette mitmete seniste juurdepääsuteede sulgemise
ning uute kogujateede ehitamise, tuues kaasa kohaliku liikluse, kergliikluse ja ühistranspordi tee pikenemise, mis
on selgelt negatiivse mõjuga tegevus. Lisaks on sedalaadi tegevus selges vastuolus riigi väärtuspõhiste
eesmärkidega, mis näevad ette ühistranspordi kasutamisele ja kergliiklusele eelise andmise, mitte nende
kasutamiseks sõiduautodega võrreldes pikema tee ehitamise. Kavandatavast liikluskiiruse kasvust suureneb ka
müra ja saaste, kahjustades kohalikku elukeskkonda veelgi. Kogu kavandatav tegevus põhineb eeldusel nagu oleks
tagada kõigi võimalike asjaoludega arvestamine. Vajadusel
nähakse ette vastavad meetmed mõjude vähendamiseks.
10. 2022. aastal koostatud liiklusuuringust „Riigitee nr 8 Tallinn–
Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km
13,9-16,0 Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamine -
Liiklusuuring“ (töö nr ERC/22/2022), lähtudes on riigitee nr 8
normide kohaseks viimiseks vajalik kavandada 2+2 maantee.
Normide kohane lahendus tagab riigitee ohutuse ja
korrakohase toimimise.
Transpordiamet näeb vajadusel ette Eestis kehtivate seaduste
alusel vajalikud leevendusmeetmed häiringute
leevendamiseks. Samuti näeme ette kergliiklusteede
ühendused ja nende ühendused ühistranspordipeatustega.
Transpordiamet lähtub määrusest Riigiteede liigid ja riigiteede
nimekiri. Käesoleva projekteerimistingimuste osaks ei ole
antud määruse muutmine.
Otsus:
1. – 9. Tegemist on arvamustega. Võtta arvamused teadmiseks.
10. Mitte arvestada ettepanekuga muuta põhimaantee funktsioon
tugimaanteeks. Transpordiametil puudub pädevus riigimaantee
funktsiooni (põhimaantee muutmine tugimaanteeks)
puudutavaid seadusi ja määrusi muuta. Transpordiamet lähtub
riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski arendamisel riiklikest
arengudokumentidest tagades riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski
ohutus ja korrakohane toimimine, lähtudes Eestis kehtivates
õigusaktides, normidest, standarditest ja juhenditest.
Transpordiamet püüab ennetada järgnevaid õnnetusi ja tagada
normide kohane maantee toimimine.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
31
Saue valla külad üksnes transpordikoridori osa, mitte inimeste elukeskkond. Üleriigilises planeeringus Eesti
2030+ märgitakse, Eesti on väheneva rahvastikuga riik ning ruumilises planeerimises tuleb panustada eeskätt
olemasoleva asutussüsteemi ja taristu paremasse toimimisse. Peamine arengueesmärk on tagada
elamisvõimalused eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalik kvaliteetne elukeskkond.
…Toimepiirkondadevaheline ühendus ei ole vajalik mitte ainult igapäevase liikuvuse tagamiseks, kuivõrd just
igakülgsete koostöösidemete soodustamiseks ja sellega seotud majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse sünergia
tekkeks. Kiia ja Püha küla tõmbekeskuseks on Hüüru, kus asub mõis kohalike kultuuriürituse, huvialaringide ja
raamatukoguga ning hubane toitlustusasutus Hüüru Veski näol, kuid kui Hüüru jõudmiseks tuleb liikuda 2+2
maantee kõrval tervist kahjustava saaste ja müra tingimustes kergliiklusteel, mis on ehitatavast 2+2 sõiduteest
oluliselt pikem, ei ole selline võimalus paljudele kohalikele vastuvõetav (olgu märgitud, et raamatukogu soovivad
külastada ka koolieelikud ja vanemaealised, kelle jaoks edasitagasi kergliiklustee pikenemine kasvõi 1 km võrra
on suur lisakoormus, mis võib tähendada soovitud käikude ära jäämist). Nii hääbuvadki sotsiaalsed , kultuurilised
ja majanduslikud kontaktid kohalike vahel ja sellest kaotab terve kogukond. Nii juhtub, kui inimeste koduümbrust
ja elukeskkonda käsitleda transpordikoridorina, arvestamata maakonnaplaneeringus ja vallaplaneeringus
sätestatud tasakaalustatud ja tervisliku elukeskkonna kujundamise ja säilitamise põhimõtteid. On põhjendamatu,
et Transpordiamet lähtub maanteede kavandamisel maakonnaplaneeringust ja vallaplaneeringust valikuliselt,
arvestamata sätteid elukeskkonnale. Elukaugeks ja tegelikke olusid mittearvestavaks tuleb pidada ka kohalike
bussipeatuste kavandmisega seonduvat. Avalikul arutelul selgitati, et aluseks võetakse praegune olukord. Kuna
praegu puudub Pühakülas kergliiklustee tuleb bussipeatusesse jõudmiseks liikuda mööda valgustamata maanteed,
kus kihutavad pori pritsivad autod 90km/h, millest tulenevalt hindavad paljud kohalikud bussipeatusesse jõudmist
liiga ohtlikuks ja on seetõttu ajutiselt bussisõidust loobunud, kuid sooviksid seda jätkata, kui tingimused
ohutumaks ja kasutajasõbralikumaks muutuksid, kuid kavandatav tegevus seda seni arvestanud ei ole. On üheselt
selge, et ühistranspordi suurema kasutatavuse tagamine ja seeläbi autoliikluse vähendamine maanteel ei ole
Transpordiameti eesmärgiks.
7. Kavandatava tegevustega minnakse vastuollu Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 eesmärkidega , milles
märgitakse, et müra ja välisõhu saaste on olulised keskkonnaterviseriskid. Arengukavas rõhutatakse, et kõigi
tegevuste juures, mis põhjustavad terviseriske, tuleb inimesi nendest teavitada. Transpordiamet ei ole kavandatava
tegevuse terviseriskidest mõjutatud isikuid informeerinud, keskendudes peamiselt vaid liiklusloenduse tulemuste
kohta info jagamisele.
8. Kavandatav tegevus on suure keskkonnakoormusega: 2+2 lahenduse, uute kogujateede jne ehitamisel kulub
suurtes kogustes taastumatuid loodusressursse, kasutusele on tarvis võtta ka uusi maa-alasid , seniseid rohealasid
ja põlde ning tegevusest saadav ainus „kasu“ seisneb võimaluses kihutada maanteel senisest veelgi kiiremini,
suurendades müra ja saastet ning takistades säästva arengu eesmärkideni jõudmist.
Transpordi ja liikuvus arengukava lisas 6 on arengukava sisenduuringus ära toodud ITF/OECD analüüsi
järeldused arengukavale, milles märgitakse: Ainult tugevate hinnasignaalide ning avaliku ruumi mootorsõidukitelt
aktiivsetele transpordiliikidele ümberjaotamise kaudu on võimalik saavutada arvestatav üleminek eraautode
kasutamiselt ühistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi liiklemisele. Uuringu raames saadud mudeldamistulemuste
järgi on seeläbi võimalik vähendada reisijate maanteeveol tekkivat CO2 heitkogust kuni 50% võrra. Auto- ja
bussiparkide uuendamisega saaks seda veel 30% võrra vähendada. Transpordi ja liikuvuse arengukava lisas 4, lk
39 märgitakse : Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 väärtustab loodusvarade säästlikku kasutamist.
Keskkonnastrateegia põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arendamiseks
vajalike ressursside tagamine ilma loodust oluliselt kahjustamata. Konkreetselt on transpordiga seotud probleemid
kirjeldatud (Eesti keskkonnastrateegia 2030)peatükis 4.3, kus on välja toodud valglinnastumise, ühistranspordi ja
alternatiivsete energiaallikate ebapiisava arendamise ja odava transiidikoridorina toimimise tulemusena tekkinud
probleemid. Need on autode hulga suurenemine ja sellega seotud suurenenud maakasutus, õhusaaste suurenemine,
keskkonnariskide suurenemine, keskkonnasõbralike energiaallikate ja kütuste vähene kasutus. Probleemide
lahendamiseks seatud eesmärk on kirjeldatud (Eesti keskkonnastrateegia 2030) peatükis 5.3 „Kliimamuutuste
leevendamine ja õhu kvaliteet“: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem,
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
32
ohutu kergliiklus (muuta alternatiivid autole mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav
asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust). Samuti märgiti ITF/OECD järeldustes, et Eesti ei
tohiks investeerida transporditaristusse ainult täiendava transiitliikluse ligimeelitamiseks, sest üksnes
transiitliiklust toetavaid taristuinvesteeringuid on majanduslikult raske õigustada. Transpordiameti kavandatav
lahendus töötab eelmärgitud põhimõtetele otseselt vastu, eelistades alternatiivide olemasolul lahendusi, mis
suurendavad autode kasutamist ja CO2 heidet ning loodusvarade arutut kasutamist.
9. Kavandatud tegevus, millega kaasneb müra ja saaste suurenemine avaldab negatiivset mõju ka Paldiski
maanteega piirnevale Vääna-Posti Natura2000 nahkhiirte kaitsealusele elupaigale.
10. ETTEPANEKUD:
Viia Paldiski maantee arendustegevus vastavusse riigi arengudokumentide järgse säästva arengu põhimõtetega
ning sellest tulenevalt jätkata riigimaanteega nr 8 Hüüru sillast kuni Keilani olemasolevas laiuses 1+1
lahendusega, rajades liikluse ohutuks muutmise eesmärgil sõiduradade vahele piirded , parem-ja vasakpöörete
jaoks aeglustus –ja kiirendusrajad (tagamaks liikluse sujuvust) bussipeatustesse ohutussaarega ülekäigurajad ning
bussipeatused valgustada; ohutuse tagamiseks, liikluse rahustamiseks, läbilaskvuse parandamiseks ning müra ja
õhusaaste vähendamiseks alandada kogu maanteel maksimaalset lubatud kiirust 70 km/h, külades ja bussipeatuste
piirkonnas 50 km/h ning paigaldada kiiruskaamerad; ehitada välja kergliiklusteed.
Võtta Paldiski maantee kasutusele tugimaanteena, kasutades seda alternatiivse võimalusena
säästvamaks/aeglasemaks sõiduks Tallinn-Keila -Paldiski suunal lisaks olemasolevale kiirele ja vähemsäästvale
2+2 lahendusele riigiteede 4 ja 11 kaudu. Vähendada autoliiklust Paldiski maateel parema ühistranspordi
korralduse ja raudteetranspordi korralduse kaudu nii reisijate kui kaupade veoks (Keilas, Paldiskis, Tallinnas)
nagu näevad ette arengukavad säästva arengu elluviimise tagamise eesmärgil. Sellise lahendusega oleks tagatud
jätkusuutlikum ja puhtam elu- ja looduskeskkond ning turvaline ja sujuv liiklemine kõigile liiklejatele Paldiski
maanteel, erinevalt Transpordiameti pakutud lahendusest, mis seab prioriteediks üksnes autostumise kasvu ja selle
teenindamise vajaduse teiste eluvaldkondade kahjustamise hinnaga.
Lisa : allkirjade leht 2 lehel.
18 Andrese
72701:002:0960
e-kiri 30.05.2023 10:40
Elan Kiia külas Andrese maaüksus.
Praeguse eskiisi järgi ei ole veoautoga (prügivedu, küttepuud jne) Kiia liiklussõlmest võimalik ligi pääseda, sest
Kiia teel elamute juures on traktorite ja veoautode liiklus keelatud.
Seoses sellega palun pikendada lõigu Kiia Tutermaa vahel parempoolset kogumisteed kuni Kiia teeni.
Põhjendus:
Juurdepääs Andrese maaüksusele on tagatud ka läbi kohalike
teede Tutermaa liiklussõlme poolt. Näiteks kasutades
kohalikke teid nr 1982158 Klubi tee, nr 1980472 Kokerdi tee,
teed nr 7270260 Arunurga tee ja teed nr 7270235 Kiia tee.
Otsus:
Mitte arvestada ettepanekuga kavandada täiendav ühendus
kogujateede kaudu, kuna kohalike teede kaudu on juurdepääs
tagatud ka Tutermaa liiklussõlme poolt.
19 J.M.
e-kiri 31.05.2023 15:50
Püüan mõista Teie käitumist
Teil agressiivne-liigume roheliste poole, hoiame autode piirkiirust, Paldiski mnt rajoon 80km tunnis, eraldus
ribaga ja nüüd liigume teisele poole 100km tunnis, rahvas ei ole rahul.Tahame hoida oma iidset küla, eestimaalane
ei muutu sellest õnnelikumaks, külade miljöö lõhkumine. Meie inimestel on palju kenam arusaam tulevikust
Jätke palun see küla lõhkumine pooleli, parandage sild ja lahkume rahus
Selgitus:
Transpordiamet arendab riigiteed nr 8 Tallinn–Paldiski
vastavalt Eestis kehtivatele seadustele ja normidele, et tagada
riigitee ohutus ja korrakohane toimimine. Arvestades riigitee
suurt ja kasvavat liiklussagedust on riigitee ümberehitamine
vajalik selle ohutuse ja läbilaskvuse tagamiseks. Üksnes
piirkiiruse vahendamisest riigitee lõigus ei piisa ning riigitee
tuleb viia normidega kooskõlla. Normidele mittevastav riigitee
ei ole liiklusohutu ega taga liiklejatele (sh Hüüru küla
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
33
elanikele) ohutuid liikumisteekondi. Projekti raames nähakse
lisaks riigitee 2+2 maantee ehitusele ette ka kergliiklusteid,
küla ühendamise tagamiseks kergliiklusteetunneleid jms.
Juhime tähelepanu, et kergliiklusteetunneli kaudu on küla
elanikel tunduvalt ohutum liigelda küla osade vahel, kui
ületada riigiteed nr 8 Tallinn–Paldiski praegusel kujul, mille
liiklussagedus ei võimalda seda enam ohutult teha.
Otsus:
Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
20 Hüüru küla elanik D.K
e-kiri 01.06.2023 22:51
Olen Hüüru küla elanik ja mind otseselt puudutab Paldiski maantee rekonstrueerimise projekt. Soovin Piibelehe
ja Priimula teel elavate inimeste eest tuua projektile märkuse.
Teie eelprojekti järgi peab tekkima Priimula tee peale sild üle jõe, mis ühendab Kiviaia ja Priimula teed. Meie
oleme antud lahenduse vastu. Selleks toon mitu põhjust:
-Priimula ja Kiviaia teed asuvad endistes koperatiivides, seal on kitsad üherealised teed, sinna ei mahu
kaherealised teed.
-Antud tänavad on "siseteed", kus liiklus on väga hõre, piirkonnas inimesed kõnnivad sõidutee peal, liikluse
suurendamine antud tänavatel oluliselt halvendab ohutust jalakäijate jaoks.
-Planeeritav sild tekitab liigse "transiitliikluse" Saue-Tallinna suunas mööda Kiviaia ja Priimula teed. Teie poolt
alternatiivne variant Saue linnast tulijatele "kõrvalmaantee K13" ei lahenda olukorda sellepärast, et antud juhul
tuleb sõit ligikaudu kaks kilomeetrit pikem. Inimesed ei vali pikemat marsruuti.
-Piirkond, kus on planeeritud sild on veelindude pesitsemis koht. Silla ehitus hävitab täielikult seda
pesitsemiskohta. Keskkonnaamet peab antud asjaoluga olema informeeritud.
Loodan, et meie poolt toodud argumendid on piisavad, et oleks põhjus antud silda mitte ehitada.
Põhjendus:
Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse
ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue
Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt
osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on
Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale
tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu
läbi kavandatava kogujatee.
Hüüru küla kirde- ja lõunaosa vahel saavad kergliiklejad
liikuda Hüüru silla kaudu.
Keskkonnaametile on projekteerimistingimuste eelnõu
edastatud ning Keskkonnaamet on kooskõlastanud
projekteerimistingimuste eelnõu. Keskkonnaametit kaasatakse
ka ehitusloa menetlusse.
Otsused:
1. Arvestada ettepanekuga mitte kavandada kogujateed nr K1.8
ega Hüüru küla kohaliku tee silda.
2. Juurdepääs Hüüru küla kirdeosale tagada läbi Harku
liiklussõlme kavandatava kogujatee.
21 A T
e-kiri 31.05.2023 09:09
Isik esitas täpsustavaid küsimusi 31.05.2023 kirjaga nr 8-1/22-122/9750-32, millele vastati 13.06.2023 e-kirjaga
nr 8-1/22-122/9750-41. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja
ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
22 A M
Hüüru küla elanik
e-kiri 25.05.2023 23:45
Tutvusime täna Hüüru mõisas Paldiski maantee ümberehitusega.
Minu halvaks üllatuseks avastasin, et olete minu eramaale, eraisiku aeda, mis on ka vastavalt aiaga piiratud suletud
territoorium projekteerinud ümberkondsete majade kogumistee. Juhin tähelepanu, et tegu on suletud erateega
(mida ei eksisteeri ja mis on kasutuses eraisiku aiamaana), mis kuulub ainult ühe pere kodude kasutamiseks.
Olete planeerinud suletud tänavasse maja (katastritunnus 72701:002:0103) ja maja (katastritunnus
72701:002:1791) uue väljasõidu. Soovite nende väljasõidu suunata minu aeda, kus asub väidetavalt eratee
katastritunnusega (72701:002:1788). Mina olen üks selle eratee omanikest (eratee asemel on see minu aiamaa)
ning ei anna nõusolekut selle avalikuks teeks tegemiseks. Täna seda teed ei eksisteeri ja minu soov on, et see ka
nii jääb. Minu pere hallata on kõik järgnevad katastritunnused (72701:002:1788 , 72701:002:1787,
72701:002:1786).
Lisaks on valmis kõik Rohtlaane tee tänava elanikud võitlema selle vastu, et meie umbtänav ka umbtänavaks
jääks.
Põhjendus:
Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee
endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane
tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud. Sh on
Suurevälja 4 detailplaneeringu raames see nähtud juurdepääs
Rohtlaane tee 14 kinnistule läbi Rohtlaane tee. Läbivat liiklus
Rohtlaane teele Transpordiamet ei kavanda.
Suurevälja detailplaneeringus on Rohtlaane tee L2
(72701:002:1788) kinnistu nähtud ette transpordimaaks ning
avalikult kasutatavaks teeks. Transpordiamet tugineb
juurdepääsude tagamisel kehtivale planeeringule ning
arvestades piirkonnas välja kujunenud tänavavõrgustiku
struktuuri.
Otsus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
34
Minu ettepanek on, et täna on juba rajatud avalik tee nimega Marju tänav (katastritunnusega 72701:002:1502)
suunaga just nende kahe maja juurde (katastritunnus72701:002:0103) ja (katastritunnus 72701:002:1791) saaks
nende majade uueks väljasõiduteeks.
1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja
Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda
juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee
401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr
7270736 Marju tänava.
2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole, kavandada
juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.
23 M V
e-kiri 07.06.2023 17:50
Edastan tagasiside ja ettepanekud Paldiski maantee 2+2 projekti kohta.
1. Olete projekteerinud kogujatee, mis suundub katastritunnusele 72701.002.1788. Tegemist on eramaaga, mis on
ka aiaga piiratud ning reaalselt kasutuses siseõuena. Sellele puudub avalik ligipääs ning seda ligipääsu ei nõustu
ma ka andma. Tegemist ei ole avalikus kasutuses oleva teega. Teen ettepaneku planeerida see kogujatee
paralleelselt Paldiski maanteega katastritunnusele 72701:002:0805 ja ühendada see kogujatee katastritunnusele
72701:002:1502, mis on hiljuti arendustööde käigus rajatud avaliku kasutusega tee.
2. Kõrvalmaanee K13 on planeeritud soisele liigniiskele alale. Kui kõrge see tee tuleb võrreldes praeguse
pinnakõrgusega?
3. Kõrvalmaantee K13, 70 Km/h, on projekteeritud olemasolevate elumajade lähedusse. Miks ei ole sinna
planeeritud müratõkkeseinu?
4. Kõrvalmaanee K13 - kuidas on planeeritud mahasõit Veski teele / pealesõit Veski teelt?
5. Kõrvalmaantee K13 - 70 km/h eramajade läheduses ei arvesta liiklusohutusega, mistõttu ettepanek seada
piirkiiruseks max 50 km/h.
6. Ettepanek projekteerida bussipeatused nende praegustele asukohtadele.
Põhjendused/Selgitused:
1. Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee
endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane
tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud, millele teist
optimaalset juurdepääsu ei ole. Sh on Suurevälja 4
detailplaneeringu raames see nähtud juurdepääs Rohtlaane tee
14 kinnistule läbi Rohtlaane tee. Läbivat liiklus Rohtlaane teele
Transpordiamet ei kavanda.
Suurevälja detailplaneeringus on Rohtlaane tee L2
(72701:002:1788) kinnistu nähtud ette transpordimaaks ning
avalikult kasutatavaks teeks. Transpordiamet tugineb
juurdepääsude tagamisel kehtivale planeeringule ning
arvestades ka piirkonnas välja kujunenud tänavavõrgustiku
struktuuri.
2. Liiklussõlmede ja kavandatud teede täpsed lahendused
selguvad projekti järgnevate etappide jooksul.
Projekteerimistingimuse menetluse ajal eskiisprojekti tasandil
täpseid tehnilisi lahendusi ei ole valminud.
3. Praegusel hetkel ei ole veel mürauuringut koostatud.
Mürauuring koostatakse projekti järgnevates etappides.
Mürauuringu tulemustest lähtudes nähakse ette
müraleevendusmeetmed, kui müratase ületab Eestis kehtivaid
piirnorme.
4. Riigiteele nr 11185 Hüüru-Alliku–Saue (rahvakeeli Veski tee)
on juurdepääs tagatud Hüüru liiklussõlme kaudu.
5. Kõrvalmaantee K1.3 on perspektiivselt riigi põhimaanteed ja
riigi kõrvalmaanteed nr 11185 Hüüru-Alliku– Saue (rahvakeeli
Veski tee) ühendav maantee, mis täidab maantee funktsiooni.
Tegemist ei ole perspektiivse asulasisese teega. Kiiruse
alandamine 50 km/h ei ole põhjendatud, kuna puudub toetav
keskkond.
6. Tulenevalt maantee projekteerimisnormidest, riigitee olulisest
ümberehitamisest ja täiendavatest taristu rajatistest ei ole
tehniliselt võimalik säilitada bussipeatusi igal pool samas
asukohas.
Bussipeatuste asukohtade muutmine on vajalik ning nende
asukohtade valikul tehakse koostööd kohalike omavalitsuste ja
MTÜ Harju Ühistranspordikeskusega.
Otsus:
1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsuse ja Mihkli
kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda juurdepääsutee
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
35
kavandamise võimalikkust Paldiski maantee 401 ja Rohtlaane
tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr 7270736 Marju
tänava.
Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada
juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele
2. Tegemist ei ole ettepanekuga. Küsimusele vastatud.
3. Tegemist ei ole ettepanekuga. Küsimusele vastatud.
4. Tegemist ei ole ettepanekuga. Küsimusele vastatud.
5. Ettepanekuga mitte arvestada, kuna tegemist on maantee
funktsiooni täitva sõiduteega ning piirkiiruse alandamine ei ole
põhjendatud.
6. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada bussipeatused nende
olemasolevates asukohtades. Bussipeatuste asukohtade valikul
teha koostööd kohalike omavalitsuste ja MTÜ Harju
Ühistranspordikeskusega.
24 K-H L-Ö
A P
e-kiri 08.06.2023 18:21
Esitan seisukohad ja ettepanekud seoses Transpordiameti kavandatava riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2
ümberehitusega.
1. Juhin tähelepanu asjaolule, et kavandatava tegevuse juures on jäänud täielikult arvestamata mõju Hüüru külas
asuvatele pärandkultuuri objektidele, milleks on Hüüru mõisa moonakamaja, Hüüru sild, Hüüru veski ja Hüüru
mõisa sepakoja varemed.
