Taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 01.11.2022 nr 177

Taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja

kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2

punkti 5 ning kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja

kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõike 21 alusel:

Kinnitan taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika

(lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177

Lisa

Taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika

1. KOMISJONI TÖÖKORD JA TAOTLUSTE HINDAMINE

1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud

hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite ja

osakaalude alusel ning lähtudes käesolevast komisjoni töökorrast. Taotlusvoorus ei

kohaldata kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud

„Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise korda“.

1.2. Komisjon on kuni 7-liikmeline ning moodustatakse laiapinnaliselt valdkonna ekspertidest

ja Kultuuriministeeriumi esindaja(te)st.

1.3. Komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kolmeks järjestikuseks aastaks.

1.4. Komisjoni liikme määramise ettepaneku esitab ministrile kantsler kunstide osakonna

ettepanekul.

1.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna. Koosoleku

kutsub kokku ja seda juhib komisjoni esimees.

1.6. Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole

liikmetest (sh komisjoni esimees või tema asendaja).

1.7. Komisjoni liikmed kinnitavad enne hindamist oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest, allkirjastades vastava deklaratsiooni. Seotuse

olemasolu fikseeritakse ning komisjoni liige taandab end otsustusprotsessist sh ei hinda

taotlust ning lahkub ruumist, kui arutatakse temaga seotud taotlust.

1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus

täiendavalt küsitud lisateave, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele

teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud.

1.9. Komisjoni hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne,

mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“

tuleb põhjendada.

1.10. Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta

pärast koma.

1.11. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud

hinnete kaalutud keskmisest.

1.12. Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale

hindamiskriteeriumile on seatud suhteline osakaal (punktid 15-40), maksimaalselt on

võimalik ühel taotlusel saada kokku 100 punkti.

1.13. Maksimaalse väärtuspunktide arvu saanud taotlusele omistatakse vastavalt

hindamiskriteeriumile maksimumpunktid. Teised taotlused saavad punkte

proportsionaalselt vähem.

1.14. Suhteline osakaal arvutatakse järgmise valemiga: „hindamiskriteeriumi maksimaalne

punktide arv x hindajate hinne ja/või hindajate aritmeetiline keskmine / kõige kõrgem

võimalik hinne taotluses“.

1.15. Aritmeetiliselt liidetakse kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadavad punktid. Taotluse

rahastamise kaalutlemiseks peab taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti

100st. 1.16. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul kui

sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või on

hindamiskriteeriumeid 1 ja 3 hinnatud hindega 1.

1.17. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse väärtuspunktide alusel pingeritta. Juhul,

kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse taotlusi, mis said

hindamiskriteeriumite 1 ja 3 eest kokku kõrgema hinde.

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177

1.18. Kultuuriminister teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlusvooru määruse alusel ja lähtudes

komisjoni tehtud ettepanekutest.

1.19. Pingereas olevate taotluse osas kaalutakse rahastamist järgmiselt:

a) kui taotlus on saanud väärtuspunkte 95 ja enam, rahastatakse taotlus 100%-lt;

b) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 90 kuni 94, rahastatakse taotlus kuni 80%

ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest;

c) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 80 kuni 89, rahastatakse taotlus kuni 70%

ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest;

d) kui taotlus on saanud 65 kuni 79 punkti, rahastatakse taotlus kuni 50% ulatuses ja/või

kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest.

1.20. Alla 65 punkti saanud taotlus ja/või juhul kui taotlusvooru vahendid on eelmiste

taotlustega lõppenud, teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

1.21. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse toetuste

menetlemise keskkonnas. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija.

Protokoll edastatakse toetuste menetlemise keskkonna kaudu kõigile komisjoni liikmetele

viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest.

1.22. Koosoleku protokolli märgitakse järgmised andmed:

1.22.1. koosoleku toimumise aeg ja koht;

1.22.2. koosolekul osalenud isikute nimed;

1.22.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad;

1.22.4. komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused;

1.22.5. eriarvamused nende olemasolul.

