Taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused“ hindamismetoodika kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 01.11.2022 nr 171

Taotlusvooru „Muusikafestivalid ja

suursündmused“ hindamismetoodika

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2

punkti 5 ning kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 4 „Muusikafestivalide ja suursündmuste

toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõike 21 alusel:

Kinnitan taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused“ hindamismetoodika (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 171

Lisa

Taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused“ hindamismetoodika

1. KOMISJONI TÖÖKORD JA TAOTLUSTE HINDAMINE

1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon

(edaspidi komisjon) punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite ja osakaalude alusel ning

lähtudes käesolevast komisjoni töökorrast. Taotlusvoorus ei kohaldata kultuuriministri

01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise

korda“.

1.2. Komisjon on kuni 7-liikmeline ning moodustatakse laiapinnaliselt valdkonna ekspertidest ja

Kultuuriministeeriumi esindaja(te)st.

1.3. Komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kolmeks järjestikuseks aastaks.

1.4. Komisjoni liikme määramise ettepaneku esitab ministrile kantsler kunstide osakonna

ettepanekul.

1.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna. Koosoleku kutsub

kokku ja seda juhib komisjoni esimees.

1.6. Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole

liikmetest (sh komisjoni esimees või tema asendaja).

1.7. Komisjoni liikmed kinnitavad enne hindamist oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest

taotlustest ja taotlejatest, allkirjastades vastava deklaratsiooni. Seotuse olemasolu fikseeritakse

ning komisjoni liige taandab end otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist, kui

arutatakse temaga seotud taotlust.

1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus

täiendavalt küsitud lisateave, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele

teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud.

1.9. Komisjoni hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille

kirjeldus vastab kõige enam taotluses nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“ tuleb

põhjendada.

1.10. Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast

koma.

1.11. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud

hinnete kaalutud keskmisest.

1.12. Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale hindamiskriteeriumile on

seatud suhteline osakaal (punktid 15-40), maksimaalselt on võimalik ühel taotlusel saada kokku

100 punkti.

1.13. Maksimaalse väärtuspunktide arvu saanud taotlusele omistatakse vastavalt hindamiskriteeriumile

maksimumpunktid. Teised taotlused saavad punkte proportsionaalselt vähem.

1.14. Suhteline osakaal arvutatakse järgmise valemiga: „hindamiskriteeriumi maksimaalne punktide

arv x hindajate hinne ja/või hindajate aritmeetiline keskmine / kõige kõrgem võimalik hinne

taotluses“.

1.15. Aritmeetiliselt liidetakse kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadavad punktid. Taotluse

rahastamise kaalutlemiseks peab taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st.

1.16. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul kui sellele

hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või on hindamiskriteeriumeid 1 ja

3 hinnatud hindega 1.

1.17. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse väärtuspunktide alusel pingeritta. Juhul, kui

mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse taotlusi, mis said hindamiskriteeriumite 1 ja 3

eest kokku kõrgema hinde.

1.18. Kultuuriminister teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise

või rahuldamata jätmise otsuse taotlusvooru määruse alusel ja lähtudes komisjoni tehtud

ettepanekutest.

1.19. Pingereas olevate taotluse osas kaalutakse rahastamist järgmiselt:

a) kui taotlus on saanud väärtuspunkte 95 ja enam, rahastatakse taotlus 100%-lt;

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 171

b) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 90 kuni 94, rahastatakse taotlus kuni 80%

ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest;

c) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 80 kuni 89, rahastatakse taotlus kuni 70%

ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest;

d) kui taotlus on saanud 65 kuni 79 punkti, rahastatakse taotlus kuni 50% ulatuses ja/või kuni piisab

taotlusvoorule eraldatud vahenditest.

1.20. Alla 65 punkti saanud taotlus ja/või juhul kui taotlusvooru vahendid on eelmiste taotlustega

lõppenud, teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

1.21. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse toetuste

menetlemise keskkonnas. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll

edastatakse toetuste menetlemise keskkonna kaudu kõigile komisjoni liikmetele viie tööpäeva

jooksul selle allkirjastamisest.

1.22. Koosoleku protokolli märgitakse järgmised andmed:

1.22.1. koosoleku toimumise aeg ja koht;

1.22.2. koosolekul osalenud isikute nimed;

1.22.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad;

1.22.4. komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused;

1.22.5. eriarvamused nende olemasolul.