Teatavasti mainiti Hüüru küla esimest korda 1271.a Taani Hindamisraamatus ning tänaseks säilinud
pärandkultuuri objektid on Hüüru küla eripära oluline osa. On selge, et 2+2 maanteed koos kergliiklusteega ei ole
võimalik kõnealuste pärandkultuuri objektide vahele füüsiliselt mahutada, isegi olemasolev 1+1 tee mahub
nende vahele vaevalt ära. Lisaks on oluline teadvustada, et mõisaaegsete hoonete ja rajatiste ehitamisel kasutatud
savisegu ei pruugi lähedusse kavandatava suuremahulise ehitustegevusega kaasnevatele negatiivsetele mõjudele
vastu pidada.
Pöördusin samal teemal selgituste saamiseks ka Muinsuskaitseameti poole. Ameti vastuskirjas mulle kinnitati, et
Hüüru külas olevate pärandkultuuri objektide säilitamine tuleb igal juhul tagada. Muinsuskaitseametist nõustuti
minuga, et avalikkusele tutvustatud eskiisprojekti kaudu ei ole võimalik tuvastada, kuidas kavandatav maantee
laiendus Hüüru küla pärandkultuuri objektidest möödub või kuidas kavatsetakse tagada objektide kaitse ja
säilimine. Mulle teadaolevalt edastas Muinsuskaitseamet vastavasisulise kirja ka Transpordiametile 22.05.2023
nr 1.1-7/811-2.
2. Pean ebamõistlikuks, et kavandatav maantee lahendus lõikab Hüüru küla põhimõtteliselt neljaks
eraldiseisvaks tükiks, pikendades kõigi külaelanike koduteed mitmete kilomeetrite võrra. Suurenev müra ja
saaste, pikenev kodutee ja kohaliku elukeskkonna kahjustamine ei ole see, mida kogukond täna riigi
teearendusprojektilt ootab.
Riigimaantee arendus peab looma uusi ja senisest parmaid võimalusi, mitte aga hävitama olemasolevat toimivat
elukeskkonda. Hüüru küla ei ole transpordikoridori osa, vaid pikaajaliselt väljakujunenud elukeskkond. Lisaks
on küla tõmbekeskuseks ka mitmetele teistele lähedal asuvatele väiksematele küladele nagu Püha ja Kiia, mille
vaheline ühendustee kavandatava tegevuse käigus samuti oluliselt pikeneb. Saue valla arengukavas ei ole selliste
arengutega arvestatud.
Põhjendused/Selgitused:
1. Transpordiamet arvestab Muinsuskaitseameti märkuste ja
arvamustega ning näeb ette vastavad meetmed, et tagada nii
muinsuskaitsenõuete järgimine, kui ka riigitee arendamise
võimaldamine. Sh juhime tähelepanu, et kõik
pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all.
2. Transpordiamet kavandab riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski ümber-
ehitamist, et viia riigitee kooskõlla Eestis kehtivate
õigusnormidega ning tagada riigiteel liiklusohutus ja piisav
läbilaskvus.
Transpordiamet tugineb riigitee arendamisel Eestis kehtivatele
õigusnormidele ja muudele riiklikele strateegilistele
dokumentidele. Näiteks Harju maakonnaplaneeringus ja Saue
valla üldplaneeringus on märgitud riigitee nr 8 oluliselt
muudetavaks maanteeks, mis annab võimaluse ka riigitee
laiendamiseks.
3. Transpordiamet kavandab riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski ümber-
ehitamist, et viia riigitee Eestis kehtivate õigusnormidega
kooskõlla ja tagada riigitee liiklusohutus, piisav läbilaskvus
ning mis arvestab ka tee funktsiooni.
Transpordiamet tugineb riigitee arendamisel riiklikele
strateegilistele dokumentidele. Näiteks Harju
maakonnaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus on
märgitud riigitee nr 8 oluliselt muudetavaks maanteeks.
Sh on asjakohane märkida, et vastavalt riiklikele ja kohalikele
strateegilistele dokumentidele ei ole riigiteega nr 8 Tallinn–
Paldiski Tallinn–Keila lõigule ette nähtud täiendavaid
perspektiivseid transpordiliike, liikumisteekondi ega
liikumismeetodeid.
Projekti raames nähakse ette ka vastavad meetmed keskkonna
säilitamiseks ja häiringute vähendamiseks.
4. Riigitee nr 8 vastab põhimaantee funktsioonile, kuna ühendab
pealinna ja Paldiski linna raudtee sõlmpunkti ja sadamaga.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
36
3. Transpordiameti kavandataval tegevusel puudub igasugune seos riigi arengudokumentides sätestatud
väärtuspõhiste eesmärkidega, mille suunas riik järgnevatel aastakümnetel liikuda soovib. Suurenevat saastet,
müra ja põliste külade elukeskkonna ja pärandkultuuri hävitamist riiklikud arengukavad ette ei näe. Vastupidi,
eesmärgiks on seatud säästev ja tasakaalustatud areng, parema elukeskkonna loomine ja säilitamine,
keskkonnajalajälje vähendamine, CO2 heite vähendamine, müra vähendamine, autoliikluse vähendamine,
kergliikluse osakaalu suurendamine jms.
On selge, et riigi seatud eesmärkideni jõudmine ei ole kerge, kuivõrd kõiki kahjustavate mõjudega tegevusi ei ole
võimalik päevapealt lõpetada, küll aga on võimalik uusi kahjustavate mõjudega tegevusi ära hoida, näiteks mitte
algatada alternatiivide olemasolul uusi kahjulike mõjudega teearendusprojekte. Transpordiamet peaks seda oma
tegevuses senisest paremini arvestama ja uute teede kavandamisel läbi mõtlema, kuidas teha seda kooskõlas
riiklikes arengukavades seatud väärtuspõhiste eesmärkidega. Transpordiameti tänane tegevus, mis seab
prioriteediks autostumise kasvu ja autoliiklusele 2+2 teede näol uute eeliste loomise olemasoleva elu- ja
looduskeskkonna ning kultuuriväärtuste hävitamise hinnaga on tagurlik ega tohi jätkuda.
Avalikul arutelul jäi kõlama mõte, et Transpordiamet on sunnitud järgima maantee projekteerimise norme, mis
ei võimalda arvestada arengudokumentides sisalduvate väärtuspõhiste eesmärkidega. Kui see nii on, tuleb
maanteede projekteerimise normid üle vaadata ja vastuolud riigi väärtuspõhiste eesmärkidega kõrvaldada.
4. Hüürus toimunud avalikul arutelul selgitas Transpordiamet, et kõik põhimaanteed tuleb igal juhul 2+2 mahus
välja ehitada. Samas oli amet sunnitud möönma, et Paldiski maantee ei vasta sisulises mõttes põhimaantee
definitsioonile, kuna ei ühenda pealinna teiste suurte linnade ega sadamatega, mis on põhimaantee peamiseks
tunnuseks. Sisulises mõttes on Paldiski maantee kohalik tee, mis teenindab teeäärseid külasid Tallinna ja Keila
vahel. Reaalsust arvestades oleks vajalik Paldiski maantee põhimaanteede nimekirjast eemaldada ja
tugimaanteena arvele võtta.
5. Riigimaanteede arendamisel on vältimatu arvestada erinevate koosmõjudega ja paralleelselt kulgevate teede
mõjudega, kuid Transpordiamet ei ole seda teinud. Paldiski maantee 2+2 lahenduse kavandamisel on täielikult
arvestamata fakt, et riik on juba ehitanud välja 2+2 lahenduses tee Tallinna ja Keila vahele, kuivõrd 4-6 km
kaugusel paralleelselt Paldiski maanteega kulgeb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee nr 4, mis ristub Tallinna Ringteega
nr 11.
Nimetatud tee on 2+2 mahus välja ehitatud ka Tallinna linna territooriumile jäävas osas, erinevalt Paldiski
maanteest, mis on Tallinna sisenedes 1+1 lahenduses. Kui ehitada 2+2 mahus välja veel ka Keila ja Paldiski
vaheline osa, oleks tagatud maanteede 4 ja 11 kaudu lisaks kiirele ühendusele Tallinna ja Keila vahel ka kiire
ühendus Tallinna ja Paldiski vahel, vajadusel Muuga sadamani välja. Seda asjaolu tuleb Tallinna ja Keila vahele
uut teed kavandades kindlasti arvestada. On ebamõistlik ja ressurssi raiskav, kui riik kavandab paralleelselt
kõigest 4-6 km vahega kahte erinevat 2+2 maanteed Tallinna ja Keila vahele, suutmata samas välja ehitada 2+2
lahendusi pealinna ja Eesti suurimate linnade - Tartu, Pärnu, Narva vahele.
6. Paldiski maantee arendamisel on oluline arvestada , et Tallinna linna sisenev lõik on 1+1 lahenduses ning
füüsiline ruum ei võimalda Harku järve piirkonnas olulist maantee laiendust. On vastutustundetu kavandada
Paldiski maantee keskossa 2+2 lahendust, mis võimaldaks jõuda autodel senisest kiiremini Tallinna 1+1
lahenduse esimeste fooride juurde , põhjustades Tallinna piiril ummikute pikenemise ja töötava mootoriga
Transpordiamet lähtub määrusest Riigiteede liigid ja riigiteede
nimekiri. Käesoleva projekteerimistingimuste osaks ei ole
antud määruse muutmine.
Sh juhime tähelepanu asjaolule, et maantee funktsiooni
muutmine ei suurenda riigitee liiklusohutust ega taga normide-
kohast läbilaskvust. Riigitee ohutus ja korrakohane toimimine
tuleb tagada sõltumata maantee funktsioonist.
5. Transpordiamet kavandab riigiteid maantee
projekteerimisnormidele tuginedes tagamaks riigiteede ohutus
ja korrakohane toimimine. Transpordiamet arendab vastavalt
Teehoiukavale ning võimaluste piires üheaegselt kõiki riigi
maanteid, et tagada terviklik teedevõrgustiku toimimine.
6. Transpordiametil on ülevaade Tallinna linna kavadest ja nende
strateegilistest dokumentidest. Vastavalt Tallinna linna
Haabersti linnaosa üldplaneeringule on Tallinna linna sisesel
Paldiski maantee ette nähtud
perspektiivseks/rekonstrueeritavaks põhitänavaks. Sh on ette
nähtud perspektiivsed mitmetasandilised ristmikud
Tähetorni/Tammi tee ristmikule, Järvekalda tee ristmikule
tagamaks ka Tallinna linna siseselt riiklikult olulise tee
ühendus sadamaga.
7. Transpordiamet tagab riigiteede (sh ka riigitee nr 8 Tallinn–
Paldiski) ohutust ja korrakohast toimivust vastavalt maantee
projekteerimisnormidele ja riigitee funktsioonist lähtuvalt.
Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski on riigi põhimaantee, mis tagab
ühenduse pealinna ja riiklikult tähtsate sadamate ja
raudteesõlmede vahel.
8. Transpordiamet arendab ja projekteerib maanteid lähtuvalt
Eestis kehtivatest õigusaktidest. Esitatud ettepanekud on
vastuolus maantee projekteerimisnormidega ega taga riigiteel
ohutust ega selle korrakohast toimivust.
Vastavalt koostatud liiklusuuringule on riigitee nr 8
perspektiivne liiklussagedusvastav I klassi maanteele ning ka
Transpordiameti juhendid eeldavad antud riigitee
liiklussagedusi arvestades 2+2 maantee kavandamist.
Otsused:
1. – 7. Tegemist ei ole ettepanekuga vaid arvamustega. Võtta
arvamused teadmiseks.
8. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada 2+2 maantee asemel
1+1 maantee ning täiendavaid meetmeid liikluse piiramiseks.
Esitatud ettepanekud on vastuolus maantee
projekteerimisnormidega, ei taga riigitee ohutust ega selle
korrakohast toimivust.
Sh puudub Transpordiametil pädevus seaduste ja määruste
muutmiseks. Seaduste ja määruste muutmiseks tuleb huvitatud
isikul pöörduda vastava ministeeriumi poole. Transpordiameti
seisukohast ja õigusaktidele tuginedes täidab riigitee nr 8
Tallinn–Paldiski põhimaantee funktsiooni kogu tee ulatuses.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
37
mitmekümneks minutiks ummikusse seisma jäämise. On arusaamatu, miks jätkab Transpordiamet teadlikult
sellise uusi probleeme ja ummikuid põhjustava lahenduse kavandamist.
7. Hüüru avaliku arutelu käigus saadud infost järeldan, et Transpordiamet ei ole seni teinud midagi selleks, et
liikluskorralduslike meetmetega Paldiski maantee liikluskoormust vähendada, et välistada liiklusloendusel
põhinev tee laiendamise vajadus. Näiteks saaks seada Paldiski maanteele kogu maantee ulatuses Tallinnast Keilani
kiirusepiirangud ning selle kaudu suunata maanteel kihutada sooviv transport teedele 11 ja 4, kus selleks 2+2
lahendus juba olemas on. Selliselt toimides saaks liikluskoormust Paldiski maanteel vähendada ja puuduks
vajadus 2+2 tee kavandamise järele.
8. Ettepanekud:
kuna Transpordiameti kavandatav Paldiski maantee 2+2 lahendus on loodus- ja elukeskkonda kahjustavate
mõjudega ning riigi väärtuspõhistele eesmärkidele vastutöötav, põhjustab elluviimisel ummikute suurenemist
Tallinna piiril, kus tee 1 +1 lahenduses jätkub, teen ettepaneku loobuda Paldiski maantee 2+2 väljaehitamise
kavandamisest ning jätta maantee 1+1 realiseks; projekteerida sellele teele kergliiklustee (Hüüru-Tutermaa),
teelaiendid ristmikele ja teelt mahapööretele ja vajadusel möödasõidutaskud ning seada kiirusepiirangud kogu
maanteele, eesmärgiga suurendada turvalisust ja liikluse sujuvust ning suunates selle kaudu Tallinna ja Keila
vaheline kiiresti sõita sooviva liikluse teedele 4 ja 11, kus kiireks sõiduks sobivad tingimused 2+2 lahenduse näol
juba olemas on.
Lisaks teen ettepaneku eemaldada Paldiski maantee (tee nr 8) põhimaanteede nimekirjast ja käsitleda seda
maanteed edaspidi tugimaanteena, mille määratlusele tee reaalselt vastab.
Tänase Paldiski maantee Paldiski poolne osa on mõistlik ja loogiline ühendada tee nr 8 asemel teega 11
järgmiselt:
Samuti palun vaadata üle maanteede projekteerimise normid ja kaasajastada neid selliselt, et nende järgi
maanteede projekteerimine oleks kooskõlas riigi valitud säästva arengu suunaga.
Soovin esitatud seisukohtade ja ettepanekute osas sisulist kirjalikku vastust.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
38
25 Õie tn 2 korteriühistu
Registrikood: 80605800
e-kiri 08.06.2023 23:34
Pöördume Õie 2 korteriühistu poolt seoses Ringtee 8 Tallinn - Paldiski km 13.9-24.2 Harku-Keila lõigu
eskiisprojekti ja km 13.9-16.0 Harku-Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimisega.
Oleme mures seoses Hüüru mahasõidutee sulgemisega ja Hüüru peatuse likvideerimisega. Antud lahendus
pikendab Õie 2 elanikute väljasõiduteekonda Tallinna suunas 7 km võrra, kasutades Laagri-Harku mahasõiduteed
ja 6.5 km, kasutades Kivi teele pööret; koormab reguleerimata Veski teed. Samuti on oluliselt raskendatud
ühistranspordi kättesaadavus, kuna Hüüru peatuse likvideerimisel leiab lähim peatus (Harku) aset meist 2.2 km
kaugusel. Ühistranspordi olemasolu on oluline ka laste liikumiseks Tallinna õppeasutuste suunda ning peab olema
turvaline ning kättesaadav.
Toetame MTÜ Hüüru Külaseltsi pöördumist ning soovime, et projekt oleks täidetud vastavate lahendustega nii,
et Hüüru küla elanikute vajadused oleksid uue maantee rajamisel rahuldatud.
Põhjendus/selgitus:
1. Transpordiamet ei likvideeri ära Hüüru bussipeatust.
Tulenevalt kitsastest oludest on Hüüru külas vajalik
bussipeatus mõnevõrra nihutada põhja suunas (Tallinna
suunas). Sh oleme arvestanud kogukonna
arvamusi/ettepanekuid ning võimalusel kavandame Hüüru
bussipeatused lähemale Hüüru küla keskosale (Vääna
Jõele). Bussipeatus jääks endiselt Vääna jõe põhjaküljele.
Sh oleme otsustanud säilitada ka Pühaküla bussipeatuse
vastavalt avalikul arutelul esitatud arvamustele.
Kavandame bussipeatusete ligidusse ka kergliiklustee
tunnelid.
Otsus:
1. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
26 Jõe tee 9b
72501:001:0331
e-kiri 9.06.2023 13:30
Oleme Hüüru küla Jõe tee 9B kinnistu omanikud ja elanikud. Osalesime 25.05.2023 Hüüru mõisas toimunud
kogukonna koosolekul, avalikul arutelul, kus Transpordiamet tutvustas planeeritavat eskiisprojekti. Paraku jäid
enamus kogukonna poolt esitatud olulisi põhimõttelisi küsimusi ja asjalikke ettepanekud koosolekul sisuliste
vastusteta, mis on nähtav ka kohapeal koostatud protokollist. Vastavalt koosolekul kokku lepitud tähtajale esitan
siinkohal ka omapoolsed täpsustavad küsimused ja ettepanekud ning jään ootama mõistliku aja jooksul sisulist
kirjalikku tagasisidet.
1. Projekteeritava teelõigu mittevastavus Saue valla üldplaneeringule ja Harju maakonnaplaneeringule. Kuigi
Transpordiameti esindajad väitsid kogukonnale avalikul arutelul vastupidist, ei seostu käesolev projekteerimine
minu hinnangul Saue valla kehtiva üldplaneeringuga või Harju maakonnaplaneeringuga. Kehtiv Saue valla
üldplaneering, mis on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40, ütleb oma seletuskirjas, peatükis
10, Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendes tekkivate kitsenduste ning
liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, selgesõnaliselt, et Tallinn-Paldiski maantee nähakse ette
2012.aasta kehtestatud Saue valla üldplaneeringujärgses trassikoridoris 2+2 rajalisena Tallinnast Juuliku-Tabasalu
tee ristmikuni ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani. Seetõttu sooviksin täpsustavat selgitust, kas
ja kuidas konkreetselt tuleneb või on seotud riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu
eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetlus Saue valla
hetkel kehtiva üldplaneeringuga ning kas selle teelõigu projekteerimine või kavandamine peaks võtma arvesse
seda üldplaneeringut?
Samuti ei leia viidet selle lõigu 2+2 lahendusele Harju maakonnaüplaneeringu trassikoride kirjelduses. Seetõttu
soovin selgitust, kas ja kuidas konkreetselt tuleneb või on seotud riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva
Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste
menetlus Harju maakonnaplaneeringuga ning kas selle teelõigu projekteerimine või kavandamine peaks võtma
arvesse seda maakonnaplaneeringut?
Kuna jäi ebaselgeks, millisest riiklikust või piirkondlikust strateegilisest alusdokumendist tutvustatud 2+2
lahenduse mõte üldse tuleneb, siis paluksin mulle saata vastav konkreetne viide. Minu soov tuleneb inimlikult igat
kodanikku puudutavast asjaolust, et kuigi avalikult jääb mulje, et Eesti Vabariigil on rahaliselt väga raske ja väga
paljude kriitiliste valdkondade jaoks ei leita vahendeid, siis samas on mõne riigiameti või riigiametniku käsutuses
küllalt vahendeid, mida kulutada selliste kulukate projektide ja eskiiside väljatöötamiseks, mille vajadust või
pakilisust ei ole korrektselt otsustatud või dokumenteeritud. Loodan väga, et saan selles küsimuses rahuldavad
selgitused.
Põhjendused/Selgitused:
1. Saue valla üldplaneeringus on märgitud riigitee nr 8
Tallinn–Paldiski oluliselt muudetavaks riigiteeks ning
määratud sellele vastav riigitee koridor. Saue valla
üldplaneering ei määra täpselt riigitee 2+2 maantee
lahendust, vaid annab selleks võimaluse. Planeeringu
seletuskirjas sätestatult on oluliselt muudetava maantee
koridor ära näidatud maantee laiendamisvõimaluse
säilitamiseks kogu riigimaantee ulatuses. Transpordiamet
näeb käesoleval hetkel vajadust riigitee nr 8 vastavusse
viimist Eestis kehtivate õigusnormidega, et oleks tagatud
riigitee korrakohane toimimine ja selle ohutus. Sh toetab
oluliselt ümberehitamise vajadust ka maakonnaplaneering,
mis sätestab, et riigiteel nr 8 on ette nähtud oluliselt ümber-
ehitada liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks.
Maakonnaplaneering on alusdokument üldplaneeringute
koostamiseks.
Üldplaneeringud ei määra üldjuhul tehnilisi lahendusi ning
tehnilised lahendused selguvad projekteerimise käigus.
Laiendamisvajaduse sõnastus Saue valla üldplaneeringus
annab võimaluse kavandada nii 2+1, 2+2 vms
sõiduradadega lahendusi sõltuvalt maantee
liiklussagedustest ja vajadustest.
Transpordiamet on koostanud riigitee nr 8 lõigus
liiklusuuringu, millest lähtuvalt on Hüüru küla läbiv lõik I
klassi maantee. Vastavalt maantee
projekteerimisnormidele ja Transpordiameti
juhendmaterjalidele on maantee ohutuse ja korrakohase
toimimise tagamiseks antud juhul vajalik kavandada 2+2
maantee. Sh kavandatakse sildu 100 aastase perspektiiviga
ning ei ole mõistlik kavandada sildade lahendusi, mida
peaks 20-50 aasta jooksul uuesti ümber ehitama.
2. Vastavalt avalikul arutelul kokku lepitule jagab
Transpordiamet uuringuid külaseltside ja kohalike
omavalitsustega. Uuringud on koostatud pädevate isikute
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
39
2. Teostatud uuringute jagamine mõistliku aja jooksul. Avalikul arutelul väideti Transpordiameti esindajate poolt,
et Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–
Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetlusega seoses on teostatud mitmeid uuringuid. Kohtumisel
endele uuringutele juurdepääsu võimalust ei pakutud. Seetõttu paluksin selline võimalus tekitada, näiteks lisada
kõik selle eelmainitud projektiga seotud teostatud uuringud (näiteks geodeesia, geoloogia, hüdroloogia, elustik,
liiklussagedus, liiklusperspektiiv, looduskaitse, arheoloogia, mõjuhinnangud jne) üles Transpordiameti vms
lehele, et mina ja kogukonna liikmed saaksis need alla laadida ja nendega tutvuda. Palun jagada konkreetselt
minuga vastavat linki, et jõuaksin menetluse jooksul nende uuringutega mõistliku aja jooksul tutvuda.
3. Suurema kiirusega maantelõigu puudub loogiline jätk Tallinnas. Tutvustatud kujul 2+2 laiendatud maanteelõik
tooks loogiliselt järeldades teele rohkem liiklejaid ja seega põhjustaks elluviimisel ummikute suurenemist või
liikluse seiskumist Tallinna suunal Tallinna piiril, kus tee jätkuks praeguses 1 +1 lahenduses endiselt vähemalt 5
km pikkuselt koos paljude valgusfooridega. Seni, kuni Tallinn ei ole seal linna piirini rajanud laiendatud,
mitmerealist suurema läbilaskevõimega teed, puudub ratsionaalne arusaadav vajadus rajada sinan kõrvale oluliselt
suurema läbilaskevõimega Paldiski maantee. Kas on teostatud vastavad tasuvusanalüüsid, kus võrreldakse
planeeritavaid investeeringuid oodatavate tulemustega, eesmärkidega? Milliste argumentide alusel saaks hinnata,
et projekti teostamiseks plaanitavad investeeringud ei too kaas rohkem negatiivse mõjuga tulemusei – suurenenud
ummikud ja sellest tulenev suurenenud heitgaaside reostus, senisest pikem ajakulu sama vahemaa läbimiseks?