1.23. teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolul viide

konkreetsele taotlejale ja taotlusele;

1.23.1. e-koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad.

1.24. Komisjoni teenindab ministeeriumi kunstide osakond.

1.25. Komisjoni koosolekul osaleb ministeeriumi töötaja, kes nõustab komisjoni

finantsküsimustes.

1.26. Komisjoni liikmete tasustamine sätestatakse kantsleri käskkirjaga.

2. HINDAMISKRITEERIUMID JA NENDE KIRJELDUSED, SKAALAD,

OSAKAALUD

2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes):

1 – nõrk; 3 - rahuldav; 5 - väga hea.

2.2. Hindamiskriteeriumid ja osakaalud on lähtudes kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3

„Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõikest

2 järgmised:

1. Tegevuste mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – osakaal 40%

Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja eesmärkidele, hinnates sealjuures

ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.

Hinnatakse kunstilise programmi professionaalsust, esinduslikkust, põhjendatust, mitmekesisust

ja mõjukust.

Regionaalsuse aspektis hinnatakse sündmuse toimumise koha põhjendatust, mõju kohalikule

elanikkonnale, võimalikult laia piirkondlikku haaret ning sündmusele ligipääsu, samuti

konkurentsivõimekust teiste samas piirkonnas ja valdkonnas toimuvate sündmustega.

Valdkondliku mõju puhul hinnatakse sündmuse kunstilise programmi ja läbiviimise

professionaalsust võrreldes teiste sama valdkonna, žanri ja kunstiliste taotlustega sündmustega

ning taotletavate tulemuste laiemat ühiskondlikku tähendust ja tulevikku suunatud mõõdet.

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177

Hinnatakse esinejate professionaalset taset nii valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana,

mida kinnitavad komisjoni liikmetena valdkonna eksperdid endi kogemuste, teadmiste ja

pädevuse alusel. Samuti hinnatakse selles kontekstis taotleja seniste sarnase suunitlusega

tegevustega seotud varasemaid siseriiklikke ja rahvusvahelisi tunnustusi.

Hinnatakse Eesti professionaalsete muusikute osakaalu nii kollektiivide, solistide kui ka

üksikute interpreetidena kalendriaastas nimetatud sündmustel, sh omaproduktsioonides ja

rahvusvahelistes kooslustes.

Hinnatakse Eesti heliloojate loomingu valikut, hulka ja esiletoomist programmides, uudisteoste

ja olemasolevate teoste osakaalu taotluses kirjeldatud kalendriaasta kunstilises programmis ning

Eesti heliloojate esindatust erinevates kunstilistes tegevustes.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas ja kuivõrd tegevused panustavad taotlusvooru eesmärki ehk tegevuste sisuline vastavus

taotlusvooru eesmärgile?

 kas taotleja poolt kavandatud tegevuste kunstiline tase, rahvuskultuuriline ja regionaalne

tähtsus ning valdkondlik mõju on kõrge, keskmine või madal?

 kas eesti muusikute kaasatus ja eesti muusika osatähtsus tegevustes on kõrge, keskmine või

madal v.a. taotlejate puhul, kellel see ei ole žanriliselt võimalik?

Hinnete kirjeldus:

5 Sisu vastab täielikult eesmärgile, tulemused on saavutatavad. Rahvuskultuuriliselt ja

eesti professionaalse helikunsti seisukohast on tegemist olulise muusikakollektiivi ja/või

kontserdikorraldajaga. Professionaalse kontserdikorralduse areng on tagatud.

Kavandatud tegevuste kunstiline tase ja valdkondlik mõju, esinejate professionaalne tase

on kõrge; on olemas nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised tunnustused. Eesti

professionaalsete muusikute osakaal tegevustes on kõrge (71 % ja enam). Eesti

heliloojate loomingu valik ja hulk programmides on kõrge; uudisteoseid on võrreldes

olemasolevate teostega võrdselt ja/või üle keskmise esindatud. Eesti heliloojad on

aktiivselt kaasatud kunstilistesse tegevustesse. Ürituse toimumiskoht ja mõju sealsele

kultuurimaastikule (piirkonnale) on olulise tähtsusega, on hea konkurentsivõimega

sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega.

