Vaie

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Transpordiamet

Valge tn 4, Tallinn 11413

[email protected]

10.08.2023 nr 5-5/3986-10

Vaide esitaja: Saue Vallavalitsus

Kütise tn 8, Saue linn, Saue vald, Harju maakond

[email protected]

Vaie

Transpordiameti 12.07.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/517 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25

Harku–Hüüru asuva lõigu eelprojekti koostamiseks”.

A. Taotlused

Tunnistada täies ulatuses kehtetuks Transpordiameti 12.07.2023 korraldus nr 1.1-

3/23/517 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2

asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 Harku–Hüüru asuva lõigu

eelprojekti koostamiseks“.

B. Asjaolud

B.1. Projekteerimistingimuste andmisel on valesti tõlgendatud Saue valla

üldplaneeringut.

Saue valla arengukava 2022-2035, Saue valla 2021 kehtestatud üldplaneering (edaspidi

üldplaneering) ning Harju maakonna arengustrateegia 2040+ ei näe riigitee nr 8 Paldiski

maantee Juuliku liiklussõlm – Keila lõigul neljarealist teelahendust ette. Valla üldplaneering ja

maakonna arengukava näevad selgesõnaliselt ette neljarealise lahenduse kuni Juuliku Tabasalu

Harku liiklussõlmeni, edasi on ette nähtud valla üldplaneeringu kohaselt laiendamise võimalus,

aga see ei tähenda automaatselt neljarealist lahendust vaid vajab eraldiseisvat põhjendatud

kaalutlust. Planeeringu koostamisel viidi läbi asjakohane kaalutlus ja selline lähenemine oli

teadlik, võttes arvesse, et nimetatud liiklussõlmest alates Tallinna suunas oluliselt kasvavad

liikluskoormused ja Tabasalu suunalt on ka perspektiivis koormuste kasvu ette näha. Samuti

võeti arvesse, et enne, kui ei ole lahenenud sissesõit nimetatud liiklussõlmest Tallinna linna, ei

2 (6)

ole põhjendatud neljarealise tee rajamine oluliselt madalama liikluskoormusega lõikudele ja

sellega liikluskoormuste kasvu suunamine linna sissesõidul. Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (edaspidi KOKS) § 37 lg 4 kohaselt on vallal kohustus arengukava koostamisel

arvestada, et arengukava arvestaks valla üldplaneeringut. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26

lg 3 p 3 sätestab, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse üldplaneeringus määratud

tingimusi. EhS § 12 lg 2 sätestab, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema

kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu

puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste

olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud

juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 74 lg 1 sätestab, et üldplaneeringu eesmärk on kogu valla

või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

PlanS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et üldplaneeringuga lahendatakse transpordivõrgustiku ja muu

infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise

asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Eelnevast lähtuvalt on teede

projekteerimisel eelduseks, et üldplaneeringut järgitakse ning üldplaneering peab olema

olemasoleval kujul elluviidav, sh on oluline, et teid ei projekteerita vastuolus üldplaneeringuga.

Vastasel juhul tekib vastuolu avaliku huviga.

Vallavalitsus on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitanud põhjendusi, miks ei ole

projekteerimistingimused üldplaneeringu kohased või pole nende kohasust piisavalt

põhjendatud. Nimetatud selgitusi pole projekteerimistingimuste andmisel arvesse võetud või

neid on ebaõigesti tõlgendatud. Põhjendame, et Lisa 2-s (arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabelis) sisalduv Transpordiameti täiendav selgitus Saue valla üldplaneeringu kohta ei ole

asjakohane. Laiendamisvõimaluse säilitamine üldplaneeringus ei tähenda automaatselt, et nn

2+2 lahendus koos erinevate mahasõitude, viaduktide ja tunnelitega oleks võimalik ilma vastava

sisuta planeeringuta (nt teemaplaneeringuta), kui üldplaneering sellist lahendust ette ei näe.

Üldplaneeringus märgitud laiendamisvõimalust tuleb tõlgendada kui väljavaadet, millega

säilitatakse tulevikus kehtestatavate planeeringute osas võimalus, et laiendamisalale ei

kavandata ehitisi, mis takistaksid suurema ristlõikega tee projekteerimist. Seega oleks

Transpordiameti tõlgendus üldplaneeringust õige ainult siis, kui üldplaneeringu kaardil oleksid

Paldiski maantee osas kajastatud olulised liiklussõlmed nagu näiteks on rajatav Juuliku –

Tabasalu liiklussõlm. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja punkt 4.1.1 „Maanteed“ 7.

sätestab, et maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine –

näiteks Tallinna-Paldiski mnt (2+2 või 2+1 sõidurada), Tallinna ringtee, Viljandi mnt laiendamine,

Rannamõisa tee laiendamine kuni Tabasaluni. Eelnevast lähtuvalt on 2+2 või 2+1 sõidurada

toodud maakonnaplaneeringusse näitena ning ei välista ka alternatiivsete lahenduste

kasutamist.