Esitlusel viidati ka liiklusohutuse parandamise vajadusele, kuid ei tutvustatud konkreetseid asjaolusid või
sellekohaseid uuringuid. Seetõttu sooviksin teada, mis on konkreetsed murekohad ohutusega sellel teelõigul ja
millised alternatiivsed lahendused ohutuse parandamiseks on koos vastavate maksumuse hinnangutega läbi
töötatud?
4. Eskiisiprojekti lahenduse alternatiivide puudumine. Avalikul arutelul jäid kahjuks sisuliste vastusteta
kogukonna korduvad küsimused 2+2 lahenduse alternatiivide ning nende omavahelise võrdluste olemasolu kohta.
Juhin tähelepanu, et näiteks riiklik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 lk 24 on toodud riigi poolt taristu
arendamise üldpõhimõtted: Transpordisüsteemi arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgitakse
esmajärjekorras nn nelja astme printsiipi: enne kui lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamisega, tuleb
läbi kaaluda kõik muud alternatiivid, nt kas oleks võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu
tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandamistega.
Soovin Transpordiameti selgitust, kas Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu
eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetlus peaks
arvesse võtma viidatud arengukavast ja kuidas ta vastab sellele konkreetsele põhimõttele? Sellest tulenevalt palun
ülevaadet kõigist kaalutud alternatiividest ja nendega soetud analüüsidest. Eelkõige, kas ja kuidas oleks võimalik
lahendada olemasolevaid probleeme nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate
kohandamistega (näiteks Hüüru silla rekonstrueerimine, vajadusel ohutuse parandamine jne)?
5. Paldiski mnt 2+2 sõiduraja variant ei mahu Hüüru külast läbi praegusel trassil ja tekitaks kahju. Praegu läbib
Paldiski mnt Hüüru küla ajalooliste hoonete kompleksi ja küla piires väljakujunenud väljakujunenud liiklussõlmi
1+1 sõidureaga ning madala sõidukiirusega tee. Oleks asjakohane, et senisest 2 korda suurem sõidukiirusega,
seega senisest oluliselt suurema mürareostusega, ilma sarnaste ühendusteta ja laiem trass tuleks projekteerida
keskustest ja olemasolevatest elamutest võimalikult kaugele, mitte endiselt nende keskele, halvendades kohalike
elanike elutingimusi. Ajalooline sild, Hüüru mõis, vesiveski, sepamaja, mõisa moonakamaja moodustavad praegu
ühtse Hüüru küla keskuse, mis oma miljööväärtusega mõjutab positiivselt ka külas asuva elukondliku kinnisvara
vääärtust. Küla läbiv kiirtee muudaks küla üldmuljet halvemaks ja selle atraktiivsus elukeskkonnana väheneks.
Kas Transpordiamet on arvestanud, et selline eskiisis ette nähtud uus kiirtee mõjutaks külas asuva kinnivara
väärtust negatiivselt? Kuna see projekt ei ole ette nähtud avalike planeeringutega, siis kuidas kavatsetakse seda
negatiivset mõju kompenseerida neile, kes uue võimaliku kiirtee lähedusse heausklikult kinnisvara on soetanud?
poolt ning on mõeldud eelkõige projekteerijale
algandmeteks projekti koostamisel ja lähteandmeteks
otsuste tegemisel. Samuti on uuringud koostatud erialases
sõnavaras ja kasutades erialaseid insener-tehnilisi
metoodikaid.
Juhime tähelepanu, et projekteerimise ajal võib selguda
täiendavate uuringute koostamise vajadus. Transpordiamet
tellib projekti elluviimiseks kõik vajalikud uuringud
vastavalt nõuetele ning tagab, et uuringu tulemustega on
projekti realiseerimisel arvestatud.
3. Transpordiamet tugineb riigiteede arendamisel vajaduse
põhisusest ning kehtivatest Eesti õigusnormidest.
Riigimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski arendusvajadus tuleneb
vajadusest tagada rahvusvahelise maantee ja riigi
põhimaantee ohutus ja korrakohane kasutamine. Riigitee nr
8 liiklussagedused on aastate jooksul oluliselt kasvanud
ning vastavalt 2022. aastal koostatud liiklusuuringule on
riigitee 2+2 maanteeks ümberehitamine vajalik, et tagada
normidekohane (minimaalne) riigitee ohutus ja
korrakohane toimine. Tegemist on vajaliku
investeeringuga.
Vastavalt Tallinna linna Haabersti linnaosa
üldplaneeringule on Tallinna linna sisesel Paldiski maantee
ette nähtud perspektiivseks/rekonstrueeritavaks
põhitänavaks. Sh on ette nähtud perspektiivsed
mitmetasandilised ristmikud Tähetorni/Tammi tee
ristmikule, Järvekalda tee ristmikule, et tagada ka Tallinna
linna siseselt riiklikult olulise tee ühendus sadamaga. Harju
maakonnaplaneeringus on samuti märgitud riigitee nr 8
Tallinna linna sisene lõik oluliselt muudetavaks või
rekonstrueeritavaks teeks.
Riigitee arendusvajadus on toodud välja kõigis
arengudokumentides ning antud
projekteerimistingimustega soovimegi viia riigitee nr 8
järkjärgult normidega kooskõlla, et riigitee vastaks Eestis
kehtivate seadustega nõutud tasemele.
Antud riigiteel on juhtunud ajavahemikul 2011–2021 a. 27
inimkannatanuga liiklusõnnetust, millest hukkunuid on 3 ja
viga saanud 38. Üks hukkunuga liiklusõnnetus oli
kokkupõrge jalakäijaga ja teised kaks kokkupõrge
vastutuleva sõidukiga.
4. Vastavalt riiklikele ja kohalikele strateegilistele
dokumentidele ei ole riigiteega nr 8 Tallinn–Paldiski
Tallinn–Keila lõigule ette nähtud täiendavaid
perspektiivseid transpordiliike, liikumisteekondi ega
liikumismeetodeid. Ainukeseks liikumisvõimaluseks antud
lõigul on sõiduteede või kergliiklusteede (jalakäijana või
jalgratturina) kaudu. Paljud külad ja asumid jäävad
kergliiklejale lähtepunktist sihtpunktini liiga kaugele ning
liikumiseks kasutatakse valdavalt sõiduautosid.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
40
6. Kogujateed peaksid asuma võimalikult teetrassi lähedal. Kui projekt peaks siiski järgmistesse etappidesse
liikuma, siis teen ettepaneku, et kogujatee T14 (Keila poolt Jõe teele) suunduks võimalikult põhimaantee äärest,
teetrassi kaitsevööndis. Taoliselt tiheasustusalale ehitatav kiirtee koos oma muu taristuga peaks mahtuma oma
põhitrassile, mitte ette nägema otsest täiendavat talumiskoormust mitmesaja meetri kaugusel asuvatele
kinnistuomanikele, kelle elamukrundid jääksid sellise rajatava kogujatee äärde. Puudub otsene vajadus tuua 70
km/h sõidukiirusega T14 kogujatee ca 280 meetri kaugusele põhitrassist, tekitades täiendavat mürareostust
eramute vahele sinna, kus seda varem ei olnud. Infoks, et Jõe tee praegune asulasisene kiiruspiirang on 30 km/h.
T14 kogujatee võiks siis kulgeda näiteks ca 10 meetri kaugusel põhitrassist sellega paralleelselt kogu ulatuses ja
jõuda välja praeguse Jõe tee ning Paldiski mnt ristmikuni.
7. Lisaks sooviksin teada saada vastuseid ka kõigile teistele Hüüru mõisas 25.05.2023 eskiisi avalikul arutelul
esitatud või hiljem tõusetunud küsimustele, mida võidi saata selguse mõttes eraldi kirjalikult. Palun võimaldada
mulle selles minu kodukohale olulises asjas kõigi tõstatatud küsimuste vastustega tutvuda ja mõistliku aja jooksul
täiendavaid ettepanekuid teha. Olen kindel, et saate seda koordineerida ka Hüüru külaseltsi kanalite kaudu.
Alternatiivseid liikumismeetodeid antud lõigus riiklikes
ega kohalikes strateegilistes dokumentides kavandatud ei
ole. Nende puudumisest tulenevalt on aastate jooksul
kasvanud sõiduautode arv sellel riigitee lõigul. Sh vajab
märkimist asjaolu, et riigiteel on ka toimiv ühistranspordi
liiklus, kuid liiklussagedused riigiteel on endiselt aastate
jooksul kasvanud.
Transpordiamet arvestab ka riikliku transpordi ja liikuvuse
kavaga ning on endiselt seisukohal, et riigitee laiendamine
on vajalik, et tagada riigitee ohutus, piisav läbilaskvus ja
korrakohane kasutamine.
5. Eskiisprojekti koostamise raames on projekti koostamisega
tegelev teedeinsener Hüüru küla läbivas lõigus ruumiliselt
läbi töötanud 2+2 maantee viadukti lahenduse koos 2+2
riigitee lõiguga ning oleme seisukohal, et 2+2 maantee
mahub antud teekoridoris Hüüru külast läbi. Tegemist on
küll kitsaste oludega, kuid tehniliselt on see meie hinnangul
võimalik.
Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maantee laiendamine on ette
nähtud Harju maakonnaplaneeringus ja Saue valla
üldplaneeringus. Üldplaneering on Saue Vallavalitsuse
poolt kehtestatud ning avalik dokument, millega on saanud
ja saavad tutvuda kõik puudutatud isikud.
Antud projekt ja projekteerimistingimused on kooskõlas
avalike planeeringutega. Kõigis planeeringutes on riigitee
nr 8 Tallinn–Paldiski märgitud oluliselt muudetavaks ja
ümberehitatavaks riigiteeks. Ümberehitamise tehniline
lahendus selgitatakse välja käesoleva projekti raames
vastavale Eestis kehtivatele seadustele ja Transpordiameti
juhenditele tuginedes.
6. Transpordiamet on kavandanud kogujatee nr K1.4
arvestades piirkonnas välja kujunenud kohaliku
teedevõrgustikku ja teedevõrgustiku loogilist kulgemist.
Kavandades kogujatee nr K1.4 kõrvuti põhimaanteega
tooks see lahendus kaasa ebaloogilisi pöördeid, pikendaks
sõiduaega ja distantsi ega sobituks kohaliku
teedevõrgustikuga.
Antud kogujateel ei ole riigitee tunnuseid, kavandatud teele
ei ole ette nähtud läbivat liiklust ning see teenindab üksnes
kohalikke elanikke. Seega ei kaasne kavandatud teega
piirkonnas ka olulist liiklussageduse tõusu.
7. Tegemist ei ole küsimuse, ettepanekuga ega seisukohaga.
Arvamuste ja seisukohtadega on võimalik tutvuda
käesolevas dokumendis.
Otsused:
1. Tegemist ei ole ettepanekuga. Võtta arvamus teadmiseks.
2. Tegemist ei ole ettepanekuga. Tegemist on
sooviavaldusega tutvuda uuringutega. Transpordiamet
jagab liiklusuuringut läbi kohalike omavalitsuste ja
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
41
külaseltsidega. Transpordiamet saadab uuringu
külaseltsidele ja kohalikele omavalitsustele koos
projekteerimistingimustega.
3. Tegemist ei ole ettepanekuga. Võtta arvamus teadmiseks
4. Tegemist ei ole ettepanekuga. Võtta arvamus teadmiseks
5. Tegemist ei ole ettepanekuga. Võtta arvamus teadmiseks
6. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada kogujatee nr
K1.4 põhimaantee trassi ligidusse.
7. Tegemist ei ole ettepanekuga, arvamusega ega
küsimusega.
27 E K
e-kiri 09.06.2023 18:56
Esitan oma seisukohad ja ettepanekud seoses Transpordiameti kavandatava riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-
24,2 ümberehitusega.
Kuna aktiivsed inimesed on esitanud veenvaid argumente Transpordiametile, siis ma ei pea vajalikuks nende
dubleerimist.
Arvatavasti ei oleks paljudel inimestel kaasa arvatud minul endal tee ehituse vastu midagi, kui see toimuks
mõistlikumas mahus, ilma et see lõhuks olemasolevat elukeskkonda, lõikaks küla tugevalt neljaks, ja tänu sellele
väheneks inimeste turvatunne, isoleeritus, täiendav oluline rahaline kulu, kinnisvara väärtuse kaotamine. Kui
vaadata tänast eskiisi, siis pikeneks kodu tee ca 5-7 km. Meie pere peab 3 x päevas käima Laagris, siis selline
matemaatika, teeks meile lisakuluks aastas ca 8000-10000 km. (CO2 ?) See on arvestatav rahaline lisakulu, kütus,
rehvid, auto hooldus, amortisatsioon. Ajaline lisakulu päevas ca 30 min. 660 min ühes kuus, 7920 min aastas.
7920 min võrdub 132 tundi. 132 (laps peab ca 121 lisatundi veetma autos) lisatundi saab inimene teha vähem
tööd. Ehk põhimõtteliselt kaotab inimene ühe kuupalga
aastas, + kõik muud kaasnevad lisakulud. – 4000 € perede kohta, kelle lapsed käivad koolis ?
Eakad ?
Tee olemus.
Kindlasti oleks võimalik ehitada tee laiendusi, et saaks sooritada parempööret ilma, et see aeglustaks põhi
sõidureal liiklemist, sama loogikat on võimalik kasutada ka vasakpöörde sooritamiseks. Ehk kanaliseerimis
meetod. Osaliselt saab teha 2+1 osaliselt 2+2. Kõige suuremad ummikud tekivad tavaliselt Tallinna sissesõidul,
Tallinn ei võta autosid vastu ! Seega 2+2 süvendaks pigem muret, kui oleks abiks. Õhtusel tipptunnil Keila suunas
Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2 ei ole ummikuid, va Tallinnast välja sõidul, kuid see ei puuduta renoveeritavat
lõiku. Transpordiamet, väitis 2018 a. Novembris, et olemas olev tee vastab nõuetele ja on liiklemiseks turvaline,
kuid avalikul koosolekul väideti vastupidist. Kuidas sellest aru saada ?
Isiklikult, ei ole tee renoveerimise vastu kuid kohalikke inimeste seisukohtasid tuleks/võiks rohkem arvestada.
Kohalike inimeste väljakujunenud turvatunne, elukeskkond ei tohi halveneda, või kaduda. Tee ehitus ei tohi
olemasolevat kinnisvara väärtust vähendada, kui vaadates tänast eskiisi, siis paraku see juhtub. Natukene
rohelisemat projekteerimis, elu keskkonda soosivamalt võiks olla märksõnad projekteerimisel. Esmasel avalikul
koosolekul ei tundunud, et rahva arvamus või ettepanakud oleksid olulised.
Saja aasta perspektiiv.
Kuna EU ja terve maailm on väga tugevalt astumas samme vähendamaks CO2, ja eraautode arvu, ja samas
suurendada ühistranspordi liiklust, elektriautod jne. Kas siis pikas perspektiivis, ei ole ette näha pigem autode
arvu vähenemist ?
CO2 - Kui nüüd mõelda kaugemale ette, kas ei oleks mõistlik antud maanteel, lähenda uudsema ideega ?
Soodustame ühistransporti, jalgrattaga, rolleriga ja elektri kulguritega vms liikumist? Seda enam kui +-6 km
kaugusele on planeeritud 2+2 maantee.
Põhjus:
1. Kirjaga ettepanekut projekteerimistingimuste eelnõu osas
esitatud ei ole.
Otsus:
Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
42
Transpordiameti esindajad rõhutasid avalikul koosoleku mitmeid kordi, et kui tee koridor saab paika. Siis
maanteeäärsete maade omanikud, saavad kasutada oma kinnistuid, kas siis arendusteks vms. Iganes viisil nad seda
soovivad. Kas Saue vald, on andnud selle kohase kinnituse, või on Saue vald valmis kirjalikult kinnitama seda
puudutatavatele maaomanikele ?
Saue vald, Hüüru Külaselts, ja Transpordiamet, võiks inimestega natukene sõbralikumas ja konstruktiivsemas ja
mahukamas võtmes suhelda. Usaldamatus, ja infovaegus, loob inimgruppe, kes arvavad, et nende õigusi
rünnatakse ! Kindlasti, ei ole ka enamus inimesi nõus Hüüru Külaseltsi poolt edastatud kõikide, kohati
vastuoluliste, ja suunavate seisukohtadega.
Külaseltsi seisukoht on 3 külaseltsiliikme seisukohad, mitte kõikide Hüüru elanike seisukohad.
28 E.M
Hüüru küla elanik
e-kiri 26.05.2023 00:14
Kirjutan seoses 25.05 Hüüru külas tutvustatud 2+2 maantee esialgse planeeringuga.
Olete planeerinud kogumistee suunaga katastritunnusele 72701.002.1788. Ala on erakasutuses olev maa, millel
puudub avalik ligipääs. Säärane ühendus on erinevatel põhjustel äärmiselt negatiivne ning reaalselt on tegu siseõue
alaga.
Teen ettepaneku suunata see kogujatee katastritunnusele 72701.002.1502. ehk Suurevälja 3 suunal.
Põhjendus:
Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee
endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane
tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud. Suurevälja
4 detailplaneeringu raames see nähtud Rohtlaane tee
juurdepääs Rohtlaane tee 14 ja Paldiski mnt 401 kinnistule läbi
Rohtlaane tee.
Läbivat liiklust Rohtlaane teele Transpordiamet ei kavanda.
Suurevälja detailplaneeringus on Rohtlaane tee L2
(72701:002:1788) kinnistu nähtud ette transpordimaaks ning
avalikult kasutatavaks teeks. Transpordiamet tugineb
juurdepääsude tagamisel kehtivale planeeringule ning
optimaalsemale lahendusele arvestades ka piirkonnas välja-
kujunenud tänavavõrgustiku struktuuri.
Otsused:
1. Projekti järgnevates etappides kaaluda juurdepääsu
kavandamist Rohtlaane tee 14 ja Paldiski mnt 401 kinnistule
läbi kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava.
2. Kui juurdepääsu kavandamine läbi Marju tänava võimalikuks
ei osutu näha ette juurdepääsu lahendus vastavalt Suurevälja 4
detailplaneeringule.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
43
29 Alajaama tee 5
19801:012:0350
e-kiri 26.05.2023 09:31
Pöördume seoses riigitee nr.8 suhtes, mis on avalikustatud. Soovime kindlasti näha müramüüri põhiprojektis ning
teeme ettepanekuid Alajaama tee ja sellel küljel olevate kinnistute juurdepääsu suhtes + Männiku tee ja
Kirikumõisa kinnistute suhtes.
1. Juhime tähelepanu, et Alajaama tee elanikud on juba varasemalt teinud ettepaneku müramüüride suhtes suurte
trasside äärde. Selle kohta on olemas kirjalikud dokumendid. Hetkel pole seda projekteeritud ning palume
kinnitust, et see parandus tehakse põhiprojektiks ära vähemalt Lutheri monumendi poolel Alajaama tee müra
kaitseks.
2. Teeme ettepaneku tuua Tutermaa-Kumna-Alajaama ringristmik praegusele Kumna ristile tagasi. Praegune
lahendus paistab kallim lahendus. Miks ei võiks Sarapiku kinnistule või Rukkihundi ja Alajaama teele juurdepääs
olla ikkagi maantee äärest? Sarnaselt Tutermaale liikumisega. Mis seda lahendust takistaks?
3. Kumna ristilt võiks tee kulgeda üle põllu Alajaama tee metsaga kaetud kurve ossa kohalt, kus on väljasõit
põllule nagu see algselt mõeldud oli. Saue poolt sõitjad ei peaks sel juhul suurt ringi tegema üle Keila, et Kumna
pääseda. Praegune lahendus üle Rehemäe (Alajaama tee 7) ei ole rentaabel seal oleva mäetõusu tõttu mõlemal
suunal.
4. Plaanidelt paistab, et bussipeatused Künka ja Tutermaa on puudu. Kas siis neid ei plaanita? Kui ei, siis kuidas
peaksid vanemad inimesed või liikumispuudega inimesed bussile saama?
5. Mõistlikum oleks ehitada mahasõit Keila poolt Alajaama teele (kuivõrd seal on ka pärandkultuuri osa) ning
jätkuna samal küljel olevatele kinnistutele maantee äärest. Pealesõidu Keila suunal saaks lahendada tunneliga nii
autodele kui jalakäijatele (bussipeatus). Sama tunnelit saaks kasutada ka Männiku tee ja Kirikumõisa kinnistud.
Ehk oleks see ka vähem koormavam eraomandis olevatele kruntidele.
Põhjendused/Selgitused:
1. Müra leevendavad meetmed nähakse ette peale mürauuringute
(müra modelleerimise) teostamist. Riigiteega külgnevatele
lõikudele, kus vastavalt müratase ületab Eestis kehtivaid
piirvärtusi on vajalik müratõkkeseinad kavandada, nähakse
riigitee rekonstrueerimise käigus ette ka
müraleevendusmeetmed.
2. Maantee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendite
kohaselt on ristumiskohtade ja nende osade vahel vajalik
tagada minimaalne vahekaugus, et riigiteel oleks tagatud
liiklusohutus. Projekti koostamisel tuginetakse liiklussõlmede
ja riigitee ristmike kavandamisel maantee
projekteerimisnormidele ja Transpordiameti juhenditele.
Sellest tulenevalt ei ole Teie poolt tehtud ettepanekuga
võimalik arvestada, kuna see läheks vastuollu minimaalsete
vahekaugustega ristumiskohtade vahel.
3. Kogujateed kavandatakse võimalikult palju olemasolevaid
kohalikke teid ära kasutades ning katastriüksuseid võimalikult
vähe poolitades. Teie poolt tehtud ettepanek poolitaks mitmed
katastriüksused ebaotstarbekalt väikesteks tükkideks ning
kaotaks maaüksuse sihtpärase funktsiooni. Kogujatee täpne
asukoht selgitatakse välja projekti järgnevates etappides.
4. Künka ja Tutermaa bussipeatused on projektlahenduses
säilinud ning paiknevad eskiislahenduse järgi Künka ja
Tutermaa jalgteetunneli asukohtade läheduses. Bussipeatuste
asukohad on mõnevõrra nihkunud, et tagada liiklusohutus ja
normidele vastavus.
5. Keila poolt Alajaama teele juurdepääsu kavandamine ei ole
sobilik. Juurdepääs oleks liiklusohtlik ning vastuolus maantee
projekteerimisnormidega. Liiklussõlmede ja riigitee ristmike
kavandamisel tuginetakse maantee projekteerimisnormidele ja
Transpordiameti juhenditele. Juurdepääsu kavandamisel antud
asukohta läheks see vastuollu normidega. Juurdepääs
Alajaama teele tagatakse Tutermaa liiklussõlme kaudu,
millega on omakorda tagatud ühendused nii Tallinna kui ka
Keila suunas.
Otsused:
1. Projekti edasistes etappides näha ette müra modelleerimine.
Näha ette müraleevendusmeetmed rekonstrueeritavates riigitee
lõikudes, kus müratase ületab Eestis kehtivaid piirnorme
sõltuvalt külgneva maaüksuse funktsioonist.
2. Mitte arvestada tulenevalt vastuoludest maantee
projekteerimisnormidele ja liiklusohutusele tuginedes.
3. Mitte arvestada ettepanekuga ning kavandada kogujatee
vastavalt eskiislahendusele.