3 Sisu vastab osaliselt eesmärgile, tulemused on osaliselt saavutatavad.

Rahvuskultuuriliselt ja eesti professionaalse helikunsti seisukohast on tegemist keskmise

olulisusega muusikakollektiivi ja/või kontserdikorraldajaga. Professionaalne

kontserdikorralduse areng toetades konkreetset korraldajat/kollektiivi, edeneb

keskmiselt. Kavandatud tegevuste kunstiline tase ja valdkondlik mõju, esinejate

professionaalne tase on keskmine; on olemas siseriiklikud tunnustused, rahvusvahelised

tunnustused puuduvad. Eesti professionaalsed muusikud on tegevustes kaasatud

keskmiselt (40 - 70% ulatuses). Eesti heliloojate loomingu valik ja hulk programmides

on keskmine; uudisteoseid on võrreldes olemasolevate teostega võrdselt esindatud.

Eesti heliloojad on keskmiselt esindatud kunstilistes tegevustes. Ürituse toimumiskoht ja

mõju sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on keskmise tähtsusega, konkureerib

sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega.

1 Sisu ei vasta eesmärgile; tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Rahvuskultuuriliselt ja

eesti professionaalse helikunsti seisukohast on tegemist madala olulisusega

muusikakollektiivi ja/või kontserdikorraldajaga. Professionaalne kontserdikorralduse

areng toetades konkreetset korraldajat/kollektiivi, ei edene. Kavandatud tegevuste

kunstilised plaanid ja valdkondlik mõju, esinejate professionaalne tase on alla keskmise;

siseriiklikud ja rahvusvahelised tunnustused puuduvad. Eesti professionaalsete

muusikute osakaal tegevustes on madal (alla 40 %). Eesti heliloojate loomingu valik ja

hulk programmides on madal sh uudisteosed puuduvad ja/ või on nende osakaal vähene.

Eesti heliloojad ei ole esindatud kunstilistes tegevustes. Ürituse toimumiskoht ja mõju

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177

sealsele kultuurimaastikule (piirkonnale) on vähese tähtsusega, ei ole

konkurentsivõimeline sama piirkonna/valdkonnas toimuvate sündmustega.

2. Taotleja meeskonna suutlikkus – osakaal 15%

Hinnatakse tegevuste läbiviijate professionaalsust, mis väljendub taotleja eelnevas kogemuses

sarnaste tegevuste korraldajana; haldusvõimekust, mis väljendub korraldaja pikaajalises

korrektses finantskäitumises, samuti meeskonna komplekteerimise ja juhtimise võimekust.

Tugistruktuuri olemasolu puhul hinnatakse taotluses kirjeldatud meeskonna võimekust ning

eritüübiliste ressursside olemasolu tegevuste oskuslikul läbiviimisel.

Hinnatakse erinevaid ressursse, nt rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele,

ühistegevus, vabatahtliku töö panus jne, koostööpartnerite olemasolu ning tegevuste läbiviijaga

kokku lepitud panust, partnerite professionaalsust, usaldusväärsust ja mõjukust oma

valdkonnas. Professionaalsete partnerite olemasolu tugevdab tegevusi ja tagab erinevates

aspektides oskusliku tulemuse. Partnerite panus võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Antud

määruse kontekstis ei loeta koostööpartneriks riiklike või kohalike omavalitsuste asutusi, kellelt

taotletakse toetust.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 milline on taotleja meeskonna erialane kogemus ja kompetents?

 kas ja milline on taotleja meeskonna juhtimisalane kogemus ja kompetents?

 kas taotlejal on koostööpartnerid ning milline ja kui suur on nende panus?

Hinnatakse valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana; võetakse arvesse taotleja seniste

sarnase suunitlusega tegevustega seotud varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised

tunnustused.