Seega on vallavalitsus seisukohal, et neljarealise teega (koos viaduktide, tunnelite,

mahasõitudega) kaasneb oluline mõju valla ruumilisele planeerimisele, millega ei ole Saue valla

2021. aastal kehtestatud üldplaneeringut ega kehtivat arengukava koostades arvestatud

(üldplaneering on kooskõlastatud ka Transpordiameti poolt). Pole arvestatud muuhulgas ka

asjaoluga, et ühistranspordi kättesaadavus Hüüru külas muutub raskemini kättesaadavaks,

lisaks suurendatakse ka mootorsõidukitega Paldiski maanteele ning sealt vajalikku sõidusuunda

jõudmise vahemaid. Projekteerimistingimuste andmisel ei saa ainuüksi lähtuda õigusaktidest ja

standarditest, vaid tuleb leida parim võimalik lahendus, et võimalik kogukondade huvide riive

oleks minimaalne.

3 (6)

Üldplaneering põhineb Saue valla arengukaval, andes sellele ruumilise mõõtme kuni aastani

2035, samuti ka kestliku ja säästva arengu põhimõtte järgimisel, loodusliku ning kultuurilis-

ajaloolise mitmekesisuse säilitamisel ja arendamisel. Üldplaneeringus on sätestatud valla

ruumilise arengu põhimõtted, millest üheks on logistiliselt soodsa asukoha veelgi tõhusam

ärakasutamine täiendava ettevõtluse arendamiseks ning erinevate teenuste pakkumiseks.

Olemasoleva eskiislahendusega jagatakse Hüüru küla piltlikult öeldes neljaks osaks, kaotades

selle juures ära küla kompaktsuse. Lisa 2 punktis 2a ei ole Transpordiamet arvestanud

vallavalitsuse seisukohaga, et projekteeritav lahendus ei arvesta ajalooliselt välja kujunenud

asustust, killustades selle. Neljarealine lahendus antud lõigus ei jäta piisavalt ruumi lokaalse

kergliikluse ja kogujateede võrgustiku efektiivseks lahendamiseks. Samas on just

kergliikluslahenduste puudumine Hüüru Kiia lõigul ning ligipääsud maantee äärsetesse

bussipeatustesse olnud kohalike elanike jaoks esmane turvalisuse küsimus. Oluline on märkida,

et Hüüru ja Keila vahelisel alal puuduvad perspektiivsed tiheasustusalad, mis lisaksid tulevikus

juurde oluliselt liikluskoormust. Riigikohus on korduvalt öelnud, et „Kaalutlusõiguse teostamisel

ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega.“ (vt nt RKHKo 3-3-1-87-13,

p 12; RKHKo 3-3-1-88-15, p 23).

Vallavalitsusel on õigus ja kohustus tagada, et tema territooriumil projekteeritav ja ehitatav

oleks kooskõlas kehtestatud üldplaneeringuga. Eelnevast lähtuvalt pole korralduse nr 1.1-

3/23/517 alusel antud projekteerimistingimused kooskõlas üldplaneeringuga ning piiravad

olulisel määral valla õiguseid.

Lisaks märgib vallavalitsus, et projekteerimistingimuste andmisel pole arvestanud Harju

maakonna arengustrateegiaga 2040+, mis jõustus 08.04.2023. Transpordiameti poolt viidatud

Eesti Linnade ja Valdade Liidu 09.11.2020 esitatud kiri nr 5-1/351-4 (ettepanekuga kiirendada

Tallinnast väljuva Tallinn-Paldiski maantee neljarealiseks ehitamine kuni Keilani) on seega

aegunud seisukoht, millele ei saanud tugineda projekteerimistingimuste andmisel.

B.2. Projekteerimistingimuste andmisel on tuginetud vajadusele muuta liiklus lõigul 13,9

– 15,1 ohutumaks, kuid pole kaalutud alternatiivseid lahendusi 2+2 lahendusele.

Vaidlusalused projekteerimistingimused on olemasoleval kujul ebaotstarbekad. Vallavalitsusel

on õigus vaidemenetluses tugineda haldusakti ebaotstarbekusele isegi siis, kui sellega ei rikuta

otseselt ühtegi õigusnormi.