4. Tegemist ei ole ettepanekuga.
5. Mitte arvestada ettepanekuga tulenevalt vastuoludest maantee
projekteerimisnormidest.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
44
30 Rohtlaane tee 1
72601:001:0399
Rohtlaane tee 3
72601:001:0397
Rohtlaane tee 5
72701:002:1012
e-kiri 29.05.2023 05:43
Eelmisel neljapäeval, 26.mail toimus Hüüru mõisas Paldiski maantee arenduse projekti tutvustamine. Sellega
seoses ilmnes mitu murekohta, mille osas kohalike elanikega nõu pole peetud.
Nimelt ilmnes, et seoses arendusega soovitakse hetkel tupiktänavaks olevast Rohtlaane teest teha läbikäigutee ja
liita sinna taha krundid 72701:002:0103 ja 72701:002:1791. Edaspidi ilmselt siis ka veel tagapool olevad
maatükid, mis tänaseni pole saanud planeeringut, kuna ligipääsu lihtsalt pole. Rõhutan, et Rohtlaane teed ei
ühenda nimetatud kruntidega ühtegi teed, palun veenduge selles ise kohapeal. Rohtlaane tee oli eravalduses ja
andsime selle heas usus
paar aastat tagasi vallale (tee ise on eksisteerinud ca. 10+ aastat). Rohtlaane tee on tupiktänavana väljakujunenud
elukeskkond. Minu hoone (pool Rohtlaane tee 5 krundist) ehitati siia viimasena, aastal 2016. alguses, seega elan
mina viimase tulijana siin 8ndat aastat. Oman läbi kolme krundi ligi 9000 ruutmeetrit maad. Olen personaalselt
teadlikult hoidnud metsastatuna oma krundid, et säiliks privaatsus, suhteline vaikus - kõik see, mille pärast me
siia kolisime. Sellega seoses ei saa me kuidagi nõus olla sellega, et soovite siit läbi hakata suunama liiklust.
Kui ei ole võimalik teha pealesõite Paldiski maanteele, siis saate ühendada Paldiski maanteest allapoole ja
Rohtlaane teest idasse jäävad krundid Marju tee kaudu (72701:002:1502). Seal ei ei ela kedagi, pole ühtegi maja
ning see pole väljakujunenud keskkonda, millele oleks elanikel ootused.
Loodame arutelule ja mõislikule suhtumisele. Oleme Rohtlaane tee elanikega vajadusel kaitsma oma õigusi ka
kohtus.
Põhjendus:
Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee
endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane
tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud.
Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee
nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh
on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka
juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.
Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks ning
Transpordiametil ei ole soovi ega kavatsust suunata sellele
teele läbivat liiklust.
Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs
kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava kaudu.
Otsused:
1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja
Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda
juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee
401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr
7270736 Marju tänav.
2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada
juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.
31 Tamme tee 7
19801:001:3176
e-kiri 28.05.2023 23:09
Saadan teile tagasiside Paldiski maantee trassiplaneeringule. See kiri esindab erinevate kinnistute ettepanekuid
(Tamme tee 7, Tamme tee 5) ning samal mure on ka teistel naabritel (Tamme tee 3 ja 1).
Kõigepealt ütlen, et on antud maantee laienduse plaan on üldjoontes hea ja vägagi oodatud, sest suurendab
liiklusturvalisust mõeldes eelkõige ratturitele, jalakäijatele ning ennekõike lastele, kes saavad tulevikus hakata
turvalisemalt kasvõi koolibussilegi minna. Loodan, et see projekt viiakse esimesel võimalusel ellu, kuid enne seda
on vaja sellele teha teatavad kohendused.
Ettepanek 1: Teede meie majadest võimalikult eemale planeerimine. Kas oleks võimalik maantee laiendamise osa
nihutada mitte meie majade poole, vaid üle tee põldude poole? Toimunud avalikult arutelult sain aru, et
maanteelaienduseks (ja kogujatee) jaoks vajaminev ala võetakse meie ja maantee vahel olevast metsatukast. Meil
oleks hea meel, kui seda metsatukka võetakse maha võimalikult vähe, sest see on niigi õhuke ning on oluline
kaitsemaanteelt tuleva tolmu vastu. Selle metsatuka kaitsefunktsioon on määratletud ka selles piirkonnas kehtivas
detailplaneeringus. Üle tee põllul aga ei ole ühtegi maja, millele iga täiendav meeter muudaks elutingimusi.
Joonistasin selle skeemile ka, selle juures on nool ja number 1.
Ettepanek 2: Müratõkke paigaldamine. Siinsed majad (Tamme tee majad, Kütke külas) satuvad maanteelaienduse
tõttu väga halba olukorda mõeldes maantee suuremale mürale (suurenev liikluskoormus, suurenev kiirus, mis
suurendab ka müra, metsatuka vähendamine teede tarbeks). Meil on niigi siin maantee ääres mõõdetud minu
krundil maanteepoolses
servas müratase punasesse ehk juba praegu on müraprobleem, mis selle kavandi ellu viimisel veelgi suureneb ning
meie elukvaliteet saab oluliselt kannatada. Seetõttu palume tingimata ehitada meile siia maantee mürakaitseks
müratõkkesein. See mure puudutab kõiki siinseid maju (Tamme tee 1, 3, 5 ja 7, lisaks naaber, perekond Salu, kelle
krunt on minu krundist kohe järgmine Tallinna poole (ma ei tea mis tema ametlik aadress on, varem oli
Suuretammi kinnistu, aga aadresse muudeti vahepeal).
Aitäh teile! Loodan, et arvestate kohalike elanike ettepanekutega. Nii meie kui teistega. Kuigi see teelaiendus on
vägagi teretulnud, tuleb arvestada ka, kuidas teha seda nii, et kohalike elanike elukvaliteet ei langeks müra ja muu
kaasnevate negatiivsete mõjude tõttu
Põhjendus:
1. Riigitee projekteerimisel tuleb tagada riigitee ohutus ja selle
ühtlane kulgemine. Riigitee liiklusohutuse ja toimivuse
seisukohalt ei ole sobilik, et riigi põhimaantee, mida läbib
igapäevaselt tuhandeid autosid, koosneb ebamäärastest
plaanikõverikest (kurvidest). Samuti on vajalik arvestada
normidest tulenevate suurte plaaniraadiustega, mis ei võimalda
väikese raadiusega järjestikulist kurvide kavandamist. Lauges
kurvis ohutuse tagamiseks tuleb sõidutee plaanikõverik ja
viraaž (sh viraažile üleminek) kavandada sujuvalt ilma
täiendavate muutustega plaanikõverikes. Tulenevalt
ruumikitsikusest (teisel pool teed paiknevast tööstusalast,
millele lähemale ei ole võimalik riigiteed kavandada) ei ole
võimalik ka riigiteed painutada. Kavandatud plaanikõverad
oleksid riigiteel liiklejale ebamäärased ega tagaks põhiteel
liikleja sõidumugavust.
2. Projekti järgnevates etappides koostatakse ka müra
modelleerimine. Kui mürauuringute tulemus ületab seadusest
tulenevaid piirnorme nähakse vajadusel ette ka
müraleevendusmeetmed.
Otsus:
1. Mitte arvestada ettepanekuga nihutada riigitee nr 8 Tallinn–
Paldiski telgjoont ida poole.
2. Koostada müra modelleerimine. Lähtuvalt müra
modelleerimise tulemustest näha ette müratõkkemeetmed, kui
see ületab seadusest tulenevaid piirmäärasid.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
45
32 Rohtlaane tee 10
72701:002:1286
e-kiri 28.05.2023 15:41
Kirjutame, kuna ei soovi kogumistee rajamist teele katastritunnusega: 72701:002:1788, mis viib liikluse
Rohtlaane tee privaatsesse tänavasse. Teeksime ettepaneku (katastritunnus : 72701:002:0103) ja (katastritunnus :
72701:002:1791) kogumistee rajamise avalikule Marju teele (katastritunnus:72701:002:1502).
Põhjendus:
Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee
endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane
tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud.
Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee
nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh
on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka
juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.
Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks ning
Transpordiametil ei ole soovi ega kavatsust suunata sellele
teele läbivat liiklust.
Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs
kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava kaudu.
Otsused:
1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja
Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda
juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee
401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr
7270736 Marju tänav.
2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada
juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.
33 Rohtlaane tee 7
72701:002:1013
e-kiri 26.05.2023 14:24
Soovime teatada, et meie ei soovi kogumistee rajamist teele katastritunnusega 72701:002:1788, mis viib liikluse
Rohtlaane tee privaatsesse tänavasse. Sellega seoses teeme ettepaneku rajada hoonete (katastritunnus:
72701:002:0103) ja (katastritunnus: 72701:002:1791) kogumistee avalikule Marju teele (katastritunnus:
72701:002:1502).
Põhjendus:
Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee
endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane
tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
46
Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee
nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh
on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka
juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.
Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks ning
Transpordiametil ei ole soovi ega kavatsust suunata sellele
teele läbivat liiklust.
Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs
kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava kaudu.
Otsused:
1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja
Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda
juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee
401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr
7270736 Marju tänav.
2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada
juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk
nr
Kinnisasja nimi ja
katastriüksuse tunnus
Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Rukkihundi
19801:012:0519
e-kiri 07.05.2023 12:42
Mind puudutab muidugi Rukkihundi kinnistule (katastritunnus 19801:012:0519) ligipääs. Olen viimased 10 aastat
sinna oma aega ja ressursse panustanud. Hiljuti renoveerisin pangalaenuga kogu hoone. Paldiski mnt. poolset
hoonet rendin välja autoremondifirmale Viru Auto ja teises hoones toodan aiamööblit, põhiliselt ekspordiks Rootsi.
See tähendab, et mul käivad seal ka rekkad laadimas.
Kui ligipääs muutub liiga keeruliseks siis arvatavasti autoremont kui teenindusettevõte tahab sealt lahkuda. No see
on üks osa minu loost. Teine osa on see, et kuidas rekka sinna tulevikus ligi pääseb. Kortermaja eest suurte
veokitega läbi sõita ei ole hea mõte, see teejupp ei ole ka piisavalt lai ja heas korras. Praegugi on Paldiski mnt.-lt
Alajaama teele pöörates massipiirang. Ühe tee ma juba olen omal kulul ehitanud (lõik Keila alajaama sissesõidust
kuni minu kinnistuni ehk ca 100 meetrit). Uuesti jälle sama teha oleks ehk ebaõiglaselt kulukas. Ja kuidas
Elektrilevi Keila alajaama hooldamas käia saaks, kas läbi minu kinnistu sõites ? Aga kui ma väljaspool tööaega
värava kinni panen ? Alajaam on ikkagi strateegiliselt tähtis ehitis.
Kuidas praeguse plaani järgi oleks sõidujälg Tallinna poolt tulles ? Kas peaks kõigepealt Keilani välja sõitma ja
siis tagasipöörde tegema või saaks kuidagi lühemalt ? Ma ei saa päris täpselt projekteeritava tee skeemi järgi ise
aru.
Võin tulla ka 9. mail Harku lasteaeda või 25. mail Hüüru mõisa tutvustusõhtule aga võib-olla ei ole see õige koht
kus oma konkreetse küsimusega tervet koosolekut koormata.
Põhjendus:
Kirjas on esitatud täpsustavaid küsimusi liikluskorraldusliku
lahenduse kohta ning konkreetseid ettepanekuid ei esitatud.
Liiklussõlmede ja kogujateede paigutusel on arvestatud
piirkonna terviklikku liikluskorralduslikku lahendust, et tagada
juurdepääs riigiteega külgnevatele kinnistutele läbi
kogujateede või kohalike teede.
Otsus:
Juurdepääs Rukkihundi kinnistule tagatakse läbi Tutermaa
liiklussõlme ja kavandatavate kogujateede. Riigitee projekti
realiseerimisel ei eeldata Rukkihundi kinnistu omanikult
täiendavate finantseeringute tegemist, kui juurdepääs
kinnistule likvideeritakse riigitee ümber ehitamise raames.
2 Tominga-Mõhku
19801:012:0119
e-kiri 10.05.2023 20:58
Esitan vastuargumendid ja ettepaneku Riigitee 8 Tallinn-Paldiski eskiisprojektile Tutermaal asuva Tominga-
Mõhku katastriüksusele (19801:012:0119) kavandatava juurdepääsutee 3.1 kohta.
VASTUARGUMENDID:
1. Planeeritav juurdepääsutee (saab alguse Saue vallast) tükeldab minu haritava põllu.
2. Juurdepääsutee ehitus lõhub toimiva drenaazi (põldude kuivendussüsteemi), mida eelmisel aastal sai just
remonditud.
3. Juurdepääsutee on projekteeritud kruusakattega, mille kasutamine kuival ajal tekitab tolmu, mida meil on praegu
juba liiga palju. Teid on hakanud kasutama mootorratturid ja ATV-d.
4. Projekti järgi on juurdepääsutee ühendatud Harku valla poole peal erateega/teedega, mis on antud vallale
kasutamiseks avaliku teena, kuid valla huvi neid hooldada on olnud minimaalne. Ainsad tööd on olnud talvine
hooldus ja kord aastas hööveldamine. Nüüdseks on teed halvas seisus. Oma rahadega on teid remonditud. Ei ole
nõus, et erateedele veel suurem koormus kavandatakse.
Põhjendus:
1. Transpordiamet arvestab ettepanekut mitte kavandada
eskiisis esitatud juurdepääsuteed JP 3.1, kuna antud tee
poolitab liigselt maaüksusi.
2. Transpordiamet arvestab ettepanekut pikendada
kogujateed nr K3.2 kohaliku teeni nr 7270260 Arunurga
teeni, kuna see tagab mõistlikuma ja loogilisema ühenduse
kohalike teede vahel.
Otsused:
Arvestada ettepanekutega.
1. Mitte kavandada juurdepääsuteed nr JP 3.1
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
47
ETTEPANEK:
Tutermaalt Tallinna poole trassi kõrval kulgev kogujatee nr K 3.2 pikendada kuni teeni nr 7270260. Pikendus on
ka lühem kui ehitus üle põldude (eramaade ja erateede).
Olemasolev tee nr 7270260 võimaldab sellel majal, mille juurde tahetakse üle meie põllu uut teed rajada, praegu
ja ka tulevikus väljuda teise otsa kaudu Vääna-Postile ja Tutermaa-Vääna teele/Kumnasse
2. Pikendada kogujatee nr K3.2 kohaliku teeni nr 7270260
Arunurga teeni.
3 Kalda tee 4
72701:001:0595
e-kiri 24.05.2023 15:20
Olen Hüüru küla Kalda 4 omanik.
Mul on ettepanek teha korralik juurdepääs Hüüru jalgteetunneli sisenemiseks. Teha tee tunnelisse kaeva üle, otse
olemasolevast kiirliiklusteelt.
Selgitus:
Eskiislahendus ei ole piisavalt täpne projekti etapp, et määrata
tunneli tehnilist lahendust. Eskiislahenduses on esitatud üksnes
selle põhimõtteline asukoht. Kergliiklusteetunneli tehniline
lahendus selgitatakse välja edasiste menetluste ja projekti
koostamise etappides.
Otsus:
Tegemist on arvamusega. Arvamus võtta teadmiseks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
48
4 Kõrtsu
19801:012:0338
e-kiri 23.05.2023 16:41
Kirjutan Tutermaa liiklussõlme rajamisega seoses üles kerkiva probleemiga ja teen ettepaneku planeeritava
liiklussõlme alla jäävate maade võõrandamise osas.
Tutermaa liiklussõlm on planeeritud arvestatavas osas Kõrtsu kinnistu
(19801:012:0338) maale. Kõrtsu kinnistu on sihtotstarbelt maatulundusmaa, millena seda ka kasutatakse. Probleem
on selles, et liiklussõlme rajamisega planeeritav kogujatee tuleb kinnistu ainsa veevõtukoha peale. Ilma
veevõtukohata muutub aga Kõrtsu kinnistu kasutamine maatulundusmaana võimatuks. Lisan juurde Rahvusarhiivi
väljavõtte kinnistu asendiplaani kohta (Rahvusarhiivi_väljavõte.pdf) ja fragmendi Maa-ameti kaardirakendusest
(veevõtu_asukoht_kinnistul.jpg), kus on näha veevõtukoha paiknemine. Kas liiklussõlme kogujatee alla jääva
veevõtukoha asemele rajatakse Kõrtsu kinnistule uus veevõtu koht?
Transpordimaeti poolt saadetud e-kiri (Kiri Transpordiametilt,
04.05.2023) kinnisasja omanikele sisaldas muuhulgas ka maade võõrandamise protsessi läbiviimise kirjeldust.
Sellega seoses on ettepanek kaaluda Kõstsu kinnistu maade võõrandamisel nende asendamist kinnistuga piirneva
Riigiomandis oleva maaga. Näiteks piirneb Kõrtsu kinnistu *** kinnistuga (***), mis on Maa-ameti andmetel
Riigiomand. Kas on võimalik liiklussõlme alla jääva Kõrtsu kinnistu maa asendamine kinnistuga piirneva
Riigiomandis oleva maaga?
Selgitus maade omandamise kohta:
Maade omandamine riigitee ja selle osade kavandamiseks
algab peale projektlahenduse koostamist ja vastavate
menetluste algatamist. Maade võõrandamist alustatakse
vastavalt kehtiva teehoiukavale, kui on kindlus ka ehituse
rahastamise osas. Kui Kõrtsu kinnistust on vajalik maad mingis
osas võõrandada võetakse Teiega eraldiseisvalt ühendust ning
asutakse Teiega läbi rääkima võimalike maade omandamise
teemal.
Maade võõrandamise üheks võimaluseks on ka kinnistust ära
lõigatud osa asendamine samaväärse riigile kuuluva maatüki
vastu. Selle võimalikkus selgitatakse välja maade võõranduse
menetluse käigus.
Põhjendus:
Transpordiameti ei ole teadlik Teie poolt kirjeldatud
veevõtukohast. Selgitame veevõtukohaga seotud asjaolud välja
ning vajadusel tagame alternatiivse veevõtukoha.
Otsus:
Selgitada välja veevõtukohaga seotud asjaolud projekti
järgnevates etappides. Kui tegemist on kinnisasja ainukese
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
49
ametliku veevõtukohaga tagada kinnisasjale alternatiivne
veevarustus.
5 Tominga
72701:002:1931
e-kiri 04.05.2023 14:18
Olen Tominga kinnistu(72701:002:1931) omanik. Minu ettepanek oleks viia uus 2+2 tee minu kinnistust eemale
põllu ehk ida suunas. Vastasel juhul kaotaksin metsariba, mis varjab minu kodu maanteest ja see vähendaks minu
ning minu pere elukvaliteeti. Sellist arvamust avaldasid ka teised kinnistute omanikud, kellel oli sarnane probleem,
projekti arutelul 09.05 Harku vallas. Ideaalis näeksin, et hetkel olevast maanteest saaks kogumistee ja selle kõrvale
ida poole ehitataks uus 2+2 tee. Lisaks võiks Tominga kinnistust põhja poole olevate kinnistute ühendusteed (hetkel
olemasolev pinnastee) ühendada kogumisteega vastavalt joonisele (joonistatud musta värvi joonega). Viimaseks
võiks pikendada eelnevalt mainitud teed veelgi edasi põhja suunas, et Aru ja Tuuliku kinnistu omanikud saaksid
otse ja kiiremini kogujateele (joonistatud rohelist värvi joonega). See variandi korral ei peaks tegema uut teed Aru
kinnistu juurde üle mitme erineva põllu ja kokkuvõttes peaks lühema tee rajama.
Põhjendus:
1. Riigitee projekteerimisel tuleb tagada riigitee ohutus ja
selle ühtlane kulgemine. Riigitee liiklusohutuse ja
toimivuse seisukohalt ei ole sobilik, et riigi põhimaantee,
mida läbib igapäevaselt tuhandeid autosid, koosneb
ebamäärastest plaanikõverikest (kurvidest). Samuti on
vajalik arvestada normidest tulenevate suurte
plaaniraadiustega, mis ei võimalda väikese raadiusega
järjestikulist kurvide kavandamist. Lauges kurvis ohutuse
tagamiseks tuleb sõidutee plaanikõverik ja viraaž (sh
viraažile üleminek) kavandada sujuvalt ilma täiendavate
muutusteta plaanikõverikes. Eskiislahenduses esitatud
põhimaanteed on juba hetkel laiendatud ida poole, mitte
Tominga kinnistu poole.
2. Transpordiamet arvestab ettepanekuga pikendada
kogujateed nr K3.2 kohaliku teeni nr 7270260 Arunurga
teeni, kuna see tagab mõistlikuma ja loogilisema ühenduse
kohalike teede vahel.
Otsus:
1. Mitte arvestada ettepanekuga nihutada riigitee nr 8
Tallinn–Paldiski telgjoont ida poole ning kavandada
olemasolev riigitee ümber kogujateeks.
2. Arvestada ettepanekut pikendada koguja teed kohaliku
teeni nr 7270260 vastavalt ettepanekule.
6 Meistri tee 2-3
19801:012:0023
Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9- 16,0 asuva Harku–
Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetlusse kaasamisele tänu tekkis Tutermaa Meistri 2
korteriühistul küsimus maja esimeste korruste elanikelt, kel korteri aknad maantee poole.
Põhjendus:
Müraleevendusmeetmete kavandamise vajadus tuleneb
atmosfääriõhu kaitse seadusest. Meistri tee 2 ja 3 kinnistu
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
50
e-kiri: 24.05.2023 21:23 Ei olnud jooniselt tavainimesele loetav...et kas jumala eest ei tule maja ette maanteelt mingit jubedat müratõket,
mis kogu avara vaate esimeste korruste elanikele akendest ära varjaks ja nii elanike kinnisvara väärtust vähendaks?
Korterit ostes olid tänava poole avara vaatega korterid oluliselt kallimad hoovi poole akendega korteritest.
Loodame väga, et maja akendest ka esimestele korrustele jääb avar vaade alles ja mingit seina ette maja ja maantee
vahele ei ehitata!!!Kui peaks siiski mingi vaate varjamine toimuma, oleme sunnitud kohtusse pöörduma.
juurde müratõkkeseina kavandamise vajadus selgub peale
mürauuringu koostamist.
Otsus:
Meistri tee 2-3 (äri- ja tootmismaa) kinnistute müratõkkeseina
kavandamise vajadus selgitada välja mürauuringu käigus.
7 Raabli
72701:002:1006
e-kiri 26.05.2023 14:11
Aitäh kaasamast Tallinn-Paldiski maantee Harku-Keila lõigu projekti arutellu. Projekti elluviimisel palun tagada
Raabli kinnistule (katastritunnus 72701:002:1006) juurdepääs ja müratõke, kuna kavas on sinna ehitada eramu. Põhjendus/Selgitus:
1. Juurdepääs Raabli kinnisasjale tagada läbi Kiia liiklussõlme ja
kogujatee nr JP 2.1.
2. Raabli kinnisasja näol on tegemist maatulundusmaaga, kus
elamu puudub. Müratõkkeseina kavandamine
maatulundusmaale ei ole põhjendatud. Perspektiivse elamu
jaoks müraleevendusmeetme kavandmine on kinnistu
omaniku/arendaja kohustus.
Otsused:
1. Raabli kinnisasjale tagada juurdepääs läbi Kiia liiklussõlme ja
kogujatee nr JP 2.1.
2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada riigiteele
müratõkkesein, kuna tegemist on maatulundusmaaga, kus
puudub hoonestus.
8 A.L.
Jõe tee 3
72701:002:2070
e-kiri 26.05.2023 22:09
Küsimused on järgmised:
1. Kas on võimalik tutvuda lähteülesande ja selle aluseks olevate uuringutega, mille alusel käesolev projekt
on alguse saanud? Tutvustatud numbrid viidates anonüümsele uuringule ei ole piisavad suuremahuliste
ettevõtmiste toetamiseks. Eriti veel, et selline projekt teeb sadade inimeste igapäevaelu märksa keerulisemaks.