Hinnete kirjeldus:

5 Olemas pikaajaline tegevuste elluviimise kogemus; varasemad tegevused olid edukad,

pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on korrektne; meeskond vastab täielikult

toetuse andja ootustele. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid

on piisavalt, korraldajaga kokkulepitud panus on paigas ja vastab täielikult toetuse andja

ootustele; partnerid on professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas.

3 Teostajal on vähene eelnev kogemus; eelnevad tegevused olid ellu viidud, kuid

pikaajalises finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi; meeskonna võimekus on üle

keskmise. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid on keskmiselt;

korraldajaga kokkulepitud panus on olemas, kuid ei vasta täielikult toetuse andja

ootustele; partnerid on keskmiselt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma

valdkonnas.

1 Puuduvad kogemused sarnaste tegevuste korraldajana ja/või eelnevate tegevuste

elluviimises, on esinenud puudusi nii finantskäitumises kui üldise haldusvõimekuse

tagamises; meeskonna võimekus on rahuldav. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse

pakkuvaid koostööpartnereid ei ole ja/või on vähesed; korraldajaga kokkulepitud panust

ei ole võimalik hinnata ja/või on madal; partnerid ei ole piisavalt professionaalsed,

usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas.

3. Tegevuste ettevalmistus ja läbimõeldus – osakaal 30%

Kestlikkuse puhul hinnatakse tegevuste senist kvaliteeti ja stabiilsust nii kunstilises tasemes kui

ka korralduses ning uusi ja ajakohaseid erinevaid sihtrühmi kõnetavaid ideid võrreldes

varasemate aastate tegevustega.

Hinnatakse teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite,

teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse lõikes. Teavitustegevused hõlmavad lisaks turundus-

ja kommunikatsioonitegevustele taotluse spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud

erinevate tegevustega seotud kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks ja

tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. Teavitustegevusi ja selle

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177

plaani loetakse taotluste hindamisel oluliseks informatsiooniks, sest selle kaudu toimub

valdkonna ja ühiskonna teavitamine tegevustest, valdkonna olulistest arengutest, uuendustest

ning tähelepanu väärivatest loovisikutest ja kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla

esitatud enda valitud formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite

loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes.

Hinnatakse muusikakollektiivist taotleja kalendriliselt esitatud tegevusplaani, mis sisaldab

teavet kontsertidest, haridusprojektidest, salvestusperioodist, koostööprojektidest,

rahvusvahelistest projektidest, samuti erinevatele publikusihtrühmadele, sh regionaalsetele

sihtrühmadele ning noortele suunatud tegevusi, lisaks nii olemasolevatele kui ka (uutele)

eratoetajatele ning koostööpartneritele suunatud tegevusi.

Hinnatakse kontserdikorraldajast taotleja kalendriliselt esitatud tegevusplaani, mis eristab

eritüübilised tegevused, nt regulaarse kontserdihooaja, festivali(d), kollektiivi tegevuskava jm

avalikkusele suunatud ettevõtmised. Tegevusplaan hõlmab kontserdikorraldusega seotud

tegevused, sh üksik- ja koostööprojektid, kontserdisarjad, festivalid, haridusprogrammid jm,

läbiviidud iseseisvate kontserdiproduktsioonide ja Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide

osakaalu hooajas, erinevatele kuulajasihtrühmadele suunatud tegevusi ehk publikuprogrammi

olemasolu ja teostatavust. Komisjon hindab publiku hulga ning piletimüügi prognoosi pädevust,

arvestades sündmuse kunstilist kvaliteeti, teavitustegevuste plaani ning sündmuse toimumise

paikade mahutavust.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas taotluses ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused?

 kas tegevuste ajakava on realistlik?

 kas teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani läbimõeldus ning tegevuste

omavaheline koosmõju on kõrge, keskmine või madal?

 kas tegevuste ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine või madal?

 kas taotlejal on kasvupotentsiaali? Kas on kestlikud tegevused, esineb uuenduslikkus ja

ajakohasus?