1.23. teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolul viide

konkreetsele taotlejale ja taotlusele;

1.23.1. e-koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad.

1.24. Komisjoni teenindab ministeeriumi kunstide osakond.

1.25. Komisjoni koosolekul osaleb ministeeriumi töötaja, kes nõustab komisjoni finantsküsimustes.

1.26. Komisjoni liikmete tasustamine sätestatakse kantsleri käskkirjaga.

2. HINDAMISKKRITEERIUMID JA NENDE KIRJELDUSED, SKAALAD,

OSAKAALUD

2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes):

1 – nõrk; 3 - rahuldav; 5 - väga hea.

2.2. Hindamiskriteeriumid ja osakaalud on lähtudes kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 4

„Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõikest 2 järgmised:

1. Projekti mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – osakaal 40%

Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja projekti eesmärkidele, hinnates

sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.

Hinnatakse projekti kunstilise programmi professionaalsust, esinduslikkust, põhjendatust,

mitmekesisust ja mõjukust.

Regionaalsuse aspektis hinnatakse sündmuse toimumise koha põhjendatust, mõju kohalikule

elanikkonnale, võimalikult laia piirkondlikku haaret ning sündmusele ligipääsu, samuti

konkurentsivõimekust teiste samas piirkonnas ja valdkonnas toimuvate sündmustega.

Valdkondliku mõju puhul hinnatakse sündmuse kunstilise programmi ja läbiviimise

professionaalsust võrreldes teiste sama valdkonna, žanri ja kunstiliste taotlustega sündmustega

ning taotletavate tulemuste laiemat ühiskondlikku tähendust ja tulevikku suunatud mõõdet.

Hinnatakse esinejate professionaalset taset nii valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana,

mida kinnitavad komisjoni liikmetena valdkonna eksperdid endi kogemuste, teadmiste ja

pädevuse alusel.

Hinnatakse Eesti muusikute osakaalu festivali programmis nii kollektiivide, solistide kui ka

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 171

üksikute interpreetidena projekti omaproduktsioonides või rahvusvahelistes kooslustes.

Hinnatakse Eesti heliloojate loomingu valikut ja kunstilist põhjendatust, eesti heliloomingu

hulka ja esiletoomist programmis, uudisteoste ja olemasolevate teoste osakaalu kogu projekti

kunstilises programmis, eesti heliloojate esindatust projekti erinevates tegevustes.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas ja kuivõrd projekt panustab taotlusvooru eesmärki ehk projekti sisuline vastavus

taotlusvooru eesmärgile?

 kas taotleja poolt kavandatud tegevuste kunstiline tase, rahvuskultuuriline ja regionaalne

tähtsus ning valdkondlik mõju on kõrge, keskmine või madal?

 kas eesti muusikute kaasatus ja eesti muusika osatähtsus projektis on kõrge, keskmine või

madal va taotlejate puhul, kellel see ei ole žanriliselt võimalik?

Hinnete kirjeldus:

5 Sisu vastab täielikult eesmärgile, sündmus omab laiemat ühiskondlikku tähendust.

Ürituse toimumiskoht ja mõju sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on olulise

tähtsusega, on hea konkurentsivõimega sama piirkonna/valdkonnas toimuvate

sündmustega. Kavandatud tegevuste kunstiline tase ja valdkondlik mõju, esinejate

professionaalne tase on kõrge; on olemas nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised

tunnustused. Eesti muusikute osakaal sündmuse programmi tegevustes on kõrge (ca 71

% ja enam). Eesti heliloojate loomingu valik ja hulk programmis on üle keskmise;

uudisteoseid on võrreldes olemasolevate teostega võrdselt ja/või üle keskmise esindatud.

Eesti heliloojad on aktiivselt kaasatud projekti tegevustesse.

3 Sisu vastab osaliselt eesmärgile, laiem ühiskondlik tähendus on keskmine. Ürituse

toimumiskoht ja mõju sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on keskmise tähtsusega,

konkureerib sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega. Kavandatud tegevuste

kunstiline tase ja valdkondlik mõju, esinejate professionaalne tase on keskmine; on

olemas siseriiklikud tunnustused, rahvusvahelised tunnustused puuduvad. eesti

muusikud on sündmuse programmi tegevustes kaasatud keskmiselt (ca 40- 70%

ulatuses). Eesti heliloojate loomingu valik ja hulk programmis on keskmine;

uudisteoseid on võrreldes olemasolevate teostega võrdselt esindatud. Eesti heliloojad on

keskmiselt esindatud projekti tegevustes.