Väited, et Tallinnat on vaja tähtsa sadamaga Paldiskis siduda, ei ole piisav. Ligipääs Paldiski sadamale on juba
varasemalt ehitatud ja toimiv. Miks soovite raskeveokite liiklust läbi Hüüru suunama hakata? Lisaks Statistikaameti
andmetel on Paldiski kaubavedu nõnda väike, et selle mahu avaldamist ei ole lubatud andmekaitsest tulenevalt –
miks me loome tugivõrgustikku sadamale, mille mahud on tagasihoidlikud või seotud vaid ühe ettevõttega?
Sadamast veetavat kaupa silmas pidades, ei ole sellel kaubal vaja jõuda Tallinnasse, vaid Maardusse ja see on juba
lahendatud.
2. Koosolekul mainiti, et tegemist on ühe lahendusega. Millised on teised lahendused ning kas on võimalik,
et prognoosides kasutatud inimtegevuse inertsuse arvestamisel on eeldused valed? Ehk teisiti öeldes, kui eelmise
sajandi alguses prognoositi Londoni suurimaks probleemiks 50 aasta pärast hõbusesõnniku hulkasid, siis täna
teame, et see kohe kindlasti nõnda ei ole. Ühiskond areneb ja tehnoloogia samuti. Lisaks on Eesti riiklikud
strateegiad toetamas kestlikku arengut ning seeläbi (vähemasti sõnas) toetamas autostumise vähendamist, siis
kuidas toetab suurte magistraalide loomine seda ideed?
3. Oluline on aru saada ka investeeringu tasuvusest. Milline on selle investeeringu tasuvus? Kas selles
arvutuses on sisse rehkendatud ka kulud, mida peavad kandma Hüüru, Püha ja Kiia külade elanikud? Või (kui
selline tasuvus on üldse välja rehkendatud) peab see silmas vaid riiklike kulusid-tulusid? Raha on väikestel riiklidel
eriti vähe ja otsustamisel kuhu seda panna on vaja tõsiselt kaaluda kas loodetav tulu väärib tehtavaid kulusid.
4. Kui eelnevale küsimusele vastate jah, siis kinnisvara hind planeeritavale teele lähedal olevatel elamutel
kahaneb oluliselt. Kas selle kompenseerimisele on mõeldud? Kas see kulu on samuti sisse arvestatud
tasuvusarvutustesse?
5. Koosolekul ilmus hilisematel tundidel ka teine põhjendus pakutud lahendusele – ohutus. Tänased
liiklusuudised peaksid sellisel juhul suunama Transpordiameti tähelepanu sootuks teise asukohta (Kiili vald, Luige
alevik). Lisaks presenteeriti teadlikult andmeid ajast, mil ei olnud tänast liikluskorraldust veel kehtestatud –
vähendatud liikluskiirus ja vahepostid möödasõitude vältimiseks. Seega, need väited ei pea tänases olukorras paika.
Selgitused:
1. Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maantee on riigi põhimaantee,
mille eesmärk on pealinna ühendamine teiste suuremate
linnadega, tähtsate sadamatega, raudteesõlmedega ja
piiripunktidega. Paldiski linn ja seal paiknev sadam ning
raudteesõlm on riikliku tähtsusega objektid, millele tuleb
tagada vastavalt tee funktsioonist lähtuv ohutus ja
läbilaskevõime.
Projekti eesmärk ei ole täiendava liikluse suunamine
põhimaateele, mis läbib Hüüru küla. Aastate jooksul on antud
põhimaanteel liiklussagedus kasvanud selliselt, mis eeldab
ohutuse ja sujuvuse ning läbilaskevõime tagamiseks 2+2
ristlõikega maanteed.
Projekti raames on Tallinn–Paldiski maantee
projekteerimiseks koostatud 2022. aastal liiklusuuring
„Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila
lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 Harku–Hüüru lõigu
eelprojekti koostamine - Liiklusuuring“ (töö nr ERC/22/2022).
Projekteerimistingimused sätestavad tingimused, millele peab
projekt vastama ning milliseid uuringuid tuleb koostada.
Projekti koostamise etapis üldjuhul uuringuid ei avalikustata,
kuna tegemist on projekteerijale projekti koostamiseks
mõeldud dokumentidega ning nõuavad eriteadmisi (vastavaid
pädevusi).
Transpordiamet on liiklusuuringu tellinud ennetavalt, et oleks
võimalik juba eskiisprojekti tasandil selgitada välja riigitee
kavandamiseks vajalikke asjaolusid.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
51
6. Isiklikumaks minnes. Elades Paldiski mnt ääres, kaob selle projekti eskiisi alusel mu tavapärane ligipääs
maailmale ja pean liikuma koju ja tööle ligikaudu 5 km rohkem. Eeldades, et sõidan seda teed 5 päeval nädalas ja
45 nädalat, mis teeb üle 1000 km lisaks, millel on aga kindel hind nii auto kulumise kui ka kütusekulu mõttes.
7. Tee (Jõe tee lõik), mis on kavandatud meie tulevaseks koduteeks on osaliselt eraomandis ning selle omanik
võib keelduda meid läbi laskmast suvalisel ajahetkel. Kuidas on see lahendatud selle eskiisi järgi?
Kokkuvõtvalt, käesolev eskiis on vastuolus mitmete riiklike dokumentidega ning muudab kohalike elu oluliselt
halvemaks ning sellega on sellisel kujul võimatu nõustuda. Lisaks eelnevale kustutab selline lahendus aastaid
kestnud töö kogukonna ehitamisse – näib tühine, aga on üsna keeruline saavutada. Lisaks on Hüüru mõisa
renoveerimise tasuvus küsitav – juurdepääsu keerulisemaks muutmisel on keeruline kasvatada saali kasutatavust
ürituste jmt näol.
Mõistan, et on vajadus muutusteks, kuid selline lahendus lihtsalt ei sobi.
Ehk lühidalt, pakutud eskiis ei sobi kohalikku ellu ning välja tuleb töötada sobivam lahendus probleemi
lahendamiseks. Loodan, et saate vastata ka tekkinud küsimustele.
Avalikul väljapanekul lepiti kokku, et Transpordiamet jagab
asjakohaseid uuringuid läbi Hüüru külaseltsi ja/või kohaliku
omavalitsuse. Edastame liiklusuuringud Hüüru külaseltsile ja
kohalikule omavalitsusele koos antud
projekteerimistingimustega.
Projekteerimistingimuste eelnõu, mis saadeti puudutatud
asutustele ja isikutele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
ongi projekti koostamise lähteülesandeks.
2. Eskiisi koostamisel on kaalutud läbi erinevaid lahendusi, mida
tutvustati põgusalt ka avalikul arutelul. Kaaluti liiklusõlmede,
kergliiklustee tunnelite ja kogujateede asukohti. Eskiisi
koostamisel on küsitud arvamust ka kohalikult omavalitsuselt
ning sellest lähtuvalt eskiisprojekti muudetud.
Projekteerimistingimused antakse ühele projektlahendusele,
mille osas küsitakse arvamust puudutatud isikutelt. Mitme
erineva projektlahenduse osas arvamuse küsimine tekitab
segadust ning puudub täpne arusaam, millisele lahendusele
väljastatakse projekteerimistingimused.
Sh muutub lahendus ka peale projekteerimistingimuste
andmist vastavalt esitatud ettepanekutele, mida
Tarnspordiamet saab arvestada.
Uuringuid on koostatud insenertehnilisi põhimõtteid
rakendades. Transpordiameti hinnangul on liiklusuuringud
ajakohased ning vastavad uuringu koostamise juhendile.
Teeregistri andmetele tuginedes on teada et Tallinn–Paldiski
maantee liiklussagedus on viimase 10 aasta jooksul oluliselt
kasvanud ning liiklusuuring tulemustest lähtudes kasvab
liiklussagedus veelgi.
3. Selleks, et tagada riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maantee
normidele, õigusaktide, standarditele vastavus on antud riigitee
rekonstrueerimine vajalik. Ohutusest võidavad ka Hüüru küla
ja külgnevate kinnistute elanikud, kes saavad ohutumad
juurdepääsud elukohtadele.
4. Projektile koostatakse tasuvusarvutus peale vastavate
lahenduste välja töötamist. Riigitee rekonstrueerimise vajadus
tuleneb Transpordiameti kohustusest tagada riigitee liiklejate
ohutus ja korrakohane toimimine. Transpordiameti esialgsel
hinnangul on projekt tasuv, kuid täpne tulemus selgub pärast
tasuvusarvutuse teostamist.
Riigitee ohutuse tagamine ja läbilaskvuse suurendamine on
määratud eesmärgiks riiklikes strateegilistes dokumentides.
5. Tegemist on arvamusega, mis ei ole seotud käesoleva projekti
projekteerimistingimustega. Transpordiamet peab oma
kohustusi täitma kõigil riigiteedel (sh Tallinn-Paldiski
maanteel).
Alandatud piirkiirused ja kummipostid möödasõitude
takistamiseks on ajutine (kiire) meede ning ei lahenda riigitee
toimivuse ja ohutuse seisukohalt kõiki probleeme (lisaks
vastuolu normidega) ning funktsioonist tulenevaid eesmärke.
Riigiteel ohutuse terviklikku lahenduse tagamiseks on vajalik
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
52
ette näha riigitee rekonstrueerimine terves mahus tagades
Eestis kehtivate õigusnormide kohane lahendus.
6. Projekti eesmärk on tagada kõigi liiklejate, ohutus ning
sõidumugavus põhimaanteel. Mõningane teekonna
pikenemine on riigitee normide kohaseks viimisel teatud
olukordades vältimatu. Teekonna pikenemised sõltuvad algus
ja sihtpunktidest ning need võivad olla ajas muutvad. Ei ole
võimalik eeldada, et mitte kusalgi ei toimu ühtegi muutust ning
teekonnad ajas ei muutu.
7. Kohalik tee nr 7270232 Jõe tee on avalikult kasutatav tee ning
munitsipaalomandis.
Otsus:
1.-7.Tegemist on arvamuste ja täiendavate selgituste küsimisega.
Võtta arvamused teadmiseks.
9 Kaasiku
72701:001:1376
e-kiri 26.05.2023 23:19
e-kiri 29.05.2023 09:01
Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–
Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetluse kohta on tekkinud mõned küsimused alljärgnevalt:
1. Teelõigu alates ca 15,5 kuni 17,0 kilomeetril maantee kõrval asuvad põllud (suunaga Harkust Keila poole
paremal pool teed) on drenaažitud maa-ala.
Eskiisprojektis puudub sellekohane maaparandussüsteemi piiri tähistus.
Kuidas on uue maantee planeerimisel arvestatud praeguse olemasoleva maaparandussüsteemiga?
2. Kuidas mõjutab maantee ehitus põhjavett, ühtlasi seoses sellega joogivee kvaliteeti puurkaevust, mis jääb ca
120 meetri kaugusele tee-ehituse tsoonist?
3. Kuidas tagatakse elanikele igapäevased liikumisvõimalused nii jalgsi kui ka autoga teetööde tegemise ajal, kui
praegu ainuke ühendustee kodualuse kinnistuga on pööre Paldiski maanteele/maanteelt?
Teen ettepaneku nihutada Hüüru ja Püha küla vaheline kahetasapinnaline ringristmik 150-200 m Püha küla poole,
kuna sel juhul jääb mõlemale poole uut maanteed ainult põllu ja/või metsamaa ning elamumaa (Kaasiku kinnistu)
jääb kaugemale.
Selgitus:
1. Eskiisprojekt on liiga algne projekti etapp tehniliste lahenduste
käsitlemiseks. Eskiislahendus käsitleb antud juhul
Transpordiameti esialgset visiooni võimalikust lahendusest
ning projekti järgnevates etappides arvestatakse ka
maaparandussüsteemidega. Sh saadetakse projekt
kooskõlastamiseks ka Põllumajandus-ja Toitlustusametile.
2. Üldjuhul teedeehitus põhjavett ei mõjuta. Projekti koosseisus
koostatakse keskkonnamõjude eelhinnang, mille raames
hinnatakse mõjusid keskkonnale. Kas kavandatu mõjutab ka
põhjavett ja joogivee kvaliteeti, selgub keskkonnamõju
hinnangu käigus.
3. Ehitustööde aegne liikluskorraldus selgub alles peale projekti
koostamist ning ehituslubade väljastamist. Käesoleva
menetluse ja projekti etapp on liiga varajane etapp ehitusaegse
liikluskorralduse välja selgitamiseks. Üldjuhul ehitustööde ajal
tagatakse kõigile kinnisasjadele juurdepääs (sh
kergliiklejatele). Kui konkreetsete tööde jaoks on vajalik mõne
ristumiskoha lühiajaline sulgemine teavitatakse sellest
maaomanikke.
Otsused:
1. Tegemist ei ole ettepanekuga. Võtta arvesse
maaparandussüsteemidest tulenevaid asjaolusid riigitee
projekteerimisel.
2. Tegemist ei ole ettepanekuga. Keskkonnaalased mõjud
selgitada välja keskkonnamõju eelhinnangu käigus.
3. Tegemist ei ole ettepanekuga.
Põhjendus:
1. Liiklussõlmede asukohad on valitud vähendamaks võimalikult
palju üleliigset teekonna pikendamist, kuid samas tagades ka
maantee projekteerimisnormide kohased liikumisvõimalused.
Täiendav 150-200 m liiklussõlme nihutamine tooks paljudele
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
53
Seoses antud ettepanekuga saab projekteerida kogujateed nii Hüüru kui ka Püha küla elanikele nii, et Püha küla
suunas jääb kogujatee kinnistute piirile (mitte ei poolita kinnistut nagu eskiisprojektil praegu) ning Hüüru küla
suunaline kogujatee jääb elamumaa (Kaasiku) kinnistust ca 200 m kaugusele.
piirkonna elanikele kaasa täiendava teekonna pikenemise 300-
400 m võrra, mis ei oleks sobilik laiema avaliku huvi
teenindamise mõistes.
Sh juhime tähelepanu, et antud juhul on eskiisis näidatud
põhimõttelise liiklussõlme asukoht ja lahendus, mis eelprojekti
koostamisel võib mõnevõrra muutuda seoses erinevate
uuringute (nt geoloogiline uuring) tulemusel.
Otsus:
1. Mitte arvestada ettepanekuga nihutada liiklussõlme 150-200 m
Püha küla poole.
10 Vana-Allika
72701:002:0370
e-kiri 26.05.2023 15:22
Saadan teile enda, kui maaomaniku, küsimused, tähelepanekud ja ettepanekud seoses planeeritava Paldiski maantee
osas.
Alustuseks tuleb teid kiita, et te Hüüru mõisas toimunud tutvustuspäeval rahva silmanähtavale ja arusaamatule
vaenule suutsite kenasti vastu pidada! Ajame ju ühist asja tegelikult, et Eesti elu paremaks ja turvalisemaks saada,
aga ei soovitagi mõista ja kaasa mõelda üldse. Minul aga seevastu on ettepanekud, mida loodan väga, et te suudate
projekteerimisel arvesse võtta.
Olen maaomanik aadressil:
Vana-Allika, Kiia küla, Saue vald, Harjumaa 72701:002:0370
Olen varasemalt teiega ka suheldnud ja soovinud teada saada asukohta, mis vastaks teie plaanidele, et saaksin rajada
enda kinnistule ligipääsu. Ühtpidi on see planeerimise aeg just kasulik, et saaks üheskoos välja mõelda, kuidas
Paldiski
maantee äärsed alad vajalike teedega ühendatud saaks.
Kirja manusesse olen lisanud oma poolse algelise joonise, kuidas ja mida planeerida võiks.
1. ettepanek jooniselt
Kuna praegune mahasõit Paldiski maanteelt kaob Püha küla ristis, siis tuleb antud asumit põhjapool teed ikka
teenindada. Hetkel saab teil tee praeguses mahasõidu kohas otsa. Minu esimene ettepanek on seda pikendada
vähemalt Vana-Allika kinnistuni. Mul on plaan rajada endale kodu antud kinnistule ja see oleks lihtsaim ja lühim
tee, mida rajada, et vajalik ligipääs tagada.
2. ettepanek jooniselt
Kuna tegu on rohekoridoriga, mis üle Paldiski maanteega jookseb, on tegu päris kindlasti õige kohaga, kus
ökoviadukt olema peaks. Kui juba nagunii planeeritakse korraliku viadukti, siis äkki oleks mõistlik viadukti
kogujatee võrra pikendada, et uus autotee alt läbi mahuks. See oleks ka loogiline koht, kuhu antud kogujateed nö
loomade eest ära peita, tagada turvalisus liiklejatele ja mitte ehitada kogujateed kaugemal (3. ettepanek jooniselt),
et loomade liikumis koha liigelda.
Selline lahendus ühendaks ära ka kõik Paldiski maantee äärsed kinnistud ja omakorda ühendaks ära kaks suuremat
planeeritavat liikulus sõlme põhjapoolt Paldiski maanteel (Kiia ja Hüüru sõlmed).
Teine asi siia juurde on ökoviadukti võimalik liigutamine. Ettepanek on liigutada viadukt 200-400 m Keila poole,
et seda enda kinnistust kaugemale saada. Lisaks on loomadel peamiseks maantee ületuskohaks just maantee sirge
Keila poolne ots, sest maa tõuseb seal palju, on palju nähtavust ja loomad tunnevad end kindlamalt, kui teed
ületatakse. Oleme seda enam kui 30 aasta jooksul näinud palju kordi.
3. ettepanek jooniselt
Antud hetkel jääb joonist vaadates, et plaan oleks rajada kaks suur liiklussõlme (Hüüru ja Kiia), kuid praktiline
ühendus põhjapool maanteed puudub. Kui viia teie joonisel otsi kokku, siis ehk sellise kaarega võiks antud tee tulla
nagu joonisel näha.Lillad ringid plaanil märgivad kinnistute ühendus kohti, kust tee peaks läbi minema, et
maanteeäärsed kinnistud saaksid ligipääsetavateks muutuda. Kuigi tundub, et viaduktialune kogujatee ühendaks
kogu planeeritavat rajooni paremini.Hetkel ongi peamine küsimus, et kuidas antud maantee lõigus on suuremas
plaanis kavandada põhjapoolsed ühendused kahe suure liiklussõlme Hüüru ja Kiia vahel?
Põhjendused:
1. Vana-Allika kinnistule puudub praegusel hetkel avalikult
kasutatavalt teelt juurdepääs. Transpordiameti ei saa riigi
vahenditega asuda arendaja jaoks vajalikke juurdepääsuteid
kavandama. Juurdepääsud kavandatakse üksnes kinnistutele,
millelt projektiga nähakse ette juurdepääsu likvideerimine.
Transpordiamet saab arvestada juurdepääsu põhimõttelise
asukoha näitamisega.
2. Ettepanekuga esitatud kogujatee ühendaks üksnes üksikuid
majapidamisi, millele on juba tagatud juurdepääs kohalike
teede kaudu või alternatiivsete kogujateede kaudu. Täiendava
kogujatee kavandamine ei ole majanduslikult mõistlik.
3. Kohalike teede kavandamine ja võimalike kohalike teede
omavaheline ühendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Hüüru ja Kiia liiklussõlm on ühendatud omavahel Tallinn–
Paldiski maanteed mööda ning täiendava põhjapoolse
ühendase kavandamine käesoleva projekti raames ei ole
Transpordiameti ülesanne. Teie ettepanek on küll asjakohane,
kuid meil puudub teadmine, kuidas soovivad ettepanekus
nimetatud ühendustee kinnistu omanikud või kohalik
omavalitsus neid alasid või kohalikku teedevõrku arendada. Sh
on kohalike teede arendamine kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Soovitame selle ettepaneku teha kohalikule omavalitsusele.
4. Arvestame külaelanike kirjalike ja avalikul arvamusel esitatud
arvamustega olemasoleva Pühaküla bussipeatuse
säilitamiseks. Sh kavandame selle jaoks täiendava
kergliiklusteetunneli Pühaküla bussipeatuse vahetusse
lähedusse, et kergliiklejatel oleks võimalik ohutult jõuda
teisele poole riigiteed.
Otsused:
1. Arvestada osaliselt. Projekti koostamisel näidata põhimõtteline
kogujatee asukoht Vana-Allika kinnistule. Kogujatee välja-
ehitamise kohustus ja lahendus jääb huvitatud isiku/arendaja
kanda.
2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada täiendav kogujatee
ökodukti alt läbi.
3. Mitte arvestada ettepanekuga. Kohalike teede kavandmine on
kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
54
4.ettepanek jooniselt
Püha küla bussipeatuse asukoht võiks jääda suuremas plaanis sinna, kus ta täna on. Kuigi teie statistika
planeerimisel ehk ei toeta antud asukohas bussipeatust, siis ma võin teile kinnitada, et tee, mis viia Sauele läbi Püha
küla, on täis maju, inimesi ja paljusid peresid, kes kõik kasutavad antud bussipeatust, et Tallinna ja Keila liikuda.
Kui üks bussipeatus jääb Kiia liiklussõlmele ja järgmine teisele poole Hüüru silda, siis sinna vahele on kindlasti
vaja üht lisa bussipeatust. Tegu on liiga pika vahemaaga, kui vahepeal elavatel inimestel oleks mõistlik jalutada,
eriti kui ei elata otse Paldiski mnt ääres vaid tullakse kõrvalistelt teedelt.
Kommentaaride ja mõtete osas olen alati avatud ja sooviks väga teiega dialoogi pidada, et mis oleks mõistlik
planeerida ja mis mitte.
Minul nüüd tulevikus sõltub tulevane elukorraldus ja kodu asukoht, sellest kuidas me teie plaanidesse õiged teed
joonistatud saaksid.
Kõike head soovides ja peatse tagasiside eest ettetänades,
4. Säilitada Pühaküla bussipeatus. Bussipeatus viia kooskõlla
maantee projekteerimisnormidega.
5. Kavandada kergliiklustee tunnel Pühaküla bussipeatuse
vahetusse lähedusse, et tagada kergliiklejate
teeületusvõimalused.
11 Rohtlaane tee 12
72701:002:1287
e-kiri 26.05.2023 18:05
Kirjutan seoses Hüüru mõisas peetud koosolekul saadud infoga planeeritava Paldiski mnt projekti kohta.
Projektis on kirjeldatud, et Rohtlaane tee majapidamiste poolt rajatud teed soovitakse kasutada kogumisteena
kahele majale. Avaldan oma seisukoha, et meie pere ei soovi kogumistee rajamist teele
katastritunnusega:72701:002:1788, mis juhib liikluse Rohtlaane tee vaiksesse tänavasse. Soovitame kaaluda
võimalust rajada majapidamiste (katastritunnus : 72701:002:0103) ja (katastritunnus : 72701:002:1791)
kogumistee avalikule Marju teele (katastritunnus:72701:002:1502), mis on parema pinnakattega.
Põhjendus:
Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee
endiselt tupiktänavaks ning juurde lisanduvad üksnes
Rohtlaane tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud.
Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee
nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
55
on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka
juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.
Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks ning
Transpordiametil ei ole soovi ega kavatsust suunata sellele
teele läbivat liiklust.
Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs
kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava kaudu
Otsused:
1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja
Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda
juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee
401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr
7270736 Marju tänava.
2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada
juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.
12 Veski tee 2
72601:001:0264
e-kiri 26.05.2023 16:58
Ettepanekuna soovime, et müratõkkesein ulatuks kaugemale kui ainult silla peal. Hetkel peame silmas Veski teest
Keila poole aga kindlasti on suurenenud mürast puudutatud ka Tallinna poole jäävad majad.
Ja teise asjana võiks üldse kaaluda, et kas on vaja 2+2 silda teha kuna kiirus on ju nagunii piiratud ja selle kiirusega
piisaks ka 1+1 variandist.
Põhjendus/Selgitus:
Projekteerimise järgnevates etappides teostatakse mürauuring,
millest lähtuvalt selgitatakse välja müratõkkeseinte vajadused
ja asukohad.