Kui halduskohtumenetluses kontrollitakse ainult haldusakti õiguspärasust, siis vaidemenetluses on

kontrolliobjektiks lisaks õiguspärasusele ka otstarbekus. Vaideõigus vaidemenetluses on seega

laiem kui kaebeõigus halduskohtumenetluses. Nii on põhimõtteliselt võimalik ka olukord, kus

haldusakti või -toiminguga ei ole rikutud ühtegi õigusnormi, kuid see on ebaotstarbekas ning vaie

esitataksegi üksnes sellise ebaotstarbekuse kõrvaldamise eesmärgil.1

Oma tegevuste kavandamisel lähtub Transpordiamet muuhulgas majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja nimekiri“, mille järgi on riigitee nr 8 puhul

tegemist põhimaanteega. Transpordiameti kohaselt on I klassi maantee minimaalseks

ristlõikeks 2+2 sõidurajaga maantee. Nimetatud vajadus tekib siis, kui aasta keskmine

1 Haldusmenetluse käsiraamat p 11.2.3.

4 (6)

ööpäevane liiklussagedus on 14500 autot ööpäevas. Töö nr ERC/22/2022 kohaselt saavutatakse

see piir nimetatud lõigul aastal 2050. Vallavalitsus märgib, et Majandus- ja taristuministri

10.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ punkti 1.3. kohaselt võib I klassi maantee liiklussagedusel kuni 20 000

autot ööpäevas projekteerida kaherajalisena, 5 m laiuste sõiduradadega. Sellist lahendust pole

projekteerimistingimuste andmisel kaalutud, kuigi viidatud norm teoreetiliselt võimaldab ka

antud lahendust.

Vallavalitsus on läbivalt pakkunud ohutuse tagamisel ka erinevaid alternatiive, kuid nendega ei

ole Transpordiamet arvestatud. Projekteerimistingimuste Lisa 2-s on läbivalt viidatud, et

Transpordiamet teeb oma otsuseid lähtuvalt asjaolust, et riigitee nr 8 põhjal on tegemist

põhimaanteega. Vallavalitsus märgib, et riigitee nr 8 projekteerimine antud normidel ei saavuta

algselt taotletud eesmärki, olles seejuures ka majanduslikult ebaotstarbekas. Juhul, kui tegemist

ei oleks põhimaanteega, saaks nimetatud lõigule projekteerida ka vähem mahukaid liiklussõlmi,

mis aitavad samuti tagada ohutuse ning liikluse sujuvama toimimise.

Võrreldes liikluskoormust riigiteega nr 11390 (Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna) selgub, et

Tabasalu alevik – Tallinn lõigul on AKÖL ca 7400 sõiduki võrra suurem kui riigiteel nr 8

(vastavalt 2021 koostatud liiklussageduse uuringu kohaselt 19 495 ja 12 088). Kusjuures üle

12m sõidukite osakaal on samuti mõlema tee puhul sisuliselt olematu või väga väike (0% vs 1%).

Lisame, et näiteks Keila – Valingu lõigul on üle 12m sõidukite osakaal ca 4 korda suurem kui

riigiteel nr 8. Need numbrid ilmestavad väga selgelt, et kaubavedu suundub eelkõige Tallinna

ringteele ning sellest lähtuvalt tuleks eelisjärjekorras keskenduda nimetatud lõigu neljarealiseks

ehitamisele. Keila – Tallinn lõigul toimuv liiklus on valdavalt pendelränne ning seda kinnitavad

ka varem viidatud dokumendis nr ERC/22/2022 olevad andmed.

Riigiteel nr 11390 Tallinn - Tabasalu lõigul on olulised ristumiskohad lahendatud nn turbo-

ringristmikutena. Vallavalitsuse hinnangul võiks analoogselt lahendada ka riigitee nr 8

ristmikud. Selline lähenemine on majanduslikult riigile kokkuhoidlikum, tagades sealhulgas ka

keskkonnasäästlikuma ja kogukonnale jätkusuutlikuma lahenduse. Vallavalitsus on

veendumusel, et kui mingi säte takistab parema alternatiivse lahenduse elluviimist, tuleb muuta

seda sätet, mitte jääda pidama üksnes käsitlusel, et kindlaks määratud lahendus (normikohane

lahendus) sobib kõiki olukordi võrdväärselt teenindama. Eelnevast lähtuvalt ei täida riigitee nr

8 põhimaantee määratlus oma eesmärki ning sellest lähtuvalt on vallavalitsus koostamas

ministeeriumile ettepanekut arvata Keila kuni Juuliku - Tabasalu lõik TEN-T nimekirjast välja

ning viia antud lõik põhimaanteede nimekirjast tugimaanteede nimekirja.

B.3. Projekteerimistingimuste menetlusse pole kaasatud Tallinna linna.