1 Sisu ei vasta eesmärgile, laiem ühiskondlik tähendus on madal. Ürituse toimumiskoht ja

mõju sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on vähese tähtsusega, ei ole

konkurentsivõimeline sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega. Kavandatud

tegevuste kunstiline tase ja valdkondlik mõju, esinejate professionaalne tase on alla

keskmise; siseriiklikud ja rahvusvahelised tunnustused puuduvad. Eesti muusikute

osakaal sündmuse programmi tegevustes on madal (hinnanguliselt alla 40 %). Eesti

heliloojate loomingu valik ja hulk programmis on madal sh uudisteosed puuduvad ja/

või on nende osakaal vähene. Eesti heliloojad ei ole esindatud projekti tegevustes.

2. Taotleja meeskonna suutlikkus – osakaal 15%

Hinnatakse projekti läbiviijate professionaalsust, mis väljendub taotleja eelnevas kogemuses

sarnaste projektide korraldajana; haldusvõimekust, mis väljendub korraldaja pikaajalises

korrektses finantskäitumises, samuti meeskonna komplekteerimise ja juhtimise võimekust.

Tugistruktuuri olemasolu puhul hinnatakse taotluses kirjeldatud meeskonna võimekust ning

eritüübiliste ressursside olemasolu projekti oskuslikul läbiviimisel.

Hinnatakse erinevaid ressursse, nt rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele,

ühistegevus, vabatahtliku töö panus jne, koostööpartnerite olemasolu ning projekti läbiviijaga

kokku lepitud panust, partnerite professionaalsust, usaldusväärsust ja mõjukust oma

valdkonnas. Professionaalsete partnerite olemasolu tugevdab projekti ja tagab erinevates

aspektides oskusliku tulemuse. Partnerite panus võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Antud

määruse kontekstis ei loeta koostööpartneriks riiklike või kohalike omavalitsuste asutusi, kellelt

taotletakse toetust.

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 171

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 milline on taotleja meeskonna erialane kogemus ja kompetents?

 Kas ja milline on taotleja meeskonna juhtimisalane kogemus ja kompetents?

 Kas taotlejal on koostööpartnerid ja milline, kui suur on nende panus?

Hinnatakse valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana; võetakse arvesse projekti või taotleja

seniste sarnase suunitlusega tegevustega seotud varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised

tunnustused.

Hinnete kirjeldus:

5 Olemas pikaajaline projektide elluviimise kogemus; varasemad projektid olid edukad,

korraldaja pikaajaline finantskäitumine on korrektne; meeskond vastab täielikult toetuse

andja ootustele. Rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele,

ühistegevused, vabatahtliku töö panus on kõrge; koostööpartnerid on tihedalt seotud

sündmusega ja/või on kaasatavad partnerid usaldusväärsed ja laitmatu mainega oma

valdkonnas. Koostööpartnerid vastavad täielikult toetuse andja ootustele.

3 Taotlejal on vähene eelnev kogemus; eelnev projekt oli elluviidud, kuid korraldaja

pikaajalises finantskäitumises esineb vajakajäämisi; meeskonna võimekus on üle

keskmise. Rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele, ühistegevused,

vabatahtliku töö panus on keskmine; koostööpartnerid on keskmiselt kaasatud ja/või on

kaasatavad partnerid keskmiselt usaldusväärsed ja omavad teatud mõju oma valdkonnas.

Koostööpartnerid vastavad keskmiselt toetuse andja ootustele.

1 Taotlejal puudub eelnev kogemus; eelnevate projektide elluviimises on esinenud

puudusi nii finantskäitumises kui üldise haldusvõimekuse tagamises; meeskonna

võimekus on rahuldav. Rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele,

ühistegevused, vabatahtliku töö panus on madal; koostööpartnerid on vähesed ja/või ei

ole kaasatavad partnerid usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas.

3. Projekti ettevalmistus ja läbimõeldus – osakaal 30%

Festivali kestlikkuse puhul hinnatakse festivali senist kvaliteeti ja stabiilsust nii kunstilises

tasemes kui ka korralduses, uusi ja ajakohaseid erinevaid sihtrühmi kõnetavaid ideid võrreldes

varasemate aastate festivalidega.