Vastavalt maantee projekteerimisnormidele tuleb riigitee
ristlõike kavandamisel lähtuda maantee klassist, mis on seoses
liiklussagedusega. Vastavalt eskiisprojekti eelselt koostatud
liiklusuuringule kuuluvad perspektiivsed liiklussagedused
riigiteel nr 8 Tallinn–Paldiski I klassi ning eeldavad 2+2
maantee kavandamist sõltumata maanteel kehtestatud
piirkiirusest.
Otsus:
Projekteerimise järgnevates etappides koostada mürauuring
ning sellest lähtuvalt näha ette müraleevendusmeetmed, kui
müratase ületab seadusest tulenevaid piirnorme.
13 Rohtlaane tee 9
72701:002:1014
e-kiri 30.05.2023 03:39
Käesolevaga soovime teile teada anda enda vastuseisust Rohtlaane tee, Hüüru, Saue vald 76911 tupiktänava lõppu
kogumistee rajamise plaanile. Meil on ühtehoidev kogukond (enam kui 30 elanikuga, enamus noored kasvavad
pered), kes kõik soovivad selle tee hoida privaatsena ning palju lapsega peresid, kes seda jalutamiseks, rattasõiduks
jne kasutavad. Meile teadaolevalt on kõik naabrid sellele kategooriliselt vastu, kuid nad pole hetkel isegi kursis
selle Transpordiameti kavatsusega ja seetõttu nad ei pruugi teile ka enda vastuseisust teada anda.
Soovime vältida kogumistee rajamist järgmise katastritunnusega teele: 72701:002:1788. Ühe hea alternatiivse
võimalusena näeksime kogumistee rajamist näiteks Marju tee kaudu: 72701:002:1502.
Oleme ette tänulikud, kui kaalute tõsiselt erinevaid võimalusi ja valite selliseid, mis kohalikke inimesi kõige vähem
häirib.
Põhjendus:
Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee
endiselt tupiktänavaks ning juurde lisanduvad üksnes
Rohtlaane tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud.
Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee
nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh
on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka
juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.
Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks ning
Transpordiametil ei ole soovi ega kavatsust suunata sellele
teele läbivat liiklust.
Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs
kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava kaudu.
Otsused:
1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja
Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
56
juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee
401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr
7270736 Marju tänava.
2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada
juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.
14 Mättasoo
72601:001:0544
Avaldus 25.05.2023
Tee ehitusega Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9- 16,0 Harku–
Hüüru lõigul muudetakse kasutamiskõlbmatuks mulle kuuluv maaüksus Mättasoo, kadastrinumbriga
72601:001:0544. Seoses sellega palun minu maaüksus võõrandada täies ulatuses ja hüvitada õiglases turuhinnas.
Otsus:
Võõrandada kogu kinnistu vastavalt ettepanekule.
15 Jõe tee 5
72701:001:1891
Jõe tee 7
72701:001:1890
Jõe tee 7a
72701:001:1892
e-kiri 25.05.2023 22:42
Olen Hüüru küla jõe tee 7a kinnistu omanik. Osalesin eile Hüüru mõisa külakoosolekul, kus tutvustati planeeritavat
eskiisprojekti.
Seoses projektiga on ettepanekud ja küsimused:
1. Miks on planeeritud kavandatav tee ainult 2+2? Miks ei kaalu Transpordiamet ka 2+1 või muid alternatiive
antud teelõigul. Mõistan, et üldplaneeringus on 2+2, kuid ka vald on minule teadaolevalt öelnud, et alternatiive
tuleks kaaluda. Arvestades riigi rahalist olukorda, rohepöördest tulenevaid eesmärke sh kliimaeesmärke jääb täiesti
arusaamatuks, miks Transpordiamet jõuliselt ja järjekindlalt kaitseb ainult ühte alternatiivi? Mis on teie
võimalused, et kaalutakse ka alternatiivseid lahendusi ja neid kogukondadele tutvustatakse?
Kokkuvõttes võõtes aluseks Vabariigi Valitsuse tegevusplaani on eesmärk ressursse kasutada efektiivselt sh
maavarasid. Palun võtta kaalumisele ka 2+1 alternatiiv, kus on välja toodud ressursimahtude arvutused, mõjud
kliimamõjudele ja elurikkusele, lisaks peaks arvutuses välja tooma rahalise mõju.
2) Kohtumisel tõite välja, et prognoosite liikluskoormuse tõusu 14 900 Harku-Hüüru lõigus. Palun välja tuua
prognoosi põhimõtted, arvutused (koos algandmetega), et saaksime analüüsida koostatud prognoose. Lisaks
palume välja tuua selle, et kuidas antud prognoosid on kooskõlas liikuvuse üldiste suundadega (raudteetranspordi
parem planeerimine- Vabariigi Valitsuse tegevuskava; ühistranspordi parem planeerimine; ratta-ja liikurvahendite
efektiivsem kasutamine jne) ning kas neid on prognoosides arvestatud? Võiks ju eeldada, et surve autostumisele
pigem väheneb neid strateegilisi eesmärke arvestades. Kas olete samal seisukohal?
3) Kohtumisel oli Hüüru vabatahtliku komando juurest ette nähtud juurdesõidutee. Kohtumisel ütlesite, et seda teed
ei tule jõe teeni (läbi lepiku jõe tee 5 katastri lõunapoolsest nurgast ja jõe tee 7a lähedusest Jõe teele). Kohtumisel
öeldi, et jääb ainult tuletõrje auto mahasõit tõkkepuuga teele ning "see konks" on joonisel valesti. Palun kinnitust,
et see on nii. Kui ei ole, siis palun põhjendada, miks seda teed on vajalik nii pikalt läbi lepiku vedada JÕe teele,
kas seda teed saab nihutada kaugemale põllule? Igatahes kui see tee tuleb, siis palun meiega täpsemalt läbi rääkida
selle asukoht ja tee kasutamine
4) Hüüru silla kohta küsimus. Saan aru, et sild on vana ja selle eskiisiga pannakse paika, et see sild on 2+2? Kui
see jääb nii, siis tõenäoliselt tehakse see sild I etapis ära ja ülejäänud osa teest jääb hilisemasse faasi kui riigil raha
on. Kui sild tehakse I etapis, siis palun selgitada kui pikalt enne ja peale silda tuleb ka tee kohe planeeritava
eelprojekti kohaselt korda teha ning kas Hüüru mõisa ette jääv ristmik mahasõiduks Mõisa juurde ja Veskisse jääb
toimima? Kas Silla ehitamisega tehakse ka muid töid (näiteks tõstetakse bussipeatused ümber vms)? Palun
selgitada, mis muid töid planeeritakse silla rekonstrueerimisel selle lähiümbruses (200 m raadiuses praeguse silla
asukohast)?
Ettepanek- enne kui jääb 2+2 sild, palun planeerida ka alternatiivseid lahendusi väiksemaks sillaks! Lisaks palun
vastata ka nendele küsimustele, mis puudutavad teie nägemust 2+2 silla ehitamise osas.
Põhjendused/Selgitused:
1. Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski 2+2 maanteeks ümberehitamise
vajadus tuleneb riigitee kasvanud liiklussagedusest ning
maantee projekteerimisnormidest. Vastavalt koostatud
liiklusuuringutele ja tuginedes maantee
projekteerimisnormidele on riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski
Hüüru küla läbiv lõik I klassi maantee, mis tuleb minimaalselt
kavandada 2+2 maanteena. Transpordiametil ei ole võimalik
kõrvale kalduda maantee projekteerimisnormide ja
Transpordiameti juhendmaterjalide minimaalsetest nõuetest
ohutuse ja korrakohase toimivuse tagamiseks. Sellest
tulenevalt ei ole sobilik kaaluda ka 1+1 või 2+1 maantee
ristlõikega variante.
Transpordiamet arendab riigiteid lähtudes riiklikest
strateegilistest dokumentides (nt Harju maakonnaplaneering),
mis näevad ette riigitee nr 8 arendamise, selle ohutuse ja
läbilaskvuse tõstmise.
2. Liiklusuuringu prognooside aluseks on Tallinna
Tehnikaülikooli 2020. aasta uurimistöö „Liiklusuuringu
juhendi ja baasprognoosi koostamine“, mis on leitav
Tarnspordiameti koduleheküljelt
https://transpordiamet.ee/media/3125/download .
Riiklikes või kohaliku omavalitsuste strateegilistes
dokumentides ei ole ette nähtud täiendavaid perspektiivseid
transpordiliike riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski Tallinna ja Keila
vahelisele lõigule. Liiklusuuringu koostamisel ei saa täna
arvestada võimaliku raudtee tuleviku mõjuga, kuna selle täpne
mõju pole käesoleval hetkel teada ning sellest lähtuvalt ei ole
võimalik ka täpsemalt arvestada.
Prognoos tugineb 2022. aastal koostatud liiklusuuringule
„Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila
lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 Harku–Hüüru lõigu
eelprojekti koostamine - Liiklusuuring“ (töö nr ERC/22/2022).
Liiklusuuring saadetakse tutvumiseks kohalikule
omavalitsusele ja külaseltsidele, kes saavad antud materjalid
edasi jagada.
3. Selgitasime Teile avalikul arutelul, et Paldiski mnt 492
kinnistu olemasolev juurdepääs (ristumiskoht) riigimaanteelt
nr 8 Tallinn–Paldiski kuulub likvideerimisele.
Projektlahenduse järgi suletakse Paldiski mnt 492 kinnistu
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
57
5) Mainisite, et on tehtud erinevad uuringud. Palun panna kõik uuringud (geodeesia, geoloogia, elustik jms) üles
Transpordiameti vms lehele, et kogukond saaks need alla laadida? Palun jagada linki, et nende uuringutega siis
tutvuda.
6) Kunagi planeeriti ka teisi lahendusi olemasoleva tee ümbertegemiseks. Väitsite, et 15. a tagasi jäid need
lahendused nahkhiirte tõttu ära. Palun täpsustada, kus need varasemad materjalid asuvad? Kas vahepeal on
keskkonnaeksperdid oma arvamust muutnud? Äkki on kunagi osutunud alternatiivid ajakohastatud info ja
teadmiste tõttu taas aktuaalsed läbi kaaluda? Palun antud küsimuses seisukohta.
7) Hüüru silla juures on planeeritud müratõkke sein. Kas on tehtud müra uuringuid, mis on hetkel müratase? Kas
seda praegust mürataset on modelleeritud? Milliseks kujuneb müratase siis kui kiirus kasvab? Mis on prognoositav
müratase 2+2 maanteega ja peale seda kui tuleb müratõkke sein? Kui palju hinnanguliselt müratase peale projekti
Jõe tee 7a, Jõe tee 7, Jõe tee 5 kinnistute juures kasvab?
8) Mainisite, et tulemas on keskkonnamõjude eelhinnang. Kus sellega tutvuda saab? Kas KMH eelhinnang oleks
mõeldav teha ka 2+1 või muule alternatiivile, sest on selge, et kohalik kogukond ja vald ei soovi 2+2 maanteed
ning mõistlik oleks leida kompromiss liiklusohutuse, kohalike kogukondade ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Kokkuvõttes oleme arvamusel, et kõige suurem mure meie majade (Jõe tee 7, 7a, 5) vaatest ning ka kogu küla
vaatest see, et ei planeerita alternatiive ja neid ei kaaluta/arvutata läbi ega presenteerita kohalikele. Arvan, et sellest
saab kõige suurem takistus ja probleem selle projekti elluviimisel. Alternatiivide kaalumine näitaks minu hinnangul
kohalike kogukondade soovidega arvestamist ning pakuks võimalusi kogukonnaga kompromisse arutada. Loodan,
et Transpordiamet näitab siinkohal paindlikkust ja leiab vahendid (väideti, et eskiisi jaoks arvutused ei ole mahtude
osas kallid; eelprojekti tasemel alternatiivide kaalumine on u 200 tuhat) ka alternatiivide kaalumiseks, läbi
arvutamiseks ja kogukonnale presenteerimiseks.
juurdepääs tõkkepuuga ning see jääb avatuks üksnes
päästeteenistuse operatiivsõidule minekuks. Kinnistule on
endiselt vajalik tagada juurdepääs tavaolukorras, kus
operatiivsõitu ei toimu. Sellest tulenevalt on vajalik ette näha
ka alternatiivne juurdepääs Paldiski mnt 492 kinnistule.
Transporiamet on ametisiseselt võimalikke lahendusi kaalunud
ning otsustanud, et juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt on
Paldiski mnt 492 kinnistule võimalik tagada Jõe tee L3
(72701:002:2023) kaudu.
4. Hüüru silla rekonstrueerimise käigus on kavas ehitada riigitee
pikemas lõigus normide kohaseks. Ainult Hüüru silla
ehitamine 2+2 ristlõike järgi ei ole sobilik ega sobituks
keskkonda. Näeme esimese etapina ette riigitee km 13,9-17,25
perspektiivsest Harku liiklussõlmest (hetkel Harku-
Rannamõisa maantee ristmikust) kuni Püha–Alliku maantee
ristmikuni täiemahulise rekonstrueerimise. Riigimaantee nr 8
2+2 maanteeks ümberehitamise vajadus tuleneb maantee
projekteerimisnormidest, millest lähtuvalt on maantee I klassi
maantee ning minimaalne vajalik ristlõige 2+2. 2+2 maanteeks
projekteerimise vajadust toetab ka eskiisprojekti eelselt
koostatud liiklusuuring.
5. Projekteerimistingimused sätestavad tingimused, millele peab
projekt vastama ning milliseid uuringuid tuleb koostada.
Projekti koostamise etapis üldjuhul uuringuid ei avalikustata,
kuna tegemist on projekteerijale projekti koostamiseks
mõeldud lähtedokumentidega.
Transpordiameti tellimusel on hetkel valminud geodeesia,
liiklusuuring ja ulukiuuring. Vastavalt avalikul arutelul
kokkulepitule jagame uuringuid läbi kohalike omavalitsuste
ja/või külaseltside.
6. Tegemist on arhiveeritud projektlahendusega, mida hetkel
asjakohane jagada ei ole. Puudub vajadus asuda lahkama ca 15
aasta vanuseid projekte ning põhjusi, miks tol korral
projekteerimine lõpetati. Seadused, õigusnormid ja muud
asjaolud on vahepealsel ajal muutunud ning sel ajal vastu
võetud otsused ei puuduta käesoleva projekti
projekteerimistingimusi. Projektide ja nendega seotud
dokumentide arhiveerimisel on oma tähtajad ning neid ei
säilitata igavesti. Varasem projektlahendus ei puutu selle
projekti teemaga kokku, kuna projekti koostamist alustati
uuesti.
7. Projekteerimise mahus on ette nähtud ka müra modelleerimine,
millest lähtuvalt kavandatakse Eestis kehtivaid piirväärtusi
ületavatesse riigitee lõikudesse müra leevendusmeetmed.
Hetkel müra modelleerimist teostatud veel ei ole ning see
tehakse projekti järgnevates etappides.
8. Keskkonnamõju eelhinnang teostatakse projekti
terviklahendusele projekti lõppfaasis. Keskkonnamõju
eelhinnangu eelduseks on tehnilise lahenduse olemasolu,
millele on võimalik keskkonnamõju eelhinnang koostada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
58
Praeguses projekti etapis keskkonnamõju eelhinnangut
koostatud ei ole.
Otsused:
1. Mitte arvestada ettepanekuga kaaluda 2+1 maantee
kavandamine, kuna ettepanek on vastuolus maantee
projekteerimisnormidega ega tagaks riigitee ohutust ning
korrakohast toimivust.
2. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
3. Tegemist on arvamusega/seisukohaga. Võtta
arvamus/seisukoht teadmiseks. Mitte kavandada eskiisis
näidatud kohalikku teed JP1.3.
Paldiski mnt 492 tagatakse juurdepääs kohaliku avalikult
kasutatava teede Jõe tee L3 (72701:002:2023) kaudu.
4. Mitte arvestada ettepanekuga rajada 2+2 silla asemel muu
ristlõikega sild/maantee tulenevalt vastuoludest maantee
projekteerimisnormidega.
5. Tegemist ei ole ettepanekuga. Asjakohaseid
materjale/uuringuid jagatakse läbi kohalike omavalitsuste
ja/või külaseltsi.
6. Tegemist ei ole ettepanekuga/arvamusega.
7. Tegemist ei ole ettepanekuga. Mürauuringud nähakse ette
projekti järgnevates etappides, mille raames selgitatakse välja
vajalikud leevendusmeetmed.
8. Tegemist ei ole ettepanekuga.
Teie poolt esitatud kokkuvõttev osa on arvamus ning selles
osas täiendavaid otsuseid või selgitusi anda ei ole vajalik.
Projekteerimistingimuste eelnõu arendustegevusega seotud
isikutele saatmine on kaasamise osa, kus huvitatud isikud
saavadki kaasa rääkida võimalike lahenduste kujundamisel. Sh
tuleb arvestada asjaoluga, et ettepanekud ja lahendused ei tohi
minna vastuollu seadustega ning täidavad
projekteerimistingimustes sätestatud lähteülesannet.
Võtta arvamused teadmiseks.
16 Piibelehe tee 13a
72601:001:0186
e-kiri 15.05.2023 08:40
Piibelehe tee 13
72701:004:0012
Piibelehe tee 13a
72601:001:0186
Avaldus 03.06.2023 21:36
Vaatasin projekti üle ja näen, et see mõjutab oluliselt meie ümbruskonna elanikke ning eriti meie tänava elanikke.
Loodan, et on olemas ka alternatiivsed lahendused. Ootame meeldivat koostööd, et leida parim variant kõigile.
Oleme oma naabruskonna elanikega vaadanud üle Teie poolt saadetud ja ka Hüüru mõisas tutvustatud riigitee 8
Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila lõigu eskiisprojekti. Mõistame, et Tallinna lähiümbruse linnastumine
on paratamatu ja see jõuab millalgi meieni niikuinii, seega oleks hea kui võetaks arvesse ka nende muutuste sisse
jäävate elanike huve ja arvamust. Antud projektis on meie jaoks kõige vastuvõetamatum Kogujatee K1.8 lahendus,
mis ühendab Lepiku tee ja Priimula tee. Lisan põhjused:
1) Alustuseks on vaja selgitada, et Priimula tee ja Piibelehe tee piirkond on kunagine suvilate rajoon, kus on kitsad
tänavad ja väga vaikse sõidukiirusega piirkond. See on sisuliselt õueala, kus lapsed julgelt ringi jooksevad, sest siin
puudub kõrvaline liiklus. Oleks äärmiselt ohtlik suunata sellese piirkonda arvestatavalt suure koormusega liiklus.
Te võite piirata liiklust kiirusepiirangutega või teekünnistega, aga see ei taga ohutust.
Otsus:
Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
Põhjendus/Selgitus:
Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse
ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue
Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt
osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on
Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale
tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu
läbi kavandatava kogujatee.
Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia
tänava ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla silla
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
59
2) Priimula tee on liiga kitsas 1+1 teelahenduse jaoks. Vajaliku laiuse saamise jaoks on vaja kraavid kinni ajada.
See toob kaasa keskkonnakahju. Kraavide kinni ajamine mõjutab ka sadevee äravoolu, s.t. keldritesse ja aedadesse
tekivad üleujutused.
3) Uue silla rajamine üle jõe on kulukas ja toob kindlasti jõe jaoks kaasa keskkonna kahjud, seda nii ehituse ajal
kui ka hiljem kasutuse ajal.
4) Uue lahenduse tõttu peavad piirnevate kruntide inimesed oma hoove ümber ehitama.
5) Kavandatava silla pealesõit piirab autoga ligipääsu Piibelehe tee 13a ja 15a kruntidele.
Nagu me aru saame, siis see kogujatee on vajalik Kiviaia tee ja Aiandi tee elanike pääsemiseks Keila suunale ja
Vanamõisa suunale. Tegelikult saaksid nad ka kasutada nendele suundadele sõiduks uusi kavandatavaid
liiklussõlmi Harkus ja Hüüru-Vääna suunal. Või tuleks kaaluda alternatiivset lahendust, näiteks sellist nagu
külavanem hr. Õispuu pakkus, et Aiandi või Kiviaia tänava juurest ehitada läbisõit Paldiski mnt alt ja sealt viia tee
Paldiski mnt-le. See tunnel lahendaks mitmed probleemid: esiteks poleks vaja täiendavat silda ehitada ja teiseks
saaksid Kiviaia ja Aiandi tänava inimesed Mõisa juurde.
kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa vahel on
kergliiklejatele tagatud läbi Hüüru silla.
Oleme otsustanud, et eskiislahenduses esitatud kogujateed nr
K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda ei kavandata.
Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagatakse läbi Harku
liiklussõlme.
Sh selgitame, et kogujatee nr K1.8 ja Hüüru küla silla
kavandamine oleks meie hinnangul võimalik nähes ette
kohaliku tee laiendamise, sademeveekanalisatsiooni
lahendused vms. Sh on võimalik ette näha ka vajalikud
meetmed keskkonnakahjude vähendamiseks või nende
tekkimise vältimiseks.
Juhime tähelepanu, et Keskkonnaametile on
projekteerimistingimuste eelnõu edastatud ning
Keskkonnaametit kaasatakse ka ehitusloa menetlusse.
Otsus:
1. Arvestada ettepanekuga. Mitte kavandada eskiislahenduses
esitatud Kogujateed nr K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda.
2. Juurdepääs Hüüru küla kirdeosale tagada läbi Harku
liiklussõlme.
17 Kalda tee 2
72701:001:0460
e-kiri 2023.06.06 14:10
Küsimused:
1.raskeveoste vedu -kas on teostatud seiret tiheduse kohta või vajadus on prognoositud?
2.kas 2+1 lahendus nõuab samas mahus kogujateid, tunneleid jne kui 2+2 lahendus?
3.kas liiklustiheduse prognoosides on arvestatud elukalliduse kiiret tõusu, automaksu kehtestamist ehk siis
võimalust, et lähiaegadel autostumise kasv aeglustub oluliselt?
Arvamus: Vajadus 2+2 maantee rajamiseks pole seni piisavalt põhjendatud.
Küla poolitamine lõhub kogukonda, samuti pole keskkonnasõbralik sundida külainimesi mitmeid kilomeetreid
teekonda pikendama, samuti kasvab liiklustihedus -ja müra kogujateedel, mis halvendab elukeskkonda.
Selgitused:
1. Transpordiameti tellimusel on koostatud eskiisprojekti eelselt
liiklusuuring „Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2
Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 Harku–
Hüüru lõigu eelprojekti koostamine - Liiklusuuring“ (töö nr
ERC/22/2022), milles analüüsitakse olemasolevat ja
perspektiivset raskeveoste osakaalu. Liiklusuuring tugineb
liiklusloenduse tulemustel. Sh näeb ette liiklusuuring ka
prognoositud liiklussagedused.
2. Sõltuvalt 2+1 lahendusest võib 2+1 maantee nõuda samas
mahus kogujateid, tunneleid ja muud tehnilist infrastruktuuri,
kui 2+2 lahendus, kuna ristumiskohtade sulgemise vajadus,
kergliiklustee tunnelite rajamise vajadus jms tuleneb normidest
ja juhendmaterjalidest. Sh juhime tähelepanu, et vastavalt
maantee projekteerimisnormidele ja liiklusuuringu tulemustele
on riigimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski vajalik minimaalselt
ümber ehitada 2+2 maanteeks.
3. Liiklust on prognoositud vastavalt kehtivale liikluse
prognoosimise juhendile. Prognoosi koostamise hetkeks ei ole
kehtestatud automaksu ning puudub seega ka võimalus
täpsemalt hinnata selle maksu mõju antud teelõigu liiklusele.