 kas muusikakollektiivist taotleja puhul esitatud tegevusplaan, mis hõlmab nii kontserte kui

ka muid muusikavaldkonna edendamisega seotud tegevusi, sealhulgas salvestused, koostöö,

haridus-, rahvusvahelised projektid, erinevatele sihtrühmadele suunatud tegevused jm, mis

tõstab kollektiivi kunstilist taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet on tugev, keskmine

või madal?

 kas kontserdikorraldajast taotleja puhul on esitatud tegevusplaan, mis hõlmab

kontserdikorraldusega seotud tegevusi, sealhulgas üksik- ja koostööprojektid,

kontserdisarjad, festivalid, haridusprogrammid jm, läbiviidud iseseisvate

kontserdiproduktsioonide ning Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide osakaalu

hooajas, erinevatele kuulaja-sihtrühmadele suunatud tegevusi ehk publikuprogrammi

olemasolu ja teostatavust, publiku hulga ja piletimüügi prognoosi on tugev, keskmine või

madal?

Hinnete kirjeldus:

5 Tegevused on põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud; tulemused on saavutatavad;

sündmus on kestlik, taotletavate tegevuste senine kvaliteet ja stabiilsus kunstilises

tasemes kui korralduses on olnud kõrge, esitatud on uued ja ajakohased erinevaid

sihtrühmi kõnetavad ideed ja/või ideed on ajakohased ja eristuvad teistest sama

eesmärgiga sündmustest - vastab täielikult toetuse andja ootustele. Meediaplaan on

põhjalik, hõlmatud on lisaks taotluse spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud

erinevate tegevustega seotud kunstiliste eesmärkide või koostööga seotud eesmärkide

täitmiseks ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks.

3 Tegevused on rahuldaval viisil lahti kirjutatud, tulemused on osaliselt saavutatavad;

sündmuse kestlikkus, varasemate tegevuste kvaliteet ja stabiilsus kunstilises tasemes kui

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177

korralduses on olnud keskmine, uued ideed ja ajakohased erinevaid sihtrühmi kõnetavad

ideed on keskmised ja/või ideed ei ole piisavalt ajakohased ja/või on samaväärsed

teistest sama eesmärgiga sündmustest - vastab keskmiselt toetuse andja ootustele.

Meediaplaanis esineb puudusi.

1 Tegevused ei ole piisavalt põhjalikult, läbimõeldult lahti kirjutatud, tulemuste

saavutamine ei ole realistlik; sündmuse kestlikkus, varasemate tegevuste kvaliteet ja

stabiilsus kunstilises tasemes kui korralduses on olnud madal, puuduvad uued ja

ajakohased erinevaid sihtrühmi kõnetavad ideed ja/või ideed ei ole ajakohased ja/või ei

eristu teistest sama eesmärgiga sündmustest - vastab alla keskmise toetuse andja

ootustele. Meediaplaani koostamisel ei ole arvestatud esitatud nõuetega.

4. Tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus – osakaal 15%

Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt

taotluses kirjeldatuga; kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves

kooskõlas riigiabi reeglitega.

Hinnatakse publiku hulga ning piletimüügi prognoosi pädevust; taotluses kirjeldatud

eesmärkide mõju ja haaret, kui publikule tagatakse sündmusele tasuta juurdepääs.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus oma finantseeringut?

 kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud?

 kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada

planeeritud tulemusi?

 kas publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik?

 kas finantsprognoosid on realistlikud?

Hinnete kirjeldus:

5 Eelarve on põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud on põhjendatud (selgub kaas- ja

omafinantseeringu määr ning koostööpartnerite rahaline panus). Eelarve vastab

turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud.

Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on pädev.

3 Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Eelarve vastab

üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks osaliselt

vajalikud ja mõistlikud, soovitud tulemus oleks saavutatav ka soodsama lahendusega või

on eelarves esitatud summad alahinnatud. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on

keskmiselt pädev.

1 Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole piisavalt põhjendatud.

Enamus eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või

alahinnatud.

Planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud. Publiku hulk

ja piletimüügi prognoos on üle ja/või alahinnatud.