Sarnaselt punktiga B.2. on vallavalitsusel ka Tallinna linna menetlusse mittekaasamisega õigus

vaide esitamisel tugineda ka haldusakti ebaotstarbekusele, kuigi sellega ei pruugita rikkuda

otseselt vallavalitsuse õiguseid.

Projekteerimistingimuste Lisa 2 punktis 2b on põhjendatud, et „Transpordiametil on ülevaade ka

Tallinna linna kavadest ja nende strateegilistest dokumentidest. Vastavalt Tallinna linna Haabersti

linnaosa üldplaneeringule on Tallinna linna sisene Paldiski maantee ette nähtud

perspektiivseks/rekonstrueeritavaks põhitänavaks. Sh on ette nähtud perspektiivsed

5 (6)

mitmetasandilised ristmikud Tähetorni/Tammi tee ristmikule, Järvekalda tee ristmikule tagamaks

ka Tallinna linna siseselt riiklikult olulise tee ühendus sadamaga. Harju maakonnaplaneeringus on

samuti märgitud riigitee nr 8 Tallinna linna sisene lõik oluliselt muudetavaks/rekonstrueeritavaks

teeks.”. Nagu Transpordiamet oma vastuses märgib on riigitee nr 8 puhul tegemist Tallinna jaoks

olulise teega, mis ühendab sadamat. Vallavalitsus on saanud Tallinnalt tagasiside (esialgu küll

aja puudusel suulise ja indikatiivse), et nad kaaluvad perspektiivset sisenemist linna jätkuvalt

1+1 rajalisena, lisanduks ainult bussirida. Samuti soovivad nad inimesi Tallinna tagamaalt

koostöös omavalitsustega suunata varakult ühistransporti. Projekteerimistingimuste Lisa 2

kohaselt ei ole antud menetlusse Tallinna kaasatud, samas puudub vaidlus osas, et Paldiski

maantee projekteeritav laiendamine mõjutab olulisel määral Tallinna linna sisest liiklust

sõltumata sellest, et projekteeritav lõik ei jää Tallinna piiridesse. On ilmne, et riigitee nr 8 Keila

linnani neljarealiseks ehitamine annab teatud eelduse nimetatud lõigul liikluskoormuse

kasvuks, mis kanaliseeruks Tallinna piiril kaherealisele teele ning ei muudaks seeläbi liiklust

kiiremaks, ohutumaks ega sujuvamaks. Vallavalitsus on endiselt seisukohal, et seni kuni Tallinn

ei plaani ehitada Paldiski maanteed Tähetorni ristmikust Haabersti liiklussõlmeni vähemalt

neljarealiseks, on riigitee nr 8 Juuliku-Tabasalu ristmikust Keilani 2+2 rajaliseks ehitamine

majanduslikult ebaotstarbekas ega saavuta ka projekteerimistingimustega taotletud eesmärki

muuta liiklus ohutumaks ja kiiremaks.

EhS § 31 lg 4 p 2 sätestab, et pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse

korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või

ehitamine puudutada. Tallinna projekteerimistingimuste menetlusse kaasamata ei oma Lisa 2-s

toodud Transpordiameti vastus mõjuvat kaalu. Tallinna kaasamine antud menetlusse arvamuse

andmiseks oleks olnud vajalik. Eelnevast lähtuvalt pole projekteerimistingimuste andmisel

arvestatud oluliste asjaoludega (HMS § 6), sh pole kaasatud kõiki isikuid, kelle huve haldusakt

võib puudutada (HMS § 11 lg 2) ning sellest tulenevalt on ka kaalutlusõigust valesti rakendatud.

C. Kinnitused

Kooskõlas HMS § 76 lg-ga 2 kinnitab vaide esitaja, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud

kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

C.1. Vaide esitamise õigus.

HMS § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HMS § 71 lg 2 sätestab, et vaiet ei saa

esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või

toimingu peale. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 93 lg 4 sätestab, et teenistuslikku

järelevalvet teostatakse alluvuse korras vastavalt käesolevale seadusele ning selle alusel antud

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud teenistuslikku järelevalvet korraldavatele määrustele ja

muudele õigusaktidele. VVS § 61 lg 2 p 2 sätestab, et Kliimaministeeriumi valitsemisalas on

Transpordiamet. Seega on vallavalitsusel õigus esitada Transpordiameti korralduse peale vaie.

C.2. Tähtaegsus.

6 (6)

HMS § 75 sätestab, et vaie haldusaktile tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta

teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada

saama. Arvestades vaide esitamise aega ning juhindudes HMS § 33 lg-st 2 on vaie esitatud

tähtaegselt.

C.3. Vaide esitamise viis.

Käesolev vaie on esitatud digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel dokumendi päises näidatud

aadressil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk

vallavanem

Koostaja:

Renee Kokmann

+372 508 4983 [email protected]