Selgitus arvamusele:
Riigimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski 2+2 kavandamise vajaduse
tingib riigitee suur liiklussagedus, mis vastavalt koostatud
liiklusuuringule vastab I klassi maanteele. I klassi maantee
minimaalseks ristlõikeks on 2+2 sõidurajaga maantee.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
60
Maantee projekteerimisnormid sätestavad minimaalsed
nõuded maantee ohutuse ja toimivuse tagamiseks. Normidele
mittevastav maantee ei ole liiklemiseks ohutu ning ei taga ka
piisaval läbilaskvust.
Otsus:
Tegemist on täiendavate selgituste küsimisega ja arvamustega.
Võtta arvamused teadmiseks.
18 Piibelehe tee 15
72701:004:0016
Piibelehe tee 15a
72601:001:0187
e-kiri 06.06.2023 00:52
Osaledes Hüüru mõisas Tall-Paldiski mnt eskiisprojekti arutelul ja hiljem uurides uute teede skeeme tekkis
mõningaid küsimusi.
1. Miks planeeritakse Hüürus kogujatee läbi suruda mööda Priimula teed majade vahelt (vahe umbes 20m), samas
kui Laagri poolt saaks selle viia põldude vahelt ilma kohalike elanike häirimata?
2. Kui suureks on arvestatud selle tee koormus? Skeeme vaadates olen veendunud, et kogu Sauelt Õismäe poole
tulev liiklus ei hakka esmalt Keila poole sõitma, et siis Õismäe poole liikuda.
3. Kogujatee ehitusega tuleb kinni ajada Priimula tee äärsed kraavid, mis on seotud ümbruskonna majade drenaazi
süsteemiga. Kuidas tagatakse, et pinnasevesi ei hakkaks tungima ümbruskonna majade keldritesse?
4. Kuidas tagatakse autoga juurdepääs Piibelehe tee 15a krundile, mis on vahetult uue Hüüru küla silla kõrval?
Asjaliku tagasisidet ootama jäädes (Koosolekul kõlanud väide "Mujalt ei saa ehitada nahkhiired on ees") mind ei
rahulda
Põhjendus/Selgitus:
Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse
ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue
Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt
osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on
Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale
tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu
läbi kavandatava kogujatee.
Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia
tänava ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla silla
kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa vahel on
kergliiklejatele tagatud läbi Hüüru silla.
Oleme otsustanud, et eskiislahenduses esitatud kogujateed nr
K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda ei kavandata.
Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagatakse läbi Harku
liiklussõlme.
Otsused:
1. Arvestada ettepanekuga. Mitte kavandada eskiislahenduses
esitatud kogujateed nr K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee
silda.
2. Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagada läbi Harku
liiklussõlme.
19 Priimula tee 7
72701:004:0027
e-kiri 07.06.2023 11:39
Kirjutan Teile seoses Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2 Harku-Keila lõigu projekteerimisega.
Transpordiamet lubab oma kodulehel Eesti inimestele SÄÄSTVAT KESKKONDA. Kuidas mõista Teie
plaani ehitada kaherealine tee otse läbi peenarde, viljapuude, läbi inimeste elutöö ja ilumeele? Sõna otseses mõttes
poolitada Hüüru küla? Hävitada aedlinnale omane keskkond, millele lakkamatu autodevool mõjub nii müra,
heitgaaside kui turvalisuse mõttes reostavalt? Üks 13-kilomeetrine neljarealine lõik ei ole lahendus ega vabandus
eluskeskkonna lõhkumiseks. (Julgen meelde tuletada, et Keilas on teatavasti ka pääs ringteele!) Selline käitumine
ja „üle sõitmine“ on omane totalitaarsetele riikidele, aga mitte demokraatlikule Eesti Vabariigile.
Pealegi, kuidas jääb tänapäeva kõige olulisema üleskutsega – ROHEPÖÖRDEGA – kuidas toetab Teie
plaan keskkonda säästvat ja jätkusuutlikku elukeskkonda?
Olen kategooriliselt vastu kinnistu Priimula tee 7, Hüüru küla omanikuna ühe sõidurea ehitamiseks
kaherealiseks ning magistraali rajamiseks.
Põhjendus/Selgitus:
Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse
ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue
Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt
osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on
Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale
tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu
läbi kavandatava kogujatee.
Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia
tänava ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla silla
kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa vahel on
kergliiklejatele tagatud läbi Hüüru silla.
Oleme otsustanud, et eskiislahenduses esitatud kogujateed nr
K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda ei kavandata.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
61
Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagatakse läbi Harku
liiklussõlme.
Juhime tähelepanu, et säästev keskkond tähendab muuhulgas
ka inimelusid säästvat liikluskeskkonda, mitte üksnes
looduslikku keskkonda. Rohepöördega kaasaminekuks on
võimalik kasutada ka keskkonnasäästlikke
ehitustehnoloogiaid, tagades kavandatud teede ohutus ja
normide kohasus.
Otsused:
1. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
2. Mitte kavandada eskiislahenduses esitatud kogujateed nr
K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda.
3. Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagada läbi Harku
liiklussõlme.
20 Vanatoa
72701:002:0299
Raabli
72701:002:0860
Priidiku
72701:002:0859
e-kiri 09.06.2023 7:58
Seoses Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva
Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetlemisega, esitavad teega piirnevate kinnistute
esindajad, Peep Nork, Siiri Põldra ja Aivar Ilves järgmised ettepanekud projekteerimistingimuste muutmiseks:
1. Tagada kinnistutele 72701:002:0859, 72701:002:0860 ja 72701:002:0299 juurdepääs Riigitee 8 projekti
raames või eraldi juurdepääsuteena.
Praeguse kava kohaselt hetkel kasutusel olev juurdepääsutee kinnistutele suletakse ning projekti käigus ei olnud
ette nähtud juurdepääsuvõimalust kinnistutele.
Põhjendus/Selgitus:
Vanatoa, Raabli ja Priidiku kinnistu vahetusse lähedusse on
vastavalt ulukiuuringule vajalik kavandada ulukiläbipääs.
Juurdepääsu asukohta või lahendust ei ole projekti käesolevas
etapis täpselt võimalik ette näha. Juurdepääsu lahendus selgub
peale ulukiuuringu lõpplikku valmimist.
Riiklikus teeregistris on juurdepääs tagatud üksnes Vanatoa
(72701:002:0299) kinnisasjale. Raabli ja Priidiku kinnistu
juurdepääsu võimalused tuleb välja selgitada kinnistu
omanikel endil. Sh tuleb arvestada, et juurdepääsu riigiteelt nr
8 Tallinn–Paldiski ei ole tulenevalt normidest võimalik lubada.
Otsused:
Arvestada ettepanekuga osaliselt.
1. Tagada juurdepääs Vanatoa kinnisasjale.
2. Projekti edasistes etappides selgitada välja ulukiläbipääsu
täpne lahendus ja ruumivajadus ning selgitada välja
juurdepääsu võimalus Vanatoa kinnistule.
3. Raabli ja Priidiku kinnisasjale juurdepääsutee
kavandamise ettepanekuga mitte arvestada, kuna puudub
olemasolev juurdepääs riigiteelt.
21 Veski tee 22
72701:001:2003
e-kiri 09.06.2023 11:59
Esmapilgul jääme üsna kõrvale sellest projekteeritavast Paldiski maantee lõigust, kuid tegelikult saab meie eluase
väga kõvasti mõjutatud ja me satume kardinaalselt teistsugusesse elukeskkonda. Me ei hakka kirjutama
teedeehituslikust seisukohast ega kogu eskiisi üksipulgi lahti võtma, kuigi seal on väga palju küsitavusi, vaid
kirjutame konkreetselt meist puudutavast lõigust. Et kohe oleks selge pilt, siis teie eskiisil oleme selle koha peal:
Põhjendus
1. Arvestades piirkonna teedevõrgustikku puudub tehniliselt
teostatav ja mõistlik alternatiivne lahendus. Kavandatavast
Hüüru liiklussõlmest on vajalik ette näha ühendustee
olemasoleva maanteega, mille ristmik on ette nähtud sulgeda.
2.1.Projekti edasistes etappides on võimalik kavandatavat
kõrvalmaantee lahendust korrigeerida ning näha ette
haljastuse säilimine tagades seejuures perspektiivse maantee
ohutus ja korrakohane toimimine.
2.2.Riigitee liiklusega kaasnevad paratamatult ka mõningad
keskkonnamõjud, mida hinnatakse keskkonnamõju
eelhinnangu käigus. Projekti edasistes etappides täpsustatakse
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
62
Kuvatõmmis maa-ameti kaardilt:
Esitletud eskiisi järgi tuleks täiesti uus ehitatav kogujatee piki meie krundipiiri ehk 270 m. Tee ehituseks võetakse
maha u 1 ha metsa meie kõrvalolevalt kinnistult Mättasoo (teadaolevalt omanikuga toimuvad läbirääkimised).
Meile on selline lahendus absoluutselt vastuvõetamatu. Oleme kolinud Nõmmelt siia, et saada rahulikum keskkond.
Tallinnast Nõmmelt, mis on teadaolevalt niigi üks rahulikumaid piirkondi Tallinnas. Kurioosne on see, et otsisime
uue elupaiga siia Hüüru justnimelt seetõttu, et häiris sõidutee koduvärava ees. Aga nüüd eskiisi vaadates tuleb
välja, et sattusime räästa alt vihma kätte. Kui praegu on puhas loodus ja vaikus, siis plaani realiseerumisel oleks
majast u 10 meetri kaugusel piki ühte krundi külge 270 meetri pikkuselt maantee kogu selle kaasatuleva müra ja
tolmuga.
Me ei ole teedeehituse põhimõtetes pädevad, aga igapäevaselt seda teelõiku tipptunni ajal kasutades jääb
arusaamatuks, miks peaks ühelt mitte ülekoormatud maanteelõigult – ja see Paldiski maantee lõik seda on - liiklust
kõrvale juhtima mõjutades sellega nii mastaapselt olemasolevat elukeskkonda. Eks teil on omad põhjused nii
mahukalt seda Paldiski maantee lõiku projekteerida, aga see on silmnähtavalt üledimensioneeritud arvestades selle
riigitee tehnilist lahendust ning nähakse ette meetmed, et
arvestada ka Teie poolt kirjeldatud veesoonega.
2.3.Kavandatud kõrvalmaantee nr K1.3 liiklussagedus on väike
ning ei nõua müratõkkeseina kavandamist, kuna maantee
liiklusest tulenev müratase ei ületa seadustest tulenevaid
piirnorme.
Otsused:
1. Mitte arvestada ettepanekuga eskiisis esitatud kõrvalmaantee
nr K1.3 ära jätta.
2. Arvestada ettepanekuga säilitada olemasolevat haljastus
võimalikult palju Mättasoo kinnistu osas. Viia eskiisis
näidatud kõrvalmaantee võimalikult Mättasoo kinnistu
põhjakülge tagamaks elamu ja perspektiivse maantee vahel
laiem vaheriba, mis on haljastatud.
3. Arvestada veesoonega projektide koostamisel järgnevates
etappides.
4. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada müratõkkesein Veski
tee 22 kinnistule.
5. Võtta esitatud arvamused teadmiseks
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
63
maanteelõigu liiklustihedust. See, et maantee nimi on Paldiski, ei tohiks olla mõjuv põhjus antud maanteelõigul nii
suuri muudatusi projekteerima. Isegi perspektiivis ei ole siin tulemas oluliselt suuremat liikluskoormust. Jah, mõne
uuselamurajooni arvelt, sealtki väikesõidukid. Paldiskisse-Keilasse suundub liiklus rohkem teisi maanteid pidi.
Näiteks isegi Mustamäel Akadeemia teel olles suundutakse pigem Pärnu maanteele, et minna Keila ja Paldiski
poole.
Saame aru, et meie poolt kõne alla võetud asukohaga seoses ehk meie kinnistuga piirneva uue kogujateega, oleme
enamvähem ainukesed protestijad, sest teisi see konkreetne asukoht nii väga ei mõjuta ning läbirääkimiste
keskpunkt on mujale suunatud. Samas mõjutab projektlahenduses olev uue kogujatee ehitus meie majapidamist
rohkem, kui enamikku teisi selle Paldiski maantee lõigu piirkonda jäävaid majapidamisi (antud Paldiski mnt
teelõigu piirkonnas on ikkagi protsentuaalselt vähe neid majapidamisi, keda uued projekteeritavad teed nii vahetult
mõjutavad). Seda enam palun arvestada ka meie soovi alternatiivide esitamisel.
Loomulikult on meil arvamusi kogu projektlahenduse osas, sest ka meid mõjutavad bussipeatuste nihutamised,
Hüüru keskusesse raskendatud juurdepääs, pikenevad sõiduteekonnad, aga need kõik jäävad meie jaoks hetkel
tahaplaanile, sest arusaadavalt on igale üksikule kinnistuomanikule esmatähtis, mis tema aia taga toimub.
Sellest tulenevalt meie arvamused:
1. Kõne all olev tee projektist välja jätta ja leida mingi teine lahendus
2. KUI kõne all olev tee tuleb nagunii, siis kindlasti ootame:
- võimalikult palju kõrghaljastuse säilitamist/uue istutamist;
- mitte vähimatki keskkondlikku mõju meie krundile. Siinkohal pöörame tähelepanu veesoonele, mis läbib risti
meie kinnistut ja planeeritavat teealust Mättasoo kinnistut;
- müratõket KOGU meie krundiga piirneva tee ulatuses. Müratõke peab olema visuaalselt ilus looduslikku
keskkonda sobiv.
22 Priimula tee 2
72701:004:0033
e-kiri 9.06.2023 1:13
Ei ole nõus kogujatee asukohaga Hüüru külas – mis on planeeritud kohe tema elukoha järgse kinnistuga piirnevana.
Sooviksime , et kogujatee nihutatakse elamu-suvilakoperatiivi põhjaosasse ning suunatakse ümber tiheasustatud
eramute alast.
Põhjendus/Selgitus:
Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse
ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue
Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt
osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on
Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale
tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu
läbi kavandatava kogujatee.
Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia
tänava ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla silla
kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa vahel on
kergliiklejatele tagatud läbi Hüüru silla.
Oleme otsustanud, et eskiislahenduses esitatud kogujateed nr
K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda ei kavandata.
Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagatakse läbi Harku
liiklussõlme.
Otsus:
Ettepanekuga mitte arvestada.
23 Piibelehe tee 10
72701:004:0030
e-kiri 09.06.2023 19:16
Oleme oma naabruskonna elanikega vaadanud üle Teie poolt saadetud ja ka Hüüru mõisas tutvustatud riigitee 8
Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila lõigu eskiisprojekti. Mõistame, et Tallinna lähiümbruse linnastumine
on paratamatu ja see jõuab millalgi meieni niikuinii, seega oleks hea kui võetaks arvesse ka nende muutuste sisse
Põhjendus/Selgitus:
Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse
ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue
Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
64
jäävate elanike huve ja arvamust. Antud projektis on meie jaoks kõige vastuvõetamatum Kogujatee K1.8
lahendus, mis ühendab Lepiku tee ja Priimula tee.
Oleme sellesse kohta silla ja maantee ehitamise vastu.
Tegemist on vaikse tiheda hoonestusega endise suvilapiirkonnaga, kus on väikesed kruntid. Ja selle nii kallis
kohas lõikamine pole parim lahendus. Nagu me aru saame, siis see kogujatee on vajalik Kiviaia tee ja Aiandi tee
elanike pääsemiseks Keila suunale ja Vanamõisa suunale. Kuid tegelikkus võib olla teistsugune... Seda silda ja
teed hakkavad kasutama Saue, Vanamõisa ja Alliku poolt Tallinna poole tulevad autojuhid, sest see tuleb nende
jaoks lühem tee. Kiirusepiirang ei aita, keegi ei hakka seda jälgima.
Siis oleks ehk parem teha elanikele tunnel vasakule Keila poole, nagu külavanem soovitab. Ja ometi, kui
tulevikus üle jõe asuv ala välja ehitatakse, siis võib selle koha sild muutuda samasuguseks probleemiks nagu
praegu on vana sild.
Aga kui siiski on uut silda paratamatult vaja, siis teen ettepaneku kaaluda tulevikuperspektiiviga varianti -
võimalikult palju mööda minna tiheda hoonestusega elamurajoonist. Pealegi ütleb jumal ise meile parima
lahenduse silla asukohaks - Silla tänav- vaadake fotolt…
osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on
Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale
tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu
läbi kavandatava kogujatee.
Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia
tänava ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla silla
kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa vahel on
kergliiklejatele tagatud läbi Hüüru silla.
Oleme otsustanud, et eskiislahenduses esitatud kogujateed nr
K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda ei kavandata.
Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagatakse läbi Harku
liiklussõlme.
Otsus:
Mitte arvestada ettepanekuga kavandada kogujatee ja Vääna
jõge ületav sild Jõekääru tee (Teie kirjas Silla tee) kaudu, kuna
esitatud kohas on kehtiv detailplaneering ning teele jääks ette
elamuhooned.
24 Rohtlaane tee 14
72701:002:1791
Soovin,et minu kinnistule Saue vald.Hüüru küla.Rohtlaane tee 14 planeeritav tee naaberkinnistule s.o. Paldiski
mnt.401 paigutataks ümber krundi piirile.
Kirjale lisatud manus,kus hetkel planeeritud tee ristiga maha tõmmatud ja punasega märgitud soovitud tee asukoht.
Põhjendus/Selgitus:
Transpordiameti poolt esitatud lahenduse osa on tulnud palju
tagasisidet Rohtlaane teega külgnevatelt kinnistutelt. Sellest
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
65
e-kiri 9.06.2023 9:00
tulenevalt oleme otsustanud, et kaalume projekti koostamisel
ka võimalust kavandada Rohtlaane tee 14 ja Paldiski mnt 401
kinnistutele juurdepääsu läbi kohaliku tee nr 7270736 Marju
tänava. Kui vastav juurdepääsulahendus ei ole realiseeritav
kavandame juurdepääsulahenduse vastavalt Suurevälja 4
detailplaneeringule ja tagame, et juurdepääsutee ei läbi
detailplaneeringus ette nähtud õueala.
Otsused:
1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega,
Paldiski mnt 401, Rohtlaane tee 14 ja Mihkli
(72701:002:0805) kinnistu omanikuga kaaluda
juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski
maantee 401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi
kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava.
2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole,
kavandada juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP
lahendusele. Paldiski mnt 401 kinnistule juurdepääsu tee
lahendamisel läbi Rohtlaane tee 14 kinnistu, mitte
kavandada juurdepääsuteed läbi Rohtlaane tee 14 õueala.
25 Kalda tee 2
72701:001:0460
e-kiri 07.06.2023 19:10
Käesolevaga teatan, et ei nõustu Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku-Keila ja km 13,9-16,0 asuva
Harku-Hüüru lõigu projekteerimistingimuste eelnõuga. Tee mõjud Sillaotsa 1 (Kalda tee 2) kinnistule on
ebaproportsionaalselt suured.
1.Ehitatav teelõik suurendab teekaitse tsooni mis oluliselt halvendab kinnistu kasutusvõimalusi ja vähendab selle
turuväärtust.
2.Kinnistule tekib täiendav müramõju.
3.Isegi kui müramõju vähendamiseks ehitada müratõkke sein, varjutaks see olulise osa kinnisust päikese eest.
4.Uue projekt kohaselt kaoks ära väljapääs kinnistult otse maanteele. Uus, rajatav, väljapääs oleks väga suure
ringiga. Selline asjaolu tekitaks kinnistu elanikele olulisi ebamugavusi ja täiendavaid ajalisi ja rahalisi kulutusi.
Lähtudes eeltoodust leian, et eelprojekt ei arvesta minu, kui Sillaotsa 1 kinnistu omaniku, huvidega ning tekitab
ebaproportsionaalselt suuri ebamugavusi ja kulutusi.
Selgitused/Põhjendused:
1. Harju maakonnaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus
on riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski ette nähtud oluliselt
muudetava riigiteena. Selle raames on määratud
üldplaneeringus ka vastav teekoridor. Riigitee kaitsevöönd
Teie kinnistu osas oluliselt ei laiene ning kinnistu
kasutusvõimalused jäävad orienteeruvalt samaks.
2. Transpordiamet näeb ette projekti koostamisel ka
mürauuringud (müra modelleerimise) ning näeb vajadusel
ette müra leevendavad meetmed (nt müratõkkeseina)
Eestis kehtivaid piirnorme ületavates lõikudes.
3. Põhiprojekti koostamise käigus näeme ette päikesevalguse
(insolatsiooni) kestuse arvutamise, et tagada normide
kohane päikesevalgus päeva jooksul. Kui
müratõkkeseinast tulenevalt on insolatsiooni kestvus
allapoole piirnorme nähakse vajadusel ette läbipaistvad
müraseinad.
4. Teekonna pikenemine on riigitee normidekohaseks
viimisel sõltuvalt kinnistu asukohast paratamatu.
Olemasolev riigitee ristumiskoht kohaliku tee nr 7270178
Kalda tänavaga tuleb normidekohase lahenduse ja ohutuse
eesmärkidel sulgeda. Kalda tee 2 kinnistule pikeneb
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
66
teekonna pikkus üksnes Paldiski (Keila) suunal liikudes.
Projektlahendust kavandades oleme võimalikult palju
arvestanud kohaliku teedevõrgustiku arendamise
perspektiiviga ning arvestanud Hüüru küla edasise
arenguga.
Otsused:
1. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
2. Põhiprojekti koostamise käigus näha ette päikesevalguse
(insolatsiooni) kestuse arvutamine.
3. Kui müratõkkeseinast tulenevalt on insolatsiooni kestvus
allapoole piirnorme näha ette läbipaistvad müraseinad.
26 Elleni
72701:001:1986
e-kiri 08.05.2023 17:32
Suures plaanis on tore, et olukorda parandatakse, aga sooviks, et elumajade läheduses oleks autode piirkiirus
piiratud - ehk et piirkiirus 60km/h võiks alata juba rohkem linna poolt - siis, kui esimesed Hüüru majad pihta
hakkavad ehk näiteks Aiandi tee juurest.
Või kui see ei ole võimalik, siis võiks müratõke olla pikem. Samas müratõke ju peegeldab müra ja kuna majad on
mõlemal pool teed, siis see ei ole ka lahendus ilmselt, pigem ajab teise poole jaoks asja hullemaks.
Seega jah, piirkiiruse alandamine pikemal distantsil oleks ilmselt mõistlikum lahendus.
Põhjendus:
1. Käesoleval hetkel on tegemist riigi põhimaanteega nr 8
Tallinn–Paldiski. Põhimaantee ühendab pealinna teiste
suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi
suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja
piiripunktidega. Põhimaantee üheks eesmärgiks on ka
erinevate ühenduste ajalise vahemaa vähendamine, ohutus
ja sõidumugavus. Arvestades, et tegemist on
põhimaanteega, siis ei ole piirkiiruse langetamine lõigus,
kus vastav keskkond seda ei soodusta, põhjendatud.
Näiteks on hoonestus riigiteest kaugel ning autojuht ei
tunneta tiheasustusala keskkonda. Kui autojuhil puudub
tiheasustusala keskkonna tunnetus, on piirkiiruse
vähendamine põhjendamatu ning piirkiirusest ei hoita
üldjuhul kinni.
2. Transpordiamet näeb ette projekti koostamisel ka
mürauuringud (müra modelleerimise) ning näeb vajadusel
ette müra leevendavad meetmed (nt müratõkkeseina)
Eestis kehtivaid piirnorme ületavates lõikudes.
Otsused:
1. Mitte arvestada ettepanekuga pikendada 60 km/h
piirkiiruse ulatust Tallinna suunas.
2. Projekti järgmistes etappides teostada müra
modelleerimine ja näha ette vastavad
müraleevendusmeetmed riigitee lõikudes, kus müratase
ületab seadusest tulenevaid piirnorme.
27 Kopli
19801:012:0591
e-kiri 04.05.2023 19:14
Hetkel on planeeritud tee lõik läbi minu kinnistu ning kirja järgi saan aru et plaanitakse võõrandada osaliselt
maatükk. Sellega seoses sooviks saada vastust miks koguja tee on just sinna planeeritud?