Suursündmuste puhul hinnatakse idee ajakohasust ja nende eristumist traditsioonilistest sama

eesmärgiga sündmustest.

Hinnatakse teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite,

teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse lõikes. Teavitustegevused hõlmavad lisaks turundus-

ja kommunikatsioonitegevustele projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud

erinevate projektiga seotud kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja

tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. Teavitustegevusi ja selle

plaani loetakse taotluste hindamisel oluliseks informatsiooniks, sest selle kaudu toimub

valdkonna ja ühiskonna teavitamine projektist, valdkonna olulistest arengutest, uuendustest

ning tähelepanu väärivatest loovisikutest ja kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla

esitatud enda valitud formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite

loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes.

Publiku arendusprogrammi puhul hindab komisjon erinevatele publikusihtrühmadele,

sealhulgas regionaalsetele sihtrühmadele ning noortele suunatud tegevusi, samuti nii

olemasolevatele kui ka uutele eratoetajatele ja koostööpartneritele suunatud tegevusi.

Publikuarenduse programm on sisulises seoses teavitustegevuste plaaniga.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused?

 kas tegevuste ajakava on realistlik?

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 171

 kas on olemas tegevuste omavaheline koosmõju?

 kas projekti ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine või madal?

 kas taotlejal on kasvupotentsiaali? Kas on kestlikud tegevused, esineb uuenduslikkus ja

ajakohasus?

Hinnete kirjeldus:

5 Taotlus on põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud, sündmus on kestlik, ajakohane ja

uuenduslik - vastab täielikult toetuse andja ootustele. Meediaplaan on põhjalik,

hõlmatud on lisaks projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate

projektiga seotud kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja

tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. Publikuprogramm on

sisuliselt seostatud teavitustegevustega ja on suunatud erinevatele publiku sihtrühmadele

sh noortele. Hästi on arvestatud nii olemasolevate kui uute eratoetajate ja

koostööpartneritega.

3 Taotlus on rahuldaval viisil lahti kirjutatud, sündmuse kestlikkus ning uuenduslikkus on

keskmine - vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. Meediaplaanis esineb puudusi.

Publikuarendusprogramm on nõrgalt seostatud teavitustegevustega, esindatud on

üksikud publiku sihtrühmad sh noored. Olemasolevate ja/või uute eratoetajate ning

koostööpartneritega on arvestatud keskmiselt.

1 Taotlus ei ole piisavalt põhjalikult, läbimõeldult lahti kirjutatud, sündmuse kestlikkus,

ning uuenduslikkus on madal - vastab alla keskmise toetuse andja ootustele.

Meediaplaani koostamisel ei ole arvestatud esitatud nõuetega; publikuarendusprogramm

ei ole sisuliselt seostatud teavitustegevustega ega ole suunatud erinevatele publiku

sihtrühmadele sh regionaalselt. Ei ole arvestatud olemasolevate ja/või uute eratoetajate

ega koostööpartneritega.

4. Projekti eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus – osakaal 15%

Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt

projektis kirjeldatuga; kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves

kooskõlas riigiabi reeglitega.

Hinnatakse publiku hulga ning piletimüügi prognoosi pädevust; taotluses kirjeldatud

eesmärkide mõju ja haaret, kui publikule tagatakse sündmusele tasuta juurdepääs.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 Kas projekti eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus oma

finantseeringut?

 kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud?

 Kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada

planeeritud tulemusi?

 Kas publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik?

 kas finantsprognoosid on realistlikud?

Hinnete kirjeldus:

5 Eelarve on põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud on põhjendatud (selgub kaas- ja

omafinantseeringu määr ning koostööpartnerite rahaline panus). Projekti eelarve vastab

turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja

mõistlikud. publiku hulk ja piletimüügi prognoos on pädev.

3 Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Eelarve vastab

üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt

vajalikud ja mõistlikud, soovitud tulemus oleks saavutatav ka soodsama lahendusega või

on eelarves esitatud summad alahinnatud. publiku hulk ja piletimüügi prognoos on

keskmiselt pädev.

1 Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole piisavalt põhjendatud.

Enamus eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või

alahinnatud.

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 171

Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud.

Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on üle ja/või alahinnatud.