2 (6)
ole põhjendatud neljarealise tee rajamine oluliselt madalama liikluskoormusega lõikudele ja
sellega liikluskoormuste kasvu suunamine linna sissesõidul. Kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse (edaspidi KOKS) § 37 lg 4 kohaselt on vallal kohustus arengukava koostamisel
arvestada, et arengukava arvestaks valla üldplaneeringut. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26
lg 3 p 3 sätestab, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse üldplaneeringus määratud
tingimusi. EhS § 12 lg 2 sätestab, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema
kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu
puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste
olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud
juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 74 lg 1 sätestab, et üldplaneeringu eesmärk on kogu valla
või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
PlanS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et üldplaneeringuga lahendatakse transpordivõrgustiku ja muu
infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise
asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Eelnevast lähtuvalt on teede
projekteerimisel eelduseks, et üldplaneeringut järgitakse ning üldplaneering peab olema
olemasoleval kujul elluviidav, sh on oluline, et teid ei projekteerita vastuolus üldplaneeringuga.
Vastasel juhul tekib vastuolu avaliku huviga.
Vallavalitsus on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitanud põhjendusi, miks ei ole
projekteerimistingimused üldplaneeringu kohased või pole nende kohasust piisavalt
põhjendatud. Nimetatud selgitusi pole projekteerimistingimuste andmisel arvesse võetud või
neid on ebaõigesti tõlgendatud. Põhjendame, et Lisa 2-s (arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabelis) sisalduv Transpordiameti täiendav selgitus Saue valla üldplaneeringu kohta ei ole
asjakohane. Laiendamisvõimaluse säilitamine üldplaneeringus ei tähenda automaatselt, et nn
2+2 lahendus koos erinevate mahasõitude, viaduktide ja tunnelitega oleks võimalik ilma vastava
sisuta planeeringuta (nt teemaplaneeringuta), kui üldplaneering sellist lahendust ette ei näe.
Üldplaneeringus märgitud laiendamisvõimalust tuleb tõlgendada kui väljavaadet, millega
säilitatakse tulevikus kehtestatavate planeeringute osas võimalus, et laiendamisalale ei
kavandata ehitisi, mis takistaksid suurema ristlõikega tee projekteerimist. Seega oleks
Transpordiameti tõlgendus üldplaneeringust õige ainult siis, kui üldplaneeringu kaardil oleksid
Paldiski maantee osas kajastatud olulised liiklussõlmed nagu näiteks on rajatav Juuliku –
Tabasalu liiklussõlm. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja punkt 4.1.1 „Maanteed“ 7.
sätestab, et maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine –
näiteks Tallinna-Paldiski mnt (2+2 või 2+1 sõidurada), Tallinna ringtee, Viljandi mnt laiendamine,
Rannamõisa tee laiendamine kuni Tabasaluni. Eelnevast lähtuvalt on 2+2 või 2+1 sõidurada
toodud maakonnaplaneeringusse näitena ning ei välista ka alternatiivsete lahenduste
kasutamist.
Seega on vallavalitsus seisukohal, et neljarealise teega (koos viaduktide, tunnelite,
mahasõitudega) kaasneb oluline mõju valla ruumilisele planeerimisele, millega ei ole Saue valla
2021. aastal kehtestatud üldplaneeringut ega kehtivat arengukava koostades arvestatud
(üldplaneering on kooskõlastatud ka Transpordiameti poolt). Pole arvestatud muuhulgas ka
asjaoluga, et ühistranspordi kättesaadavus Hüüru külas muutub raskemini kättesaadavaks,
lisaks suurendatakse ka mootorsõidukitega Paldiski maanteele ning sealt vajalikku sõidusuunda
jõudmise vahemaid. Projekteerimistingimuste andmisel ei saa ainuüksi lähtuda õigusaktidest ja
standarditest, vaid tuleb leida parim võimalik lahendus, et võimalik kogukondade huvide riive
oleks minimaalne.