Ning miks on vaja võõrandada kui on võimalik seada kasutusvaldus? Ma saan aru et see on lihtsam ja odavam
kui naaberkinnistule ehitada välja oma juurdepääsu tee aga omand on siiki puha ja puutumatu ehk selle kallal
võib minna tõesti äärmisel võimalusel.
Põhjendus:
Käesolevas projekti etapis ei ole määratud võõrandamise
täpseid ulatusi ega vajadusi. Juurdepääsutee võimalik asukoht
võib projekti järgnevates etappides mõnevõrra muutuda.
Informeerime Teid, et läbi Kopli kinnistu Aedmaa kinnistule
(19801:012:0583) juurdepääs on võimalik notariaalse
juurdepääsuservituudi määramisega.
Otsused:
1. Teha kinnistu omanikega koostööd juurdepääsu lahenduse
välja selgitamisel. Võimalusel lahendada juurdepääs
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
67
seades juurdepääsuservituut Aedmaa kinnistu kasuks läbi
Kopli kinnistu.
2. Kui juurdepääs servituudiga ei osutu võimalikuks, näha
ette juurdepääsutee kavandamiseks vajaliku maa
võõrandamine.
28 Paldiski mnt 315
72701:001:0078
e-kiri 04.05.2023 13:45
Muidugi on esialgne projekt toores ja on lahendamata küsimusi. Sealhulgas eriti Hüüru küla elanike uuele teele
mõistliku pikkusega väljasõidu osas Otsus:
Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
29 Aiandi tee 3
72701:001:0844
e-kiri 29.06.2023 5:59
(vastuskiri täiendava
seisukoha päringule)
1. OÜ Harku Hobukeskus on selle vastu et poolitada territooriumit kuna sellele alale on planeeritud hobuste
koplid koos treeningplatsiga jne
2. Pakume välja alternatiivi teha tee piki aiandi tn kuni Timuti teele kas ühendada Uus teega või Alajaama
teele/selle marsruudi eelis oleks see et Aiandi põik tn on 5-6 krunti mis saaks ka korraliku väljapääsu
3. Juhul kui ei sobi 2 variant siis oleks mõeldav Hobukeskusel lubada ära osta või pikaajaliseks rentida 3h
alajaama ja meie vahele jääv riigimaa sest 1 variandi puhul läheb tee tegemiseks kaduma umbes5000m2
pinda ja jääb alles 2,5H mis eiole kellelegi vajalik kuna seal ei ole viljakas maa ja on ehitus keeluall kuna
alajaam on lähedal,
Sellisel juhul tekkib meil lisa maaala mida on võimalik kasutada hobuste karjamaaks ja mis oleks ka hooldatud.
Põhjendus:
1. Kavandatav ühendustee on vajalik, et tagada Hüüru külale
juurdepääs Harku liiklussõlme kaudu. Sellest tulenevalt on
vajalik poolitada ka Aiandi tee 3 kinnisasi, et oleks tagatud
loogiline ja kohaliku teedevõrgustiku sobituv kogujatee.
2. Kohaliku tee nr 7270276 Timuti tee kaudu ühenduse
tagamine ei ole meie hinnangul mõislik, kuna ühendustee
on peamiselt vajalik Hüüru küla kirdepoolse osa ühenduste
tagamiseks, kus on orienteeruvalt 70 elamut. Kui
kavandada ühendustee Timuti tee kaudu pikeneks oluliselt
suurema osa Hüüru küla kirdenurga elanike
liikumisteekond ning see ei sobituks kohalikku
teedevõrgustikku. Aiandi põik tänava ääres paikneb
üksnes 5-6 elamukrunti ning nemad saaksid meie tehtud
ettepanekuga samuti loogilise ühenduse oma kinnistutele.
3. Projekteerimistingimuste menetluse käigus ei ole võimalik
vastavaid kokkuleppeid sõlmida. Eelprojekti koostamise
käigus selgitatakse välja ühendustee kavandamise
ruumivajadus ja asukoht ning sellest lähtuvalt selgitatakse
välja ka võõrandamiseks vajalik maaulatus. Peale
võõrandamiseks vajaliku maaulatuse välja selgitamist
pöördutakse Teie poole individuaalselt võimalike
kokkulepete saavutamiseks. Sh on kinnistu võõrandamisel
üheks võimaluseks ka võõrandatud kinnistu osa
vahetamine teise samaväärse riigile kuuluva kinnistu osa
vastu. Aiandi Tee 3 ja Alajaama tee 8 // Harku alajaama
kinnisasja vahele jääv riigimaa ei ole Transpordiameti
valduses olev maaüksus ning meil ei ole käesoleval hetkel
võimalik antud rentimise või maaüksuste vahetamise
võimalusi läbi rääkida. Vastavad läbirääkimised
maaomaniku ja teiste riigiasutuste vahel toimuvad peale
võõrandamiseks vajalike maaüksute menetluste alustamist.
Otsused:
1. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.
2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada ühendustee
kohaliku tee nr 7270276 Timuti tee kaudu, kuna see
pikendaks oluliselt valdava osa Hüüru küla kirde nurga
elanike teekonda ega sobituks kohalikku teedevõrgustikku.
3. Tegemist on ettepanekuga, mille osas käesoleval hetkel
otsust ei ole võimalik langetada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
68
Maade omandamine riigitee ja selle osade kavandamiseks
algab peale projektlahenduse koostamist ja võõrandamis
menetluste algatamist. Maade võõrandamist alustatakse
vastavalt kehtivale teehoiukavale, kui on kindlus ka ehituse
rahastamise osas.
Kui kinnistust on vajalik maad mingis osas võõrandada
võetakse Teiega eraldi ühendust ning asutakse Teiega läbi-
rääkima võimalike maade omandamise teemal. Maade
võõrandamise üheks võimaluseks ka kinnistust ära lõigatud
osa asendamine samaväärse teise riigile kuuluva maatüki
vastu. Selle võimalikkus selgitatakse välja maade
võõranduse menetluse käigus.
30 Altmäe tee 8
72701:001:0064
e-kiri 04.05.2023 17:35
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
31 Altmäe tee 9
72701:001:0159
e-kiri 04.05.2023 12:27
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
32 Altmäe tee 11
72701:001:0160
e-kiri 04.05.2023 11:49
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
33 Aru
72701:002:0130
e-kiri 24.05.2023 23:30
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
34 Kase
72701:002:0014
e-kiri 04.05.2023 09:26
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
35 Kase
72701:002:1734
e-kiri 12.05.2023 13:07
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
36 Laanepere
72701:002:0885
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
69
e-kiri 09.05.2023 13:32
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
37 Lepa
72701:002:0977
e-kiri 07.05.2023 20:37
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
38 Meistri tee 2
19801:012:0023
05.05.2023 14:19
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
39 Muinasasula tee 4
72701:001:2038
e-kiri 04.05.2023 14:53
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
40 Muinasasula tee 6
72701:001:2039
e-kiri 07.05.2023 15:47
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
41 Muinasasula tee 10
72701:001:0716
e-kiri 04.05.2023 15:49
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
42 Muinasasula tee 11
72701:001:2042
e-kiri 04.05.2023 10:58
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
43 Muinasasula tee 12
72701:001:0715
e-kiri 05.05.2023 14:18
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
44 Nurmenuku
72701:002:0284
e-kiri 16.05.2023 11:29
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
70
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
45 Paldiski mnt 490
72701:002:0979
e-kiri 04.05.2023 14:02
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
46 Roosi tee 6
72701:002:2211
e-kiri10.05.2023 18:50
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
47 Sepa
72701:002:1970
e-kiri 05.05.2023 16:20
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
48 Sillaotsa
72701:001:0145
e-kiri 04.05.2023 09:50
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
49 Suure-Sõduri
72701:002:1244
e-kiri 04.05.2023 14:46
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
50 Tamme tee 3
19801:012:0340
e-kiri 08.05.2023 15:18
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
51 Vanatoa
72701:002:0299
e-kiri 05.05.2023 13:17
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
52 Väikevälja
19801:012:0010
e-kiri 08.05.2023 22:18
Kiri kätte saadud Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
71
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja
omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust
avaldada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“
lisa 2
72
Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Alajaama tee 1b 19801:001:2652
Puusepa tee 2a 19801:001:3078
Tamme tee 5 19801:001:3177
Männiku tee 13 19801:001:3267
Talumetsa 19801:001:3740
Väikevälja 19801:012:0009
Tamme tee 1 19801:012:0013
Meistri tee 4 19801:012:0014
Selli tee 1 19801:012:0015
Suuretammi 19801:012:0021
Alajaama tee 1a 19801:012:0067
Ees-Sarapiku 19801:012:0101
Sarapiku 19801:012:0104
Aaviku tee 1 19801:012:0118
Kaljuroosi 19801:012:0150
Oskari 19801:012:0151
Tutermaa tee 1 19801:012:0196
Meistri tee 5 19801:012:0215
Meistri tee 7 19801:012:0233
Meistri tee 9 19801:012:0270
Kadarpiku tee 5 19801:012:0289
Kivikirsikese 19801:012:0296
Meistri tee 3 19801:012:0305
Liivata 19801:012:0312
Prosavitsu 19801:012:0453
Lageda tee 8 19801:012:0476
Lageda tee 4 19801:012:0478
Lageda tee 2 19801:012:0479
Lageda tee 1 19801:012:0481
Lageda tee 3 19801:012:0482
Lageda tee 5 19801:012:0483
Lageda tee 7 19801:012:0484
Jaotusvõrgu alajaam 19801:012:0543
Posti 19801:012:0581
Aedmaa 19801:012:0583
Männiku tee 10 19801:012:0585
Aaviku tee 4 19801:012:0590
Aaviku tee 4 19801:012:0590
Selli tee 3 19801:012:0790
Metsa 19801:012:0890
Postimäe 72501:001:0746
Karjaniidu 72501:001:0748
Tallikopli 72501:001:0749
Postisiilu 72501:001:0756
Väravavahi 72501:001:0760
Kopliluha 72601:001:0001
Marju tn 2 72601:001:0361
Marju tn 2a 72601:001:0362
Vesiveski 72701:001:0021
Vana-Karjavälja 72701:001:0049
Kopli-Roosi 72701:001:0079
Kopliserva 72701:001:0081
Tuisu 72701:001:0087
Kalda tee 1 72701:001:0390
Kalda tee 4 72701:001:0595
Muinasasula tee 9 72701:001:0711
Muinasasula tee 14 72701:001:0714
Jõe tee 7b 72701:001:0861
Kõrtsi 72701:001:0943
Söödi 72701:001:1015
Vana-Sillamäe 72701:001:1027
Jõekivi 72701:001:1165
Paldiski mnt 305 72701:001:1231
Kaasiku 72701:001:1376
Kaasikupõllu 72701:001:1378
Kivi tee 8 72701:001:1408
Kivi tee 7 72701:001:1788
Mare 72701:001:1977
Karjavälja 72701:001:1979
Muinasasula tee 16 72701:001:1987
Kubja 72701:001:2025
Kalda tee 6 72701:001:2033
Lehiste 72701:001:2034
Muinasasula tee 1 72701:001:2035
Muinasasula tee 2 72701:001:2036
Muinasasula tee 3 72701:001:2037
Muinasasula tee 7 72701:001:2040
Muinasasula tee 8 72701:001:2041
Muinasasula tee 13 72701:001:2043
Muinasasula tee 15 72701:001:2044
Muinasasula üldmaa 72701:001:2046
Kuldsaare 72701:002:0003
Vana-Kindluse 72701:002:0015
Indreku 72701:002:0025
Jõe tee 1 72701:002:0063
Paldiski mnt 401 72701:002:0103
Jaanimetsa 72701:002:0104
Lättevälja 72701:002:0120
Uustalu 72701:002:0141
Sillamäe 72701:002:0161
Keskpõllu 72701:002:0170
Muiste 72701:002:0171
Vana-Kungla 72701:002:0172
Muldo 72701:002:0269
Väike-Kuldsaare 72701:002:0271
Kivi tee 1 72701:002:0272
Heinamaa 72701:002:0273
Kungla 72701:002:0291
Künka 72701:002:0293
Postimäe 72701:002:0351
Kerbo 72701:002:0399
Kubja 72701:002:0522
Tõnise 72701:002:0549
Veenuse 72701:002:0558
Suurekivi 72701:002:0680
Uue-Kaasiku 72701:002:0699
Kurvi tee 4 72701:002:0781
Kurvi tee 4a 72701:002:0782
Mihkli 72701:002:0805
Kreegi 72701:002:0828
Teeäärse 72701:002:0908
Posti 6 72701:002:0973
Paldiski mnt 492 72701:002:0978
Merekindluse 72701:002:0989
Paldiski mnt 351 72701:002:1010
Rohtlaane tee 9 72701:002:1014
Uuetoa 72701:002:1181
Marju tn 4 72701:002:1481
Mõisapõllu 72701:002:1525
Pärnaõie 72701:002:1545
Külmaallika 72701:002:1610
Kurvi tee 6 72701:002:1711
Haava 72701:002:1932
Suur-Kaarle 72701:002:1962
Kuldpõllu 72701:002:1990
Kivi-Kaasiku 72701:002:2050
Jõe tee 3 72701:002:2070
Pae 72701:002:2080
Roosi tee 1 72701:002:2198
Roosi tee 1a 72701:002:2199
Roosi tee 3 72701:002:2201
Roosi tee 3a 72701:002:2202
Roosi tee 5 72701:002:2203
Roosi tee 5a 72701:002:2204
Roosi tee 7 72701:002:2205
Roosi tee 7a 72701:002:2206
Viina 72701:002:2222
Viinamäe 72701:002:2223
Paju 72701:002:2340
Piibelehe tee 8 72701:004:0004
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31).
1
KORRALDUS
12.07.2023 nr 1.1-3/23/517
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8
Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila
lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 Harku–Hüüru
asuva lõigu eelprojekti koostamiseks
Transpordiamet algatas 02.05.2023 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 8
Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 asuva
Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja
2 alusel.
Projekteerimistingimuste menetluse käigus selgunud vajadusest tagada riigiteel ohutud
juurdepääsu lahendused läbi kogujateede külgnevatele kohalikele ja riigiteedele pikendab
Transpordiamet Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamist kuni kilomeetrini 17,25.
1. ASJAOLUD
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuv
Harku–Keila lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 72701:002:0567;
19801:001:2651) Harju maakonnas Saue ja Harku valdade territooriumil Hüüru, Püha, Kiia,
Kütke, Tutermaa, Kumna külades.
Projekteerimistingimused on kooskõlas Saue ja Harku valdade üldplaneeringuga, milles
menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas
asukohas.
Projekti eesmärgiks on põhimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila
lõigu kaasaegsele ja perspektiivsele liikluskoormusele vastava ristlõike, sõiduradade arvu ja
optimaalse kiiruse analüüsid ning sobiva lahenduse projekteerimine, liiklusohutuse taseme
tõstmine, teede ristumiskohtadele optimaalse lahenduse leidmine, kogujateede võrgustiku
kavandamine, bussipeatuste ohutustaseme tõstmine, jalg- ja jalgrattateede planeerimine,
jalakäijate ülekäigukohtade autode liiklusvoo suhtes konfliktivabaks muutmine, rajatiste sh
olemasolevate müratõkete, truupide, seisukorra hindamine (kas on vajalik säilitamine,
renoveerimine või uue ehitamine), uue Hüüru silla lahenduse välja töötamine koos vana silla
lammutamisprojektiga ning keskkonnameetmete analüüs ja kavandamine, vajalike uuringute
läbi viimine.
2
2. MENETLUSE KÄIK
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse
esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS
§ 31 lõige 4 punkti 2 alusel.
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse
käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides
omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:
Kinnisasja nimi Katastritunnus
Aaviku tee 1 19801:012:0118
Aaviku tee 4 19801:012:0590
Aaviku tee 6 19801:001:3569
Ahto 72701:002:0634
Aiandi tee 72701:001:0797
Aiandi tee 3 72701:001:0844
Alajaama tee 13 19801:001:3570
Alajaama tee 1b 19801:001:2652
Alajaama tee 3a 19801:001:3924
Alajaama tee 8 // Harku alajaam
72701:001:0138
Allikapõllu 72701:001:1300
Aru 72701:002:0130
Ees-Sarapiku 19801:012:0101
Gustavi 72701:001:0646
Heinamaa 72701:002:0273
Hekiserva 72701:002:1501
Indreku 72701:002:0025
Jaanimetsa 72701:002:0104
Jaotusvõrgu alajaam 19801:012:0543
Jõe tee 72701:001:1416
Jõe tee 1 72701:002:0063
Jõe tee 2 72701:002:1641
Jõe tee 7b 72701:001:0861
Jõe tee 7b 72701:001:0861
Jõe tee 7b 72701:001:0861
Kaasikupõllu 72701:001:1378
Kadaka 72701:002:0636
Kadarpiku tee 5 19801:012:0289
Kaeviku 72601:001:1264
Kalda tee 1 72701:001:0390
Kalda tee 2 72701:001:0460
Kaljuroosi 19801:012:0150
Karjavälja 72701:001:1979
Kase 72701:002:1734
Keila alajaam 19801:012:0542
Keila kirikumõis 19801:012:0267
Kerbo 72701:002:0399
Keskpõllu 72701:002:0170
Kiia tee L15 72701:001:1532
Kivi tee 1 72701:002:0272
Kiviaia tänav 72701:001:0817
Kivi-Kaasiku 72701:002:2050
Kivikirsikese 19801:012:0296
Kivikirsipõllu 19801:012:0298
Kopli 19801:012:0591
Kopliluha 72601:001:0001
Kopli-Roosi 72701:001:0079
Kopliserva 72701:001:0081
Kubja 72701:001:2025
Kubja tee L2 72601:001:0051
Kubja tee L5 72601:001:0255
Kuldpõllu 72701:002:1990
Kurvi tee 4 72701:002:0781
Kõrtsi 72701:001:0943
Kõrtsu 19801:012:0338
Laanepere 72701:002:0885
3
Lageda 72701:002:2164
Liivata 19801:012:0312
Liivatapõllu 19801:001:2662
Lättevälja 72701:002:0120
Mare 72701:001:1977
Marju tn 2a 72601:001:0362
Merekindluse 72701:002:0989
Metsapõllu 19801:001:2838
Muinasasula tee L3 72601:001:1314
Muiste 72701:002:0171
Muldo 72701:002:0269
Mõisapõllu 72701:002:1525
Männiku tee 10 19801:012:0585
Männiku tee 3 19801:001:2578
Männiku tee 5 19801:012:0315
Männiku tee L4 19801:012:0589
Mättasoo 72601:001:0544
Nahkhiire 72701:002:1973
Nurmenuku 72701:002:0284
Oskari 19801:012:0151
Pae 72701:002:2080
Pagavere tee 72701:002:1739
Paju 72701:002:2340
Paldiski maantee juurdelõige
19801:012:0488
Paldiski mnt 305 72701:001:1231
Paldiski mnt 315 72701:001:0078
Paldiski mnt 351 72701:002:1010
Paldiski mnt 401 72701:002:0103
Paldiski mnt 490 72701:002:0979
Paldiski mnt 492 72701:002:0978
Postimäe 72701:002:0352
Postimäe 72501:001:0746
Postimäe 72701:002:0351
Postisiilu 72501:001:0756
Prosavitsu 19801:012:0453
Puhke 72701:001:0105
Puusepa 19801:001:2661
Puusepa tee 2a 19801:001:3078
Rohtlaane tee 14 72701:002:1791
Rohumaa 19801:001:3448
Roosi tee 3a 72701:002:2202
Roosi tee 5a 72701:002:2204
Roosi tee 7a 72701:002:2206
Rukkihundi 19801:012:0519
Sarapiku 19801:012:0104
Sillamäe 72701:002:0161
Sillamäe 72701:002:0162
Sillaotsa 72701:001:0145
Suurekivi 72701:002:0680
Suure-Sõduri 72701:002:1244
Suuretammi 19801:012:0021
Suur-Kaarle 72701:002:1962
Söödi 72701:001:1015
Süvemetsa 19801:012:0294
Tade 72701:001:1915
Tallikopli 72501:001:0749
Talumetsa 19801:001:3740
Tamme tee 19801:001:4042
Tominga 72701:002:1931
Tominga-Mõhku 19801:012:0119
Tuisu 72701:001:0087
Tõnise 72701:002:0549
Uue-Kaasiku 72701:002:0699
Uustalu 72701:002:0141
Vana-Allika 72701:002:0370
Vana-Kindluse 72701:002:0015
Vana-Kungla 72701:002:0172
Vanatoa 72701:002:0299
Veski tee 2 72601:001:0264
Viina 72701:002:2222
Viinamäe 72701:002:2223
Viljapõllu 19801:001:3419
Väike-Kuldsaare 72701:002:0271
Väike-Liivatapõllu 19801:001:3741
Väikevälja 19801:012:0010
Väikevälja 19801:012:0009
Väravavahi 72501:001:0760 Kalda tee 4 72701:001:0595
Elleni 72701:001:1986
Muinasasula tee 16 72701:001:1987
Muinasasula üldmaa 72701:001:2046
Veenuse 72701:002:0558
Uuetoa 72701:002:1181
Jõekivi 72701:001:1165
Lageda tee 1 19801:012:0481
Mihkli 72701:002:0805
Rohtlaane tee L2 72701:002:1788
Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on
muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja
isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või
kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu
kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,
loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei
soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).
Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning
kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste
taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–
Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti
koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul
menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km
13,9-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimused;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
5
5
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus apellatsioonkaebusele haldusasjas nr 3-23-2424 | 09.12.2024 | 3 | 1.2-1/23-103/23788-7 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Tallinna Ringkonnakohus |
kohtumäärus kohtuasjas nr 3-23-2424 | 09.12.2024 | 2 | 1.2-1/23-103/23788-6 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tallinna Ringkonnakohus |
Vastus kaebusele kohtuasjas nr 3-23-2424 | 08.10.2024 | 2 | 1.2-1/23-103/23788-5 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | |
Kirjaliku menetluse määramine 3-23-2424 | 18.09.2024 | 22 | 1.2-1/23-103/23788-4 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja |
Vastus kaebusele kohtuasjas nr 3-23-2424 | 15.01.2024 | 269 | 1.2-1/23-103/23788-3 🔒 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja |
Kaebuse täiendus kohtuasjas nr 3-23-2424 | 18.12.2023 | 297 | 1.2-1/23-103/23788-2 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja |
Kiri | 14.11.2023 | 331 | 1.2-1/23-103/23788-1 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja |
Vaie | 29.09.2023 | 377 | 1.2-2/23/17519-5 🔒 | Vaidemenetluse dokument | transpordiamet | |
Kiri | 15.09.2023 | 391 | 1.2-2/23/17513-3 | Vaidemenetluse dokument | transpordiamet | |
Kiri | 01.09.2023 | 405 | 1.2-2/23/17519-4 🔒 | Vaidemenetluse dokument | transpordiamet | |
Vaie | 27.08.2023 | 410 | 1.2-2/23/17519-3 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | P. P. |
Kiri | 17.08.2023 | 420 | 1.2-2/23/17519-2 🔒 | Vaidemenetluse dokument | transpordiamet | |
Kiri | 17.08.2023 | 420 | 1.2-2/23/17513-2 | Vaidemenetluse dokument | transpordiamet | |
Vaie | 11.08.2023 | 426 | 1.2-2/23/17519-1 🔒 | Vaie | transpordiamet | |
Vaie | 11.08.2023 | 426 | 1.2-2/23/17513-1 | Vaie | transpordiamet | |
Kiri | 24.07.2023 | 444 | 8-1/22-122/16147-1 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | E. P. |
Kiri | 13.07.2023 | 455 | 8-1/22-122/15558-1 | Valjaminev kiri | transpordiamet | L. k. o. |